Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, VII cессия, пленарное заседание
Понедельник, 17.01.2022, 15:00

Отредактированная

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli neid saadikuid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Indrek Saar, palun!

15:00 Indrek Saar

Lugupeetud istungi juhataja, aitäh sõna andmast! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse eelnõu, mis on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Kuna Vabariigi Valitsus ei ole siiamaani oma tööga hakkama saanud, siis peab parlament neile appi tulema. Energiakriisi tingimustes me näeme seda, et valitsuspartnerid vaidlevad kõva häälega omavahel, külvavad täiendavat segadust, ja ainuke, milles nad kokkuleppele saavad, on meede, mis on paljude jaoks solvav, ebaefektiivne, aeglane ja mitmes muus mõttes küsitav.

Ühiskonnas on korduvalt juhitud tähelepanu sellele, et tunduvalt paremad lahendused seisavad silme ees, nagu näiteks Norra elektrihinna tõusu kompenseerimise meede, aga kuna valitsus ei ole sellest aru saanud, sellega hakkama saanud, siis tegime meie selle töö ära. Meie ettepanek on, et keegi ei pea minema midagi tõestama ja taotlema, vaid kõigil neil, kelle elektri hind või selle ekvivalent gaasi hinnana on tõusnud üle 6 sendi kilovatt-tunni eest – see on ilma käibemaksuta hind –, selle üleoleva osa kompenseerib riik 80% ulatuses automaatselt energiamüüjale, ilma et keegi peaks midagi taotlema. Need andmed on riigil kõik võimalik kätte saada. Ja nagu ma ütlesin, see kehtib ka gaasi puhul, sest ka gaasi hind on kordades tõusnud. Me teame, et see ei ole lihtsalt niisama hinnatõus, vaid sellesse on oma panuse andnud üks suurimaid gaasitootjaid, meie idanaaber, ja riik peab selle vastutuse enda kanda võtma.

See kehtib samamoodi kaugkütte puhul, sest ka kaugkütte puhul tihtipeale üheks oluliseks komponendiks on gaas ... (Juhataja helistab kella.) ... ja see laieneb kõigile kuni 3000 kilovatt-tunni ulatuses, samamoodi gaasi ekvivalent, ja samamoodi sisaldab see ka ...

15:02 Indrek Saar

... ettepanekut taastuvenergia tasu kinni maksta ülelaekunud kvoodituludest. Tänan tähelepanu eest! Loodan, et valitsus menetleb seda kiiresti.

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus? Head kolleegid, palun saalis vaikust!

15:03 Peeter Ernits

Mul on protseduuriline küsimus. Miks te olete nii loid koosoleku juhtimisel? Lärm oli väga suur ja kolleeg Saare juttu ei olnud palju kuulda siia. Teie kellahelin oli väga õrn ja häbelik. Aitäh!

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Lihtsalt kommentaariks, et meil kõigil on võimalus austada üksteist. Nii lihtne ongi. Härra Valge, palun!

15:03 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on jälle au Konservatiivse Rahvaerakonna nimel anda parlamendi kõrge kogu otsustada välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu. Nimelt kevadel, kui meie eelmine immigratsiooni reguleeriv eelnõu arutlusel oli, teatas valitsus oma arvamuses, et eelnõus esitatud ettepanekud õpirändega seotud muudatusteks on mõistlikud, kuid valitsus soovib nii töö‑ kui ka õpirände reguleerimiseks esitada ise uue eelnõu. Ja 2. juunil lükati meie eelnõu tagasi.

Valitsusel on aga olnud keerulised ajad ja lubadusest on täidetud esialgu vaid murdosa. Nimelt on praegu menetluses eelnõu, millega kaotatakse vajaduspõhine õppetoetus kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele. Seda sätet nüüd meie eelnõus pole, aga muud probleemid pole kadunud, mistõttu ilmutame empaatiat ja esitame eelnõu, millega tõstame töörände puhul töötasu nõude 1,5 Eesti keskmiseni ja sätestame, et kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastel tuleb maksta õppetasu. Lisaks reguleerime tingimusi, millal välisüliõpilaste elamisluba tühistatakse, kui nad katkestavad õppimise või ei täida õppekava nõutavas ulatuses. Aitäh!

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, kas protseduuriline?

15:05 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Mul on tõesti protseduuriline. See märkus, mis te tegite töökaaslasele Ernitsale vastates, oli õige. Me peame austama teisi saadikuid. Aga ma küsin, kas me võiksime austada ka näiteks enda valijaid.

Järgmisel esmaspäeval koputab Euroopa Liidu asjade komisjon ära kõik need otsused ja kohustused seoses selle rohekäkk‑55 eesmärkidega. Ja suur saal jääbki lihtsalt reaalselt kõrvalt kaasa vaatama. Ma olen kindel, et teised saadikud, kes ei ole seda 300‑leheküljelist materjali läbi töötanud, peaksid andma oma heakskiidu, aga nende käest isegi ei küsita seda heakskiitu, vaid komisjoniga [tehakse ära]. Tänasel ELAK‑i istungil me nägime, mis koletud plaanid on tegelikult Euroopa Komisjonil – maksustada meie puit ja turvas ...

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimus ka!

15:06 Tarmo Kruusimäe

Küsimus on see, et miks me ei aruta sellel nädalal siin oluliselt tähtsa riikliku küsimusena konkreetselt "Fit for 55". 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minu tagasihoidlik mälu ütleb, et see "Fit for 55" või kuidas iganes see eesti keelde on tõlgitud oli suures saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt siia tooduna. Kalle Grünthal, palun!

15:06 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus Tarmo Kruusimäe lõpetas. Meil lõppes praegu ELAK-i istung. Te ütlesite küll, et teie mälu järgi toimus selle "55" arutelu siin saalis, aga kogu aeg tuleb uut materjali peale. Ja täna tuli selline ettepanek, et valitsus toetaks ... Põhimõtteliselt oli see, et liikmesriigilt võetakse ära valikuvabadus diferentseerida samasuguse kasutusotstarbega (näiteks mootorikütusena kasutamine) kütuste aktsiisi. See on nüüd see olukord, kus Euroopa Liit hakkab ette kirjutama, mida me võime teha ja mida me ei või teha. Kas me oleme iseseisev riik või ei ole? Me arutame neid küsimusi kuskil nuka taga, mingisuguses ebamäärases komisjonis. Need küsimused, härra Pevkur, tuleks tuua siia suurde saali arutelule, et rahvas kuuleks, millised õigused meilt jälle ära võetakse.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Aga Euroopa Liidu asjade komisjon on loomulikult vaba tooma siia suurde saali kõiki eelnõusid, mis nad soovivad. Peeter Ernits, palun!

15:07 Peeter Ernits

See, mida kolleeg Tarmo Kruusimäe rääkis, juba eelmine nädal korduvalt rääkis, et tõepoolest, maa põleb jalge all ja elektrihindade kompenseerimine, millest lugupeetud peaminister tuleb meile homme rääkima, on ainult väike osa sellest. Kogu selle "55", nii-öelda rohepöörde seisukohad, Eesti omad, on üliolulised ja siin suures saalis, olgugi et ühe korra on räägitud, peaks seda ka lähiajal arutama. Ja ma arvan, et vähemalt riigieelarve kontrolli erikomisjon peaks sellega tulema hiljemalt esmaspäeval siia saali. Aga tegelikult peaks sel nädalal juba suur saal leidma võimaluse arutada neid asju, üliolulisi asju.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meil tõepoolest fraktsioonid on ju erinevates komisjonides esindatud. Teeme oma tööd komisjonides ja kui on soov komisjonide poolt tuua saali midagi, siis Riigikogu juhatuse taha see kindlasti ei ole jäänud. Need ei ole protseduurilised küsimused saali töö kohta praegu. Siim Kallas, palun!

15:09 Siim Kallas

Ma pean andma mõningaid selgitusi, kuna ma saan aru, et meil oli tõesti täna väga pingeline Euroopa Liidu asjade komisjon. Seal olid väga keerulised küsimused ja tõepoolest need natuke vajavad selgitamist. See, mis Kalle Grünthal ütles, et on ettepanek võtta riikidelt ära õigus ise oma makse määrata – see pole päris nii. Valitsuse seisukoht oli selles suhtes kriitiline. Jah, tõepoolest, midagi taolist seal direktiivis oli. Põhimõtteliselt tahtsin ma seda seletada. 

Aga mis puutub sellesse olulise tähtsusega riiklikku küsimusse, siis me ei jõudnud täna komisjonis arutada, kas seda teha või mitte, kuna päevakord oli pingeline. Me võime arutada reedel, kas seda teha. Aga üks kord on see juba toimunud. Nii et ma rõhutaksin, et see "Pakett 55" ei ole kiirrong, mille peale peab tingimata jooksma. Tegeleme rahulikult selle asjaga.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu.

15:10 Urmas Reinsalu

Ma selle paatosega, millega Siim Kallas lõpetas, olen ühelt poolt nõus. Tõepoolest, "Paketti 55" me ei tohi käsitleda kui kiirrongi. Aga teiselt poolt ...

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil ei ole kõnetund. Ma veel kord ütlen, et meil veel kõnetundi ei ole.

15:10 Urmas Reinsalu

Jaa, aga me jõudsime probleemi juurde ...

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on täna täiesti võimalik igal Riigikogu liikmel pärast istungi lõppu tulla vabasse mikrofoni, rääkida "Pakett 55-st" ja kõikidest muudest võimalustest. Me proovime praegu istungit rakendada. Heili Tõnisson ootab, et saaks eelnõusid üle anda. Kui on selline kõnesoov, siis selleks on natuke teine formaat, härra Reinsalu.

15:11 Urmas Reinsalu

Jaa, aga mul ei ole kõnesoovi, mul on küsimus parlamendi protseduuri korralduse kohta ja see vajab teatud sissejuhatavat prelüüdi.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui mitu minutit teil läheb selle prelüüdi peale?

15:11 Urmas Reinsalu

See on lühike. Me kaotame mõlemad aega selle asjatu pingpongi peale. Küsimus ei ole mitte selles, et [see on] aseaine parlamendi täiskogu arutelule ja et seda saaksime tõlgendada niisuguse aruteluna, mis oli mineval sügisel, kus meil tegelikult ei olnud valitsuse seisukohti parlamendiliikmetel [teada]. Ma arvan, et üks asi on kiita heaks komisjonis parlamendi seisukoht, teine asi on, et arutelu parlamendisaalis peab lõppema parlamendi täiskogu antud mandaadiga, mida valitsus tohib teha ja mida valitsus ei tohi teha. See on põhimõtteline hinnang sellele, kui olulise teemaga on tegemist.

Nii et me kindlasti ei tohiks Euroopa Liidu asjade komisjonis rutakalt kiita neid positsioone heaks – positsioone, mis on tegelikult formuleeritud kehvalt ja Eesti huvisid mitte piisavalt arvestavalt. Ja teiseks, see tuleb tuua täiskogu saali ja teha seda sellisel moel, mis annaks siduva õigusliku juhise just nimelt täiskogu mandaadina valitsusele. See ongi minu konkreetne ettepanek. Isamaa fraktsioon tegi sellekohase ettepaneku ka jõulukuul – vist oli detsembrikuus – ja me tegelikult saime mitte-vastuse. See oli osundus minevikus toimunud arutelule, mis oli hoopis teine kontekst.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Kallas, palun!

15:12 Siim Kallas

Lihtsalt selgituseks veel kord, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse [arutelu] ei lõpe otsustamisega. Selle [muutmist] on plaanis, ma saan aru, arutada meil siin seoses uue kodu‑ ja töökorra seadusega, aga seni on nii. See tuleb järjekordne arutelu, mille vastu mul mitte kõige vähematki ei ole. Nii et see on üks asi. Ja siiski ma lükkan tagasi etteheite, et me Euroopa Liidu asjade komisjonis ei aruta neid ettepanekuid tõsiselt. Me teeme seda.

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe.

15:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Nüüd kuulates neid vastuseid, tekkis mul lihtsalt protseduuriline küsimus, et kui midagi on Riigikogus juba korra arutatud, siis kui kaua see kehtib. Ma meenutaksin, et eelmises koosseisus me arutasime karusloomafarmide keelustamist, nüüd selles koosseisus me keelasime [need]. Kas see on nii, et kui üks kord koosseisu jooksul on seda teemat arutatud, siis see enam siia ei tule – nui neljaks, juhtugu ükskõik mis, tulgu kas või pussnuge meile vihmaveetorust, me ikka seda asja ei aruta, sest me oleme kord arutanud? Ma tuletaksin meelde, et me arutasime olemuslikult neid "55" eesmärke, praegusel hetkel on aga olukord muutunud. Kas ma saan õigesti aru, et kui üks kord on parlament arutanud, siis rohkem ei tohi sedasama teemat enam puudutada? On see nii?

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, te ei saa õigesti aru. Heili Tõnisson, palun!

15:14 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esiteks, loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Teiseks, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis' sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Kolmandaks, võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Neljandaks, Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister. Viiendaks, töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Ja kuuendaks, tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Kõik kuus seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Kaheksa eelnõu oleme vastu võtnud ja juhatus loomulikult otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget.

Nii, head kolleegid, mul on teile edasi anda üks päevakorra täiendamine ja siis me saame ka päevakorra kinnitamise juurde minna. Peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda Riigikogu homsel istungil poliitilise avaldusega elektrituru olukorrast. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel on Riigikogu esimees täiendanud homse istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu ...

Härra Grünthal.

15:17 Kalle Grünthal

Jah, mul on protseduuriline küsimus. See puudutab kolmapäeval tulevat eelnõu 487, Euroopa Liidu ühtekuuluvus‑ ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadust. Ja see eelnõu on täis pikitud ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi, erinevad numbrid, ja ma toon näiteks § 6, liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesanded – absoluutselt kõik on pikitud täis selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse erinevaid punkte ja lõikeid ja nii edasi. Küsimus on selles, et ma olen 99,99% veendunud, et mitte keegi siit saalist ei lähe kuskilt, ütleme, internetiavarustest neid Euroopa Liidu määrusi otsima. Tegelikult peaksid olema needsamad määrused selle eelnõu juures lisas, et me saaksime produktiivselt töötada, et me saaksime aru, mida need määrused sisaldavad, et ei tekiks olukorda, et me oleme nagu laadal, kus me lõikame pimedate silmadega nööri läbi [ja vaatame,] kas kukub õnn meie õuele või ei kuku. Mul on ettepanek jätta see eelnõu välja ja las valitsus esitab selle eelnõu selliselt, et oleks välja toodud ka kõik need Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste lisad.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma mõistan teie tormakat meelt, aga just selline küsimus teie enda poolt olekski kohane esitada rahandusministrile kolmapäeval, kui me seda eelnõu arutama hakkame. Me seda praegu ju ei aruta sisuliselt. Te tahtsite sisuliselt seda juba arutama hakata, nii et selles mõttes ... Teil on veel üks täpsustav küsimus, ma saan aru?

15:19 Kalle Grünthal

Jah. Küsimus on selles, et meil on olemas oma kodukord, mis näitab ära, mismoodi peavad olema eelnõud ette valmistatud ja lisamaterjalidega täidetud. Me ei pea seda küsima alles istungil, vaid me peame seadusest tulenevalt need ettenähtud nõuetele vastavad dokumendid saama juba enne istungit kätte.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Istungisaalis saavad olema loomulikult kõik materjalid, mis on eelnõuga esitatud. Kui eelnõuga on materjalid esitatud, siis on teil võimalik neid ka kätte saada. Kui neid eelnõuga ei ole esitatud, siis te peate ministri käest küsima, miks neid ei ole esitatud. Nii lihtne see seis ongi.

Nii, panen hääletusele VII istungjärgu 2. töönädala päevakorra koos minu poolt varasemalt ette loetud päevakorra täiendusega, peaministri poliitilise avaldusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Päevakorra kinnitamise poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 2. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:21 Arupärimine eramajade ahjuküttest loobumise soodustamise kohta (nr 99)

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme meie tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Riho Breiveli, Kalle Grünthali, Anti Poolametsa, Kert Kingo, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Merry Aarti, Mart Helme, Uno Kaskpeiti ja Paul Puustusmaa esitatud arupärimine eramajade ahjuküttest loobumise soodustamise kohta, millele vastab Erki Savisaar. Nüüd palun pulti arupärijate esindaja Siim Pohlaku.

15:21 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kolleegid! Tänane ilm on sobiv saatja antud arupärimisele. Eestis on praegu talvetormi tagajärjel elektrita circa 20 000 majapidamist. Ka minu kodukülas korstnad suitsesid, kui ma Toompeale sõitsin, sest elekter oli juba neljandat tundi ära.

Arupärimise juurde tulles, selle ajendiks on Keskkonnaministeeriumist sügisel tulnud info, mis ringles ka Eesti meediakanalites ja milles väideti, et kuna Eestis on kütteperiood pikk, köetakse siin ka palju ahjusid ja kaminaid, mis mõjutab õhu kvaliteeti. Selle probleemi lahendamiseks hakkab riik tuleval aastal maksma toetust kohtkütte asendamiseks kaugkütte või soojuspumbaga. Ja korrektne on märkida, et teatud tingimustel saab toetust küsida ka vana ahju uuega asendamiseks.

Küsisin sama teema kohta detsembris siinsamas infotunnis ka riigihalduse ministrilt, kes ütles muu hulgas, et ahjukütte vähendamine on teemaks olnud, aga keelamist veel otsustatud ei ole. Ka Reformierakonna poliitikud on väljendanud meedias esinedes seisukohta, et õhukvaliteet on näiteks Tallinnas osas piirkondades ahjukütte tõttu katastroofiliselt kehv ning puiduga kütmine ei ole õige lahendus.

Euroopa Liidus nakatavad hullud ideed riike tavaliselt järk-järgult ja hiilivalt. Eesti tuleviku nägemiseks tasub vaadata, mis mujal toimub. Leedus oli sama teema üleval paar aastat tagasi ja siis plaaniti alates 2029. aastast keelata tahkete kütuste, näiteks küttepuude kasutamine täielikult piirkondades, kus on olemas keskküte. Kuna Leedu ühiskonnas tekkis tugev vastuseis, siis seal sellest ideest loobuti. Vilnius on siiski tahkele kütusele kehtestamas alanud aastast regionaalseid piiranguid. Ka näiteks Rootsis on omavalitsustel õigus kehtestada tahkete kütuste kasutamisele kohalikke piiranguid. Ja ahjukütte täielikku keelamist nõuavad niinimetatud keskkonnaaktivistid ka Hollandis ja Saksamaal, kus praegu on samuti piirangud regionaalsed.

Eesti juurde tagasi tulles, vaevalt et ükski terve mõistusega Eesti inimene soovib tänaste elektrihindade juures loobuda ahjuküttest, pliidist või katlast, selleks et saada riigilt toetus ja järgmisel kuul soojuspumbaga küttes omakorda 800‑ või 1000‑eurone elektriarve. Vaadates Keskkonnaministeeriumi meie arupärimisele järgnenud pressiteateid ja rõhuasetuse muutust, kus hakati rääkima senisest enam ahjude remondi toetamisest, loodan väga, et saame häid uudiseid, kuulates keskkonnaministri vastuseid talle kirjalikult esitatud küsimustele. Muu hulgas puudutavad need seda, kust ahjuküttest loobumise soodustamise idee pärit on. Kas tegemist on Eestis sündinud mõttega või Euroopa Liidu pikaajaliste eesmärkidega, mis, ma oletan, võivad olla seotud rohepöördega? Kas Eestil on numbrilised eesmärgid, kui palju majapidamisi võiksid 2022. aastal selle plaanitud toetusmeetme abil oma ahjust, kaminast või katlast loobuda? Samuti tahame teada, kuidas mõjutab ahjuküttest loobumine inimese valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega ja milliseid alternatiivseid kütteallikaid riik ahjukütte asemel esmajärgus kasutada soovib. Aitäh!

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun nüüd kõnetooli vastusteks keskkonnaminister Erki Savisaare.

15:25 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head arupärijad! Ma loen ette need küsimused ja püüan neile vastata niimoodi järgemööda, et oleks selge, millest jutt käib.

Esimene küsimus: "Kas ahjuküttest loobumise soodustamine on Eesti Vabariigi valitsuse algatus või on tegemist Euroopa liidu suunistega?" Keskkonnaministeerium töötab hetkel välja toetusmeedet, mille eesmärgiks on õhukvaliteedi parandamine. Räägime toetusmeetmest, mida hakatakse rahastama Euroopa Regionaalarengu Fondist ning mille eesmärgid on säästlik energiatarbimine, taastuvenergia ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Meetme nimi on "Elamute liitumine kaugküttevõrguga või tahketel kütustel põhineva kütteseadme uuendamine". Plaan on toetada ligi kahte tuhandet elamut. Nagu meetme nimigi ütleb, on toetuse andmise peamine eesmärk toetada elamute liitumist kaugküttevõrguga või tahketel kütustel põhineva kütteseadme uuendamist, et vähendada tiheasustuspiirkondades õhusaastet. See sisaldab ka toetust vanade ahjude asendamiseks vähem saastavate ahjude vastu. Tänapäeval on turul saadaval tahkel kütusel põhinevaid küttekoldeid, kus põlemine on kõrge jõudlusega ja tõhus ning vastab heitkoguste osas rangematele eeskirjadele. Nii et, head Riigikogu liikmed, palun ärge külvake segadust! Tegemist on toetusega kütteseadmete vahetamiseks või renoveerimiseks vähem saastavama ehk keskkonnasõbralikuma kütteseadme vastu. Euroopa Liidus ei ole nüüd ega varem püstitatud teemat ahjuküttest loobumiseks. Igasugused viited sellele on spekulatsioon.

Teine küsimus: "Kui tegemist on Euroopa Liidu suunistega, siis palun lühiülevaadet, millised on Euroopa Liidus pikaajalised eesmärgid antud küsimuses ja milline on Eesti seisukoht?" Euroopa Liidus on kehtestatud õhukvaliteedi direktiiviga õhukvaliteedi normid, piirväärtused ja sihtarvud, mille eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteainete ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi normide ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Vastavalt õhukvaliteedi direktiivile tuleb liikmesriigil rakendada [konkreetses] õhukvaliteedi piirkonnas asjakohaseid meetmeid, et tagada välisõhu [hea] kvaliteet ja kaitsta piirkonna elanike tervist. Sõltuvalt piirkonnast ning ilmastikutingimustest võib kohtküte põhjustada tervisele kahjulikult mõjuvate peenosakeste ja kantserogeensete ühendite kõrget taset.

Keskkonnaministeerium on korraldanud mõõtmiskampaaniaid erinevates linnades, mille tulemusel on selgunud, et kohtküttepiirkondades on kütteperioodil kõrgenenud kantserogeense bensopüreeni tase. 2015.–2017. aastal teostati õhukvaliteedi mõõtmised Tartu linnas. Tehtud mõõtmiste põhjal ületas bensopüreeni kontsentratsioon igal kalendriaastal aasta keskmist sihtväärtust ühe nanogrammi kohta kuupmeetris. Selle tulemusel valmis Tartu Linnavalitsusel bensopüreeni vähendamise tegevuskava. Sarnane tendents on ilmnenud ka teiste mõõtmiskampaaniate tulemustes mujal linnades, nagu näiteks Viljandis 2018. aastal ja Tallinnas möödunud aastal. Kohtküttepiirkondade õhukvaliteedi parandamise lahenduseks on vananenud küttekollete asendamine uuematega. Euroopa Komisjon on selleks, et vähendada ahjuküttega seotud negatiivset mõju õhukvaliteedile ja inimeste tervisele, välja töötanud niinimetatud ökodisaini direktiivi, mille raames on kehtestatud müügil olevatele koduahjudele konkreetsed õhuheitenormid.

Kolmas küsimus: "Kas Eestis on seatud või plaanis seada numbrilised eesmärgid majapidamiste arvu kohta, kes peaksid ahjuküttest 2022. aastal plaanitud meetmete abiga loobuma?" Sellist eesmärki ei ole. Keegi ei pea ahjuküttest loobuma. Selle narratiivi on loonud klikihulluses ajakirjandus ning nad on keeldunud pealkirja muutmast, vaatamata antud selgitustele ja mõistes selgelt, et levitavad valeinfot.

Neljas küsimus: "Kas Eestil on ka pikaajalisem eesmärk, mis aastal soovitakse ahjukütte kasutamine eramajades täielikult lõpetada?" Ahjukütte kasutamist ei soovita lõpetada. Kriisivalmiduse seisukohast on erinevate sõltumatute kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline ning soovitus on omada kütmiseks mitmeid erinevaid lahendusi, sealhulgas nii ahjusid, pliite kui ka kaminaid.

Viies küsimus: "Kas ahjuküttest loobumise eest pakutava toetuse saamiseks peab inimene lõhkuma majast välja tahkel küttel töötavad kütteseadmed – ahjud, pliidid, katlad või piisab nende kasutamise lõpetamisest ja kütteseadmed tohivad jääda reservi?" Toetuse saamise tingimusi hakatakse välja töötama käesoleva aasta alguses. Seega ei ole täpseid tingimusi vanade kütteallikate säilitamise kohta veel seatud. Sellele vaatamata arvestame alternatiivsete küttevõimaluste olemasolu säilimise olulisusega ning kaalume variante, mis võimaldaksid vana kütteseadme tänapäevastele tingimustele vastavaks viia seal, kus võimalik.

Kuues küsimus: "Milliseks hindab minister ahjuküttest loobumise mõju inimeste valmidusele tulla iseseisvalt toime erinevate kriiside, näiteks pikaajaliste elektrikatkestuste korral?" Kordan veel kord: ahjuküttest ei pea loobuma. Vastab tõele, et puudega köetavad ahjud eraldavad atmosfääri süsihappegaasi, ent puuküte on siiski tunnistatud roheliseks energiaallikaks. Seda lihtsa tõsiasja tõttu, et puud seovad kasvades süsihappegaasi. Kui puu põletatakse ahjus, siis on vabaneva süsihappegaasi hulk täpselt sama suur, kui see oleks olnud sellesama puu kõdunemisel metsas. Puukütte probleem on korstnast tulevad heitmed, eriti tiheasustusaladel, näiteks linnades. Paljud arvavad, et puuküttega maja korstnast peab tõusma suitsu. Tegelikult see nii ei ole. Suits on puus peituv energiarikas gaas, kütus, mida ei suudeta ära kasutada. Pottsepad on aastaid tegelenud väljakutsega, kuidas ehitada ahjusid, mis annaksid sooja ühtlaselt pikema aja vältel niimoodi, et eluruumi temperatuur ööpäevas ei kõiguks üle paari kraadi.

Ja viimane küsimus: "Milliseid alternatiivseid kütteallikaid soovitab riik ahjuküttest loobuvatel inimestel kasutada?" Ahjuküttest ei pea loobuma. Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesisoojuspumbaga ning maasoojusele üleminek. Variante on mitmeid. Need sõltuvad inimese soovidest ning piirkonna eripärast. Meetmes suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. Puhta põlemisega ahjude ja kvaliteetsete puude korral on peaaegu võimatu näha või lõhna järgi tunda, et majas köetakse ahju. Kogu võimalik saaste põleb ära ja muutub soojuseks. Vale kütmine tekitab suurel hulga suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuste ja teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põletamise protsessi oma küttekolletes. Aitäh!

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel on teile hulk küsimusi. Priit Sibul alustab.

15:35 Priit Sibul

Aitäh, austatud eesistuja! Hea küsimustele vastaja, minister! Ma olen teiega absoluutselt nõus, et kui puudega kütta, siis see on väga mõistlik viis ja ei tasu tõesti ei kilet ega muid plastijäätmeid endale ahju ega pliidi alla toppida, et naabrid näeksid, et kütmine toimub. Ja hea meel on, et ministeerium on leidnud võimaluse teha meede toetamaks uute ahjude tegemist või vanade kordategemist. See on kindlasti mõistlik, arvestades meie hajaasustust ja inimeste tegelikku käitumist. See, millele te viitasite, see lugu, mis ajakirjanduses on palju segadust tekitanud, on kahetsusväärne. Aga mul on küsimus: kas arvestades meie hajaasustuses toimetamist ei peaks me hoopis vastupidises suunas liikuma ehk hajaasustuses ei tohikski anda kohaliku omavalitsuse planeeringule nõusolekut, kui sinna ei ole planeeritud korstent ja mingit kohalikku küttekeha? Äkki peaks hoopis sinnapoole liikuma?

15:36 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Alternatiivide olemasolu on julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline ja see võimaldab ka erinevaid kütterežiime paindlikumalt planeerida. Hetkel meil Eestis sellist arutelu ei ole olnud, aga see ei tähenda, et seda ei võiks olla, sest minu teada kohati Põhjamaades sellised nõuded on, et teatud tüüpi majades on ahi nõutav.

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:36 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Austatud minister! Ma saan aru küll, et Euroopa Liidu rohepoliitikas on praegu sihukesed pöörased ajad, et küll on probleemiks liha söömine, küll on probleemiks lehmade kõhugaasid ja muud taolised asjad. Aga kui me nüüd vaatame seda konkreetset küsimust ja ka teie antud vastust, siis tundub, et probleemiks on Euroopa Liidu direktiivid. On ökodisaini direktiiv ja on õhukvaliteedi direktiiv ja nende alusel on ametnikud leidnud, et meil on tohutud probleemid, meil on direktiivist tulenevate näitajate järgi tekkinud ühiskonnas suur probleem, mis vajab reguleerimist. Ja siit küsimus: kas tõepoolest nende ametnike leitud näitajate järgi on meie õhu kvaliteet Eestis kuskil nii halb, et me peaksime hakkama nüüd seda reguleerima ja selle peale energiat raiskama?

15:37 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, probleem ei ole direktiivides, probleem on selles, et kohati tõesti õhukvaliteet on selline, et see põhjustab inimestele tervisehäireid. Ja seda teatud perioodil, kui kütmine on kõige aktiivsem. Nii et me lihtsalt püüame inimestele luua paremat elukeskkonda ja vähendada seda heidet, mis nendes ahjuküttega piirkondades tekib. Me ei räägi ka selle meetme väljatöötamisel ju mitte üksikutest metsataludest, vaid me räägime tiheasustusaladest, kus kõik ühes väga tihedas piirkonnas kütavad puudega, ja püüame seal piirkonnas leida mingisuguse parema lahenduse, nii et ka kütteperioodil oleks väljas mõnus viibida. 

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:38 Rene Kokk

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Jah, tõsi on see, et me ju jagame maailmas Soomega kõige puhtama õhuga riigi esimest-teist kohta pidevalt, nii et natuke tundub küll, et me murrame siin kuidagi lahtisest uksest sisse – kas see on just meie kõige akuutsem probleem? Aga ma tahtsin küsida seda, et siin alles hiljuti olid energia maksustamise direktiivi muudatused ja Eesti seisukohad arutusel. Ja sealt võime lugeda, et Eesti kiidab heaks, meie valitsus kiidab heaks selle, et tulevikus hakkame maksustama kütteainetena ka turvast ja puitu üle 5‑megavatise võimsusega kateldes. Need on sellised, noh kujutan ette, Paide, Rapla, Viljandi – sellised asulad. Kas teie arvates on mõistlik, et me hakkame enda küttepuitu ja kütmist veel maksustama ja paneme lisamaksud peale oma elamute kütmiseks nendes asulates?

15:39 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! See küll ei puuduta absoluutselt käesolevat teemat. Aga eks energia maksustamisel on nagu kaks poolt: üks on suunata tarbimist säästlikuma kütuse peale, taastuva kütuse peale, ja teine pool on vähendada tarbimist üldiselt. Ja selles kontekstis mingisuguste kütuste täielik maksust vabastamine võib-olla ei ole põhjendatud.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Hea eesistuja! Ma siin kuulan ja tegelikult te ju räägite praegu hetkeolukorrast, te ütlete, et kõik see on spekulatsioon jne. Tegelikult see ei ole spekulatsioon, seepärast et me ju teame, et Euroopa Komisjoni poolt, rohepöörajate poolt liikmesriikidele peale surutav "Fit for 55" hakkab kõike seda meile sätestama. Te ütlesite, et keegi ei pea ahjuküttest loobuma. Aga ma räägin teile elust enesest. Üks mees ehitab praegu maja ja ta ütles, et ta ei saanud projekteerimiseks [luba]. Tal ei kinnitatud projekti ära, sest tal olid sisse projekteeritud küttekolded. Ja ta ütles, et kui ma selle ikkagi ehitan, siis ma ei saa pärast kasutusluba. Kuidas seda kommenteerida? Tegelikult ametnike tasandil see kõik juba ju toimub.

15:41 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ma seda konkreetset kaasust ei oska kindlasti kirjeldada või selgitada, mis seal on, nende detailidega tuleb tutvuda. Aga on selge, et kui see küttekolle tuleb sellisesse piirkonda, kus õhuga on niikuinii probleeme, siis seal võivad sellised küsimused kerkida.

Aga ma arvan, et see teema vajab laiemat arutelu niimoodi, et inimestel oleks valikuvõimalus, kuidas oma hoonet kütta. Sest kui me räägime nendest, kes liituvad keskküttega, siis ei ole ju kuidagi välistatud, et samal majal on olemas ka oma katel, millega saab vajaduse korral sooja juurde anda. Samuti, kui tegemist on ükskõik kas õhk-vesisoojuspumbaga või on tegemist mingi maaküttega, kus on samamoodi vesisoojus, siis samasse süsteemi saab väga edukalt ühendada nii ahjusid, pliite kui ka kaminaid, mis võimaldavad samuti lisasoojust anda. Selleks ei pea ilmtingimata kasutama elektrit.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:42 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Sa oled nüüd mõned kuud saanud ministriametit pidada ja ma küsin, kas vahepeal on mõttemaailm ka muutunud või ei ole. Räägitakse, et võiks üht, teist ja kolmandat küttevahendit oma kodus kasutada. Kui me oleme maja ehitanud ja selle näiteks gaasi peale viinud, mis, tundub olevat üks puhtamaid kütuseid, siis keegi ütleb, et tuleks ahi teha. Ma arvan, et ühe ahju koos korstnaga saaks heal juhul 10 000‑ga kätte. Siis öeldakse, et võiks ju päikesepaneelid panna ja siis võiks panna õhk-vesi- või õhk-õhksoojuspumba, sõltub sellest, milline maja on ehitatud. Peale selle [on] energiakriis, kus valitsus pole viie kuu jooksul suutnud midagi lahendada. Septembris räägiti, et inimeste toetused tulevad. Täna hakati esimest päeva Tallinnas avaldusi vastu võtma ja tuli juba teade, et järjekorda saab panna veebruarikuusse, jaanuar on täis. Mis rahaga inimesed hakkavad neid küttevahendeid, viit-kuut, endale panema, et teaks, milliseid alternatiive mingil aastal teha?

15:43 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, Aivar! Ütleme, et gaasiküttepiirkondades selgelt sellist õhukvaliteedi probleemi ei ole, nagu on mõõtmistulemused näidanud puuküttepiirkondades, ja antud meede on eeskätt ette nähtud selleks, et õhukvaliteeti parandada. Kas sinna juurde panna näiteks seesama gaasikatel, liituda keskküttega või lihtsalt vahetada senine ahi või katel uuema vastu, kus põlemine on efektiivsem ja seeläbi vähem saasteaineid, on valiku küsimus. Eesmärk on ikkagi õhukvaliteedi parandamine.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

15:43 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud minister! Te üsna resoluutselt lükkasite tagasi sellise väite, et Euroopas on ahjukütte keelamine teemaks olnud. Kas te eksisite või ei ole te guugeldanud korralikult või on teie ametnikud magama jäänud? Kui see ei ole vale väide, siis see häire on täiesti põhjendatud. Nii kirjutab juba 14. juuni 2013 Postimehes Hanneli Rudi suure pealkirjaga "Euroopas kaalutakse ahjukütte keelamist": "Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potočnik kohtus Euroopa rohelisel nädalal Kliima ja Puhta Õhu Koalitsiooni (CCAC) esindajatega ning toetas nende mõtet keelustada ahiküte." No kas siis vahepeal on see täiesti maha maetud või kliimapöörde ajal võiks veel hullemaks minna see ahjukütte keelamise plaan? Mis ikkagi need tegelikud andmed on, kas teile tõesti ei ole kõrva jäänud?

15:44 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ametlikult keegi sellise ettepanekuga ei ole välja tulnud, et üle Euroopa keelata ahjuküte. Sellist menetlust ei ole ja sellist eesmärki ei ole. Kui me räägime rohepöördest ja õhukvaliteedi parandamisest, siis põhiline ongi tegelda suuremate saastajatega, suurendada majade energiatõhusust ja seeläbi saavutada need eesmärgid, mitte igas üksikus talus hakata asendama ahjukütet elektriküttega, mis ei ole nagu kuidagi põhjendatud. Ütleme, elaval tulel on ka muid häid omadusi. Soe soojaks, aga seal on veel häid omadusi, mis muudavad sisemise mikrokliima märksa paremaks kui võib-olla mõne teise küttemeetodiga saavutatud soojuse puhul. Nii et meil ei ole plaani ahjukütet likvideerida.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:45 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Tegelikult te hämate siin ja ma saan aru, et need vastused on kokku kirjutatud ametnike poolt ning need ametnikud on Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni vaheliste sõitudega ära loksutatud. See, mida te meile pakute, on konna keetmine aeglasel tulel – et täna ei keela veel, aga eesmärk on õhukvaliteedi parandamine ja homme keelame selle ära, ülehomme keelame selle ära ja üle-ülehomme keelame kõik ära. No kui ürginimene oleks selle loogika järgi käitunud, siis ta ei oleks üldse tuld leiutanudki. Ja kui on eesmärk õhukvaliteeti parandada, siis tuleb tegeleda sellega, et töötada välja väikeelamutele filtrid, mis selle saaste kokku koguvad ja ümber töötlevad – see on see lähenemine. Ja minu küsimus on see: miks te ei võta selget Eesti inimeste heaolu ja huve kaitsvat positsiooni, vaid hämate meile ja püüate konna aeglasel tulel keeta?

15:46 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Hetkel sellist head tehnoloogiat ei ole, mis oleks mõistlik panna eramajadele selle saaste kinnipüüdmiseks. Parim teadaolev lahendus on kasutada lihtsalt uuemat ja paremat ahju, kus kõik need saasteained maksimaalselt põlevad ära ja sealt korstnast enam midagi märkimisväärselt ohtlikku ei keskkonnale ega inimese tervisele ei välju. Nii et selles suhtes – kasutame lihtsalt moodsamaid ahjusid. 

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

15:47 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teatavasti on enamik 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses ehitatud eramaju tegelikult keskkütte peal ehk on katlad kuskil keldris või garaažis. Kas see uus meede, millest me praegu räägime, näeb ette ka toetust nende vanade ebaefektiivsete katelde väljavahetamiseks? Üks asi on, ma arvan, et ahjud on meil vägagi puhtad, aga pigem on need just vanad katlad, mis saastavad ja on ebaefektiivsed.

15:48 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Jaa, aitäh! Täpselt nii. Selliseid katlaid on võimalik vahetada uuemate ja keskkonnasäästlikumate vastu ja nendel on ka suurem tõhusus. Lisaks siis, kui tegemist on sellise piirkonnaga, kus kaugküte on võimalik, on ka sellega võimalik liituda. Aga kui ei ole, siis jah, nende ahjude renoveerimine või uuema vastu vahetamine on selle meetme sihtorbiidis küll. 

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Erki, veel kord tere! Täna Euroopa Liidu komisjonis kohtusime. Peale teid tuli Euroopa Komisjonilt selline ettepanek, et liikmesriigilt võetakse ära valikuvabadus diferentseerida samasuguse kasutusotstarbega kütuste aktsiisid, näiteks [võib tuua] mootorikütusena kasutamise. Neli aastat tagasi poleks keegi isegi ei julgenud mõelda, et selline õigus tahetakse suveräänselt riigilt ära võtta. Praegu on täpselt samasugune olukord. Me räägime ahjukütte väljalõhkumisest ja anname selle eest toetust. Me anname toetust selle eest, et inimesed lõhuksid ahjud välja. Eesmärk on väga lihtne: kas nad lähevad üle elektriküttele, mille eest maksavad meeletuid makseid, või siis jäävaks sõltuvaks tsentraalsetest soojuskandjatest. Miks te tahate võtta inimeselt õigused ja vabadused oma soojuse saamisel?

15:49 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, hea Kalle! Sa ei kuulanud absoluutselt, mis ma rääkisin siin. Me ei räägi sellest, et inimesed peaksid loobuma ahjuküttest. Jutt käib sellest, et piirkondades, kus ahjud ei ole kõige efektiivsemad, on juba amortiseerunud, me aitame inimestel neid välja vahetada efektiivsemate vastu. Selles suhtes ahjuküte jääb kindlasti väga pikaks ajaks üheks mooduseks, kuidas me Eestis toasooja saame. Ja ütleme nii, et kui hästi kütta, sellise ideaalse kütmise korral põlevad kõik suitsugaasid ja tahmaosakesed ehk see potentsiaalne saaste ära, see muutub soojuseks. Kasulik on sellistes piirkondades väljas korstnasuitsu värvi ja lõhna jälgida. Ideaaljuhul ei tohiks puudega kütmist olla võimalik ei silmaga näha ega ninaga nuusutada. Ainus, mis täieliku ärapõlemise puhul tekib, on selline hele auruvirve. Kui sealt midagi muud välja tuleb, siis on mingisugune probleem kütmisega. Nende probleemidega me püüamegi tegeleda selle meetme raames.

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

15:51 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Erinevalt rohetõbistest euroametnikest minule näiteks väga meeldib, kui naaber ahju või sauna kütab, see on väga mõnus lõhn. Aga te rääkisite vanade ahjude võimalikust kaasajastamisest. Kas on loota, et on loomisel või koostamisel mingid meetmed, kuidas need ahjud siis renoveeritakse või uued ehitatakse? Ja te mainisite efektiivseid ahje. Kas on olemas mingisugused standardid või mingid mõõdikud, millised ahjud on efektiivsed?

15:51 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Nendel ahjudel, mis nii-öelda valmiskujul poes müüakse, on jah sertifikaadid olemas, aga kui lasta see ahi laduda pottsepal, siis peaks olema pottsepa kaubamärk, et seal on põlemine efektiivne ja kõik need reeglid on täidetud. Ehk siis, ütleme, kui meil on selline vanamoodne umbkoldega, ilma tuharesti ja õhukanaliteta ahi, siis seal õnnestub ära kasutada 40–60% põletatud puude energiast. Aga kui see asendada sellise puhta põlemisega ahjuga, siis on sama näitaja kusagil 75% ja kohati on saavutatud isegi efektiivsus 92%. Ja ka vähem puid läheb sellisel juhul, lisaks sellele, et see soe ei kõigu nii palju. Need ahjud, mis siin minevikus on ehitatud, on ju ehitatud teistsugustesse majadesse. Majade soojapidavus oli hoopis teine ja siis oli vaja, et ahi väga kiiresti läheks väga kuumaks, et oleks mingisugune soe, ja seda kütmist korrati mitu korda ööpäeva jooksul. Ja enamasti oli ka perede koosseis selline, et keegi oli [alati] kodus ja sai kogu aeg uut tuld alla teha. Tänapäeva elurütmiga see tihtipeale ei ole kooskõlas ja kui niimoodi pikalt kodust ära olla, siis on maja lootusetult külmaks läinud. Nende uute ahjude eesmärk olekski, et nad annavad sooja pikema aja jooksul niimoodi, et suuri kõikumisi temperatuurides ei oleks ja nad sobiksid hästi ka sellistesse majadesse, mille soojapidavus on oluliselt parem, kui see oli 40 aastat tagasi.

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja! Te siin mainisite, et ka Euroopa Liidu õhusaastusdirektiiv või mis selle nimi on, nõuab tiheasustusaladel, kus kütmise tõttu on õhusaaste suur, nende kütteallikate väljavahetamist, ja lugesite ette, mis võimalused on: keskküte ja elektriküte ja nii edasi, ja nii edasi, uuem ja tõhusam ahi. Aga mis siis nüüd juhtub, kui mõni inimene ei ole selle väljavahetamisega nõus? Kas teda hakatakse sanktsioneerima, trahve määrama mingisugusel ajahetkel? Ja teine küsimus on see, et te ütlesite, et tulevad toetused 2000 majapidamisele. Kuulge, andke andeks! 2000 majapidamist on ainult Sauel, väikelinnakeses. See 2000 majapidamise toetamine on ju naeruväärselt väike, kui selliseid nõudmisi hakatakse esitama. Kuis nii? Kaks küsimust oli.

15:54 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Jaa, aitäh! Ma arvan, et parem õhukvaliteet on meie kõigi ühine soov, et oleks väljas hea olla ja ei peaks erinevaid heitgaase sisse hingama. Ja tõesti, selle meetme me püüame disainida niimoodi, et seda saaks rakendada piirkondlikult, mitte nii, et üks maja Tartus ja teine kuskil Lihulas ja kolmas Viljandis. See ei anna seda efekti. Ehk siis, kui mõõtmistulemused on näidanud, et mõnes piirkonnas on õhukvaliteediga probleeme, siis püüaks seda kuidagi niimoodi kompleksselt piirkonna kaupa lahendada. Ja ma olen teiega nõus, et seda raha on äärmiselt vähe ja võib-olla selgubki, et selle projekti raames või selle toetusmeetme raames meil õnnestub [ainult] kaks-kolm piirkonda üle käia ja vaadata, kuidas selline toetusmeede töötab. Nii et võib-olla mingil hetkel tuleb [selle juurde] tagasi tulla ja pakkuda lisavõimalusi nendeks renoveerimistöödeks.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

15:55 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Lugupeetav minister! Kas te võite välja tuua, mis on ühe eurodirektiivi koostamise, menetlemise, kõigisse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse tõlkimise, tuhandetes eksemplarides printimise ja kõigi liikmesriikide seadusandluses rakendamise süsiniku jalajälg? 

15:56 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, selle meetme raames me ei ole seda kuidagi välja arvutanud.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Viidik, palun!

15:56 Aivar Viidik

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ma oma pikaajalisest kogemusest ahjuküttega kinnitan, et ahjuküte on väga mõnus ja väga hea. Ja õhusaaste ahjukütte tagajärjel sõltub ka väga palju kuivadest puudest ja kütmisrežiimist.

Aga minu küsimus on siiski see, mis mitu korda teie enda jutust käis läbi, et toetatakse tiheasustusalal asuvaid kodumajapidamisi kas küttekollete ümberehitamise või kõige muuga. Kas te võiksite lahti seletada natuke, mis on konkreetselt tiheasustuspiirkond selles võtmes, millest me praegu räägime?

15:57 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Selle meetme eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja õhukvaliteedi probleem, kui mingitest piirnäitajatest üle minnakse, avaldub just eeskätt tiheasutuses. Üksik maja kuskil metsa vahel või ranna ääres, kus rohkem küttekoldeid lähedal ei ole, õhk liigub palju, seal sellist suurt saastet ei teki, mis oleks olulise mõjuga tervisele, ja loodus saab sellega paremini hakkama. Aga kui see kontsentratsioon läheb väga suureks, ongi majad väga tihedalt koos, nagu on tiheasustuspiirkondades, krundid on väikesed, majad on hästi tihedalt, kõik kasutavad ahjukütet, siis seal aeg-ajalt halbade ilmastikuolude kokkulangemisel õhk muutub selliseks, mis ei ole enam tervisele kõige parem. Seetõttu me püüamegi teraviku suunata sinna, et nendes piirkondades saastet vähendada selle kaudu, et ahjud muutuvad efektiivsemaks või on seal piirkonnas võimalik kasutada lisaks mingisuguseid alternatiivseid meetodeid, näiteks kaugkütet.

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:58 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te kasutate siin regulaarselt väljendit "õhukvaliteediga on probleem", ja seda olukorras, kus me oleme maailmas üks parima õhukvaliteediga riike. Ma ei tea, kui sügavalt te ise seda juttu usute, mida te maha loete, aga teate, see on küll pastakast välja imetud probleem. Hetkel on meil tõsine probleem pigem hoopis meeletu kogus mürke, mida tassitakse põldudele ja mis otseselt mõjutavad ka põldudel kasvatatava toidu kvaliteeti. Samamoodi on meil probleemiks merereostus, mida meil kogu aeg on. Ja mu küsimus on, et miks te ei tegele päris probleemidega, nagu näiteks muldade või mere reostus.

15:59 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Tegeleme ka mere ja mullaga. Ja vastab tõele, et Eesti õhk on Euroopa üks parimaid. Nagu siin eespool kõlas, oleme esimesel-teisel kohal sõltuvalt aastast. Aga see ei tähenda, et meil oleks kõik ideaalne. Meil on küll parim Euroopas, aga saab veel paremini ja seetõttu neid üksikuid valupunkte me võiksime ikkagi samal ajal lahendada. Mitte nii, et me jõuame õhukvaliteedini siis, kui kõik suuremad probleemid on täiuslikult ära lahendatud. Selles suhtes tegeldakse kõigi asjadega, aga proovime samal ajal ka õhku paremaks muuta.

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Selline lugu, et arupärimisele vastamisel on ainult üks küsimus Riigikogu liikmel. Nii et Siim Pohlaku kord.

16:00 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt on suur rõõm kuulda, et Keskkonnaministeerium on oma lähenemist totaalselt muutnud peale selle arupärimise esitamist ja te ei räägi enam sõnagi ahjukütte asendamisest, vaid keskendute täielikult olemasolevate ahjude ja katelde uuendamisele. Enne olid seal nimekirjas soojuspumbad ja kõik muud asjad, mida hakatakse soovitama, millega võiks ahjud asendada. Täna pole sellest juttu enam olnud ja ma loodan, et see uus suhtumine ei jää ainult sõnadesse. Me kindlasti jälgime, milline see toetusmeede saab olema. Seetõttu ma küsin lihtsalt kindluse mõttes teilt veel konkreetselt üle: kas kogu toetusmeetmeks plaanitud raha suunatakse selle meetmega nüüd ahjude ja pliitide uuendamisele või hakatakse siiski toetama ka ahjude, katelde, pliitide asendamist soojuspumpade või kaugküttega?

16:00 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Tehakse seda kõike ja ma oma vastuses seda ka ütlesin. Õhukvaliteedi parandamiseks on mitmeid võimalusi ja täpne valik sõltub juba nendest inimestest, kellele see toetus läheb, või nendest majapidamistest. Kellele on parim võimalus või lahendus ahju renoveerimine, kellele katla vahetus, kellele võib-olla puiduküttekatla asemele või selle kõrvale mingi teise katla panemine, mis võimaldab samuti sooja saada, panna sinna juurde kas maaküte või panna mingi gaasikatel, nii nagu piirkonnas võimalik on. Selles suhtes kõik need valikud on laual. Täpseid detaile me alles töötame välja. See meede võiks jõuda kasutusse kusagil aasta teisel poolel ja me püüame selle töötada välja niimoodi, et oleks võimalik kompleksselt lahendada mingisuguse konkreetse piirkonna küsimus terviklikult.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:01 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Siin eelmine sügis riigieelarvet menetledes ei leidnud valitsus raha tuleohutusele, et tõesti niisuguseid lagunenud ja amortiseerunud küttekoldeid, mis võiksid õhule kehvasti mõjuda, saaks uuendada. Ja siit mu küsimus nüüd. Üks küsimus on: kas oleks võimalik siduda seda meedet, ütleme, lisapunktina sellega, et see tagaks ka tuleohutuse? Tõesti, seda mõndasada tuhandet, mis vajalik oli, valitsus ei leidnud. Järsku saaks nagu kaks ühes?

Ja küsimuse teine pool. Siit käis küll korra läbi, et umbes 2000 majapidamisele jätkub seda raha. Aga kui suur see summa tegelikult kokku on, mille üle me praegu arutame? Nii et kaks küsimust.

16:02 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Selle meetme maht on 18,5 miljonit. Ja hetkel me oleme arvestanud tõesti, et sellega pea 2000 elamut võiks üle käia. Mis puutub sellesse lihtsalt ahjude puhastamisse, siis ei, meil niimoodi ei ole plaanis seda meedet killustada, me soovime siin ikkagi fookust hoida. Loomulikult, kui selles piirkonnas, kuhu toetus läheb, on see probleem, siis see laheneb selle käigus, sest tõenäoliselt on [sel juhul] tegemist ka ahjuga, mis vajab vähemasti renoveerimist. Me antud meetme raames ei tegele mitte lihtsalt ahju puhastamisega, vaid me ikkagi renoveerime seda ahju, kui parim lahendus sellele konkreetsele majapidamisele on ahjuküte.

See on muidugi oluline teema, millele te tähelepanu juhtisite, sest see tahm, mis kütmisel tekib, on väga hea isolaator. Vaid mõnemillimeetrine tahmakiht põhjustab juba 10%‑lise soojakao, sest soojus ei pääse ahju kesta kaudu tuppa ja läheb korstna kaudu lihtsalt õue. Selles suhtes panen kõigile ahju kasutajatele südamele, et puhastage ka oma korstnaid ja küttesüsteemi, et need oleksid võimalikult tõhusad. Sealt boonusena tuleb ohutuse teema, et need töötavad kaua ja ohutult.

Aga selle konkreetse meetme jaoks peaks jah raha leidma mingist teisest allikast. See on kindlasti väga oluline meede, millele te tähelepanu juhtisite.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

16:04 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Erki! Sa räägid palju just sellest õhukvaliteedist. Kas meil on olemas – kindlasti on olemas – ja kas sa oskad öelda, millised normid meil peavad olema täidetud õhukvaliteedi puhul? Kui palju me võime saastada ja mis sealt nagu välja tuleb? Ja teine pool on see, et kui me tiheasustusega või, ütleme, asustatud piirkonnas hakkame kompleksselt vahetama välja ahjusid, kas siis see tähendab seda, et meil on mingisugune meeskond, kas päästeametnikud käivad mööda maju ja ütlevad, et sina pead oma ahju ära vahetama, aga sina võid oma ahju jätta? Ja need, kellele antakse korraldus ahi vahetada, need peavad seda kindlasti tegema ja sinna pannakse raha peale? Aga kui neil omaosalust ei jätku, mis siis juhtub, mis sanktsioonid seal peale tulevad?

16:05 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, hetkel ei ole küll plaanis mingisuguseid sanktsioone, sest ma usun, et inimesed on vägagi huvitatud sellest, et saada endale paremad ja kaasaegsemad küttekolded. Õhukvaliteedi seiret Keskkonnaministeerium teeb pidevalt, see on üks põhiülesandeid, millega tegeldakse. Ja lisaks sellele on hetkel kampaania korras tehtud mõõtmisi Tartus, Viljandis ja Tallinnas ahjuküttepiirkondades ja seal need probleemid on tuvastatud.

Neid norme ma praegu sulle niimoodi peast ei ütle. Jah, meil on need normid olemas, aga nagu siin juba kõlas, Eesti õhk on üks Euroopa parimaid, üldiselt on [sellega kõik] korras. Meil probleeme tekib enamasti kahel perioodil. Üks on aktiivne kütteperiood väga külmadel päevadel, kui ka õhk väga palju ei liigu, just seal [ahju]küttepiirkondades. Ja teine probleemne hetk on kevadeti, kui ilmad lähevad kuivaks ja ei ole jõutud tänavatel veel talvist liiva kokku koguda, siis tekivad seal tolmuga probleemid. Aga muul ajal aastast üldiselt meil õhuga probleeme ei ole. Ja kui me vaatame ka neid uusi Euroopa plaanitavaid tingimusi õhukvaliteedile, siis meil on need sisuliselt täidetud. Ongi nii, et võib-olla paaril päeval meil mõned ained lähevad normist välja just nendel aegadel, millele ma viitasin. Aga kui on Riigikogu liikmetel soov, siis ma võin alati saata ka täpsed normid, kui need midagi ütlevad.

Muus osas püüame ikkagi sõbralikult läheneda ja vaatame, kuidas see meede töötab, siis oleks põhjust arutada, kas seda tasub teha ka kunagi suuremas mahus.

16:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Tuletan veel kord meelde, et arupärimise juures on igal Riigikogu liikmel üks küsimus. Nii, hea minister, paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimised avab Aivar Kokk. Palun!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Erki! Erki, sinu nahas olla ei tahaks. Aga tänase päeva teema – ahjuküte. Ühelt poolt, kui vaadata Eesti Vabariiki, mille enamikku pinda katab mets, mida on üle 50%, siis on väga loomulik, et Eesti inimene kasutab oma kodusooja [saamiseks] ka puitu. Teiselt poolt, kui me kuulasime nädal tagasi rahanduskomisjonis, millega meie valitsus nagu nõus on – küll kümne aasta pärast ja kõik arvavad, et noh kümne aasta pärast, mis see enam meid huvitab –, siis tõesti oli seal nii, et kui ma metsast puidu peaks tooma, siis ma hakkaksin selle eest väga karmilt raha maksma. Kui ehitusjäägid on, siis kvoot on natuke madalam, aga kui on ikka puhas puit, siis oi jumal. Võib-olla on kallim kui täna diislikütusega kütta.

Ja siis me hakkame arutama, et äkki selle aasta sügisel tuleb mingi meede. Minu arvates eelmine nädal üks Reformierakonda [esindav] Riigikogu liige, Tallinna linna fraktsiooni esimees, pakkus idee välja, et kõikidele eakatele võiks kompenseerida küttehinna tõusu või elektrihinna tõusu 200 euroga. Selle peale peaminister ütles, et see on nii utoopiline hind, et sellest ei tule mitte midagi. Nüüd me räägime, et me toetame kõikide kodude ahjude kordategemist või alternatiivküttele viimist – ja see number ei ole kindlasti mitte 200 eurot pere peale. Ma arvan, et kui keegi on natukenegi viitsinud poes vaadata, siis ühe korstna tegemine, palja materjali ostmine hakkab poolteisest tuhandest ülespoole minema. Kui minna tänapäevase ahju ostmisele, siis hakkab 5000‑st ülespoole, aga 7000, 8000, 10 000 kuni 12 000 on see, mis korralikult maja ära kütab ja võib-olla tõesti minimaalselt meie õhku reostab.

Praegu peaks hoopis arutama seda, millised on alternatiivid. Kui ma eelmine nädal natuke külmema ilmaga Tartus Tammelinnas oma lapselapsega käruga ringi kärutasin, siis ausalt öeldes hingata ei olnud võimalik, sest enamusel on seal puuküte. Jah, seal elab ka meie endine peaminister, kindlasti temal on parem lahendus, aga inimestele sinna pole gaasitrassi ehitatud ja ei ole võib-olla katlamaja [trassi] ka veetud. Võib-olla sellepärast eelmine nädal tuligi pakkumine näiteks Tartust minule, et võiks tsentraalkatlamajaga [edasi] minna, sest keegi kuulis, et Keskkonnaministeeriumis on plaan mingi alternatiiviga [välja tulla]. Vaevalt küll iga eramaja juurde nüüd tsentraalkatlamaja trassi vedama hakatakse ja kui hakatakse, siis see maksab päris palju. Seda hinda mulle ei osatud öelda, kui ma küsisin, et okei, ma olen nõus ühinema teiega, kui see midagi ei maksa, siis vaatame, kumb on odavam, kas gaas või tsentraalkatlamajast tulev soe. Päris nii lihtne see ei ole.

Minu arust praegu on päikesepaneeli variante olemas igasuguseid, mis mingil moel aitaks meie kütteprobleeme ja elektriprobleeme ja täna kogu energiamajanduse hinnatõusu [lahendada]. Tegelikkuses on Eesti Energia ja Eesti Gaas teil valitsuses käinud kaks nädalat rääkimas, kuidas on võimalik hinnad viia poole väiksemaks. Täna ma kuulen, et majandusministeeriumis on leitud üles see koht, mis seaduses tuleks ära muuta – ma võin selle anda, mul on see laua peal. Aga ma ei näe täna, et ükski komisjon oleks seda teemat arutanud. Meil on energiakriis, me räägime puhtast õhust – ja siis me arutame, et äkki 2000‑le ...

Palun kolm minutit.

16:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:12 Aivar Kokk

... võib-olla vaatame, kuidas me saame ahjusid juurde panna. Ega mul ei oleks selle vastu midagi, kui riik kompenseerib mulle majale ahju panekut. Kui mina maja ehitasin, mul on projekteeritud sinna ahi, aga ma jätsin selle ahju panemata, sest see hind tundus sel hetkel utoopiline. See hind ei ole läinud suuremaks ega väiksemaks, hind on ikka jäänud samasse suurusjärku, aga lihtsalt siiamaani oli alternatiivküttega kütmine nagu normaalne. Kui üleeile vaatasin, et Soomes maksis elekter 21 eurot megavatt-tunni eest, siis Eestis oli see, kui ma nüüd ei eksi, 146. Me oleme jätnud asju tegemata ja tegelikkuses on mingid asjad küll kokku lepitud, aga on see radariteema, kuus tuuleparki on seisnud kümme aastat ühe ametniku otsuse taga. Kuus tuuleparki! Kui need kuus tuuleparki tuulise ilmaga töötaksid, siis ei oleks olnud seda 20% puudu oleva elektrienergia probleemi ja me ei peaks siin arutama ühte, teist või kolmandat.

Aga teine, kui tulla tagasi puidu juurde, siis kas me tõesti täna oleme valmis selleks, et Eesti, kellel on metsa, otsustab, et kümne aasta pärast praktiliselt enamuses maakonnakeskuste katlamajades soojuse hind tõuseb ainult selle pärast, et me oleme nõus mõne Euroopa Liidu ametniku kirjutatud paberiga. Kui komisjonis hääletamine oli, siis me olime Renega kahekesi, kes selle vastu olid. Koalitsioonipoliitikuid võttis hääletamisest osa neli ja need neli ka toetasid. ELAK‑ist läheb ta läbi, ilma et väga pikalt arutataksegi. Kogu aeg on selline tunne, et kümne aasta pärast tulev asi ei oma tähtsust. Kui ma vaatan siit saali, siin on ikka päris palju noori inimesi veel, ja küll ta mõjutab. Ma loodan, et mõjutab ka mind veel kümne aasta pärast. Võtame natuke rohkem julgust ja mõistust ja tundes, Erki, sind, ma tean, et sa oled õigel teel ja sa tahad parimat. Trambi jalgu valitsuses natuke rohkem – massi sul on, julgust sul on –, et tegelikult õigeid otsuseid teha. Ja täna on alternatiivvariante. Toetame oma inimesi, et nad alustaksid sellest, et paneksid oma maja katusele päikesepaneelid nii elektri kui ka sooja tootmiseks, sooja vee tootmiseks eelkõige. See on üks võimalus, kuidas energiahindasid all hoida ja samas ka CO2 poolt hoida, et Eesti õhk oleks jätkuvalt puhas. Aitäh! Erki, jõudu-jaksu sulle!

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, nüüd on selline lugu, et iseenesest arupärijate esindaja peaks saama varem sõna. Kas Mart Helme soovib tulla kohe pulti? (Mart Helme vastab saalist.) No härra Sibul kannatab kõik asjad ära, ma olen täitsa kindel.

16:15 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Ega me nüüd sellepärast tülli ei lähe, et siin natuke järjekord sassis on. Lugupeetud kolleegid ja mitte ainult kolleegid, vaid ka need, kes meid jälgivad võib-olla mingite muude kanalite ja vahendite abil! See, et me niisugust teemat siin arutame, on omamoodi absurdne. Kui me võtame konkreetselt Eesti – konkreetselt Eesti –, riigi, mis on 45 ja natuke peale tuhat ruutkilomeetrit, siis meie õhu puhtus ei sõltu ainult sellest, mida meie Eestis teeme. Meie õhu puhtus sõltub väga palju sellest, mida meie naaberriikides tehakse. Meile tuleb õhku kõikjalt kogu planeedilt. Suured tööstusettevõtted Kesk-Inglismaal saadavad oma saastet ilusti-kenasti Atlandilt puhuvate tuultega meile. Ja isegi Skandinaavia metsased alad ei suuda seda päriselt ära puhastada, sest Suurbritannia on ikkagi üks maailma arenenumaid tööstusriike. Vaatamata sellele, et juba kusagil 60.–70. aastatel möödunud sajandil asuti sealt tõsiselt tegelema suduprobleemide ja kivisöega köetavate kaminate suitsu puhastamisega ja suhteliselt lühikese ajaga, võib-olla kuue-seitsme aastaga suudeti London sududest puhtaks teha tänu filtritele, mis pandi korstende otsa, suuremate katlamajade korstende otsa, aga ka majade korstende otsa. Enne minister ütles, et selliseid filtreid ei ole. On olemas, sellised filtrid on olemas. Maailmas toodetakse neid ja neid on võimalik kindlasti ka meile siia tuua. Ma isegi ei välista – see ei ole nii keeruline tehnoloogia –, et meil on võimalik neid ise siin välja töötada ja tootma hakata. Need on olemas.

Aga Euroopa Komisjon, kes ahnitseb, täiesti patoloogiliselt ahnitseb võimu liikmesriikidelt oma kõhu alla, on otsustanud minna seda teed, et keelame kõik ära. Keelame kõik ära. Me näeme praegu ka selles koroonakontekstis, kuidas keelame kõik ära: ei käi väljas, ei käi kohvikus, ei käi seal ega teises ega kolmandas kohas, keelame ära, ei ole teil tarvis midagi. See on vastuvõetamatu. See ei ole ka progressi, tehnoloogilise arengu huvides – ära keelata. Ärakeelamine on kõige lollim asi – kõige lollim asi, millega iga idioot saab hakkama. Aga probleem lahendada teistmoodi, see on keerulisem ja Euroopa Liidus, mis koosneb nagu lapitekk, armastatakse öelda, väga erinevatest riikidest, väga erinevate traditsioonide, kommete ja ka ilmastikutingimustega riikidest, on loomulikult kõige lihtsam viis: keelame ära, anname direktiivi, paneme direktiiviga vastu pead. Kui nad nõus ei ole – küll nad on nõus, aga kui ei ole nõus, siis vääname käsi. Nii ei saa, nii ei saa. Vaadake, ma olen juba küpses eas inimene, nagu ma armastan öelda, ja isegi Stalin lubas inimesel toa soojaks kütta. Nüüd tahetakse meile öelda, et ei, sõbrad, ei küta, istuge külmas.

Ma tahtsin teise küsimusena ministrile esitada küsimuse, võib-olla minister tahab tulla uuesti pulti, äkki ta saab vastata sellele. Kas te olete teinud siis ka arvutusi, kui palju on Eestis seda elamispinda, kui palju on neid majapidamisi, mis vajaksid kütte ümberseadistamist, hoonete soojustamist? Ja mis see maksma läheb ja kes selle maksab ja kes tarnib need vajalikud vahendid? Ega see ei ole niisama lihtne. Kõige lihtsam [on keelata]. Ma ütlen, ära keelata oskab iga loll. Aga see on ju lego, siin tuleb ju järgmised pusletükid paika panna. Aga kes need paika paneb, mis need tükid on, mis nende tükkide muretsemine, paikapanemine maksma läheb? Kas meil on oskusteave olemas? Need on nüüd jätkuküsimused. Ja neile jätkuküsimustele tahaks vastuseid saada. 

Paluks lisaaega.

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit! 

16:20 Mart Helme

Ja kui me räägime sellest, et ümber seadistada. Vaat, ma olen selline, me Moonikaga oleme sellised, et meil on palju majapidamisi. Meil on neid maju, ma ei oskagi [öelda], ühe käe sõrmedest jääb väheks, et kokku lugeda – ma ei kiitle praegu, vaid ma lihtsalt räägin, et sellega seoses ma tean, missugused probleemid on erinevate majadega, erinevate küttesüsteemidega: maaküttega, elektriküttega, õhksoojuspumbaga, tavalise ahjuga, tavalise kaminaga. Kõik on ära proovitud. Peale puukütte ei ole ühtegi teist kütteliiki, mis ei vajaks sinna juurde ka elektrit. Linnas on meil keskküttekatel. Keskküttekatla elektroonika vajab elektrit. Täna oli elekter ära ja paari tunniga olid radiaatorid külmad. Mis ma tegin? Käisime vahepeal kodus, tegin tule küttekoldesse. Aga kust ma puud sain? Eesti on ju teatavasti peaaegu et kõrberiik, ega siin metsa enam peaaegu ei ole. Vahepeal oli meil tohutu metsahüsteeria: kas on veel üksainus puu järele jäänud? Hääle värisedes siin mõned hädaldasid. No mõni puu on järele jäänud, mõni puu on isegi nii järele jäänud, et mul on õnnestunud see kütteks teha.

See on meie klimaatilistes tingimustes vältimatult vajalik alternatiiv, et igas hoones oleks üks küttekolle, mida saab kõige odavama, ma rõhutan, kõige odavama, kõige kättesaadavama kohaliku kütteliigiga soojaks ajada. See on ahi, pliit, salvestusega kamin, mis iganes ta on, aga selline peab meil olema. Kui praegune valitsus ja praegune minister, kellest ma väga lugu pean, ei ole õppinud hetke elektrikriisist, missugust pahameelt, muret ja raevu põhjustab see, kui inimestelt tema elementaarne inimõigus, elekter ära võetakse, siis kui te arvate, et elementaarse inimõiguse, küttekollete äravõtmine ei põhjusta samasugust pahameelt, siis te küll eksite. Ja kui Euroopa Komisjon jäärapäiselt seda meile peale pressib, siis ma ütlen selle peale, et ma mäletan küll, kuidas 2003 käis tohutu kampaania: astume Euroopa Liitu, see on maailma kõige rikkam majanduslik ühendus. Astume Euroopa Liitu, seal on palju ilusaid mehi. Astume Euroopa Liitu, seal on vaba turg ja mis seal kõik on, saame rikkaks, saame õnnelikuks – siis näe, ei ole saanud rikkaks, ei ole saanud õnnelikuks. Vastupidi, tahetakse kõike üha rohkem ja rohkem ära keelata. Veel kord ütlen: isegi Stalin lubas inimestel toa soojaks kütta, aga näe, eurokommunistid tahavad isegi selle luksuse ära võtta. Ei ole sõnu. Aitäh!

16:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

16:24 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eestimaal on väga palju ilusaid naisi. Meist igaüks teab seda, see on loomulik osa Eestimaast, täpselt samasugune nagu see, kui me kirjeldame neid elamisi või talusid, kus ühest näeb teise elamise suitsu või korstent. See on loomupärane ja loomulik asi, mida me Eestis teame, mida ei sea või õigemini siiamaani ei seadnud keegi kahtluse alla. See, et me sellist küsimust täna siin arutame, on tõesti veidikene jabur. Ja mul on suur heameel, et kolleegid EKRE‑st selle küsimusega [ministri poole] pöördusid. Kahju on sellest, et ministeeriumilt ei ole tulnud sama selgesõnalist vastust, nagu minister täna siin rõhutas, et tegemist on kas valehäire või ajakirjandusliku interpretatsiooni või tõlgendusega.

Ma siiski julgen ka arvata, nii nagu head kolleegid, et kus suitsu, seal tuld. Kui me vaatame neid eesmärke, mida erinevates dokumentides seatakse, sealhulgas see "Eesmärk 55", mida siin saalis justkui korra on arutatud – ma väga loodan, et me arutame veel –, siis ma mäletan seda kaugistungil peetud arutelu, kus komisjoni voliniku juurest tulnud esindaja rääkis siin saalis, et kui Euroopa selle eesmärgi endale võtab, siis mitte keegi maailmas ei taha maha jääda. Aga minu meelest meist igaüks teab, millega tegeldakse täna Hiinas või Indias. Ja rääkida sellest, et kui Euroopa seab endale lati nii kõrgele, et ta ise ka isegi ei näe seda, rääkimata, et sellest jõuaks üle hüpata, eeldades, et muu maailm sellele järele jookseb, on minu meelest täiesti absurdne.

Ma arvan, et märksa olulisem on see, mida me praegusel ajal näeme, et kriisid ei ole kuidagi ajalugu ja möödanik, et me elame ühest kriisist teise. Ka praeguses kontekstis, kus on nii elektri‑ kui ka julgeolekukriis, peaks minu meelest igaühele olema selge, et kõige paremini saavad hakkama need inimesed ja pered, kellel on võimalik kõikides küsimustes võimalikult iseseisvalt oma eluga hakkama saada.

Üks võimalus kindlasti on see, et kui majapidamises on olemas oma küttekolle, nii nagu me siin ministriga mõtteid vahetasime, siis on loogiline, et puudega kütmine mingit tohutut emissiooni ei tekita, kui me räägime normaalsete puudega kütmisest. Tõesti, Eestis endiselt juhtub, et inimesed lõhuvad oma ahjusid. Kuigi meil on pikk [ahjukütmise] kogemus, suudetakse ikka sinna sisse ajada igasugust jama, nii et neid ahjusid lõhutakse. Korstende probleemist on täna räägitud, aga tegelikkuses puudega, puhaste kuivade puudega kütmine on väga mõistlik nii ühiskonna kui ka keskkonna seisukohalt. See kindlasti peab nõndaviisi minu hinnangul ka jääma.

Ma küll kutsun kolleege üles mõtlema selle peale, mida ma küsisin ja rääkisin. Ma arvan, et hajaasustuses täiesti tasub meil mõelda nende individuaalelamute ehitamiseks antavate lubade puhul, kas meil tegelikult on põhjust anda hajaasustuspiirkondades ehituslubasid välja, kui sealsetele elamutele ei planeerita korstent ja küttekollet. Ma arvan, et oluline on see, et me ühiskondlikult selle signaali annaksime, et inimesed mõtleksid sellele, kuidas keerulistes oludes hakkama saada. See ei ole ainult mõnus suvitamine, vaid elamises on vaja hakkama saada igasugustel aegadel ja igasuguste tingimustega.

Nii et ma loodan, et sellest 18,5 miljonist, millest minister rääkis, saab muist koldeid korda, muist uueks. Need võimalused on olemas. Ja ma väga loodan, et me ei siin saalis ega ajakirjanduses ei peaks enam rääkima sellest, et meil Eestis ahju kütmine, olgu siis saunas või kodus, kuidagi möödanikuks saab. Nii et minge ja tehke mõistlikult omi otsuseid ja puid. Ja ministeerium ka, vaatame, et me ei jookse järele sellele arusaamisele, mis ulatub, ma ei tea, Milanost kuni Misso külani. Seal on olulised vahed, kuidas elu korraldada. Aitäh!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:29 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Algul tundus niimoodi, et me oleme mingis uimas ja ei saa aru, millest me räägime. See, millest me täna räägime, on Euroopas juba ammuilma toimunud. [Põhjus], miks ma saalis ei olnud – ma otsisin neid materjale, mis mul olid juba aasta tagasi olemas.

Põhja-Poolas kivisöepiirkonnas tegeldi sellega reaalselt juba 2016. aastal. Kraków – teate, selline linn on olemas. Krakówi seim võttis jaanuaris 2016 vastu otsuse: ahjud välja lõhkuda – mitte ainult ahjud, vaid ka grillid ja kaminad – ja asendada moodsate gaasiahjudega. Tänases kontekstis muidugi ei ole päris täpseid andmeid, kuidas nad vaatavad selle peale. Ma võtsin siin mõned artiklid, väljavõtted kaasa. Juba 2015 oli Poolas energiavaesuse probleem väga tõsine. Okei, jaanuar 2016, seimi otsus. Ja toetus oli niimoodi, et 2016 maksti 100%, 2017 – 80%, 2018 – 60%, ja 21 000 ahju lõhuti välja, aga enamik jäi. Vähe sellest. Ma räägin praegu Krakówist, aga neid linnu oli päris palju, kus neid asju tehti või mõeldi. Reaalsus aastal 2016, 2017, 2018 ja nii edasi.

Mitmel pool, näiteks Katowices, mõeldi välja droonid, mis olid ühendatud kohalike politseiautodega. Kuna kütmine oli saatanast ja pidi jälgima, et korstnast [suitsu] ei tuleks, aga siis riputasid linnavõimud need droonid Katowices üles ja need andsid signaali politseiautodesse ja siis tuldi ja tehti trahve. Ma ei hakka teid koormama, kui palju neid trahve seal tehti, aga novembris 2017 sai trahvi 3000 kodanikku, majaomanikku.

Mis veel? Seal olid veel mõningad asjad, näiteks juulis 2018 võeti vastu – see oli Katowices – otsus, et ahjudelt, mille peenosakesi on 1000 milligrammi kuupmeetris, tuleb üle minna 60‑[milligrammisele]. See tähendab, arvutage ise, 1000‑st 60. Ettepanek oli, et see peaks olema aastaks 2026. Nii et aega anti siis 2018. aastal kaheksa aastat. Ja siis olid ka veel kindlad ahjud, mille nimetus oli mingi viienda põlvkonna ahjud, ma ei hakka nimetama, millised, ja need pidid siis ... Aga nagu ikka, mõned linnad – ja mitte ainult linnad, neid oli päris palju – võtsid ennaktempo, nagu meie praegu siin rohepöördega. Mitte 2026, vaid 2022. Ma ei tea, kas see praegu nii on, Kraków peaks olema juba saavutanud selle kõik. Ja minu andmetel veel vähemalt 17 linna ja piirkonda. Ma ei tea, kas see nii on.

Nii et tegelikult ... Aa, jah. Ja siis see toetus veel, et oleks selge sott, mida poolakad tegid. Toetus oli ühe leibkonna kohta kuni 3700 eurot. Selle eest pidi ahi välja lõhutama. Teine asi, osta uus ahi, gaasiahi, ja korsten ümber ehitada. Nagu ma ütlesin, siin mõnedel linnadel alguses sai 100%, siis 80%, siis 60%. Ja kui ka siis ei olnud, tulid rasked trahvid. 

16:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega?

16:34 Peeter Ernits

Jah, paluks küll mõni minut.

16:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

16:34 Peeter Ernits

Aitäh! Nii et vot selline praktika, ja see on reaalselt toimunud. Mul puudub praegu ülevaade, kas üleminek on juba paljudes Poola linnades toimunud. Mul on üks artikkel siin, kus – ei hakka praegu pikalt jutustama – räägitakse otse ja pealkiri on see, et küsimus ei ole mitte kivisöe või mingite selle derivaatidega kütmises, vaid puudega kütmises. Ahjud välja lõhkuda! Kes soovib, võin tutvustada neid artikleid, millest ma mõned ka välja trükkisin. Nii et see kõik on olnud.

Ja samas on Eestis ju, mäletate, ma olen ka ise oma nii‑öelda katuserahadest eraldanud ühel aastal Tartumaale tuleohtlike, nende punaste ja oranžide kodude parandamiseks, kus on küttekolded väga hullus seisus. Aga Riigikogu liikme katuserahadest ei saa suurt midagi nende küttekollete ümberehitamiseks, need on nii kallid. Ja selles nimekirjas need mustad küttekolded on lootusetud – noh, kes armastavad tulivett, ja sellised elu äbarikud või kuidagi hammasrataste vahele jäänud [inimesed]. Aga need punased, neid kodusid on päris palju, kus on inimesed, kes on nii-öelda mitte ainult energiavaesed, vaid raskete probleemidega, ja neid [toetusi] jagatakse näpuotsaga omavalitsuste ja riigi poolt. Tulekahju võib tekkida iga jumala hetk. Nii et see on tõeline probleem ja seni pole riigil ja ka omavalitsustel [vahendeid], kuna kulude jagamine on kahe peale, väga paljud ootavad seda õndsat hetke, kui see võimalus tekib.

Nii et midagi uut ei ole siin ja võiks pikemalt rääkida, mis Poolas on toimunud. Ma ei imesta, kui ühel hetkel jõuab see ka Eestisse. Me kivisöega ei küta, aga puudega küll. Metsas on puid küll, aga kui Euroopa direktiiv ja initsiatiiv suure rohepöörde poole tormamisel ... – miks mitte? Ja teenistust kui palju! Uued ahjud, värgid. Ma ei tea, kas gaasiga just. Aitäh!

16:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mõnes mõttes on see küllaltki groteskne, et me praeguses kliima- ja, võiks ka öelda, energiaolukorras seda teemat arutame. Kliimakriisi seisukohast vaadatuna võiks ju ütelda, et tegelikult Eesti jaoks on puidu kasutamine sooja saamiseks üks kõige mõistlikumaid ja taskukohasemaid viise – ilmselt mitte ainult sooja saamiseks, vaid arvestatav ka elektrienergia saamiseks. Kliima seisukohast vaadates on tegemist ühe kõige mõistlikuma säästliku meetodiga energia saamiseks. Need murekohad, mida korra on ka õhku visatud, et järsku peaks ahjud välja lõhkuma või tegema mingeid muid kardinaalseid muudatusi – ma loodan, et minister nüüd oma kõnega piisavalt neid mõtteid hajutas ja lõi ka selgemat õigusruumi. Sest küllap neid kahtlejaid on, kes ikka ja jälle proovivad puidu kasutamist kahtluse alla seada. Kusjuures nad nimetavad ennast seejuures veel rohelisteks.

Mulle meeldis mu hea fraktsioonikaaslase Priit Sibula mõte, et tegelikult hajaasustuses võiks olla üheks projekteerimise tingimuseks uue maja ehitamisel korstnaga ja elektrist sõltumatu küttelahenduse [olemasolu]. See on mõistlik ja vägagi põhjendatud ettepanek, mitte ainult odava ja loodussõbraliku energia saamiseks, vaid ka teatud kriisisituatsioonides turvalisuse loomiseks.

Ma tooksin siia selle arupärimise juurde veel ühe mõtte, mida ma ka ministrilt küsisin, ja natukene täpsustan oma mõtet, sest minister vastas sellele ainult serviti. No ta küll oli laias laastus siiski nõus, et see küsimus on asjakohane ja aktuaalne, aga selle jaoks ei pruugi jätkuda raha ja sellega ei saa seda muret lahendada. Jutt käib nimelt tuleohutuse tagamisest halbade või lagunenud küttekollete likvideerimise teel.

Riigil oli väga hea programm, mida koos omavalitsustega rahastati, kus poole rahast andis riik, poole andis omavalitsus ja nii sai kõige kriitilisemad küttekolded remonditud ja tuleohutuks tehtud. Loomulikult, eks selline meede aitas ka energiaefektiivsusele kaasa, sest remonditud küttekolle oli kindlasti energiaefektiivsem, vajas vähem puitu ja oli ka taskukohasem.

Ja kui nüüd [vaadata] seda kavandatud meedet, mis peaks umbes 2000 majapidamisele andma uue puiduküttel küttekolde – no kui seda raha on, siis miks mitte –, siis tuleks kindlasti arvestada ka seda tuleohutuse aspekti. Ehk kui mingis piirkonnas ...

Palun lisaaega.

16:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.  

16:41 Heiki Hepner

... hakatakse rakendama ahjukütte uuendamist, siis tuleks kindlasti lisapunktina vaadata, kas seal on tegemist tuleohutusolukorra parandamisega või ei ole. Siis me saaksime tõesti ka rahalisi vahendeid kasutada efektiivsemalt ja leida lahenduse või alternatiivi sellele otsusele, mille koalitsioon siin eelarvet menetledes vastu võttis ja [sellega] need mõnisada tuhat eurot välja arvas.

Need on kokku võttes kaks olulist sõnumit, mida ma tahaks, head kolleegid, teieni tuua. Kõigepealt, puitu meil metsas on, küttepuidu iseloomu ja kvaliteediga puitu on metsas, ma ütleksin, isegi kahetsusväärselt palju. Seepärast on puiduküte, on see ahjudes või mingil muul viisil, Eesti jaoks vägagi asjakohane. Ja kui me nüüd neid meetmeid rakendame, ärme siis unustame tuleohutust. Võtame sellest meetmest kaks ühes. Aitäh!

16:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

16:43 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Head inimesed, kes te kuulate ja vaatate siin saalis või ka väljaspool saali! Mul on väga hea meel tegelikult, et see teema siin on leidnud päris hoolikat arutelu. Ja siit on välja koorunud väga mitmedki põhimõttelised küsimused, mis ma tahangi pärast kokku võtta ja teha ministrile etteheite ettepaneku vormis. Kõigepealt meenutame seda, et meil on ajast aega olnud kombeks arvestada elanike arvu suitsude järgi. Suits on see, mis iseloomustab seda, kuidas küla elab. Elab küla, elab ka Eestimaa, me teame ju seda. Aga vaadates seda meedet, mis on meil küsimusi tekitanud, tahaks nüüd peale neid ettekandeid öelda: hea minister, see on "väga põnev meede". Seda on liiga vähe. Seda on liiga vähe rahalises mõttes, liiga vähe mahulises mõttes ja tekib küsimus: milleks siis? No milleks siis? Seda olukorras, kui me elame kriisist kriisi, nagu me näeme. Meil on valitsuskriis, meil on elektrikriis, meil on majanduskriis, meil üks kriis lõpeb, teine tuleb, koroonakriisist rääkimata.

Meil on tekkinud ka küsimus, miks tegeleda [selliste] asjadega, kui me teame, et meil on peaaegu maailma puhtaim õhk ja seda ei riku mitte miski. Või kui tõepoolest tulevad kuskilt, ma ei tea, vasakult või paremalt, idast või läänest mingid suured mustad pilved, mida praegu ette ei oska näha. Aga põhimõtteliselt me elame puhtas õhus. Meil on metsa rohkem kui paljudes teistes riikides. Meil on metsa üle 50% [territooriumist]. Me teame, et ka kütteks kasutamise puhul on see ökoloogiline, see on puhas ja kasulik. Me teame seda, et asjadega tuleks tegeleda õigel ajal, õigel moel, õiges mahus ja nii, et see mõistlik oleks. Mina tahaks siin heale ministrile ja tegelikult kõikidele valitsuse liikmetele teha etteheite, nagu ma ütlesin juba eelnevalt, ettepaneku vormis juhinduda ikkagi põhiseaduse § 87 punktist 2, mis ütleb vägagi konkreetselt ja väga selgelt, et valitsuse, s.o valitsuse liikmete ülesanne on juhtida ja koordineerida ametnike, ametiasutuste tegevust. Ja head valitsuse liikmed, juhtige ja koordineerige siis valitsusasutuste tegevust nii, et ei tegeletaks asendustegevusega! Aitäh!

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

16:46 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes saali on jäänud! Esiteks tänan ministrit vastuste eest. Tore, et väikese muudatuse suutsime selle arupärimisega juba ellu kutsuda. Ministeeriumi rõhuasetus, vähemalt ministri tänastes vastustes ja ministeeriumi viimastes pressiteadetes on juba liikunud ahjude, pliitide, kaminate asendamiselt nende uuendamise peale. Isegi mõtlemine, et ahjuküttest võiks loobuda, on pehmelt öeldes eluvõõras ja meie kliimas kriisideks valmisoleku seisukohalt lausa ohtlik lähenemine. Rääkimata eestlaste jaoks harjumuspärasest eluviisist, mis paljude jaoks tähendab kaminat, ahju või pühapäevaõhtust sauna. Kui Keskkonnaministeeriumil on soov midagi soodustada, siis teen ettepaneku luua selle planeerimisjärgus oleva meetme raames tõeliselt korralik toetusmehhanism eramajades kütteallikate mitmekesisuse suurendamiseks, millega soodustatakse elektrist sõltuva kütte kõrvale hoopistükkis uute ahjude ja kaminate rajamist eluhoonetes, kus see on võimalik, ja olemasolevate kohtkütteseadmete remonti.

Lõpetuseks loodan, et kohtküttest loobumine Eestis niipea enam teemaks ei saa. Lisaks tuleb hoolimata Euroopa Liidu rohe-eesmärkidest esikohale seada Eesti inimeste heaolu ja turvalisus ning arvestada ka sellega, et riigil ei ole tegelikult õigus teha oma kodanike eest otsust, millist kütteseadet või kütteallikat ta vajab või kasutab ja kas ta käib puu‑ või elektrikerisega saunas. Arvestades röögatuid elektri‑ ja küttearveid ja energiaturu jätkuvat ebastabiilsust ning Eesti kliimatingimusi, jäävad ahjud, pliidid, kaminad meie kodudes olulisele kohale veel aastakümneteks, kui mitte ‑sadadeks. Ja palun Keskkonnaministeeriumil selle tõsiasjaga ka tulevikus arvestada. Aitäh!

16:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

16:48 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Jaa, ega see teema ei ole tulnud tühja koha pealt. Tegelikult Euroopas on arutatud selle üle, kuidas piirata ahjukütet, juba aastaid ja hea kolleeg Peeter Ernits tõi siin ka faktiliselt välja neid asju, mida juba tehtud on. Eesti puhul on tegemist küll mingil määral ülereageerimisega, sest me teame, et Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Ja kui me üldse räägime sellest, et midagi teha ja kuidas edasi minna, siis tõesti, me peaks arutama pigem neid lahendusi, kuidas panna vahele võimalikke filtreid, teha selliseid lahendusi, mis võimaldaksid meil kütta meie oma ressursiga, meie oma puiduga, mida Eestis on piisavalt. Eestis on väga suur hulk metsaomanikke, kes rohkem või vähem omavad metsa ja kellel on ressurss selleks olemas. Nii et kindlasti nii see peab ka jääma.

Aga ära markeerida tahan selle, et me kuuleme iga päev, et energiakriisis olemise ajal arutatakse, kuidas me sinna jõudnud oleme. Miks see nii on? Kuidas keegi midagi ei märganud? Vaadates neid Euroopa Liidule [esitatud] valitsuse seisukohti, milles me näeme ette, praegune valitsus näeb ette, et me oleme valmis kümne aasta pärast maksustama oma maavaradena turvast ja ka puitu, hakkepuitu üle 5‑megavatise võimsusega kateldes kütma hakates, siis mul on küll kuri kahtlus, et kümne aasta pärast me avastame ennast jälle olukorrast, kus kõik on hämmingus, et kuidas me siia jõudsime, kuidas see nüüd nii on. Siin on väga oluline roll tegelikult ka ühiskonnal ja ajakirjandusel. Nende valitsuse poolt Euroopa Liidule [esitatud] Eesti seisukohtade üle, kus me oleme valmis toetama asjaolu, et hakkame selle rohepöörde raames maksustama nii turvast kui ka puitu ja puiduga kütmist, peab ühiskonnas käima diskussioon, et mitte ühel päeval jälle [küsida], kuidas see nii juhtus. See on väga oluline ja ehk saadakse see rohkem ka lauale.

Aga peab ütlema, et tähelepanu on juhitud, nagu ka eelkõneleja ütles, ja ma usun, et ka meie Keskkonnaministeerium ja valitsus tervikuna teeb omad järeldused sellest. Loodame, et eestlastel ikka jätkub kainet tervet talupojamõistust, et me saame pliitide ja ahjudega kütta oma elamisi ka saja, kahesaja ja kolmesaja aasta pärast, kui me tahame teha tuld näiteks kaminasse. Aitäh!

16:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

16:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja rahvas! Täna oli siis [vastamisel] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt esitatud arupärimine seoses eramajade ahjuküttest loobumise soodustamisega. Soodustamisega! Eesmärk on see, et riik on asunud soodustama ahjude kütmise lõpetamist ja hakkab sellel aastal maksma toetust ahjuküttest loobujatele.

Enne, kui ma lähen selle teemaga edasi, tahan ma rääkida täna Euroopa Liidu asjade komisjonis toimunust, sest sellel on otsene seos tänase teemaga. Täna toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni [istung], kus Euroopa Komisjon tuli välja sellise eelnõuga, kus küsiti Eesti Vabariigi valitsuselt toetust sellele, et liikmesriikidelt võetakse ära valikuvabadus diferentseerida samasuguse kasutusotstarbega kütuste aktsiise, näiteks [võib tuua] mootorikütusena kasutamise. Kujutate ette: võetakse iseseisvalt riigilt ära valikuvabadus. Tekib küsimus, kas me üldse olemegi praegu enam iseseisev riik. Ja valitsuse esindajad muidugi ütlesid, et me ei toeta seda ja me läheme oma ettepanekutega sinna. Kujutate ette: iseseisev riik läheb oma ettepanekuga! Ma ei saa aru, mis toimub. Kas me oleme juba Euroopa Liidu föderaalosariik, mille kohta veel de jure pole dokumenti vormistatud?

Miks ma seda praegu räägin? Nagu te näete, poleks keegi suutnud uskuda neli aastat tagasi, et Euroopa Komisjon julgeb selliste ettepanekutega välja tulla. Aga algus ongi niimoodi, pakutakse head ja paremat ja lõpuks pannakse fakti ette, et me teeme niimoodi. Ja täpselt sama on selle ahjukütte lõpetamise eest soodustuse maksmisega. Alguses maksame toetust selle eest, et inimesed kaasa läheksid, ja hiljem vetostame selle [nii], et ahjuküte on keelatud.

Kuulasin väga tähelepanelikult lugupeetud ministrit Erki Savisaart, kes rõhus ühele asjaolule, et tähtis on õhu puhtus. Ma ei usu, et ta ei tea seda, et õhu puhtuse osas võib Euroopa Liidus Eesti ja Soome panna esimest ja teist kohta jagama. Ja selle [meetme] mittepaikapidavust ja absurdsust näitab ka see, et kui me võtame kogu maailma CO2 heite, siis Euroopa Liidu osa selles on 9%. Eesti oma, mis te arvate, kui palju on? 0,01%. Ja kui me tahame praegu inimesi sundida – veel mitte, aga kindlasti see hetk tuleb – loobuma ahjuküttest, siis ma tahaksin teada, kui suur on see protsent sellest 0,01‑st ja kui palju see mõjutab õhu puhtust. Nagu me aru saime, pole seda teemat uuritud ja need numbrid on teadmata. Ilmselgelt on sellel meetmel, mida on soojendatud juba pikemat aega Keskkonnaministeeriumis, oma eesmärk teha inimesed ...

Palun lisaaega kolm minutit.

16:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:56 Kalle Grünthal

... sõltuvaks monopoolsetest ettevõtetest, elektrist, kaugküttest ehk saada tegelik kontroll inimeste üle. Me teame, mis on praegu elektri, elektrikütte hinnad. Kui rahvas ei kuuletu, keerame elektri kinni. Sama on ka soojaga: kui inimesed ei kuuletu, keerame sooja vähemaks. Ehk siis inimestelt võetakse ära õigus saada sooja, odavat sooja kogu selles hullumeelses maailmas.

Ma lõpetaksin oma tänase ettekande vägagi äkiliselt ja ütleksin niimoodi, et see, mis toimus kütuseaktsiiside valikuvabaduse äravõtmisega, see hakkab toimuma ka ahjuküttest loobumise kohustusega. Ja meil on viimane aeg, meil on viimane aeg uks selles Euroopa Liidus pauguga kinni lüüa, nii nagu tegid seda inglased Ühendkuningriigis. Sest kui meil ei ole valikuvabadust, pole me enam iseseisev riik. Aga ma tuletan igaks juhuks meelde: Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi oleme iseseisev ja sõltumatu. Katsume selleks ka jääda! Aitäh!

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja seega oleme selle päevakorrapunkti ammendanud.


2. 16:58 Arupärimine tõsiste muutuste kohta lasteaiahariduses (nr 106)

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Leo Kunnase, Merry Aarti, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Siim Pohlaku, Alar Lanemani, Kalle Grünthali, Urmas Reitelmanni, Ruuben Kaalepi, Helle-Moonika Helme, Riho Breiveli, Mart Helme, Peeter Ernitsa ja Jaak Valge arupärimine haridusminister Liina Kersnale tõsiste muutuste kohta lasteaiahariduses. Palun, arupärijate esindajana Ruuben Kaalep!

16:59 Ruuben Kaalep

Lugupeetud minister! Austatud Riigikogu! Head kuulajad! Meie arupärimise pealkiri on "Tõsistest muutustest lasteaiahariduses" ja tõepoolest väga tõsistest muutustest me räägime. Need muutused, mis on plaanitud alates selle aasta sügisest uues alushariduse õppekavas, puudutavad väga sügavalt ja maailmavaateliselt seda, millisena me näeme õnnelikku lapsepõlve, millises maailmas meie lapsed üles kasvavad. Kas see on looduse ja pärimuse, meelte, tunnete ja tajude maailm või ekraanide ja virtuaalreaalsuse, sotsiaalmeedia ja urbaniseerunud massikultuuri maailm?

Ministeerium tahab uue õppekavaga lasteaedadesse tuua digiõppe. Lihtne võrdlus praegu kehtiva õppekava ja selle plaanitava õppekava vahel näitab, et selle tõttu kannatavad kõige rohkem looduslähedus ja rahvuskultuur. Mis on need väärtused, mille nimel seda tehakse?

Uues õppekavas tulevad sisse kõlavad sõnad, nagu "sallivus" ja "võrdõiguslikkus". Kas need on needsamad, jutumärkides sallivus ja võrdõiguslikkus, mille sildi all läänemaailmas halvustatakse ja mõnitatakse rahvuslust ja traditsioone, mis on Lääne-Euroopa suurlinnadest teinud vägivaldse multikultuurse paradiisi, kust eurooplane põgeneb? Lugupeetud minister, kas te seda tahategi Eestisse tuua? Kas seda tahate te juba lasteaialastele peale suruda?

Mis on selle noore lääneeurooplase pelgupaigaks, kes on oma kodumaast ilma jäämas, keda ei ole maast madalast õpetatud oma rahvuskultuuri austama ja loodust tundma? Ta ei näe oma riigi jaoks tulevikku, millesse oma kätega panustada. Ta on oma kultuurist ja traditsioonidest ära lõigatud. Tema pelgupaigaks on tavaliselt virtuaalmaailm, arvutimängud ja internetikommuunid. Need jäävad ainsateks kohtadeks, kus ta selles depressiivses maailmas saab kokku puutuda müütide ja kangelaslikkusega, kogukonnatunde, traditsioonilise mehelikkuse ja naiselikkusega.

Selle kaudu jõuame me vastuseni, miks virtuaalreaalsusest saab maailma ajaloo kõige enam sõltuvust tekitav narkootikum. Juba praegu on paljude inimeste jaoks ligipääs sotsiaalmeediale internetis sisuliselt samasugune baasvajadus nagu toit, riided, elekter, küte ja nii edasi. Selline inimene, kui temalt nutitelefon ära võtta, muutub rahutuks ja on sadu juhtumeid, kus ka vägivaldseks.

Meie ühiskonnas on massiivne sõltuvusprobleem. See on tõeline globaalne pandeemia, millest väga vähe räägitakse. Loomulikult on kõige kaitsetumad selle ees lapsed ja noored. Meil puudub teadlikkus nendest probleemidest. Meie haridusministeerium ja Sotsiaalministeerium isegi ei tunnista kriisi sügavust, kuigi just see oleks teema, mille puhul tuleks tõsta inimeste teadlikkust, panna tänavatele plakateid, aga eelkõige harida õpetajaid, lapsevanemaid, kõiki neid, kes kõige haavatavamas eas lastega kokku puutuvad. Õnneks on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha rohkem teadlikke lapsevanemaid ja pedagooge. Kõige rohkem kipub neid olema just psühholoogide ja IT‑valdkonna inimeste hulgas. Näiteks Silicon Valleys rajasid Apple'i, eBay, Google'i ja Yahoo juhtivtöötajad oma laste jaoks erakooli, kus ei ole ühtegi ekraani. Miks? Sest nemad, kes töötavad selle valdkonnaga iga päev, on kõige teadlikumad sellest, kui kahjulikud need lastele on. Ja nemad soovivad oma lastele loomulikus keskkonnas kasvamiseks luua naturaalseid ja digivaeseid tingimusi. Ka Eestis on selliseid erakoole ja lasteaedu. Huvitav, kas alushariduse õppekavaga surutakse nüüd ka neile digivahendid peale?

Vaimse tervise häired, depressioon ja maailmast eraldumine nutisõltuvuse kaudu ei ole ainsad mured, mida virtuaalmaailm lastele kaasa toob. Kui keegi väidab, et lasteaeda digivahendite viimine aitab meil kasvatada tulevasi IT‑geeniusi, siis see on jama ja uhhuu-jutt, millel puudub vähimgi tõenduspõhisus. Just selle valdkonna teadlased ja eksperdid rõhutavad, et nutiseadmed ja digivahendid piiravad ja takistavad lapse aju arengut ning loovat mõtlemist.

Austatud kuulajad! Hea minister! Alushariduse õppekava eelnõu on juba tekitanud suurt vastukaja ja kriitikat nii lapsevanemate kui ka õpetajate seas üle Eesti. Oma ülikriitiliste seisukohtadega on teie poole juba pöördunud ka haridusvaldkonna esinduskoda. Ma loodan südamest, et te võtate seda kriitikat kuulda ja teete vastavad järeldused. Kas nii on? Sellele loodame vastuseid saada nüüd ja kohe. Aitäh!

17:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna.

17:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Head arupärijad! Kuulasin teid ja mõtlesin, et ega me ei ole sugugi vastandlikel seisukohtadel. Ma olen täiesti nõus teiega, et arvutisõltuvus, arvutimängusõltuvus on tõsine probleem, see on aina kasvav probleem ja see probleem on kasvanud eelkõige COVID‑i kriisi ajal. Näiteks haridusfoorumi poolt läbiviidud küsitlus lapsevanemate seas näitas seda, et distantsõppe perioodil COVID‑i ajal arvutisõltuvus süvenes ja kasvas. See on probleem.

Kui me vaatame veel numbreid, siis 2018. aastal viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi laste seas tehtud küsitlus näitas, et 16% noortest on arvutisõltlased. 16%! See on väga suur protsent. See on mure. Loomulikult, see on mure. Ja pooled noortest mängivad – just nimelt mängivad – kaks tundi koolipäeva sees. Lausa peaaegu 70% mängib kolm ja pool tundi nädalavahetustel. Pea 70% noortest veedab kolm ja pool tundi arvuti taga aega selleks, et arvutiga mängida. Ja kui nüüd vaadata täpsemalt alushariduse eas olevaid lapsi, siis tuleb tunnistada, et ka need numbrid tõesti teevad murelikuks. Näiteks OECD andmetel on viimastel aastatel oluliselt kasvanud interneti kasutamine kuni kaheksa-aastaste laste seas ja just nimelt haridussüsteemi ülesandeks on kujundada lapses vastutustundlikku ning turvalist veebikäitumist, õpetades lapsele digivahendite abil interneti kasutamisega seotud ohtusid. Seda me püüamegi teha.

Kui me vaatame täpsemalt Eesti andmeid, siis Eesti vanemate hinnangul 39% viieaastastest lastest iga päev kasutab laua‑ või sülearvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni. 39% viieaastastest! Kuni kolmeaastaste laste seas kasutab pea 40% iga päev arvutit – kuni kolmeaastaste laste seas! Need on väga kõrged protsendid. Kolmeaastastest juba 60% kasutab iga päev kas nutitelefoni või tahvelarvutit. Mis ma tahan öelda, on see, et probleem on olemas ja kuidagi ei nõustu ma sellega, et Haridus‑ ja Teadusministeerium seda eiraks. Vastupidi, ka see, miks on alushariduse õppekavasse tehtud muudatusi, on just selle eesmärgi täitmiseks, mida ka teie ütlete – selleks, et lastele õpetada, kuidas turvaliselt internetis käituda, kuidas kasutada internetti või mitte ainult internetti, vaid nutiseadmeid ja tahvelarvuteid niimoodi, et need tooksid kasu, mitte ei tooks kahju. Praegu ongi see tee läinud täiesti vabaks ja sellepärast me näemegi, et tundide viisi istutakse arvuti taga mängides, mitte kasutades, nii nagu teie tsiteeritud Jaan Aru ütleb, seda supermasinat õppimiseks. Ka selle kohta on väga mõtlemapanevad andmed. Enamus või, ütleme, väga suur osa noortest, kes on väga palju internetis, kes justkui on väga interneti‑ ja digiteadlikud, ei kasuta neid vahendeid õppimiseks. Ka need andmed on olemas, et neid on väga vähe, kes kasutavad neid seadmeid õppimiseks, ja see on probleem.

Aga nüüd ma püüan vastata teie küsimustele ja ütlen kohe ette ära, et kui mul jääb aega puudu, siis ma hea meelega saadan teile ka lisainformatsiooni kirjalikult, et oleks korrektne. 

Esimene küsimus: "Kui põhjalikult olete kursis paljude asjatundjate poolt viidatud ohtudega, mis kaasnevad varajases eas lastele digitehnoloogia tutvustamisega?" Jah, me oleme kursis, neid uuringuid on väga palju tehtud, on tehtud Eestis, on tehtud rahvusvahelisi uuringuid. Me oleme kursis sellega ja see õppekava just nimelt lähtubki sellest, et me õpetaksime võimalikult varakult – kui me teame, et lastel on need seadmed juba käes, ka Eesti lasteaialastel on need seadmed kodus olemas –, kuidas turvaliselt nendes keskkondades käituda ja see ongi eelkõige positiivsete käitumismustrite harjutamiseks. Loomulikult ei ole keegi eeldanud ega ootagi seda, et lasteaias antakse lastele tahvelarvutid kätte, et nad lihtsalt vaataksid sealt multikaid või midagi meelelahutuslikku. Lasteaias on ka õppekava kohaselt, esiteks, digitaalsete vahendite kasutamine väga mõõdukas, ja teiseks, ainult ja üksnes pedagoogilise eesmärgi nimel. Näiteks on Lego tehnoloogia robotid, mille kasutamist õpetatakse ka lasteaedades. Olen ka ise käinud mitmetes lasteaedades, kus [omandatakse] sellised esmased programmeerimisoskused, laps õpib, kuidas ta samm-sammult juhendab robotit, et ta liiguks vastavalt ettenähtud teele. See on mõõdukas ja see on kindlasti pedagoogiliselt põhjendatud.

Teine küsimus: "Kuidas uue õppekava rakendamisel tagatakse lasteaiaõpetajate teadlikkus digitehnoloogia ja nutiseadmete kahjulikust mõjust laste vaimsele tervisele?" See on väga oluline ja tegelikult õpetajaks õppides õppekavad seda teemat ka käsitlevad ja õpetavad. Nii Tallinnas kui ka Tartus lasteaiaõpetajaks õppijad läbivad mitmeid aineid, mis täpselt teie poolt tõstatatud teemasid käsitlevad. Ja lisaks näiteks digitehnoloogia teadlik kasutamine on kohustusliku komponendina kirjeldatud ka õpetaja kutsestandardis. Nii et haridussüsteemis inimesed ju näevad väga otseselt seda, milline mõju on kodusel arvuti liigtarvitamisel, ja kindlasti ei ole seal selliseid entusiaste, kes tahaksid koolipäeva sees lihtsalt vabalt lasta nutilahendusi kasutada ilma pedagoogilise eesmärgita. Lasteaiaõpetajaks õppijal on bakalaureuseõpingute raames võimalik läbida selliseid aineid nagu digitaalne kirjaoskus, multimeedia kasutamise võimalused erinevates õppeainetes ning programmeerimine ja robootika erinevates õppeainetes.

Kolmas küsimus: "Mida peaksid tegema lapsevanemad, kes ei soovi, et nende laps enne kooliealiseks saamist digitehnoloogiaga kokku puutuks?" Esiteks, lasteaed peab alati oma kasvatustöö kooskõlastama lapsevanematega. Lapsevanemad peavad olema kursis sellega, mida lasteaias tehakse, ja kui lapsevanemale midagi selles ei sobi, mida lasteaed plaanib teha, siis saab pidada dialoogi ja kindlasti leitakse ka lahendused. Väga oluline on, et seda tehakse koostöös ja tõesti, me teame ju, et on näiteks Waldorfi lasteaiad ja on veel erinevaid alternatiivpedagoogikal põhinevaid väga häid lasteaedu, kus on nulltolerants infotehnoloogilistel vahenditel, ja see on arusaadav, selline võimalus kindlasti peab olema ka alushariduses. Ja täiesti veendunult ütlen, et keegi ei hakka keelama või keegi ei hakka, vastupidi, sundima kasutama infotehnoloogilisi vahendeid. Ka neid ohtusid, mis internetis valitsevad, saab lihtsalt rääkides erinevates tundides lastele [seletada]. Selleks ei pea kohe ka neid seadmeid kasutama.

"Miks puudub uuest õppekavast seni olulisel kohal olnud õpimeetod, kus "suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid"?" Ajakohastatud alushariduse riiklikus õppekavas ei ole nimetatud põhimõttest loobutud. Alushariduse riikliku õppekava § 18 lõike 1 punkt 2 sätestab valdkonna "Mina ja keskkond" õppe‑ ja kasvatustegevuse põhimõttena järgmist: suunata last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema. Põhimõte, mis kirjeldab, et tegevused eelkoolieas peavad olema mitmekülgsed, võimaldades lapsel kasutada kõiki meeli ja aistinguid, on alushariduse riiklikus õppekavas väljendatud mitmete erinevate punktide kaudu. Ma võiksin teile saata need kirjalikult – mul saab lihtsalt aeg otsa –, kui te olete sellega nõus, et millised punktid seal riiklikus õppekavas välja tuuakse. Kindlasti on see äärmiselt oluline, sellest keegi ei taha loobuda. Täiesti selge.

"Kui suured rahalised kulud kaasnevad digiõppe sisseviimisega lasteaedadesse?" Ütlen kohe ära, et ei ole spetsiaalseid uusi meetmeid selleks, et digiõpet kuidagi lasteaedadesse eriliselt sisse tuua. Meil on olnud juba pikemat aega ProgeTiigri programm, mille kaudu on lasteaiad ostnud erinevaid roboteid. Ma olen neid näinud, need on tõesti väga lapsesõbralikud, need ei ole ekraanid. Seal harjutatakse esmaseid programmeerimise oskusi, ja see ei ole kohustus, see on võimalus lasteaedadele. Ja eraldi on toetatud teadushuvihariduse liidu kaudu robootikategevusi ka alushariduses.

"Millised tegevused on Haridus‑ ja Teadusministeeriumil kavas, et tõsta lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkust digisõltuvuse ohtudest väikelaste vaimsele tervisele ning neid ennetada?" Ma olen väga nõus ja mul on hea meel, et te selle tõstatate, sest lastevanemate teadlikkus digisõltuvusest, mängusõltuvusest, kuidas see välja kujuneb, on äärmiselt oluline – ja äärmiselt oluline just väikelapseeas, kus need harjumused välja kujunevad. Näiteks 14–15 aastat tagasi ei olnud neid teadmisi, kui meil tulid turule esimesed iPadid. Pered ostsid neid suure heameelega, andsid lastele kätte – seda teadmist ei olnud. Tunnistan ka ise: ka mul ei olnud seda teadmist. Täna on meil väga häid teadusartikleid, väga häid kõneisikuid, näiteks Jaan Aru, kes teavitavad, millised need ohud on ja kuidas võimalikult turvaliselt selles digitaliseeritud keskkonnas hakkama saada ja oma lapsi hoida. Nii et lapsevanemate vanemlusprogrammid sellistel teemadel on väga olulised, need ei ole olnud küll Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ülesandeks – ma arvan, et need on eelkõige Sotsiaalministeeriumi ülesandeks –, aga ma olen nõus, et sellega peab tegelema ja selliseid programme peaks lastele olema. On näiteks "Targalt internetis" õppematerjalid, juhised. Need on olemas ka lapsevanematele.

"Miks on valdkonnast Mina ja keskkond uues õppekavas välja jäetud eesti rahva tähtpäevad?" Ei ole välja jäetud. Selgelt ütleb peatükk 2 § 3 lõige 4: Eesti lasteaed seisab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest. Kultuur ning sellega seotud traditsioonid ja kombestik alushariduses on läbivalt oluliseks rõhuasetuseks. Eesti rahva tähtpäevad on oluline osa kultuuriruumist ning alushariduses on väga levinud ja väärtustatud õppeaasta kavandamine just nimelt lähtudes rahvakalendrist ning selle tähtpäevadest. See on selgelt äärmiselt oluline. Kahju, et see ei tulnud kuidagi nii hästi välja, kui te lugesite seda, aga mulle tundub, et äkki te ei lugenud päris otsast lõpuni.

Ja nüüd viimane küsimus: "Miks on valdkonnast Mina ja keskkond uues õppekavas välja jäetud, et 6–7aastane laps peaks suutma kirjeldada kodukoha tuntumaid taimi, seeni ja loomi?" Ka siin on selgelt välja toodud § 18: õppe‑ ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7‑aastane laps tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust, oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites. Nii et selgelt on need teemad jätkuvalt alushariduse riiklikus õppekavas olulisel kohal. See alushariduse riikliku õppekava praegune variant on ka alushariduse spetsialistidega läbi arutatud ja sisuliselt on seal muudetud väga vähe. Ütlen veel lõpetuseks seda, et praegu on tegemist kooskõlastusringiga. Seda, kas see ka jõustub selle aasta sügisest, ei julge mina praegu küll kinnitada. Aitäh!

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa alustab küsimustega.

17:19 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! Ma sain aru sedapidi, et püüdlused on suunatud eelkõige sellele, et arendada digikirjaoskust, et lapsed oskaksid kasutada internetti, oskaksid programmeerida. On küll aru saadud sellest, et tõepoolest kaasnevad ka teatud ohud, nendest ohtudest on teada saadud ja püütakse ka vanemaid ja õpetajaid sellest informeerida. See areng on toimunud ja see on iseenesest loomulikult tore. Aga ikkagi on ju kõige suurem oht, mida me üldse kogu selle diginduse juures näeme, see, et kui on liigne tarvitamine, kui see hakkab liiga vara pihta ja toimub kontrollimatult, siis sellega kaasnevad erinevad digisõltuvused, mängusõltuvused. See on see, mille puhul peaks hakkama juba kuskilt pihta, arendama, õpetama või hoiatama. Ehk mingis eas peaks hakkama pihta [selgitamisega], et see tekitab sõltuvust. Laps ise peab teadvustama. Kas need programmid näevad ette ka laste teadvustamist?

17:20 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Väga õige küsimus. Ma püüdsingi seda teile öelda, et just nimelt selle pärast ongi see teema toodud alusharidusse sisse, et neid ohte võimalikult varakult teadvustada. Me näeme ka statistika järgi, et lastel on kodudes tahvelarvutid ja nutitelefonid olemas, nad kodus nagunii kasutavad neid. Ja me statistikas näeme ka seda, et nad kasutavadki neid liiga palju. Kus me saame anda lastele informatsiooni selle kohta, kuidas oleks tark internetis käituda, kui kaua seal oleks mõistlik üldse olla? Väikeste laste puhul on see äärmiselt minimaalne aeg ekraaniaja mõttes. See ongi see mõte, et tekitada võimalikult vara ohutunnet, et kui ollakse internetis, kui kasutatakse erinevaid nutilahendusi, siis seda tehtaks teadlikult ja õigete eesmärkide nimel.

See ongi nii, me oleme pidevalt sellel teemal olnud arengus ja me olemegi öelnud, et väga varakult peab hakkama programmeerimist õpetama ja igasugu digitaalseid oskusi arendama, aga sealjuures tõesti on jäänud tähelepanuta ohtude pool. Need ohud on reaalselt olemas. Ja nüüd me ütlemegi, et ka nendest ohtudest on vaja rääkida ja eelkõige võimalikult varajases eas, et need käitumismustrid ei kujuneks ennast kahjustavaks. Täna me näeme statistikast, et need käitumismustrid paljudel juhtudel ongi kujunenud ennast kahjustavaks. Ja see on meie, täiskasvanute tegemata töö.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

17:22 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Lasteaiaharidus on tõepoolest selline hell ja tundlik teema, see paneb aluse isiksuse kujunemisele ja sellepärast vastutustunne on suur. Ma küsin niimoodi: kas selle seaduseelnõu juures on arvestatud ka psühholoogide või neuroteadlaste seisukohtadega? Kas nende käest on küsitud, kas nemad aktsepteerivad kõiki neid asju, või on nad teinud mingeid oma ettepanekuid?

17:23 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Seda õppekava ja alusharidusseadust on väga pikalt ette valmistatud. Selle ettevalmistamist alustati juba eelmise valitsuse ajal ja ma olen päris kindel, et ülikoolidega on kindlasti konsulteeritud nende ettepanekute tegemisel. Aga ma ütlengi, et pigem alushariduse õppekavas me räägime sellest, et me püüame tegeleda just nimelt infotehnoloogiasõltuvusalase ennetus‑ ja teavitustööga, me tahamegi panustada eelkõige sellesse. Täna me näeme, et see on probleem, ka koolides aina enam peab rääkima sellest, et nutisõltuvus on probleem.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulan teie juttu ja ei suuda ära imestada: me peame selle pärast lastele varakult tutvustama digimaailma, et nad saaksid võimalikult ruttu aru nendest ohtudest. Sellisel juhul me peaksime juba alates lasteaiast võtma kasutusele ka sellised ohu tutvustamise meetodid, et hakkame jagama lasteaias lastele sigarette, las nad tunnevad, kui halb see on. Anname klaasi veini, las joovad ja oksendavad, saavad aru, kui halb on. See ei ole loogika. See ei ole loogika! Niimoodi me mitte ei tutvusta ohtusid, vaid tekitame neile ahvatlusi. See on see küsimus. Katsuge aru saada. Lapsi tuleb hoida naturaalses elus, viia lapsi metsa, et neile seeni tutvustada, kodukoha loodust tutvustada. Ma arvan, et see lähenemine on õige. Praegu te tekitate ise narkomaaniat digi mõistes.

17:24 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kolmeaastastest 60% ... Kuulake palun, Kalle Grünthal! Kolmeaastastest 60% kasutab iga päev – iga päev! – ekraani. Kuni kolmeaastastest 40% kasutab iga päev ekraane ja nad ei tee seda, lugupeetud Kalle Grünthal, lasteaias. Nad ei tee seda lasteaias. Lasteaias ei ole ekraani vaatamise aega. Nad teevad seda kodus, neil on need asjad kodus olemas. Ma olen täiesti nõus teie arupärimise küsimusega – lapsevanema haridus on äärmiselt oluline. Nendest lastest ei kasva sõltlased lasteaias. Ei kasva sõltlased lasteaias! Küsimus on selles, milline on lapsevanemate teadlikkus, kui palju ja kas üldse anda oma kooliealisele lapsele ekraani, kas nutitelefoni või tahvelarvutit, kätte ja mida ta seal teeb. Oluline on ka see, mida ta seal teeb. Kindlasti ei aita pakutud alushariduse õppekava kuidagi kaasa nutisõltuvuse tekkimisele. Vastupidi, me püüame tasandada seda, mis täna juba toimub. Me peame sellele reageerima, ja mitte ainult lasteaias, vaid kindlasti ka lapsevanema hariduses.

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:26 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsiksin hoopis teise nurga alt. Olen kaugel arvamusest, et digimaailm on ainult saatanast. Me teame, et haridusministeerium ja teie olete ette näinud ka üleminekut eestikeelsele haridusele, sealhulgas puudutab see ka ju alusharidust. Siin te natukene avasite, kuidas näiteks loodusharidust proovitakse digivahendite abil õpetada ja lapsi harida. Kuidas on eestikeelse haridusega just venekeelsetes lasteaedades? Kui palju seda on kasutatud ja mis rolli see mängib? Mida haridusministeerium selles valdkonnas ette näeb? Palun avage [teemat] natuke ka sellest nurgast! 

17:27 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Andmete järgi ma saan öelda näiteks seda, et venekeelsed lapsed on rohkem ekraani taga kui eestikeelsed lapsed. Aga mis puudutab alushariduse seadust ja eestikeelset haridust, siis meil on seatud seal eesmärgiks, et aastaks 2027 igas lasteaiarühmas on eestikeelne õpetaja. Meil on praegu juba eelmise valitsuse ajal algatatud programm, "+1 õpetaja" programm, mis on viinud alusharidusse palju eestikeelseid õpetajaid. Sellega peaks kindlasti jätkama, nii et aastaks 2027 oleks igas rühmas üks eestikeelne õpetaja.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

17:28 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister! Loomulikult oli hea meel kuulda, et te olete teadlik sellest murest ja jagate seda, aga kuidagi ülimalt optimistlik olete selles suhtes, et kõik õpetajad ja pedagoogid on meil sama teadlikud kui teie. Ma usun, et see on ikkagi üks ja sama dokument, mida me oleme lugenud. Sellest õppekavast tuleb ju selgelt välja, et antakse võimalus digiseadmete toomiseks lasteaeda, aga sellele ei ole mitte mingeid piiranguid, kui palju õpetaja võib digivahendeid kasutada. Minu küsimus on, kuidas te hoiate ära selle, et õpetajad ei hakka endal elu mugavamaks tegema niimoodi, et suurem osa päevast antakse lastele võimalus olla tehnoloogiaga, sest siis ei pea õpetaja nendega tegelema kogu aeg, iga tund. Kuidas te seda ära hoiate?

17:29 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma muidugi usun õpetajate pedagoogilisse professionaalsusesse, esiteks. Ma kujutan ette, et kui näiteks haridusminister midagi sellist ütleks, et hakkame niimoodi tegema, siis siin Toompea lossi ees oleks kindlasti alushariduse õpetajate meeleavaldus selle vastu, sest haritud inimesed saavad aru, et selline ekraani liigtarbimine, eriti nii noores eas, on äärmiselt kahjulik. Sellepärast on ka seal õppekavas öeldud, et digitehnoloogia kasutamine peab olema mõõdukas ja see peab olema rangelt pedagoogilistel eesmärkidel.

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

17:30 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Ohtudest lastele jutlustamine on, ma kardan, üsna tühi töö. Lapsed ei suuda neid ohte iseseisvalt analüüsida ja ilmavõrk pakub neid nii, et vähe pole. Kas ei peaks ikkagi olema nii, et lasteaiad jäävad nendeks kohtadeks, kus lapsed saavad olla lapsed, et nad saavad mängida ja nende loovust arendatakse mängu kaudu, mitte ilmavõrgu ohtudest rääkimise kaudu? Sellega seonduvalt, selles dokumendis on märgitud sellised märksõnad nagu "võrdõiguslikkus" ja "sallivus". Juba niisugused doktriinid viiakse lasteaedadesse sisse. Kuidas see teie ministeeriumi ametnike arvates lapsepõlve ja lapseks olemise ja hariduse saamise ja kasvamisega kokku sobib?

17:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti kõik, mis lasteaias toimub, käib läbi mängu. See ei ole üldse küsimus. Isegi kui kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid, näiteks põrnikakujulise roboti programmeerimist, et ta liiguks punktist A punkti B, siis see on tehtud läbi mängu ja see on kindlasti väga väike osa kogu õppepäevast. Lasteaedades on aukohal ja jääb aukohale käeline tegevus, liikumine, mäng, ja nagu ma ütlesin, ka eesti kultuuri ja eesti keele arendamine ja rahvustähtpäevade tähistamine. See on jätkuvalt äärmiselt oluline ja seda selgelt kajastab ka riikliku õppekava praegune variant, mis teie ette on kooskõlastamiseks antud.

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun! 

17:32 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu meelest on küsimus siin üldse tõstatatud vales suunas. Ma arvan, et haridusministeerium ajab väga õiget asja. Pigem on vaja siin vaadata seda, nagu te ütlesite, et see probleem on just lapsevanemate poolel, kes lubavad lastel kasutada neid nutiseadmeid. Ja ma arvan, et on väga õige, et lasteaedades õpetatakse. Aga minu küsimus on selles, kas kaasatakse ka lapsevanemaid just selles suhtes, et näidata lastevanematele, kui ohtlik on sõltuvus. Ütleme, kui laps hommikul ei taha putru süüa, siis pannakse talle YouTube ette, et söö putru, seda ma olen näinud küll.

17:33 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Seda lasteaia ja lapsevanemate koostööd väärtustatakse kindlasti, ka riiklik õppekava väärtustab seda väga kõrgelt. Ka koolide puhul on hästi oluline, et kool teeks lapsevanematega koostööd. Ja ma tean, et ka täna lasteaiad korraldavad erinevaid infoseminare, aruteluringe erinevatel pedagoogilistel teemadel. Kindlasti on nutisõltuvus üks teema, mis sobib suurepäraselt sellisesse seminari vormi, kus informatsiooni jagada, sest lasteaiaõpetajatel on kindlasti rohkem teadlikkust, kui on tavalisel lapsevanemal. Samas, kindlasti on väga teadlikke lapsevanemaid, kes, nii nagu ma ka vastuses ütlesin, leiavad lasteaiaga koostöös võimaluse, et kui näiteks lapsevanem ütleb, et ta ei soovi, et laps üldse digitaalsete vahenditega kuidagi kokku puutuks, siis kindlasti saab ka selliseid kokkuleppeid sõlmida. Nii et koostöö lapsevanematega on väga oluline ja ma usun, et ka lasteaiad käsitavad ennast kui infoallikat lapsevanematele.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust, sest see formaat on meil selline ja ma siis laon nad hästi kiiresti. Esimene on see, et me teame ka õiguskomisjoni näite puhul, miks meil on jubedalt hea see mobiili positsioneerimine. Me leidsime kaks kodutut tänu just mobiili positsioneerimisele, aga sellega seoses me lihtsustame politsei tööd. Sellisel juhul võivad jääda ju meil Sherlock Holmesid kõik sündimata, sellepärast et nad ei saa, ütleme, neid erinevaid menetlustaktikaid kasutada. Ja mis siis saab, kui üldse internet on maas? Samamoodi ka lapsel peaks see maailma avastamine olema. Aga teine pool puudutab konkreetselt raha. Kas te olete kokku arvutanud, kui palju võiks raha järgi jääda, kui me kasutaksime Eestis loodud Linuxi baasil tarkvara? Praegusel hetkel ilmselt Microsoft võtab enamuse sellest summast.

17:35 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ei ole näinud selliseid arvutusi.

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

17:35 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea minister! Lugupeetud eesistuja! Siin õppekavas muu hulgas me räägime sellest, et me käsitleme mingeid teemasid selleks, et me peame lastele selgeks tegema, mis on need ohud. Siin õppekavas on muuseas ka sees, et lapsed ei pea enam teadma, kas nad on poisid või tüdrukud. Küll aga peavad nad oskama nimetada oma suguelundeid – eesmärk jällegi, et nad oleksid teadlikud oma kehalisest autonoomiast ja neid varitsevatest ohtudest. Täpselt samamoodi tuli praegu välja, et see digiteema tuleb lasteaedadesse sisse viia, et neid informeerida nendest ohtudest. Vabandust, aga see meenutab seda vana Juku anekdooti, kus isa võttis Juku ette, ütles, et vaata, poiss, nüüd istud maha ja ma loen sulle ette kõik ropud sõnad, mida sa ei tohi tarvitada. See on täpselt seesama, vabandust, et ma selle [siin näiteks tõin]. Mul tegelikult küsimust ei olegi, ma lihtsalt tahtsin selle näite siia tuua. Võib-olla te ministrina, kellel on veel praegu võimalus kuidagi seda asja muuta, vaataksite need asja üle, ka selle seksuaalsuse teema, eks ole, mis on toodud sinna sisse, ja selle digiteema. Ärme räägime nendest ohtudest, räägime hoopis millestki muust.

17:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma saan aru, et siin ei olnud küsimust. Oli?

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. No minister saab kommenteerida.

17:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh ettepaneku eest! 

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel.

17:37 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui nüüd võrrelda eelmist või seda käibel olevat alghariduse seadust ja projekti, siis loomulikult mul on hea meel nentida, et see rahvuskultuuri ja keeleõppe küsimus on nagu teravamalt või paremini esile toodud. Praeguses seaduses on see nagu lahustunud laiali mööda seadust. Aga teades, et tegelikult meie rahvuskultuuri ja rahvuse ja, ütleme, selle vaimsuse kasvatamine on üldse väga tähtis meie väikesele rahvale, siis ma leian, et seda tuleb viia läbi väga põhjalikult. Seal peab olema ka hea kontroll taga, sellepärast et idavirumaalasena sealsete lasteaedade ja lasteaiaõpetajate, kuidas öelda, taset vaadates tuleb vahel kurb meel peale, kuidas õpetatakse seda poolt. Ja see, et 2027 on eestikeelsed õpetajad, on ka tore. (Juhataja helistab kella.)

Aga siin ma paluksingi [vastust]: kuidas te näete, et see asi tegelikult ikkagi toimima hakkaks? Ja kuidas me suudame vältida, et enam lapsi ei viidaks 9. mail igavese tule äärde lilli viima? 

17:38 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, seal õppekavas on selgelt öeldud, et lasteaia vundamendiks on eesti kultuuri ja keele edasiandmine ning rahvustähtpäevade tähistamine. Lasteaiad on kohaliku omavalitsuse pidada, nii et see kontroll peaks olema ideaalis kohalikul omavalitsusel. Aga ma saan aru, et igal pool see ei toimi. Mul ei ole praegu head vastust. Igal juhul see ei tohiks niimoodi olla, et lasteaialapsi viiakse 9. maid kuidagi kollektiivselt tähistama. Seda peab natuke mõtlema. Aitäh teema tõstatamise eest!

17:39 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Olen ise kolme lapse isa ja mu laste kasvuperiood langes just nutiseadmete massilise käikutulemise aega. Mul tekkis selline huvitav teooria oma kogemuste ja selle põhjal, mis ma nägin, et selleks, et lapsel tekiks lugemishuvi ja lugemisharjumus, ei tohiks enne, kui see on tekkinud, talle neid nutiseadmeid massiliselt üldse kätte anda. Kas sellel teoorial teie arvates on mingit põhja all või see on lihtsalt minu uitmõte, mis põhineb isiklikel kogemustel?

17:40 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mulle tundub, et teie lapsed ja minu laps on vist sarnases eas. Mina ka täna lapsevanemana käituksin kindlasti oluliselt teadlikumalt ja oluliselt rangemalt, kui 15 aastat tagasi sai käitutud, sest teadmisi lihtsalt ei olnud. Ma loodan, et tänased lapsevanemad päriselt ka käituvad teadlikumalt, oskuslikumalt, et oma lapsi sõltuvuse eest rohkem kaitsta. Ma ei ole näinud konkreetseid uuringuid selle teooria tõestamiseks, mida te kirjeldasite, aga see tundub loogiline. Igal juhul on lugemine hästi oluline lapse arengu seisukohalt ja aju arengu seisukohalt. Kindlasti võiks laps enne õppida lugema ja siis nutilahendusi kasutama, sest tegelikult ka nutilahenduste kasutamise puhul on lugemisoskus äärmiselt oluline. Kui laps hakkab kasutama massiliselt nutilahendusi enne, kui ta lugeda oskab, siis ei ole ka võimalust, et ta seda kuidagi väga sihipäraselt teeks. See on kindlasti probleem. Ma usun, et teie teooria võib täitsa vett pidada. Kindlasti minu hea nõunik Liina Lepp kuulab praegu meie vestlust ja võib-olla ta leiab mõne uuringu sel teemal, siis ma saadan selle teile.

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

17:41 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te siin enne mainisite, et 60% lasteaialastest on kodus internetis, ja nüüd selle eelnõu puhul tekib natuke hirm, et see ülejäänud 40% siis veedab lasteaias aega internetis. Aga sellest ma ei räägi. Te ütlesite siin ja olete mitmeid kordi öelnud, et paljude asjade jaoks ei pea IT‑seadmeid kasutama lasteaias. Ja ometigi on selles eelnõus kirjas, kus käsitletakse õpi‑ ja kasvukeskkonda, selline jutt: teab digitehnoloogia ja interneti turvalise kasutamise põhimõtteid ning oskab nimetada ohtusid digikeskkonnas. Mina oma fantaasia juures ei suuda kuidagi ette kujutada, kuidas teoreetiliselt, puhtalt nii, et kasvataja räägib rühma ees, neid asju on võimalik omandada. See ju eeldab ikkagi, et on mingi konkreetne kokkupuude ka digi‑ või IT‑seadmega. Seda ei ole võimalik ainult jutu põhjal ju õpetada.

17:42 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Iseenesest ProgeTiigri programmi kaudu praktiliselt kõik lasteaiad on saanud endale need lasteaeda sobivad digitaalsed lahendid. Me oleme korduvalt rääkinud, enamasti on need erinevad robotid, legorobotid, muud põrandal liikuvad robotid. Aga selles osas ma jään teiega eri arvamusele, et kindlasti on võimalik neid ohte selgitada ka ilma digivahendeid kasutamata. Meie õpetajad on täiesti selgelt väga nutikad, leidlikud ja see ei ole mingi kosmoseteadus, kuidas seda lõimida teistesse nii-öelda ainetesse – kui palju lasteaedades neid aineid on –, aga seda on kindlasti võimalik ka ilma digitaalseid vahendeid kasutamata selgitada.

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

17:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh teile! 

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Avame läbirääkimised. Kõigepealt palun, Ruuben Kaalep!

17:43 Ruuben Kaalep

Austatud minister! Lugupeetud Riigikogu! Ministri vastuseid kuulates jäi küll selline mulje, et eksisteerib kaks eraldi õppekava eelnõu: üks on see, mida minister on lugenud, ja teine on see, mis on avalikult üleval ja kõigile kättesaadav. Kui see nii on, siis on loomulikult väga hea meel, sest alternatiiv oleks olnud see, et minister oleks siit Riigikogu kõnepuldist kiitnud, kui hea on see alushariduse eelnõu ja kõik sealsed meetmed, mis tõepoolest võimaldavad ja avavad ukse sellele, et massiliselt tuua digivahendeid lasteaedadesse. 

Ma võtan nagu ikka punkthaaval, kõik küsimused ja vastused käin üle. Esimesele küsimusele saime vastuseks, et selle õppekava üleüldine eesmärk just digivahendite osas ongi see, et õpetada lapsi, kuidas internetis turvaliselt käituda, mis on digivahendite ohud ja kuidas nendega hakkama saada. No andke andeks, selleks et hoiatada lapsi näiteks internetis varitsevate kommionude eest, ei ole ju digivahendeid vaja. Neid kõiki asju saaks seletada ilma digivahendeid lasteaeda toomata.

Õnneks ei käinud minister välja seda argumenti, mida lasteaedade digitaliseerimise pooldajad on esitanud – see on vana hea e-riigi meem, et meil on Eestis selline edulugu, kõik on niigi digitaalne ja laps peab selle tõttu õppima virtuaalmaailmas võimalikult vara toimetama. Sellist argumenti kuuleb väga palju. Sellele vastu saab öelda üksnes seda, et meie eesmärk ei peaks olema see, et lapsel oleks võimalikult palju kokkupuuteid virtuaalmaailmaga, vaid see, et lapse vaimne areng oleks võimalikult hea. See, miks lapse väike aju tehnoloogiast sõltuvusse jääb ja mis probleeme see kaasa toob, on muidugi palju pikem teema, kui me jõuame siin tänase õhtu jooksul käsitleda. Aga kõige suurem küsimus on, miks me peame selle ohu lasteaeda tooma.

Kuna see õppekava eelnõu on niivõrd üldsõnaline ja jätab lahti nii palju uksi, siis see tähendab, et mitte kuidagi ei ole piiratud, kui palju õpetaja lasteaias digivahendeid kasutab. Minister muidugi väitis, et ta usub õpetajate professionaalsusesse, aga kuni õppekava selgesõnaliselt seda ei väljenda, seni selline optimistlik usk tegelikult siin kindlustunnet ei anna. Sest see võib väga vabalt viia selleni, et õpetaja lasebki lastel suure osa päevast olla koos tehnoloogiaga, sest nii on õpetajal endal mugavam. Juba on ju välja käidud ka selline argument, et see ongi lahendus õpetajate puudusele, mis madalate palkade ja üldise viletsuse tõttu meid pidevalt ähvardab.

Teine küsimus, lasteaiaõpetajate teadlikkus. Sellele me saime üldsõnalise vastuse, et jah, õppekavad käsitlevad seda valdkonda, õpetajad näevad ise ka kodus, mis mõju on tehnoloogia liigkasutamisel. Aga me ei saanud konkreetset vastust, mis muutub selle käesoleva õppekava rakendamisel. Kui nüüd selle tulemus on, et lasteaedadesse tuleb palju digivahendeid ja tehnoloogiat, siis kuidas valmistatakse neid õpetajaid selleks ette, et lapsed ei hakkaks lasteaedades massiliselt ekraanide ees istuma?

Nüüd kolmas küsimus. Mida peaksid tegema need lapsevanemad, kes ei taha, et laps tehnoloogiaga kokku puutuks selles vanuses? Vastus oli, et lasteaed peab kõike vanematega kooskõlastama ...

Ma palun lisaaega.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

17:48 Ruuben Kaalep

... ja et saab olla dialoogis ja leitakse lahendused. Kas see tähendab siis, et lapsevanem peab minema kõigepealt lasteaiaga vägikaigast vedama ja siis võib-olla tehakse tema lastele erand, ehk teised lapsed saavad ekraanide ees olla, tema laps ei saa? Kuidas see peaks töötama? Kuidas see laps siis ennast tunneb, kui talle selline erand tehakse?

Siis neljas küsimus, kus on see eelmisest õppekavast võetud lause, mis ei ole sellel kujul uues õppekavas. Minister luges ette lause uuest õppekavast, mille algus ja lõpp on samad, ja väitis, et ei, see põhimõte ei kao ära. Aga kui võtta need kaks õppekava kõrvuti, siis täiesti selgelt selle lause tuum on uuest õppekavast kadunud. Ja see tuum on just nimelt see, mis räägib tajudest, meeltest ja aistingutest. Neid sõnu ei ole uues õppekavas. Öelda, et lause algus ja lõpp on sama, see on kahjuks lihtsalt demagoogia.

Viies küsimus oli see, millele üldse ei saanud vastust. Rahalised kulud. Me ei tea, kui suured need rahalised kulud on. Siis jääb ainult see küsimus, kellele on digiseadmete lasteaeda viimine kasulik. Tundub, et sellest eelnõust kõige rohkem saavad kasu tehnoloogiaid müüvad ja vahendavad firmad ning muidugi need ettevõtted, kes toodavad seda sisu ehk õpivara. Digitehnoloogia haridusse toomine on ju üks rahaallikaid ja ülikoolides uuritakse ka just neid teemasid, mille puhul on võimalik saada projekte ja rahastust Euroopast.

Nüüd kuues küsimus. Jah, see lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkuse tõstmine on väga oluline, minister kinnitas seda ja see on muidugi positiivne. Siis võiks ju loota ka, et tulevad mingid avalikud kampaaniad selleks, et seda teadlikkust tõepoolest tõsta, mis oleks mahult ja meetmetelt võrreldavad näiteks nende vaktsineerimiskampaaniatega, mis meil praegu käimas on.

Ja seitsmes ja kaheksas küsimus, neid ma käsitleksin koos. Jällegi, võtsin kaks õppekava, panin kõrvuti – vanas õppekavas on konkreetsed eesmärgid, konkreetsed laused, uuest õppekavast on need lihtsalt välja jäetud. Minister väitis, et need ei ole kadunud, sest mingis väga üldises tähenduses on need endiselt sees, et eesti rahva tähtpäevad justkui lähevad selle alla ja eesti kultuur on ikkagi uues õppekavas sees, kodukoha loodus samamoodi. Aga siis on küsimus, et miks võetakse ikkagi välja need väga olulised punktid ja väga olulised laused. No siin ei saa musta valgeks rääkida. Täiesti selgelt on nii eesti rahva tähtpäevad kui ka kodukoha tuntumad taimed, seened ja loomad uuest õppekavast välja jäetud.

Hea meel oli kuulda, et minister ei julge kinnitada, kas see õppekava tõepoolest septembris jõustub. (Juhataja helistab kella.) Mina olen sama meelt, ma arvan, et selleks ajaks on praegune valitsus juba langenud ja uus valitsus loodetavasti teeb selle õppekava täiesti ümber. Aitäh!

17:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Head inimesed, kes te jälgite meid nüüd SinuToru vahendusel või otse või ükskõik kust kohast! Siin me nüüd siis oleme. Ma tahaksin meenutada ja alustada kõigepealt rahajutust. No see, et ei selgunud, kui palju keegi kuskilt seda raha võidab, on üks küsimus. Üks hea lahendus oleks muidugi see, mis mulle meenus kohe hoobilt, et kunagi olid meil väiksed nihukesed pihuarvutid, mida kutsuti vist iPodideks. Ja nüüd on iPadid, mis on suuremad tahvelarvutid. Aga need pihuarvutid olid väga telefoni-sarnased ja lastel oli ju see, et keegi ei tahtnud arvutit, vaid lapsed tahtsid telefoni. Sellega pettis lapse ära küll, täpselt nii palju, kas sinna oli ka internet pandud või seal olid mingid muud mängud, mis olidki selle sees. See võimaldas lapsevanematel helistada ja võib-olla ka mingil määral korrigeerida seda, mida lapsed nägid. Heake küll, nutikas lapsevanem paneb sinna lapselukud peale ja veel nutikamad lapsed saavad lapselukud sealt maha võetud.

Aga ma meenutaksin aega – võis olla 2011 äkki või nii –, kus Tallinna linn loobus tegelikult Microsofti tarkvarast. See summa, mis sinna peale kulus, ma võin eksida, aga mulle jäi kuidagi meelde, et see oli 60 miljonit krooni. Ehk siis kõikides koolides pidi olema Microsofti tarkvara, selleks et kasutada Wordi ja Excelit. Ja Tallinnas läksid koolid nn vabavara peale üle. See oli päris suur säästmine. Oleks siis Tallinna linn selle eest midagi tarka teinud, aga okei, nemad tegid endale selle kesktelevisiooni ja olid reisilesaatjad ja see [raha] pudenes kuskile ära.

Aga miks ma sellest räägin, on see, et mingi hetk võtsid minuga, võib-olla aasta oli 2006, ühendust Eesti vabavara inimesed, Linuxi inimesed, kes ütlesid, et meil on olemas Eesti oma [vaba]vara, seda ei hakka mitte keegi kunagi häkkima ja me kogu aeg seda täiendame. Ainuke loogiline variant oleks olnud see, et ükskõik milliseid asju me hakkame kasutama, selle kasutamine oleks igapäevane ja laialdane. Kui selle oleks [ette] võtnud mõni üksik kohalik omavalitsus ja see oleks seal omavalitsuste kaudu hakanud minema, siis meil ei olekski täna Microsofti ja sellega probleemi ja meil oleks sündinud uued arendajad ja kõik peale.

Siit tekkis ka sama asi, et me tahame eristada laste seast need, kes tahavad lihtsalt mängida, need, kes tahavad lihtsalt laisad olla, ja need, kellel on natukene nutinutikust, kellest saavad hiljem programmeerijad. Aga seda võiks kõike teha mingil määral mänguliselt ja Linuxi abil. Töötades ise Eesti Noorsootöö Keskuses, korraldasin arvutijoonistusvõistluse ja see oli Tux Paint või midagi sihukest oli selle programmi nimi, mille ka eestlased olid teinud. Ma ei tea, kuhu nad on läinud, aga kui seda tuge riigi poolt ei ole, ehk siis minister võiks väga rõõmsalt mõelda, enne kui ta nende heade müügimeeste pakkumised vastu võtab, et siin on meil see hea seade, et arendaks seda Eesti oma tarkvara.

Teine ohukoht, millest ma tahaksin rääkida, on niinimetatud lapstööjõu kasutamine. Olles alaealiste komisjoni liige, [nägin, et] oli väga palju lapsi, kes lihtsalt ei saanud koolikohustust täita. Millest see tuli välja? On mingid mängud, kus sa pead jõudma ühele tasemele, teisele, kolmandale, neljandale, viiendale, kuuendale ja siis kuskil kaheksandal tasemel on keeruline koht, kus siis arvutimängu peategelane lihtsalt kooleb ära. Aga sinnasamasse kohta sa saad kõik selle tee läbi käies. Siis koolilapsed tabasid ära, et kui nad mängivad kaks päeva seda, jõuavad sinnamaale ja siis tuleb mõni onu: aa, kolmekas! Loomulikult, meie oleme nõus selle kolm eurot välja käima selle eest, et kaheksandal tasemel vaadata, kuidas ma siin ära ei koole, kuidas ma edasi pääsen. Aga lastel olid unetud ööd, energiajoogisõltuvus ja loomulikult koolikohustus, sindrinahk, see jäi täitmata.

Nüüd seesama laste erivajaduste [teema]. Me ei ole siin selles koosseisus väga rääkinud, et erivajadusega lapsed on tegelikult ka oivikud ehk need, kes püüavad kogu aeg liiga korralikud olla. Me peaksime ka neid käsitlema mingil määral väikese nihkena, nii nagu neid teisi, kes kohe üldse ei taha õppida. Aga mis on kõige olulisem, selle nutitarkusega me ei peaks lapse isikupära [kaotama]. Kui laps tahab olla laisk, siis las ta olla laisk. Lasteaed on ettevalmistus kooliks, mitte ettevalmistus eluks.

Ma võtan siit selle lisaaja, kui antakse.

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kolm minutit on võimalik saada.

17:57 Tarmo Kruusimäe

Tahan öelda, et me tähtsustame kahte asja üle. Esiteks seda, et meie eakad inimesed ei ole IT‑teadlikud, ja teiseks, et noortele läheb jubedalt korda meie riigi kujundamine. Nüüd me andsime 16‑aastastele KOV‑ide valimise [õiguse]. Samas meil on siin seaduseelnõusid, et alla 18 mitte midagi. Just nagu kohalik omavalitsus oleks midagi täiesti suvalist, nagu kevadine lumi umbes, et tuleb ja sulab, eks ju. Seal ei ole kontrollmehhanismi. Ma vaatasin meie 2015. aasta Riigikogu valimise tulemusi ja selgus, et mitmetes eakate kodudes olid 90+ kõik nutiteadlikud ja osalesid e‑hääletusel. Aga üllatus-üllatus, 152 esmavalijat oli ka kasutanud e‑hääletust. Paneb mõtlema, 90+ on nutiteadlikumad kui 18‑aastased, kes tahavad ühiskonnaelus kaasa rääkida.

Siin on küsimused, millele ma vastuseid ei ootagi. Aga, hea minister ja ettekandja, Eesti vabavara arendajad ootavad tegelikult koostööd ja kui seda koostööd kuskilt alustada, siis see ei ole enam mitte gümnaasiumiaste, vaid pigem see võiks olla lasteaed, kui juba nii on kord otsustatud. Aitäh!

17:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:59 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad, kes te meid jälgite! Tänane EKRE saadikute esitatud [arupärimine] minu meelest paljastas kaks olulist fakti. Kõigepealt selle, mismoodi praegu veel – ma loodan, et viimaseid hetki – võimul olev valitsus annab nii Riigikogu liikmetele kui ka rahvale ebaõiget infot.

Alustan võib-olla jälle tänasest Euroopa Liidu asjade komisjonist, kus dokumendid räägivad üht ja ametnikud neid tutvustades räägivad teist juttu, ilustades seda kõike, kui õnnelik ja hea saab pärast selle õigusakti vastuvõtmist olema eestlaste elu. Täpselt sama on ka täna. Nii nagu Ruuben Kaalep, hea kolleeg, siin õigesti mainis, on eelnõu, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium ette valmistab, hoopis teise sisuga [kui see], mida lugupeetud minister täna meile siin mesijuttu ajades rääkis. Absoluutselt erinev! Põhjus, miks me peame juba lasteaias digitaliseerima laste õpet, on see, et hoida lapsi eemal internetis valitsevatest ohtudest ja õpetada neid vältima. Ehk me viime nad sellessesamasse keskkonda, näitame need ohud ära. Täpselt sama võiks teha ka teiste sõltuvust tekitavate ainetega. Anname lasteaialastele sigaretid ette ja las pahvivad, niikaua kui nägu roheliseks läheb. Järgmine tund on alkoholi ohtude näitamine: klaas veini igaühele ette ja las oksendavad kõik nurgad täis. Me näitame neile ohtusid! Kolmas tund on muidugi juba vanemale grupile, siis toome lauda kanepi. Saame teada, kui halvasti see mõjub. See on ju täielik jama!

Ma pean tsiteerima meie arupärimise teksti. Digitaliseerimise kohta nii varajases eas on näitena välja toodud Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsendi Riin Seema lausung: "See on hirmutav, et poliitikud ja haridusjuhid on pigistanud silmad kinni ohtude ees, mida personaliseeritud õpiteed lastele kaasa võivad tuua. Ei tohi ignoreerida fakti, et Eesti laste ja noorte mängukäitumist hindavate uuringute andmetel süveneb laste probleemne digikäitumine ning sellega seotud lapsevanema- ja õpetajaharidus on puudulik." See on pedagoog.

Mida räägivad tohtrid? Neuroteadlane Jaan Aru on rõhutanud: "Ei tuleks ilmtingimata järeldada, et koolihariduse üha suurem digiteerimine, mängustamine ja personaliseerimine viib veel paremate tulemusteni. On võimalik, et oleme juba üsna lähedal mõistlikule tasakaalule tehnoloogia ja mõtlemise vahel." Ehk siis arusaadavamalt öeldes: "Edasine digiteerimine ei muuda asja mitte paremaks, vaid halvemaks." Need on spetsialistid. Nad räägivad seda, mida nad teavad. Aga muidugi mitte ainult Eesti omad. Rahvusvaheliselt tuntud pediaater Cris Rowan on välja toonud, et lapsi peaks võimalusel moodsast tehnoloogiast eemal hoidma kuni 12. eluaastani, sest tehnika kasutamine pärsib lapse aju [arengut]. Vaat need on need teemad, mida räägivad teadlased.

Hoidke eemale need digiarvutid meie lastest! Ärge istuge maha, lugupeetud minister, ma veel räägin! Kaks soovitust: kui tulete pulti, rääkige ausalt, ärge valetage ega rääkige mesijuttu, ja teine palve teile, hoidke eemale meie lastest, väikestest lastest. Digiteemad – see on nendele liiga vara. Aitäh!

18:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem Riigikogu liikmetel kõnesoove ei ole. Minister on palunud lõppsõna. Palun!

18:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Head arupärijad! Esiteks, kui te esitate ministrile arupärimise ja panete sinna kaheksa küsimust ja väga põhjalikud küsimused, siis ma tõesti väga palun vabandust, et ei ole võimalik kõigile väga põhjalikult vastata. Sellepärast ma ütlesin, et ma olen valmis saatma teile kirjalikult vastuseid. Aga ma siiski ütlen üle, et 6–7‑aastane laps peab suutma nimetada Eesti riiklikke sümboleid, rahva‑ ja kultuuritraditsioone ning olulisemaid kultuuritegelasi. Siis, 6–7‑aastane laps peab tundma oma kodukoha eripära ja oskama kirjeldada kodukoha loodust, peab oskama kirjeldada loodust ja inimese tegevusi erinevates ajatsüklites. Need on selgelt ka praeguses kavandis kirjas. Ma ütlen väga selgelt välja: ei tule palju digivahendeid. Ei ole võimalik, et lasteaias pannakse lihtsalt ekraan käima ja lapsed vaatavad ekraani. Ma ei tea, kas teil on lapsi või on teil kokkupuudet tänapäeva alusharidusega. Meil on kõrgharitud pedagoogid lasteaedades tööl. Ei tehta selliseid asju, ei ole võimalik, ja kui tehakse, andke teada, sest nii ei tohi teha. See on täiesti selge, et ei ole mõtet selliseid hirmulugusid levitada.

Viies küsimus, maksumuse kohta. Jaa, 2021–2023 – 31 000 eurot on õpetajate koolituseks. 31 000 eurot! Ja veel märkused. Personaliseeritud õpitee ei tähenda automaatselt tehnoloogia kasutamist. Personaliseeritud õpitee näiteks tähendab seda, et laps käib muusikakoolis. Ja muuseas, pilli õppimine mõjutab väga hästi lapse arengut ja aju arengut ja ka näiteks reaalainete õppimist. See on teaduslikult tõestatud. Seda pilli õppimist saaks arvestada ka üldhariduskoolides, et lapse tunnikoormust võtta vähemaks, kuna ta on näiteks muusikakoolis õppinud juba muusikavaldkonnas rohkem kui üldhariduskoolis. Personaliseeritud õpitee tähendab seda, et me arvestame lapse huvisid ja ei pane teda topelt tööd tegema, kui ta mõnes valdkonnas tegutseb juba süvendatult, olgu see siis tehnoloogiavaldkond, muusikavaldkond või ka näiteks sport. See ei pea kohe tähendama automaatselt tehnoloogiat.

Ja viimane märkus, mis ma tahtsin öelda eelkõige härra Grünthalile: ma väga loodan, et te ka oma valijate seas teete sama kirglikult teavitustööd digitaalsete vahendite kahjulikkuse kohta, sest nagu ma korduvalt ütlesin, probleem ei ole lasteaedades, probleem ongi lapsevanemate teadlikkuses. Ja meie kõigi roll on seda teadlikkust tõsta, sest sõltuvaks ei jää lapsed ei lasteaias ega koolikeskkonnas, vaid väljaspool seda aega. See on kõigi meie, täiskasvanute vastutus lapsevanematena, aga ka avaliku elu tegelastena, autoriteetidena. Aitäh!

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Sellega oleme päevakorra ammendanud.


3. 18:07 Vaba mikrofon

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga nüüd, pärast haamrilööki on võimalik registreeruda vabasse mikrofoni. Palun! Heiki Hepner, palun!

18:07 Heiki Hepner

Head kolleegid! Viimaseid nädalaid siin saalis alustades on Isamaa Erakond päevakorda kinnitades korduvalt üles tõstnud küsimuse "Eesmärk 55" ehk siis maakeeli öeldes rohepöörde kohta. Tegemist on erakordselt mahuka materjaliga, tuhandeid lehekülgi, sadu detaile, ja see vajaks tõsist sisulist arutelu. Euroopa Liidu asjade komisjon on teemat nuusutanud, aga see arutelu on seal olnud tõesti rohkem nuusutamine, mitte sisuline debatt konkreetsete valitsuse seisukohtade üle. See on olnud erakordselt põgus.

17. detsembril tegi Isamaa Erakond ettepaneku tuua see teema arutamiseks Riigikogu täiskogu ette. Komisjoni esimees oli põhimõtteliselt nõus, kuid lisas, et seda on juba tehtud, aga kui soovi on, siis temal pole midagi selle vastu. Paraku ei ole järgnenud konkreetseid samme. Isamaa tegi taas eelmisel reedel komisjonile väga konkreetse ettepaneku koos arutelu formaadiga, kuidas võiks sisuliselt arutelu toimuda. Paraku meie kodu‑ ja töökord seab väga kitsad piirid Riigikogu liikmel seda teemat saali tuua ja sellepärast me ka komisjoni kaudu selle ettepaneku tegime. Aga mulle tundub, et ka sealt järjekordselt ei tule mitte midagi, sest järgmisel esmaspäeval kuuldavasti on soov see heaks kiita, mida valitsus on meile ette pannud.

"Eesmärgil 55" on erakordselt suur mõju riigi arengule aastakümneteks. Aastakümneteks pannakse maha relsid, mida mööda Eesti riik hakkab tegelikult liikuma, ja hiljem on erakordselt keeruline seda muuta. Mida me panime ette komisjonile, kuidas võiks sisuline arutelu toimuda? Igal Riigikogu fraktsioonil oleks õigus esineda vähemalt 15 minuti jooksul oma kõnega ja anda pilt sellest, mida tema oluliseks peab. Igale esinejale oleks igal Riigikogu liikmel õigus esitada üks küsimus. Igal Riigikogu liikmel oleks õigus esineda kõnega siit puldist, et avaldada oma arvamus, oma nägemus, oma veendumus, kuidas peaks edasi liikuma. Muid ajalisi piiranguid ei oleks ja see tähendaks, et seda saaks arutada kas esmaspäeval või kolmapäeval, kui meil on pikk päev võimalik.

Aga kuidas me arutasime seni? Me pigem saime võimaluse loosiga, kes saab esitada küsimuse, ja fraktsioonid igaüks said esitada kõne. See ei olnud sisuline arutelu. Ma markeerin mõned märksõnad lihtsalt, mis lausa karjuvad arutelu järele. CO2 kaubandus – see mõjutab ka tänast energiaturgu, tänast elektri hinda. Rääkigu siis kas valitsus või kes iganes, et see ei mõjuta – see on otseselt seotud meie elektri hinnaga. LULUCF‑i kohustused Eestile, need on neli korda suuremad, kui teistele on pandud, ja täiesti põhjendamatult. Meie metsandusele on pandud kohustused, mida ei ole nendele riikidele pandud, kus metsa on vähe, kus on harjutud kasvatama sigu, tulpe või viinamarju. Ja põhjenduseks on toodud, et kõigepealt sööme Väikse Peetri võileiva ja siis igaüks sööb ise oma võileiva. Nii ei saa.

Merendus ja lennundus süsinikuneutraalsena, kuidas see hakkab toimuma? Sisepõlemismootorite registreerimise lõpetamine aastal 2035 – kuidas hakkab nägema välja meie transpordivõrk? Puidu kasutusele energeetikas CO2 kvootide kehtestamine, hoonetele CO2 kvootide kehtestamine. Need on lihtsalt mõned märksõnad, mis ma praegu siia õhku viskasin väga lühikese ülevaatega. 5. aprillil 2017 võeti vastu otsus "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050". Nii mõnegi punkti poolest on Euroopa Liidu seisukohad vastuolus sellega. Kuidas edasi, kui väldime täiskogu arutelu – see oleks minu küsimus tänasele koalitsioonile. Aitäh!

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

18:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me teame, et hetkel on energiahindade – gaasi, elektri, sooja – hüppeline tõus olnud. Ja selliste murede juures kindlasti riik peab sekkuma rekordkõrgete energiahindade [probleemi] lahendamisesse. Jah, me võime öelda, et miks inimesed ei ole fikseerinud oma elektri- ja gaasihindasid, et täna olla paremas seisus. Paljud meist ongi fikseerinud läbi aastate hindasid, ei ole börsil ei gaasi‑ ega elektrihinnaga mänginud. Aga tavaliselt tehakse leping aastaks, kaheks või kolmeks. Ja väga paljudel lõppesid eelmisel aastal need fikseeritud hinnad. Kui ühel hetkel novembris-detsembris oli soov fikseeritud hindadega edasi minna, siis juhul, kui õnnestus seda juttu ajada novembri alguses, oli elektri hind 1. jaanuarist ainult kaks korda kõrgem. Rõhutan: "ainult". Aga kui sooviks gaasi fikseeritud hinda, siis tegelikult gaasi fikseeritud hind on praktiliselt sama suur, kui on täna börsihind. Kas tõesti Eestimaa inimesed on täna nii rikkad? Kui vaadata laupäevast elektri hinda, siis Soomes oli see 21 eurot megavatt-tunni eest, aga Eestis oli see üle 140. Jah, me võime süüdistada üksteist, aga ega see süüdistamine mitte midagi ei anna. Hind on ikka selline.

Mul on endal hea kerge tunne siin ees täna rääkida, kui just räägitakse sellest, et tegelikult on meil tootmisvõimsusi 20–25% puudu, just elektri tootmise võimsusi. Me oleme viimased kümme aastat rääkinud tuuleparkidest ja iga kord oleme põrkunud ühe ja sama teema vastu, et kusagil on [riigikaitse] probleem. Ei ole radareid, ei saa. Kui oleks radar paigaldatud nii, nagu lubati eelmise kümnendi esimeses pooles, siis öeldi, et selle radari hind on 6–8 miljonit.

Eelmise valitsuse ajal lepiti kokku, et uued radarid tulevad. Ainult uute radarite hind on tõusnud kümme korda. Ja samas on selles Ida-Virumaa piirkonnas arendamata jäänud kuus tuuleparki. Kuus tuuleparki, mille kohta olid kõik soovid ja arvamused olemas, et kohe-kohe hakatakse arendama. Vennad Sõnajalad on olnud need julged, kes on ajakirjanduses ja igal pool võidelnud selle eest, et oma tuuleparke rajada, ülejäänud on olnud lihtsalt vaikselt, sest nad on aru saanud, et Kaitseministeeriumi mõne ametnikuga vaidlemine on mõttetu. Jah, seda ametnikku küll enam tööl ei ole, aga peale seda, kui ta töölt lahkunud oli, kirjutas ta oma artiklis, et mõni poliitik – see käis ka minu kohta – pritsis tuld ja tõrva, et ei ole tuuleparki lastud rajada. Ma küsin täna, kui need mahud on saamata, kes selle hinnatõusu kinni maksab. Ega Eesti elektri hind ei oleks taevas, kui meil oleks võimekus ja võimalused endal toota piisavas mahus energiat. Ega ka puhtalt päikesepaneelide ja tuuleparkide peale loota ei saa. Sest detsembrikuu näitas väga hästi seda, et kui olid külmad ...

Palun kolm minutit juurde.

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei saa. Sellepärast, et meil on praegu vaba mikrofon ja vabas mikrofonis on viis minutit.

18:17 Aivar Kokk

Okei. Jah. Aitäh! Tuuleparkidel detsembrikuu külmadel aegadel tuult lihtsalt ei olnud. Muidugi, eks jälle oli mure, et novembris oli Auvere ka veel remondis. Hinnad tõusidki nii kõrgele, kui palju osati küsida. Ja lõpuks tuleb see Eestimaa inimesel oma taskust kinni maksta ja ka ettevõtjatel. Kui keegi täna ütleb, et kõik on hästi, siis ma soovitan alati, et oodake nüüd jaanuarikuu arve ära ja siis ka veel veebruarikuu arve.

18:18 Aivar Kokk

Jah. Aitäh! Ja kui muud lahendust ei ole, siis meil on praegu eelnõu 426, seal on vaja teha kaks parandust ...

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk!

18:18 Aivar Kokk

... et saaks Eestis nii gaasi kui ka elektri hinna poole väiksemaks teha. Aitäh! 

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te jälgite meid SinuToru vahendusel või ütleme, Riigikogu infoarhiivist! 426 oli vist selle SE number, millest Aivar Kokk siin [tahtis] rääkis, aga ajapuudusel ei jõudnud. Ma tahan öelda, et ma kirjutan kõigele sellele alla, mida ütles Heiki Hepner siin eelnevalt. Minul on küll au olla Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, aga meil tuleb seda temaatikat pea kõikjalt ja Heiki Hepner on just selle rohelise ellusuhtumise finants‑ ja reaalse maailmaga ikkagi rohkem sina peal kui mina.

Kõik need ettepanekud, mis me tegime, aga kummaline oli see, et täna näiteks tutvustas meile Taavi Aas kõikvõimalikke lahendusi, mis seal tulid ja mis nende seadustega on, ja et ka vesinikutehnoloogiat võib edasi arendada. See on ju tore, et mõnedes riikides juba seda on. Meil seda ei ole ja selgus, miks meil Eestis seda ei ole. Selgus, et meil on seda tuuleenergiat nii vähe. Selle tuuleenergia pärast ei ole meil vesinikutehnoloogia võimalik. Veel aasta tagasi rääkis ta, et vesinikutehnoloogia jaoks on äärmiselt palju vaja vett. Vett ju meil tegelikult on, me oleme mereriik, meil on siin terve Läänemeri meie kasutuses ja ma ei usu, et see nüüd nii hullusti reostaks, kui toimub vesinikust energia võtmine.

Küll aga me võtsime siin saalis vastu 5. aprillil 2017. aastal "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050". Ja meil on ukse ees, järgmisel esmaspäeval kell 13.30 hakkab Euroopa Liidu asjade komisjoni [istung ja see] koputab ära otsused ehk ambitsioonikad eesmärgid aastani 2055. See tähendab seda, et meil on tegelikult käia siin oma 28 aastat paralleelselt, kõrvuti, sellepärast et meil on oma kliimapoliitika põhialused aastani 2050. No ja siis vist viis aastat on meeletut anarhiat, sellepärast et need kõik ambitsioonid peaksid ju kätte saabuma meile 2055, kui eesmärk on seal 55.

Aga mitte see ei ole küsimus, vaid küsimus on see, et see on äärmiselt suure mõjuga. See on äärmiselt suure mõjuga! See, kui me siin [arutasime] oluliselt tähtsa riikliku küsimusena, siis me laias laastus oletasime. Nüüd, kus me iga päevaga [rohkem] hakkame seda sisu avama, on see sisu tegelikult päris koletu. Täna me menetlesime seda, et Euroopa Komisjon tahab meile ette kirjutada, millised kütuseliigid ja mis kõik meil aktsiisikaubaks muutuvad. Turvas, sindrinahk. Turvast meil ju on kõvasti. Nüüd on jah turbaalasid vähemaks jäänud ja RMK on hakanud jälle turbaala laiendama, aga seda, et turvas meil aktsiisikaubaks muutub, no seda ei taha. Puit igast asendist. Koostootmisjaamad, mis on üle 5‑megavatise võimsusega, need lähevad kõik aktsiisi alla. Ehk siis ärme arendame ja edendame uusi tehnoloogiaid, mis on üle 5 MW, vaid 4,9 MW.

Meil, eestlastel, on seda nutti, kuidas kõikidest nendest lollustest välja tulla sirge seljaga. Euroopa Liit loodi sellepärast, et on kaupade ja inimeste vaba liikumine, aga nüüd lennukid, mis veavad kaupa, nende kütus on aktsiisivaba, aga mis veavad inimesi, need lähevad aktsiisi alla. Ehk siis kallim on vedada inimesi kui kaupa. Euroopa Liit loobub inimestest. Heake küll, meil on tööjõu [vedu], aga kui me veaksime Eestisse näiteks tehisintellekti, roboteid, siis oleks kõik click OK. Kui aga mõni ehitusfirma tahab meile saata tööjõudu, on ju, siis neid võiks ju nimetada bioloogilisteks robotiteks. Vaat mina keeldun nii kaua olemast bioloogiline robot, vaid olen inimene ja võitlen selle eest, et needsamad asjad, mis on seal Euroopas vastu võetud, oleksid ka inimesele arusaadavad, mitte IO tehisintellektile, kes on selle välja mõelnud agiilselt, sellepärast et see on kuluefektiivsem. Kui inimesi maa peal ei oleks, saaksid robotid tunduvalt paremini hakkama. Mina esindan siin aga Eesti Vabariigi inimesi. 

18:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Oleme harjunud sellega, et igal õhtul räägitakse, milline homne ilm tuleb, ilmateade. Aga veel ei ole mina pannud tähele, et koos ilmateatega tuleb ka [teade], milline on järgmise ööpäeva elektrihind börsil. Näiteks homme võiks öelda, et kuna kella kolme paiku on hind 78,9, siis võiks öelda, et selline vaikne ilm on. Aga peale kella üheksat kisub nagu kergeks tormiks, 145,15. Ja nii edasi, ja nii edasi. Ma arvan, et varsti, järgmise kümnendi või käiva kümnendi jooksul see muutub asjade loomulikuks osaks koos ilmateatega.

Jah. Mis siin viie minutiga rääkida? Asi on enam kui tõsine. Siim Kallas vana hundina jagab Euroopa Liidu asjade komisjonile [infot], et niisama, nagu ta on öelnud, ennast lukku panna mingite lubadustega Brüsselile oleks viimane lollus. Tüdruk Kaja, lugupeetud peaminister, ei ole nii elutark, aga papa hoiab tänase päevani kinni Eesti seisukohti, juba üle kuu aja. Aga see selleks. Tegelikult me peaksime siin tõesti, nagu siin mõni kolleeg enne ütles, ütlema ka oma sõna, ka suur saal, mida me kõigest sellest arvame. See puudutab tegelikult kõike.

Noh, siin Heiki Hepner rääkis metsandusest, ei hakka kordama seda, põllumajandusest, transpordist. No kes see kurat hakkab praegu elektriautot soetama endale? Aga seaduste järgi või plaanide järgi peaks 7000 elektriautot iga aasta juurde tulema. Kes see loll on praegu?

Arutasime täna keskkonnakomisjonis taastuvenergia direktiivi ettepanekuid. Jälle tore asi. No näete, selline 58 lehekülge, 11 lehekülge veel ja veel 30 lehekülge. No tagasihoidlik [võrreldes] kogu selle "55" paketiga, mille volüüm on tuhandetes. See on juba suvest saadik mu öökapilektüür. Ma ei tea, kui paljud seda veel on teinud. Ja mida seal lubatakse kõike! Samas on sissejuhatuses ees öeldud, et taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek on kooskõlas alljärgnevaga. Esimene neist on heitkogustega kauplemise süsteem. Aga kõik teavad, et see süsteem on kokku kukkunud, arutatakse, kuidas seda parandada ja kas saab seda parandada.

Noh, ja siis me arutame kõikide asjade puhul protsente ja kõike, millega Brüsseli poole pöörduda. Ausalt öeldes mina küll ei riski selliseid asju heaks kiita ja ei kavatsegi heaks kiita. Aga mul on hea meel, et keskkonnakomisjonis on mõni kolleeg isegi koalitsioonist, kes arvab samamoodi. Näiteks Heiki Kranich. Kuidas ta ütles täna? Et puhtalt kogu asi on praegu loosungites. Tegelikult ongi loosungites, aga mida me siin loosungitega marsime? Kõik on ilus, kes meist ei taha, et siin oleks õhk puhas ja liiga kuumaks ei läheks või liiga külmaks ei läheks. Aga tasub ikkagi olla kaine, mitte ülekantud tähenduses purjus uutest uhketest loosungitest ja sellest, et äkki maailma lõpp tuleb, kui [temperatuur] 1,5 kraadi tõuseb.

Tegelikult viie minutiga ei jõua midagi rääkida, aga kordan taas, et olukord on ülimalt tõsine. Ja tegelikult peaksid suu lahti tegema ka need kolleegid, kes seni on seda kinni hoidnud. Ka meie keskkonnakomisjonis head liikmed, kes lihtsalt hääletult kusagil on ekraani taga, aga see puudutab ka neid, nende valijaid ja kõiki. Nii et ega ma pikalt ei räägi, kuigi võiks väga pikalt rääkida ja peakski rääkima tegelikult siin ja mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjonis, kes annab selle hinnangu parlamendi nimel, vaid tõesti parlamendis tervikuna. Sest aeg on selline ja erakordne aeg nõuab erakordseid samme. Aitäh!

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Aeg on selline, et kell on 18.28 ja on aeg tänane istung lõppenuks kuulutada. Kohtume homme hommikul kell 10. Selline värk. Istung on lõppenud.

18:28 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee