Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

08:58 Istungi rakendamine

09:00 Esimees Jüri Ratas

Tere hommikust, head ametikaaslased! (Helistab kella.) Austatud Riigikogu, ilusat laupäevast päeva! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu täiendavat istungit, mille olen kokku kutsunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 ning Riigikogu juhatuse k.a 9. juuni istungi otsuse alusel ja juhatuse ettevalmistatud päevakorraga. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.

Siis liigume edasi kohaloleku kontrolli juurde. Nimelt, Riigikogu täiendava istungi ajal kontrollitakse kohalolekut enne hääletust, kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab, see tuleneb § 77 lõikest 3, ja kvoorumi puudumisel lõpeb istung automaatselt. Head ametikaaslased! Kohaloleku kontroll. 

09:01 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Head ametikaaslased! Meil tuleb lahendada eelnõu 366 kolmanda lugemise materjalide kättesaadavaks tegemise küsimus. Enne kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, on meil vaja see küsimus lahendada. Küsimuse sisu on järgnev. Nimelt on meil järgmise, s.o 18. töönädala teisipäeva kavandatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 kolmas lugemine. See tähendab, et kolmanda lugemise aluseks olevad dokumendid ehk eelnõu lõpptekst pidi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 62 kohaselt olema Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud eilseks, s.o 11. juuni kella 17-ks. Juhatus arutas oma 10. juuni istungil seda küsimust, kas lükata dokumentide kättesaadavaks tegemise aeg ühe tööpäeva võrra edasi, s.o 14. juuni kella 17-ks, kuid siin ei saavutatud konsensust. Kuna juhatuses ei olnud selles küsimuses üksmeelt, soovib üks juhatuse liige panna Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel Riigikogu täiskogus hääletusele küsimuse, kas võimaldada eelnõu 366 kolmanda lugemise aluseks olevate dokumentide esitamist 14. juuni kella 17-ks. Ja seda küsimust me peaksime hääletama. Nagu ikka, nüüd tulevad ka mõned protseduurilised küsimused. Kalle Grünthal, palun!

09:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on hea näha teie väljapuhanud ilmet. Ma usun, et te saate ka pudeli lahti. Küsimus on selles, et ma väga hindan teie sellist, ütleme, demokraatlikku lähenemisviisi teatud parlamentaarsete küsimuste lahendamisel. Ja mu küsimus puudutab seda hääletamise korda, kas enne haamrilööki või peale haamrilööki. Ma väga hindan seda, et meie väga konstruktiivne arutelu jätkus ka meie suurepärases kohvikus, kus on väga töökas ja raha armastav, vabandust, rahu armastav kollektiiv. Ja siis te võtsite vastu sellise saalomonliku nagu otsuse, et me arutame selle küsimuse läbi. Mul on väga hea nentida, et juhatus on töötanud, ja ilmselt siiski ainult tänu ametnike tõsisele pingutusele [on õnnestunud] veenda teid selles, et seekord oli Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal absoluutselt õigus hääletamise protseduuride läbimisel. Nüüd on meie meilile saadetud teade hääletamise korra kohta. Ma saan aru, et Imre Sooäär protesteerib selle peale, sest tema arvates peaks ikkagi niimoodi olema, et võimatu on kuskilt Riigikogu tagumistest nurkadest isikutel jõuda siia joosta. Ma tuletan Imrele meelde, et meil on täiskogu istung, täiendav istung. Me peame olema saalis, aga mitte Riigikogu tubades kuskil. Aga nüüd on küsimus ... Ma tahan teid esialgu tänada. Aitäh!

09:05 Esimees Jüri Ratas

Jaa, tänamist on ikka hea kuulda meil kõigil. Nii et Riigikogu juhatus tõesti seda arutas ja siin ei olnud meil eriarvamusi. Läheme siit sellest küsimusest edasi. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline küsimus!

09:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ka mul on ülimalt hea meel teid näha tänasel lauapäevasel hommikul ja üldse kõiki meie häid kaaslasi on hea näha – kõik on rõõmsad-rõõsad ja me saame selle asjaga pihta hakata.

09:05 Esimees Jüri Ratas

Austatud Paul Puustusmaa, mul on palve: kui saab, siis võiks natukene rohkem otse mikrofoni rääkida. Ja ma palun ka saalis vaikust! 

09:06 Paul Puustusmaa

Jah, tänan sõna andmise eest! Mul on hea meel kõiki tervitada tänasel uhkel ilusal laupäevasel hommikul. Me saame siit ilusti edasi minna. Aga on mõningased protseduurilised küsimused. Ja esimene puudutab sellist momenti. Kui te täna tutvustasite kvoorumi olemasolu nõutavust seoses erakorralise istungiga, siis kuidas see kodukorra järgi on – kui mina olen küll saalis, aga ma ei registreeri ennast ära, kuigi ma istun siin, kas ma olen siis kvoorumi hulka loetav või mitteloetav?

09:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui te istute siin saalis ja on kohaloleku kontroll ja te vajutate nuppu, et te olete kohal, siis te olete kohal. Kui te istute siin saalis ja te seda nuppu ei vajuta, siis teid ei registreerita kvoorumi hulka. Sellist praktikat on siin saalis olnud ka varem. Te soovisite edu laupäevaks, aga meil on ju mõnus päev ka homme väga suure tõenäosusega ees, kui peaks juhtuma, et päevakord ei saa ammendatud. Aga nagu eelmine kord, me töötame lootuses, et tempo on mõnus ja hea. Peeter Ernits, palun protseduuriline küsimus!

 

09:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Jah, tempo on mõnus ja ilm on ilus. (Juhataja helistab kella.) Ma tänan, et lõpuks see kelluke kõlas, sest kogudus on üsna rahutu, mõni koguduse aseesimees eriti, korduvalt varem – [see oli põhjus,] miks ma algul [protseduurilise küsimuse] üles panin. Aga sisuline protseduuriline küsimus on see: kui praegu on ettepanek hääletada, kas saaks seda etteteatamist lühendada, siis kust lugupeetud juhataja üldse teab, et eelnõu 366 teine lugemine täna lõpeb? Äkki ta ei lõpe ka homme. Siis tuleb jälle uuesti hakata arutama või lühendama.

09:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Selles mõttes on teil õigus, et eks me peame siin Riigikogus dünaamilised olema. Aga kui vaadata järgmise nädala päevakorda, siis tõsi on see, et 366 kolmas lugemine on ka päevakorda tingimuslikult kirja pandud, kui see lõpetatakse täiendaval esimesel või täiendaval teisel istungil. Nii et selles mõttes on teil õigus – oht on, et seda ei lõpetatagi, ja sellepärast ongi ta päevakorras tingimuslikult. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

09:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd, kus me oleme selgeks saanud selle hääletamise korra, mis annab ... No ütleme, et see asi on selge põhimõtteliselt. Aga siis me oleme fakti ees, et üks eelnõudest, mis tekitas vaidluse, läbis siin saalis lugemise ebaseaduslikult ehk oluliselt protseduure rikkudes. Kuidas me peaksime praegu lahendama selle olukorra, et see asi muutuks seaduslikuks?

09:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui te viitate sellele hääletusele, siis ka juhatuse palve saalile on ju see, et me lähtuksime sellest väljakujunenud praktikast, mis on selline, et vaheaega palutakse enne hääletusprotseduuri algust. Ja kui me mõtleme toonasele istungile, siis ka tookord oli nii, et peale arutelu ka teie fraktsiooni esimees, kui ta ütles, et ta soovib seda hääletada, palus kohe vaheaega, st samal hetkel või samal ajal. Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

09:09 Ruuben Kaalep

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu esimees!

09:09 Esimees Jüri Ratas

Tere hommikust!

09:09 Ruuben Kaalep

Ma tahaksin meelde tuletada, et meie üle-eelmisel istungil juhtus selline kahetsusväärne intsident, et kolleeg Henn Põlluaas soovis võtta 10 minutit vaheaega enne ühte olulist hääletust, aga kuna ta tegi seda pärast saalikutsungit, siis teie talle selleks võimalust ei andnud. Nüüd on Riigikogu juhatus teinud otsuse või õigemini avalduse, öeldes, et täiesti selgelt ja üheselt ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 83 lõige 2, et vaheaega võib nõuda, ma tsiteerin, enne hääletamist. Ja Riigikogu juhatuse avaldus oli ka mõistetav niimoodi, et hääletuse alguseks loetakse istungi juhataja haamrilööki. Nüüd, kui seda võimalust kolleeg Henn Põlluaasale enne hääletust ei antud, kas seda tuleb siis mõista nii, et teie Riigikogu esimehena panite sel hetkel toime Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumise?

09:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu juhatus on vastanud, on lisaks Riigikogu kodu- ja töökorrale Riigikogu tööpraktika. Ja tööpraktikale tuginedes oleme võtnud kümneminutilisi vaheaegasid või palunud kümme minutit vaheaega võtta kohe enne hääletusprotseduuri algust. Aga ma arvan, et nüüd on see küsimus paremini selge meile kõigile, ja ma arvan, et see on tervitatav. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

09:11 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on selline protseduuriline küsimus, mis puudutab hinnanguid parlamendikoosseisule. Siin 10. juunil on Reformierakonna liige, [kunagine] aseesimees Siim Kallas öelnud, et parlamendis on üks äärmusrühmitus. Äkki te sealt kõrgelt ülevalt vaadates näete ja ütlete, kus te näete siin parlamendis äärmusrühmitust. Kas see on olemas või ei ole? Kuidas sellega on? 

09:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

09:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Üle-eelmisel istungil selgus, et Riigikogu juhatus on vastu võtnud otsuse, et kui läbirääkimiste käigus saadik tsiteerib mõnda klassikut või ükskõik keda raamatust, siis ta ei saa kolme lisaminutit. See on väga halb signaal meile kui vanale põlisele kultuurrahvale, et juhul kui raamatut tsiteerid ... Aga minu küsimus on: kas sel juhul, kui raamat välja printida paberi peale – metsast on kahju, aga tühja sellest –, võiks olla? Siis me peame lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Ja raamat kui selline on iseenesest paberkandja, mis tähendaks, et ka need, kes hakkavad eelnõusid esitama, ei tohiks pabermaterjale kasutada, vaid peaksid tegema seda peast, mis on muidugi keeruline olukord, kui pärast tehakse faktikontroll. Mil moel saab abimaterjale kasutada?

09:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et teie küsimus on seotud läbirääkimiste voorus kuni kolme minuti lisaaja küsimisega. See on olnud ja on. Selle mõte on see, et alati juhataja otsustab, kas anda seda kolme lisaminutit või mitte. See ei saa kindlasti olla seotud sellega, kas midagi tsiteeritakse või ei tsiteerita. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

09:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Et oma küsimust arusaadavamaks teha, ma toon piltliku näite elust. Me teame kõik, et punase tulega ei tohi jalakäija ületada sõiduteed. Aga mõned inimesed käivad ikkagi väljakujunenud praktika kohaselt punase tule ajal üle. Ütleme, politsei algatab sellisel juhul, rikkumise korral, väärteomenetluse. Nüüd mina ei saa aru teie mõttekäigust. Meil on olemas seadus selle jaoks, mismoodi toimub hääletamine, aga teie vaatamata sellele ütlete: mis siis, et on olemas kord, me teeme ikkagi nii. Me läheme sisuliselt nagu punase tulega üle tee. Ma ei saa praegu teie mõttekäigust aru, sest on olemas ju kodifitseeritud õigus, mis on meil paberil olemas, ja on olemas ka n-ö tavad ja kombed, mis on samuti üks õigusallikas kui selline. Aga siin õigusaktide hierarhias on ju tegelikult selline olukord, et kõigepealt on seadus, see on kõrgemal tasandil kui tavad ja kombed. Kui mu küsimus jäi väga arusaamatuks, siis võib-olla teie lugupeetud abilised sealt vasakult käelt aitavad teid selles küsimuses. Me ei saa ju võtta ja visata kõrvale seadust ja lähtuda väljakujunenud praktikast. Kumb siis õige variant on?

09:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti tuleb vaadata Riigikogu tööpraktikat ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust alati koos. Protseduuriline küsimus, Mihhail Stalnuhhin, palun!

09:15 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, lugupeetud härra esimees! Me tunneme teid kõik kui väga demokraatlikku, pehmet ja iga inimesega ühist keelt leida soovivat inimest. Aga kõik selles saalis ei ole sellised. Ja meile teie debatt nende protseduuriliste küsimustega seoses ei paku mingit huvi. Mul on protseduuriline küsimus: kas mul protseduuri alusel on võimalik teha teile ettepanek panna sellele saalile hääletamiseks otsus protseduuriliste küsimuste kuulamise lõpetamiseks?

09:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda on päris palju arutatud ka Riigikogu juhatuse tasandil. Meie hinnangul kodu- ja töökorra seadus sellist võimalust ei anna. Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

09:16 Ruuben Kaalep

Jaa, vaadake, hea Riigikogu esimees, teie ütlesite selle üleeile toimunud hääletuse kohta, kus rikuti kodu- ja töökorra seadust, niimoodi, et see teema on praeguseks lõpetatud ja kõik on lahendatud. Minu jaoks see niimoodi ei ole, kuna see protseduurireeglite rikkumine tähendas ühtlasi, et mina ei saanud teostada oma demokraatlikku mandaati. Nähes selgelt tolles olukorras, et seadust rikuti, olin ma veendunud, et selline hääletus ei saa olla õiguslik, ja seetõttu jätsin hääletamata. Nüüd ma tahaksin küsida, kuidas me selle olukorra lahendame. Sellel seaduse ja protseduuri rikkumisel oli siiski selge mõju ka hääletustulemusele.

09:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu ma ka toona ütlesin, ütlen ka täna teile, et me peame lähtuma ka kodu- ja töökorra seaduse §-st 85, mis on "Hääletamistulemuste teatavakstegemine". Siin lõige 2 sätestab, et pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. Nii et ma arvan, et sellest me peamegi lähtuma. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

09:17 Urmas Reinsalu

Aga millega me õigupoolest täna ja homme siin tegeleme? Ma ei jaga seda dramaatilist paatost, mida [esindavad] vennad ja õed minu vasakul käel, mis puudutab seda eelnõu, et põhiõiguste süsteem laguneb kokku, kui see eelnõu sellisel kujul vastu võetakse või see baas moodustub. Küll aga on õige, et selle eelnõu sisuline arutelu või poleemika ka komisjonis algas alles pärast seda, kui muudatusettepanekute aeg oli läbi, st teise lugemise ettevalmistamisel komisjonis. Tõesti kerkis esile rida küsimusi, mis olid seotud sellega, kas topeltbaasid jäävad alles; milline on ristkasutus; kas kuritegude kataloog, mille puhul passi sõrmejälgi kasutada, on liiga avar või mitte; vandeadvokaat Glikman on arutlenud, kas loa andmine tuleks upgrade'ida kohtuniku tasemele prokuröri tasemelt jne. Need on täiesti legitiimsed ja ratsionaalsed küsimused. Möödunud on nädal ja praegu seisab meil ees nädalavahetus küsimuses, mis vajaks sisulist arutelu parlamendis ja ka kompromissi otsimist.

Ja minu küsimus on praegu selles – vaadates seda arutelu, kus on justkui kitsed purde peal: ühelt poolelt, et selle asja vastu olla, ja teiselt poolelt, et asi sellisel kujul läbi suruda –, kas me saame nende päevade jooksul teha ka mingisugust katset otsida kompromissi, mis võimaldaks seda eelnõu obstruktsioonita menetleda, aga samas võtta maha riske ja arutada töö korras sisuliselt läbi need probleemid, mis võivad olla seotud täiendava isikuandmete kaitsega. Kas selle asemel, et siin vändata nüüd täna hilisõhtusse ja homme hommikust õhtusse, ei oleks arukam teha pigem mõttetööd ühisosa otsimiseks? See võiks olla ju mõistlik moment, mille nimel [töötada]. Parlament ongi ju koht, kus püütakse kokkuleppeid leida.

09:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma olen igal juhul päri, et selles situatsioonis oleks tegelikult parim leida kompromiss ja minna edasi. Eks kindlasti on juhtivkomisjonis püütud kompromissi otsida, aga seda ei ole leitud. Ma saan öelda nii palju, et me oleme püüdnud ka juhatuses seda kompromissi otsida, teades ju väga selgelt, missugune fraktsioon selle eelnõu pärast on obstruktsiooni alustanud, ta on selle ka ise välja öelnud, aga see ei ole andnud võimalust isegi kompromissi otsimisele minna. Mulle tundub, et seda nähakse väga mustvalge lahendusena. Nii et kahjuks seda [kompromissi] ei ole saavutatud. Aga loomulikult ma peaksin seda õigeks ja ma arvan, et see oleks parim, kui me saaksime siit minna edasi ilma obstruktsioonita. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

09:20 Helle-Moonika Helme

Hea kolleeg Mihhail Stalnuhhin siin tegelikult juba alustas selle teemaga. Ta juba tegi selle ettepaneku, mis on tegelikult sisuliselt väga ebademokraatlik. Kui me vaatame teise lugupeetud kolleegi Siim Kallase artiklit, siis seal on samasugune ettepanek kodu- ja töökorra muutmiseks. Aga mina küsin, kas tõesti on siis parlamendi töös ajalugu lõppenud. Kõik on selgeks saanud, Riigikogu liikmetel ei olegi küsimusi? Meil ju tegelikult jooksvalt tõusetub igasuguseid küsimusi, mida me ei saagi teistmoodi küsida kui protseduuriliselt. Kuidas siis sellega on? Kuidas me hakkame siis maha hääletama seda võimalust? Praegu, ma saan aru, kodukord ei võimalda seda, aga tulevikku silmas pidades, kas teie toetate sellist ebademokraatlikku Riigikogu liikmete suu sulgemise protsessi, milleks on ettepanek juba kahe võimuerakonna suust tulnud? Nad ilmselgelt arvavad, et jäävad igavesest ajast igavesti võimule ja kunagi enam ei lange opositsiooni, mistõttu see seadusemuudatus nende suud sulgema ei hakka. Kuidas juba etteulatuvalt teie suhtumine sellisesse asja võiks olla?

09:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et kõik ettepanekud, mis Riigikogu liikmed teevad – neid saab täiesti teha ja selles ei ole midagi halba. Meil on kõigil erinev kogemus. Meil on kõigil võimalik vaadata ka Riigikogu stenogramme, parlamendi töömeetodeid ja käitumist. Minul isiklikult on olnud võimalus seda kõike näha alates 2007. aastast. Selge on see, et protseduuriliste küsimuste mõte on tõesti enamasti seotud tehniliste küsimustega. Sellist protseduuriliste küsimuste võtmist varem ei ole olnud. Kas nüüd saab seda kuidagi muuta? Me peame töötama meie kodu- ja töökorra seaduse raames. Riigikogu esimene aseesimees veab tegelikult järgmise koosseisu jaoks kodu- ja töökorra seaduse võimalike muudatuste algatust. Seal on igast fraktsioonist esindaja. Aga täna [me ei saa] seda küsimust kindlasti kuidagi teistmoodi lahendada kui praeguse seaduse raamistikus.

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

09:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Jah, te vastasite mu küsimusele, et see on juhataja otsus. Aga see ei saa olla päriselt nii, et juhataja otsustab, läbirääkimiste voorus, ja kui saadik kasutab paberkandjat selleks, et mõnda tsitaati välja öelda, siis ta annab [lisaaega]. See ei ole mõistlik. Seda enam, et on olnud ka  sellist vääriti kasutamist. Päris piinlik oli, kuidas aseesimees Hanno Pevkur juba enne, kui inimene läks sinna pulti, hakkas ütlema, et äkki üks minut või äkki kaks minutit [lisaaega]. Hoolimata sellest, milline on vestluse sisu ja millest juttu tuleb, hakkab selline kauplemine. Ma saan aru, et võib-olla on kiire, aga saab ju ka taandada ennast sellelt ametipostilt, kui on tähtsamaid asju, ja keegi teine võib olla aseesimees. Aga reeglid peaksid olema kõigile ühesed. Kas ainult juhataja nn suvast antakse saadikule kolm lisaminutit või me võime selle ikkagi kuidagi reglementeerida? Praegu on nii, et juhul kui saadik kasutab pabermaterjale, siis talle kolme minutit ei anta.

09:24 Esimees Jüri Ratas

Jah aitäh! See on juhataja otsus, kas seda kolme minutit antakse või mitte. Reegel või meie praktika on see, et antakse kolm minutit. Samas on juhatajal ka õigus seda mitte anda, oleneb sellest, missugune on sellel hetkel see ajaline piirang, aga tavaliselt seda on antud. Nii et see on iga juhataja otsustada, kuidas ta teeb. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun!

09:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma pean siiski ütlema, mulle tundub vähemalt, et meie hea kolleegi Tarmo Kruusimäe viide sellele, et tegemist ei ole mõistliku seisukohaga, on päris pädev. Sellepärast, et kui me lähtume põhiseaduse §-st 12, mis käsitleb võrdset kohtlemist, kõikide isikute võrdset kohtlemist, sõltumata isikute poliitilistest vaadetest jne, siis seda juhatuse otsust, et ühele ma annan kolm minutit, teisele ma ei anna, saab käsitleda mitte suvana lihtsalt, nagu ütles ka Tarmo, vaid seda võiks määratleda omavolina. Ehk siis võiks öelda teisiti: kui on ühele antud, siis peab teisele andma, või kui ei ole ühele antud, siis ei pea ka teisele andma. Siin ikkagi võib‑olla päris niimoodi ei saa.

Aga tegelikult minu küsimuse suund praegu teile, hea ja armas juhataja, on hoopis teine. Ma tahan toetada Urmas Reinsalu. Ja Urmas Reinsalu pakkus välja väga mõistliku mõtte: ei ole mõtet seda jalgratast vändata, see vaevab meid kõiki ja kurnab meid kõiki, mõistlik on ikkagi kompromiss. Äkki hea juhataja võtab vaheaja, sihukese tunnise, kutsub kokku vanematekogu ja me lahendaks selle probleemi ära? Me arvan, et tunni ajaga me suudame lahendada selle probleemi lõplikult ära nii, et meie järgnevaid obstruktsioone üle elama enam ei pea. Mis te arvate sellest?

09:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teie küsimuse sisust selles viimases osas, kus te toetute ka härra Urmas Reinsalu mõttele, ma arvan väga positiivselt. Tuleb leida see kompromiss. Ja ma taas tänan, et te töötate sellises koostöövaimus, seda on väga hea näha. Teine probleem on see, et kodu- ja töökorra seaduse järgi ma ei saa tundi võtta, ainult 30 minutit saab. Nii et selles mõttes see võimalus mul puudub. Kui nüüd tulla teie protseduurilise küsimuse esimese poole juurde tagasi, siis juhatajal, nagu ma ütlesin, ükskõik kes juhatuse liikmetest istungit juhatab, on see õigus – § 69, lõige 5. See on tõesti juhataja otsustada, kas anda kolm lisaminutit või mitte. Sellel istungil on päris palju olnud arutelu ka § 72 lõike 1 üle, mis tegelikult nõuab seda, et sõnavõttudes püsitakse kindla teema raames. Aga liigume edasi. Ega meil pole enam palju jäänud neid protseduurilisi küsimusi, seejärel saame ilusti selle istungiga edasi minna ja alustada arutelusid päevakorrapunktide üle. Aga siiski mõned veel on jäänud. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

09:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul oli üks protseduuriline, aga ma peaks selle asendama aktuaalsemaga. Kogudus, eriti mu paremal käel on väga häälekas. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Nüüd ma võin ka küsimuse esitada. Ma olen austusega suhtunud meie ühte vanemasse olijasse Mihhail Stalnuhhinisse, kes on siin juba aastast 1999. Nii et mis ta siis tuleb? 22 aastat. Kui austatud juhataja ütles, et tema on siin alles 2007. aastast, ja kui ma nüüd kuulen, et kolleeg Stalnuhhin, kes on siin 1999. aastast, esitab küsimusi kodukorra kohta – ma räägin praegu töö- ja kodukorra seadusest –, st ta ei ole seda 21 aasta jooksul selgeks saanud, siis mida austatud juhataja sellest arvab?

09:29 Esimees Jüri Ratas

Mina arvan hetkel seda, et me peaksime minema nüüd täiendava istungi päevakorra arutelu juurde. Ma pean ausalt ütlema, et ega väga palju uusi nurki nende protseduuriliste küsimuste raames ei ole ette tulnud. Aga kunagi ei tea, võib-olla järgmisena just tuleb. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

09:29 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Me oleme praegu umbes samas seisus, kus me olime viimasel istungil, kus algas, ütleme, probleem selle hääletamise korra üle ning tekkis vaidlus meie, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja teie vahel. Me püüdsime teile selgeks teha, et siin on hääletamise korda rikutud. Ja see pingpong käis meil umbes 40 minutit, ma arvan. Edasine käik, ütleme, asjade käik oli selline: me saime kokku seal kohvikus, täiesti vabas õhkkonnas, me rääkisime oma probleemid lahti, üritasime leida lahendust. Tulem on see, et mingi aja möödudes Riigikogu juhatus koos oma spetsialistidega kogunes ja leidis sellele asjale lahenduse. Sisuliselt, selle asemel et 40 minutit siin pingpongi mängida küsimuste-vastustega on võimalik tõusetunud probleem lahendada ära konstruktiivselt. Ja praegu ma näen umbes samasugust protsesside käiku. Mina küsin konkreetselt küsimuse: kumb on ülimuslik, kas on seadus või Riigikogu juhatuse otsus, mis tugineb väljakujunenud praktikale? Ausalt öelda ma ütlen, [hoolimata] kogu oma lugupidamisest teie vastu, et ma ei ole alati saanud otseseid vastuseid. Ehk siis mul on õudselt tahtmine kogu selle seadusloomega edasi minna, aga nii kaua, kui me ... No ma saan aru, et mõned minu küsimused on võib-olla ebamugavad ja õiguslikust vaatevinklist te ei suuda leida põhjendusi, aga võiks ikkagi proovida seda möödunudnädalast praktikat, et arutame läbi, võtame vaheaja ja me saame sellest punnseisust siinkohal üle. Sest, ütleme, minul on ka tohutu soov minna istungiga reaalses vormis edasi. Aga te ise ju tekitate praegu selle olukorra, kus te ei vasta konkreetselt küsimusele, ja see tekitab jälle uusi küsimusi. Kui ma saaksin küsida, ütleme, viis-kuus küsimust jutti teie käest, kuulata ära teie vastused, esitada oma argumendid, siis see olukord laheneks ju momentaalselt, tähendab, siis oleks pilt selge, kas on minul õigus või on teil õigus. Ja kui on mõni vaidluskoht, siis saaks, ütleme, spetsialistidelt ... 

09:32 Esimees Jüri Ratas

Härra Grünthal, ma arvan, et ma sain aru sellest protseduurilisest küsimusest.  

09:32 Kalle Grünthal

Mul on ettepanek: võtke vaheaeg, arutame omavahel selle probleemi läbi ja siis saaks edasi minna.

09:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te nüüd kolm minutit ... Ma kõigepealt hindan teie tahet edasi minna. Ma näen, et me oleme siin teiega ühes positsioonis. Aitäh selle eest! Teie protseduurilisele küsimusele vastates ma soovitan teil lugeda stenogrammist teie esimest protseduurilist küsimust, seal on juba vastus olemas teie viiendale protseduurilisele küsimusele. Aga ma ütlen nii, et ega me tavaliselt ei ole viie-kuue protseduurilisega kuidagi saanud edasi minna, teil on neid olnud ikka üheksa-kümme. Nii et te olete hoidnud head taset. Protseduuriline küsimus, Ruuben Kaalep, palun!

09:32 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Mind ikkagi süda kohustab tulema tagasi selle üleeilse õnnetu hääletuse juurde. Miks? Mitte sellepärast, nagu te võib-olla saite mu küsimusest valesti aru või eeldasite valesti, et mina praegu justkui nõuan rangelt, et toimuks kordushääletus. Mina saan Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest aru just niimoodi, et praegu ei ole võimalik seaduslikult teha seda kordushääletust, ja see ei ole see, mida ma praegu nõuan. Minu soov ja pöördumine teile on pigem inimlikku laadi. Ma lihtsalt tahaksin teada, kas te saate aru, et üleeile seda hääletust läbi viies te tegite vea, eksisite ja selle käigus rikkusite seadust. Ma arvan, et selle vea tunnistamine ei kahanda kuidagi teie autoriteeti Riigikogu esimehena. Me kõik nii poliitikutena kui ka oma elus võime teha vigu. Küsimus on pigem selles, kas me oleme valmis neid vigu tunnistama.

09:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui me räägime lähenemisest, siis lähenemine on tulnud Riigikogu tööpraktikast. Kui te küsite minult, et kui täna oleks selline olukord, et on kaks minutit saalikutsung ja siis enne hääletuse algust keegi nõuab vaheaega, siis jah, ma annaksin selle kümme minutit vaheaega. Aga Riigikogu juhatus on palunud, et me lähtuksime sellest praktikast, mis siin saalis on olnud, nimelt, vaheaeg võetakse enne kahte minutit, kui on Riigikogu saalikutsung. Ja põhjus ongi tegelikult selles, et muidu need vaheajad, nagu viidati ka Riigikogu liikmele Imre Sooäärele, pikenevad automaatselt mitte kümne minuti peale, vaid 12 minuti peale. Aga kui te küsite, kas ma annaksin vaheaja – jah, annaksin vaheaja.

Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus.

09:34 Jüri Jaanson

Just, aitäh! Omateada ja ma arvan, et ka paljude teiste Riigikogu liikmete teada tulime siia täna tööle, et päevakord läbi töötada ja ära menetleda ning mingi tulemuseni jõuda. Nüüd ma vaatan, et nende protseduurilistega läheb asi hästi pikaks. Ja protseduuriliste küsimuste sisu ei ole ju see, mida te korduvalt olete maininud, selline tehniline päring, mis konkreetselt puudutab eelkõige käesolevat istungit, vaid siin pigem antakse edasi hommikusi tervitusi, sisuarutelusid põhiseaduse teemadel, varasemate vigade teemadel ja on veel muud suured leiutised. Teine asi, mida ma näen, on see, et järjest pikeneb protseduuriliste küsimuste aeg. Kõige pikem, mis ma olen registreerinud, on 2 minutit ja 40 sekundit. (Saalist hüütakse midagi vahele. Juhataja helistab kella.) Ehk arenguruumi on tegelikult väga palju.

Mul on ka konkreetsed ettepanekud või küsimused. Ma saan aru, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei piira protseduurilise küsimuse esitamise aega. Juhul, kui protseduurilised küsimused jätkuvad istungi määratud aja lõpuni, siis kas istung on toimunud või see ei ole toimunud? Miks ma seda küsin? Sellepärast, et protseduuriliste küsimuste küsijad ei ole seni avastanud näiteks võimalust, et protseduuriliste küsimuste jooksul võiks ju tegelikult kogu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse otsast lõpuni läbi lugeda.

09:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõsi on see, et ei ole fikseeritud protseduuriliste küsimuste ajalist määra. Võib olla mingeid eeldusi, et seda võiks teha minuti jooksul. Ma vaatan, et mõned protseduurilised küsimused lähevad juba üle kolme minuti. Selle mõte on ju olnud kogu aeg see, et kui istungi rakendamisel või ka tehniliselt on mingeid muresid, siis Riigikogu liige tõstab käe – vanasti oli nii, nüüd ta vajutab vastavat nuppu – ja seejärel saab need küsimused jooksvalt lahendada. Ma ei ole näinud hetkel, viimase poole tunni jooksul, et oleks mingeid uusi nurki tulnud välja protseduuriliste küsimuste raames. Ma hindan seda, mida nii Reinsalu kui ka Puustusmaa tegid – [nad tegid] ettepaneku kompromiss leida ja ma arvan, et see oleks väga mõistlik. Aga täna ei ole poliitiliselt võimalik kompromissi leida ja siis lähemegi edasi protseduuriliste küsimustega. Urmas Reinsalu, palun!

09:37 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Aga miks ei ole? Soe suvepäev, siin saalis on suudetud põhiseaduses kokku leppida, siin saalis on suudetud iseseisvuse taastamises kokku leppida. Ja nüüd ühe andmebaasi suhtes, millele on miljoneid eurosid juba kulutatud, ei suuda täiskasvanud mehed ja naised kokku leppida. Tule taevas appi! Ma ei teegi ettepanekut, nagu tegi hea Paul, võtta pool tundi vaheaega, kuna see mõjuks sellisena, et ma sooviksin seda istungi kulgu torpedeerida. Ei, mul seda ettepanekut ei ole. Minu ettepanek on konkreetne. Parlamendis on viis fraktsiooni, me saame koguneda ükskõik kus kohas, olgu kohvikus või olgu kellegi juhatuse liikme toas, ja me võime arutada rahulikult selle teemaderingi läbi, paralleelselt, kui seda jalgratast siin vändatakse. Püüame leida konkreetselt, mis on probleemid, käime selle läbi, otsime seda, teeme selle katse.

Jürgen siin hõiskab mulle rõõmsalt, et seda on tehtud. Aga kehvad mehed on teinud järelikult. Ma tulen appi. Ütleme nii: kui kokkulepet ei ole tehtud, siis on viga kokkuleppe mittetegijates, mitte selles ei ole viga, et kokkulepet ei ole olemas. Küsimus on selles, millele ka hea istungi juhataja viitas, et seda kokkulepet on, nagu ma aru saan, otsitud kuskil vis-à-vis koridoris, ütleme, nuka taga. Aga mul on ettepanek. Isamaa fraktsiooni esindajaid sellesse arutelusse minu teada kaasatud ei ole, ma saan aru, et ka mitte sotsiaaldemokraatide esindajaid. Parlamendis on viis poliitilist jõudu. Komisjonis, nagu viitas hea istungi juhataja, mingit kokkulepet tegelikkuses otsitud ei ole. Nagu ma ütlesin, kogu teemade poleemika kerkis esile teise lugemise ajal komisjonis, kus meil oli võimalik ainult kõigile sümpaatselt ja meeldivalt proua Ruth Annuselt valitsuse esindajana saada mõningaid vastuseid küsimustele, aga mitte ehedalt seda kompromissi otsida.

Nii et minu ettepanek on konkreetne: ärme väntame seda jalgratast siin kaks päeva ja, ma ei tea, järgmine nädal, nagu on räägitud. See on küsimus, millele saab ratsionaalselt otsa vaadata. See ei ole tohutult ideoloogiliselt laetud väärtuskonflikt, selles mõttes, et siin on võimalik ratsionaalselt võtta pinged maha ja öelda mingitele küsimustele vastuseks kas ei või jaa. Sest selge on see, et neid baase on ju välja ehitatud. Ega me Gruusiale ei kingi neid baase tervikuna ära, mis puudutab tehnoloogilist lahendust. Olemasolevad sõrmejälgede kogumise registrid on lihtsalt amortiseerunud tehnoloogilises mõttes. Nüüd on küsimus andmekaitses. Ma arvan, et meil pole mõtet seda vastasseisu siin kõrglaadida kahe päeva jooksul, vaid pigem tuleks pühendada tunnid kokkuleppe otsimisele kui päevad lihtsalt siin loksumisele. 

09:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kordan enda eelnevat vastust. Ma olen teiega nõus, et kompromiss ja kokkulepe oleks parim. Seda päris nurga taga ei ole otsitud, seda on otsitud Riigikogu juhatuses. Tõsi, Riigikogu juhatuses kahte fraktsiooni ei ole, aga Riigikogu juhatuses on fraktsioon EKRE, kes eeskätt on öelnud – õigemini mitte eeskätt, vaid ainult tema ongi öelnud –, et ta obstruktsiooni teeb. Ja see on olnud tõesti mustvalge ja lahendus on: kas 366 on või ei ole. Leida siin mingeid muid kompromissivõimalusi – vähemalt tänaseks ei ole ühtegi sellist signaali olnud. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

09:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Esiteks, te olite pehmelt öeldes ebatäpne Paul Puustusmaale vastates, kui te ütlesite, et ei ole võimalik üle 30 minuti vaheaega võtta. Meenutaksin istungit 13. veebruaril 2019, kui Riina Sikkut katkestas tubakaseaduse eelnõu, sest otsiti peaministrit, mitme tunni jooksul teda kätte ei saadud ja nii venis meil vaheaeg pikemaks. Seega on võimalik küll. Aga minu protseduuriline küsimus. Ma saan aru, et te teete sellise olukorra, kus meie töövõtjad, ministrid, saavad tegelikult 20 minutit ette kanda, tuginedes paberkandjale, aga samas rahvasaadikud, tööandjad, ei saa pabermaterjali kasutada, sest Riigikogu juhataja võib otsustada, et ta ei anna lisaaega. Ma näen, et siin on tegelikult päris suur probleem: me anname Riigikogu rolli ära juba täitevvõimu jaoks. Ja see on suur probleem.

09:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu juhataja vaheaeg on kirjas §-s 65 kodu- ja töökorra seaduses, mis tõesti ütleb: kuni 30 minutit. Tulen nüüd läbirääkimiste juurde, selle lisaaja juurde. Väga keeruline on meenutada hetke, kui tegelikult ei ole antud seda kolme minutit. Need on väga erandjuhtumid, nii nagu te toote näite sellest, mis oli lähipäevad tagasi. Tavaliselt on aga seda tehtud ja need kolm minutit on antud. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus.

09:43 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Jüri! Kõigepealt ma muidugi tänan Tarmot toetuse eest. Aga nüüd vihje, millega ma mitte kuidagi ei saa rahul olla, ikkagi seesama asjaolu. Austatud Riigikogu juhatus, ma palun tähelepanu pöörata põhiseaduse §-le 12, sest ma mitte kuidagi ei suuda leppida olukorraga, kus kodu- ja töökorra seaduse § 69 lõige 5 ja § 72 lõige 1 osutuvad tähtsamaks kui põhiseaduse § 12. Aga minu olulisem viide on praegu ikkagi tänasele päevakorrale. Siin ma tahan nüüd tulla appi ja toetada Urmas Reinsalu, kes ütles, et valed mehed on asja otsustanud. Sellepärast et meil on kodukorra kohaselt olemas väga väikese regulatsiooniga, kuid suure jõuga organ, mis on vanematekogu, ja tal on väga suured võimalused. Äkki vanematekogu tuleks kokku ja arutaks seda asja uuesti. Siin saab teha, ütleme, kaks korda 30 minutit, no siis ta on kodukorra järgi, ja arutada läbi, sest see kaotatud tund toob meile tagasi võidetud päevad. Nii et kaaluge seda ikkagi.

09:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti, vanematekogu on täiesti hea vorm, aga ma arvan, et seda vormi tasub kokku kutsuda siis, kui on mingigi tunnetus, et kompromissi on võimalik leida. Nagu ma olen teile kirjeldanud, ma olen seda otsinud vähemalt kahel juhatuse koosolekul või istungil, kuid hetkel seda isegi ei paista. Aga ma olen nõus teiega, et kindlasti vanematekogu ühel hetkel võib tulemust anda. Täna ma ei näe võimalust, et see annaks tulemust. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

09:44 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on ikkagi väga hingel see ettepanek tulevikku vaadates protseduuride muutmiseks, mida siin juba kaks valitsuserakonna esindajat on teinud. Miks me siin praegu neid protseduurilisi ja kõiki küsimusi küsime? Selleks on ikkagi üks väga kindel põhjus: me ei ole saanud vastuseid, kas või komisjonis. Ja nüüd ma loen, et lugupeetud Reformierakonna aseesimees teeb ettepaneku parlamendis ka seda 60 küsimuse mahtu piirata, kuna tema hindab – tema hindab! –, et ülejäänud küsimused ettekandjale ei pruugi olla asjakohased. Aga me näeme praegu väga hästi ka seda, kuidas me oleme siin saanud – me võime seda nimetada obstruktsiooniks, aga mina nimetaksin seda juba päris heaks parlamentaarseks debatiks – eelnõude kohta väga häid vastuseid, mida me ei ole saanud komisjonides ja mida me ei ole saanud ka võib-olla eelnevalt fraktsioonides läbi arutada.

Mul on tõsine mure tulevikuprotseduuri pärast, ma näen väga suurt ohtu demokraatia piiramiseks. Ma näen väga suurt ohtu, et meil hakatakse sellist Põhja-Korea parlamenti tegema, kus opositsiooni suud tahetakse sulgeda, isegi küsimusi ei tohi enam esitada, küsimuste arvu hakatakse piirama. Kuidas teie ettepoole vaatav, tulevikku vaatav seisukoht on? Kui see asi tuleb arutusele, siis kas te toetate sellist piiramist ja debati vähendamist parlamendis või mitte?

09:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu saalis saab alati debatt olema, see ongi selle mõte. Aga antud juhul see küsimus, mis te küsite, ei ole ju protseduuriline. Peeter Ernits, palun protseduuriline küsimus!

09:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Siin juba hakkab vaikselt kooruma välja, mida peaks tegema, sisuliselt. Nagu lugupeetud juhataja ütles, on juhatuses püütud kompromissi leida. Aga juhatuse koosseis on kolmeliikmeline. Üks juhatuse liige on seda meelt, et peaks sisuliselt arutama ja püüdma [kompromissi] leida. Teine juhatuse liige, juhatuse esimees, on sama meelt, et peaks selle sikud‑purdel-olukorra lõpetama. Aga on veel kolmas sikk, kes istub minu paremal käel, ehkki ma ei tea, kus ta praegu on. Ma küsin, kas tema ongi see. Mina saan aru, et tema ongi see jäärapäine pistrik, kes ei ole nõus ühtegi sammu tagasi astuma, seega loogiliselt on tema selle obstruktsionismi tegelik põhjustaja – ei ühtegi sammu tagasi. Minu ettepanek on selline: kui kolmest juhatuse liikmest kaks on seda meelt, et peaks otsima reaalset kompromissi, aga kolmas ei ole, siis äkki peaks selle vanematekogu, kus on rohkem päid, kasutusele võtma. 

09:48 Esimees Jüri Ratas

Teie käsitlus on vale ja see ei olnud protseduuriline küsimus. Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus, palun!

09:48 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Protseduuriline ja väga konkreetse ettepanekuga, nagu ka kolleeg Reinsalul mõni aeg tagasi oli. Ma siiralt ei saa aru, miks me rõõmustame ainult teineteist siin. Mul on ettepanek – ja ma ei palu vastust sellele, aga ma arvan, et juhatus peaks seda arutama –, et me teeksime järgmised istungid sellised väljasõiduistungid mõnes ilusas kohas. Kuna tsirkust Tallinnas ei ole, ajalooliselt, siis teeks ettepaneku, et koguneks loomaaias, viiks seal läbi selle istungi, Jaapani toonekurge või seda musta jõehobu vaadates. Võib-olla mõni kolleeg, näiteks Peeter Ernits, saab siis aru, mis asi on eneseväärikus.

09:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Me reeglina ju kohtume tõesti siin Riigikogus hoones, aga seadus annab muidugi võimaluse teha Riigikogu istungeid väljaspool hoonet. Nii et ma tänan selle ettepaneku eest. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

09:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen kuulnud täna siin teie suust etteheiteid, et me kogu aeg ainult küsime ja küsime, aga see ei ole nagu kena ja me võiks asjaga edasi minna. Aga ma ei tahaks nõustuda sellega, et ainult küsijad on selles olukorras süüdi. Ma arvan, et väga suur osa neis järgmistes protseduurilistes küsimustes on ka teile esitatud küsimustele vastamisel. Seda sellepärast, et alati need vastused tegelikult ei seondu esitatud küsimusega.

Ma pidasin ka siin mõni aeg tagasi pika loengu selle kohta, et me võiksime kuskil mujal mingisuguses isikute grupis arutada seda, näiteks seesama kohviku lugu, kus tegelikult asi läks edasi. Pärast tegi Urmas Reinsalu veel natukene konkreetsemas stiilis ettepaneku, mis oli kahtlemata väga asjakohane, sest tema pikka parlamentaarset kogemust arvestades oskas ta seda isegi paremini sõnastada. Aga küsimus on selles, et mingi hetk tagasi tuli minu selja taha Reformierakonna üks liikmetest, Mart Võrklaev, kes hakkas rääkima sellest, et temal on väga piinlik seda olukorda vaadata. Aga ma olen õppinud teist, nii nagu teie alati teete – kui Riigikogu liige [pöördub], siis te tõusete alati püsti, ja mina tõusin samamoodi püsti, nagu on väga hea tava tegelikult oma kolleegidega suheldes, läksin Mardi juurde ja küsisin, milles see piinlikkus siis seisneb. Ta ütles, et tuleks ikkagi edasi minna, kui juhatuse otsus on juba tehtud, et selle hääletamise puhul me käitume tavade ja praktika järgi. Siis ma küsisin, et aga ütle mulle, hea Mart Võrklaev, mismoodi me siis käitume niimoodi, et me ei võta seadust aluseks, vaid võtame tavad ja praktika. On olemas ju õigusaktide hierarhia. Vaat siis enam Mart minuga rääkida ei tahtnud. 

Mul on nagu kaks mõtet. Äkki kõigepealt lugupeetud Jüri Ratas vastaks konkreetselt küsimustele, punkt üks, ja lahendaks ära ka selle küsimuse, et kumb on ülimuslik, kas parlamendi tavad, kombed ja praktika või kodifitseeritud õigus. Mina muidugi kaldun arvama, et kodifitseeritud õigus on kõrgemal tasandil. Ma küsin nüüd uuesti: mis on teie arvamus selle minu viimase arvamuse kohta?

09:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Me töötame siin seaduste, eeskätt kodu- ja töökorra seaduse raames ja kindlasti ka väljakujunenud praktika raames. Seadused kõiki küsimusi ei reguleeri. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

09:52 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma teen nüüd viimase katse ja ma luban, et ma rohkem selle kohatu mõtte juurde – otsida kompromissi parlamendis – tagasi ei tule. Ma saan aru, et siin kedagi see mõte ei eruta, kuna tuleb välja, et minevikus seda otsiti, aga ei leitud, ja seetõttu on lausa kohatu kompromissi juurde naasta. Kunagi oli, kes mäletab, lausa üks raamat "Kompromiss on välistatud". Küsimus on väga lihtne. Austatud istungi juhataja osundas, et Riigikogu juhatuses otsiti kompromissi. Ja siis, ma saan aru, EKRE esindaja ütles: nad toetavad seda, et 366 SE-d ei tohi menetleda. Aga kompromissil on kaks osapoolt, iga armastus peab olema kahepoolne. Mul on esimene konkreetne küsimus istungi juhatajale: aga mis siis oli kahe teise juhatuse liikme pakkumine kompromissiks? Millised need konkreetsed pakkumised olid?

Teiseks, ma teen siiski ettepaneku, et paralleelselt selle istungiga koguneksid fraktsioonide esindajad, ja ma pakun välja konkreetse tee, kuidas edasi minna. Lepiks kokku, et me selle 366 SE katkestame täna. Selle eeldus on, et EKRE ei venita nende muudatusettepanekutega. Anname uue muudatusettepanekute aja, näiteks järgmise nädala teisipäevani, ja siis vaatame nendele sisuliselt otsa, mis meeldib, mis ei meeldi, mis sobib, mis ei sobi. Kui siis lahendusteed ei leita, on mul ettepanek, et näiteks neljapäeval valitsus seob selle eelnõu usaldusega ja see võetakse vastu. Nii on meil võimalik päästa kolm asja: esiteks, parlamendi autoriteet, et me siin kaks päeva järjest ei loksuta; teiseks, meie iseenda aeg; kolmandaks, ka võimalus sisuliselt avada uuesti arutelu selle seaduseelnõu üle ja vaadata, mida seal annaks muuta. Sest praegu me oleme sattunud sellisesse kitsed‑purde‑peal‑seisu, kus meil ei ole võimalik enam sisulist debatti pidada. Mul oli esiteks konkreetne küsimus, mis puudutas seda, mis oli kahe juhatuse liikme ettepanek kompromissiks; ja teiseks konkreetne kompromissitee, lahendus, kuidas näiteks ühe võimalusena seda menetleda.

09:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See seis, kas leida kompromissi – täpselt nii ongi, et kui üks pool ütleb, et seda üldse ei peaks menetlema, teine pool ütleb, et me soovime seda menetleda, ning ei ole arutelu, kas on võimalik teha mingisuguseid kompromissettepanekuid, kuidas seda eelnõu edasi menetleda, siis seda võimalust ei ole. See on esimese küsimuse vastus.

Teise küsimuse vastus. Kas see võiks olla mingi teoreetiline teekond? Võiks olla, aga ma arvan, et siin ei ole täna poliitilist kompromissivalmidust, et sellisele teekonnale minna. Nii et me peame lähtuma sellest, mis on täiendavad istungid, ja siit edasi minema. Aga ma hindan siiralt teie panust selleks et kompromissi leida ja ma arvan, et see oleks täna parim lahendus.

Ruuben Kaalep, palun protseduuriline küsimus!

09:55 Ruuben Kaalep

Jaa, aitäh, hea Riigikogu esimees! Mina küsisin teilt, kas te mõistate, et üleeilsel hääletusel te tegite vea, mille käigus toimus möödaminek Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nii sisust kui ka mõttest. Teie vastasite selle peale, et te lähtusite olemasolevast praktikast, ja ühtlasi [ütlesite], et kui praegu toimuks uuesti selline hääletus, siis te käituksite teistmoodi. See vastus minu küsimusele oli selles mõttes poolik, et te otsesõnu ei öelnud ega tunnistanud, kas te tegite vea, vaid justkui ümber nurga ja läbi lillede andsite mõista, et mina kui küsija saaksin aru, umbkaudu, et see oli vea tunnistamine. On kaks erinevat lähenemist poliitilisele diskussioonile kui sellisele, mida alkeemikud võiksid kutsuda solaarseks ja lunaarseks printsiibiks. Ma arvan, et mõlemat on vaja selleks, et poliitikas oleks tervik, ja mõlemad peavad olema esindatud. Seega, kui teie esindasite seda hämarat ümber nurga ütlevat diskussioonivormi ja mina sooviksin, et te ütleksite otsesõnu, siis kas ... 

09:57 Esimees Jüri Ratas

Härra Kaalep, ma arvan, et ma olen saanud teie protseduurilisest küsimuses aru.

09:57 Ruuben Kaalep

Kas te palun siis vastaksite otsesõnu?

09:57 Esimees Jüri Ratas

Ma vastan. Ma jään oma vastuste juurde, mida ma teile ütlesin. Ei ole nii, et kõik on sada protsenti seaduses kirjas. On ka praktika, millele tuginetakse, ja seda tuleb vaadata koostöös, koosmõjus. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

09:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Juhataja helistab kella.) Jah, protseduuriline küsimus. Üks kogenumaid meie kolleege, suur autoriteet minu silmis, Mihhail Stalnuhhin tegi suurepärase ettepaneku viia Riigikogu istung loomaaeda. Mina kui endine loomaaiatöötaja kiidan selle sügavalt heaks. Aga minu küsimus on see – kindlasti on fraktsioonis seda asja arutatud –, millises rollis lugupeetud kolleeg Stalnuhhin kavatseb seal loomaaias esineda. Kas ta plaanib hüpata läbi põleva rõnga või käituda laadakaruna? On seda arutatud fraktsioonis?

09:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Pole protseduuriline küsimus. Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus, palun!

09:58 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Võtan oma ettepaneku loomaaeda kolimiseks tagasi. Sellisele nagu Peeter Ernits ei suuda isegi surikaadid eneseväärikust õpetada.

Aga mul on protseduuriline küsimus. Lugupeetud Riigikogu esimees! Mitu tundi või mitu päeva või mitu nädalat me peame vaat niiviisi istuma, selleks et lõppude lõpuks president kuulutaks välja uued Riigikogu valimised? Kuna riigivõimu teostamine on rikutud, see ei ole võimalik, siis tuleks välja kuulutada uued Riigikogu valimised. Kas juhatus on arutanud, et ka selline võimalus on täitsa olemas? 

09:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, seda arutelu ei ole olnud. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun! Henn Põlluaas, palun! Teil on protseduuriline küsimus.

09:59 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Minul on tõsine mure järgmise nädala päevakorra pärast, sellepärast et me oleme täiesti pretsedenditus olukorras, kus Riigikogu liikmetele on saadetud laiali üks päevakord, aga kui me vaatame Riigikogu veebilehte, siis sealne erineb sellest täielikult. Nüüd minul ongi selline küsimus: kumb päevakord siis kehtib? Ei ole ju võimalik, et nad mõlemad on samaväärsed ja mõlemad kehtivad järgmiseks nädalaks. Riigikogu liikmetel on ikkagi tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest õigus teada täpset päevakorda, mille põhjal me hakkame töötama. Kui on sellised lahknevused, siis ei ole ju võimalik ka ennast ette valmistada järgmise nädala päevakorrapunktide aruteluks ega küsimuste esitamiseks. Mis me nüüd teeme? Minu meelest on siin küll väga-väga tõsine probleem üleval. Ega me ju tegelikult ei saa ka selle nädala teemasid arutada, kui meie tänased punktid, mida me peaksime täna arutama, on kirja pandud järgmisesse nädalasse. Mis me teeme selles olukorras? Igatahes nii või teisiti see ei vasta meie kodu- ja töökorra seadusele.

10:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See päevakord, mille juhatus neljapäeval järgmiseks nädalaks kinnitas, on ju olemas. Nii mõnigi punkt on siin tingimuslik, aga ka varem on sellist praktikat kasutatud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. Ja ma palun teil oma protseduurilist küsimust lühendada, te küsite tõesti väga pikalt.

10:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud ... Aitäh märkuse eest kõigepealt!

10:01 Kalle Grünthal

Ma võtan selle kohe omaks ja teen hästi lühidalt. Minu küsimus seondub õiguse üldmõistega. Ma ei puuduta praegu siin Riigikogu töökorra seadust, ärge seda palun küsimusele vastamisel puudutage. Minu küsimus on ainult see – ja kui te hakkama ei saa, siis küsige oma nõunike käest –, kumb on õiguslikult tähtsam, kas seadus või tavad ja praktika.

10:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus, palun!

10:02 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud juhataja! Pool tundi tagasi te leidsite, et viimase poole tunni jooksul, teie sõnastust ma enam-vähem tsiteerin, te ei kuulnud protseduurilistes küsimustes uusi nurki. Ma arvan, et praeguseks saate enam-vähem sarnase väite teha viimase tunni aja suhtes. Kas see ei anna alust protseduuriliste küsimuste lõpetamiseks? Või võiks selleks, et võimalikke uusi nurki mitte välistada, piirata protseduuriliste küsimuste esitamine praegu ühe küsimusega?

10:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kahjuks või õnneks kodu- ja töökorra seadus seda võimalust ei anna. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline küsimus!

10:03 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, Jüri! Ja täpselt nagu me hea kolleeg Urmas Reinsalu ka eelnevalt ütles, et ta räägib viimast korda kompromissist, rohkem ta ei räägi, ma võtan selle teatepulga üle ja püüan ka viimast korda rääkida, lootes, et see ikkagi mõjub. Ma sain aru, et jutud kompromissi otsimisest – ma pean nüüd silmas 366 SE-d – ei olegi päris tõesed, sellepärast et kompromissi pole olnud, kuivõrd üks osapool on ühel seisukohal ja teine on teisel seisukohal, seal vahepeal pole midagi isegi otsitud, nad on lihtsalt oma seisukoha avaldanud. See tähendab seda, et kompromissi pole otsitud. Siiski tasub otsida. Minu meelest oleks päris mõistlik see probleem lahendada ühekorraga niimoodi, et me ikkagi võtame 366 selle nädala päevakorrast välja. Seda on võimalik formaaltehniliselt teha. Erinevaid võimalusi on, kaasa arvatud see, et ettekandja ei tule pulti. Ja siis see liigub edasi järgmisse nädalasse. Järgmine nädal tuleb tunduvalt hiljem, aga me võtame ka obstruktsiooni siis kohe maha. Ja hiljem, selle aja jooksul, mis hiljem tuleb, see on mitme kuu pärast, siis me jõuame selle aja jooksul kindlasti läbi rääkida ja ka selle kompromissi leida. See on ju päris hea.

10:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle ettepaneku eest! Siiralt, aitäh selle hea ettepaneku eest! Protseduuriline küsimus, Rene Kokk.

10:04 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Siin mitmed kolleegid on mitu korda öelnud, et nad teevad viimast korda selle ettepaneku. Kuna ma täna küsinud pole, siis ma teen esimest korda ettepaneku siiski seda Urmas Reinsalu teekaarti kaaluda. Kuna te enne ütlesite, et tund aega võtta ei saa, mis on tõsi, siis te võite ju võtta ka kaks korda pool tundi aega, et seda arutada ja siiski leida see lahendus. Kui te enne ütlesite, te arvate, et valmidust kompromissi leidmiseks ei ole, siis selleks, et selles päris kindlus saada, oleks võib-olla ikkagi mõistlik korra maha istuda ja asja arutada.

10:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma igal juhul alati toetan mahaistumist, aga hetkel ma olen kindel, et seda kompromissivalmidust ei ole. Riho Breivel, protseduuriline küsimus, palun!

10:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Me käime kogu aeg nagu kassid ümber palava pudru. Tegelikult 366 on selline eelnõu, mille kohta ka meie fraktsioon on teinud ettepanekud, et seal neid asju nagu sisse viia ja muuta. Küsimus on ju selles, millest ka ajakirjanduses kogu aeg räägitakse, et EKRE eesotsas endise ministriga andis selle seaduseelnõu sisse ja see ongi meie eelnõu. Tõsi, ta oli. Tänaseks on seda aga nii palju ümber tehtud, et meie tahtsime sisse viia oma muudatused. Neid muudatusi aga ei arvestata. Ja kogu see protsess käib selle nimel, et neid muudatusi arvestataks. Kui te ütlete, et te olete arutanud seda, aga ei leia kompromisslahendust, siis see tähendab, et teie ütlete ka – või ma ei tea, kes seal vanematekogus jäärapäiselt nii ütleb –, et neid ettepanekuid teie ei arvesta, mis on teinud meie erakond. Kas ei saaks ikkagi minna tõesti vanematekogusse ja võtta need ettepanekud lahti? Või nii nagu Reinsalu ...

10:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Breivel, ma saan aru, aga ...

10:06 Riho Breivel

... et lahendada see asi ära. Me peame selle asja ära lahendama. See teerull, mis te praegu tahate teha meiega, viib ikkagi selleni, et me jaurame siin. 

10:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga muudatusettepanekuid me vaatamegi täiendava istungi päevakorras punktis number 3 läbi. Seal tulevad ilusti muudatusettepanekud kõik meil ette. Peeter Ernits, palun protseduuriline küsimus!

10:06 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Ma alustan sellest, millega teie välja tulite, et peaks hakkama leidma kompromissi sellele, mida juhatus ei saanud [otsustada], kas lühendada seda perioodi, kui me ei jõua 366 SE-d kolme päevaga [menetletud]. Aga nüüd, kui vaadata neid erinevaid päevakordi, mis siin viimastel päevadel on üles pandud, siis siin on see seadus, mida ma olen oodanud ammuilma, planeeringuseadus. Nüüd äkki vaatasin, et see on nagu kümme [väikest] neegrit, kolm neegrit on siit ära [kadunud]. Vabandust väljenduse "neeger" pärast! Aga ma olen vana aja inimene ja mäletan, et sõna "neeger" kasutati seal. Kui kolm neegrit on ära kadunud sealt päevakorrast ja üks neist on see planeeringuseadus, samuti andmebaasid, mille mõju Eesti ühiskonnale ja mille järele vajadus on palju suurem. Nüüd me oleme selle ohverdanud. Seejuures ma oleksin oodanud seda eelnõu Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juhi Jaak Aabi esitlusel, aga see on nüüd ohverdatud hoopis kolleeg Korobeinikule.

10:08 Esimees Jüri Ratas

Härra Ernits, ma palun teie küsimus, protseduuriline!

10:08 Peeter Ernits

Mu küsimus on see: kas juhatus on vaaginud seda, mis on olulisem Eesti praegusele ühiskonnale?

10:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus on ei, me ei ole seda vaaginud. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

10:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle kangastub minu küsimuse esitamise ja teie vastuste käigus üks stseen Eesti kultusfilmist "Kevade", kus Toots rebis Teele tantsima ja kuidas nad tantsuhoos põrutasid köstri pikali maha ja siis Toots põgenes läbi klassiruumi kuskile peitu. Kui köster tuli sinna saali või klassiruumi ja küsis, kuhu läks Toots, siis oli absoluutne vaikus. Siis ta põrutas kaardikepiga hirmsa kisaga: "Kuhu läks Toots?" Ja Kiir vist näitas, et sinnapoole, kuskile magamistuppa. Mina kahjuks ei saa selle kaardikepiga põrutada ja teie käest vastust välja nõuda, et kas ma saan vastust või ei saa. Aga kuna te ütlesite, et ma räägin palju ja ma tegin väga lühikese ...

10:09 Esimees Jüri Ratas

Palun teie küsimus, protseduuriline! 

10:09 Kalle Grünthal

Jaa, see tulebki kohe. Te tegite ettepaneku, et ma räägiksin lühemalt. Ma olin nõus, ma tegin seda. Aga te vastasite minu küsimuse peale, et see ei ole protseduuriline küsimus. Nüüd ma küsin pikemalt, et te aru saaksite.

10:09 Esimees Jüri Ratas

Palun teie küsimus!

10:09 Kalle Grünthal

Jah, küsimus on selline: kuna teie saatsite, st juhatus saatis välja teate, et me lähtume Riigikogu praktikast ja tavadest hääletamise läbiviimisel, aga see on ometi vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, siis kas te peate olulisemaks Riigikogu praktikat või seadust?

10:10 Esimees Jüri Ratas

Juhatus jääb oma seisukoha juurde, mis ta saatis. Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

10:10 Ruuben Kaalep

Jaa, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul oli siin lauasahtlis üks raamat, see on Viktor Pelevini romaan "Tšapajev ja Pustota", mida ma olen ka siin suure saali ees ette lugenud ja hea meelega olen valmis seda veel tegema. Aga praegu ma võtsin selle raamatu lahti ja leidsin siit ühe imelise tsitaadi, mis ütleb nii: "Kui kahe õilsa mehe vahel tekibki mõni väike arusaamatus, kas ei pudene see kohe põrmuks, kui mõlemad suunavad sellele oma mõistuse teraviku?" Ja nüüd ma küsin teilt. Lähtuvalt minu eelmisest protseduurilisest küsimusest, millele te vastasite, et meil kehtivad ühtviisi nii seadused kui ka praktika ehk tavad, me siseneme sellisesse õigusfilosoofilisse vaidlusse, kas meil Eestis on tavaõigus või kehtivad üksnes seadused ja määrused. Selleks, et asja tuumani tungida, tulebki minna ...

10:11 Esimees Jüri Ratas

Palun teie küsimus!

10:11 Ruuben Kaalep

... filosoofilistesse sügavustesse. Ma jõuan oma küsimuse juurde. Kas teie vastust minu eelmisele küsimusele peaks mõistma niimoodi, et tavad ja praktika ning seadused ja määrused on mõlemad meie seadusloomes üheväärsed, või siis ...

10:11 Esimees Jüri Ratas

Palun mõistke seda nii, nagu ma teile vastasin. Suur tänu teile! Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus. Ja ma palun, et kui te protseduurilise küsimuse esitate, siis te olete ka oma kohal seda valmis tegema. Henn Põlluaas, palun!

10:11 Henn Põlluaas

Aitäh! Mina ka palun austatud esimeest ikkagi ära kuulata meie kolleege ...

10:11 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased!

10:12 Henn Põlluaas

... mitte katkestada ...

10:12 Esimees Jüri Ratas

Ma lähtun sellest, et protseduurilise küsimuse saab ära küsida ühe minuti jooksul, mitte kolme minuti jooksul. Palun, Henn Põlluaas!

10:12 Henn Põlluaas

Aitäh! Protseduurilise küsimuse jaoks ajalist piirangut ei ole meie kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud. Nii. Aga mina tahaksin küsida teilt – täiesti protseduuriline asi – tänase päevakorra kohta. Need päevakorrad on meile siia ilusti laudadele tekkinud, sellised kollase paberi peal, nagu nad alati on. Kui ma nüüd vaatan neid päevakorrapunkte siin ja võrdlen selle päevakorraga, mis oli meil eelnevalt laua peal, mille me kinnitasime kolmapäeval, siis siit on kadunud, nende edasilükkunud päevakorrapunktide seast on kadunud kolm olulist teemat, kolm olulist eelnõu. Esiteks ma tahaks teada, kuhu need kadusid ...

10:13 Esimees Jüri Ratas

Ja vastus teile on see ...

10:13 Henn Põlluaas

... ja miks.

10:13 Esimees Jüri Ratas

... et juhtivkomisjonid on oma ettepanekud teinud. Kui me päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde jõuame, siis ma loen need ka teile maha. Tõsi on see, et siin on toimunud muudatusi. Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Riho Breivel, palun!

10:13 Riho Breivel

Hea Jüri! Ma ikkagi tahan pöörduda selle juurde, veel kord, aga ka vist viimast korda, mis puudutab selle kompromissi leidmist. Urmas Reinsalu ja Paul Puustusmaa mõlemad pakuvad välja lahenduse. Ma püüdsin ka seda sõnastada. Sa ütled, et kuna need ettepanekud on hääletamisele tulemas, siis ettepanekud on ju olemas ja on laual. Aga me kõik teame, et juhtivkomisjon hääletas need ettepanekud maha. Järelikult siin sõidetakse igast ettepanekust meil teerulliga üle. See ei ole kompromiss. Te olete väga hea kompromissitegija ja tegelikult saate, ma usun, ise ka aru, et see ei ole kompromiss. Kompromiss tuleb ikkagi leida ja selleks on fraktsioonid.

10:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peeter Ernits, palun protseduuriline küsimus!

10:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Protseduuriliselt, võiks nagu austada kolleegide juttu. Mind sügavalt häiris, kui sa mu pinginaabri jutule peale rääkisid, ta ei jõudnud isegi rääkida ega küsida oma küsimust. Minu meelest see on protseduuriline, et võiks austada teisi, mitte ainult hoida saalis vaikust. [Ei saa nii, et] kui küsija ei ole isegi veel alustanud, juba lämmatada ta. See on praegu. Aga ma jätan oma järgmise protseduurilise, mida ma tahtsin küsida, edaspidiseks. Ma pidin lihtsalt juhtima sellele tähelepanu.

10:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

10:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsiks ikkagi protseduuri kohta sedapidi. Riigikogu endine liige ja praegune peaminister, kui ta oli opositsioonis, siis ta kommenteeris Riigikogus toimuvat ja ka protseduuri niimoodi: ""See, mis toimub, on räige seaduserikkumine. Riigikogu liikmetelt võetakse õigus küsida, debateerida. Reformierakonna saadikud kindlasti protestivad juhatuses," ütles Kallas." Selles mõttes see protseduurika, mis on siin kogu aeg olnud kasutusel, oli neile tookord meelepärane, sest nemad tegelikult ju tegid sedasama. Nad põhimõtteliselt samamoodi protseduuriliste küsimustega ja absoluutselt kõigega täpselt sedasama tegid, mis praegu Riigikogu saalis on. Aga praegu ta kirjutab: "Vaadates, mis praegu toimub Riigikogus, siis minu meelest seadusandlikku võimu sisuliselt naeruvääristatakse ja see pole demokraatia huvides, mis seal praegu käib."

10:16 Esimees Jüri Ratas

Austatud Helle-Moonika Helme, mis on teie küsimus?

10:16 Helle-Moonika Helme

Ja küsimus. Kas te oskate Riigikogu juhatajana öelda, kust selline meelemuutus, ja kas me peame ainuüksi sellepärast hakkama kodu- ja töökorda muutma ... (Juhataja helistab kella.)

10:16 Helle-Moonika Helme

... et Reformierakond on opositsioonist tõusnud valitsusse, ja nüüd neile see olukord ei meeldi?

10:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus.

10:16 Helle-Moonika Helme

On küll.

10:16 Esimees Jüri Ratas

Ei ole. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

10:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie seaduse § 74 reguleerib proteste ja küsimusi istungi läbiviimise korra kohta. Hetk tagasi te ütlesite seda, et protestide kõneaeg on üks minut. Nüüd on minu küsimus: kas vahepeal on muudetud põhiseaduse § 59 ja asendatud lause "Seadusandlik võim kuulub Riigikogule" lausega "Seadusandlik võim kuulub Riigikogu juhatuse esimehele"?

10:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Läheme edasi.  Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

10:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ma annan kommentaariks lahenduse nii teile kui ka Grünthalile, kuivõrd vähemalt kolm-neli korda on tõusetunud küsimus, kui oluline on tava või seadus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 ütleb väga selgelt, et jah, meil on [tsiviil]õiguse allikad seadus ja tava, aga seal lõige 2 ütleb ka seda, et tegelikult tava ei saa muuta seadust. See on selle asja kohta.

Aga minu küsimus on selles, et kuna meil on täna päevakorras 366 SE ja seal on ka mõningaid muudatusi, ja kui ma ei eksi, siis EKRE fraktsioon tegi Riigikogu juhatusele protesti seoses sellega, et need muudatusettepanekud komisjonis seoti. Ja ma täpselt ei tea, kas juhatus on sellele ka kuidagiviisi reageerinud või vastuse andnud sellele ebaseaduslikule käitumisele, mis toimus komisjonis. See on tegelikult põhiseaduse rikkumine.

10:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks ja me ei ole seda arutanud. Henn Põlluaas, palun protseduuriline küsimus!

10:18 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Esiteks, ma protesteerin selle vastu, et te katkestasite eelmine kord minu protseduurilise küsimuse ega lasknud seda lõpuni esitada. See ei kuulu sugugi hea tava juurde. Aga ma nüüd jätkan oma küsimust. Kuna need kolm väga olulist eelnõu kadusid meil siit laualt, üks nendest oli planeeringuseaduse teema, mida minister Aab oleks tulnud meile siia tutvustama, ja siia on jäänud endiselt ikkagi see ABIS, mille kohta te ütlesite, et kompromissi ei tule – see on väga kahetsusväärne, EKRE on küll kompromissiks alati valmis olnud –, siis minul ongi küsimus. Kõik need olulised eelnõud visati nüüd päevakorrast välja. Noh, vormiliselt jah komisjon kutsus tagasi, aga tegelikult on see koalitsiooni poliitiline käik, et kiirendada ABIS-e menetluseni jõudmist ja see seadus läbi suruda. Kas tõesti selline superandmebaasi loomine, suure venna ühiskonna tekitamine ja totaalse jälgimise võimaldamine on nii oluline, et selle nimel võib ohverdada ükskõik millised muud olulised teemad? 

10:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma vabandan, et ma segasin vahele, aga ma arvan, et me suudame kõik oma protseduurilised küsimused ühe minutiga ära küsida ja ma hakkan seda aega piirama, sest muidu see ei ole mõistlik. Kui te tahate protseduurilist küsimust küsida, siis kõik Riigikogu liikmed suudavad selle vähemalt minutiga küsida. Vastus teile: juhtivkomisjonil on õigus teha vastavaid ettepanekuid.

Head Riigikogu liikmed, mul on ettepanek lõpetada protseduuriliste küsimuste küsimine ja minna päevakorra juurde. Peeter Ernits, palun protseduuriline küsimus!

10:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ettepaneku võib ikka teha, aga kui me räägime protseduurikast, siis enne ei ole mõtet tööd alustada, kui mängureeglid on selged. Ma tulen tagasi selle kiire sahmimise või rahmimise juurde, mis meenutab nagu uppumist, sest uppumise puhul inimene ei vaata, kuidas ta liigutab või kas ta jätab soliidse mulje või mitte. Aga siin käib selline kiire tähtaegade muutmine, et vaatame, kas me võtame kolm päeva ära, hääletame lühemaks. Või teine asi, milline on siis tegelik päevakord. Ja nüüd ma tulen küsimuse juurde. Kui ma vaatan järgmise nädala tööplaani, siis esmaspäevaks on siia pandud seesama õnnetu 366. Samas, see kollane leht, mis on täna meil kõigil ees, siin on see 366 pandud kolmandaks. Enne me peaksime härra Odinetsi ära kuulama ja veel midagi, aga ...

10:21 Esimees Jüri Ratas

Härra Ernits, ma palun teie küsimus!

10:21 Peeter Ernits

Jaa, küsimus ongi nüüd. Aga selle tänase päevakorra järgi tulevad veeseaduse ja keskkonnaregistri eelnõud, mida ma ise esitlen, ja need on pandud järgmisse nädalasse juba kolmandaks lugemiseks. Kui juba see ...

10:21 Esimees Jüri Ratas

Ma sain teie küsimusest aru.

10:21 Peeter Ernits

... eelmise nädala tööplaan näitab, et 366 ...

10:21 Esimees Jüri Ratas

Härra Ernits, ma sain teie küsimusest aru. Vastus on ju, et järgmisse nädalasse pannakse asjad tingimuslikult, kui eelnevalt lõpetatakse teised lugemised või esimesed lugemised, olenevalt sellest, mis seisus on seaduseelnõu menetlus. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

10:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Kas meil on reglementeeritud protseduurilistele küsimustele vastamise aeg? Ehk siis te patroneerivalt ütlesite, et protseduurilise küsimuse ajaks peab olema inimene kohal. Aga meil ei ole teada, kui pikalt vastatakse sellele küsimusele. Mille järgi peab siis saadik teadma? Sest mõnele küsimusele vastatakse pikalt, mõnele lühikeselt, see ei ole meil reglementeeritud. Või on?

10:22 Esimees Jüri Ratas

See on juhataja palve, mis ma esitasin. Kui meil on küsimuse pikkus minut, aga esitatakse protseduurilisi küsimusi juba kaks ja pool või kolm minutit ning küsitakse mitmeid-mitmeid kordi, siis selge on see, et ei olegi soovi lahendada mingit protseduurilist muret, vaid soovitakse midagi muud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

10:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind väga hämmastas teie lause selle kohta, et nüüd on niimoodi ja protseduuriliste küsimuste esitamise aeg on üks minut. Meie kodu- ja töökorra seadus seda ei võimalda. Ei võimalda. Mõistate? Ei võimalda. Ja ma näen praegu täiesti sarnaseid elemente selle olukorraga, kus selle kurikuulsa NETS-i ajal tuli rahvas tänavale ning politsei reageeris liiga tugevalt ja taheti inimesi oma põhiõiguste realiseerimisel takistada. Mul on väga kurb nentida, et teie otsusega piirata protestiaega ühe minutiga on seesama politseiriik jõudnud juba ka siia Riigikogu saali.

10:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

10:23 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Siin mõni küsimus tagasi ma jälgisin teid ja nägin, et te pöördusite oma vasakul käel istuva nõuniku poole. Ma lugesin teie huultelt, et te küsisite, kas protseduurilisi küsimusi ära lõpetada ei saa. Nüüd ma küsin teilt, kas see oli nii. Ja kui see nii oli, siis tunnistage, kas te olete Riigikogu liikmete küsimustele vastamisest tüdinenud ja kas te ikka olete sel juhul oma ülesannete kõrgusel Riigikogu esimehena.

10:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma alati austan Riigikogu liikmete küsimusi. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline küsimus!

10:24 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Jüri! Ma sain sinu vastustest aru nii – ja lükka palun ümber, kui see on vale –, et kui Riigikogu komisjonides rikutakse põhiseaduslikku korda ja selle kohta esitatakse kaebus Riigikogu juhatusele, siis Riigikogu juhatus sellele reageerima ei pea.

10:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Selle protesti, mis esitati, Riigikogu juhatus vaatas läbi ja suunas juhtivkomisjonile. See oli Riigikogu juhatuse otsus, et seda meie lahendama ei hakka. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

10:24 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Mind paneb tõesti imestama, kuidas te nii vabalt võtate endale voli muuta meie kodu- ja töökorra seaduses sätestatut. Seal on öeldud, et igal Riigikogu liikmel – ma ei hakka seda paragrahvi praegu ette lugema – on õigus esitada küsimusi, on õigus esitada proteste, ja Riigikogu juhataja või aseesimehed, kes parasjagu istungit juhatavad, peavad sellele vastama ja [probleemi] lahendama viivitamatult. Mitte üheski paragrahvis ei ole ära toodud seda, et protseduurilistele küsimustele oleks pandud mingi ajaline limiit või et istungi juhataja ...

10:25 Esimees Jüri Ratas

Palun, härra Põlluaas, teie küsimus!

10:25 Henn Põlluaas

... võiks seda omavoliliselt lühendada või pikendada või muuta. Juhataja peab ära kuulama Riigikogu liikme küsimuse. Ja minu küsimus ongi see: kui te teatasite, et te kavatsete edaspidi lühendada selle ühele minutile, panna ajalimiidi, siis millisele meie kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile te tuginesite?

10:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tuginen sellele, et Riigikogu liige, kui tal on protseduuriline küsimus, saab seda teha kiiresti, selgelt, konkreetselt ja mitte venitades. Minu palve oli analoogselt küsimusega see pöördumine sõnastada minuti jooksul. Seda hetkel ei tehta, see on ju arusaadav. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

10:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Puhtalt protseduuriline küsimus. Meil siin viimaste päevade tegevus meenutab tõesti nagu uppujat, et haaratakse vasakult ja paremalt ja need päevakorrad muutuvad ka tingimuslikult. Kas ei oleks mõttekas mitte sellega üldse tegeleda, minna edasi ja vaadata, kuidas kujuneb? Siis me ei peaks ka praegu seda kahte tundi siin protseduurikat arutama. Aga minu küsimus on konkreetne. Mis siis juhtub, kui me näiteks täna, homme või nädala sees esitame umbusaldusavalduse, olgu peaministrile, siseministrile või kellelegi? See võtab ka aega. Kas juhatus on mõelnud, kuidas ta suudab siis selle järgmise töönädala või ka selle nädala asjadega ühele poole saada? Kas siis tuleb veel mingi täiendav erakorraline istung, et plaanitud töödega hakkama saada? On juhatus või lugupeetud esimees seda arutanud? 

10:28 Esimees Jüri Ratas

Kui esitatakse umbusaldusavaldus, siis tuleb käituda seaduse järgi. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun!

10:28 Paul Puustusmaa

Mul on hästi lihtne see küsimus sedakorda, et saada selgust teatud momentides ja regulatsioonides. Kas ma saan õigesti aru, et kui suures saalis võetakse vastu otsus mingis mis tahes küsimuses, mis on vaidlusi tekitanud juhatuses, siis juhatusel on peale seda õigus võtta samas küsimuses vastu uus otsus, mis lükkab ümber suure saali otsuse?

10:28 Esimees Jüri Ratas

Kindlasti on täiskogu otsused ülimuslikud. Leo Kunnas, protseduuriline küsimus. 

10:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja, hea Jüri! Sa olid puldis, kui ma tutvustasin sulle obstruktsiooni matemaatikat ja tervele saalile. Te olete leidnud hea vastuse, et meil lähevad päevakorrast välja 403 SE esimene lugemine, 376 SE teine lugemine, 372 SE teine lugemine, 378 SE esimene lugemine ja 394 SE esimene lugemine, mis teeb kokku kümme tundi obstruktsioonilist aega. Tunnustan teid tubli manöövri eest, aga ühtlasi see näitab ka seda, et ilmselt te ei ole valmis kompromissiks. Loomulikult, kui see on siiani nii läinud, siis ka meie osapool on sunnitud sellele vastama. Sellest on mul isiklikult muidugi kahju. Kui teerull leiab tankitõrjekraavi, siis loomulikult saab sellele anda uue suuna, aga on olemas ka teisi pioneeritõkkeid. 

10:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

10:29 Kalle Grünthal

Suur tänu! Kahjuks on minule jäänud ebaselgeks praegu protseduurid, millega on reguleeritud hääletamise kord. Palun võtke ette paragrahv sealt meie seadusest ja täpsustage, mismoodi meil tänase hääletamise kord käib. Ma pean silmas, et siin on, ütleme, vaheaja võtmised jms asjad. Et lõpuks saabuks selgus.

10:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatus on sellele vastuse saatnud kõigile Riigikogu liikmetele. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

10:30 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma ütlen, et mul on ka väga kahju, et me oleme praegu sellisesse olukorda jõudnud. Aga siin on lahendusi ju tegelikult välja pakutud ja küsimus ongi selles, et neid ei ole kuulda võetud. Aga minu protseduuriline küsimus on see: kas Riigikogu juhatusele on laekunud protest selle kohta, kuidas eelmisel nädalal, kui seal teie asemel puldis oli Riigikogu aseesimees Hanno Pevkur, kes siis üritas Riigikogu liikme kõne sisu hinnata ja määrata ning diskretsiooni korras otsustada, et saadik peab oma kõne katkestama, ähvardades mikrofoni välja lülitada? Kas selle kohta on protest Riigikogu juhatusele laekunud?

10:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada sellist protesti ei ole, vähemalt mind pole sellest informeeritud. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

10:31 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! See olin mina, kellel aseesimees Pevkur kõne katkestas ja keda ta käskis kõnepuldist kaduda. Ma ei kadunud, seisin seal mõnda aega, aga ma ei ole protesti esitanud. Kas ma saan seda teha veel?

10:31 Esimees Jüri Ratas

Te saate alati Riigikogu juhatusele kirjutada oma seisukoha või protesti. Anti Poolamets, palun protseduuriline küsimus!

10:31 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Ma olin eile Postimehes koos Jürgen Ligiga ja selgus, et Reformierakonnas on päris tugev kriitiline suhtumine eelnõusse 366. Seda oli huvitav kuulda, aga samas ma nägin ka, et Jürgen Ligi ei olnud teemasse süvenenud ja seal oli veel väga palju selgeks tegemise ruumi. Äkki teete ettepaneku täna ka Riigikogu juhatusele üks pool tundi seda teemat veel omavahel arutada? See oleks mõistlik.

10:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

10:32 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma arvan, et mul on protseduuriline küsimus, mis seondub juhtumiga Peeter Ernits versus Hanno Pevkur. Nimelt, Pevkur siin keelas põhimõtteliselt Ernitsal rääkimise ära, kuigi tal oli õigus rääkida ja ta seisis veel tükk aega puldis. Aga mul on küsimus, et kuna meie kodu- ja töökorra seadus seda ei reguleeri, siis mis saab siis, kui inimene sealt puldist ära ei tule. Millised on siis need hoovad, millega saab teda sealt välja kangutada?

10:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei tea, et sellist asja oleks varem siin olnud. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits.

10:33 Peeter Ernits

Jah, ma ei jätka praegu sellega, aga ma tulen selle juurde veel tagasi. Aga minu mure on see, et on öeldud, et me oleme siin kummitempel. Eks me tegelikult olemegi. Aga selleks, et seda vältida, st vaadata riigimehelikult või -naiselikult või sünnitava inimese seisukohalt – või mittesünnitava, nagu poliitkorrektne paistab olema –, mis on riigile tegelikult olulisem, võiks Riigikogu siiski vaadata sisulist poolt, mitte seda, kas mõni komisjon on maha võtnud mõne eelnõu, et olupoliitiliselt saavutada mõne sellise dogmaatilise eelnõu läbisurumist. Minu küsimus on planeerimisseaduse kohta, mida ma olen ammuilma oodanud. Nüüd ohverdatakse see planeerimisseaduse esimene lugemine, see samm, sellele teisele andmebaasile. Minu küsimus on, kas juhatus ei peaks vaatama, arutama sisuliselt, mis on riigile olulisem. Kas seesama ABIS-e andmebaasi n-ö ...

10:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Ernits! See on juhtivkomisjoni pädevus, kas võtta eelnõu päevakorrast välja või kas see lisada päevakorda. Seda teeb juhtivkomisjon. Head ametikaaslased, 10 minutit juhataja vaheaeg.

V a h e a e g

 

10:44 Esimees Jüri Ratas

Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Võtan uue vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

 

10:54 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

10:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea Jüri! Sa oled mulle tõeline inspiratsiooniallikas oma kannatlikkusega ja see on ääretult meeldiv. Aga ma ootaks ühtlasi sealt puldist ka juhindumist õigusest ja õiglusest. Ja kui jälgida põhiseadust, siis meil ju õiglus prevaleerib õiguse üle. Vaata, siit tulebki küsimus. EKRE fraktsioon tegi protesti seoses 366 muudatusettepanekute liitmisega, esitas selle juhatusele ja juhatus võttis vastu saalomonliku otsuse, et tema ei süüvi sellesse, no ei taha, ei suuda, ei julge, aga ta saadab selle tagasi sinnasamasse komisjoni, kus õiguserikkumine aset leidis. Nüüd on juhatus ju teadlik, et tegelikult kodukorra kohaselt selle komisjoni istung, kus hakatakse probleemi lahendama, toimub tuleval esmaspäeval või teisipäeval, vastavalt juhatuse otsusele. Aga ometigi on see punkt päevakorras juba täna, kusjuures me hakkame siis komisjonis arutama mullust lund või. Kuidagi tundub väga ebaloogiline. Või kuidas see loogika töötab?

10:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ka varasemalt on ju tehtud proteste, isegi ma arvan, et selle aasta alguses komisjoni menetluse kohta juhatusele. Tõsi, siis oli eelmine juhatuse koosseis, aga põhimõtteliselt käituti samamoodi – paluti, et juhtivkomisjon selle üle vaatab. Seda, millal juhtivkomisjon oma istungeid peab, tõesti juhatus ei määra. Henn Põlluaas, palun protseduuriline küsimus!

10:56 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Vastavalt džentelmenide kokkuleppele EKRE fraktsioon lõpetab hetkel protseduuriliste küsimuste esitamise. Aga mul on siiski üks küsimus. Kuna meie fraktsioon viib seda obstruktsiooni läbi õilsal eesmärgil, et vältida jälgimisühiskonna ja politseiriigi teket Eestis, siis oleme me väga usinalt kasutanud seda võimalust sõnavõttudeks ja küsimusteks. Minul on küsimus üleeilse intsidendi kohta. Nimelt, aseesimees Hanno Pevkur väga inetult katkestas minu pinginaabri, auväärse Peeter Ernitsa sõnavõtu, öeldes talle – ma täpselt sõnu ei mäleta – umbes nii, et lase jalga. Ühesõnaga, ta püüdis dikteerida Riigikogu liikmele, mida ta peab ütlema, ja püüdis tsenseerida tema sõnavõttu. Nüüd on kavas selle kohta esitada protest. See on juba ka istungiosakonnale edastatud. Palun selgitage meile, kuidas sellise protesti lahendamine toimub. Kas aseesimees Hanno Pevkur on valmis, kuna ta avalikult siin käitus väga inetult, ja nõus ka avalikult siinsamas Riigikogu saalis vabandama Peeter Ernitsa ees?

10:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui see protest on teie teadmisel juba jõudnud istungiosakonda, siis ma usun, et õige pea jõuab see ka Riigikogu juhatuse liikmeteni. Nii nagu ma ka eelnevalt teile ütlesin, kui see protestikiri tuleb, siis me otsekohe seda arutame. Seda ma teen. Aga ma tahan selle protseduurilise küsimuse esimese poole kohta öelda ka seda, et ma tänan selle kokkuleppe eest. Ma arvan, et see on mõistlik, et me saame praegu oma istungiga edasi minna. Aitäh selle eest!

Head ametikaaslased, me oleme jõudnud selle küsimuse juurde, mis tekitas eelneval Riigikogu juhatuse istungil eriarvamusi. Juttu oli sellest, millal dokumendid saali tuua. Alustame selle küsimuse hääletamise ettevalmistamist. Henn Põlluaas, palun! 

10:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma palun, kuna meil on täiendav istung, läbi viia kohaloleku kontrolli. 

10:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teeme seda. Head ametikaaslased, viime enne hääletust läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

11:01 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38.

Head ametikaaslased, panen hääletusele järgmise küsimuse: kes on selle poolt, et määrata eelnõu 366 kolmanda lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide kättesaadavaks tegemise ajaks k.a 14. juuni kell 17? Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:02 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 55, vastu 15 ja erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust.

Head ametikaaslased, oleme jõudnud päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. See punkt tekitas ka väga palju protseduurilisi küsimusi, nii et otsused ja tähelepanekud on järgnevad. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikest 1 tuleb täiendava istungi päevakord istungi alguses kinnitada.

Aga enne selle kinnitamist on meil järgnevad täpsustused. Esiteks, õiguskomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase täiendava istungi päevakorrast välja järgmiste eelnõude arutelu. Punkt üks, Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 esimene lugemine. Punkt kaks, Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 394 esimene lugemine.

Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase täiendava istungi päevakorrast välja haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu.

Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase täiendava istungi päevakorrast välja järgmiste eelnõude arutelu. Esiteks, Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376 teine lugemine. Teiseks, Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372 teine lugemine. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine.

Ja nüüd me peame, head ametikaaslased, alustama hääletust päevakorra kinnitamise üle koos eespool loetletud täienduste ja muudatustega. Henn Põlluaas, palun!

11:05 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna tegemist on ääretult oluliste eelnõudega ja olulise muudatusega päevakorras, siis palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega, et kõik jõuaksid ikkagi selle mõttekuses veendumusele või mitteveendumusele.

11:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Oleme jõudnud tänase päevakorra kinnitamiseni. Härra Puustusmaal on enne protseduuriline küsimus. Palun!

11:16 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Minu jaoks tekitas segadust see nüanss, et kui nüüd Jüri puldis olles luges ette selle uue plaanitava, vastuvõetava päevakorra, siis oli sealt terve rida seadusi välja jäetud. Aga kuna mul ei olnud neid üldse eeski, siis mul oli võimatu aru saada, mida jäetakse välja ja miks jäetakse välja jne. Kas on võimalik teada vähemalt põhjendusi, milleks või miks need punktid välja jäeti või mis selle tingis?

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Need olid komisjonide ettepanekud. Ja me hääletame seda päevakorda, mis on teile laudadele välja jagatud ja mis on juba täpsustatud. Härra Kruusimäe, palun!

11:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Jah, õiguskomisjonis me arutasime, millised punktid me jätame välja. Aga minu murekoht on see, et siin ei hakkaks elama vandenõuteooriad. Ma küsiksin selle hariduse arengukava kohta. No seda võetakse kogu aeg välja. Kumma ministri apsakas see nüüd on, et ta nii toores on, et iga nädal muudkui välja lendab? Ja kas me üldse peaksime siis menetlema sellist dokumenti?

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Me saame minna edasi päevakorra kinnitamise juurde.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele laupäevase, 12. juuni täiendava istungi päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 55 Riigikogu liiget ja vastu on 17. Päevakord on kinnitatud.

Head kolleegid, enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, lubage mul Riigikogu nimel tervitada rõdul istuvat Prantsuse Senati välis- ja kaitsekomisjoni esimeest Christian Camboni. (Aplaus.)


1. 11:18 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Tänane esimene päevakorrapunkt on korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine. Palun kõnetooli, Eduard Odinets!

11:18 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Minul on au tutvustada teile Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud seaduseelnõu 397, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõike 2² muutmise kohta. Edaspidi kasutan oma kõnes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse asemel meile kõigile teada-tuntud lühendit KOKS.

Eelnõu eesmärk on sõnastada § 48 lõige 2² järgmiselt: "Revisjonikomisjoni liige ei või töötada töölepingu alusel sama valla või linna ametiasutuses, täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid."

Korruptsioonivastane erikomisjon otsustas algatada KOKS-i muutmise seaduse oma istungil 17. mail aastal 2021, selleks et kõrvaldada sisemine ebakõla kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduses. See ebakõla tekkis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2020. aasta 17. aprilli otsusega asjas number 5-19-45. Viidatud otsusega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkt 6. Selle sätte senine redaktsioon nägi ette volikogu liikme volituste lõppemise, kui ta töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Õiguskantsleri hinnangul riivas see intensiivselt kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimise õigust, eelkõige põhiseaduse § 156 lõike 1 kolmandas lauses tagatud ühetaolisuse nõuet, mis on demokraatia üks aluspõhimõtteid, samuti vaba eneseteostuse põhimõtet põhiseaduse § 29 järgi.

Riigikohtu otsus see lauseosa tühistada jõustus 17. oktoobril 2020. aastal ja seadusandjale anti tegelikult pool aastat aega vajalike sätete kehtestamiseks. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 48 kuulub revisjonikomisjoni pädevusse muu hulgas valla- või linnavalitsuse ametiasutuse ja nende hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ning tulemuslikkuse kontrollimine ja hindamine. Seejuures hindab revisjonikomisjon tulemuslikkust, lähtudes säästlikkusest, tõhususest ja mõjususest – tegevuse tegelik mõju versus kavatsetud mõju. Käesoleval ajal kehtib keeld osaleda kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjonis sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ja hallatava asutuse juhi või tema asetäitja puhul. Sellest räägib KOKS-i § 48 lõige 2².

Nii seesama lõige 2² KOKS-is kui ka kõnealuses eelnõus käsitletavad isikute grupid on võrreldavas olukorras, sest alluvad otse valla- või linnavalitsusele. Riigikohtu argumentatsioon otsuse tegemiseks tõi välja selle, et avaliku teenistuse seaduse varasem redaktsioon jagas avalikud teenistujad ametnikeks ja abiteenistujateks, kellest viimased töötasid töölepingu alusel ning tegid tehnilist tööd. Kehtiv avaliku teenistuse seadus defineerib ametniku mõistet sisulist kriteeriumit kasutades: ametikohale nimetatud ametnik teostab avalikku võimu, juhib ametiasutust, teostab järelevalvet, viib läbi siseauditit, menetleb süütegusid, valmistab ette ja rakendab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuste pädevuses olevaid poliitikat kujundavaid otsuseid ja tema ülesandeks on muud tegevused, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.

Riigikohtu otsus andis võimaluse eneseteostuseks kohaliku omavalitsuse volikogu töös kohalikus omavalitsuses töölepingu alusel töötavatele isikutele. Sellel ametikohal ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Eelkõige kuulub siia kategooriasse raamatupidamine, personalitöö, asjaajamistöö, hankespetsialisti tegevus, haldustöötajate tegevus, infotehnoloogia ja muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd, mida tehakse töölepingu alusel. Sealhulgas toob avaliku teenistuse seadus välja ka linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavate või nõustavate ülesannete teostamise kuni nimetatud isiku volituse või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni valdavalt tähtajalise töölepingu alusel.

Kuigi ametiasutuse töötaja ei teosta avalikku võimu, võib volikogu liikme volituste ja töökoha huvide vahel tekkida esinduskogu toimimist kahjustav huvide konflikt. Seejuures tuleb märkida, et vaidlusalune ametite ühitamise keeld kohaldub suurele hulgale töötajatele, kelle tööülesanded võivad olla väga erinevad. Sõltuvalt tööülesannete sisust võib konflikt mandaadi ja töökoha vahel ning sellest tulenev negatiivne mõju volikogu toimimisele olla väga erineva suurusega. Töölepingulise töötaja avaliku võimu teostamist toetavad ülesanded võivad olla sisult äärmiselt mitmekesised, sh oma seoste poolest avalike ülesannete täitmise ja avaliku huviga üldiselt. Näiteks, raamatupidajal, kes mõnel pool võib täita ka finantsjuhi ülesandeid, ja hankespetsialistil on see tihedam, paljudel töökohtadel aga nõrgem. 

Niinimetatud segafunktsiooniga ametnike versus töötajate probleeme on käsitlenud ka riigihalduse minister oma vastuses Riigikohtule. Revisjonikomisjoni liikmena peaksid linna- või vallavalitsuses töölepingu alusel töötavad isikud järelevalvet teostama oma otsese ülemuse tegevuse üle ning tulenevalt huvide konflikti vältimise reeglist ennast pidevalt taandama. Huvide konflikt on aga ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist, st iga huvide konflikt ei pruugi viia korruptsioonini. Samas on Riigikohus rõhutanud, et olukord, kus ametiisik täidab olemuselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib põhjustada minetusi tema ametikohustuste täitmisel ja võib luua eeldusi korruptsiooniks. Nii ongi üks võimalus lahendada olukord, kus volikogu revisjonikomisjoni liige peab valla- või linnavalitsuses oma tööandja üle järelevalvet teostama, enda taandamine. Siiski tuleb silmas pidada, et taandamiskohustuse täitmine sõltub ametiisiku teadlikkusest ning õiguskuulekusest. Lahendamist nõudvad olukorrad võivad olla määratlematult nüansirikkad, mistõttu on kindlam välistada valla- või linnavolikogu töötajate revisjonikomisjoni töös osalemine.

Töö kohaliku omavalitsuse volikogus võib toimuda väga mitmesugustes komisjonides ja muudes töövormides, kuid revisjonikomisjoni töö võib moodustada nii suure sekkumise kohaliku omavalitsuse toimimisse, et töölepinguga seal ametiasutuses töötava volikogu ja revisjonikomisjoni liikme koormamine pideva enesetaandamise kohustusega on ebaproportsionaalne.

Aga miks me ei või jätta olukorda selliseks, nagu ta on? Seaduse piires ja sellega reguleerimata küsimustes on omavalitsusüksusel ulatuslik enesekorraldusõigus. Samas, korruptsiooni ennetamine on õigusriiklikult aktsepteeritud põhjus nii põhiõiguste piiramiseks kui ka muudeks piiranguteks eneseteostusel. Ka seesama Riigikohtu lahend tsiteerib põhiseaduskomisjoni viidet Riigikontrolli 2017. aasta auditile, mille kohaselt on korruptsioonivastase seaduse rikkumine tuvastatud enam kui 60% Eesti kohalike omavalitsuste puhul. See on väga kurb statistika, head kolleegid, mille parandamiseks ongi kõnealune eelnõu alles pika tee esimeste sammude seas.

Konflikti puhul ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel võivad, kuid ei pruugi erahuvid sobimatult mõjutada ametikohustuste täitmist. Huvide konflikt ei ole korruptsioon, kuid võib viia korruptsioonini, mis kahjustab kohaliku omavalitsuse ausat ja õiguspärast toimimist kohaliku elanikkonna huvides. Kuivõrd korruptsioon kahjustaks kohaliku omavalitsuse ausat ja õiguspärast toimimist kohaliku omavalitsuse huvides, on korruptsiooni ennetamine õigusriiklikult aktsepteeritud põhjus põhiõiguste piiramiseks.

Eelnõu ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks oli arutelu põhiseaduskomisjonis väga kiire ja konstruktiivne ning loodame sellele ka edaspidises menetluses. Samas tuleb silmas pidada eelseisvat massiivset tööd kohaliku omavalitsuse õiguse arendamisel. Rahandusministeeriumis töötab KOKS-i ekspertgrupp, kus analüüsitakse ning tehakse ettepanekud KOKS-i ja teiste omavalitsuste aluskorraldust puudutavate seaduste muutmiseks. See suur eelnõu ootab meid 2022. aastal. KOKS-i muudatuste väljatöötamisel on vaja jätta ruumi kohaliku omavalitsuse hartast tulenevale kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusele, aga pidada silmas ka seda, et kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei ole piiramatu. Seadusandja võib kehtestada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusele piiranguid.

2019. aasta sügisel tegi korruptsioonivastane erikomisjon uuringu selle kohta, kuidas on opositsioon kaasatud kohalike omavalitsuste töösse. Üks selle töö rõõmustavaid tulemeid oli teadmine, et paljudes kohalikes omavalitsustes ei olegi koalitsioon ja opositsioon eristatavad ning palju otsuseid tehakse konsensuslikult kohalikku elu edendades. Samas oli näiteid sellest, kus opositsiooni esindajatel ei võimaldatud osaleda komisjonide töös. Veelgi enam, kui kirjutamata hea tava kohaselt juhib revisjonikomisjoni opositsioon, sh sellepärast, et see on üks paljudest korruptsiooniriski vähendamise meetmetest, siis mitmes kohalikus omavalitsuses seda ei võimaldatud. Nendime, et oli juhtumeid, kui revisjonikomisjoni juhtis koalitsiooni esindaja, sest opositsioon ei olnud seda ülesannet vastu võtnud.

Kuigi kõnealuse eelnõu eesmärk on lahendada olukord, mille kohaselt Riigikohtu otsusest tuleneb õigus võimaldada eneseteostust kohaliku omavalitsuse volikogus sama kohaliku omavalitsuse töölepingulistel töötajatel, ei ole see ainus korruptsioonivastase erikomisjoni initsiatiiv kohalikes omavalitsustes töö läbipaistvuse tagamisel. 2020. aasta kevadel edastas Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon selle töö tulemusel ettepanekud KOKS-i ekspertgrupile KOKS-i muutmiseks ning kohalikele omavalitsustele kohaliku elu läbipaistvamaks korraldamiseks.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse läbipaistvaks toimimiseks vaja leida lahendus olukorrale, kus volikogu liige on eraettevõtja, näiteks füüsilisest isikust ettevõtja, või kuulub äriühingu omanike ringi või on äriühingu juht või järelevalveorgani liige. Vähemalt sama tõenäoline on huvide konflikt siis, kui volikogu liige on omavalitsuse hallatava asutuse juht. Mõlemal juhul on aktiivsel ja suure oskusteabega inimesel palju panustada kohaliku elu edendamisse, kuid samas on vaja leida meetmeid, kuidas vältida tema mandaadi ja ärihuvide või tööülesannete vastuolu. Samamoodi tuleb tagada, et töölepinguga ei kaasata kohaliku omavalitsuse töösse isikuid, kelle sisuline ülesanne on avaliku võimu teostamine – nn segafunktsiooniga töötajad ja ametnikud, kellele viitas ka riigihalduse minister oma vastuses Riigikohtule.

Kohtumistel kohaliku omavalitsuse õiguse asjatundjatega, kus arutasime, kas Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni töövoogu peaks olema kaasatud opositsioon, leidsime, et paljud Riigikogu erikomisjoni ettepanekud ei vaja seaduse muutmist, vaid peaksid olema lahendatavad poliitilise kultuuri edendamise abil. Näiteks, KOKS-i § 47 lõige 1 annab igale volikogu liikmele õiguse kuuluda vähemalt ühte komisjoni ja sel puhul tuleb tagada piisavad meetmed volikogu iga liikme kaasamiseks volikogu komisjoni koosseisu, ja lahendada juhtum, kui komisjoni töös soovib osaleda rohkem volikogu liikmeid, kui on komisjonis kohti. Samuti tuleb kaaluda, kas volikogu komisjonide moodustamise kordades tuleks sätestada volikogu liikmete võimalus käia kuulamas teiste komisjonide istungeid.

Volikogu liikmeks mitteolevate isikute kaasamisel kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni on kohane kaaluda nende kaasamisaluste piiritlemist, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkonna esindajana või valdkonna asjatundjana, ning täpsustada, et poliitilise tasakaalu nõuet ei arvestata volikokku mittekuuluvate komisjoni liikmete puhul. Kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste juhtide ja sihtasutuste juhtide valimisel on kohane viia läbi konkurss ka juhul, kui valdkonda reguleerivad õigusaktid seda ei nõua, lähtudes eelkõige asutuse ja sihtasutuse eesmärgist ning ametikoha vajadustest, samuti on vaja tegevustesse kaasata ka opositsiooni esindajad.

Kohalikes omavalitsustes on oluline jälgida hea halduse põhimõtteid, mis tulenevad põhiseaduse §‑st 14 ning on aluseks nii volikogu liikme õigusele saada teavet (KOKS-i § 26) kui ka abi arengukavade, eelarvestrateegiate ja muude eelnõude menetluste ja istungite läbiviimisel.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon on nii poliitilise kultuuri kui ka kohaliku omavalitsuse õiguse edendamise poolt. Sellest põhimõttest lähtub ka eelnõu 397, et piirata samas omavalitsuses töölepingu alusel töötavate volikogu liikmete kuulumist volikogu revisjonikomisjoni. Aitäh tähelepanu eest!

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Alustab Merry Aart.

11:33 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma küsin niimoodi. Alles paar päeva tagasi me arutasime siin KOKS-i muutmist, 212 SE. See oli § 19. Täna me arutame 397 SE § 48. Miks see niimoodi on? Kas see tähendab seda, et komisjonidel ei ole omavahel sidet, või on see tingitud sellest, et hoiame Riigikogu tööd igal juhul alles? Kas on näha, et me nädala lõpus või kuskil arutame veel ühte KOKS-i paragrahvi muutmist? Kas me ei saaks neid kuidagi nagu loogilisemalt ja koos teha? 

11:34 Eduard Odinets

Aitäh! See on väga hea küsimus. Riigikohus tegi oma otsuse, nagu ma mainisin, 17. aprillil eelmisel aastal, ning andis Riigikogule võimaluse ja ka kohustuse teha asjad korda. See asi on nüüd kestnud rohkem kui aasta aega ega ole kuhugi jõudnud. Meie Riigikogu korruptsioonivastases komisjonis nägime, et kehtivas KOKS-is, kui ta jääbki kehtima, nagu ta on, tekib töölepinguga linna- või vallavalitsuses töötavatel inimestel õigus kuuluda revisjonikomisjoni ja teostada järelevalvet oma tööandja üle. Meie pidasime oma komisjonis seda olukorda ebanormaalseks, mittelubatavaks, ja sellepärast algatasime sellesama 397, mis meil praegu laua peal on, loomulikult teades, et see 212 seisab juba üle aasta põhiseaduskomisjonis.

Ja siis, kui me selle algatasime, põhiseaduskomisjon järsku avastas, et üks eelnõu on nende sahtlis, võttis selle sahtlist välja ja tõi siia saali. Samas, meil ei ole ju täit kindlust, et see 212 siin saalis vastu võetakse. Meil ei ole kindlust – me kunagi ei tea, kas president selle välja kuulutab. Aga see küsimus, konkreetne küsimus on siin üsna kiire, sest kohaliku omavalitsuse valimised on ukse ees ja see teema on vaja lahendada. Loomulikult, kui Riigikogu siin väga kiiresti töötab ja näiteks järgmisel nädalal võtab vastu 212, siis kaotab see eelnõu iseenesest oma mõtte. Aga niikaua on see väga mõistlik ja väga oluline just huvide konfliktide vältimiseks kohaliku omavalitsuse volikogus.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:35 Martin Helme

Aitäh! Riigikogu ei ole viimastel päevadel väga kiiresti töötanud, aga 212 me väga põhjalikult ju arutasime. Mul on küsimus veidi laiem. Samamoodi olen kursis sellega, et on omavalitsusi, kus volikogudes revisjonikomisjoni töö on ülimalt formaalne, kui see üldse toimib. Ja on ka piirkondi või kohti, kus üsna jultunult sisuliselt revisjonikomisjon mehitatakse võimukoalitsiooni esindajatega või vähemalt neile väga meelepäraste inimestega. Kas selle eelnõuga seda muret saab lahendada? Või mismoodi seda muret üldse saaks paremini lahendada? Kui rangelt peaks, ütleme, siis Riigikogu või seaduse tasandil ette kirjutama kohalike  omavalitsuste volikogudele selle revisjonikomisjoni, ütleme, mingeid reegleid?

11:37 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma oma ettekandes mainisin, väga palju küsimused siin taanduvad poliitilise kultuuri küsimuse peale. Poliitilist kultuuri aga ei saa seadusega paika panna, kahjuks. Sellepärast me peamegi vaatama nüüd selliseid asjaolusid, mida me saame seadusega ära reguleerida. Tuleks võtta näiteks mingi konkreetne grupp konkreetsete tunnustega, antud juhul töölepingu alusel töötavad inimesed kohalikus omavalitsuses, ja piirata nende õigust kuuluda revisjonikomisjoni. Ja seda me praegu selle eelnõuga teeme. Mis puudutab poliitilist kultuuri ja seda, kes sinna revisjonikomisjoni kuulub või kes ei kuulu, on juba, nagu ma ütlesin, poliitilise kultuuri ja kohaliku omavalitsuse eneseregulatsiooni õiguse teema.

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! 

11:37 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan siit, kus vastus pooleli jäi. Ikkagi, kui kultuur on tõesti täitsa käest ära kadumas mingis asjas – seesama asi, millele ka eelmine küsija viitas –, nii et revisjonikomisjoni mehitatakse julmalt ja jõhkralt sageli vallas võimul olevate valimisliitude inimestega, aga tegelikult mitte midagi seal peale paari formaalse koosoleku ei toimu, siis ma arvan, et sellest kohast ja punktist, kus kultuur aitaks, me oleme Eestis juba tükk aega tagasi mööda libisenud. Te ütlesite, et see eelnõu kaevati sahtlist välja. Äkki on seal sahtlis ikkagi mingisuguseid plaane sellesama probleemi lahendamiseks nii, et luua õiguslik olukord, kus kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjoni enamuse moodustaksid volikogus opositsioonis olevate jõudude inimesed, vähemalt olukorras, kus opositsioon on seal olemas? Kas komisjonis sellist arutelu tõstatus või ei tõstatunud, et oleks vaja seda eelnõu laiendada?

11:38 Eduard Odinets

Konkreetselt, kui me arutasime selle eelnõu küsimust, siis laiemat arutelu ei tekkinud. Ma mõtlen korruptsioonivastast erikomisjoni. Põhiseaduskomisjonist räägib põhiseaduskomisjoni esindaja. Me puudutasime sama ärihuvisid ja muid selliseid huvisid, mis võivad sattuda ka revisjonikomisjoni. Aga taas nentisime, nagu ka selles uuringus ja nendes ettepanekutes, mis me tegime Rahandusministeeriumile selle KOKS-i revisjoni raames, et kõik taandub poliitilisele kultuurile. Ja kuna KOKS-i ekspertgrupp praegu töötab ja kavatseb tulla välja suure uue eelnõuga, mis reguleeriks kogu seda temaatikat, siis ma arvan, et kõik, ka teie fraktsiooni ettepanekud ja konkreetselt, härra Pohlak, teie ettepanekud on teretulnud sinna uude KOKS-i, selleks et seda teemat paremini reguleerida. Korruptsioonivastane erikomisjon jõudis oma aruteludes pigem poliitilise kultuuri ja soovituste teemani.

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

11:39 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus lähtub ka sellest Riigikohtu lahendist, kus 17. aprillil 2020 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks praegu kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse üks säte. Võib-olla te oskate anda kas mingit ajaloolist analüüsi või selgitust sellele, kuidas selline olukord üldse tekkis, kus kirjutati seadusesse sisse vastuolu põhiseadusega. Tegelikult meil on ju ka varem olnud selliseid juhtumeid, kus on kas valitsusametnikud kirjutanud või Riigikogu vastu võtnud seaduse, mille puhul on hiljem selgunud, et seal eksisteerib vastuolu põhiseadusega. Kas meie riik, ametnikkond, poliitikud või ühiskond tervikuna ei väärtusta siis põhiseadust piisavalt?

11:40 Eduard Odinets

Aitäh! Minu arusaama järgi mingeid asju seadusesse ei kirjuta mitte ametnikud, vaid kirjutavad ikkagi poliitikud ehk Riigikogu. Ilmselt tulebki vaadata sinna ajalukku, miks selline säte sinna tekkis. Ma rääkisin juba pikalt sellest, kuidas meil avaliku teenistuse seadus muutus ja kuidas ametnikest ja abiteenistujatest said avalikku võimu teostavad ja abistavad töötajad. Ja seal see probleem tekkis, kuna selline definitsioon, kes on ikkagi see abistav töötaja, läks oluliselt laiemaks ja tekkisid ka n-ö segafunktsioonid. Tekkis olukord, kus mõnes omavalitsuses sõlmitakse inimesega, kes reaalselt on võimu teostaja, tööleping, eks ju, et mööda hiilida mingitest seadusepügalatest. Sellel ajal, kui see avaliku teenistuse seadus muutus, muutus ka KOKS vastavalt sellele. Siis kirjutati nii ametnikele kui ka töölepinguga töötajatele sisse volikogu liikme volituste automaatne lõpetamine, kui nad töötavad. Ja selle sätte kohta leidis õiguskantsler, et see on liigselt piirav, nende töölepinguliste inimeste õigusi piirav säte. Ta pöördus ka Riigikohtusse ja Riigikohus sellega nõustus.

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:41 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud erikomisjoni esimees! Seaduseelnõu, millega me praegu tegeleme, on kahtlemata ülioluline, eriti arvestades just ajalugu – seda, mis on toimunud näiteks Reformierakonna juhitud Viimsis, Keskerakonna juhitud Narvas, Kohtla-Järvel ja eriti Tallinnas, kus korruptsioon on lausa kirjeldamatu ulatusega. Kahetsusväärsel kombel on aga selle eelnõu selgitavasse teksti sattunud jampsi. Siin viidatakse Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Sellist kolleegiumit Riigikogus ei ole. Siit on minul teile mõnevõrra protseduuriline küsimus: kas me ei peaks Riigikogu liikmetele nii olulise eelnõu menetlemise käigus andma üle korrektse eelnõu teksti, võtma selle praegu päevakorrast tagasi ning seaduses või menetluskorras ette nähtud ajal esitama uue ja korrektse eelnõu teksti?

11:43 Eduard Odinets

Aitäh! Kui see on protseduuriline küsimus, siis mina ei vasta protseduurilistele küsimustele. Aga kui on kahetsusväärselt sattunud eelnõu seletuskirja vale termin või vale mõiste, siis ma väga vabandan, kuna see on minu allkirja kandev seaduseelnõu. Kindlasti enne teist lugemist on võimalik seletuskirja parandada ja see korrektseks teha. Aga seletuskirjas mõne väljendi viga ei pea tähendama tingimata seaduseelnõu tagasivõtmist.

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, tõepoolest siin selline viga on ja ma loodan, et korruptsioonivastane erikomisjon sellega tegeleb. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te viitasite tegelikult tunduvalt suuremale probleemile, nimelt, president võib jätta selle välja kuulutamata. Ma meenutaksin, et kas või eelmise aasta kevadel oli õiguskomisjonil ääretult suur mingi seaduseelnõu, kus oli hästi palju, kobareelnõu nimelt, ja president ütles, et seal on ikka põhiseaduse riive. No meil ei olnud seal midagi, tulime siia ja menetlesime uuesti ära. Probleem oli see: nad kartsid, et vabatahtlikud hakkavad isikuandmetega hullama. Nüüd on mul aga uus teadmine eilsest Euroopa Liidu asjade komisjonist. Ühe rahvasaadikul on informatsioon, et juhul, kui see mingi imelik akronüüm, PLNT... või mingi sihuke vähemuste organisatsioon, kui seda temaatikat ei ole, ja 81 seadust on sellist, siis jätab president seaduse välja kuulutamata. Kas te kirjutate selle sisse, et president kuulutaks selle välja?

11:44 Eduard Odinets

Ma ikkagi jääksin selle seaduse puhul selle seaduse temaatika juurde. Ja kui ma mainisin presidenti, siis see oli selles kontekstis, et 212 SE edasine menetlemine ja saatus või see, kas president selle välja kuulutab, ei ole minule teada. Aga pean väga oluliseks liikuda selle eelnõuga võimalikult kiiresti edasi.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:45 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Hea Eduard! Kas sa oskad mulle öelda, mispärast meie komisjonides ja Riigikogus tegeleme väga kummaliste asjadega? Iseenesest, olles komisjoni liige samamoodi, ma saan sellest loogikast aru, mida nüüd püütakse teha. Aga samal ajal me tegeleme asjadega, mis üldse ei karju ega hammusta. Ja seesama säte, see KOKS-i § 18, lõige 1, punkt 6, millest kõik alguse sai, iseenesest kehtib aastast 2012. Mitte mingit probleemi sellega kuskil ei ole olnud, aga ärkas õiguskantsler, kohtud ärkasid. Kui me vaatame praegu ka seda paragrahvi muudatust, mis me praegu teeme, siis tegelikult selles ka probleemi ei ole, aga me lihtsalt näeme, et seal loogikat ei ole sees. Kuskilt õiguskantseleist või kohtust tuleb initsiatiiv ja me hakkame tegelema asjadega, mis iseenesest ei karju, olukorras, kui KOKS-i revisjon on meil ukse ees, me teame seda, et me valmistume uue KOKS-i vastuvõtmiseks. (Juhataja helistab kella.) Miks me seda teeme praegu?

11:46 Eduard Odinets

Aitäh! Mina ei oska ega taha – see ei olegi minu töö – arvustada õiguskantslerit või kohtusüsteemi. Nemad teevad oma tööd ja kui nad tuvastavad kusagil mingid sätted, mis on põhiseadusega vastuolus, siis toimetavad vastavalt nendele antud volitustele. Miks me seda praegu teeme, seda ma üritasin 17 minutit selgeks teha: et välistada olukorda, kus linna- või vallavolikogu revisjonikomisjoni töös osalevad inimesed, kes on sama valla või linna töölepingulised töötajad ja peavad andma hinnangut oma tööandja tegevusele. Et seda olukorda välistada, et välistada huvide konflikti, korruptsiooniohtu ja olukorda, kus revisjonikomisjoni töö on väga häiritud, kuna õiguskuulekad inimesed peavad pidevalt ennast taandama otsuste tegemisel, tulimegi Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoniga selle seaduseelnõu juurde ja tahame selle olukorra ära lahendada.

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

11:47 Riho Breivel

Härra juhataja! Lugupeetud Eduard! Me oleme koos Ida-Virumaal neid asju püüdnud ajada ja parandada kogu aeg. Ja vastavalt eelmisele küsimusele oli mul ka selline küsimus. Kuna sa oled ise ju praktik olnud nendes küsimustes, väga lähedalt seotud, siis ma tahaksin teada sinu enda nägemust. Kas sul on kunagi olnud sellist kokkupuudet üldse – no vaat meil on neid omavalitsusi ju väga palju –, et kuskil meil Ida-Virumaal oleks sellega probleeme olnud? Probleeme on revisjonikomisjonidega, loomulikult, sellepärast et kompetentsi on alati vähe, nagu me teame. Aga mulle ei tule ühtegi juhust meelde, et meil oleks sellega probleeme olnud. Kuidas sulle tundub?

11:48 Eduard Odinets

Meil ei pruukinud siiamaani sellega probleeme olla, et töölepingulised töötajad kuuluvad revisjonikomisjoni. Seda seetõttu, et siiamaani, st eelmise aasta 17. oktoobrini kehtis neile keeld kuuluda üldse volikogusse. Nende volitused lõpetati ennetähtaegselt ja sellepärast seda probleemi ei olnud. Selle aasta jooksul ei ole seda ka selles mõttes tekkinud, et need, kelle volitused lõpetati, nemad ei saanud ju tagasi volikokku. Võib-olla on mõned inimesed, kes vahepeal asusid tööle kohalikus omavalitsuses, ja nendel tekkis õigus olla automaatselt nii volikogus kui ka tööl kohalikus omavalitsuses. Aga Ida-Virumaal on kindlasti sellega palju probleeme, kes ja kuidas ja mismoodi satuvad revisjonikomisjoni ja teevad ülevaadet. Olen olnud 25 aastat Kohtla-Järve Linnavolikogu liige ja olen üritanud kõik 25 aastat revisjonikomisjoni liikmeks saada opositsiooni esindajana, aga see ei ole õnnestunud. Sinna kuuluvad linnaasutuste juhid.

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:49 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud korruptsioonivastase erikomisjoni esimees! Praeguses, kehtivas KOKS-i redaktsioonis on § 48 all kirjas see, et volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Kas te komisjoni istungil arutasite ka, et võib-olla peaks seda tõstma äkki viie liikme peale, et natukenegi anda võimalust sinna rohkem liikmeid saada ja seda just teie nimetatud probleemi, mis ilmselt ka mujal Eestis ette tuleb, lahendada?

11:49 Eduard Odinets

Me ei ole arutanud revisjonikomisjoni võimalikku arvulist koosseisu. Tuletan meelde, et revisjonikomisjoni võivad seaduse järgi kuuluda ainult valla- või linnavolikogu liikmed. Ja väga väikeste omavalitsuste puhul, kus volikogu liikmete arv on väga väike, võib see tekitada probleeme, kui me seame piiriks, ma ei tea, viis kuni seitse või veel rohkemgi. Ma arvan, et see on hetkel optimaalne number, mis puudutab väiksemaid omavalitsusi. Aga suuremates omavalitsustes loomulikult me peaksime vaatama, et revisjonikomisjon oleks suurem kui miinimumarv, mis on seadusega ette antud. 

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:50 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud ettekandja! See, mida selle eelnõuga taotletakse, on täiesti mõistetav ja väga õige. Tõepoolest, kui tekib huvide konflikt, siis ei saa ju olla niimoodi, et alluv kontrollib oma ülemust, kui teda võib mõjutada. Aga nagu me teame, kuigi hea tava nõuab, et revisjonikomisjoni esimees tuleks opositsioonist, siis paljudes volikogudes, omavalitsustes üle Eesti see tegelikult nii ei ole. Kui aga revisjonikomisjoni esimees on samas erakonnas kui valla või linna võimul olev koalitsioon,  siis tekitab see omakorda täpselt samasuguse huvide konflikti – kaitsta omasid, mitte kontrollida neid jne, jne. Mis te sellisest olukorrast arvate? Kas seda tuleks ka muuta?

11:51 Eduard Odinets

Aitäh! Nagu ma juba ettekandes mainisin, on see küsimus pigem poliitilise kultuuri tasandi teema. Siin vaevalt et me saame seadusega asju paika panna. Seadus keelab seotud isikute üle järelevalvet teostada. Ja seadus ütleb konkreetselt, kes on seotud isikud. Antud juhul kuulumine ühte erakonda ilmselt ei käi seotud isikute [klausli] alla ja taandamise küsimust siin ei ole. Siin ongi enesekultuuri ja õiguskuulekuse küsimus, et kas vallavanema või linnapeaga samasse erakonda kuuluv volikogu liige tunneb ennast mugavalt, kui ta peab järelevalvet tegema, ning kas ta teeb seda läbipaistvalt ja erapooletult. Jällegi, see taandub poliitilise kultuuri küsimuseks. 

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

11:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan seletuskirja, siin on § 6 "Seaduse mõjud" ja seal on kirjas: "Eelnõu seadusena jõustumisel ei saa kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liikmed samal ajal töötada töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses." Kas on ka mingeid suuri avalikkuse tähelepanu saanud juhtumeid, mis on jõudnud korruptsioonivastase erikomisjoni lauale? Äkki te räägiksite meile lähemalt, mida on komisjonis eelnevalt arutatud ja millest on tõukunud seaduseelnõu 397 algatamine korruptsioonivastase erikomisjoni eestvedamisel? Äkki te toote mõned näited elust enesest, mis viisid selle seaduse algatamiseni?

11:52 Eduard Odinets

Selle seaduse algatamiseni viisid teoreetilised võimalused, mis tekivad pärast järgmisi kohalikke valimisi, kui see võimalus on laialdaselt kättesaadav töölepinguga töötavatele inimestele. Meile vähemalt minu teada või viimasel ajal, kui mina olen komisjoni esimees olnud, ei ole laekunud selleteemalisi kaebusi. 

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:53 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on natuke laiem ja üldisem küsimus. Vägisi kipub tekkima selline mulje, et me riskime siin parlamendina natuke silmakirjaliku käitumisega. Mõni aeg tagasi olid meil siin tõsised arutelud, kuidas anda europarlamendi liikmetele õigus osaleda kohalikes volikogudes. Mul on selle kohta üsna palju küsimusi. Me ei näinud, et ka seal võivad tekkida tõsiseid huvide konfliktid. Näiteks, regionaalarengu seisukohalt võib üks majandusharu olla meil ühes omavalitsuses väga oluline, aga võib-olla Euroopa tasemel ja suures pildis on täiesti vastupidi. Siin me võitleme huvide konfliktide tekkimise vastu, aga teises kohas ei võitle. Kas teil on midagi arvata selle kohta?

11:54 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Aga europarlamendi liikmete kuulumine või mittekuulumine kohaliku omavalitsuse volikokku ei puuduta teemat, mis käsitleb töölepingu alusel samas omavalitsustes töötavaid isikuid.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:54 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Eduard! Kõigepealt on rõõm tõdeda, et puldis on inimene, kes on võtnud vaevaks teemasse põhjalikult süveneda. Siin Riigikogus paratamatult iga üksik Riigikogu liige ei jõua kõigesse süveneda ja see on abiks. Aga mu küsimus on ajagraafiku kohta. Milline oleks selline soovituslik või ideaalne ajagraafik, millal saaks teise ja kolmanda lugemise ka korraldatud? Ilmselt see muudatus enam ametis olevaid omavalitsusi ei mõjuta. Eesmärk, kui ma olen õigesti aru saanud, on see, et nüüd uued, ametisse astuvad kohalikud omavalitsused võiksid selle seadusesätte järgi käia. 

11:55 Eduard Odinets

Aitäh komplimendi eest! Meie eesmärk, nagu me siin ka selgitasime, on selles, et see säte jõustuks järgmisel päeval pärast kohalike omavalitsuste valimisi selle aasta oktoobris. Kuna samal päeval jõustuvad ka piirangud, mis ütlevad, et revisjonikomisjoni liige ei või olla sellesama omavalitsuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu tegevjuht, juhataja, juhatuse liige ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juht või tema asetäitja. Ehk see keeld, mis juba on seaduses ja mis jõustub pärast, et nende asutuste juhid ja hallatavate asutuste juhid ja äriühingud, kes on valitseva mõju all, sihtasutused, mittetulundusühingud ja nende juhid, ning see keeld, mis on töölepinguga samas omavalitsuses olevatele inimestele, jõustuks samal päeval. Nii et need piirangud rakenduksid võrreldavatele rühmadele samaaegselt. Me väga loodame, et Riigikogu jõuab kui mitte järgmisel nädalal, siis kohe sügisistungjärgu alguses seadust kiiresti menetleda, nii et need piirangud jõustuksid õigel ajal. 

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:56 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me näeme eelkõige Tallinnas, aga mingil määral ka mujal, sest ega kõiki väikseid kohti ju ei tea, sellist praktikat, et võimulolijad, eriti kui nad on pikalt võimul olnud, eriti kui neil on sisuliselt võimumonopol, ehitavad oma liikmete, oma sõprade toiduahelaid ja ostavad üles ka konkurente. Nagu me Tallinnas näeme, siin on mitmed opositsioonis olevate erakondade esindajadki üles ostetud heade töökohtade ja heade palkadega. Kas te komisjonis arutasite niisuguseid teemasid? Kas te peate võimalikuks need jokk-skeemid kuidagi neutraliseerida ja kas revisjonikomisjonidel võiks selles olla otsustav roll?

11:57 Eduard Odinets

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes tsiteerisin ja pikalt rääkisin, on Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon korduvalt seda teemat käsitlenud. Ma tsiteerisin teile neid väljavõtteid, mida ma pidasin õigeks. Me oleme pöördunud oma ettepanekutega nii kõikide kohalike omavalitsuste poole kui ka Rahandusministeeriumi KOKS-i ekspertgrupi poole, aga enamik neist ettepanekutest kannab sellesama poliitilise kultuuri maiku. Ja see on see, millest me tegelikult räägime, kus teie sõnul kedagi kusagil ostetakse või kuidagimoodi toiduahelaid üles ehitatakse. See on pigem küsimus valijatele, miks nad selliseid toiduahelaid järjest igal aastal toetavad. Ja kui teil on konkreetseid näiteid sellest, kuidas kedagi on üles ostetud, siis ma arvan, et te ei peaks selle küsimusega pöörduma mitte minu poole siin saalis, vaid võiksite pöörduda ikkagi õiguskaitseasutuste poole.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! Härra Pohlakut ei ole. Uno Kaskpeit, palun!

11:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus: kuidas on keelekasutusega nendes volikogudes, näiteks Narvas, kus on väga palju muukeelseid? Kas volikogu istung toimub võõrkeeles või eesti keeles? Kui võõrkeeles, siis kas seal on ka tõlk? Ja mis keeles protokollid vormistatakse?

11:59 Eduard Odinets

See küsimus ei puuduta küll seda eelnõu, aga ma võin vastata. Kohtla-Järve Linnavolikogu, mille liige mina olen, töötab nii, et volikogu istungid toimuvad sada protsenti eesti keeles ja kõik protokollid vormistatakse eesti keeles. Komisjonides käib töö niimoodi, et igaüks räägib selles keeles, milles tal mugavam on. Sillamäel minu meelest on põhitöökeel – ma võin küll eksida – teie mainitud võõrkeel, aga dokumentatsioon, protokollid, eelnõud ja kõik muud sellised asjad vormistatakse ikkagi eesti keeles. Samamoodi on vist ka Narvas. Aga ma ütlen "vist" stenogrammi jaoks, sest ma ei ole selles kindel. Ma pole aastaid käinud ei Sillamäe ega Narva volikogu istungitel.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:59 Martin Helme

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Korra puudutasin seda teemat ja Mart Helme ka korra oma küsimuses puudutas. Poliitilist kultuuri me loome ju ise ka iga päev. Seda me teeme siin saalis ka ja viimastel nädalatel eriti palju. Mis see võiks olla siis? No oli juttu sellest, et ostetakse üles poliitikuid magusate töökohtadega ja eriti enne kohalike valimiste saabumist on päris palju näha seda, kuidas volikogu liikmed vahetavad fraktsiooni. Mis need asjad võiksid olla, kuidas seda kultuuri luuakse – kas eeskujudega või mingite keeldude-käskudega või? Noh, lihtsalt öelda, et me tahaks, et poliitiline kultuur paraneb, päris nii ei ole ju. Ühiskond on keerulisem mehhanism, ühiskonnas toimivad ka niisugused kaudsed mõjud. On teil mingeid häid asju välja pakkuda, mis lisaks seaduseparagrahvile võiks aidata?

12:00 Eduard Odinets

Oma ettekandes ma olen mitmeid asju tsiteerinud korruptsioonivastase erikomisjoni töö protokollidest. Kindlasti saate sellega täiendavalt tutvuda, kui te ei ole minu ettekannet kuulanud. Aga see puudutab volikogu liikmete kuulumist komisjonidesse, nende õigust kuuluda komisjonidesse ja võimalust valida endale komisjoni, volikoguväliste isikute kuulumist volikogu komisjonidesse, sihtasutuste ja muude asutuste juhtide valimise konkursse ja ka hea halduse põhimõtet, samuti volikogu liikmete õigust saada teavet ja dokumente, mis on paljudes omavalitsustes piiratud, minu hinnangul seadusvastaselt. Need on mõned näited, mida korruptsioonivastane erikomisjon on esile toonud oma pöördumistes Rahandusministeeriumile.

Aga kindlasti me ise, nagu te väga õigesti ütlesite, loome seda kultuuri oma eeskujuga. Ma arvan, et meie viimane nädal siin ka väga hästi näitab, milline see kultuur võib olla, kui see on kultuur. Lõpuks valijad otsustavad, milline poliitiline kultuur neile rohkem imponeerib, ja vastavalt sellele annavad oma hääli. 

12:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:02 Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loen siit välja, et MTÜ-sse kuulumine ei ole tegelikult hea, õigemini selle juhtorganisse, sest ma julgen väita, et kõik valla või linna territooriumil tegutsevad MTÜ-d on mingil määral selle mõjuvõimu all. Kas see tuleneb jaanuarikuistest debattidest, kus te arvasite, et kodanikuühiskonna kaasamine ja laiapõhjaline rahva arvamus ei ole kõige mõistlikum, vaid pigem võiks olla ikkagi esindusdemokraatia? Kas siis hiljem, tulevikus võibki saada takistuseks see, kui sa tegeled mittetulundustegevusega? Ma toon näite. Ma olin pikka aega MTÜ Jalgpallihaigla juhatuse esimees, aga nüüd, kui ma kandideeriksin, peaksin vaatama, et ma ei oleks mitte üheski MTÜ-s, juhul kui erakond arvab, et ma oleks parim inimene revisjonikomisjoni.

12:03 Eduard Odinets

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et MTÜ-sid puudutav revisjonikomisjoni kuulumise keeld kehtib juba praegu. See eelnõu selle teemaga ei tegele. Aga juhin ka tähelepanu, et kehtivas seaduses selle MTÜ tegevjuht, juhataja või juhatuse liige ei või olla sama valla või linna – see on oluline –, sama valla või linna valitseva mõju all. See tähendab seda, et mitte lihtsalt mõjutatav, vaid konkreetselt omavalitsusel peab olema konkreetne võim selles organisatsioonis. Temal peab olema õigus otsustada selle organisatsiooni asju. See tähendab näiteks seda, et kohalik omavalitsus on selle MTÜ asutaja või kaasasutaja ja tal on seal rohkem võimu, näiteks üle 50% selles juhatuses.

See valitseva mõju all olemine on seadustes defineeritud. Ma praegu peast ei oska teile öelda, kus. Aga see on minu arusaam. Ja see on juba reguleeritud. Kui te kandideerite kohaliku omavalitsuse volikokku, siis te peate vaatama, kas see MTÜ, kus te juhatuse liige olete, kuulub selle valitseva mõju alla samas vallas või linnas, ja siis te peate otsustama, kui te osutute valituks, mis te teete –  kas te olete oma MTÜ juhatuse liige või te soovite olla volikogu liige, kuuluda revisjonikomisjoni ja omada kõiki muid õigusi ja kohustusi, mis teil seal on.

12:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

12:04 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea Eduard! Ma jätkuvalt tunnustan sinu väga tublit ja efektiivset tööd selle seaduseelnõu väljatöötamisel. Tegemist oli kiire ja otsustava tegevusega. Aga ma olen endiselt arvamusel, et see on ikkagi mittevajalik. Ja sel lihtsal põhjusel, et kuigi loogilise põhjenduse leiab, me saame aru, see on Riigikohtu otsus 17. aprillist 2020, aga selle Riigikohtu otsuse aluseks on ju ka mitte mingisugune praktiline vajadus. Ja nagu sa oma jutus rääkisid ka, siis ega praktilises elus suuri probleeme nende asjadega ei ole. Aga Riigikohus tegi ka oma otsuse tulenevalt sellest, et seal arutati piirangute ebaproportsionaalset mõju, tegemist oli õigusteoreetilise konstruktsiooniga, mis toodi alla. No seda nimetatakse, ütleme, peenhäälestuseks. Samal ajal me teame, et KOKS-i revisjon käib, töötatakse välja uut KOKS-i. KOKS tuleb meil sügisel tõenäoliselt siia saali, me eeldame seda. Kas sa tõesti usud, et selle seaduse kehtestamiseks praegu on põhjendust ja vajadust?

12:05 Eduard Odinets

Aitäh! Seda ei usu mitte ainult mina, vaid seda usub ka kogu korruptsioonivastane erikomisjon, kus konsensuslikult otsustati, et me selle eelnõuga siia saali tuleme. Ja kui ma ütlesin, et probleeme ei ole, siis meie komisjoni ei ole probleeme jõudnud. Aga need hakkavad tekkima paratamatult, nii huvide konflikt kui ka pidev taandamine, kui see säte jääb kehtima ja tulevad kohalikud valimised ning linna- ja vallavalitsustes töötavad töölepingulised töötajad või ametnikud, keda vahepeal vormistatakse töölepingulisteks töötajateks. Kõik satuvad volikokku ja hakkavad seal avalikku võimu teostama. See on olukord, mida tuleb lahendada, aga seda tuleb lahendada proportsionaalselt. Riigikohtu lahend lahendab kuulumise volikokku, meie üritame lahendada olukorda, mis puudutab kuulumist revisjonikomisjoni.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

12:06 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja Eduard! Sellestsamast lähtuvalt nüüd, millest me enne rääkisime. See nüüd puudutab küll vähem seda seadust, aga igal juhul peab lahendama selle küsimuse kuidagi ära, mis puudutab neidsamu revisjonikomisjone. Nii nagu ma tean, sind pole valitud Kohtla‑Järve revisjonikomisjoni, ja ma olen vaadanud teisi meie omasid, seal on täpselt sama probleem. Mulle tundub, et sinna valitakse just need inimesed, kes vähem segavad volikogu tööd, igas mõttes. See seadus seda probleemi vist ei lahenda kuidagi ära. Aga võib-olla kuidagi serviti ikka lahendab. Milline on see lõplik lahendus? Sest lõpuks meie sinuga peame ju need asjad korda tegema.

12:07 Eduard Odinets

See seadus mingil määral lahendab seda probleemi, sest ta välistab päris suure rühma inimesi revisjonikomisjonist. Loomulikult ta sada protsenti kõiki probleeme, mis revisjonikomisjonidega seotud on, ei lahenda. Olen nõus, et väga paljudes omavalitsustes on see probleemiks, kes kuuluvad revisjonikomisjoni, kaasa arvatud Kohtla-Järve linnas. Aga tulen tagasi oma sõnade juurde: minu jaoks on peamine küsimus siin ikka poliitilises kultuuris, konkreetselt nende inimeste puhul, kes kuuluvad volikokku, keda nad määravad sinna ning kui läbipaistev ja kui konfliktivaba, huvide konfliktist vaba on kohalike omavalitsuste volikogude töö.

12:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

12:08 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja! On tõepoolest nauditav kuulata ja ka küsida, kui vastas on asjatundja, kes asja tunneb ning selgitab rahulikult ja asjalikult. Mina olen harjunud sellega, või ma pooldan tegevusi, et mõeldakse pikalt ja korralikult asjad läbi ning siis tehakse üks kord üks otsus, mis kestab pikalt. Siin ma küsin ka seda, mida ma juba eelmine kord, eelnõu 212 ajal küsisin. Jälle me räägime töölepingust, aga töösuhteid reguleeritakse ka teiste lepingutega, näiteks käsunduslepinguga. Kui nüüd ilmneb kuskil praktikas mingi näide, et keegi on käsunduslepinguga, aga sel juhul ei saa seda seadust kohaldada, kas me siis hakkame seadust jälle ümber tegema selle ühe paragrahvi pärast?

12:08 Eduard Odinets

Aitäh komplimendi eest! Ja aitäh selle küsimuse eest! Jah, loomulikult lepingulisi suhteid võib olla väga erinevaid. Ja loomulikult seda suhet kohalike omavalitsustega, isiklikku suhet, võib varjata ka muu võlaõiguslike lepingutega, nagu te nimetasite. Kohalikus omavalitsuses saab väga erinevate lepingute alusel tööd teha. Need kuritarvitused on teoorias – ma loodan, et praktikas siiski mitte väga palju – täiesti võimalikud. Käsunduslepinguga ja töövõtulepinguga saab igasuguseid saab teha. Ka meil Kohtla-Järvel on neid näiteid päris palju, kus inimene vormistatakse tööle töövõtulepinguga ja siis ta saab ilusti volikogus olla, ka praeguse seaduse raames. Aga seda kõike me võiksime minimeerida. See konkreetne eelnõu üritab kuidagimoodi minimeerida seda huvide konflikti, välistades töölepingulisi töötajaid. Nagu me väga hästi seda teame, kui keegi tahab midagi varjata või kuritarvitada, siis ta teeb seda niikuinii. Seda leitakse. Ja kõike ette näha, kõike keelata ei ole ka võimalik. Jah, nii see on. 

Me ei saa kirjutada ette kohalikule omavalitsusele ka seda, näiteks, et mingite teenuste osutamiseks ei saa või ei tohi töövõtu- või käsunduslepingut sõlmida. Jällegi, tuleme tagasi selle kohaliku omavalitsuse eneseregulatsiooni ja nende õiguste harta juurde, mis neil on. Kutsun lihtsalt üles kõiki kohalikke omavalitsusi, kõiki linnapäid ja vallavanemaid mitte üritama leida seadusest mööda hiilimise võimalusi, vormistades oma inimesi tööle teistsuguste lepingutega, vaid ikkagi lähtuma avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Nii saab tagada kohaliku võimu võimalikult suure läbipaistvuse ja selle, et puuduksid huvide konfliktid, mis halvemal juhul võivad viia korruptsioonijuhtumiteni.

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

12:11 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Vaieldamatult on see eelnõu oluline, kuid tõepoolest seaduseelnõu 212, mida me siin mõned päevad tagasi ka menetlesime, teeb selle eelnõu mõju selgelt lahjemaks. Töölepinguga omavalitsuse töötaja, saades volikogu liikmeks, ei pea valima, kas ta läheb volikokku või jätkab omavalitsuse töötajana. See on selle 212 uba. Ehk tema volitused volikogu liikmena peatuvad, mitte ei lõpe. Seega saab tema asemel volikogu liikmeks asendusliige, kes hakkab selle ametniku üle järelevalvet teostama, kui ta valitakse revisjonikomisjoni. Ja ta on kaudselt sellesama volikogu liikme mõju all, sest kui omavalitsuse töötaja otsustab ... (Juhataja helistab kella.) Kohe tuleb küsimus. [Kui ta otsustab] ühel hetkel volikokku minna, siis asendusliige peab koha vabastama. Kuidas te seda kommenteerite? Kas peaks ikkagi ka 212 SE-d selles valguses muutma?

12:12 Eduard Odinets

Aitäh küsimuse eest! Ei, ma arvan, et 212 SE leidis väga mõistliku lahenduse, volituste peatumise. Aga selles mõttes see ju kehtib ka praegu, et kui linnapea saab linnapeaks ja vabastab oma koha volikogus asendusliikmele, siis kes kelle mõju all on, eks ju. Seesama olukord jääb kehtima ka töölepinguliste töötajate puhul. Me ei saa kunagi välistada ega saa ka kunagi teada, kes kelle mõju all on, või mõnikord mille mõju all. Selles mõttes tulen tagasi oma poliitilise kultuuri küsimuse juurde ja selle juurde, et valija otsustab, kus ta näeb probleeme ja kus ta ei näe probleemi. 

12:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, minut on küsimuse küsimiseks. Rene Kokk, palun!

12:13 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Nagu ma ütlesin, me arutasime siin enne, et KOKS-i § 48 järgi on revisjonikomisjoni liikmete arv praegu minimaalselt kolm. Ja meil on 79 omavalitsust. Ma siin vahepeal vaatasin kiirelt, et 48 nendest on sellised, kus on juba praegu 21 liiget või rohkem. Võib-olla meil oleks mõistlik tulevikus KOKS-is ette näha, et näiteks 21 ja ülespoole näekski ette viis liiget. Kuidas te suhtute sellesse mõttesse?

12:13 Eduard Odinets

Ma arvan, et see on mõte, mis on väärt arutelu, ja ma loodan, et ka teil soovi korral on võimalik esitada oma ettepanekud kas KOKS-i ekspertgrupile Rahandusministeeriumis. Või siis saab, kui see KOKS-i eelnõu järgmisel aastal siia jõuab, teha need ettepanekud sinna. Ma arvan, et revisjonikomisjoni liikmete miinimumarvu üle võib pidada arutelu ja panna see sõltuvusse näiteks volikogu liikmete üldarvust. Võib-olla on see hea mõte. 

12:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

12:14 Mart Helme

(Martin Helme hakkab rääkima.) Mina-mina! Vabandust! Jah, perekonnanimi on sama. Ma tuleksin eelnõu juurde, kus on hästi palju juttu huvide konfliktist ja huvide konflikti vältimisest. Ja minu uudishimu puudutab just nimelt seda, kas see huvide konflikt on ka kuidagi defineeritud. Mina saan aru, et huvide konflikt ei pruugi sugugi olla selline materiaalne, see võib olla seotud karjääriambitsioonidega, see võib olla seotud ideoloogiliste küsimustega, see võib olla seotud ka poliitiliste kokkupõrgete või mingisuguste poliitiliste lahenduste otsimisega. Kas te olete seda arutanud ja kas sel teemal on olemas ka mingisugune definitsioon või definitsioonid?

12:15 Eduard Odinets

Huvide konflikt on ametiisikul tema ametiülesannete täitmise ja erahuvide eest seismise vaheline konflikt. Meie komisjon tegeleb selle konfliktiga iga päev, otsides ja püüdes leida neid teid ja lahendusi, kuidas seda huvide konflikti lahendada. Ja selle konkreetse eelnõu eesmärk on lahendada just sellist huvide konflikti, kus töölepinguga töötav inimene peab otsustama iga kord, kas tal on see konflikt või ei ole, kui ta täidab samal ajal volikogu liikme ja töölepingulise töötaja ülesandeid.

12:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

12:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina arvan ka, et see eelnõu on väga suur samm õiges suunas. Mu eelmisele küsimusele vastates sa ütlesid, et eelnõu algatamisel te lähtusite teoreetilisest probleemist, mis võib tekkida eelnõu 212 jõustumisel peale sügisesi KOV-ide valimisi. Aga ma kirjeldan ühte juhtumit, kus korruptsioon mitte ei vähene, vaid n-ö peitub. Näiteks, sügisestel valimistel linnale kuuluva ettevõtte töölepinguline töötaja kandideerib valimistel, saab volikokku ja saab näiteks revisjonikomisjoni esimeheks või aseesimeheks, kuid ettevõttes, kus ta töötas, avastatakse auditi käigus suuri puudusi, korruptiivseid hankeid, suuri rikkumisi. Nüüd läheb seesama inimene, kes on olnud osaline ettevõttes toimuvas, revideerima sedasama ettevõtet. Tal on olemas kõik info, nii et ta teab, millest mööda vaadata ning millest revisjonikomisjoni töö ja uurimine mööda juhtida. Linna ettevõttes vohav korruptsioon aga jääbki paljastama. Olete nõus, et selline võimalus on olemas?

12:16 Eduard Odinets

Jaa, kui ta on töölepinguline töötaja linnale või vallale kuuluvas ettevõttes, kui ta ei ole selle ettevõtte juhtivtöötaja, siis puhtalt teoreetiliselt see võib tekkida, aga jällegi, seadus ütleb, et sellisel juhul samamoodi peaks ta ennast taandama selle konkreetse ettevõtte auditis või revisjonis osalemisest, sest tema on seotud isik ja temal võib tekkida huvide konflikt, mis võib viia ka korruptsioonini. Selles mõttes kõik sellised küsimused väga tihti ei olegi reguleeritud seadusega. Jah, on otsesed viited sellele, mis juhul sa oled nagu otseselt seotud isik, eks ju. Aga mõned olukorrad võivad tekkida, nagu ka teie kirjeldatud näites, et see seos võib-olla ei olegi otsene, aga sõltuvus sellest konkreetsest tööandjast ja sellest ettevõttest ja edasi linnavõimust võib olla nii suur ja riivav, et inimene, kes mõtleb ja üritab vältida enda sees ja avalikkuse ees huvide konflikti, siis taandab ennast.

12:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh huvitava arutelu eest! Aga ma lähen konkreetseks. Jätame kõrvale kõik need seadusandlikud nüansid. Te olete 25 aastat olnud Ida-Virumaa ühe suure linna volikogus ja olete üritanud revisjonikomisjoni pääseda. Kirjeldage seda meile, palun! See on ikka muljet avaldav katse, veerand sajandit üritada volikogu revisjonikomisjoni saada, ikka pole õnnestunud. Kuidas need asjad on eri aegadel käinud, et teid tõrjuda? Teil on nagu mingi metsalise märk otsaees või? See oleks kõigile huvitav teada, mitte ainult Ida-Virumaal, sest see üldine probleem on tõsine.

12:18 Eduard Odinets

Aitäh, hea küsija! See küsimus küll ei puuduta otseselt seda eelnõu ja see eelnõu ei puuduta minu elulugu, aga kuna te väidate, et see laiemat avalikkust huvitab, siis siin on kaks põhjust, miks mina ei ole sattunud veerandsajandi jooksul Kohtla-Järve Linnavolikogu revisjonikomisjoni. Esiteks on see, et ma olen olnud kõik need 20 aastat opositsioonis, ja teiseks, Kohtla-Järve Linnavolikogus on puudusi poliitilise kultuuriga.

12:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

12:19 Alar Laneman

Aitäh! Minu eelmisele küsimusele [antud vastusest] ma sain teada, et komisjon ei näinud seost nende kahe teema vahel, ja tehniliselt on see täpne. Aga ma natuke jätan siin õiguse kahelda, sest huvide konflikt on see, mis on toitvaks pinnaseks korruptsioonile. Ja põhimõtteliselt vahet ei ole, kust kohast see pärineb. See, et alluv kontrollib ülemat, on ilmselgelt probleem. Aga ma natukene tahaksin ära kasutada teie rikkalikku kogemust kohaliku omavalitsuse tasandil ja loodan, et sellest on kasu ka tulevikus. See on poliitilise kultuuri küsimus, mulle tundub, et see on üsna täpselt määratletud põhjusena. Kas hiljuti, mõned aastad tagasi tehtud haldusreform aitas sellele kaasa kuidagi positiivses mõttes või pigem halvendas seda poliitilist kultuuri?

12:20 Eduard Odinets

Aitäh! Jällegi, see ei puuduta otseselt seda eelnõu. Minul isiklikult puuduvad hetkel sellekohased andmed. Kindlasti, ma arvan, on mõni magistrant või lausa doktorant seda teemat uurinud. See on päris huvitav teema. Ma arvan, et me koos võiksime seda mingil hetkel guugeldada ja otsida, see on huvitav teema.

12:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

12:20 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhatajast aseesimees! Lugupeetud ettekandjast komisjoni esimees! See temaatika, mida me siin arutame, seostub väga lähedalt ühe väga sarnase küsimusega, nimelt linna- ja vallavolikogu liikmete kuulumine kohaliku omavalitsuse ettevõtete nõukogudesse. Olles ise kuulunud Tartu Linnavolikogusse, ma tean, et see problemaatika kätkeb endas suurt korruptsiooniriski, eriti kui kohaliku koalitsioonipartei liikmed istuvad korraga kahel toolil. Mida teie arvate, kas ka selle koha pealt oleks mõistlik võib-olla viia seadusesse sisse mingisugune muudatus? Või tuleks pigem loota poliitilisele heale tavale ja sellele, et kohaliku omavalitsuse koalitsioonid seda edaspidi ei tee?

12:21 Eduard Odinets

Aitäh! Kehtiv seadus valitseva mõju all olevate äriühingute puhul räägib tegevjuhist, juhatajast ja juhatuse liikmest. Nõukogu see ei puuduta. Ma arvan, et see on üks diskussiooni teema ja see võib olla pigem isegi mitte selle seaduse teema, vaid korruptsioonivastase seaduse teema, st millistel juhtudel seda huvide konfliktiks lugeda, millistel juhtudel peaks ennast taandama ja kus need seosed on. Ma usun, et see on üks teema, mida võiks samuti arutada. Aga siin peaks vaatama ka seda, kas nõukogu liikme staatus tuleneb volikogu liikme staatusest või on seotud volikogu liikme staatusega või on see mujal määratud. Siin ilmselt on kaks erinevat kategooriat: kas sa volikogu liikmena esindad näiteks linna või valda selles nõukogus või sa oled kuidagi teistmoodi sinna sattunud. Jällegi ütlen, et siin on, mille üle arutleda, aga see ei ole konkreetselt selle meie algatatud seaduseelnõu teema.

12:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

12:22 Siim Pohlak

Kui vaadata sinu selgitust, siis §-s 6, kus on "Seaduse mõjud", kirjutatakse: "Eelnõu seadusena jõustumisel ei saa kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni liikmed samal ajal töötada töölepingu alusel sama linna või valla ametiasutuses." See jätkub veel nii: "Piirang ei tõrju kohalike omavalitsuste revisjonikomisjonidest oskusteavet ja reaalset toetajaskonda omavaid isikuid." Äkki te selgitate natuke seda teist poolt ja ütlete, mida reaalset toetajaskonda omavate isikute all mõeldakse. Kas need on ka isikud, kellel ei ole reaalset toetajaskonda, kas need on need isikud, kes nüüd välja lükatakse revisjonikomisjonidest? Või mis see teine pool täpselt tähendab? Äkki seletate natuke laiemalt lahti.

12:23 Eduard Odinets

Aitäh! See tähendab seda, et volikokku kuuluvad kõik need inimesed, kellel on reaalne toetajaskond olemas, nemad on sinna valitud. Ja see on lihtsalt üks argumentidest, ütleme, kui me nüüd ei luba sinna tulenevalt sellest, et tal on tööleping või midagi, siis just nagu revisjonikomisjon ei saagi oma tööd teha, sest ei ole kedagi sinna määrata. Meie väidame seda, et inimestest, keda võib määrata revisjonikomisjoni, puudust ei tule, nad on kõik valla või linna elanike valitud, nendel on piisav valijate toetus, nii et nad kõik, sõltumata erakonnast või positsioonist selles erakonnas, on võimelised revisjonikomisjoni tööd tegema.

12:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

12:24 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Te olete täna juba ei tea kui mitu korda viidanud poliitilisele kultuurile. Stenogrammi huvides: ainult kahte Keskerakonna liiget ma näen praegu saalis, ühtegi Reformierakonna liiget ei ole. (Hääl saalist: "Miks ei ole!?") Kus on? Vabandust! Nüüd on tulnud. Aga eks seegi viita PortoRollo poliitilisele kultuurile. Aga mul on teine küsimus. Meie järgmine ettekandja härra Kivimägi on võidelnud ja seisnud Pärnu kolmanda, uue silla ehitamise vastu ning kasutanud selleks oma erakonnakaaslase, rahandusministri kaasabi. Siin otseselt ei ole ju korruptsiooniga tegemist, küll aga on tegemist mõjuvõimuga kauplemisega. Kas sellised aktsioonid enne valimisi võiksid olla ka teie komisjoni huviorbiidis tulevikus?

12:25 Eduard Odinets

Aitäh selle huvitava küsimuse eest! Aga see minu arvates ei puutu konkreetse eelnõu teemasse. 

12:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! 

12:25 Henn Põlluaas

Aitäh! Minu küsimus tuleneb selle nädala päevakorrast. Meil on terve hulk eelnõusid olnud siin menetluses. Näiteks 212 SE, kus vaadati valla- ja linnavalitsuse töölepingu alusel töötavate isikute [volituste] peatamist volikogus. Siis me käsitlesime eelnõu 389, teisel lugemisel oli teemaks europarlamendi liikmete töötamine kohaliku omavalitsuse volikogus. Täna on meil juba kolmas sellel nädalal eelnõu, mis puudutab jälle kohalikke omavalitsusi ja KOKS-i muutmist, siin arutatakse keeluseadust, töölepingu alusel linna või valla ametiasutustes töötajate keeldu olla revisjonikomisjonis. Miks kõike seda ei käsitleta korraga? Ja neid asju oleks ju veel kümneid, mida oleks vaja teha. (Juhataja helistab kella.) Miks eraldi, mitte korraga? Vabandust, et läksin üle aja!

12:27 Eduard Odinets

Ilmselt väga paljusid teemasid arutatakse kord korraga, kord eraldi. Ilmselt on põhjus selles, et eelnõu algatajad on algatanud need eelnõud eri aegadel ja mingil hetkel on need kõik koondunud põhiseaduskomisjoni, mille esimehe käest te saate varsti küsimusi küsida, ja nüüd jõudsid need siia saali. Põhjus on ka selles, et varsti-varsti on meil kohalikud valimised ja on päris mitmeid küsimusi, mida oleks kena enne valimisi ära lahendada. 

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

12:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kolmandik ajast on Kohtla-Järve volikogus teid represseerinud minu vana kolleeg Valeri Korb. Ta on seitse aastat olnud seal volikogu esimees. Aga meil on siin hea kolleeg Aadu Must samast erakonnast, kes on Tartus kaua aega olnud volikogu esimees. Te ütlesite, et see on poliitilise kultuuri küsimus. Erakond on sama nii Kohtla-Järvel kui ka Tartus volikogu juhi kohal, aga kas poliitiline kultuur regioonides on erinev? Või on teil Kohtla-Järvel tegemist veel mingi kriminaalse kultuuri nüansiga? Või on mingid muud asjad? Kuidas need asjad käivad, kui te vaatate laialt ja oma kogemuse pinnalt?

12:28 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Kahjuks ei ole mina eriti kursis, kuidas on asjad korraldatud Tartu Linnavolikogus. Kahjuks hetkel vist väga kiiresti ei jõua ka vaadata, kes kuulub sinna revisjonikomisjoni. Kindlasti ma teen seda või räägin Aadu Mustaga otse. Aga võin teile kinnitada oma tunnetust, et poliitiline kultuur Eesti kohalikes omavalitsustes ongi erinev.

12:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Dmitri Dmitrijev, palun!

12:28 Dmitri Dmitrijev

Lugupeetud ettekandja! Viidates eelnõu seletuskirjas Riigikohtu 17. aprilli 2020. aasta otsusele, te küll enamasti keskendute revisjonikomisjoni liikmele kehtestatud piirangutele. Samas, kohtuotsus räägib meile tunduvalt suuremast põhiõiguslikust riivest. Nimelt, sellega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks KOKS-i säte, mille kohaselt volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Ja otsus jõustus 17. oktoobril eelmisel aastal, millest alates saab valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötav isik olla volikogu liige. Oskate te vastata, mida teha nende isikute puhul, kelle volitused lõppesid ajavahemikus 16. oktoober 2017 kuni 17. oktoober 2020 ühes või teises valla- või linnakomisjonis ja kelle õigusi pole siiamaani taastatud?

12:30 Eduard Odinets

Nende inimeste volitused lõpetati tol ajal kehtiva seaduse alusel. Seda seadusesätet ei ole keegi n‑ö tagasi pööranud ega seda õigust inimestele tekitanud. Aga nagu ikka, kui keegi tunneb, et talle on liiga tehtud, siis tal on võimalus pöörduda vastavate organite, instantside poole.

12:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on juhtivkomisjoni ettekanne. Põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, palun!

12:30 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas menetluses olevat eelnõu oma istungil k.a 1. juunil. Kuivõrd Eduard Odinets tegi siin saalis väga põhjaliku ettekande ning debatt lisas sellele veel värvi ja kaalu juurde, siis on sellega hõlmatud kõik see, mida härra Eduard Odinets rääkis põhiseaduskomisjoni istungil.

Toomas Kivimägi viitas ka asjaolule, millele siingi paaril korral on tähelepanu juhitud. Nimelt, kui otstarbekas selle eelnõu menetlemine praegu on, põhjusel, et seaduseelnõu 212, mille teine lugemine siin saalis sel nädalal lõpetati, lahendab ära ka selle probleemi, mis on olnud ajendiks, et seda eelnõu kirjutada. Aga et asjad oleks tasakaalus, siis ma ei salga ka seda, et kõnealune eelnõu oli jällegi ajendiks menetlemise tempo mõttes eelnõule 212.

Teiseks, võib-olla üks repliik veel siia juurde, selle kohta, mida on arvanud linnade ja valdade liit. Nad on saatnud 25. mail 2021 kirja ja maininud seda, et liikmetelt on tagasiside korras laekunud küsimus, kas selline muudatus on üldse vajalik, kui revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus end taandada teatud juhtudel. See on küsimus kas-vormis, aga konkreetseid viiteid ei ole.

Ja kolmandaks, Vabariigi Valitsus ei ole veel selle eelnõu kohta oma seisukohta kujundanud, kuna põhiseaduskomisjon oli väga operatiivne seda eelnõu menetlusse võtma ja Vabariigi Valitsus on lubanud anda oma seisukoha 17. juunil 2021.

Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juuniks 2021. Teiseks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

12:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas soovib täpsustada. Palun!

12:32 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Toomas! Küsiksin sama küsimuse, mille küsisin hea kolleeg Eduard Odinetsi käest. Milline võiks olla ideaalne või soovituslik ajagraafik? Kolleeg Eduard andis hea ülevaate, et oleks hea saada selle eelnõu teine ja kolmas lugemine tehtud enne kohalike omavalitsuste valimisi. See loomulikult sõltub kõige rohkem teist kui põhiseaduskomisjoni esimehest. Kas te olete sama meelt edasise menetlusgraafiku suhtes?

12:33 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg Leo Kunnas! Ma kuulasin sinu küsimust ka siis ja see on mul isegi siia kirja pandud, selle lehe peale. Mis menetluskava puudutab, siis just vihjasin, et kui me võtame vastu järgmisel nädalal seaduseelnõu 212, siis on tegelikult, nagu juhtis tähelepanu ka härra Eduard Odinets, see probleem lahendatud, mis on olnud selle eelnõu ajend. Ehk sellisel juhul need, kes töötavad töölepingu alusel, nende volitused kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena peatuvad. Ja kui inimene ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu liige, siis ta ei saa olla ka revisjonikomisjoni liige. Nii et selles mõttes ma usun, et see eesmärk saab tegelikult täidetud, aga teise seaduseelnõuga, kui parlament selle heaks kiidab.

12:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

12:34 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Korruptsioon on tõsine küsimus ja korruptsiooni lahendamine on väga vajalik. Kuidas on, kas see eelnõu lahendab kõik need asjad ära?

12:34 Toomas Kivimägi

No kui selle eelnõu on algatanud korruptsioonivastane erikomisjon, siis ma arvan, et need probleemid saavad lahendatud. Aga ma ei ole loomulikult päris kindel, et kõik probleemid korruptsiooniga saavad lahendatud. Ent vähemalt me vähendame ühte riski olulisel määral. Erinevalt sellest, mida tegelikult, nagu ma viitasin, linnade-valdade liit on öelnud, et võib-olla piisab taandamisest, asus põhiseaduskomisjon siiski seisukohale – tegelikult toetades selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist –, et taandamine ei ole piisav. 

12:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

12:35 Heiki Hepner

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin ka mõnes mõttes sama küsimuse, mis sai eelnõu esitajalt enne teid küsitud. Kas see seaduseelnõu 212 ikkagi mõnes mõttes ei lahjenda siin väga selgelt välja toodud probleemi lahenduse mõju? Ma avan seda veel – ma vaatan, et teie mõte ei tulnud kohe kaasa. Teatavasti on nii, et kui omavalitsuse töötaja otsustab jääda töölepinguga edasi, siis tema asemele tuleb volikokku asendusliige. Seesama asendusliige hakkab siis teda ennast kontrollima ja ta on nagu kaudse mõju all.

12:35 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma arvan, et see ikkagi ei lahjenda. Jah, ma saan aru, millele sa viitad, ka sinu küsimust ma kuulasin enne. Me ei suuda ilmselt lõpuni neid seoseid luua. Kui ka asendusliige peaks ennast taandama jne, siis tekib võib-olla asendusliikme asendusliige jne. Ma siiski eeldan ja arvan, et [nii ei saa see olla]. Asendusliikme huvi, ütleme, selline subjektiivne huvi ei ole ikkagi kaugeltki selle määraga võrreldav, mis selle põhivolikoguliikme puhul oleks. Nii et ma arvan, see on sammukene sealt edasi. Aga loomulikult, seoseid me võime alati leida ja me võime leida seoseid ju ka nende puhul, kes töölepingu alusel töötavad ega ole üldse volikogus, aga on kellegi volikogu liikme sugulased või mida iganes. Nii et selliseid seoseid on võimalik hästi palju leida. Nii et ma arvan, et see ühe olulise riski olulisel määral maandab.  

12:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Sulgen küsimuste vooru, läheme läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun! Martin Helmet ei ole. Helle-Moonika Helme, kas teil on protseduuriline?

12:36 Helle-Moonika Helme

Aa, tuleb. Vabandust!

12:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, ma sain teie taktikast aru. Martin Helme, palun!

12:37 Martin Helme

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kas ma võin kolm minutit juurde võtta?

12:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ikka võib, kui on nii.

12:37 Martin Helme

Kas keegi toob mu märkmepaberi sealt? Mul on mõned märkmed laua peal. Aga alustame enne märkmepaberit lihtsamatest asjadest. Kõigepealt lihtsalt meeldetuletuseks, miks me teeme tööd laupäeval. Ei ole tavaline, et me teeme tööd nii laupäeval kui ka pühapäeval. Aga põhjus on ikka üks ja sama: meie ei soovi, et Riigikogu võtaks vastu eelnõu 366 ehk biomeetrilise andmebaasi seaduse. Me jõuame kindlasti nende põhjendusteni juba tänase päeva jooksul. Aga see on see põhjus, miks me oleme siin ka laupäevasel päeval. Kõik teised eelnõud on koalitsioon kahjuks ohverdanud oma ühe suure venna superandmebaasi tegemise nimel. Aga eks see on olnud koalitsiooni valik ja eks siis nende valikute tagajärjel tuleb meil kõigil oma ülesanded ära täita.

Nüüd selle eelnõu juurde, mida me just menetlesime. Siin oli palju juttu poliitilisest kultuurist. Poliitiline kultuur on sõnapaarina muidugi hästi pikk, venib nagu kumm, ja sellega võib tähistada igasuguseid asju. Tavaliselt muidugi, kui räägitakse poliitilisest kultuurist, räägitakse tegelikult poliitilisest kultuuritusest. Selle poliitilise kultuuri markantsemad näited kahtlemata on Tallinna Linnavolikogus toimuvad regulaarsed ülehüppamised. See on nagu mingisugune must auk, Tallinna Linnavolikogu on nagu must auk, kus kõik asjad liiguvad ainult ühes suunas. Teiste erakondade volinikud kuidagi maanduvad Keskerakonna ridadesse. Viimane näide sellest on Mart Luik, kes Isamaast ära pudenes enne finišijoont, enne kohalike omavalitsuste lõpusirget. Aga enne seda on olnud põhiline doonor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kust on inimesed läinud. Viimane tuntum nimi oli Rainer Vakra. Aga siin on olnud ka edasi-tagasi vilkumist. Kes meist ei teeks kas valu- või naerugrimassi, kui mainime nime Boroditš? Nagu Edgar Savisaar kunagi ütles, temasuguseid toodetakse poole aastaga.

Muidugi ei ole Tallinna volikogu ainus koht, kus sellist poliitilist kultuuritust näha võib. Ehk on põhjus lihtsalt selles: Tallinn kui pealinn ja Tallinn kui rikas linn ja Tallinn kui linn, kus Tallinna volikogu ja Tallinna Linnavalitsus asuvad lähedal ajalehtede ja meediatoimetuste kontoritele – siin need uudised ületavad uudiskünnist paremini. Aga teame ju neid ülehüppamisi ja enesemüümisi nii Narvast, Jõhvist kui ka Kohtla-Järvelt. Aga no me võime võtta ka mingeid väiksemaid, oluliselt väiksemaid kohakesi, kus, ütleme niimoodi, poliitiline lojaliteet nende lubaduste ees, mis on antud enne valimisi, või nende inimeste ees, kellega koos on valimistele mindud, on kohati selline, mis ajatestile vastu ei pea. See on sihukene berberlik, ma ütleksin.

Kuidas seda parandada? Hea ettekandja Eduard Odinets luges üles ka mõningad sellised praktilised viisid, kuidas seda saavutada. Ma ütleksin, et see oli minu kõrvale ... Ma tegelikult ootasin natuke laiemat diskussiooni või üldisemat filosoofilist arutelu selle üle, kuidas parandada poliitilist kultuuri. Kahtlemata niisugused praktilised reeglid aitavad kaasa, sest ega poliitilist kultuuri ei loo selle kaudu, et me ütleme, et nüüd me hakkame uut poliitilist kultuuri looma. Ei-ei-ei. Poliitilist kultuuri loovad kahtlemata ka reeglid. Inimloomus on selline, et ta reageerib kahele asjale: positiivsele ja negatiivsele motivatsioonile. Kui sa teed midagi, mis on inetu, aga see toob sulle kasu ja seda ei karistata, siis sa teed seda jälle. Aga kui sa teed midagi, mis on inetu ja toob sulle kasu ja seda karistatakse, siis sa hakkad juba kalkuleerima, kas karistus on rängem või vähem rängem kui saadav kasu. Ma arvan, et meil on peamine probleem selles, et karistused halbade poliitiliste otsuste eest või poliitilise kultuurituse eest on olnud liiga väikesed.

Aga nüüd on küsimus, kes see karistaja peaks olema. Vastus on tegelikult ju väga lihtne: karistaja peaks olema valija. Ja nüüd me jõuame kõige nõrgema kohani kogu oma poliitilise kultuuri juures. Valija ei karista ülejooksmist, valija ei karista korruptsiooni, valija ei karista seda – noh, valija ei saa karistada Rainer Vakrat ega [Deniss] Boroditšit, no lihtsalt ei saa karistada, nad ei kandideeri enam, nad on muutunud, ütleme, poliitiliselt puutumatuteks, kui väljendada ennast India sotsiaalsüsteemi väljendiga. Aga valija võiks ja saab karistada seda erakonda, kes on neid pakkumisi teinud, seda kultuuritust ju kannab ikkagi mingisugune kollektiiv, kes võimu on teostanud. Seda võiks valija karistada. Ja valija võiks ikkagi karistada ka neid inimesi, kes üle jooksevad ühest kohast teise. 

Ma ei taha nüüd kõikidele inimestele, kes kunagi on erakonda vahetanud, panna templit otsa ette. Meil endalgi on erakonnas inimesi, kes ütlevad: "Aga minu maailmavaade ei ole kunagi muutunud, lihtsalt see erakond, milles ma viibisin omal ajal, on kuhugi väga vasakule ära läinud või mingit muud värvi võtnud kui siis, kui ma sellega liitusin. Elu on selline olnud." Omavalitsuste volikogude puhul me tavaliselt muidugi sellist printsipiaalsust ei näe, seal on tunduvalt pragmaatilisemad argumendid.

Mismoodi me siis valijal aitame seda karistust ellu viia? Ma arvan, et see on lihtne. Ise peab olema piisavalt valge rinnaesisega, et minna ja öelda: "Näete, nemad tegid nii, meie nii teinud ei ole ega kavatse nii ka teha." Ja siis hakkab poliitilist kultuuri taastootma poliitiline konkurents. Vaat, poliitilist konkurentsi on – jumal tänatud, et EKRE on olemas –, Eestis viimastel aastatel rohkem kui kunagi varem. Aitäh!

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

12:44 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult on selle seaduse mõju väga oluline ja väga suur. Mitte ainult selles mõttes, et ta käivitas nüüd lõpuks 212 – ehkki vaieldamatult see on tegelikult üks hästi oluline mõju, et see 212 käivitus –, vaid see on signaal ja see ei ole sugugi mitte vähem tähtis, et me siin saalis ütleme, et korruptsioon ei ole omavalitsustes tegu, mida me peaksime aktsepteerima. Kui me iga päev korruptsiooni piiramisega ei tegele, siis paraku on selle loomuses kasvada. Ja tõesti, poliitilise kultuuri kaudu annaks palju reguleerida. See on kindlasti tervitatav, kui ka meie omavalitsustes, mis on väga eriilmelised, see poliitiline kultuur tõuseks. Paraku elu on näidanud seda, et ilma seadusi tegemata ei ole võimalik ka siin kvaliteeti tõsta. Mida selgemad on piirid, seda vähem on halli ala ja seda vähem on tõesti ka, võiks ütelda, poliitilise kultuuri vabadust, mida on võimalik ära kasutada.

Teine moment, mida ma tahaksin rõhutada, on seosed. Tõesti, seoseid me ei saa kõiki kunagi ette näha ja ühessegi seadusesse ei ole võimalik kõikide seoste mõju ja nende tagajärgi ära tuua. Aga see, et me eelnõus 212 ikkagi volikogu liikme puhul, kes on vallavalitsuses või linnavalitsuses töölepinguga tööl, ainult [volitused] peatame, mitte ei anna talle kohustust otsustada, kas ta valib volikogu või jätkab vallavalitsuses ja tema volikogu liikme volitused sel juhul lõpevad, kui ta otsustab jätkata omavalitsuses töölepingu alusel, siis tegelikult me jätame siin selle halli ala. Me jätame võimaluse ja väga selge seose ka siin seda poliitilise kultuuri vabadust kuritarvitada. See oleks võinud olla selle eelnõu veel üks osa või läbimõeldud osa, kuidas vältida selliseid kaudseid mõjutusi. See on, ma julgeksin ütelda, selle hea eelnõu ainukene puudus praegu. Aitäh!

12:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, kas teil on protseduuriline? 

12:48 Martin Helme

Austatud eesistuja, mul juhtus selline õnnetu lugu, et ma unustasin oma kõnes öelda läbirääkimiste käigus, et me teeme tagasilükkamise ettepaneku. Me oleme kirjalikult selle teinud, aga ma ütlen kohapealt veel lisaks oma läbirääkimistele, et me teeme tagasilükkamise ettepaneku EKRE nimel.

12:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Tõepoolest, selline õnnetus juhtus, läbirääkimiste käigus te seda ei öeldud. Kui lugeda seaduse kirja, siis ma peaksin selle jätma praegu rahuldamata. Aga mõistes seda, et me ei hakka siin teiega pidama jälle debatti selle üle, kas see on õiglane või mitte, ma loodan, et te teete sellest oma järeldused. Ja tõepoolest see kirjalikult on tulnud. Sulgen läbirääkimised.

Head kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Henn Põlluaas, kas teil on protseduuriline küsimus? Vabandust! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see vajab saali otsust. Härra Põlluaas.

12:49 Henn Põlluaas

Ma palun enne hääletamist kümneminutilist vaheaega ja nagu ikka täiendaval istungil ka kohaloleku kontrolli.

12:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohaloleku kontrolli viime läbi enne hääletust ehk siis pärast vaheaega. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

12:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, enne kui me saame minna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku juurde esimesel lugemisel see eelnõu tagasi lükata, peame viima läbi kohaloleku kontrolli, kuna selline palve tõepoolest saabus ka EKRE fraktsioonilt. Nii et kohaloleku kontroll.

13:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuigi mulle tundub visuaalselt, et meid on kohal rohkem, registreeris ennast kohalolijaks 59 Riigikogu liiget. Me saame istungiga jätkata.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi eelnõu 397. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamist toetas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid 2. Ettepanek toetust ei leidnud. Oleme eelnõu 397 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. juuni kell 16.


2. 13:01 Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine

13:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tempokalt teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 ja meil on kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Mart Helme, palun! Mart Helme, palun, võite tulla.

13:02 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rõõmsad näod saalis! Eelnõu 359 on sõnastatud kui infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus. Ja jälle, nagu enamikul puhkudel, on ju tegemist pealtnäha süütu asjaga. Aga kas ka tegelikult? Alati küsime, kas ka tegelikult. Mõningatel puhkudel on täpselt nii, nagu ütleb vanasõna: vaga vesi, sügav põhi. Ja nii on ka selle eelnõuga. Ei ole siin mingisugust vaga vett isegi.

Missuguseid järeldusi me võime selle eelnõu põhjal teha? Järeldus nr 1: Eesti suveräänsus kahaneb nagu rasvaküünal, mis pimedas ja külmas öös põleb ikka lühemaks ja lühemaks. Kui me seda eelnõu loeme, siis on siin veel terve rida igasuguseid direktiive ja otsuseid ja määrusi, mis kõik tulevad sealt kaugelt. Kui lennujaamas maha astud, siis näed: Brüssel, Euroopa süda. Aga minu tagasihoidlikku geograafilist määratlust mööda ei ole ei Brüssel ega Belgia Euroopa süda. Euroopa keskpunkt on ikkagi kusagil mujal. Kui ma õigesti mäletan, siis ta peaks kusagil Leedus vist olema. Me peame Euroopat alati käsitlema kontinentaalse tervikuna ja selles kontinentaalses tervikus see, mida me tänasel päeval ja Eestis ka üha enam ja enam Euroopana käsitleme, on tegelikult Euraasia poolsaar. Muide, tuntud Ameerika geopoliitika korüfee George Friedman täpselt nii oma raamatutes ja artiklites ka kirjutab: poolsaar, peninsula. Euroopa kui poolsaar, mis sõltub tema taga oleva mandrimassi liikumistest nii geoloogilises kui ka tegelikult demograafilises ja poliitilises plaanis.

Kui me läheme tagasi ajalukku, siis me näeme, kuidas Rooma langes rahvasterände tulemusena, ja nüüd me näeme, kuidas veel lisandub globaliseerumise tingimustes muidki kontinente, nagu Aafrika, Ladina-Ameerika, kuidas Euroopa on langemas jällegi demograafiliste liikumiste hoovuses. Ja nagu kirjutas Mihhail Veller, Eestiga seotud väga tuntud venekeelne autor, Euroopaga ei ole juhtunud mitte midagi muud kui see kõige hirmsam: seal on murdunud vaim. Seal on murdunud vaim ja seal on murdunud vaimsus. Ja masendav on see – ja see on nüüd, milleni ma tahtsin jõuda, kui ma ütlesin esiteks –, et liberaalsed jõud seda vaimu ja vaimsuse murdumist impordivad meile siia muu hulgas ka selle eelnõu näol. See on esiteks.

Nüüd teiseks. Me näeme, võttes samm-sammult neid erinevaid eelnõusid, mida me siin menetleme, ja järgmine on muidugi see kõige märgilisem, see ABIS-e eelnõu, aga me näeme selle eelnõu puhul, aga ka NETS-i eelnõu puhul, HOS-i eelnõu puhul, meediateenuste seaduse eelnõu puhul ja võime otsida veel-veel terve hulga, kus on ära peidetud mingi ühe paragrahvi, ühe sõnastusega see ja ära näidatud ka see asutus, see institutsioon, mis peab meile tooma ja meile kindlustama suure venna sisseseadmise ja meie kõikide elu lahtikangutamise, meie kõikide elu koondamise jälgimise alla. Nii et see on ...

Palun lisaaega!

13:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

13:07 Mart Helme

Nii et see on neile, kes on usurpeerinud oma võimu ja volitused ja kes arvavad, et neil on õigus kontrollida ja juhtida ühiskonda ja et nad peavad kõik meie kohta käiva, kõik meie kohta käiva enda valdusesse saama. See on hirmuäratav ja selles eelnõus on see ka sees. See amet konkreetselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kas tuleb tuttav ette kõigile neile, kes tegelesid meediateenuste seadusega? Kindlasti tuleb tuttav ette. Tsensuuriasutus, järelevalveasutus, trahviv asutus, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve asutus. Ja on ära toodud ka, kui jämeda malakaga neil on õigus siis virutada: füüsilisele isikule 640 eurot, juriidilisele isikule 100 000 eurot sunniraha. See on teiseks.

Ja kolmandaks. Kolmandaks on see, et ka meil siin tundub olevat, kui me nii lõdvalt oleme valmis kõike seda aktsepteerima, vaim ja vaimsus murdunud. Mul on tohutult hea meel, mul on suur uhkus esindada siin kõnepuldis seda erakonda, seda fraktsiooni, kelle vaim ja vaimsus ei ole murdunud. See on loomulikult Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Meie vaim ja meie vaimsus, meie võitlus Eesti suveräänsuse eest, meie võitlus Eesti rahva õiguste eest, meie võitlus inimeste isikuvabaduste ja inimõiguste eest on see, mille nimel me siin ka tänasel päeval tegeleme diskuteerimisega, küsimuste esitamisega, kõnede pidamisega.

Ja ma tahan öelda veel. Meie ajakirjandus on langenud ju masendavale tasemele. See ei ole ajakirjandus, see on propagandakontsern tervikuna võttes, ükskõik, kas me võtame siis ühe kontserni, mis on Postimehe kontsern või Eesti Ekspressi või Ekspress Grupi kontsern või ka ERR-i kontsern, kõik nad on ju tegelikult propagandaasutused. Need ei tegele informatsiooni edastamisega nii, nagu see on algselt mõeldud, erapooletult. Nad tegelevad selgelt infooperatsioonide lansseerimisega, ühiskonna mõjutamisega teatud sotsiaalpoliitilise paradigma alusel. Ja ka seda me näeme selle seaduse näol. Ja nemad räägivad, et siin toimub praegu midagi õudset. Kujutad sa ette, siin toimub kõnede pidamine, siin toimub küsimuste esitamine! Aga mis selles õudset on? Selleks me siin olemegi ju, et kõnesid pidada, küsimusi esitada ja erinevaid vaateid omavahel mõõkadena ristata. (Juhataja helistab kella.)

13:10 Aseesimees Martin Helme

Aga nüüd on aeg otsas.

13:10 Mart Helme

Jah, ma saan aru, et mind visatakse siit kõnepuldist minema. Ma räägiksin hea meelega mitu tundi. Ma olen peaaegu nagu Caesar, kes suutis üheaegselt rääkida, kirjutada ja kuulata. Seekord ma lõpetan.

13:11 Aseesimees Martin Helme

Meil on veel üks kõne läbirääkimistel, aga enne seda on protseduuriline [küsimus] tekkinud. Peeter Ernits, palun!

13:11 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Ma ei tea, mitmes kord juba ma tuletan meelde ja palun erinevaid juhatajaid, aga kogudus, eriti minu paremal käel, kohati ei suuda oma erutust kontrollida ja on väga häälekas. Vahepeal on vaiksem jälle, aga palun rohkem kellukest helistada.

13:11 Aseesimees Martin Helme

Selge, minu kellukesekäsi muutub aktiivsemaks. Ruuben Kaalepil on protseduuriline.

13:11 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud juhataja! Mõni tund tagasi oli meil austatud Riigikogu esimehega väga pikk ja sisukas ja mitmetahuline arutelu Riigikogu protseduurika üle ja üks olulisi aspekte, mis leidis käsitlemist, oli üleeile toimunud hääletus, mille käigus, mina leian, rikuti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sisu ja mõtet, kuna kolleeg Henn Põlluaasal ei võimaldatud teha ettepanekut kümneminutilise vaheaja võtmiseks selle aja jooksul, mida kodu- ja töökorra seadus võimaldas. Eile tegi Riigikogu juhatus avalduse, millest tuleneb selgelt, minu arvates jällegi, et Riigikogu esimees oma tegevusega rikkus kodu- ja töökorra seadust. Mina küsisin temalt seda protseduuriliste küsimuste vormis ja pean jällegi andma hinnangu, et ta põikles vastuse andmisest kõrvale. Ma sooviksin teada, millised on erinevad seisukohad selle kohta Riigikogu juhatuses. Kas toimus kodu- ja töökorra seaduse rikkumine, ja kui selline rikkumine Riigikogu esimehe poolt toimus, siis millised peaksid olema tagajärjed?

13:13 Aseesimees Martin Helme

Eks seda siin enne väga põhjalikult, ma usun, et peaaegu ammendavalt arutati, aga nagu on võimalik lugeda ka sellest kirjast, mille Riigikogu juhatus saatis Riigikogu liikmetele selgituseks, siis Riigikogu juhatuses ei ole eriarvamust selles osas. Tõepoolest, kodukorda peab tõlgendama niimoodi, et vaheaega on võimalik võtta kuni hääletust alustava haamrikoputuseni, sõltumata sellest, kas enne seda on kõlanud kutsung või mitte. Tõepoolest, lausa on loogiline, et kutsung kutsub saadikud saali ja kui nad on saali jõudnud, siis nad alles saavad hakata vaheaega võtma. Aga tuleb ka arvesse võtta seda, et pikk ja ühene traditsioon, või ütleme siis tava, on Riigikogus olnud, et tegelikult võetakse vaheaeg enne kutsungit. Nii et selline see kokkuvõte on. Riigikogu juhatus pöördus ka saadikute poole soovitusega jätkata tavapärase tavaga ehk siis arvestada seda tööpraktikat, mis meil siiani on olnud. Ma ei saanud hommikul protseduuriliste küsimuste arutelust kogu pikkuses osa võtta, mul oli üks teine asjaajamine vahepeal, nii et ma ei tea, kuhumaani jõuti välja mea culpa'ga, aga ärme nüüd vägisi mea culpa'sid inimestelt välja pressi.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

13:14 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Mart Helme tõstis plangu väga kõrgele, rääkides Rooma impeeriumist. Mina lähen ajas veel kaugemale, Aleksander Suure juurde. Siis oli tavaks pidada kõnesid niiviisi, et need jaotati pro ja contraks. Alguses muidugi pro. Ma täiesti jagan kolleegi arvamust meie Eesti meedia kohta ja ei oskakski öelda paremini kui üks Ameerikas kindraliastmes teeninud härrasmees, kes Eestist lahkudes ütles selle kohta kõik, mida on vaja Eesti meediast üldse teada.

Punkt kaks. Jah, ma ei ole ka europarlamendi fänn. Ma arvan, et viimaste aastate lõikes, vaadates neid otsuseid, mida eriti europarlament vastu võtab  – no kurat, see on mingi hullumaja filiaal. Aga samas, nagu meiegi, nad mõnikord teevad ilusaid asju ja siit hakkab tulema see contra. Ma olin selles küsimuses majanduskomisjoni ettekandja ja ma võin väita, et esiteks, nende infoteenuste all, millest seal on juttu, mõistetakse just nimelt neid [teenuseid], mida saavad tavainimesed esmajärjekorras. Ja need meetmed, mis on direktiivis ja määruses ära märgitud, need on kasuks ka meile. See, et need on vastu võetud europarlamendis ja eurokomisjonis, ei ole aluseks, et need välja visata, kui need on head. Need on tõesti head, need kaitsevad teenuse saajat.

Karistusmäärad, millest oli ka põgusalt juttu, on korrigeeritud vastavalt sellele, milline on üldine trend. Meie karistusmäärad on väga-väga maha jäänud. Kui me seda ei tee, [neid meetmeid vastu ei võta], siis Eesti riik on palju halvemas olukorras kui meie partnerid, kes on meie konkurendid ka ühtlasi euroliidus. See tähendab, et me peame lihtsalt seda tegema selleks, et kaitsta nii meie teenuse saajat kui osutajat. Siin saalis imelikul kombel ma ei saanud ühtegi küsimust ei esimesel ega teisel lugemisel. Seda meeldivam mul on siin välja tulla ja öelda, et jah, mulle ei meeldi järgida tuimalt igasuguseid euromäärusi ja muid dokumente, aga antud juhul me teeme üsna õiget asja.

Ja tuli meelde, mida tahtsin veel öelda. Rooma impeerium lagunes 5. sajandil, kui mu mälu ei peta, siis 476. aastat peetakse selleks, millal see tegelikult toimus. Point on selles, et ise need impeeriumi elanikud, kes tollel territooriumil olid, nad ei teadnud, et nad lagunesid veel mitu-mitu-mitu-mitusada aastat. Alles 18. sajandil tegid targad inimesed järelduse, et see toimus 5. sajandil. Muidu see oli teadmata. Nii et kutsun üles toetama – hea seadus, igati normaalne ja Eestile sobiv. Aitäh!

13:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma annan kõigepealt repliigi Mart Helmele.

13:18 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma tänan Mihhail Stalnuhhinit! Minu väike esinemine täitis oma eesmärgi, me saime natuke diskussiooni siin. Ma muidugi ei nõustu päriselt sellega, et roomlased ei teadnud, [et riik lagunes]. Ma arvan, et Rooma keiser, kes ära tapeti, teadis väga hästi, kui ta oma viimase hingetõmbe tegi, et ta tapeti ja sellega teatud dünastia liin lõppes ja nii edasi, aga ärme lasku ajaloo finessidesse. Mida ma tahan öelda, on see, et ma arvan, et ka Euroopa Liit, Euroopa Parlament ei tea mõnda aega pärast seda, kui ta lagunenud on, et ta lagunenud on ja nii nagu Rooma senat käis veel mõnda aega koos pärast Rooma impeeriumi lagunemist, nii ka europarlament käib koos ja Euroopa Komisjon töötab ikka direktiive välja, ainult et keegi neid enam ei täida. Me oleme teel selle poole. Aga mis puutub konkreetsesse eelnõusse, siis tegelikult (Juhataja helistab kella.) ma osundasin lihtsalt mitmele põhjale, mis tal on, aga meie fraktsiooni poolt me ei ole põhimõtteliselt sellele vastu.

13:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Repliigiks on kaks minutit. Ma hakkasin liiga vara [helistama], kellukesesõrm on liiga aktiivne. Peeter Ernits, palun, protseduuriline!

13:19 Peeter Ernits

Aitäh! [Mul on] oluline protseduuriline küsimus. Kolleeg Stalnuhhini kõne oli väga huvitav, aga kui ta rääkis poolt ja vastu ja kui ta rääkis Rooma impeeriumist, mis lagunes, siis ei saanud aru, kas ta viitas viisakalt praeguse koalitsiooni sisulisele lagunemisele, millest enamik ise aru ei saa.

13:20 Aseesimees Martin Helme

See muidugi ei olnud protseduuriline. Me oleme libisemas läbirääkimistesse, aga läbirääkimistel saavad sõna võtta ainult fraktsioonid. Mihhail Stalnuhhinit siiski mainiti, nii et ma annan sõna. Palun!

13:20 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Asi on selles, et formaalselt jagunes Rooma impeerium Ida-Rooma ja Lääne-Rooma impeeriumiks kuskil 3. sajandil. Oli kaks imperaatorit. Ja siis, kui läänepoolne impeerium, mille keskus oli Roomas, lõpetas tegevuse, jäi Rooma impeerium keskusega Byzantionis. See püsis kuni 15. sajandini, kui Byzantioni vallutasid türklased. Nii et me võime sellest rääkida täpselt nende sõnadega, nagu ma olen sellest rääkinud, kuigi ma pole ajaloolane ja ei peaks seda tegema. Aga kolleeg ka ei ole ajaloolane.

13:21 Aseesimees Martin Helme

Jah, 1453, kui ma õigesti mäletan. Aga, head kolleegid, tuleme tagasi eelnõu juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Ups, saalikutsung. Ja enne seda Henn Põlluaas.

13:21 Henn Põlluaas

Aitäh! Vaata kui tore, et me ei pidanud siin protseduurireeglite üle hakkama vaidlema ja õigust nõudma. Ma tänan eesistujat ja minu alandlik palve on võtta EKRE fraktsiooni nimel enne hääletamist kümme minutit vaheaega ja loomulikult, nagu hää tava nõuab sellistel täiendavatel istungitel, teha ka kohaloleku kontroll.

13:22 Aseesimees Martin Helme

Nii teeme. Kümme minutit vaheaega. Kohtume.

V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. 

13:32 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks märkis ennast 61 Riigikogu saadikut.

Nüüd saame minna eelnõu 359 SE kolmanda lugemise lõpphääletuse juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:33 Aseesimees Martin Helme

Poolthääli on rohkem kui kohalolnuid. Eelnõu toetab 70 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 1. Eelnõu on vastu võetud.


3. 13:34 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE) teine lugemine

13:34 Aseesimees Martin Helme

Nüüd oleme jõudnud õigetesse kalavetesse. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 teine lugemine. Kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku. Palun! Ah soo, ei saa veel. Vabandust! Henn Põlluaasal on protseduuriline.

13:34 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Vaat nüüd me oleme jõudnud selle kurja juureni, mispärast EKRE viib läbi seda obstruktsiooni. Juba mitu päeva oleme me ülipõhjalikult küsinud kõikide eelnõude kohta ja pidanud kõnesid ja tegelikult mitte takistanud parlamendi tööd, vaid teinud seda, mida normaalselt peakski tegema, ehk süüvinud ikkagi juurteni kõikidesse eelnõudesse ja küsimustesse. Aga siit saalist on meie ja ka Isamaa poolt tulnud korduvalt selliseid ettepanekuid, et ehk me siiski suudame jõuda koalitsiooniga mingisuguse kompromissini. Meie oleme selleks valmis. Meie oleme nõus kas või minuti pealt lõpetama selle obstruktsiooni ja kõik saaksid kenasti puhkama minna. Läheksime normaalse töö juurde tagasi. Meie eesmärk on olnud ainult sellise totaalse orwelliliku düstoopse jälgimisühiskonna loomise takistamine. Ja kui me tõesti jõuame koalitsiooniga kompromissile, siis normaalne töö jätkuks. Mul on ettepanek, et äkki te võtaksite pool tunnikest – vaevalt need läbirääkimised vähem kesta saaksid –, kutsuksite juhatuse kokku ja arutaksite kompromissivõimalust, et me saaks normaalse töörütmi juurde naasta.

13:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Väga suuremeelne ettepanek, aga mäletatavasti hommikul oli meil kaks korda kümme minutit vaheaega ja selle vaheaja käigus juhatus kogunes ja oli ka juttu sellest ettepanekust ja arutelu käigus ei olnud näha, et kellegi positsioonid oleks pehmenenud. Nii et mul ei ole praegu mingit alust arvata, et kellegi seisukohad oleksid vahepeal muutunud. Sellel ei ole praegu mõtet, aga niipea, kui on näha, et sellel on mõtet, siis loomulikult võtame vaheaja ja arutame. Paul Puustusmaal on protseduuriline.

13:36 Paul Puustusmaa

Hea Martin! Juhatuse liikmena sa äkki oskad mulle vastata, ma usun, et seda tahab terve Eesti rahvas teada. Meil oli situatsioon ja seda ma küsisin Jüri käest, kui ta seal ees oli, et EKRE esitas juhatusele protesti seoses sellega, et tegemist oli ilmselt põhiseadusliku normi rikkumisega, kui täiesti ebaseaduslikult liideti kokku rida muudatusettepanekuid, ja siis Jüri vastas selle peale, et jah, nad arutasid seda juhatuses. Ma saan aru, et sa oled teadlik sellest. Juhatuses nad arutasid seda ja nad saatsid selle asja lahendamise tagasi samasse komisjoni, kus õiguserikkumine aset leidis. Samal ajal on seesama päevakorrapunkt juba meie päevakorras. Ehk siis loogika töötab selliselt, et komisjon võib küll seda probleemi arutada, aga siis on see ju möödunud [talve] lumi, see rong on läinud. Kuidas see loogika töötab? Kuidas saab sellise loogika järgi töötada Riigikogu, kes loob rahvale seadusi? Mismoodi seda mõista?

13:38 Aseesimees Martin Helme

Jah, tegemist on keerulise puntraga. Ühest küljest ei loe ei mina ega ükski teine juhatuse liige kodukorrast välja mingit viisi, kuidas juhatus taoliste protestidega peaks tegelema, sest et taolisi proteste meil ei ole kodukorra järgi ette nähtud. Teisest küljest eks me kõik saame aru, et pisut silmakirjalik on saata protest komisjoni, kus rikkumine toimus, kus peaks hakkama arutama nii-öelda iseenda asja. Ja kolmas on loomulikult see ajaline järjestus. Kuid põhiseaduskomisjon eelduslikult oma kodukorra ja töökorra reeglite järgi peaks esmaspäeva hommikul kogunema. Ma väga loodan, et ta jõuab ka seda teemat arutada. Ja komisjon saab alati esmaspäeval kella kolmeks teha päevakorda ettepanekuid ka selle eelnõuga seoses. Ehk siis enne järgmise nädala päevakorra kinnitamist ja enne kolmandat lugemist, eeldusel, et me teise lõpetame, on komisjonil võimalik seda teemat käsitleda. Me vähemalt väga loodame, et komisjon seda teeb. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline [küsimus].

13:39 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Ma loodan, et kõiki saadikuid koheldakse võrdselt. Mulle on korduvalt öeldud, et oma joogiga saali ei saa, aga ma vaatan, et ettekandja on tulnud oma joogiga. Mil moel see nüüd siis on? Või on see näidis [kohast], kuhu neid andmeid kogutakse? Siis sel juhul ma saaksin sellest aru. Aga kui see on jook, siis peaks saadikuid võrdselt kohtlema.

13:39 Aseesimees Martin Helme

Jah, see on õige märkus, meil nii on ja meil on seal oma vesi lausa välja pakutud, täiesti tervislik. Mul on palve ettekandjale, et seda purki, mis seal on, sinna mitte panna. Aitäh! Reeglid on kõigile ühtemoodi. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline [küsimus]!

13:40 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Mul on veel üks niisugune põhimõtteline küsimus. Ma mõistan, et ei ole midagi häbiväärsemat ja piinlikumat kui see, et Riigikogu liige või fraktsioon pöördub Riigikohtu poole, et lahendada vaidlus, mis on toimunud meil siin Riigikogu majas sees. See on erakordselt piinlik, me peaksime oma asjadega ise hakkama saama. Aga selle ise hakkama saamise eelduseks on see, et me austame üksteise soove ja me järgime kodukorda – ja seda ka loogiliselt, sest me loome ju seadusi ka loogiliselt. Ja siit ongi küsimus, et kas on varasemalt Riigikogus olnud praktikat, et Riigikogu liikmed kaebavad Riigikogus toimuva, komisjonis toimuva näiteks Riigikohtusse?

13:40 Aseesimees Martin Helme

Ma nii ulatuslike Riigikohtu praktika teadmistega ei ole, aga mulle tundub, et ei ole. Üks põhjus on, et Riigikohtu poole otse pöördumine on üldse väga kitsalt reglementeeritud. Aga ma võin eksida. Eesti õigusloome praktikat ja Riigikohtu praktikat on varsti 30 aastat. See pöördumine ongi raskeks tehtud. Peeter Ernitsal on ka veel protseduuriline [küsimus].

13:41 Peeter Ernits

Aitäh! Nagu on teada, siis meemi "Joogid autosse" aitas initsieerida praeguse koalitsioonivalitsuse üks osapool. Minu küsimus on, et kas esineja, härra Korobeiniku oma joogiga saali saabumine on vastukaaluks sellele, et joogid saali. Aga konkreetne küsimus, et kas mina võin ka edaspidi tulla oma joogiga saali ja kõik teised ka muidugi?

13:41 Aseesimees Martin Helme

Päris hästi ei näe, aga mulle tundub, et kolleeg Andrei Korobeinik reageeris ilusti ettepanekule oma jook ära panna. Ta on selle ära pannud, ma saan aru. Nii et jääme ikka selle juurde, et meil on kokku lepitud komme, et süüa-juua saali ei too. Meil on siin puldis esinejatele klaas vett alati olemas. Nii, saame minna eelnõu teise lugemise juurde. Palun, Andrei Korobeinik!

13:42 Andrei Korobeinik

Suurepärane uudis. Hea istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Nende päevadega oleme saanud nagu üheks suureks perekonnaks ja seda parem meel on mul tutvustada teile seda, mis toimus põhiseaduskomisjonis eelnõu 366 arutelul. Mul on hästi palju materjale, aga kuna tegemist on üsna tehnilise eelnõuga, siis ma väga detailidesse ei lähe. Räägin teile üldjoontes, mis istungitel toimus.

Põhiseaduskomisjon kogunes teise lugemise ettevalmistamisel lausa kolm korda ja arutelu oli palju põhjalikum kui enne esimest lugemist. Istungid toimusid neljapäeval, 3. juunil kell kaheksa, neljapäeval, 3. juunil kell kaks ja reedel, 4. juunil kell 13.

Esimesel istungil osales lisaks komisjoni liikmetele ka Kert Kingo, kes kaitses esitatud muudatusettepanekuid, ja ka Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus koos nõunikuga.

Ajaloost siis niipalju, et eelnõu läbis täiskogus esimese lugemise 21. aprillil ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 5. mai. Eelnõule tuli tähtajaks 110 EKRE muudatusettepanekut ja austatud kolleegi Kalle Grünthali poolt 20 muudatusettepanekut. Ja siis nende komisjoni istungite käigus esitas ka komisjon omalt poolt kolm muudatusettepanekut.

Alguses, kuna läks ikkagi mitu nädalat aega, meenutasime, milleks on tulevane andmekogu üldse vajalik. Sinna tulevad biomeetrilised andmed ja muud andmed. Biograafilised andmed jäävad teistesse andmekogudesse ja see on oluline just turvalisuse aspektist.

See ajalugu on üsna pikk. Juba aastal 2017 arutas valitsus ABIS-e loomist ja siis oli debatt selle üle, kas selleks on üldse seadusemuudatust vaja. Jõuti järeldusele, et ilmselt ei ole, aga selguse mõttes võiks seda seadusandluse kaudu ikkagi teha.

Toimus arutelu selle üle, kui turvaline on ABIS-andmebaas ja kes ja mis tingimustel sinna pääseb. Arutelu käigus vastasid Siseministeeriumi esindajad, et reeglid oluliselt ei muutu, juba aastast 2012 saab näiteks kriminaalmenetluse raames prokuröri loal biomeetrilisi andmeid töödelda ja see olukord ei muutu.

Siis jõuti ettepanekuteni, mille põhiseaduskomisjon hiljem esitas. Neid oli kolm. Esimene muudatusettepanek puudutas seda, et andmed, mida päritakse ABIS-est, ei jää alles teistesse süsteemidesse, et turvalisusest lähtudes ei oleks nad kahes kohas. Teine muudatusettepanek puudutas üleminekuperioodi, et aastani 2025 saaks kasutada paralleelselt ka muid süsteeme, selleks et veenduda, et see üleminek oli sujuv ja et andmed üleminekuperioodi käigus kaduma ei läinud. Ja kui midagi juhtub, siis meil on olemas nii-öelda varukoopia. Kolmas muudatusettepanek puudutas jõustumise tähtaega. Kuna peale esimest lugemist sai arutelu hoogu juurde, siis tehti ettepanek jätta jõustumise kuupäevaks 15. juuli.

Siis oli lühike vaidlus selle üle, kuidas muudatusettepanekuid esitada, kes saab õiguse seda esimesena teha. Seal ei olnud päris selge, kes EKRE ettepanekuid kaitsma läheb, ja siis lepiti kokku, et komisjon jätkab samal päeval ja nii ta ka jätkas 3. juunil kell kaks. Külalised olid samad, aga lisaks oli komisjonis ka Kert Kingo, kes tutvustas EKRE muudatusettepanekuid.

Teise istungi alguses tegi komisjoni esimees Toomas Kivimägi ettepaneku teha eelnõu kohta menetlusotsus, mis tekitas elava diskussiooni, kuna muudatusettepanekud olid selleks ajaks läbi hääletamata. See arutelu väga pikk ei olnud. Toimus ka hääletus ja tehti otsus, et eelnõu saadetakse saali kolmapäevaks, 9. juuniks. Seisuga 5 : 2 tehti see otsus. Täna meil on juba laupäev. Aga siin me nüüd oleme.

Peale seda tegi hea kolleeg Paul Puustusmaa sellise džentelmenliku ettepaneku, et võiks kõik EKRE ettepanekud korraga läbi hääletada. Aga Toomas Kivimägi sellest kinni ei võtnud ja siis ikkagi toimus iga muudatusettepaneku eraldi hääletamine. Peale seda tutvustas Kert Kingo muudatusettepanekuid väga põhjalikult ja toimus ka hääletus. Need muudatusettepanekud olid seal vahepeal veidi grupeeritud. Aga hääletus toimus. Muudatusettepanekud olid väga mitmekesised, mõned puudutasid seda, kes saab andmetele juurdepääsu, mõned puudutasid andmete dubleerimist jne, jne. Aga kuna eeldatavasti me saame iga muudatusettepanekuga tutvuda vähemalt kümme minutit, siis ma ei hakka neid siin eraldi tutvustama. Teise istungi lõpus toimus järjekordne hääletus ja otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda. 

Kolmandal istungil, mis toimus reedel, 4. juunil, me jätkasime muudatusettepanekutega, mis olid veel läbi hääletamata, 52 EKRE  muudatusettepanekut ja kolm komisjoni muudatusettepanekut. Hääletus toimus tempokalt, kogu istung võttis aega veidi üle tunni.

Kõige põnevam osa on lõpus. Nimelt, istungi lõpus otsustati teha järgmised menetlusotsused. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Poolt oli 5 inimest ja vastu 2. Ja teine otsus oli see, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis komisjon teeb ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. juunil, mis on juba järgmisel nädalal. Ka selle otsuse poolt oli 5  ja vastu oli 2 inimest. Suur tänu kannatuse eest ja ma vaatan, et mõned üksikud küsimused on juba laekunud.

13:52 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küsimusi on. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe, palun!

13:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja!  Kas te saaksite tutvustada ka teistele saadikutele, millistele uurimustele tugineb raudne teadmine, et selle uue süsteemi või andmebaasiga ei juhtu selliseid apsakaid, kus andmed on kogutud, aga isikukoodi esimene number lihtsalt muutub? Me oleme meediast kuulnud küll, et selgub, et inimese isikukoodi esimene number ei ole mitte kolm, vaid neli, mis tähendab, et ta oleks justkui sugu vahetanud. Sarnaste nimede puhul neid eksitusi on. Mina ei usu, et see oleks pahatahtlikult juhtunud, aga mingid sihukesed anomaaliad on. Kui me koondame nad kõik sinna ja anomaaliad ei tule esimese hooga üleminekuperioodi jooksul välja, sest inimene ei vaja uut dokumenti, aga hiljem tuleb [välja, siis] väga raske on tõestada, et sa oled mees, kui sa oled seal naiseks tituleeritud.

13:53 Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Ka mina ei usu, et Eestis toimuvad pahatahtlikud soovahetusoperatsioonid. Aga mis puudutab isikuandmeid, siis neid seal andmebaasis lihtsalt ei ole. Seal on ainult biomeetrilised andmed ja isikuandmed on mujal. Kui neid ei ole, siis nad ka lekkida ei saa. See on oluline aspekt selle andmebaasi juures.

13:53 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

13:53 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Miks on selle superandmebaasi, automaatse biomeetrilise isikutuvastussüsteemi andmekogu loomisega nii kiire? Miks te soovite seda nii kangesti toore jõuga läbi rammida? Ometi on selge, et märkimisväärne osa parlamendist ja järjest suurem osa Eesti inimestest on selle seaduse vastu. Õhus on palju küsimusi nii eelnõu sisu osas kui ka selle suure rahasumma osas, miljonite osas, mille eest saaks teha midagi oluliselt kasulikumat. Päästjate palgatõus jäi ära, meie meditsiinitöötajad võib-olla vajaksid seda raha hoopis. Miks on sellega nii hirmus kiire? Miks te seda toore jõuga soovite siin parlamendis läbi rammida? Tahaks selle kohta väga selgeid vastuseid, miks on sellega nii kiire. Miks ei jäeta selle jaoks aega, et parlament saaks arutleda? Oli ettepanek, et võtame selle [päevakorrast] välja, teeme uuesti, vaatame muudatusettepanekud üle. Miks te surute selle toore jõuga läbi?

13:55 Andrei Korobeinik

No mina isiklikult ei suru siin midagi läbi ja komisjoni ei ole jõudnud infot ühiskonna pahameele kohta. Kui ma hommikul jõudsin parlamenti, siis rahvamassi seal väljas ka ei paistnud. Aga võimalik, et see info vastab tõele. See vajadus on tingitud sellest, et need vanad andmebaasid on lihtsalt hästi vanad. Tehnoloogia areneb väga kiiresti ja juhul, kui sa kasutad tehnoloogiat, mis on aastakümneid vana, siis see turvaoht, et midagi lekib, on päris suur. Nagu hea kolleeg Kruusimäe mainis, see risk on olemas. Kui tuleb uuem tehnoloogia, siis see risk on alati ka olemas, aga see on palju väiksem.

13:55 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

13:55 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on peaaegu samasugune küsimus nagu eelkõnelejal, et tõepoolest ei saa aru, miks seda registrit nii pealetükkivalt, iga hinna eest ja kohe praegu vaja on. Tõepoolest ei saa aru. See on hästi spetsiifiline, siin oleks vaja rahulikult rääkida, võib-olla oleks vaja tutvustada, arutada natuke nende asjade üle ja võib-olla kõik oleks okei. Minu küsimus on see, et tegelikult me ju oleme IT-riik ja väga turvaline, meil on e-valimised ja kõik muud asjad ka, no välja arvatud mõned väikesed eksimused nagu ID-kaardiga. Aga ma küsin, et kas on äkki mingi kokkulepe, et seda registrit hakkab haldama keegi konkreetne tegija, näiteks Spin TEK, nagu lemmikloomade registri puhul. Ma mäletan, et ka lemmikloomade registri ajal me natukene vaidlesime sellel teemal. Kui see register oleks riiklik, riik arendaks seda, siis ma võib-olla isegi usuksin. Aga praegu ma tahaksin küll väga paljusid asju küsida ja selgitada.

13:57 Andrei Korobeinik

Tõepoolest, küsimus oli umbes sama ja vastus on ka sarnane. Selles mõttes see ime ei ole. Mis puudutab seda teist osa, siis komisjon konkreetset teenusepakkujat ei arutanud. Ma eeldan, et kui tegemist on riigitellimusega, siis need protseduurid on üsna paigas ja mingit eelvalitud teenusepakkujat ikkagi ei ole. Lemmikloomaregistri puhul ma eeldan, et oli samamoodi. Kahjuks seadus on veel vastu võtmata, aga ma väga loodan EKRE toetusele.

13:57 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

13:57 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kui ma vaatan seda, missuguseid andmeid peavad hakkama andma meie kaitseväelased, siis mul on küll raske aru saada, kellele me neid andmeid korjame ja kas tõesti kaitseväelased on üks eriti ohtlik grupp, kelle me peame kindlasti väga täpselt ära kaardistama, et oleks võimalik teada, mida nad teevad või ei tee. 

Aga ma paluks ka vastust, millistele uuringutele on selle eelnõu koostamisel tuginetud, et kaitseväelased on ühed väga potentsiaalsed seaduserikkujad, et me peame väga täpselt hakkama neid andmeid andmebaasidesse panema. Ma eeldan, et teil on ikka mingid uuringud olemas, mille alusel see kokku pandi. Palun rääkige lähemalt.

13:58 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma olen oma ettekandes ka maininud, et see, kellelt ja mis alusel neid andmeid kogutakse, see ei muutu selle eelnõuga. Juhul, kui meil on mingisugused kahtlused või probleemid, siis neid võib arutada ja lahendada, aga need ei ole selle eelnõuga paraku absoluutselt seotud.

13:58 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

13:58 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Andrei! Kui omal ajal hakati moodustama politsei relvaregistrit, siis me võitlesime selle eest, et Kaitseliidu relvade register ei läheks sinna sisse, sest alati on hirm, et midagi lekib välja ja kui on teatud situatsioon, siis saadakse nendele registritele lihtsalt ligi ja saavad meie vaenlased sinna ligi. Ja täpselt sama seis on ju ka selle registriga. Ta muudab meie riigi kodanikud haavatavaks, kui teatud situatsioonid võivad tekkida. Te vastasite Tarmo Kruusimäele, et need asjad, mis puudutavad biomeetriliste andmete andmebaasi ja isikuandmete andmebaasi, ei ole seotud ja need on eraldi asjad. Aga tegelikult nad on ju seotud, oleme ausad, sellepärast et ilma inimeseta ei ole ka biomeetrilist sidet olemas, nii et isikuandmete andmebaas ja biomeetria andmebaas lõpuks lähevad ikkagi kokku ja sealt leiame veel relvastuse andmebaasi ka üles. Kui need häkkerid õigesti tegutsevad, siis me oleme tulevikus ikka väga halvas seisus. 

14:00 Andrei Korobeinik

Veel kord: ma olen juba kaks korda vastanud sellele küsimusele, aga ma vastan ka kolmandat korda, et uusi andmeid keegi koguma ei hakka. Need on juba täna kogutud eraldi andmebaasidesse ja see olukord ei muutu. Tõepoolest, kui häkkerid tegutsevad väga efektiivselt, siis andmeid võib varastada, aga see, et andmed on lahku löödud, on umbes sama, mis näiteks teie meiliaadressiga ja sotsiaalvõrgu kontoga.  Nad kuuluvad küll ühele inimesele, aga asuvad kahes eraldi infosüsteemis ja et need kätte saada, pead mõlemasse sisse häkkima. See ikkagi vähendab seda tõenäosust oluliselt, mitte kaks korda, vaid suurusjärkude võrra. Nii et selles mõttes see uus andmebaas tegelikult tõstab turvalisust seeläbi, et andmed on lahku löödud ja selleks, et varastada, sa pead neid varastama erinevatest kohtadest, mitte ühest.

14:01 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

14:01 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mu armas Andrei! Sa praegu eksitasid rahvast, kui sa ütlesid, et Puustusmaa pakkus komisjoni koosolekul välja idee hääletada EKRE muudatusettepanekuid korraga, sest tõde on hoopis selline – sa võid muidugi vastu vaielda, aga vaadates protokollist järgi, siis tõde on selline –, et Puustusmaa ütles komisjonis, et hääletada korraga ... Tekst on sõna-sõnalt selline: "... kiita kõik EKRE fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud korraga heaks." See on põhimõtteline vahe. See on protokolli pärast. Aga võid vastu vaielda, kui tahad. Ei taha vaielda.

Aga küsimus. See oli protokolli pärast, nagu ma ütlesin, aga küsimus, Andrei, on ka olemas. Kuivõrd me hääletasime muudatusettepanekuid eelnevalt niimoodi, et komisjon pidi võtma vastu otsuse, kas muudatusettepanekute ebaseaduslik liitmine, ühendamine on õige või vale, kas see on seaduslik või mitteseaduslik, siis seal tekkis samamoodi lahknevus. (Juhataja helistab kella.) Ütle mulle, hea Andrei, kas sa näed ühtegi õiguslikku takistust sellele, et me seda küsimust, kas see liitmine on õiguslik või mitteõiguslik, hääletaks siin uuesti.

14:02 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea Paul! Sarnane arutelu oli meil ka siis, kui sina olid vanas põhiseaduskomisjoni koosseisus ja meil oli üks teine eelnõu, nimelt abielureferendumi eelnõu, kus me ka niimoodi hoogsalt grupeerisime asju. Muudatusettepanekuid oli palju, aga neid gruppe tuli üsna vähe. Nii et me oleme seal juba olnud ja see on läbi käidud rada. Ja sellele, kas me hääletame seda saalis või mitte, ma ei ole ilmselt pädev vastama. Tookord vist jäi see kõik ära.

Aga nüüd, mis puudutab seda esimest poolt, siis jah, sa tegid tõepoolest ettepaneku kiita kõik EKRE ettepanekud heaks. Aga juhul, kui see läheks sedasi hääletusele ja komisjon mingil arusaamatul põhjusel sind ei toetaks, siis ilmselt sellega komisjoni arutelu nende ettepanekute üle ka lõppeks. Aga nii ei läinud, sellepärast et komisjoni esimees tahtis põhjalikumat arutelu ja ta lükkas sinu džentelmenliku ettepaneku tagasi.

14:04 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

14:04 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Andrei! Minu küsimus puudutab demineerimistöid tegevaid kaadrikaitseväelasi. Sul oli täiesti õigus, kui sa väitsid, et uusi andmeid nende kohta ei lisandu, ehk siis kõike, mida seni kogutakse, kogutakse ka edaspidi. Aga probleem ongi selles, et praegu on need andmed eraldi väikeses andmebaasis, mida üritatakse ka vastavalt turvata. Siin tekib see mure, et kui nad lähevad üldisesse suurde andmebaasi, siis sellist mega- või lausa metaandmebaasi on väga palju raskem turvata kui väiksemat spetsiifilist andmebaasi. Kas siin ei teki meile asjatut turvariski?

14:04 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ei. Ma olen sellele esimesele poolele vastanud neli korda ja teisele kaks korda, aga noh, miks mitte seda korrata. Juhul, kui sul on andmed kõik koos – nimed, sõrmejäljed –, siis kui [need andmed] varastatakse, siis sa tead nende inimeste kohta üsna palju. Kui varastatakse ainult pooled [andmed] ehk siis biomeetrilised andmed, siis see risk on palju väiksem. Sul on küll sõrmejäljed, aga mida nendega peale hakata?

Nüüd, need väikesed andmebaasid on üsna vanad ja nende turvarisk on selle tõttu oluliselt kõrgem. Lihtsalt inimestel ei ole seda kompetentsi enam.  IT-maailmas on asjad niivõrd palju muutumas ja niivõrd kiiresti, et selliste süsteemide haldamine muutub iga aastaga aina riskantsemaks.

14:05 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

14:05 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Omal ajal, kui mulle seda eelnõu tutvustati, siis oli jutt sellest, et me loome uue ühtse andmebaasi, sest need vanade andmebaaside IT-arendused on vananenud, need on kokkukukkumise ääre peal, neid tuleb pidevalt putitada ja see on väga kallis. Ja siis me need ülejäänud andmebaasid sulgeme. Praegu on olukord niisugune, et luuakse küll superandmebaas, aga neid vanu ei sulgeta. Nüüd ühtäkki nad ei olegi enam nii halvas olukorras ja neid ei peagi putitama ja see ei olegi kallis. Ühesõnaga, me teeme 17-miljonilise kulutuse, mis on suurusjärgus sama palju, nagu me kärbime kaitsekulusid, ja samal ajal jätkame vanade andmebaaside ülalpidamist, putitamist, nende peale jooksvate kulutuste tegemist. Ja loome lisaks veel ühe [andmebaasi]. See ei ole ju mõistuspärane tegevus.

14:06 Andrei Korobeinik

Aitäh! No kuna muud andmed on teistes andmebaasides, siis kindlasti suur osa andmebaasidest jääb, rahvastikuregister näiteks, kus on inimeste kohta andmed. Nüüd, see üleminekuperiood on aastani 2025 ja see risk ei ole selles mõttes selline absoluutne, et mõned andmebaasid on uuemad, mõned on vanemad ja see risk lihtsalt suureneb aja jooksul. Kui me tuleksime selle teema juurde tagasi näiteks viie aasta pärast, siis see risk oleks juba oluliselt kõrgem. Nii et see ei ole lõppkuupäev, kus kõik kukub kokku, vaid see risk lihtsalt iga päevaga kasvab.

14:07 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!  

14:07 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Rene Kokk küsis teilt, miks kogutakse kaitseväelaste DNA-proove ja mida nendega tehakse ja kuhu need talletatakse. Te vastasite talle, et kaitseväelaste DNA-proovide võtmine ei ole absoluutselt seotud selle käesoleva eelnõuga, mille üle me siin arutame. No väga tore. Aga ma tahaks sellisel juhul siis täpselt teada, millises andmebaasis ja kus neid kaitseväelaste, ajateenijate DNA-andmeid hakatakse sellisel juhul hoidma ja kui kõik andmebaasid on plaanis ikkagi ühendada, kõik need biomeetrilised ja muud isikutuvastuseks vajalikud andmed kavatsetakse koondada ABIS-esse, siis tegelikult ju lõpuks lähevad nad kõik sinna. Kuidas sellega on? 

14:08 Andrei Korobeinik

Aitäh! Hea Henn, sa said täiesti valesti aru. Esiteks, küsimus ei olnud DNA kohta ja sinna ABIS-e andmebaasi DNA ei lähe. Teiseks, andmebaase ei viida kokku, need lüüakse lahku. See on oluline aspekt. Ja see, mis andmeid Eesti riik inimeste kohta erinevates sihtgruppides kogub, ei ole selle eelnõu skoop. See eelnõu ei muuda seda, kelle andmeid kogutakse. Juhul, kui on vaja teada, mis [andmeid] näiteks kaitseväe kohta kogutakse, siis ilmselt on targem seda uurida vastavatest asutustest. Aga selle eelnõu raames pole komisjon seda absoluutselt arutanud.

14:09 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun! 

14:09 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te olete mitmel korral toonitanud, et uusi andmeid ei hakata korjama. Väga paljud muudatusettepanekud, ka minu kirjutatud muudatusettepanekud puudutasid silmaiiriste andmete korjamist. Ning sellest ka minu küsimus: miks ei võinud siis silmaiiriste andmete korjamine või selle keelamine läbida komisjoni? Ja küsimuse teine pool: kas Eestis on üldse kunagi kogutud või kogutakse praegu silmaiirise andmeid andmebaasidesse?

14:10 Andrei Korobeinik

Aitäh! Minu teada seda Eestis riigi tasandil ei tehta, seda tehakse eralahenduste kaudu ja vajadusel. See kindlasti ei ole Eestis massiline. ABIS-esse need andmed ei pääse praegu. Seda, mida riik hakkab koguma, kellelt ja millal, see eelnõu ei reguleeri. See eelnõu reguleerib seda, kuidas on tagatud juurdepääs olemasolevatele andmetele, mitte seda, kuidas kogutakse uusi andmeid, mida praegu keegi veel ei kogu. Seda, mis tulevik toob, ma ei tea, 50 aasta pärast, ma küll siit puldist ennustada ei oska.

14:11 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See teie vastus, mis mulle tuli, tekitab hämmingut. See tekitab ikka nii suurt hämmingut, nii suure Ä-tähega, kaks täppi veel juurde. Et me korjame siis isikustamata biomeetrilisi andmeid. Meil on mingi paarsada miljonit sõrmejälge, aga me ei tea, kellele need kuuluvad, ja me korjame kõiki neid muid asju, aga me ei seo neid. See ei ole ju mingi kunstiprojekt. Ma saan aru, et on mingid andmed, aga võib-olla oleks sama tark tegu korjata lihtsalt tuvijälgi. Et kui sul ei ole mingit asja, mis mõtet on siis isikustamata biomeetrilistel andmetel? Või on see lihtsalt mingi keelevääratus? Või on see teadlik saadikute eksitamine?

14:12 Andrei Korobeinik

Ei, seda "isikustamata" ma ei ole kasutanud oma vastuses, aga see vastus, ma võin ka teist korda selle siis esitada, seisneb selles, et kui täna on kõik andmed ühes andmebaasis, kas nüüd paarsada miljonit, selles ma kahtlen, see on selline optimistlik ettekujutus Eesti suurusest, aga ikka natuke on seal. Tulevikus on nad eraldi, ehk biomeetrilised andmed on ühes kohas ja siis on biograafilised andmed teises kohas. Nad ei ole ühes kohas ja kui keegi varastab, siis ta varastab ainult poole nendest. Ehk siis, kui ta varastab biomeetrilisi andmeid, siis ta ei tea, kellele need kuuluvad, sellepärast et tal puuduvad biograafilised andmed. Ma loodan, et nüüd sai selgemaks, aga kui mitte, siis mul on väga-väga kahju.

14:13 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun! 

14:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me saame aru, et siin püütakse tehnilisi küsimusi lahendada ja IT-lahendusi ongi vaja täiustada ja juurde luua. Aga väidetavalt on praegune siseminister Kristian Jaani öelnud avalikkusele, et seda on sellepärast vaja praegu nii kiiresti menetleda, et muidu suured arendused kukuvad kohe kokku. Minu küsimus on, et kuidas see läheb kokku meie ülihea e-riigi kuvandiga, mida siiamaani maailmas müüakse, Gröönimaast kuni Aafrikani. Isegi president käis mööda Aafrikat ja püüdis meie lahendusi seal maha müüa, just e-riigi argumendi ja kuvandiga. Aga ABIS-e puhul tuuakse põhjenduseks, et kui seda nüüd kevadel kohe vastu ei võta, kukuvad senised IT-lahendused kokku. Kas minister Jaani on valetanud või ongi meil e-riigiga probleem, mida keegi ei tea? Kas minister komisjonis ka selle argumendiga põhjendas seda, miks on selle eelnõuga nii kiiresti vaja edasi minna?

14:14 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma olen juba vastanud üsna sarnasele küsimusele. Risk ei ole selline, mis realiseerub ühel konkreetsel kuupäeval, see lihtsalt suureneb aja jooksul. See eelnõu oli pikalt ettevalmistamisel, austatud siseminister Mart Helme on oma panuse teinud juba mõnda aega tagasi sellesse. Ja kogu see plaan on tegelikult aastast 2017 ehk siis on juba neli aastat mööda läinud ja nii otseselt kiire sellega ei ole, aga tõepoolest see risk suureneb. Mis selle põhjus on? Ongi see, et Eesti riigi e-lahendused on üsna eakad ja juhul, kui täna mõni maailma riik alustaks oma e-teenuste loomisega, siis ta kindlasti alustaks tänapäevase tehnoloogiaga. Aga Eesti riik peabki niimoodi samm-sammult uuendama neid vanu lahendusi, et meie e‑teenused oleksid ka edaspidi töökindlad ja turvalised.

14:15 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

14:15 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas need andmed siis kokku viiakse? Ja kui paljud ligi pääsevad, mille alusel?

14:15 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ligipääsutemaatika ei muutu ehk andmetele pääsevad ligi samad inimesed, [kes praegugi]. Kodaniku jaoks suureneb turvalisus selle võrra, et kodanik näeb, kes on päringuid teinud, v.a juhul, kui tegemist on kriminaalmenetlusega. Täna ta ei näe midagi.

Nüüd, kui mõelda turvalisuse peale, siis võib-olla politsei pool on see, kus võib tekkida teoreetiline risk, et tehakse päring, aga sina ei näe seda. Aga selleks on olemas politseil järelevalvemehhanismid, et keegi ei kuritarvitaks seda andmebaasi. Seal oli vist kaks küsimust, aga ma vastan teisele, sellepärast et esimene lihtsalt läks meelest ära ja küsimuse puhul on ilmselt vaja ...

14:16 Aseesimees Martin Helme

Kuidas neid andmeid kokku seotakse, kui nad on isikustamata? 

14:16 Andrei Korobeinik

Jaa. Veel kord, ma olen sellele küsimusele vastanud. See on umbes sama olukord, et sul on meilikonto ja sotsiaalvõrgustikukonto samale nimele. Me teame, et see on sama inimene, aga andmed on eraldi andmebaasides ja eraldi infosüsteemides. Niimoodi toimib meie Eesti riigi X-tee, kus eraldi andmed on eraldi andmebaasides, aga neid ühise protokolli kaudu saab kokku viia. Näiteks kui sa muudad oma aadressi ARK-is, siis see muutub igal pool ja sa ei pea igas registris seda muutma. See ongi meie e-riigi põhimõte. Mõned vanad andmebaasid veel sedasi ei toimi, aga tulevikus ilmselt on see põhimõte selline universaalne ja kõik andmebaasid lähevad selle peale üle.

14:17 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

14:17 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et [üks] selle eelnõu kõrvalmõjusid võibki olla see, millele te enne viitasite, et meeleavaldajaid väljas ei ole. Tulevikus ei olegi enam valitsusevastaseid meeleavaldajaid, seepärast et osalejaid on võimalik kiiresti mõne üksiku tunnuse abil kas või kaamerapildi pealt tuvastada, kuidas ta kõnnib, tema näokujutis. See tehakse kõik palju lihtsamaks.

Aga mis vanu baase puudutab, siis mulle tundub, et vanad baasid jäävad endiselt püsti ja pigem jäävad need tagaukseks, kust saab käia inimeste andmeid vaatamas, kui on ligipääs, ilma et jääks maha märki maha, kes on neid andmeid vaatamas käinud. Mulle tundub, et see võib juba praegu toimuda mingite andmebaaside puhul, [näiteks saab] uurida poliitiliste konkurentide tausta.

Aga üks oluline asi, mida ma teilt küsiksin. Te olete ka ise IT-sektoris tegutsenud. Kujutage ette, kui need andmed, kõik need biomeetrilised andmed satuvad väljapoole riigisüsteemi kellegi kätte. Hiljuti olid uudised, et näokujutise järgi on võimalik tuvastada inimese maailmavaatelist eelistust, kas ta on liberaal või konservatiiv, 71%-lise tõenäosusega. Postimehe teadusuudised jaanuaris kirjutasid. Ja palju muid aspekte oli seal ka, mida oli võimalik puhtalt näokujutise järgi tehisintellekti abil kindlaks teha. Kujutage ette, kui see satub valedesse kätesse, millise võimaluse andmebaas loob ühiskonnaga manipuleerimiseks. On täpselt teada, et Matile tuleb läheneda sellest küljest ja Katile sellest küljest, et talle mingi asi maha müüa. Mina näen siin reaalset ohtu, et kes saab selle andmebaasi enda kätesse, võib saada täieliku kontrolli meelsuse üle. 

14:19 Andrei Korobeinik

Pikk küsimus, aga see küsimuse pool jäi kuidagi häguseks. Ma ei ole seda artiklit Postimehest lugenud. Ma olen paar korda kohanud seda mõtteviisi, et näiteks sünnikuupäev ka määrab igasuguseid isikuomadusi. Ma suhtun sellesse üsna skeptiliselt, ausalt öeldes. Aga kunagi ei tea muidugi, eks maailm ongi selline imelik ja üllatusi pakkuv.

14:19 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! 

14:19 Ruuben Kaalep

Aitäh, auväärne juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab konkreetselt, millistest biomeetrilistest andmetest me selles andmebaasis räägime. Ma saan aru, et praegu käib jutt põhiliselt näopiltidest ja sõrmejälgedest, aga samal ajal me räägime ka DNA-andmetest jne, igasugustest erinevatest andmetest veel, mida on võimalik hiljem sinna juurde lisada. Nüüd ma saan aru, et selle eelnõuga ei ole seatud mingit piirangut sellele, et nende andmete hulka ja erinevaid vorme hiljem täiendada. Kas ma saan õigesti aru, et valitsus võib oma otsusel hiljem sinna juurde lisada igasuguseid erinevaid andmevorme? Kas tõesti ei ole sellele ette nähtud mitte mingisugust piirangut tuleviku jaoks?

14:20 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea Ruuben! Meie ei räägi sellest, aga teie küll. DNA-st ja muudest andmetest juttu ei olnud. Jah, sõrmejäljed ja mitte päris näopildid, vaid näokujutised. See on võimalus tuvastada seda, kas tegemist on sama inimesega või mitte, see pilt on vastavalt töödeldud. Aga sellele, milliseid andmeid Eesti riik kogub, ma vastan juba viiendat korda: see eelnõu tõepoolest ei reguleeri seda. Kui on soov midagi keelata või midagi lubada, siis seda alati saab Riigikogu poolt initsieerida ja ma arvan, et mida rohkem seaduseelnõusid tuleb Riigikogu kaudu, seda parem. Siis me tegeleme sisulise tööga, mitte sellega, millega me siin juba mitmendat päeva tegeleme.

14:21 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

14:21 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja! Ma siiski paluksin veel natukene selgitust, kes hakkavad seda andmebaasi kasutama. Kes on need, konkreetselt, kes seda kasutama hakkavad? Ma lugesin ajalehest, et seda saavad kasutada ka pangad klientide identifitseerimiseks. Mis garanteerib, et erafirma, kes seda tegema hakkab ja [andmeid] hoidma hakkab, ei hakka nende andmetega näiteks äritsema, kui see on talle kasulik? Kas on ka kontrollitav, kes neid andmeid vaatamas käis, näiteks kui keegi käib ja uurib neid andmeid? 

14:22 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellele viimasele küsimusele olen juba vastanud. Inimene näeb, kes need päringud on teinud, välja arvatud siis, kui see on salastatud, näiteks kriminaalmenetluse raames. Ka siis on teavitamise kohustus olemas. Kuidas seda täidetakse, on juba teine küsimus, mis antud eelnõu absoluutselt ei puuduta. Aga mingit uut kontingenti, kes andmetele juurdepääsu saab, see eelnõu ei loo. Ma olen sellele küsimusele juba mitu korda vastanud. 

14:22 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

14:22 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, hea kaaslinlane! Ma kasutan seda ära, et võib-olla natuke teravamalt küsida. Meil erakonnas ei ole kõik automaatselt selle vastu, meie jaoks on kõik, mida saab teha kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks, väga positiivne. Aga on mitmeid küsimusi ja mitmeid asju, mis jäävad uduseks. Esiteks turvalisuse kohta. Meil oli eelmisel aastal rida intsidente, kus olid töös meie samad IT-spetsialistid, kes hakkavad nüüd uue projektiga tööle. See seab kahtluse alla, kas siin ei ole turvalisusega probleeme. Aga mul on sellega seoses mitu alaküsimust. Paljusid kaitseväelasi see puudutab ja kes tegi mõjuhinnangu, et see on turvaline ja siin on tegemist ajavõidu ja töö kokkuhoiuga? Kes need analüüsid tegi?

14:24 Andrei Korobeinik

Tundus nagu rohkem kui üks küsimus.

14:24 Aseesimees Martin Helme

Proovi vastata.

14:24 Andrei Korobeinik

Mis küsimusele?

14:24 Aseesimees Martin Helme

Kes tegi mõjuanalüüsi?

14:24 Andrei Korobeinik

Ma ei tea. Siin on kaks küsimust, minu arust saab ikkagi ühe küsida.

14:24 Aseesimees Martin Helme

No proovi vastata.

14:24 Andrei Korobeinik

Ma olen raskes olukorras praegu, aga seda turvariski on vähendatud sellega, et andmed on lahku löödud, ehk siis tõepoolest IT-maailmas ja üleüldse elus sa päris kõiki riske elimineerida ei saa, aga sa saad neid vähendada ja see eelnõu teebki seda. Ja nüüd teine küsimus puudutas neid sihtgruppe ja ka sellele olen ma mitu korda vastanud, et see eelnõu ei loo uusi sihtgruppe ega võta [kelleltki] midagi ära. Ehk siis need asjad on juba ammu reguleeritud, neid võib lisanduda, võib väheneda, see eelnõu absoluutselt sellega ei tegele.

14:25 Aseesimees Martin Helme

Nüüd ei vastatud kummalegi. Rene Kokk, palun!

14:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Millistele uuringutele see ikkagi tugineb? Kas kaitsevägi tegi ka mingeid uuringuid, milliseid riske võiks antud eelnõu puhul kaitseväelaste andmete nende praegusest niinimetatud väiksemast andmebaasist üleviimine sellesse suurde ABIS-esse, millest me praegu räägime, endas kätkeda? See on üks küsimus. Ja palun, kas te võiksite tuua välja ka need kulud, mis jäävad igal aastal Eesti maksumaksja kanda nende vanade andmebaaside töös hoidmiseks, ja milline saab olema selle praeguse loodava andmebaasi iga-aastane üleval hoidmise kulu? Nii et me saaksime aru, mis summadest me räägime.

14:26 Andrei Korobeinik

Aitäh! Hea istungi juhataja, ma ei kiida heaks seda praktikat. See lihtsalt ei ole meie kodukorraga kooskõlas, et esitatakse ühes küsimuses hästi mitu küsimust. Ma vastan viimasele, kui tohib. See kulu on 15 miljonit, see on eelarvestatud ja suuresti juba ära planeeritud.

14:26 Aseesimees Martin Helme

Vastupidi, Andrei Korobeinik, see on meil väga tavaline, et ühesse minutisse pressitakse võimalikult palju küsimusi. Võiks proovida vastata võimalikult põhjalikult. See on ju selle arutelu mõte, et kui saadikutel on küsimused üleval, siis saaksid nad võimalikult hästi informeeritud. Riho Breivel, palun!

14:26 Riho Breivel

Mul on ka kaks küsimust, aga ma ei teagi, kumba ma siis küsin. Ma küsin lihtsama. Sõrmejälgedega on selline asi, et 1. augustiks peavad olema nad kõik andmebaasist üle viidud, ma saan aru, uude andmebaasi, need tulevad riiklikusse sõrmejälgede registrisse. Ja siis on antud aasta üleminekuaega, et praktiliselt kõik peavad olema üle viidud 2022. aastaks. Mille järgi on võetud see aasta? Miks aasta? Seda annaks ju palju kiiremini teha ja ei ole vaja nende asjadega venitada, kui juba teha. 

Teine küsimus on, et Schengeni viisaruumis on minu teada üheksa andmebaasi praegu kasutusel ja nende ühitamisega tulevad ju ka lõpuks samasugused ajalised probleemid. Ma ei tea, neid vist ei kustutatagi päris ära.

14:27 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ega ilmaasjata ei ole igale saadikule kaks küsimust antud. Muidu oleks neid kümme näiteks ja siis saab kõike küsida. Aga ongi selline keeruline piirav kodukord meil.

See üleminek on sisuliselt neli aastat ja loogika on selles, et kui midagi juhtub, siis need andmed ei kao. Tõepoolest, siin mitu korda kõlas, et kuidas siis nii, et need riskid on nii suured, kõik kukub kokku. Tegelikult kõik kokku ei kuku, aga sa tead, et sa ei pea neid andmebaase lisaarendama. Kui andmebaas toimib korrektselt, siis sa ei pea teisi enam kasutama. Aga selleks, et andmed ülemineku käigus kaduma ei läheks, antakse üleminekuperiood, et välja selgitada, kas on mõni probleem. Ja kui on, siis sul on varukoopia alles. See on lihtsalt selleks, et andmed kaduma ei läheks.

14:28 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

14:28 Paul Puustusmaa

Hea Andrei! Mulle küll see ABIS väga meeldib. See on nii äge asi. Ma ise mõtlen, et vaat, kui lahe on, meil on praegu mingi 9–10 andmebaasi ja paneme veel ühe juurde, 14 miljonit, see on päris äge. Eriti mulle meeldib see variant, kui ma mõtlen perspektiivile, et noh, Albaania prokuratuur pöördub ise või läbi Euroopa prokuratuuri meie poole ja küsib, et näed, neil seal külas mingi lonkav vanamees varastas kuus kana, tal on roheline silmaiiris, siis on hea [andmebaasist] vaadata. Ma saan sellest loogikast aru, aga millest ma aru ei saa, [on see, et] kui ma vaatan siit neid norme, siis on igal pool kirjutatud: andmekogusse kantud biomeetrilised andmed kustutatakse kohe peale isiku tuvastamist. Noh, okei, saime selle lombaka mehe käte, kustutame [andmed] ära, ja siis hakkame uuesti tema kohta andmeid koguma või? Kogu aeg kogutakse inimeste kohta andmeid, isegi siis, kui inimesega mingit seost ei ole, vajadust ei ole, lihtsalt kogutakse kogu aeg andmeid, et siis kohe need kustutada. On see nii või?

14:29 Andrei Korobeinik

Ei. Aga ma võin pikemalt ka vastata. Kustutatakse need andmed, mida sa pärid sealt. Sa saad nad kätte ja siis nad kustutatakse sellest süsteemist, kuhu nad saabusid, aga seal originaalandmebaasis nad ikkagi jäävad alles, sa ei pea neid uuesti koguma sinna. See on see loogika. Ja silmaiirise andmeid seal ei ole, see on selles mõttes halb uudis Albaania prokuratuuri jaoks.

14:30 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernitsal on protseduuriline [küsimus]. Palun! 

14:30 Peeter Ernits

Mul on selline küsimus. Esineja siin ütles, et ühe küsimuse sees tohib ainult ühte asja küsida. Selleks meil ongi kaks küsimust praegusel hetkel. Aga minu kogemuse järgi on siin paljud kolleegid mahutanud ühte küsimusse, ma ei ole küll lugenud, aga ma arvan, neli või viis küsimust. Kuidas see asi on reguleeritud? 

14:30 Aseesimees Martin Helme

Asi on reguleeritud niimoodi, et kodukorraseadus ütleb, et on võimalik ettekandjale esitada kaks küsimust, mis kumbki mahuvad ühe minuti sisse. Mina olen siin teist koosseisu järjest ja tean, et selle ühe minuti sisse mahutatakse tihtilugu tõepoolest kolm-neli küsimust. Ja nüüd on poliitilise kultuuri küsimus, kas neile küsimustele vastatakse sisuliselt, formaalselt või jäetakse vastamata. Mart Helme, palun!

14:31 Mart Helme

Aitäh! Ma pean ütlema, et nii ettekandja kui ka siseminister vassivad, kui nad ütlevad, et eelnõus ei ole DNA‑st mitte midagi räägitud. On küll, terve hulk paragrahve on, kus räägitakse. Näiteks 4. jagu § 9 lõige 8, kus öeldakse selgelt, et [biomeetrilised andmed kantakse] riiklikku sõrmejälgede registrisse ning DNA‑proovi analüüsi andmed riiklikusse DNA‑registrisse. Siis on veel ka mitmed muud [paragrahvid] – ma ei hakka kõiki neid aja kokkuhoiu mõttes üles lugema – DNA‑proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ning DNA‑proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ja siit ongi nüüd küsimus. Ka tänases "Rahva teenrite" saates juhtisid ajakirjanikud tähelepanu sellele, mis on meie suur murekoht. Sisuliselt jätab see eelnõu tulevikus lahti võimaluse lisada kõikvõimalike muude andmete hulka registrisse DNA, silmaiirise, terviseandmed ja teie poes käimise kombed.

14:32 Andrei Korobeinik

Aitäh! Tõepoolest, me muudame ju isikut tõendavate dokumentide seadust ja see seadus ise räägib DNA-st küll, aga see muudatus, see eelnõu tegelikult DNA teemat ei ava. Jah, Eesti riik kogub DNA-d näiteks kriminaalmenetluste raames, aga sinna andmebaasi see ei satu. See seaduseelnõu reguleerib just andmebaasi loomist. Oli vist veel teine küsimus, aga lihtsalt neid oli nii palju, et mul läks see meelest ära.

14:33 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

14:33 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! See ABIS-e plaan on igatepidi hämarusse peidetud ja jätab, nagu eelmine küsijagi ütles, väga palju otsi ja küsimusi üles, mistõttu ka inimesed on ärevil ega mõista seda plaani. Selle tunnistuseks on need kümned inimesed, kes täna siin lossi ees on ja protesteerivad selle vastu. Aga see Schengeni sõrmejälgede süsteem on ju töötanud juba umbes kolm aastat ja Eesti on sinna kandnud oma registrid, nii nagu seadus ette näeb, nii nagu lepingud ette näevad. Miks me ei võiks kõiki oma andmeid sinna Schengeni süsteemi sisestada? Vägisi jääb praegu mulje, et keegi tahab ikkagi midagi enamat teada saada. Näiteks mina ei saa aru, miks on Siseministeeriumi ametnikul asja kaitseväe andmebaasi. Tal puudub igasugune teadmisvajadus kaitseväe andmebaasi järele. Kas siin ei ole ikkagi õhus see, et need andmed on juba kuhugi söödetud ja selle ABIS-e abil või selle kattevarjus üritatakse lihtsalt raha välja pressida? Veenge meid selles, et see nii ei ole.

14:34 Andrei Korobeinik

See viimane osa küsimusest jäi arusaamatuks. Aga nüüd paar aspekti. Esiteks, uut juurdepääsu keegi ei saa. Ehk siis kui kaitseväe andmetele ei olnud Siseministeeriumi ametnikul juurdepääsu, siis seda ei teki ka uue andmebaasi puhul. Nüüd, mis puudutab seda Eesti andmete üleviimist välismaa andmebaasi, siis selle kohta on EKRE-lt laekunud päris mitu muudatusettepanekut, mis keelaksid seda. Need küll ei leidnud komisjoni toetust. Aga ma saan aru, et ka teil on selline liberaalne erakond, kus on eriarvamusi, ja selles mõttes ilmselt ongi hea, et [see toetust] ei leidnud, sellepärast et ka EKRE on seda meelt, et võiks neid mujale tuua. Aga praegu seda ei juhtu, nii et andmed jäävad Eestisse. Selle eelnõu vastuvõtmisega jäävad andmed Eestisse, kuna komisjon ei toetanud mingit muud lahendust ja teie ei ole seda ettepanekut õigeks ajaks esitanud.

14:35 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

14:35 Uno Kaskpeit

Kas saatkondades hakatakse viisataotlejatelt võtma biomeetrilisi andmeid ja lisatakse need loodavasse andmebaasi?

14:35 Andrei Korobeinik

Jutt oli vist Eesti saatkondadest, ma eeldan. See, kuidas inimene esitab taotluse viisa saamiseks, ei muutu juhul, kui biomeetrilisi andmeid, eeskätt sõrmejälgi kogutakse viisa taotlemisel. Siis nad jõuavad sinna ABIS-e andmebaasi. Täna juhul, kui on eraldi andmebaas, siis selle andmebaasi biomeetriline sisu pääseb ABIS-e andmebaasi.

14:36 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! 

14:36 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja, te justkui väldite seda teemat, mis on siis nende konkreetsete andmete loetelu, mida sellesse andmebaasi saab kanda, ja kas need andmed on kuidagi piiratud või mitte. Aga kas te saate aru, et selles, kui te rõhutate, et ei ole sellist loetelu, peitubki kõige suurem oht, sellepärast et see võimaldab isikute kohta põhimõtteliselt piiramatult igasuguseid biomeetrilisi andmeid koguda. Ja kui te ütlete, et olgu, kui see on teie jaoks mure, siis Riigikogu peaks ise mingisse teise seadusesse selle muudatuse sisse viima. Aga hetkel, kuna selles konkreetses eelnõus, mis on valitsuse poolt algatatud ja milles peakski kõige olulisemana olema see piirang, ei ole seda sisse viidud, siis järelikult valitsusel puudub huvi enda võimu ja volitusi piirata.

14:37 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma kindlasti ei väldi arutelu. Ma vastan hästi põhjalikult igale küsimusele. Ma teen kõik, mis ma suudan. See loetelu on olemas, need on sõrmejäljed ja näokujutised. Ja tõepoolest ei ole Eestis minu teada seadust, mis piiraks muude andmete kogumist. Ma ei ole absoluutselt seda meelt, et valitsus peabki otsustama seda, kuidas Eesti elu käib. Selleks on tegelikult seadusandlik organ, Riigikogu. Me oleme siin praegu ja ka eelmisel nädalal veetnud üsna palju aega. See on see koht, kust sellised otsused võiksid tulla. Ma arvan, et debati käigus see hakkab vaikselt ununema.

14:38 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

14:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea ettekandja, te väitsite, et see ei ole kodukorraga kooskõlas, kui on mitu küsimust ühes küsimuses. Aga ma olen ise olnud seal teie asemel, kui opositsioonilised reformierakondlased tookord küsisid järjest viis küsimust ühes küsimuses, ja palun vasta. Ma küsin – võtke paber ja pliiats – ka mitu küsimust. Kas on tagantjärgi kontrollitav, mis põhjusel keegi andmeid vaatas? Mida teeb Välisluureamet nende andmetega? Mida annab politseiametnike kohta andmete kogumine, mille jaoks neid kogutakse? Mida nende andmetega tehakse, kui igal ametil on vajalik kõik olemas ja vajadusel saavad nad taotleda teistelt asutustelt andmeid juurde? Millises serveris neid hoidma hakatakse ja kes seda serverit kontrollib?

14:39 Andrei Korobeinik

Ma ei mõelnud seda, et mitu küsimust on kodukorraga vastuolus. Ma mõtlesin seda, et küsimuse käigus kindlasti saab muid asju ka öelda, näiteks raamatut lugeda või lihtsalt küsimust mitte esitada. Aga see lihtsalt ei ole selle ideega kooskõlas. Küsimus oli see, miks politsei tahab neid andmeid koguda ABIS-esse, kui need on juba nende andmebaasis olemas. Ma olen sellele küsimusele mitu korda vastanud: see tõstab turvalisust. Ehk siis, kui need andmed lekivad, siis nad lekivad osaliselt, mitte täielikult ja sa ei saa neid kergesti kokku viia, ehk siis sõrmejälge ja inimest [kokku viia]. Aga ikkagi mulle tundub, et kui on üks küsimus, siis on üks küsimus. Ma olen hämmingus praegu, umbes nagu hea kolleeg Tarmo. Ma lihtsalt ei saa viiele küsimusele vastata, kui on ühe küsimuse kord. Ma ei suuda neid meenutada. Kui ma hakkan vastama, siis ma keskendun ühele küsimusele, aga neid on veel neli tükki ja nad lihtsalt ei mahu mulle pähe.

14:40 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:40 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Noh, päid on igasuguseid. Mõni pea laseb kohe kõik läbi, nii et midagi [külge] ei jää, nagu soolikas. Aga minu küsimus on see. Te viimati olite siin ja esitlesite, kuidas saaks ühtsesse andmebaasi panna Jõgevamaa või Saaremaa kassid, koerad ja merisead. Ja nüüd siis inimesed, ükskõik kus nad parajasti elavad. Kas see tähendab, et teie nägemuses on selline suure venna lähenemine õige, et meil oleks ühes suures andmebaasis ülevaade kõikidest meie kassidest, koertest, merisigadest ja inimestest, ükskõik kus nad on?

14:41 Andrei Korobeinik

Ma kindlasti ei ole esitanud sellist visiooni, aga ma saan aru, et need päevad olid pikad ja see võis olla näiteks unenägu, mis ongi inspireeritud põnevatest aruteludest siin saalis. Käsi südamel, ma ei ole sellist asja kunagi mõelnud ega ole seda ka esitanud ei siin saalis ega mujal ka.

14:41 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

14:41 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Andrei! Kolleeg Alar Laneman küsis mõjuanalüüside kohta, mis peaksid olema tehtud turvariskide kohta. Mina küsiksin ka mõjuanalüüside kohta, aga mitte selles võtmes, vaid puudutaks ametiisikuid ja ametiasutusi. Teatavasti midagi ei ole teha, inimesed ei ole pühakud ja ametiisikud ka pole pühakud. Kas on tehtud mingi mõjuanalüüs selles suhtes, et teha mingid tõkked või barjäärid, et välistada see, et ametiisikud või ametiasutused võiksid konkreetse isiku puhul väärkasutada või kuritarvitada seda suurt andmebaasi?

14:42 Andrei Korobeinik

Aitäh! Teie kolleeg küsis ühe konkreetse niši kohta, aga ma olen selle teemapüstitusega täiesti päri. Tõepoolest, esiteks ABIS-e loomine võimaldab seda, et sa näed, kes tegi päringu sinu andmete kohta, välja arvatud siis, kui tegemist on salastatud päringuga, näiteks sa oled mingisuguse kriminaalmenetluse osaline. Võib-olla süüdistatakse kedagi teist, aga ka sinu kohta kogutakse andmeid. Selliseks juhuks me võtsime päris mitu aastat tagasi vastu seaduse, et neid [päringuid] igavesti salastada ei saa. Aga võib minna aastaid, enne kui saad infot selle kohta, et sinu kohta tehti päringuid. See temaatika on kahtlemata huvitav, aga see eelnõu seda absoluutselt mitte kuidagi ei muuda, välja arvatud seda, et sa tõepoolest saad ülevaate nende mittesalastatud päringute kohta, täna sul seda infot ei ole. Täna sa ei tea, kes sinu sõrmejälgede vastu huvi tundis, juhul kui sa andsid neid näiteks passi kättesaamisel.

14:43 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

14:43 Alar Laneman

Aitäh! Hea kolleeg Andrei! Ma hästi ei usu, et sul mälunõrkusest on raske [küsimusi] meeles pidada. [Sa oled] pikka aega olnud maleliidu president, malesõbrad on kõik väga hea mäluga. Üks minut on küsimiseks aega. Ei ole määratud ära, mitu küsimust on ja kuidas me defineerime, mis on küsimus. Aga ma olen nõus, et see ei ole lihtne, kui on mitu küsimust ja nad põimuvad läbi. Ja seepärast ma küsiks seekord oma küsimuse, mis jäi vastuseta, uuesti ja väga lühidalt. Meil on ainult teie väited, et see on turvaline. Kas komisjon arutas seda, kes teostas selle mõjuanalüüsi ja mis olid põhijäreldused? Kes tegi ja mis olid põhijäreldused?

14:44 Andrei Korobeinik

Aitäh! Minu väide ei olnud see, et see on turvaline. Minu väide oli see, et kui andmed lüüakse lahti, siis see tõstab turvalisust. Kui sul on andmed kahes erinevas kohas, siis neid peab kaks korda varastama, selleks et suuremat kahju tekitada. Kui nad on ühes kohas, siis piisab ühest toimingust.

Mõjuanalüüsist me ei ole rääkinud, aga IT-projektide puhul tehakse pikem analüüs tavaliselt projekti rakendamise algusfaasis. Ma ei ole väitnud, et tegemist on turvalise andmebaasiga. Ma olen väitnud seda, et see on kindlasti turvalisem kui hoida andmeid koos ja erinevates väiksetes vananenud andmebaasides.

14:45 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

14:45 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea ettekandja! Te olete siin korduvalt kinnitanud, et uusi andmeid andmebaasi koguma ei hakata. Aga see ei vasta ju tõele. Seletuskirjas on must valgel kirjas, et sinna koondatakse olemasolevad biomeetrilised isikuandmed, nagu sõrmejäljed, näokujutis jne, ning tulevikus muud võimalikud andmed, nagu silmaiiris, häälbiomeetria, kõnnak jms. Ühesõnaga, kõik, mida suudetakse välja mõelda ja leiutada. Miks te valetate siin meile ja Eesti rahvale? See andmebaas saab olema üha suurem ja kõikehõlmavam ning ei piirdu ainult olemasolevate andmetega, sugugi mitte. See ongi just see orwelliliku suure venna ja jälgimisühiskonna loomine, mille vastu me võitleme. Miks te tahate sellist düstoopiat luua?

14:46 Andrei Korobeinik

Aitäh! No selles mõttes, et kui sa kogud näiteks homme mõne sõrmejälje, siis loomulikult on tegemist uute andmetega ja siis need lähevad sinna andmebaasi. Nüüd, kui tulevikus midagi muutub ja – ma olen sellele korduvalt tähelepanu juhtinud – Eesti riik hakkabki koguma muid andmeid, siis sellisel juhul need lähevad sinna andmebaasi, aga see eelnõu seda õigust ei anna ega võta ka ära. Ma olen ka sinu kolleegidele korduvalt vastanud, et juhul, kui on soov reguleerida seda, milliseid andmeid Eesti riik kogub, siis selleks võib vastava seaduseelnõu algatada. Orwelli romaani "1984" tegevus toimub umbes 70 aastat tagasi, täpsemalt 65. Siis alles ilmusid esimesed arvutid. Ja nagu sa ilmselt raamatust mäletad, sai riik suurepäraselt hakkama ka ilma selle suure andmebaasita. Nii et kui riigil on soov ehitada totalitaarset režiimi, siis selleks pole andmebaasi vaja. Aga see eelnõu kindlasti ei anna selleks absoluutselt mitte mingisugust lisavõimendust.

14:47 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mitte eriti ammu arutasime riigieelarve kontrolli erikomisjonis X-tee turvalisust ja järeldus, mis sealt tuli, oli see, et kuigi andmed liiguvad ühest nurgast teise, on nad siis kartulid või inimesed või mis iganes, siis hoidlad võivad olla turvalised, aga tee on teeröövlite eest praegu üsna vähe turvatud. Ja nüüd sellel taustal ma küsin, kas teie meelest on ka see nii. See on esimene küsimus. Aga teine küsimus on see, et miks koalitsioon pressib seda eelnõu vägisi läbi ka selliste kannatuste hinnaga, mis siin praegu on, aga samas näiteks planeeringuseaduse, mis on palju laiema mõjuga, on minema lükanud ja seda pole vaja. Miks selline kas-kõik-või-mitte-midagi-lähenemine sellele n-ö suurepärasele eelnõule, nagu te väidate?

14:48 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma ei ole sõna "suurepärane" kasutanud selles ettekandes, polnud põhjust. Aga nüüd, mis puudutab seda läbipressimist, siis veel kord, meil on mitu päeva erinevatel teemadel sisulist debatti olnud, alates delegatsioonide koosseisudest kuni siis selle eelnõuni. Läbipressimine oleks ilmselt usaldushääletus, aga seda ju ei ole. Me siin räägime juba mõnda aega sellest eelnõust ja vaatame neid probleemseid kohti. Mina ei tunne küll mitte mingisuguseid kannatusi, mul on väga hea meel siin olla ja teie küsimustele vastata, ka sellele viimasele küsimusele. Nii et ma loodan, et neid tuleb veel. Aga tundub, et ei tule.

14:49 Aseesimees Martin Helme

Ei tule, sest Riigikogu liikmed, nagu sa oled korduvalt tähelepanu juhtinud, saavad küsida kaks küsimust ja need, kellel oli küsimusi, need on küsinud. Aitäh, Andrei Korobeinik! Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Igal Riigikogu liikmel on võimalik pidada puldist viis minutit kõnet ja lisaaega on kolm minutit. Esimesena on ennast kirja pannud Tarmo Kruusimäe. Palun!

14:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head kodanike õiguste vardjad, kaitsjad ja loomulikult ka need inimesed, keda me kutsume pika patsiga meesteks. Huumorikool oli see, aga teiste inimeste jaoks oli see võib-olla selline demagoogiakool, mis on üsna klassikaline: kui sul on kaks küsimust, siis esimesele anna mingi sihuke vastus ja siis ta raiskab teise küsimuse kohe selleks ära. Ei olnud hea joon ka tegelikult see, kui kogu aeg kodukorrale [viidati, et] mul on üks küsimus ja ma ei pea teisele vastama ja sellele ma olen juba korra vastanud. Asi on selge siis, kui see on selge kõigile. Ma mäletan, kunagi, kui Andrei Korobeinik oli raadios, siis küsiti temalt, et mis on hea idee ja kui palju see maksab, noh, et kui keegi tuleb ja ütleb, et mul on hea idee, kui palju see maksab. Andrei Korobeinik ütles just seda raadiosaates, et kui sa suudad selle idee selgeks teha enda vanaemale, siis see maksab päris palju, kui sa aga ei suuda seda ideed selgeks teha Riigikogu saadikule, siis on need tegelikult klaashelmed. Nendega ei ole midagi teha, nende abil saadi mitmed sajandid tagasi võõrtööjõudu, keda transporditi.

Aga läheme nüüd selle eelnõu juurde. Ühtepidi me saime aru, et meil on kaks erinevat andmebaasi, ühes on sõrmejäljed ja muud ning teises on nimed. Kujutame ette, et meil on olemas selline Enigma aparaat. Peakski olema, sest kui kurikaelad saavad kätte need sõrmejäljed, mida tuleks seostada konkreetse inimesega, või on seal mingi kood, siin ta läheb juba nihukeseks "Sõrmuste isandaks", ma ei tea kõiki neid asju. Aga see, kus keegi neid hoiab, nad lepivad kokku, vahepeal sõdivad ja kaklevad – ega siis nii ülla eesmärgi puhul ei ole ju ühtegi reeturit. Tuletame meelde, et Herman Simm oli ju see, kes kontrollis kõiki teisi.

Aga probleem, mis tuuakse välja, on võib-olla lihtne. Meil ei ole paljudel saadikutel [meeles], kellelgi ei ole, ja tunnistan, et ka ise olen juba natukene laisaks läinud, et alati, kui pakutakse meile mõnda IT-lahendust, siis jätke, head saadikud, meelde, ka need, kes te olete seal internetis ja praegu jälgite: tuleb küsida, et nõue on see, et peab ühilduma olemasolevate süsteemidega. Sellepärast, et sa saad muidu selle süsteemi ja siis selgub, et see ei ühildu ja siis öeldakse: "Jälle mill! Jälle mill!" Justiitsministeerium soovib seda justiitskaart teha, aga see koosneb nendest ja nendest asjadest ja need ei ühildu.

Milleks seda vaja on? Noh, mõte iseenesest on ju hea ja tore, et kasutame siin n‑ö sändvitši. Hea mõte, eks ju. Kui sul on pilt eest ära, vaatad peeglisse, et kes ma olen, siit kõksti, ja sa saad teada, et oo, mina olen Tarmo. Biomeetrilised andmed ütlevad sulle, et sa oled Tarmo. See võiks ju olla üks niisugune mõte sellele asjale.

Kuigi tänases "Keskpäevatunnis" öeldi, et Eesti riigi IT-põhialused pandi paika juba 2008. aastal, on maailmas päris palju vahepeal juhtunud ja muutunud. Aga meil Eesti riigis küsitakse ikka veel igale mõttetule paberile digiallkirja. Ilmselt sellepärast, et me üritame müüa seda müüti tiigrist, müüa vägisi, samas kui me teame, et maksame kõige aeglasema interneti ees kõige kallimat hinda.

Peeter Ernitsal oli küsimus, miks seda tehakse, miks seda surutakse. 14 miljonit ei tule ju kuskilt niisama, see on vaja ka kuskile RES-i kirjutada. See on justkui see halb näide poliitilise juhtimise kohta, et alguses tuleb leida või tekitada probleem, siis tuleb sellest teha väga suur probleem ja siis tuleb loomulikult pakkuda ennast välja kui selle probleemi ainulahendajat. IT‑ettevõtlik inimene proovis siin kõigepealt teha seda koerte ja kasside andmebaasi.

Ma nüüd seekord, hea aseesimees, võtaksin kolm minutit, sest ma olen ju rääkinud praegu eelnõust.

14:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

14:54 Tarmo Kruusimäe

Tagurpidi on mul see tekst, et oleks näha, et ma ei loe siit paberi pealt asju maha. Näitan ka inimestele, et nii kõva mees ma ei ole, et tagurpidi teksti loen. Muidu pärast öeldakse, et tsiteerin siin võib-olla mingeid klassikuid. Aga nüüd on see hetk, kui ma tsiteeringi klassikut, head sõpra Igor Garšnekit: "Poeg küsib: "Isa, mis asi on IT-lahendus?" – "Vaata, kui midagi ei tööta, siis see ongi IT-lahendus.""

Praegu me näeme seda meeletut vajadust, kuidas nööbile õmmeldakse külge pintsak. Aga hea Toomas Kivimägi, kes sa arvasid, et eelnõu edu ei olene eelnõu ettekandjast, sa eksisid päris kõvasti. See ei olnud hea joon siin, umbes et "ma olen juba sellele vastanud". Selline arrogantne suhtumine. Koalitsioonil on lihtne, nemad on selles kokku leppinud. Lihtsalt on vaja 14 miljonit sinna panna, sest nii on juba eelnevalt kokku lepitud, et teeme umbes sellise andmebaasi ära, küll me ka selle vajaduse leiame. Loomulikult tulevad seal ka mingid memod ja kõik sihukesed asjad. Nagu ma ütlesin, biomeetriline andmebaas on see, et kui läheb ikka nii käest ära, et kui hommikul vaatad peeglisse ja ei saa aru, siis tõk-tõk – Tarmo Kruusimäe! Lisaks saad veel paika panna koha, kus sa oled. (Laulab:) "Palju on kell? Pean tõusma viie ajal. Kas ma hilinen? Kas ma hilinen? Kitsad ja pimedad kõverad tänavad, kitsad ja pimedad üksildustänavad ..." See laul on plaadi pealt "Lemmikhääled", aasta oli vist 1967, Boris Lehtlaan laulis seda. Laulu nimi on "Palju on kell?". Neile inimestele, kes mind fännavad, et ma siin nagu laule peast tsiteerin: ikka, mul jätkub seda Eesti muusikat.

Aga mis selle eelnõuga teha? Ma ei saa aru, ma ei saagi tegelikult aru, kui meile räägitakse igaühele erinevat juttu. Võib-olla tõesti me ei ole inforuumis ja meie ei peagi seda omama. Aga samas jälle see, mida Riigikogu esimees ütles. Isamaa ja sotsid, neid ei olegi üldse Riigikogu juhatuses. Nemad ei peaks üldse täna siin kuskil osalema.

Aga minul on see häda, et minu valijad on mässumeelsemad inimesed. Neile ei meeldi, et kogu aeg nende järgi urgitsetakse, nad tunnevad, et see ei ole see tulevik, kuhu nad on tahtnud jõuda sellest totalitaarsest ühiskonnast, kust nad on tulnud. Kui nüüd jääbki sihukestel segastel asjaoludel nii, et on vaja teha mingi süsteem ja kõik see müüt, siis seda valemit, mis infokogus olevad sõrmejäljed ühildab selle inimese nimega, seda hoitakse. See tätoveeritakse peegelpildis ja suahiili keeles käe peale ja seda antakse põlvest põlve edasi Põltsamaal toodetud sepikuga, mis on tehtud tegelikult hoopis kaerahelvestest. See võiks olla niisuguse eelnõu kokkuvõte. Inimesed, ärge toetage seda!

14:58 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! Kolm minutit lisaaega.

14:58 Ruuben Kaalep

Väga kõrgesti austatud Riigikogu! See eelnõu, mis on meie seas tekitanud väga laia arutelu, ei ole ju iseenesest suurtes ajaloohoovustes kuigi oluline ja tõenäoliselt saja aasta pärast ajalooraamatutes sellest eriti ei räägita. Küll aga on see eelnõu tõstatanud väga fundamentaalseid teemasid ja küsimusi. Selliseid küsimusi on meil tulnud ette teisigi ja kindlasti tuleb veel ja mitte ainult Eestis, vaid väga paljudes maailma riikides. Sellepärast et see debatt, mida me praegu peame, on vältimatu laiemas maailma ajaloos, kus me liigume industriaalajastust kõrgtehnoloogilisse tsivilisatsiooni. Me peame endalt küsima, milliseid muudatusi see tähendab ühiskonnale, milliseid muudatusi see tähendab inimesele.

Esimene suur teema, mida me sellega avame, on vabadus. Mis üleüldse on vabadus, sellesse filosoofilisse diskussiooni ma praegu ei lasku. Aga vabaduse põhiseaduslik tähendus on meie kõigi jaoks väga oluline. Sest põhiseadus ütleb, et see riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Ja see järjekord ei ole juhuslik. See järjekord näitab ühtlasi nende väärtuste olulisust. Seega, vabadus on meie jaoks Eesti riigis veel kõrgem väärtus kui isegi õiglus. Rääkimata siis õigusest, mis tähendab seadusandlust.

Vabadust on mitut sorti ja see eksisteerib kõigil tasanditel. Võime rääkida riiklikust ja rahvuslikust vabadusest, mis on vabadus, mille me oleme endale rahvusena välja võidelnud, vabadus luua oma riik, olla vabad võõrvõimudest. Sellelt tasandilt allapoole tulles me saame rääkida isiklikust, üksikindiviidi vabadusest, mis tähendab vabadust teiste inimeste ja institutsioonide orjusest. Ühtlasi, epistemoloogiliselt eristatakse negatiivset ja positiivset vabadust, millest üks ongi vabadus orjusest, vabadus sunnist, ja teine on vabadus eneseteostuseks, mis mõlemad on osa ühest tervikust.

Riigi tasandil on väga oluline diskussioon: vabadus ühelt poolt versus turvalisus teiselt poolt. Sest just nimelt sellises kõrgtehnoloogilises ühiskonnas satuvad need kaks väärtust tihtipeale omavahel vastuollu ja just nimelt sellest räägime me ka selle seaduseelnõu puhul. Ühelt poolt oleks ju väga lihtne, mõnus ja turvaline elada sellises ühiskonnas, kus kõik on antud kellegi kõrgema kontrolli alla, keda meie üksikinimestena usaldame, kes peab tagama selle, et meie elud oleksid kaitstud, meie kinnisvara oleks kaitstud jne. Aga teiselt poolt on usaldus ka ülevaltpoolt allapoole. See on küsimus, kas riik usaldab oma kodanikke, ja see jällegi varieerub mitmetes ühiskondades.

Eesti on alati olnud maailma kontekstis väike kogukond, rahvusriik, mis põhineb usaldusel, erinevalt suurtest paljurahvuselistest impeeriumidest, kus on palju rohkem konflikte eri ühiskonnagruppide vahel. Multikultuursus ja paljurahvuselisus tähendab väga paljudes kohtades rohkem kuritegevust. Need ühiskonnad on ajalooliselt olnud ka rohkem kontrolliühiskonnad. Aga meil on olnud usaldusühiskond, mis tähendab kogukonda ja orgaanilist riiki. Selles olukorras me peame nägema, et oht vabadusele, samuti oht turvalisusele ei tulene üksnes meie kaaskodanikelt, see võib tulla ka riigivõimu poolt, suurkorporatsioonide poolt. Me peame endalt küsima, kes kontrollib neid, kellel on kontroll.

Siit tuleneb suur oht näiteks sellistele väärtustele nagu privaatsus. Miks üldse on privaatsus oluline, kas ainult selleks, et pätid saaksid varjata oma kuritegusid, et inimesed saaksid varjata oma pahesid? Aga miks me siis näiteks peame oluliseks terviseandmete kaitset? Meie terviseandmed ju üldjuhul ei räägi meie pahedest ega võimalda meil varjata oma kuritegusid. See on palju sügavamal põhjusel nii. See on sellepärast, et meil, kes me oleme vabad inimesed vabal maal, on oma isiklik ruum, milles iga vaba inimene saab olla kuningas. Selle tõttu on vabas ühiskonnas ka privaatsus oluline väärtus.

Laiemalt me oleme ühiskondlikult sellel ajastul nägemas väga suuri globaalseid muutusi ja need tulenevad tehnoloogilistest arengutest. Tõenäoliselt me näeme selle sajandi jooksul tehnoloogilisi arenguid, mis muudavad tervet maailma tundmatuseni. Nanotehnoloogia võib luua luuredroone, mis muutuvad järjest väiksemaks ja väiksemaks. Kõik see tähendab, et privaatsus sel kujul, nagu me seda oleme tundnud, on puhtalt tehnoloogiliste arengute tõttu tõenäoliselt kadumas. Tehnoloogiline singulaarsus, millest räägitakse, tähendab väga suure tõenäosusega suures osas maailmast totalitarismi ja seda hoopis uuel kujul, mitte sellisena, nagu me seda 20. sajandi režiimide juures oleme tundnud.

Seega, suur küsimus, vaadates neid tõenäoliselt ees seisvaid ajaloolisi arenguid, on selles, kuidas me suudame rahvana, tsivilisatsioonina läbi viia ülemineku kõrgtehnoloogilisse tsivilisatsiooni. Minu meelest kõige olulisem küsimus siin on see, kas me teeme seda salaja, varjatult, oma rahva eest seda varjates, või me räägime ausalt, kuidas asjad on. Mulle tundub, et väga paljud võimulolijad, ka suurkorporatsioonide juhid, poliitikud, kannavad endas seda mõtteviisi, et nemad on kõrgemal, targemad, haritumad kui lihtrahvas ja seega on nende kohustus esitada rahvale selliseid üllaid valesid, millega nemad sellise eliidina kaitsevad rahvast. Minu meelest on see suhtumine vale, eriti Eestis, Eesti Vabariigis, kus me oleme vabad inimesed vaba rahvana.

Kuna siin on kogu selle diskussiooni jooksul palju tsiteeritud klassikuid, siis mina lõpetan kirjanik William Somerset Maughami tsitaadiga: "Kui mõni rahvas hindab midagi muud rohkem kui vabadust, siis kaotab see rahvas oma vabaduse, ja asja iroonia seisneb selles, et kui see on mugavus ja raha, mida ta hindab rohkem kui oma vabadust, siis kaotab ta ka selle." Aitäh!

15:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Merry Aarti. 

15:06 Merry Aart

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! ABIS on ilus tähekombinatsioon, juba nii tuttav, et jääbki mulje, et kõik teavad, mis see on. Aga tegemist on väga keerulise, väga spetsiifilise andmebaasiga.

Ettekandja rääkis siin, et uusi andmeid ei koguta, need on olemas teistes, juba olemasolevates andmebaasides, aga ABIS viib andmed lahku. Pisut sai selgemaks, aga mitte päris. Mis on eesmärk? Kord räägime, et on olemas andmed, kord ütleme, et pole olemas, hakkame korjama. Mis on tulemus? Kes seda kasutavad? Kuidas on tagatud turvalisus? ABIS maksab 15 miljonit eurot, sellele tuleb pidevalt juurde maksta. Ühel hetkel vananeb ka see andmebaas. Kas teeme jälle uue? Ja mitme aasta pärast me teeme? Kas siis läheb juba 20 miljonit või rohkem? Kas arendustegevus on ette nähtud?

Lemmikloomade register on hea näide. Mina ei olnud selle poolt. Kas see õigustab ennast või ei, eks me seda näeme. Kas Spin TEK‑ile tehti suunatud pakkumine või oli see juba enne kokku lepitud? On väga mitmeid erinevaid arusaamisi sellest.

Ma ikkagi ei loe siit välja, kes on see sihtgrupp, kes saavad neid andmeid kasutada – on see sõjavägi, politsei, on see tervishoid, haridus või veel keegi? Kuidas on tagatud turvalisus? Meil alles oli ID‑kaartide turvaauk.

Mida rohkem kuulasin, seda rohkem ilmnes erinevaid tahke. Tegelikult me saame kontrollida, kes andmebaasi käib vaatamas. Aga siis ilmnes, et on mingi salastatud andmepäring. Selgitus oli, et Siseministeeriumi ametnik ei pääse kaitseväe andmebaasi. Aga kui näiteks minister allkirjastab määruse? Kuidas see on määratletud, on see võimalik või ei ole? Postimees.ee tehnikarubriigis oli, et uusim tehismõistus suudab näo põhjal tuvastada inimese poliitilised vaated. Ausalt öeldes päris kõhe hakkab.

Lugupeetud Andreil patsi ei ole, aga ta on nagu tüüpiline IT‑inimene: tark jutt, aga aru saada on väga keeruline. Ma saan aru, et see on minu probleem, et ma ei saa aru. Aga tahaks saada. Mul on endal kogemus: erafirma jooksutas andmekogu kokku, kui ei oldud valmis nii palju maksma, kui küsiti. Kuidas ABIS‑e puhul see risk on maandatud? 

Nii et siin on küsimusi väga palju. Selleks oleks vaja aega, et arutada. Nii nagu ka erakonnakaaslased Leo ja Riho ütlesid, oleks vaja mõjuanalüüsi. Seda ei ole ma näinud. Kui see andmebaas oleks riigi arendada ja hallata, siis riik vastutaks, riik arendaks, riik leiaks raha vastavalt vajadustele ja võimalustele. Mul oleks kindlam tunne küll. Mitu korda oli väljend, et see seaduseelnõu seda teemat või probleemi ei puuduta, kui on vaja, muudame muud seadust või teeme uue. Kas me tõepoolest mitte midagi ette näha ei oska? Muudkui aga teeme seadusi, parandame seadusi, muudame seadusi. Ei julge öelda, et sellist andmebaasi ei ole vaja, aga aeg on liiga napp, et aru saada, mis see ABIS tegelikult on, mis selle sisu on, kes pääsevad andmetele juurde ja kuidas on maandatud turvariskid. See on poolik andmebaas. Üks pool on andmebaas, teine pool on kasutamine, kontrollimine ja arendamine. Sellega tuleks edasi tegelda. Aitäh! 

15:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim ... Vabandust! Riho Breivel! Palun mikrofon Riho Breivelile.

15:11 Riho Breivel

Kuna Merry mainis minu nime, siis ma pean muidugi ütlema, et tõsi, me oleme seda asja nagu jälginud ja vaadanud. Iga asja puhul peab olema ikkagi mõjuanalüüs korralikult tehtud ja ka kõik faktorid välja selgitatud. Täpselt sama on selle eelnõu puhul ka. Ma pean muidugi ütlema, et paljusid asju on siin analüüsitud väga põhjalikult, aga palju asju on sellised, mida on tarvis minu meelest – ka eelkõnelejad on seda öelnud – lihtsamas keeles rahvale selgeks teha, võtta hirmud maha, sest hirmud on need, mis teinekord tekitavad palju rohkem probleeme kui asi ise. Siin polegi midagi teha, selleks ongi mõjuanalüüsid, selleks on vaja aega võtta, mitte jooksu pealt neid asju teha. Loomulikult, Merryl on ka õigus, et kes lõpuks selle kasumi sealt saab. Aitäh!

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on Riigikogu kõnetoolis Siim Pohlak. Palun!

15:12 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ebameeldiv kiirustamine ja opositsiooni ettepanekutest ülerullimine on olnud parlamendis selle eelnõu saatjaks. Ei põhjendata, miks sellega on nii kiire, ja komisjoni ettekandja ei vastanud ka küsimustele põhjalikult. Ta kurtis, et küsime liiga palju, ühes küsimuses mitu küsimust, aga selle peale ei tulnud, et äkki ongi see asi järelikult veel segane, seda ei ole põhjendatud. Siiamaani ei ole arusaadav, miks on vaja kulutada selle andmebaasi jaoks nii suur summa raha. Neid küsimusi on veel palju ja palju küsimusi jäi täna siin saalis komisjoni ettekandjal vastamata.

Aga on veel aspekte. Minu meelest on täiesti uue andmebaasi tegemine mõttetu, see ei muuda olematuks varasemaid, need jäävad endiselt alles. Eestis on kohustus, et juhul kui inimese kohta tehakse riiklikesse andmebaasidesse päringuid, siis isikule peab olema näha, kes või mis asutus on tema kohta selle päringu teinud. Ma tean, et käiakse vanades andmebaasides inimeste andmeid vaatamas ka nii, et isikule ei ole näha, kes ja mis põhjusel on tema andmeid vaatamas käinud. Seega näen mina siin pigem ohtu, et meil tekib juurde üks kiht varjusurmas, aga endiselt olemasolevaid ja ligipääsetavaid andmebaase, mille kaudu on võimalik inimeste andmeid vaadata, ilma et sellest jääks maha andmete kohta päringu teinud asutusest või isikust täpsemaid jälgi.

Aga veel. Merry ka oma sõnavõtus mainis juba seda näokujutiste teemat. Kujutage ette, et kui kas või inimeste näokujutiste osa sellest baasist satub riigisektorist väljapoole, kas või mõne poliitilise huvigrupi kätte, kõikide Eesti inimeste näokujutised. Kõigil meil on ju ID-kaart ja passipilt tehtud, väikestest lastest alates tehakse tänapäeval juba neid fotosid. Miks see on ohtlik? Ma imestan komisjoni ettekandja irooniat. Ise IT‑sektori mees, võrdles ta minu kirjeldatud näokujutise järgi inimese maailmavaate või muude eelistuste väljaselgitamist esoteerikaga. Usu või mitte, Andrei, aga Stanfordi ülikooli teadlased on juba loonud tehisintellekti, mis suudab inimese näo järgi tuvastada, kas tegu on liberaali või konservatiiviga. Samuti on nad loonud algoritmi, mis suudab näo põhjal tuvastada inimese seksuaalset orientatsiooni. Tehnika areneb metsiku kiirusega. Ütlen veel kord: kui need kõik ühte superandmebaasi koondatud tundlikud andmed satuvad valedesse kätesse, siis on võimalik masside mõjutamisel, meelsuse kontrollimisel ja suunamisel teha oluliselt mõjusamat tööd, kui teevad ennast sageli neutraalseks nimetavad, aga tegelikult ideoloogilist propagandat tegevad meediaväljaanded.

Komisjoni ettekandja väitis erinevaid asju. Ta ütles, et see on lihtsalt tehniline eelnõu, ei midagi olulist, palju kära väiksest asjast. Aga miks Reformierakond ja Keskerakond siis sellise surve ja jõuga antud automaatse ja biomeetrilise isikutuvastussüsteemi andmekogu loomist läbi rammivad? Veel kord: kui see on nii väike ja väheoluline asi, millest selline surve? Miks ei soovitud siis opositsiooniga kokku leppida? Neid pakkumisi oli. Koalitsioon ise rikub praegu oma jäärapäisusega Eesti parlamendi mainet. Loomulikult on tore vaadata, kuidas Riigikogu teeb palehigis tööd ka nädalavahetusel. Aga ikkagi, millest selline kiirus antud eelnõuga? Miks ei liiguta rahulikult, arvestades siin saalis tõstatunud küsimusi ja Eesti ühiskonnas alles tekkivat diskussiooni?

Härra Korobeinik ütles eelnevalt, et ta ei näe rahvamasse Toompeal selle seaduseelnõu vastu protestimas, järelikult probleemi justkui ei ole. Ma arvan, et masse pole siin sellepärast, et selle teemaga ei olda veel kursis. Kui tulevikus saab kõiki neid kogutavaid ...

Palun lisaaega kolm minutit.

15:17 Esimees Jüri Ratas

Kui palju te soovite lisaaega?

15:17 Siim Pohlak

Kolm minutit.

15:17 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

15:17 Siim Pohlak

... andmeid kasutades inimeste isikut tuvastada kas või turvakaamera pildi põhjal, siis ühel päeval võib juhtuda, et me siin Toompeal enam meeleavaldusi ei näegi. Loomulikult loodame, et kõik valitsused ja valitsejad on demokraatlikud, aga ka härra Korobeinik ütles, et tema ei tea, mis 20 või 50 aasta pärast juhtub või toimub.

Meie uudiseportaalid käsitlevad ABIS‑e teemat moka otsast, ainult ühest vaatenurgast. Ühtpidi, milline kontrast, kui meenutada, kuidas eelmise valitsuse ajal oli massimeedia jaoks iga teine otsus, mille valitsus või see saal kinnitas, võrdne riigipöördekatsega, mida esitleti kõige dramaatilisemate pealkirjade all. Praegu pole justkui mingeid küsimusi. Mõne üksiku IT‑sektori ajakirjaniku või ettevõtja kriitiline kirjutis kuskil ajalehe kolumniveerus, aga see on kõik. On selgelt näha, et Reformierakonna juhitav koalitsioon soovib selle asja kiirelt läbi rammida. Kui see õnnestub, siis põhjused või tagajärjed saame alles tulevikus teada.

Ma ei ole üldse vastu, et meie ühiskond oleks turvalisem, aga seda turvalisust tuleb tagada teisiti, mitte  totaalse kontrolliga. Turvalisus peaks Eestis tulenema eelkõige sellest, et siin elavad võimalikult sarnase kultuuritaustaga ja võimalikult sarnaste kommetega inimesed. Rootsi on ilmekas näide selle kohta, et suurim oht ühiskonna rahule ja stabiilsusele tuleneb massilisest immigratsioonist, teise kultuuritaustaga inimestest. Rootsi võib panna kõik kohad täis kaameraid, et tuvastada automaatidega tulistavaid ja pomme panevaid migrante, aga lõpuks hakkavad needsamad kaamerad ka Rootsi enda rahulikele põliselanikele probleemiks muutuma.

Tagasi tulles 366 SE juurde, loen siit, et automaatse biomeetrilise isikutuvastussüsteemi andmekogusse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamine ning tähtajad nähakse ette hoopistükkis andmekogu põhimääruses. Aga sellest põhimäärusest ei tea me täna veel mitte midagi. Me ei tea paljudest asjadest, mis selliste megaandmebaasidega kaasnevad. Ärme kiirustame! Üheksa korda mõõda, üks kord lõika, ütleb eesti vanasõna. Nii et mina sooviksin küll, et jätame siinkohal selle eelnõu menetlemise pooleli. Aitäh!

15:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

15:20 Rene Kokk

Austatud Riigikogu esimees! 

15:20 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, ettekandja! Tarmo Kruusimäe, teil on protseduuriline küsimus sees. Kas see on läinud kogemata? (Hääl saalist.) Hea ettekandja, ma vabandan. Palun! 

15:20 Rene Kokk

Pole viga. Head kolleegid! Head inimesed, kes te vaatate meid ülekande vahendusel! Nagu meil heaks tavaks juba saanud on, siis ma tuletan vahepeal meelde, millest me siin räägime, neile, kes on alles hiljuti tulnud vaatama, millega Riigikogu tegeleb. Meil on praegu siin arutelul isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366, tegeleme parasjagu teise lugemisega.

Miks me seda arutame? Ma isiklikult ei ole selle vastu, et meil oleks siin Eestis turvaline elada, ja ma arvan, et mitte keegi ei ole selle vastu. Ma usun, et kõik inimesed tahavad, et meil oleks siin Eesti riigis rahulik elada, ja mitte ainult Eestis, vaid Euroopas ja üldse maailmas. Aga kõnealune seadus ei ole nüüd küll see, mis selle rahu meile annab, pigem võtab selle ära. Kui me räägime siin turvalisuse suurendamisest ja sellest, mis on see eesmärk, miks me seda siin teeme, siis see on igati mõistlik, kui me vaatame seda, kes Eesti riiki tulevad. Kui me võtame neid kõnealuseid andmeid, millest siin täna on palju räägitud ja mida plaanitakse tulevikus võtma hakata, sisserändajatelt, kriminaalidelt, kes kohtutes käivad, siis ma arvan, et see on väga mõistlik ja seda tulebki teha. Aga see, et me liigume praegu lauskontrolli poole, hakkame korjama erinevaid andmeid, ei ole mõistlik, ei ole normaalne. See on ülereageerimine. 

Seda, mida me võime näha ühel päeval nende andmebaaside lekkimise tõttu, me võime aimata. Guugeldage kas või ja vaadake, kui palju on olnud erinevaid infolekkeid viimase 10–15 aasta jooksul. Neid on olnud väga palju. See on väga muret tekitav. Ka tänane ettekandja hea kolleegi Alar Lanemani küsimuse peale vastas, et jah, ega tegelikult ta ei saagi kinnitada, et see on turvaline süsteem, ja ta ei ütle seda. Jah, viime kokku, viime väiksematest kokku suurematesse, aga see oht alati jääb. Nüüd tekitame lisaks sellele veel uue võimaliku ohu. Meil on hulk väikseid andmebaase. Kahtlemata on tõsi, et meie infosüsteemid hakkavad vananema ja vajavad investeeringuid, see on täiesti tõsi ja seda arutelu oli ka eelmises valitsuses palju. Aga nüüd me teeme veel juurde ühe andmebaasi, kaotamata ära eelmisi, vanu andmebaase. Ehk rääkides sellest, et me teeme meie elu oluliselt turvalisemaks, loome veel võimaluse üheks lekkimiseks. Kus siin loogika on?

Rääkimata sellest, et ma ei saanud vastust oma küsimusele, kui palju maksab jätkuvalt vanade andmebaaside ülalpidamine ja kui palju hakkab maksma tulevikus ka selle suure uue andmebaasi ülalpidamine. Oli küll juttu 15 miljonist, mis selle loomine maksab. See väljavaade ei ole tore. Eestis on väga palju inimesi, kes on selle pärast mures.

Kordan uuesti: asi ei ole selles, et me oleksime iseenesest asja kui sellise vastu. Turvalise Eesti vastu ei ole kellelgi mitte midagi. Aga praegu on proportsioonid täiesti paigast ära ja me tekitame juurde uue ohu info lekkimiseks ja privaatsuse kaotamiseks. Ma soovitan inimestel väga hoolega mõelda. Kellel vähegi mahti on, võtke seadus ette, lugege ja vaadake, kuhupoole me tüürime. See ei ole okei.

Mind häirib selle praeguse menetlusprotsessi juures väga sügavalt ka see tohutu surve. Ma olen alati olnud seda meelt, et kui me tahame midagi ühiskonnas saada, siis inimesi tuleb harida ning harimise ja mõõduka nügimisega ühe või teise asja poole viia. Kui me räägime kas või keskkonnaküsimustest, jäätmeküsimustest, siis inimeste harimine on kõige selle võtmeküsimus. Aga mitte sedasi, et me ronime nelja jalaga selga, võtke või jätke, meil on täna jõud ja meie teeme – see ei ole okei. See ei ole okei. Inimestele tuleb seletada, nendega tuleb rääkida. Kui mingi asi ei ole küps ühiskonnas ... 

Palun, esimees, kolm minutit lisaks.

15:24 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

15:25 Rene Kokk

... et sellega edasi minna, siis tuleb võtta aeg maha ja vaadata, miks on see vastupanu nii tugev.

Siin oli juttu ka sellest, miks EKRE ei ole teinud ettepanekuid ja miks ei ole arutatud. Me tegime ettepanekuid, terve suure hunniku ettepanekuid tegime. Täiesti mõistlik oleks võtta praegu rahulikult aeg maha, arutleda nende asjade üle ja avada uuesti sisuline debatt. Nagu ma juba ütlesin, minule ja väga paljudele eestimaalastele on selline survestamine vastuvõetamatu.

Mul on ettepanek, et need, kes seda andmebaasi kangesti teha tahavad, olge head, korjake selleks raha vabatahtlikult kokku, ajage see raha kokku, siin on väga palju võimekaid ja ärimaailmas tuntud inimesi, tehke see ära vabatahtlike rahaga, ja kõik sooviavaldajad siit saalist, alustage oma andmete vabatahtliku andmisega. Alustage hea tahte näitamist, kõik, kes te seda seadust väga toetate, alustage sellest. Võib-olla, kui ühel päeval on näha, et see nii hea asi on, siis tuleb ülejäänud rahvas teile järele. Lõpetage see survestamine ära ja jätke Eesti inimesed rahule! Tegelege probleemiga, mis tegelikult probleem on. Nii ongi. Aitäh!

15:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Alar Laneman, palun!

15:26 Alar Laneman

Aitäh! Kuna minu nime mainiti, siis ma täpsustan, et juttu ei olnud ainult mõjuanalüüsist turvaküsimustes, vaid see oli laiem, ka tasuvusaja kasumlikkus jne. Kahjuks ei jõudnud ma tollel hetkel erinevatel põhjustel küsida sellise tundliku aspekti kohta nagu isikute seotus. Võib-olla oleks parem teinekord IT‑lahenduste eestkõnelejaks valida inimene – kindlasti on hea kolleeg Andrei ääretult korrektne inimene –, kelle seotus valdkonnaga oleks nõrgem, see jätab objektiivsema mulje. Aitäh!

15:27 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli.

15:27 Riho Breivel

Hea juhataja, palun kaheksa minutit. 

15:27 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kohe kaheksa minutit.

15:27 Riho Breivel

Hea esimees! Head sõbrad! Tarmo rääkis siin esimese kõnelejana palju vabadusest. Vabadus ongi üks põhiargumente, millele tuleb hästi tõsist tähelepanu pöörata. Mulle tuli selle peale meelde saksa klassiku Heine lause, et vabadus ei ole mitte see, kui sa teed, mida sa tahad, vaid vabadus on see, kui sa ei pea tegema seda, mida sa ei taha.

Siit tulevadki järk-järgult välja ka küsimused selle seaduseelnõu kohta. Mina muidugi pean enda kohta ütlema, et ma olen natuke, kuidas öelda, teistmoodi suhtumisega kui paljud meie fraktsiooni liikmed, kui paljud teised saadikud meil on. Ma olen ju piirivalvur, olen hingelt piirivalvur olnud ja selleks ka jään, ja ka kaitseväelane. See tähendab seda, et andmebaasid on mulle olnud alati südamelähedased.

Esimest tõsist andmebaasi ma nägin siis, kui me Uno Kaskpeitiga käisime 1993. aastal USA‑s. Sattusime ühte väga tõsisesse asutusse, kus meile näidati USA andmebaase. Kui seal löödi minu nimi sisse, siis tulid sellised andmed, et ma imestasin, kuidas on 1993. aastal juba minu kohta olemas sihukene andmebaas. Kas me oleme täna sinna jõudnud, ma ei teagi. Minu näpujäljed ja kõik olid seal ilusti olemas. See jättis mulle suure mulje ja ma mõtlesin juba siis, et küll oleks tore, kui tuleme koju ja teeme omale samasuguse andmebaasi.

Tulimegi koju ja hakkasime muidugi tegema omale piirivalve andmebaase. Keeruliseks ei taha minna, muidu läheb see asi liiga spetsiifiliseks. Kõige esimene andmebaas, mis meil oli, oli kladesse kirjutatud. Me selle järgi kontrollisime piiriületajaid ja seal olid vastavad märkused piirivalvuritel olemas. Üheksakümnendate keskel me jõudsime niikaugele, et hakkasime juba midagi arvutiga tegema ja saime päris korralikud andmebaasid kuskil 2000. aastaks valmis.

Tänaseks on meil piiriületamise ja Schengeni süsteemi kontrollimiseks üheksa andmekogu. Ma saan aru ka Mart Helme otsusest hakata ministrina seda andmekogu korrastama. Loomulikult, aga see korrastamine on muutunud, kuidas öelda, niivõrd teisenäoliseks, võrreldes sellega, mis alguses oli mõeldud. Siin tuleb väga tõsiselt sellele otsa vaadata. Loomulikult, enamus andmekogusid, mis on meil kasutusel ja mis tagavad Schengeni süsteemi toimimise ja ka piirikontrolli, on väga vajalikud. Sinnamaani, kuni me Schengenis ei olnud, olid meil vastavad andmekogud, me saime kogu piiriülese liikumise juba peaaegu kontrolli alla võtta. Aga ka siis olid meil niimoodi need asjad alguses organiseeritud, et piirkonniti olid erinevad andmete registreerimise süsteemid ja ühitamine võttis aega.

Tänaseks on Politsei‑ ja Piirivalveametil olemas süsteem. Aga ka see süsteem vajab targalt kohtlemist, tarka käsitlust, sest kõik andmed, mis võivad lekkida, võivad tekitada äärmiselt palju probleeme nendele, kelle andmed seal andmekogus on, ja lõpuks ka nende lähedastele. See ei ole, kuidas  öelda, väga lihtsalt võetav asi. Ma ei taha ja kindlasti ei tohi hirmutada inimesi, et nüüd hakatakse teid igal sammul jälgima. Meil on ka nii, kuidas öelda, et igal kontrollil peab olema järelkontroll. Aga see ei toimi alati. Ei saa olla alati kindlad, et kõik need süsteemid on lõplikult kindlustatud. Ma arvan, et selle seaduseprojektiga tuleb veel tööd teha, siis saab sellest võib olla väga hea seadus. Nii ütles ka Paul siin selle kohta, et neid asju tuleb targasti teha. Ausalt öelda on Paul tark inimene. Nii et töötame edasi ja ärme laseme viletsal projektil seaduseks saada! Aitäh! 

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Paul Puustusmaa, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:34 Paul Puustusmaa

Repliik.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis ärge pange seda protseduurilise märki, vaid lihtsalt pange see sõnavõttude alla. Mart Helme, palun vasturepliik!

15:34 Mart Helme

Aitäh! Riho Breivel juhtis tähelepanu sellele, et mina omal ajal olin selle eelnõu kooskõlastusringile saatja. Ma tahan veel kord protokolli huvides rõhutada, et tol korral oli jutt sellest, et see on uus IT‑lahendus, mida on vaja selleks, et aegunud ja ülalpidamise poolest kallid ja ebaturvalised olemasolevad andmesüsteemid asendada. Täna siin saalis me oleme juba korduvalt kuulnud, sh komisjoni ettekandja poolt, et vanad süsteemid, vanad andmebaasid jäävad alles ja lisandub uus. Järelikult müüdi mulle seda valega ja see vale tuleb pikkamööda välja. Aitäh!

15:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd Paul Puustusmaa vasturepliik, palun!

15:35 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea armas juhataja! Mulle on ausalt öeldes ääretult meeldiv see, et ma tajun iga päevaga, kuidas õhkkond meie saalis läheb järjest kaunimaks ja paremaks, üksteisele öeldakse häid ja ilusaid sõnu. See on ääretult tervitatav. Ma tänan ka Rihot, sest see tarkusetera tuleb nagu Tolkieni saagast välja, nagu Puupard, kes oleks öelnud, et inimene ei torma. Inimene ei torma, see kõlab hästi ja see on hea. Aitäh!

15:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Uno Kaskpeit.

15:35 Uno Kaskpeit

Kuna ka minu nime nimetati enne, siis ütlen, et me käisime tõesti Ameerikas omal ajal, teenistuse ajal. Seal olid need andmebaasid ja asjad väga võimsalt välja töötatud. Eks me tulime tagasi ja üritasime endale ka üht-teist looma hakata. Aga tänaseks päevaks on piirivalve hävitatud, nii et ei ole midagi teha. Aitäh!

15:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Paul Puustusmaa. Palun!

15:36 Paul Puustusmaa

Ma palun igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun! Kohe kaheksa minutit, igaks juhuks.

15:36 Paul Puustusmaa

Head inimesed! Kallid kolleegid! Nagu ikka ja nagu on tavaks saanud, mõnevõrra kurvastav on see, et meid füüsiliselt siin saalis nii vähe on, sest teate, see, kui saal on täis uudishimulikke pilke, avatud silmi-kõrvu, on tunduvalt motiveerivam sellest, kui sa vaatad, et ainult omad head sõbrad omast fraktsioonis siin on ja teised on peitu pugenud. See on väga paha.

Aga, head sõbrad, selle seaduse kohta tahaks ka üht koma teist kindlasti öelda. Teate, vanad roomlased ütlesid omal ajal sellise lause: "Cito maturum, cito putridum." See on väga tark ütlus. Teisendades seda maarahva keelde, tähendab see seda, et see, mis kiirelt valmis, see ka kiirelt rikki läheb. Ma ei taha küll, jah, püüda ennast toppida väga austusväärse Hardi Tiiduse kingadesse. Temalt tuli neid ladinakeelseid väljendeid tunduvalt rohkem kui minult. Aga ma ütlen, et sellel on väärtus, sellel ütlusel on väärtus, sellepärast et see, kuidas meie praegu seda seadust käsitleme – sellise kiiruga, sellise rutuga –, on ebanormaalne. Need üleskutsed, mida meie head kolleegid on siit teinud, on ju täiesti mõistlikud ja arusaadavad. Siim Pohlak rääkis, miks on paha kiirustada, miks on meil vaja sellega tõsiselt edasi minna. Rene Kokk tuli ja tema sõnad olid veel sellised, et see on küll väga hea seadus, väga hea seadus, ja me oleme progressi poolt, aga selline kiirustamine on ebamõistlik. Ebamõistlik, juhul kui me püüame luua arusaamatuid ja kummalisi andmebaase.

Mida me siis täna teada saime siin selle andmebaasi, ABIS‑e kohta? Me siin esitasime küsimusi, hea kolleeg Andrei Korobeinik rääkis pikalt, rääkis sujuvalt ja kohati uinutavalt, kui hea ja kui vajalik see ikkagi on. Aga teada saime seda: meil on vaja 14 miljonit. Miks on vaja? Sellepärast, et meil on kümmekond andmebaasi, aga meil on veel ühte vaja. Meie küsime siin, miks siis veel ühte on vaja. See on parem ja see on turvalisem. Sest see on üks uus, kuhu kokku lähevad teised andmebaasid. Küsime, kas siis teised andmebaasid kaovad ära. Ei, need jäävad ka alles. Aga miks siis ei saa neid teisi kohendada, paremaks teha? No üldiselt jäi asi üsna sihukeseks ... Ma ütlen, et see oleks võinud olla kuidagi loogilisem ja arusaadavam, et vähegi teaks, kas siis saaks seda toetada või ei saaks toetada. 

Mina olen igal juhul Renega täpselt samas paadis. Põhimõtteliselt on modernse, moodsa, hea andmebaasi omamine iseenesest hea, aga ta peab meie riigile ja meie inimestele andma turvalisuse tagatise, garantii. Ta ei anna seda. Ei ole ju õige see, et üks andmebaas on parem kui kümme. Sellepärast, et ühte on ju kergem röövida kui kümmet või varastada või kuidas nende andmete võtmine või hiivamine sealt käib. No need garantiid, mis sealt tulevad, olid ka minu jaoks päris arusaamatud.

Mis me veel teada saime? Saime teada, et lombakas pruuni iirisega Albaania vanamees varastab kanu ja kui ta on siin Eestis, siis me saame tema kohta andmeid koguda, juhul kui ta varastab kanu või juhul kui ta on lombakas. Tegelikult me ei tea, kas ta varastab kanu ja kas ta on lombakas, aga me lihtsalt kogume neid andmeid igaks juhuks, sellepärast et üks hetk, kui ta ikkagi kuskil vahele jääb, siis on hea kellelgi seda küsida. Kellel on hea küsida? Algul ma arvasin küll, et Albaania prokuratuur võiks küsida, aga tuleb välja, et nii ei saa, piisab Euroopa Liidu prokuratuurist, kes küsib neid andmeid ja püüab neid kätte saada. Ja siis, kui need andmed on käes, kustutatakse kohe kõik andmed ära. See oli ka teada saadud. Meil luuakse täiendav süsteem kümmekonna olemasoleva süsteemi juurde 15 või 14 miljoni euro eest.

Mis on veel häirinud? Meie oleme siin korduvalt pöördunud selle andmebaasi loomise küsimuses spetsialistide, teadjate, tarkade inimeste poole. Me oleme küsinud, sellepärast et meil on mure, EKRE‑l on mure. Me oleme küsinud seda, kas ABIS‑e käivitamisega suletakse kõik teised andmebaasid, konkreetselt need andmebaasid, mille andmed ABIS‑esse üle kolitakse. No ega me väga konkreetset ja rahuldavat vastust saanud ei ole.

Me oleme küsinud, kas ABIS‑ele juurdepääs on eelkõige Politsei‑ ja Piirivalveametil ja kes on vastutav töötaja. Vastuseid me pole saanud. Me oleme küsinud, kas andmebaas on mõeldud isikusamasuse tuvastamiseks avalik-õiguslike ülesannete täitmisel, mis on seotud riigi julgeolekuga, kui isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida tavapärasel viisil. Me ei ole vastuseid saanud. Aga neid küsimusi ja saamata vastuseid on meil võib-olla liiga palju. Võib-olla liiga palju.

Sellepärast, kuna meil on need vastused saamata, kuna me ei näe tegelikult, et selle andmebaasi moodustamine looks lubatud turvalisust, kuna me ei näe, et selle andmebaasi loomine andmete kogumisel tooks meile vajaliku riikliku julgeolekutagatise, kuna me ei näe, et sinna kogutavad andmed oleksid piisavalt kaitstud ja turvatud, ja kuna sellega tõepoolest luuakse üleüldine Euroopa Liiduga seotud jälgimissüsteem, siis on ju arusaadav, et me ei taha, et see sellisena tuleb. Võib-olla tegelikult, nagu ütleski Rene Kokk, on see ikkagi hea, aga me tahame seda veel teada, kas ta on hea.

Ettepanek on, nagu tegin ettepaneku mina korduvalt, muide, nagu tegi Urmas Reinsalu korduvalt, nagu tegid ka teised opositsioonierakondade liikmed: head inimesed, ärgem kiirustagem! Tark ei torma, võtame aja natuke maha, laseme sellel kuumal suvel meie pead ära jahutada – või on see vastupidi, et paneb vere paremini käima – ja tuleme sügisel kokku, vaatame uute täienduste ja mõtetega, mis on tulnud, et kas see on hea. Võib-olla ongi hea. Kui ta on hea, siis olen mina esimene, kes selle poolt hääletab. Aga täna olen ma selle vastu ja soovitan seda kõikidele teistele ka. Aitäh!

15:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

15:42 Siim Pohlak

Aitäh! Paul Puustusmaa nimetas mu nime, sooviks võimalust kommenteerida.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Oli küll jah. Palun, palun!

15:43 Siim Pohlak

Härra Paul Puustusmaa ütles, et Siim tõesti paraku ei mõistnud, miks on vaja sellega kiirustada. Ma kinnitan, et ma olen endiselt sama arvamuse juures. Kui osutuvad tõeks jutud, et Siseministeeriumil on plaan likvideerida päästekomandosid, selleks et hoida kokku raha selle superandmebaasi loomiseks, siis minu meelest on see erakordselt kahetsusväärne ja tegu pole mitte ainult halva kiirustamisega, vaid üleüldiselt halva otsusega. Niipalju minu kommentaariks härra Puustusmaale.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. 

15:43 Alar Laneman

Kas tohib lisaaega kümme minutit?

15:43 Esimees Jüri Ratas

Kümme minutit ma ei saa anda, seadus ei võimalda. Kolme võimaldab. Palun!

15:43 Alar Laneman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan sellest, et ma olen väga selle poolt, et kaasaegsed tehnilised lahendused aitaksid meil luua turvalisemat keskkonda, et pahalased saaksid kiiresti kinni püütud, tõendid oleks vormistatud piisavalt ja korrektselt, kohtupidamine oleks õiglane, kuid efektiivne. Me teame, et kuritegevusega võitlemise juures on kaks kõige tähtsamat põhimõtet karistuse vältimatus ja kiirus. Kõne all olev eelnõu oma põhijoontes on väga hea eelnõu ja tulevik ongi selliste, ütleme nii, universaalsete, kiirete ja automatiseeritud lahenduste päralt. Nii et selle eelnõu eesmärk ja siht on õiged. Aga kavatsetavad sammud ja vahendid vajaksid minu arust veelgi rohkem lahtiseletamist ja mõned väga olulised aspektid, tundub, on arvestamata.

Järgnevalt annangi sellest lühikese ülevaate. Aga ma kardan, et ma pean osaliselt ennast kordama, sest üsna hästi on neid punkte tabanud ka näiteks Rene Kokk ja samuti Leo Kunnas just oma küsimustes ja Rene ka oma kõnes.

Aga kõigepealt põhjendused. Väga selgelt on tulnud välja ainult see eesmärk ja siht, et läheks kiiremaks ja paremaks. Kui me vaatame detaile, kuidas see täpselt käib, miks on just sellised lahendused valitud, siis me näeme, et küsitavusi on palju.

Kõigepealt turvalisus. Küsisin korduvalt, ja mis ma sain vastuseks? Kuigi alguses jäi mulje, et ettekandja üritab jätta sellist kuvandit, et lahendus on väga turvaline, siis minu konkreetsele küsimusele vastates ütles ettekandja, et ta ei väida, et see on turvaline, mis oli üsnagi ehmatav. Me kuulsime ka, et projekti alguses tehakse tavaliselt analüüs. Aga ettekandja vastusest minu küsimusele, kes selle tegi ja mis on põhilised järeldused või põhilised järeldused, jäi mulje, et seda ei ole olemas. Nii et siin on esimene suur küsimus.

Teine turvalisuse aspekt on seotud kaitseväelastega. Samuti küsisime, küsisime korduvalt, kui palju kaitseväelasi on sellega seotud ja miks, mis on see konkreetne põhjendus. Vastust ei ole. Kui vastus puudub, siis on põhjust jätkata küsimusega ja vastus leida, sest me ju ei tea, võib-olla on kõik hästi, aga võib-olla ei ole.

Mis tähendab, et on kasulik ja kiire? Need on suhtelised mõisted. Aga me lähemale ja konkreetsemaks minna ei jõudnud. Kui palju on kiirem, kui palju võidab aega, kui palju hoitakse kokku näiteks töötunde või töökohti? Kõike seda me kahjuks ei kuulnud.

Kui me räägime andmebaasidest ja koondamisest, siis algkoolitasemel matemaatika ütleb, et kui kas sõjalisel vastasel, sõjalisel luurel või kuritegelikul grupeeringul oli enne vaja osta ära või värvata üheksa inimest või kümme, kui palju neid andmebaase oligi, siis praegu piisab ühest. Neil tuleb kindlasti rahaline ja ajaline kokkuhoid. Ma loodan, et need asjad nii lihtsad muidugi ei ole, aga iseloomustamiseks see näide, ma arvan, on üsna paslik.

Edasi, milline on üldine strateegiline suund IT‑teenustes ja milline on kõne all oleva projekti koht seal, kuhu ta paigutub, kas see on millegi algus või on see olemasoleva kvantiteedi sidumine ja uue kvaliteedi loomine, see samuti ei tule välja. Ma arvan, et see näitab pealiskaudsust, kuigi loogika on siin olemas, et see peaks olema see suund.

Üldine korraldus ja poliitiline kultuur. Ettekandja oli siin seaduseelnõu kaitsel. Ma pean kahjuks tooma selle näite, et 11. jaanuari ERR‑i uudistes ettekandja ütles, et muudatusettepanekute ühendamine põhiseaduskomisjonis selle esimehe poolt on seadusvastane. See oli 11. jaanuaril. Viis kuud hiljem on see seaduspärane. Minu arust on see väga halb näide halva poliitkultuuri kohta. Siin on korduvalt kasutatud näiteid, et EKRE oli ise algataja ja poolt jne. See näide ütleb, et see ei ole nii vähe levinud praktika, kui me võib-olla tahaksime uskuda.

Ja selline üldine aspekt. Tegemist on ju tundliku teemaga, see puudutab inimeste isikuvabadusi, see puudutab teatud võib-olla põhjendamatuid hirme. Aga meie kohus on need küsimused ära vastata ja hirmud maandada. Me ju kõik aeg-ajalt loeme, et Suur Vend ähvardab. Tuuakse näiteid "Loomade farmist", Orwelli maailmast jne. Isegi kui need on lihtsalt põhjuseta hirmud ja konspiratsiooniteooriad, siis on riigijuhtide kohus need hirmud ja kahtlused maha võtta. Kui vaja, siis seletada mitu korda. Me kõik oleme kuulnud häid põhimõtteid kaasamisest, rahva arvamusega arvestamisest, demokraatiast selle laias mõistes jne. Iga inimene on loomulikult mures oma privaatsuse pärast, on mures oma õiguste pärast. Selles ei ole midagi taunitavat. Seletamine on samuti meie töö.

Võttes kokku: eelnõu eesmärgid ja suund on positiivsed, aga lahenduste puhul ei ole täit kindlust, et nad on vajalikud, turvalised ja läbimõeldud. Aitäh!

15:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Leo Kunnas, mis küsimus teil on?

15:51 Leo Kunnas

Minu nime mainiti. 

15:51 Esimees Jüri Ratas

Jah, ma olengi nüüd suure dilemma ees. Te soovite vastusõnavõttu.

15:51 Leo Kunnas

Jaa, ikka.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Aga palun täpsustage. Kas soovite Merry Aarti kõne peale vastusõnavõttu või Alar Lanemani oma peale?

15:51 Leo Kunnas

Sooviksin viimase peale. 

15:51 Esimees Jüri Ratas

Selge! Kuna ka Merry Aart teid mainis, siis ma olin segaduses. Aga palun!

15:51 Leo Kunnas

Ma kahte võimalust ei hakka enam nüüd kasutama.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Topelt ei saa jah.

15:51 Leo Kunnas

Nagu mu hea kolleeg Alar välja tõi, meie küsimused keskendusid mõjuanalüüsile. See on siin üks tähtsamaid komponente kogu selles asjas, et mis on selle uue andmebaasi mõju nii turvariski seisukohalt kui ka võimaliku pahatahtliku ärakasutamise seisukohalt ametiisikute poolt. Me ei saanud siin häid vastuseid nendele küsimustele. Ma täiesti usun kolleeg Andrei Korobeinikut, et ta heast südamest andis oma vastuseid, aga lihtsalt see, kui kolleeg Andrei ütleb, et see kõik on turvaline, ei saa ju meie jaoks olla päris piisav põhjendus või garantii, et see andmebaas saab turvaline olema. Kas on olemas mingid barjäärid või puhvrid, mis takistaksid ametiisikutel seda ära kasutamast mingitel oma mitte kõige puhtamatel eesmärkidel? Siia lisandub ka, ütleksin niiviisi, Hermani sündroom, kadunud agent Simmi järgi, kes lihtsalt olles andmebaaside võtmekohas, kasutaski neid täiesti halastamatult ära meile mitte headel eesmärkidel. Aga aitäh! 

15:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rene Kokk, teil on ka vastusõnavõtt. Sama probleem praegu juhatajal. Lihtsalt andke siis teada, kas Paul Puustusmaa osas te soovite seda rakendada või hoopiski Alar Lanemani osas.

15:53 Rene Kokk

Aitäh! Ma võtaks selle võimaluse Alar Lanemani osas. Tänan, austatud esimees, et te olete nii viisakas ja tunnete muret. Igal juhul aitäh teile! Niimoodi mõnusas tempos liigume edasi. Tahtsin öelda seda, et ei ole tõesti täna saanud vastust see küsimus, milliseid analüüse ja kui põhjalikult on tehtud. Seda sai ettekandjalt siin mitu korda küsitud. Milliseid analüüse näiteks on tehtud kaitseväelaste ja kaitseväe andmete ülekandmise kohta praegustest andmebaasidest sellesse suurde kõnealusesse ABIS‑esse? Mitmel korral seda küsiti, aga kogu aeg libiseti vastusest mööda. Lõpuks, kõige suurem asi, milleni me jõudsime, oli see, et ju eelnõu algatamise faasis kunagi midagi kuskil tehti või selle andmebaasi [loomise] mõtete juures. Tegelikult ei tulnud veenvaid vastuseid. Jätkuvalt on minu mõte ikkagi see, et me peaksime võtma hoo maha ja arutama seda eelnõu veel rahulikult. Vaatame rahulikult komisjonis kõik need ettepanekud veel läbi ja siis võtame selle, kui soov nii suur on, sügisel uuesti rahulikult ette ja lähme sellega edasi. Praegu peaks tagasi tõmbama selle menetlemisega.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:55 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma vist märkasin õigesti, et Paul Puustusmaa kasutas minu nime ja üldjuhul ma olen väga ...

15:55 Esimees Jüri Ratas

Ausalt öeldes seda nüüd ei oska täpselt öelda, aga Alar Laneman küll teie nime kasutas. Kas siis Alar Lanemani osas vasturepliik? Selge, palun! Noh, et pilt oleks selge lihtsalt.

15:55 Tarmo Kruusimäe

Selge. Üldjuhul ma olen nagu närb, kui töökaaslased kasutavad mu nime, siis ma ei pea vajalikuks vastata. Usuleige inimesena ma võin küll eksida, aga olen tähele pannud seda, et neljas patt on vist see, kui sa ei reageeri. Minu vaated võivad olla hästi kummalised, aga ma julgen väita, et medalil on seitse külge, lihtsalt tuleb natukene rohkem fantaasiat kasutada. Eelnõu esitaja ongi just see, kes sunnib mind selle asja siin praegu välja ütlema, et mitte teha surmapattu, kui ma ei reageeri sellele, kui ma näen murekohta. 

Eelmine ettevõtmine, mis Andrei Korobeinikul siin oli ja mida ta esindas, oli nn koerte Rate, et saame tasulise andmebaasi kuhugi. Nüüd on siis järgmine asi, mis toodab võib-olla isiklikku pensionisammast. See on lihtsalt üks vaatenurk. Me peaksime ikkagi tõsisemalt vaatama, et need asjad võiksid näida ka päriselt head, turvalised, mitte ainult seda, et nad on koššer lihtsalt seal paberi peal. Seega, see on ettevaatus. Ma pidasin seda vajalikuks välja öelda. Igaühel on erinev vaatenurk ja mida vähem me sellest räägime, seda rohkem tekib erinevaid vandenõuteooriaid.

See oli minu üks nägemusi. Keegi võib öelda, et see on meelevaldne, aga see on minu elukogemuse pealt, et usalda. Konservatism ongi see, et sa alalhoidlikult tunned mingit ohutunnet. Ma ei taha, et jälle tuleb mingi muu asi, mida keegi kuskil kuritarvitab. Aitäh!

15:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Helme. 

15:57 Mart Helme

Tänan selle võimaluse eest siit auväärsest kõnepuldist taas kord sõna võtta! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu arutades jääb vahetevahel mulje, nagu selle eelnõu kaitsjad, kirglikud kaitsjad, kujutaksid ette, et me elame 19. sajandi lõpuperioodil, kui Metsikus Läänes möllasid sellised tegelased nagu Willie the Kid ja muud revolvrikangelased, keda otsiti taga käsitsi joonistatud portreepiltide alusel, mis tihtipeale olid väga vildakad, sellepärast et kuskil oli ta habemega, kuskil oli ta ilma habemeta, keegi oli näinud teda kiilaspäisena, keegi oli näinud teda kaabuga. No ja püüa siis tuult väljal! Meil oleks just nagu samasugune olukord. Pätte ei saa kätte, sest meil ei ole moodsat näotuvastussüsteemi. No tegelikult on meil kaheksa erinevat andmepanka ja me elame 21. sajandis.

Võib-olla kõik teist ei ole erilised tele‑ ja filmivaatajad. Mina olen väga suur igasuguste põnevusseriaalide vaataja, see on üks lõõgastumisvorm minu jaoks. Ma viskan peast ära kõik selle, mis toimub siin saalis, siin majas ja poliitikas tervikuna, ja vaatan, kuidas elavad ja toimetavad enamasti fiktiivsed kangelased ja antikangelased. Ma tuletan teile meelde, et meie televisioonis on jooksnud selline suurepärane sari nagu "Mõrvaennetajad". Mõrvaennetajad on üks selline võitluspaar, kes kasutab superarvutit, mis omakorda kasutab kõikvõimalikke kaameraid metroodes, tänavatel, kontorites, pangaruumides jne, mis töötavad näotuvastussüsteemi alusel. Kui nüüd keegi püüab öelda, et seesama ei tule kasutusele meil pärast seda, kui me selle eelnõu heaks kiidame, siis see on vale. Loomulikult tuleb! Loomulikult tuleb! Kõnnite rahulikult mööda Viru tänavat, seal on kuskil mingisugune kaamerakene, see kaamera salvestab ja tunneb teid kohe ära: ahaa, see seal on Martin Helme, ahaa, see seal on Ruuben Kaalep, mis sellest, et tal praegu habe on, mis sellest, et Martinil on päikseprillid ees, mis sellest, et ta on kaabuga – tunneb ära.

Tänasel päeval me oleme siin, meil on saadikupuutumatus ja veel ei ole meil totalitaarset valitsust. Veel ei ole. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võitleb kõigi vahenditega, kaasa arvatud praegu siin saalis, et sellist valitsust meile ka ei tuleks. Aga ühel hetkel võib see nii olla.

Me lugesime üleeile Siim Kallase artiklit, mis juukseid peas püsti ajas – mul pole neid väga palju, aga no natuke ikka veel kerkivad –, kuidas protseduurilised tuleb ära lõpetada, olgu kindel tähtaeg, mille jooksul tuleb kõik eelnõud ära menetleda, ja mis hullud ideed tal seal veel olid. Ma küsisin ta käest koridoris: "Kulla Siim, kas sa tahad Põhja-Korea parlamenti või?" Mulle jäi mulje, et ta ei saanud üldse aru, millest me räägime, mis näitab seda, et ta tahabki Põhja-Korea parlamenti. Aga meie ei taha. Meie tahame, et me saaksime tõepoolest esitada protseduurilisi küsimusi, pommitada ettekandjaid küsimustega, pidada kõnesid, paljastada koalitsiooni teerullitaktikat ...

Palun lisaaega.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Kui palju?

16:02 Mart Helme

Kolm minutit.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

16:02 Mart Helme

... ja hoida elus parlamentarismi, parlamentaarset debatti. Noh, me võiksime ju öelda ka nii, nagu meil öeldakse kohtuprotsessi kohta, et meil on võistlev kohtuprotsess, prokurör versus advokaat ja vastupidi. Me teame, et selline võistlev kohtuprotsess, kui ta on aus, viib lõpuks tõeni. Sest mõlemad pooled on kohustatud, sunnitud protsessi maksimaalselt hästi ette valmistama, maksimaalselt tungima detailideni, missugused võivad olla süüdistaja trumbid, missugused on kaitse trumbid.

Täpselt seesama peaks toimuma siin saalis: võistlev protseduur. Ärme nimetame seda protsessiks, nimetame seda protseduuriks! Võistlev protseduur, mille abil me jõuame seadusloomes parima tulemuseni. Aga praegu me ei jõua. Nüüd tahab juhtiva koalitsioonipartei auesimees selle nulli keerata, et isegi seda ei oleks. No nii ei saa!

Me oleme kuulnud viimastel päevadel nõrkemiseni seda, kuidas kogu selle kurjuse juureks olen mina: mina kooskõlastasin, mina saatsin kooskõlastusringile. Tõepoolest tehti selgeks, et meil on IT‑süsteemid vananenud, ebaturvalised ja on vaja uut turvalisussüsteemi. Aga siin on üks asi, millele ei ole vastust saanud. Kus serveris, missuguses IT‑formaadis kogu seda informatsiooni hoidma hakatakse, seda ei ole meile öeldud. See on väga oluline. Kes kontrollib kontrollijaid ehk neid inimesi, kes sellele superandmepangale ligi pääsevad? Kui suureks see andmepank võib paisuda? Seletuskirjas öeldakse väga selgelt, et sinna tulevikus hakatakse lisama silmaiirist, DNA‑d ja muid vajalikke andmeid. Teiste sõnadega, meil on just nagu restoranis avatud arve. Me võime lõpmatuseni prassida, sest arve on avatud ja kunagi keegi tuleb, kes maksab selle kinni. Meil on siin samuti avatud arve, sinna pannakse kogu aeg juurde uued praed ja uued joogid – seekord küll mitte autosse. Millega see kõik lõpeb? Seda teab vaid vanajumal taevas ja seda ei ütle meile need, kes kirglikult kaitsevad seda, et nad saaksid selle andmepanga enda käsutusse.

Lõpetuseks. 1940. aastal otsisid okupatsioonijõud tikutulega metsadest, maakodudest, linnakeldritest ja pööningutelt meie kaitseväelasi, meie politseinikke, meie muid avaliku elu tegelasi. (Juhataja helistab kella.) Lõpetan. Nüüd saavad nad selle andmepanga, kui nad peaksid jämeda otsa enda kätte saama, tänu meile. Aitäh!

16:05 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Teie aeg! Aitäh! Ruuben Kaalep, palun! Palun mikrofon!

16:05 Ruuben Kaalep

Aitäh! Tõepoolest, see probleem ja oht, mille Mart Helme oma kõnes välja tõi, on väga reaalne, ehk kui meil on selline tohutu andmebaas, ühtlasi on meil tänavanurkadel kaamerad, meil on riigiasutustes igasugused tehnoloogilised isikutuvastamise vahendid, siis neid süsteeme omavahel ühendada on väga lihtne ja selle kaudu on omakorda väga lihtne tekitada kõikehõlmav süsteem, mis annab selle süsteemi haldajatele ja omajatele igal hetkel väga lihtsa ja võimsa ligipääsu inimeste asukohale, nende tegevusele jne. See on väga reaalne, sest selle kohta me näeme näiteid, mis ei ole ainult kusagilt põnevus‑ või õudusromaanidest võetud. Esimene näide on Hiina. Hiina on riik, mida me oleme mitmetes välispoliitilistes debattides siinsamas saalis hiljuti käsitlenud. Ja Hiina, Puna-Hiina kommunistlik režiim kasutab täpselt sellist näotuvastustehnoloogiat, eriti oma mässulistes provintsides, vähemusrahvaste kontrollimiseks, ta kasutab seda teisitimõtlemise mahasurumiseks. See on täiesti selgelt totalitaarne käitumisviis. Teine selline näide on suurkorporatsioonid, mis omavad sotsiaalmeediat, mis samuti oma andmebaase omavahel ühitades saavad luua tohutult suure andmekogu, mis hävitab privaatsuse põhimõtteliselt sel kujul, nagu me seda teame.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Martin Helme, palun!

16:08 Martin Helme

Aitäh! Ma tahaksin ka teha repliigi. Esimene pool sellest repliigist käib tõepoolest selle kohta, et väidetavalt oleme meie eelmise valitsusega kogu selle kurja eelnõu taga. Tegelikult on lugu ikka hoopis muud moodi. Esiteks, kogu seda plaani hakati pidama juba enne seda, kui Konservatiivne Rahvaerakond sai valitsusse, selleks eraldati lausa rahagi. Mul on kuri kahtlus hinges, et hakati ka kohe neid andmeid koguma, millisel juhul on tegemist illegaalse andmetöötlusega. Siin peaks mõnede inimeste pead veerema, aga seda peab veel kontrollima. Teiseks, see, kuidas süvariik seda andmebaasi ideed müüs, mitte ühele ministrile, vaid mitmele ministrile, oli see, et müüdi valega. Kolmas oluline asi on loomulikult see, et kui me saime aru, mis selle eelnõu sisu on, siis me panime ta ju eelmises valitsuses seisma. Ta ei jõudnud kooskõlastusringidest kaugemale. Selleks kooskõlastusringid ju ongi.

Aga sellest jälgimisühiskonnast, millest siin juttu oli, ma loeksin teile ikkagi ette. Me oleme häbiväärselt vähe saanud lugeda George Orwelli "1984". Loen siit lõigukese ette: "Armastusministeerium oli hirmuäratav asutus. Sel ei olnud ühtki akent. Winston ei olnud kordagi käinud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli võimatu pääseda muidu kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida läbi traattõketest, raudustest ja peidetud kuulipildujapesadest labürindi. Isegi selle välimisele kaitsevööndile viivail tänavail lonkisid musta mundriga gorillanäolised valvurid, kes olid relvastatud jätkuliste nuiadega." Aitäh!

16:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme.

16:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud armsad kolleegid! Siin Riigikogu koridorides on viimastel päevadel ja isegi täna olnud küsimusi, miks me seda eelnõu nii jäigalt vastustame. Sellel on õige mitmeid põhjuseid ja nendele on siin täna väga palju ka tähelepanu juhitud. Näiteks Henn Põlluaas juhtis nendele korduvalt tähelepanu oma küsimustes.

Mina ütleks, et me kindlasti ei ole uuenduste vastu. Aga alustame sellest, et üsna algusest peale, kui praegune valitsus tõi nimetatud eelnõu parlamenti ja kogu menetlusprotsess algas, oleme me kogenud, et konstruktiivne dialoog on takerdunud. Hetkel me näeme, kuidas kõikidele meie ettepanekutele jõuda mingitelegi kompromissidele vastatakse aina jäigema teerulliga. Näeme, et koalitsiooni poolt toimub sõna otseses mõttes põhimõtteline jonnimine ja sellest on tegelikult väga-väga kahju.

Sellest on täna samuti mitu korda räägitud ja seda on ka propagandavõttena meediasse paisatud, justkui endine siseminister Mart Helme oleks selle seaduseelnõu autor. Tegelikult on sellest ju räägitud, et ta saatis selle seaduseelnõu ainult kooskõlastusringile. Me teame, et kooskõlastusringil võib juhtuda igasuguseid asju. Tema ajal ei jõudnudki see seaduseelnõu mitte kusagile. Kui me vaatame seda seaduseelnõu, mille tema saatis kooskõlastusringile, ja seda, mis on praegu siin Riigikogus, siis me väga selgelt näeme, et juba puhtmahuliselt on nende kahe eelnõu vahe neli A4‑lehte. See tähendab seda, et sinna on tulnud väga palju lisandusi. Kõigi nende lisanduste kohta oleme üritanud esitada küsimusi, saada selgust, tegime ka muudatusettepanekuid, millega juhtisime tähelepanu ohukohtadele, mida aga komisjonis ei arvestatud, mistõttu olemegi jälle selles seisus, kus me oleme.

Hea kolleeg Siim Pohlak juhtis tähelepanu s.a 15. jaanuaril Postimehes ilmunud artiklile, kus räägitakse sellest, kuidas uusim tehismõistus suudab näo põhjal tuvastada isegi inimese poliitilised vaated. Me teame, et tõepoolest on areng tehisintellekti suunas meeletult kiire. President Kaljulaid on isegi soovitanud, et me peaksime hakkama mõtlema seksist robotiga. Noh, kui tehisintellekt nii kaugele areneb, eks me siis hakkame tõenäoliselt ka neid küsimusi parlamendis arutama. Aga siiski me peaksime juba täna väga tõsiselt võtma kõigi seaduseelnõude juures seda tehisintellekti kiire arengu aspekti, sest sellest lähtuvalt on ka ohukohtade areng sama kiire. Ma pean silmas meie isikuandmete turvalisust ja nende võimalikku sattumist võõrastesse kätesse. Seda võimalust ei maksa sugugi mitte alahinnata.

On räägitud ka murest, mis on lihtsate kodanike südames. Nimelt sellest, et kui näiteks peaksid mandaadi saanud valitud ja mandaadi andnud valijad selle aja jooksul, mis jääb korraliste Riigikogu valimiste vahele, jääma milleski kardinaalselt erinevatele seisukohtadele, olema eri meelt ning seetõttu tekib valijatel vajadus oma eri meelt olemist mingite otsuste suhtes avaldada meeleavaldustel, siis nagu me nägime 11. aprillil, saatis valitsus talle mittemeeldiva arvamusega ja talle mittemeeldivate inimeste vastu, kelles ta nägi ohtu oma eksistentsile, suurel hulgal jõustruktuure: politsei, politsei eriüksuse koerad, riietas terviseametnikud politseivormi. Kuna praegu ei ole sellist superandmebaasi veel olemas ja rahvast saab ohjata vaid toore jõuga, nagu mujal maailmas pidevalt näeme, nii ebademokraatlikes, kuid paraku ka demokraatlikes riikides, siis on päevselge ...

Lisaaega paluks.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Kui palju?

16:14 Helle-Moonika Helme

Kolm minutit.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Palun!

16:14 Helle-Moonika Helme

... et mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides käib vilgas töö ja tegevus selle nimel, et rahvast saaks allutada totalitaarsele jälgimisühiskonnale. Eesmärk on muidugi see, et keegi isegi ei julgeks enam mõelda, et ta tahab kunagi kusagile minna avalikult meelt avaldama, sest ta teab, et juba mõte sellest võib tema silmaiirisest näha olla, kui ta supermarketis oma igapäevaoste teeb. Noh, valitsustele see muidugi meeldiks, ei pea enam koertega oma rahva vastu minema.

Aga nii nagu Alar Laneman oma sõnavõtus mainis teatavaid julgeolekuohte ja ka Mart Helme oma kõnes nimetas, et seal on üks nüanss veel. Seda andmebaasi saavad ilmselt kasutama hakata ka välismaised struktuurid. Eelnõust seda välja ei loe, aga erinevates komisjonides on seda põhjusena välja toodud. Mina ei ole väga kindel, et meie politseinikud, kaitseväe tegevväelased, eridemineerijad ja teised tahaksid, et nende biomeetrilised andmed, DNA ja näotuvastus oleksid ühes digitaalses andmebaasis kättesaadavad. Mart Helme rääkis juba, mis toimus 1940. aastal. Aga ka nüüd me teeme oma inimeste kohta detailse andmebaasi, mida Kremli küberitel on ülimõnus maha kopeerida ja võimaluse korral kasutada. Ma arvan, et meie politseinikud ja kõrgemad sõjaväelased peaksid päris mures olema, et nende biomeetrilised isikuandmed on ühe kliki kaugusel.

Kõige selle tõttu, mida ma teile siin oma kõnes rääkisin ja mida on [rääkinud] väga paljud meie fraktsiooni saadikud, ja mitte ainult nemad, ka Tarmo Kruusimäe on tulnud selles mõttes nagu meie fraktsiooni, teen ma siinkohal selle eelnõu kohta katkestamisettepaneku. Aitäh!

16:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

16:17 Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, nii nagu eelkõneleja ütles, tunnen ma väga suurt muret selle pärast, kuhu täna võimulolev valitsus on Eesti riiki ja meie ühiskonda viimas. Ma usun seda, et kui Siim Kallas, püüdes EKRE‑t mustata, väitis, et Lenin ja Kaljurand – või kes ta pagan oli? Kingissepp! – pööravad seepärast rõõmust hauas ümber, siis tõepoolest, nad pööravad ümber, aga hoopis rõõmust sellepärast, et selline ühiskond, millest nemad unistasid ja mida tahtsid luua, saab tõeks tänase valitsuse käe läbi.

Ja kõige kurvem, ma kujutan ette, on see, et suurest murest ja nördimusest pööravad ümber ka kõik need mehed ja naised, kes on Eesti vabaduse ja demokraatia eest võidelnud ja langenud. Nende hulka kuuluvad minu mõlemad vanaisad, kes võitlesid vabadussõjas, minu vanavanaisa, kes oli Eesti sõjaväe esimene tervishoiuülem, minu tädimees Andres Larka, vabadussõjalaste presidendikandidaat, kes täpselt samasuguse katse tõttu luua kontrollitud ja düstoopset politseiriiki pidi kannatama koos sadade teiste vabadussõdalastega, ja kõik muud, ülejäänud, kogu meie Eesti rahvas. See ei ole see, kuhu me peame liikuma. Me oleme olnud sellises ühiskonnas ja mitte iialgi sinna tagasi ei lähe. Aitäh!

16:19 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Teie aeg! Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Kaheksa minutit.

16:19 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Eks siin ole mitugi asja juba ära öeldud, aga tuleb mõned asjad üle käia. Mind väga-väga häirib, et kogu seda eelnõu on algusest saadik müüdud valedega. Seda müüdi valega endisele siseministrile Mart Helmele, seda müüdi valega endisele siseministrile Alar Lanemanile. Seda müüdi valega, kui ta oli menetluses, komisjonile. Neid valesid, küll mul on kahju, ei saanud siin välja tuua meie praegustele läbirääkimistele eelnenud komisjoni ettekande ajal, sest ka komisjoni ettekandja Andrei Korobeinik ei olnud meiega aus, vaid jätkas nende valede ketramist. Loomulikult on seda müünud avalikkusele valega siseminister Kristian Jaani, aga nagu me märtsikuu alguses juba tõdeda võisime ja ära õppisime, siis meie siseministril tuleb valetamine kergesti nagunii.

Ma toon teile näiteks ühe lihtsa vale, millega alustati siin Riigikogus seda juttu: meil on seda eelnõu vaja, sellepärast et Euroopa Liit nõuab. No millist koeraokset ei ole püütud müüa Riigikogule maha selle jutuga, et Euroopa Liit seda meilt nõuab, alates sõnavabaduse piiramisest ja lõpetades mingisuguste absurdsete järelevalvemeetmetega. Ilmselt arvab meil osa ametnikke ja poliitikuid, et kui lüüa peale tempel "Brüssel nõuab", siis see asi läheb kuidagi paremini Riigikogu menetlusest läbi. Ma ütleksin täpselt vastupidi: niipea kui selle jutuga tullakse mõnda eelnõu maha müüma, tulevad mul kohe tundlad välja ja ma hakkan muretsema, et seal on nüüd mingi sigadus küpsemas. Jah, on küll sigadus, totaalne sigadus, väga ohtlik sigadus on küpsemas.

Kuigi komisjoni ettekandja jutust nagu seda väga kätte ei saanud, siis komisjonis sai see küll selgeks, et antud eelnõu on blankoveksel. Me võime ju siin valetada, vassida või keerutada või lolli mängida, kuidas keegi tahab. Aga eelnõus ei ole midagi kirjas silmaiiristest või DNA‑dest. Ei peagi olema. Eelnõus on loodud mehhanism, mis tulevikus võimaldab hakata liitma sinna silmaiiriseid ja DNA‑sid ja kõiki tehnoloogiaid, mille kohta me veel isegi ei tea, et nad olemas on. See loob võimaluse.

Saime selgeks, et selleks piisab siseministri käskkirjast. No see on küll õige äge lävend suure venna, totaalse jälgimisühiskonna järgmiseks sammuks: ei ole enam üldse vaja parlamenti tulla, ei ole isegi valitsusse vaja minna, piisab siseministri käskkirjast, mille ametnikud valmis nahistavad ja süvariigi eestvõitlejad lauakesele panevad ilusa jutukesega sellest, kuidas meil on vaja natuke IT‑süsteemi uuendada: "Ja noh, kuna tehnika areneb ja maailm areneb ja ega te nüüd tagurlased ei ole, siis paneme sinna selle väikese asjakese ka sisse. Ja muuseas, see läheb meile maksma 16 või 17 miljonit, aga seda on vaja sellepärast, et kõik asjad kukuvad muidu kokku ja kui me seda kohe ei kuluta, siis varsti enam ei ole Eestis võimalik üldse mitte midagi teha, ei saa te ID‑kaarte, ei saa juhilube, ei saa mitte midagi." Ja siis, kui see 16 või 17 miljonit on valega võetud ja ära kulutatud, tehakse sellega üks andmebaas, mida tänane andmekaitseseadus ei luba üldse teha. Sellepärast meil ongi ju täna vaja siit läbi rammida, nui neljaks, nii et tükid taga, et tegelikult on see andmebaas ilmselt juba valmis, vähemalt osaliselt on juba tehtud ära need asjad, mida seadus ei võimalda. See on lihtsalt vaja tagantjärele ära vormistada. Siis meile öeldakse: "Ei, need teised, ülejäänud, mille kohta me ütlesime teile, et me paneme need kinni, me neid teisi, ülejäänud andmebaase tegelikult ikkagi kinni ei pane, need jäävad ka alles."

Ja ah soo, see pidi olema vajalik Euroopa Liidu jaoks. Aga ei, see ei ole tegelikult vajalik Euroopa Liidu jaoks. Kõik Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö erinevad infovahetused on meil nendes teistes, varasemates, mittekinnipandavates andmebaasides ju nagunii olemas, nende jaoks tullakse järgmises riigi eelarvestrateegias nagunii lisaraha küsima. No lihtsalt uskumatu jultumus, millega meile seda müüakse.

Ma arvan, et see on üks osa vastusest, miks seda nii kangesti vaja on. Kahtlemata, üks osa vastusest võib ka see olla, et ongi tehtud illegaalselt meil üks andmebaas valmis, võib-olla seda juba kasutataksegi illegaalselt. Ja nüüd inimesed, kes on seda teinud ja kelle võiks selle eest vangi panna, muide, peavad kiiresti-kiiresti jäljekesed ära kustutama.

Aga teine osa põhjusest, miks me siin madistame juba nädal aega järjest või tegelikult kauem, me oleme ju poolteist kuud järjest selle teemaga maadelnud ka komisjonis, on ilmselt see, et koalitsioon on sellest teinud enda jaoks tahtevõitluse küsimuse: kelle tahe jääb peale, kas koalitsiooni teerullitahe või opositsiooni kiuslike inimeste tahe? Ei no mis siis ikka, kui on tahtevõitluse küsimus, siis on tahtevõitluse küsimus. On jõllitamisvõistlus, kes esimesena silma pilgutab. Mulle tundub, et inimesed on alahinnanud meie tahet ja  võitlusvalmidust.

Ajakene hakkab otsa saama. Selle eelnõu kohta võiks pidada tunniajase loengu, aga vist ei anta aega. Kordame ikkagi üle. See on jälgimisühiskonna seadus, see on suure venna seadus, see on totalitaarse ühiskonna instrument. Jah, sinna saab tulevikus panna DNA‑andmeid. Jah, seda saab ristkasutada. Jah, seda andmestikku jagatakse vajaduse korral võõrriikidega. Jah, seda kasutust saab hiljem laiendada. Jah, sinna saab uusi asju juurde panna. Mitte keegi ei suutnud ära vastata kogu selle aja jooksul, mil seda on siin poolteise kuu jooksul menetletud, et aga milleks seda ikkagi vaja on. Kui vanad andmebaasid alles jäävad, siis milleks seda vaja on? Kui öeldakse, et seda ei hakka keegi kasutama, siis milleks seda vaja on? Kui öeldakse, et seal on hirmus toredad suured seinad vahel ja andmed on üksteisest lahti haagitud niimoodi, et keegi tegelikult teada ei saa, siis milleks tehakse andmebaas, mida tegelikult kasutada ei saa? 

Ma veel kord ütlen omaenda kogemusest ministrina. Ma olen oma silmadega näinud, kuidas see jutt, et andmebaasis käimisest jääb alati jälg maha, lihtsalt ei vasta tõele. No lihtsalt ei vasta tõele! Rahandusministeeriumi ühel allasutusel oli turvaintsident ning avastati, et on käidud andmebaasis sees edasi ja tagasi jälgi maha jätmata. Aastate kaupa on võetud, mida tahetakse, ja keegi ei tea, me keegi ei tea. Kui me selle tagauksekese kinni panime, siis natukese aja pärast ärkas üks riiklik julgeolekuasutus, kes ütles, et neil oleks vaja hakata sinna andmebaasile ligipääsu saama. Ärge tulge mulle rääkima, et seda kasutavad ainult inimesed, kelle me tuvastame, ja ainult juhul, kui see on hirmus vajalik. Ärge tulge üldse rääkima seda, kuidas see on kurjategijate püüdmiseks. Seda muinasjuttu võib rääkida meie tänane siseminister sama veenvalt, nagu ta rääkis neid teisi muinasjutte aprillisündmuste käigus. Nende muinasjuttude rääkimisega hävitatakse veelgi enam enda tõsiseltvõetavust ja aetakse veelgi enam inimesed tagajalgadele selle ohu ees, mida me näeme. Aitäh!  

16:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reitelmanni.

16:27 Urmas Reitelmann

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Ma hakatuseks – äkki ma kukun lobisema – küsin kohe kolm minutit lisaaega.

16:27 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!

16:27 Urmas Reitelmann

Aga äkki ei hakka ka. Alati on sellist teoreetilist keskustelu hea isiklike näidetega rikastada. Ma tooksin teile paar isiklikku näidet. Kõigepealt, Martin Helme mainis George Orwelli raamatu kangelast Winstonit. Head koalitsioonikaaslased enamasti teavad, enamus neist teab, et minu koera nimi on Winston. Ja miks ma Winstonist räägin? Minu Winston on andmekogus, see andmekogu puudutab tema terviseandmeid. Seda saavad vaadata meedikud, st veterinaarid, kui midagi peaks juhtuma. Sinna andmekogule on juurdepääs ka Winstoni kindlustusseltsil. Kuna ta on kindlustatud, siis osaliselt ma saan mingid summad tagasi, kui on vaja raviks raha. Härra Korobeiniku innustaval eestvõttel me seadustasime üleriigilise andmebaasi. Mis muutub minu ja Winstoni elus paremaks, kui tema andmed on selles üleriigilises andmebaasis? Mitte midagi. Winstoni elukvaliteet sellest paremaks ei lähe, minu elu lihtsamaks samuti mitte. Aga kellel läks? Andmebaasi loojal. Hunnik raha.

Teine isiklik tähelepanek. Mind pidas kunagi aastaid tagasi politseinik väga väikese kiiruseületamise eest kinni ja küsis, kas mul on varasemaid kiiruseületamisi. Mina ütlesin, et ei ole, ma tavaliselt kulgen põhjamaiselt. Ta ütles, et aga lähme vaatame. Ta kutsus mind politseiautosse. Mina istusin sinna taha pingile ja nägin displeid või kuvarit, kuhu minu isikuandmed sisse söödeti. Esimene asi, mis minu pildiga koos sinna tekkis, oli punane märge, et ma olen relvastatud. Miks on tavalisel liikluspolitseinikul vaja teada, et ma oman tulirelvi ja need on legaalsed? Mis see siia puutub? Minu meelest täiesti irrelevantne teadmine tavalises liiklusolukorras. See selleks.

Aga andmebaasid on meil ju tegelikult juba tükk aega. Pronksimässu ajal, mäletate, kaitsepolitsei ütles: "Märatsejad, tulge ja andke ennast üles, muidu me teeme teid kindlaks!" See arvutitarkvara oli toona juba kaitsepolitseil olemas. Nad said võrrelda passipilte ja videost ülesnopitud üksikuid märatsejaid. Loomulikult oli see aeglane, primitiivne ja tänapäeva võimalustega võrreldes ikka väga-väga vilets. Aga see oli juba olemas, juba toona meid jälgiti.

Täna on siin küsitud, miks me kiirustame või miks nemad siin kiirustavad. Aga asi on ju ülimalt lihtne. Asi on ju selles, et sellised kahtlased asjad tuleb läbi suruda siis, kui kõigil on juba kõrini, inimesed on väsinud, tahaks minna oma roose kastma ja muru niitma. Sellepärast.

Aga tegemist on ABIS‑e näol ikkagi jälgimisühiskonna ehitamise täiesti uue tasandiga Eesti Vabariigis. Riigikogu asi või ülesanne on asjad selgeks rääkida. Keda me täna siin näeme? Me näeme siin konservatiive. Istuvad ja on mures. Valitsuserakonnad töötavad pingeliselt oma kabinettides, tohutu pinge all.

Loomulikult on IT‑süsteemid meil viletsad. Nii nagu Martin Helme ütles, maksuamet oli hädas sissemurdjatega. Tõenäoliselt oli kapo see, kes tahtis uuesti juurdepääsu nendele andmetele. Meie meditsiiniandmebaasid ei ole ühildatavad. Kui meist keegi satub täna EMO‑sse, ja oletame, et me oleme teadvuseta, siis EMO arstidest mitte keegi ei näe, millised on meie allergiad või äkki keegi on, ma ei tea, diabeetik, et ceteraet ceteraet cetera, eks ole. Ja vastupidi, ka perearst ei näe oma andmebaasist, et tema patsient on sattunud erakorralise meditsiini osakonda. Need on eluliselt tähtsad andmed, eks ole, aga ei klapi omavahel. Me raiskame 17 miljonit mingi jama peale, millest meie elu paremaks ei lähe, samas kui meil on asju, mida tuleks teha nüüd ja kohe, viivitamata.

Loomulikult on IT‑lahendused Eestis lootusetult vananenud. Reformierakond ei ole aastaid sinna süsteemselt raha juurde pannud ega ole esitanud ka nõudeid. Süsteemid omavahel ei ühildu, kümned ja sajad miljonid eurod on kulutatud erinevate riigiasutuste infosüsteemide arendamiseks. Tulemus on ikka väga nadi.

Jälgimisest. Euroopa parlamentaarses assamblees oli COVID‑i passidest juttu. Kõik delegatsioonid olid äärmiselt murelikud, ütlesid, et see on inimõiguste piiramine, inimeste jälgimine ja ebaproportsionaalne. Kõik olid ühte meelt. Siis tuli Bundeskanzlerin Angela Merkel, kes lõpetas selle diskussiooni ja ütles, et juulis tuleb äpp. Kõik. Igasugused inimõiguste diskussioonid sellega lõppesid. Mulle tundub, et siin on täpselt sama muster. Me läheneme ikkagi sellele, kuhu hiinlased on juba jõudnud. See on tegelikult muret tekitav. Veidral kombel on meedia vait. Nad peaksid praegu küsima, milleks seda vaja on ja kellele seda vaja on. Kõrvulukustav vaikus on selle asemel.

Lõpuks võiks ju küsida, mis ühe Kohtla-Järve bussijuhi või näiteks Haapsalus lapsepuhkusel oleva ema elus muutub kvaliteetsemaks ja paremaks selle 17 miljoni euro eest. Vastus on: mitte midagi ei muutu. Küll aga muutub sellel IT‑arendajal, 17 miljoni võrra muutub tema elu paremaks. Selliseid küsimusi me peaksime esitama alati, kui me mingisuguseid kaalukaid otsuseid vastu võtame: mis see meie elus paremaks teeb? Aitäh!

16:35 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Uno Kaskpeiti.

16:35 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Räägime taas ...

Vabandust, kolm minutit juurde!

16:35 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit juurde.

16:35 Uno Kaskpeit

Räägime taas eelnõust, millega soovitakse luua uus andmebaas nimega automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem ehk lühendatult ABIS. Selle andmebaasi loomine läheb maksma kokku ligemale 17 miljonit eurot. 17 miljonit eurot andmebaasi loomiseks, milleks otsene praktiline vajadus puudub ja mis on pigem järjekordne samm jälgimisühiskonna suunas.

Eelnõu kohaselt hakatakse sellesse plaanitavasse andmebaasi kandma lisaks diplomaatilise passi kasutajate, rahvusvahelise kaitse taotlejate, elamislubade taotlejate ning Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete alalise elamisõiguse registreerimisel andmekogusse kantavatele andmetele ka kõikide isikut tõendavate dokumentide taotlejate andmeid, demineerimistööga seotud tegevväelaste andmeid, riiklikus ekspertiisiasutuses töötavate isikute andmeid, politseiametnike andmeid, päästeametnike, kes tegelevad demineerimisega, andmeid, väärteomenetluses osalenud isikute andmeid, kinnipeetavate, kes kannavad karistust vangistusasutuses, andmeid jne. Seega hakatakse massiliselt koguma erinevaid isikuandmeid. Nendeks andmeteks on seaduseelnõu kohaselt isikute näokujutised ehk fotod, sõrmejäljed, peopesajäljed, aga eelnõu arutelude käigus on selgunud, et koguma hakatakse ka silmaiirise kujutisi ja DNA‑proove.

See on kõigile mõistetav, et väljastpoolt Eestit riiki sisenenud isikute kohta ongi mõistlik andmeid koguda, et tagada meie riigi julgeolek ja siseriiklik turvatunne. Aga selleks on alates 2007. aastast kasutusel Schengeni viisaruumi ühtne andmebaas SIS II, kuhu on koondatud andmed probleemsete isikute kohta, kes on sisenenud Schengeni viisaruumi ja liiguvad viisavabalt liikmesriikide vahel. Järelikult on ABIS selleks, et koguda andmeid meie oma inimeste kohta.

Küsimuse peale, miks on neid andmeid vaja koguda veel ühte järjekordsesse andmebaasi, kui senini on igal asutusel oma tööks vajalikud andmed olnud kõik kättesaadavad olemasolevatest andmebaasidest, mida on kokku üheksa ja mis jäävad uue loodava andmebaasi kõrval paralleelselt toimima, vastati, et selle andmebaasi olemasolu korral on näiteks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil hea välistada kuriteopaigalt saadud sõrmejälgede hulgast politseinike sõrmejäljed. Kas see ei tundu naeruväärse selgitusena? Kas tõesti arvatakse, et meie kriminaalpolitseinikud ei tea, kuidas sündmuskohal käituda, ja nad jätavad sinna oma sõrmejälgi või DNA‑d? Kas tõesti arvatakse, et kaitsevägi või päästeteenistus ei tea, kus ja milline demineerija on lõhkekeha kahjutuks tegemas, et koguda nende DNA‑d põhjendusega, et siis saab vigastuse korral tuvastada, kellega tegu oli? Samamoodi on küsitav vajadus koguda andmebaasi andmeid vanglas karistust kandvate isikute kohta. Need isikud kannavad juba karistust, järelikult on uurimisega nende süü tõendatud, kohuski on selles veendunud olnud ning nad süüdi mõistnud. Järelikult on politseis vajalikud andmed, et teo toimepannud isikut tuvastada, olemas olnud. Sellest peaks ju piisama. Milleks neid veel eraldi kuskile koguma hakata? Mida nendega peale hakatakse?

Nüüd me jõuamegi väljendi "jälgimisühiskond" juurde. ABIS‑andmebaasi rakendamisega käivitub võimalus valimatult iga isikut mis iganes põhjusel tuvastada ja isikustada, omada niimoodi ülevaadet igast tema tegemisest, tervislikust seisundist, juhuks kui näiteks on vaja elundidoonorit, tema reisimistest ja lähedastest. Võimalused avarduvad, kuid kelle jaoks?

Muidugi on oluline roll ka sellel, et mõni IT‑ettevõte saaks priske rahasüsti, ikkagi 17 miljonit, selle eest, et teha andmebaas, mida tegelikkuses vaja ei ole.

Seda seaduseelnõu ei ole võimalik toetada ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda ei toeta, sest meie ei toeta inimeste põhjendamatut jälgimist ja kümnetes miljonites riigi raha raiskamist, samal ajal kui kärbitakse laste huvihariduse rahastamist, hävitatakse Eesti kaitsevõimekust ja kultuuri. Tänan tähelepanu eest!

16:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

16:42 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

16:42 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me oleme tunnistajaks äärmiselt kahetsusväärsetele protsessidele, et Eesti demokraatiat ja vabadust püütakse just nimelt nende demokraatlike võimaluste ja vahendite kaudu jalge alla trampida. EKRE viib siin Riigikogu saalis juba viiendat päeva läbi obstruktsiooni, et takistada orwelliliku ja düstoopse jälgimisühiskonna loomist, mida võimul olevad Reformierakond ja Keskerakond üritavad hetkel konkreetse eelnõu 366 abil jõuga läbi suruda.

Tegelikult ei ole need viis päeva mitte ainukesed, mil me oleme võidelnud selle eelnõu vastu, vaid sellele eelnevad ju ka kõik lugematud tunnid komisjonides, meie ettevalmistatud muudatusettepanekud, et vähegi panna koalitsiooni mõistma nende tegude kahjulikkust – et mitte ütelda: kuritegelikkust – Eesti rahva ja riigi suhtes.

Paratamatult tekib déjà-vu-tunne, et kõik see, kuhu meid viia tahetakse, on juba olnud. Oleme juba kord olnud ühiskonnas, kus iga inimene oli totaalse kontrolli all, iga inimese kohta oli võimuloleva režiimi repressiivorganitel sisse seatud personaalne toimik. Tänapäeva tehnilised vahendid on aga nende aegadega võrreldes võrreldamatult arenenumad ja tulemus, kui seda sama kurjalt kasutatakse, võib olla kirjeldamatult fataalsem.

Valitsuse loodavasse superandmebaasi kogutakse erinevaid andmeid, mis toona, kui Eesti oli okupeeritud, oli õnneks veel võimatu. Kõik inimeste tuvastamist võimaldavad biomeetrilised andmed ehk sõrmejäljed, peopesajäljend, silmaiirisekujutis, foto ja automaatset tuvastust võimaldav näokujutis, isegi tema häälbiomeetria, kõnnak ja muu selline koondatakse uude superandmebaasi. Osa neist asjadest võetakse üle teistest andmebaasidest, suurt osa hakatakse alles koguma. Juttu on olnud ka inimeste ja kaitseväelaste DNA‑st.

Kuna eelnõu põhjal täieneb uute biomeetriliste andmete loend jooksvalt, siis ei kujuta me ettegi, kuhu sellega välja võidakse jõuda. Kõige drastilisem on, et eelnõu tutvustaja, komisjoni ettekandja, valetas meile otse näkku, korduvalt öeldes, et uusi andmeid koguma ei hakata. See ei vasta ju tõele. Seletuskirjas on must valgel kirjas, et sinna koondatakse olemasolevad biomeetrilised isikuandmed, nagu sõrmejäljed, näokujutis jne, mis ma ka ette lugesin, ja tulevikus muud võimalikud andmed koos silmaiirise, häälbiomeetria, kõnnaku ja muu sellisega. Ühesõnaga kõik, mida suudetakse tulevikus leiutada ja välja mõelda. See andmebaas saab olema üha suurem ja suurem, üha kõikehõlmavam ning ei piirdu ainult olemasolevate andmetega. Ja kõige selle laiendamiseks on vaja ainult ministri määrust, ei midagi muud.

Väidetakse, et kõnealused andmed on eraldatud isiku nimest ja neid ei ole võimalik kokku viia. Ometi on kõikidel superandmebaasi kasutajatel nn võti, mis viib nime ja biomeetrilised andmed kokku. Igat lukku, mille inimene on loonud, saab ka inimene murda.

Võiks ju öelda, nagu valitsus kinnitab, et see aitab edaspidi kurjategijate identifitseerimisele kaasa. Tõsi, kuid äärmiselt kaheldav on terve ühiskonna ja kõikide inimeste käsitlemine potentsiaalsete kurjategijatena. Kes välistab andmebaasi lekkimise või selle kuritarvitamise? Kes välistab selle sattumise küberkurjategijate või meie vaenlaste kätte? Seda enam, et server, mis andmebaasi sisaldab, kavandati viia Eestist välja. Mis välistab nn võtme sattumise võõrastesse kätesse? Miks me tekitame senistele andmebaasidele juurde veel ühe ja suurendame seeläbi võimalikke turvariske? Miks on sellega nii kiire, et koalitsioon keeldub igasugustest aruteludest, ettepanekutest ja kompromissidest, mida EKRE on korduvalt välja pakkunud? Küsimusi, millel puudub vastus, on mustmiljon. Menetluse kiirendamiseks võeti Riigikogu päevakorrast välja isegi mitmed muud olulised eelnõud.

EKRE‑t süüdistatakse alusetute hirmude õhutamises, Riigikogu töö takistamises ja parlamentaarse demokraatia umbejooksutamises. Lenin ja Kingissepp pööravad hauas selle peale lausa rõõmust ringi. Tõepoolest, pööravadki, ja rõõmust! Rõõmust sellepärast, et meil luuakse totalitaarset jälgimisühiskonda ja politseiriiki tänaste võimulolijate poolt. Me oleme tunnistajaks, kuidas valitsus on teinud ridamisi erinevaid eelnõusid, mis kõik kõrs kõrre haaval loovad politseiriiki. Iseloomulik on siseministri tunnistus, et tema maailmavaade ongi politseiniku maailmavaade. Kui siia lisada veel vihakõneseadus ja superandmebaas, siis liigumegi sellisesse ebainimlikku ja düstoopsesse ühiskonda, mille vastu EKRE seisab kindlameelselt lõpuni.

Ka Saksamaal jõuti massirepressioonide ja koonduslaagriteni pärast demokraatlike protsesside ärakasutamist ja kuritarvitamist. Kas me saame siit tuua mingeid paralleele? Kas meil luuakse mingit liberaalnatsistlikku ühiskonda? Mine sa tea.

Hämmastav on see, et meedia on selle kõik alla neelanud ja tunneb huvi hoopis selle vastu, kui palju see maksab. Head inimesed! See ei maksa palju. Riigikogu liikmed ööistungite ja täiendavate istungite eest lisatasu ei saa. Aga mis maksab, on see andmebaas. Selle asemel, et küsida, mis maksab obstruktsioon, võiks küsida hoopistükkis, mida me selle obstruktsiooniga kokku hoiame. Me hoiame tervelt 17 miljonit eurot kokku, kui me suudame selle ära hoida. See on terve see summa, mida valitsus tahab esimesel aastal Kaitseväe eelarvest kärpida. EKRE ei ole iialgi nõus sellega, et meie julgeolek, demokraatia ja kaitsevõime kaalukausile seatakse. Kui meil õnnestub see ära hoida, siis me päästame Eesti demokraatia, vabaduse, puutumatuse ja julgeoleku. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Leo Kunnas, palun Riigikogu kõnetooli.

16:50 Leo Kunnas

Palun kohe kolm minutit lisaaega!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Ja kohe te selle ka saate. Palun!

16:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid, keda küll siin saalis on vähe! Kuna see on tänasel istungil minu ainukene kõne, siis ma kasutan selle ära selleks, et analüüsida obstruktsiooni hetkeseisu ja sellega seonduvaid asjaolusid. Aga konkreetse eelnõu kohta veel seda, et vastuseta küsimusi on väga palju. Mõjuanalüüsi, mis puudutab nii julgeolekuriske kui ka võimaliku kuritarvituse võimalusi, ei ole. Loomulikult on see kõik muude sündmuste kontekstis, mis on viimasel ajal toimunud. Meil on olnud mitmeid eelnõusid, mille abil on püütud riigi eriõiguslikele kordadele sobivaid ja kohaseid meetmeid üle kanda tavaolukordadesse. Meil oli ka 11. aprillil selgelt politsei ülemäärase jõu kasutamise näide. Kõik need asjad on kontekstis.

Aga lähen nüüd teema juurde, mida ma tahtsin käsitleda. Hea Jüri! Kahtlemata on sul palju suuremad kogemused obstruktsiooni alal, kuna sa oled parlamendis vana kala, mina olen siin uustulnuk, roheline. Aga ma olen saanud selgeks, et obstruktsiooni korral on tähtis juhtimine, distsipliin ja planeerimine. Selles mõttes on see peaaegu nagu sõjaline operatsioon. Ma tunnustasin sind ka selle eest, et see oli üpris osav vastukäik koalitsiooni poolt, et lõigata välja lihtsalt nii palju eelnõusid kui võimalik ehk kaks teist lugemist, mis teeb kumbki vähemalt kolm tundi, võib olla kolm ja pool, ja kolm esimest lugemist, ka selline tunnikene igaüks või natuke peale – see teeb kümme tundi puhast võitu. Aga sellest ei ole piisavalt abi, sest algne kaotus viis tundi, mis tekkis sellest, et esialgne mammutistung jagati kaheks, ja loomulikult eilne ajavõit kokku võttes oli meie poolt viis-kuus tundi juba. Ehk siis see kümme tundi, mis võideti, tegi lihtsalt selle tasa.

Loomulikult on meil opositsioonina ka erinevaid legaalseid võimalusi. Üks on protseduurilised küsimused. Ma saan aru, et see on mõningane ajude komposteerimine, mis teie suunal tuleb, aga mitte midagi pole teha. Siin on ka teisi väga lihtsaid võimalusi, nagu nimedele viitamine. Võib võtta lihtsalt fraktsiooni nimekirja ja selle ette lugeda, ja iga nimi tähendab kahte minutit, kui nime ei ole varem nimetatud. Aga ma muidugi ei hakka seda praegu tegema. Ma lihtsalt tõin selle näiteks. See on peaaegu nagu võitlus lahingus: kui üks pool teeb sammu, teeb teine kohe vastu. Nii selles vastasmõjus need meie mõned päevad kujunevad. Ise ma vaatan seda, ütleksin niiviisi, rahuliku sõbralikkusega.

Kuna ma olen väga harva Riigikogu puldist nalja teinud, siis ma nüüd lubaksin endale ühe nalja. Minu lapsed käisid Musamaris (see on lauluhuviring), kui nad olid veel eelkooliealised. Mu poeg Karl sai seal selgeks ühe laulu, mida ta esitas ja mille pealkiri oli "Teerull". Sellel laulul olid väga huvitavad sõnad: "Teerull, teerull, mis sa teed? Rullin teed, rullin teed." Ja siis tuli selline lause: "Rulli veidi kohvi ka!" See läheb hästi selle tankitõrjekraavi näite konteksti. Hästi, kui siin on teerull, mille on koalitsioon pannud veerema ja mis on veerenud peatamatult 30 aastat erinevate koalitsioonide käes ja suhteliselt laitmatult ja õlitatult, siis meil on siin tankitõrjekraav ka. Loomulikult saab panna teerullile teise käigu või teha väikese pöörde ja proovida sellest mööda minna. Aga sõjaväelasena saan öelda, et peale tankitõrjekraavide on ka teisi pioneeritõkkeid ja neid saab siin rakendada. Jõudumööda me neid ka rakendame, et jõud püsiksid tasakaalus.

Kus me oleme? Kell hakkab viis saama, tänasest istungist on 2/3 juba mööda saamas ja me oleme alles kõnede juures. Meie fraktsiooni liikmed, kes pidid vahepeal täitma oma erakondlikke kohustusi ringkondades, on kenasti tagasi jõudmas ja saavad ka oma kõned peetud. Nüüd tulevad siis muudatusettepanekud, mida on 75. Siin on jällegi lihtne matemaatika. Korrutame selle 75 kõigepealt 10‑ga, saame 750 minutit, ja kui me jagame selle tundideks, siis saame kenasti 12,5 tundi, ehk muudatusettepanekute menetlemine koos vaheaegadega kestab puhtalt 12,5 tundi.

Loomulikult tuleb minuteid juurde kohaloleku kontrollidest. Need kohaloleku kontrollid on sellised huvitavad asjad, et kui kas või ühelgi juhul nüüd lugupeetud koalitsioonisaadikud ei jõua saali või ei jõua nuppe vajutada ja kohalolek langeb alla 51 ehk on 50, siis automaatselt tänase päeva teerull kiilub kinni ja läheb edasi järgmisel istungil, mis toimub homme.

Ma juba mainisin seda, et minu isiklik lugupidamine, respekt koalitsioonisaadikute ja koalitsiooni suhtes tervikuna on muutumatu ja püsiv, positiivses mõttes. Aga ma tuletan veel kord meelde, et strateegia 2035 muudatusettepanekute ehk 2,6%‑liste kaitsekulude mahahääletamine ei olnud mõistlik tegu. Te oleksite võinud pakkuda mingi oma variandi, kas 2,5% või 2,4%, kui teile ei meeldinud need variandid, mis meie pakkusime. Näiteks, te ei soovi näha tanke, vaid soovite selle asemel näha MLRS‑i. Miks mitte? Selle kõige üle saab läbi rääkida, ei ole küsimustki. See võimalus jäi teil kasutamata. Loomulikult, see konkreetne fakt, vaatamata minu isiklikele positiivsetele emotsioonidele ja suhtumisele kogu asjasse, on muutnud mind väga motiveerituks käsitlema seda praegu meil toimuvat obstruktsiooni nii põhjalikult, kui vähegi suudan. Ma loodan ka omalt poolt, et me siiski suudame leida siin mingi kompromissi, ja pakun seda ka siit kõnetoolist veel kord välja. Aga kuna mul on jäänud 23–22 sekundit, siis ma ei hakka seda täis rääkima. See on kõik, sellega lõpetan.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

16:58 Jaak Valge

Palun kolm minutit juurde.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

16:58 Jaak Valge

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud tehniline personal! Me arutame praegu sellise superandmebaasi loomist, mis võib meid viia sammu lähemale jälgimisühiskonnale. Ma ei tahaks siin üldse üle dramatiseerida, see on tõsi, et niimoodi ei ole just, et kui me selle eelnõu tagasi lükkame, siis vabaneme jälgimisühiskonnast igaveseks ajaks ja igavesti, ja kui me selle eelnõu vastu võtame, siis valvab meid kõiki edaspidi Suur Vend. Nii see ei ole, aga kindlasti on küll nii, et see on samm vales suunas ja kusagil peab vastu hakkama. Muide, nagu mu aatekaaslane ja kultuurikomisjonikaaslane Moonika Helme täpselt teab, on see eelnõu ühes komplektis ka meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega on tahetud piirata õigust nähtusi ja protsesse vabas vormis kajastada.

Nii. Aga nüüd ma tahaksin teile selgitada, kust koha pealt niisugune mõtteviis üleüldse pärineb, et ühiskond ei ole mitte vabade kodanike ühendus, kelle moraalitase iseenesest pidevalt tõuseb, vaid on ülalt disainitav inimeste kogum, kelle efektiivseks töötlemiseks kindlas suunas vajabki valitsus nii sõnavabaduse piiramist kui ka informatsiooni, mille alusel seda töötlust toime panna. Ütlen kohe ära, et see ideoloogia või teooria on see, mille nimi on marksism. Selleks, et paigutada see eelnõu konteksti, tulebki selle marksistliku mõtteviisi olemust ja defekte mõista.

Tegelikult alustasin ma väikese ülevaatega marksismist juba ühe eelmise etteaste ajal. Tuletan nüüd meelde, kus koha peal ma pooleli jäin. Üldistasin nii, et Marxi kui teoreetiku mõju on olnud kaasaaja ühiskondliku mõtte kujunemisele tohutu ja Marxi sotsiaalfilosoofia ja makrosotsioloogia on jätkuvalt tõlgenduse objektideks. Kui te arvate, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega on huvi Marxi vastu kahanenud, siis te eksite. Võib-olla isegi vastupidi, Lääne akadeemilistes ringkondades on Marx jätkuvalt sotsioloogia ühe põhisuuna, nimelt konflikti paradigma rajajana ülipopulaarne. Kui te mõtlete näiteks meie viimase aja sellistele kampaaniatele, mis on tavaliselt Ameerika Ühendriikidest alguse saanud, kus vastandatakse erineva seksuaalse sättumusega inimesi või ka erinevast soost või erineva nahavärviga inimesi, siis mis see muu on kui selle konflikti paradigma loominguline edasiarendus. Väga tihti kaasaja feministid või vähemalt üks feministide vool ju üheselt tuginebki, katsubki tugineda Marxile.

Nii, mis seal ikka, kõige parem on käsitleda ja analüüsida küsimusi ikkagi allikate baasil. Lähemegi marksismi juurde selle kaudu, et vaatame Marxi kirjatöid. Aga veel enne pean ma natukene vaatama seda ühiskondlikku olustikku, kus Marx toona elas, kui ta oma raamatud kirja pani. See on vajalik sellepärast, et teada saada tema mõtteviisi ja seda, miks ta võib-olla eksis. Võib-olla natukene etteruttavalt: ta eksis just sellega, et ta projitseeris need muutused, mis tema elueal ühiskonnas toimusid, ka tulevikku, aru saamata, et tegelikult ühiskond ei muutu ühes suunas.

Nii, toona, Marxi viljaka eluea jooksul iseloomustas Lääne-Euroopat  niisugune protsess, mida nimetatakse moderniseerimiseks või industrialiseerimiseks. 19. sajandi teisel poolel see protsess algas, Eestis algas ta mõnevõrra hiljem, Ida-Euroopas ja Eestis sajand hiljem. See seisnes kõigepealt selles, et tööstus hakkas hõivama üha suuremat osa tööjõust. Vaadake, tekkis proletariaadiklass, tööstus hakkas hõivama üha suuremat osa tööjõust ja lõi ka nõudmise põllumajandustoodete ja teeninduse järele. Kuna tööstus arenes, siis ta kasvatas nii kogutoodangut kui ka sissetulekut ühe inimese kohta. Sellise ratsionaalse mõtteviisiga koos see stimuleeris ettevõtete ratsionaalsemat organiseerimist.

Võib-olla on teile olulised ka teatavad daatumid ja teatavad arvud. Inglismaa industriaalrevolutsioon algas 18. sajandi teisel poolel. Võib-olla professor Must tahab mõnda detaili hiljem parandada, aga 18. sajandi teisel poolel see algas ja see muutus oli ülikiire industrialiseerimine. Kui aastal 1750 oli tööstuses, töötlemissfääris ja kaevandustes hõivatud kusagil 10% Inglismaa tööjõust, tegelikult ma mõtlen kõikide Briti saarte tööjõudu, siis juba 100 aastat hiljem, 1851. aastal oli sama number 43% ja 1901. aastal 46%. See toimus 100 aasta jooksul ja tegelikult selle 100 aasta jooksul ühiskonna nägu totaalselt muutus. Prantsusmaal ja Saksamaal hakkasid need muutused pisut hiljem peale, Skandinaavias samamoodi ja Ida-Euroopas veel hiljem.

Kas mul on juba see kolm minutit sisse lülitatud? Selge.

Nii. Siis ma jätan praegu siin pooleli. Kui mulle järgmine võimalus antakse, loomulikult, siis ma käsitlen organisatsioonimudelit, mis selle industrialiseerimise käigus tekkis. Aitäh!

17:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas Helle-Moonika Helmel on vasturepliigisoov?

17:06 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh, mul kindlasti väga see soov on. Kuna Jaak Valge on suur demokraatlike otsustusprotsesside spetsialist ja ajaloolasena kindlasti teab, mida sellised võtted, kus jälgimine, mis on nii personaalselt detailidesse viidud, endaga kaasa toovad, siis siinkohal on talle raske midagi lisada. Sel teemal on täna palju räägitud. Aga kasutasin siin vahepeal ühte Hiina Rahvavabariigi päritolu andmesidevahendit. Hiina Rahvavabariigist rääkides, muidugi kõik teavad, kui kaugele on nemad arenenud jälgimisühiskonna loomisega, kui kaugele on nemad aretanud jälgimisühiskonna tehnoloogia. Aga see, mida ma sellest andmesidevahendist siin vahepeal lugesin, oli, et päästjad on pannud sotsiaalmeediasse üleskutse, et toeta päästjate palgatõusu. Siin on kirjas, et palgapäeval viib päästja koju ca 900 eurot, samas teevad nad eluohtlikku, aga meile kõigile ülivajalikku tööd. Selle 17 miljoni euroga, mis pannakse superandmebaasi loomisse, saaks kõigepealt ära teha päästjate reaalse palgatõusu. Kui see on tehtud, siis sealt võiks edasi minna andmebaaside arendusega. Andmebaasid ei kustuta meie maja, ei kustuta metsa ega päästa merest uppuvaid inimesi, andmebaasid ei lõika autoavariides kannatanuid autost välja ega too meie armsaid lemmikloomi puu otsast alla. Seadkem prioriteedid ümber, ühiskond oleks tänulik. Aitäh selle repliigivõimaluse eest!

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aadu Must, kas ka teil on vasturepliigisoov?

17:08 Aadu Must

Sooviks küll.

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun!

17:08 Aadu Must

Tähendab, siin räägiti ajaloost. Ma tahan lohutada kõiki, kes siin on: ärge nüüd arvake, et see on mingi lapselik hirm tehnoloogia arengu ees, mis meie kolleege erutab, see on sajandeid kestnud hirm tööriistade mässu ees. 16. sajandil juba kirjutati, et haamrid tulevad ja tapavad nende peremehed. Infotehnoloogias on asi veidi teistmoodi: infotehnoloogiline ühiskond on nagu rong, mida ehitatakse sõidu pealt, ja kes läheb vahepeal maha, see jääbki maha.

Siin on olnud terve rida asju, mille pärast peaks veel häid kolleege lohutama. Ärge nüüd arvake, et me oleme infotehnoloogiliselt nii valmis, et midagi paremaks ei pea tegema. Ma võin pidada loengu, minu formaat on muidugi 45 minutit pluss vaheaeg, aga ma täna seda ei kuritarvita ja tahan öelda ainult seda, et tõepoolest on meil tehtud andmebaasides palju vigu, kui te vaatate kas või politsei andmebaase. Ma loodan, et ma riigisaladust ei reeda. Neid on olnud pidevalt võimalik teha palju ja palju paremaks. Kultuurikomisjonis me näeme, et ilma superarvutiteta ja ilma infosüsteemideta jääme maailma silmis hätta. Kas või sellepärast, et me kõik räägime, et me oskame hästi Google'it kasutada, aga täiesti ootamatult selgub, et muu maailm töötab juba metaandmetega ja ütleb, et nende lapselike asjadega ei ole võimalik midagi teha.

Veel on mul lohutus hirmude kohta. Teate, iga programmeerija, iga infotehnoloog teab, mis asjad on lukud ja kui efektiivsed need on, kui on kokku lepitud, milline lukk ühele või teisele asjale peale pannakse. Küll aga jääb igast inimesest jälg järgi, see fikseeritakse, on olemas isikud, kes vastutavad selle eest, et süsteemid oleksid ausad ja avalikud. Aga muidugi on niimoodi, et me oleme imelikus maailmas, kui me ei liitu selle infotehnoloogiaga, mis viib meid edasi Euroopa ühiskonda. Siis on meil vaja alternatiivi, kellega sel juhul liituda. See on juba päris tõsine küsimus. Seda, et me teeme midagi täiesti ise ja teeme mingi oma ugri-mugri riigi, mida mulle väravas püüti seletada – teate, see on niivõrd armas nostalgiline lugu, aga see on see ajalugu, millest saab küll õppida ja peab õppima, aga milles ei ole võimalik elada. (Juhataja helistab kella.) Aitäh, Jaak!

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, vasturepliigivõimalus on kuni kaks minutit, juhin veel tähelepanu. Nii, palun, Kert Kingo!

17:10 Kert Kingo

Palun kolm minutit lisaaega.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit kokku.

17:10 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutame siin seaduseelnõu, millega soovitakse seadustada järjekordne andmete kogumine, kindlat tüüpi isikuandmete kogumine järjekordsesse andmebaasi. Kui palju meil neid andmebaase juba on? Kõigil on väidetavalt kindel eesmärk, kõik on vajalikud töö tegemiseks, ilma nendeta ei saa mitte midagi teha. Ja muudkui kogume ja kogume. Inimestele me ei ütle seda, mis me nendega teeme, ütleme, et on vaja. Sellega, kas vajadus on põhjendatud või mitte, ei tegele keegi. Lihtsalt on vaja ja muudkui kogume.

Igal ministeeriumil on oma andmebaas, ka sinna kogutakse palju erinevaid andmeid, sh isikuandmeid. Igal riigiametil ja asutusel on oma andmebaas, kuhu samuti kogutakse isikute kohta andmeid sõltuvalt sellest, millega see amet tegeleb või mis on tema tegevusvaldkond. Ega siis käesoleva eelnõuga, millega seda andmekogu ABIS‑t tahetakse luua, senised andmebaasid ei kao mitte kuskile, need jäävad paralleelselt eksisteerima.

Siseminister väidab, et andmebaas on vajalik selleks, et saaks kriminaalmenetlusi tõhusamalt läbi viia ja  isikuid tuvastada. Huvitav, kuidas senikaua on saadud isikuid tuvastada? Tõhusalt ju. Kuidas puutuvad kriminaalmenetlusse näiteks Päästeameti demineerijad, et nende andmeid on vaja koguda? Mis puutuvad siia sel juhul tegevväelaste, demineerimistöödega tegelevate isikute andmed? Miks on vaja politseiametnike andmeid koguda? Kui ma Siseministeeriumi ametnikuga sel teemal suhtlesin, küsisin ta käest, miks on vaja näiteks politseiametniku sõrmejälgi koguda (teatavasti on ju kõik sellistel ametikohtadel töötavad isikud tausta poolest väga põhjalikult ära kontrollitud). Sain vastuseks, et siis on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil sündmuskoha jälgede seast kergem välistada politsei sõrmejälgi. Ma küsisin, kas te tõesti arvate, et sündmuskoht on selline koht, kuhu lihtsalt minnakse. Sündmuskoha jaoks on kindlad normid, kindlad juhised, kuidas seal peab käituma. Seal on kilekostüümid seljas, seal on nähtud ette, et ei pudeneks sündmuskohale – me räägime ikkagi eriti ohtlikest või rasketest kuritegudest – DNA‑d juuksekarva või kangakiu näol. Ma ütlesin, et politseinikud ei ole lollid, et nad lähevad sündmuskohale ja jätavad kogu sündmuskoha üleni oma sõrmejälgi ja jalajälgi täis. Milleks koguda politseiametnike andmeid? Lipsas muidugi välja vastus, et lisaks sõrmejälgedele ja peopesajälgedele lähevad sinna veel iirisekujutised, DNA‑proovid.

Siis me jõudsime oma aruteluga sinnamaani, kuidas päästeteenistuse demineerijate DNA‑d on vaja koguda. Kui ma küsisin, milleks, siis sain vastuseks, et selleks puhuks, kui juhtub tööõnnetus ja midagi on halvasti. Mõelge, inimesed, ei ole ju sellist asja, et päästeametnikust demineerija läheb tegema ohutuks lõhkekeha, ilma et keegi teaks, kuhu ta läheb või kes on see töötaja, kes sinna läheb. Sellised tegevused käivad kõik Häirekeskuse kaudu, see on kõik täpselt kirjas. Alati on võimalik kontrollida, kes kus käis ja mida tegi.

Mõelge nüüd, kui mõjuvad ja põhjendatud olid need argumendid, et neid andmeid on vaja koguda. Samamoodi mõelge, et neid andmeid kogutakse sellistes olukordades. Mis on siin pistmist kuritegude avastamisega? Mitte mingisugust pistmist. Kõige iroonilisem on see, et hakatakse vanglas karistust kandvate isikute andmeid koguma. Mõtleme siseministri sõnadele: selleks, et kuritegevust avastada. Need inimesed on juba vanglas, mida siin enam avastada? Kõik on avastatud, kõik on kindlaks tehtud ja on saanud politsei ilma selle ABIS‑e andmebaasita hakkama. On tuvastanud isiku, on tuvastanud, et tema osales selles rikkumises, mida iganes talle ette heidetakse, et tema on selle teo toime pannud. Kohus on veendunud, et see on tõendatud, ja inimene kannab vanglas karistust. Ja nüüd targad inimesed ütlevad, et me peame hakkama kuritegevusega võitlemise pärast vanglas karistust kandvate isikute andmeid koguma. Iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et see jutt on ju jamps. Täielik jamps.

Kuni praeguse ajani kriminaalpolitsei töövahendid, andmebaasid, mida ma väga hästi tean, sest ma olen ise neid oma töös kasutanud, on toiminud väga hästi, ei ole probleeme. Igalt isikult, kes peetakse arestimajas kinni, võetakse kõik vajalikud andmed. Politseile on kõik andmed kättesaadavad, kui on vaja tuvastada isikut, kes on pannud toime raske kuriteo või kes on üldse kuriteo toime pannud. Samamoodi on ka teistel asutustel. Kui näiteks kohtuekspertiisi instituudil juhuslikult on mingeid andmeid puudu ja neid tema andmebaasis ei ole, siis on alati võimalus täiendavaid andmeid teise asutuse käest küsida. Aga siis peab olema see asi põhjendatud, mille tarbeks mingeid andmeid on vaja. Siis on näha, kes küsis, mille tarbeks, kelle andmeid. See on isikuandmete kaitse seadusega täiesti kooskõlas.

Seda enam tekib küsimus, et kõik need teised asutused, kelle andmeid ka hakatakse sinna panema, ühiselt saaksid seda kasutama hakata: Välisluureamet, Kaitsepolitseiamet iseenesestmõistetavalt. Ma loen teile siit lausa ette kohe, et sinna kogutakse diplomaatilise passi kasutajate andmed, isikut tõendava dokumendi taotlejaga seotud andmed, demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmed, Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemise andmed, riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku, kusjuures töötaja andmed, hakatakse koguma konsulaarseaduse alusel andmekogusse kantavaid andmeid, s.o elamisload ja elamiskaardid, siis on loomulikult kriminaalmenetluse osa eraldi, kuigi kriminaalpolitsei kasutuses on viis-kuus andmebaasi, politseiametniku daktüloskopeerimise andmed, ja kõik.

Kuhu ma tahan oma jutuga jõuda? Selle eelnõu § 1 punktis 9 esitatud lõikes 3 on kirja pandud: "Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on." Ja nüüd väidetakse, et selleks on vaja eraldi andmebaasi. Et kui näiteks Jaak Valge või ükskõik kes siin tuleb Riigikogusse tööle, siis me peame eraldi andmebaasi tegema. Ta ID‑kaart ei kehti, aga meil on vaja tema sõrmejälgi ja võib-olla DNA‑d, sest me ei tea, kas ta ikka on Jaak Valge või kas ta on näiteks Mart Helme. Me ei tea, me teeme andmebaasi. Kas nii hakkabki olema? Lõpetuseks ütlen: seda andmebaasi ei ole tegelikult vaja. Aitäh!

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! Härra Valge, kas teil on vasturepliigisoov? Härra Ernits, palun oodake korraks, härra Valge soovib vasturepliiki öelda.

17:19 Jaak Valge

Minu head nime mainiti mitu korda selles ettekandes ja ma pean vasturepliigi tegema. Vaadake, tõepoolest, käesoleva eelnõu ja selle superandmebaasi loomise üheks argumendiks on kuritegevuse tõkestamine. Me ei tea, kas sellest võib olla kasu või ei või olla mitte. Ma saan aru, et hea kolleegi Kert Kingo arvates ei ole kasu. Aga mida ma tahan öelda? Tegelikult on siin üks selline mõtteviiside konflikt. Alustuseks ma räägin teile lühikese loo. Ma nimelt kirjutasin mõned aastad tagasi ühe artikli, kus märkisin, et Eesti on tegelikult väga elamisväärne maa võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega. Mul rida tuttavaid oli just tulnud aasta vältel Hispaaniast Barcelonast ja enam-vähem kõikidel oli seal midagi ära varastatud. Mina kirjutasin seda, et mina ei ole kaheksa aastat Kuressaares oma jalgratast lukustanud ja loomulikult sõidan kogu aeg sellesama jalgrattaga, kordagi ei ole seda ära varastatud. Nii, ja mis nüüd juhtus? Juhtus see, et Kuressaare politsei reageeris oma vastuartikliga ja pani kodanikele südamele, et pange kindlasti jalgrattad lukku, sest muidu varastatakse ära. Vaat see ongi, et mõtteviisid ei ole nii mustvalged, vaid on sihukesed vahepealsed. Aga see on üks sihukese politseilise mõtteviisi väljendusi. Konservatiivne mõtteviis on selline, et usaldus loob usaldust, usaldus loob sotsiaalset kapitali. Kui ma ei pane oma jalgratast lukku, siis ma usaldan oma kaaskodanikke, ja nemad austavad minu varandust. Aitäh!

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi läbirääkimistega. Hea Kert Kingo, juhin tähelepanu, et vasturepliigivõimalus on läbirääkimistel, vasturepliigile ei saa vasturepliiki. Peeter Ernits, palun!

17:21 Peeter Ernits

Aitäh! Ma muidugi ei tea, kas see kolm minutit, mille lugupeetud juhataja mult ära võttis, on võimalik siia ka juurde keevitada või ei ole. See on kolm lisaminutit, aga ma jätan juhatajale mõtlemisaega praegu.

Head kolleegid! Mis selle kohta öelda? Siin on palju öeldud, ma olen selle eelnõu läbi lugenud eest ja tagant ja ridapidi, teinud palju märkusi. Ta on väga rabe ka esituse poolest, väga-väga rabe, kord nii, kord naa. Aga ei hakka sellel peatuma.

Kui te mäletate, kunagi sada aastat tagasi oli Spielbergi film, mille peategelane pidi lõpuks oma silmamunad ära vahetama, et ei saaks nende skannerite abil, mis igal pool üleval olid, iirise järgi öelda, kes on kes. Ma ei arva, et see eelnõu kohe sinna viib, aga sellesse peab väga tõsiselt suhtuma.

Kui vaadata natuke seda retseptsiooni, seda, kuidas see on tekkinud, siis tuletan teile meelde, et see eelnõu eostati Vabariigi Valitsuse istungil 29. juunil 2017. Kes oli toona peaminister? Jüri Ratas. Ja kes oli toona justiitsminister? Andres Anvelt. Toona, 2017 otsustati eraldada 14 832 000 eurot pluss euroraha 1 737 448. See selleks. See on esimene punkt.

Mis see eesmärk oli? Luua õiguslik alus andmekogule ABIS. Seal hakkab see peale niimoodi, et esimeses etapis kantakse sinna fotod ja näokujutised ning sõrmejäljed, mis praegu on juba talletatud. Aga kui on kusagil öeldud, et esimeses etapis, siis järelikult peab olema ka teine ja kolmas ja võib-olla ka neljas etapp. Aga need teine, kolmas ja neljas on jäetud sisustamata. Ja sellele on viited. Edasi piisab, kui on loodud juba seaduslik keha, saab juba teha ka ministri tasemel. Tuletan meelde, et toona Justiitsministeerium ei koostanud väljatöötamiskavatsust. Peamine põhjus oli, et väljatöötamiskavatsus oli üldsõnaline. Vaja oli koostada mõjuhinnang, oli Justiitsministeeriumi hinnang, ja see, et kümne sõrmejälje hõlmamiseks dokumentide väljaandmise menetluses puudub oluline avalik huvi. Nii et ei ole vaja kümmet näppu.

Aga ma ei hakka rohkem rääkima. Ja kõik need eelnõud, mida siin me sellega peame muutma, kõik need kaitseväeteenistuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik ja konsulaarseadus ja riigipiiri seadus jne. Ma ei hakka kõike ette lugema. Igaüks, kes on lugenud, teab. Muuseas, ma võtsin välja ka, kui räägitakse silmaiirise kujutistest, et [see tuleb] võib-olla tulevikus kunagi, siis ma tuletan meelde aasta 2006 augustikuud. Siseminister oli praegune kaitseminister Laanet, justiitsminister oli Rein Lang ja peaminister oli Ansip. Siis võeti vastu isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus. Seal on otseselt öeldud, et silmaiirise kujutised lähevad ka kaubaks, no nagu juuste värv ja mõned muud asjad.

Aga tuleme nüüd tagasi selle eelnõu, konkreetse eelnõu juurde. Eostamisest oli juba juttu. Aga millega siis välja tuldi?

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas soovite lisaaega?

17:26 Peeter Ernits

Jah, palun küll.

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit! 

17:26 Peeter Ernits

Kas kolm või kuus minutit?

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit, palun!

17:26 Peeter Ernits

Nii. Tuldi välja juhtumisi 5. aprillil. Kui te mäletate, Toompea kees, rahvas oli tänavatel. Päevakorras oli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ja meediateenuste seadus. 7. aprillil kavatses tulla peaminister Kallas oma valge raamatuga siia. Rahvas protesteeris politseiriigi tekkimise vastu ja kohe-kohe toodigi välja koerad ja märulipolitsei. Ja samal ajal, esmaspäeval, 5. aprillil tuldi selle eelnõuga välja. Nii et minu meelest on see tähelepanuväärne, see kontekst, millal koalitsioon sellega välja tuli. Kristian Jaani, kes praegu, nagu mulle öeldakse, ei luba seda tagasi võtta, on selle taga. Kristian on siseminister.

Mida arvata? Leon Glikman on selgelt öelnud, et tegelikult peaks väga ettevaatlikult suhtuma taolistesse andmebaasidesse ja kohus peaks igal konkreetsel juhul otsustama, kui palju ja millal tohib seda kasutada, millal on see ülekaalukas huvi. Ei ole mina selle vastu, et taolisi andmebaase oleks vaja. Muidugi on vaja, aga avada ust, jättes ukse veel irvakile, selle poolt ma ei ole.

Mis puutub sellesse praegusesse teesse, et munad on erinevates korvides ja siis on see X‑tee, mis neid ühendab, et pole muret, siis riigieelarve kontrolli erikomisjonis me alles mõni aeg tagasi arutasime, kui turvaline üldse see X‑tee on. Tuleb välja, et see küll turvaline ei ole. Kui röövlid ei pääse ligi nendesse munakorvidesse või kartulikorvidesse või mis iganes korvidesse, mis igal pool laiali on, siis X‑tee äärest on võimalik kergesti ära näpata ühte, teist ja kolmandat. Nii et ausalt öeldes, esiteks, eelnõu on puhtesituslikult väga toores ja logistiliselt ja ka sõnastuse poolest, eks ju, aga teiselt poolt on need ohud väga tõsised.

Keegi ütles siin, et ajakirjandus on olnud vait nagu kult rukkis. Mõned ajakirjanikud on siiski suu lahti teinud. Urmas Jaagant näiteks, kui ma meenutan, saates "Rahva teenrid". (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

17:29 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud saadikud! Olemegi lõpuks selle keerulise eelnõu juures. Nii mõnigi kolleeg on öelnud, et mida rohkem ta seda loeb, seda kõhedamaks tema enesetunne läheb. Üks inimene, kes ütles, et selles eelnõus on palju probleeme ja nemad on seda oma erakonnakaaslastega tõsiselt arutanud, oli Jürgen Ligi Postimehe otsestuudios. Ta ütles, et siin on palju probleeme. Sellessamas Postimehe otsestuudios oli tunda, et ega ta liiga palju seda teksti lugenud ei ole, aga juba selle pinnapealse lugemise pealt oli ta avastanud palju muret tekitavat. See näitab, et ka tema mure on kasvanud ja tema kaaserakondlaste mure on kasvanud teksti süvenedes. See on hea näitaja.

Ka EKRE ministrid on tunnistanud, et ametnikud on neile seda aja jooksul väga osavalt müünud. Aga mida rohkem nad sellesse sisse vaatasid, seda halvemaks pilt läks. Kõik see on ju meile kinnituseks, et tasuks samamoodi asjasse suhtuda ja esitada tõsiseid küsimusi. Me tahame olla eesrindlik IT‑riik, aga kas me tahame olla maailma parimaid jälgimisriike? Selles ma sügavalt kahtlen. Pigem me peaksime olema eeskujuks küberkaitses, andmekaitses, oma vabaduste kaitses. Sest vabadused on ka siis haprad, kui mõni ebasõbralik riik mõne olulise andmebaasi lihtsalt lahti murrab ja varastab. Kui turvalisusest rääkida, siis tuleb kohe meelde see, kuidas lekkis koroonateave ühest ministeeriumist. Väga tundlik andmebaas ikkagi  lekkis ja nad lekivad edasi. Nii et see lugulaul eriti turvalisest andmebaasist, mida me oleme kuulnud – no mida inimene on teinud, seda inimene saab lõhkuda.

Nüüd ma palun kohe ka lisaaega.

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kolm minutit?

17:32 Anti Poolamets

Kolm, palun!

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

17:32 Anti Poolamets

Põhjenduste osas, mida ministeerium ja ametnikud on toonud, on üks väide see, et kõik need teised andmebaasid, mida liidetakse, on väga vanad. Kui me vaatame näiteks kohtuekspertiisi andmebaasi, siis see ei ole sugugi nii vana. Sellele tehti värskendusi 2013 ja hiljem. Nii et ei ole nad sugugi 2000‑ndate algusest pärit, paljud andmebaasid on käinud ajaga kaasas.

Mis on andmekaitses üks oluline asi? Ettevaatusprintsiip. Olgem ettevaatlikud, ärme jagame liiga lahkelt! Võib-olla see üldine IT‑entusiasm, mis on meie ümber, soodustab meid ka jälgimissüsteemide loomisel olema üleliia entusiastlikud. Seda pole vaja.

Kert Kingo tõi esile järelevalveprobleemid. Loomulikult tahaks politseiametnik, et tema elu oleks võimalikult lihtne ja kõige lihtsam oleks, kui juba kella jookseks sisse igasugune info, oleksid moodsad infotehnoloogilised vahendid nagu James Bondil, ja muudkui ela. Kõik on käepärast. Aga meil on miskipärast tehtud põhiõiguste kaitse sinna vahele, mis on, jumala pärast, üks hea asi, mis kaitseb isikute privaatsust, nende andmeid, nende eraelu. Nii et ei pea olema see ametniku elu ideaalselt kerge, et ühe nupuvajutusega tormab tema andmebaasi inimeste ID‑kaardi taotlemisel tekkinud näokujutiste laviin. No ei pea see olema ideaalselt kerge. Las ta taotleb endale luba, see on normaalne.

Ma tahaksin rääkida natuke sellest, mida võib-olla on vähem mainitud. Nimelt on väga muret tekitavad tulevikuvaated joonistatud täiesti häbenematult ametnike tekstidesse. Siseministeerium märgib ära, et jaa, me kaalume seda, et jagada neid näotuvastusandmeid pankadega. Aga see on ju revolutsioon isikutuvastamises, kui juba teller hakkab teid näokujutise järgi tuvastama. Ei piisa ainult ID‑kaardist, vaid käib plõks, kaamera vaatab üle, saadetakse päring. Järelikult on meie peamine tuvastusmeetod enam mitte nimi ja ID‑kaart, vaid biomeetria. See on väga suur muutus. Loomulikult, kui juba jagatakse pankadega, siis see tähendab, et varsti jagatakse kõigiga. Üsna ähvardavad visioonid olid ka siin seletuskirjas välja toodud. Isikuandmete parema kaitse tagamise eesmärgil ei säilitata biomeetrilisi isikuandmeid küll mitte koos biomeetriliste andmetega, aga toodi välja, millised need muud andmed võiksid olla, millest on juttu olnud. Biomeetriliste andmete baasi peavad nad tulevikus võimalikuks silmaiirise jäädvustamist, häälbiomeetriat. Kas te olete sellest üldse kuulnud? Häälbiomeetria! Kõnnak! Jürgen Ligi kõnnak, mõelge, kui põnev, see on kusagile salvestatud. Kui teid millegi muu järgi ära ei tunta, siis sellise tõtliku sportliku kõnnaku järgi tehakse teid kindlaks. Mina küll muretseksin, kas see on normaalne. 

Asi on tõsine. Briti ajalehed räägivad hoogsalt sellest, kuidas tehakse pilootprojekte, firmad uurivad võimalusi teha näotuvastust baariustel, biomeetrilist tuvastust, kes on vaktsineerimata ja kes mitte, ja arutavad, et saaks nii selle koroonaasja murtud, baariuksel käib plõks ära ja öeldakse, et see mees võib pubisse napsutama minna ja see jääb kõrvale. Kas see on positiivne areng, andmekaitseline areng? Kaks liini, kaks sorti inimesi: kes saavad kohvikusse ja kes mitte. See on juba düstoopiline vaade tulevikku. Mina küll teie asemel muretseksin ja mitte ainult teie isiklike andmete, vaid kõigi andmete pärast. Vanad Euroopa riigid on olnud väga konservatiivsed selliste andmete jagamisel, just Lääne-Euroopas, just Suurbritannias. Nii et ma ütleksin, et ettevaatusprintsiip ütleb eesti vanasõna kaudu, et tark ei torma. (Juhataja helistab kella.) Mõelge hoolega! Kaalume kümme korda, enne kui sellise baasi loome. 

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Jürgen Ligi, kas teil on vasturepliigisoov?

17:38 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Eks ta natukene narr ole, et ma reageerin. Üldine taustamüra, mida ma kabinetis kuulsin, sisaldab kahtlemata väga paljut, millele peaks vastu vaidlema. Aga enda nime kõla jääb tahtmatult kõrva. Eelkõneleja tsiteerib mind siin juba mitmendat ööd ja päeva. Ma pean selle kõigepealt ära klaarima. Ei, ma ei ole öelnud, et selle seadusega on väga suuri muresid. Ma ütlesin, et meil oli fraktsioonis muresid, ja ma nimetasin seda kõnealuses debatis põhjusel, et see juntimine välistab sisulise debati, me ei saa tegelikult suhelda ega vaielda. Aga mis seal salata, olen süvenenud, need mured on suuresti maha läinud ja muud detailid sellest mürast kinnitavad, et teine pool ei ole ka võimeline mingisuguseid muresid suurendama. Näiteks, ma kuulsin, et siin 15 miljonit on jälle põhiprobleem. Inimesed ei kuula, et see raha on ammu ära kulutatud, see eraldati 2017. aastal, seda ei saa enam kasutada näiteks kaitsekuludeks jne. Aga jah, kuulmine on valikuline. Ma vabandan, et üldse mingisugused detailid välja noppisin. Aitäh!

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, kas on repliigisoov?

17:39 Kert Kingo

Jaa, mul on repliigisoov. Kuna eelkõneleja Anti Poolamets mainis, et minul oli küsimusi ABIS‑e andmebaasiga seotud järelevalve kohta, siis pean vajalikuks selgitada, milles need küsimused seisnesid. Ma olen ise riigiametites töötanud: Maksu‑ ja Tolliametis, Politsei‑ ja Piirivalveametis. Seal sisekontrolli osakond enamikku distsiplinaarmenetlusi alustas just nimelt seetõttu, et ametnike valduses olevaid andmebaase oli kasutatud tööga mitteseotult, andmebaase, mis sisaldavad isikuandmeid, isikuga seotud isikute andmeid või andmeid, mis on seotud isiku eraeluga, ja ütleme, ärilise tegevusega. Neid on kõige rohkem vaadatud. See tähendab seda, et kui nüüd uut andmebaasi tahetakse rakendada ja kui rakendataksegi, siis esialgu räägitakse, et 800 ametnikku saavad sellele andmebaasile juurdepääsu. Arvestades, et see hõlmab umbes kümmet andmebaasi, andmeid, mis viiakse sinna üle, siis on väga tõenäoline, et neid ametnikke saab olema veelgi rohkem. Seega on järelevalve üks kõige olulisemaid asju. Ametnikud on kõigest inimesed, uudishimu on kõige suurem ... Ma ei ütle, et see on otseselt pahe, mõnikord on ta voorus, uurijatel on uudishimu voorus. Aga inimesed on inimesed, inimesed murduvad. Väga huvitav on vaadata andmeid naabrinaise kohta või mehe kena naiskolleegi kohta. Seda tehakse pidevalt. Selles eelnõus on järelevalvepoolt kajastatud väga-väga pealiskaudselt, selliselt, et üldse ei saa aru, kas seal mingit järelevalvet hakkab olemagi ja milline see sel juhul on. Aitäh!

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:41 Kalle Grünthal

Ma palun kolm minutit juurde.

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

17:41 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Hea rahvas, kes te vaatate teleekraanide vahendusel! Muidugi, kõige suuremad tervitused nendele rahvamassidele, kes praegu siin Riigikogu ees on ja huviga jälgivad, mis siin saalis toimub. Aitäh teile kõigile, kes te olete võtnud selle vihmase ilmaga tulla välja ja seista Eesti riigi püsimajäämise eest, sest tegelikult meil on ainult üksainukene Eesti, meil ei ole kuskile mujale enam rohkem minna, see on meie kodu ja seda me peame kaitsma.

Aga kena, läheme siis selle eelnõu juurde. 366 SE teine lugemine. Selle nimi on sihukene väga saatanlik: isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Mõni hetk tagasi ma siin hea kolleegi Heiki Hepneriga sattusin enne pulti tulekut arutlema selle asja üle ja Heiki püüdis mulle selgeks teha, et siin on mõningaid häid asju ja on mõningaid halbu asju. Aga noh, loogiline lähenemine peaks olema selline, et istuvad osapooled maha, vaatavad asjad läbi ja siis tehakse sellised otsused, kus ei ole sihukene turmtuli peal. Mul on väga selgelt meeles, kui ma rääkisin põhiseaduskomisjoni ametnikega ja küsisin, mis toimub, miks nii ruttu vaja on. Siis öeldi, et sellega on kiire. Sellega on kiire. Huvitav, miks sellega on kiire? On kaks varianti. See kiirus võib sõltuda sellest, et on vaja vastu võtta mingisugune seadus, selleks et seda saaks juba näiteks suvel või sügisel kiiresti-kiiresti rakendama hakata. See võib olla üks põhjus. Aga äkki on hoopis see põhjus, et see raha on juba töösse pandud, see asi on juba ära tehtud, sest kindlasti loodetakse, et see seadus võetakse vastu. Mina ütleks praegu, et kumbki variant ei ole välistatud.

Puudutaks ka natukene eelnõu sisulist poolt, enne kui ma lähen n‑ö selle paugutamise teooria juurde. Kõigepealt ühtin ma absoluutselt Anti Poolametsa seisukohaga, et tegemist on revolutsiooniga isikutuvastuses. Ehk mida teeb revolutsioon, mida Anti mainis? Revolutsioon teeb seda, et kehtiv riigikord kukutatakse. Kui riigikord kukutatakse, siis tuleb mingi aja jooksul asemele kindlasti anarhia, kui regulatiivsed organid, ütleme, julgeoleku‑ ja politseiteenistused ei ole paika loksunud vastavalt revolutsiooni tekitaja tahtele. Aga muidugi, täpselt nii, nagu Anti ütles, et ega revolutsioon ei pruugi lõppeda võiduga. Mis see kaasa toob? See toob kaasa kaose, inimeste kaotuse ja veel mida kõike muud.

Minu meelest on see saatanlik. Me arutasime põhiseaduskomisjonis just seda küsimust, et milleks meil seda vaja on. Ma usun, et täna on siin saalis niivõrd palju juba tulnud selle asja kohta kriitikat, aga ma tahaks tuua põhiseaduskomisjoni n‑ö köögist ka mõned faktid välja. Kui meile seda tuldi tutvustama, siis öeldi, et oh, see on ainult riigisisene, siin midagi hullu ei ole, on vaja ainult isikuid tuvastada ja kogu lugu. Kui ma küsisin, et öelge, hea Siseministeeriumi esindaja,  millised inimesed siin Eesti riigis on veel tuvastamata, siis oldi kahjuks sunnitud nentima, et ega meil vist selliseid inimesi ei ole. Siis tormas appi Reformierakonnast pärit Toomas Kivimägi, põhiseaduskomisjoni esimees. Ma ausalt öeldes hindan seda meest väga, sest tegelikult on ta saavutanud absoluutse autoriteedi, mõlema poole, nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolt, sest ta püüab nii palju komisjoni tööd juhtida, kui see on tema silmis võimalik. Aga selge on see, et ta pidi praegu, ütleme, valitsuse nõudmisi täitma ja seda eelnõu läbi suruma. Aga mida ütles Toomas Kivimägi? Ta ütles: "Oh, mina küll selle vastu ei ole, et minu sõrmejäljed või biomeetrilised andmed kuhugi andmebaasi lähevad, siis on ju selge, et mina kuritegusid ei tee, et mis mul siin ikka karta on." Hakka või uskuma seda lauset. Mina ei usu. Sellepärast et kui me vaatame eelnõusse sisse, siis seal on kirjas, et me kogume biomeetrilisi andmeid tegevväelaste kohta, me kogume biomeetrilisi andmeid julgeolekuasutuste, politseitöötajate kohta, me kogume biomeetrilisi andmeid eridemineerijate kohta, kes puutuvad kokku lõhkeainetega. Toomas Kivimäe teooriast lähtudes peaksid olema kõige suuremad kurjategijad praegu meil hoopis ju julgeolekuasutustes. Mõistetamatu. Aga võib-olla ongi, sest ega muidu julgeolekuasutuste töötajad siin rahvast poleks ahistanud, kui aprillirahutused olid käesoleval aastal. Mitte rahutused, vaid rahvas tuli oma põhiõiguste eest seisma, et vabalt meelt avaldada.

Kui palju mul aega on? Üks minut ja 47 sekundit.

Ma tahan öelda, et me peame seadusloomes kinni pidama rangetest reeglitest, aga nagu täna juba ka nähtus,  me seda alati ei tee. Sisuliselt võin ma öelda, et kui Eesti rahvas aprillirahutustel või mitte rahutustel, vaid, ütleme, demonstratsioonidel siin väljas tõestas ära, et meil on politseiriik, siis täna minu meelest selgus see, et meil on politseiriik ka siinsamas Riigikogu saalis. Riigikogu esimees Jüri Ratas võtab rahumeeli sõna ja ütleb, et nii, protestide esitamise aeg on vaid üks minut. Tere, talv! Seadus ütleb ju hoopis midagi muud. Kuidas see võimalik on! Aga järelikult on, sellepärast et Riigikogu esimees ütleb niimoodi, sõites üle meie seadustest, mis on kirja pandud ja mida me peame järgima.

Tulen nüüd selle eelnõu menetluse juurde. Selle menetlemine oli minu jaoks mõistetamatu. Kõigepealt toimus eelnõu muudatusettepanekute liitmine. Kes liitis, me ei tea. Me ei tea seda sellepärast, et see pandi lauale ja me hakkasime neid kokkuliitmisi hääletama. Kui ma ükskord sellele tähelepanu juhtisin, siis oli muidugi paanika majas.

Aga okei, mul on vähe aega. Öelge mulle, kuidas saab liita kokku kodakondsuse seaduse muudatusi, konsulaarseaduse muudatusi, kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, kui nad on liidetud ühte paketti. Ma võib-olla olen ühe poolt, aga teiste poolt ei ole. (Juhataja helistab kella.) Me tekitame seaduse loomises anarhiat.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Poolamets, kas repliigisoov?

17:50 Anti Poolamets

On küll.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun!

17:50 Anti Poolamets

Härra Grünthal märkis ära revolutsiooniliste muudatuste teema. Kui me vaatame seda, mis toimub Uiguurias, siis näeme – see on muidugi drastiline näide –, kuidas jälitatakse ühte etnilist põlisrahvast, Hiina mõistes vähemusrahvast, ja millise röögatu jälitussüsteemi nad on loonud biomeetriliste vahenditega. No muidugi, meile tundub, et meil on korralik õigusriik ja mis siin ikka võib juhtuda. Aga ometi, kui me viskame pilgu peale kas või selle suve sündmustele, kui arutatakse, milliseid passe inimestele jagada, vaktsiinipasse ühtedele ja teistele, osa saab üritustele, osa ei saa, siis see on ju ka näide selle kohta, et meil on tõepoolest hämmastavad muutused käsil. Nii et need kuritarvituste ohud on olemas. Mõelgem nüüd ise, et paljudel inimestel on trombioht võib-olla AstraZeneca vaktsiini või mõne muu vaktsiini kasutamisel, aga tulemus on see, et nad ei saa isegi avalikus ruumis viibida, kontserdil või kohvikus käia. Äkki nad kannavad usinalt maski või teevad midagi muud, söövad vitamiine ja kaitsevad ennast teisiti, aga juba on meil jagatud: parem ja vasak. Nii et need ohud on meil praegu laual koroonateemade tõttu.

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Hepner, kas te soovite ka repliiki?

17:51 Heiki Hepner

Jaa, tegelikult kasutaks seda võimalust, et korrata üle Urmas Reinsalu juba täna istungi alguses tehtud üleskutset ikkagi otsida kompromissi. Tõepoolest, siin saalis on lahendatud palju keerulisemaid küsimusi kui see eelnõu. On pisut kummastav, et me oleme jõudnud situatsiooni, kus osapooled ei taha mitte tolligi taganeda ja üritavad väga jäärapäiselt lihtsalt sarved kokku panna. Kui vaadata seda, mis meid ootab ka järgmise nädala töökavas, siis see nimekiri on muljet avaldavalt pikk. Tõepoolest, see on selgeks takistuseks sisulise töö tegemisele.

Ikkagi kordaks üle selle ettepaneku, mida oleks võinud küll juba hommikul teha, et valitsusliit katkestab täna eelnõu menetlemise, põhiseaduskomisjon vaatab uued ettepanekud sisuliselt läbi, ja kui siiski ei leita ühisosa ja kompromissi, siis on võimalik see siduda pärast seda valitsuse usaldushääletusega. Vahepeal oleks Riigikogul võimalik ikkagi teha normaalselt tööd, mida meil on ees väga-väga palju.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:53 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid, ennekõike kolleegid EKRE fraktsioonist! Ma tulin siia siiras lootuses, et te mitte lihtsalt ei venita aega, vaid see on üks küsimusi, mis teid tõsiselt huvitab. Mõnda vastuargumentatsiooni polnud mitte kunagi kuulnud.

Ma tahaks lihtsalt teile pakkuda mõtlemiseks mõnda materjali. On olemas fantastiliselt huvitav monograafia "100 aastat kriminalistikat", selle autorit täpselt ei ütle, väga ammu lugesin, Thorwald vist. Seal on näiteks juttu sellest, kuidas Suurbritannias pandi alus sellele, et luua daktüloskoopiline kogu. See algas ühe lapse surmast. Tapja jättis maha oma sõrmejäljed ja selleks, et teda leida, tuli läbi uurida keskmise Inglismaa linna kõik mehed. Oli alust arvata, et see oli mees, ja saadi aru, mis oleks juhtunud, kui ta oleks jätkanud. Mingi pool aastat teda otsiti. Aga kui need sõrmejäljed, kui see baas oleks olemas olnud kohe ... Inimesed said aru, et seda on tõesti vaja, ja käisid vabatahtlikult oma sõrmejälgi andmas. 

On olemas täiesti konkreetne lugu kaheksakümnendatest, kui ühes Nõukogude liiduvabariigis tegutses sarimõrvar. Kohus tegi kindlaks 37 naist, tema ise väitis, et neid oli üle 60. Ta leiti tema täidetud ankeedi põhjal. See tähendab, et kui vastav baas oleks kasutusel ja kui inimesed saaksid aru, kui tähtis see on, et võrrelda näiteks käekirja, et sellega on võimalik üht-teist teha, siis miks ka mitte?

Te räägite sellest, et kõik need andmebaasid rikuvad meie õigusi, et keskmine inimene jääb kaitsetuks. Aga kes te olete siis praegu, kui te kasutate Twitterit, Facebooki, Instagrami, igasugust TikTokki jne? Kõik teie andmed kogutakse ja kõik need andmed ei ole mitte Eestis, need on kuskil välismaal. Ma olen näinud pilte nendest ladudest ühes USA lõunaosariigis: tohutud hooned, mis on meie telefonikõnesid täis. See toimub maailmas kogu aeg. Hiljuti oli Taaniga seotud skandaal, kui kuulati pealt kogu euroliitu. Mõned aastad tagasi oli skandaal sellega, et ameeriklased kuulasid pealt Merkelit. Kurat, see toimub praktiliselt iga nädal. Seda on võimalik leida.

Siin ei ole seda soovi kedagi jälgida. Küsimus on selles, et õigel ajal tuvastada mitte see konkreetne inimene, kellel on ID‑kaart või pass, vaid see inimene, kes on sooritanud kuriteo või kes on sattunud kuriteo ohvriks ja nüüd ei ole võimalik lihtsalt pildi abil selgeks teha, kes see on. Mitukümmend inimest maetakse iga aasta niiviisi, et sildi peale pannakse ainult number ja ei ole ühtegi nime. Küsige mõnikord nende käest, kes seda täpselt oskavad öelda.

Tähendab, alternatiivi lihtsalt ei ole. Neid andmeid kogutakse üle terve maailma. Ilma selleta praeguses andmemaailmas ei ole võimalik midagi teha.

Lõpetuseks tahan öelda, et oleme teiega mõnevõrra võrdses olukorras, välja arvatud see, et mina ei mängi Facebooki, Instagrammi, Telegrammi ega muid mänge. Minust on seal miinimum andmeid, teist, kes te Facebookis olete, on kõik andmed olemas.

Paluks natuke lisaaega, üks minut!

17:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks minut lisaks.

17:58 Mihhail Stalnuhhin

Aga me kõik täidame majanduslike huvide deklaratsioone. Meie kõigi kinnisvara, sissetulekud – kõik on tuvastatav. Kõik dokumendid, mis ma siin kantseleis esitan, on avatud suvalistele isikutele, tavaliselt ajakirjanikele. Nad teavad, kuidas ma liigun, milline on minu töö‑ ja elugraafik, millise rongiga ma sõidan. Nad teavad, kus ma elan. Vähe sellest, et nad seda teavad, nad panevad selle asja veel lehte. See kõik on juba olemas. Ma ei taha öelda, et see on halb, aga see seadus praegu drastiliselt mitte midagi ei muuda. Me lihtsalt oleme praegu selles maailmatrendis ja kui sa tahad sellest maailmatrendist maha jääda, siis sa kaotad, nagunii kaotad. Aitäh!

17:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Poolamets, kas teil on protseduuriline küsimus?

17:59 Anti Poolamets

Täiesti protseduuriline. Mul on saadikutele palve puldist mitte vandesõnu kasutada ja jätta need kõrtsiruumide jaoks. Alguses on ühekordsed ja lõpuks veel, ma ei tea, tulevad venekeelsed kolmekordsed ka.

17:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Vaatame siis tempokalt läbi ka muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Henn Põlluaas, palun!

17:59 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Mul on nagu kuldkalakesel kolm soovi. Esimene soov on, et palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Teine soov on võtta enne hääletust kümme minutit vaheaega. Ja kolmas: palun läbi viia ka kohaloleku kontroll.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Soov kuldkalakeselt on arusaadav. Aga enne, kui me läheme kümneminutilisele pausile, püüame ära lahendada härra Stalnuhhini protseduurilise küsimuse. Palun!

18:00 Mihhail Stalnuhhin

Jah, see käib kindlasti protseduuri sisse. Ma tahaksin teada, mida sellist ma ütlesin, et see mõne õrna hinge siin värisema pani.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Teil on võimalik seda kümne minuti jooksul väljaspool seda saali arutada. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tuletan meelde, et me asusime läbi vaatama muudatusettepanekuid. Aga enne, kui me läheme esimese muudatusettepaneku hääletamise juurde, palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll.

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget. Saame minna muudatusettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud juhtivkomisjon ja mis on täielikult arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 6. Ettepanek on heaks kiidetud.

Teine muudatusettepanek on esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Härra Põlluaas.

18:12 Henn Põlluaas

Palun seda muudatusettepanekut hääletada, võtta enne hääletamist kümme minutit vaheaega ja läbi viia kohaloleku kontroll.

18:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun viime läbi kohaloleku kontrolli! Kohaloleku kontroll.

18:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 57 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele teise muudatusettepaneku. Selle on esitanud põhiseaduskomisjon ja seda on arvestatud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 2. Ettepanek leidis toetust.

Kolmas muudatusettepanek. Esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

18:24 Henn Põlluaas

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele, palun enne seda kümme minutit vaheaega ja taas kohaloleku kontrolli.

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kümme minutit vaheaega. Härra Ligi, teil on protseduuriline küsimus. Palun oodake korraks, härra Ligi. Jaa palun, härra Ligi!

18:24 Jürgen Ligi

Härra juhataja! Kas ei oleks võimalik lahendada seda kohaloleku kontrolli kuidagi tõhusamalt, nii et igaüks, kes kahtleb oma kohalolekus, vajutab siin suvalisele nupule ja siis, kui sinna ilmub nimi, siis ta on kohal?

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Seadus näeb ette seda, et täiendaval istungil on enne igat hääletust igal Riigikogu liikmel õigus nõuda kohaloleku kontrolli.

18:25 Jürgen Ligi

Aga mul oli ettepanek teha see asi lihtsamaks.

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka härra Ligi võib taotleda kohaloleku kontrolli. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil on vaja viia taas kord läbi kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

18:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus ... Vabandust, ootame hetke. Kohalolijaks registreerus 57 Riigikogu liiget, hetkel on puudu 44.

Panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas.

18:36 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Palun ka see muudatusettepanek hääletusele panna, enne seda võtta kümme minutit vaheaega ja siis teha kohaloleku kontroll.

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

18:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

18:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 56 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 55. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

18:48 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Palun ka seda muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hääletada, aga enne seda palun kümme minutit vaheaega ja paluks ka kohaloleku kontroll läbi viia.

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vaheaeg on läbi saanud, viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

18:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 56 Riigikogu liiget.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 7, vastu oli 55 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

19:00 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut, mis on väga suurepärane, hääletada. Enne seda palun ma võtta kümme minutit vaheaega, ja nagu täna juba tavaks on saanud, läbi viia kohaloleku kontroll.

19:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud kolleegid! Vaheaeg on läbi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli, palun!

19:11 Aseesimees Martin Helme

Ennast pani kirja 57 saadikut ja puudu on 44.

Nüüd panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

19:12 Aseesimees Martin Helme

Sellega on nüüd niimoodi, et poolt oli 9, vastu 55 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Rene Kokk, palun!

19:13 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele. Enne hääletust soovime teha ka kümme minutit pausi ja viia läbi kohaloleku kontrolli.

19:13 Aseesimees Martin Helme

Selge, teeme kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

 

19:23 Aseesimees Martin Helme

Päris kahte minutit ei tulnud täis. Kas võime minna hääletuse juurde või teeme kaks minutit? Teeme ära kohaloleku kontrolli, palun! Kohaloleku kontroll.

19:24 Aseesimees Martin Helme

Ennast pani kirja 56 saadikut. Puudu on praegu 45.

Läheme hääletamise juurde. Me hääletame seitsmendat muudatusettepanekut, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:24 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 6 saadikut, vastu on 55. Ettepanek ei leidnud toetust.

Edasi, kaheksas muudatusettepanek. Selle esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon seda arvestanud ei ole. Rene Kokk, palun!

19:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele. Enne hääletust soovin võtta kümme minutit vaheaega ja viia läbi ka kohaloleku kontrolli.

19:26 Aseesimees Martin Helme

Selge. Enne vaheajale minemist on meil üks protseduuriline tekkinud. Kalle Grünthal, palun!

19:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei ole ju väga kogenud parlamendisaadik. Sooviks teada, et kui ikka eelnõus, ka näiteks seaduses on trükivead sees, kas me siis hääletame need trükivead sisse või kes need ära parandab. Ei ole ju korrektne, et me hääletame seaduseelnõu, mis on vigane nii sisu poolest kui ka juba grammatiliselt. Tahaks teada, kes nüüd nagu selleks vastutavaks pooleks on. Ma ei usu, et teie tublid tüdrukud on selle asjaga hakkama saanud, ma arvan, et see kivi peaks minema Toomas Kivimäe kui põhiseaduskomisjoni juhi kapsaaeda. Kuna ma eelnevalt teda kiitsin, siis ma pean natukene teda laitma ka vahepeal. Mis, kuidas, mis siis saab?

19:27 Aseesimees Martin Helme

Kui on lihtsad keelelised parandused, põhimõtteliselt mingi komakoht, siis seda parandust saab veel kolmanda lugemise teksti viia, aga üleüldiselt, kui Riigikogu on ikka hääletanud sisse vigase teksti, siis vigane tekst muutub seaduseks ja nii on. Vastutab selle eest juhtivkomisjon. Aga nüüd ... Ei ole veel. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

19:27 Kalle Grünthal

Ma sooviksin teada. Te rääkisite  komakohtadest. Aga kui on ikkagi, ütleme, sõnaehitus ka vale, kas see lähebki vigasena sisse? (Hääl saalist: "Ei lähe.")

19:27 Aseesimees Martin Helme

Seda hindab vahel Riigi Teataja, kas võib või ei või, aga üldiselt läheb vigane tekst sisse küll, seda on juhtunud ennegi. Vaheaeg kümme minutit. Tehakse järgmise seadusega korda ja ...

V a h e a e g

 

19:37 Aseesimees Martin Helme

Nii. Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on möödas ja saame minna edasi. Kõigepealt teeme palun kohaloleku kontrolli! 

19:38 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 57 saadikut, puudub 43.

Paneme hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

19:39 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 5 saadikut, vastu on 54, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Liigume edasi. Üheksas muudatusettepanek, mille esitaja on põhiseaduskomisjon ja komisjon on seda ise ka täielikult arvestanud. Kõigepealt on Kalle Grünthalil protseduuriline.

19:39 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Paragrahv 61 meie kodukorras sätestab, selle esimene lõige, et Riigikogu istungid stenografeeritakse ja protokollitakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras ja transleeritakse samasuguses korras. Öelge palun, kust ma saaksin kätte selle korra, mismoodi see transleerimine avalikkuse jaoks käib. Minule on mitu inimest juba helistanud, et nemad sooviksid ka seda ülekannet jälgida. Kuidas see võimalik oleks? Korda tahaks teada saada.

19:40 Aseesimees Martin Helme

Ülekanne on vaadatav Riigikogu koduleheküljelt. Kohe avalehel on olemas vastavad lingid ja lisaks sellele  me praegu pillame: kõik meediakanalid teevad otseülekannet. Rene Kokk, palun! 

19:40 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne seda palun kümme minutit vaheaega ja palun läbi viia kohaloleku kontrolli. Aitäh! 

19:40 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

19:51 Aseesimees Martin Helme

EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg sai läbi. Me oleme üheksanda muudatusettepaneku juures, aga kõigepealt peame tegema ära kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

19:51 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 58 saadikut, 43 on puudu.

Nüüd saame minna muudatusettepaneku hääletuse juurde. See on üheksas muudatusettepanek, esitaja on põhiseaduskomisjon ja põhiseaduskomisjon on seda ise ka täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:52 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 54 saadikut, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek on leidnud toetust.

Saame minna kümnenda muudatusettepaneku juurde, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!      

19:53 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele. Enne hääletust palun teha kümneminutiline vaheaeg ja viia läbi kohaloleku kontroll. Palun kõigil headel kolleegidel selle üle mõelda ja seda toetada!

19:53 Aseesimees Martin Helme

Kümneminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

20:03 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, vaheaeg jälle läbi. Võime minna kohaloleku kontrolli juurde. Palun kohaloleku kontroll!

20:04 Aseesimees Martin Helme

Kohal on 57 saadikut, puudub 44.

Meil on hääletusel kümnes muudatusettepanek, mille esitaja on Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:04 Aseesimees Martin Helme

Jah, seda muudatusettepanekut toetas 6 saadikut ja vastu on 55. Seega ei leidnud muudatusettepanek toetust.

11. muudatusettepanek, esitaja taas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda taas arvestanud. Oi, vabandust, ma pean omale paremad prillid hankima! Juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Aga Rene Kokk, palun!

20:05 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele. Kuna komisjon on ettepanekut toetanud ja eestlastel on rahvatarkus, et kordamine on tarkuse ema, siis anname headele kolleegidele võimaluse seda uuesti siin suures saalis toetada. Aga enne seda palun veel võtta EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega ja viia läbi kohaloleku kontroll.

20:05 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.  

20:05 Kalle Grünthal

Ma tänan, istungi juhataja! Riigikogu töö‑ ja kodukorra seaduse ... (Hääl saalist: "Kodu- ja töökorra!")

20:06 Aseesimees Martin Helme

Palun, ma ei  kuule!

20:06 Kalle Grünthal

... § 77 lõige 3 sätestab, et Riigikogu täiendava istungi ning erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne muud hääletust, juhul kui mõni Riigikogu liige kohaloleku kontrolli nõuab. Mina nüüd nagu nõuaks kohaloleku kontrolli, sellepärast et Reformierakonna saadikud vaatavad siin praegu suure usinusega arvutis jalgpalli ja selle melu tõttu ma lihtsalt ei kuulnud, kas see pandi hääletusele või ei pandud.

20:06 Aseesimees Martin Helme

Jaa, võin kinnitada, et fraktsioonikaaslane Rene Kokk pani hääletusele, küsis vaheaega ja tahab ka kohaloleku kontrolli. Hanno Pevkur, palun!

20:06 Hanno Pevkur

Lihtsalt hea juhataja ehk teeb selle kümneminutilise vaheaja jooksul härra Grünthalile koos kantselei ametnikega selgeks, kuidas saab võtta vaheaega, kes saab hääletusele panna ja millal on kohaloleku kontroll – see toimub enne hääletust.

20:06 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et ta lihtsalt ei kuulnud. Aga vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

20:17 Aseesimees Martin Helme

Jätkame tööd. Meil on vaja kõigepealt läbi viia kohaloleku kontroll. Palun!

20:17 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 56 Riigikogu saadikut.

Muudatusettepanek, mille juures me oleme, on 11. 11. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Aga sellegipoolest, palun võtke seisukoht ja hääletage! Vabandust! Jah, läheme hääletamise juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:18 Aseesimees Martin Helme

Seda muudatusettepanekut toetab 5 Riigikogu saadikut, vastu on 52, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leia toetust.

Nüüd 12. muudatusettepanek. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

20:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni poolt selle muudatusettepaneku hääletamist, sest me tõepoolest leiame, et silmaiirise skaneerimine on samm totaalse jälgimisühiskonna suunas. Ühtlasi võtan ma kümme minutit vaheaega ja samuti palun enne hääletamist läbi viia kohaloleku kontrolli.

20:19 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Palun, kümme minutit vaheaega!

V a h e a e g

 

20:29 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, jätkame istungit. Vaheaeg on läbi. Oleme 12. muudatusettepaneku juures, aga enne kui me seda hääletama läheme, teeme kohaloleku kontrolli. Palun!

20:29 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 56 saadikut, puudub 45. Kvoorum on olemas.

Nüüd panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:30 Aseesimees Martin Helme

Seda muudatusettepanekut toetas 5 saadikut, vastu on 55 saadikut. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Jätkame tööd.

13. muudatusettepanek, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon seda arvestanud ei ole. Helle-Moonika Helme, palun! 

20:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Palun ka siinkohal EKRE fraktsiooni poolt selle muudatusettepaneku hääletamist. Võtan ka kümneminutilise vaheaja ja ühtlasi palun enne hääletamist läbi viia kohaloleku kontrolli.

20:31 Aseesimees Martin Helme

Kõike seda me saame teha. Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g  

 

20:42 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, vaheaeg on läbi, saame edasi minna. Jäime pooleli 13. muudatusettepaneku juures. Aga enne, kui me hääletama läheme, teeme kohaloleku kontrolli, palun!

20:42 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 57 saadikut, puudu on praegu 44.

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:43 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 3 saadikut, vastu on 55 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Edasi, 14. muudatusettepanek. Ettepaneku esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon seda arvestanud ei ole. Helle-Moonika Helme, palun!

20:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni poolt seda muudatusettepanekut hääletada. Me tegime selle muudatusettepaneku, kuna meile ei meeldinud hästi see lõike 6 punkt 5, sest sõnastus "muudel sätestatud juhtumitel" on ebamäärane ja võib kaasa tuua kuritarvitusi. Ühtlasi võtan kümneminutilise vaheaja ja palun enne hääletamist läbi viia kohaloleku kontrolli.

20:44 Aseesimees Martin Helme

Selge. Läheme kümneminutilisele vaheajale.

V a h e a e g

 

20:54 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on läbi, saame edasi minna. Meil on käsil 14. muudatusettepanek. Teeme kõigepealt ära palutud kohaloleku kontrolli.

20:55 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 54 saadikut ja puudub 47.

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:56 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 5 saadikut, vastu on 53 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud.

Nii, me oleme täna olnud väga tublid, teinud kõvasti tööd. Me kõik teame, et küllap võetakse kohe järgmine vaheaeg, nii et ma ei lähe muudatusettepanekutega edasi, vaid võtan viis minutit juhataja vaheaega. Selleks ajaks, kui see vaheaeg läbi saab, on istung lõppenud. Nii et istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10.

20:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee