Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Alustame 16. juuni infotundi. Enne viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel registreerus kohalolijaks 20 Riigikogu liiget.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Tõnis Mölder.


1. 12:01 Ebaefektiivne metsapõletus Narva jaamades

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, läheme kohe infotunni juurde. Aga tuletan teile meelde, et küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja ministritel on vastamiseks kolm minutit. Esimesena küsib Jevgeni Ossinovski. Palun!

12:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab eelnõu 156, mis lubab subsideerida Narva kateldes puidu põletamist. See eelnõu on tänaseks planeeritud Riigikogus ka teisele lugemisele kiirkorras pärast pikka tühja seismist. Siin on tehtud väga robustset menetlust sellele eelnõule, st sisulised mõjud on hindamata, juriidiline analüüs on tegemata. Väga inetu menetluse stiil iseenesest.

Aga minu küsimus teile kui valitsusjuhile puudutab selle asja printsiipi. Nimelt ei ole ju esimene kord, kui me teiega sellel teemal oleme vestelnud. Näiteks, 27. jaanuaril 2021 infotunnis te ütlesite nii, ma tsiteerin teid ennast: "Ka mina ei pea puidu põletamist nendes kateldes õigeks. See ei ole hea Eesti metsa seisukohalt, Eesti looduse seisukohalt ja see põhimõtteliselt ei ole õige, ei kanna seda eesmärki, mida taastuvate energiaallikate kasutamine peaks kandma."

No nüüd on, ma saan aru, mingisuguses laiemas koalitsiooni diilis vahetatud Eesti looduse ja metsa huvid mingite muude poliitiliste huvide vastu. Kas te võiksite selgitada parlamendile ja avalikkusele, millest selline meelemuutus on tulnud? Mille vastu Eesti looduse hää käekäik, Eesti metsade hää käekäik koalitsiooni diilina vahetati?

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma endiselt ei pea puidu katlas põletamist õigeks. Ja pikas perspektiivis see ei saagi nii olla. Meie vaated ongi olnud selles osas väga erinevad ja meil olid väga põhjalikud vaidlused sel teemal. Põhiline murekoht ongi see, esiteks, kas siis tekib surve puidu suuremaks raiumiseks, selleks et Auveres kasutada, ja teiseks, mis probleemi me tegelikult lahendame. Kompromiss on see, et meil on õiglase ülemineku fond, kus on ette nähtud raha koostootmisjaama rajamiseks Narva, et saada üle Narva soojuse pidevast probleemist ja et meil ei tekiks seal mingit sotsiaal-majanduslikku muret.

Selle koostootmisjaama rajamisega läheb aega ja senikaua on surve Narva soojuse hinnale, kuivõrd põlevkivi kasutamisega on energia tootmine väga CO2 mahukas. Kuna selles energiaplokis toodetud energia eest peab ostma ka CO2 heitmekvooti ja see on teinud viimasel ajal väga suure hinnatõusu, siis ei ole elektri ja soojuse koostootmine enam kasumlik ja hind Narvas tõuseb. 

Praegu on kompromiss see, et kasutada saab ainult jäätmepuitu. Ja mul on need hinnad ka siin. Tegelikult see ei tähenda seda, et hakatakse puitu rohkem raiuma. Teiseks on seal piirang kaheks aastaks, just selleks, et sinna tekiks koostootmisjaam, mis varustaks soojusega Narvat. Kolmandaks on fikseeritud lubatud diameeter, millised puidujäätmed need üldse olla võivad. Kuna toetusele on hinnalagi 10 eurot megavatt-tund, mahulagi on 500 gigavatt-tundi ja ajapiirang on kaks aastat ning sellele on saadud ka riigiabiluba, siis võimaldab see toetus kasutada ainult seda kõige madalama hinnaga kütust ehk jäätmepuitu, mille madalaim hind on 7,98 eurot megavatt-tunni kohta ja kõrgeim hind 12,9 eurot megavatt-tunni kohta. See tähendab, et selle hinna juures ei ole võimalik kasutada mingit muud puitu kui ainult seda, mis on jääk. Aga [pärast] saan edasi vastata.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, Jevgeni Ossinovskil on täpsustav küsimus. Palun!

12:06 Jevgeni Ossinovski

Te ütlesite ise ka, et see muudatus, mis on tehtud, puudutab ka Auvere jaama. Nimelt, see on tegelikult väga suur ja põhimõtteline muutus, mille valitsus on esitanud. Kui siiani on juttu olnud Balti Elektrijaama 11. ploki koostootmisrežiimis tootmisest, siis muudatusettepanek, mille majandusministeerium on esitanud, võimaldab puid põletada kõikides põlevkivijaamades sõltumata koostootmisest. See on primaarenergia veelgi jaburam raiskamine. Koos selle piirangu elimineerimisega koostootmisele tegelikult kaob seadusest ära ka see mahupiirang, millele te viitasite, 500 gigavatt-tundi. Seaduse kohaselt jääb see täiesti vabaks ja valitsus saab suvaotsusega otsustada, kui suur see vähempakkumise maht on.

Loomulikult võib öelda, et raiemaht ei suurene, kuna tohib kasutada ainult puidujäätmeid, aga eks neid puidujäätmeid on ka piiratud ulatuses turul. Ja kui tuleb uus tarbija, mis tarbib vähemalt 0,6 miljonit tihumeetrit täiendavalt sellesama 500 gigavatt-tunni tootmiseks – kui maht on suurem, siis veelgi enam –, siis on selge, et see peab millegi või kellegi arvel tulema: kas kasvab sooja hind kõikidele teistele Eesti tarbijatele või peavad täiendavad raied toimuma kas Eestis või väljaspool Eesti riiki.

Aga minu teine küsimus puudutab seda Narva sooja küsimust. Ma vaatasin, et Reformierakonna liikmed siin väga julgelt ütlesid: tänu sellele eelnõule soojahind enam ei tõuse. Kas te võiksite seda analüüsi tutvustada? Meile komisjonis pole seda teatavaks tehtud. Minu arvutused küll seda ei kinnita. Arvestades seda, et 70% on põlevkivi, mille kvoodi hind on üle 50 euro, toetuse määr puidul on ainult 10 eurot megavatt-tunnist, ütleb minu hinnang, et sellel eelnõul mõju Narva soojusele on kui just mitte mikroskoopiline, siis ikkagi kaunis pisike.

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, minu viga, ma väga vabandan. See ei ole Auvere jaam, vaid see on tõesti Balti Elektrijaama 11. energiaplokk. Ma ütlesin Auvere ilmselt sellepärast, et ma olen kogu aeg harjunud Auverest rääkima. Ei, see ei ole õige. Õige on Balti Elektrijaama 11. energiaplokk, kust tagatakse Narva linna kaugküttevarustus, ja see on ainult selle ploki jaoks, lahendamaks seda probleemi.

Ma tunnistan, et ka minu küsimus oli see, et kui probleem on Narva soojuselektri hinnas, siis kas on mingi muu lahendus, kas või mingi regionaalne meede, mida saaks kasutada selle asemel. Me justkui kasutame lahendust hoopis teise probleemi jaoks ja ehk saaks seda teha kuidagi lihtsamalt. Ja need analüüsid, mida MKM tegi, ütlesid, et ei ole selliseid lahendusi, nii et tegelikult ei ole võimalik.

Tulles Narva soojuse hinna juurde, jah, Narva soojuse hind on tõusnud. 20% tõusis sooja hind juba ja tegelikult see tõuseb veel. Ei ole võimalik, et see üldse ei tõuse. Lihtsalt asi on selles, et Narva sotsiaal-majanduslik olukord on hoopis teine kui mujal Eestis, ja teiseks tuleb vaadata, kui palju see hind tõuseb. Arvestades seda kvoodi hinda ja arvestades kõike seda, mis Balti Elektrijaamast praegu tuleb, oleks tõus liiga järsk. Arvestades seda olukorda, mis on Narvas ja mujal Ida-Virumaal, on soov Narva soojuse hinda siiski hoida talutaval tasemel. Nagu ma ütlesin, see on ajutine lahendus. See on ainult selleks, et sinna tekiks õiglase ülemineku fondist ette nähtud raha baasil uus koostootmisjaam, mis pakub juba soojust, ja oleksid mõningad probleemid lahendatud. Siis oleks ka uus tootmisvõimsus, mille toetamine elektrituru seaduse kohaselt on igati loogiline. Ja ka õiglase ülemineku fondi rahast lähtuvalt on see loogiline, sest ta annab mingi energiapöörde selleks, et põlevkivilt liikuda taastuvate energiaallikate peale. Aga ma rõhutan veel: see on ajutine lahendus ja paremaid lahendusi kahjuks selle olukorra lahendamiseks praegu välja pakutud ei ole. 

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu juba varem on infotunnis kombeks saanud, võimaldame kõikide küsimuste puhul esitada ka ühe lisaküsimuse lisaks küsijale. Heiki Hepner saab seekord sõna. Palun!

12:11 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Meie metsas on tegelikult hästi palju madala kvaliteediga energiapuitu, mida kahjuks täna ei ole võimalik mingil muul otstarbel kasutada. No ma lihtsalt toon kas või näiteks, et hall-lepikuid on meil circa 30 miljonit tihumeetrit ja suur osa, valdav osa sellest läheb kütteks. Nii et sellepärast ma tunnen pigem heameelt, et oleme lõpuks jõudnud selleni, et ka Narva jaamades võiks puitu kasutada. Siit tuleb ka minu küsimus teile. Me teame, et me hakkame täna arutama sellekohast eelnõu ja kahe aasta periood on sinna sisse kirjutatud. Kas te saate kinnitada metsaomanikele, et kahe aasta pärast on seal olemas nn efektiivne koostootmisjaam? Sest tõepoolest, see otsus puudutab väga-väga paljusid metsaomanikke, väga paljude metsaomanike peresid ja nende sissetulekut.

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks neid investeeringuid teeb ikkagi erasektor, aga meil on õiglase ülemineku fondist ette nähtud vastav raha, mis saab minna ainult sellise koostootmisjaama toetamiseks, selle rajamiseks. See on kindlasti pluss selleks, et erasektor sellise investeeringu ette võtaks. Meil on peal ka ajaline surve, mis tuleneb raha kasutamisest. Ma ei saa praegu kindlalt öelda ega vanduda siin, et kahe aasta pärast on see olemas, aga kõik pingutused selle nimel on tehtud ja neid tehakse veel. Iseenesest selle koostootmisjaama rajamine ei tohiks võtta nii palju aega, seega ma loodan küll, et see on kahe aasta pärast olemas. Initsiatiiv täiesti eksisteerib ja loodame, et see surve, ka ajaline piirang sellele konkreetsele meetmele aitab seda investeeringut kiiremini teha.

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


2. 12:13 Vaba liikumine Soome ja Eesti vahel

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena küsib Anti Poolamets vaba liikumise kohta Soome ja Eesti vahel. Palun!

12:13 Anti Poolamets

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Te olete ise viimasel ajal reisipiirangute teemal aktiivselt sõna võtnud. Ühtpidi ma mõistan Soomet, mis puudutab seda, et me olime hiljuti nakatumise poolest maailma esimesed, halvas mõttes. Aga nüüd on olukord juba teine, kuid vaatamata Riigikogu liikmete kirjale ja vaatamata teie kirjale ei ole õieti midagi muutunud. Mind huvitab, millised argumendid on tulnud Soome poolelt. Milles siis asi on? Praegune nakatumiste tase on täiesti kolinal alla kukkunud ja me võiksime hakata juba normaalsemalt elama. Milles asi, millega nad põhjendavad?

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, meil on olnud väga palju kontakte eri tasanditel Soome kolleegidega, küll olen suhelnud mina peaministrina, teie olete parlamendina teinud pöördumise Soome parlamendi poole, peale selle on meil välisministeeriumide koordineerimisel ning sotsiaalministeeriumide, tervishoiuametite, siseministeeriumide ja veel teiste asjaomaste ametkondade vahel pidev suhtlus ja kohtumised, kus neid teemasid arutatakse.

Mis on murekohad? Nii nagu te ütlesite, meie epidemioloogiline olukord on olnud halvem kui Soomes. Soomes on olnud nakatumisnäitajad kogu aeg madalamad ja nad on ka väga hästi hoidnud neid näitajaid väga madalal. Miks see nii on? Eks see on pikem analüüs. Mind ennast see väga huvitab, tegelikult kogu see maailmapilt, miks on nii, et osas riikides justkui ei olegi rangeid piiranguid, aga ometi on nakatumine madalal, samas teistes riikides on kõik kinni, aga nakatumine on endiselt suurem. On selline kontseptsioon nagu kultuuriline küpsus, st mõned ühiskonnad on lihtsalt teistmoodi kultuurilise küpsuse tasemel.

Aga mis need põhjendused on? Siiamaani on need olnud epidemioloogilised põhjendused, just seesama, et nakatumisnäitajad on teised. Mõnes mõttes on Soome ka oma heade näitajate lõksus, sest igal juhul, kui nad teevad piirid lahti, siis nakatumine suureneb. See on loogiline. Küsimus on selles, kui palju ta suureneb või mis riski see endast kujutab. Kas me soovime ja arvame, et me saame sellest viirusest täiesti jagu, või me seda ei suuda, mis tähendab, et me peame mingi tasemega harjuma? Meie tunnetus on see, et me peame mingi tasemega harjuma, seda päris välja juurida me ei suuda. Selleks on ka kõik need meetmed, mis me oleme mõelnud selleks, et selle viirusega koos elada. Nii et põhiliselt on ikkagi epidemioloogilised põhjendused.

Me oleme omalt poolt küll püüdnud tuua erinevaid meetmeid, näiteks kas või selle, et laevadel küsitakse negatiivset testi, enne sind üldse pardale ei lasta, et võtta neid muresid ka Soome poolt maha ning näidata, et me oleme koostööaltid. Me tahame kindlasti, et meie vaba liikumine toimiks endiselt.

12:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun täpsustav küsimus!

12:17 Anti Poolamets

Lugesin kellegi kommentaari, kes ütles, et soomlased on väga jonnakad ja neile ei tohi liiga palju ka peale käia, siis nad hakkavad pigem vältima seda survet. Minul on raske kommenteerida, kas see tõesti nii on. Aga milliseid samme veel võiks selle suve jooksul ette võtta? See oleks ju Eesti turismile, Soome turismile ja kõigile väga tervistav, kui liikumine läheks vabamaks. Mõtlen just peaministri, valitsuse ja välisministri diplomaatilisi samme.

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Ma arvan, et soomlased on täpselt sama jonnakad kui eestlased, me oleme ikkagi vennasrahvas ja meil on kindlasti väga palju ühiseid jooni, võib-olla saab seda võtta kui positiivset joont.

Meil on kohtumised ja pidev suhtlus. Eks me oma muresid väljendame soomlastele ja püüame ka nende muresid mõista. Seesama, mis ma ütlesin, et kui nende mure on seotud peamiselt epideemiaga, siis me oleme pakkunud välja, et kontroll võiks olla juba laevadel, sest meievaheline liiklus käib põhiliselt laevadega. Mõtleme, kuidas me saaksime nende muredega tegeleda nii, et me saaksime ikkagi vaba liikumise tööle.

Mina kohtun Soome peaministriga juba järgmisel nädalal, kui meil on Euroopa Liidu Ülemkogu, kus me saame jälle nendel teemadel rääkida, aga ka varem on meil kohtumisi kõikide asjaomaste vahel. Pidev suhtlus käib ka valitsuste vahel, ministeeriumide tasandil, et neid muresid lahendada. Püüame kõike teha nii, et me saaksime inimeste vaba liikumise toimima ja samal ajal saaksime ikkagi oma naabritega hästi läbi.

12:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

12:19 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Loomulikult kõik see, mis te siin praegu ette lugesite, mida Eesti on ette võtnud, nii Välisministeerium kui ka teie ja valitsus, samuti meie muud ametkonnad selle nimel, et lihtsustada liikumist ja töörännet Soome vahel, on väga positiivne ja kiiduväärne. Teisest küljest on ju täiesti arusaadav, miks soomlased on need piirangud pannud. Kui me vaatame Soome nakatumisnäitajaid, siis need piirangud on nende vaatevinklist ka ennast õigustanud, sest Eestis on olnud nakatumine ikkagi kordades ja kordades suurem. Siin oleks saanud tegelikult valitsus väga palju ära teha, hoides nakatumisnäitajaid madalamal kas või nii, et meie sadamates, lennujaamades ja igal pool oleks tehtud kiirteste. Millegipärast valitsus ei ole tahtnud seda teha. Ja meile on tulnud sisse kõikvõimalikud uued mutatsioonid, mis on ju tegelikult seda piiride avanemist omakorda edasi lükanud.

Aga nüüd olete te astunud sammu edasi ja avaldanud Soome ajalehtedes sellise sõrme viibutava noomituse Soome poole. See on ju tegelikult täiesti enneolematu. Meie meedia ja ka Soome meedia kirjutab, et selle tõttu on Eesti-Soome suhted pingelisemad ja halvemad üle aegade. Kas teie peate enda sammu õigustatuks? Kas te kujutate ette, et mõne teise Euroopa riigi peaminister võtaks kätte ja hakkaks meie meedias teie poole näppu viibutama ja teid manitsema? See oleks ju täiesti enneolematu. Kuidas teie sellisele asjale reageeriksite? 

12:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ilmselt ei ole minu pöördumist lugenud, sest seal ei olnud absoluutselt mitte mingisugust sõrmeviibutamist, vaid see oli palve mõista nende eestlaste muresid, kes töötavad Soomes, aga kelle pered on Eestis, kes ei ole näinud üksteist kuid ja kelle lapsed ei ole näinud oma vanemaid kuid. See oli palve mõista seda muret, mis on meie Eesti inimestel. Eesti peaministri kohustus on oma inimeste eest seista. Vastupidi, ma olen teinud seda väga sõbralikul moel, kasutades kõiki vahendeid, mis meil on. Soome-Eesti suhted on kindlasti tugevad, sest need elasid üle isegi selle, kui Eesti valitsuse liige sõimas otseselt Soome Vabariigi peaministrit. Pärast seda on aga Soome-suhted meil endiselt täiesti hästi toimivad.

Ma tahtsin nende mutatsioonide kohta öelda seda: huvitav on see, et need mutatsioonid, mis Eestisse on tulnud, näiteks LAV-i tüvi, on tulnud ju Soomest meile sisse, praegu on see niimoodi tuvastatud. Mida see näitab, tegelikult kogu see Euroopa pilt? Ega ükski riik ei jää nendest mutatsioonidest puutumata. Ja kui on selline domineeriv tüvi, siis see domineeriv tüvi võtab lõpuks üle selle tüve, mis parasjagu riigis on. Nii on juhtunud igal pool. Viirused on, nagu teadlased on meile seletanud, elusad organismid, kes võitlevad selle eest, et ellu jääda. Ja selleks, et ellu jääda, nad muteeruvadki.

Tänaseks on põhiline küsimus see, et kas vaktsiinid töötavad nende uute tüvede puhul. See on põhiline mure. Kui viirused levivad küll kiiremini, aga vaktsiinid endiselt toimivad, siis ainuke rohi on ikkagi inimeste vaktsineerimine. Seda me pidevalt teeme. Praegu meil ei ole teadmist, et need uued tüved ei alluks vaktsiinile. Kui meil selline teadmine tuleb, kui me sellise teadmise teadlastelt saame, siis kindlasti tuleb seda arvesse võtta jällegi kogu selle epidemioloogilise olukorra hindamisel, piirangute kehtestamisel ja ka vaktsineerimise korraldamisel.

12:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:24 Kevadsuvine raie

12:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi kolmanda küsimuse juurde. Küsija on Heiki Hepner ja küsimus on keskkonnaminister Tõnis Möldrile. Kevadsuvine raie. Palun!

12:24 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Tänavune kevad tõi meil metsasektorisse paraja segaduse, kui ilma üleminekuajata otsustati muuta kehtivat õiguspraktikat ja hakata peatama kevadsuviseid raieid. Lõuna-Eestis on see viinud juba selleni, et inimesi on saadetud sundpuhkusele. On teada ka, et on kaalumisel riigi vastu nõuete esitamine. Minu küsimus siit: miks me valisime sellise ratsarünnaku stiilis probleemi käsitlemise? Ja mis tulevikus tegelikult saama hakkab?

12:25 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Alustuseks ma tahan teid kiita selle eest, et te olete loonud Riigikogus metsanduse töörühma. Ma arvan, et see tänahommikune seminar või arutelu näitas ka seda, et parlamendis on suur soov ja tahe rääkida kaasa just nimelt metsandusteemadel. Metsandus ei ole ainult loodushoid ja majandus, metsandusel on ka väga suur kultuuriline ja sotsiaalne väärtus.

See, millest nüüd teie räägite ja mida küsite, mis puudutab pesitsusrahu ja raiete peatamist, siis alustuseks ma tahan mainida seda, et õiguspraktikas ei ole viimastel aastatel toimunud mitte mingisugust muutust. Meil kehtivad jätkuvalt looduskaitseseadus, metsaseadus ja loomakaitseseadus. Need reguleerivad eelkõige lindude pesitsuse temaatikat. Oluline on siin pöörata rõhku just nimelt sellele, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik – ma rõhutan sõna "tahtlik" – hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

See tahtlikkuse tõlgendus on jäänud eri aegadel lõpuni lahti seletamata. Julgen öelda, et selline praktika muutus, mida tänavusel aastal Keskkonnaamet on vastu võtnud, ei lähe hea halduse tavaga kokku. Aga ometi juhin ma tähelepanu sellele, et Keskkonnaamet ei saa ega tohigi jätta ühelegi kaebusele, mis neile sisuliselt laekub, reageerimata. Eelkõige tuleks hinnata, kas sellel tegevusel on meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele mingisugune mõju, kas sellel on positiivne või negatiivne mõju.

Sellel aastal on eilse päeva seisuga kokku esitatud 232 kaebust. Metsasektor ei ole ainus, mida see puudutab, see puudutab ka teisi sektoreid. Looduskaitseseadus ütleb, et häirimist tuleb vaadata tervikuna, näiteks on seal hulgas ka põllumajandussektor, aga metsandussektorist on seal 131 kaebust ja kokku on peatatud ligemale 37 paigas metsamajandamistegevus. Sellel on kahtlemata majanduslik mõju metsandussektorile, aga ma arvan, et sellel on oma mõju ka linnule soodsa seisundi saavutamisele.

Ma olen saatnud Keskkonnaametile märgukirja ja palunud neil lähtuda selles märgukirjas kirjutatud soovitustest. Ma loodan siiralt, et Keskkonnaamet just nimelt nendel järelolevatel kuudel peab sellest kinni.

12:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, täpsustav küsimus, palun!

12:28 Heiki Hepner

Aitäh! Tõepoolest, see on väga positiivne, et nüüd on võetud natukene mõtlemisaega ja võetud ka sellist hurraa-optimismi maha. Me teame, et riigimetsas see nn raierahu või kevadsuviste raiete peatamine toimub. Tuleb välja, et see on tegelikult Euroopas ainulaadne, teised riigid ei ole sellega kaasa läinud. Samas, me teame ka seda, et Lõuna-Euroopas pannakse meie laululinde sõna otseses mõttes potti, neid püütakse küll liimi, küll raudade, küll võrkudega. Viimast varianti kasutame meie rõngastamiseks, aga seal tehakse seda hoopis teistel eesmärkidel. Ja minu jätkuküsimus tulebki siit. Kas te olete nõus sellega, et meetmed, mida me peaksime rakendama, oleksid proportsionaalsed ja efektiivsed ning ei tohiks halvendada Eesti metsasektori konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa riikidega ja ka maailma maadega? Kas peaks enne järgmiste sammude astumist tegema ikkagi sotsiaal-majandusliku analüüsi ja ka välja selgitama, kui efektiivne on seni olnud riigimetsas raierahu ehk pesitsusaegse metsade majandamise keelamine? Võib-olla on ka meetodeid, mis annavad parema tulemuse, aga ei nõua selliseid samme, näiteks erametsas?

12:30 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Alustuseks ma tahaksin kiita Riigimetsa Majandamise Keskust, kes tõepoolest vabatahtlikult peab juba viimased paarkümmend aastat riigimetsades 15. aprillist kuni 15. juunini raierahu. Eilse päeva seisuga see raierahu lõppes. See ei tähenda seda, et RMK ei arvestaks looduskaitseseadusega. Kahtlemata oma järgnevates töödes, kui ta neid planeerib, peab ta looduskaitseseaduse põhimõtetest kinni.

Oma kirjas, mille ma Keskkonnaametile saatsin, ma markeerisin ära neli punkti. Ma arvan, et oluline on need siin veel korra üle käia, et hinnata seda, kas see kaebus, mis Keskkonnaametile laekub, on sisuline, ja vastavalt sellele reageerida. Tuleks teha kohapealset paikvaatlust ning otsustada koostöös maaomanike ja teiste volitatud esindajatega, kas see majandustegevus, mis seal konkreetsel maalapil toimub, on seotud lindude häirimisega. Ja kui need faktilised asjaolud on selgeks tehtud, siis tuleb vajaduse korral kindlasti peatada sealne majandustegevus. Aga samas tuleb hinnata, kas seda teha kogu territooriumil või ainult selles piirkonnas, kus see pesitsus konkreetselt paikneb. Neljas ehk viimane on see, et Keskkonnaamet peab ka võimaluste piires tulema vastu erinevate sektorite n-ö tasakaalupunktile ja leidma võimalikult mõistlikud lahendused nendele, et vaadata üle enne metsamajanduse tegemise alustamist konkreetse raielangi lindude pesitsemise tegevus.

Nüüd, üks temaatika, mille kohta te ka oma küsimuses küsisite ja mida ma väga tervitan, on see, et me peaksime võtma lahti lähiajal looduskaitseseaduse ja just nimelt seal täpsustama üle, mida me mõistame pesitsusrahu all, mida me mõistame raierahu all ja mis asi on tahtlik hävitamine. Kui me selle debati oleme siin Riigikogu saalis ära pidanud, siis annab see, ma arvan, selge signaali nii kogu metsandussektorile kui ka looduskaitseorganisatsioonidele, samuti selgema juhise Keskkonnaametile, kes kehtiva seaduse järgi peab selle üle järelevalvet tegema. 

12:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:32 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud keskkonnaminister! Nädala alguses pöördusid [meie poole] mitmed erivajadustega inimeste organisatsioonid ja liikumispuuetega inimeste organisatsioonid murega loodusgiidide juhitavate turismigruppide pärast. Ma mõistan, et see küsimus ei ole kevadsuvise raie kohta, aga ma oleksin küsinud seda kuuenda punkti juures, mis puudutab tasakaalu loodushoiu toimimise ja püsimajäämise vahel. Ja ma lepin sellega, kui te hetkel ei oska vastata sellele küsimusele, mis on täna ka Õhtulehes üles tõusnud. See puudutab nimelt Kostivere karstiala maastikukaitseala ja Rebala muinsuskaitseala ehk sümbolmaastikku, kus loodusgiididega käivad väga erinevad grupid, näiteks lastegrupid, erivajadustega inimeste grupid, aga ka eakate grupid. Seal on tekkinud konflikt, mis puudutab riigilt renditud maa-ala, mis on elektriaiaga ümbritsetud. Seal toimub mägiveiste karjatamine. Seal on kohaliku valla ja seda maad rentiva inimese vahel konflikt.

Tõesti, võib öelda, et käige mujal ja otsige teisi radasid, kõik on RMK ja Keskkonnaametiga kokku lepitud. Aga mul oleks väga suur palve: kui te kohe vastata ei oska, siis vastake mulle kirjalikult selle mure kohta, sest tundub, et see probleem on päris terav. Lugesin täna hommikul seda, mis oli meediasse üles pandud ja saan nüüd aru nende pöördujate murest paremini, sest [enam ei ole] ainult üksikud helistajad esmaspäeval. Kas te olete selle olukorraga kursis? Kui ei, siis järsku te viite ennast kurssi ja saadate [vastuse] mulle kirjalikult?

12:34 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas ma olen sellise detailsusastmega kursis nagu teie. Teile teeb alati au see, et te viite ennast väga detailselt nende asjadega kurssi. Mis puudutab seda konkreetset Kostivere karstiala ja seal paiknevaid looduskauneid kaitsealasid, siis mul oli eile sellel teemal Jõelähtme valla esindajatega väikene arutelu. Ma olen kohtunud sellel teemal ka RMK esimehega ja palunud leida mingisuguse lahenduse sellele asjale. Jah, ühtpidi ma mõistan, et RMK on andnud heas usus selle maa rendile ja maaomanik talitab seal ka, ma arvan, heas usus. Kõiki detaile ma praegu peast ei julge öelda. 

Me peame aru saama sellest, et seda loodusväärtust, mis seal on, tuleb kaitsta ja hoida, aga samal ajal tuleb pakkuda inimestele võimalust seda looduskaunist paika nautida ja lasta seda külastada, eelkõige nendel turismigruppidel, ka erivajadustega inimestel, kes on harjunud seal käima. Nii et siin tuleb leida mingisugune mõistlik lahendus või tasakaal. Eile Jõelähtme esindajatega kohtudes kuulsin, et nende üks ettepanek oli kuidagi leida kompromiss rentniku, RMK ja riigi vahel. Ehk võib-olla on üks variant tõepoolest see, et anda see maa omavalitsusele kasutada ja omavalitsus siis ise võtaks selle eest vastutuse ja rolli. Aga milline konkreetselt see lahendus on, seda on veel vara öelda. Me kindlasti tegeleme sellega ja kui see lahendus tekib, siis ma hea meelega annan ka teile sellest kirjalikult teada.

12:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


4. 12:35 Eestisse toimuv sisseränne

12:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde, mille esitab Jaak Valge peaminister Kaja Kallasele Eestisse toimuva sisserände kohta. Palun!

12:35 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma tegelikult muretsen siin ühe rahvuslastele väga põhimõttelise küsimuse pärast. Ja mis siin salata, see on ka üks peapõhjus, miks ka mina ise olen siin Riigikogus üleüldse istumas, miks ma siia kandideerisin. Põhjus on immigratsioon Eestisse, mis on sedavõrd suuremahuline, et see ohustab Eesti rahvusriiki, ja meie niigi erakordselt suur või keeruline lõimumisprobleem muutub veel keerulisemaks. Meil on nüüd õpi- ja tööränne ja sellega seotud pereränne erakordselt kiiresti kasvanud. Aastatel 2019 ja 2020 asus Eestisse ligikaudu 9000 inimest idaslaavi kultuuriruumist ja Aasia-Aafrika riikidest rohkem, kui siit lahkus. Tegelikult pole ju kahtlust, et ka õpiränne sellisel kujul ei ole Eestile kasulik, odavtööjõu laiaulatuslik kasutamine aga takistab uuendusi majanduses ja surub meie inimeste töötasu alla. Eelmine valitsus tõi parlamenti üsna põhjalikud eelnõud immigratsiooni reguleerimiseks, aga teie valitsus kõrvaldas need menetlusest. Ka mina esitasin hiljuti sisserännet reguleeriva eelnõu, aga see hääletati samuti koalitsiooni häältega välja. Mina kompileerisin oma eelnõu kokku varasemate eelnõude põhjal, tõsi, muutsin seal künniseid ja seletuskirja, aga ma arvan, et kulutasin selleks kokku võib-olla ühe päeva.

Nüüd tuleb küsimus. Siseministeeriumis on olemas kõik andmed ja eelnõude variandid. Seega, kui meie eelnõud ei kõlvanud, siis te saaksite oma eelnõu kohe ruttu esitada. Viie kuu jooksul seda ikkagi tehtud ei ole. Ja küsimus on see: kas te oletegi selle olukorraga rahul ega tahagi seda teha? Või kui mitte, siis miks sellega nii palju aega läheb?

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa. Ma vaatan ka neid numbreid ja tegelikult on minu suur küsimus, et kui see on olnud teie murekoht ja te olite kaks aastat valitsuses, siis miks te sellega midagi ei teinud.

Aga kui me vaatame lühiajalist töötamist või siis ka pikaajalisi elamislubasid, siis tegelikult, kui me võrdleme näiteks – te tõite esile õppimise – 2019 versus 2020, kui 2019 oli selliseid lubasid 1330, siis 2020 oli neid 533. Ehk siis COVID on kindlasti mõjutanud ka siia õppima tulekut. Peamiselt tullakse Eestisse siis tõesti töötamise ja õppimise eesmärgil. Elamislubade piirangud on meil seaduses sätestatud. Lisaks on meil piirarv, mis kohaldub elamislubadele, aga ei kohaldu lühiajalisele töötamisele.

Mida me oleme mõelnud ja mille nimel astunud ka samme? Suur küsimus on näiteks maksupettuste vältimine selle kaudu, et meil on töötajad, kes tulevad renditööjõuna. 3. juunil saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on tagada ausam konkurents ja vähendada maksupettuste osakaalu ehitussektoris. Põhimõtteliselt, kui ma niimoodi lihtsalt üritan seda seletada, siis on ka nende töötajate elektrooniline registreerimine, et oleks teada, kes nende inimeste eest vastutavad, kes on konkreetselt need inimesed, kes siin töötavad. Niimoodi on võimalik neid kontrollida ja vajaduse korral ka tagasi saata. Samuti alustame ehitajate töötamise elektroonilist registreerimist, et tuvastada võimalikke inimesi, kes on siin, aga kellel selleks luba ei ole.

Ma olen selles mõttes teiega nõus, et igasugune ränne peab olema kontrollitud ja see kontroll peab olema Eesti riigi käes. Selleks me ka vastavaid samme astume.

12:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, teil täpsustavat küsimust pole? Siis küsib härra Kaskpeit. Palun!

12:40 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Olen siin mitmed korrad jalutanud korterist Riigikokku ja ühel päeval ajaviiteks lugesin ära need Bolti toiduvedajad, kes vastu tulid. Neid oli seitse või kaheksa. Kõiki neid rattaid juhtisid, võiks öelda, neegrid. See on lausa hämmastav minu jaoks. Peale tööd nad kindlasti suhtlevad meie tüdrukutega, sest tumedaid tüdrukuid ma siin ei ole näinud. Mis on teie valitsuse eesmärk selles tegevuses? Kas see, et meie rahvas muutuks tulevikus tumedaks, või kuidas? 

12:41 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks ma tahaksin öelda, et sellise kommentaari pärast näiteks Euroopa Parlamendis ühte saadikut trahviti sellega, et talt võeti päevarahad ära. See on kindlasti solvav ja minu meelest ei peaks olema sobilik ka Eesti Vabariigi parlamendis.

Aga ma kõigepealt märgin, et kuna mul on siin haridus- ja teadusminister ka kõrval, siis ta andis mulle Jaak Valge küsimusele vastuseks veel suuniseid täpselt. Kolmandatest riikidest tulevate tudengite vajaduspõhise toetuse me oleme kaotanud või, tähendab, see on kaotamisel, see eelnõu tuleb augustis valitsusse ja on hetkel kooskõlastusringil. Võib-olla on veel oluline see, kui me vaatame kogu seda kõrgharidusmaastikku, et me lepiks ikkagi kokku selle, milliseid üliõpilasi me Eesti ülikoolidesse ootame. See on tegelikult laiem diskussioon veel sellest, kuidas meie kõrgharidus nüüd vastu peab.

Tulles nüüd Uno Kaskpeiti küsimuse juurde, kui meil on need Bolti ja Wolti toidukullerid, siis ilmselt sellepärast, et inimesed neid teenuseid kasutavad. Eriti COVID-i kriisi ajal, kui inimesed olid sunnitud olema kodus ja restoranid olid kinni, siis kojutellimused toetasid Eesti ettevõtluse püsimist ja Eesti restoranide toimimist. Küsimus selle kohta, miks seda tööd teevad [need] inimesed. Võib-olla nad teevad seda oma õppimise kõrvalt vms. Kuidas see töö siis peaks olema korraldatud? Kui selleks on nõudlus, siis on ka pakkumine – sellist teenust inimesed vajavad ja sellist teenust inimesed ka tarbivad.

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:44 Koduomanike huvide eest seismine

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Võtame järgmise. Aivar Kokk küsib peaminister Kaja Kallaselt koduomanike huvide eest seismise kohta.

12:44 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister!

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, ma väga vabandan korraks, aga Henn Põlluaasal on protseduuriline küsimus.

12:44 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Te istungi alguses ütlesite, et ...

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks kohapeal registreeritud küsimus.

12:44 Henn Põlluaas

... on kolm küsimust kokku ja ...

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, ma ütlesin, et üks kohapeal registreeritud küsimus.

12:44 Henn Põlluaas

... ja minul oli kolmas küsimus.

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, ma ütlesin, et üks kohapeal registreeritud küsimus. See praktika oli ju ka teie ajal täpselt samasugune: see, kes küsimuse küsib, saab ühe küsimuse, ühe täpsustava küsimuse ja seejärel on üks kohapeal registreeritud küsimus. Aga kui me kenasti edasi liigume, meil on jäänud veel kolm küsimust, siis meil jääb kindlasti vaba küsimuste voor, nii et härra Põlluaasal on võimalik küsida muude küsimuste voorus kohe peaministrilt uuesti. Nii et ma arvan, et kui härra Põlluaasale sobib selline variant, et ta küsib kaheksandana, või kui ta on nobedates näppudes, siis saame edasi liikuda. Aga palun, härra Põlluaas!

12:45 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, tõepoolest see võimalus mul on. Aga ma tahtsin täpsustada, et tõepoolest nii oli: kui põhiküsijale lisaks sai keegi veel kolmanda küsimuse esitada, aga kui põhiküsijal ei olnud seda täpsustavat küsimust, siis tavaliselt tuli ikkagi saalist see teine küsimus ka ära, nii et kokku oli kolm. Aga see oli lihtsalt täpsustuseks.

12:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk saab nüüd küsida oma küsimuse koduomanike huvide kaitsmise kohta. Palun!

12:45 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Kehtiva seaduse alusel on füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamisel võetud laenu või liisingu intressid. Üheaegselt võib maha arvata ainult ühe eluaseme soetamise laenu või liisingu intressid. Kui eluase on kaasomandis (st eluasemel on kaks omanikku) ja mõlemad isikud on ka laenutaotlejad, siis saavad eluasemelaenu intresse deklareerida ja tulust maha arvata mõlemad, proportsionaalselt omandi osale. Alates 2005. aastast võetud laenude korral võib intresse tulust maha arvata ainult sellisel juhul, kui eluase on ostetud endale elukohaks. Täna me hakkame siin arutama tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kaotatakse see õigus meie koduomanikel. Ja siit ka minu küsimus: miks te soovite meie koduomanikelt ära võtta õigust ja võimalust oma maksustatavast tulust maha arvestada endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intresse?

12:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Selline eluasemelaenu intresside maksusoodustus võeti vastu 1996. aastal. Tol ajal olid tõesti pangaintressid väga kõrged, 12–13%. Selle soodustuse eesmärk oli see, et inimesed saaksid kodu osta nii, et ei oleks seda kapitaliturutõrget liiga kõrgete intresside näol, mille taha oma kodu soetamine jääb. 1997. aastal olid [laenuintressid] 12–13%, aga nüüd, 2021. aastal on see intress 2%. Ehk siis seda turutõrget enam ei ole. Inimesed saavad pankadest laenu täiesti mõistlikel tingimustel. Seega ei ole takistus eluaseme soetamiseks enam mitte kõrge laenuintress, millele riik peaks kaasa aitama, vaid midagi muud. Ja tegelikult, kui me vaatame praegu kinnisvaraturgu, siis takistusi ei olegi, pigem isegi hinnatakse, et kinnisvaraturg on üle kuumenemas, sest kõik soetavad endale kodu. Seega, tänaseks on need intressid kordades kukkunud ja pole enam vaja riigi tuge, pole vaja maksumaksja raha kasutada nende intressimaksete toetamiseks.

See muudatus hakkab kehtima järgmise aasta tulule. Edaspidi rakendub see mahaarvamise piirmäär üksnes koolituskuludele ja annetustele. Jällegi, maksusoodustuse eesmärk on see, et inimesed rohkem annetusi teeksid. On ka elukestev õpe ja koolituskulude mahaarvamine on seetõttu täiesti mõistlik.

Ma tahan veel öelda seda, et eluaseme laenuintressi maksusoodustuse ärakaotamist on soovitanud ka OECD, sest sellest saavad kasu eelkõige suurema tuluga leibkonnad, st see ei aita inimesi, kes on vähem majanduslikult kindlustatud, ja seeläbi see suurendab ka ebavõrdsust.

12:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun täpsustav küsimus!

12:51 Aivar Kokk

Aitäh, austatud peaminister, vastuse eest! Ma lihtsalt tahan siia juurde rõhutada, et selle seaduse seletuskiri on natuke eksitav. Siin mingisuguseid tulusid ega kulusid riik kokku ei hoia. Maksusoodustuse piirmäär jääb tegelikult samaks. Te võtate lihtsalt koduomanikult võimaluse ise otsustada, millise rea pealt ta oma maksusoodustust kasutab, kas intresside pealt või koolituse pealt ja kõigelt muult.

Aga mul on teine küsimus. Meil on Riigikogus menetluses kaks eelnõu koduomanike koormamise koha pealt. Kuidas teie suhtute sellesse, et koduomanik peab korras hoidma omavalitsuse haljasalasid ja kõnniteid? Nagu te teate, praegu kehtiva seaduse alusel peab koduomanik korras hoidma oma krundi ja sõidutee vahelise haljasala ja kõnniteed. Need on aga väga erinevad – mõnel nurgapealsel kodul võib-olla üle 100 meetri, mõnel ei ole üldse kõnniteed ega haljasala, mida ta peab korras hoidma, korterelamutel on see jaotatud korterite vahel või on tellitud teenus. Aga meil on väga palju ka eakaid inimesi ja erivajadustega inimesi, kes ei ole suutelised seda riigi ja omavalitsuste korraldatud kohustust täitma ja selle eest ka maksma. Kuidas teie suhtute sellesse? Kas iga maaomanik peaks ise oma maa korras hoidma või on see õigustatud, et koduomanikele on antud omavalitsuste koormis?

12:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, kõnniteede korrashoid on olnud koduomanike kohustus. Mõnes mõttes on see kompromiss ka kohaliku omavalitsuse ja koduomaniku vahel, kuivõrd kohalik omavalitsus hoiab korras suuri teid ja neid alasid, mis ei piirne kellegi enda kinnistutega.

Te ütlesite, et paljud koduomanikud on eakad ja erivajadustega inimesed. Selle jaoks on ju võimalik tegelikult ka taotleda abi kohalikust omavalitsusest. Kui sellised juhtumid on, siis kohalik omavalitsus kindlasti toetab neid inimesi, et nad saaks kinnistut korras hoida. Mulle endale tundub suures pildis, et meil siin Eesti ühiskonnas on ju kõigil oma kohustused. Kas minu kodu lõpeb minu koduuksega ja kõik, mis on minu koduuksest kaugemal, ei ole enam minu asi, või on kogu Eesti tegelikult meie kõigi asi, mida me kõik hoiame koos korras, see on võib-olla ka suurem keskkonnateema. See on väga suur mentaliteedi või suhtumise vahe. Kui inimene oma kodu hoiab korras – no see ei ole küll kõnniteede korrastamisega seotud –, aga läheb näiteks prügi viima kuskile metsa alla, sest see justkui ei ole tema probleem, siis minu meelest on juba suures pildis midagi valesti. Me kõik elame ju sellessamas Eestis ja rohkem Eestisid meile antud ei ole.

Nii et igalühel on oma kohustused. Ja nendes kohtades, kus see on kinnistuomanikule liiga koormav selle tõttu, et tegemist on eaka inimesega või erivajadustega inimestega, peaks kohalik omavalitsus kindlasti tulema appi, nii nagu seaduse järgi kohaliku omavalitsuse kohustus ongi abivajajaid aidata.

12:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimus, Heiki Hepner, palun!

12:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Tegelikult mu küsimused puudutavad mõlemad teie vastust. Alustan laenuintressidest. Mõnes mõttes on väga kahetsusväärne, kui me vaatame seda tüüpi lahendusi ainult Tallinna-keskselt. Tõepoolest, kuldse ringi omavalitsustes ei ole probleemi laenu saamisega, aga kui me läheme natukene kaugemale, siis tegelikult see päris nii [lihtne] ei ole. Nõutakse suuremat omaosalust, nõutakse kõrgemat intressi, sest hinnatakse ka riske. Ja tõepoolest, tegelikult selle laenu, ütleme, intresside tagastus tulumaksu kaudu võib olla selleks kaalukeeleks, miks noor pere võtab selle küllaltki pikaajalise otsuse rajada enda kodu Tallinnast vähe kaugemale. Sellest tuleneb mu esimene küsimus. Miks te arvate, et need noored on rikkad ja neid ei peaks toetama? Kas see mitte hoopis ei suurenda sotsiaalset lõhet, selle asemel et seda vähendada? See oli esimene.

Teine küsimus siis puudutab kõnniteede hooldust. Kõikidel omavalitsustel, kes arvavad, et seda võiks ikkagi jätkata vanaviisi, ma soovitaks Raplamaa omavalitsuste poole pöörduda ja vaadata, kuidas seal on asjad korraldatud. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et saaks kuidagi omanike kaela lükata osa omavalitsuse kulusid, vaid siin on tegelikult täiesti praktiline kvaliteedi küsimus. Tõesti, tihti on nii, et vald lükkab tee lahti, siis lükkab omanik ... (Juhataja helistab kella.) Jaa, kohe tuleb küsimus. Siis lükkab omanik kõnnitee puhtaks ja siis tuleb uuesti auto ja lükkab selle tee pealt tagasi. Kas ei oleks ikkagi mõistlik seda üle vaadata? Vabandust väheke üle läinud aja eest!

12:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, teie esimene küsimus on väga õige. Väljaspool Tallinna ongi hoopis teised mured. Ja seda muret minu hinnangul ei lahenda mitte intressidega, vaid probleem on ju selles, et kapitalile ligipääs on keerulisem või laenu saada väljaspool Tallinna ongi keerulisem ka kinnistute ostmiseks. Sellepärast, et see tagatis, mis võib-olla maja kujul või kinnistu kujul on, pole justkui pangale siis piisav, arvestades turuolukorda selles piirkonnas. Aga see ei ole mitte intresside küsimus, vaid see, et üldse laenu ei saa.

Ja seda küsimust me oleme valitsuses tegelikult arutanud. Oleme arutanud, et tuleks ikkagi soodustada maale elama asumise programmi, aidata ja kasutada ka MES-i ja KredExi vahendeid selleks, et saada sellest turutõrkest üle. See ei puuduta ainult inimesi või peresid, kes tahavad elama asuda väljapoole Tallinnat, vaid see puudutab ka ettevõtteid, kes soovivad väljaspool Harjumaad või seda kuldset ringi oma tehaseid rajada või sisseseadeid osta. Nende jaoks lihtsalt see kapitalile ligipääs on piiratud, kuna pangad ei anna laenu. Minu meelest seda ei lahenda see intresside teema. Mina ei ütle seda, et need on rikkad inimesed, vaid seda ütleb OECD raport. Nimelt, see analüüs, mis nad on teinud, ütleb, et sellest eluasemelaenu intresside vabastusest võidavad eelkõige suuremate tuludega leibkonnad, kes sellist toetust tegelikult ei vaja, ja see suurendab ebavõrdsust. See on OECD uuring.

Tulles nüüd teie teise küsimuse juurde, et koduomanik lükkab tee puhtaks, aga siis tuleb suur auto ja lükkab kõnnitee jälle täis. Ma möönan, et see on probleem, eriti talvel liikudes, eriti eakatele inimestele, eriti lapsevankritega liikuvatele emadele. Mehed sõidavad tihti autoga, aga naised liiguvad mööda kõnniteid poodi ja lasteaeda jne. Selle kohta on üks huvitav raamat, muide, mis räägib sellest, et ongi nii: kohalikud omavalitsused suunavad väga palju raha just suurte teede puhastamiseks, suured teed on autodele, aga inimesed, kes käivad jala, on hoopis halvemas olukorras.

Kuidas siis saavutada kokkulepet, näiteks seda, millal kohalik omavalitsus teed puhtaks lükkab, nii et ta ei lükkaks siis täis seda, mida juba pere või koduomanikud on puhtaks teinud? Ma arvan, et seal võiks vaadata ka mingit kompromissi. (Juhataja helistab kella.) Ma ei tea, kas see seadus lahendab seda olukorda. Vabandust!

12:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:58 Tasakaal loodushoiu ja elu toimimise ning püsimajäämise vahel

12:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde, mille esitab Merry Aart keskkonnaminister Tõnis Möldrile. Tasakaal loodushoiu ja elu toimimise ning püsimajäämise vahel.

12:59 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus tuleneb maa- ja rannarahva pöördumisest, samuti Euroopa Parlamendi hiljutisest keelustamisest põllumajandusloomade puuris pidamiseks. Ma küll ei tea, kas puuris on põllumajandusloomadest lehmad või hobused, aga ju ta siis nii on. Meil on plaanis Alutaguse laiendamine, sealt võib ära minna 500-le lisaks veel 100 inimest. Eestis on tööhõivega seotud metsanduse valdkonnas 6000 või natuke rohkem inimest. Hanelised hävitavad põllumajandustoodangut, sh toitu üsna suurel määral. Meil on metsades karud, ilvesed ja hundid. Hundid, keda me kaitseme, söövad meil lambaid, vasikaid ja koeri. Nende kaitsmisega meil aga nagu tegemist ei ole. Viimasel ajal olen päris palju kuulnud, et inimesed ei julge enam metsa minna, sest meil on ka ilveseid päris palju tekkinud. Milline on sellise tegutsemise mõju maapiirkonna tööhõivele, riigieelarvele ja tegelikult ju ka looduse tasakaalule? Kas me võiksime uuesti jõuda mingil hetkel talupojatarkuseni või lähemegi niimoodi hurraaga edasi?

13:00 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

See ei ole vist mitte esimest korda, kui me siin infotunnis sellelsamal teemal teiega vestleme. Tõepoolest, see maa- ja rannarahva esindajate kirjutis juhib tähelepanu sellele, et Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine peaks olema kindlustatud, samamoodi sellega igapäevaselt tegelevate inimeste sissetulek. Nii et sellised suuremad piirangud, nagu nemad oma kirjas väidavad, jätab maarahvale väga vähe läbirääkimisvõimalusi ja kitsendab võimalusi maal elada. No ma alustuseks ütlen kindlasti seda, et me oleme täiesti nõus sellega, et inimene on osa loodusest. Kahe asja vastandumisest ehk looduse ja inimese vastandumisest ei võida kumbki, ei inimene ega loodus. Me peame õppima ühtemoodi siin elama ja ühtemoodi selle loodusega koos toimima.

Alustuseks see, mis puudutab kaasamist. Minu arvates see, millise protsessi me oleme läbi teinud, läbi selle, et aastaks 2023 peame me olema kõik kaitse-eeskirjad piirangualadel üle vaadanud, tähendab seda, et me ka reaalselt inventeerime nendel kaitsealadel, kas seal on kaitstavaid liike, kaitstavaid väärtusi, ja vastavalt sellele teeme oma otsuseid. Kaitsealuste eeskirjade puhul me lähtume alati sellest, et kui on põhjendatud, siis tõepoolest me vaatame väga selgelt ja kaalutletult üle selle, kas seda kaitseala piiri nihutada ja suurendada. Aga on ka teistsuguseid näiteid. Alles paar nädalat tagasi Vabariigi Valitsuse istungil me otsustasime just nimelt teatud kaitse-eeskirjad tühistada ja teatud maa-alad kaitse alt välja võtta, sest peale inventeerimist tuvastati, et seal kaitsealuseid liike enam ei ole. Lihtsalt paarikümne aasta jooksul on ka looduses toimunud muutused.

Kahtlemata on meie jaoks oluline, kui me selliseid kaitse-eeskirju menetleme, milline on tagasiside kohalikelt elanikelt, looduskaitseorganisatsioonidelt, samuti kohalikult omavalitsuselt. Kõiki neid tagasisidesid arvestades me alles siis viime selle kaitse-eeskirja muudatuse Vabariigi Valitsuse päevakorda ja arutame seda seal.

Nüüd see, mis puudutab Alutagust ja Alutaguse temaatikat. Siin ma julgen öelda, et ühtegi otsust veel tehtud ei ole. See on arutelu, kaasamise protsess käib. Ka minul oli paar nädalat tagasi interaktiivne kohtumine Alutaguse esindajatega ja Eestimaa Looduse Fondi esindajatega. Sellel kohtumisel me leppisime veel kord kokku selle, et käesoleva kuu jooksul – ma loodan, et käesoleva kuu lõpus – peaks olema see hetk, kus ma lähen ka ise kohtuma Alutaguse inimestega, et vaadata üle see temaatika, mis puudutab kas kaitsealuse maa laiendamist või lendoravate kaitsealuste maatükkide laiendamist. Me vaatame üle, kas see on põhjendatud ja mis on nende tagasiside nendele eesmärkidele, mida meie Keskkonnaministeeriumina ja Keskkonnaametina oleme looduskaitsesse pannud.

13:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun täpsustav küsimus!

13:03 Merry Aart

Aitäh vastuse eest! Ma olen täna juba saanud mõned vastused ka siinselt hommikuselt ürituselt, aga ma siiski tahaksin veel küsida. Nii palju kui ma liikunud olen, siis väga palju sõltub meil ka ametitest ja ametnikest ehk inspektoritest. Väga paljudel on erinevad arvamused asjadest ja selle taga on tegelikult inimeste tegutsemine ja töö ning ka suhtumine riiki ja sellesse valdkonda. Kas meie ametid, ütleme, näiteks Keskkonnaamet, korraldavad ka selliseid inspektorite koolitusi, et näiteks inspektorid üle Eesti suudaksid natukene inimlikkust säilitada, natuke talupojatarkust säilitada, natukene sellist tasakaalu otsida, või tõepoolest igaüks teeb nii, nagu tal parasjagu pähe tuleb, nagu ta ise tunnetab? Seda juhtub mitte ainult Keskkonnaameti, vaid ka teiste ametite puhul üsna sageli.

13:04 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma arvan, et mitte ainult Keskkonnaamet, vaid kõik riigisektoris töötavad inimesed peaksid alustuseks lähtuma oma töös ja tegemistes kehtivatest seadustest ja seejärel kehtestatud määrustest, aga ei tohiks seejuures ära unustada inimlikku aspekti ja, nagu te ise väga ilusti ütlesite, talupojatarkust. Ma arvan, et ka keskkonna ja loodushoiu puhul tuleb leida mõistlik tasakaal. Selle tasakaalu otsimine on alati selles mõttes väga keeruline, et kompromissi tegemine tähendab seda, et ükski osapool ei ole lõpuni rahul ega lõpuni õnnelik. Kompromiss tähendabki seda, et kõik saavad natuke, aga samal ajal teevad ka mingeid järeleandmisi.

Nüüd see, mis puudutab seda rannarahva ja maainimeste pöördumist. Ma tahaksin siinkohal rõhutada mitut asja, mis on minu arvates väga oluline. Kui me seame mingitele maa-aladele piiranguid, siis me peaksime rääkima ka sellest teemast, mis puudutab kompenseerimist. Me maksame praegu tõepoolest ka Natura 2000 aladel, kus me oleme rakendanud piiranguid, rahalisi toetusi. Me oleme andnud neile ka maamaksuvabastuse soodustusi. Aga minu jaoks on, nii nagu ma olen ka öelnud, üks eesmärk tõepoolest leida lisavahendeid selle tarbeks, et saada just nimelt väljaspool Natura 2000 ala olevatele maadele lisaressurssi ja maksta ka inimestele teatud mõttes kompensatsiooni.

Kahtlemata on oluline see, et me ju riigina võõrandame teatud maid, millel on looduskaitselised piirangud. Siin on olnud selle üle vaidlusi. Ka käesolev nädal tõi siin ühe väga selge Riigikohtu lahendi, mis puudutab just nimelt maa õiglast hinda, millega riik seda võõrandab. Selle üle on olnud väga pikki vaidlusi ja dialooge. Ma arvan, et see Riigikohtu lahend vajab veel natukene settimist ja läbiarutamist, aga iseenesest see andis meile selles mõttes selge suunise, et riik peab kompenseerimisega tegelema. Kas just õiglase hinnaga võõrandamisega, seda see kohtulahend meile justkui ette ei kirjuta, aga see on kahtlemata samuti arutelukoht. Ja nii nagu ma olen öelnud ja nagu tegelikult ka Alutaguse inimesed on mitu korda rõhutanud, maade kompenseerimine või asendamine – nimetame seda ilusa sõnaga –, kui selle üle on soov pidada poliitilist debatti parlamendis, siis mina tervitan seda debatti.

13:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

13:07 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Tasakaal ja loodushoid on kogu aeg olnud ka jahimeeste mure, nagu me teame. Me oleme sinuga neist asjust palju rääkinud, sest jahimehi on meil tõsine vägi ja nad teevad tegelikult head tööd. Tõesti, nad teevad organiseeritult head tööd ja aitavad riigil lahendada mitmeid probleeme, mis muidu läheks riigile maksma päris head raha. Siin on nüüd selline asi, et kuna meil on jahimaade rendilepingute pikendamise küsimus ees, siis me oleme ka sellepärast koos istunud ja asju arutanud. Probleem on muidugi selles, et erametsaliidu juhtide nägemus sellest, kuidas neid pikendada, on üks, aga jahimeeste nägemus on teine. Meie soov on ikkagi 50 + 1 kõigi maade omanikega see asi ära lahendada, et ei tekiks kellelgi, kuidas öelda, sellist huvi, mis lõpuks pärsib meie jahimeeste tegevust. Teine asi on see, et kui nüüd kuskilt, kuidas öelda, jahindusnõukogude poole pealt hakata reorganiseerima seda asja, siis ka see ei ole vist õige. Kõige õigem on ikka see, et jahindusnõukogudel oleks, ütleme, mittekonsensuslik, aga ikkagi häälteenamusega võimalus teatud otsuseid vastu võtta. Niimoodi me lahendaksime paljud probleemid. Veel kord tahaks sinu arvamust nendes küsimustes.

13:08 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Tõepoolest, mis puudutab jahindussektorit ja viimasel ajal jahindussektoris toimuvat, siis ka mina pean seda hetkel üheks väga oluliseks temaatikaks. Viimase pooleteise kuu jooksul on mul olnud neli kohtumist erametsaliiduga, maaomanike esindajatega, jahimeeste seltsi esindajatega just nimelt ühise laua taga. Seal laua taga on olnud ka Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium, leidmaks just nimelt kompromissi kõikide osapoolte vahel. Ma arvan, et jahipidamist tuleb Eestis hoida au sees, seda tuleb hoida kõrgel selles mõttes, et need inimesed teevad seda tööd õigesti, hästi ja riigile vajalikult. Samal ajal aga me kõik peame austama maaomanikku ja leidma siin teatud kompromissid.

Nende nelja erineva kohtumise jooksul me oleme liikunud, ma arvan, samm-sammult lähemale kompromissidele. Ka käesoleva nädala lõpus on mul nendega järjekordne kohtumine. Mina olen isiklikult lähtunud kompromissi leidmisel paarist olulisest aspektist. Üks on kindlasti see, mida ma olen öelnud ka maaomanikele, et rendi võtmist jahipidamise eest ma ei pea õigeks. Ma arvan, et rent ei ole sellisel kujul põhjendatud, sest kui me hakkame jahipidamise eest ja maa kasutamise eest võtma renditasu, siis läheb jahipidamine meil Eestis nii kulukaks, et paljud jahindussektorid kukuvad kokku. Küll aga pean ma mõistlikuks võtta siin üle riigimetsa majandamisega seotud praktika, nii et tõepoolest hüvitatakse või kompenseeritakse ulukite tekitatud kahjusid. Siin on kindlasti üks oluline aspekt, nimelt maaomanik peab lubama neid kahjusid ennetada, aga kui need kahjud tekivad, siis on tal tõesti võimalik ka teatud kompensatsiooni saada.

Teine oluline punkt, mille üle me oleme ka väga pikalt arutlenud, on just nimelt see, milline peaks olema see protsent eramaaomanikega lepingute sõlmimiseks. Siin on tuldud välja protsendiga 50 + 1. Mina ministrina olen teinud ettepaneku, et see võiks olla 1/3 kogu eramaade pindalast, jahimaadest. Milline see kokkulepe tervikuna tuleb? Siin on ka teatud kompromisslahendusi välja pakutud ja neid me oleme viimastel koosolekutel arutanud. Ma pean selles mõttes õigeks, et me teatud protsendi saavutaksime, sest see tagab eramaaomanikele võimaluse rääkida kaasa oma maal jahipidamises. Ja tegelikult see näitab ka jahimeeste lugupidamist maaomanike suhtes.

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:11 Vaktsineerimine

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmine on seitsmes küsimus, mille esitab Kalle Grünthal peaminister Kaja Kallasele, ja teema on vaktsineerimine. Härra Grünthal, palun!

13:13 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud infotunni külaline! Vaatasin täna Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 54 ja seal on kirjas: "Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu." Vaatasin ka kommentaare. Seal on kirjas: "... põhiseadusliku korra mõiste hõlmab riigi institutsioonide (riigivõimu) toimimist ning olulisemate põhiõiguste ja inimväärikuse tunnustamist." Seal on ka viide põhiseadusliku korra mõiste kohta, mis on § 129, nimelt kommentaar nr 4: "Põhiseadusliku korra rikkumiseks võib pidada ka olukorda, kui mõni põhiseaduslik institutsioon või selle kandja pikka aega, ulatuslikult ja süsteemselt ületab oma volitusi, jätab täitmata enda kohustused või takistab teistel institutsioonidel enda ülesandeid täitmast." Sellest kõigest tuleneb pikk sissejuhatus §-ile 18, mis ütleb: "Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele." 

Kuna diskussioon sellel teemal on absoluutselt puudunud ja vastuseid mitte kunagi ei anta, siis esitaski EKRE eelnõu meditsiini- ja teaduskatsete kriminaliseerimiseks. Õiguskomisjonis, kus ma käisin seda kaitsmas, valitses haudvaikus selle koha peal, ainult üks Reformierakonna liige üritas takistada ühe epidemioloogi juttu. Esitasin seal ka tõendid selle kohta, et selline katsete tegemine käib ilma inimeste nõusolekuta. Ja minu küsimus on: kas sellisel juhul on võimalik ka inimestel osutada omaalgatuslikku vastupanu, kuna tegemist on ühe olulise põhiõiguse riivega?

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Paragrahv 54 põhiseaduses puudutab seda, et igaühel on kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. "Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu." Ma soovitan teil lugeda läbi põhiseaduse kommentaarid, kogu see paks väljaanne. Seal on lahti kirjutatud ka see, mida tähendab põhiseaduslik kord. Põhiseaduslik kord Eesti Vabariigis on see, et meil on vabad valimised, mille tulemusel moodustatakse Riigikogu, 101 liiget. Need 101 liiget on valitud vabadel valimistel. Riigikogu valib valitsuse, annab talle mandaadi. Kui valitsus on saanud mandaadi vastavalt põhiseadusele, siis see valitsus on legitiimne. Samuti põhiseaduslik kord hõlmab seda, et kohtuvõim on meil kohtute käes ja meil on võimude lahusus. Nii et need on erinevad põhiseadusliku korra elemendid.

See, millest teie räägite – te olete pannud väga palju huvitavaid asju või erinevaid põhiseaduse paragrahve kokku. Paragrahv 124, millele teie viitate, puudutab riigikaitset. Riigikaitse on kaitseväeteenistus ja kõik sellega seonduv. Selles mõttes need asjad ei ole päris omavahel seotud.

Nüüd, põhiõigused või põhiseaduslik kord – ma loodan, et te loete ka need paragrahvid läbi, mis räägivad põhiseaduslikust korrast, et mis see täpselt on. Aga teine aspekt, mis te välja tõite, on inimese õigus oma elule ja tervisele. Paragrahvis 16 on [kirjas, et igaühel on] õigus elule, seda kaitseb seadus. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada – see oli samuti paragrahv, millele te viitasite. Need on inimeste põhiõigused, ma ei hakka neid kõiki põhiseadusest ette lugema. Need õigused tulenevalt põhiseadusest Eesti inimestel on, aga mitte ainult Eesti inimestel, vaid tegelikult kehtivad sellised printsiibid üldiselt peaaegu igal pool maailmas.

13:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, täpsustav küsimus, palun!  

13:16 Kalle Grünthal

Tänan! Ma tänan vastuse eest, lugupeetud infotunni külaline! Aga ma olen muidugi ennetanud teie soovitust lugeda läbi põhiseaduse kommentaarid. Sellest tulenevalt ma selle küsimuse esitasingi. Ma ütleks, võib-olla ebakorrektne oli teie viide, mida te kasutasite, § 124, mis puudutas riigikaitset, sest mina rääkisin § 129 lõike 4 kommentaaridest. See puudutas põhiseadusliku korra mõistet, mis tuleneb §-st 54 põhiseaduses. No see on teie ebatäpsus selles asjas.

Aga küsimus on ikkagi selles, et ma esitasin tõendid õiguskomisjonile, et meil toimub meditsiini- ja teaduskatsete tegemine. Selle kohta andis oma hinnangu ka õiguskomisjonis osalenud Antonina Järviste, epidemioloog. Ja nüüd tuleb minu küsimus. Massvaktsineerimine ilma inimesi teavitamata, tegemist on teaduskatsetega. Mu küsimus on, kas siin selles situatsioonis, kus inimeste peal tehakse katseid – te olete seda ka ise väljendanud nii Kuku raadios kui ka Eesti Televisioonis –, on Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra muutmisele omaalgatuslikku vastupanu? Sellepärast et institutsioon Vabariigi Valitsus ei tunnusta olulisemat põhiõigust ehk siis §-i 18, mis ütleb, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. 

13:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie konstruktsioonid näitavad, et seaduse lugemine ei aita alati seaduse mõistmisele kaasa. Ma igaks juhuks loen ette selle § 129, millest te siin räägite – võib-olla inimesed, kes kuulavad infotundi, ei saa aru. "Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus."

Kuidas kõik see, mis te olete praegu kokku pannud, seondub vaktsineerimisega? Vaadake, kui on erinevad sõnad, ka erinevad laused, siis erinevates kontekstides need võivad tähendada hoopis midagi muud.

Palun ärge pange minu suhu sõnu, mida ma ei ole öelnud! Mis rumal jutt see on, et mina olen rääkinud Eesti Televisioonis, et Eesti inimestega korraldatakse inimkatseid!? Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud ja ka ei ütle. Ma olen pidevalt rõhutanud seda, et vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja see jääb vabatahtlikuks. Täpselt nii on. Inimesed, kes ei soovi lasta ennast vaktsineerida, saavad vaktsineerimisest keelduda, aga ma tõesti soovitan ikkagi kõigil, kellel see võimalus on, lasta ennast vaktsineerida, sest teaduslikult on tõestatud, et vaktsineerimine aitab haigestumist ära hoida, see aitab just raskeid haigusjuhte vältida, nii et inimesed ei satuks haiglasse ja, veelgi enam, et inimesed selle haiguse tagajärjel ei sureks. Heaks tõendiks selle kohta on hooldekodudes vaktsineerimine. Sellel hetkel, kui Eestis oli nakatumine väga kõrgel tasemel, oli hooldekodudes nakatumine väga madal, sellepärast et hooldekodude inimesed olid vaktsineeritud ja tänu sellele ei tulnud seal raskeid haiguspuhanguid ega ka mitte täiendavalt surmasid. Nii et kui see võimalus tekib, siis kindlasti kasutage seda.

Aga ma soovitan teil ikkagi minna tagasi ülikooli ja teha läbi terve see stuudium, kus on väga palju juuraaineid. Siis te saate kogu selle pildi, kuidas need paragrahvid omavahel hakkavad seostuma ja kuidas Eesti õigusruum üldiselt toimib.

13:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks kohapeal registreeritud küsimus. Kert Kingo, palun!

13:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma sooviksin saada selgust. Te olete välismeedias öelnud ja olete ka meil siin korduvalt rõhutanud, et Eestis ei sunnita kedagi vaktsineerima. Hetk tagasi ütlesite ka, et igaühel on õigus keelduda vaktsineerimisest. Samal ajal, ma loodan, et ei ole ka teile see teadmata, on haiglad vallandanud ja vabastanud töölt töötajaid, kes ei ole vaktsineeritud, eriti siis, kui meil olid koroonanäidud kõrgemad. Te ei saa seda eirata ega öelda, et te ei tea seda. See tähendab seda, et neid inimesi on põhimõtteliselt sunnitud ja survestatud vaktsineerima. Nad on pandud valiku ette, kas vaktsineerite või jääte tööst ilma. Mida te nüüd selles suhtes ette olete võtnud, kui haiglad on rikkunud valitsuse otsust ja käitunud peaministri sõnale vastupidiselt? Mida te selles suhtes ette olete võtnud? Kuidas te olete kaitsnud neid inimesi, kes on seetõttu tööst ilma jäänud?

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaadake, põhiseadus toimib kogumina. Inimese õigusi saab piirata teiste inimeste kaitseks. Põhiseaduse § 16 ütleb, et igaühel on õigus elule. Inimesed, kes tulevad haiglasse, on nõrgenenud immuunsussüsteemiga, ja seetõttu, kui nemad saavad selle haiguse, siis selle tagajärjel nad võivad surra. Hea kolleeg Helmen Kütt on siinsamas Riigikogus tähelepanu juhtinud ka sellele, et kui ühel pool on inimese õigus elule ja teisel pool on tööandja õigused või töötaja õigused, siis kust see tasakaal läheb. Vaktsineerimine on ja jääb vabatahtlikuks, aga samas peab iga tööandja riskianalüüsi käigus hindama oma töötaja nakatumise ohu laadi, suurust ja kestust ning ta peab võtma kasutusele ka ohutusmeetmed selle mõju vältimiseks või vähendamiseks. Tööandja ei saa kohustada töötajat vaktsineerima minema, st töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Kuna töötajaid ei saa vaktsineerima sundida ja seda ei tohi ka teha, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega, siis kui selles ohuanalüüsis või riskianalüüsis pole võimalik ohtu kõrvaldada teistsuguste abinõudega või siis terviseriski vähendada nii, et see oleks võimalikult madalal tasemel, siis on oluline see, et töötaja teaks, mis on see tagajärg tööandja vaates. Kui inimene keeldub vaktsineerimast, peaks talle siis andma või pakkuma mingit teistsugust tööd. See on nagu mis tahes teise töötingimusega, et kui see töö sulle ei sobi, siis sa ei saa seda tööd teha. Sulle pakutakse teistsugust tööd sellesama tööandja juures. Aga kui seda pole pakkuda, mida siis teha? Inimesel on õigus elule ja tervisele. Aga see inimene, kes satub haiglasse, sest ta on nõrga immuunsussüsteemiga – tema elu kaalub igal juhul üles selle, et [asutuses keegi] inimene tahab töötada ilma vaktsineerimata, [olles koos] nende inimestega, kes võivad jääda haigeks. Nii et selleks, et meil ei oleks raskeid haigusjuhtumeid ja et meil ei oleks surmasid, on sellised ohutusmeetmed vajalikud.

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:25 Muud küsimused

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Nüüd on selline lugu, et me oleme läbinud kõik etteantud küsimused, mis meil olid. Kuna meil on veel poole tunni jagu aega, siis on võimalik kohapeal hakata registreerima küsimusteks. Esimesena saab küsida Kalle Grünthal. Palun siis küsimuse esitamise ajal öelda ka, kellele on küsimus ja mis on teema.

13:25 Kalle Grünthal

Aitäh! Küsimus on suunatud Kaja Kallasele ja teema on vaktsineerimine. Kõigepealt ma tänan sind soovituse eest minna tagasi ülikooli, aga ma soovitan ka teil minna tagasi kordusõppustele ülikooli, sest tundub, et te ei suuda normitehniliselt üldse midagi kokku lugeda. Meil tekkis ju vaidlus selle üle, mis asi see põhiseaduslik kord on. Ma pean siis kolmas kord üle rääkima definitsiooni. Paragrahv 54 kommentaarides antakse järgmine definitsioon: "... põhiseadusliku korra mõiste hõlmab riigi institutsioonide (riigivõimu) toimimist ning olulisemate põhiõiguste ja inimväärikuse tunnustamist." Täpsemalt on põhiseadusliku korra mõiste kohta kirjas § 129 kommentaaris 4. Ma ei ole rääkinud paragrahvist, vaid ma rääkisin kommentaarist, millega sisustatakse põhiseadusliku korra mõiste. Ja seal on kenasti kirjas, et põhiseadusega korrarikkumiseks võib pidada olukorda, kui mõni põhiseaduslik institutsioon ehk valitsus süsteemselt jätab täitmata enda kohustused. Aga tont sellega, seda peate tükk aega veel õppima, et aru saada, mis see normitehniliselt tähendab. Minu küsimus on hoopis selles: te ütlesite, et teie ei ole mitte kunagi tahtnud teha inimkatseid või meditsiinilisi uuringuid, aga sellessamas Kuku raadios, sellessamas Eesti Televisioonis te teatasite, et te soovite saada Johnsoni & Johnsoni vaktsiini, ning pakkusite vahetuskaubaks vastu meditsiini- ja teadusuuringuid. Kas te olete juba need laused unustanud? 

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab Johnsoni & Johnsoni vaktsiini, siis mina ei ole ühtegi pakkumist mitte kellelegi teinud. See oli nii, et meiega võeti ühendust, et selline võimalus oleks. Erasektori inimesed tol hetkel, kui meil vaktsiini oli väga vähe, pakkusid välja võimalikku koostööd. Ja mina küsisin selle peale, mis oleks selle koostöö tingimused, aga neid koostöötingimusi tegelikult ei saabunud, nii et mingeid otsuseid ei ole võimalik selle põhjal teha. Ma arvan, et see, et Eesti valitsus uurib erinevaid võimalusi, selleks et epideemiast välja tulla, et ühiskond saaks olla avatud, et meil ei oleks piiranguid, et meil meditsiinisüsteem peaks vastu ja inimesed ei jääks haigeks ega selle tagajärjel ei sureks, on iga valitsuse kohustus. Nii et erinevaid võimalusi on uuritud. Aga palun ärge tõesti pange mulle mingeid sõnu suhu, ärge omistage mulle väiteid, mida ma ei ole öelnud. Ärge lihtsalt valetage niimoodi tuimalt kogu aeg. Palun ärge tehke seda! Teie seiske oma sõnade eest ja rääkige, mida teie arvate asjadest, nagu te ju vabalt ka teete, aga ärge minu eest rääkige, teeme nii. 

13:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

13:29 Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Minu küsimus on ka peaminister Kaja Kallasele ja mina küsin majanduse, maksude ja eelarve teemal. Tuli välja Eesti Panga majandusprognoos, mis ütleb, et Eesti majandus võib sel aastal kõige positiivsema stsenaariumi järgi kasvada isegi üle 8,5%, mis muidugi tähendab tegelikult majandusbuumi. Ja selle majandusbuumiga käib kahtlemata koos ka väga arvestatav maksulaekumiste kasv. Nüüd juba Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi viimase koondkokkuvõtte järgi on maksulaekumised meil tänaseks ületanud koroonaeelse taseme. Sellest lähtuvalt on Rahandusministeerium hinnanud, et laenata on vaja vähem. See on kahtlemata väga hea uudis. Aga mulle jäi kõrva nii Eesti Panga viimatisest teatest kui ka Rahandusministeeriumi varasemast hinnangust, et maksulaekumised on väga head. Jutt [käib aga sellest], et hoolimata väga korralikest maksulaekumistest tuleb ikkagi jätkata kärpimisega. Ma nüüd küsin teilt, millises universumis on võimalik niimoodi elada, et ei pea tegelema kärpimisega. Meil oli juttu kärpimisest siis, kui majandus langes ja maksulaekumised olid madalad, siis öeldi, et on vaja kärpida sellepärast, et raha ei ole, ja laenu ka ei tohi võtta. Nüüd on meil maksulaekumised kõrged, raha jääb üle, isegi laenu ei pea võtma, aga ikka on vaja kärpida, seepärast et muidu me kütame buumi. Kas on kuskil mingisugune selline maailm ka, kus ei pea kärpima? Andke meile palun signaale, mida valitsus kavatseb teha! Kas ka hea elu ajal räägime jätkuvalt kärpejuttu?

13:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, selle Eesti Panga majandusprognoosi valguses on muidugi kummaline, et ma kohe poole tunni pärast seisan teie ees seepärast, et te olete esitanud mulle umbusalduse, kuna ma olen Eesti majanduse tuksi keeranud. See kuidagi ei lähe nagu omavahel üldse kokku. Aga eks me jõuame sellest rääkida siin järgmiste tundide vältel.

Tõesti, see Eesti Panga värske prognoos on väga positiivne. Nad pakuvad majanduskasvuks 5,3–8,2% ja järgmiseks aastaks 3,8–4,9%. Hea olekski vaadata neid kahte aastat koos, sest kui ühel aastal on kiire kasv, siis teisel aastal tähendab see kindlasti aeglasemat kasvu. Ja positiivseid sõnumeid on seal ju veel. Eesti ettevõtjad plaanivad töötajate arvu suurendada. Küsitlusandmed näitavad optimismi laialdast tõusu. Mida see kõik näitab? See näitab seda, et lisaeelarvega vastu võetud kriisimeetmed olid hästi sihitud ja me saime tegelikult majanduse väga kiiresti toimima. Sellega seoses küsin ka, et äkki te võtate siis umbusalduse tagasi, eriti kui meil on nüüd prognoos, mis ütleb, et tegelikult on kõik hästi ja sellel mingit alust ei ole.

Nüüd küsimus selle kohta, mis puudutab riigieelarvet ja riigi eelarvestrateegiat. Te teate ise väga hästi, et see auk, mis on riigi eelarvestrateegias, on ikkagi tunduvalt suurem, st selline, mida see majandusprognoos või -kasv kohe ei kata. Te olete ise möönnud, et jah, te oletegi kirjutanud sellise blufi sinna riigi eelarvestrateegiasse ja selle blufi vastu on tehtud tegelikult ju erinevaid unistusi. Eesti eelarve, nagu te ise endise rahandusministrina väga hästi teate, kulgeb teatud eelarvekalendri järgi. Ja see eelarvekalender ütleb seda, et septembris me tuleme välja eelarvega. Enne seda meil ei ole põhjust tegelikult mingeid muid otsuseid teha.

Ma tahan veel igaks juhuks öelda seda ka, mis nüüd puudutab seda puudujääki. Puudujääk loomulikult väheneb, kui tulud suurenevad, see on arusaadav. Aga kui vaadata Eesti Panga ühte slaidi, siis nad ütlevad siin, et võrreldes paljude teiste riikidega on Eesti praegune eelarve puudujäägi vähendamise kava vähem ambitsioonikas. Kõik teevad seda, kõik riigid üritavad saada ikkagi tulusid ja kulusid paremasse tasakaalu, kui need on siiamaani olnud.

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena küsib Heiki Hepner. Palun!

13:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Minu küsimus läheb keskkonnaministrile ja on tegelikult ajendatud siin vahepeal ka Riho Breiveli küsitud jahindusest. Keskkonnaminister vastas, et ei ole mõistlik võtta jahimaa kasutamise puhul renti. No selle üle võib muidugi arutada ja vaielda, aga me teame, et riigimetsa maadel siiski teatud jahimaid renditakse välja ka raha eest ja oksjonil. Kas on kavas seda praktikat muuta?

Ja küsimuse teine pool puudutab 50 + 1 eramaade olemasolu. Sellel on väga selge põhjus, miks seda tehti. Üks on see, et oleks metsaomanikud kaasatud ja ka jahimaa kasutaja aduks seda või et tal oleks nagu sund mingil määral arvestada ka metsakasvatajate muresid, just kahjustuste minimeerimisel. Ma olen nõus, et kahjustuste minimeerimine on tegelikult prioriteet. Aga sel on ka teine, praktiline pool. Teie ütlete, et 30% või 33% ehk 1/3, aga võib-olla keegi teine pakuks 40% või 49%. Siis tuleks ju tegelikult eelistada neid, kes pakuvad suuremat osa. Sellest on tulnud ka see 50% nõue. Kuidas te seda kommenteerite?

13:35 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma alustan rentimise temaatikast. Nii nagu ma ütlesin, ma arvan, kõigepealt, kui me räägime sellest, et keegi võtab riigilt maa kasutusele ja mitte ainult jahi otstarbel, vaid tervikuna, siis muidugi sellel on mingisugune hind ja see on meil riiklikult välja kujunenud. Mina räägin sellest, et ükskõik kes need maaomanikud on – eraomanikud, riigi esindajad või põllumehed –, loomade arvukuse piiramine on tegelikult oluline kõigile. Me keegi ju ei taha, et metsloomad hävitaksid kas selles metsas või sellel põllumaal kogu saagi. Ma arvan, et metsloomade arvukust tuleb piirata, seda tuleb hoida kontrolli all, samal ajal võimaldades ka ohtu sattunud liikidel oma elujärge siin Eesti riigis parandada.

Nüüd teine temaatika, mis puudutab eramaa omanikega lepingute sõlmimist. Me räägime sellest, et me üritame leida siin kompromissi. Kas see kompromiss on 51, 33 või mõni muu ilus number, see ongi läbirääkimiste kokkulepe. Minu teada nii, et kui eramaa omanikud, sh riik tervikuna, või jahimaade omanik tahab jahipidajat välja vahetada, siis 51% allkirjade kokkusaamise korral on see juba praegu võimalik.

Mis puudutab seda 51% nõuet, siis siin on väga erinevaid näiteid. Meil on olemas Tartumaa näide, kus see 51% nõue oli täidetud sellelt jahindusseltsilt ja tegelikult kõik need load – minu meelest oli neid kokku kümme tükki – said ka pikendatud. Seal oli eramaa omanike nõusolek ja jahiseltsi nõusolek ning ka riik RMK ja Keskkonnaameti kaudu andis nõusoleku. Samas ma ei ole nii optimistlik, et kõikides piirkondades on võimalik 51% nõue saavutada, sellepärast et teatud takistused on siin ees, alates sellest, et maad on antud rendile ja õiget omanikku ongi väga keeruline kätte saada.

Aga nii nagu ma ütlesin, see protsent peab olema, kust me neid läbirääkimisi alustame. Ma olen pakkunud välja ka ühe kompromissi, et tõepoolest tulla tagasi jahindusnõukogudes sellise 2 + 1 metoodika juurde: kaks korda üritatakse leida konsensust selle 51% nõude juures ja kui seda ei saavutata, siis kolmandal korral on võimalik hääletustulemusega 3/4 häältest üheksaliikmelises nõukogus anda see jahindusloa pikendus. Aga see eeldab tõepoolest seda, et esimesed kaks korda on otsitud sisulist konsensust.

13:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

13:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Mu küsimus on peaministrile. Austatud peaminister! Mind paneb väga sügavalt imestama see, et te jätkuvalt ja pidevalt, selle asemel et ise midagi positiivset ära teha, süüdistate kõiki teisi ja ka eelmist valitsust, sh immigratsiooni teemal. Ma tuletan teile meelde, et just nimelt sellel ajal, kui teie erakond oli 17 aastat võimul, tehti immigratsioonikvoodile 18 erandit, sh täiesti jaburaid, just sellel ajal, teie võimu ajal kasvas immigratsioon hüppeliselt, jõudis tuhandeteni. Eelmise valitsuse ajal ettevalmistatud välismaalaste seadus, mis oleks sellele piiri pannud, oleks peatanud meie palgalõksu jäämise, meie tehnoloogilise arengu peatumise, oleks pannud piirid ülikoolide kasutamisele immigratsioonipumbana – selle lükkasite just teie tagasi. Tänavu on emigratsioon kasvanud oluliselt, see on ületanud ka eestlaste tagasirände, ja eestlaste väljaränne on kasvanud. See on kõik [toimunud] teie valitsuse ajal. Ja need, kes tulevad, ei ole sugugi haritlased ega spetsialistid, enamasti.

Ma tahakski küsida selle kohta. Te siin alguses väitsite, et ka teie tahaksite, et immigratsioon oleks kontrolli all. Kõige selle valguses ma tahaksin täpsustust, mida see kontroll siis tähendab. Kas see kontroll teie eelnevaid tegusid vaadates, teie valitsuse ja teie erakonna tegusid vaadates tähendabki seda, et immigratsiooni suurenemine ongi see eesmärk, mida te kontrollida tahate?

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kas teile endale ei tundu kummaline, et te süüdistate mind, justkui ma süüdistaksin teid, ja siis te süüdistate hoopis meid selle eest, et me oleme 17 aastat olnud võimul? See kõlab kuidagi väga kummaliselt.

Aga räägiks numbritest. Teil on sellised hästi üldised väited. Te ütlete, et sisseränne on massiliselt suurenenud, väljaränne on massiliselt suurenenud. Aga rääkige numbritest! Öelge konkreetselt, tooge konkreetsed faktid! Ma võin teid aidata. Mul on siin ees numbrid. Tähtajalised elamisload, elamisõigused 2017–2020. Tegelikult tuletan meelde, et 2016 oli Reformierakond veel võimul, aga sealt edasi ei olnud. 2016 – kokku 7435 elamisluba, elamisõigusi, 2017 – 8156, 2018 – 9079 ja nüüd – NB! – 2019, teie valitsus – 10 128 ja 2020 – 8573. Nii et tegelikult numbrite keel ei toeta seda, mida te räägite. Kui me räägime tähtajalistest elamislubadest ja elamisõigustest, siis need numbrid on enam-vähem samasugused. Nii et selles mõttes see päris tõele ei vasta, mida te väidate.

Küsimus on selles: kui see on teile nii oluline olnud ja kui te väidate, et see seis on nii halb – aga nagu ma ütlesin, faktid teid ei toeta –, siis teil oli aega kaks aastat võtta sellega midagi ette, aga ometi te seda ei teinud. Meie valitsus on olnud neli kuud võimul. Meil ongi erinevad vaated ka üldiselt poliitikale. Ja nagu ma ennist ütlesin, sellega, mida Jaak Valge mainis, et õpirändega on probleemid, me tegeleme, mis puudutab tudengite vajaduspõhist toetust, et siia tuleksid õppima need õpilased, keda me tõesti tahame. Samuti vaatame suuremat pilti kogu kõrghariduse raames. Kui see on probleem, siis tegeleme sellega täpselt seal, kus see probleem on. 

13:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

13:43 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina pöörduksin peaministri poole. Esmalt ma korrigeeriksin ära teie väite eelmises vastuses, et eelmine valitsus midagi ette ei võtnud. Oli küll kaks algatust, kaks seadusemuudatust, üks neist jõudis ka ilusti Riigikogusse, teine kahjuks ei jõudnud.

Aga mina sain inspiratsiooni Aivar Koka küsimusest. Vaadates, kuidas teie kõik olite väga uhked selle üle, et meil on nüüd valitsus, kus on naisi rohkem, kui senini üheski valitsuses on olnud, on mul sellega seoses küsimus. Minule ei ole teada ühtegi algatust, mida ametis olev valitsus oleks teinud, mis näitaks välja, et nad mõtlevad noortele peredele. Kas teie oskate mulle öelda, mida on praegune valitsus teinud selleks, et toetada ja aidata noortel peredel oma kodu soetada? Milliseid otsuseid on vastu võetud, milliseid meetmeid on rakendatud või milliseid tegevusi on tehtud? Palun konkreetselt vastata.

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võib-olla tulevikus te võiksite selle küsimuse ka registreerida, siis ma saaksin paremini ette valmistada. Praegu pean lihtsalt mälu järgi meelde tuletama, aga kui te järgmine kord küsite või kas või teete kirjaliku küsimuse, siis me saame panna selle kokku kogu valitsuse töö pealt.

Iseenesest väga õige küsimus. Noored pered on olulised, samuti see, kuidas noored pered saaksid paremini oma elu korraldada. Üks konkreetne asi, mida ma saan välja tuua, on just seesama toetus ja maal elamise projekt või programm, mille kohta ma vastasin ka Heiki Hepnerile, nimelt, kuidas soodustada seda, et inimesed saaksid kodu soetada ka väljaspool seda kuldset ringi, kuidas nad saaksid oma elu seal püsti panna, nii et oleks tööd ja leiba ning tuge seal, kus seda on kõige rohkem vaja. Aga tõepoolest, võib-olla on lihtsam niimoodi, et me vastame kirjalikult, kuna ma ei ole seda praegu ette valmistanud konkreetsete punktidena, ja siis te saate väga konkreetse vastuse ka.

13:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

13:45 Kalle Grünthal

Aitäh! Küsimus on suunatud Kaja Kallasele. Sooviksin märkida nüüd seda. Te ütlesite, et mina panen teile sõnu suhu. Ma ei ole seda teinud. Me võime maha istuda ja vaadata selle ERR-i telesaate ära ja kuulata ära ka Kuku raadios öeldud teie lause, et Johnsoni & Johnsoni vaktsiini vastu pakute siis Eesti rahva meditsiini- ja teadusuuringuid. Et see nii on, tuleb veel ka täna välja, juhul kui päevakord sinnamaani jõuab. Eestis on toimunud AstraZeneca meditsiinikatsed ilma inimesi sellest informeerimata. Need tõendid on olemas. Need tõendid tulevad täna või homme või mingil teisel päeval siin Riigikogu saalis arutusele. Te võite muiata, seda küll, aga see on niimoodi. Nii et ma ei tea, kes siis selle eest pärast vastutama hakkab.

Aga küsimus ikkagi puudutab seda, mida ma olen juba kolmas või neljas kord küsinud. Sooviks teada, kas juhul, kui leiab tõendamist, et selliseid katseid on tehtud, on Eesti kodanikul õigus osutada omaalgatuslikku vastupanu, kuna põhiseadusliku korra mõistes on tegemist olulise põhiõiguse rikkumisega.

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma lihtsalt tahaks seda öelda, et põhjus, miks te ei viita konkreetsetele tsitaatidele, on see, et teil ei ole neid tsitaate. Seetõttu te räägite ja väidate tõsikindlalt midagi, mida ei ole lihtsalt olemas. Ja see ei ole korrektne.

Ma tahan sellest põhiseaduslikust korrast ja sellest vägivaldsest vastuhakkamisest põhiseadusliku korra muutmisele rääkida. Te nagu pidevalt, mulle tundub, kutsute üles sellele vägivaldsele põhiseadusliku korrale .... Kuidas siin on, see § 54? "Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu." Te peaksite Eesti ajaloost teadma, kust selline paragrahv tuleb ja mis on selle paragrahvi mõte. See on see, et kui Eesti põhiseaduslikku korda hakkab näiteks mõni võõrvõim muutma, tahab astuda vastu, teha puhtaks, ma ei tea, Riigikogu, ja öelda, et see Riigikogu enam ei tööta, või astuda vastu seaduse alusel valitud Riigikogule, valitsusele jne, muuta seda korda vägivaldselt, siis Eesti kodanikud saavad sellele astuda vastu. Nii nagu oleks pidanud tegema ka 1940. aastal. Need on õppetunnid, mis on meie ajaloost, kus me oleme õppinud, et kui seda põhiseaduslikku korda vägivaldselt muudetakse, siis inimesed peaksid ka sellele vastupanu osutama ja nad peaksid selleks kasutama kõiki võimalusi.

Ma ei saa aru sellest, millele te praegu üles kutsute. Kas praegune Riigikogu ei ole teie arvates valitud vabadel valimistel ega ole legitiimne? Kas te ütlete seda? Või mida te ütlete? Mis see etteheide põhiseadusliku korra kohta on ja milleks te üles kutsute? Mis on see vägivaldne vastupanu? Mida te siin ehitate? Ma tahaksin sellest aru saada. Minu arvates see ei ole absoluutselt Eesti inimeste, Eesti rahva ega ka Eesti seadusandliku võimu huvides, et te seadusandliku võimu autoriteeti pidevalt õõnestate oma igasuguste väljaütlemistega.

13:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid Randpere ja Grünthal! Infotund tähendab seda, et Riigikogu liige küsib kaks minutit ja minister vastab kolm minutit. Ma ei näe, et meil oleks siin põhjust rääkida protseduurilistest küsimustest. Ma hea meelega annaksin nüüd sõna ... Härra Randpere, kas te ... Tänan! Martin Helme, palun!

13:50 Martin Helme

Aitäh! Küsimus on jälle peaministrile. Ma küll jah, juhiksin tähelepanu, et ei Kalle Grünthal ega keegi teine meist ei ole teinud mingeid üleskutseid vägivallale või ma ei tea, millele. See jutt, et mulle tundub ja mulle jääb mulje – on olnud ekslikud tunded ja ekslikud muljed. Muidugi see on hirmuäratav, selles mõttes, et me teame küll, missugune on olnud teie valitsuse see instinkt, et käsi haarab kohe kabuuri järgi ja koerad saadetakse peale, kui tundub, et midagi on valesti. Aga hea küll, jätame selle teema sinna, mul oli hoopis teine teema.

Aga enne veel, kui ma selle teise teemani jõuan, juhin tähelepanu sellele: oma eelmisele küsimusele sain vastuseks, et meie tekitasime tohutu augu. No ei tekitanud tohutut auku. See tohutu auk, millest te räägite, on eelmisel aastal tehtud prognoos eelmise aasta maksulaekumiste põhjal ja kogu minu jutu mõte oli see, et see eelmisel aastal tehtud prognoos ei vasta enam tänapäeval üldse tõele ja seda auku tegelikult ei ole. Mu küsimus oli, et kui seda auku enam ei ole, kas te siis kavatsete jätkata kärpimisjuttu või mitte, aga sellele te ei vastanud. Hea küll, ma ei küsi seda üle enam, ei peagi vastama.

Ma tulen Henn Põlluaasa küsimuse juurde, kus te rääkisite meile, et viimastel aastatel on Eestis olnud rändesaldo 8000 – 10 000 inimest ja kus see massiimmigratsioon on. Võib-olla meil siin jälle on standard täiesti erinev, aga kui Eestisse tuleb igal aastal sisse 8000 – 10 000 inimest, kusjuures ajutiselt tuleb sisse meil umbes 30 000 inimest lühiajaliste töölubadega, siis see ongi meie jaoks juba massiimmigratsioon. Eesti rahva arvu arvestades see ongi ju massiimmigratsioon. Ja me võtsime vastu meie valitsuse ajal ühe seadusemuudatuse välismaalaste seadusesse ja teine jäi pooleli, te võtsite valitsuses selle tagasi. Minu küsimus on see: kas 10 000 inimest Eestisse juurde, eesti keele mitteoskajaid teisest kultuuriruumist, teid üldse ei häirigi?

13:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea, et te ütlete, et teie erakonna liige ei kutsu üles mingile vägivaldsele põhiseadusliku korra muutmisele. Selles mõttes on hea, et te selle üle kinnitate. Ja nagu ma ise olen öelnud, ega mulle ka teie valitsus ei meeldinud, nagu teile ei meeldi meie valitsus, ma saan sellest täiesti aru, aga see ei tähenda, et ma ei pidanud teie valitsust seaduslikuks. See oli moodustatud Riigikogu enamuse baasil ja täpselt samamoodi on moodustatud ka meie valitsus. Nii et see on hea, et me oleme siin ühel nõul.

Tulles eesti keele juurde, jah, mind väga puudutab see, et Eestis võiks olla eesti keele õpe paremini korraldatud ja inimesi, kes eesti keelt Eestis räägivad, oleks rohkem. Üks asi on see, et inimesed, kes siin elavad, kes on juba Eesti elanikud, inimesed, kes tulevad ka juurde, peaksid pidama eesti keelt ja kultuuri au sees. Sellepärast me tulemegi novembris välja ka eestikeelse hariduse tegevuskavaga, et meil ei tuleks Eestis peale enam inimesi, kes eesti keelt ei oska, sest me teame, et eesti keeleruumis toimetulekuks peab olema ikkagi hea eesti keele oskus, aga selle nimel on meil vaja teha täiendavaid pingutusi. See, et juurde tulevatel inimestel ongi lihtsam minna, näiteks kui nad tulevad venekeelsest kogukonnast, [on õige], sest praegu nad panevad oma lapsed ka venekeelsetesse koolidesse ja nad justkui jäävadki isoleerituks. Meie keel on nii väike – eesti keelt räägib maailmas umbes miljon inimest – ja me peame seda igal võimalusel kaitsma. See ei tähenda seda, et me saame endasse sulguda. Need inimesed, kes tulevad, peavad meie keelt ja kultuuri au sees pidama. Ja me teeme kõik selleks, et seda keelt järjest rohkem õpitakse ja meie kultuuri austatakse. Kultuur areneb ju ka, nii nagu ta on arenenud sajandeid, tänu sellele, et on olnud inimesed, kes ei ole täiesti eestlased. On olnud saksa kogukonnal väga suur panus eesti keele ja kultuuri arendamisse ja neid kogukondi on teisigi.

13:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

13:55 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ministrid! Kui sa, Hanno, oleksid andnud mulle võimaluse küsida protseduuriline, siis ma oleksin sulle etteheite teinud, et kui on ainult seitse küsimust infotunnis, siis võiks lubada kaks täiendavat küsimust kohapealt. Muidu lõpeb see asi täpselt sellega, millega ta nüüd lõppes. Siin tekib pool tundi, mille käigus enamasti Kalle Grünthal saab halada selle üle, et ta on ülikoolist välja jäänud või välja visatud või et see on pooleli jäänud, ja siis Kaja Kallas annab talle hullumeelseid soovitusi minna tagasi Tartu Ülikooli. Ma ei saa aru, mida on Tartu Ülikool Kaja Kallasele nii halba teinud, et ta sellist asja talle soovib. Aga see selleks.

Tegelikult oleks saanud ka natukene parema jaotuse küsimustele, kui oleks antud kaks lisaküsimust. Ja nüüd ma vaatan, et haridusminister ei ole peaaegu üldse rääkida saanud või, ütleme otse välja, ei olegi rääkida saanud. Ma parandan selle vea. Ma annan sulle võimaluse, hea haridusminister. Räägi meile seda, et nüüd, kui meil on üks päris raske koroona-aasta seljataga koolidele, õpilastele, milline on sinu hinnang. Kas see aasta jätab mingi jälje nendele lastele, kes koolis käisid, või me oleme sellest siiski suhteliselt hästi välja tulnud või väga hästi välja tulnud? Kas või võrdlus. Tundub, et majandus on kosunud hästi, aga teadmised paistavad natuke hiljem välja. Mis sinu selline intuitsioon ütleb, mida ütlevad sinu kontaktid õpetajatega?

13:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kas me jõuame vastata, jah? Aitäh, austatud küsija! Väga hea küsimus. Me tõesti praegu helistame läbi kõiki Eesti üldhariduskoole, et saada tagasisidet, kuidas on distantsõppe ajal läinud. Üldiselt on tagasiside selline, et koolid said sel korral oluliselt paremini hakkama kui esimese laine ajal. Õpetajatel oli teadmisi rohkem ja oskusi rohkem, ka lapsevanematel oli teadmisi rohkem. Näiteks, kui eelmise laine ajal iga kaheksas õpetaja kasutas videotunde, siis nüüd teeb seda juba iga teine õpetaja. Nii et ma usun, et tulemus oli parem kui eelmisel korral. Samas, meil on käes esialgsed andmed põhikooli lõpueksamite tulemustest. Me analüüsime neid ja kindlasti anname ka teada, aga esialgsed indikatsioonid ütlevad, et jah, need tulemused on kehvemad, kui on olnud eelnevatel aastatel. Aga nendest täpsemalt juba edaspidi.

Kas ta on jätnud jälje? Kindlasti on ta jätnud jälje, sest me teame juba nüüd uuringute põhjal, et praktiliselt pool 15–24‑aastastest noortest on öelnud, et neil tekkisid vaimse tervise probleemid. Koolide rahulolu‑uuringus näiteks pooled 11. klassi õpilased ütlesid, et neil on alati või tihti kõigest kõrini. Ja 11. klass oli ka see klass, kes kogu distantsõppeperioodil pidi olema kõige rohkem distantsil. Nii et kindlasti on märkimisväärsed tagajärjed pikast distantsõppeperioodist ja kindlasti me kavatseme nendega ka süsteemselt tegeleda.

13:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Nüüd on aeg sealmaal, et on aeg kuulutada välja infotunni lõpp ja teha saalikutsung selleks, et me saaksime istungit rakendada. Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele ja aitäh küsijatele!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee