Head kolleegid, tere kaunist pärastlõunat! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on nagu ikka eelnõude ja arupärimiste üleandmise aeg. Palun, Eduard Odinets!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tervitan teid kõiki tänase mitmekesisuse päeva puhul ja tervitan juba ette ka pühapäeval [tähistatava] rahvusvahelise perede päeva puhul. Seoses sellega on mul sotsiaaldemokraatide ja Raimond Kaljulaidi nimel õnn üle anda perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nagu me teame, kehtiv seadusandlus, eriti perehüvitiste seadus ...

Ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Palun!

Jaa, ma saan aru, et pereteemad on kõikidele väga olulised. Ongi olulised, aga kahjuks praegused perehüvitisi ja sotsiaalmaksu reguleerivad seadused ei võrdsusta abikaasasid registreeritud elukaaslastega. Seda viga me tahame parandada, kuna ka Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et perekonnaõigus laieneb võrdselt nii abikaasadele kui ka registreeritud elukaaslastele. Me soovime Riigikohtu soovitusi järgida ja seadusi vastavalt parandada. Lisaks sellele on nii perehüvitiste seaduses, sotsiaalmaksuseaduses kui ka töölepingu seaduses päris mitmes punktis, mitmes paragrahvis ja mitmes lõikes abikaasad juba võrdsustatud registreeritud elukaaslastega. Selleks, et seaduses läbivalt oleks sama põhimõte, esitamegi selle eelnõu ja loodame, et Riigikogu väga kiiresti ja väga mõistlikult seda eelnõu menetleb, et kõik Eesti pered, sõltumata sellest, kas seal on abikaasad või registreeritud elukaaslased, elaksid õnnelikult oma perekondlikku elu. Aitäh! Annan üle.

Jaak Valge, palun!

Head kolleegid! Mul on EKRE fraktsiooni nimel au üle anda välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise [seaduse] eelnõu, mis on välja töötatud selleks, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu maaks, kuna see pärsiks uuendusi ja suruks alla Eesti töötajate palgataset. Meie leiame, et sisserändes tuleb eelistada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja välistada erandid, mille abil sellest mööda hiilitakse. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide Eesti maksumaksja kulul ingliskeelestumise peatamine ja ülikoolide õppekvaliteedi toetamine, samuti selle välistamine, et ülikoolid muutuksid niinimetatud migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse siseneda Euroopa Liitu. Kolmandaks ja põhiliseks eesmärgiks on täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab praegu toimuv massiimmigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi eelnõu peamiseks eesmärgiks.

Eelnõu ei puutu Ukraina põgenikesse. Kordan siinkohal etteruttavalt üle oma nõuande valitsuskoalitsioonile ja sotsiaaldemokraatide saadikutele: soovitan seda eelnõu toetada, sest kui te seda ei tee, siis ei pruugi teile töökohti jätkuda, kui te pärast valimisi Riigikogu kohast ilma jääte. Aitäh!

Rohkem kõnesoove või eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei paista. Seega, kaks eelnõu, mis üle anti, nende menetlemise otsustame juhatuses vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Nüüd palun kohaloleku kontroll! 

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget.

Nüüd väike päevakorra täpsustamine. Nimelt, mäletatavasti jäi meil eile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 562 esimene lugemine pooleli, täpsemalt siis sealmaal, kus algatajate esindaja vastas Riigikogu liikmete küsimustele. Nüüd, kui härra Kaljulaid on valmis abivahenditega tulema siia ... (Raimond Kaljulaid seletab saalist.) Saate? Aga kas jaksate seista ka, ei ole probleemi? (Raimond Kaljulaid selgitab.) Väga hea. Küsimustega oli selline lugu, et jäime pooleli seal, kus olid Eduard Odinetsi ja Heljo Pikhofi [küsimused], aga paistab, et neid on nüüd tulnud veel. Nii et hakkame kohe pihta, et härra Kaljulaidil oleks võimalik nendele kõigile vastata. Palun, Eduard Odinets!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud eelnõu ettekandja! Äsja lõppes infotund, kus lugupeetud peaminister korduvalt ja korduvalt väljendas seisukohta, et praeguse inflatsiooniga võitlemiseks ja inimeste aitamiseks ei ole kergeid ega häid lahendusi, lahendused ongi kõik väga keerulised. Ta vihjas majandusõpikutele ja muudele sellistele asjaoludele. Tegelikult on sotsiaaldemokraatidel väga hea ja väga lihtne lahendus, kuidas teha nii, et inimestele jääks kätte reaalselt rohkem raha, et nad saaksid eluga ja selle tohutu inflatsiooniga hakkama. See on küll väike samm, aga see on samm inimeste toetamiseks. Valitsus on juba korduvalt seda tagasi lükanud, ei ole seda toetanud, Reformierakond ja Keskerakond samuti. Mis sa arvad? Kui endal lahendusi ei ole, siis teiste pakutud lahendused ka ei sobi. Miks see nii on?

Aitäh, austatud ametikaaslane! No ma ütleksin nii, et see on väike samm Riigikogule, aga suur samm Eesti inimestele, kui me seda eelnõu toetame. Aga ma arvan, eks kõik saavad ju aru, et probleem on selles, et tänasel valitsusel on erinev kontseptsioon selle kohta, mida teha maksudega, ja küllap ei ole poliitilist tahet leida kompromisse ja konsensust. Aga lahendus, ma arvan, võiks olla, nii nagu ikka, see, et Jaanus Karilaid saadab avaliku kirja ja siis Reformierakond mõne nädala pärast nõustub sellega. Nii on selles valitsuses otsustamine siiamaani käinud.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma arvan, et see eelnõu on igati õige ja vajalik ning just praeguses ajas. Eurostati esialgse hinnangu järgi oli Eesti aastane inflatsioon aprillis 19%, mis oli euroala kiireim hinnatõus. Kui meil on miinimumpalk 654 [eurot], siis netos saab inimene kätte 604 eurot. Nagu ma juba eelnevas infotunnis ka peaministrile ütlesin, et kui maksud maha arvata, siis on aasta lõpuks selle 19%‑lise inflatsiooni tingimustes 2,3 kuupalka kaotatud. See tähendab, et ostujõudu on selle 604 euro asemel ainult 485 eurot kuus. Kui palk on 1000 eurot neto, siis oleks selle ostujõud ainult 810 eurot kuus ja ostujõust kaoks aastas 2280 eurot. Minu küsimus ongi, kuidasmoodi jääks inimestele rohkem raha kätte. (Juhataja helistab kella.) Võib-olla kordad sotsiaaldemokraatide ettepaneku üle?

Aeg!

Me näeme, et inflatsioon sööb.

Väga lühidalt selgitan. Kui meie ettepanek jõustada, siis tähendaks see seda, et kõigile kuni 2000 eurot kuus teenivatele inimestele hakkaks kehtima tulumaksuvaba osa 654 eurot. See oleks väga suur muutus. Täna teatavasti kehtib ju kõigest 500‑eurone tulumaksuvaba miinimum ja seda kuni 1200‑eurose palgani. Teine suur muutus on see, et see niinimetatud küür hakkaks tõusma palju laugemalt. See tähendab seda, et ka nendel inimestel, kes teenivad rohkem kui 2000 eurot, oleks tulumaksumäära tõus vähem järsk, kui see on täna neil, kes teenivad üle 1200 euro kuus. See on see põhimõte ja sellest inimesed võidavad. Loomulikult, kui te räägite inflatsiooninumbritest, siis selge on see, et kõige valusamalt tabab esmatarbekaupade, teenuste ja kütuse hindade tõus ju inimesi, kelle sissetulekud on väiksemad ja kelle kulutustest kulutused toiduainetele, eluasemele, autokütusele moodustavad suurema osa. Maal elav perekond kaotab kindlasti üle 1000 euro juba ainuüksi autokütuse pealt, võrreldes nelja aasta või paari aasta taguse ajaga. Need on tõsised näitajad, muidugi.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Eile, kui te tutvustasite eelnõu, tõite, et asja lahti seletada, näite õpetaja palga kohta. Kas te saaksite seda korrata, et seda asja rohkem lahti seletada?

Jaa, tean väga austatud kolleegi huvi [teema vastu] ja suurt muret Eesti õpetajate sissetulekute pärast. Mul ongi juhtumisi kaasas täpsemat infot õpetajate palgaandmete kohta. Õpetajate palga alammäär on praegu 1412 eurot. Tõsi on see, et praegune valitsus on õpetajate palka tõstnud, õpetajate palk tõusis sellel aastal 7,3%. Aga näiteks on mul siin kõrval aprillikuise inflatsiooni number, mis oli 18%. See õpetajate palga tõus reaalsuses on ikkagi palgakärbe, tegelikult on valitsuskoalitsioon kärpinud õpetajate palka, oleme ausad. Õpetajad, kellel alammäär on 1412 eurot, on Eesti riigi meelest juba nii jõukad, et neile hakkab kehtima kõrgem tulumaksumäär. Meie ettepanek on tõsta seda piiri, tuua õpetajad sealt küüru alt välja. Ütleme nii, et ka alammäära teeniva õpetaja jaoks teeb see aastas üle 1000 euro kokkuhoidu. See, ma arvan, on õpetaja perele oluline lisasissetulek. Ma olen väga üllatunud, et valitsus selle ettepaneku taha ei soovi tulla või tõrgub seda tegemast.

Jaak Juske, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Raimond! See sotsiaaldemokraatide algatus on kahtlemata väga vajalik ja asjakohane, sest aitab vähendada Eesti inimeste palgavaesust ja seda olulisel määral. Sa tõid ilusasti välja, kui palju selle eelnõuga jääks õpetajale aastas keskmiselt rohkem raha kätte. Kas sa oled teinud ka arvutuse, kui palju meie eelnõu jätaks rohkem raha kätte õdedele, päästjatele ja politseinikele?

Kui me räägime näiteks haiglaõdedest ja ämmaemandatest, siis nende keskmine sissetulek Tervise Arengu Instituudi andmetel ületab lausa 2000 euro piiri. Aga kui meie ettepanek jõustub, siis jääksid nad üsna selle uue maksuküüru algusesse ja loomulikult tähendaks see ka nende jaoks olulist võitu. Sama kehtib päästjate kohta, kelle sissetulekud on muidugi eriti kahetsusväärselt madalad. Riik ei ole suutnud tagada päästjate palkade tõusu viimastel aastatel piisaval määral. Ma arvan, et päästjad on teie nimetatud ametitest veel kõige raskemas seisus. Sama kehtib paljude politseinike kohta, eriti kui me räägime patrullpolitseinikest, ka nende jaoks tähendaks see reaalselt seda, et nad saavad rohkem raha kätte. Uskuge mind, kõik need ametid on Eestile erakordselt vajalikud. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu sellele, et meid ootab järgmise kümnendi jooksul ees tõsine probleem inimestele esmavajalike teenuste osutamisel, seda just nimelt madalate palkade tõttu nendes sektorites.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peaministril oli infotunnis õigus selles, et Eesti valitsusel ei ole võimalik inflatsiooni pidurdada, arvestades inflatsiooni põhjuseid, seda, mis toimub energeetikas, maailmaturuhindu, sõja ja koroona tekitatud logistikaahela muutusi. Teiseks, peaministril on õigus, et kõigi eest ei ole võimalik hinnatõusu kinni maksta. Seda ei ole võimalik teha, aga seda ei ole ka vaja teha. Ainuke asi, mida me teha saame, ongi ju kohaneda ja toetada nende inimeste toimetulekut, kellel hinnatõusuga hakkamasaamine on keeruline, kelle ostukorvist suure osa moodustab toit, kes kulutavad palju kütusele, näiteks seetõttu, et elavad maapiirkonnas, sõidutavad lapsi kooli ja huviringidesse, ja nende toimetulekut, kellel eluasemekulud võtavad suure osa palgast ära. Ehk kas sa ütleksid, et seda arvestades on tegemist töötavate inimeste ja keskmisest madalamat palka saavate inimeste meetmega, mis on hästi sihitud ja võimaldaks kohaneda praeguse hinnatõusuga?

Aitäh! Noh, see peaministri argument – seda on siin ka mõned meie kolleegid peaministriparteist kasutanud, et riik ei saa ju kogu hinnatõusu kinni maksta – on selline retooriline võte, kus vastasele omistatakse väide, mida ta pole öelnud, ja siis lükatakse see ümber, öeldakse, et see on absurdne ja me ei saa ju kogu hinnatõusu kinni maksta. Ei ole ju keegi sellist ettepanekut teinud ja loomulikult see olekski majanduslikult absurdne ettepanek, seda pole võimalik teha. Tõepoolest, meie ettepanek on see, et aidata just nimelt neid inimesi, väiksema sissetulekuga peresid ja tegelikult ka keskklassi peresid, täitsa tavalisi töötavaid Eesti inimesi, kellel ongi väga raske ja keda riik nöörib, sõna otseses mõttes võtab nende käest rohkem tulumaksu, kui minu meelest on eetiline. Viimane asi, mis ma selle kohta ütleks: jah, praeguste hinnatõusude valguses on see seadusemuudatus väga vajalik, erakordselt vajalik, aga tegelikult me peaksime selle muudatuse tegema ka sellisel juhul, kui meil oleks Eesti jaoks tavapärane inflatsioon ja mingit kriisi ei oleks. Ka sellisel juhul tuleks ju praegusel ajal tulumaksusüsteemi juba vähemalt reformida, veel parem oleks muuta see astmeliseks. See, et praegu on kõrge inflatsioon, ainult kinnitab seda vajadust.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Selle maksusüsteemi, mida te remontida tahate, eripära on see, et kõige kahjulikum maksustamise mõttes on see nendele inimestele, kes on oma tuludega selle maksuküüru sees. Tähendab, iga täiendav euro maksustatakse tavalise maksumääraga, aga iga lisanduv euro toob kaasa selle, et ka maksuvaba tulu astmeliselt väheneb. See tähendab, et maksuküüru sees tõuseb marginaalne maksumäär 34%‑ni. Teie eelnõus see viga kordub. Kas ta on 34% või 33% või natuke väiksem, sellel pole eriti tähtsust, ikka on see marginaalne maksumäär üle 30% ja kõige kahjulikum on olla selle maksuküüru sees. Aga palun väga, alates 3080 eurost on tavaline maksumäär, maksustamise mõttes on parem olukord. Miks? Kus on see loogika, et kõige rikkamatel inimestel on maksustamise mõttes soodsam kui nendel (Juhataja helistab kella.), kes saavad keskmisest natuke kõrgemat sissetulekut?

Härra Sõerd, siin pean ma teiega nõustuma. Selle nii‑öelda maksuküüru peamise puuduse tõite te väga elegantselt välja. Seda keegi ei eita. Loomulikult oleks meie soov kehtestada Eestis traditsiooniline, tavapärane astmeline tulumaks. Loomulikult me sooviksime seda. Kui see oleks poliitiliselt reaalne, poliitiliselt tehtav, poliitiliselt võimalik, kohe teeks selle asja ära. Aga mõistes, et tõenäoliselt selles Riigikogu koosseisus sellele ideele toetust leida on võimatu, see on asi, millega saab tegeleda loodetavasti peale järgmisi valimisi, siis on tegemist omamoodi kompromissettepanekuga.

Jah, ega me ka ei ole rahul selle autoga, millega me praegu sõidame. Kuna ta sõidab jube kehvasti ja ajab tossu välja, siis me peame teda remontima ja loodetavasti aasta pärast tekib meil võimalus saada uus auto. Selline on praegune olukord. Uute autode ostmisega ongi praegu nii, et peab vähemalt aasta aega ootama. Nii on ka uue tulumaksusüsteemiga, härra Sõerd. Lihtsalt läheb pisut aega. Andke meile see aastakene. Aga see teie argument ei tähenda ju seda, et me peaksime senikaua eelmainitud õpetajaid, päästjaid ja politseinikke päise päeva ajal riigina röövima. Sellega võiks Reformierakond ometi nõustuda, et see vargus keskklassi taskust tuleb lõpetada. See tuleb lõpetada.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud eelnõu ettekandja! Indrek Neivelt on täna ühe intervjuu andnud ja ta on väga tabavalt osutanud sellele, et tegelikult meie sihukese, kuidas ta siis nimetab, tööstustöölise palgatase on Soome ja Rootsi omaga võrreldav, ainuke vahe on selles, et meil on töötajatel maksud 1500–2000 euro juures väga kõrged, Soomes ja Rootsis ei ole. Kui me räägime hinnatõusust, inflatsioonist, siis tegelikult on nii, et see teeb meie teenused oluliselt kallimaks ja inimestel endal läheb oluliselt kehvemalt. Võib-olla te selles kontekstis ka aitate avada meie silmi, mida see Eesti majandusele tegelikult teeb. Kuidas me lõpuks üldse tänu sellele võime kriisist välja tulla? See eelnõu võib ju lahendust pakkuda.

Absoluutselt, ma olen härra Neiveltiga kõigiti nõus. Tulekski vaadata just nimelt maksude poole selles praeguses kriisis, sest neid tegureid, mis on selle kõrge hinnatõusu tekitanud, on Eesti valitsusel tõesti vähe võimalusi mõjutada või siis peaks selleks ajama hoopis teistsugust poliitikat. Võib-olla sarnasemat sellega, mida ajab praegu Ungari, aga ma kardan, et sellega ei ole jälle Eesti rahva enamus kindlasti mitte päri, seda ma kindlasti ei soovitaks. Selles mõttes on härra Neiveltil kõigiti õigus. Loomulikult, veel kord: kui nendel inimestel, kes teenivad väiksemat tulu või keskmist tulu, sissetulekud suurenevad, siis sellest tegelikult üsna arvestatav osa tuleb kohe riigieelarvesse tagasi, sest need inimesed pigem kulutavad oma raha siin Eestimaal kaupadele ja teenustele ja sellega aitavad ka meie ettevõtetel oma eesmärke saavutada, nii et sellest oleks kõigiti kasu. Aga viimasel ajal, teate, need ekspertide soovitused ei tööta siin saalis hästi. Just eile me põhiseaduskomisjonis arutasime seda, et Eesti inimesi, kes on nõus majutama sõjapõgenikke, võiks rahaliselt toetada. See on idee, mida Andrus Ansip on avalikult palavalt toetanud, aga reformierakondlased hääletasid põhiseaduskomisjonis selle ettepaneku vastu, ei teinud märkamagi seda, et nende endine esimees ja ikkagi väga auväärne inimene parteis on selgelt kutsunud üles seda põhimõtet Eestis rakendama. Nii et selles mõttes ma soovitaksin küll ka valitsuserakondadel ikka neid eksperte ja kogemustega inimesi rohkem austada. Hallpead austa, ütleb vanasõna. Ma arvan, et Ansip on Reformierakonna hallpea, keda võiks Reformierakonna sees küll rohkem austada.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Austatud Raimond! Paralleelselt selle sotsiaaldemokraatide eelnõuga, et vabastada alampalk tulumaksust, on ametiühingud tulnud välja idee või ettepanekuga, veel vist mitte nõudmisega, et alampalk võiks  erandkorras esimesel võimalusel ka tõusta ja vist oli 700 eurot nende ettepanek. Mis sa arvad sellest mõttest ja ideest? Kas lisaks nendele hallipäistele poliitikast taanduvatele inimestele peaks kuulama ka päris inimesi, päris töötajaid ja nende hääli? Kas töötava inimese hääl võiks kunagi jõuda siia saali? Ja kommenteeri palun seda ametiühingute ettepanekut.

See ametiühingute ettepanek – aitäh küsimuse eest! – on väga õige ettepanek. See on täpselt kooskõlas sellega, mida meie pakume. Suurendada tuleb inimeste sissetulekuid. Ma arvan, et seda alampalgaettepanekut tuleks väga tõsiselt käsitleda. Ma kutsun üles ka valitsust, kes nendel läbirääkimistel osaleb väga olulise osapoolena, kõigiti seisma selle eest, et alampalk tõuseks. Aega oodata minu meelest nagu ei ole. Kui alampalk tõuseb, siis peaks hakkama rääkima võib-olla ka uuest tulumaksuvabast miinimumist, sest alampalga maksustamine tulumaksuga tundub mulle endiselt kummalise mõttena. Ma ei tea, miks Reformierakond seda nii hirmsasti soovib teha.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa oled Riigikogu majanduskomisjonis ja paljud peavad sind maksude valdkonnas väga tugevaks, lausa eksperdiks. Ma väga tänan sind tänase ettekande eest, see oli särav ja väga asjatundlik. Aga ma tahan küsida, kas kehtiv tulumaksusüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi ja millised need võiksid olla. Sa küll rääkisid sellest, aga võib-olla räägiksid veel.

Veel sellest? Jah, aitäh! Kõigepealt ma muidugi tänan komplimendi eest. Õnneks Riigikogus on kõigis fraktsioonides maksualal pädevaid inimesi. Ma arvan, paljud mõistavad, et see meie eelnõu on õige ettepanek ja kui see tagasi lükatakse, siis ainult sellepärast, et sellega ei ole välja tulnud mõni valitsuserakondadest. Aga nagu ma ütlesin, tulumaksu puhul Eestis, ma arvan, see kompromiss, mis omal ajal tehti selle maksuküüru näol, kindlasti parandas paljude inimeste toimetulekut, tõstis inimeste sissetulekuid. Aeg on edasi läinud. Oleme näinud, et ei juhtu midagi hullu, ei kuku Eesti majandus sellest kokku, kui tulumaksuarvestus ei olegi kõigile ühetaoline, nagu oli pikka aega dogma ja siin osa kolleegide soov. Minu meelest me võiksime täna küll julgelt astuda selle sammu ja kehtestada Eestis ikkagi astmelise tulumaksu. Ma mäletan, et kunagi oli Eestis veel üks suur erakond, üks arvestatav jõuline erakond, kes seda nõudis, aga ma ei tea, mis on neist viimasel ajal saanud. Viimasel ajal nad astmelisest tulumaksust nii palju ei räägi. Aga mina mäletan, et omal ajal nad tegelesid päris tõsiselt selle küsimusega. Oli üks selline kastidega telereklaam, kus selgitati, mis see astmeline tulumaks on.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, ega Reformierakond pole ennegi aru saanud, et 1, 2, 3 ja nii edasi, kuni 19-ni on väiksemad numbrid kui 20. Nendel on ikka see tihti vastupidi. Päris huvitav oli seda ka kolleeg Sõerdi käest taas kuulda. Sellega on vist ikka nii, et kui lumi on tegelikult valge, aga Reformierakonnal on must päev, siis me kõik peame tajuma, et lumi on must. Natukene imelik oli, et sina sellega kaasa läksid. Kas sa ka arvad, et näiteks 19 või 1 on suurem kui 20? Me teame, et 20 on meil tulumaksu maksimaalne lagi. 

Võib-olla lisaküsimus veel juurde. Kuidas sulle tundub, kas te saite Reformierakonnaga kaubale, et tulevikus need, kes 20% peavad tulumaksu maksma, hakkavad 25% maksma?

Aitäh! See on muidugi sügav filosoofiline küsimus, mida te puudutasite, mis puudutab arve ja seda, miks me näiteks matemaatikas võtame neid aksiomaatilistena, miks me ei esita matemaatikas küsimusi, et kuidas ikkagi nii, et 2 on 2 ja 3 on sellest 1 võrra suurem. Selles mõttes on see huvitav küsimus, mille te olete tõstatanud. Mulle tundub, et see on üks nendest küsimustest, mida te võiksite oma kolleegi, väga austatud semiootikaprofessori Mihhail Lotmaniga pikemalt arutada. Temal on kindlasti mõtteid selle kohta, mis puudutab just nimelt numbrite aksiomaatilist iseloomu matemaatikateaduses.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kaks tundi tagasi avaldati ERR‑is uudis selle kohta, et esimeses kvartalis kasvas maksutulu laekumine 16,3%. Minu meelest illustreerib see hästi seda olukorda, et inflatsioonilises keskkonnas eelarvetulud kasvavad kiiresti. Kuna nad on seotud palkade ja hindadega, nominaalse väärtusega, mitte sellega, mis reaalselt ostujõuga saab, siis eelarve kosub inflatsiooni tõttu ilusasti. Inimeste palgad seevastu – ma arvan, et on väga vähe inimesi, kes saavad öelda, et nende palk esimeses kvartalis kasvas 16,3%. Ehk selline süsteemne risk on realiseerunud, mis riigi jaoks tähendab lisakulu, aga inimeste jaoks tähendab lihtsalt suuremaid kulusid. Väga keeruline on leida, et eriti madalapalgalised leibkonnad saaksid ise seda tüüpi riske maandada. Kuidas sina leiad, kas sellises olukorras peaks riik võtma senisest suurema rolli? Ei ole võimalik jätta selliste riskide maandamist madalapalgaliste inimeste õlgadele.

Aitäh! Kui ma mõnele eelnevale küsimusele olen võib-olla pisut huumoriga pooleks vastanud, siis see on surmtõsine küsimus ja eeldab väga tõsist vastust. Tõepoolest, see on ka üks osa sellest tajutavast ebaõiglusest, mida ühiskonnas tegelikult väga märgatakse: olukorras, kus keskklassiperedel, väiksema sissetulekuga peredel on väga raske, eelarvetulud seevastu paisuvad, paisuvad ka teatud ettevõtete, riigiettevõtete kasumiread. Keegi sellest majandusolukorrast, mis meil on, väga võidab, samal ajal kui suur enamus kaotab. Ma arvan, et osa sellest tajutavast ebaõiglusest [väljendub] kindlasti ka kinnisvarahindade kiires tõusus. On neid, kellel on olnud ülemäärast [tulu] või on olnud seda tulu, mida investeerida kinnisvarasse, kes on palju jõukamaks saanud selle tõttu, et neil on seda vara, ja samal ajal väga paljud noored pered ei saa isegi kodulaenu eest enam endale oma kodu soetada, nii nagu nende vanemad seda said teha, või ei vasta see kodu kaugeltki nendele ootustele, mis perel on. Ma kardan küll väga tõsiselt, et see rahulolematuse ja ebaõigluse tunne, mis ühiskonnas juba on, sügiseks vaid suureneb ja süveneb ning kui sellega ei võeta midagi õigeaegselt ette, siis on olukord meil aasta lõpuks väga plahvatusohtlik ja kindlasti leidub neid, kes püüavad seda ära kasutada. Nii et minu üleskutse kolleegidele oleks see, et suhtume tõsiselt nendesse ettepanekutesse, mis võiksid seda survet vähendada ja välja lasta sellest süsteemist, sest varem või hiljem võib inimeste kannatus katkeda ja võime näha seda, et poliitikat hakatakse tegema mitte siin saalis, vaid tänavatel. Seda me kindlasti Eestis ju ei tahaks näha.

Jaak Juske, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Raimond! Ma loen praegu Riigikogu menetluses olevat lisaeelarve seaduse eelnõu. Sealt selgub, et ka praegune valitsus võitleb vaesuse vastu. On soov maksta inimestele ühekordset toetust 50 eurot aastas, mis teeb ühe kuu lõikes lausa 1,4 eurot toetust. Väga võimas! (Saalist parandatakse: "4,1 eurot.") Vabandust, 4,1 eurot. Äkki sa käid veel lühidalt üle, miks ikkagi sotsiaaldemokraatide eelnõu või algatus on palju parem? Kuidas see päriselt inimesi aitab?

Aitäh! Mul ei ole muidugi lisaeelarve dokumente siin ees praegu, aga mälu järgi ütlen, kui ma ei eksi, et see valitsuse 4 euro ja 17 sendi suurune toetus Eesti inimestele moodustab lisaeelarvest 13 + 17 [miljonit], suurusjärgus 30 miljonit eurot. See on see, mis läheb inimeste, eakate ja lastega perede aitamiseks, samal ajal kui sajad miljonid lähevad juurde riigikaitsesse – väga õige, et lähevad – ja sajad miljonid on seotud sõjapõgenike vastuvõtmisega ning väga õige, et neid kulutusi praegu tehakse. Sajad miljonid lähevad energiajulgeoleku tagamiseks ja väga õige, et me energiajulgeoleku tagamisega tegeleme. Aga mulle tundub küll, et valitsusel praegu ei ole seda tunnetust, ei saada aru, et väga paljude inimeste jaoks tekib küsimus, et kuulge, aga meie oma rahvas, tagala, miks sellele üldse tähelepanu ei pöörata. Meie ettepanek on loomulikult oluliselt kulukam, kümme korda kulukam kui see, mida praegu valitsus inimestele selle 50‑eurose ühekordse eraldisega eraldab. Aga samas ei ole see sugugi nii suur kulutus riigile, kui me võrdleme seda nende kulutustega, mis me praegu teeme riigikaitsele, energiajulgeoleku tagamiseks, seoses sõjapõgenike vastuvõtmisega ja nii edasi. Nii et ma arvan, tõepoolest, et seda tunnetatavat ebavõrdsust ja ebaõiglust ühiskonnas vähendada, oleks vaja kindlasti palju kaalukamaid samme, et Eesti inimesi toetada.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin ka võib-olla natukene laiemalt, kui see eelnõu on. Tegelikult on debatt maksude üle vägagi asjakohane. Siin tõesti kuulsime Reformierakonnalt veel korra seda, et tegelikult võiks ju nüüd sotsidega selle astmelise tulumaksu justkui ära teha. Ma siiski tuletan meelde, et meil kunagi on olnud see astmeline, selles mõttes, et on niinimetatud tulumaksuvaba [osa] ja siis edasi maksustatakse ühtlaselt. Praegu on see 500 eurot. Kumba varianti sa siiski eelistaksid? Ma lugesin kuidagi su sissejuhatusest või vastustest küsimustele välja, et praegune süsteem on siiski parem kui see kaheastmeline. Mitut astet sa tegelikult näeksid, kui sa tahaksid seda astmelist tulumaksu sisse viia, et saaks kuidagi aduda, kuhu konteksti tänane seadus[eelnõu] läheb?

Härra Hepner, te tõstatate selliseid suuri teoreetilisi küsimusi. Selle üle on palju vaieldud. Kui me räägime täiesti tulumaksuvabast osast ja sellest edasi on, eks ole, tulumaks 1%, sõltumata sellest, kui suur on inimese tulu, kas me siis saame rääkida astmelisest tulumaksust? Tulumaksul ju astmeid ei ole, see 0 ei ole aste, vaid see on lihtsalt osa tulust, mida tulumaksuga ei maksustata. Mina isiklikult seda süsteemi ei oleks tunnistanud astmeliseks tulumaksuks. See oli ikkagi ühetaoline tulumaks ja see praegune on mingi kompromiss nende kahe vahel, eks ole. Jällegi raske öelda, siin on astmed, tegemist on teatud sellise lauge muutusega, kõveraga, ütleme nii. (Keegi seletab saalist.) Jah, ütleme, et ta ei ole nagu aste, vaid ta on nagu kaldtee. Selles mõttes ta erineb trepist.

Aga minu eelistus oleks tõesti see, et Eestis kehtiks astmeline tulumaks, veel kord, selle praeguse süsteemi asemel. Astmeline tulumaks: kui palju neid astmeid on, kus nad peavad olema? Ma arvan, et see on küsimus, mis väärib täiesti eraldi vaidlust ja debatti siin saalis, aga mul on hea meel, et Isamaa on valmis siin nii entusiastlikult kaasa mõtlema. Tegelikult oli see teil suur samm, et te sellest ühetaolisest maksusüsteemist omal ajal loobusite, et te sellega nõustusite. Siit on teha ainult väike samm edasi, et jõuda astmelise tulumaksuni.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Miinimumpalk tulumaksuvabaks, see on üks lähenemine, ja keskmine pension või ka miinimumpalga ulatuses pensionid samaväärselt tulumaksuvabaks on üks lähenemine, mida tasub arutada ja mida Isamaa põhimõtteliselt toetab. Aga mu küsimus on natukene teise nurga alt, mis ei ole otseselt selle eelnõuga seotud. Kuidas sina suhtud või ka sotsiaaldemokraadid eelnõu algatajana suhtuvad sellesse, et miinimumpalk on väga sageli seotud osutatavate teenuste hinnaga, eelkõige kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste puhul, olgu see lasteaiakoha tasu või mingid muud asjad? On see õige ja mõistlik või peaks Eesti riigis selle praktika ära lõpetama?

Aitäh! See praktika on tõesti küsitav, ma olen teiega nõus. See praktika on täiesti küsitav. Muidugi konkreetselt, kui me räägime lasteaiakoha tasust, siis on sotsiaaldemokraatide seisukoht, et lasteaiakoha tasu ei peaks üldse olema. Meie ei mõista, miks on nii, et meil on kõrgharidus ja üldharidus tasuta, kuid sellele eelnev koolieelne haridusaste on mingil põhjusel vanematele tasuline. Tallinnas näiteks, kus me koos Keskerakonnaga teostame linnavõimu, ongi alates pere teisest lapsest lasteaed tasuta. Samuti, nähes ette seda, et meil on tulemas suured hinnatõusud – energiahindade tõus oli sel hetkel juba reaalsus, kui me koalitsioonilepet tegime –, leppisime me kokku väga olulises põhimõttes, et ka esimese lapse lasteaiakoha tasu Tallinnas ei tõuse seni, kuni me selles linnavalitsuses oleme. See on väga oluline põhimõte, see tegelikult praegu ju peredel võimaldab paremini toime tulla. Me kehtestasime täiendava toetuse kooli minevate lastega peredele ja ühtlasi suurendame pealinna eakatele makstavat täiendavat toetust, mida on juba aastaid makstud, see ka suureneb. Nii et sellised meetmed, mis tõepoolest nende inimeste sissetulekuid suurendavad, on praegu väga olulised. Kohalikul tasemel me ei saa võib-olla teha nii suuri asju, nagu me saame teha siin saalis väga austatud Isamaaga koos, nii et ma kutsun Isamaad üles seda meie ettepanekut toetama. Mine tea, me varsti hakkame arutama ka ettepanekut, mis on teile südamelähedane, mis puudutab aktsiise, ja võib-olla ka seal meil on ühisosa rohkem, kui võib-olla esmapilgul võib arvata.

Ivari Padar, palun!

Lugupeetud kolleeg! Rääkides astmelisest tulumaksust, te justkui tegite vihje mingile erakonnale, kes on sellega ka varem välja tulnud. Mis selle vihje taga oli ja kas see erakond on tänaseks loobunud astmelisest tulumaksust? 

Ma tänan. Tõesti, jah, ma vihjasin sellele ja püüdsin koputada kolleegide südametunnistusele, kes tõesti on ju valimistel ka oma toetajatele lubanud astmelise tulumaksu eest seista, seda juba aastaid ja aastaid. Ma lihtsalt imestan, et kuhu see astmeline tulumaks jääb. Ma vaatan, et hea kolleeg Marika vaatab mulle otsa. Ma küsiksin: astmeline tulumaks ja sundüürnike toetamine, kuhu need jäävad? Need on olnud ju pikaajalised põhimõtted teatud kolleegidel, aga mingil põhjusel valitsuses nende eest enam ei seista nii tugevasti, kui minu meelest peaks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna te minu esimesele küsimusele vastamisel vastuseni ei jõudnud, siis ma annan teile teise võimaluse vastata. Te kirjeldasite pikalt sotsiaaldemokraatide häid mõtteid. Aga küsimus oli, kas on hea mõte siduda erinevate avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste hind alampalgaga, mis lepitakse kokku läbirääkimistel. Kas see on hea mõte või mitte?

Austatud härra Seeder! Ma kõigepealt pean rõhutama, et ma ei kirjeldanud mitte sotsiaaldemokraatide häid mõtteid, vaid meie häid tegusid, mida me oleme teinud Tallinna linnas, mis on Eesti pealinn ja kus elab suur osa Eesti elanikest, ja mida, ma usun, Tallinna elanikud väga hindavad ning mida me oleme väga austatud Keskerakonnaga koos rakendanud Tallinnas ja mis võiksid olla eeskujuks ka riigi poliitikale. Veel kord kordan: ma ütlesin, et avalike teenuste hinna sidumine alampalgaga ei ole meile meelepärane, me ei pea seda heaks põhimõtteks. Ma usun, et meile mõlemale on hästi teada põhjused ja mis on selle lähenemise puudused.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Ma küsin kohe selle peale: kas sa defineeriksid, mis on tegelikult astmeline tulumaks ja kas ta võrdsustub progresseeruva tulumaksuga või mitte?

Aitäh! No näete, varem või hiljem need maksudebatid jõuavad selliste üldprintsiipide juurde. See on õige, neid asju tulebki käsitleda, aga ma siiski ütleks nii, et tähtis on see, mis on Eesti rahvale oluline. Ma arvan, et Eesti rahva jaoks oleks tervitatav see printsiip, et jõukamad inimesed, kelle sissetulekud on suuremad, maksavad kõrgema määraga tulumaksu kui inimesed, kelle sissetulekud on väiksemad, kes ei ole nii jõukad. Ma arvan, et oluline on see põhimõte. Kas me nimetame seda ühtviisi või teistviisi, toome esile selle maksusüsteemi ühtesid aspekte või teisi, see kõik on juba tehniline vaidlus, mida tuleks siin Riigikogus komisjonide ja loomulikult täiskogu istungitel käsitleda ja selgeks vaielda. Aga see põhimõte, et jõukamatel on jõukohasem maksta suurema määraga tulumaksu – ma arvan, me oleme ühel nõul, et see võiks olla nurgakivi, millele see uus tulumaksupoliitika tugineb.

Marika Tuus-Laul, teine küsimus, palun!

Aitäh! Tegelikult on asi ju selles, et kui sa saad selle tulu kätte ja sealt lähevad kõik maksud maha, siis alles sealt, sinu lõpptulemusest, tuleb ümberjaotamine vastavalt jõukusele ja vaesusele, mitte aga nii, et kohe arvestatakse maksud vastavalt sissetuleku suurusele maha. Nii et ma tahtsin öelda, et astmeline ja progresseeruv nagu ei ole üks ja sama asi, nad on erinevad.

Aitäh! Aga ma usun, et selles meil ühisosa on, et astmeline tulumaks tähendab seda, et jõukamatel inimestel on lõppkokkuvõttes pisut suurem tulumaksumäär ja see on neile kindlasti ka jõukohane.

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Te olete kogu esinemise jooksul kõnelenud, kuidas jõukamad inimesed peaksid olema solidaarsed, mida on loomulikult äärmiselt meeliülendav kuulata. Aga me ju teame, et kui me tahaksime maksustada seda kohta, kus seda jõukust päriselt on, siis me peaksime rääkima ikkagi ettevõtete tulu maksustamisest. Miks me sellest midagi ei kuule?

Aitäh teile selle küsimuse eest! No siin on meil jälle kindlasti märkimisväärne ühisosa. Ka Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja selle erakonna juhtivate poliitikute seas on palju neid, kes arvavad, et Eestis võiks kehtida ka ettevõtete kasumi maksustamisel sarnane maksukorraldus, nagu on suures osas Euroopas, ja et see tuleks kasuks nii ühiskonna sidususele kui ka aitaks vältida võib‑olla teatud selliseid maksude vähendamise, optimeerimise võtteid, mida täna saavad kasutada need inimesed, kelle tulud on suuremad, kes saavad selliseid meetodeid kasutada, et oma maksukoormust optimeerida. Nii et see on kindlasti selline asi, et mina olen kas või kohe pärast selle eelnõu käsitlemist ja tänase istungi päevakorra ammendumist valmis Keskerakonnaga maha istuma, seda arutama ja ühiselt sellel teemal näiteks töötama välja eelnõu ja esitama selle siia. Me jõuaksime selle juba sügisel vastu võtta ja miks mitte seda järgmise aasta algusest rakendada. Kui see on teie poolele vastuvõetav ning härra Karilaid ja härra Ratas soovivad meiega liituda, siis minugi poolest – niipea, kui istungi päevakord on ammendunud, saame kokku, paneme selle asja paberile, teeme ära. Mis me ikka ootame!

Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Seda oli ka äärmiselt meeldiv kuulda, sest ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid on ümber mõelnud. See oli ju sotsiaaldemokraatide osalusel tehtud otsus, et ettevõtete tulumaks ära kaotati, see oli Laari valitsus, kus sotsid oma templi sellele alla lõid. Ma saan aru, et selles asjas on nüüd ümber mõeldud. Aga kui seda eelnõu hakata tegema – ja tõepoolest, Eesti maksusüsteem vajab muutust –, siis miks te seda ei julgenud siia sisse panna, öelda selgelt, et meil ei ole enam nonde sotsidega mingit pistmist?

Aitäh! No mõelge, kui ma hakkaksin nimetama kõiki neid otsuseid, millele Keskerakond on alla kirjutanud, mida on nõudnud temalt Keskerakonna koalitsioonipartnerid, ja hakkaksin küsima, miks te selliste asjade poolt olite. Aga ma arvan, et sisuline vastus on see, et ka kontekst on muutunud. 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses oligi Eesti jaoks peamine küsimus see, kuidas saavutada kiiret majanduskasvu, kiiret edasiminekut, kuidas soodustada investeeringute tegemist ja ettevõtete teenitud kasumi reinvesteerimist. Teatud määral see tol ajal pakutud lahendus, mulle isiklikult tundub, oli vähemalt intellektuaalselt huvitav mõte ja elegantne idee. Ma muidugi ei tea, mis need kaalutlused täpselt olid, kuidas tollane valitsus seda otsustas. Aga täna on ju hoopis teine kontekst. Täna ju ei ole, ma arvan, väga paljude ettevõtete jaoks, mis on Eesti majanduse lipulaevad ja veavad meie majanduskasvu, küsimus niivõrd enam selles, kuidas teha investeeringuid kinnisvarasse või masinatesse‑seadmetesse, vaid põhiline vara, kuhu soovitakse investeerida ja investeeritaksegi olulisel määral, on inimesed. Seetõttu ma arvan, et ongi õige mõelda selle peale, kas me peaksime jõudma uuele konsensusele, et tööjõumaksud tuua allapoole ja võib-olla mingite muude maksusüsteemi õiglasemaks muutvate muudatustega seda kompenseerida, et me samal ajal ei jääks hätta riigile vajalike kulutuste finantseerimisega. Nii et selles mõttes on ka olukord mitmekümne aastaga lihtsalt muutunud. Nii see on.

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

Aitäh!

Jaa, palun! 

Siis ma lähen ära siit.

Natukene ootame ja siis saame paluda siia rahanduskomisjoni poolt Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 562 oma istungil 2. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Riina Sikkut. Komisjon langetas otsuse võtta eelnõu päevakorda teisipäeval, 10. mail, aga see nihkus tänasesse päeva, ja komisjon langetas otsuse teha ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi: poolt 6, vastu 3 ja erapooletuid 1.

Ma annan ülevaate sellest komisjoni arutelust. Riina Sikkut tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu. Ta selgitas, et sotsid on ka enne teinud ettepanekuid ebaõiglaselt madala maksuvaba tulu tõstmiseks, selle Riigikogu koosseisu jooksul kokku juba kahel korral. Seda peetakse ülioluliseks madala sissetulekuga leibkondade toimetuleku seisukohast. Selline on eelnõu esindaja seisukoht.

Ta rääkis veel seda, et eelnõu tõstab sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema. Kui praegu on nii, et maksuvaba tulu hakkab vähenema 14 400 euro suurusest aastasissetulekust ehk 1200 euro suurusest kuusissetulekust, siis eelnõu kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 2000‑eurosest kuusissetulekust ehk 24 000 eurosest aastasissetulekust. Samuti on välja pakutud senisest laugem vähenemise tempo. Kui kehtivas seaduses on 25 200 euro suuruse aastasissetuleku juures maksuvaba tulu 0, siis eelnõu kohaselt on maksuvaba tulu 0 siis, kui on 3180 euro suurune kuusissetulek ehk 38 160 eurone aastasissetulek.

Mõju eelarvele oleks 200 miljonit eurot aastas. Ma teen siiski täpsustuse, et eelnõu seletuskirja järgi on see 247 miljonit, mitte 200 miljonit. Kas on protokollis viga või esindaja informeeris meid ebatäpselt. Nii.

Eelnõu algataja veel rõhutas, et sotside meelest oleks parem teha tulumaksusüsteem astmeliseks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetaks pigem sellist lahendust kui seda praegust süsteemi, mis on rakenduslikult inimeste jaoks raskesti arusaadav. Nii.

Ma ise küsisin küsimuse selle kohta, milline oleks algatajate hinnangul pakutud tuluvahemikus 2000–3180 eurot kuu arvestuses marginaalne efektiivne maksumäär. Marginaalne maksumäär näitab seda, kui suur on maksukoormus 1 euro lisandumise korral tuludele. Siis ma küsisin veel, et kui eelnõu algatajad tõid välja eelnõu mõju eelarvele, 247 miljonit eurot, siis mis selle summa arvutamisel aluseks võeti. Ei olegi tegelikult võimalik mujalt neid andmeid võtta kui üksikisiku tuludeklaratsioonide koondist, aga viimane tuludeklaratsioonide koond on aastatetagune. Riina Sikkut vastas, et tõepoolest, inimeste tulu jaotuse aluseks oli võetud aasta 2020. Siis ta selgitas veel, et kui praegu on tuluvahemik 1200–2900 eurot – siin tuleb jälle teha täpsustus: mitte 2900, vaid 2100 peab olema –, siis see vahemik pikeneb ja selle vahemiku pikendamise põhjus on see, et maksumäär täiendavalt teenitud eurolt võrreldes praeguse süsteemiga ei muutuks. See olevatki eeldus, et inimesi ei pandaks selle tuluvahemiku korral praeguse olukorraga võrreldes kehvemasse olukorda. Nii.

Jürgen Ligi kommenteeris, et kõigepealt peab ikkagi riigi rahandus koos püsima ja maksusüsteem toimima, see peab olema piisavalt lihtne ja tagama riigi rahastamise. Kellegi spetsiaalselt maksust vabastamine ei saa olla maksusüsteemi mõte. Maksusüsteemi mõte on tagada riigi teenuste rahastamine majandust võimalikult vähe häirival moel. Neid, kes midagi teenivad, tuleks õiglaselt kohelda. Lai maksubaas on selleks üks viis, võimalikult madalad maksumäärad ja võimalikult lihtsalt administreeritav maksusüsteem. Aga vaatame praegu riigi rahandust: on struktuurset miinust mitu protsenti ja kriis kriisi otsa. Viga tehti juba selle maksusüsteemi loomisel. Oli liiga järsk miinimumi tõstmine, mida riik ei suutnud tagada, ja tõstmine toimus tegelikult ka vaesemate arvel. Selline olukord on praegu, eelarveauk on sügav. Ei tohiks maksudega mängida.

Riina Sikkut vastas, et majandust kõige vähem häirival moel maksustamise puhul ei ole vahendiks kindlasti madalapalgaliste tööjõumaksud. Et keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, seda tüüpi otsus tundus koalitsioonile mõistlik, aga töötavate inimeste aitamine tundub millegipärast maksusüsteemile üle jõu käivat.

Ma ise veel küsisin selle kohta, et kui mõju aluseks oli 2020. aasta tuludeklaratsioonide koond, aga eelnõu hakkab kehtima 2023. aastal, siis on nihe mitu aastat, selle kolme aastaga on toimunud päris suur palgatõus, nii et mõjuanalüüs võib olla alahinnatud. Siis ma küsisin veel, kust tuleb eelarvesse raha selle jaoks, milliseid makse plaanitakse tõsta või milliseid kulusid kokku hoida. Riina Sikkut vastas, et ideaal oleks oluliselt lihtsam süsteem koos korralike maksuastmetega, mis võimaldaks teha muudatusi eelarveneutraalselt. Aga nii kaua, kui püsime olemasoleva tulumaksustamise juures, võib katteallikaks olla kas kinnisvaramaks või midagi muud. Seda arutelu tuleb pidada.

Meil oli istungil ka Rahandusministeeriumi esindaja Lemmi Oro. Ta selgitas, et tulumaksusüsteemi muutmise põhimõtet valitsus toetab. Need numbrid, mis on seaduses ehk 500 eurot maksuvaba tulu ja 1200 eurot, millest alates hakkab maksuvaba tulu vähenema, on ajast maha jäänud ja see ei ole õige. Valitsus on seisukohal, et pensioniealistel on maksuvaba keskmine pension ja kui riigi rahalised võimalused avanevad, siis tuleb ka teiste gruppide puhul jätkata sama lähenemisega. Rääkides riigieelarvest, siis praegu sellise miinuse eelarvesse sissevõtmiseks Vabariigi Valitsus võimalust ei näe. Valitsus ei toeta eelnõu. Sellega meie arutelu lõppes.

Veel kord komisjoni otsused. Teha ettepanek võtta [eelnõu] päevakorda 10. mail, see oli konsensuslik, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see oli konsensuslik, ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata: poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 3 ja 1 komisjoni liige jäi erapooletuks. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele. 

Aga neid ei ole. Siiski ... Palun vabandust! Lauri Läänemets. Nobedamad näpud, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esindaja! Te kirjeldasite kõiksugu selliseid maksutehnilisi küsimusi. Aga mind huvitab see, et selle eelnõu mõte ja sisu on ju päästa need inimesed, kes hindade tõusu tõttu väga raskesse olukorda satuvad. See on selle eelnõu sisu ja mõte. Jah, ta on küll maamaksusüsteemi muutev, aga [mõte on] neid inimesi toetada. Maksupoliitiliselt kindlasti igasuguseid argumente üht‑ ja teistpidi leiab, aga kas komisjon ka sisuliselt arutas, kuidas neid inimesi aidata ja toetada? Kui te leidsite, et see eelnõu ei sobi, siis kas komisjonis tekkis mingisugunegi mõte, kuidas neid inimesi toetada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, ma andsin tegelikult päris detailse ülevaate komisjoni arutelust. Sellega arutelu piirdus. Me ülemäära laiaks seda teemat ei ajanud. Ma vastan teile selliselt, et teie eelnõu proovib remontida seda 2018. aastal kehtestatud maksueksperimenti, kuid see maksueksperiment on läbi kukkunud. Esiteks, ta ei sobi inflatsioonilisse keskkonda, sest see maksuküür, mis iganes vahemik see on, kas 1200 ja 2100 või nagu teie puhul 3180, see on eurodes fikseeritud ja igal juhul jääb inflatsioonile ja palgatõusule varem või hiljem jalgu. See ei sobi inflatsioonilisse keskkonda, esiteks. Teiseks, selle maksuküüru sees iga täiendavalt teenitud euro maksustatakse tavalise maksumääraga, aga lisaks vähendab iga täiendav euro ka astmeliselt maksuvaba tulu määra, nii et väga kahjulik on sattuda selle maksuküüru sisse. Tänasel päeval me näeme, et seal on oma sissetulekutega juba õpetajad, politseinikud ja sellised, ütleme, palgaskaala madalamas osas olevate sissetulekutega inimesed.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Te oma ettekandes märkisite, et üks vastuargumente, mis komisjonis kõlas, oli see, et eelarves on sügav auk ja maksudega ei tohiks mängida. Kas te palun täpsustaksite? Vabariigi Valitsuse poolt on antud meile siia menetlusse lisaeelarve. Kas see seda eelarveauku suurendab või vähendab ja kas see sisaldab ka mingeid maksumuudatusi? Võib-olla siis ka täpsustaksite, kas see, et maksudega ei tohi mängida, kehtib ainult teiste erakondade kohta, aga Reformierakond tohib maksudega mängida? Kuidas see siis on?

Lisaeelarvet me arutasime teistel istungitel, ka eile, me veel jätkame lisaeelarve arutelusid ja see arutelu tuleb ka saali. See on hoopis teine teema ja komisjonis me nii laiaks seda asja ei ajanud. Teile ma ütlen seda, et kui te ikkagi teete eelnõu, mille mõju eelarvele aastas on 247 miljonit eurot, tegelikult ilmselt suurem, sest teil on vananenud andmed võetud aluseks, mitme aasta tagused tuludeklaratsioonide koondid, siis peaks ikkagi näitama, millised on nende püsikulude püsivad katteallikad, kas nendele on midagi vastu panna, aga sellele jäi eelnõu tutvustaja komisjonis vastuse võlgu.

Paul Puustusmaa, palun!

Tervist! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Ma saan aru, et okei, opositsiooni eelnõu ei ole hea, ega ta ei ole kunagi eriti hea. Aga kas valitsusel endal on tagataskus plaan, kuidas tõsta maksuvaba tulu alampalgani? Või ei ole siis plaani olemas?

Seda me komisjonis muidugi ei arutanud, nii laiaks teema ei läinud. Aga ma vastan teile selliselt, et seda maksueksperimenti, mis meil on mitmendat aastat ja mis kehtestati 2018. aastal, remontida ei ole mõtet, sest see lihtsalt ei sobi Eesti oludesse ja tegelikult tuleks see maksueksperiment kuulutada läbikukkunuks.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! No olgu siis stenogrammi huvides öeldud, et tegelikult valitsus ise soovib eelarveauku lisaeelarvega olulisel määral suurendada ja samuti näeb lisaeelarve ette käibemaksuerisuse sisseviimist ehk maksumuudatusi. Nii et siin on küll valitsuse esindajate seisukoht selline, et see, mida meie teeme, on hea, aga kui keegi teine pakub midagi, mis on sisult sarnane või sama, siis see on väga halb ja seda tuleb vastustada.

Aga ma tahaksin ühe sisulise küsimuse siiski veel küsida teie käest. Te olete hästi kursis maksuameti tööga. Te mainisite, et tulumaksuarvestuse puhul on oluline, et see oleks lihtne või ei oleks keerukas. Kas tõesti Eesti maksuamet ei saaks hakkama sellise astmelise tulumaksu administreerimisega, nagu kehtib näiteks Põhjamaades? Kas tõesti see oleks suur probleem ja väljakutse Eesti riigi jaoks, et need maksud saaksid õigesti kokku arvutatud inimeste jaoks?

Eesti maksuamet on olnud infotehnoloogia valdkonnas – ma arvan, et ma ei liialda, kui ma seda ütlen – maailmas esirinnas. E‑deklaratsioonid, elektrooniline tulu deklareerimine loodi aastal 2000, üle 20 aasta tagasi. See oli üks esimesi või oligi tegelikult esimene maailmas. Nii et Eesti maksuamet on olnud infotehnoloogiliselt võimekuselt maailma tipus ja ma arvan, et on seda tänase päevani.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avame läbirääkimised. Palun, Lauri Läänemets! Esimesel lugemisel nagu ikka sotsiaaldemokraadid fraktsiooni nimel ja teised ka.

Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaaldemokraatide eesmärk on selle eelnõuga toetada ja aidata neid inimesi, kes elukalliduse tõttu on hätta sattunud või hätta sattumas, ja vähendada nende inimeste makse. Väga lihtne asi. Mõtleme sellele olukorrale, mis on juhtunud: elukallidus on nõnda suur, et sisuliselt maksab leib poes kaks korda rohkem, küttepuud kaks korda rohkem, kala kaks korda rohkem, kütus ka oluliselt-oluliselt palju rohkem. See mõjutab väga paljusid inimesi. See ei mõjuta ainult neid, kellel on väiksem sissetulek, vaid see mõjutab täiesti tavalist keskmist Eesti perekonda.

Vaatame seda, mis valitsus on esitanud riigieelarve näol meile ettepanekuna, et tõsta toimetulekutoetuse piirmäära. Jah, see on oluline, aga seal on üks põhimõtteline viga. Põhimõtteline viga on see, et siis on juba inimese elus halvasti, kui ta peab saama toimetulekutoetust. Meie ettepanek on ennetada seda, et inimestel üldse nii halvasti läheks, et nad toimetulekutoetuse peale kukuksid. Jah, sisuliselt peaks olema eesmärk see, et inimesed saavad enamuse sellest rahast tagasi, mille kõrge inflatsioon on neilt ära võtnud, nende elu keerulisemaks muutes. 

Mõtleme natukene numbritele. Keskmist pensioni teeniv inimene on ostujõu mõttes kaotanud 91 eurot  igas kuus, peaaegu 1200 euro võrra aastas on nad vaesemad. Kui me räägime inimesest, kes saab keskmist palka, siis tema kaotus sissetulekutes on ühes kuus üle 230 euro. Üle 230 euro! Sisuliselt kaotatakse aasta jooksul vähemalt terve kuupalk kui mitte rohkem. Kui keegi tahab öelda, et inimesed peavad selle inflatsiooni ja selle elukalliduse üle elama ja pingutama püksirihma, siis ma küsiksin, et kuidas. Kuidas peaksid pingutama püksirihma need inimesed, kelle sissetulekutest sada protsenti kulub sellele, et maksta ära oma elamiskulud, sellele, et osta toitu – ja nad ei priiska toiduga, ma võin kinnitada, et nad ei priiska toiduga – ja maksta transpordi eest? Mõtleme natukene Tallinnast väljapoole. Väga paljud peavad kasutama autot, väga paljud peavad kasutama autot sellepärast, et viia lapsi kooli, huviringi või käia ise tööl. See ei ole nende valik, Tallinna linnas võin minna ühistranspordiga, aga neil on see sundolukord, nad ei saa mitte millestki loobuda. Nüüd on ühes kuus ühel inimesel üle 200 euro vähem selle kõige tegemiseks. Kui me mõtleme pere peale, siis ühel normaalsel, tavalisel, keskmisel, tüüpilisel Eesti perel, kus on kaks lapsevanemat, on iga kuu 500 eurot vähem, selleks et ära elada ja toime tulla.

Tõsi on ka see, et seda küsimust ei lahendagi ainult inflatsiooni peatamine. Inflatsiooni peatamine tõesti toob selle lahenduse, et need kulud ei kasva või nii-öelda taskust ei lähe veel rohkem raha ära. Aga hindade ja elu kallimaks muutumine on juba toimunud, leib ei lähe enam odavamaks, lihtsalt ei lähe enam odavamaks, ei lähe seesama kala ja väga paljud muud teenused ja tooted enam odavamaks. See auk on juba tekkinud ja on paratamatus, et hinnad on kallid. Ehk ainult inflatsiooni pidurdamise jutust ei piisa, inimesi peab toetama, inimesi peab aitama ja aitama nad sellest keerulisest olukorrast välja.

Nii et ma kutsun kõiki seda sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu toetama. Rõhutan: küsimus ei ole selles, kas meie maksusüsteem on lihtne või keeruline, või selles, kas mõni maks on natukene kõrgem või madalam, vaid küsimus on selles, et maksusüsteem peab eelkõige olema õiglane. Sellises olukorras, mis meil on, on seda õiglust vaja nende inimeste puhul, kelle sissetulekud on väga madalad või ka keskmised, ütleme nii. Need, kes on jõukamad, jah, nad saavad hakkama, nad võivad jätta ära mõne reisi, võivad loobuda mõnest luksustootest, võivad pidada sünnipäevapeo mingisuguse suure saali või luksusvilla asemel kodus. Nad saavad seda teha. Aga keskmine, tavaline Eesti pere ei saa kahjuks midagi kokku tõmmata.

Kui siia juurde arvestada ka seda, et lastetoetust ei ole viimased viis aastat tõstetud ja sisuliselt sellest toetusest, mis meil on laste toetamiseks, on suur osa juba kaduma läinud – ma ütlen, et kolmandik sellest lastetoetusest on ära kadunud viimase aasta jooksul –, siis on väga keeruline, väga keeruline. Meenutame, et kui sotsiaaldemokraadid lastetoetuste tõstmise eest seisid ja lõpuks selle valitsuses olles ka ära tegid, siis tõsteti lastetoetusi 19 eurolt ja see tõus, mis lõpuks tuli, oli 40–50 eurot. 40–50 eurot ja sellega toodi vaesusest välja väga suur hulk lapsi, väga suur hulk lapsi. Mõtleme, kui palju praegu hinnad kallimaks on läinud või kui palju perel on puudu jäänud raha, kui palju see hinnakallidus lastetoetustest ära on võtnud. See summa ei ole 30 või 40 eurot, need on sajad eurod. Ehk ma arvan, kui me varsti näeme neid uuringuid, mis ütlevad ja räägivad seda, mis olukorras on Eesti lapsed või mis olukorras on tegelikult pensionärid, siis me peame tõdema, et väga paljud on kukkunud kahjuks vaesuspiiri alla. 30 000 inimest elab Eestis vaesuses, 270 000 inimest elab selle piiri peal, suhtelises vaesuses. Ma arvan, et kogu see hinnatõus lööb neid väga valusalt.

Mõnes mõttes on päris häbematu öelda inimesele, et pinguta püksirihma, kui ei ole võimalik seda lihtsalt füüsiliselt teha, seda ei saa teha. Loomulikult on häbematu ka valitsuse ettepanek selle suure hinnakalliduse juures pakkuda lisaeelarvega inimestele toetust iga kuu 4 eurot 17 senti. 4 eurot 17 senti olukorras, kus palk või ostujõud on vähenenud 230 eurot või rohkem. Sellega eriti kaugele ei jõua.

Palun toetage seda ettepanekut. Peale selle, et rääkida keerulist maksujuttu, mis lõpuks on valitsuse enda tegudega vastuolus, võiks mõelda inimeste peale. Aitäh!

Rohkem ... Siiski, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eile õhtul või ennelõunal alustati selle eelnõuga, on räägitud päikesest ja kuust, on ka räägitud inimeste võimekusest oma sissetulekuga hakkama saada. Kindlasti Isamaa Erakond toetab seda, et madalapalgalistel oleks tulumaks madalam. Küll me saame öelda, et tulumaks on kõigil 20%, aga tulumaksuvabastus võiks olla väga selgelt teada, see, milline on maksuvaba tulu ja millisest summast me räägime.

Siin kõnepuldis ajavad inimesed pidevalt segi kaks asja: ühelt poolt ütlevad, et ärme makse korjame, ja teiselt poolt räägivad, kui palju tuleks veel toetusi jagada. Minu arvates peaks selge olema, et toetusi saab jagada siis, kui riigile laekub makse, kui riigile makse ei laeku, siis ei ole võimalik neid ka jagada. Aga raha riigile tuleb siis, kui inimene on ostujõuline, kui ta läheb poodi ja ostab midagi. Selleks, et inimene saaks iseenda, oma kodukulude ja pere vajadustega hakkama, peab talle peale palgapäeva jääma ka taskusse raha.

Selles mõttes on sotsiaalerakonna ettepanek mõistlik. Mõistlik on see juba sellepärast, et 2015. aasta Riigikogu valimistel Isamaa Erakond väga selgelt ütles, et 500 eurot peab olema tulumaksuvaba. Sel hetkel olid numbrid hoopis teised. Võttis veel mitmeid aastaid, enne kui miinimumpalk jõudis 500 euro juurde. Täna on see eest ära läinud. Võib-olla on tõesti ainuõige otsus see, et me ei peaks iga aasta arutama, kui suur on miinimumpalk ja kui palju peaks olema tulumaksuvaba, vaid see võiks olla seadusesse sisse kirjutatud. See lahendus peaks olema.

Kas selle seaduseelnõu teine pool on mõistlik või mitte, et tulumaksuvabastust viia edasi 2000 euro juurde, on küsitav, sest kuskilt peab see raha tulema, mida me ümber jagame. Mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid räägivad sellest 44‑eurose – või sellel hetkel oli ta 39 eurot – lapsetoetuse kasvatamisest. See hakkas 2014. või 2015. aastast kehtima. Aga unustati ära see, et tegelikult Isamaa Erakond tekitas suure pere toetuse, mis on 300 eurot kolme lapse pealt ja kui on üle seitsme lapse, siis 400 eurot. Mul on väga hea meel, et poolteist kuud tagasi Isamaa Erakond oma volikogus selgelt ütles, et lastetoetus peaks olema järgmisel aastal 700 eurot, ja üks koalitsioonipartneritest, Keskerakond, seda ettepanekut toetab. Kui ma täna loen ajalehte, siis näen, et fraktsiooni esimees väga selgelt on öelnud teisele partnerile, et see peaks täna õhtuks kokku lepitud olema, et saaks lisaeelarvega selle ära lahendada.

Aga teate, minu mure tegelikult on? Me räägime siin mingist 200 miljonist. Siis küsitakse, kas seda raha kusagil on või ei ole. Täna siin enne istungit peaminister vastas küsimustele ja mõned teised ministrid vastasid ka, aga keegi ei julge rääkida sellest, et meie taskust on viimase aasta jooksul võetud elektriarvetega sadu miljoneid. Kui keegi räägib sõjaolukorrast või COVID‑ist, siis ta valetab. Elekter on Eestis kaks korda kallim võrreldes Soomega ainult Eleringi otsuse tõttu avada kolmas liin Läti ja Eesti vahel. Ainult selle, mitte millegi muu tõttu. Nüüd tehakse kõik selleks, et gaasi ei oleks võimalik LNG‑laevaga tuua. Teate, mis, mina ütleksin? Põhjus on väga lihtne.

Palun lisa kolm minutit.

Palun! Kolm minutit.

Väga lihtne, sest Soome ostab gaasi kahe võrguettevõtte kaudu Venemaalt. Neil on vana leping. Nende hind on seotud nafta hinnaga veel vähemalt järgmised kaheksa aastat. Suurusjärk, millega nad gaasi ostavad, on 35 eurot megavatt-tund. Meile müüvad 100‑ga. LNG‑terminali ei tule. Kelle käest me hakkame siis gaasi ostma? Me hakkame gaasi ostma Soomest. Kust gaas Soome tuleb? Venemaalt. Aga kuhu kolmekordne kasum jääb? Soome.

Lisaeelarves on 213 miljonit eurot ja ma ei saa aru, milleks. Gaasi ostmiseks kaks korda kallimalt, kui on praegu turuhind ja mida eraettevõtjad on pakkunud, Soome terminalis osaluse ostmiseks. Seda soovitakse teha nii, et eile toodi laua peale siia esimesele lugemisele seaduseelnõu, et minna mööda Euroopa Liidu konkurentsidirektiivist. Kokku 213 miljonit tühja raha. Samas oli  kaks või kolm nädalat tagasi meil siin energeetika arutelu, kus eraettevõtjad ütlesid väga selge sõnumi: nad ei taha riigi ehk Eleringi käest rohkem kui seda, et juhe ehk see toru ühendataks võrguga terminalikai pealt, ja teine asi on see, et ei takistataks selles võrgus gaasi müümist ja ostmist. Olekski mure [lahendatud]. Mitte ühtegi senti. Ma ei taha teile öelda selle peale, et kui siin pukis minister ütleb, et selle toru ehitus maksab 4 miljonit, siis te võiksite küsida järgmine kord, kui palju Elering eraettevõtjate käest küsis selle toru ehitamise eest. See vahe ei ole protsentides, vaid see on kordades. Ma küsin: mis toimub?

See raha, mis me siit inimeste pealt kokku hoiame või mida me pakume tulumaksumiinimumi tõstmisega, on tühine selle kõrval, mis inimesed on pidanud maksma viimased viis kuud energiahindade tõttu, nad peavad maksma sama hinda homme-ülehomme ja ma ei tea, mis veel talvel tuleb. See on palju hullem.

Kui me suudaks lahendada energiahindade probleemi ära ja viia ühel hetkel tulumaksuvabastuse [miinimumpalgani], siis ma arvan, et meie inimesed saaksid ise hakkama, siis ei oleks vaja riigilt muid toetusi. Ma ei tea, kas te olete enda aprillikuu arved kätte saanud. Ma võin teile julgelt öelda, et aprillis oli näiteks gaasikulu tunduvalt väiksem kui märtsis, aga see arve oli palju suurem, sest mingit toetust aprillis enam ei olnud. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun kaheksa minutit kohe.

Palun! Kaheksa minutit.

2016. aasta hilissügisel välja kuulutatud ja 2018. aastast jõustunud maksuvaba tulu reformiga tehti maksuvaba tulu määr sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Reformierakond oli selle eksperimendi vastu, sest see muutis maksusüsteemi keeruliseks ja ebaõiglaseks, kuna kehtestatud maksuküür sõi ära suure osa eelkõige keskmist palka saavate inimeste palgatõusust. Maksueksperimenti ilustati häbematult: 80% Eestimaa inimestest ja 86% maksumaksjatest pidavat sellest uuest maksusüsteemist võitma. Seda räägiti meile 2016. aasta hilissügisel ja korrutati veel mitu aastat tagantjärele.

Reaalsus näitab, kuidas asjad tegelikult on. See murdepunkt eelmise süsteemiga võrreldes on 1760 euro juures. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et sellest uuest süsteemist võitjaid on tänaseks päevaks vähem kui kaotajaid. Tõepoolest, seda me kuulsime täna ka, et sellesse tuluvahemikku, mis on jäigalt eurodes fikseeritud, 1200–2100 eurot ja mida ei ole muudetud viis aastat, kuigi on olnud erinevad koalitsioonid, on oma tuludega jõudnud või jõudmas õpetajad, politseinikud, sotsiaalhoolekandetöötajad ja paljud teised grupid. Tänaseks on veel rohkem selge, et see maksueksperiment, mille tulemusena maksuvaba tulu määr hakkas sõltuma aastatulust, ei sobi Eesti oludesse ning kiire palgatõusu ja inflatsiooni keskkonda. Tagurpidi astmetega maksusüsteem on ebaõiglane ja tänaseks on selgeks saanud selle süsteemi kõlbmatus. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et pankrotistunud maksusüsteemi remontimine on mõttetu. Maksuküür tuleb kaotada, mitte pikendada selle edasikestmist.

Neid puudusi on palju, selle kaheksa minutiga ma ei jõua kõiki ette lugeda, aga üks aspekt veel, millele lihtsalt tuleb tähelepanu pöörata. Vaat selles eurodes fikseeritud tuluvahemikus, mis iganes see on, praegu 1200–2100 eurot, maksustatakse iga tuludele täiendavalt lisanduv euro tavalise maksumääraga ja iga täiendavalt teenitud euro vähendab astmeliselt maksuvaba tulu määra, mistõttu – Rahandusministeerium on selle välja arvutanud – marginaalne efektiivne maksumäär kerkib selles tuluvahemikus 34%‑ni. Ehk selles tuluvahemikus sööb suure osa palgatõusust ära lisanduv maksukoormus.

Kokkuvõtlikult veel kord: tegelikult tuleb see 2016. aastal välja kuulutatud ja 2018. aastast jõustunud maksureform tunnistada läbikukkunuks, taastada õiglane maksusüsteem, ühetaoline maksuvaba tulu kõigile. Meil ei ole vaja hakata seda maksueksperimenti päästma. Reformierakond seda sotside eelnõu kindlasti ei toeta. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja vaatame, millise ettepaneku meile juhtivkomisjon on teinud. Paistab, et on tehtud ettepanek eelnõu 562 esimesel lugemisel tagasi lükata. See on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid! Tuletan meelde, et me arutame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja hääletamisele läheb juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seega panen hääletusele ettepaneku eelnõu 562 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 49 ja vastu 24, on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 565 esimene lugemine. Palun, Martin Helme!

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tulen jah teie ette ühe maksualanduse eelnõuga. Eesti on Euroopa Liidu kõige kiirema hinnatõusuga riik. Võrdluseks tuleb muidugi välja tuua, et sel ajal, kui meie olime valitsuses, oli Eesti Euroopa Liidu kõige kiirema hinnalangusega riik, kõige suurema hinnalangusega riik. Kindlasti sõltub valitsuse poliitikast, nii maksupoliitikast kui ka kõikidest muudest regulatiivsetest otsustest olulisel määral see, kas hinnad tõusevad või langevad.

Kuna Eesti inimesed on Euroopas ühed nendest, kes oma kulutustest suure osa sundkulutuste peale kulutavad, ehk teisisõnu, meie inimeste sissetulekutest läheb väga suur osa asjade peale, millest ei ole pääsu – toidu peale, riiete peale, kodusooja peale, transpordi peale –, ja see sundkulutuste osakaal meie inimeste sissetulekutes on Euroopa üks suurimaid, siis loomulikult mõjutavad nende kulude tõusud inimeste toimetulekut, inimeste ostujõudu, majanduskeskkonda tervikuna. On lausa arusaamatu, kuidas saab üks valitsus, mis võtab tõsiselt talle pandud mandaati oma riigi inimeste heaolu eest seista, lihtsalt tegevusetult pealt vaadata ja mitte midagi ette ei võta, et inimeste elujärge, ostujõudu ja toimetulekut kuidagigi toetada.

Me oleme siin valitsusele appi tulnud. Mul on väga hea meel, et see eelnõu on menetluses või esimesel lugemisel samal ajal, kui meil on esimesel lugemisel ka riigi lisaeelarve. Me oleme needsamad ettepanekud teinud ka lisaeelarve kohta. Me võime neid koos menetleda, me võime neid eraldi menetleda, aga sisu on sama.

Räägin lühidalt, mis selle asja sisu on. Selle eelnõuga muudetakse – ja ma kriipsutan seda alla –, tegelikult alandatakse alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi. Samuti vähendatakse käibemaksu. Selle jaoks on vaja nii aktsiisiseadust kui ka käibemaksuseadust muuta. Selle tulemuseks elanikele ja ettevõtetele oleks eelkõige energiahindade järsust kasvust tekkinud hinnašoki leevendamine. Energia jaehinna allasurumine aitab omakorda kaasa elanike toimetuleku ja ostujõu säilimisele, mis lisaks sellele hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet, aga samuti on väga oluline, et see vähendab tööpuuduse kasvu.

Energiakandjate aktsiisimäärade ja sellega koos toimuva käibemaksumäära langetamise eesmärk on vähendada energiahindade tõusust tingitud tarbijate ja ettevõtete ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu. Suure hinnatõusu tagajärjel on ennustatav toodete ja teenuste hinna järsk tõus. Tegelikult on see meil juba käes, me selle eelnõu esitasime juba mitu kuud tagasi. See, kui ükskõik millised hinnad tõusevad, vähendab tarbimist. Ettevõtetele tähendab korraga toimuv sisendhindade hüppeline kasv ja samal ajal vähenev müügikäive survet leida kokkuhoidu tööjõu arvel. Teisisõnu, ettevõtetel tekib surve asuda töötajaid koondama. Maksualandused toetavad seega ettevõtteid ja aitavad säilitada töökohti ning stabiliseerida niimoodi meie tööturgu.

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, see ei ole väga keeruline eelnõu. Esimeses paragrahvis sätestatakse kütuseaktsiisimäärade muudatused. Teises paragrahvis sätestatakse käibemaksumäärade muudatused ja laiendatakse käibemaksu soodusmäära ka kütustele. Kolmas paragrahv on jõustumiskuupäeva paragrahv.

Eelnõu § 1 punktides 1–12 vähendatakse bensiini‑, diisli‑, gaasi‑ ja kütteõliaktsiisi määrasid. Kõikide nende puhul on väga lihtne printsiip: aktsiisimäärad langetatakse Euroopa Liidu määrusega paika pandud miinimummääradeni. Eelnõu § 2 punktides 1 ja 2 sätestatakse käibemaksu uueks soodusmääraks senise 9% asemel 5% ja lisatakse soodusmääras käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.

Siin on väga olulised paar nüanssi. Esiteks täidame lubaduse, mis Ansipil on siiani tegemata. Kui 2009. aastal tõsteti ajutiselt käibemaksu, kõigepealt 5%‑line käibemaks 9% peale ja 18%‑line käibemaks 20% peale, siis oli lubadus, et kui ajad lähevad paremaks, siis see tuuakse uuesti alla. Siiamaani ei ole ajad paremaks läinud.

Aga teine väga tore nüanss on see, et valitsus on meile toonud käibemaksuseaduse muutmise [ettepaneku], käibemaksumäära vähendatakse 9%‑lt 5%‑le ajakirjanduse puhul. Ajakirjandus on ka meie paragrahvis kaetud, aga ta ei saa erikohtlemist, vaid kõik teised, kes on selle soodusmäära all, saavad ka 9% protsendi asemel 5%. Muu hulgas tähendab see seda, et Eesti riik ei loo endale uut maksukoridori, kus meil oleks 20%‑line käibemaks, 9%‑line käibemaks ja 5%‑line käibemaks, vaid meile jääb kaks maksukoridori, üks on 20% ja teine on 5%.

Mõjudest veel natukene. Aktsiisimäärade vähendamine mõjub ettevõtete tegevusele positiivselt, sest annab võimaluse aktsiisi langetamise arvel vähendada kütusehindasid. Eesti ettevõtjate konkurentsivõime võrreldes peamiste kaubanduspartneritega paraneb samuti, paraneb Eesti inimeste toimetulek ning suhteline ostujõud. Nende maksumuudatuste või maksualanduste mõju on kahtlemata ulatuslik. Eelnõu rakendamisel muutub Eestis mootorikütuse, samuti kodusooja hind soodsamaks ja väheneb oluliselt inimeste sundkulutuste hulk. Samuti leevendab see oluliselt ettevõtete kulusid. Eriti märkimisväärne on mõju tootmisettevõtetele.

Me ise arvutame, et kui me käibemaksu‑ ja aktsiisimäärasid alandame, siis võib selle tulemusel inflatsioon väheneda vähemalt 2–3%. Selle 19% puhul, kus me praegu oleme, tundub see võib-olla vähe. Aga kui me selle eelnõu mõjuanalüüsi tegime, siis ei olnud meil veel ka praegust inflatsioonistatistikat käes, nii et tegelik mõju on ilmselt oluliselt suurem. Selle mõju tarbijagruppidele on samuti väga ulatuslik, sisuliselt mõjutab see kõiki inimesi, kõiki tarbijagruppe, samuti ettevõtlust ja tootmist.

Lisaks tahaks ma välja tuua, et mõju on ka regionaalne. Sellel on positiivne regionaalne mõju, kuna hõredalt asustatud piirkondades on kulud transpordile suuremad. Samuti asub oluline osa toiduainetööstusest ja toiduainete tootmisest hõredalt asustatud maapiirkondades. Kui me tahame ka survet toiduaine hindadele ümber pöörata või seda alla suruda, siis selle kaudu me saame seda samuti saavutada.

Loomulikult toovad kriitikud välja võimaluse, et need maksualandused ei jõua tegelikku lõpphinda. Siin ma siiski tahaksin juhtida tähelepanu, et täpselt sama juttu leelotati meile, kui me alandasime alkoholiaktsiisi ja diisliaktsiisi. Mõlemal puhul jõudsid maksualandused lõpphinda, mõlemal puhul saavutati täpselt see eesmärk, mis oli: kadus ära piirikaubandus, tegelikult suurenesid maksulaekumised, elavnes nende konkreetsete sektorite kodumaine tootmine ja selle kaudu elavnesid maksulaekumised. Siin on väga oluline loomulikult silmas pidada, et riik utsitaks kõiki neid, keda see maksulangetus puudutab, ikkagi seda maksualandust hindadesse sisse viima.

Nüüd veidikene mõjust riigieelarvele. Kütuseaktsiisi langetamise tulemusena aktsiisitulu kindlasti väheneb, see on selge. Käibemaksu soodusmäära alandamine ja soodusmäära laiendamine vähendab samuti riigieelarvelisi laekumisi. Samas näeme selgelt, seda me oleme näinud juba statistika järgi ja riigieelarve selle aasta esimeste kvartalite laekumiste järgi, et üleüldise hinnatõusu tulemusel on oluliselt suurenenud käibemaksu laekumine. Samuti on riigi tulusid oluliselt suurendanud hüppeliselt kasvanud CO₂-kvoodi müügi tulu. Eelnõu algataja hindab, et aktsiisitulu väheneb käesoleval aastal, kui me rakendame ... No me enam ei jõua seda rakendada aprillist, nagu meie algne plaan oli, aga tõenäoliselt me suudame seda rakendada kas 30. juunist või vähemalt poolest aastast, see tähendab 1. juulist. Sellisel juhul on mõju käesoleva aasta riigieelarvele aktsiisiridade peal hinnanguliselt 80 miljonit eurot vähemlaekumist ja järgmisel aastal suurusjärgus 130 miljonit eurot. Käibemaksu alandamine ja soodusmäära laiendamine vähendab 2022. aastal tulu hinnanguliselt 70 miljonit eurot ja 2023. aastal 120 miljonit eurot.

Samas ületab muu käibemaksu laekumine juba jooksval aastal riigieelarve prognoositud laekumisi rohkem kui 200 miljoni euroga. Seda trendi me võime selgelt näha praeguste laekumiste järgi. Tõsi küll, kui majandus meil lähikuudel täielikult kokku kukub, siis ei pruugi summa nii suur tulla, aga praeguste trendide järgi on selge, et käibemaksu laekumine on kindlasti mitusada miljonit suurem, kui eelarve vastuvõtmisel ennustati. Aga veelgi selgemalt on näha, et CO₂ müügist laekuv tulu riigieelarvesse ületab suurusjärgus 300 miljonit eurot. Ka seda ülelaekumist ei ole riigieelarves planeeritud. Seega ületavad prognoositavad ülelaekumised eelarvesse planeeritavate tuludega võrreldes meie maksulangetusega kaasnevat alalaekumist mitmekordselt ja selle tõttu käesoleva eelnõuga elluviidavad maksualandused eelarvedefitsiiti ei tekita. Selle tõttu ei ole vaja muuta ka riigieelarvet. Aga loomulikult, kui on tahtmist, siis me saame menetletavas riigieelarves ka mingeid kohendamisi teha.

Ma pean muidugi lõpetuseks ütlema veel seda, et prognoosijate elu ei ole viimastel aastatel kerge olnud: koroona ja nüüd on erinevad muud mõjud, sõja mõjud. Aga meie prognoosijad, olgu nad olnud keskpangas või Rahandusministeeriumis, on ikka väga-väga julgelt mööda pannud nende numbritega, sadade miljonitega on mööda pannud. Nii et ma arvan, et need numbrid, mis ma siin praegu välja käisin, ei ole üldse vähem tõsiselt võetavad, kui on mõne institutsiooni prognoosid, pigem on need tõsiselt võetavamad. Aga ma sellega oma sissejuhatava jutu lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele. 

Alustab Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Sa põgusalt mainisid inflatsiooni. No me teame, et juba 10–12 aastat on massiivselt kõik need, kellel on oma valuuta, raha juurde trükkinud, rahanumbreid ka börsidel ja mujal juurde keerutanud. Kuidas see maksualandus, käibemaksu ja muu maksu alandus suhestub selle sisuliselt käivitunud hüperinflatsiooniga?

Jaa. No kindlasti see seda täielikult tasakaalustada ei suuda. Jah, alates 2008. ja 2009. aastast on tohutus koguses raha juurde trükitud. See raha on suures osas läinud finantsturgudele ja suurendanud, ütleme, 2009. aasta majanduskriisi ajaga võrreldes maailma nii erasektori kui ka riigisektorite võlakoormust. Rohkem kui kuus korda on kasvanud võlg võrreldes selle ajaga, kui oli nii-öelda võlakriis. Nii et võlakuhi on mitu korda suurem, kui ta oli siis, kui me võlakriisis olime. See on toonud omakorda kaasa mitmes valdkonnas väga tõsise hinnakasvu, toorainete hinna kasvu, kinnisvara hinna kasvu ja ka sellised absurdsed hinnakasvud nagu bitcoin'i puhul või mingites taolistes valdkondades, mille peale me tavaliselt ei mõtle. Aga kuni koroonani ei olnud see hinnakasv tuntav tavalistele inimestele tavaliste kaupade puhul. Koroonaajal veelgi suurendati, mitmekordistati võrreldes sellele eelnevate aastatega rahatrükki, aga vahe oli selles, et seda raha ei antud mitte pankadele, vaid anti otse inimestele. Nii Eestis, Ameerikas kui ka Euroopas olid erinevad skeemid, kuidas toetati inimesi, kes tööl ei saanud käia, parasjagu kui majandus oli hangunud, erinevate skeemidega. See raha jõudis kiiresti otse inimeste kätte ja see raha jõudis sealt kiiresti otse ka majandusse. See käivitas inflatsiooni sellisel kujul, nagu me seda praegu oma nahal tunneme. Aga see ühtlasi käivitab selle inflatsiooni, mis oli varasema kümne aasta inflatsioon ja mis oli peidus.

Nii et see asi on täiesti käest ära ja läheb järjest hullemaks, mistõttu on täiesti selge, et kõikides liinides või kõikides valdkondades, kus riigivõimul on vähekenegi võimalik võidelda selle pöörase hinnatõusu kerimise vastu, peab riik aktiivselt ja intensiivselt võitlema. Üks suur tükk hinnatõusust praegu on kütusehindade tõus, elektri hinna tõus, gaasi hinna tõus. Need hinnatõusud said alguse oluliselt varem, kui puhkes sõda ja kui venelased tungisid kallale Ukrainale. Nende algpõhjus on peamiselt rohepööre ehk fossiilsete kütuste tootmise pidev süstemaatiline vähendamine või ka näiteks tuumaelektri tootmise vähendamine, mis on tekitanud turul tohutu defitsiidi, nendesse valdkondadesse alainvesteerimise. Sealt see hinnatõus on kerima läinud.

Loomulikult, Venemaa sõda Ukraina vastu annab sellele veel võimsalt hoogu juurde. Aga lisaks sellele, loomulikult me kõik saame sellest aru, kütuse hinna tõus ja ka toorainete hinna tõus. Näiteks väetise hinna tõus jõuab umbes aastase viitajaga ka toiduainete hinna tõusu. Kui me mitte midagi ette ei võta, siis on Eesti jälle see riik, mis kannatab kõige rängemalt. Kui ükskõik kuhu Euroopas vaatad, ükskõik kuhu vaatad, Hispaaniasse, Saksamaale, Prantsusmaale, ükskõik kuhu vaatad – kõikides riikides valitsused poevad nahast välja, et kuidagi leevendada seda täiesti pöörast hinnatõusu, mis on tekkinud.  Ja noh, erinevad skeemid on erineva mõjuga. Ütleme niimoodi, et eks seal ole väga selgelt maailmavaateline nüanss juures. Kui on vasakpoolsed võimul, siis nad tahavad ühtemoodi neid skeeme üles ehitada, kui on, ütleme niimoodi, turumajanduslikult mõtlevad erakonnad võimul, siis nad lahendavad neid asju natuke teistmoodi, aga sellist täielikku tegevusetust, sellist totaalset hoolimatust, nagu Eestis on inimeste ja ettevõtete hinnašoki suhtes, ei näe ma Euroopas mitte kusagil. Mitte kusagil!

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas sa oskad, Martin, seda kurioosumit lahti seletada? Kui koalitsioon teeb ettepaneku alandada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi, mis ongi mõistlik idee kahtlemata, siis on see mõistlik idee ja vajab toetamist, aga kui EKRE teeb ettepaneku, et energiakandjate aktsiisi langetada, siis on see järsku mingisugune meede, mis mitte kuidagi ei jõua hindadesse ja vaat et teeb need veel kallimaks. Kui koalitsioon teeb ettepaneku vähendada ajakirjandusväljaannete käibemaksu üheksalt viiele, siis see on igati mõistlik idee ja seda toetatakse, kui EKRE teeb ettepaneku vähendada toodete käibemaksu, siis on jutt, kuidas maksudega ei mängita ja et see ei anna mitte mingit tulemust. Kas sinul on aimu, kuidas see mõtteviis töötada võiks?

Ega ma päris täpselt ju ei näe inimeste peade sisse, aga võib deduktiivselt retoorika põhjal hinnata tavalist liberaalset upsakust, et kõik, mida meie teeme, on hea, ja kõik, mida teised teevad, on halb. Ega siin muud argumenti ma ei suuda tuvastada. Neile on kõik lubatud, teistele ei ole miski lubatud, see on see põhi. Aga need argumendid muidugi ei pea üldse vett, eks ju. Seesama jutt, kuidas maksualandus hinda ei jõua: meie enda näite puhul, Eesti enda eelmise valitsuse näite puhul jõudis küll. See vajas lisatööd, mul oli mitmeid koosolekuid nii jaemüüjate kui ka tootjatega Eestis, kus nendega tuli südamest südamesse rääkida, kuidas ikkagi see hind peab jõudma tarbijani. Aga jõudis. Fakt on see, et jõudis, selgelt jõudis. See lihtsalt ei ole tõsine jutt.

Ma kahe käega toetan neid kahte maksualandust, mis on valitsuse poolt Riigikogule edastatud. Põllumeeste erikütuse maksualandusega olen igati nõus ja käibemaksumäära alandamisega ka igati nõus. Ma lihtsalt väidan, et eriti see, mis puudutab seda käibemaksualandust, ei ole asi, mis inimesi kuidagi aitaks. See aitab kahte suurt meediamaja, nagu on aru saadud. Missugused need tegelikud argumendid seal taga on, kellele see kasulik on ja mis selle eest vastu saadakse, eks me seda saame tagantjärele teada ja küllap vähekenegi intelligentne inimene oskab ka ennustada. Aga see inimesi ei aita. Need maksualandused, mis meil siin on, on täpselt need, mis inimesi aitavad. Nii et mina küll loodan, et me suudame need siin ikkagi kuidagi finišijooneni viia.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Mina sooviksin küsida selle kohta, mida siin enne käsitleti, et kas see langetus jõuab hinda või mitte. Ma ei eita, et jõuab, aga mu küsimus on see: mis te arvate, kui suurel määral jõuab? Piltlikult öeldes, kui 1 euro võrra langetada näiteks bensiini 95 aktsiisi, siis mitu senti sellest jõuab tarbijani? Ja võib-olla, et panna see konteksti: võtame sellise pere, kellel on pereauto, tõenäoliselt kahe aastaga on nende aastane kütusekulu üle 1000 euro suurenenud. Kui teie madalad aktsiisimäärad oleksid kogu selle aja juba kehtinud, kas siis see lisandunud 1000 eurot oleks väiksem euro võrra, eurode võrra, kümnete eurode võrra, sadade eurode võrra või tuhandete eurode võrra? Selline küsimus minu poolt.

Jaa, neid arvutusi on võimalik loomulikult teha, mõned võib-olla on spekulatiivsed, aga meil on hästi hea võrdlus. Poola langetas kütuseaktsiisi miinimumini ja langetas ka kütuse käibemaksu. Poolas on praegu bensiini 98 hind umbes 1,50, mõni sent peale, 1,52 või midagi sellist. Me teame, et kui me võtaksime biolisandi ära, siis me suudaksime tuua veel hinda alla, 15 senti umbes. Siis me räägiksime, eks ole, hinnast 1,30, 1,35. Praegu on meil hinnad üle 2 euro. Eks erinevatel inimestel ole erinev sõidugraafik, kui palju keegi sõidab, aga kui jääda selle liitrihinna arvutuse juurde, ma räägin bensiinist 95, siis on võimalik, kui teha kõik endast sõltuv, tänaste nafta maailmaturu hindadega jõuda kusagil 1,3 euroni liitri eest, kui teha kõik asjad õigesti. Ma arvan, et võrreldes 2 euroga on see ikka väga suur abi.

Aga see ei ole ju ainult kütus, me räägime ka elektrist. Käibemaksul on ju väga suur osa elektri puhul. Me räägime gaasist, 200 000 kodumajapidamist Eestis kütavad gaasiga. Me räägime seal samamoodi kümnetest eurodest, mida sa hoiad kokku ühes kuus, aga suuremate tarbijate puhul, suurte tootmiste puhul me räägime võib-olla sadadest tuhandetest eurodest. Eestis on üks tootmisettevõte, kelle gaasiarve kuus on üle miljoni euro. Kui me sealt võtame mingi 15% või 20% või isegi rohkem protsenti maha koos aktsiisi ja  käibemaksuga, siis me räägime 20–30%‑lisest hinnalangusest juba. Need on väga konkreetsed summad.

Teistpidi vaadates, kui me hindame seda, mis see riigieelarvesse laekumata jäänud raha on, kui me räägime aastasest laekumata jäänud rahast suurusjärgus 260–300 miljonit, siis see jääb ju inimeste ja ettevõtete taskusse. See ei jaotu kindlasti niimoodi ära, et kõigil on mingi võrdne summa, see jaotub tootmisettevõtete ja inimeste vahel. Kes sõidab bensiiniga, kes diisliga, kes kütab elektriga, kes gaasiga, aga see üldine, see agregeeritud mõju tarbimisele on selles suurusjärgus ja see ei ole väike raha Eesti tarbijate jaoks.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Hea Martin! See teema, mille Raimond tõstatas, on iseenesest väga huvitav. Rahvas meid jälgib ja rahvas tahab teada, kuidas see kujuneb ja kuidas ta otse mõjutab. Põhimõte on selles, kas Riigikogu toetab seda, et rahva elu läheks paremaks, või ei toeta. Laias laastus ta nii on. Ma tuletan meelde, et siis, kui oli palju kirutud ja palju kiidetud EKRE valitsus – see oli üsna hiljuti alles, mõni aasta tagasi –, siis oli ju kütuse hind jaemüügis alla euro. Nii. Sa ütlesid, et praegu on see 2 eurot ja kui hästi pingutada, siis me võime jõuda isegi 1,3 euroni. No see näitab seda, et tegelikult kütusehinnal on mingi kõrvaline tegur veel, mida me enam ei suuda puutuda. Küsimus ongi selles, kas see kütusehinna kõrvaltegur, mis tõstab veel 0,3 euro võrra kütuse hinda, et ta on 1,3, mitte alla euro, nagu ta EKRE ajal oli, on puhtalt kütuse enda või naftabarreli hinnast tulenev või on veel mingi muu tegur, mida me ei saa mõjutada?

Jaa, no põhitegur on ikka nafta hind, jah. 2020. aastal oli nafta oluliselt odavam kui praegu, ma arvan, et poole odavam kui praegu. Oleneb, missugusesse ajapunkti me läheme. Vahepeal käis naftabarrel 27 dollari peal ära, aga üleüldiselt oli seal 46 ja 60 vahel, praegu on ta 100 peal umbes. Nii et nafta hind on see, mida meie ei suuda mõjutada. Eesti küll toodab ise kütust, põlevkivist õli, ja müüb seda, nii et Eestis leidub hõbedat, kulda ja musta kulda ka. Me müüme seda. See oli teema, mille eest ma sain hirmsasti sõimata Reformierakonna käest, et me tegime investeeringu uue õlitehase rajamiseks Ida-Virumaale. Tänasel päeval on see täielik Ka‑Ching-masin. Sellega me teenime raha ja tegelikult toodame endale ise kütust, kui tahame. Me müüme selle põhiliselt eksporti, aga me toodame ise põhimõtteliselt kütuseõli. Eesti on võimeline ise tootma natukene ka gaasi, põlevkivist toodame praegu uttegaasi. Aga need on maailmaturuhinnad ja neid me mõjutada ei suuda. Maksud on ikkagi põhikomponent. Regulatsioon ehk seesama biolisand, mis on sinna pandud maailmaparandajate eneseupitamiseks, mis mitte midagi maailmas paremaks ei tee, on teine komponent. Kolmas komponent on loomulikult veel. Tegelikult peaks riik ikkagi palju jõulisemalt tegelema kartellikokkulepetega. Kartellikokkulepete pideva surve all hoidmisega õnnestub kindlasti veel mingi koguse sentide võrra kütust odavamaks teha.

Ma tahan ühe asja siin välja tuua. Tookord ka, kui me seda diislilangetust tegime, siis põhijutt oli, eks ole, et see ei aita meid, kui nafta hind on kõrge, siis see ei aita meid. Ta ei aita kodumaist tarbijat, aga ta aitab igasugust ettevõtlust, mis tegeleb ekspordiga. Sest kui nafta hind on maailmas üks ja sama, siis diisli või bensiini hinna erinevus Eestis, Lätis ja Soomes on puhtalt maksupoliitika tulemus. Puhtalt maksupoliitika. See, et Soomes on kallim kui meil, see, et meil on kallim kui Lätis, on maksupoliitika, seesama, et on mingisugused regulatsioonid, biodiislid ja muud asjad.

Meil tuleb veel juurde, eks ole, kütusevaru komponent, iga liitri pealt tuleb veel väheke juurde. Seal on mingisugused sellised asjad juures, mida tavainimene üldse ei teadvusta. Näiteks läheb hinda sisse ka see, kui me paneme bensiinijaamadele seadusega kohustuse luua endale sõltumatu elektrivarustus. Nad teevad mingi investeeringu, [ostavad] oma generaatorid. Kusagilt tuleb selle investeeringu raha võtta ja loomulikult nad võtavad selle kütusetankija taskust. Aga laias laastus on põhiosa ikka toorme hind ja juurdepandud maksud. Nii et kui me suudame need maksud viia odavamaks kui naabritel, teha kütuse odavamaks kui naabritel, siis me sellega anname olulise toetuse oma ettevõtetele ja oma ekspordivõimekusele, oma tööturule ning hoiame Eesti majandust konkurentsivõimelisena.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Elektri ja gaasi hind on tõusnud 70%, kütuste hind 44%, see on nüüd ilmunud ka toiduainete hindadesse, mis on kallinenud 13,5%. See häda ei tulnud vaikselt, see tuli tegelikult vabriku‑ ja aurikuvilede saatel, hakkas pihta juba sügisel. Seda oli kõike ette näha, kes tahtis näha. Eesti Pank ei tahtnud näha, oli vait nagu kult rukkis, ei täitnud oma ülesannet. Täna me oleme olukorras, kus elekter on meil kaks korda kallim kui Rootsis. Kui kaua meie ekspordivõimekus üldse veel hinges püsib sellise süüdimatu valitsuse jätkamise korral? Millal meil esimesed ettevõtted oma uksed kinni panevad?

Esimesed ettevõtted juba panevad oma uksi kinni. Seesama suurtootja, kellest ma enne rääkisin, kelle gaasiarve on miljon eurot kuus, pani oma tootmise vahepeal ajutiselt seisma. Neid ettevõtteid on veel ja veel. Me loeme uudistest, kuidas Eesti seatootjad lõpetavad tootmise sellepärast, et see ei ole võimalik nende tõusnud sisendhindadega. Ja kust tuleb see toiduainete hinna tõus? Väga suur osa toidutootmisest vajab gaasi ja elektrit. Sul ei ole võimalik seda hinda nii palju tõsta, sest inimesed ei osta enam siis su toodet, see ei ole võimalik. Me oleme ju lugenud kõiki neid uudiseid. Bensiini müük Eestis vähenes, ma ei mäleta, 13% või. Lihtsalt inimesed ei sõida enam sellise hinna juures. Mitte sellepärast, et ei tahaks, vaid sellepärast, et noh, hehvti peale ei anta Circle K‑st sulle benssu. Lihtsalt ei sõideta enam. Sama puudutab mingeid toiduaineid, eks ole. Kui sul müügikäive väheneb ja samal ajal muud kulud suurenevad, ei ole võimalik [toota], lihtsalt ei ole võimalik. Nii et ettevõtted juba panevad uksi kinni, see jõuab meile. Tegelikult me näeme ka tööpuuduse kasvu. Vaikselt, aga kindlalt ronib tööpuudus Eestis ülespoole.

Aga mis on meie rahvavaenuliku valitsuse vastus sellele kõigele? Orjatööjõud. See ei puuduta otseselt seda eelnõu, eks ole, aga orjatööjõuga antakse seda konkurentsieelist. No see on veel eriti alatu meie inimeste suhtes, kes peavad toime tulema nende kõrgemate hindadega, et hoida kodu soe või toit laual, aga ühtlasi saavad koondamisteate, sest asemele on võtta poole odavama palgaga Stjopa. Nii et see on rahvavaenulik valitsus, mis meil täna on, jah.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Vot sellel eelnõul on ka oluline sotsiaalne mõju. Eesti nimelt eristub negatiivselt teistest Euroopa riikidest just miinimumpalga suhte poolest mediaanpalka. Aga mu küsimus on järgmine. Täna siin sotsialistide ja vasakliberaalide esindajad on pidevalt kinnitanud, et riik tahaks minna või peaks ikka vaesematele inimestele appi tulema, kordan, appi tulema, justkui see polekski kodanike riik, vaid riik koosneks valitsejatest ja alamatest ning valitsejad teevad heateo ja tulevad alamatele appi. Kuidas see siis nüüd on konservatiivse maailmavaate seisukohalt? Kas valitsus peab oma kodanikele appi tulema või on hoopis riigi kohus tagada kodanikele majanduslikult ja sotsiaalselt stabiilne keskkond ja võimalus elamisväärseks eluks?

Jaa. No vot, ma enne sissejuhatavas kõnes ka niimoodi möödaminnes mainisin, et erinevates riikides, sõltuvalt sellest, kas valitsuses on vasakpoolsemad või parempoolsemad, on need mehhanismid erinevad. Mida vasakpoolsemad ollakse, seda rohkem tahetakse kusagilt ära võtta, et seda siis inimestele pudistada. See on igipõline vasakpoolne modus operandi, et kõigepealt me korjame teilt kõigilt raha ära ja siis te olete nii tänulikud, kui te midagi sellest tagasi saate. Me kõik ju oleme lugenud neid uudiseid, kuidas Eesti Energial, sajaprotsendiliselt riigile kuuluv ettevõttel Eesti Energia, esimeses kvartalis oli rekordkasum. Rekordkasum! Selle elektri hinna kaudu ju tegelikult toimub Eesti inimeste sisuliselt varjatud maksustamine.

Elektri hinna allaviimine. Oleks meil üks päris minister Rahandusministeeriumis, kes oleks võtnud nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe oma laua taha ja ütelnud, et tooge mulle lahendus, kuidas hind alla läheb, või muidu ma otsin uued inimesed, siis ei oleks meil seda elektri hinna tõusu niisugusel moel olnud. Meil on tegelikult vastupidi, meil riigivõim, valitsuspoliitikud koostöös monopoolsete riigiettevõtetega skeemitavad viise, kuidas hinnatõusu tagant kütta, et niimoodi rahvast lüpsta. 

Vaatame kas või sedasama Eesti Energiat, et kuidas Eestis on hind nii kõrgeks läinud. No see on natukene pikem ekskursioon sinna, aga mitu asja on koosmõjus olnud. Esiteks, Elering, ka sajaprotsendiliselt riigile kuuluv ettevõte, avab kanalid, millega müüa Eestis toodetud elektrit võimalikult suures koguses lõuna poole, kus on pidev tootmise puudujääk – Eestis ei ole tootmise puudujääki –, ja samal ajal Eesti Energia igapäevaselt kütteperioodil, talveperioodil, toodab natuke vähem, kui turul nõudlust on. Natuke vähem. Kui turunõudlus on 1500 megavatti, siis nemad toodavad 1300, kui turunõudlus on 1600, siis nemad toodavad 1400. See ei jää tootmisvõimsuse taha, aga mingil põhjusel toodavad vähem. Tulemuseks on rekordilised hinnad, sest kogu see börsisüsteem ei ole mingi börsisüsteem, vaid bluff.

Oleks meil normaalne valitsus, siis ta teeks kõik endast sõltuva, et need skeemid teistpidi tööle panna, hinna allasurumiseks tööle panna. Aga meil ei ole. Meil itsitatakse vaikselt nurgas, et maru hea tulu. Eesti Energia kasum, ma pakun, aasta lõpuks on paarsada miljonit. Me räägime siin nende maksualanduste eelarvemõjust, 130 miljonit võib-olla. See on väiksem summa kui Eesti riigile, sajaprotsendiliselt riigile kuuluva ettevõtte dividende järgmisel aastal välja võetakse. See on groteskne.

Aga jaa, ma olen selle osaga täiesti nõus, et selle asemel, et inimestele jagada toetusi ja sisuliselt panna nad sitsima valitsuse armust ja heldusest raha eest, mis on neilt endalt enne ära võetud, tuleb see raha kõigepealt inimestele jätta. See tähendab nendesamade pööraselt tõusnud hindadega kaupade hinna alandamist ja selle pealt maksu võtmise vähendamist. See on sisuliselt parempoolne ja sisuliselt konservatiivne lahendus. Normaalses riigis inimesed käivad tööl ja selle tööl käimise eest saadud rahaga saavad iseendaga hakkama, ei pea kogu aeg nööriga leiba saagima, et mis ma täna ja homme ja järgmisel nädalal ostmata jätan, sest muidu lihtsalt ei ole nädal aega enne palgapäeva mitte midagi. Meie tahaksime lahendada seda teistmoodi, hindasid allapoole tuua ja seda hinnarallit pidurdada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tänases infotunnis Kaja Kallas rääkis, mismoodi nemad üritavad kõiksugu asju ette võtta, et hinnatõusu leevendada, kuid kahjuks ei saa seda teha, sest paljud targad raamatud ja õpikud ütlevad, et nemad, valitsus, ei saa inflatsiooni leevendada mitte mingil moel. Vastukaaluks küsisin peaministri käest, et aga miks me ei lähe seda teed, nagu Poola läks, kes detsembris vähendas riigimaksusid. Kaja Kallas ütles, et oi, tal on siin kõik tabelid kaasas ja nii edasi. Ma ei tea, neid tabeleid mina ei näinud, aga minul on üksainuke tabel: 19% on inflatsioon Eestis, Euroopa Liidu kõige kõrgem. Siit küsimus: kui te äkki paari nädala pärast olete peaminister, mis on need esimesed sammud, mis te võtate ette hinnatõusu leevendamiseks? 

Aitäh! Jaa, järgmine nädal või järgmine aasta, millalgi ikka olen, jah. Aga mina ei ole nõus selle väitega, et valitsus ei saa kuidagi hinnatõusu leevendada. Esiteks juba ainuüksi selle tõttu, et valitsus väga edukalt sai hinnatõusu tekitada. Eesti valitsus on olnud aktiivne kaasosaline selles, et Eesti on kõige kõrgema hinnatõusuga riik Euroopas. Keskpangad ei allu otseselt valitsusele, aga ei ole ju mõtet iseendale siin muinasjuttu rääkida, et Euroopa Keskpank on mingi sõltumatu keskpank, mis ajab mingit sõltumatut rahapoliitikat. Euroopa Keskpank on nüüdseks juba paarteist aastat rikkunud aluslepinguid ja enda mandaati ning tegelenud sõna otseses mõttes riikide võlgade monetiseerimisega, ehk on loonud erinevaid huvitavaid skeeme, mille kaudu pidevas eelarvedefitsiidis vaevlevatele riikidele saab raha juurde anda. See on selle inflatsiooni üks oluline põhjus. Ei ole sugugi niimoodi, et avalik võim, olgu ta valitsus või keskpank, ei saa midagi teha. Nad on suutnud väga palju teha selleks, et asju pekki keerata, ja kui nüüd neid asju teistpidi teha, siis on võimalik neid uuesti joonele saada.

See jutt ei ole tõsine. Ma ütleksin peaministri suhteliselt tuima jutupunkti peale, et tegelikult ikkagi kehtib siin see vanarahva tarkus, et kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Me näeme, et meil on täna valitsus, kes leiab ainult vabandusi.

Merry Aart, palun!  

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Martin, ole hea, ütle mulle! Sa oled ministeeriumi ka seestpoolt näinud. Minul on väga keeruline sellest aru saada. Ma tean, et Läti langetas kohapeal kasvatatud puu‑ ja köögiviljade käibemaksu 5%‑le. Ka meie oleme kunagi seda taotlenud. Öeldi, et see ei anna mingit tulemust. Lätlaste andmed on, et puu‑ ja köögiviljatoodete tarbimine kasvas 10%, kasvupind suurenes 8,5%, puu‑ ja köögiviljatoodete käive kogu riigis kasvas 16%, sektoris varimajandus vähenes 20%, käibemaksukohustuslaste arv selles sektoris kasvas 9%, käive selles sektoris kasvas 9%, kohapeal toodetud puu‑ ja köögiviljasaaduste väärtus kasvas 45%, puu‑ ja köögiviljasektori keskmine töötajate arv kasvas 6%. Need on Läti põllumajandusministeeriumi andmed. Minu küsimus on selline. (Juhataja helistab kella.) Jah, ma kohe ... Kas meil ei osata tervikut näha või ei taheta analüüsida või mis see eesmärk on? Ma tean, et meil käidi vaatamas Lätis neid andmeid ...

Aeg!

... aga vaadati ainult tarbijahinda.

Selles mõttes ongi ideoloogiline kramp, väga selge ideoloogiline kramp: ühtegi teemat ei lahendata maksualandamisega, maksualandamisest ei ole kunagi kasu, on ainult kahju, sest riigieelarvesse maksu siis enam ei laeku. Esiteks ütlen ma selle kohta, et ka Läti kogemus näitab sama, mida näitas meie kogemus. Maksualandus ei tähenda üks ühele seda, et maksu hakkab vähem laekuma. Ta teeb kindlasti alguses mingi languse läbi, aga mingisuguses perspektiivis hakkab maksulaekumine paranema. Seda me nägime alkoholiga, seda me nägime diisliga, seda nägid lätlased toiduga.

Lätis oli just nimelt üks asi, mille vastu lätlased võitlesid, see oli varimajandus. Teine asi, mille eest nad võitlesid, oli sektori elujõud. Tõepoolest, kogu sellest suurest pildist nopiti välja üks argument, loodi endale hernehirmutis ja hakati sellega teisi hirmutama. Aga hindasid see oluliselt ei vähendanud. Kui ta ei pidanudki hindasid oluliselt vähendama, siis oli seal terve rida muid kasulikke asju, mis aitasid Läti majandust, mis aitasid muide maapiirkondasid Lätis, aitasid seal inimestele palka maksta, aitasid ettevõtetel ellu jääda.

Kui keegi arvab, et see on mingisugune ebaoluline, kõrvaline, kaasnev nähtus, siis nii võib ka arvata. Kui riigieelarve laekumine ongi kogu riigi toimimise kõige esmane probleem, millega sa tegeled, siis tööhõive või regionaalne areng ja kõik need muud asjad ei huvitagi. Meid huvitavad. Meid huvitab tööhõive, huvitab inimeste toimetulek, huvitab inimeste ostujõud, huvitab see, et kodumaine tootmine edeneks ja oleks konkurentsivõimeline. Nii et lõppkokkuvõttes lätlased ei kaotanud sellega raha, ja seda selle tõttu, et neil tuli [tootmine] varimajandusest välja, selle tõttu, et see sektor muutus tugevamaks. Selle tõttu neil tegelikult ka maksulaekumised paranesid.

Nii et see on nii piiratud, nii rumal, nii lühinägelik, Exceli tabeli mingisuguses ühes tulbas elamine. Ma muidugi olen seda maja seestpoolt näinud, Exceli tabeleid seal armastatakse. Oma mingisuguses valdkonnas ollakse võimelised väga täpselt numbreid paika loksutama või ütlema, et nii läheb või nii ei lähe. Aga mis see laiem mõju on, see lihtsalt ei huvita. Siin peab väga selgelt poliitiline juhtimine olema see, mis ütleb, et kuulge, sõbrad, mul on Mustamäel 6000 elanikku, kellest pooled elavad gaasikatlamajaga korteris. Lisaks sellele, missugune on Exceli tabel järgmised kaks aastat gaasiaktsiisi laekumise kohta, tuleb vaadata mingeid muid mõõdikuid ka veel. Mina pean selle kohta neile inimestele aru andma. Siin tuleb lihtsalt oma valimistel saadud poliitiline mandaat tegelikult kehtestada, kui vaja on, nii et on kehtestatud. Nii et kuulad argumendid ära, noogutad ja teed nii, nagu vaja.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Mind huvitab see, mis saab sõjamõjude ja muude mõjude eraldamisest. Peaminister räägib kogu aeg sõjast, see olevat hinnad üles löönud. Aga minu hinnangul jõuab see sõja mõju ei tea millal majandusse ja siis hakkab veel hullemaks minema. Kas sellel inflatsioonil, mis meile siin hiljuti näkku visati, on ka nii palju sõjamõjusid, nagu reklaamitakse? Või on see mingite varasemate tegematajätmise tulemus? Kas neid varasemaid vigu vältides, mitte väljastpoolt tulnud mõjusid vältides saaks ikka reaalselt hinnad alla? Kuidas on sõja ja muu mõju vahekord?

Sõjamõjud ei ole kindlasti veel kohale jõudnud, vähemalt mitte olulises osas. Kõige rängemad mõjud on kindlasti toiduainete hindadele. Mul on juuksed peas püsti, kui ma vaatan, et Eesti tänane valitsus ei ole võtnud ette mitte midagi selle jaoks, et me ei ekspordiks ennast sügiseks täiesti nälga. Hinnad on kõrged. Põllumajandustootjatel on selle üle muidugi loomulikult hea meel. Näiteks, viljaturg on rahvusvaheline. Kui me siin ei tee riigi poolt mingisuguseid väga selgeid otsuseid, et Eestil peab oma viljavaru igal juhul olema, siis me võime olla ühel hetkel olukorras, kus Eestis ei ole enam leiba ja saia saada. Ma ei näe mitte kusagil, et üldse mõeldakski selles suunas. Eriti toidutootmises mõju on, ma pakun, ikkagi umbes aastase viitega. Me hakkame seda nägema järgmine aasta, võib-olla järgmisel kevadel või hilissügisel.

Kütuse hinna puhul mõju on vahetum. Nafta hind reageerib poliitilistele ja geopoliitilistele sündmustele väga kiiresti. Aga asi, mida valitsus oleks tingimata pidanud juba pool aastat tagasi, eelmisel sügisel tegema, on elektri hinna selge kontrolli alla võtmine. Siin ei ole Vene sõjal mitte mingit pistmist mitte millegagi, sest me toodame oma elektrit ise, toodame oma kohapealsest toormest. Toorme hind ei ole muutunud, mingid muud sisendhinnad ei ole muutunud, CO₂ hind on ainult muutunud ja see CO₂ hind on põhimõtteliselt laest võetud spekulatsioon. See tuleks üldse elektri hinnast praegu välja arvestada. Ka siin on olemas võimalusi. Ma tean, mida ütlevad kriitikud, et siis me läheme vastuollu mingite Euroopa reeglitega. Ei, ei lähe. Ka siin on olemas viise, kuidas teha selle CO₂ hinna neutraliseerimine niimoodi ära, et me ei lähe vastuollu Euroopa reeglitega. Aga lõppkokkuvõttes, kui lähme, siis lähme. Oma inimeste toimetulek on tähtsam kui Euroopa reeglid.

Eesti hinnatõusu kõige suuremad osad on elektri hinna tõus, kütuse hinna tõus ja gaasi hinna tõus. Aga on veel üks asi, mida minu meelest inimesed veel üldse ei adu. Eelmisel nädalal tõstis Ameerika Föderaalreserv 0,5% võrra intresse. Kõige rajum intressitõus alates, ma ei mäleta, kas 2003. või 2002. aastast, 20 aasta jooksul. Euroopa Keskpank venitab sellega veel, aga tal ei ole mingit pääsu. Varem või hiljem hakkab ka Euroopa Keskpank tõstma. Sellel on mõju näiteks Eesti inimeste autoliisingutele, korterimaksetele, aga ka ettevõtete laenuportfellidele. Inimesed veel isegi ei adu, mis mats sealt tulemas on.

Seda enam ma ütlen, et kõik ei ole poliitikute kontrolli all ja kõik ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, aga kõik, mida teha annab, tuleks ära teha. See on üks osa sellest. Elektri hinna alandamine on teine osa sellest. Omaenda varustuskindluse tagamine toiduvarustuses on kolmas osa sellest. Ilmselt nii või naa on vaja arvestada ka võimalusega, et meil tekib juurde inimesi, keda on lihtsalt vaja toetada toimetulekutoetustega, see on veel üks osa sellest. Aga tänane valitsus – noh, ka see lisaeelarve, mis meile siin toodi, see on ju nali. On suurusjärgus 800-miljoniline eelarve ja toimetulekutoetuste osa on 31 miljonit ehk 3,9%. Kõik muu läheb kuhugi, sõjaaja eelarves läheb 1,9% sõjaasjade peale. See on ikka uskumatu bluff, millega meil siin tegeletakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, suur põud on kõigele lisaks veel tulemas, kui vaadata Euroopat ja maailma, aga see selleks. Valitseja on mures, et aktsiiside langetamine ei päästa, ja valitseja on mures, kust saada seda veelgi suuremat raha Ukraina abistamiseks. Oskad sa öelda, muidugi, need küürud ja need langetamised ei ole lineaarne asi, aga kuidas valitsejat rahustada? Pealegi, samasuguse ettepanekuga ei ole mitte ainult meie välja tulnud, vaid ka Jüri Ratas ja Isamaa ja nii edasi. Aga kuidas valitsejat rahustada?

Ma lihtsalt ütlen, et meie ettepanek on kõikehõlmavam. Ka valitsus tuli ju meile siia kahe maksumuudatusega, käibemaksu ja eridiisli muudatusega. Isamaal on ka ettepanek kütuseaktsiiside kohta. Meil on kõikehõlmavam, kõige kõikehõlmavam, kõik on sees. Kõik energiakandjad on sees, pluss energiakandjate käibemaksulangetus on sees. Sellel on kumulatiivselt kõige suurem mõju. Ta kindlasti alandab hindasid või vähemalt pidurdab hinnatõusu.

Mina ei paku abi tänasele valitsusele selles mõttes, et mul ei ole lootust, et sellest valitsusest kunagi on võimalik midagi mõistlikku saada. Mina töötan jätkuvalt selle nimel, et tänane valitsus võimalikult kiiresti välja vahetada mingi valitsuse vastu, mis ei ole rahvavaenulik. Meie abipakkumine on praegu laual. See ongi meie abipakkumine, et me teeme energiakandjate aktsiisialandused, me teeme nendesamade aktsiisidega kaetud energiakandjate käibemaksualandused ja aitame oma inimesi. Need maksulaekumiste vähenemised, mis nende aktsiisilangetustega riigieelarvesse tulevad, on ikka veel väiksemad, kui on käibemaksu ülelaekumine ja kui on CO₂-kvoodi müügist [tulenev] ülelaekumine. Me võiksime veel palju rohkem teha rahalises mõttes. Aga siis me peaksime minema selle käibemaksu 20%‑lise määra juurde. Seal ilmselt me räägime juba kindlasti ka mitmetest sadadest miljonitest, oleneb, mis see protsent on. Ma pakun, et mingi 700 miljonit, kui me tahaksime langetada käibemaksu näiteks 15% peale. Aga meile toodi siia 800 miljoni eurone miinuseelarve, kus Eesti inimesi aidatakse 30 miljoniga. See on ju mõnitamine. Nii et kõike tehakse valesti, otsast lõpuni tagurpidi ja valesti.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, elektri ja gaasi hinna tõus on see, mis lööb meie tarbijad ja meie ettevõtted jalust, lööb tervet meie majandust. Aga alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse § 69 annab võimaluse taotleda elektrointensiivsetel ettevõtetel ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtetel aktsiisivabastuse luba. Estonian Cell näiteks, eks ole, kes annab meie majandusele lisaväärtust, või näiteks Adveni gaasikatlamajad, mis kütavad poolt Tallinna linna. Ma küsin, et kui sina oleksid kahe nädala pärast või järgmisel talvel peaminister, kas sa kaaluksid ka seda võimalust tulla sedapidi meie ettevõtetele, meie majandusele, meie tarbijatele appi, et aidata kõikide nende kriisidega toime tulla.

Jaa. Muide, kui me olime valitsuses, siis me tegime nendele energiaettevõtetele soodusmäära, mitte ei vabastanud neid sellest, aga tegime soodusmäära. Meil oli töögrupp majandusministeeriumiga või majandusministriga, kus me töötasime selle kallal, et veel vähendada energiaintensiivsete ettevõtete maksukoormust ja lisaks maksukoormusele näiteks ka võrgutasusid, sest võrgutasud on tegelikult veel suurem probleem nendele elektrointensiivsetele või energiaintensiivsetele ettevõtetele, just selle nurga alt, et Eestis oleks soodustus või konkurentsieelis suurtootmisel või tootmisel, mis on mahukas. Oli täiesti selgelt laual plaan teha selliseid soodustusi, et kui sa tuled Eestisse suure investeeringuga – vaidlus oli selle üle, kui suur see suur on ja kuidas seda mõõta –, siis sa mingisugused aastad, viis aastat, kolm aastat või kümme aastat, ei maksa üldse neid makse, oledki neist vabastatud. Seda plaani me heietasime. Tänane valitsus loomulikult nende plaanidega edasi ei ole läinud. Aga see oli nii-öelda tulevikku vaatav plaan, et Eestisse tuleksid ettevõtted, kes tegelevad tootmisega, pakuvad töökohti, kõrge palgaga töökohti, kõrge lisandväärtusega töökohti ja tarbivad, muide, ka meie energiat. Mida suurem on tarbimine, seda väiksem on ühiku hind. Meile on kasulik, kui meil on suurtarbijad, sest see langetab ühikuhinda. Meil jäi töö pooleli, eks me siis kunagi jätkame.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on lätlased jälle meist ette jõudnud. Nüüd on lätlased loobunud biolisandist. Biolisandist loobumise puhul oleks võit ausalt öeldes veel suurem kui aktsiiside langetamise korral. Isamaa selgelt toetab neid ettepanekuid. Koos sinuga kaks aastat tagasi valitsuses olles me selle otsuse tegime ja tänu sellele oli eelmine aasta majanduskasv meil Euroopa suurim, mida proovib tänane valitsus nagu enda [teeneks] panna. Tänane uudis on see, et esimene kvartal oli eelarvesse laekumine üle 16% parem, kui prognoositud oli.

Aga ma küsin, mida teha Eleringiga. Sa rääkisid enne Eesti Energiast. Eesti Energial on kasum tänu Eleringile. Elering on võtnud meilt ära 180 miljonit. Eesti Energia on saanud kasumit tänu sellele, et on enamuse Lätti müünud. Aga see hind on ka Eesti turul, tänu Eleringile on Eestis elektri hind kaks korda kõrgem kui Soomes. Mida teha?

Elering üsna riukalikult, eks ole, tegi need investeeringud valepidi. Selle investeeringuga oleks pidanud niimoodi olema, et me kõigepealt teeme elektritoru laiemaks Soome suunas, kust tuleb odavam elekter ja kus on stabiilne baastootmine tänu tuumaenergiale. Kui me selle oleme ära teinud, siis me saame teha edasi suurema toru Läti suunas, kus on pidev tootmise puudujääk ja hind on kõrgem, Leedus on veel rohkem. Taavi Veskimägi tegi vastupidi. Loomulikult, Eesti Energia või kõik Eesti energiatootjad võidavad sellest, sest nendele avanes turg kallima hinnaga, mis võimaldas ka Eestis Eesti tarbijatelt kõrgemat hinda võtta. Samal ajal ei tule Soomest peale odavamat hinda, eks ole. See oli üliriukalik ja seda kõike tehti meie enda raha eest, tehti meile elektrit kallimaks. Ega ma siin eriti ei kokuta ega mökuta: minu meelest tuleks Eleringi juhtkond välja vahetada kohe ja kiiremas korras. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Martin! Mul on keeruline aru saada sellest kafkalikust maailmast. On selline hoiak, et elukallidus meil tõuseb, inimeste elujärg halveneb, samas me kuuleme, et riigil ei ole raha, valitsusel ei ole raha. See on tõeliselt kafkalik, sest kust tuleb see arusaamine, et riigil on raha? See kõik ongi rahva raha, mida riik ajutiselt peaks meie kõigi hüvanguks kasutama. Nüüd siis on eriti hull lugu energiahindadega. See on otsene elukalliduse tõstja, aga see on ka kaudne võimendaja. Samas on siin ka väga tõsine ebaeetiline olukord: strateegiline funktsioon, mille arvel teenib üks ettevõte kasumit ja halvendab kõigi elujärge. Mis oleks, kui raiuks selle ühe hoobiga läbi (Juhataja helistab kella.), likvideeriks Eesti Energia ja teeks MTÜ Eesti Energia?

Jaa, muide, MTÜ-bisnis on väga tulus bisnis. Eesti riigieelarvest läheb MTÜ‑dele ja sihtasutustele suurusjärgus 250 miljonit aastas ja keegi täpselt aru ei saa, läheb nagu mutiauku.

Nüüd kafkalikkusest rääkides. Ega mina ka aru ei saa. Millest mina aru ei saa, on see, et Eesti on kõige suurema hinnatõusuga riik üldse Euroopas, kõige kallima elektriga Euroopas enam-vähem. Inimesed ei tule enam välja, ei pensionärid ega tavalised palgateenijad ei tule enam välja. Tööpuudus kasvab. Sõjatrumm täriseb iga päev. Ja sellel parteil, kes seda kõike meile pakub, ronib toetusprotsent rahva hulgas iga nädal ülespoole. Noh, ega meie erakonnal ka kurta ei ole selle protsendi pärast, aga lihtsalt vaatad seda ja mõtled, et tahaks teada saada – kuskil peab ju piir ette tulema –, kui suur osa Eesti inimestest on siis masohhistid. No ilmselt praegu on 33%. Kasvuruumi veel on, ma tean, refikad on käinud 36 peal ära. Aga ma ei ole kindel, et nende inimestega on võimalik üldse mingite argumentidega kuhugi jõuda. Kellele meeldib, et talle haiget tehakse, see karjub ainult, et veel ja veel, andke juurde. Meie räägime teiste inimeste nimel, meie räägime nende nimel, kellele ei meeldi, et neile haiget tehakse, et neilt raha ära võetakse ja siis ka veel näkku irvitatakse.

Muide, mis puudutab Eesti Energia kasumit. Kui ministriks sain, siis oli ka mingisugune järjekordne minikriis laual. Siis olid elektrihinnad all, Eesti Energia planeeris kinni panna kahte põlevkivikatelt ja koondada 1000–1500 inimest. Selle tagajärjel oleks Eesti elektritootmise võimekus langenud umbes poole peale sellest, mis on meie tarbimine. Mina ütlesin, et kuulge, nii ei saa, see on strateegiline küsimus, energiajulgeoleku küsimus, sotsiaalse stabiilsuse küsimus Ida-Virumaal. On nii palju asju, mis muudavad võimatuks selle, et me nii teeksime, tuleb leida lahendus. Selle peale Eesti Energia ütles, et jaa, loomulikult, lahenduse hinnaks on vähenev dividend. Eesti Energia sai aastaid dividendi suurusjärgus 50 miljonit eurot. Ausalt öeldes, 5 miljonit siia-sinna selles dividendist ... Kui me ei oleks tol ajal seda otsust teinud, kui mul oleks käsi värisema hakanud, et oi pagan, 5 miljonit ikka, oi-oi-oi, siis me oleksime talvel olnud pimedas, praegu ei oleks Eesti Energial võimalik teha rekordkasumeid, sellepärast et pool tootmisvõimekust oleks vanarauaks pandud. Sotsiaalsetest pingetest Ida-Virumaal ma üldse ei räägi, eks ole, eriti muutunud julgeolekuolukorra taustal. Aga selline see mõtteviis oligi, et ei noh, kuulge, täna on 5 miljonit vaja kokku hoida, selle nimel me võime ju ohverdada tulevikus kümned miljonid kasumit, töökohad, maksulaekumised, sotsiaalse stabiilsuse, selle, et meil üldse tuled põlevad. See on see Exceli tabeli vaade, millest Merry Aart enne rääkis, et meid huvitab ainult see üks rida ja seal ka ainult see keskmine lahter. Meie, siin saalis vähemalt, ei tohi nii mõelda.

Mida tegid prantslased? Prantsuse president – loomulikult, tal olid valimised tulemas – andis käsu Prantsuse riigile kuuluvale tuumaenergiat tootvale tohutu suurele firmale, andis korralduse müüa elektrit fikseeritud hinnaga, alla tootmishinna. Selle peale ütlesid vaesed tuumajaamade omanikfirmad, et 8 miljardit kahjumit aasta lõpuks. Öeldi, et siis on 8 miljardit kahjumit, aga inimestel on elekter odavam. Tükk maad odavam kui meil, tükk maad odavam kui meil. Ja see ei tähenda, et see firma vajab rekapitaliseerimist, sest ega ta igal aastal 8 miljardiga kahjumis ei ole, ta on igal aastal mitme miljardiga kasumis. Kui nüüd tuleb ühel aastal kahjumis olla, no siis on.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Muidu on nii üksluine, et küsimused tulevad ainult sealt saali paremalt poolelt.

No tule appi.

Ma küsin ka vahepeal. Te räägite siin, mida valitsus peaks tegema. Aga tegelikult me kõik ju teame, et te peate härra Seederi ja härra Ratasega kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks. Ma tahtsingi küsida, kuidas need läbirääkimised lähevad, milline hakkab olema uue valitsuse aktsiisipoliitika, võib‑olla te olete laiemalt maksupoliitikas kokku leppinud. Ma olen kuulnud, et teie rahandusministrina sel korral ei soovi valitsuse töös osaleda, vaid olete küsinud kaitseministri positsiooni, ja olen kuulnud ka, et vist proua Toom Euroopast tuleb kultuuriministriks sellesse valitsusse. Võib-olla te kommenteerite laiemalt, mis siis selle uue valitsuse maksupoliitiline programm on? Kas te proua Toomiga koos kavatsete hakata neid aktsiise langetama?

Aitäh, Raimond! Hea, et appi tulid! Ma muidugi võiks kohe ütelda, et see ei ole selle eelnõu teema. Aga ma siiski natukene aitan. Lükkan kategooriliselt ümber, et mingid läbirääkimised valitsuse moodustamiseks käivad. See ei vasta absoluutselt tõele. Pole käinud juba tükk aega, ei ole juba mitu kuud räägitud. Me ei saa ka kuidagi öelda, et mingeid ministrikohti oleks jagatud. Ei ole, see ei vasta lihtsalt tõele. Spekulatsioone on palju olnud ja erinevad inimesed on väga huvitavaid teooriaid keerlema pannud. Ma arvan, et suur osa neist pärineb ühest teisest valitsuserakonnast, kes tahab tekitada teatavat ühiskondlikku kumu ja sellega hirmutada vajalikke jõukeskusi. Selline see elu meil on.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Martin! Kuidas sa hindaksid, milline võiks olla kumuleeruv mõju, kui me paneme kokku elektri hinna tõusu, kütuse hinna ehk bensiini ja diisli ja gaasi hinna ja toiduainete hinna [tõusu] ning lisame sinna juurde ka tõusvad intressimäärad, milline võiks olla selle koosluse mõju Eesti inimesele aasta-kahe pärast? Kuidas sinu prognoos võiks välja näha?

Aitäh! Hästi üldiselt rääkides: kui me midagi ette ei võta, siis niikuinii hinnatõus praegu jätkub. Ma tahaksin siin nahutada kõiki neid nii-öelda eksperte, kes ei ole ju tegelikult mitte eksperdid, vaid poliitilised klaköörid, kes rääkisid meile mitu aastat, kuidas inflatsioonioht on transitoorne. Et tuleb korraks, läheb jälle ära, ainult korraks hüppab üles, see on sellepärast, et oli koroona ja vahepeal majandus seisis ja baashinnad läksid alla, et see on kõik üks statistiline silmamoondus nagunii, ärge üldse uskuge, hinnatõusu ei ole ja ei tule.

No tegelikult kohe alguses, kohe-kohe võis öelda, et mingit transitoorset hinnatõusu või inflatsiooni siin ei ole. See on väga tõsine, väga tõsiste põhipõhjustega või baaspõhjustega inflatsioon, mis meid on tabanud. See inflatsioon on majandussüsteemi hakanud juba juurduma. Inflatsioon toodab juurde uut inflatsiooni ja eelkõige rahapoliitilistele, aga ka eelarvepoliitilistele otsustele järgnenud inflatsioonile, mis hakkas kerima eelmisel aastal, on nüüd tulnud juurde uued rahapoliitilised otsused ehk needsamad intressitõusud ja sõjamõjud, millel on kõige otsesem ja jõulisem mõju energiasektorile ja toidusektorile. Need on needsamad sundkulud, millest ma sissejuhatuseks rääkisin.

Ma ütleksin niimoodi, et ega väga optimistlik ei saa olla lähiaastatel kuskil maailmas, sõltumata sellest, kas sul on parempoolne või vasakpoolne valitsus või sõjaprintsess või rahuprints riigi valitseja. Elatustaseme langus on ennustatav igal pool, ostujõu langus on ennustatav igal pool. Põhiküsimus on see, kuidas valitsused seda leevendavad ja kui palju nad seda suudavad leevendada. Rasked ajad on tulekul igal juhul ja mida varem sa saad inflatsioonil sabast kinni, seda kergem on teda ohjeldada, mida rohkem sa saad inflatsiooni ohjeldada, seda kergem on teda pärast tagasi alla suruda. Ja meil ei tehta mitte midagi. Mitte midagi ei tehta! See on minu meelest kõige kuritegelikum praegu. Me sügisel rääkisime, et see on tulemas. Ei tehtud midagi. Talvel rääkisime, et see läheb hullemaks. Midagi ei tehtud. Nüüd me räägime jälle, mis asjad on tulemas, on tulemas poole aasta pärast, aasta pärast.

Ma üldsegi ei ole nõus, et see on vähemõjus meede. Kui me vaatame nende aktsiiside mõjusid, siis keskeltläbi me vähendame aktsiisi kolmandiku võrra. Kui me vaatame käibemaksu mõju, siis me vähendame isegi ju veel rohkem. Need moodustavad ikkagi sellest lõpphinnast suure osa. See ei ole marginaalne, mõni sent, millest me räägime. Aga kumulatiivne mõju – me teame, et, ütleme, keskmisel Eesti perekonnal on ainuüksi viimastel kuudel kulutused kasvanud 500 euro võrra kuus. Nende sundkulutuste allatoomise puhul me räägime ikkagi kuu lõikes sadadest eurodest, aasta lõikes tuhandetest eurodest, mis inimestele rohkem kätte jääb. 

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Me peame nüüd lahendama probleemi, mida tänane valitsus koos Eleringiga on tekitanud. Üks variant on kolmest kaablist üks remonti panna, Läti poole peal, lahendaks palju ära. Praegu ostab Soome Venemaalt elektrit, läbi Eesti müüakse ja teenitakse raha.

Aga järgmine küsimus käibemaksu ja aktsiisi teemal on nüüd gaas. Me teame, et kaks eraettevõtjat, kes püüavad praegu rajada gaasiterminali, seda sildumiskohta, loobusid Eleringiga koostööst. Riik pakkus sinna kanti küll koos varude osakonnaga, nagu öelda, 213 miljonit, millest ei ole ühtegi senti vaja, eraettevõtjad on valmis kõike tegema. Kas see ongi jälle see koht, kus me peame tulema siia aktsiise ja käibemaksu langetama (Juhataja helistab kella.), kuna üks ettevõte teeb meile külma?

Jaa. See remondi iva on väga tähtis. Sügisel, kui meil olid rekordhinnad, siis üks põhjus selleks oli, et Auvere oli planeeritud remondis või üks kateldest oli, ma ei mäleta enam. Mulle tundub, et see oli Auvere, aga ma võin katlaga eksida. Ausalt öeldes ei kujuta ma ette, et meil saab olla minister või meil saab olla nõukogu esimees, kes ei küsi septembrikuus, et kuulge, silmapiiril on näha, et hinnašokk on tulemas, öelge mulle palun, ega meil midagi ei ole planeeritud remonti minema kõige suurema tarbimise ajal. Seda oleks pidanud septembri alguses või augustis küsima ja ütlema, et kui on planeeritud, siis unustage ära oma planeeritud remondid, neid ei saa teha talvisel perioodil, lükake edasi. Me oleme näinud, kuidas Elering manipuleerib hindadega, börsihindadega pidevalt, Estlink 1 ja Estlink 2-ga, küll need on planeeritud remondis, küll need on planeerimata remondis. Sealtpoolt on see toru, kust tuleks odav elekter, pidevalt kinni. Jah, mina ütleksin, et ma teeks teistpidi. Ma paneksin remonti, planeeritud remonti selle toru, mis tõstab hinda, ja hoiaks lahti selle toru, mis langetab hinda. Neid aspekte, mis siin on, on hästi palju.

Mis puudutab LNG‑d, siis üks põhjus, miks ma olen ülikriitiline lisaeelarve suhtes, on see, et seda reklaamitakse meil kui inimeste aitamise eelarvet – inimesi aidatakse 3,9% eest sellest summast – ja sõjaeelarvet, aga riigikaitset [rahastatakse] 1,9% eest kogu sellest eelarvest. Kuhu siis raha läheb? Läheb nendelesamadele monopoolsetele riigiettevõtetele finantseerimistehinguteks. See on pöörane. Kokku on need summad suuremad, jah, aga näiteks ainult Eleringile tahetakse 100 miljonit lihtsalt niisama anda. Need on ettevõtted, mis on sadade miljonitega praegu niikuinii kasumis ja siis antakse veel riigi poolt neile raha juurde ja öeldakse, et niimoodi me aitame Eesti inimestel toime tulla kõrgete energiahindadega. No see on nii groteskne, et lihtsalt, kui ise ei näeks, siis ei usuks.

Niisuguseid asju lisaeelarves lihtsalt ei tohiks elu sees olla. Rääkimata sellest, et meil on olemas praegu ju tegelikult LNG vastuvõtu võimekusega kai, seal on muidugi vaja teha veel oma kohandusi ja seal on see gaasitoru ehitamata, aga põhimõtteliselt on kai olemas. Meil üldse ei ole neid investeeringuid sellisel viisil vaja ja igal juhul ei ole vaja maksumaksjal neid investeeringuid sellisel viisil teha. Vot siin ma tunnen puudust [uurivast ajakirjandusest]. Aga me saame aru, miks meil ei ole sellist ajakirjandust, see käibemaksu erimäära asi lahendas ära selle mure. Siin ma tunnen tõesti puudust uurivast ajakirjandusest, sellisest sõltumatust ajakirjandusest, kes võtaks pilbasteks lahti, mis skeeme selle lisaeelarvega ehitatakse LNG-investeeringute nime all. See on üsna jälk.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma äsja sirvisin uudiseid ja märkasin, et Joe Biden teatas, et ta hakkab võitlema hinnatõusuga. Kuna me teame, et meil riigipöörde tulemusena võimule upitatud liberaaldemokraatlik valitsus on tegelikult, võiks öelda, niisugune Washingtoni filiaal, siis kas võib arvata, et liberaalse demokraatia päästmise suure ja õilsa ürituse raames ka meie valitsus saab äkitselt korralduse hakata kõigi vahenditega võitlema hinnatõusu vastu?

Aitäh! No kui ma jälgin neid propagandaloosungeid või jutupunkte, mida meie valitsus ja meie valitsustruu meedia räägivad meile ükskõik millest, kas sõjast Ukrainas või energiahindadest või kliimapöördest, siis need on üsna üks ühele sarnased sellega, missugused on Ameerika vasakpoolsete arusaamine, jutupunktid ja propagandaloosungid maailma asjade kohta, olgu see Ukraina sõda või energiahinnad. Joe Biden muide ... Okei, Joe Biden ei mõtle enam midagi välja, aga tema abid mõtlesid välja väljendi "Putini hinnatõus", "Putini kütusehinnatõus". Läks nädalake mööda ja kujutage ette, meie omad hakkasid ka seda korrutama, Putini hinnatõusust midagi rääkima. Mul on nii kahju, et meil ei ole natukenegi originaalsemat poliitilist retoorikat Eestis vasakpoolsetel või liberaalidel, aga no on, nagu on. Võime ennustada, meil on ju selline klaaskuulike, millega on tulevikku võimalik vaadata. Seda oli võimalik vaadata homoteemal, seda oli võimalik vaadata immigratsiooniteemal, seda on võimalik [vaadata ka] igal muul teemal, rohelistel teemadel. Kõik pöörasused, mis tekivad Ameerika vasakpoolsete peades ja meediaveergudel, jõuavad mõne aja möödudes ka meile. Nii et kui Joe hakkab rääkima sellest, et tema võitleb hinnatõusuga, siis ma arvan, et järgmises infotunnis me juba kuuleme, kuidas võideldakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitseja on tõesti mures, et kuigi aktsiisid moodustavad bensiinil 95 siinsamas 51,5%, pool sellest ja edasi, siis selle langetamine ei anna efekti. Aga kuna valitseja suunis on, et saata prügikasti meie eelnõu, siis mida see tegelikult tähendab? Mõtleme ennast kusagile oktoobri, novembri või detsembri algusesse, kui valge laev peaks olema juba Lahepere lahe suudmes, aga ilmselt ei ole.

Ma ei ütle, et ma oma kaabu ära söön, aga ma olen ikka väga-väga-väga-väga meeldivalt üllatunud, kui Eestisse tekib LNG‑võimekus selle aastanumbri sees. Minu meelest on reformierakondlased pugenud üle kümne aasta nahast välja, et Eestis ei oleks LNG‑võimekust, et Eesti oleks Vene gaasitoru otsas lõksus. Kõik see, mis toimub praegu Eleringiga, Alexelaga ja kõikide nende kaide ja asjadega, on minu meelest üks rituaalne tants, et ka sel korral Vene toru asemel alternatiivsete gaasiallikate saamise võimalus tuksi keerata. Võib-olla ma eksin, võib-olla on kusagil toimunud kirgastumine ja ergastumine, aga muster siiamaani kinnitab mulle küll seda, et ei tule mingit LNG‑d, selle valitsuse all mitte. Küll aga suudetakse käruga ära viia riigieelarvest ehk maksumaksja taskust mitusada miljonit selle tegemiseks. See juhtub kindlasti, kui see eelarve läbi läheb.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Küll on tore, Martin, kuulan sinu lihtsaid lahendusi ja elegantset matemaatikat, mis küll sarnaneb rohkem poliitmatemaatikaga, aga no mis teha, kui päris matemaatika peale jõud ei hakka. Kõik tundub väga lihtne ja selge. Aga ma annan sulle võimaluse näidata, et sa midagi matemaatilist ka suudad ära seletada ja mulle selgeks teha. Eelmine aasta sa käisid ringi ja rääkisid ühena mitmest siin, et raha on vaba. Selle tulemusel, et teine pensionisammas anti vabaks, tuli ringlusse kusagil 2 miljardit lisaeurot. Arvestades Eesti riigieelarve suurust, tuli umbes 20% juurde. Kui suurel määral on see 2 miljardit mõjutanud meie inflatsiooni, oskad sina arvata või ennustada? Ma ei ole kusagil näinud ühtegi arvutust. Ma eeldan, et sa ei taha seda arutada, sest see on natukene sinu süü. Aga äkki sa suudad siiski öelda, ja ära ütle, et see on 0, seda see ei ole, sa tead ise ka.

Ei-ei, seda ma kindlasti ei ütle, et on 0. Ma ütleksin, et meil lihtsad lahendused ongi, lihtsuses peitub geniaalsus. Kui te lõpuks ometi oma upsakuses niipalju tagasi maa peale tuleks, siis te endast parematelt vähemalt seda õpiksite. Aga te ei õpi, sest teie upsakus ei lõpe kunagi.

Ma ei vaidle vastu. Pensionisammastest võeti välja jah umbes selles suurusjärgus raha, nagu sa praegu ütlesid, see ju väga suures ulatuses ikkagi jõudiski just nimelt Eesti majandusse. Eelkõige on ta läinud kahte kohta. Pane nüüd tähele. Esiteks, kinnisvarasse, kinnisvarahinnad on teinud Eestis tõelise hüppe läbi ja Eestis sai kinnisvara hinna tõus alguse juba varem. Aga teiseks, need metsikud maksude ülelaekumised, mis meil praegu siin on – see raha jõudis riigieelarvesse tagasi, väga suur osa sellest jõudis riigieelarvesse tagasi. Kus tal kindlasti mingit mõju ei olnud, oli elektri hind. Täiesti otseselt on välistatud võimalus, et pensionisamba raha sai tõsta elektri hinda või gaasi hinda või nafta hinda. Ma vähemalt kujutan ette, et nii poliitmatemaatik, nagu sina ka oled, seda matemaatikat sa meile siia müüma ei tule. Elektri hinda, gaasi hinda, kütuse hinda teise samba raha vabaks tegemine mitte kuidagi mõjutada ei saanud. Muid hindasid, eriti kinnisvara hinda, see kahtlemata mõjutas.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa ka kasutasid väljendit, et rasked ajad on tulemas. Tegelikult me kõik ju, terve Eesti rahvas seda oma kõhunahaga tunnetame. Sina pakud lahendusi,  samal ajal on meie peaminister Kaja Kallas sedasama väljendit korduvalt infotundides kasutanud, aga tema ei paku lahendusi. Tema kasutab seda kuidagi halamiseks, et oh, tundke mulle vaesekesele kaasa, et mina pean rasketel aegadel valitsema. Täna ka siin vibutas siiapoole oma väikest rusikat ja kärkis, et mis teil siin viga küsida, aga vat mina pean vastama. Ma küsiksin seda, et sa oled rääkinud lahenduste mõttes kogu aeg maksulangetustest, aga mõned Euroopa riigid on kasutanud hinnalagede seadmist laia elanikkonda puudutavate hindade puhul. Kui sina oleksid peaminister, kas sa kasutaksid ka seda võimalust?

Jaa, ma ütlen, et eriti elektri hinna puhul on minu meelest kiiremas korras vaja see lahendus kasutusele võtta. Elektri hind. Ma veel kord ütlen: sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv ettevõte, praktiliselt turumonopol. Ma ei tea, 90–80% Eesti elektritarbimisest tuleb sealt. Omamaine tooraine. Ma tean, mis on nende tootmise omahind, ma tean. See ei ole 30, 40, 50 või 200 eurot. See on 20 euro kandis, sõltuvalt sellest, millisest katlast me räägime ja millist kütust seal kasutatakse, kas kasutatakse segamini mingi muu asjaga või ainult põlevkivi ja nii edasi. See jääb sellesse kanti. Hinna ajavad kalliks loomulikult CO‑kvoot, maksud ja dividend, mis põhimõtteliselt on ka erimaks. Jaa, igal juhul. Muide, meile korrutatakse söögi alla ja söögi peale ja enne und ja hommikul ärgates, et me elame sõjaajal. Ega sõjaajal riiklikult reguleeritud hinnad ei ole mingisugune võimatu asi, kui vaja, siis tuleks riiklikult reguleerida ka kütusehindasid. Me kõik teame ka, et kütusemüüjatel on väga-väga priske kasumimarginaal seal vahel. Ei ole niimoodi, et see hind, mis posti otsas on, on sellepärast, et nad nibin-nabin tulevad omadega välja selle sisseostuhinnaga. Ei ole niimoodi, väga hästi teenivad selle pealt. Nii et kui on rasked ajad, kui on sõjaaeg, siis nii on. Ma ütlen veel kord: see on üks tükk, nende maksude alandamine on üks tükk, see on oluline tükk, mõjus tükk. Aga see ei ole ainus tükk, valitsus peaks, kõik ministrid peaksid istuma hommikust õhtuni, pakkuma lahendusi välja ja hakkama neid rakendama. Selle asemele meile lihtsalt räägitakse, kuidas ei saa. Meie saame.

Ja ma ütleksin Kaja Kallase rasketel aegadel valitsemise kohta: ei, tema ei pea valitsema, ega keegi ei käsi tal seda teha. Ma isegi arvan, et keegi ei palu teda. Kui ta ei saa hakkama, siis on inimesi, kes saavad tema asemel kindlasti paremini hakkama.

Küsimused said otsa. Nüüd on aeg kuulata rahanduskomisjoni. Palun, Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kui ma ei peaks komisjoni nimel esinema, siis ma ütleksin küll, et kuulsime äsja kompartei manifesti sellest, kuidas riik saab teha kõike, kuidas ta tagab heaolu, kuidas ta määrab hinnad, kuidas kõik on riigi kätes, ja kes sellega nõus ei ole, on Washingtoni filiaal. Ma siin kuulsin vihjeid vasak‑ ja parempoolsete teemal. Ilmselt see oligi positsioonivõtt, aga seda kõike ei sobi mul siin isegi mainida. Ma olen komisjoni esindaja. Aitäh!

Niisiis, komisjon asju niimoodi üldiselt ei näe, et riik on primaarne heaolu looja, raha andja ja hindade määraja ning et see on kuidagi USA diktaat. Komisjon näeb rahandust üldiselt sellisena, et riik kogub makse ja mitte selleks, et tagada igaühe individuaalne heaolu, vaid et rahastada kodanike ühiseid asju. Nende ühiste asjade hulka kuulub muidugi ka selliste struktuuride loomine, mis tagavad vaba konkurentsi ja piisava pakkumise turul. Kuulub ka see, et aidatakse neid, kes tõesti hädas on, aga ei kuulu see, et makstakse kinni, loobutakse maksudest ja siis üritatakse luua üleüldist heaolu kõigile. Kindlasti komisjon ei arva, et partei on see, kes ise saab teha mõjuanalüüse ja öelda, et meie arvame, meie ise arvame. Ei, partei ei ole "meie ise" ühiskonnas, vabas ühiskonnas ei ole ta see, kes ütleb, et inflatsioon on meie kätes ning paar-kolm protsenti ja isegi rohkem me nüüd seda vähendame.

Mõningad väited siin veel, millega ei ole komisjoni enamus kindlasti nõus. "See eelnõu ei tekita eelarvedefitsiiti." Ei saagi tekitada, eelarvedefitsiit on juba praegu räige, suurusjärk on 4% SKP‑st kriiside mõjul. Küll aga on meil andmed, et aastane defitsiidi suurenemise mõju on suurusjärgus 100 miljonit. Need andmed on valitsuse dokumendis. Kui keegi soovib, siis ma võin seda tabelit ka täpsustada, ei hakka seda siin niisama ette lugema. Meie küll ei arva, et me ise teeme prognoose ja siis ütleme, et kõik on mööda pannud, kui täppi ei lähe.

Me ei ole komisjonis kindlasti nõus sellega, et kui on õige partei võimul, siis hinnad langevad, ja kui on vale partei, siis hinnad tõusevad. See sõltub ikkagi poliitilistest valikutest ja välistest asjaoludest. Pandeemiaaegne hindade langus ei olnud kindlasti rahandusministri teene, tema tegevus oli suunatud ikkagi hindade tõstmisele, kuid pandeemia oli domineeriv tegur. Tol ajal tekkinud tarneraskused ja nõudluse langus olid need, mis hinnad alla lõid. "Tarneraskus" on võib-olla ebatäpne sõna, aga põhimõtteliselt läks nõudlus ju alla sellepärast, et olid piirangud, ei saanud nõuda, ei saanud osta, ei saanud tarbida. Pärast, kui tekkis hinnatõus, siis oli hinnatõusul ikkagi see eeldus, et need piirangud tõmbusid tagasi, siis algas inflatsiooni kiirenemine ja muidugi hoo sai ta sisse siis, kui Putin hakkas gaasikraane kinni keerama koos vägede viimisega Ukraina piirile, uute vägede viimisega.

Nii et ma ei arva siiski, kui võimekas ka ei oleks minu selja taga olev mees, et ta oleks saanud palju kahju teha. Tema poliitikavalikutest, mille kohta ta ütles, et need mõjutavad inflatsiooni, tuleb esile tõsta tõepoolest seda – mulle jäi kõrva, et selle kohta vist kolleeg juba küsis –, et kindlasti see pensionide ennetähtaegne väljamaksmine suurendab inflatsiooni, on üks nendest sisemistest teguritest. Hea majanduskasvu ajal tekitatud eelarvedefitsiit, mida ta on ise igati tervitanud – ta jõudis seda ka tekitada –, kindlasti suurendab inflatsiooni ehk hinnatõusu. Need on need poliitikavalikud. Aga ma arvan, et ta ei suutnud küll olla põhjus selleks, et tekiks kaubadefitsiit.

Komisjon üldiselt arvab, et see on liiga odav eesmärgipüstitus – kui ma siin püüan üldistada meie erinevaid arutelusid –, et asjad peavad olema odavad. Ei, see ei ole eesmärk omaette. Selleks ongi aktsiisid näiteks, et kahjulike kõrvalmõjudega kaupade hinda tõsta. Omakorda on sealt kogutav raha valude leevendamiseks sotsiaalses mõttes nõrgematele ja investeerimiseks hädavajalik. Aga väide, et me tagame heaolu sellega, et me tarbimismaksud ära kaotame, on vildak, ja ka tagame veel hindade languse. On otsene seos, et kui me vähendame tarbimismakse, siis me ergutame sellega nõudlust. Selles mõttes ei ole see lineaarne efekt hindade languse suunas. Statistilised võrdlused näitavad, et need, kes on tarbimismakse vähendanud, ei saavuta sellega mingit püsivat hinnalangust, vaid see on ajutine hinna vähenemine, mis pärast tasandub ära, trend taastub. Seda on rahanduskomisjoni inimesed palju näinud.

Mis puudutab energiat, seda, mida sellest räägitakse, siis energiahindade puhul on hinnatõusu üks ja selge põhjus see, et pakkumine on erinevatel põhjustel liiga väike. Pikem vaade on, et õigel ajal jäeti Euroopas investeeringud tegemata, aga teine [põhjus] on ikkagi see, et me loobume tasapisi Vene energiakandjatest. Seda defitsiidist tingitud inflatsiooni ei saa kuidagi kontrollida sellega, et me nõudlust ergutame. Ei, me peame ikkagi pakkumist suurendama, kui hinnatõus on sellest tingitud. Seda on püüdnud meile selgitada Eesti Pank. Kahju, et ettekandja ei ole rahandusega kontaktis, ei tea neid põhjendusi ning mõtleb ise välja mõjuanalüüse ja prognoose ning annab siin väga lõtvu hinnanguid.

Nii et jah, riigil on makse vaja, et aidata nõrgemaid. Aga kui ta makse kaotama hakkab, siis vähe sellest, et tal jääb vähem raha investeeringuteks, investeeringutoetusteks, ta ka toetab neid, kes jaksavad rohkem tarbida. See on see saatan tarbimismaksude vähendamisel, et see võit jaotub nende kasuks, kellel juba on ja kes tegelikult abi ei vaja. Nii on üldine reegel ja sellised on poliitikaanalüüsid seni olnud. Aga me kuulsime siin muidugi igasugu muinasjutte, mis rahanduskomisjonis küll läbi poleks läinud.

Hinnang sellele eelnõule väljendus hääletustulemuses: arutasime seda ja otsustasime esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Nüüd on võimalik küsimusi küsida. Aga küsimusi ei ole. Aitäh! Siis ma avan läbirääkimised. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Meil on nüüd selline olukord, et kui pool aastat tagasi põhjendati kõikvõimalikke igasuguseid veidraid otsuseid, diskrimineerivaid otsuseid, ühiskonda lõhestavaid otsuseid ja samme sellega, et meil on koroona, isegi veel dramaatilisemalt, et meil on sõda koroona vastu, siis nüüd meil on sõda, meil Eestis plahvatavad pommid, siin lastakse õhku sildasid, teedel põlevad tankid, laibad on maas. Meil on sõda. No kuulge, see on absurdne jutt!

See on absurdne jutt, meil ei ole sõda. Sõda on küll Euroopas, aga sõdasid, kallid sõbrad, on olnud viimaste kümnendite jooksul väga palju: Lähis-Idas, Iraagis, Süürias. Ägedad sõjad käisid, aastaid kestsid sõjad Afganistanis. Millegipärast need sõjad ei põhjustanud meile selliseid hinnatõuse. Millegipärast nende sõdadega ei põhjendatud seda, et meil on tänase päevani välja ehitamata neljarealised maanteed ja Saaremaa püsiühendus, ei põhjendatud seda, et võetakse ära laste huviringide raha ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ei põhjendatud vajadust lisaeelarve järele, mis läheb ju raiskamise peale, kuhu on väga selgelt korruptiivsed liinid sisse ehitatud. Kõige nähtavam on muidugi see, et äkitselt Reformierakond unustas ära, et käibemaksuerisused on vastuvõetamatud ja saatanast. Ajakirjandusele teeme nipsti käibemaksuerandi üheksa kuud enne valimisi. Kui me täna lööme lahti Eesti Ekspressi, siis juba on näha, kuidas õukonnameedia on reageerinud panegüüriliste lugudega ja konkurente laimavate lugudega.

See on korruptiivne valitsemisviis, mis ei hooli rahvast. Ma kohtasin täna ühte ülikooliaegset tuttavat, kes ütles mulle, silmad vesised: "Kas sa tead, kui suur pension mul on? Minu pension on 366 eurot." Halloo! 366 eurot! Ja sellega ta peab hakkama saama: elektri hinnaga, kõikide kommunaalteenuste eest tasumisega, toidu ostmisega, transpordi eest tasumisega. Aga kuidas see võimalik on? Muidugi on võimalik. Muidugi on võimalik, ma olen ise kogenud, et inimene ekstreemsetes oludes vajab elus püsimiseks tegelikult väga vähe. Aga kas see on ka inimväärne elu ja kas see on see elu, mis peab olema Eestis, ma ei oska öelda, paarisajal tuhandel inimesel igapäevane norm, igapäevane reaalsus, saamaks hakkama kõige närusemate sendisaagimise tingimustega? See ei olnud vist eesmärk, kui me Nõukogude Liidust lahku lõime. See vist ei ole olnud eesmärk, kui me oleme Eesti riiki üles ehitanud.

Sellega seoses tahan öelda, et kõik see abrakadabra, mida me kuulsime komisjoni arutelude kokkuvõttena, ei maksa mitte punast senti ka. See jutt ei arvesta nende sadade tuhandete inimestega, kes päevast päeva sandivad ja loevad oma viimaseid veeringuid. See on häbi! See on häbi, et meil on 30. taasiseseisvuseaastal sajad tuhanded inimesed, kes nii elavad ja kellele öeldakse, et ei tule kõne allagi ...

Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

... see, et me hakkame mingisuguseid makse alandama. Aga miks ei tule kõne alla? Tegelikku põhjendust ei ole. Miks ei tule kõne alla, seda tegelikku põhjendust lihtsalt ei ole.

Mis on valitsuse ülesanne? Valitsuse ülesanne on tagada, et riik püsiks iseseisvana, et riigil oleks arvestatav heidutusvõime kaitsevõime näol, et riigil oleks arvestatav sisejulgeoleku tagamise mehhanism ja et riigi kodanikud tuleksid oma eluga toime. Selleks istume siin koos ka meie, muide, Riigikogus ja võtame vastu seadusi. Kui on rasked ajad ... Aga, muide, kõige raskemad ajad on alles ees, sest Maailmapank, WHO, maailma toiduorganisatsioon – kõik hoiatavad, et alles ülejärgmisel aastal küpsevad praeguste raskuste viljad. Teatud maailma piirkondades võib ette näha näljahäda, keskklass lakkab paljudes riikides sisuliselt olemast, väga võimalik, et ka sellises riigis nagu Eesti, kui jätkatakse sellise poliitikaga, millega praegune valitsus kavatseb jätkata. Valitsuse ülesanne on sellises olukorras, kus ta räägib kogu aeg sõjast, alandada makse, et inimesed toime tuleksid, et inimestel oleks motivatsioon uskuda sellesse riiki, et inimestel oleks motivatsioon kaitsta seda riiki, et inimesed tuleksid toime, et rindele minevad sõdurid teaksid, et nende kodused saavad hakkama. Praeguse kursi jätkudes ei näe ma, et see võimalik oleks.

Seepärast on vaja võtta vastu radikaalsed otsused. Kummalisel kombel on meil sotsidega siin täiesti isegi ühisnimetaja olemas. Tuleb alandada makse ja vajaduse korral reguleerida hindasid riiklikult, sest kui me räägime sõjaolukorrast, siis on need kaks kõige elementaarsemat viisi, et aidata inimestel majanduslikult toime tulla. Kui vaja, on vaja riigil käivitada ka logistilised, varustuslikud, elanikkonda toidu, sooja ja muuga abistavad meetmed. Sest kui me oleme sõjas, siis ei saa häbeneda isegi niisugust asja nagu sõjakommunism. Aga õnneks me veel sõjas ei ole. Seetõttu oleme mõistlikud ja võtame esmajärjekorras vastu need maksualandused. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on volitanud enda nimel kõnet pidama Raimond Kaljulaidi. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head saadikud, head ametikaaslased! Nendes parlamendidebattides mulle alati meeldib, kui reageeritakse eelnevale arutelule, mitte lihtsalt ei tulda siia ega loeta ette nõunike kirjutatud tekste.

Ma tahan muidugi öelda – ma olen seda ka varem öelnud –, et üks majanduspoliitika arutelude korduvaid teemasid on see, et kui majanduses läheb midagi hästi, siis on see valitsuse hea töö, aga kui majanduses läheb midagi halvasti, näiteks hinnad tõusevad, siis selles on alati süüdi välised tegurid, millele valitsusel kahetsusväärselt puudus mõju. See on alati nii olnud. Nüüd on lisandunud siia üks uus huvitav maksupoliitiline põhimõte. See on nimelt selline. Kui universumi direktorite erakond mõnda tarbimismaksu langetab, siis selle kategooria kaupade ja teenuste hinnad langevad ja kättesaadavus paraneb. Sel eesmärgil on näiteks lisaeelarves otsus meediaväljaannetele madalam käibemaks kehtestada. Aga kui mitteuniversumi direktorite partei esindajad mõnda tarbimismaksu on otsustanud vähendada ja on teinud selle ettepaneku, siis selle tulemusel küll hinnad ei alane, mitte mingil juhul. "Seda teavad ju kõik, see on ju majandusteoreetiline ABC. Kuidas te, lihtsameelsed inimesed, sellest aru ei saa, kes te selle eelnõu esitasite? No ei saa nii olla." Nii.

Loomulikult, kui rääkida sellest, kuidas inimesi aidata, siis sotsiaaldemokraatide esimene eelistus oli see lahendus, mille meie pakkusime, et suurendada pigem inimeste tulusid. Aga see ei välista seda, et me ei saa rääkida kulude vähendamisest. Ma muidugi tänan Isamaad ja EKRE‑t toetuse eest meie eelnõule.

Ma tahan tuua ühe väikese nüansi ka. Kui Martin Helme oma ettekannet alustas, siis ta ütles, et vähendatakse ka alkoholiaktsiisi. Ma juba mõtlesin, et ma helistan oma heale sõbrale Jevgenile, Tallinna Linnavolikogu esimehele, ja teavitan teda sellest, aga tegelikult seda eelnõus ei ole. See on väike tehniline ...

Tubakat ka ei ole.

Jah. See on väike tehniline aps.

Aga selge on see, et muidugi 100% see ei jõua tarbimisse. Teiste riikide kogemus näitab, et kui alandada kütuseaktsiisi ühe ühiku võrra, siis sellest vaid teatud osa kajastub soodsamas hinnas.

On veel üks oluline aspekt selles debatis, mis puudutab konkreetselt kütuseaktsiise. Alati tuuakse välja, et sellest võidavad enim need, kes tarbivad enim, ja siis tuuakse näiteks, kes need on. Need on jõukamad inimesed, kellel on suure mootorimahuga autod, ja me toetame siis neid kõige rikkamaid, Viimsis elavaid Reformierakonna sponsoreid. Tegelikult, mõtelge, kellel veel on suur kütusekulu. Suur kütusekulu on ka taksojuhil, kes ei ole tavaliselt väga jõukas inimene, aga tema ametis on kütuse hind väga oluline. Lukksepal, kes sõidab ringi ja parandab inimeste lukkusid, ja torulukksepal, kes sõidab ringi ja parandab inimeste torusid, on ka väga suur kütusekulu. Väikeettevõtjast lillekaupmehel, kes oma pisikese kaubikuga sõidab ringi ja toob lilli ja viib kohale lilleseadeid, on väga suur kütusekulu. Sotsiaaldemokraadid on alati teatud sümpaatiat floristide vastu tundnud, nagu on hästi teada.

Tavaolukorras ma oleksin selle eelnõu suhtes muidugi mõnevõrra skeptiline, just nendel eeltoodud põhjustel. See toetab rohkem jõukaid ja [maksualandus] ei jõua üheselt tarbijahindadesse. Aga me ei ela tavaolukorras. Inflatsioon oli aprillis 18,8%, aga transpordis on hinnatõus 24,2% ja eluasemekulude tõus on 59,7%. Küttepuude hind on aasta jooksul kasvanud lausa kaks korda. Need inimesed, kes kasutavad veel oma kodus ahjukütet, on tavaliselt väiksema sissetulekuga, neile on see väga suur mure ja tragöödia.

Kas ma tohin paluda kaks minutit lisaaega?

Kaks minutit lisaaega. Palun!

Paagitäis kütust, mis mõni aasta tagasi maksis tavalisel pereautol võib-olla kõige rohkem 79 või 80 eurot, midagi sinna kanti, maksab nüüd kaugelt üle 100 euro, suurusjärgus 120 eurot. Aastas üle 1000 euro on kindlasti lisakulu peredel ainult autokütuse tõttu.

Nii et nendel põhjustel, selles erakorralises olukorras, kus me oleme, tuleb loomulikult toetada selliseid ettepanekuid ja meetmeid, mis aitaksid inimestel toime tulla. Tuleb veel kord väga kriitiliselt juhtida tähelepanu, et valitsus omalt poolt ei ole lauale pannud mitte midagi, välja arvatud selle 4 eurot ja 17 senti, millega siis, nii arvatakse, lahendavad eakad inimesed ja lastega pered oma mured ära.

Osa minu kolleege Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast täna teiste töökohustuste tõttu, väga oluliste töökohustuste tõttu, mis on samuti seotud inflatsiooniküsimustega, ei saa viibida siin istungil ja hääletada, aga need, kellel selline võimalus on, niipalju, kui mina tean, toetavad selle eelnõu vastuvõtmist. Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna nimel Jürgen Ligi, palun!

Head kolleegid! See ei olnud küll praegu üldse ilus, et sotsialistid ütlesid väga halvasti rahvussotsialistide kohta, nimetades neid universumi direktoriteks. Aga eks minu mulje on ju sama. Nad on siin püüdnud seletada, kuidas nemad kehtestavad hinnad, inflatsiooni, teevad ise prognoosid ja viskavad minema kõiksugused sotsioloogilised analüüsid ja rahanduslikud tõed. Nad on seletanud, et majanduse sisu on riiklikud kulutused ja võlad ning heaolu allikas on riiklik toetus. Aga tuleb tunnistada, et sotsialist jääb sotsialistiks, selles mõttes oli see natuke ka enesekriitika eelkõneleja poolt.

Ma olen korduvalt juba juhtinud tähelepanu, et rahanduses ei saa niimoodi öelda, et on ükskõik, kuhu raha läheb. Ei, olukord on selles mõttes täiesti tavaline. See on endiselt oluline, et kui me teeme maksuleevenduse, siis me peame teadma, kas see kuidagi parandab majanduskeskkonda. Tarbimismaksud paraku ei ole majanduskeskkonnale kuigi koormavad. Selles osas, mis nad on koormavad, see puudutab aktsiisi, on eesmärgid lihtsalt keskkonnapoliitilised ja muud taolised, taristu koormamine ja muu. Aktsiisid on kehtestatud kahjulike kõrvalmõjude leevendamiseks ja ka investeeringute jaoks. Väita, et valitsus ... Ma ei tea, miks seda valitsust siin nii väga välja tuuakse, ma ei näe ühtegi valitsust siin saalis.

Aga see poliitika valik on meil ikkagi selles suunas, et aidata tuleb neid, kes on tõesti kannatajad. Ei saa öelda, et me oleme kõik kannatajad ja riik on samal ajal põline rikas, kes saab lihtsalt raha visata. Ei, tuleb toetada sotsiaalselt nõrku gruppe. Siin üks eelkõneleja rääkis, kuidas pension on väike ja tuleb maksud alla lasta. See on ju erakordselt totter jutt. Millest siis pensione makstakse kui mitte maksudest? Ei ole mõtet teha maksude kaotamisega õnnelikuks inimesi, kes makse praktiliselt ei maksa. Nad tarbivad vähe, nende tulud on väikesed ja nende abistamiseks ongi vaja makse koguda. Pensionile makstakse ju ka peale teistest maksudest, tarbimismaksudest. 

Me ei arva, et hakkamasaajatele peab pakkuma suuremat toetust, nagu see eelnõu ette näeb, kui neile, kes on päriselt hädas. Ei, kogutud maksude mõte on teha ühiseid asju ja ühine asi on ka nõrgemate abistamine, sealhulgas pensionide maksmine. Pensionärid on nõrgemad, nad ei saa objektiivselt enda heaolu enam piisavalt tagada. Aga see ei tähenda, et riik saab tagada kõigi kodanike heaolu. Ei, riik on ikkagi kodanike ühisüritus, kokkulepe, selleks kogutakse makse, selleks tehakse sotsiaalpoliitikat ja selleks tehakse ka investeeringuid.

Nii et põhiline poliitika sotsiaalpoliitika kõrval, mille võimalused on loomulikult väga piiratud, see ei saa jõuda kõigi toetamiseni, on ikkagi investeerimine. Kui, nagu öeldud, hinnatõusu põhjus on energiadefitsiit – ja see ei ole seotud Afganistani sõjaga, kullakesed, see on seotud sõjaga, mida üks regiooni põhilisi energiatarnijaid peab –, siis ei ole mõtet oma valitsust sõimata. Ei ole mõtet sõimata Washingtoni, ei ole mõtet üldse seda kompartei manifesti käia siin ette lugemas, isegi kui sa oled seda eluaeg toimetanud ja tsiteerida tahad.

Maksude vähendamine on otstarbekas juhtudel, kui see parandab majanduskeskkonda. Antud juhul see seda ei paranda. See süvendab raskusi, suurendab nõudlust, suurendab tegelikult ka antud kauba hinna tõusu. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna me räägime aktsiisidest ja käibemaksust. Ma arvan, et ei oleks üldse vaja rääkida sotsiaalvaldkonnast, kui meil oleks mõistlikud hinnad ja kui need mõistlikud hinnad oleksid turupõhised, kui me oleksime teinud kõik selleks, et need hinnad oleks selle turu peal hetke konkurentsitingimustes tekkinud. Aga me räägime täna hindadest sellepärast, et üks riigiettevõte on lihtsalt teinud ühe tehnilise vea. Räägime Eleringi otsusest ehitada kolmas kaabelühendus Läti ja Eesti vahele, elektriühendus. See on sihuke hea näide, et kui sul on üks suur anum ja see on tühi, siis puurid sinna põhja veel ühe augu juurde, et äkki kuskilt saaks veel mõne tilga välja, aga unustad selle ära, et seda anumat oleks vaja ka kuidagi täita.

Eelnõu kaitsja küll väitis, et elektrit me suudame peaaegu ise toota, aga ma pean kurbusega tõdema, et ei, me ikka ei suuda ise tippkoormuse[aegset mahtu] toota. Meil on kuskil 1000 megavatti see, mis me ise suudame toota, ja tippkoormus on 1600 juures. See puudujääk on talvel mingil hetkel väga kõrge. Samas peab kiitma eelmist valitsust, et õigel ajal tehti aktsiisi langetamise otsused. Tänu sellele oli eelmisel aastal Eesti majandus Euroopa suurima kasvuga. Sõltumata tänase koalitsiooni tegevusest on ka selle aasta esimeses kvartalis maksude laekumine võrreldes eelmise aastaga üle 16% parem. Muidugi, eelmine aasta oli natuke teistsugune aeg, koroona oli palju hullem, täna oleme me sõjaolukorras.

Kui vaadata, mis toimub gaasituru peal, siis me näeme, et Soome ostab 100% gaasi Venemaalt ja on kaks suuremat gaasimüüjat. Järgnevatel aastatel ostab ta suure tõenäosusega samast kohast ehk Venemaalt. Soomel on eelis võrreldes näiteks meie riigiga, sest neil on leping selle kümnendi lõpuni ja nende gaasi hind on seotud nafta hinnaga. Nad ostavad gaasi suurusjärgus 35 eurot megavatt-tunni eest ja müüvad meile selle aasta sügisel 100 euroga. Väga lihtsal põhjusel: Elering ja valitsus on viimased kaks kuud teinud kõik selleks, et eraettevõtjad ei teeks Paldiskisse investeeringut, et LNG‑laeval oleks võimalik sinna randuda. Ei ole vahet, kas see on Põhjasadam või see, mida Alexela rajab. Tehakse kõik selleks, et mitte midagi ei toimuks. Ma küsiksin, mida teeb riik ja valitsus. Ta toob lisaeelarve, kus on 213 miljonit eurot võetud maksumaksja taskust ja püütakse sellest mingi osa täiesti arusaamatutel tingimustel Eleringile anda, et ta ostaks Soomes mingit osalust, millest mitte midagi ei ole olemas ja mille osalust ta ei tohiks osta, aga nagu seaduses on öeldud, et tütarfirmad on soine ala, hall ala, no see ei lähe sinna alla. Siis teine 170 miljonit on 1 teravati gaasi ostmiseks. Täna maksab sama asi alla 100 miljoni, 97 miljonit. Küsiksin, kellele see 70+ miljonit läheb. 

Meil on eraettevõtjad, kes on öelnud, et nad küsivalt ainult kahte asja. [Esiteks,] et Elering ehitaks randumissillaga ühenduse gaasivõrgu torustikuga. Majandusminister ütles mõned päevad tagasi siin, et see maksab 4 miljonit ...

Aivar, kas lisaaega?

Jah, palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Paber saadeti Eleringi poolt eraettevõtjale. Ta palus, et ma seda numbrit ei ütleks, aga ma võin öelda seda, et see on kordades suurem. Nagu te olete aru saanud, kõik need hinnad lähevad võrguhinda ja lõpptarbijahinda. Täna oleks vaja seda toruühendust.

Teine väga oluline asi on see, et Elering ei takistaks gaasi liikumist torus. Üks toru on, [gaas] läheb Inčukalnsi ja teistpidi tuleb sealt tagasi. See võimalus peab olema. Ma naeran, et Eesti riik ostab 1 teravati gaasivarustuskindlust kõige kallimalt ja nii nagu majandusminister eile ütles, siis, kui kõik müüjad pankrotti lähevad, paiskab sellele turule ehk ostad siis kaks korda kallimalt gaasi kui täna. Aga Läti ja Leedu ei ole [loonud] varustuskindlust. Samas on sõlmitud kolme riigi vahel leping, mille järgi, kui kriisiolukord tuleb, peaks seda võrdselt jagama. Aga nagu te teate, Eestil vajadus on 5 teravatti, Lätil on see tunduvalt suurem ja Soomel veelgi suurem. Ehk meile jäävad võib-olla mõned protsendid seda gaasi, mille Eesti riik on väga kalli hinna eest ostnud.

Mis on lahendus? Lahendus on selline, et võrguettevõtja Elering hakkab ostma Vene gaasi läbi Soome ja võtab vahepealt tasu, kuigi valitsus on selge häälega öelnud, et Venemaalt gaasi ei tohi osta. Aga kuidas seda gaasi siis ostetakse, kui Leedu on selge sõnaga öelnud, et 25. veebruarist Inčukalnsist nemad ei müü ühtegi grammi gaasi Läti, Eesti ja Soome poole? Okei. Eesti Gaasi mehed tegid ühe tehingu ära, said kalli hinna eest gaasi ostetud, et natukenegi meile, kes me oleme sõlminud lepingud, julgust anda.

Kui nüüd keegi ütleb, et aktsiiside ja käibemaksu langetus ei aita hinnas, siis ma saame ju väga hea näite tuua, et kaks aastat tagasi aktsiisilangetus tegi seda. Mina saan aru, et Reformierakond on ju erimärgistatud kütuse aktsiisi langetanud, mis hoiab kokku 8 senti liitri pealt, ja ajakirjanduse käibemaksu langetatakse 5%‑le. Nii et neid erandeid ju tehakse. (Juhataja helistab kella.) See näitab, et ikka on kasu sellest. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 565 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda me peame hääletama, aga enne teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, me siin menetleme eelnõu 565, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 565 esimesel lugemisel tagasi lükata. Nüüd ma panengi hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 565 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 46 saadikut, selle vastu on 30 saadikut. Eelnõu langes menetlusest välja.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduste kehtetuks tunnistamine) eelnõu 441. Tegemist on kolmanda lugemisega. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu lõpphääletus läbi viia, aga kõigepealt on võimalik läbirääkimisi pidada. Kas on soovi läbi rääkida? Ei ole. Just oli kutsung, nii et ma uut kutsungit ei tee. Sellisel juhul panen hääletusele valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu] 441. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle eelnõu seaduseks saamist toetas 70 saadikut, vastu oli 0 ja erapooletuid ei ole. See on seadusena vastu võetud.

Tänane neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu 508 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon soovib lõpphääletust, aga kõigepealt läbirääkimised. Leo Kunnas, palun!

Paluksin kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sellel seadusel on kahtlemata oma positiivseid aspekte, aga täna ma ei räägi neist ja räägin selle seaduse menetlemisest, õigemini teatud vigadest, mis on siin aset leidnud.

Selle seaduse pealkirjast me loeme, et tegu on politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (eriteenistuste ühtlustamine). Aga selle seadusega on muudetud ka kaitseväeteenistuse seadust ja Kaitseliidu seadust. Algataja ehk Vabariigi Valitsus ei ole tulnud nende kahe seadusega riigikaitsekomisjoni. Ka õiguskomisjon ei ole meie komisjonilt arvamust küsinud ja seetõttu riigikaitsekomisjon ei ole neid aspekte, mis meid puudutavad, ehk kaitseväeteenistuse seaduse muutmist ja Kaitseliidu seaduse muutmist, üldse komisjonis käsitlenudki. Meil on teatavasti tööjaotus, on seadused, mille eest iga komisjon vastutab, ja nende seaduste eest meie vastutame. Meie ei ole praegu kahjuks selles seadusloomes osalenud. On selge, et ükski Riigikogu saadik ei jõua kõiki seadusi läbi lugeda. Ka näiteks mina leidsin selle alles teisel lugemisel, kui me enam parandusettepanekuid teha ei saanud, sest komisjonis oli see juba käsitletud.

Võib-olla veelgi olulisem aspekt on see, et Kaitseliidu seadust teatavasti ei saa muuta, ilma et oleks ära kuulatud Kaitseliidu keskjuhatuse ja vanematekogu arvamus. Ma ei näe kusagil, et seda oleks tehtud. Sama probleem oli ka riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, kus ka üks osa oli Kaitseliidu seaduse muutmine, mida algataja ei olnud korrektselt teinud ja mida meie tegime alles komisjonis ehk küsisime komisjonist seoses muudatusettepanekutega Kaitseliidu ja nende auväärsete kogude arvamust, mille me ka saime. Praegu me näeme, et seda ei ole tehtud. Riigikogu ise peaks olema eeskujuks seaduste täitmisel. Antud juhul seda ei ole toimunud.

Räägin natuke selle muudatuse sisust, mis meist mööda läks. See puudutas kaitseväeteenistuse seaduse muutmist ehk sealt seadusest jäeti välja § 149 lõiked 3–8, need tunnistati kehtetuks. Ma loen teile ette ja tutvustan, mida me kehtetuks tunnistame, millele me võib-olla ei ole üldse tähelepanu pööranud. Selle seadusega muudeti tegevteenistusest vabastamine selliseks, et sellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Aga samal ajal järgmises punktis tunnistatakse § 149 lõiked 3–8 kehtetuks. Ehk need erisused, mida seesama kaitseväeteenistuse seadus sätestas, tunnistatakse kehtetuks.

Ma loen teile lihtsalt ette, mida me täna kehtetuks tunnistame. Mõned kõige olulisemad punktid siit. Punkt 4: koondamise korral makstakse tegevväelasele hüvitist tema tegevteenistusstaaži järgi järgmiselt: kuni kolm aastat – kahe kuu põhipalk, kolm kuni viis aastat – kolme kuu põhipalk, viis kuni kümme aastat – viie kuu põhipalk, kümme ja rohkem aastat – kümne kuu põhipalk. Avaliku teenistuse seaduse järgi makstakse koondamise korral teatavasti ainult ühe kuu põhipalk. On ju selge, et kui näiteks jalaväeohvitser või allohvitser, suurtükiväeohvitser või õhutõrjeohvitser koondatakse, siis tal ei ole võimalik leida mingit erialalist tööd. Mina kui jalaväeohvitser lahkusin teenistusest, ainult siin kõrges kogus olen ma teatud määral saanud oma seniseid teadmisi ja oskusi kasutada. Kui inimene tahab leida mingi teise töö, siis see võtab aega. Selleks need puhvrid olidki mõeldud, aga nüüd me lihtsalt kaotame need ühe hetkega.

Siin on ka punkt 6, väga tagasihoidlik, aga oluline, et tegevväelase vabastab koondamise tõttu Kaitseväe juhataja. Seni vabastati tegevteenistusest Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Avaliku teenistuse seaduse järgi loomulikult Kaitseväe juhatajale keegi säärast kohustust ei pane ehk iga asutuse või väeosa ülem võib ise oma inimesi vabastada.

Ütlen kokkuvõtteks, et see ei ole hea personali kohtlemine ja see ei ole hea menetlus, kuidas see on siin käinud. Kui ma teilt küsiksin, kas te teate, et see on siin sees ja mille poolt me täna hääletame, siis ma võin kindel olla, et enamik teist seda ei tea, sest need teemad ei ole tõusetunud. See ei ole hea menetlustava ja seepärast ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonil – vaatamata teatud positiivsetele aspektidele, mis siin [eelnõus] sees on – ei ole võimalik seda seadust toetada. Kutsun kõiki kolleege üles olema edaspidi hoolikamad. Me oleks kahtlemata saanud seda käsitleda, kui õiguskomisjon oleks meie käest arvamust küsinud, mida ta oleks pidanud tegema, kui Vabariigi Valitsus selle kahe silma vahele jättis. Siin on tõsised menetluslikud probleemid. Minu hinnata ei ole see, kas näiteks Kaitseliidu vanematekogu ja keskjuhatuse kõrvalejätmine on nii tõsine probleem, et selle [seaduse] saab korrektselt välja kuulutada, see ei ole minu hinnata, aga me oleme kahjuks teinud mõningast praaki siin selle seadusega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Aga nüüd on nii palju aega mööda läinud eelmisest kutsungist, et me peame uuesti saalikutsungi tegema.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 508. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu toetas 52 saadikut, vastu on 16, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt on siseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettekandjaks on meil siseminister Kristian Jaani. Ma lühidalt tutvustan menetluskorda. Kõigepealt on ministri ettekanne, kuni 25 minutit. Sellele järgnevad Riigikogu liikmete küsimused. Riigikogu liige saab esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Järgnevad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel me mingit otsust vastu ei võta. Palun, härra Kristian Jaani!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel anda teile ülevaade möödunud aasta siseturvalisuse ja sisejulgeoleku arengutest ning tuua välja lähiaastate olulisemad väljakutsed. 

Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkond on aastatega teinud suure arenguhüppe. Tunnustust väärivad kõik, kes sinna on panustanud. Nendes valdkondades on tehtud märkimisväärset tööd, et meie riigi ja siin elavate inimeste turvatunne ning turvalisus oleks igapäevaselt tagatud. Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused, kus üle 90% Eesti inimestest ütles, et Eesti on riik, kus on turvaline elada. See on aastatepikkuse töö tulemus. Samas, loomulikult on sõda Ukrainas teinud oma muudatused, Euroopa julgeolekupilt on märkimisväärselt muutunud ja ka inimeste turvatunnet oluliselt mõjutanud. Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sellel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem.

Sügisel nägime, millist ohtu kujutas Valgevene hübriidrünnak. Näitasime oma reaalsete tegudega, et Eesti piiri valvamine algab Leedu-Valgevene piirilt, kuhu saatsime ESTPOL‑5 politseiüksuse, et aidata tõkestada massilist ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril. Pakkusime naabritele, sealhulgas Lätile ja Poolale, olulist tuge. Olen kindel, et sarnases situatsioonis ei jää ka Eesti mitte kunagi üksi.

Eesti iseseisvumise 104. aastapäeval algas Putini Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung iseseisvasse Ukraina riiki. Kuigi sõda ei ole meist kaugel, on Eestis turvaline. Meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud. Meid aitab kaitsta tugev ja toimiv liitlaste võrgustik. Teisalt peame aga keerulises julgeolekuolukorras hindama riigi valmisolekut täiesti uue pilguga ja olema valmis kõikvõimalikeks stsenaariumideks.

Head kuulajad! Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on aastaks 2025 meie piiritaristu täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise ja olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaates, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks. Tänu lisaraha eraldamise otsustele oleme saanud tõsta piiri väljaehitamise ambitsiooni. Näiteks saame rajada maismaapiirile viivitusaia kohta, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud, ning ehitada välja ka Narva jõe patrullrajad ning seirepositsioonid. Ühtlasi oleme teinud pingutusi, et tuua piiriehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Leedule, Lätile ja Poolale tehislikult tekitatud rändesurve näitas meile, et piiriehituse kõrval on vaja muuta riigipiiri seadust, et politsei saaks teha oma tööd ka sellistes olukordades, kus välismaalasi kasutatakse hübriidrünnakus nii‑öelda relvana. Töö selle nimel käib ja vastav eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.

Heites veel korraks pilgu tagasi minevikku, ei saa me üle ega ümber COVID‑19 kriisist. Ka sellel on olnud sisejulgeoleku valdkonnale märkimisväärne mõju. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised, desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes ka õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas. Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelisteks kriisideks.

Eelmise aasta uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on inimeste valmisolek osas Eesti piirkondades paari aasta jooksul paranenud, kuigi madalam on see näiteks Ida-Virumaal. Head Riigikogu liikmed! Siin on vaja meie kõikide ühist panust, et jõuda kõikidesse Eestimaa nurkadesse ja kõikide Eestimaa inimesteni. 

Kriisideks ettevalmistusi teha on muidugi parem rahulikul ajal, aga suurema mõjuga otsuseid tehakse tihti siis, kui kriisid on käega katsutavad, olgu selleks liikumapanevaks jõuks ulatuslik elektrikatkestus, lumetorm, pandeemia, massiline sisseränne või praegusel juhul Ukraina sõda. Seega, "Eesti 2035" tegevuskavas peab jätkuvalt olema kindel suund kriisideks valmisoleku tugevdamiseks ja seda riigiüleselt.

Veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid Siseministeeriumi valitsemisalas ligi 140 miljoni euro ulatuses ja osa vahendeid on juba tegevustesse suunatud. See näitab selgelt, et meie elanikkonnakaitsel ja julgeolekul on väga oluline roll riigikaitses. Rahastamine peab moodustama tulevikus ühtse terviku. Lisaraha abil saame mitmed varem ootel olnud murekohad nüüd lahendada ja astuda mitu head sammu edasi riigi valmisoleku tugevdamiseks. Siseministeeriumi valitsemisalas keskendutakse näiteks elanikkonnakaitse suurendamisele, et Eesti inimesed saaksid kriisiolukordades paremini hakkama. Sellele aitavad kaasa palju tähelepanu pälvinud varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavitussireenid, aga ka teavitustegevus, riskikommunikatsioon ja loomulikult õppused. Plaanime arendada nii varingupääste, keemiapääste kui ka demineerimise võimekust. Päästeamet jätkab kohalike omavalitsuste nõustamist ja koolitustegevust kriisideks valmisoleku tõstmisel. Kavas on edasi arendada kriisirolliga vabatahtlike reservi.

Samuti jätkame siseministri ja kaitseministri poolt 2021. aastal sõlmitud koostöökokkuleppega, et suurendada koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkonna vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muu hulgas aitab see täpsustada, kuidas Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kriiside lahendamisse ning täpsustada kriisirolliga vabatahtlikega seonduvat. Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus‑ ja teavitustegevusi, näiteks kampaania "Varu enne maru". Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavitussüsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpus. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda.

Riigiasutuste jaoks olid ilmselt kõige olulisema mõjuga rollijaotuse täpsustused kriisireguleerimise valdkonnas. Tsiviilkriisideks valmistumine ja riigikaitse ühendati eelmisel aastal üheks tervikuks, mida koordineerivad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei. See võimaldab riigil tervikuna olla valmis erinevateks samaaegseteks kriisideks, kus iga asutus lahendab oma vastutusalas olevaid ülesandeid, ka kriisiolukorras.

Olgu kriis või mitte, Eestit aitab turvalisemaks muuta iga inimene. Keeruline aeg on näidanud, et iga inimene peab mõtlema, mis on need tegurid, mis võivad oluliselt mõjutada tema enda, tema perekonna, aga ka kogukonna igapäevast elu, näiteks abivajaja märkamine, enda kodu turvalisuse suurendamine, võimalikeks kriisideks vajamineva varumine ja loomulikult vastutustundliku käitumisega õnnetuste ennetamine. Kasulikke näpunäiteid kriisiolukordadega toimetulemiseks leiab ka Naiskodukaitse mobiilirakendusest ja Päästeameti veebilehelt "Ole valmis!".

Seega on "Eesti 2035" vaates väga olulisel kohal ennetustöö, see on üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. Turvalise keskkonna loome ennetava käitumisega. Riigil peab olema siin juhtiv roll, kuid turvalisse elukeskkonda peab panustama iga inimene.

Toon välja mõned ennetustegevused, millega Siseministeerium ja selle valitsemisala on järjepidevalt tegelenud. Meil on erinevaid programme, teavitustegevusi ja ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetuse kohta. Proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida. Märkimist väärib see eelkõige põhjusel, et annab esmakordselt võimaluse abistada kõiki vägivallapooli.

Tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad samad. On ju sotsiaal‑ ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondadeüleselt. Selleks leppisime näiteks justiitsministri, haridus‑ ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.

Teine konkreetne näide ennetuse puhul koostöö süsteemseks muutmise kohta on "Eesti narkopoliitika 2030" kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt. Dokumentidest olulisemgi on muidugi konkreetsed sammud astuda.

Ennetustöös ja turvalisuse suurendamisel on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ja kohalikul võrgustikutööl. Turvalisusealast võrgustikutööd on juba aastaid tehtud. Nüüd tuleb sellega mõtestatult edasi liikuda ja selleks oleme koostamas omavalitsuste turvalisuse nõukogude kontseptsiooni. Plaanime juba sel aastal erinevaid tegevusi kohalike omavalitsuste toetamiseks.

Kuidas aga veel aidata kaasa kohalike omavalitsuste rollile turvalisuse suurendamisel ja [ohtude] ennetamisel? Hea näide on tänavu märtsist jõustunud liiklusseaduse muudatused. Tänu sellele saavad omavalitsused võimaluse koostöös Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teele kiiruskaameraid ehk olla kaasunud liiklusjärelevalve teostamisse. Seejuures pool liikluskaameratrahvide summadest laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse ja tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada eelkõige liiklusturvalisust häirivate probleemide lahendamiseks. Kahtlemata on see olnud õige suund.

Täna siin siseturvalisuse tulevikust rääkides on oluline tõstatada ka küsimus, kas lisaks politseile võiks turvalisuse tagajate ring olla laiem. Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja nii see ka jääb. Teisalt on politseil selliseid ülesandeid, mida võiks täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad, juhul kui kohalikul omavalitsusel on selleks valmisolek ja tahe, mitte et see oleks kohustus. Kui valmisolek on olemas, siis kindlasti tekib küsimus kulude katmisest ja siin on ka riigil oma roll. Toon siinkohal näiteks Hollandi: kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke ja nende tööülesanneteks on näiteks tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega.

Nagu eelpool viitasin, oleme viimastel aastatel pidanud lahendama erinevaid kriise, kus politsei on olnud eesliinil. Nii kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused kui ka turvafirma on sellel perioodil olnud politseile alati väga suureks toeks ja saanud oma ülesannetega väga hästi hakkama.

Fakt on see, et politseinike arv on praegu läbi aegade väikseim ja julgeolekukriis, julgen öelda, läbi aegade suurim. See on valukoht, mis vajab kindlasti lahendamist. Seega, turvalisusteenuse pakkujate ringi laiendamine tooks valdkonda inimesi juurde, aitaks jagada koormust ja tekitada jõuõla ning oleks abiks elanikkonna heaolu ja turvalisuse tagamisel.

Tõenäoliselt olete kõik kuulnud ütlust, et inimesed on meie suurim vara. Siseturvalisuse ning sisejulgeoleku valdkonnas see tõesti nii ka on. Ühiskond hindab nende tööd kõrgelt ja seda näitab ka inimeste usaldus politseinike, päästjate ja Häirekeskuse töötajate vastu. Nimelt on tegemist endiselt kolme kõige kõrgemalt usaldatud asutusega Eestis. Töötajate hoidmiseks ainuüksi sellest aga kaugeltki ei piisa. Personali hoidmiseks püüame pidevalt parandada nii töökeskkonda kui ka arengu‑ ja karjäärivõimalusi, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. Mure on politseinike, päästjate ja päästekorraldajate miinimumpalkadega. Möödunud aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud ümberkorraldustele tõsta miinimumpalka politseiametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning päästekorraldajatel 6,4%. Aga see ei ole kaugeltki piisav. Jah, palkade konkurentsivõimelisena hoidmiseks on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku ametid teinud ja teevad ka edaspidi võimaluse korral enda tegevuses ümberkorraldusi. Teisalt, sisemistest ümberkorraldusest enam ei piisa. Toon siinkohal näite. Kui vajaminev palgatase tuleks näiteks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks oleksime sunnitud koondama pooled Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad. See ei ole mõeldav, sest selliseid järeleandmisi abi osutamise kiiruses, elude ja vara päästmises me kuidagi lubada ei saa. Samuti on siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv alates 2008. aastast vähenenud 18% ja ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui ka päästjate seas. Seega on järgmiste aastate suur väljakutse pakkuda siseturvalisuse valdkonnas väärilist töötasu ja tagada uute töötajate väljaõpe vajalikus mahus. Nendesse valdkondadesse on tarvis edaspidi suunata senisest rohkem riigieelarvelisi vahendeid.

Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole ainult kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ning Politsei‑ ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei‑ ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega, need arvud, siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda ületab mitu korda neile suunatava raha riigieelarves. Rõhutan, et need ei ole trahvitulud.

Reageerivate asutuste kõrval mängivad siseturvalisuses suurt rolli meie enam kui 4000 vabatahtlikku – suurepärased inimesed, kelles peitub asendamatu jõud. Vabatahtlikud reageerivad õnnetustele, kindlustavad tagalat päästetöödel, tagavad liikluses turvalisuse, aitavad kaasa liiklusjärelevalve tegevustes ja ennetustöös. 2021. aastal lisandus vabatahtlikke päästjate ja merepäästjate ridadesse. Vabatahtlikud on abiks ka riigiinfotelefonil 1247 kõnedele vastamisel. Kuigi abipolitseinike arv vähenes 4%, siis tänu nende mitmekesisemale kaasamisele abipolitseinike töötundide hulk hoopis kasvas. Plaanime ka edaspidi siseturvalisuses vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegelda sellega, et vabatahtlik tegevus oleks mitmekülgsem ja olemasolevatel vabatahtlikel neile sobivad osalusvõimalused. Me peame olema tänulikud, sest mida enam tegutsevad vabatahtlikena erineva tausta ja kogemusega inimesed, seda paremaid lahendusi leitakse, seda edukamalt suudame ka tulevikus siseturvalisuse valdkonnas õnnetusi ennetada ja kiiresti abi anda.

Selleks, et tagada siseturvalisuse võimalikult kõrge tase, oleme pidanud oluliseks kaasajastada siseturvalisuse loojate ja hoidjate töötingimusi. Viimase aasta jooksul on meie töötajad kolinud mitmesse uude või renoveeritud hoonesse. Mõned head näited: Pärnu ühishoone, Sillamäe ühishoone, Valga politseijaoskond, ehitusjärgus on Kaitsepolitseiameti maja, Kohtla-Järve ja Kiviõli ühishooned ning uue ilmega päästekomandohooned on valmimas Türile ja Ruhnu saarele. Projekteerimisel ja järjekorras on veel hulk hooneid: Kilingi-Nõmme, Viljandi, Jüri, Haapsalu, Paide ja Jõgeva komandode jaoks.

Omaette oluline suund on siseturvalisuse töötajate järelkasvu ning täiendõppevõimaluste oluline paranemine. Oleme otsustanud, et laiendame Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul väljaõppevõimalusi. Need on kõik olulised investeeringud, et suudaksime tulevikus veelgi kvaliteetsemalt abi osutada.

Paari sõnaga ka muudatustest seadusandluses, mis aitavad siseturvalisust efektiivsemalt ja nutikamalt luua ning täna ja homme seda ka hoida. Head Riigikogu liikmed! Teie kaasabil võtsime vastu seaduse, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi isikuandmeid. Tänu sellele saame näiteks senisest efektiivsemalt kuritegevuse vastu võidelda, tagada ühiskonnas turvalisuse ja kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega. Välismaalaste seadusega pöörame tõsist tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, seda nii töö‑ kui ka õpirändes, teisalt soodustame investeeringute jõudmist Eestisse. Lisaks, siin saalis just praegu teie heakskiidu saanud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, mis käsitleb siseturvalisuse töötajate ja vabatahtlike erinevaid sotsiaalseid tagatisi ning teenistusregulatsioone. Käib uue valmisoleku seaduse väljatöötamine, millega muudetakse rollid tsiviilkriisideks ja riigikaitseks valmistumisel veelgi selgemaks.

Siseturvalisuse asutused on esimene kaitseliin ja seepärast on oluline selge õiguslik raamistik ja laiapindne koostöö nii valmistumisel kui ka kriiside lahendamisel. Tööpõld on aga lai. Isikut tõendavate dokumentide väljastamise süsteemi parandamiseks töötame suunal, et leida teenusepakkuja, kes koostöös Politsei‑ ja Piirivalveametiga väljastaks isikut tõendavaid dokumente nii Eestis kui ka Soomes. Samuti töötame alternatiivsete lahendustega, et paigaldada väljapoole teenindussaale digikioskid, mis aitaks tuua teenused Eesti inimesele lähemale, et ta ei peaks alati minema politsei teenindussaali. Siis ei peaks näiteks dokumendifoto tegemiseks või sõrmejälgede andmiseks või dokumendile järele minemiseks ilmtingimata PPA teenindussaali minema.

Lõpetuseks avan põgusalt ka kodanikuühiskonna valdkonna teemasid. Üks oluline väljakutse, mis meil "Eesti 2035" vaates ees seisab, on see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. Suur osa kodanikualgatustest toimub just kohalikul tasandil, sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisel. Samas on kohalikul tasandil vajaka süsteemsest koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme luua. Meil on plaanis näiteks sellel aastal töötada välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudel. Samuti annaks kindlasti paremaks lihvida õigusraamistikku, näiteks luua võimalusi, et rahastajad saaksid finantsiliselt toetada lisaks registreeritud vabaühendustele ka nii‑öelda mitteametlikke kodanikualgatusi või määratleda selgemalt kohaliku omavalitsuse ülesannetena piirkonna kogukondade võrgustamine. See kõik aitab kaasa kogukondade arengule. Mida tugevamad on meie kogukonnad, seda tugevam on meie riik.

Siseministeerium on osaline ka sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööleppes, mis allkirjastati eile. Selle eesmärk on kinnitada kõigi osapoolte huvi tegeleda valdkonna organisatsioonide ja sotsiaalse innovatsiooni tervikliku arendamisega. Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et seda kõike saaks ka päriselt teha.

Lõpetame positiivse noodiga. Märgatav areng toimus Eesti elanike heategevuses osalemises. Ajavahemikul 2015–2020 kasvas heategevuseks annetamine 58%, kusjuures püsiannetajate osakaal elanikkonnas oli eelmisel aastal 19%.

Kokkuvõtteks saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen "üheskoos"? Sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus. Siseministeeriumi valitsemisala töötab iga päev selle nimel, et turvatunne Eestis säiliks ja et inimeste teadlikkus oma kriisirollist tõuseks. Turvalise elukeskkonna saavutame kõigi ühise töö, hoole ja vastutuse tulemusena. Tänan kuulamast! Olen valmis vastama küsimustele.

Austatud minister, aitäh teile teie ettekande eest! Teile on küsimusi. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tänan ettekande eest. Kas te näete Eesti pikaajalise arengu mõttes riski selles, et Eestis elavad inimesed tõlgendavad erinevalt sõda Ukrainas? Selge on see, et sunniviisiliselt ei ole võimalik inimeste mõtteviisi muuta. Kuidas aga on võimalik saavutada tasakaalu ühiskonnas, et ühelt poolt inimesed ei kardaks oma arvamust avaldada, aga teiselt poolt austaksid riigi seisukohti, mis on seotud julgeoleku ja turvalisusega?

Aitäh küsimuse eest! Demokraatlikus Eesti riigis ei tohi kindlasti olla olukorda, kus keegi peaks kartma oma arvamust avaldada. Samas peab muidugi arvestama sellega, et arvamuse avaldamine ei saa olla jällegi selline, mis kuidagi mingil viisil lõhestab ühiskonda või ei ole näiteks selgelt argumenteeritud. Me oleme näinud selliseid olukordasid väga palju sotsiaalmeedias, õnneks vähem avalikus ruumis. On päris palju olnud sellist avalikku arvamust, mille eesmärk ei ole mitte niivõrd arvamuse avaldamine, vaid paanika ja hirmu külvamine. Seda kindlasti ei tohiks olla. Aga veel kord: arvamuse avaldamine peab olema igas demokraatlikus riigis igatepidi võimalik ja igal inimesel peab olema võimalik seda ka teha.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! No personalipoliitika on kindlasti üks väga oluline küsimus kogu sisejulgeoleku tagamisel. Pehmelt öeldes ei ole me olnud siin väga edukad. Eelmise aasta eelarvet ja tegelikult rakendatud tegevusi võib nimetada lausa läbikukkumiseks. Meil on vähenenud päästjate arv komandodes, meil on politseinikest tõsiselt puudu. Te ka ise oma ettekandes nimetasite seda väga suureks väljakutseks, ometi liikus eelarvepoliitika täpselt vastassuunas selle probleemi lahendamisele. Kas või üks väike näide ilmestamiseks: Rapla maakonnast on kujunenud väljaõppebaas Tallinnasse politseinike toomiseks, kui saadakse juba hästi hakkama, siis makstakse sama töö tegemine lihtsalt üle. Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud. (Juhataja helistab kella.) Mida kavandate teha, et need probleemid saaks lahendatud?

Aitäh! Kindlasti ma kõigepealt täpsustan seda, et mitte üheski Eestimaa päästekomandos mitte ühtegi päästja [töökohta] vähendatud viimastel aastatel ei ole. Kindlasti on tühjasid ametikohti. Inimesed on pensionile läinud ja kiiremas korras värvatakse inimesed kindlasti sinna tagasi.

Aga tõepoolest, kuidas tagada seda, et siseturvalisuse valdkonna inimesed oleks väärtustatud? Meie visioon on see, et 2025. aastaks iga siseturvalisusse siseneva töötaja palk oleks 1,2 Eesti keskmist, 2025 eurot, et see baas oleks üle Eesti kõikidel ühesugune. Tõenäoliselt aitaks see vältida seda olukorda, mille kohta te näite tõite, et Raplast jooksevad inimesed tööle Tallinnasse. Täna me ütleme, et see on tegelikult loomulik karjääris liikumise süsteem, tihtipeale inimesed ise tahavad liikuda edasi [teise] piirkonda, olles enne pikka aega mõnes muus piirkonnas olnud. Eesti on küll ühtpidi väike, kuid eri piirkondades on nii politseil kui ka päästjatel täiesti erinevad väljakutsed. Inimesed tahavad ennast proovile panna, sellepärast nad liiguvad piirkondade vahel, kuigi täna on tõepoolest olukord, kus mõnes piirkonnas on ka nii-öelda kõrgem palk näiteks politseinikel. Aga see on seotud väga konkreetselt ainult kahe piirkonnaga, see on seotud Harjumaaga, see on seotud Ida-Virumaaga, konkreetselt ainult Ida-Virumaaga.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Sinu kolleeg Klaus Bouillon, Saarimaa siseminister, ütles 22. märtsil, sel päeval, kui Saarimaale tuli 300 Ukraina sõjapõgenikku, eelmisel päeval oli tulnud 90, et meie mõõt on täis. Ligi kaks kuud on juba möödas sellest. Saarimaal tuleb per capita kusagil 40 000 eurot. Meil on see poole väiksem. Minu küsimus on, et loomulikult tuleb aidata ja abistada, aga millal meie mõõt täis saab, kui lähtuda sinu kolleegi Bouilloni väitest 22. märtsil.

Aitäh! Tõepoolest, Ukraina sõjapõgenikke tuleb igakülgselt aidata. Vaatame Eesti olukorda. Eestisse on jõudnud üle 36 000 inimese, kes on siia jäänud, kokku [on tulnud] üle 58 000, aga suur osa nendest on kasutanud Eestit transiitmaana ja liikunud siit edasi. Vaatame seda, kui suur osa on saanud ajutise kaitse. See hulk on Eestis circa 26 000. Me oleme teinud eelarvelise arvestuse 50 000 Ukraina sõjapõgeniku nii-öelda vaates. Eelkõige võtame aluseks selle, kui palju on neid inimesi, kes on saanud ajutise kaitse, kellele on avanenud ka vastavad teenused Eestis. Me näeme, et sisseränne Ukrainast, põgenike sisseränne on stabiliseerunud. On päevasid, kui Ukrainast lahkunute hulk on väiksem kui Ukrainasse tagasipöördujate hulk. Loomulikult, ma arvan, et täna on pisut liiga vara võib-olla sõja eest põgenenutel pöörduda tagasi Ukrainasse, aga samas jällegi me ju kõik loodame, et Ukraina sõjapõgenike siin viibimine on ajutine, ja me teeme omalt kõik poolt selleks, et need inimesed saaksid Ukrainasse tagasi pöörduda. Vaatame seda hulka, kes on ajutises majutuses. Nende inimeste hulk on ainult pisut üle 4500. Ei ole ju iseenesest väga palju, arvestades seda, et kokku on Ukrainast siia jõudnud sõjapõgenikke, nagu ma ütlesin, üle 36 000. Pikaajaline majutus on olemas juba 1600 inimesel. Nii et me saame hakkama. Pigem on sõjapõgenike ränne stabiliseerumas. Mina väga loodan, olen optimist, et see sõda varsti võidetakse Ukraina poolt ja inimesed saavad hakata varsti kindlasti tagasi pöörduma. Aga loomulikult ei ole ma nii naiivne, et arvaksin, et kõikidel inimestel on võimalik tagasi sinna pöörduda, kindlasti osa jääb siia ja tõenäoliselt pikemaks ajaks.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud minister, põhjaliku ülevaate eest! Võin öelda, et eks siseturvalisuse valdkonnas on ikka üht-teist ära tehtud küll, vaadates õiguskomisjoni istungeid ja seda, mis eelnõud meil olnud on. Aga PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul oli politseinike viimane 10%‑line palgatõus 2005. aasta algul, see tähendab siis, kui sotsiaaldemokraadid olid Siseministeeriumis ministriametit pidamas. Pärast seda on palk kerkinud 1–3% aastas. "Valitsusest oleme saanud tavaliselt raha juurde politseiametnikele, sel ajal kui muudele teenistujatele me raha juurde ei saa. Oleme püüdnud leida asutuse seest lisa ka toetavale meeskonnale." See on PPA peadirektori väljaöeldu ajakirjanduses. Te rääkisite siin miinimumpalga tõstmisest politseiametis. Kui palju see siis tegelikult on tõusnud? Kas te ei leia, et seda on vähe?

Aitäh küsimuse eest! Ja aitäh, et sellele teemale tähelepanu pöörate! Tõepoolest, erinevatel aegadel on olnud erinevad võimalused. Samas, sellel aastal tõusis politseiametnike palk samamoodi üle 10%, 11,5%, nii et üle 10% tõusis politseinike palk sellel aastal. Hetkel on politsei miinimumpalk 1660 eurot, millele lisanduvad [tasu] öötundidel töötamise või ka täiendava töö eest. Keskmine palk politseis on loomulikult tüki maad kõrgem. Reaalne palgatõus päästjatel näiteks sellel aastal, räägin konkreetselt komandotasandist, oli pisut üle 100 euro reaalset sissetuleku tõusu. Seesama suurusjärk ja pisut suurem oli ka politseiametnikel. Loomulikult, inflatsioon oli veel kiirem võrreldes selle palgatõusuga, aga olles ka ise väga palju kohtunud nii politseiametnike kui ka päästjatega, siis ikkagi alati iga euro, mis on rohkem kui 0, on parem kui mitte midagi ja ollakse väga rahul sellegagi, mis meil selleks aastaks tuli. Loomulikult, järgmine aasta peab palgatõus jätkuma, selles pole küsimustki ja selle nimel pingutan kindlasti edasi.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud siseminister! Kahjuks ei saa ma selle entusiasmiga päris kaasa tulla, mis teie ettekandes oli. Paraku on päästjad meil tihti ikkagi vahis kahekesi varasema nelja-viie asemel ja autojuhid on aeg-ajalt ka üksinda vahis, PPA teeninduspunktides on järjekorrad dokumentide [kättesaamisel] ja nii edasi. Aga küsida tahtsin ma seda. Täna hommikul sõitsin tööle ja kuulasin uudiseid. Vikerraadio rubriigis "Maailm täna" tegi ajakirjanik Jüri Nikolajev ülevaadet Vene meediast ja sealt käis läbi selline väide, et Eestisse on Venemaalt saabunud mullusega võrreldes neli korda rohkem inimesi ehk 125 000 inimest kolme kuu jooksul. Kas te oskate öelda, millised on Eesti andmed, meie piiriandmed, kui palju on tulnud sellel aastal Venemaa poolt inimesi Eestisse? 

Aitäh küsimuse eest! Ma võin kirjeldada teile ööpäeva keskmist piiriliiklust Narva piiripunkti näitel. Vaatame, kui palju inimesi ületab Eesti ja Venemaa piiri Narva piiripunktis. Sissetulev hulk ja väljaminev hulk on küllaltki heas tasakaalus. Sissetulev hulk ööpäevas on circa 1200 inimest, väljaminev hulk näiteks eile oli seal 1300–1400. Isegi rohkem läks välja, kui tuli sisse. Ehk sissetulev ja väljaminev suund on tegelikult küllaltki heas tasakaalus. Tihtipeale, kui tehakse statistikat, võetakse arvesse ainult sissetulevat suunda ja pannakse niimoodi kokku, aga ei arvestata seda, et samal ajal liigutakse ka riigist välja. Vaatame omakorda neid inimesi, kes riiki sisenevad. Üle 60% nendest on inimesed, kes omavad Eestis elamisluba, ehk nad ei liigu mitte viisaga, vaid enamjaolt ületavad piiri seetõttu, et nad on Eesti alalised  elanikud, küll aga jah, Vene Föderatsiooni kodanikud. Ülejäänud on tõesti inimesed, kes ületavad piiri kas Eesti või laiemalt Schengeni viisaga. Aga veel kord: välispiiriületus on meil tegelikult suhteliselt heas tasakaalus, nii palju kui tuleb sisse, läheb ka tagasi välja. Enamus, kes ületavad piiri, on Eesti alalised elanikud.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud siseminister! Oma lühikeses ülevaates, mille te olete ka paberil esitanud Riigikogu liikmetele, toote te lõigus "Toetame vaimset tervist ja vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda" väga õigesti välja selle, et MARAC-võrgustiku kaudu lahendati mitmeid-mitmeid elu ja tervise ohustamise kõrge riskiga perevägivallajuhtumeid. Minu küsimus puudutabki just nimelt MARAC-võrgustiku jätkusuutlikkust ja jätkamise võimalust. Viljandimaa näitel võin öelda, et see toimib suurepäraselt, nii kohalikud sotsiaaltöötajad kui ka Viljandi Haigla on kaasatud sellesse võrgustikku. Kas need projektid jätkuvad, kas on rahastamisel kärpeid, või vastupidi, rahastamine selle tegevuse jaoks tõuseb? Kuidas see olukord on? See on hästi oluline teema.

Aitäh! Tõepoolest MARAC-formaadi ehk Multi-Agency Risk Assessment Conference'i kasutamine on olnud väga edukas. Olen ka ise osalenud selle võrgustiku töös Harjumaal, Tallinnas. Tõepoolest kinnitan, et see on edukas ja toob ühe laua taha kõik olulised partnerid, kelle käeulatuses on selliste olukordade lahendamine, retsidiivsuse ennetamine, olgu need psühholoogid, lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad, politsei, prokuratuur või ohver ehk kannatanu ja ka vägivallatseja ise. Jaa, sellega on plaanis kindlasti jätkata, on tõendatud, et see süsteem on hea. Kindlasti, kui on projektid ja süsteemid, mis on nii-öelda tõendanud oma efektiivsust ja see on nii-öelda tõenduspõhine lähenemine, siis loomulikult on see midagi, millega me jätkame.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ei hakka küsima seda, kuidas vestlused vägivallatsejatega MARAC‑i meetodil toimuvad. Aga mina ei saa aru ja ma küsin: põhjenda, miks see on hea variant, et anda oma laevastik, politsei ja piirivalve laevastik Kaitseministeeriumile? Ühelt poolt sa nagu sellega nõrgestad politseid ja piirivalvet. Aga räägi, miks see hea variant on. Mina arvan, et see ei ole hea variant, aga huvitav on sind kuulata.

Aitäh! Tegemist on valdkonna või teemadega, mida on aktiivselt arutatud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel, ma arvan, juba üle kümne aasta, diskussioone on olnud, erinevaid analüüse on tehtud. Ka seekord, kui me Kaitseministeeriumiga tõsisema sammu sellega edasi astusime, tehti samamoodi väga olulised analüüsid. Minu ootus nendele oli kindlasti see, esiteks, et kas õiguslikult on seda võimalik teha. Jah, on võimalik teha. Kindlasti oli ootus, et olukord merel peab minema paremaks, ei tohi säilida tänane olukord, vaid just nimelt peab minema paremaks, ainult see saab olla eesmärk. Kui me ütleme, et me paneme ühtse juhtimise alla tänased Politsei‑ ja Piirivalveameti laevad ja tänased mereväelaevad, siis mina nii väga ei rõhutaks tänaseid mereväelaevasid, vaid vaataks tulevikku, vaataks viie, vaataks kümne aasta perspektiivis, millised on siis merealused ja mereväe pool. See olukord siis on kindlasti tüki maad teistsugusem kui täna. Selle muudatusega on võimalik saada merel tegutsemist efektiivsemaks, merel olukorra vaadet paremaks, investeeringute suunamist sarnasesse kohta efektiivsemaks. Nii et veel kord: mina usun sellesse, et kui sellised sarnaselt töötavad üksused omavahel kokku panna ja neid efektiivselt juhtida, siis sealt kindlasti tuleb ka kasutegur kõikidele Eestimaa inimestele ning loomulikult meie liitlastele. Nii et ma arvan, et see on väga mõistlik suund.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma küsin veel kord selle piiriületuse kohta piiril Venemaaga. Te reipalt raporteerisite, et see on ilusti-kenasti tasakaalus, aga ma ei tea, mida te siin statistiliselt arvesse võtate. Ma küsin nende inimeste kohta, kes tulevad nii-öelda Ukraina põgenikena üle Vene piiri. 21. aprillil oli juba ERR‑i uudis, et Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast. Vist eelmisel nädalal peaminister ütles ka meile, kui me küsisime nende suurte arvude kohta, et lõuna kaudu, lõunapiiri kaudu enam ei tulegi nii palju, et enamik tuleb nüüd juba üle Narva piiri. Neid on sajad inimesed päevas. Mis arvudest teie rääkisite, kuhu statistikasse lähevad need inimesed, kui te ütlete, et sama palju läheb välja, kui tuleb sisse? Kui Ukraina põgenikke tuleb palju sisse, kas siis venelasi läheb palju välja või kuidas me nendest asjadest aru peaks saama? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh küsimuse eest! Täpsustan hea meelega. Tõepoolest, selles vastuses, mida ma enne andsin, ei olnud silmas peetud inimesi, kes tulevad siia, taotlevad ajutist kaitset või liiguvad transiitreisijana edasi. See olukord tõepoolest nii on, et kui varasemalt jõudsid Ukraina sõjapõgenikud Eestisse üle sisepiiride ehk nii-öelda läbi Euroopa Liidu lõpuks Eestini välja ja osa liikus siit transiitreisijana edasi, siis täna me tõesti näeme seda, et juba 50–75% Eestisse jõudvatest ukrainlastest, kes otsivad samamoodi sõja eest varju, tulevad läbi Venemaa. Nad tulevad siia, suur osa nendest kasutab Eestit transiitmaana. Nad ei jää siia, vaid liiguvad siit omakorda läbi Euroopa kas Poola või Lääne-Ukrainasse tagasi. Need, kes jäävad siia, taotlevad kas rahvusvahelist kaitset või ajutist kaitset. Selles mõttes tõepoolest, kui me vaatame ukrainlasi, kes sõja eest põgenevad, siis neid tuleb loomulikult üle piiri rohkem, just nimelt üle välispiiri samamoodi rohkem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kasutan oma teise küsimuse võimalust ja jätkan seda teemat: Ukraina põgenikud, kes tulevad üle Vene piiri. Olge hea, lükake ümber rahva hulgas leviv informatsioon või desinformatsioon, olenevalt sellest, kuidas te seda selgitate. Kas te kontrollite neid inimesi, seda enam, et kui nad lähevad transiitreisijatena teistesse riikidesse, siis et seal ei tuleks pahandusi? Kas meil on olemas see kindel kontroll, kes need inimesed täpselt on? Kas nad tulevad suhteliselt uute Ukraina passidega või kuidas, kas neid on nende inimeste hulgas? Ma eeldan, et see Venemaalt tulev kontingent peaks olema eriti terava jälgimise all, ja ma eeldan, et te seda teete. Äkki räägite natuke lahti?

Aitäh! Tõepoolest, kui me räägime välispiiri valvamisest, siis ütlen, et välispiiril kontroll on väga tugev, väga efektiivne. Väga paljudel inimestel, kes Vene föderatsioonist tahavad Eestisse siseneda, sisenemine keelatakse ja nad suunatakse tagasi. Neid inimesi on iga päev üle viie, üle kümne, kes piiri ületada ei saa, sest nad ei suuda reisi eesmärke selgitada ja nende sisenemine riiki keelatakse. See hulk on päevas päris suur, mitte ainult maismaapiiril, aga näiteks ka õhupiiril Tallinna lennujaamas. Põhikontroll ei ole mitte nii-öelda see transiidikontroll, sest tõepoolest, kui inimene on juba Euroopa Liitu sisenenud, siis siit edasiliikumine on vaba, meil ei ole piirikontrolli, Eestist väljumisel ei kontrolli inimest mitte keegi, sisenevat suunda me kontrollime täna lõunapiiril. Aga veel kord: välispiiril on see kontroll väga aktiivne, viiakse läbi intervjuud, väga suur osa inimesi suunataksegi nii-öelda teise astmesse, kus tehakse täiendav kontroll nende inimeste kohta. Tõepoolest, on avastatud ka juhtumeid, kui inimesel ongi kaasas kaks passi näiteks, ja siis on jutt teine, inimene ei pääse siia. Nii et ma kinnitan teile, et kontroll välispiiril on väga tugev.

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande eest ja ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marek Jürgensoni.

Austatud esimees! Head kolleegid! Suur tänu kõigepealt minister Jaanile põhjaliku ja minu arvates vägagi positiivse ülevaate eest! Kuid elus on paraku tihtipeale nii, et kaitsevaldkonnale ja siseturvalisusele hakatakse tähelepanu pöörama alles siis, kui kriis uksele koputab.

Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel hea meel tõdeda, et siseturvalisus, täpsemalt öeldes laiapindne julgeolek on olnud Kristian Jaani südameasjaks ning tema eestvedamisel saab lahendatud mitu kitsaskohta.

Keskerakond on alati väärtustanud inimesi ja nende toimetulekut. Seetõttu on mul hea meel, et käesoleva aasta riigieelarves nägime ette vahendeid, et tõsta päästjate ning eesliinil töötavate politseinike ja Häirekeskuse päästekorraldajate miinimumpalka. Möönan, et palgatõus võinuks sektori lõikes olla veel suurem ja laiapindsem, kuid kindlasti tuleme selle teema juurde tagasi sügisel, kui algavad 2023. aasta riigieelarve läbirääkimised. Eesti inimeste usaldus politseinike ja päästjate vastu on circa 90% ning neile tuleb juba seetõttu tagada väärikas sissetulek, et meie turvalisuse eest seisjad ei peaks rabama mitmel töökohal.

Ukrainas toimuva sõjategevuse tõttu ei kahtle vist keegi, et Eestil peab olema korralik idapiir. Soodsate ilmastikuolude ja asjassepuutuvate inimeste pingutuste toel liigume idapiiri väljaehitamisega heas tempos. Tõenäoliselt saab välispiir valmis isegi varem, kui oli algselt planeeritud. Me kõik saame aru, et muutunud oludes on ehitamine kallimaks läinud, kuid olen kindel, et valitsuses leitakse lisanduvate kulude katmisel üksmeel.

Tänapäeval tuleb riigikaitset ja siseturvalisust vaadata laiemalt. Kriisi puhkedes peavad olema valmis reageerima ja oma panust andma paljude valdkondade esindajad. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama. COVID‑i kriis ning praegu sõjapõgenikega seonduv on ära näidanud suuremad murekohad, mis tuleb kiiremas korras ära lahendada.

Viimase 15 kuu jooksul on Siseministeeriumi valitsemisalale eraldatud riigikaitseliseks tegevuseks ligi 140 miljonit eurot. Kahtlemata on see väga vajalik ja oodatud lisaraha, sest oleme minevikus teinud kõvasti järeleandmisi. Nüüd on meil võimalik see-eest luua valmisolek, mida seni oleme ressursinappuses edasi lükanud, kuid mida on väga vaja, et saaksime võimaliku sõjaohu korral hakkama. Sõja ajal peavad olema kaitstud tsiviilelanikud ning ellu jääma meie elanikke päästvad ja elanikele turvalisust pakkuvad inimesed. Liitlaste olemasolu lisab turvatunnet, kuid esmajoones peame ise oma tagalat kindlustama ja ühiskonda ette valmistama.

Lõpetuseks peatun lühidalt väärt algatusel, mis loodetavasti ka teoks saab. Seoses sõjapõgenike tulekuga on teravaks probleemiks kerkinud isikut tõendavate dokumentide taotlemine ja nende väljastamine. Järjekorrad teeninduspunktides on erakordselt pikad, on palju nördinud inimesi, aga Eesti on väikeriigina näidanud, et suudame kiiresti paindlikke ja innovatiivseid lahendusi välja töötada. Hoian isiklikult pöialt, et isikut tõendavate dokumentide väljastamine väljaspool teenindussaale juba selle aasta lõpuks teoks saaks. Eelmisel aastal väljastas Politsei‑ ja Piirivalveamet kokku üle 409 000 isikut tõendava dokumendi ning ainuüksi see teenus pani teenindussaalide töötajatele vägagi suure koormuse. Ilmselt nõustuvad minuga paljud, et teenus võiks olla inimese jaoks paindlikum ja mugavam.

Soovin ministrile valdkonna tegevuskava elluviimisel jõudu. Turvalisem Eesti on meie kõigi huvides. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. 

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vaatamata sellele, et juttu oli sõjaajast, lisaeelarve puhul oli juttu sõjaajast, siis sellegipoolest oli siseministri ettekanne kuidagi optimistlik: kohalikud omavalitsused on valmistunud, heal tasemel, kõik on hästi planeeritud, piiri ehitamine on heas tempos, isegi palgad kasvavad.

Aga kui süveneda teemasse, siis mina seda optimismi ei jaga. Sõjaaeg nõuab meilt tugevamat kriitilist nooti kui mõned teised aastad. Tegelikult väljendus härra siseministri optimism ka siis, kui me EKRE ja Isamaa poolt esitasime relvaseaduse ja arutasime seda õiguskomisjonis. Siseminister kinnitas optimistlikult, et lausa ühelt Vene kodanikult olevat relv ära võetud ja paari isiku osas käib menetlus. Ühelt olevat relv ära võetud! Ma lihtsalt ei ole sugugi nii veendunud, et meie julgeolekuorganid oskavad nii hästi inimest läbi näha, et nad oskavad ühelt inimeselt relva ära võtta ja siis on 1300‑st plats puhas. Meil võivad head organid olla, aga ikkagi nad ei näe inimese sisse, oleme realistid.

Või siis see, et viis-kuus tükki lükatakse piirilt tagasi, nagu me kuulsime. Kas see ikka on väga efektiivne? Venemaal toodetakse ilmselt Ukraina passe mingisuguse trükipressiga ja kiires korras. Ma ei imesta, kui osa Ukraina passide omanikke on juba otsapidi Ukrainas ja panevad toime diversiooniakte. See on vähemasti loogiline sõjaaegne käitumine vastaspoolelt, kes armu ei anna ja kellel puudub igasugune, minimaalnegi eetika. 

Kui me oleme liiga optimistlikud, siis lõpetame nagu Vene kindralid Kiievi all, kes läksid mütsiga lööma ja plaanisid nädal pärast rünnakut paraadi Hreštšatõkul. Vaatame lisaeelarvet: otse sõjalistele võimetele läheb ainult 1,9%. No see ei ole U‑pööre, mida me ootame ja millest räägib erukolonel Kunnas. See ei ole U‑pööre, see on nokitsemine. Sisejulgeolekul läheb samamoodi suur osa [rahast] hoopis sõjapõgenike sotsiaalabiks. Nii et nii sisejulgeolekus kui ka riigikaitses vajame U‑pööret. Nagu mu hea kolleeg Leo Kunnas ütleb, kolmandat äratuskella ei tule.

Nii mõnigi senine arusaam peab minema prügikasti. Enam ei saa me tegeleda sooneutraalsusega, vaid päris asjadega. Teie suurepärane riigi rahastatud kodanikuühenduste võrgustik just selle [sooneutraalsusega] usinalt tegeleb. Osa neist tegeleb naturaalsete lollustega riigi raha eest, riigi lõhestamisega, revolutsioonilise liikumise õhutamisega. Päise päeva ajal tegeldakse ja siis räägitakse nunnult kodanikuühendustest. Riigi rahastatud punane revolutsioon, mida praegu läbi viiakse mingite LGBT ja muude hullumeelsuste varjus – see on siis see kodanikuühiskond. Ajab naerma. Sõjaajal on lubamatu sellise lõhestamisega tegeleda. Lubamatu! Saage täiskasvanuks. Kõik need MTÜ‑d, saage täiskasvanuks! Aeg lõhestamiseks on ümber.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit.

Nii. Pentus-Rosimannus ütles: enam kui 3 miljoni eest parandame evakuatsioonivarusid, mis tähendab varude täiendamist alates tekkidest kuni generaatorite, telklaagrite ja voodikohtadeni. See on väga tagasihoidlik ambitsioon. Piirile läheb üht-teist, jah, see on hädavajalik. Aga meie arenguvajadus [nõuab tegutsemist] kordades kiiremini. Me vajame tegelikult tõepoolest mitte sõjaaja eelarvet, vaid kriisiaja eelarvet, kui täpne olla. See kriis on mastaapne, suurim sõda Euroopas pärast teist maailmasõda.

Lubatakse ohuteavitussüsteeme, võimekust ulatuslikuks evakuatsiooniks. Aga mis puudutab näiteks varjendeid, siis kas Riigikogu varjend on valmis saamas? Kas me põhiseaduslike institutsioonide [varjendites] suudame põranda ära pühkida ja sinna ventilatsiooni panna? Aastaga oleks see võimalik. Me alles joonistame mingeid plaane. Ei, see ei ole veenev. Meil on kiire. Ma ei usu, et presidendi kantselei varjend on prahist puhtaks pühitud. Kunagi, kui ma seal käisin, siis oli see lihtsalt kaltsu ja prahti täis. Kas see on siis sõjaaja eelarve, kui me isegi põhiseaduslikule institutsioonile, kes on esimesena löögi all, ei suuda elementaarset varuväljapääsu või varjendit tekitada? Ei ole veenev. Kusagil joonistatakse skeeme, kuidas läbi metsa marssida või linnast ära minna. Ei ole veenev.

Veebruarikuus, kui sõda oli alanud, teatasid Jürgen Ligi ja Kalle Laanet, et uusi võimekusi Eestil luua ei ole vaja, meil on ju liitlased olemas. Sama targad oleme ka sisejulgeolekus, et me liigume evolutsiooniliselt kuhugi, aga kiireid muudatusi, radikaalseid muudatusi, mida me vajame, nende rahade eest ei saa.

Piisava motiveeritud personali tagamiseks on vaja väärilist töötasu, olen nõus, aga ministri jutust tuli välja, et tegelikult korraldatakse seda tagasihoidlikult sisemiste reservide arvel, ja see ei suuda inflatsiooniga kuidagi kaasas käia. Galopeeriva inflatsiooni tingimustes on eluliselt tähtis, et me säilitame sisejulgeoleku inimesed. Osa me kaotasime juba sundvaktsineerimisega. Selles ei olnud mitte midagi ühendavat, mitte midagi julgeolekut toetavat.

Üht-teist siin on, mõned digitaliseerimise ideed, süüteomenetluse digitaliseerimise kiirendamine. Väga hea. Oleme siin jällegi hea digiriik. Valdkonnaülene ennetustegevus – mõistlik. Vaatame, kuidas toimib. Tuleõnnetuste ja surmade vähendamine – mõistlik. (Juhataja helistab kella.) Teeme ära.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku ... Vabandust, protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi. Kas te soovite fraktsiooni esindajana?

Ei, minu nime läbirääkimiste käigus mainiti äsja. Tohib, jah? Minu nime mainiti ja laimati, mulle omistati väidet, et Eestile ei ole uusi võimekusi vaja. Ma põlastan isegi seda sõna "võimekus". Siin saab olla jutt ainult võimetest. Aga kuna täna on jutt üldse sisejulgeolekust, siis [ütlen, et ma] pole sel teemal arvamust avaldanudki. Seda, et meil on liitlased ja et me oma sõjalisi võimeid arendame koos nendega, ma olen öelnud küll, aga mitte kunagi ei ole ma öelnud, et meil ka sõjalisi võimeid juurde pole vaja. Alati olen öelnud, et on küll. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Heljo Pikhofi. Kohe kaheksa minutit.

Austatud minister! Head ametikaaslased! Kõigepealt tänan teid ettekande eest! Nüüd heidame pilgu sinna, millest minister eelistab vaikida.

Sotsiaaldemokraadid lõid viis aastat tagasi valitsuses olles 1,5 miljoni eurose programmi toimetulekuraskustes leibkondade küttesüsteemide kordategemiseks, millele omavalitsused lisasid teist niisama palju. See oli esimene kord, kui riik toetas nii suures mahus koduste küttekollete parandamist. Projekti käigus korrastas Päästeamet käsikäes kohalike omavalitsustega 1797 kodu küttekolded. Aga teie leidsite, et toimetulekuraskustes leibkonnad abi ei vaja ning käesoleva aasta eelarvest seda programmi enam ei leia. Ehk on riiki siis nii hästi juhitud, et kellelgi enam toimetulekumuret pole? On selge, et katkised tulekolded on suur tuleohuallikas ja õnnetused ei jää seetõttu tulemata.

Austatud minister! Kahtlen, kas tunnete oma otsuse üle uhkust siis, kui loete järjekordset uudist katkise küttekolde tõttu hukka saanud vanainimesest või lasterikka pere mahapõlenud majast. Me oleks saanud neid aidata, aga otsustasite teisiti.

Valitsus otsustas lasta koroonakriisi ajal võetud laenud sisuliselt kinni maksta riigiametnikel, külmutades nende palgad või isegi palgafonde vähendades, mis viis mullu Siseministeeriumi poolt haldusala asutustele enneolematult suure kärpe ehk koondamisnõude esitamiseni. 2022. aasta eelarves on vähem raha, ent samas pole võimalik politseinike palka mitte tõsta. Kui politseinike ja päästeametnike konkurentsivõimeline palgatase tuleks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks tuleb koondada pooled Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad.

Hea Riigikogu! Kui sotsiaaldemokraadid juhtisid Siseministeeriumi, siis toodi maapiirkondadesse tagasi 45 piirkonnapolitseinikku. Kui paljud neist tänaseks on alles jäänud? See on küsimus siseministrile. Kui palju üldse on õnnestunud viimasel ajal politseinikke kohata liiklusjärelevalvet tegemas, tänaval patrullimas?

Viitasite oma ettekandes, et usaldus PPA vastu on võrreldes 2020. aastaga pisut langenud. Arvata võib, et siin on oma seos koroonapandeemiaga seotud meeleavalduste, meediakajastuse ja muu taolisega. Aga ehk väljendub selles ka nende inimeste pahameel, kes on pidanud uuendama oma isikut tõendavaid dokumente ning näinud, kuidas riik neid mõnitab. Kärbitud teenindusajad sunnivad inimesi küsima töölt vaba päeva, et oma dokumendid ära uuendada. Olete andnud inimestele soovitusi taotleda dokumenti internetis ja broneerida eelnevalt vastuvõtuaeg. Aga kahjuks pean teid virtuaalmaailmast maa peale tagasi tooma. Järjekorrad broneeritavatele vastuvõtuaegadele pakuvad edukat konkurentsi eriarsti vastuvõtu järjekordadele, kusjuures mõnel juhul ka ületavad neid. Isegi järjekord sõrmejälgede ja dokumendifoto tegemisel võib kesta 30 minutit. Elavas järjekorras dokumendi kättesaamist ei saa jätta pärastlõunasele ajale. Olen ise näinud, kuidas teenindussaali tulnud inimestele anti teada, et numbreid enam ei väljastata, kuna pole selge, kas neid jõutakse päeva lõpuks ära teenindada. Võite küsida pool tundi enne klienditeeninduse sulgemist – see oli soovitus nendele inimestele. Teine soovitus, mida veel kuulsin, oli see, et proovige ennast homme töölt varem ära küsida, ehk läheb õnneks. Aga kui ei lähe, siis kas ka kolmas-neljas-viies vaba päev tuleb küsida oma dokumentide vormistamiseks ja kättesaamiseks?

Lõpetuseks. Täna hoiame süsteemi koos, sest paljud inimesed panustavad vabatahtlike politseinike ja päästjatena. Aga samas, Eesti inflatsioon on muutunud ülikõrgeks, ohustades tõsiselt majapidamiste toimetulekut, ja üha enam mõeldakse, kuidas ots otsaga kokku tulla. Vabatahtlik töö jääb paljudel tagaplaanile. Ilusad eesmärgid pole seda väärt või pole neid, kes oleks valmis neid eesmärke ellu viima. Sotsiaaldemokraatidele on oluline, et siseturvalisuse valdkonnas töötavad inimesed saaksid töö eest väärilist tasu ja et meie inimesed ei peaks meenutama nõukogudeaegseid, see tähendab päevi kestvaid järjekordi. Ma väga loodan, et järgmine kord, lugupeetud siseminister, olete riigieelarve läbirääkimistel edukam. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma.

Austatud juhataja! Minister! Head kolleegid! Kõigepealt tänu siseministrile ja sisejulgeoleku ametkondadele tehtu eest! Reformierakonna fraktsioon tunnustab teid ja on veendunud, et valdkonna arengu strateegiline suund ja raamistik on olnud õiged. Kordan siinkohal siseturvalisusele eesmärgiks seatud ühiskonna seisundit, kus Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad turvalise riigi, koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Võib tõdeda, et Siseministeerium on efektiivselt eesmärgi suunas liikumas.

Aasta 2022 tõi turvalise Eesti kujundamisse väljakutsed, mida strateegilise dokumendi koostajatel oli omal ajal keeruline ette näha. Tänane tegevus on reaalsuses toimimas kui lakmuspaber. Olukorras, mil riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimise verstapostid on tegelikkus toonud ajas lähemale, annab dünaamiline reageerimine ja selleks ka ressursside leidmine valitsusele positiivse hinde.

Meie jõustruktuuride tasakaalustatud tegevus, vastamaks 9. maiga seotud üleskerkinud riskidele, näitas sisejulgeoleku tugevust ning siin töötavate inimeste professionaalsust. Sellesse panustavate inimeste väärtustamine, motiveerimine ja hoidmine on meie kõigi kohus. Just eelmise päevakorrapunkti lõpphääletusega parandasime eriteenistuste sotsiaalseid tagatisi ning ühtlustasime neid.

Laiapindne riigikaitse on astunud teoreetilisest käsitlusest rakendusfaasi. Sisejulgeoleku võimekuse tugevdamine ja elanikkonnakaitse prioriteediks tõstmine on selle kinnituseks. Eraldatavate lisavahendite toel saame mitmed murekohad lahendada ja astuda edasi mitu head sammu riigi valmisoleku tugevdamiseks.

Eesti riigipiiri väljaehitamine ja piirivalve tõhustamine on täna oma olulisuses selged ülesanded. Tänases julgeolekukeskkonnas on piirikaitse teema, kus ka meil, Riigikogul, on vaja seadusruumi täpsustamiseks samme astuda.

Elanikkonna kaitseks, eelkõige Eesti inimeste paremaks hakkamasaamiseks kriisiolukordades, sealhulgas sõjaajal, on käivitatud reaalsed tegevused: varajased hoiatussüsteemid, varjumiskohtade ettevalmistamine, aga ka elanike teavitamine ja riskikommunikatsioon. Päästeameti aktiivne roll kohalike omavalitsuste nõustamisel ja koolitamisel kriisideks valmisoleku tõstmiseks on laiapindse riigikaitse olulised osad.

Oluline on rõhutada, et arengueesmärkide saavutamisel on üheks nurgakiviks võetud vabatahtliku töö ja vabaühenduste soodustamine, niinimetatud turvalisusalase võrgustiku tugevdamine. Rohkem kui 4000 vabatahtlikku abipolitseinikut, päästjat, merepäästjat kui ka riigiinfotelefoni abikätt annab siseturvalisusele laia toetuspinna.

Lõpetuseks kinnitan, et Reformierakonna fraktsioon on Eesti sisejulgeoleku prioriteetsust hoidnud ja teeme seda kindlasti ka tulevikus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Traditsiooniliselt kaheksa minutit.

Siis ei ole pärast enam tüli.

Ei ole.

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Mina tänan siseturvalisuse töötajaid selle panuse eest, mis nad on Eesti rahvale ja riigile andnud. Aga ma siiski leian, et tänane valitsus ei ole piisavalt panustanud valdkonda, ei valdkonna arengusse ega ka nendesse inimestesse, kes teevad väga tänuväärset tööd.

Vaatame natukene nendele probleemidele otsa. Ka oma küsimuse rihtisin ma just personalile, nendele tublidele inimestele, kes igapäevaselt tööd teevad. Meil on probleeme, lugupeetud minister, ka Päästeametis, meil ei jätku päästjaid alati täismahus, on kaks-kolm inimest, kui peaks olema neli-viis. On tegelikult ka tõsiselt kaalutud komandode kokkutõmbamist. See on ära hoitud sedasi, et on vähendatud päästjate arvu. Nii et see on reaalsus.

Ka politsei poole peal on väga õige eesmärgi püstitus 1,2 Eesti keskmist palka. Muidugi tuleks see tagada, aga paraku selle aasta riigieelarve oli minu meelest väga selgelt läbikukkumine. Neid vahendeid ei eraldatud, neid vahendeid ei ole ja siis tõmmatakse personali kokku. Tõsi, eelmine sügis me ei näinud veel sellist julgeolekukriisi, nagu täna on, aga samas me selgelt tunnetasime, et on tulemas hull aasta. Olid ju piiriintsidendid Läti, Leedu ja Poola piiril. See kõik on juba olnud. Meile oli Venemaa agressiivne tegevus teada. Meie head partnerid juhtisid tähelepanu, et olukord on muutumas, aga me ei panustanud piisavalt. Me ei panustanud piisavalt. Jah, võiks ütelda, et parem hilja kui mitte kunagi, ja nüüd on üritatud lisaeelarve paketiga laiapindset riigikaitset tugevdada, see on kindlasti hea ja selle juurde ma veel tulen.

Aga ma avan ka sellesama ühe näite, mis puudutab ka politsei sees palkade erinevust samadel töökohtadel. Te ütlesite, et Ida-Virus ja Harjumaal makstakse lisatasu võrreldes teistes piirkondades töötavate ja sama tööd tegevate politseinikega. Mis on selle tulemus? Selle tulemus on see, et Raplast, Rapla maakonnast on saanud väljaõppekeskus. Politseinik töötab üks, kaks, kolm aastat ja siis, kuna tal on tööle sama maa sõita, läheb ta loomulikult Harju piirkonda tööle. Küsige, kui te mind ei usu. Tulemus on see, et meie väga tublid [politseinikud], näiteks meie jaoskonnas, kuhu on tulnud juurde Järva[maa], Janno Ruus, suurepärane politseinik, lükatakse lihtsalt tanki ja peab hakkama jälle otsast peale. Jälle tuleb otsast peale hakata selle teemaga, kust saada neid inimesi selle palga eest. See ei ole õiglane, see ei ole Rapla maakonna inimeste suhtes õiglane, meie ei ole teisejärgulised [inimesed võrreldes inimestega] Harjumaal. See tuleks päevapealt lõpetada. See lõhub ka politseinike omavahelist suhtlust ja see on väga halb praktika.

Nii nagu on tegelikult piinlik see, kuidas me isikut tõendavate dokumentidega seonduvat oleme korraldanud. Üheteistkümnes maakonnakeskuses 15‑st on [teeninduspunkt] ainult kolmel päeval lahti ja järjekorrad on väga-väga pikad. Need olid pikad juba enne põgenikekriisi, aga ka põgenikekriis ei ole pannud [teeninduspunkte pikemaks ajaks] lahti tegema. No on lausa piinlikult markantseid näiteid, kui kaua inimesed peavad ootama. Miks te seda teete? Miks ei ole selle jaoks eraldatud raha lisaeelarves, et vähemalt nüüd [teha] normaalseks see dokumentidega tegelemine? See on maainimeste mõnitamine sõna otseses mõttes. Nagu hea kolleeg sotsiaaldemokraatide hulgast kirjeldas, on ka minul võetud nööbist kinni ja seda keeratud, öeldud, et no ei saa aru, no ei saa aru, kuidas ja miks on selline asi tehtud. See on kindlasti väga-väga halb.

Siia vahele võib ütelda mõne sõna kiituseks. Hea on, et idapiiri väljaehitamiseks on olemas selge plaan. Ma usun ja loodan ja soovin jõudu, et see läheb täpselt nii, nagu te olete kavandanud. See on väga oluline Eesti julgeoleku tagamiseks. 

Aga teisalt, meie laiapindse julgeoleku heaks me saame teatud hulga vahendeid, väga oluliste tegevuste jaoks. Ma loodan väga, et juba sel aastal tuleb valitsus välja kahe eelnõuga, mis ei nõua raha, aga mis käsitlevad ehitusseadustikku ja planeerimisseadust. Ka seal tuleb lahendada needsamad laiapindse julgeolekuga seonduvad küsimused, mida seal sisuliselt ei ole. Me peame juba täna hakkama mõtlema varjete ja varjendite ehitamisele, kõikide nende teemade läbiarutamisele siin saalis, omavalitsustes, kogu rahvaga. Kui me seda täna ei tee, siis me tuleme järjekordselt, ma ei tea, viie aasta pärast ja laiutame käsi, et näete, oleme jälle siin. Tublid soomlased, nemad on ikka teinud. Šveitslastest me ka ei räägi. Vaatamata sellele, et nad on Euroopa südames ja neid justkui miski ei ohusta, on nad selle teemaga tegelenud läbi aegade ja on väga tublid olnud. Võtame eeskuju! See on koht, kuhu saaksime panustada, nii et me ei peaks ka olulisi eelarvevahendeid juurde lisama.

Lõpetuseks. Me oleme siin saalis arutanud annetamisega seonduvat teemat, kuidas teha nii, et meil oleks rohkem annetajaid, et meil oleks laiem heategevuslik kodanikuühiskond, ja oleme siin ka pikki arutelusid pidanud. Aga jälle, ei ole tulnud seda, mida on siit saalist korduvalt öeldud ja ka needsamad suured annetajad on seda ütelnud, et tehke tulumaksuvabastus, suurendage seda, mis täna on antud. Uskuge, ükski inimene ei anneta sellepärast, et ta saaks tulumaksu tagasi, aga see on märkamine. Sisejulgeoleku juures on just märkamine ülioluline. Seda võib laiendada väga-väga paljudele teistele valdkondadele ka.

Aeg saab kohe läbi, narkoteemadest ei saanud rääkida, aga ka seal on meil väljakutseid piisavalt. Nii et soovin teile jõudu nende probleemide ja murede lahendamiseks ja turvalisema ühiskonna tegemiseks. Aitäh!

Aitäh! Austatud Ivi Eenmaa, kas teil on protseduuriline küsimus?  (Hääl saalist.) Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Kristian Jaani.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma tänan teid väga hea diskussiooni eest ja väga paljude asjalike mõtete eest. Tänan ka kriitika eest ja tänan ka kiituse eest. See ongi edasiviiv jõud, aga ma pean siiski oluliseks mõningaid asju täpsustada.

Kõigepealt, sotsiaaldemokraadid tõid välja "Kodu tuleohutuks" programmi, mis justkui sellel aastal ei jätku. Tegelikult jätkub küll, see programm jätkub, see on väga vajalik programm. Jah, ma tunnistan, et alguses tõepoolest selline otsus oli, kuid alates sellest momendist, kui oli selge, millised on meil ikkagi eelarvelised võimalused, oli kõige esimene otsus minul see, et see on üks programm, mis kindlasti jätkub. Nii et "Kodud tuleohutuks" programm jätkub. Igaks juhuks ütlen seda, see on oluline. Tahtsin selle siin kindlasti välja öelda, sest muidu jääks see siin vastupidiselt kõlama.

Palju on juttu olnud teenindussaalidest. Ma olen nõus, et teenindussaalides on osa järjekordi olnud pikemad. Vaatame järjekordade pikkust. Järjekorra pikkus oleneb sellest, et kui inimene tahab e‑keskkonnas taotleda aega teenindussaali, minna kohale füüsiliselt midagi tegema ja seesama teenus on olemas ka e‑keskkonnas, siis on järjekord pikk. Ehk siis, kui sul on võimalus teha tegevus e‑keskkonnas, aga sina tahad minna füüsiliselt kohale, siis tõepoolest, see automaatne süsteem teeb sulle pika järjekorra, sellepärast et e‑keskkonnas sa saaksid selle kohe ära teha. Loomulikult, me tahame paindlikumaks saada. Digitaalsed iseteeninduskioskid – me tahame, et järgmine aasta neid oleks laiemalt, mitte ainult politsei teeninduspunktis, vaid sisuliselt saaks minna mõnda kaubanduskeskusesse ja saaks ka seal oma biomeetrilised [andmed] anda. Tahame seda laiendada, järgmisel aastal tahame piloteerida ja edasi juba sellega laiemaks minna. Ooteaegadest, muide: esimesed vabad dokumendi kättesaamise ajad e‑teeninduse keskkonnas on näiteks homme, võib minna, Tallinnas on natukene rohkem. Aga vabad ajad on homme-ülehomme, nii et tegelikult on olemas need võimalused.

Tõesti, dokumentide kättesaamine tuleb paindlikumaks teha. Jah, meil on juba hanked välja läinud nii siseriikliku teenuse kui ka näiteks kolmandates riikides teenuse osutaja otsimiseks. Tõesti, et oleks olukord, kus inimene dokumendi kättesaamiseks ei pea minema teenindussaali, vaid jällegi näiteks mõne kaubanduskeskuse infopunktist saab hoopis oma ID‑kaardi või muu sellise [dokumendi] kätte. Me liigume selles suunas, reaalsed sammud [on tehtud], hanked on praegu väljas, siseriikliku teenuse pakkuja tahame selle aasta lõpuks saada, teenuse tööle panna, kolmandate riikidega läheb võib-olla natukene rohkem aega. Kolmandates riikides on plaan kullerteenust kasutada, näiteks Ameerikas. Kui Eesti kodanik elab Ameerikas näiteks, tahab dokumenti saada, siis tulevikus kuller viib selle talle ukse taha. Ka Eestis tahame kullerteenusele üle minna, aga seda juba ID-2 hanke raames ehk kahe aasta perspektiivis hakata juba kullerteenusele vaikselt üle minema, aga enne seda oleks tõesti lihtsalt väline teenusepakkuja. Veel on mõjutanud teenindussaalide tööd see, et näiteks reisidokumentide taotluste hulk tõusis 65%, rohkem, kui oli meie prognoos. See oli peale 24. veebruari. Eesti inimesed taotlesid 65% rohkem reisidokumente, kui oli meie prognoos, see viis jällegi teenindussaalide koormuse väga kõrgele. Aga ma tahan öelda, et me tõepoolest pingutame väga selle nimel, et teha seda paindlikumaks, rohkem e‑keskkonda, sest ka meie tulevikueesmärk kogu dokumentide taotlemise protsessis ja väljastuses ikkagi on väga-väga palju just nimelt e‑keskkond, et inimesi mitte kodust välja ajada, mitte ajada teenindussaali. See, et me oleme osas kohtades lühendanud lahtiolekuaegasid, on teisalt jällegi – ja see on eesmärk olnud – pannud inimesi muutma käitumist, kasutama rohkem e‑riigile kohaseid teenuseid.

Lõpetuseks: igaks juhuks mainin veel ära, et mitte ühtegi komandotasandi päästja [töökohta] me vähendanud ei ole. Aitäh!

Austatud siseminister, ma tänan teid! Sulgen läbirääkimised. Veel kord tahan öelda aitäh kõikidele ametikaaslastele, kes lõid kaasa küsimuste ja arvamustega siseministri 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest [arutelul]. Ma tänan siseministrit, ma tänan ka Siseministeeriumit selle ettekande eest! See arutelu on lõppenud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka.

Aitäh! Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 teiseks lugemiseks ettevalmistamist rahanduskomisjoni 2. mai istungil. Arutelu juures osalesid külalistena Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Marit Maidla ning kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov, Estcape Asset Management OÜ esindaja Urmas Peiker ja Karola Sisask, Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja õigusosakonna juht Marju Kohv.

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 14. märtsil, esimene lugemine oli 6. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 21. aprilliks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Ja juhtivkomisjon esitas mõned parandusettepanekud eelnõu kohta. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nii, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 551 kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt ja seisukohaga arvestada täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 477 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin. Head ametikaaslased, lubage ka teile lühidalt tutvustada teise lugemise menetluskorda. See tuleneb meil Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 105. Kõigepealt on teisel lugemisel juhtivkomisjoni ettekanne ja see on kuni 20 minutit. Siin võib ettekandja, kui on soov, juhatajaga kokkuleppel pikendada ettekannet, mis on kokku lepitud, ja selle aluseks on § 67. Nüüd edasi, kui see juhtivkomisjoni ettekanne on toimunud, siis on küsimused ettekandjale ja antud juhul me peame lähtuma Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 105, mis sätestab teist lugemist, ja siin saab esitada kuni kaks suulist küsimust. Ja siis ongi läbirääkimised, kus sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. See oli nüüd lühidalt tutvustus selle menetlemise korra kohta ja ma palungi Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mihhail Stalnuhhini. Palun!

Aitäh, härra esimees! Palun vabandust, aga ausalt, ma väljusin kabinetist siis, kui eelnev ettekandja siia pulti tuli.

Nii. Käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine toimus 19. jaanuaril. Muudatusettepanekuteks oli aega antud kuni 1. veebruari kella 17‑ni. Muudatusettepanekuid laekus seitse, kõik meie kolleegi Henn Põlluaasa käest. Kaasatud organisatsioone, kellega oli ühendust võetud, oli kümme. Samas tuli arvamusi 17, nii palju neid on vastavas registris, kust neid saab vaadata. Tegelikult oli erinevaid kirju palju rohkem. Selles mapis, mis ma tegin selle seaduseelnõu jaoks, mul on 43 sisulist kirja, nii et arutelu oli täitsa vägev.

Peale 1. veebruari oli vaja korrastada neid muudatusettepanekuid, mis said tehtud. Selle tarvis sai koostöös Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostatud tabel, kus olid nelja valdkonda jaotatud kõik muudatusettepanekud: eraldi lennuväljad, eraldi menetlustähtajad, eraldi juurdepääsupiirangud, pluss üksikud probleemid neljanda osana. 14. märtsil, kui ma ei eksi, toimus üks töönõupidamine, mis ei kajastu protokollides. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mõne teise ameti töötajad, majanduskomisjoni nõunik Piia ja ka mina võtsime sellest osa, saime ülevaate nendest muudatusettepanekutest ja sellest, kuidas neid summeeriti. Ja kokku sai viidud 16 muudatusettepanekut.

Komisjon arutas teist lugemist kolmel korral: 12. aprillil, 3. ja 9. mail. 12. aprillil toimus üritus, millega võrdset ma pole siin Riigikogus veerand sajandi jooksul kordagi näinud. Sellest võttis osa 17 kaasatud organisatsiooni – kusjuures inimesi oli palju rohkem –, neist kaheksa olid erinevad riigiametid, mis on lennundusega seotud või ei ole seotud, kuidas öelda, kapo näiteks. Komisjonist oli osalejaid kohal kuus inimest ehk konsensus oli olemas.

Tollel päeval said läbi arutatud need 16 muudatusettepanekut, aga menetluslikke otsuseid vastu ei võetud. Võtsime aega mõtlemiseks. Kui keegi soovib üksikasju, siis protokoll, mis tegelikult on üks siirup sellest, mis seal toimus, on kümne lehekülje pikkune. Kui ma hakkan seda praegu ümber jutustama, siis tõenäoliselt selles saalis leidub väga vähe neid, keda see huvitab.

3. mail me arutasime juba muudatusettepanekuid ja hääletasime need läbi. Kokku, nagu ma ütlesin, neid oli 16. Kümme muudatusettepanekut leidsid konsensusliku toetuse komisjonis ehk kõik seitse komisjoni liiget, kes olid kohal, neid toetasid. Tähendab, üheksa konsensusega, üks oli toetatud sisuliselt ja kuus muudatusettepanekut toetust ei leidnud. Selle ümber oli ka väga pikk jutt, komisjonis kestis selle seaduseelnõu arutelu 1 tund ja 40 minutit. Ja siis üks muudatusettepanek jäi läbi hääletamata, sest saabus veel kaks kaasatud organisatsiooni kirja ja advokaadibüroo Sorainen analüüs. Otsustati, et on vaja teha õiguslik analüüs. Seda ka tehti ja hääletati juba 9. mail.

Menetluslikud otsused on sellised, et täna, 11. mail läbi viia teine lugemine, ja kui see lõpetatakse, siis 18. mail viia saalis läbi lõpphääletus. See on vist kõik.

Aitäh, selge ülevaade! Siiski tundub, et üks küsimus on. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Huvitav kuulda sellest, aga nagu ma aru sain ja ma olen lugenud seda Allar Jõksi hävitavat hinnangut kapo totaalsele kontrollile kõikide nende kärumeeste ja kõikide [nende üle], kes seal pühivad lennukit ja nii edasi. Aga ma ei mäleta, kuidas teie hääletasite 9. mail. Kas Jõksi arvamus on rämps, ei sobi või kuidas tulemus oli ja kes hääletasid selle poolt?

On kõik? Ma ei võtaks enda peale anda hinnangut Jõksi arvamusele, autoriteetne inimene ja tal on vähemalt õigus oma isiklikule arvamusele. Aga põhiline oli see, et kõik need muudatused, mis tulevad sisse, on EASA, see on ingliskeelse [nime] lühend, ehk Euroopa Liidu Lennundusohutusameti soovitusel tehtud ja ma ütleksin niiviisi, Peeter, et praegusel ajal ei tundu mitte ükski [meede] liiavõitu selleks, et lend oleks igal juhul turvaline. Seal oli erinevaid arvamusi. Ühed rääkisid bürokraatiast ja liiga pikast ajast ja sellest, et ei ole vaja, aga teised olid veendunud, et kui Euroopa riikides niiviisi toimub, siis peaks meil ka nii olema. Nii et ma arvan, ausalt öeldes ma loen ühe asja ette. Seadus on keeruline, sest lennundusnormid on väga detailsed ja neid on väga palju. Ja see "väga" vastab täiesti tõele ja siin keskenduda igale küsimusele ja otsida oma seisukohta, positsiooni ... Ma arvan, kuna ma ise ka kasutan mõnikord lennukit, et oleks õige, et kui on mingid turvameetmed täiendavalt võimalik vastu võtta, eks siis oleks vaja seda teha. Kusjuures kindlasti on vaja selgitada, et on olemas veel mõned dokumendid, mis meil on kooskõlastamata, ja ainult üks, millest räägiti komisjonis, on umbes 1000‑leheküljeline. See kõik on meil veel ees. See tähendab, et meil selle lennundusseadusega tuleb ette veel, ma arvan, mitu ja mitu sellist arutelu.

Aitäh selle vastuse eest! Tundub, et siin asi läheb nii, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama ja on hea, et saame kõik need küsimused läbi võtta. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Muuseas, me ei ole meie pilootide 0,2 promillini veel jõudnudki, aga see Allar Jõksi analüüs, Soraineni [analüüs] tegelikult tasuks kolleegidel läbi lugeda, see on ikka üsna karm. Ja kui sa ütled niimoodi, et teie hääletasite, aga sa ei ütelnud, kuidas see tulemus oli, nagu ma aru sain, Sorainenile sai vist hundipass. Aga siin on kirjas, et teiste riikidega võrreldes üliintensiivne taustakontroll, mida antakse kapole, ja peale selle ei saa see vaene kärulükkaja kapole seda ise üle anda, vaid vahendajate kaudu, kes näevad tema seksuaalset sättumust ja tema Facebooki konto aadressi ja kõike muud. See on väga huvitav kirjandus. Ja ma küsin nüüd ikkagi, et kas Allar Jõks ja Sorainen ei tea, mida ta kirjutab. (Juhataja helistab kella.) Kes sellise üliintensiivse kontrolliga välja tuli? On see kusagilt Euroopast tulnud või on siin kodumaa ...

Hea küsija, teie aeg!

See on kindlasti Euroopa norm. Tähendab, kuidas ma ütlen? Ma juba ütlesin seda, et kui mingi asi on seotud lennundusega ja kui seal on võimalik [midagi teha] ja need, kes omavad palju rohkem kogemusi kui meie, soovitavad ühte või teist turvalisuse suurendamise normi, millest kinni hoida, siis mina olen küll sellega nõus. Ma ütlen kohe, et see seadus on nii spetsiifiline, sellest läbi murda on nii raske, aga on selliseid asju, mis tunduvad normaalse inimese loogikat kasutades juba sellised enam-vähem normaalsed. Kui ma menetlustähtaegade suhtes pidin aru saama ja mõtlema, kui selle lennuvälja piirangute puhul ma pidin ikka mõtlema sellest, kus poole peal ma põhimõtteliselt nagu olen, siis selles küsimuses mul küll ei tekkinud mitte mingeid kahtlusi.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Mina ei ole ka valdkonna asjatundja, sellepärast kohe ütlen ära, et küsimus võib tunduda teile kummaline. Kümmet lehekülge protokolli ma ka läbi ei ole lugenud, aga teie olete osalenud nii nõupidamisel, mille kohta te ütlesite, et seda ei ole protokollitud, kui ka komisjoni istungitel ja teate, et komisjoni poole pöördusid oma arvamusega ka MTÜ Viljandi Lennuklubi esindajad. Järsku te natuke räägite, mis nende [arvamusest] arvesse võeti või ei võetud arvesse.

See on muudatusettepanek nr 1 vist. Tähendab, mul on see virn pabereid siin ees, ma arvan, et ma mäletan õigesti, et see organisatsioon praktiliselt oli sama arvamusega väljas nagu härra Põlluaas, et jätta see, kui ma ei eksi, siis § 31¹ või § 34, nagu kehtivas seaduses, et see olevat reguleerinud nagu kõike. Ja siis tuli MKM‑i esinduse poolt, et see ei ole piisavalt läbi analüüsitud ja nii edasi, ja nii edasi. Nii et me pidime mingi valiku seal komisjonis tegema. Ja veel üks asi, mida ma unustasin öelda: kolleeg Põlluaas esitas seitse muudatusettepanekut, aga üsna palju kaasatud organisatsioonide kirju tuli komisjoni kolleegide Küti ja Seederi kaudu. See tähendab, et nad võtsid enda peale nende kirjade edastamise.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nii, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi näen küll, järelikult avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun! Kui palju te aega soovite?

Vaatame. Hea juhataja ja kolleegid! Mul ei ole tiibu ja ma ei oska lennata. Aga ma olen lennanud palju. Ma olen ka lennunduse toetusrühma liige. Nii et lind ma ei ole, aga suhtun sümpaatiaga lennundusse.

Esimesel lugemisel me arutasime seda, kuidas piloodid võivad 0,2 promilliga startida. Muuseas, laevnike puhul on veel vingem. Kui sa skuutrivend ei ole, siis võid samasuguse 0,2‑ga, aga kui sa laevnik oled, siis võid 0,8‑ga. Noh, autorooli 0,19‑ga – kui läheb sinna 0,20 peale, siis läheb asi juba kurjaks. See selleks. Nii et on erinevused, kas sa oled õhus, maal või vees. Aga alkohol on ikka üks ja inimene on ikka samasugune. Kas ta kaalub 85 kilo, mille puhul 0,2 tähendab ühte väikest õlut või ühte pokaali veini või ühte surakat viina, aga kui sa oled 65 kilo, väiksem mees, nagu paljud piloodid on, siis on natuke teine värk. Aga ma ei räägi üldse alkoholist. Kuigi jah, tõesti, õhus võttes tundub, et läheb kergemini pähe, aga see on juba õhurõhu ja muude füsioloogiliste asjadega seotud.

Aga tõeliselt huvitav on see, millele ma vihjasin siin selle eelnõu puhul. Jah, tõesti, ma arvan, et mis ma ikka siin või mis me ikka hakkame siin kobisema, kõigepealt oma elu on kõigile armas. Nii Mišal, mul kui ka kõigil [teistel], sest me ei oska ju lennata isiklikult, ei ole sulgi kleepinud endale, nagu kunagi ammustel aegadel mõned üritasid, ja siis hüpata välja. Meie sõltume piloodist ja loodame, et tal ei ole rohkem promille kui 0,2, muuseas neid näiteid on Finnairil ja Lufthansal ja paljudel [teistel] küll ja küll. Järjest rohkem tabatakse, võetakse rajalt maha piloote, kes on kaks džinni tõmmanud meeskonnaga hinge alla ja mõned õlled peale selle. Neid näiteid on tegelikult päris palju, ma ei hakka rääkima Vene Aeroflotist, vaid [räägin] Finnairist, ja üsna hiljuti veel.

Aga huvitav on just see nii‑öelda taustakontroll, millele ma viitasin. Ma soovitan kõikidele kolleegidele, kes ei ole viitsinud seda lugeda, umbes kümneleheküljelist Allar Jõksi koostatud Soraineni analüüsi, mis annab hävitava hinnangu sellele ja lähtub sellest, mida me ei taha kuulda siin saalis. Kui te mäletate, Riigikohtu endine esimees andis hinnangu justiitsminister Lauri aastaaruandele, meie loomingu, meie toodangu kvaliteedile eelmise aasta kohta. Ja seal härra Pikamäe analüüsis seisab, et 90%‑l sellest toodangust, mida me siin [teeme] – see on meie toodang, seaduseelnõud –, puudub vastavus põhiseadusele. Kordan: üheksas eelnõus kümnest puudub vastavus põhiseadusele. Aga kõigil kümnel juhul on vastavus Euroopa Liidu õigusele küll. Ja Riigikohtu endine esimees imestab, kuidas see võimalik on 30. iseseisvusaastal. See, et me [vastame] nii‑öelda Euroopa õigusele, on nagu elementaarne. Aga juhtumisi me oleme suveräänne riik. Ja vastavus põhiseadusele, see pole oluline. See pole üldse oluline!

Nüüd, kui tulla Jõksi juurde ja selle Soraineni analüüsi juurde, millest ma räägin, no ma tsiteerin siin. Nagu ma aru sain, majanduskomisjon arvas, et tegelikult Sorainen ei jaga midagi või tuleb öelda, et ta tegi haltuurat. Aga mida ta kirjutab? Kirjutab näiteks, ma kordan uuesti, et on üliintensiivsed inimeste põhiõiguste riived, kui antakse kapole kontrollivõimalus, ja tegelikult on, nagu ta ütleb, et mitte 1700-le ... (Juhataja helistab kella.)

Jah, aitäh, kui saaks veel mõne minuti.

Mõne minuti saab. Kui palju soovid?

Kolm.

Kolm? Kolme enam ei saa, aga 2.40 saab. Palun!

Ta ütleb, et see on tugevdatud taustakontroll, mida tuleb täita väga põhjalikult, see võtab palju aega, ja seal tuleb panna kirja oma Facebooki ja muude elektrooniliste kontode salasõnad, tuleb öelda, kellega sa koos elad või oled elanud, milline on su seksuaalne sättumus. Seda hoiab kapo kümme aastat. Ja need ei ole mitte lendurid, vaid need, kes teie või meie kohvreid veavad, tangivad lennukeid, kogu see teenindav personal. Aga ma rõhutan, ma ei vaidle sellele vastu, loomulikult, elu on armas ja lennata ma ei oska. Ei oska mina, Miša ega keegi meist ei oska. Kukume alla lihtsalt, kui lennuk kukub alla.

Taust on see, Jõks ütleb siin niimoodi, et tegelikult teiste riikidega võrreldes on see taustakontroll üliintensiivne. Kordan: teiste riikidega võrreldes. Ja nüüd, kui Miša ütles siin, et tegelikult on see kusagilt Brüsselist tulnud ja ei ole sugugi meie ametnike poolt välja mõeldud, siis mul tekib küsimus, et kas Jõks ei ole adekvaatne või Sorainen. Või mis siin toimub, eks ju?

Aga oluline on see, ja mitte ainult, et ta ei ole nende isikute suhtes ... Aa, jaa, ja siis veel kümme lehekülge tuleb täita ankeeti. Ja nagu ma lugesin, siin on komisjon ikka väikese edu saavutanud: nüüd ei tule täita mitte kümme lehekülge, vaid kuus lehekülge. Müts maha majanduskomisjoni ees, neli lehekülge selliseid andmeid saite maha nudida sealt. Seegi hea asi.

Eriti puudutab see just seda, ja see ei ole mitte ainult isikute, vaid ka tööandjate puhul, kes ütlevad, et võrreldes nende kolleegidega teistes riikides, mille vahel lennukid liiguvad, ei ole see võrdne kohtlemine. Neid seatakse viletsamasse olukorda. Ma ei jõua kõike seda läbi lugeda, aga kümme lehekülge mõnusat teksti punktidega, see on selle seaduse kohta. Aga ma rõhutan: ei suuda mina lennata ilma teiste abita.

Hea ettekandja, teie aeg.

Jah, aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini.

Aitäh, härra esimees! Ainult selleks, et paar sõna öelda. Komisjon suhtus siiski tõsiselt advokaadibüroo Sorainen kirja ja komisjoni esimees tegi ettepaneku, et see läheks meie Riigikogu [Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonda] selleks, et saada kindlust, et ei ole vastuolu põhiseadusega, ja sellise kindluse me meie Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakonnalt saime. Ja mis puudutab ankeetide täitmist, siis ühes riigis käimiseks, kus te kindlasti kõik olete ka käinud, ei ole mitte kuus, ei ole mitte kümme, vaid mälu järgi 30 lehekülge on vaja täita selleks, et saada USA‑sse. Isegi kui sa oled Riigikogu liige ja sind on juba kümme korda kontrollitud. Nii et mõnikord juhtub selliseid asju, pole midagi parata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Vastusõnavõtte ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nüüd, head ametikaaslased, me oleme eelnõu 477 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimene muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek ei ole juhtivkomisjonilt, on Henn Põlluaasalt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt. Viies muudatusettepanek on Henn Põlluaasalt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh, härra esimees! Ma ei saa jätta kiitmata teie sõnaosavust. Hea töö. Aga EKRE fraktsiooni nimel palun selle viienda muudatusettepaneku panna hääletusele.

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Henn Põlluaas. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 41 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud ... Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus. Te jõudsite ette Rene Kokast. Palun!

Aitäh! See küsimuseasetus oli praegu sellisena pandud, et see muudatusettepanek läks läbi.

Ma ütlesin, et see muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Jaa. See oli vale järeldus. Arvestades küsimuse asetust, selle küsimuse sõnastust ja hääletuse tulemust läks see muudatusettepanek läbi. 

Ei läinud läbi.

Läks küll. (Naer saalis.)

Nojah, nüüd me võime ... Nüüd läheb lahti. Palun, Kalle Grünthal, protseduuriline! (Naer saalis.)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te nüüd meenutate natukene oma sõnakasutust, mismoodi te selle [küsimuse] püstitasite, siis tegelikult see hääletus andis tulemuse, et saal toetas ettepanekut. Need, kes hääletasid vastu, need andsid hääle [selle poolt], et eelnõu tuleb toetada. Kahjuks oli see niimoodi.

Aitäh! Ma ei tea, ma tuginen ka siin oma lühikesele kogemusele, et oli muudatusettepanek nr 5, seda sooviti hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht oli, et jätta arvestamata. Ma panin hääletusele muudatusettepaneku nr 5, selle poolt oli 13 ja vastu 41. Järelikult see muudatusettepanek ei leidnud toetust. Nii on siin majas elatud, võib-olla siis on valesti elatud. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga kahjuks teie selgitus ei lange kokku nii-öelda selle hääletamisele pandud sõnastusega. Ma teen ettepaneku, et tehke palun kas või viie‑ või kümneminutiline vaheaeg, vaadake see üle, ja siis me näeme, kellel on õigus. 

Aitäh! Ma ei tee vaheaega praegu. Nii. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Vaadake, asi on selles, lugupeetud istungi juhataja, et meie praegu tegime hääletuse. Nii. Kui on praegu tekkinud vaidlusmoment, siis tuleb see vaidlus lahendada, sest meil peab olema selge, kas see muudatusettepanek leidis toetust või ei leidnud. Ja täpselt nii, kuidas teie [hääletusele] panite. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Saate aru? Tähendab, me ei saa enne edasi liikuda, kui me oleme selle vaidluspunkti ära lahendanud. (Juhataja helistab kella.) Mina ei ole süüdi, et te sõnastasite selle hetke natukene teistpidi, kui te olete harjunud sõnastama. Aga kuna te sõnastasite niimoodi, siis vaatame järgi selle asja, me ei saa enne edasi liikuda.

Aitäh teile! Aga ma ei näe siin probleemi. Ma veel kord ütlen: ma panin hääletusele muudatusettepaneku nr 5, selle poolt oli 13 ja vastu 41, järelikult muudatusettepanek toetust ei leidnud. Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa.

Hea juhataja! Kui me vaatame, tõesti, me peame selle sõnastuse üle vaatama, sellepärast et sõnastusest tulenevalt, nii nagu see reaalselt siin saalis kõlas, mina sellest sõnastusest lähtusin ja tulemus oligi vastupidine. Teil oli mõte võib-olla teine, aga kukkus välja hoopis teistmoodi.

Mul ei ole küll seda võimalust, aga ma korra kasutan siiski. Aga mida siis teie kuulsite, härra Puustusmaa? Palun mikrofon härra Puustusmaale!

Aitäh! Selle hääletuse tulemusena saal toetas muudatusettepanekut. (Sumin saalis.)

Ma kordan kolmandat korda: toetas 13 liiget. Kui oleks vastu olnud vähem kui 13, minu matemaatika järgi 12, siis oleks toetanud, aga vastu oli 41 – tunduvalt rohkem kui poolt. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi!

Aitäh, härra juhataja! Tegelikult sai ju saal täpselt nii aru nagu teiegi ja mulle tundub, et tegelikult sai ka härra Puustusmaa. Ta lihtsalt leiab, et võib-olla ei olnud see sõnastus täpselt see, millega ta on harjunud. Sellepärast ma ei soovitaks mingit vaheaega, sest see ju midagi ei muuda. Küll aga te võite kaaluda minu arust ja vastata saalile, kas uus hääletus on lubatud või ei ole. Vaheaeg ei muuda ju mitte midagi, aga juhul kui uus hääletus on võimalik, siis selleks, et vabaneda Kalle Grünthali sõnavõttudest, võiks ju selle teha. (Naer saalis.)

Aitäh! Ei ole võimalik, haamer on kolksunud ja seda võimalust ei ole. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Mina leian küll, et võiks ta üle vaadata, sest vahel ka komakoht on üsna oluline, nagu me juba lapsepõlvest teame. Ja siin praegu jäigi nii, et kas hääletati komisjoni otsust jätta arvestamata või hääletati muudatusettepanekut nr 5. See ongi see koht, et mis teil seal sõnastuses oli, sest eelnev tekst enne hääletusele panemist oli, et komisjoni [otsus] oli jätta arvestamata, ja siit saabki tõlgendada, et osad ... No nii, nagu komisjon teeb ettepaneku lükata eelnõu tagasi ja kuidas siis suur saal [otsustab]. See on tõlgendamise küsimus.

Aitäh! Ei, ma arvan, et see pole üldse mingi tõlgendamise küsimus. Te tulite saali, väga paljud olid siin saalis, mõned tulid juurde. Ja ma panin hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Ma ütlesin, et selle on esitanud Henn Põlluaas ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ma ütlesin: palun võtta seisukoht ja hääletada. Ma arvan, et nii on juhataja käitunud kogu aeg. Vähemalt ma enda kogemuse põhjal ütlen. Ja alati pigem on protseduuriliselt protestitud juhul, kui ei öelda, kellelt on muudatusettepanek, või kui ei öelda, mis on juhtivkomisjoni seisukoht. Nii on see asi olnud siin minu kogemuse põhjal kümmekond aastat.

Oudekki Loone, protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Ma saan aru, et tegelikult teil on õigus panna hääletusele muudatusettepanekuid, mitte mingisuguseid juhtivkomisjoni ettepanekuid või mingeid suvalisi asju. Kui te nüüd juhuslikult ütlesite kuidagi valesti, kas see tähendaks, et see eelmine hääletus oli lihtsalt tühine ja me ei ole hääletanud seda muudatusettepanekut? Ja kas sel juhul me peaksime uuesti hääletama muudatusettepanekut?

Aitäh! Viimane hääletus oli muudatusettepaneku nr 5 kohta ja seda tagasi keerata kuidagi enam ei saa. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin öelda lugupeetud Oudekki Loonele, et me ei peaks enam hääletama, sellepärast et juhataja pani selle hääletusele ja hääletus kinnitati pärast haamrilöögiga. Siin tagasikäiku enam anda ei saa. Kui keegi ütleb, et me oleme valesti hääletanud, siis sihukest asja ei saa olla. (Juhataja helistab kella.) Küll on aga probleem selles, et minu hinnangul – ja kuna, ütleme, terve rida reageeris praegu erinevatest otstest, ilma kokku rääkimata – te kaldusite kõrvale sellel hääletusele panemisel oma tavapärasest sõnastusest ja see tekitaski sellise olukorra. Ma arvan, et me ei saa enne edasi liikuda, sest hääletus on tehtud ja praegu on vaidlus selle olemuse üle. Nii et me peame ikkagi selle kindlaks tegema. Kert Kingo avab praegu juba siin stenogrammi, vaatamaks, kas see on sinna sisse läinud. Ma arvan, et mõistlik oleks, et see asi siin ei veniks, siis peaksime väikese vaheaja võtma, et saada kinnitust sellele.

Aitäh! Ma tänan selle ettepaneku eest, aga ma ei näe põhjust võtta juhataja vaheaega. Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Mul ei olnud plaanis enne järgmise muudatusettepaneku hääletusele panemist vaheaega võtta, aga ma lihtsalt tulen teile appi. Ma nüüd palun võtta kümme minutit vaheaega, kui me sinnamaani jõuame protseduuridega, et saaks siis sellesse süveneda vahepeal.

Aitäh! Aga me ei ole veel sinnamaani jõudnud, sest inimestel võib siin olla mikrofonidega probleeme. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Minul mikrofoniga ei ole probleeme, aga kohati on vaikusega probleeme. Ka seesama asi, et kõige lihtsam oleks vaadata stenogrammi. Mis me jahume, sealt on kohe näha.

(Juhataja helistab kella.) Aitäh! Kindlasti on alati võimalik ka stenogrammi vaadata, aga ma juhatajana ei näe mingit probleemi selle muudatusettepaneku hääletamise puhul, mis oli nr 5. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu! Ma selguse mõttes enda jaoks küsin üle, et minu mäletust mööda EKRE esindaja palus hääletada muudatusettepanekut, mitte midagi muud, ja siis me hääletasime seda. Kas teil jäi teistsugune mulje sellest, mida te panite hääletusele?

Ei. Muudatusettepanek ... Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Me saame põhimõtteliselt edasi minna, sest praegu käib vaidlus ainult selle üle, kummal poolel on õigus: kas see ettepanek leidis saali toetust või ta ei leidnud saali toetust? Seega ma arvan, et meil ei ole [põhjust] selle üle enam vaielda, sest liisk on langenud üht‑ või teistpidi. Ja ma loodan väga, et lugupeetud Rene Kokk võtab siin ka vaheaja, me saame selles asjas selguse ja see ei takista meil praegu asjaga edasi minemist.

Aitäh! Ma tahan öelda, et meil on Rene Kokaga minu meelest hea koostöö olnud erinevatel tasanditel ja ma sain väga hästi aru, mis ta soovis muudatusettepaneku nr 5 juures, ja püüan ka hästi aru saada, mis ta soovib tulevikus.

Head ametikaaslased! Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Suur tänu, hea esimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda soovin võtta kümme minutit vaheaega.

Palun! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kuuenda muudatusettepaneku juures. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Henn Põlluaas. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 16, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see Henn Põlluaasa muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Ei ole kiiret. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 15, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Tänan! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see Henn Põlluaasa muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 16, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Tänan! Palun ka see muudatusettepanek, mille Henn Põlluaas on teinud, panna EKRE fraktsiooni nimel hääletusele.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 17, vastu 42, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni nimel ka see Henn Põlluaasa muudatusettepanek panna hääletusele.

Aitäh! Teeme seda. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 17, vastu 41, erapooletuid ei ole, ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 15 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 16 on esitanud juhtivkomisjon. Aitäh!

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 477 teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu 590 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees laual on Vabariigi Valitsuse esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tõhustada materiaalsete ressursside soetamist riigi sõjalise kaitse toetamiseks, kiirendada erikordade ajal riigivara kasutusse võtmist eriolukorda lahendava asutuse poolt ja täpsustada Kaitseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonda. Materiaalsete ressursside soetamise tõhustamise eesmärgil nähakse eelnõuga ette vajalike vahendite soetamise kompetentsi koondamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Kuivõrd vahendite soetamisel on lisaks tavapärasele hankimisele lubatud kasutada ka sundvõõrandamist ja/või sundkasutamist, on vajalik anda RKIK‑ile ka avaliku võimu teostamise volitus. Selleks lõpetatakse RKIK‑i tegevus Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutusena ja RKIK kujundatakse ümber valitsusasutuseks, millel on avaliku võimu teostamise volitus, sealhulgas kohustus teostada riiklikku järelevalvet.

Lisaks varade soetamise kompetentsi koondamisele RKIK‑i antakse RKIK‑ile üle planeeringute kooskõlastamisega seotud kohustused, mis on samuti seotud RKIK‑i hallatavate rajatiste töövõime tagamisega. Ülesannete koondamisega RKIK‑i luuakse ühtne ülevaade riigis kasutada olevatest materiaalsetest ressurssidest, mis võimaldab paremini planeerida nende kasutuselevõttu, saada ülevaadet puuduolevatest ressurssidest. Teisalt hakkavad sõjaliseks kaitseks vahendeid omavad ettevõtjad või riigikaitselistest objektidest mõjutatud isikud suhtlema tulevikus ühe asutusega. Seeläbi suudetakse kiiremini leida parim lahendus riigi julgeoleku tagamiseks. Kiirete ja kompaktsete lahenduste ettevalmistus ja rakendamine on eriti oluline tänases julgeolekuolukorras, kus oht relvakonfliktiks on senise taasiseseisvuse aja suurim.

Koormiste määramisega seotud toimingute üleviimise tulemusel jääb Kaitseressursside Amet, lühendatult KRA, korraldama sõjalise riigikaitsega seotud inimressursi arvestust ja värbamist. Sarnaste tegevuste koondumine ühte kompetentsikeskusesse vähendab ka kattuvate tegevuste hulka. Näiteks ei pea Kaitseministeerium planeeringute kooskõlastamisel enam küsima RKIK‑i arvamust, kas planeeritav objekt võib mõjutada Kaitseväe objekti töövõimet ja nii edasi. Kaitseministeeriumi vaates paraneb poliitika kujundamise protsess, sest osaliselt rakenduslikud toimingud suunatakse ministeeriumist välja. Teemade koondamise tulemusel saavad asutused suunata inimressurssi põhiülesannete täitmiseks ning sellise sünergia tulemiks on sõjaliseks riigikaitseks valmisoleku suurendamine.

Asutuste ülesannete muutmisega seoses muudetakse seitset erinevat seadust. Teise muudatusena tooksin välja riigivara ümberjaotamise nõuete leevendamise. Riigivara ümberjaotamine on üks vahendeid, kuidas tagada erikordade lahendamisega seotud asutustele vajalikud vahendid. Vahendite kiire kasutusele võtmine võimaldab kiiret reageerimist ning vähendab sündmuse laienemise võimalust. Siinjuures tasub märkida, et vahenditena ei ole käsitletavad mitte ainult vallasvara, vaid ka riigile kuuluvad maa-alad. Kehtiva korra kohaselt on riigivara kasutusele võtmine lubatud vaid kokkuleppel vara haldajaga. Selline nõue ei ole rakendatav olukorras, kus vara kasutusele võtmine on kiireloomuline. Selle ajaga ei pruugita leida kontakti vara haldajaga. Näiteks, üleujutuse lahendamiseks ja evakuatsiooni korraldamiseks vajalike vahendite hoidmiseks maa-ala kasutusse võtmine. Sellisel kiireloomulisel ja vältimatul juhul võib edaspidi vara kasutusse võtta enne senise vara valitsejaga kokkuleppe saavutamist. Lisaks riigivara kasutusse võtmise kiirendamisele antakse valitsusele võimalus täpsustada riigivara omanike vahelist riigivara kasutamisega seotud kahju hüvitamise korda.

Kolmas eelnõu muudatus puudutab Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud Kaitseministeeriumi valitsemisala vastutusvaldkonda. Riigikogu menetluses on eelnõu, millega lisatakse Kaitseväe ülesannete hulka seni Politsei‑ ja Piirivalveameti ülesandeks olnud merepiiri valvamine ning merereostuse avastamine ja likvideerimine. Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette ka vastava vastutusvaldkonna toomine Kaitseministeeriumi valitsemisele. Samuti lisatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste loetellu RKIK.

Teen Vabariigi Valitsuse nimel ettepaneku eelnõu toetada, sest eelnõu on seotud sõjalise riigikaitse arengutega ning arvestab tänaseks väljakujunenud julgeolekuolukorraga. Kui lugupeetud ja auväärne Riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis jõustumisaeg oleks 1. september 2022. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Saame küsimustega peale hakata. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Kogu pilt või asi peegeldub nagu pudelikillus ja ma tulen tagasi jälle selle pisikese probleemiga, millega ma olen sinu poole juba ammuilma pöördunud. Viis tublit Eesti meest annetasid oma relvad, head relvad ja laskemoona, et kaitseinvesteeringute keskus toimetaks need Ukrainas olevatele meestele, kes ootavad seda juba teist kuud. Relvad on Sõjamäel, Suur-Sõjamäe 32 laos, ootavad. Vennad annetasid kokkuleppel oma relvad ja nende kolleegid ja sõbrad Ukrainas ootavad neid pikisilmi, aga ei midagi. Minu küsimus on ja ma loodan, et kui see RKIK valitsusasutuseks muudetakse, siis asi läheb nagu paremini. Aga konkreetne huvi on, ka need mehed jälgivad seda, millal need relvad ja laskemoon [sinna] jõuavad.

Aeg, Peeter!

Aitäh! Mäletan väga täpselt seda küsimust, kui auväärne Riigikogu liige Peeter Ernits seda küsis mu käest esimest korda. Peale seda küsimist ma võtsin kohe ühendust siseministriga ja rääkisin temale selle mure ära. Ta ütles mulle, et hakkab kohe seda lahendama. Nii et tema vastutusvaldkond, tema pidi seda lahendama.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Kuidas sa hindad, kui kaua võib aega minna, kuni kaitseinvesteeringute keskus suudab sundkoormiste funktsiooni korralikult KRA‑lt üle võtta ja need sundkoormised ära teha? KRA‑l on olnud raskusi selle funktsiooni täitmisega, sellepärast ta siia ka üle läheb, aga mismoodi sa hindad, mis võiks see ajaraam olla, et nad suudaksid asja korda saada.

Aitäh selle küsimuse eest! Kui auväärne Riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis jõustumine on 1. septembril 2022 ja ma olen enam kui veendunud, et RKIK‑il on võimekust tunduvalt keerulisemate asjadega hakkama saada, ja ma usun, et peale seda tal on see võimekus kohe olemas.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Jah, tõepoolest, ma saatsin kirja ka siseministrile ja mõnda aega tagasi saatis siseministri nõunik mulle kirja, ma saatsin selle nendele meestele edasi, aga ma ei leia seda praegu kiiresti üles. Selle mõte oli, et närige muru. Relvad ei ole meeste käes, Ukraina mehed ootavad, me oleme kõvasti mitmesaja miljoniga relvastanud Ukrainat – müts maha! –, aga nüüd see väike asi, kodanikuinitsiatiiv, need mehed, kes annaksid veel relvi konkreetsetele meestele Ukrainas, on jäänud lolliks. Ja see kiri, nad ütlesid [selle kohta] niimoodi, no ma ei hakka ütlema, mida nad ütlesid selle siseministri nõuniku kirja peale. Nii et väike mure, võib-olla tõesti maailmarevolutsiooni kõrval tühine, aga ma arvan, et sellest pudelikillust peegeldub ka tegelik suhtumine.

Aitäh! Jah, mul on väga keeruline seda kommenteerida, ma pole seda kirja näinud ja ma ei tea ka täpselt, millest siis tõesti see tõrge seal on [tingitud], miks me ei saa õiguslikult neid küsimusi lahendada. Praktiliselt võtta need relvad ja laskemoon – ma ei tea, kas seal on seda laskemoona – see reaallogistika RKIK‑i puhul ei tohiks olla mingi küsimus. RKIK on olnud väga edukas erineva militaarabi viimisel Ukrainasse, nii et see ei saa absoluutselt olla takistus. Pigem on see, ma kujutan ette, mingites õiguslikes nüanssides. See on minu arvamus, aga ma ei ole kirja näinud, mul on väga keeruline kommenteerida.

Aitäh! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Läheme siis edasi kaasettekandega riigikaitsekomisjonist. Palun, Heiki Hepner!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas eelnõu käesoleva aasta 18. aprillil, kuid enne eelnõu algatamist tutvustati seda juba riigikaitsekomisjonile 5. aprillil, kui osalesid ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar, hangete osakonna juhataja Ivar Janson, üldosakonna juhataja Katri Raudsepp ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja ja tänane ministeeriumi õigus‑ ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma käesoleva aasta 2. mai istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi asekantsler Margit Gross.

Arutluse all oleva eelnõu eesmärgist pisut ka. Eelnõu näeb ette korraldada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks ja muuta Kaitseministeeriumi valitsemisalas ülesannete jaotust. See võimaldab koondada riigikaitseks vajalike varade haldamise ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise üheks tervikuks. Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles muu hulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid.

Lisaks tehakse laevastike ühendamisega seotud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, millega sätestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks õhuruumi ja piiri valvamine ning merereostustõrje korraldamine. Samuti muudetakse paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine ja ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et tänu muudatustele suureneb Eestis valdkondlik olukorrateadlikkus ja võime kiiresti reageerida Euroopa ja maailma julgeolekuolukorrale.

Mõned sõnad ka menetluslike otsuste kohta. Käesoleva aasta 2. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutlusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. mai päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni ettekandjaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 23. mai kell 10. Tänan!

Aitäh! Ma ei näe küsimusi, nii et saame avada läbirääkimised. Ja ei näe ka läbirääkimiste soovi, nii et lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 590 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 23. mai kell 10. Kaheksas päevakorrapunkt tehtud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 610 esimene lugemine. Ettekandjaks on riigihalduse minister Jaak Aab. Palun! Mitu muutmist tuli?

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile seda Vabariigi Valitsuse algatatud pika nimega – see on tingitud normitehnikast – [seaduseelnõu], mille sisu on riigihangete seaduse muudatused. Jah, nüüd on küsimus, miks me uuesti tuleme selle ettepanekuga, alles üks pakett muudatusi siit läks, aga sellel on omad põhjused. Nimelt, 8. aprillil võttis Euroopa Nõukogu vastu viienda sanktsioonide paketi seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selles paketis sisaldusid ka sanktsioonid seoses riigihankelepingutega. Täpsemalt kehtestati keeld sõlmida Venemaa Föderatsiooni kodanike, residentide ja ettevõtjatega ja nendega teataval moel seotud isikutega riigihanke direktiivide kohaldamisalasse kuuluvaid hankelepinguid ning keelati nende isikutega juba sõlmitud lepingute jätkamine.

Viies sanktsioonide pakett jõustus 9. aprillil, mis tähendab, et juba praegu tuleb sanktsioone rakendada nii uutes riigihangetes kui ka nendes, mis alustati enne seda kuupäeva. Lisaks sellele tuleb ära lõpetada hankelepingud, mis on sõlmitud sanktsioonide subjektiks olevate isikutega. Kuigi Euroopa Nõukogu määrus, millega sanktsioonid kehtestati, on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides otsekohalduv, ei sisalda see menetlusnorme, kuidas määrust rakendada, mistõttu peavad need menetlusnormid sisalduma riigisiseses õiguses. Täpsustus on see, et need normid juba praegu kehtivad, kuna need on otsekohalduvad. Riigihangete seadus ja ka võlaõigusseadus, mis hankelepingute lõpetamist käsitleb, on viienda paketi riigihankeid puudutavate sanktsioonide korrektseks rakendamiseks aga liiga kitsad. Kuivõrd Euroopa Liidu õigus on ülimuslik, tuleb kiiremas korras muuta riigisisest õigust, et sanktsioonid oleksid korrektselt ja õiguspäraselt ilma suuremate probleemideta rakendatavad.

Nüüd, põhimõtteliselt või sisuliselt on kolm probleemi, mida me riigihangete seaduse muutmisega püüame selle eelnõuga lahendada. Esimene probleem, riigihangete seaduses sisalduv kõrvaldamise alus, mille kohaselt kõrvaldatakse riigihankelt ettevõtja, kes ise või kelle esindaja on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, on liiga kitsas. See kõrvaldamise alus katab määruse selle punkti, mille kohaselt ei sõlmita hankelepingut, kui pakkuja ise on Venemaa Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja. Hõlmamata on teised kaks punkti, see tähendab, kui sanktsiooni subjekt on pakkuja või taotleja omanik või tegelik kasusaaja või esindab või saab juhiseid sanktsiooni subjektilt. 1. juunil 2022. aastal jõustuv riigihangete seaduse muudatus, mille kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist sanktsiooni vastava rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. See küll päästab hankija edaspidistes riigihangetes sellise tingimuse kehtestamisest, ent esiteks ei lahenda käimasolevate riigihangete probleemi ja teiseks ei ole ka täielikult korrektne, kuna pakkumuse tagasilükkamine peab olema seotud pakkumuse sisuga, mitte aga pakkuja isikuga, nii nagu nõuab määrus. Määruses sätestatud sanktsioonid on kõik seotud pakkuja isikuga. Need peaksid olema seega hõlmatud kõrvaldamise alused. Lahendusena sellele probleemile muudetakse eelnõuga sanktsioone puudutavat kõrvaldamise alust ja laiendatakse nii selle muudatuse kui ka 1. juunil jõustuva muudatuse kohaldamist juba käimasolevatele riigihangetele. See tähendab, et need sätted jõustatakse tagasiulatuvalt.

Probleem number kaks. Määruse kohaselt tuleb enne 9. aprilli sõlmitud hankelepingud, kus osaliseks on määruses nimetatud sanktsiooniobjekt, 10. oktoobriks 2022 ära lõpetada. Lepingute lõpetamine toimub võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse kohaselt on võimalik kestvuslepinguid erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Muudest lepingutest, mis ei ole kestvuslepingud, saab taganeda ainult kindlatel juhtudel. Neid taganemise aluseid ei ole võimalik aga praegusele olukorrale kohaldada. Seega võib juhtuda, et sanktsioonide määrus küll nõuab lepingu lõpetamist, ent õiguslik alus riigisiseselt selleks puudub. See võib teoreetiliselt kaasa tuua kahjunõude hankijale. 1. juunil 2022 jõustub riigihangete seaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik hankelepinguid üles öelda või nendest taganeda, kui hankelepingu täitmise ajal on ettevõtjal tekkinud kõrvaldamise alus. Probleem seisneb aga selles, et määruse kõik sanktsioonid ei ole hõlmatud kõrvaldamise alusega ja jõustuv riigihangete seaduse säte laieneb üksnes pärast selle jõustumist alustatud riigihangete tulemusena sõlmitavatele hankelepingutele. Lahendusena pakume välja muudatuse, millega muudetakse sanktsioone puudutavat kõrvaldamise alust ja laiendatakse hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise õigust ka nendele hankelepingutele, mis on sõlmitud varem, see tähendab jõustatakse sätted tagasiulatuvalt.

Kolmas probleem. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni Eesti julgeoleku või huvide kaitsmiseks. Kui Eestis selline sanktsioon kehtestatakse, peaks see kõrvaldamise alus sisalduma ka riigihangete seaduses. Kehtiv riigihangete seadus eraldi Vabariigi Valitsuse sanktsiooni ei käsitle. Kuigi riigihangete seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse vastavate sätete koosmõjus tõlgendamisel on võimalik jõuda järeldusele, et kõrvaldamise alus laieneb ka Vabariigi Valitsuse sanktsioonile, on selliste keerukate ja ebavajalike tõlgendamisprotsesside ärahoidmiseks vajalik kõrvaldamise aluses Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eraldi nimetamine. Lahendusena muudetakse sanktsiooni puudutavat kõrvaldamise alust ja samamoodi pakkumuste tagasilükkamise alust ning lisatakse sinna, et need kohalduvad ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud sanktsioonidele.

Kokkuvõtvalt on eelnõu eesmärgiks muuta hankijatele sanktsioonide määruse rakendamine võimalikult probleemivabaks ning vältida olukorda, kus hankemenetlus tuleb kehtetuks tunnistada või hankelepingu lõpetamisele järgneksid ebakindla lõpuga vaidlused kohtus. Lisaks sellele oleme püüdnud muudatused sõnastada võimalikult laialt, et kaetud oleksid ka tulevikus võimalikud kehtestatavad sanktsioonid. Aitäh!

Aitäh! On üks küsimus ka. Heiki Hepner.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! Iseenesest sanktsioonide rakendamine on väga õige ja mida selgem on seadus, seda parem on. Te rääkisite sellest, et proovitakse vältida nõuete tekkimist hankija vastu. Aga meil on paljudel juhtudel riigihanked seotud Euroopa Liidu toetustega ja see seab päris keerulisse olukorda need taotlejad, nii selle hankelepingu lõpetamise puhul kui ka tegelikult erinevate dokumentide taotlemise või kontrollimise puhul. Riigi Tugiteenuste Keskus on väga täpselt jälgimas, et kui sul on kas või midagigi nimetamata, siis võetakse 25% toetusest nagu nipsti ära. Kuidas seda probleemi saaks lahendada?

Aitäh küsimuse eest! Aktuaalne [küsimus], olen nende probleemidega ise ka tegelenud ja pidevalt tuleb selliseid muresid erinevatelt hankijatelt. Kuidas ma ütleksin? Tegelikult Riigi Tugiteenuste Keskus ikkagi lähtub väga selgelt nii riigihangete direktiividest, mis on Euroopa Liidus kehtestatud, kui ka meie riigihangete seadusest. Need määrad, kui Euroopa Liidu raha on mängus, praktiliselt tulenevad rikkumisest. Mõnikord võib tunduda see ülemäära karmina, aga ka mina olen küsinud selgitusi ja mulle on selgitatud täpselt ära, miks, millise sätte vastu on eksitud. Inimesele, kes ei tea kogu juriidikat, võib esialgu peale vaadates küll tunduda, et see ei ole väga suur rikkumine, aga kui me vaatame, et see kahjustab hanke raames konkurentsi või eelistab kedagi isegi pisimal määral, siis ausalt öelda ei direktiiv ega riigihangete seadus ei näegi teist määra ette. Täpselt tuleb välja see määr. Kahjuks see niimoodi on. Nii et hangetega, kuidas öelda, peavad kõik vaeva nägema. Hangete tegemine ei olegi väga kerge. Meil on selleks raamistik olemas ja me üritame muidugi proaktiivselt ka riigihangete osakonna abil, nende hankijate abil ka neid, kes hankes osalevad, pidevalt õpetada ja koolitada. Seal ongi kompetentsi vaja tugevdada, sest eks need seadused ja ka üleeuroopalised direktiivid on mõeldud selleks, et välistada ebaausat konkurentsi, korruptiivsust, ükskõik mida. Ja need on väga täpsed reeglid. Eks Riigi Tugiteenuste Keskus lähtub sellest, et järgmine instants on Rahandusministeeriumi finantsaudit. Ja siis saab karistada RTK, kui ta ei ole vastavat seadusepulka nendes hangetes täpselt jälginud.

Heiki Hepner, palun!

Jaa, aitäh! Ei, ma RTK‑d selles mõttes ei süüdista. Tegelikult on tegemist tõesti ka päris mitmetel juhtudel täiesti formaalsete rikkumistega. Seda on meil siin Rektorite Nõukogu rääkinud, omavalitsused on mulle rääkinud, MTÜ‑d on rääkinud. No sisuliselt mingisugust konkurentsi kahjustamist ega mitte midagi ei ole. Tõsi, seal on jäänud mingi sõna nimetamata või [midagi sellist]. Ja millest mu küsimus tuleb, on tegelikult see, ma tsiteerin nüüd seletuskirja: "Kindlasti tuleb silmas pidada, et juhul, kui hankijal ei teki mitte mingisugust kahtlust rahvusvahelise sanktsiooni puudumise osas, ei ole tal kohustust kinnitusele lisaks ühtegi tõendit küsida. Ainult juhul, kui hankijal on kahtlus [---]." Ja nüüd on tõlgendamise küsimus. Ühel juhul, kui mingit kahtlust ei teki, ja teisel juhul, kui on kahtlus. Kuidas seda tõestada? Tuleb keegi ja võtab 25%, mis võivad olla sajad, tuhanded eurod.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult, ega see ei olegi väga kerge, nii nagu kõikide sanktsioonide puhul, tuvastada täpselt need välistamise asjaolud, mis siin on. Aga ütlen, et midagi teha ei ole. Need sanktsioonid tuleb õigusliku raamiga kuidagi jõustada. Siin hankija saab ette kirjutada, mida hankes osaleja peab esitama. Ja kui hankes osaleja selliseid asju pole esitanud, siis saab ta hankest pärast välistada, kui selline asjaolu kerkib. Nii et hankija vastutust võetakse sellega hoopis vähemaks ja selgemaks. Nii et vastutab see, kes hankel osaleb. Ta peab vastavad välistused esitama ise ja kui ta seda ei tee ja need ilmnevad, siis ta kõrvaldatakse hankest ja see hange tühistatakse. Mitte ei pea kogu hanget tühistama, vaid välistatakse see üks hankel osaleja, ja hange saab edasi minna, võetakse paremuselt järgmine hange, näiteks. Nii et ei pea kogu hanget tühistama. See on ka see oluline asi, mida seadus nüüd võimaldab.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Me räägime riigihangetest ja sellest, kuidas siin teatud asju timmida, toimetada, aga mul on küsimus, kas need muudatused aitavad välistada ka olukorda, kus kriisiolukorras on vaja kiirkorras näiteks kiirteste hankida. Seal on hinnad, mis ületavad igasuguseid piire, mulle tundub, ka riigihangete kontekstis, aga ikka saab neid hankida. Ja siis teeb minister palehigis tööd ja mõned kuud hiljem selgub, et neid asju on tehtud väärteo raames. Kuidas see eelnõu meil sihukesi olukordi aitab välistada? Ma saan aru, et erandkorras, kriiside ajal on vaja teatavaid otsuseid, aga küsimus ongi, kas see eelnõu aitab meid selles kontekstis edasi. Või kas ta aitab meil mõelda, kuidas me nendes kriisiolukordades peame käituma?

Tänan küsimuse eest! Ma täna infotunnis ka vastasin selle hanke kohta. Konkreetsed muudatused puudutavad sanktsioone, mis tulenevad rahvusvahelistest sanktsioonidest, mis Euroopa Liidus on kehtestatud, ja sanktsioonidest riigihangetele. Need on üldised, need kehtivad juba praegu selle määrusega, mis Euroopas vastu võeti. Konkreetset juhtumit, millele te viitasite, see ei puuduta, aga need alused on riigihangete seaduses ka kõik ette nähtud. Seal on erandjuhud olemas, aga erandjuhtudel tuleb järgida seadust. Ja seal on muidugi natukene kaalutlust, et mis on see kiireloomuline ja nii edasi, aga need tuleb põhjendada hankes. Kui on läbirääkimistega väljakuulutamata hange, siis peab see olema väga hästi põhjendatud. Ja siis peab olema põhjendatud, kui mitmele inimesele või ettevõtjale see pakkumine esitatakse, ja nii edasi, ja nii edasi. Ma ei hakka tsiteerima kontrollakti, te olete sellega tuttavad, see hiljuti avaldati, selle tegi ametkondliku järelevalve osas riigihangete osakond. See on ametkondlik järelevalve. Mina saan anda lihtsalt siit selgitusi, mina neid hinnanguid ei anna. Nii et see on ametkondlik järelevalve. Ja nii nagu seal on mainitud, sellele võib järgneda väärteomenetlus, aga selle otsustab riigihangete osakond, kes järelevalve tegi.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Siis me läheme kaasettekande juurde. Palun siia majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas valitsus 2. mail käesoleval aastal. Ja seda kiireloomulisena.

Komisjon arutas eelnõu kohe järgmisel päeval, 3. mail. Komisjoni istungil minister tutvustas eelnõu täpselt sama põhjalikult, nagu ta praegu siin tegi. Komisjon võttis vastu menetluslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson, võtta eelnõu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 11. maiks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused tegi komisjon konsensuslikult.

Komisjoni arutelust veel nii palju, et ministrilt kõigepealt uuriti eelnõu pealkirja ja selle võimaliku muutmise kohta, aga see on normitehniline küsimus. Uuriti ka riigihangete seaduses kõrvaldamise kaalutlusõiguse kohta. Siin rahvusvahelise sanktsiooni järgi mingit kaalutlusõigust tegelikult ei ole. Uuriti ka seda, kuidas ikkagi määratletakse sanktsioonialust isikut ehk konkreetsel juhul Vene ettevõtjat. Siin vastas Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask, et Vene ettevõtja on konkreetselt Venemaal asutatud ettevõtja. Sanktsioon kehtestatakse Vene ettevõtjale, samuti Vene kodanikule ehk kui kodanik on näiteks füüsilisest isikust pakkuja, siis ei ole temaga hankelepingu sõlmimine lubatud. Samuti käib sanktsiooni alla Venemaa resident, kes on mõne teise riigi kodakondsusega.

Nii palju muudatusettepanekutest ja selle eelnõu menetlemise kirjeldusest. Aitäh!

Aitäh! On ka üks küsimus. Mul on palve, et te küsiksite aeglaselt, sest siis virgats trükib selle küsimuse ja vastaja saab paremini vastata. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja, aitäh! Ukrainaga seoses on jah palju selliseid probleeme. Samas jälle kasutatakse erinevaid trikke – ma ei räägi praegu riigihangetest –, kuidas neist mööda nihverdada. Ja minu küsimus on see, et kui vettpidav see praegune konstruktsioon tegelikult eesmärki arvestades on.

Aitäh! Ma arvan, et selle küsimuse te oleksite ministrile pidanud esitama, sest see on ikkagi sisuküsimus. Minu roll on siin praegu kirjeldada seda, mis komisjonis toimus, ja ma ütleksin nii, et komisjonil küll seda usku või seda küsimust ei tekkinud, et see konstruktsioon ei oleks pidav. Selle konstruktsiooni või nende muudatuste aluseks on siiski Euroopast tulnud sanktsioonid ja seetõttu me võtame need üle. Sanktsioonide paketid tulevad järjestikku ja küllap tulevad ka järgmised.

Peeter Ernits, palun!

Jah, vabandust! See vastus juba oli. Ma tahtsingi küsida, mis meelsus komisjonis oli, aga ma sain juba vastuse, et kahtlusi ja kõhklusi ei olnud.

Jah. Selge. Kui sa vastuse said, ei peagi rohkem vastama. Aitäh! Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Vaieldamatult me peame tegema kõik selleks, et Venemaad sundida seda sõda lõpetama, ja kui selleks on vaja rakendada sanktsioone, siis seda tuleb teha ja neid sanktsioone loomulikult tuleb ka ellu viia. Ja noh, ütleme niimoodi, et Euroopa on olnud siin pigem liiga aeglane kui kuidagi liiga kiire. Neid sanktsioone võiks rakendada märksa jõulisemalt ja märksa ulatuslikumalt. Ja loomulikult, et neid sanktsioone rakendades oleks selgus majas, kuidas kohapeal elu peaks käima, on vaja seadusandlust pisut ka kohendada ning eks see eelnõu läheb sinna patta.

Aga ma markeerin siin ära selle probleemi, millele minu meelest ei ole praegu väga selget vastust: kuidas lahendada probleeme nende lepingutega, mida katkestatakse, ja kui on tegemist Euroopa Liidu toetusega, kuidas siis selle raha kasutamist tegelikult tõlgendatakse. Ka see oleks võinud olla siinsamas koos, et me kõik oleksime saanud aru, mismoodi siis käitutakse. Mul ei ole otseselt Riigi Tugiteenuste Keskusele mitte midagi ette heita. Minister väga õigesti siin ütles, et nemad jälgivad oma reegleid, piltlikult öeldes ajavad näpuga rida, ja kui seal taga on 25%, siis eksimine võib olla täiesti formaalne ja sellest summast võetakse 25% maha. Siin saalis me oleme ka eelmine kord, kui me riigihangete seadust arutasime, selle teema juures peatunud ja tõesti ka Rektorite Nõukogu tõi selle välja. Kusjuures me ei ole siiski suutnud oma seadusandlusse kirjutada seda, et kui Rahandusministeeriumilt, kes meil siin ka riigihangetega tegeleb, ka Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadakse eelhinnang, siis eelhinnang on siduv. Tegelikult see probleem puudutab ka omavalitsusi, puudutab MTÜ‑sid. Piltlikult öeldes, keda ta ei puuduta, ei puuduta riiki, sest riigil pole suurt vahet, kas raha on paremas või vasakus taskus. Toome siin ühe näite, sellesama õnnetute [testide oma], või ma ei oska isegi ütelda, kas just need testid õnnetud olid, aga see protsess iseenesest oli küll läbi kukkunud.

Antud juhul, kui seda ei oleks teinud riik, vaid ükskõik kes teine ja see oleks pidanud olema ka mingi Euroopa Liidu toetusmeede, siis oleks miljoneid tagasi nõutud. See oli muidugi räige rikkumine ka, aga kui sealt oleks jäänud ära kas või selline asi, nagu siin ka seletuskirjas kirjas on, et sul ei oleks tekkinud piisavalt kahtlust ja sa ei oleks küsinud selle kohta konkreetset selgitust, siis oleks isegi sel juhul nõutud see raha tagasi. Nii et siin on probleem ja tasuks mõtelda nende küsimuste peale, kuidas me välistaksime just eelkõige probleemide tekkimise või raha tagasiküsimise siis, kui meil on olemas Euroopa Liidu toetusmeetmed, mille raames neid hankeid tehakse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 610 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 25. mai kell 17.15. Üheksas päevakorrapunkt on lõpetatud. 

Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle ettekandjaks on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees haridus‑ ja teadusministri asendajana põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muudatustega.

Muudatusi on kaks. Esimene muudatus keskendub koolivälise nõustamiskomisjoni tegevusele, mis tänases põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduses on reguleeritud viisil, et kõikide hariduslike erivajadustega laste puhul on kohustuslik ja vältimatu nii haridusspetsialisti, sotsiaalvaldkonna kui ka tervisevaldkonna spetsialisti hindamine ja sellest kõrvalekaldumised ei ole võimalikud ega lubatavad. Tõsiasi on see, et haridusliku erivajadusega lapsed Eestis kattuvad kolmandiku osas puudega lastega. Need lapsed, kes on vajanud sotsiaalvaldkonnas hindamist, abi ja tuge, aga ka tervisevaldkonnas, eeskätt käib jutt siin psühhiaatrilisest hindamisest, on saanud selle abi ja toe juba teises süsteemis tegelikult kätte.

See murekoht, mis meil valdavalt on, on ühtepidi halduskoormuse suurenemine avaliku teenuse osutajale, erinevatele teenuseosutajatele, nii Sotsiaalkindlustusametile, nii koolivälisele hindamiskomisjonile kui ka kohalikule omavalitsusele, kellel kõikidel on oma roll teenuste vahendamisel, hinnata lapse abivajadust ja sellele tuginevalt teha vastav haldusotsus. Haldusmenetluse liigne rakendamine on aga selle asja juures kõige väiksem probleem. Suurem probleem on lapsevanemate ja laste koormamine, vintsutamine eri ametkondade ja hindajate vahel. Kõige kurioossem on see, et tihtilugu on erinevad hindamisprotsessid läbi viidud praktilises elus ja kohapeal on seda teinud samad spetsialistid, kes on lepingulised töötajad eri valdkondades.

Veel on muret tekitav psühhiaatrite ülekoormamine. Psühhiaatreid, eriti lapsepsühhiaatreid on meil üldse vähe ja nende rakendamine peaks olema mõistlik ja vajalik siis, kui lapsel on tõsine abivajadus, et seda psühhiaatriressurssi, mida meil terves Eestis napib, ei kasutataks seal, kus seda tegelikult vaja ei ole. Ja nii on muudatusettepanek kõigepealt see, et Eestis õppivatele lastele – tõsi, sealhulgas ka Ukrainast tulnud lastele – tagada jõukohane õpe ja seda koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Soovituse [andmisel] kaasatakse vajaduse korral sotsiaal‑ ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste, küll aga peab kaasama haridusspetsialiste. See on esimene muudatus.

Nüüd, teine muudatus on seotud pelgalt Ukrainast saabunud lastega. Ma ütlen kohe ära, et nendest 37 039‑st Eestisse tulnud ja meie teadmisel siia jäänud sõjapõgenikust 34% on lapsed. Need on tänase hommiku numbrid. 4448 last on asunud õppima Eesti haridusasutustesse, sealhulgas alusharidusasutustesse, ja nendele lastele on soov pakkuda täiendavat põhiharidusele järgnevat õpet, mis ei ole osa tasemeõppest ega ole ka veel osa gümnaasiumiõpingutest, kuid annab võimaluse selle vaheaastaga õppida keelt, et siis saaks minna edasi tavaõppesse.

Need on need kaks muudatust. Teine muudatus on ajutine, see kehtib käesoleva aasta lõpuni. Esimene muudatus, mis puudutab ka oluliselt meie enda lapsi, on mõeldud kehtima püsivalt.

Selle eelnõu jõustumine oleks tavapärases korras ehk kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Selle eelnõuga ei ole eraldi kulusid, mis puudutab laste lisaõppesse vastuvõtmist. Esimese punkti juures arusaadavalt on need kulud juba planeeritud ja me leevendame ju olukorda. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ettepanekul on Vabariigi Valitsus otsustanud juba eraldada Ukraina kriisis täiendavat toetust vastavalt Eesti Hariduse Infosüsteemi kannetele ehk kui meil järgmise õppeaasta alguses on uussisserändajate lapsed kooli nimekirja saanud, siis selle alusel ka õpilase pearaha sinna kooli antakse. Eraldi ressursse see eelnõu täiendavalt ei vaja. Olen valmis vastama teie küsimustele. 

Ja küsimusi ikka on. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on tegelikult nende mõlema muudatuse kohta üks samasisuline küsimus. Millel põhineb see analüüs? Tegemist tundub ju olevat nii-öelda tehnilist ja rakenduslikku laadi küsimustega. Kas see oli vältimatu, et seda peab reguleerima õiguslikul tasandil, nende õpilaste teemat, kes põhikooli kontekstis ei ole valmis edasi minema ja ei saa [edasi minna], et seda peab tõesti tegema seadusandlikul tasandil üheaastase erandina? Ja teine on see meeskondade teema. See tundub ka nii tehniline. Mis regulatsioon seal varem oli – mul ei ole lihtsalt seda eelnõu [käepärast] –, et seda peab igal juhul seaduse tasandil muutma?

Aitäh, Priit Sibul, küsimuse eest! Hästi oluline küsimus. Vastus on selline, et tõsi on, meie seadused laiemalt on üsna detailsed. Mina personaalselt olen seda meelt, et seadused võiksid anda suuremat otsustusvabadust, sest nii ehk naa on tegemist haldusmenetlusega ja kaalutlusotsusega, ka antud juhul koolivälisele nõustamismeeskonnale. Kahjuks on tõesti nii, et mõlemal juhul on täna seadusest tulenevalt sõnaselgelt öeldud järgmist. Esimesel juhul seda, et lisaõppeaastat on võimalik pakkuda ainult haridusliku erivajadusega õpilasele ja hariduslikuks erivajaduseks ei peeta puudulikku keeleoskust. Ja teisel juhul on PGS‑ist tulenev see, et meil on kohustus õpilasele sobiva õppevormi leidmisel kaasata kolme erinevat spetsialisti. Seadus ei anna valikuvabadust ja selle valikuvabaduse me soovime siia sisse tuua.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Niisugusi 15–17‑aastasi Ukraina õpilasi, kelle hulgast teoreetiliselt võiksid tulla need lisavajadusega õpilased, oleks 5. mai seisuga minu arvestuse järgi Eestis alla 2000. Ja mul on kaks küsimust seoses sellega. Kas on teada, kui palju neist 2000‑st kavatseksid seda meedet kasutada, kas on tehtud mingi sellekohane analüüs või uurimus või küsitlus? Ja teine küsimus: kas poleks õige Ukraina tulevikule mõeldes pakkuda neile õpilastele Eestis hoopis eelistatavalt seda tuge, et nad saaksid Ukraina haridussüsteemis veebi teel jätkata? Sellepärast, et kui me suuname oma meetmed Ukraina põgenike Eestis põlistamisele, siis me osaleme Ukraina sõjajärgse demograafilise katastroofi ettevalmistamisel.

Aitäh! Minu lootus on, et neid lapsi on pigem rohkem kui vähem, kes eesti keele õpet soovivad kasutada. Kuigi need valikud ja otsused on loomulikult lapsevanemate teha. Selles mõttes, et kui lapsed ei vali eestikeelset õpet – õigemini nende vanemad teevad need valikud – siis sellisel juhul võib olla nende laste arv väiksem. Minu väga suur lootus on, et Ukraina lapsed, kes siin kas ajutiselt või mõnedel juhtudel ka pikemaajaliselt elavad, õpiksid ära eesti keele, isegi kui nad sõjajärgselt naasevad oma koduriiki. Ma arvan, et eesti keele oskus ja Eesti sõprade ring Ukrainas ei teeks meile küll halba. Aga otse küsimusele vastates, minule teadaolevalt seda uuringut ei ole tehtud ja seda olekski praeguses olukorras üsna keeruline teha, sest inimesed veel tulevad siia, alles teevad oma valikuid. Nii et tihtilugu me tegelikult ei tea ka, millised on need väljavaated.

Nüüd, teine küsimus. Mis puudutab Ukraina haridussüsteemis õppimise jätkamist, siis eriti lõpuklasside puhul seda ka praegu tehakse, ja tehakse ka väga paljude mitte lõpuklasside või üleminekuklasside puhul selleks, et õpilased saaksid oma selle kooliaasta ära lõpetada Ukraina haridussüsteemis. Selleks kasutatakse üle interneti õppimise võimalust, erinevaid digilahendusi. Edasiõppimine Eestis Ukraina õppesüsteemis tõenäoliselt on osa perede ja laste valik, aga nendele, kes valivad õppimise Eesti haridussüsteemis, me peame selle võimaluse siin looma. Ma usun, et see on mõlema osapoole huvides, nii meie inimeste kui ka Ukraina sõjapõgenike huvides, et me saame seda teha eesti keeles, ja see täiendav aasta eesti keele õppimiseks on igati hea lahendus. Ja ma väga loodan, et Ukraina õpilased kasutavad aktiivselt sellel suvel ka keelekümbluslaagreid, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium on korraldamas.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma loen siit seletuskirjast, et lisaõppe rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks, aga teie ütlesite, et muudatus kehtib aasta lõpuni. Me teame, et need on kaks täiesti erinevat mõistet meie haridussüsteemis. Need on seotud ka rahaga, finantsaasta ja õppeaasta lõpevad erinevatel aegadel. Mida teie siin täpsemalt silmas pidasite võrreldes selle seletuskirjaga?

Kõigepealt ma tuletan meelde, et sellel eelnõul puudub otsene seos eelarvega, sellepärast et rahastusskeem käib selle järgi, kuidas on õpilased novembri seisuga EHIS‑esse ehk hariduse infosüsteemi kantud, ja selle järgi pearahad koolidele tegelikult tulevad. Nüüd see, mis puudutab lisaõpet – lisaõpe tõepoolest on õppeaastal 2022/2023 ehk see läheb üle käesoleva aasta lõpu.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See 4400 last, kes õpib – no tegelikult on neid ju kolm korda rohkem, kes jõuavad kohe-kohe sinna. Selge on see, et need lapsed on palju suuremate probleemidega, mis vajavad tõenäoliselt psühhiaatri abi, rääkimata psühholoogist. Ja minu küsimus. Kui palju on praegu kaetud Eestis elavate laste vajadus koolipsühhiaatri ja koolipsühholoogi järele ja kui palju tegelikult peaks seda olema, arvestades nüüd kiiresti juurde tulnud vähemalt 12 000 lapse võimaliku vajadusega?

Aitäh küsimuse eest! Kooli kontekstis me räägime koolipsühholoogidest. Ja koolipsühholoogidega kaetus on olnud muret tekitav, aga see on aasta-aastalt paremaks läinud. Üks väga hea lahendus, mida mitmed kohalikud omavalitsused on rakendanud, on hariduslike tugiteenuste kokkutoomine koolist üheks omavalitsuse teenuseks ühte asutusse. Mõnes omavalitsuses on nad veel liidetud sotsiaalteenustega. See on andnud võimaluse oluliselt suuremale hulgale koolidele ka seda psühholoogiteenust pakkuda ja korraldada. Viljandis on näiteks selliste muudatuste tulemusena võimalik lisaks koolidele ka alusharidusasutustele ehk lasteaedadele psühholoogiteenust pakkuda. Aga see nii-öelda võitlus, et meil oleks rohkem psühholooge, kes koolides töötaksid, on meil jätkuvalt veel ees, et me saaksime pakkuda meie oma lastele võimalikult häid teenuseid.

Nüüd, rääkides Ukraina sõjapõgenikest, lastest, ma teen väikse põike ühe teise eelnõu juurde, mis on Riigikogu menetluses. See on lisaeelarve, milles tegelikult on 1,2 miljonit psühhosotsiaalseks kriisiabiks ja ligi 800 000 [eurot] traumateraapiaks ja spetsiifilisemaks abiks. See on see ressurss, mille eest me püüame abistada neid Ukraina inimesi, sealhulgas lapsi, kelle abivajadus on suurem. Oleme arvestanud, et circa 5% Ukraina sõjapõgenikest võivad vajada hilisemas faasis ehk umbes pool aastat pärast siia saabumist pikemat traumateraapiat. Ja oleme arvestanud loomulikult ka sellega, et spetsiifilist abi vajab circa 20% inimestest, aga see ei ole selline pikaajaline keeruline teraapia ja seda ei pea tegema väga erilise väljaõppega inimene. Psühhosotsiaalset kriisiabi vajavad nad kõik, sest nagu ma olen ka varasemalt öelnud, psühhosotsiaalne kriisiabi on eeskätt esmavajaduste rahuldamine, inimeste ärakuulamine, märkamine, mis on inimese suurim probleem, ja sealt siis ka juba vajaduse korral spetsiifilisele teenusele suunamine.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin selle § 100¹⁵ juures on kirjas, et lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse välisriigis ja ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Tähendab, seda lisaõpet oleks võimalik saada ainult nendel, kes peaksid minema Eesti koolis 10. klassi, esimesse gümnaasiumiastme klassi, sest nendel pole lõputunnistust või nad ei saanud sinna soovitud gümnaasiumisse sisse. Miks ei ole seda lisa-aastat võimalik saada teistes klassides õpilaste puhul ja miks ei ole võimalik seda saada siis, kui õpilane soovib samas koolis jätkata, aga ta vajab lihtsalt järeleaitamist?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mis puudutab teisi klasse, mitte seda 10. klassist edasiminekut. Põhjus on selles, et kui sa õpid põhikoolis, siis sa õpidki põhikoolis ja saad põhikooliõpingute kõrvalt õppida täiendavalt ka eesti keelt. See üleminek on just nimelt see keeruline koht, kus sa pead astuma uude kooliastmesse ja seal on sul tarvidus eesti keelt täiendavalt lisaks õppida, et leida see sobiv kool, kus toime tulla. Aga kui sa oled näiteks 5. klassi tulnud, sul on ebapiisav keeleoskus, siis 6. klassi viiakse sind igal juhul edasi ja tõhustatakse lihtsalt seda keeleõpet sinna kõrvale.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma päris täpselt ei suuda aru saada nendest aastaarvudest. Kas neid õpilasi, kes praegu on siin ja sügisel lähevad 10. klassi, see ei puuduta, vaid see puudutab neid, kes lähevad praegu 9. klassi ja peaks tuleval aastal [10. klassi minema], et nemad saavad pikendust? Või keda see täpselt puudutab? Meil on praegu päris suur hulk õpilasi siin. Kui ma seda eelnõu loen, siis mulle tundub, et neid see ei puuduta, kes sügisest peaks 10. klassi minema. Aga see ei tundu adekvaatne. Ja teine küsimus on selle esimese paragrahvi muudatuse kontekstis, et see ei puuduta ju mitte ainult Ukraina lapsi, vaid ka meie omasid. Kas meil on teada, kui palju on neid, kes vajaksid seda nii-öelda kompleksspetsialistide lahendust, ja kui palju on neid, kes [vajaksid] ühte, teist või kolmandat, et meil igal juhul on vaja seda muuta?

Kõigepealt, need, kes täna on lõpetamas 9. klassi, aga kellel on puudulik eesti keele oskus, saavad vaheaasta, et õppida eesti keelt selleks, et siis minna edasi tavalise õppimise tempoga. See on mõeldud neile. Mis puudutab seda, kui paljud lapsed vajavad ainult haridusspetsialisti hinnangut, siis nagu ma ütlesin, kattuvus Eesti enda laste puhul – see on võrdlus isikustatud andmete pinnal, mida me oleme haridusministeeriumiga ja Sotsiaalkindlustusameti andmebaasidega teinud – on üks kolmandik, mis tähendab seda, et puudega lapsi on üks kolmandik, kaks kolmandikku on haridusliku erivajadusega lapsi. Nii et sealt me saame teha selle järelduse, et kolmandik lapsi on hinnatud niikuinii. Ja mingisuguse osa laste puhul on ka kas ajutise toe vajadus või siis ka sellise lihtsama toe vajadus, kus tegelikult ei ole vaja ei psühhiaatrit ega sotsiaaltöötajat kaasata. Kui palju selliseid lapsi täpselt on, seda on raske hinnata. Küll aga, kui nähakse, et lapsel on ka muid võimalikke probleeme, siis need hindamised tehakse nii ehk naa. Ja kindlasti, kui vanem avaldab soovi, siis need hindamised täpselt samamoodi tehakse, kuigi meie tänane teadmine erinevatest uuringutest, sealhulgas ka puuetega laste vanemate uuringust, on see, et pigem on soov, et neid hindamisi oleks vähem. See on koormav perele ja koormav lapsele.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Te ütlesite, et see seaduseelnõu ei ole kuidagi eelarvega seotud, aga samal ajal minister Liina Kersna meil komisjonis ütles, et vajadus on juba kuni 50 000 lapseni välja arvutatud. Ehk kui me teame, et need 50 000 last, kellest Liina Kersna räägib, on ajutise kaitse saajad, kellel on eeldatavalt Euroopa poolt nõutud juurdepääs haridusele, mis tegelikult ütleb, et need ajutise kaitse saajad peavad samaväärsetel tingimustel võõrustava liikmesriigi kodanikega saama seda teenust. Siin on ka öeldud, et tagatakse nende laste puhul midagi enamat kui liikmesriigi kodanike puhul. See on siin seletuskirjas kirjas. Ma küsin, et kui suur see midagi enamat siis ikkagi on. 50 000 last. Ma arvan, et me siiski tahaksime teada, kui suured need summad on.

Suur aitäh! Ma tõesti ei oska kommenteerida, mida komisjonis arutati, küll aga saan ma kommenteerida seda, et me räägime 50 000 sõjapõgenikust, mitte 50 000 lapsest. Sõjapõgenike hulgas tänahommikuse seisuga oli lapsi 34%. Sellest 34% lastest on 40% lasteaiaealised ja 60% kooliealised. Kooliealiste laste puhul omakorda me sellest üleminekuklassist räägime oluliselt väiksema hulga laste puhul. Ja see "enam", mida me pakume, on tõepoolest lisaõppeaasta eesti keele õppimiseks. Mitte midagi muud enamat neile tegelikult ei pakuta. Ja eesti keele õppimine on kindlasti mitte ainult Ukraina lapse huvi, vaid eeskätt on see meie enda ühiskonna huvi, et meil elaksid siin inimesed, kes oskavad eesti keelt, või kui ka Ukraina inimesed otsustavad siia jääda, siis nende lapsed õpiksid eesti keeles.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! 800 000 [eurot] traumateraapia raviks, aga minu küsimus on nüüd, ma püüdsin natukene selgust saada, kui palju on neid traumateraapia spetsialiste. See ei ole niisama ja see koosneb väga paljudest spetsiifilistest alateemadest. Kui palju on neid, kes üldse seda 800 000 eurot saavad kasutada? Ja seal on oluline, nagu ma olen lugenud, et need traumat kogenud [inimesed] on sageli vait, endasse tõmbunud, ja nendega tuleb rääkida. Aga eesti keeles rääkimisest ei piisa. Minu küsimus on, kui palju on neid spetsialiste, kes valdavad ka vene keelt, ma ei hakka küsima ukraina keele kohta. Kas see 0,8 miljonit ... (Juhataja helistab kella.) Kes selle ära jagavad? Kas nad üldse suudavad aidata ja kui palju?

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult, spetsialistide nappus on probleemkohaks nii ehk naa. Ja see on ka üks põhjusi, mille pärast me püüame madala lävendiga teenuseid just vaimse tervise valdkonnas arendada. Traumateraapia pakkumine ei ole ilmtingimata kliinilise psühholoogi pakutav teenus ja ammugi mitte ei pea ta olema psühhiaatri pakutav teenus. Eestis on päris [suur] hulk neid inimesi, kes suudavad väga eriilmelisi teraapiaid pakkuda. Meie ülesanne on sellesama mainitud eelarve eraldise eest leida need inimesed üles, selgitada välja nende kompetents ja pädevus, anda täiendavaid koolitusi ja vahendada ka teenuseid. Sest igal juhul on vastutus väga suur, millised teenuseosutajad traumeeritud klientidega kokku puutuvad.

Mis puudutab nüüd seda traumateraapia keerukust, siis siin ma pean, härra Ernits, teiega tõesti nõus olema. Trauma on äärmiselt keeruline ja see trauma [mõju] võib olla üsna pikaajaline, kui õigel ajal inimesele teenust ei osutata. Küll aga, kui märgatakse inimese abivajadust õigeaegselt ja teraapiat saab alustada kiiresti, on võimalus, et me selle posttraumaatilise sündroomi selle inimese elust tulevikus tegelikult kustutame. See on kindlasti meie eesmärk nende inimeste puhul, kes on üle elanud sõjakoledusi ja näinud pealt kas lahingutegevust, tapmist või kuni sinnamaani välja, et on olnud ise ohvrid, muu hulgas ka vägistamisohvrid.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ise olete siin üsna valjuhäälne võrdse kohtlemise eest võitleja, aga mina loen siit seletuskirjast, et liikmesriigid võimaldavad ajutist kaitset saavatele alla 18‑aastastele isikutele juurdepääsu haridussüsteemile võõrustava liikmesriigi kodanikega samaväärsetel tingimustel, kuigi antud juhul ei ole lisaõppe loomise puhul küsimus, et tagatakse liikmesriigi kodanikega samaväärsed tingimused, vaid tagatakse midagi enam kui liikmesriigi kodanikele ehk Eesti tavalastele lisaõpet ei võimaldata. Seletage ära, kuhu see võrdne kohtlemine on jäänud. Ma üldse ei saa aru, miks ajutiselt kaitset saavatele õpilastele võimaldatakse midagi enamat kui kohalikele.

Aitäh küsimuse eest! Eesti lastele võimaldatakse lisaõpet haridusliku erivajaduse korral ja see on üsna levinud, eriti puuetega laste puhul. Ja nendele lastele, kellest me täna räägime – Ukraina lapsed –, pakutakse seda lisaõpet keeleoskamatuse tõttu. Eesti emakeelega lapsed tõepoolest seda ei vaja. Ja ka Euroopa õigusruum ei keela pakkumast midagi enamat. Küll aga oleksime me probleemi ees, kui me ei pakuks lastele haridust. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on peamised asjad, mida lapsele, kes on sattunud teise riiki, peab pakkuma, kindlasti haridus ja tervishoiuteenused. Ja siin järeleandmisi teha ei ole võimalik ei ÜRO lapse õiguste konventsiooni seisukohalt ega ka mainitud direktiivide seisukohalt.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin natukene raha kohta. Ma saan aru, et praegu valitsus eraldab omavalitsustele vist 500 ja natuke enam eurot lapse kohta, kes on koolis õppes, ja seesama summa käib kaasas ka siis, kui see lisaõpe tehakse. Või on see nagu teine summa? Ja teine küsimuse pool on see, et kui see nüüd on sama summa, siis kuidas see raha liigub, kui laps on sisse kirjutatud ühte omavalitsusse, aga läheb kooli teise omavalitsusse? Eesti tavatingimustes käib see pearaha [lapsega] kaasas ja omavalitsus maksab teisele omavalitsusele selle ära. Aga kas omavalitsusel on õigus nõuda teiselt omavalitsuselt seda 500 eurot või kuidas see lahendatud on? Seda ei tule kuidagi siit välja.

Suur aitäh! Kogu rahastusskeem on samadel alustel, mis meil on seni olnud, nii nagu ka Eesti laste puhul. Murekohaks on Ukraina sõjapõgenike elukoha registreerimine rahvastikuregistris ja see on tegevus, millega nii kohalikud omavalitsused kui ka Siseministeerium aktiivselt tegelevad, et me saaksime inimesed registrisse seal, kus nad tegelikult elavad, nii et see probleem oleks võimalikult väike. Aga rahastusskeemid on täpselt samasugused, nagu nad on alati olnud. (Saalist küsitakse midagi.) Täpselt samamoodi, nagu on meie enda Eesti laste puhul, täpselt samamoodi on ka Ukraina laste puhul, siin ei ole erisust.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma alati tahan ka väga sihukest laialdast pilti vaadata ja ma ikkagi arvan, et päris paljud gümnaasiumiklassis või ‑astmes õppivad noored tänapäeval, ka meil, on kas õhtukoolis või niinimetatud kaugõppes. Nende peamine eesmärk on või olude sunnil nad valivad esmalt töökoha ja siis üritavad haridusteed jätkata. Kui palju võib olla just selliseid noori nüüd tulnud? Noh, kui ikka ütleme, et ka eestlased läksid Soome ehitama, siis nad ei tahtnud vaadata, kusmaal see haridus mul pooleli praegu on, et kas ma hakkan ennast nüüd sulandama sinna sellesse Soome haridussüsteemi, et parem ikka kolm‑neli aastat, jalad alla, Eestis teen firma ja siis kõik läheb edasi. Kas me oleme käsitlenud [seda] ka nendes arvutustes, et me ei paneks nii suuri prognoose – eesmärgid peavad muidugi alati üllad olema –, liiga suuri numbreid?

Ma ütlen ausalt, et ma ei saanud sellest küsimusest aru. Ma vabandan.

Sa saad uuesti küsida. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ilusad ja suurejoonelised ideed. Aga mul on küsimus. Juba praegu on meil õpetajatega probleem, ei ole piisavalt õpetajaid. Kust te nende ilusate ideede elluviimiseks õpetajaid saate?

Aitäh küsimuse eest! Väga oluline küsimus. Haridus‑ ja Teadusministeerium väga aktiivselt tegeleb abiõpetajate leidmisega, et neid koolis senisest rohkem rakendada. See on olnud teemaks juba mõnda aega. Nüüd on see vajadus ka oluliselt aktuaalsem. Sellega tõepoolest tegeldakse. Ma tean koole, kes on juba võtnud hariduslike erivajadustega lastega töötama just neid Ukraina inimesi, kellel on oma koduriigist kaasa tuua vastav kogemus ja haridus. Tean ka kohalikke omavalitsusi, kes on omavalitsuse juurde võtnud Ukraina päritolu haridusspetsialistid, et korraldada õpilaste õpet selles omavalitsuses.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna komisjoni ettekande juurde. Palun siia kultuurikomisjoni liikme Helle‑Moonika Helme.

Head Riigikogu liikmed! Hea minister! Hea eesistuja! Tõepoolest, kultuurikomisjon teisipäeval, 3. mail seda seaduseelnõu arutas. Me arutasime seda neljanda päevakorrapunktina ja komisjoni liikmetest terve päevakorra [ulatuses] võtsid osa Helle‑Moonika Helme, Jaak Juske, Jaanus Karilaid, kes oli Aadu Musta asendusliige, Signe Kivi, Anneli Ott, kes oli Marko Šorini asendusliige, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop ja Aivar Viidik, kes oli Kristina Šmigun-Vähi asendusliige. Selle päevakorrapunkti juures olid meil komisjonis haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna ning [ministeeriumi] õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk. Annan väikese ülevaate, kuidas meil see jutuajamine seal kulges.

Kõigepealt Liina Kersna tutvustas eelnõu, mille kohta ta ütles, et selle mõlemad punktid tulenevad Ukraina sõjapõgenikest laste toetamise vajadusest. Haridussüsteemi on jõudnud üle 4000 Ukraina lapse, see oli 3. mail. Täna me kuulsime Signe Riisalo käest ka täpsemaid numbreid. Tõepoolest, neid on üle 4000 lapse ja enamik neist on sisenenud üldhariduskoolidesse. Eestisse on tulnud lapsi, kes on lõpetanud üheksanda klassi Ukraina riikliku õppekava alusel ning saanud sealt ka vastava tunnistuse. See tunnistus aga ei taga neile võimalust minna Eesti gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse, kuna meie riiklikud õppekavad on erinevad. Seega on vaja õpilastele pakkuda paindlikku lisaõppeaastat, mille jooksul saab keeleõpet ja tasandusõpet ainetes, kus on tuvastatud mahajäämus. Koolijuhid on olnud nõus tunnistama erinevate riikide õppekavasid. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi juristide sõnul on aga tegemist Eesti riigi praegu kehtiva seadusega, mis käsitleb vaid Eesti riiklikku õppekava, ja seega ei saa selle kehtiva seaduse alusel Ukraina lastele pakkuda paindlikku lisaõppeaastat, et nad saaksid astuda gümnaasiumi või kutsekooli. Hetkel puudutab seadusmuudatus ainult Ukrainast tulnud põhikooli lõpetanud õpilasi. Ministri sõnul võib tekkida vajadus lisaõppeaasta teema juurde tagasi pöörduda ka hiljem, sest tegelikult on probleem laiem ja puudutab ka teistest riikidest tulnud õpilasi.

Selle eelnõu teine muudatus – ma räägin praegu kõike seda, mida meile haridusminister komisjonis rääkis – puudutab kooliväliseid nõustamiskomisjone. Kehtivas seaduses on kirjas, et kooliväline nõustamismeeskond peab kaasama igal juhul haridus‑, tervishoiu‑ ja sotsiaalvaldkonna eksperte. Eelnõus toodud muudatuse alusel aga hakkab see kooliväline nõustamismeeskond kaasama eksperte vaid vajaduse korral. Minister selgitas, et näiteks lapsepsühhiaatrid on üle koormatud ning tegeleksid nõustamismeeskonnas osalemise asemel pigem üks ühele lapse nõustamisega. Aga kuna seaduses on praegu kirjas, et tervishoiuekspert peab igal juhul olema kaasatud, siis elu on näidanud, et neid eksperte kaasatakse formaalselt. Paljude hariduslike erivajadustega laste puhul on hinnang juba antud ja tegemist ongi formaalse duubeldamisega. Lisaks, lapsel ei pruugigi üldse vajadust olla psühhiaatri hinnangu järele. Minister rõhutas, et oluline on lähtuda konkreetse lapse vajadusest. Ta kirjeldas siin kogu seda protsessi veel natuke laiemalt, kuidas see tervishoiu‑ ja sotsiaalvaldkonna ekspertide kaasamine käib. Ta möönis, et komisjonide koormus on suur ja seoses Ukrainast tulnud sõjapõgenikest laste vajadustega see koormus kindlasti suureneb. Aga ta ütles, et eelnõu vastav muudatusettepanek, mis puudutab neid nõustamiskomisjone, võiks jääda kehtima alaliselt. Minister lisas ka, et Rajaleidja süsteemi võetakse tööle neli Ukraina psühholoogi, kes alates sügisest aitavad koolivälistes nõustamismeeskondades just nimelt Ukraina sõjapõgenikest lapsi hinnata.

Edasi läks lahti diskussioon. Jaak Valge, kes meil juhtis komisjoni [istungit], alustas ja sõnas, et ta kindlasti ei kahtle lisaõppe vajaduses, aga kas on juba läbi viidud ka uuring või on kavatsus seda teha, et teada saada, mida Ukraina põgenikud Eesti riigilt täpsemalt eeldavad. Liina Kersna vastusest sai välja lugeda, et mingeid uuringuid pole tehtud ega ka kavatseta teha. Ta lihtsalt ütles, et lisaõppeaasta on mõeldud selleks, et kui Ukraina laps soovib astuda Eestis järgmisse haridusastmesse, siis tal oleks võimalus seda soovi korral teha. Lisaõppe fookus on keeleõppel, aga vajaduse korral liidetakse ka teisi aineid. Jaak Valge küsiski, kas järgmine haridusaste lisaõppeaasta puhul peaks olema Eestis. Liina Kersna vastas, et selleks ei saa kedagi kohustada, kuid lisaõpe loob eelduse Eestis edasi õppimiseks ja lisaõppeaastat võib läbi viia ka gümnaasium. Jaak Valge soovitas ministeeriumil uuringu läbiviimist korraldada. Ja kui näiteks Ukraina lapsed soovivad üheselt jätkata oma haridusteed Ukraina haridussüsteemis, siis kahtlemata peaks lisaõppe vajadus olema ka teistmoodi orienteeritud. Liina Kersna sõnas seepeale, et lisaõppeaasta on täiesti vabatahtlik, aga siiski põhiharidus on Eesti riigis kohustuslik haridus ja kõik Ukraina lapsed, kes meile siia on tulnud, peaksid põhiharidusse jõudma. Aga see, mis puudutab järgmist haridustaset, on iga noore inimese enda otsus ja võimalus on edasi õppida ka Ukraina süsteemis distantsõppe korras.

Ma ise küsisin Liina Kersna käest selle kohta, et lisaõppeaasta teatavasti ju tähendab igal juhul Ukraina sõjapõgenikust lapsele ühe aasta kaotust. Just gümnaasiumi seisukohalt [on nii], et Eesti lapsed valmistuvad meil gümnaasiumi astumiseks aastaid, aga nad ei pruugi sinna saada. See gümnaasiumiastmes toimuv õpe ei ole ju kohustuslik ja seetõttu ei ole ka gümnaasiumi saamine otseselt selline asi, mida Ukraina sõjapõgenikele peaks kuidagi võimaldama. Ma küsisingi, kas ukrainlastele tehakse eraldi kvoodid järgmisele haridustasemele saamiseks, et nad seda lisaõppeaastat ei kaotaks. Liina Kersna vastas, et tegu ei ole kaotatud aastaga, vaid selle aasta jooksul toimub õpe. Kersna nõustus, et gümnaasium ei ole koht, kuhu kõik saavad õiguse sisse astuda. Kuid ta ütles, et koolijuhil on õigus kehtestada välismaalt tulnud õppijatele eritingimused sisseastumiseks, ja tegemist on koolijuhile seadusega antud õigusega. Uussisserändajate puhul on seda ka hinnatud. Kui valikukomisjon hindab, et õpilase võimed gümnaasiumis õppida on piisavad, kuid eesti keel on kehv, siis ta siiski võetakse gümnaasiumisse ja aidatakse keeleliselt järele kas siis selle lisaõppeaastaga või jooksvalt. Ta ütles ka, et Tallinna linnapeaga on kokkulepe, et riik võtab nii progümnaasiumi – seitsmes kuni üheksas klass – kui ka gümnaasiumi osas suurema vastutuse Eesti suurimas omavalitsuses ning teeb Ukraina lastele eraldi keelekümbluskooli alates selle aasta sügisest.

Jaak Valge küsis, kas on olemas mingisugune teave, kui palju on progümnaasiumi‑ ja gümnaasiumieas olevaid Ukraina lapsi ning kas on olemas prognoos, kui paljud neist lisaõppeaastat vajavad. Liina Kersna tõdes, et tõepoolest, Eesti haridussüsteemi on praeguseks jõudnud ainult pooled Eestis olevad Ukraina lapsed. Sügiseks tuleb kõik need lapsed nii‑öelda üles leida ja meie haridussüsteemi tuua. Eestisse jõudnud gümnaasiumieas olevaid noori praegu väga palju ei ole. Eelkõige on Eestisse saabunud lapsed esimese kuni kuuenda klassi vanuses. Minister lisas, et suures osas on andmed olemas, ja siin ta ütleski selle arvu, mida ma küsisin ka praegu minister Riisalo käest, noh, ma eeldan, et see võib-olla oli Liina Kersna keeleline või mingisugune vääratus lihtsalt, kui ta ütles, et vajadus on kuni 50 000 lapseni ka välja arvutatud. See on protokollis kirjas, selles mõttes ma seda ka niimoodi loen.

Margit Sutrop küsis, kas on võimalik võrdselt kohelda erinevate aastakäikude õpilasi ning kas lisa-aastat on võimalus kohandada ka juba gümnaasiumiõpet alustanud õpilase puhul. Liina Kersna ütles seepeale, et lisaõppeaastat saab rakendada ka gümnaasium sõjapõgenikest laste puhul. Ta rääkis ka, et seda lisaõppeaasta teemat on õigupoolest juba varem tõstatatud ka meie enda õpilaste puhul. Tallinnasse loodavate riigigümnaasiumide kolm juhti on öelnud, et nad ootavad oma gümnaasiumidesse ka venekeelsetest koolidest tulnud noori, kes on igati võimelised gümnaasiumis õppima, aga nende eesti keel võib-olla ei ole piisav. Siis saaks neile pakkuda pehmemat üleminekut. Seega tuleks mõelda, kuidas seda lisaõppeaastat tulevikus võib-olla sellisena disainida, et see oleks kohaldatav ka Eesti venekeelsetele õpilastele. Margit Sutrop lisas, et ta toetab eelnõus esialgu aastaks pakutavat võimalust ja ka seda, et seda võiks edasi arendada kõigile.

Siis tuli küsimus kutsehariduses toimuva kohta. Liina Kersna rääkis, et kutsehariduses on võimalik võtta kutsevaliku aasta ja Ukraina noored on seda võimalust ka juba kasutanud. Neile on tutvustatud erinevaid erialasid ja pakutud lisaks ka keeleõpet. On olnud ka mingi variant, et suunata Ukraina lapsed, kes on saanud, ütleme, Ukrainas üheksanda klassi tunnistuse kätte, uuesti meil üheksandasse klassi, et nad saaksid selle aasta läbida eesti õppekava järgi. Aga minister arvas, et see ei tundu mõistlik, kuna Ukraina õpilasel on juba olemas enda riigi poolt antud üheksanda klassi tunnistus. Alternatiiv astuda võrdsetel alustel koos teistega gümnaasiumi loomulikult on olemas, aga me kõik saame aru, et see tõenäosus – põhimõtteliselt nad eesti keelt ju ei oska – valmisolekuks on väga väike.

Margit Sutrop uuris veel, kui suures osas kattuvad Eesti ja Ukraina üldhariduse õppekavad. Minister vastas, et nad analüüsivad seda jätkuvalt. HTM‑i õppekava osakond võrdleb õppekavasid ja tegemist on loomulikult väga mahuka tööga. Ta lubas, et niipea, kui see teadmine tuleb, jagatakse seda teadmist ka kultuurikomisjoniga. Põhiline erinevus Eesti ja Ukraina õppekava vahel on see, et Ukraina lapsed lähevad kooli kuueaastaselt ja nende gümnaasiumiosa kestab kaks aastat. See on see kõige suurem erinevus.

Jaak Valge jätkas ja ütles, et väga oluline oleks ikkagi teada – kuna see on siiski väga suur muudatus –, mida õpilased sisuliselt vajavad. Liina Kersna ütles, et nad on eelnõu ette valmistades arutanud neid asju nende koolide juhtidega, kus Ukraina lapsi on juba nii palju, et mingisugustki sellist ülevaadet oleks võimalik saada. Ei ole soovi luua uusi instrumente. Ministeeriumi soov on kasutada seaduses olemasolevaid instrumente ning neid vastavalt vajadusele laiendada. Jaak Valge siiski möönis, et juba praegu koolis käivate Ukraina laste põhjal – need arvud on ju tegelikult veel väga väikesed – ei saa suuremaid prognoose või laiendusi teha kõigi põgenike kohta. Ta tuli ikkagi tagasi selle juurde, mis ta arutelu sissejuhatuses küsis, et kas uuringuid on tehtud, ja arvas, et neid ikkagi jätkuvalt oleks vaja teha. Aga sellega diskussioon lõppes.

Komisjoni juhina tegi Jaak Valge ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle‑Moonika Helme, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. maiks ehk tänaseks ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Siis hakkasime tegema menetlusotsuseid. Selleks ajaks oli lahkunud osa komisjoni liikmeid: Jaak Juske, Jaanus Karilaid, Signe Kivi, Anneli Ott ja Üllar Saaremäe, ning me tegime need menetlusotsused ära nende komisjoni liikmetega, kes meil seal parasjagu kohal olid. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu päevakorda 11. maiks 2022, see otsus oli konsensuslik. Poolt olid Aivar Viidik, Heidy Purga, Jaak Valge, Helle‑Moonika Helme ja Margit Sutrop. Tehti teine ettepanek: esimene lugemine lõpetada. Seda samuti hääletati, selle poolt oli kolm komisjoni liiget: Aivar Viidik, Heidy Purga ja Margit Sutrop. Vastu ei olnud kedagi, aga erapooletuks jäid Jaak Valge ja Helle‑Moonika Helme. Siis otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helle‑Moonika Helme ja selles osas oli hääletus jällegi konsensuslik. Kõik olid poolt: Aivar Viidik, Heidy Purga, Jaak Valge, Helle‑Moonika Helme ja Margit Sutrop. Sellega oli meie päevakord komisjonis lõppenud ja mina olen nüüd teienigi selle diskussiooni toodud. Ma loodan, et see oli ammendav. Aitäh!

Ja kui ei olnud, siis saab küsida küsimusi. Aga tundub, et oli, sest küsimusi ei ole. Aitäh! Me saame läbirääkimiste juurde minna. Avan läbirääkimised. Ahah, jaa, ootan. No näe! Helle-Moonika Helme, palun!

Ma tänan veel kord selle võimaluse eest ja palun kohe lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Jaa, aitäh! Ma alustan minister Liina Kersna sõnadega, et selle eelnõu mõlemad punktid tulenevad Ukraina sõjapõgenikest laste toetamise vajadusest. Ehk seesama põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmine ei kanna tegelikult mingit erilist kohalikku hüvet ja siin ei ole pistmist millegagi, mis teeks meie endi koolilaste elu või meie õpetajate elu kuidagi paremaks või kergendaks kuidagi nende inimeste elu, kes peavad igapäevaselt töötama meie laste parema hariduse nimel. See eelnõu on tegelikult valitsuse poolt meie lauale toodud, et plaasterdada kinni haava, milleks on valitsuse hakkamasaamatus selle olukorraga, mille nad suuresti ise on tekitanud. Kusjuures see seaduseelnõu on seadusloome mõttes täiesti ebavajalik. Te mäletate, kuidas mõned kuud tagasi tahtis seesama valitsus ära kaotada põhikooli lõpueksamite lävendi ja ta tahtis seda teha lihtsalt haridusministri määrusega. Õnneks ei läinud see läbi. Kuid ma kardan, et ministeeriumi ametnikud oma õelat salaplaani Eesti suurepärast ja hästi toimivat haridussüsteemi lammutada pole siiski unustanud. Mulle tundub, et ka see seaduseelnõu, mida me täna menetleme, kannab sama eesmärki, ainult et seda on õudselt hea ära peita õilsa eesmärgi taha aidata sõjapõgenikke.

Tegelikkuses me näeme, kuidas see toob kaasa kohati pigem Eesti kooli venestamise, vene koolide uusõitsengu – see oli asi, mida lootsime juba vaikselt tasalülitada, nügides neid jõudsalt eesti keele poole. Kuid toome näite ka: Keila vene kool, mida taheti kinni panna, sest ei olnud enam piisavalt venekeelset kontingenti, kes oleks seda vajanud – see kool on nüüd pungil täis neidsamu Ukraina sõjapõgenikke, kes eelistatult kasutavad võimalust õppida vene keeles, sest meie haridussüsteem neile seda võimaldab. Ma pakun, et äkki ongi see vene keeles õppimise võimalus üks väga kaalukatest põhjustest, miks inimesed Ukrainast tegid valiku just Eesti riigi kasuks, kui oli valida, kuhu sõjapakku minna. Rääkimata sellest, et meie keelekeskkond tänaval, poes, meditsiinisüsteemis, töökohtade valikul on neile harjumuspärane ja tuttav, ehk vene keelega saab siin riigis igal pool hakkama. Isegi osa meie ministeeriumide ja omavalitsuste kodulehed on venekeelsed. Kogu vajalik info on neile igal pool vene keeles olemas. Isegi poodide kaubanduslikud teadaanded ehk reklaamid on paralleelselt vene keeles. Me petame ainult iseendid, kui räägime sellest, et õpetame neile eesti keele selgeks ja neist saavad samasugused eestlased, nagu meie oleme. Aga miks nad peaksid eesti keelt õppima?

Ka komisjoni aruteludel on tulnud välja, et mahukas ja kallis eesti keele õppe programm, mida Eesti maksumaksja kinni maksab ning mida nad rahvusvahelise kaitse saanutena kohustuslikult peavad küll läbima, ei ole seotud mitte mingi lõpukontrolli või mõõdikusüsteemiga. Käid lihtsalt kohal ja teed head nägu, et õpid, saad ettenähtud tunnid läbitud ja selle A1 linnukese kirja. Pärast lased igal pool avalikus ruumis vene keelega edasi, sest tegelikult saab Eestis ilma eesti keeleta suurepäraselt hakkama. Poekassas istub sul seesama Ukraina sõjapõgenik ja räägib sinuga vene keeles. No miks sa peaksid temaga eesti keeles purssima? Satud arsti juurde, seal on sul tööle võetud Ukraina sõjapõgenikust meditsiiniõde, ja jälle saate kenasti omavahel hakkama. Lapsevanemana on sul õigus valida oma lapsele õppekeel, loomulikult paned lapse venekeelsesse kooli, kus teda õpetab sõjapõgenikust kõrgelt haritud pedagoog, ja ikka vene keeles. Ise lähed tööle, aga kundedeks on needsamad Ukraina sõjapõgenikud. No mis keeles sa nendega räägid? Ikka selles keeles, mida te mõlemad oskate, ja see pole eesti keel. Ja kui peakski mõni eestlane teele sattuma, küllap ka tema on vajalikul määral vene keele ära õppinud. Ja kui mitte muidu, siis suures kaasatundmises ja abistamise tuhinas, hoolimise ja sallimise valus tönkab ta ikka lõpuks need vajalikud venekeelsed väljendid ära, et teenust kätte saada ja õhtul õnnelikuna magama minna, et on vaest sõjapõgenikku aidanud igapäevaelus hakkama saada.

Nüüd on meil tänaseks päevaks Eestisse jäänud juba peaaegu 40 000 Ukraina sõjapõgenikku. Enamik neist inimestest räägib muide vene keelt. Eesti keelt rääkijate arv on hinnanguliselt kahanenud viimase kahe kuu jooksul 63% peale, mis on väiksem protsent, kui see oli vahetult peale iseseisvuse saabumist, enne seda, kui siit lahkus suur hulk siia Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud mitte-eestlasi. Aga kuna see rahvaste rändamine käib hoogsalt ja neid protsesse hallata ja kontrollida hakkab varsti üle jõu käima, siis hiljemalt aasta lõpuks ei ole meil seda Eestit, mida me oleme 30 aastat üles ehitanud, seda Eesti rahva viimast kantsi ja kodu meile senisel tuttaval ja armsal kujul enam olemas.

Ja kõige selle juures me näeme kahetsusväärselt selle valitsuse soovi Ukraina sõjaga seoses kasutada ära iga väikseimgi võimalus põlistada meie seadusandlusesse kõikvõimalikke päevakajalistest oludest tingitud asju, mida hiljem ei kavatsetagi muuta. Mis riigis me siis ikkagi elame ja kelle heaks see valitsus tegutseb? Järjest enam süveneb tunne, et mitte Eesti ja mitte eestlaste heaks. Õigupoolest ongi selle valitsuse poolt viimasel ajal viljeldav seadusloome kahetsusväärselt tülgastav. See on Eestit hävitav ja meie põhiseaduse vastane. Just saatis koalitsioon muutmata kujul presidendile tagasi välismaalaste seaduse, mis pikemas perspektiivis viib Eesti rahvusriikluse loojanguni. Meid ujutatakse sõjapõgenikele lisaks täiesti seaduslikult üle kolmandatest riikidest pärit inimestega ja ka seda protsessi ei ole eestlastel kahjuks üsna varsti enam võimalik kontrollida. Tulles tagasi tänasesse päeva, on selgelt näha, et me ehitame oma seadusloome kaudu üles mitte oma riiki, vaid mingit teist riiki oma riigi sisse. Me võtame vastu seadusi teise riigi kodanike huvidest lähtuvalt. Me võtame vastu seadusi, mis annavad teise riigi kodanikele õigused, mis veel mõni aeg tagasi oleks olnud mõeldamatu. See on pretsedenditu. Aga paraku on see selle valitsuse käekiri. Me näeme seda järjepidevalt, kuidas sõjapõgenikke ära kasutades ja ärevat rahvusvahelist olukorda põhjenduseks tuues harrastatakse järjest ja järjest seadusloomet, millel Eesti vajadustega, eesti rahva, meie inimeste vajadustega ei ole paraku mitte mingit pistmist.

Me oleme selle eelnõu vastu. Meil ei ole loomulikult midagi selle vastu, kui nii üldhariduskoolide kui ka kooliväliste nõustamismeeskondade koormus väheneb või erituge vajavatele õpilastele saab seda paindlikult pakkuda, aga see ei ole ju kõnesoleva seaduseelnõu põhiosa. Neid 15–17‑aastaseid Ukraina õpilasi, kelle hulgast teoreetiliselt võiksid need lisaõppe vajadusega isikud tulla, oli 5. mai seisuga Eestis kusagil alla 2000. Ja me näeme tegelikult lisaeelarves meeletult suurt paanilist, sihitud, sõjapõgenikega seotud rahakülvi ja sedasama rahakülvi, mida Reformierakond meie oma inimeste lastetoetuste ja veel paljude teiste toetuste puhul kogu aeg halvustanud on. Seetõttu ja kõige muu eelneva tõttu ma teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ettepaneku 611 SE tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma rohkem kõnesoove ei näe ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 611 esimese lugemise lõpetamiseks, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Seda me peame hääletama ja selleks me peame tegema saalikutsungi.

Lugupeetud kolleegid! Me menetleme eelnõu 611, Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, oleme esimesel lugemisel ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tagasilükkamist toetas 13 saadikut, selle vastu on 37, 1 saadik on erapooletu. Tagasilükkamise ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu jääb menetlusse. Ja muudatusettepanekutega on niimoodi, et muudatusettepanekute tähtaeg on 25. mai kell 17.15.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 595 esimene lugemine. [Eelnõu tutvustuse] kannab ette justiitsminister Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Praegune Vabariigi Valitsuse seadus lühendiga VVS jõustus 1996. aastal. Käesoleva eelnõu eesmärk on kajastada kehtivat regulatsiooni ja viia valitsuse liikme tegevuspiirangud kooskõlla põhiseaduse ning Euroopa Nõukogu soovitustega. Eelnõus tehakse mitmeid muudatusi, millest osa on kindlasti suurema ja olulisema tähtsusega, samas kui mõned on ehk väiksemad ja eelkõige praktilistest vajadustest tulenevad.

Järgnevalt esitatu ei ole kindlasti tähtsuse järjekorras toodud, kuid teatav gradatsioon võib selles olla. Esiteks viiakse Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirang kooskõlla põhiseaduse §‑ga 99, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Eelnõus on sõnaselgelt kirjas, et valitsuse liige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühistu juhatusse ega nõukokku, olenemata sellest, kas tegemist on era‑, riigi või omavalitsuse omandis oleva tulundusettevõttega. Põhiseadus ei keela kuulumist täis‑ ja usaldusühingusse, kuna neis ei ole juhatust ega nõukogu, ei keela olla ettevõtja, teha teaduslikku ja pedagoogilist tööd, ei keela kuuluda sihtasutustesse või MTÜ‑desse.

Eelnevast tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõiget 3 ja täiendatakse sama paragrahvi lõikega 3¹. Viimane osutab sellele, et teatud juhtudel on vajalik teavitada valitsust oma tegevusest või tegutsema asumise kavatsusest. See puudutab teisi juriidilisi isikuid, [milles tegutsemine] pole keelatud, ehk sihtasutusi, MTÜ‑sid, usaldus‑ ja täisühingu osanikuks olekut. Oluline on seegi, et teavitamiskohustus rakendub juhul, kui valitsuse liige tegutseb või kavatseb tegutseda neis ühingutes väljaspool oma ametikohustusi. Ehk tegutsemine ametikohast tulenevalt mõne juriidilise isiku nõukogus on täiesti seaduspärane ning sellest ei tule eraldi teavitada.

Teine muudatus. Lisatakse GRECO soovitusest tulenev piirang Vabariigi Valitsuse liikmele peale volituste lõppemist teatud ametikohtadele asumise kohta. Muudatuse eesmärk on vältida korruptsiooniriski. Eelmise aasta 18. märtsil kiitis valitsus oma otsusega heaks huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Selle kohaselt on piirang pärast ametikohalt lahkumist oma ministeeriumi valitsemisala äriühingu juhtimis‑ või kontrollorgani liikmeks asumise kohta kehtinud juba üle aasta. Eelnõuga teeb valitsus ettepaneku sama piirang seadustada, kuid mõnevõrra leebemal viisil. Piirang on ette nähtud kuueks kuuks, huvide konflikti vältimise juhistes on see üheks aastaks, ning piirang hõlmab tegutsemist sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulus ministri juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister oma ametiaja jooksul langetas selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Näiteks, justiitsminister ei tohi asuda AS‑i [Eesti] Vanglatööstus juhatusse või nõukokku kuue kuu jooksul peale ametist lahkumist, rahandusminister ei tohi minna Riigi Kinnisvara AS‑i juhatusse või nõukokku kuue kuu jooksul pärast ametist lahkumist.

Kolmandaks muudetakse valitsuse liikme volituste lõppemisel makstavate hüvitiste regulatsiooni. Makstav hüvitis seatakse sõltuvusse ametis oldud ajast. Kui valitsuse liige on ametis alla aasta, on õigus hüvitist saada vastavalt ametis oldud ajale, kuid maksimaalselt kuue kuu ametipalga ulatuses. Kui minister on ametis olnud üle aasta, on hüvitise suuruseks tema kuue kuu ametipalk. Lisatakse, et juhul, kui minister astub tagasi, on tal õigus hüvitist saada vaid juhul, kui ta on olnud ametis vähemalt aasta ja ka siis kolme kuu ametipalga ulatuses.

Lisaks täiendatakse eelnõuga aluseid, millal valitsuse liikmele hüvitist ei maksta. Esiteks juhul, kui valitsuse liige asub vahetult peale ametist vabastamist Riigikogu liikmeks. See puudutab nii Riigikogu liikmeks saamist kui ka volituste taastumist. Teiseks, kui valitsuse liige asub pärast [ametist] vabastamist mõnele muule valitavale või nimetatavale ametikohale, näiteks presidendiametisse, või [asub ametikohustusi täitma näiteks] mõnes Euroopa Liidu institutsioonis.

Neljas muudatusettepanek puudutab valitsuse liikmete eluasemekulude hüvitamist, mis tehakse sarnaseks Riigikogu liikmete kohta kehtiva regulatsiooniga. Ehk edaspidi nähakse ette, et valitsuse liikme eluasemekulusid hüvitatakse sooviavalduse alusel kuni 15% ulatuses valitsuse liikme ametipalgast. Sealjuures on oluline, et valitsuse liige elab väljaspool Vabariigi Valitsuse või enda juhitava ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid omavalitsusüksuseid. See tähendab, et Tallinnas asuvate ministeeriumide ministrid ei saa hüvitist Tallinnas ja ümbritsevates valdades elamise puhul ning haridusminister Tartus ja Tartu ümbruses olevates valdades elamise puhul.

Viiendaks nähakse ette, et valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste juhtidega sõlmitakse edaspidi tähtajaline tööleping viieks aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nende juhtide jaoks, kel on praegu tähtajatu tööleping, hakkab tähtaeg jooksma seadusemuudatuse jõustumisest alates. Valdavalt on riigiasutuste juhtide töölepingud tähtajalised ja need on reguleeritud erinevate seadustega, näiteks kohtuekspertiisi asutuse juhi oma, riigi rakenduskõrgkooli direktori oma, riigimuuseumi juhi oma jne. Praegu ei ole tähtaega näiteks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse juhil, kutseõppeasutuste direktoritel ja veel mõningatel juhtidel. Nendel, kellel teiste seadustega on tähtaeg ette nähtud, ei muutu midagi. Miks see tehakse tähtajaliseks? Põhjus on selles, et asutusejuhtidel oleks siis suurem motivatsioon muudatusi esile kutsuda ja saaks ka ergutada roteerumist asutuste vahel.

Kuuendaks täpsustatakse Riigikantselei rolli ja ülesandeid, näiteks lisatakse tema ülesannete hulka valitsuse töö planeerimise toetamine ja riigi strateegilise planeerimise koordineerimine.

Seitsmendaks lisatakse Riigikantselei isikuandmete töötlemise erisused ehk ajakohastatakse kehtivat õigust, et selgemini tagada andmesubjekti õiguste kaitse ja parem õigusselgus Riigikantseleile pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemisel.

Seaduseelnõus on veel hulk tehnilisemat laadi muudatusi, mis on tingitud praktilistest vajadustest. Näiteks täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ametisse astumist ja jäetakse välja see, et valitsuse ametisse astumisel peaksid kõik valitsuse liikmed kohe vandeteksti allkirjastama. Seda põhjusel, et võib juhtuda, et mõni ametisse astuv minister ei saa väga objektiivsetel põhjustel vande andmisele tulla. See tähendab seda, et tema saab oma vande ja allkirja anda mõnevõrra hiljem. Samuti täpsustatakse ministri tagasiastumise regulatsiooni selliselt, et peaministril on õigus tagasiastumisavaldus kolme päeva jooksul tagasi lükata.

Täpsustatakse peaministri pädevust, näiteks nähakse peaministrile ette kohustus esitada igal aastal Riigikogule ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest. Praegu käivad väga paljud ministrid siin tegemas ülevaateid oma tegevusest. Osal ministritel tuleneb see kohustus erinevatest seadustest, aga kõik valdkonnaministrid on kaetud "Eesti 2035" raames ettenähtud ülevaadetega. Ma saan aru, et ka täna oli teil päevakorras üks nendest. Nüüd lisatakse siia, et ka peaminister peaks tegema ülevaate. Muudetakse näiteks ka mõningaid aegunud sätteid, mis tuleneb tehnoloogilisest arengust. Näiteks, valitsuse [istungi] protokollis märgitakse edaspidi istungi toimumise koht või viis, sest valitsuse istungid võivad toimuda ka e‑kanalite kaudu.

Tänan! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Jaa. Kalle Grünthal. Ahaa, Kallet ei ole ruumis. Kõik on ära läinud. Helle-Moonika Helme on ruumis. Palun, Helle-Moonika Helme!

Jaa. Ma küsiksin selle kohta, et kuna see annab peaministrile võimaluse ministri tagasiastumine üks kord tagasi lükata, siis kas me hakkame nägema sellist teatrit. Võtame selle tänase päeva juhtumi. Minister Liina Kersna näiteks raputab tuhka pea peale, et saada, ütleme, positiivset kuvandit rahva hulgas, et oi, ma olen süüdi, ma astun tagasi, eks ole, ja siis peaminister Kaja Kallas ütleb, et ma rahuldaks küll su tagasiastumispalve, aga sa oled nii hea minister, sa oled nii hästi hakkama saanud, et tegelikult, ei, sa ikka ei astu tagasi. Kas me hakkame sellist teatrit nägema tulevikus, kui see säte läbi läheb?

Ma usun, et seaduse täitmine ei ole teatritegemine. Kindlasti ei oska ma öelda, kuidas üks või teine konkreetne peaminister oma positsioonil käitub.

Kalle Grünthal, palun!

Tänan! Lugupeetud minister! Teil on kavas muuta § 4 lõiget 3 ja selliselt, et siin tuuakse sisse aktsiaseltsid, osaühingud, tulundusühingud, juhatused ja nõukogud. Aga kehtiv norm ütleb ilusti ära, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Praegu on väga huvitav fenomen, et Tanel Kiik on WHO asepresident. Kas tema kohta praegune Vabariigi Valitsuse norm ei kehti siis? Mis põhjusel, ütleme, see praegu lubatud on? Nüüd tahate tema pärast seda asja muuta või? Kas te võtate ta vastutusele selle eest, et ta on sellisel ametikohal?

Aitäh! Tanel Kiik ei riku ühtegi seadust, ta täidab seda ametikohta tulenevalt oma ametikohustustest. Need sätted selliseid olukordi ei puuduta.

Peeter ei ole ka ruumis. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et osa sätteid juba kehtib meil ja nüüd oleks hea, kui me need seadustaksime ja leevendaksime võib-olla ka tingimusi. Kas ma saan õigesti aru, et me võtame üle selle praeguse regulatsiooni, seadustame selle, aga tunduvalt leebemalt, jättes suurema halli ala, ja eesmärgiks on võidelda korruptsiooni vastu? Olen ma õigel teel?

Aitäh! Ma saan aru, et teis tekitab küsimusi see, mis puudutab kehtivaid, valitsuse poolt natuke rohkem kui aasta tagasi vastu võetud huvide konflikti vältimise juhiseid. Need juhised ei ole kohustuslikud. Me leidsime, et hea oleks need juhised vähemalt teatud ulatuses muuta seaduse osaks. Tegelikult, tuues need sätted, mis on siin eelnõus toodud, seaduse tasemele, muutub olukord valitsuse liikmete jaoks rangemaks. Praegu on need vältimise juhised soovituslikud ja nende puhul kindlasti ei ole ühtegi sanktsiooni ette nähtud, ei saa öelda, et rikutakse seadust, kui neid juhiseid ei järgita. See on rohkem eetilise käitumise küsimus, see on praegu soovituslik. Meie pakume, et võiks tuua seaduse tasemele, küll mitte samas ulatuses. Aga kahtlematult on Riigikogul võimalus seaduse tasemel viia need asjad ka karmimaks, sellele tasemele, mis on hetkel huvide konflikti vältimise juhistes.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Seletage mulle, miks Siseministeerium ja Riigikantselei ei kooskõlastanud seda keha. Aga eelkõige huvitab mind see, et siin on öeldud, et eelkõige kardeti Riigikogu rolli vähenemist ja ka õigusselguse vähenemist. Palun avage natuke seda tausta. Kas see Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu liigutab kummitempli [rolli] suurenemise suunas või?

Aitäh! Ma ei saa teie küsimusest aru, sellepärast et kui ei oleks olnud nõusolekut erinevate ministeeriumide või Riigikantselei poolt, siis see eelnõu ei oleks Riigikokku jõudnud. Kindlasti algul oli erimeelsusi, arutelusid rakendamise puhul, mille tõttu sai eelnõu algset versiooni kohendatud, muudetud, mingid asjad said juurde kirjutatud, mõned asjad välja võetud, olenevalt sellest, kuidas diskussioonid arenesid, nagu ikka kõiki eelnõusid nende koostamise käigus muudetakse. Kui eelnõu käib kooskõlastusringidel, siis saadakse tagasisidet, hinnatakse võib-olla mingeid asju ümber. Täpselt sama toimus ka selle eelnõuga. Riigikogu ette jõudnud eelnõu on kõigi asjaosaliste toetusega.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin on meil selline punkt, mis puudutab Vabariigi Valitsuse liikme hüvitist. Kui valitsuse liige on olnud ametis alla aasta, siis on tal õigus saada hüvitist vastavalt ametis oldud ajale, kuid mitte rohkem kui kuue kuu ametipalga ulatuses. Riigikogu liikme puhul on ära nimetatud konkreetselt kolm kuud maksimaalselt ja kogu lugu. Siin on pandud nüüd küll kuus kuud, aga ma küsin ühe näite abil, et kas ma saan õigesti sellest punktist aru. Kui minister on olnud ametis kuus kuud, kas ta siis saab kolme kuu palga või saab ta kuue kuu palga?

Kui ta on olnud ametis kuus kuud, mis on pool ühest aastast, siis on selge, et ta saab maksimaalsest võimalikust ehk kuuekuulisest palgast poole ehk kolme kuu palga.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt korrigeerin, et minister Liina Kersna mitte ei täitnud seadust, vaid tema rikkus seadust. Aga mu küsimus on selle kohta, et selle muudatuse kohaselt hakkab suulist ametivannet andma ainult peaminister ja ülejäänud ministrid lihtsalt kirjutavad vande tekstile alla. Tegelikult tehakse vandest formaalsus ning vastutuse [võtmise] korral on võimalik, et näiteks see paber kaob ära või inimene ütleb, et ta ei mäleta või ta ei tea, millele ta alla kirjutas. Äkki te seletate, mis oli Riigikantselei, kes selle ettepaneku esitas, motiiv sellise praktika loomiseks?

Aitäh! Tean, et ka teie olete astunud ministriametisse. Te peaksite mäletama, et hetkel, kui peaminister astub ametisse, siis annab suulise vande peaminister ja kõik ministrid kirjutavad alla samale dokumendile, kuhu kirjutab alla ka peaminister, ja need dokumendid säilitatakse. Suulise vande annavad ministrid Riigikogu ees juhul, kui nad astuvad ametisse hiljem, näiteks asendades mõnda teist ministrit. Selle uue rakenduse puhul ehk ettepaneku puhul on nii, et kui kõik ministrid ei astu kohe ametisse esimesel, vande andmise päeval, kui peaminister selle vande ette loeb, siis nemad saavad tulla Riigikogu ette, anda suulise ja kirjaliku vande, allkirjastada selle. Selles mõttes muutub kehtivas praktikas üksnes see, et kui peaminister astub ametisse, siis ei pea kohe kõik ministrid andma vannet, ja nad teevad ka praegusel juhul seda ju kirjalikult.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Vabandust, et ma enne kasutasin sõna "teater", ma mõtlesin selle all hoopis midagi muud. Seda, et minister Kersna on tekitanud riigile miljonitesse ulatuva kahju riigihangete seaduse rikkumisega, aga nii peaminister kui ka meedia vaatavad kõrvale, nii et kael kahekorra.

Ma küsiksin selle kohta, et siin on kirjas, et seadusesse lisatakse sätted valitsuse ja peaministri pädevuse kohta Euroopa Liidu asjades. Kas nad ei ole varem olnud pädevad või kes on olnud see pädev ja miks seda sinna on vaja lisada?

Aitäh! Pädevuse puhul mõeldakse täpsemalt seda – ma otsin kiiresti selle koha üles –, et tuuakse välja, kus peaminister esindab Eesti riiki Euroopa institutsioonides. See on see, mida see puudutab. Ma kahjuks ei leia seda nii kiiresti üles, kui te ütleksite mulle paragrahvi, siis leiaksin kiiremini üles. Kindlasti ka see, et peaminister koordineerib ministrite tegevust, kui valitsus kujundab seisukohti erinevatel Euroopa Liiduga seotud teemadel, ja see, kuidas ministrid osalevad Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Teatavasti ei lähe Eesti ministrite ametikohustused kokku näiteks sellega, milline on täpselt Euroopa Liidu volinike jaotus või kuidas toimuvad erinevad teemakonverentsid, teemakohtumised või teemanõukogud, ministrite kogunemised. See on peaministri pädevus, kuidas jagada need rollid, mida erinevad ministrid täidavad Euroopa Liidu tasemel, ja kindlasti tagada ka see, et Eesti seisukohad erinevatel teemadel oleksid koherentsed ja kooskõlalised. Kahtlematult on see peaministri ülesanne. Võib-olla on see olnud ka praegu peaministrite ülesanne, aga Riigikantselei leidis, et see peaks olema selgemalt seaduses väljendatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma küsisin eelnevalt Tanel Kiige kohta, siis te ütlesite ilusti ära, et see kuulub tema tööülesannete hulka. Ma juhuslikult avasin § 49 Vabariigi Valitsuse seaduses, seal on toodud ära ministri pädevus ministeeriumi juhina. Ma küsisin sama küsimuse ka põhiseaduskomisjonis, siis Toomas Kivimägi ütles ilusti ära, et [Tanel Kiik] esindab Eestit seal WHO‑s. Aga mina ei näe praegu, et sellist esindatust saab olla, sellepärast et minister saab olla seotud ainult Euroopa Liidu Nõukogu töögruppidega ja Euroopa Komisjoni komiteedega. WHO‑d siin nimekirjas ei ole.

Siin on teine küsimus veel. WHO on ju minu teada vist MTÜ vorm. Keda ta siis, Kiik, seal esindab, kelle huvide eest ta seisab, kas Eesti või WHO huvide eest? Siin on huvide konflikt. Miks tal lubatakse niimoodi teha? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ministrid esindavad Eesti riiki rahvusvahelisel tasandil oma valdkonna põhiselt, nendel teemadel, mis nende vastutuse alla kuuluvad. Näiteks kaitseminister kohtub ka USA kaitseministriga ja suhtleb sellel teemal, kohtub teiste riikide kaitseministritega, osaleb kaitseorganisatsioonides jne. Täpselt samamoodi on see kõikide teiste ministrite puhul. WHO‑s on teatavasti tervishoiuteemad ja on selge, et tervishoiuminister esindab Eestit ka WHO‑s. Väga paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides on nii, et riikide esindajatest valitakse nii-öelda juhtivnõukogu, kes kuulub nii-öelda juhtorganisse. Need on riikide rahvusvahelised organisatsioonid, mis on riikide ühendused. On loogiline, et riikide ühendustes esindavad riigid oma huve, aga nad teevad seda ju koostöös. Kes siis peaks rahvusvahelisi organisatsioone, riikide organisatsioone juhtima? On loogiline, et ministrid esinevad oma pädevuse põhjal. Kui organisatsioonis on ette nähtud nõukogud, kuhu kuuluvad just nimelt riikide esindajad ja just nimelt ministrid, siis ka Eesti minister kuulub sellisesse nõukogusse.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelnevalt me jah vaatasime huvide konflikti käitumisjuhiseid, need on soovituslikud. Nüüd me tahame seda seadustada, et seda suurt halli ala enam nii palju ei oleks. Aga sinna satutakse võib-olla vähe lihtsamalt. Kes hakkab seda vaatama? Ma kardan seda, et me hakkame võib-olla mingil määral ise endale takistuseks muutuma, kui me oleme selle seadustanud. Ütleme näiteks, et seal on kirjas, et ära loe võõraid meile, aga erakonna suvepäevadel kellelgi telefon tuleb lahti, mõtled, et saadad talle sõna, et su mees läks kalale, teed nalja, vimka. Kas see läheb tegelikult sinna alla? Kas erakonna suvepäevade sihukesed naljad jäävad siis ära, et keerame kraanid kinni?

Aitäh! Ma nüüd ei saa kahjuks aru, kuidas on erakonna suvepäevad seotud käesoleva eelnõuga. Ma väga vabandan.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ausalt öeldes ei saanud ma aru, miks teie ei saa aru küsimusest. Juba varemgi on nii olnud. Ma küsisin otse. Esimene küsimus oli see, et siin kardeti Riigikogu rolli vähenemist. Meile on see üsna oluline. Te ei vastanud mulle. Ma loodan, et nüüd vastate.

Ma mainisin, et väljatöötamiskavatsuse puhul Siseministeerium ja Riigikantselei ei kooskõlastanud, eelnõu kooskõlastamisel Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium ei kooskõlastanud, ainult Kultuuriministeerium kooskõlastas, ülejäänud tegid märkusi. Nii et ma tahaksin ikkagi natuke teada. Eelkõige on põhiküsimus see, millest hiljem ei ole enam räägitud: kas Riigikogu rolli vähenemine, rääkimata muidugi õigusselguse vähenemisest, on siis ära lahendatud ja seda muret enam ei ole? (Juhataja helistab kella.) Või on ikkagi?

Aitäh! Ma nüüd sain aru, mida te mõtlesite. Te ilmselt räägite sellest, et eelnõu koostamise käigus, erinevate VTK‑de kooskõlastuste ringis tuldi välja ettepanekuga, et kaotada nii-öelda ministeeriumide nimed või ministeeriumid üldse. Siis saaks iga peaminister ise otsustada, millised ministeeriumid on, millised on ministrite ametikohtade nimetused jne. Just nimelt see samm oleks vähendanud Riigikogu võimalust otsustada selle üle, millistest ministeeriumidest see koosneb. Meil on praegu olemas selge loetelu, millised on ministeeriumid, 12 ministeeriumi, peaministrile on antud võimalus nimetada ametisse 14 ministrit. See tähendab seda, et osas ministeeriumides on mitu ministrit, et saaks jagada pädevusi teistmoodi. Kui see oleks kõik ära kaotatud, siis see oleks ju olnud Riigikogu pädevuse või võimu vähendamine. See oli üks argument, miks selle muudatusega ei saanud nõus olla. Selle üle arutleti ja otsustati, et seda olukorda ei muudeta. 

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ministritele kehtestatud piirangute alt on tõesti väljas mittetulundusühingud. Siin on põhjenduseks toodud, et korruptsiooni mittetulundusühingute kaudu ei ole ilmselt võimalik tekitada, huvide konflikti tekkimise võimalus on nii väike, et ei ole mingit alust neid siia lisada. Kas selle hinnangu saamisel tehti ka mingisugune juriidiline ekspertiis või mingi analüüs? Me oleme kuulnud, et kui tahta ikka kuritegelikule teele minna, siis kasutatakse kõiki võimalusi. Mittetulundusühingud ei ole sugugi see koht, kus neid ei võiks kasutada. Millele tugines teie otsus või see otsus siin eelnõus?

Aitäh! Küsimus on selles, et muudatusega viiakse kehtiva seaduse § 4 lõige 3 vastavusse põhiseadusega. Seal on jutt sellest, et peab olema tegemist tulundusühinguga, kuhu ei tohi kuuluda. Seda kehtiva seaduse [sätet] muudetakse. Kehtiva seaduse kolmas lõige on pikem ja seal on sees ka see, millistes olukordades tuleb valitsust teavitada oma osalusest. See pannakse mõnevõrra teises sõnastuses uude lõikesse samas paragrahvis, neljandas paragrahvis. Tuleb lõige 3¹, kus osutatakse sellele, et minister peab Vabariigi Valitsust teavitama sellest, et ta osaleb väljaspool ametikohustusi mingisugustes usaldusühingutes või ka teistes juriidilistes isikutes. See puudutab ka MTÜ‑sid, see puudutab sihtasutusi. See tähendab seda, et põhimõtteliselt võib Vabariigi Valitsus kas kollektiivselt või peaministri ettepanekul, kui tõesti paistab mingi suuremat sorti konflikt või potentsiaalne konflikt, öelda seda ministrile, sellele tähelepanu juhtida ja vajaduse korral soovitada näiteks sealt lahkuda või keelata seal osalemast. (Hääl saalist.)

Aa, see puudutab siis seda, kus on langetatud otsuseid. Jaa, ütleme niimoodi, et erinevate ministeeriumide haldusalas on erinevaid asutusi. On selge, et minister langetab tihtipeale otsuseid, näiteks rahastamisotsuseid, kuhu ta suunab vahendeid või mingisuguseid asju. Nende asutuste juhiks ta ei tohiks peale lahkumist kohe minna, muidu võib tekkida küsimus, kas ta näiteks selle rahaeralduse oli teinud sellepärast, et tal oli mõte sinna ametisse minna. (Hääl saalist.)

Lõpetame nüüd palun selle. Halloo! Meil on siin küsimus-vastus, küsimus-vastus. Härra Hepner! Kui te suudate natukene rahuneda, härra Hepner, siis on Paul Puustusmaa kord. 

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma püüan aru saada ebakõlast. See puudutab natukene ka teie eelmist vastust. Seletuskirjas öeldakse, et selle eelnõu eesmärgiks on korrastada Vabariigi Valitsuse tegevuspiiranguid ja viia need kooskõlla põhiseaduse §‑ga 99. Kooskõlla viimine eeldab seda, et kehtiv säte ei ole kooskõlas. Nüüd ma siis püüangi aru saada. Ma vaatan põhiseadust, vaatan, et siin ütleb praegu ...

Härra Puustusmaa, ma korraks vabandan. Härra Hepner ja härra Kivimägi! Te kahekesi suudate sellise sumina siin saalis tekitada, et mul on raske isegi Puustusmaad siin ees kuulata. (Hääl saalist.) Nii, härra Paul Puustusmaa, palun jätkake.

Suur aitäh! Jaa, nagu ma ütlesin, et ma otsin seda kehtivat ebakõla, mida püütakse siluda, nii nagu seletuskiri ütleb, et eelnõu eesmärgiks on korrastada ja viia kooskõlla põhiseaduse §‑ga 99. Nii, põhiseaduse § 99 ütleb, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukokku. Kui ma vaatan seda parandusmuudatust, siis näen, et siin on need asjad sees küll ja veel palju asju on juures. Aga kus on see ebakõla või mismoodi seda viiakse kooskõlla kehtiva põhiseadusega? (Juhataja helistab kella.) Ma ei näe seda ebakõla. Kus on see ebakõla?

Aitäh! Kehtiva sõnastuse puhul on öeldud, et ta ei tohi väljaspool ametikohustusi olla ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Ehk kui põhiseadus ütleb selgelt, et ei tohi olla riigiametis, teises riigiametis, ja tulundusettevõtte juhatuses või nõukogus, siis kehtiv sõnastus ütleb, et ta ei tohi väljaspool ametikohustusi olla muul valitaval või nimetataval ametikohal.

Mida me teeme selle muudatusega? Viime selle sõnastuse täpsemalt ja selgemalt põhiseadusega kooskõlla. Ebakõla ei ole võib-olla suur, aga see on selline tõlgendatavuse probleem, millele on tähelepanu juhitud. Selle tõttu on ka need muudatused tehtud, et oleks üheselt ja paremini mõistetav, mida tohib teha ja mida ei tohi teha. See tähendab ka seda, et tuuakse välja, kus ei tohi olla, ehk aktsiaseltsi, osaühingu, tulundusühingu juhatuses või nõukogus, et see asi oleks selgemini arusaadav.

Vaadake kehtivat seadust. Kehtiv lõige 3 jagatakse kaheks, nagu ma enne osutasin, et on 3 ja 3¹, kus käsitletakse neid teemasid natuke nii-öelda struktuurselt paremini ja loodetavasti arusaadavamal kujul. Loomulikult, kui Riigikogu liikmele tundub, et see ei ole piisavalt arusaadav ja on vaja seda veel täpsustada, siis on võimalik kindlasti seda sõnastust veelgi parandada, aga me oleme meie hinnangul pakkunud sõnastuse, mis on sobiv.

Nii. Peeter Ernitsal on küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Palun! 

Tahtsin vabandada, et liiga kõva häält tegin, ja püüan ennast parandada.

Selleks ei pea ... Võib lihtsalt olla tasem, ei pea eraldi panema seda käemärki sisse. Minu märkus tol hetkel oli üldse härra Hepnerile ja härra Kivimägile. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin ka selle § 12¹ kohta. Tõesti, Eestis on huvide konflikti ja lobistidega suhtlemise reguleerimine olnud väga tagasihoidlik ja igasugune regulatsioon on tulnud suure vaevaga. Rahvusvahelisi soovitusi oleme saanud küll hulganisti ja praeguseks oleme jõudnud huvide konflikti vältimise juhisteni ja lobistidega suhtlemise hea tavani. See sinna kirjapandu on meile antud soovitustega kooskõlas ja minu üllatuseks tegelikult rangem kui see, mis on saanud kirja § 12¹. Kui siin on kuue kuu jooksul see tegutsemise keeld juhtimis‑ ja kontrollorgani liikmena, siis seni on heas tavas ja juhistes kasutatud ühte aastat, mida on rahvusvaheliselt peetud mõistlikuks. Miks me oleme kuue kuu juurde läinud? (Juhataja helistab kella.) Oleks ju ikkagi hea see aasta viia heast tavast üle seaduse tasemele.

Aitäh! Selle üle oli diskussioon. Leiti, et võib-olla Eesti väiksuse juures ei pruugi selline aastane piirang olla alati ratsionaalne, ja selle tõttu sai pandud siia pool aastat. 

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen seletuskirjast sellist lauset nagu "Läbipaistvam ja korruptsiooniriski vaba valitsemine parandab üldist usaldust riigijuhtide vastu ning parandab seeläbi õiguskeskkonda ning õiguskuulekust" ja ka sellist lauseosa, et parandab Eesti mainet korruptsiooniga võitlusse tõsiselt suhtuva riigina, riigina, kes võtab arvesse GRECO soovitusi. Tänase päeva sündmuste valguses, kui minister Kersna karistusseadustikus sätestatud kuriteo toimepanemisest üritatakse teha tavaline väärtegu, mis päädib ainult trahvi maksmisega ja kõik läheb ilusti edasi, tundub see jutt üsna koomiline. Kuidas te seda kommenteerite? Kas ongi eesmärk jälle ainult kuvandit luua? Ma nagu ei näe [muud], tegevuse ja sõnade vahel on ikka väga suur lõhe.

Aitäh! Eesti on oma korruptsioonivastase tegevusega olnud väga silmapaistev. Meie eesmärk on hoida seda taset ka edaspidi ja tagada seda, et kiusatust teha korruptiivseid tehinguid oleks võimalikult vähe või seda üldse ei oleks. See on selle eelnõu eesmärk ja siht ning ka muude tegevuste eesmärk, näiteks sellel puhul, kuidas ministrid, nõunikud, kõrgemad ametnikud registreerivad kohtumisi lobistidega ja lobiorganisatsioonidega ning põhjusi, miks nad neid kohtumisi teevad. Kusjuures see on avalikult kättesaadav ja neid minu teada ka avalikkuse poolt jälgitakse ja hinnatakse. Väga kena samm. Minu tagasihoidliku ettepaneku kohaselt võiks ka Riigikogu, vähemalt osaliselt, kaaluda vabatahtlikkuse mõttes sellist lähenemist. Ja nii edasi. Nii et võimalusi tegeleda sellega, et otsused oleksid avalikud, et oleks välistatud korruptiivsed sammud või ka kahtlus, et tehakse midagi korruptiivset, on päris mitmeid. Ma arvan, et ka praegune valitsus on sellel teemal päris olulisi muudatusi teinud ja üks muudatustest või üks sammudest on ka selle eelnõuga teie ees.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Sain teie jutust väga selgelt aru, et kooskõlla viimine põhiseadusega siin tegelikult aset ei leia. Küll aga täpsustasite, et eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse liikme tegevuspiirangute täpsustamine, millega põhiseaduse § 99 normi hoopis kitsendatakse. Ehk kui [ametist] vabanev Vabariigi Valitsuse liige lähtub põhiseaduse §‑st 99, siis tegelikult on tal neid piiranguid tunduvalt rohkem. Tegemist on kindlasti põhiseaduse riivega. Kas te olete enne selle kehtestamist analüüsinud, kas see riive on meie suures bürokraatiatuhinas proportsionaalne ja ega see ei ole ülemäärane?

Aitäh! Põhiseaduse § 99 ütleb nii: "Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse." Tulundusettevõtted on aktsiaseltsid, osaühingud, tulundusühistud, ja need tuuakse ka täpselt seaduses välja, et seaduse lugemisel oleks asi selgemalt nähtav ja arusaadav. Nii et selles mõttes ma päris täpselt ei saa aru, kus kohas te leiate, et sellise määratlusega me läheme kitsamaks, kui põhiseadus ette näeb. Põhiseaduse kohaselt on veel olukord, kus ta ei tohi olla teistes riigiametites ja nii edasi. Kõik muud tegevused on lubatud, keelu alla ei lähe põhiseaduse põhjal näiteks kuulumine täis‑ ja usaldusühingutesse, sest seal ei ole juhatust ja nõukogu. Põhiseadusega ei ole keelatud olla ettevõtja ja me ei saa teha selliseid samme, mis võivad sundida näiteks ministrit loobuma oma ettevõttest. Nii et selle põhimõtte vastu see seadus ei lähe.

Kui seaduses seatakse teatud põhjendatud piirangud täiendavalt juurde, siis kahtlematult tuleb neid alati kaaluda ja kaaluda ka põhiseaduslikkuse seisukohast, olenemata sellest, milline seadus see on. Kahtlematult on seda tehtud ka antud juhul nende piirangute seadmisel. Näiteks, me oleme kaalunud, milliseid piiranguid rakendada ministritele peale nende ametikohalt lahkumist, ja see ei ole ju absoluutne keeld, see on teatud piirides keeld. See on proportsionaalne, just nimelt selle tõttu, et see ei ole kõikne. Me oleme hinnanud, et hädavajalik on kuuekuuline piirang. Me oleme hinnanud, et ta ei tohi minna tööle just nendesse asutustesse ja ettevõtetesse, mille kohta ta on langetanud otsuseid. Keeld ei ole mitte kõikide asutuste ja riigiettevõtete kohta. Just nimelt sellistest kaalutlustest, põhiseaduslikest kaalutlustest lähtudes ongi need asjad paika pandud. 

Kui Riigikogu hakkab seda eelnõu edaspidi komisjonis arutama, siis kahtlematult saab komisjon hinnata ja kaaluda, kas see ettepandud tasakaalupunkt on Riigikogu arvates sobiv või mitte. Kindlasti on alati diskussioonikohti, aga me leidsime, et see on aktsepteeritav.

Nii et ma arvan, et arvestades Eesti väiksust, just nimelt ka inimeste arvu mõttes, hakkab liiga jäikade piirangute seadmine, väga ulatuslike piirangute seadmine piirama inimeste muid põhiõigusi ja vabadusi ning lõpuks hakkab see takistama ka Eesti ühiskonda, ettevõtlust jne. Kui me näiteks kehtestaksime piirangu, et ministrid ei või mingi aja jooksul üleüldse ettevõtteid juhtida, siis see oleks minu arvates väga selgelt üle piiri. On riike, kus need piirangud on palju karmimad, aga see tuleneb kindlasti sellest, et riigid on ulatuslikumad, töökohtade variatsioon on laialdasem, inimesel on peale sellest ametist lahkumist rohkem võimalusi elatise teenimiseks, sealhulgas väärikalt teenimiseks, kusjuures Eesti väiksust arvestades ei pruugi neid töökohti alati nii palju olla. Nii et me kaalusime kahtlematult neid erinevaid kohti, kuhu seda tasakaalu[punkti] panna.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Need meile antud soovitused on laiema ringi kohta kui ainult valitsuse liikmed. Tegelikult võiks hõlmata ka poliitilisi nõunikke ja pikendada seda kuue kuu asemel aastani. Nagu te ilusti vastasite, Eesti väiksust arvestades otsustati kuue kuu kasuks. Minu jaoks on see loogika täpselt vastupidi: Eesti väiksust arvestades peaks see piirang olema kahtlemata üks aasta. Arvestades seda, et meil on palju suurem tõenäosus ka tööalaselt kohata naabreid, sõpru, kursakaaslasi, kui on suuremates riikides, siis seda tüüpi rangem piirang huvide konflikti [vältimiseks], lobistidega suhtlemise ja nende juurde tööle asumise jaoks oleks tegelikult vajalik ja väikses ühiskonnas teeniks palju paremini seda eesmärki, et valitsemine oleks avatud, aus ja läbipaistev. See tekitaks usaldust poliitikute vastu. (Juhataja helistab kella.) Kas komisjonis oleks võimalik ikkagi arutada selle üle ja leida ka ministeeriumi toetust muudatusettepanekule, et pikendada seda aastani?

Kahtlematult on Riigikogu liikmetel võimalik teha ettepanekuid ja eelnõu puhul arutada, kuhu ja milliseid piiranguid sättida. Ma juhin tähelepanu, et meie pandud piirang puudutab seda, et minister ei või asuda ametisse tema juhitud ministeeriumi valitsusalas oleva eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganisse, kui ta on langetanud selle [juriidilise isiku] kohta otsuseid. Ministeeriumide valitsemisalades on väga erinevaid asutusi.

Me kaalusime ka seda, mis võib nende asjade tagajärg olla. Näiteks justiitsministri haldusalas on tõesti üksainus asutus, see on AS [Eesti] Vangla[tööstus], eks ju. Tõenäoliselt ei ole ükskõik millisel ministril väga suurt probleemi või takistust, et poole aasta jooksul mitte kuuluda selle nõukogusse või juhatusse. Probleemid tekivad eelkõige tervishoiuasutuste ja haridusasutuste puhul või ka teadusasutuste puhul, kus võib tekkida selline olukord, kus väga hea tervishoiu‑, meditsiinispetsialist, arst, ei saa liikuda peale ministriametit mõne tervishoiuasutuse juhiks.

Meie diskussioonides tundus, et seda on võib-olla liiga palju, sest võib olla selline olukord, et häid juhte ei pruugi olla piisavalt. Me üldjuhul eeldame, et ministriametis olevad inimesed on kompetentsed ja nad on ka head juhid, et nad ei saa sinna [ametisse] muidu, kui neil on ka juhtimiskompetentsi. Me leidsime, et kui me seame piirangu, siis võib-olla see ei ole kõige parem mõte. See võib töötada ju ka vastupidi, et inimesed keelduvad minemast ministri positsioonile, nähes, et peale seda nad ei saa naasta oma töökohale või analoogsele töökohale. See võib-olla ei ole ka Eesti ühiskonna huvides.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on kõnepulti oodatud põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 3. mai istungil. Kutsutud oli justiitsminister Maris Lauri koos oma kolleegidega ja kohal olid ka Riigikantselei õigusosakonna juhataja asetäitja Kaidi Paju ja nõunik Eero Svarval. Minister Maris Lauri tutvustas sama põhjalikult kõiki neid teemasid ka komisjonis, mistõttu ma seda kordama ei hakka. Tegelikult enamik küsimusi, mis siin saalis esitati, käisid läbi ka komisjoni istungil. Seepärast teen ma väga põgusalt.

Ka komisjonis tõusetus taas kord küsimus sel teemal, et on tulundusühistud, aktsiaseltsid ja osaühingud, aga teiselt poolt toodi välja, et näiteks mõned haiglad on nii aktsiaseltsid kui samal ajal ka sihtasutused. Tõepoolest, see on üks selline koht, et kui on tegemist näiteks aktsiaseltsiga, siis sellisel juhul on see piirang peal. Kui on tegemist sihtasutusega, siis teoreetiliselt seda piirangut ei ole.

Teiseks, Kalle Grünthal tõstatas selle teema, mis ka siin korra läbi käis, et on loetletud, kuhu minister ei tohi kuuluda, ja samal ajal järgmises sättes on kirjeldus, et ta peab teavitama, kui ta tegutseb ettevõtjana. Siin on vastus väga selge: ta ei tohi kuuluda ettevõtte juhtorganisse, samal ajal ei ole ministril tõepoolest keelatud olla ühe või teise ettevõtte omanik, kas või ainuomanik. Nii et seda see teema ei puuduta.

Oli diskussioon ka selle kuue kuu üle, mida puudutati siin saaliski. Minister andis selle kohta selgitusi ka komisjoni istungil. Võib-olla lisaks kaks repliiki siia juurde. Minister käis välja ühe argumendina, miks on kuus kuud, selle, et alati kui me kehtestame teatud piirangud, siis tõusetub küsimus teatud kompensatsioonist. Antud juhul teadupärast, kui minister, kes on olnud ametis üle aasta, ametist vabastatakse, siis talle makstakse kompensatsiooniks kuus kuupalka. See tähendab, et selle perioodi peale on tal kate olemas, mistõttu kindlasti ei ole ta õigustatud küsima mingit täiendavat kompensatsiooni. Aga ma olen siin Riinaga tegelikult üsna nõus ja komisjoni istungil väljendasin samuti arvamust, et see kuus kuud tundub natuke liiga lühikese perioodina. Otse loomulikult on komisjonis võimalik seda kaaluda. Minister ütles nii siin saalis kui ka komisjoni istungil, et kui parlament, parlamendi enamus, otsustab kuidagi teistmoodi, siis otse loomulikult, see ei ole üldse mingi väga suur põhimõtteline küsimus ja probleem.

Käis läbi taas Tanel Kiige teema ja tema olek WHO asepresidendi ametikohal. Tõepoolest, siin on väga täpselt öeldud, et kui ta tegeleb sellega väljaspool ametikohustusi. Ja nii nagu minister siin saalis ka ütles, see on seotud härra Kiige ametikohustustega ja ta esindab seal Eesti riiki. Nii et siin mingit vastuolu ei ole.

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail, otsus oli konsensuslik; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, otsus oli samuti konsensuslik; kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, see otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Paistab, et kolleegidel küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Riina Sikkut, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna hommikul pidas korruptsioonivastane erikomisjon koostöös USA saatkonna ja Korruptsioonivaba Eestiga ümarlauda. Kahjuks oli küll saadikuid vähe kuulamas, aga rääkisime teemadel, kuidas reguleerida lobistidega suhtlemist, kuidas suurendada läbipaistvust, ja kuulasime ka teiste riikide kogemust.

Tõesti, see on poliitikute ja poliitika tegemise vastu usalduse ehitamises väga oluline, et läbipaistvus on olemas. Konflikt saab minu meelest alguse juba sellest, et õigekeelsussõnaraamat defineerib lobitegevuse kui tagauksepoliitika, kui hüvede ja kingituse eelisandmise kellelegi, kuigi me ju teame, et iga päev me peame tegema otsuseid ja meil on vaja olla informeeritud oma otsuse mõjudest. Seda infot, milline see mõju osapoolte jaoks on, me ei saa kuskilt mujalt kui nendelt inimestelt, esindusorganisatsioonidelt, on need siis ärihuvisid esindavad organisatsioonid või vabaühendused. Me saame seda informatsiooni neilt endalt. On hea, kui meil on see info olemas. See ei tähenda, et me ei tohi otsustada üht‑ või teistpidi. See ongi poliitilise vastutuse võtmine, et olles selle infoga kursis, me teeme otsuse, mis meie meelest on kõige õigem, ja me suudame argumenteerida selle kasuks.

Eestis on tõesti seni olnud lobistidega suhtlemise reguleerimine huvide konflikti vältimise osas tagasihoidlik, on tulnud väga suure viitajaga võrreldes ka meie naaberriikidega. Aga me oleme jõudnud sellise pehme regulatsioonini. Meil on huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nõunikele, lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Seal on ikkagi ka rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas olev nii-öelda kokkulepe.

Mõlemad dokumendid sätestavad ka seda, et minister ei või aasta jooksul oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis‑ ja kontrollorgani liige olla, ametiisik ei tohi aasta jooksul lobisti või tema esindatava heaks tööle asuda, kui ta on otsustanud viimase aasta jooksul tema kasuks mingi eelise või soodustuse. Tegelikult see aasta on praegu omamoodi standard. Minu jaoks oli üllatus, negatiivne üllatus see, et eelnõus on piirdutud kuue kuuga. Kohe, kui ma lugesin, et kuus kuud, tekkis mul see tunne, et ministri lahkumishüvitis on kuue kuu ulatuses, järelikult seetõttu see kuus kuud sinna kirja ongi pandud. Olgem ausad, inimesed kasvatavad miinimumpalgaga lapsi. Kui ministriametis olles saadakse veel kuue kuu eest pärast ametist lahkumist hüvitist, siis, ma arvan, see ei ole argument, millega põhjendada seda piirangu kehtimise aega, et oma valitsemisala asutusse tööle ei tohi asuda. Lisaks on siin Eesti väiksus. Ma arvan, et väikses ühiskonnas mingisugused riskid, ka huvide konflikti mõttes, on suuremad ja seetõttu läbipaistvuse saavutamine on olulisem kui võib-olla suuremas riigis.

Nii et ma tõesti pean õigeks seda, et nii nagu on juhistes ja heas tavas seni kirjas olnud, see piirang asuda tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks võiks kehtida küll aasta jooksul ja võiks laieneda ka ministri poliitilistele nõunikele. Ma saan aru, et mõned valitsemisalad on suured, seal on palju asutusi, palju allasutusi, aga veidi huumoriga öeldes, ma ei tea, on see hea või halb, kuid enamik ministreid ei ole meil erialase haridusega. Nii et seda, et tal on võimalik tööd saada oma valitsemisalas või tal on mingisugune erialane eelis saada tööd oma valitsemisala allasutuses, praktiliselt ei esine.

Palun kolm lisaminutit.

Jaa, palun! Kolm lisaminutit.

Nii et ministrina töötanud isikutele töökohapiirangute kehtestamine, ma arvan, on mõistlik. Me oleme seni väga leebelt suhtunud sellesse istekohtade vahetamisse. Selline mahajahtumise aeg, mingi pausi võtmine on vajalik, see võiks olla rahvusvaheliste soovitustega kooskõlas, see võiks olla vähemalt aasta.

Tegelikult see inimeste ring on laiem kui ainult ministrid. Samamoodi on poliitilised nõunikud need, kellel on olemas see informatsioon, ja on täpselt samasugused riskid, kui nemad oma istekohti lühikese aja jooksul vahetavad.

Siin on ilusti kirja pandud, et kui ametiaja jooksul on langetatud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulisi otsuseid. Tegelikult ametikohast tulenev eelis, see informatsioon, suhted, kokkupuuted ministri positsioonis – need tegelikult ei ole seotud ainult nende mõne juriidilise isiku tegevust puudutavate olulise mõjuga otsustega. Ma arvan, et ka see piirang tuleks kaotada. Hea tava võiks olla, et minister ei lähe aasta jooksul pärast ametist lahkumist oma valitsemisala allasutustesse tööle. See tegelikult ei piira oluliselt inimeste vabadust, ei piira oluliselt karjäärivõimalusi, samas oleks igati aus, läbipaistev ja vähendaks huvide konflikti riski süsteemsel tasandil.

See üldine toolide vahetamise praktika – mina ise näiteks tunnen, et väga palju kasu on sellest, et ma olen töötanud ametnikuna ministeeriumis, olen olnud kolmandas sektoris, olen olnud Riigikantseleis, ministriametis ja Riigikogus. See annab kogemust ja kõike seda juurde. Ma ei arva, et inimene peab olema elu lõpuni ühes ametis. Seetõttu siin eelnõus ka see muudatus, et seni tähtajatud töölepingud valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi puhul muutuvad tähtajaliseks, on kahtlemata mõistlik. Positsioone võib vahetada. Aga selline mahajahtumise aeg – see aastatagune informatsioon, sellel ei ole enam nii suurt väärtust –, see mahajahtumise periood tuleks võtta ja see võiks muutuda standardiks. Kuidagi me seda eeskuju peame looma. Ma arvan, et üks koht, kus teha järgmine samm, et huvide konflikte vähendada ja kasvatada usaldust poliitikute ja poliitika tegemise suhtes, on siin – siin see koht täpselt on. Aitäh!

Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Head kolleegid! Järgnev jutt on põhimõtteliselt väga oluline ja minu meelest on ta väga oluline ka meie heale kolleegile Riina Sikkutile, kes on korruptsioonikomisjoni esimees. Kuna ta rääkis siin väga usinasti huvide konfliktist, siis ma tõstataksin praegu ühe probleemi.

Kõigepealt mu sügavad vabandused ka meie Riigikogu istungi juhatajale, kuna ta tegi minule ja Peeter Ernitsale märkuse, et me siin nii kõvasti jutustasime, et hakkasime juba Paul Puustusmaa küsimust segama. Ernits juba vabandas, ma teen ka siis oma vabanduse ära. Aga see jutuajamine, mida me Ernitsaga pidasime, ei olnudki selline anekdootide rääkimine, vaid väga tõsine teema oli. Minu meelest seondub see vägagi korruptsiooniteemaga.

Praegu on meil eelnõus, mida lugupeetud minister Maris Lauri käis siin esitlemas, üks väga huvitav punkt, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõiget 3. Ka lugupeetud Riina Sikkut puudutas seda siin mitmel korral, rääkides huvide konfliktist. Selle muudatusega kaasneb see, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ega tulundusühingu juhatusse ega nõukokku. Vot sihuke lugu.

Aga milline see praegu kehtiv seadus siis on? Praegu ütleb seesama norm seda, et Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. On ju niimoodi? Mis muutus? Muutus see, et siit on jäetud välja mittetulundusühingud ja võib-olla ka mingisugused muud ühendused veel. Seega konkretiseeritakse ära, kus Vabariigi Valitsuse liige ei saa olla.

Aga probleem on see, mida ma tõstatasin juba ka põhiseaduskomisjoni istungil ja mille ka lugupeetud härra Kivimägi siin välja tõi. Minul tekkis selline kahtlus või kõhklus, et kuidas Vabariigi Valitsuse minister Tanel Kiik saab olla WHO asepresident. Istungil ütles lugupeetud Kivimägi, et tema on esindaja. Ega mul midagi sellel hetkel targemat öelda polnud, sellepärast et Kivimägi on tark mees ja mis ma ikka siin hakkan temaga vaidlema. Aga kõhkluseuss jäi. Täna ma küsisin lugupeetud ministrilt veel ühe korra täpselt samamoodi küsimuse ja tuli umbes samasugune vastus, et see seondub tema tööülesannetega. Aga olles ennast vahepeal natukene harinud, vaatasin huvi pärast ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 49, kus on sätestatud ära ministri pädevus. Ja mis ma nägin? Ainukene esindusliik, mis võib Tanel Kiigel olla, on see, kui ta on Euroopa Komisjoni mingisugune esindaja. Muid esindusvorme ei ole.

Nüüd mul tekib küsimus. Huvitav, kuidas Tanel Kiik saab olla WHO asepresident ja kust tuleneb see volitusnorm, et tema saab seal asepresidendina figureerida. Sellele küsimusele vastuse otsimine meil käiski Peeter Ernitsaga. Peeter Ernits hakkas filosofeerima, et jaa, siin võib olla igasuguseid põhjuseid, et Brunei mingisugune esindaja on kuskil ja Mosambiigist on ka ja nad on pandud sinna rahvusvahelise õiguse põhjal. Võimalik.

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Ma ütlesin, et ega ma ei vaidle sulle, Peeter, vastu, aga küsimus on selles, et Vabariigi Valitsuse seadus ütleb konkreetselt ära, et ei tohi olla ühelgi valitaval või nimetataval ametikohal. Siin on see uba. Ega me lõpuni ei jõudnudki, sest siis me saime pahandada, et me segame istungit.

Aga tulenevalt sellest ma tahangi öelda, et Tanel Kiik on sinna kas valitud või nimetatud. Seega rikub ta praegu Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõiget 3, sellepärast et ta ei tohi seal olla. Mina praegu ei näinud ka selles §‑s 49 toodud volitusnormi, et ta võib kuskil mujal olla esindaja.

Nüüd tuleb see detailne teema, mida ma paluksin lugupeetud Riina Sikkutil vägagi jälgida. Kuna kehtiv seadus ei luba ministril ehk Tanel Kiigel olla valitaval või nimetataval ametikohal, siis kuidas ta saab olla WHO asepresidendi kohal? Ta on sinna nimetatud või valitud. Muidugi, teine häda on veel see, et on ju informatsioon selle kohta, et WHO tegelikult on mittetulundusühing ja seesama mittetulundusühing on sealt seadusemuudatusest välja jäetud.

Meie jaoks on probleem selles, kelle huve siis Tanel Kiik esindab. Kas ta esindab Eesti huve või ta esindab WHO huve? Mina ütlen, lähtudes Jüri Ratase WHO‑ga sõlmitud lepingust digipasside ja vaktsineerimise kohta, et Tanel Kiik on praegu rohkem WHO esindajana tegevuses. Vaktsiinid – hommikust õhtuni propaganda käib. Ta on korduvalt siin öelnud, et vaktsiinipass on tulnud, et jääda. Kui küsid, kas need vaktsiinid on kindlad, siis vastus on, et nad sada protsenti päästavad inimesi. Aga samas me teame, kui palju on surmajuhtumeid, kui palju on tohutult raskeid kõrvaltoimeid, vaktsiinikahjustusi. Mina väidan, et siin on tegemist huvide konfliktiga.

Mul on palve Riina Sikkutile. Kuna sa oled korruptsioonikomisjoni esimees ja oled väga tubli ja töökas inimene, võtad kõiki kuluhüvitisi täpselt igalt poolt välja, siis oleks väga hea võtta luubi alla Tanel Kiige tegevus kahe koha, kahe tooli peal istumisel. Sest mina ütlen, et senise tegevuse põhjal on tema WHO huvides tegutsev. Ma nüüd ei tea, kas ma pean kirjalikult oma formulatsiooni tegema või piisab sellest, et ma selle avalduse korruptsioonikomisjonile teen praegu siit suulises vormis. Aga ma usun, et see avaldus on leitav ka stenogrammist, nii et ma ootaksin Riina Sikkuti tõsist tegevus selles suhtes, kas Tanel Kiik on praegusel momendil rikkunud Vabariigi Valitsuse seadust või mitte. Suured tänud teile! 

Nii. Kas Riina Sikkut soovib vasturepliiki või protseduurilist küsimust?

Protseduurilist küsimust. Ma mõtlen, et kui nii palju isiklikke pöördumisi oli, siis kas mul on võimalik Kalle Grünthalilt ka küsimusi küsida.

Ei. Aga vasturepliigivõimalus on. (Hääl saalist.) Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See komisjoni konsensuslik seisukoht on siin arutelu käigus natukene laiali läinud, seepärast paar kiirrepliiki, head kolleegid. 

Kõigepealt, Riina, olen sada protsenti sinuga nõus, et läbipaistvus on üks väga oluline argument, ja ei ole vähimatki kahtlust, et see eelnõu just seda eesmärki täidab. Ei ole mitte vähimatki kahtlust. Ausalt öelda, mul on isegi raske välja mõelda neid kohti, kuhu minister tohib kuuluda, kui kõik need nõuded on täidetud. Üks pool on see, kuhu ta ei tohi kuuluda, teine pool on see, et jah ta võib kuuluda, aga ta peab sellest teavitama. Ma arvan, et praktiliselt kõik on teada, kuhu minister kuulub või ei kuulu. Nii et kuskil on see murdepunkt. Ma arvan, et siin ei ole küll kahtlust, kas peaks veel kuidagi laiendama või pikendama seda rida, seda loetelu. See on niigi pikk. Tähtis on, et on kõigile teada, kus minister on. On avalikkuse kontroll ja meil ei ole teiselt poolt vaja kahelda ka meie õiguskaitseorganite heas töös, mistõttu ma arvan, et need piirangud on juba nii-öelda piiri peal selle poole pealt, et kui neid veel lisada, siis ei tea, kas ministrile enam üldse eraelu ja muid toimetamisi on lubatud või mitte. Nii et me siiski peame selle tasakaalukoha leidma ja pole vähimatki kahtlust, et see suurendab väga oluliselt läbipaistvust.

Teine repliik on heale kolleegile Kalle Grünthalile. Ma arvan, et Tanel Kiigele sa tegid praegu natukene liiga. Eesti kui riik on tegelikult ju WHO liige ja keegi peaks ju ometi riiki seal esindama. Tekib küsimus, et kes siis. Ma arvan, et Toomas Kivimägi ei sobi WHO‑sse esindajaks, küll aga oleks vastava valdkonna minister kõige kohasem seda tegema. Ma olen küll seda meelt, et see ei ole Tanel Kiige mingi isiklik soov, soolo ega otsus, vaid see on vastavalt Vabariigi Valitsuse tööjaotusele niimoodi kokku lepitud. Siin küll ei ole põhjust Tanelit selle pärast kritiseerida. Nii et kaks repliiki tahtsin öelda.

Veel kord: ma tunnustan väga seda eelnõu. Tõepoolest, seaduse tasandile tuuakse mitmed asjad, mis varem ei olnud seaduse tasandil. Olen, veel kordan, täiesti päri sellega, et Riina komisjon võib otse loomulikult seda arutada komisjoniga, Riigikogu liikmed võivad teha muudatusettepanekuid. Ma arvan, et see ei ole üldse mingi paradigma muutus, kui selle kuue kuu asemel on üks aasta. Tõepoolest, see ei tähenda seda, et peaks mingeid täiendavaid kompensatsioone selle pärast maksma, et see pikeneb kuue kuu pealt ühe aasta peale. Ma arvan, et selle tõttu ei jäta ükski ministrikandidaat ametit vastu võtmata, kui ta teab, et peale töö lõpetamist ta tervelt aasta ei tohi võib-olla, ma ei tea, viies või kuues või kümnes töökohas töötada, aga kõik muu maailm on tema jaoks lahti. Ma igal juhul leian, et tegemist on väga hea ja olulise eelnõuga, paljud asjad saavad selgemaks ja täpsemaks. Aitäh!

Härra Grünthalil on vasturepliigisoov. Palun!

Jah, mul on väga hea meel, et lugupeetud Toomas Kivimägi minu nime praegu mainis ja ma saan oponeerida tema väiteid, et ma olen teinud Tanel Kiigele liiga. Ma ei ole üldse selle vastu, et keegi peab esindama. Absoluutselt õige. Aga see keegi ei saa olla minister, kui see ei ole tema pädevusena Vabariigi Valitsuse seaduses reguleeritud. Eestis on 1,3 miljonit inimest, kindlasti on olemas sellised inimesed, kes on pädevad ja oskavad esindada ja on võimelised esindama. Tanel Kiik ei ole ainukene, viimane päästerõngas põhimõtteliselt, kes saab seal esindusnormi täita. Siin on asja konks peidus! Nii et ma jään ikkagi selle juurde, et Tanel Kiik on kahe isanda teener, istub kahe tooli peal ja istub rohkem selle tooli peal, mille peal on rohkem võimalik kasulik olla. Aitäh!

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 595 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15.

Liigume edasi 12. päevakorrapunktiga: Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582 esimene lugemine. Palun, siseminister Kristian Jaani!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Siseministeeriumis väljatöötatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks käesoleva aasta 7. aprilli istungil ning mis anti austatud Riigikogus üle nädal aega hiljem. Eelnõu on lühike, sisuliselt muudetakse kodakondsuse seaduses ühte paragrahvi.

Ka eelnõu eesmärk on lihtne: anda valitsusele kaalutlusõigus Eesti kodakondsuse äravõtmise otsustamisel nendelt naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanud isikutelt, kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni. See muudatus võimaldab näiteks Eesti kodakondsuse säilitamise nendele naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikutele, kes võitlevad Ukrainas Venemaa Föderatsiooni vastu. Samuti lisatakse kaalutlusotsusega kodakondsuse äravõtmise alusena inimsusvastane kuritegu ja agressioonikuritegu, kui isik on eelnimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Seaduse kehtima hakkamisel ei ole Vabariigi Valitsusel enam imperatiivset kohustust võtta Eesti kodakondsust isikutelt, kes on astunud välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse või luure‑ või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni, vaid Vabariigi Valitsus saab õiguse kaaluda iga isiku puhul eraldi, kas isiku astumine või kuulumine sellisesse organisatsiooni võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, ja seejärel otsustada, kas Eesti kodakondsuse äravõtmine on või ei ole põhjendatud. Eelneva menetluse viib läbi Politsei‑ ja Piirivalveamet, kes esitab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Siseministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Kodakondsuse äravõtmise järgselt peab isik taotlema kas seaduslikku alust riigis edasi viibimiseks või lahkuma Eestist.

Lisaks täiendatakse kehtivat regulatsiooni Eesti kodakondsuse äravõtmise uue alusega. Kodakondsuse saab kaalutlusotsusega ära võtta isikutelt, kes on süüdi mõistetud inimsusvastase kuriteo – karistusseadustikus on need nimetuse all "süüteod inimsuse vastu" – või agressioonikuriteo toimepanemise eest. Kui tegemist on teise riigi süüdimõistva kohtuotsusega, tuleb hinnata, kas isiku süüdimõistmine on toimunud kooskõlas õigusriiklike printsiipidega ja tegu vastab inimsusvastase või agressioonikuriteo tunnustele karistusseadustiku mõistes. Seni olid kodakondsuse äravõtmise aluseks üksnes terrorikuriteod.

Inimsusvastaste kuritegude korral on samuti mindud kaalutlusotsuse teed, mitte imperatiivse sätte teed, sest viimasel juhul tekib risk, et Eesti seob ennast mõne teise riigi kohtusüsteemiga, kus inimese süüdimõistmine ja kohtupidamine ei pruugi toimuda õigusriiklikest printsiipidest lähtuvalt ja väärtuste või demokraatliku õigusriigi põhimõtte alusel.

Jätkuvalt saab kodakondsuse imperatiivselt ära võtta isikutelt, kes on püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, kes on Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel valeandmete esitamisega varjanud asjaolusid, mis oleksid välistanud talle kodakondsuse andmise või selle taastamise, või kui isik on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. Aitäh! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Alustame nendega. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Rõõm on teid näha siin hilisel õhtutunnil nii reipana. Aga mul on võib-olla isegi ettepanek. Ma vaatan seaduses sätestatut, võib-olla jah seletuskirjas on natuke rohkem lahti kirjutatud, aga ikkagi. Siin on kirjutatud punktis 2, et välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse või luure‑ või julgeolekuteenistusse. Ma arvan, et Eesti kodakondseid on nii Saksa kui ka Ameerika riigi‑ või luure‑ või julgeolekuteenistuses. Äkki peaks olema ikkagi selgelt ka siin välja kirjutatud, et vaenuliku välisriigi teenistuses?

Aitäh! Kindlasti see mõte väärib diskussiooni. Jah.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Seaduse mõjud. Oskad sa öelda, mitme mehe või mitme inimese eelnõu see on? Okei, see on selge, et luure või välisriigi sõjavägi, aga kas siin sihtrühma kirjelduse lõpus on nii-öelda Wagneri-sugust eraarmeed mõeldud või?

Aitäh küsimuse eest! Siin on mõeldud, et jutt käib riiklikest [organisatsioonidest], teise riigi [organisatsioonidest].

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Jätkan oma küsimust sealtsamast, punktist 2. Siin ma teen jällegi ka ettepaneku. Seal läheb edasi niimoodi, et kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Sellest ei saa jällegi päris hästi aru. Näiteks, kui astuda välisriigi teenistusse, näiteks nendesse eespool nimetatud organisatsioonidesse, ja rikkuda siis selle riigi avalikku korda või selle riigi julgeolekut või üritada seal mingit sõjaväelist riigipööret, eks ole, kas siis ka võetakse Eestis kodakondsus ära ja mis alustel? Äkki peaks sinna ka kirjutama, et kui see kujutab ohtu avalikule korrale Eestis või Eesti riigi julgeolekule. Ettepanek. 

Aitäh! Mõeldud on ikkagi seda, millist ohtu sellise käitumise või tegutsemisega põhjustatakse just nimelt Eesti riigile ehk kodakondsusjärgsele riigile. Aga jällegi, kui saab teha sõnastust paremaks, siis loomulikult on seda võimalik Riigikogu menetluses veel teha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Tahtsin ikka vastust, kui paljude, mitme inimese eelnõu see on siin. Alles see oli, kui oli Georgi lindi eelnõu, ja see oli selgelt ajendatud ju ühest konkreetsest asjast, mis praegu käimas on.

Aga teine pool, mida ma juba küsisin, on selle kohta: "[...] või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni." Kas see on see nii-öelda Wagneri seltskond?

Võib teoreetiliselt olla ka see. Aga veel kord: Wagner on minu teada eraettevõte, mis ei ole vähemalt ametlikult riiklikult korraldatud. Kuid sellisesse organisatsiooni kuulumine võib omakorda tuua kaasa näiteks mingisuguse inimsusvastase kuriteo või agressioonikuriteo toimepanemise, mis on samamoodi kodakondsuse seaduses olemas ühe sättena, et see võib olla kaalutlusotsuse aluseks, et selle põhjal inimeselt kodakondsus ära võtta. Nii et siin tuleb vaadata läbi mitme dimensiooni seda, kas inimene paneb toime mingisuguse konkreetse süüteo, näiteks olles selles teie nimetatud sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonis, või ta kuulub riigi sõjaväeteenistusse või julgeolekuteenistusse. Nii et neid variante ja neid kaalutlusmomente on kodakondsuse seaduses mitmeid.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! No üks viis, kuidas teada saada, et keegi sõdib näiteks separatistide poolel, on see, et ta paneb Facebooki pildi ja ise kuulutab, et ta sõdib. Nii on ju võimalik küll teada saada, aga nende puhul, kes varjavad, ei ole see sugugi lihtne. Mina tean, et Eestis hulgub ringi ka separatiste, kes siin tembutavad, on tegevuses, võib öelda, nende nimekirjade mehed, kes Ukrainas on kuulutatud väga ohtlikuks. Nad liiguvad meie territooriumil ja küllap te siseministrina teate seda ka. Huvi on selles, et kuidas me siis uurime oma proaktiivse käitumisega välja nende tegelaste nimed.

Aitäh! See on tegelikult Kaitsepolitseiameti üks igapäevaseid tööülesandeid tegeleda muu hulgas nende küsimustega, tuvastamaks inimesi, kes on asunud näiteks Venemaa Föderatsiooni poolel sõdima, aga näiteks omavad Eesti kodakondsust või Eestis elamisluba, olles Vene riigi kodanikud. Nii et see on Kaitsepolitseiameti igapäevane töö ja kindlasti on nad selles väga edukad.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea siseminister! Meil läks jutt Wagnerile ja Wagneri‑laadsetele organisatsioonidele, mis on tegelikult eraturvafirmad vaenulike riikide teenistuses. Võib-olla see määratlus "sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni" ei kata seda ära. Kas me ei peaks püüdma siia sellist määratlust panna, ütleme otse, et sellised Wagneri-laadsed eraturvafirmad, kes on selgelt vaenulike riikide teenistuses ja täidavad vaenulikke eesmärke, saaks ka siin ära mainitud?

Aitäh! Hea ettepanek, saab kindlasti kaaluda.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea minister! No mina vaatan, et see eelnõu on kindlasti samm edasi, aga jälle selline poolik samm. Siin on kirjas, et Eesti kodakondsuse võib ära võtta, aga siia tuleks kirjutada, et Eesti kodakondsus võetakse ära. Miks siin ei ole niisugust konkreetset lähenemist ja jäetakse selline kaalumine? Siin ei ole midagi kaaluda, nendelt tulebki see ära võtta ja saata nad ka piiri taha.

Aitäh! Tänases kodakondsuse seaduses ongi imperatiivne säte, et tuleb ära võtta, kui ei ole valitsuse eelnevat luba, ja just seda me tulemegi täna muutma, et see ei oleks imperatiivne. Näide on see, mida ma siin mainisin, et näiteks naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud ukrainlaselt, kes läheb Ukrainasse sõdima Ukraina eest, tuleb tänase kodakondsuse seaduse järgi igal juhul kodakondsus ära võtta – imperatiivselt, ilma igasuguse kaalutlusotsustuseta. Nüüd ongi eesmärk luua kaalutlusotsus, et kui inimese tegevus ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, siis saab kaalutleda, see ei ole imperatiivne. Seda me tahamegi muuta.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on kõnetooli oodatud põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 19. aprillil. Kutsutud olid siseminister Kristian Jaani, Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ja siseministri nõunik Riho Kangur.

Minister andis ülevaate sellest eelnõust, nii nagu siin saaliski. Kolleegidele kohe täpsustuseks, ka Heiki Hepnerile: kehtiv seadus ütlebki, et Eesti kodakondsus võetakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ära isikult, kes on astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata. Vaat see on nüüd selline koht, mis ongi probleem. Ma arvan, et komisjoni liikmetest mitte keegi ei arvanud, et see on väga hea säte, et Vabariigi Valitsus peab hakkama iga kord otsustama ühe või teise isiku puhul, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kas lubada teda kuskile välisriigi sõjaväkke või mitte. Tegelikult on see absurdne. Ma arvan, et see, kui Vabariigi Valitsus seda ei peaks tegema, on igati asjakohane, ja see on põhjus, miks see eelnõu on siia tulnud.

Teine põhjus on selles, et täna on imperatiiv. Nagu Heiki küsis, tõepoolest võetakse automaatselt ära, aga täna võetakse ära automaatselt kõigilt, sõltumata sellest, kas see on ohuks avalikule korrale ja julgeolekule või mitte – sõltumata sellest. See on imperatiiv ja valitsusel polegi võimalust kaaluda. Seda ei saa otse loomulikult ka õigeks pidada.

Kolmandaks, komisjoni istungi teemasse sisse minnes: mitmed kolleegid minu arvates tõstatasid igati asjakohase küsimuse, kuivõrd üleüldse Eesti riik peaks tolereerima naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute sõdimist mõne teise riigi sõjaväes, välja arvatud meie liitlasriigid, NATO riigid. See on tegelikult väga põhimõtteline küsimus, kuivõrd üldse me võiksime seda tolereerida või peaksime tolereerima. Aga viimast silmas pidades oleks eriti arusaamatu, et Vabariigi Valitsus peab hakkama iga kord kaaluma, kui keegi tahab sinna minna. Ütleme otse: see praktika ei ole rakendunud, keegi ei ole pöördunud – ma ei tea, aga ma vist julgen nii väita – kunagi Vabariigi Valitsuse poole selleks, et seda luba saada. Aga ma ütlen veel kord: see puudutab üksnes neid inimesi, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, mitte neid, kes on sünnijärgsed kodanikud. See oli väga põhimõtteline teema.

Siis oli küsimus ka sellest, et kui keegi on andnud vande võõrriigi relvajõudele või sõjaväeteenistuses, kas sellest juba piisab. Teoreetiliselt sellest isegi selle sätte kohaselt piisab. Kui seda sätet lugeda, siis seal on kirjas, et kes on astunud välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse. See ei tähenda veel ilmtingimata, et peab tõestama mingi kuriteo, need alused jäävad nagunii. Need on ka täna kodakondsuse seaduses sees, et kui on pannud toime agressioonikuriteo või karistusseadustiku paragrahvide järgi sätestatud kuriteo. Aga veel kord: siin sellest isegi piisab selleks kaalutlusõiguseks. Ma arvan, et see kaalutlusõigus võiks olla ja peaks olema valitsusel võimalikult lai, et vältida sarnaseid juhtumeid, mis tegelikult on aset leidnud.

Võib-olla kaks kommentaari veel, mis siin saalis ettepanekutena tulid. Taas kord: tegemist on valitsuse eelnõuga, selle eelnõu teeb seaduseks ikkagi parlament ja parlamendil on voli siin muudatusi ja täpsustusi teha. Saalis kõlanud ettepaneku kohta, et panna siin kirja niimoodi, et kes on astunud vaenuliku välisriigi riigi‑ ja sõjaväeteenistusse, ütlen ausalt, et ka minul tekkis soov ja tahtmine eristada meile sõbralikud ja meile vaenulikud riigid. Muidu tekib eos see, et kui keegi läheb meile sõbraliku riigi sõjaväkke, siis tal tekib ka küsimus, et kui valitsus kaalub, siis äkki võetakse mult see naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus ära. See päris kindel ei ole, kas ta võtab või ei võta. Varem, kui läksid ja võtsid loa – kui võtsid –, siis seda riski ei olnud. See on üks koht, mille peale mõelda, kas on võimalik seaduse tekstis seda mõne täiendiga eristada.

Iseenesest see, kui siin oleks "vaenuliku välisriigi riigi‑ või sõjaväeteenistusse", siis võib-olla sobiks siia see sõna "vaenulik" ette, aga samas, kui ta on mõne välisriigi, ma ei tea, sõjalisi harjutusi harrastavas organisatsioonis, siis võib olla, et see riik ise ei ole vaenulik, saate aru, aga see organisatsioon selles riigis on vaenulik. Kuid kui me paneme selle sõna "vaenulik" siia ette, siis me anname eos kohe hinnangu sellist otsust langetades, et see riik ise on ka meie suhtes vaenulik. Teatud juhtudel – ma ei hakka neid riike nimetama – ei ole küsimustki, et ongi tegemist vaenuliku riigiga, seal seda küsimust ei ole. Aga jutt ei ole ainult riigi‑ või sõjaväeteenistusse astumisest, vaid kui te loete eelnõu teksti, siis näete, et siin on kirjas näiteks ka sõjalisi harjutusi harrastav välisriigi organisatsioon. Ja nüüd tuleb see lauseosa, et kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Selles mõttes, ma arvan, et siin on ikkagi kaalumise koht. Võib-olla see "vaenulik" siia ette panna on natukene põhjendamatu, sest siis me anname eos hinnangu ka riigile, võib-olla riik ise ei ole meie suhtes vaenulik ja riik ise tervikuna ei ole ohuks Eesti riigile ega avalikule korrale, küll aga on seda selles riigis tegutsev sõjaväeline organisatsioon. Seetõttu peab seda kaaluma. 

Teine märkus, mis siin oli: kui see kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kas siia panna ette sõna "Eesti". Tõepoolest, see on üldine kaalumise koht. Ma vaatasin ka teisi seadusi, näiteks välismaalaste seadust. Ka siin näiteks on selline säte, mida ka selle eelnõu puhul on muide ülimalt kohane meelde tuletada, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Siin on kaks nüanssi. Üks on see, et see ilma Eestit rõhutamata on igal pool ju üldine. Selles mõttes, kui me tahame siia "Eesti" ette panna, no siis me peame seda kaaluma ja siis me peaksime tegelikult varem või hiljem ka teistes seadustes selle ära muutma. Aga võib-olla on siin ikkagi üheselt arusaadav, et me ei saa rääkida teise riigi avalikust korrast ja julgeolekust, üksnes ikkagi enda Eesti riigist. Võib-olla see üldine sõnastus saabki käia ainult Eesti kohta. Kui niimoodi saab tõlgendada, siis seda sõna "Eesti" ette panna vaja ei ole.

Teine põhjus, miks ma seda rõhutan. Sellest on ka väga palju juttu olnud, et kui kodakondsus ära võetakse, kas siis automaatselt see inimene ei saa siseneda Eesti riiki või kas me saame ta automaatselt välja saata. Sellest ainuüksi ei piisa. Kui talt võetakse ära naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus, eriti kui tal ei ole ka mõne teise riigi kodakondsust, siis on probleem, küll aga selleks, et siin elada, on tal vaja tähtajalist elamisluba. Mitte asjata ei lugenud ma seda sätet teile ette, et on võimalik ära võtta tähtajaline elamisluba. Alus ja põhjendus on täpselt sama: oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kui me võtame ära elamisloa, siis tõepoolest ei ole võimalik sellel isikul kas tulla Eestisse või meil on õigus ta siit välja saata. Nii et ka see on hästi oluline imperatiiv, muidu tekib küsimus, et okei, võtame naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuse ära, aga ta toimetab rahulikult siin edasi ja me midagi teha ei saa. Pelgalt see ei ole alus tema väljasaatmiseks, välja arvatud siis, kui ta ei ole toime pannud teatud kuritegusid, aga ka tähtajalise elamisloa äravõtmisega tegelikult on võimalik see isik reaalselt riigist välja saata või teda riiki mitte lubada.

Komisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail, aga seda kuupäeva me muutsime või Riigikogu juhatus muutis, kuna minister oli tol päeval lähetuses. See otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsus oli samuti konsensuslik. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Toomas Kivimägi. Otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Teile on üks küsimus. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja Toomas! Siin oli jutuks, et seni on olnud selline imperatiivne otsus, et tulebki ära võtta. Ma loen selle ette ja küsin, kas sa arvad teisiti: "1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus inimsuse vastase või agressioonikuriteo või karistusseadustiku §‑des [...] sätestatud kuriteo eest;". Minu meelest, ole sa ukrainlane, ole sa soomlane, lätlane, kes iganes, pole üldse tähtis, mis riigi kodanik sa enne oled olnud, kui sa oled naturalisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse. Loomulikult tuleks ära võtta. Või arvad sa teistmoodi?

Aitäh! Sinu toodud näidete puhul ma kindlasti ei arva teistmoodi, aga ma ütlen veel kord, et sa saad aru, milles on tänane probleem. Probleem on selles, et mõned naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimesed võitlevad meile sõbralike riikide poolel. Nüüd tekib küsimus, et me peaksime automaatselt ka neilt selle ära võtma. Mingi osa on meile mittesõbralike riikide poolel, mis tähendab ühtlasi ohtu meie avalikule korrale ja julgeolekule. See on põhjus, miks me peame kaaluma, aga ma arvan, et ei ole ei sinul ega kellelgi teisel vähimatki kahtlust, et valitsus selle otsuse teeb ja kodakondsuse ära võtab. Ma arvan, et selles ei ole vähimalgi määral vaja kahelda, küsimus on tõepoolest pigem selles, kuidas need inimesed [kindlaks] teha.

Ma küsisin ka komisjonis seda, kui paljusid inimesi see reaalselt, ütleme, tänasel päeval võib puudutada. Neid väga täpseid andmeid minul ei ole, aga teatud asutustes on need andmed kindlasti olemas. Ma arvan, et tulevad päris kindlasti ka need esimesed sellest seadusest tulenevad valitsuse otsused naturalisatsiooni korras antud kodakondsuse äravõtmise kohta. Ütleme otse välja, et nendelt naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimestelt, kes võitlevad Ukraina poolel, tuleks kehtiva seaduse järgi automaatselt Eesti kodakondsus ära võtta, kuivõrd mitte keegi neist ei ole Vabariigi Valitsuse käest luba küsinud. Ütlen veel kord, et see loa küsimise süsteem ei ole kindlasti loogiline ega põhjendatud. Veel kord: meie üldine hoiak ja minu arusaamist mööda ka Vabariigi Valitsuse hoiak on see, et me tegelikult ei soosi Eesti kodakondsust omavate inimeste sõdimist välisriigi relvajõududes, välja arvatud otse loomulikult meie liitlaste, NATO ja teiste koostööpartnerite relvajõududes.

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun!

Austatud minister! Head kolleegid! Tegelikult on see eelnõu loomulikult väärt arutelu ja loob loodetavasti ka siin Riigikogus menetledes teatud õigusselgust. Kuid ma siiski leian, et tõesti, kui siin on juttu inimsusvastastest kuritegudest, siis vähemalt selle esimese punkti puhul on päevselge, et seal ei ole midagi arutada, tuleks kodakondsus ära võtta, see imperatiivne pool on arusaadav. Seal ei ole minu meelest üldse mitte midagi kahelda ega arutada.

Selle teise poole üle tõesti, ma saan aru, on ka komisjonis pead murtud, mismoodi seda teha. Aga jälle, olen väga seda meelt, et tõepoolest see loa küsimine Vabariigi Valitsuselt ei ole loogiline. Täiesti nõus. Aga siin tuleb leida selline lahendus, et me ei too riiklikku bürokraatiat kuhugi mujale, sest tõesti, kui on tegemist ikkagi Eesti riigi jaoks vaenuliku riigi relvajõududega või mingite Eesti julgeolekut ohustavate sõjaliste harjutustega, siis ei ole ju vahet, mis riigi kodanik see on. Kui ta nendega tegeleb, siis tuleks samamoodi naturalisatsiooni korras saadud kodakondsus imperatiivselt ära võtta. Jah, tuleb tõesti. Olen nõus, Toomas, sinuga, et see ei tähenda, et me saame iga kord kohe automaatselt ta riigist välja saata. Aga meil ei ole sellepärast põhjust teda hoida ka meie riigi kodanikuna. Loomulikult tuleb siis tegutseda selle nimel, et saaks ta lõpuks riigist välja saata.

Aeg-ajalt ikkagi üritatakse ju – praegu ei oska ütelda, kuidas see praktika on – anda kodakondsust ka nendele, kes on kriminaalkorras karistatud. Tegelikult peaks sellesse suhtuma nii, et kes on kriminaalkorras karistatud, sellel ei oleks õigust naturalisatsiooni korras Eesti riigi kodakondsust saada. Meil ei ole vaja luua sellist kodanikkonda, meil on probleeme ilma selletagi. Kui me võtame need seisukohad, siis tegelikult see toimub ka preventiivselt. See distsiplineerib nii mõndagi inimest, kes tahaks saada kodakondsust. Tõesti, ka 9. mai eel vastu võetud otsustest üks osa oligi preventiivne, et inimesed ei hakkaks rikkuma meie õiguskorda, just selle tundega, et nad võivad jääda kohe viisast ilma. Tõesti, politsei rakendas neid võtteid. Ma ei oska hinnata, kas piisavalt, aga päris tublilt. Selline käitumine loobki teatud kindlustunnet mitte ainult meie enda kodanikele, vaid välistab mingil määral ka seaduserikkumised.

Nii et ettepanek on tõesti ikkagi mõtelda ja sõnastada see ümber nii, et kes nende tegudega silma paistavad, naturalisatsiooni korras saadud kodanikud, nendelt võetakse [kodakondsus] ära. Siin ei ole midagi kaaluda. Aitäh!

Toomas Kivimägi, sõnavõtt kohalt.

Aitäh, härra juhataja! Ma täiesti nõustun eelkõnelejaga. Saatsin ministrile sõnumi, et needsamad punktid, mis on praegu siin lahti kirjutatud – punkt 1 ja punkt 2 – tegelikult võiks jagada kahte ossa. Üks on see, mis on imperatiiv, ja teine on see, mis on kaalutlusõigus. Seesama näide, mis on imperatiiv, ja ma arvan, et kellelgi ei ole kahtlust, et see võiks olla imperatiiv: kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus inimsusvastase või agressioonikuriteo eest. Ma arvan, kellelgi ei ole kahtlust, et siin üldse midagi kaaluda on. Ma arvan, et selle võiks lüüa [lahku]: üks on imperatiiv ja teine on see, kus on kaalutlusõigus. Aitäh!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Härra minister soovib lõppsõna. Riigikogu liikmetel rohkem sõnavõtusoove ei ole. Olge rahulikud, kõik on kontrolli all. Härra minister, palun!

Hea juhataja! Ma lihtsalt täpsustan, et see inimsusvastane agressioon oli kaalutlusena sisse toodud sellepärast, et me ei taha ennast siduda mõne teise riigi õigussüsteemiga. Selle sätte mõte oli see: inimene on süüdi mõistetud näiteks Vene föderatsioonis sellise kuriteo eest ja me saame kahtluse alla seada, kas Vene föderatsioonis sellise kuriteo eest süüdi mõistetud inimene on kõikidest õiguslikest printsiipidest lähtudes süüdi mõistetud. Näide: naturalisatsiooni korras on ukrainlane saanud Eesti kodakondsuse, ta mõistetakse Venemaal süüdi agressiooni eest. See ei ole kuidagi seotud Eesti karistussüsteemiga, seal ei ole toodud Eesti karistusseadustiku sätet, vaid üleüldse, kui inimene on süüdi mõistetud. See oli selle asja mõte. Sellepärast on see just nimelt kaalutlusena, et me saaksime ka hinnata, kuidas see kohtupidamine selles teises riigis on toimunud. See oli selle asja mõte. Aitäh!

Nii, nüüd lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 582 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15. 

13. muudatusettepanek ... Vabandust! 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 598 esimene lugemine. Palun, sotsiaal ... Õhtu on vist käes. Tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Annan teile lühidalt ülevaate riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõust.

Selle seadusemuudatuse ettepaneku peamine eesmärk on toetada ja aidata Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajaid, et neil oleks võimalik kiiremini, mugavamalt ja väiksemate kuludega Eestis tööd leida, Eesti tervishoiusüsteemi parimal viisil integreeruda ja ka vajalikke tervishoiuteenuseid inimestele osutama hakata. Ettepaneku kohaselt vabastatakse riigilõivu maksmise kohustusest ajutise kaitse saanud tervishoiutöötajad nii kvalifikatsiooni tunnustamisel kui ka siis, kui nad soovivad ennast tervishoiutöötajana erinevatesse registritesse kirja panna. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt kehtib see kõigile rahvusvahelise kaitse saajatele ja ajutise kaitse saajatele ehk mitte ainult Ukraina sõjapõgenikele, vaid ka teistele inimestele, kes sarnastel alustel, sarnastel põhjustel on näiteks oma koduriigist sõja või muu sellise tagakiusamise tõttu lahkuma sunnitud.

See konkreetne muudatus kehtib nii, et inimestel on õigus riigilõivuvabalt kvalifikatsiooni tõendada või registrisse registreeruda aastase perioodi jooksul pärast rahvusvahelise kaitse alusel elamisloa saamist. Loogika on siin selles, et tõenäoliselt alguses ehk riiki tulles on inimestel rohkem probleeme majanduslikult, rohkem probleeme ka sisseelamisel, [ja neid tuleks] toetada just nimelt esimestel kuudel või ka esimese aasta jooksul, kui inimesed püüavad siin kas ajutiselt või püsivalt uut elu alustada.

See muudatus kehtib tähtajatult ehk ta kehtib potentsiaalselt ka tulevikus sarnaste kriiside korral. Aga nagu ma viitasin, see vabastus kehtib iga inimese puhul ühe aasta jooksul pärast elamisloa saamist.

Kulud, mis sellega kaasnevad, on tagasihoidlikud, kuna me ei arvestanud riigieelarve planeerimisel sellise suurema hulga rahvusvahelise kaitse saajate tervishoiutöötajana registreerimisega. Praegustest ajutise kaitse saajatest võib hinnanguliselt 2–3% olla tervishoiuvaldkonna erinevate erialade esindajad. Aga loomulikult, kõik nad ei asu tööle ja kõik nad ei pruugi üldse pikemas plaanis Eestisse jääda. Nii et rahalist vaadet märkimisväärseks meie selle eelnõu puhul ei hinda. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, 9700 euro eelnõu on see ja kui nüüd Ukrainast tulevad meedikud, siis vabastatakse nad peale riigilõivu ka erialasest kompetentsist. Mul on väga õõvastav seda kuulda. Mu enda vend õppis Tartu Ülikoolis seitse aastat, siis läks Ameerika Ühendriikidesse ja pidi alustama [otsast], hoolimata kõigist nendest seitsmest aastast, enne ei lastud ameeriklase ihule ligi. Nüüd tulevad need, keelt nad muidugi ei oska, neil võib olla küll kompetents, aga eri riikides on see ikka väga-väga erinev. Kas ma saan [õigesti] aru, et nüüd, kui tuleb siia Ukraina meedik, tohter, medõde, hambaarst, proviisor, siis ongi talle kohe uks lahti? Lõiv on veel väike asi, kamba peale 9700 kokku aasta peale. (Juhataja helistab kella.) Aga ka erialane kompetents ei ole enam oluline.

Aitäh! Hea meelega vastan sellele küsimusele, kuna tundub, et antud juhul olete eelnõu sisust mõnevõrra ebatäpselt aru saanud. Antud eelnõu käsitleb pelgalt riigilõivu maksmise kohustust, sellest vabastamist. Eelnõu ei muuda mitte ühtegi kvalifikatsiooninõuet ehk neid tingimusi, neid norme, mis kehtivad erinevates õigusaktides tervishoiutöötajana Eestis töötamise kohta. Eeldus peab olema see, et nende inimeste kvalifikatsioon, töökogemus, haridus‑ ja koolitustase vastab Eestis piisavalt kõrgetele nõuetele, et neil on võimalik reaalselt registreerimiskanne tervishoiutöötajate registrisse teha.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Jah. Ma lugesin selle põhjalikult läbi, isegi mitu korda. Aga mis mõtet on maksta riigilõivu sinna registrisse saamiseks, kui sa Eestis kehtivaid nõudeid ei täida? Ma ei hakka rääkima, et ta ei valda eesti keelt, kohalikku keelt, see on selge. Aga need erinevused on väga suured, kaasa arvatud Ukraina ja Eesti vahel. Seleta mulle, milles see asi on. Lõiv lõivuks, aga ei ole mõtet ju registrisse ennast panna, kui sa ei saa siin töötada vastaval erialal, kus sa seal Harkivis või Kiievis enne töötasid.

Aitäh! Veel kord: eeldus on see, et inimese kvalifikatsioon ja omandatud haridus vastavad Eesti riigi nõuetele. Hüpoteetiliselt, võin tuua lihtsa näite, võib Ukraina sõjapõgenik olla hariduse omandanud ka mis tahes Euroopa Liidu riigis. Ta võib olla selle omandanud meie nõuetele vastaval tasemel. Kui ta seda on, siis tõesti saab seda kvalifikatsiooni tunnustamist ja ka tervisetöötajana registrisse [kandmise] taotlemist teha ilma riigilõivuta. Aga see, milline see otsus on, kas ta vastab nõuetele või ei vasta nõuetele, kas ta saab ennast registrisse kirja või mitte, sõltub ikkagi sellest, kas tema kvalifikatsioon ja tema esitatud dokumendid vastavad Eesti siseriiklikele nõuetele. Me kvalifikatsiooni, töökogemuse ega hariduse puhul allahindlust siin ei tee.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Sotsiaalkomisjoni poolt Tiiu Aro, palun!

Austatud istungi juhataja! Kolleegid! Minister! Eelpool tutvustatud eelnõu arutati sotsiaalkomisjoni istungil 2. mail. Osalesid Siret Kotka, Hele Everaus, Kert Kingo, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Priit Sibul, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev ja Tiiu Aro. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas eelnõu samal moel, nagu ta seda täna siin meie ees tegi. Ma võib-olla ei hakka seda üle lugema ja teile tutvustama.

Järgnes arutelu. Kert Kingo küsis, miks tehakse hetkeolukorrast lähtudes seadusemuudatusi, mitte ei lahendata tekkinud küsimusi Vabariigi Valitsuse määrusega. Sellele vastas minister, et riigilõivu muutmiseks tuleb muuta siiski seadust. Muudatus on seotud kitsa sihtrühmaga, kes tuuakse seaduses erandina välja. Kert Kingo küsis seejärel, kas need Eesti inimesed, kes on tervishoiualase hariduse omandanud välismaal, peavad endiselt riigilõivu tasuma. Sellisel juhul ei ole tegemist võrdse kohtlemisega. Minister Tanel Kiik vastas, et võrdselt saab kohelda võrdses olukorras inimesi. Antud juhul on tegu inimestega, kes on lahkunud oma koduriigist ning peavad omandama sihtriigis keelenõuded. Kui Eesti kodanik on omandanud hariduse Eestis, on riigilõiv 13 eurot, kui ta on selle aga omandanud välismaal, on see tõenäoliselt olnud tema teadlik ja vaba valik. See ei ole võrreldav olukorraga, kus inimene lahkub sõja tõttu oma koduriigist ning otsib nüüd erialast tööd. Minister märkis ka, et valdav osa Eesti tervishoiutöötajaid on hariduse omandanud siin, Eestis.

Helmen Kütt viitas eelnõu seletuskirjale, milles on välja toodud, et isikute võrdse kohtlemise tagamise eesmärgil on eelnõus sätestatu laiendatud kõigile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel elamisloa saanud isikutele ühe aasta jooksul elamisloa saamisest arvates. Sellest tulenevalt ta küsis, kas kõne all olev muudatus laieneb seega kõigile välismaalastele, kes on saanud selle seaduse alusel elamisloa. Tanel Kiik vastas jaatavalt. Sellega arutelu lõppes.

Järgnesid menetluslikud otsused. Kõigepealt oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. mail. Siin oli konsensus, kõik eelpool nimetatud komisjoni liikmed olid poolt. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, samuti oli konsensuslik. Kolmas oli ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget: Tiiu Aro, Hele Everaus, Siret Kotka, Helmen Kütt, Õnne Pillak, Marika Tuus-Laul ja Viktor Vassiljev. Vastu ei olnud keegi. Erapooletuid oli 2: Kert Kingo ja Priit Sibul. Tänan!

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun! Ei olnud? Kogemata? Siis ei ole sõnavõtusoove. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on [eelnõu] 598 esimene lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei näe. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15.

Meie 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 599. Palun, tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik!

Auväärt Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Hea meelega annan ülevaate ka käesolevast eelnõust ehk Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse [eelnõust] 599.

See käsitleb lähetatud töötajate töötingimusi ja on tingitud eeskätt Euroopa Komisjoni 15. juulil eelmisel aastal Eestile edastatud kirjast rikkumismenetluse alustamise kohta. Eestile heidetakse antud juhul ette, et meie siseriiklik õigus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/67/EL, mis käsitleb töötajate lähetamist seoses erinevate teenuste osutamisega. Me peame selle direktiivi ja enda siseriikliku õiguse kooskõlla viima käesoleval aastal ja oleme ka vastavad muudatused selleks ette valmistanud.

Direktiivi eeldus on see, et lähetatud töötajal on õigus nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult, kui tööandja jätab mis tahes põhjustel töötajale töötasu maksmata. Direktiivist tulenev regulatsioon oli üle võetud lähetatud töötaja puhul, kuid samaväärset õigust ei olnud tagatud kohalikele töötajatele. Seetõttu leidis Euroopa Komisjon, et neid direktiivist tulenevaid sätteid ei kohaldata antud juhul võrdselt välismaiste ja riigisiseste teenuseosutajate puhul, mis rikub mittediskrimineerimise keeldu. Nii me anname kohalikele teenuseosutajatele konkurentsieelise.

Sellest tulenevalt lisatakse töölepingu seadusesse säte, mis näeb ette järgmised põhimõtted. Ehitussektoris tööd tegeval töötajal tekib õigus nõuda töötasu mitte ainult oma otseselt tööandjalt, vaid ka alltöövõtu tellinud isikult ehk ettevõttelt, kes tellis ehitustööd, see tähendab tema tööandjalt. Töötaja saab tasu nõuda, kui tema otsene tööandja ei täida oma kohustust töötasu maksta ja täitemenetlus tema suhtes on olnud tulemuseta neli kuud, ehk nelja kuu jooksul pole õnnestunud lubatud tasu saada, ning töötaja nõue alltöövõtu tellinud isikule ehk tööandja poolt töö tellinud isikule on piiratud töötasu alammääraga ehk mitte enam selle algse põhipalgaga, vaid töötasu alammäära ulatuses. Alltöövõtu tellinud isikul ei teki töötasu maksmise kohustust, kui ta on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Loogika on selles, et kui töö tellinud ettevõte on näiteks veendunud, et tema alltöövõtja on korrektne, korraliku maksekäitumisega võimekas asutus või ettevõte ja tal pole mingit alust arvata, et ta ei suuda neid töötasusid välja maksta, siis mis tahes selliste probleemide tekke korral ei tule ka talle seda kohustust. Loogika on selles, et kui teadlikult või tahtmatult on tööle või alltöövõtjaks võetud mingi riiulifirma või ettevõte, millel on selgelt makseraskused, sellisel juhul alltöövõtu tellinud isik vastutab töötajate ees. Sarnane regulatsioon kehtib juba lähetatud töötajate suhtes.

Lisaks tehakse mõned väiksemad tehnilised muudatused lähetatud töötajate töötingimuste seaduses. Näiteks täpsustatakse mõnda mõistet, asendatakse teenuse osutamise mõiste direktiivist tuleneva kitsama mõistega "alltöövõtt", mis on tegelikult ka üks märkuste kohti. Samuti lühendatakse tähtaega, mille möödumisel saab juba mainitud lähetatud töötaja esitada töötasunõude alltöövõtu tellinud isiku vastu. Nagu enne viitasin, see saab olema neli kuud senise kuue kuu asemel, et kiirendada ja lihtsustada inimestel oma töötasu kättesaamist. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Järjekordne direktiiv on üle võtmata, see 2014/67/EL, nüüd 2022. aastal, kus me praegu oleme ka. Aga kui me seda millegipärast ei võta üle? Mis siis juhtub, millised sanktsioonid meid ootaksid?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et täpset sanktsioonimäära ma hetkel ei oska öelda. Loogika on selles, et Euroopa Komisjon hindab siseriikliku õiguse vastavust direktiivile ja halvemal juhul, kui me seda kooskõlla ei vii, võidakse anda meid Euroopa Liidu kohtusse ja kohus võib omakorda nõuda vajalike meetmete võtmist, mis võivad olla nii erinevad põhisummad kui ka karistusmaksete tasumise kohustused. Aga need summad selguksid vaidluse käigus. Ma arvan, et arvestades nende muudatuste suhteliselt väikest mõju ja tehnilist iseloomu, on mõistlik meil need muudatused siseriiklikus õiguses teha ning seeläbi ka see vaidlus ja rikkumismenetlus aegsasti lõpetada.

Peeter Ernits, palun!

Jah, ma olen küll selle suuresti läbi lugenud, aga äkki sa sõnastad meile lühidalt, mida siis reaalselt tuleb teha selle direktiiviga, et mitte Brüsseli viha alla sattuda ja võimalikku karistust saada. Mis asjad need on, kui saaks maakeeles ja võimalikult selgelt?

Tegelikult tulebki antud juhul ministeeriumi ettevalmistatud eelnõu heaks kiita. Selle sisu ma korra juba tutvustasin. Ehk me tõepoolest looksime selle õigusliku regulatsiooni, et lähetatud töötajate töötingimuste seadus ja töölepingu seadus oleks vastavuses direktiivis sätestatuga, et tekiks õigus ja võimalus teatud juhtudel nõuda töötasu sisse, nagu kirjeldasin, alltöövõtu tellinud isikult. Teeme ka mõned tehnilised täpsustused, mis puudutavad perioodi ja ka teenuse osutamise mõistet. Antud juhul me räägime ehitusvaldkonnast, ehitussektorist.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Sotsiaalkomisjoni vaate annab Õnne Pillak. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minister! Sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu 2. mail. Komisjoni olid eelnõu tutvustama tulnud tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik ning töö- ja personalipoliitika osakonna nõunik Dana Kadanik.

Komisjonis selle eelnõu arutelu, ma ütleksin, oli kiire ja konstruktiivne. Olid mõned küsimused, aga nendest minister tegi siin ülevaate. Näiteks üks küsimus oli just sellesama tähtaja lühendamise kohta kuuelt kuult neljale kuule. Või selle kohta, kuidas näiteks alltöövõtja saab kontrollida, et sellel, kellelt ta tööd tellib, oleks varasem käitumine olnud korrektne.

Kui see arutelu oli läbi, siis komisjon tegi järgnevad otsused. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 599 täiskogu päevakorda täna, 11. mail, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Konsensuslikult otsustati määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Aitäh! Vastan küsimusele, kui neid on.

Neid ei paista. Tänan! 

Aitäh!

Avan läbirääkimised. Seda soovi ei paista, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 599 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 17.15.

Märkamatult oleme jõudnud oma tänase viimase päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600 esimene lugemine. Palun, tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik!

Austatud parlamendi aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Väga ilus sümboolne number, 600 SE, millega tänane päev kokku võtta. Aga teema on oluline. Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine hõlmab endas, võib öelda, kahte erinevat teemat. Ma käsitlen neid järjest.

Esiteks viime selle eelnõuga ettepaneku kohaselt alates selle aasta 1. juulist psühhiaatrilise sundravi rahastamise riigieelarvest üle Eesti Haigekassasse ja see ravi lisatakse rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu. Hetkel on tõesti jäänud mõnes mõttes ajaloolise pärandina osa tervishoiuteenuseid veel muude rahastusallikate peale, aga järk-järgult oleme neid juba viimastel aastatel haigekassasse üle viinud ja nüüd on siis järg psühhiaatrilise sundravi käes. Juba praegu kontrollib haigekassa lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka näiteks ravikindlustamata inimeste puhul vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu abi osutamise eest tervishoiuteenuse osutajatele. Selle ühtlustamiseks lisame nüüd ka kogu kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse haigekassa eelarvesse.

Teine pool eelnõust, mille me sotsiaalkomisjoni aktiivsel osalusel ja toetusel lisasime, käsitleb erinevaid muudatusi, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust Eestimaa inimestele. Ka siin on olulised rahastusskeemide, rahastuskorralduse muudatused, aga ka õiguslikud täpsustused. Soovime luua vajalikud alused, et haigekassa saaks hakata psühholoogiapraksistega sõlmima psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid. Haigekassa rahastab ka täna vastavat teenust ehk psühhoteraapiat, kuid esmatasandil toimub selle rahastamine üksnes perearsti teraapiafondi kaudu. See seadusemuudatus võimaldab haigekassal edaspidi sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid ka psühholoogiapraksistega. Kindlasti aitab see kaasa vaimse tervise teenuste kättesaadavusele olukorras, kus inimeste teadlikkus nendest ja ootused nendele on kasvanud. Aga ka tulenevalt nii COVID‑19 pandeemiast kui ka Venemaa sõjategevusest Ukrainas on kindlasti veelgi kasvanud vajadus professionaalse vaimse tervise abi järele. See on üks oluline samm teiste seas, et parandada nende teenuste kättesaadavust.

Vajaminevate mahtude juures põhjustab psühhoteraapia rahastamine teraapiafondi kaudu perearstidele märkimisväärset halduskoormust. Üha enam psühholoogiapraksiseid eelistavad teraapiafondist rahastatavatele teenustele üha kasvavat eraturgu ning need, kes jätkavad teenuse osutamist, küsivad tihtipeale patsientidelt kulude [katmiseks] nii‑öelda omaosalust. Teenuste piiratud kättesaadavus esmatasandil tähendab kasvavat survet psühhiaatrilisele eriarstiabile. Tegelikult ei ole see ka rahastusmudeli vaates jätkusuutlik, kuna me näeme, et see ravilõhe, ravi kättesaadavuse lõhe jõukama ja vähekindlustatud elanikkonna vahel üha kasvab. Solidaarse tervishoiusüsteemiga see loomulikult kokku ei lähe.

Neid muudatusi oleme loomulikult arutanud valdkonna inimestega, nii Eesti Perearstide Seltsi kui ka vaimse tervise ekspertidega. Meie hinnangul on kõige kiirem ja võimalike alternatiividega võrreldes praeguses olukorras parim lahendus nii riigi kui ka teenusepakkujate ja patsientide vaates muuta tervishoiukorralduse õiguslikku raami, nii et haigekassa saaks hakata viidatud psühholoogiapraksistega sõlmima psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid.

Seadusemuudatused, mis on selleks vajalikud. Esiteks toome õigusesse psühholoogiapraksiste põhitegevuse ehk psühhoteraapia tähistamiseks uue õigustermini. Soovime lisada tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse uue tervishoiuteenuste liigi ehk psühholoogilise ravi, mis on psüühika‑ ja käitumishäirega inimese raviks rakendatav psühhoteraapia ja diagnoosimist toetavad tegevused. Samuti sätestame seaduses psühholoogilise ravi osutamiseks tegevusloanõude. Selleks, et haigekassa saaks sõlmida teenuseosutajatega lepinguid, on vaja, et vastav ametkond oleks teenuseosutajaid hinnanud ja veendunud, et nad on vastava teenuse osutamiseks sobivad. Seda tööd teeb Eestis Terviseamet. Samuti arvame kliinilised psühholoogid tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute seast välja ja hõlmame nad kategooria "tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik" alla. See kõlab võib‑olla tehniliselt, aga oluline on see, et see samm aitab luua vajalikud alused, et ilma arstita tegutseda soovivate kliiniliste psühholoogide ettevõtted saaksid iseseisvalt tegutsemiseks hankida tegevusloa ja hakata patsientidele arsti saatekirja alusel psühholoogilist ravi osutama. Samuti – ja see on vähemalt sama oluline – saavad kliinilised psühholoogid õiguse tervise infosüsteemist otse andmeid saata. Seni on nad pidanud kasutama perearsti ravikokkuvõtteid, on edastanud neid krüpteerituna meilitsi, mis ka ei lähe kaasaegse e‑tervise arusaamaga kokku.

Ravikindlustuse kaudu rahastatud psühholoogilist ravi saab inimene endiselt arsti saatekirja alusel ning psüühika‑ ja käitumishäirediagnoosi otsuseid langetab ka edaspidi arst ehk see ei muutu. Perearstipraksistes ja haiglates juba tegutsevate kliiniliste psühholoogide tegevus saab samuti jätkuda senistel alustel.

Need muudatused on kavandatud jõustuma kiireloomulisena 1. juulist, kuid mitmed neist vajavad teatud üleminekuaega. Näiteks, Terviseamet alustab nende viidatud tegevuslubade taotluste vastuvõttu 1. augustist käesoleval aastal, ja eelnõu kohaselt on ettepanek, et iseseisvat psühholoogilist ravi osutada soovijad peavad nendele uutele nõuetele vastama 1. jaanuarist 2023.

Loomulikult, ega need muudatused ei lahenda kõiki vaimse tervise valdkonna väljakutseid, aga nad on järjekordne samm selles suunas, et nende teenuste kättesaadavus inimestele paraneks, tegelikult väheneks ka bürokraatlik pool ja ka andmete liikumine oleks adekvaatsem ja kiirem, mis iga tervishoiuteenuse osutamisel on kriitilise tähtsusega. Tänan! Vastan hea meelega küsimustele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on nüüd nagu Jämejala eelnõu. Aga see 7 miljonit, mis nüüd kulub Jämejalas nii‑öelda sundraviks, kui suur see pearaha seal on? Taust on see, ma olen nagu kuulnud, et need kõik, kes vajaksid tõsisemat ravi, nagu ei saa, ja aeg-ajalt juhtub seda, et vend peab minema, ütleme, natukene kontrolli alt väljunud venda kinni püüdma, et see ema ei tapaks. Selliseid lugusid võiks jutustada. Kas see on kogu selle Jämejala finantseering? (Juhataja helistab kella.) Milline see pearaha on praegu?

Jah, kui me räägime nüüd nii-öelda sundravist, siis me tõepoolest räägime patsientidest, kelle puhul on see kohtu poolt määratud. Probleeme on teenuse osutamise kohtadega ehk neid ei ole piisavalt. Vastavalt seadusele kõigile, kellele on määratud sundravi, tuleb seda teenust pakkuda, aga tihtipeale tehakse seda füüsiliselt tingimustes, kus piisaval arvul tegelikult patsiente vastu võtma ei mahu, seda ei suudeta, nii et seal tuleb pidevalt optimeerida ja paindlikult reageerida. Meil on ka üsna suured plaanid ja ettepanekud, Viljandi Haiglal, kogu selle sundravi osa kohta, samuti Jämejala renoveerimiseks, uuendamiseks, millele loodame samuti rahalist toetust saada, et ka see keskkond oleks kaasaegne ja reaalsele nõudlusele vastav.

See raha, mis on eraldatud Sotsiaalministeeriumile, on olnud aastaid ebapiisav. Me oleme sundravi rahastamiseks taotlenud lisaraha riigieelarvest. Ka see summa, mis on meil riigieelarves planeeritud Sotsiaalministeeriumile, läheb nii-öelda üle või kaasa haigekassale, aga ülejäänud puudujäägi jaoks peab leidma raha haigekassa eelarvest, nii nagu muude tervishoiuteenuste puhul. Ma võin pärast öelda täpsed numbrid, ei taha peast öeldes eksida, aga me räägime siin miljonitest eurodest.

Peeter Ernits, palun!

Jah. Vabandust, et ma sellise küsimuse esitan, aga jutt läks, et läheb haigekassale. Ma ei taha, et siin sisuline seos oleks, aga seos on lihtsalt haigekassa. Vahepeal oli väga pingeline tegevus Tervise Arengu Instituudi nii-öelda tükeldamise ja viimisega ka haigekassa orbiidile. Kaugel see asi on praegu?

Tänan küsimast! Need kaks on jah täiesti erinevad asjad. Antud juhul see arutelu, et me anname psühhiaatrilise sundravi rahastamise üle haigekassale, oli juba eelmise aasta eelarve protsessis ehk eelmise aasta sügisel. Toona oli kokkulepe, et kuna need eelarvevahendid olid ministeeriumi real veidi üle poole aasta vajaduse ulatuses, siis see üleminek toimub 1. juulist, edaspidi liiguvad need rahad, nagu viitasin, kaasa. Ka Viljandi Haigla on kursis, et psühhiaatrilise sundravi rahastamise leping ministeeriumil on tehtud nendele 30. juunini. Edasi on neil plaanis teha see, kui parlament seaduse heaks kiidab, juba haigekassaga.

See teine pool ehk Tervise Arengu Instituut antud juhul siia eelnõusse ei puutu. Praegu arutelud selle üle, kuidas tervise valdkonnas erinevate organisatsioonide tööd ringi teha, kuidas seda korraldada, käivad, on see asutuste või funktsioonide ümberjaotamine ja dubleerimise vähendamine, on see lõpuks ka asutuste ühendamine, see kõik alles selgub. Ühtegi otsust ei ole ei ühendamiseks ega ühegi asutuse kaotamiseks tehtud.

Nüüd ma igaks juhuks ütlen selle rahalise mahu ära. Me oleme arvestanud 2022. aastaks 6,8 miljonit eurot psühhiaatrilise sundravi rahastamiseks. Hetkel on sellest poole ministeerium arvestanud ja broneerinud kuni 30. juunini, edasi on tõesti eeldus, et haigekassa selle üle võtab. Haigekassa poolt me esitame ka vajaliku lisarahataotluse koos muude tervishoiuvaldkonna taotlustega riigi eelarvestrateegia protsessi. Nagu ma olen ka varasemalt välja toonud, loomulikult on tervishoiuvaldkonna enda rahastus ebapiisav pikaajaliste tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd sõltub sotsiaalkomisjoni aseesimehest, kas muudatusettepanekute tähtajaks jääb 25. mai või 26. mai. Pead kiiresti tegema, et 25. mai jääks. Nii, palun, Helmen Kütt!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! No kahe minutiga ma ilmselt seda siiski ei suuda ära rääkida, mis sotsiaalkomisjonis tehti. Väga piinlik, aga nii lihtsalt on.

Kui Vabariigi Valitsus algatas 21. aprillil eelnõu, mis puudutab psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiu[teenuste] korraldamise seaduse muutmise seadust, ehk eelnõu 600, siis see eelnõu oligi kahepunktiline ja puudutas psühhiaatrilise abi seaduse muutmist ja puudutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmist. Ehk siis, nii nagu ka minister siin alguses tutvustas, rääkides küll ka laiemalt juba sellest eelnõust, mis täna menetluses on, puudutas see seda, et Eesti Haigekassale läheb alates 2022. aasta 1. juulist üle ravikindlustatud isikute ja kindlustamata isikute psühhiaatrilise sundravi rahastamine. Nii nagu hea kolleeg Peeter Ernits küsis, tõepoolest, Eestis osutab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenust Sihtasutus Viljandi Haigla.

Sedasama eelnõu, mis 21. aprillil valitsuse poolt algatati, asuski sotsiaalkomisjon 2. mai istungil arutama. Osalesid tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik ja vaimse tervise osakonna poliitikadisainer Vootele Veldre. Minister selgitas seda, mida see eelnõu endast kujutab, mida ma teile ka siin eelnevalt rääkisin. Minister sõnas, et praegust eelnõu soovitakse täiendada ja lisada juurde muudatused, mis puudutavad vaimse tervise teenuse kättesaadavust. Läbi on räägitud Eesti Perearstide Seltsi, vaimse tervise valdkonna spetsialistide, ministeeriumi, Terviseameti ja Eesti Haigekassaga, mida eelnõusse soovitakse lisada ministeeriumi poolt, ja kui sotsiaalkomisjon on nõus, võiks need muudatused juba praegusesse eelnõusse lisada. Kui komisjoni esimees Siret Kotka küsis, kas muudatused soovitakse eelnõusse lisada juba enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist, siis minister vastas, et kui komisjon nii otsustab, siis oleks võimalik juba eelnõu tervikuna menetleda. Tõepoolest, komisjon oli seda meelt, et selle võiks lisada ja esimesele lugemisele võiks see tulla juba täiendavalt muudetuna võrreldes algatajate tekstiga. Etteruttavalt võib öelda, et juba 5. mail pöörduski tervise‑ ja tööminister sotsiaalkomisjoni poole ettepanekutega eelnõu täiendamiseks.

Samal istungil, 2. mail anti sõna Vootele Veldrele, kes tutvustas just psühholoogilise abi kättesaadavuse korralduse parandamiseks suunatud õiguslikke muudatusi. Selleks, et pakkuda elanikele paremaid vaimse tervise teenuseid, on vaja kohendada tervishoiukorralduse raamistikku.

Peale tutvustust tekkis komisjoni liikmetel mitmeid küsimusi. Nii Tiiu Aro kui ka Kert Kingo küsisid seda, et maapiirkondades on väljakutseks psühholoogide leidmine ja mida siis ikkagi konkreetselt ette võtta, et sellist probleemi lahendada. Minister vastas, et riigieelarvest on tagatud kliinilistele psühholoogidele kutseaasta rahastus, otsus selleks tehti juba eelmise valitsuse ajal, lisaks on selle valitsuse ajal antud juurde raha laiemalt kutse tagamiseks nii kliinilistele psühholoogidele kui ka koolipsühholoogidele ja samuti näeb sõlmitud konsensuslepe tervishoiuvaldkonna ja haridusvaldkonna osapooltega ette meditsiiniõdede ja teiste tervishoiuspetsialistide arvu tõusu, mis parandab tervishoiuvaldkonna spetsialistide juurdekasvu.

Oli veel mitmeid küsimusi, näiteks küsiti, kas see muudatus on läbi räägitud Sihtasutusega Viljandi Haigla ja kas ministeerium on eelnõu ettevalmistamisse haigla kaasanud. Minister vastas jaatavalt, sellega on arvestatud, lepingud on sõlmitud. Hea kolleeg Peeter Ernits küsis jälle raha kohta. Tõepoolest, lepingud on sõlmitud praegu 31. juunini ja on sõlmitud poole riigieelarves ettenähtud summa kohta. Riigieelarves 2022 on ette nähtud 6 858 318 eurot ja leping, mis on 31. juunini, on sõlmitud 3 429 159 euro peale, nii et pool sellest rahast jääb nüüd juba haigekassa kaudu, mitte enam Sotsiaalministeeriumi kaudu eraldamiseks.

2. mail võeti vastu ka otsused ja need otsused olid kõik konsensuslikud, juba ette teile öeldes. Esiteks oli ettepanek võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda 11. mail 2022. Kaks minutit enne selle tähtaja kukkumist ma pulti jõudsin, aga nüüd on juba jõudnud kätte 12. kuupäev. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja Helmen Kütt. Otsustati esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik olid konsensuslikud otsused.

Järgmine sotsiaalkomisjoni istung toimus 9. mail. Me kuulasime veel kord poliitikadisainerit Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnast Vootele Veldret ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunikku Helen Trelinit. Komisjoni esimees mainis, et me komisjoni 2. mai istungil juba tutvusime nende täiendavate muudatustega, mida soovitakse eelnõusse lisada enne esimesele lugemisele saatmist. Tutvustati veel neid muudatusi, räägiti üle ka see, mis puudutab psühholoogilise ravi osutamist ja paremat juhtimist ning annab ka õiguse ja võimaluse haigekassale pidada läbirääkimisi otse psühholoogiapraksistega.

Küsimused, mis esitati, puudutasid sundravi Viljandi Haiglas, ka seda, kas nimetatud muudatus näiteks Tartu vanglas olevaid inimesi puudutab. Helen Trelin vastas, et küsimus puudutab kohtualuste Viljandi Haiglasse sundravile saatmist, sellel juhul määratakse nad Viljandi Haiglasse ning isikud kannavad osa oma karistusest seal. Samuti taheti teada, kas enne kolmandat lugemist saadetakse meile ka ministri määruse tekst, sest me tahaksime enne eelnõu kolmandat lugemist rakendusakti kavandiga tutvuda. Vootele Veldre kinnitas, et see komisjonile saadetakse.

Komisjon otsustas heaks kiita eelnõu esimese lugemise dokumendid, see oli konsensuslik otsus. Täna see lugemine toimus ja teile, head kolleegid, Riigikogu liikmed, ongi esitatud eelnõu, mis ei olnud päris selline, nagu 21. aprillil algatati, aga mis on kindlasti parem. Juba on tulnud mitmete osapoolte arvamused, näiteks jõudis täna kohale Eesti Perearstide Seltsi toetuskiri. Tänatakse, et on sellised muudatused lisatud, öeldakse, et see on väga vajalik, inimkeskne ja kauaoodatud otsus, parandamaks vaimse tervisega seotud abi kättesaadavust inimestele, ja see väärindab vaimse tervise spetsialistide professiooni iseseisvate tervishoiutöötajatena.

See on kõik, mis mul ette kanda on. Selline oli komisjonis kahel istungil arutletu. Aitäh!

Paistab, et olite väga põhjalik, küsimusi ei paista.

Nii hästi oli ette kantud.

Absoluutselt. Nii, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid ei näe. Kuna me läksime viis minutit üle südaöö, siis määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. mai kell 17.15.

Head kolleegid, ilusat und! Istung on lõppenud.