Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi, või anda sellest teada interneti teel, distantsilt neil, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kalle Grünthal, palun! Kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi?

15:00 Kalle Grünthal

Ei-ei, ei soovi.

15:00 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis on teil protseduuriline küsimus. Palun!

15:01 Kalle Grünthal

Võib-olla lahendaks selle eelnõude asja enne ära.

15:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Sõna on Vabariigi Valitsuse esindajal. Heili Tõnisson, palun!

15:01 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Teiseks, kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister. Kolmandaks, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Neljandaks, kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu. Ja viiendaks, autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu. Kahe eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Kõik need viis seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

15:02 Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu esimees! Esitan koos viie Isamaasse kuuluva Riigikogu liikmega tervise- ja tööministrile, härra Tanel Kiigele arupärimise vaktsineerimise korraldamise kohta, et valitseks selgus, millises koguses, millistes mahtudes ja millistelt firmadel me oleme taotlenud vaktsiine. Niisiis, me palume härra ministril anda selge ülevaade, kui palju vaktsiine koroonaviiruse tõrjeks on Eesti tellinud, tuues ära koguste tellimise ajad; kui palju vaktsiine on Eestil võimalik olnud põhi- ja lisapakkumisega soetada, tuues ära kogused ja ettevõtted; ning kui suure hulga vaktsiini peale on Eesti esitanud lisataotlusi Euroopa Liidu hangete raames, teistelt riikidelt ja ettevõtetelt. Küsime, milliseid ettepanekuid on Eesti esitanud vaktsiinide jaotamise korralduse kohta Euroopa Liidu hangete raames. Peale selle on üks eraldi teemade kompleks, nimelt, kuidas on organisatsiooniliselt Eestis korraldatud vaktsineerimine ja milline ametiisik kannab selle eest täiskohaga vastutust. Sellest, et poliitilist vastutust kannab minister ja tervikvastutust valitsus, me oleme teadlikud, kuid tahame teada, milline on see konkreetne ametiisik, lisaks poliitilise vastutuse tasandile, kes vaktsineerimise eest täiskohaga vastutab. Samuti palume esitada Eesti praegune vaktsineerimisplaan isikurühmade ja mahtude kaupa. Viimane küsimus härra ministrile kõlab nii: kas Eesti toetab Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingu raames kohustuslike litsentside rakendamist, et vaktsiine oleks võimalik toota võimalikult suures koguses eri ravimiettevõtetes? Aitäh teile!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse raames.

Läheme edasi teadete juurde. Meile on tulnud üks teade: täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Valgevene poliitvangide ja demokraatia toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Riigikogu liige Mihhail Lotman.

Nüüd teeme kohaloleku kontrolli. 

15:06 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget, puudub 6.

Asume päevakorra kinnitamise juurde. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

15:06 Kalle Grünthal

Protseduuriline küsimus on järgmine. Nagu ma olen aru saanud, praegu viiakse läbi kaugosalusega istung. Aga mina loen sellest targast raamatust, mille nimi on Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, § 891 lõikest 7 järgmist teksti: "Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Nüüd on minu küsimus selline. Vaatamata sellele, et minu meilile on tulnud informatsioon Riigikogu kaugosalusega istungi toimumise kohta ja võib-olla ka teie olete ise mulle ütlemas käinud, tegelikult mina ei tea, kas on kuskil massiteabevahendite kaudu seda istungit kokku kutsutud. Kui me nõuame koroonareeglite järgimist, ütleme, et ei tohi kauplused lahti olla jne, aga ise teeme niimoodi suvaõigusega hoopis teisi asju, mis ei tulene seadusest, siis ma arvan, et see ei ole õige. Minu küsimus on: milliste massiteabevahendite kaudu on riigikogulasi informeeritud sellest kaugosalusega istungist?

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Grünthal! Kui ma ei eksi, siis vanematekogus me arutasime seda märtsi lõpus, kui meil oli töögraafiku järgi Riigikogus kuu viimane istunginädalal, ja tookordne otsus oli selline, et me teeme aprillikuus Riigikogu istungid distantsistungitena. Siis oli see juhatuse otsus. Kui te küsite, milliste massiteabevahendite kaudu on infot edastatud, siis ütlen, et Riigikogu avalike suhete osakond on vastava teate saatnud. Mul ei ole hetkel seda teadet käepärast. Indrek Saar, palun protseduuriline küsimus!

15:08 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Tervist! Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus juhatajale on see: kas teil on olnud ühendust Riigikantseleiga? Jutt on selle nädala päevakorra võimalikust täiendamisest peaministri pöördumisega teemal, mille sotsiaaldemokraadid on välja pakkunud. Eelmine nädal näitas selgelt, et asi, mille valitsusliit on kuulutanud oma prioriteediks, ehk vaktsineerimine, ei taha mitte sugugi toimida. Arvestades, kui ajakriitiline see teema on, tegi sotsiaaldemokraatide fraktsioon täna peaministrile kirja vormis ettepaneku tulla esimesel võimalusel, soovitatavalt juba homme Riigikogu istungile, et see teema lahti rääkida ja ühiselt koos Riigikoguga lahendusi otsida. Kas peaminister on informeerinud Riigikogu juhatust, millal tal võiks olla võimalus Riigikogu ette tulla, ja kas me võiksime siis juba ka selle nädala päevakorda vastava päevakorrapunktiga täiendada?

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud Indrek Saar! Mul on olnud peaministriga täna sellel teemal vestlus tulenevalt teie ettepanekust. Peaminister on vastanud, et ta soovib olla Riigikogu ees, nii nagu meie töökorraldus ka ette näeb, infotunnis. Ta ei ole avaldanud soovi tulla varem Riigikogu täiskogu ette, aga ta on kolmapäeva hommikul vanematekogus ja kolmapäeval ka infotunnis. Nii et jah, juttu on täna temaga sel teemal olnud. Kalle Grünthal, palun!

15:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Tähendab, ma ei saanud ikkagi vastust oma küsimusele, mis puudutas seda, milliste massiteabevahendite kaudu on Riigikogu liikmeid informeeritud. Siin Reformierakonna naissoost parlamendiliikmed ütlesid küll, et on-on, aga sellist massiteabevahendit nagu "on-on" ma ei tea. Äkki te ikka nimetate selle ära. Mis siis, et vanematekogu otsus oli selleks aluseks, ma tahaksin siiski teada, millise massiteabevahendi kaudu on informatsioon selle kohta edasi antud. Võib-olla ma olen oma tähelepanematuses jätnud selle märkamata.

15:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal! Ma palun kindlasti, et Riigikogu Kantselei annaks teile täpse selgituse, kuidas on tehtud teavitus, missuguste massiteabevahenditega. Nii et ma kindlasti palun teid sellest informeerida. Härra Grünthal, palun!

15:11 Kalle Grünthal

Siis mul tekib kohe küsimus. Kui te ise praegu ei tea, milliste massiteabevahendite kaudu on informatsioon edasi antud, siis mul tekib küsimus, kas seda üldse on tehtud, tähendab, massiteabevahendite kaudu. Kuidas me saame siis istungiga edasi minna, kui me ei tea, kas see seaduse nõue on täidetud või ei ole?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda tuleb kindlasti kontrollida. Ma loodan väga, et nii ruttu kui võimalik antakse teile ja teistele Riigikogu liikmetele see info ka edasi e-kirja teel. Helle-Moonika Helme, palun!

15:11 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas meil hakkabki nüüd korduma täpselt see olukord, mis meil paar nädalat tagasi oli, kus meil oli väga erakorraline olukord ja parlament tahtis, et peaminister tuleks Riigikogu ette ja me saaksime ühiselt asja arutada? Kas nüüd hakkab jälle seesama asi pihta? Ma tuletan meelde, et infotund ei ole see formaat, kus me saaksime täies mahus neid küsimusi arutada, ja vanematekogu ei ole ka see formaat. Nii et ka mina küsin, millal peaminister tuleb Riigikogu ette meiega rääkima. 

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Kindlasti ei ole vanematekogu see formaat, mis on Riigikogu täiskogu, see oli öeldud lihtsalt informatsiooniks. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, kui vaadata selle § 155, on Vabariigi Presidendil, peaministril ja ministritel õigus esineda Riigikogu istungil poliitilise avaldusega. Teised ametiisikud esinevad Riigikogu istungil Eesti Vabariigi põhiseaduses või seaduses ettenähtud ettekannete või ülevaadetega. Ehk selleks, et esinemine toimuks, on vaja nendel instantsidel või nendel persoonidel oma avaldusega pöörduda Riigikogu poole. Nagu ma ütlesin Indrek Saarele vastates, peaminister seda pöördumist teinud ei ole. Ta on öelnud, et ta tuleb kolmapäeval Riigikogu ette infotundi – see oli tema tänane vastus minule. Indrek Saar, palun!

15:13 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Mul oleks küsimus lugupeetud Riigikogu [istungi] juhatajale. Arvestades, et meil on siin olemas varasemad pretsedendid, mida Riigikogu esimees on peaministri rollis ehk selles rollis, kus vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 155 saab tulla poliitilise avaldusega Riigikogu ette, ka kasutanud, on mul küsimus: milline on teie seisukoht praeguses olukorras, vaadates, kuivõrd tõsine ja ajakriitiline on kõik see, mis puudutab vaktsineerimist, ja kui palju on tekkinud täiendavaid küsimusi? Küsimusi oli ennegi juba piisavalt, aga sel nädalavahetusel on neid tulnud veel hulgaliselt juurde, alates sellest, kui kiiresti me saame kedagi vaktsineerida ja kuidas me oma ressurssi kasutame, keda võib ühe või teise vaktsiiniga vaktsineerida ja kas pärast neid sõnumeid, mis on nädalavahetusel välja saadetud, ei ähvarda mõningaid vaktsiine oht, et suur osa ühiskonnast ei taha enam neid kasutada. Need kõik on küsimused, mis vajavad väga selgeid vastuseid ja koheseid vastuseid. Kas ei oleks mõistlik siiski püüda leida selline formaat, kus on piisavalt võimalust see teema Riigikogu suures saalis lahti rääkida, arvestades, et selle vastu on väga suur avalik ja ühiskondlik huvi, selle asemel et kasutada neid nappe võimalusi, mis on infotunnis antud?

Ja teiseks, kas ei ole mitte nii, et infotund on antud Riigikogu liikmetele selleks, et nad küsiksid neid küsimusi, mida nad peavad vajalikuks peaministri käest küsida, ja peaminister ei peaks ette kirjutama, mida Riigikogu liikmed infotunnis küsivad.

Ma tulen veel kord selle juurde tagasi: milline on Riigikogu [istungi] juhataja seisukoht? Kas me võiksime siiski saata peaministrile signaali, et Riigikogu ootab teda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 155 Riigikogu ette lähiajal?

15:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud Indrek Saar! See signaal on teil ju nüüd saadetud. Nii nagu kodu- ja töökord ette näeb, olete te oma ettepaneku teinud. Nüüd on küsimus selles, kas peaministril on poliitilise avalduse tegemise soovi ja kas ta homme saab tulla või ei saa. Täna ta põhjendas oma keeldumist sellega, et homme on tal just samal ajal Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine, mis on samuti seotud COVID-i teemadega. Kindlasti ta soovib sealt saadud infoga tulla ka kolmapäeval infotundi, vähemalt ma väga loodan seda. Nii et me ei saa otseselt kuidagi valitsuse liiget praegusel juhul käskida siia tulla. Valitsuse liikmel tuleb endal selleks soovi avaldada ja ka vastav ettepanek teha, aga praegu meil peaministrilt seda ettepanekut tulnud ei ole. Paul Puustusmaa, palun!

15:16 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, hea eesistuja! Antud juhul olen ma praegu väga tugevasti Kalle Grünthali paadis. Ma tahan rõhutada, et Riigikogu istung on üldse üks tähtsamaid istungeid, mis Eesti riigis olla saab. See tähendab seda, et meil ei ole siin ruumi loomingulisele improviseerimisele. Kui seadus ütleb täiesti üheselt, et istung saab toimuda ainult siis, kui see on seadusejärgselt kokku kutsutud, ja kokkukutsumise eeldus on, et Riigikogu esimees teeb massiteabevahendite kaudu selle teatavaks, aga praegu Riigikogu esimees ei tea, millise massiteabevahendi kaudu ja kuidas see teatavaks on tehtud, siis on istung kokku kutsutud nii, et see pole seadusega kooskõlas ja on seetõttu tühine. Selleks, et seda asja vältida, peaksime me praegu kindlalt teadma, mismoodi ja milliste massiteabevahendite kaudu on istung kokku kutsutud, et seaduse vastu poleks eksitud. 

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, Paul Puustusmaa! Esiteks, infot anti, nagu ma ütlesin, märtsikuus, st kohe, kui see otsus tehti, kõigile Riigikogu liikmetele. Teiseks, vastav info on hetkel üleval ka Riigikogu koduleheküljel. Nii et see on olnud kõigile Riigikogu liikmetele ja ka avalikkusele – Riigikogu koduleht on kindlasti avalik – kättesaadav. Kalle Grünthal, palun!

15:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tähendab, nagu te näete, on siin ka teisi parlamendiliikmeid, kes ütlevad, et selline istungi kokkukutsumise kord ei ole põhjendatud, juhul kui meil ei ole tõendusmaterjali selle kohta, milliste massiteabevahendite kaudu on istung kokku kutsutud. Ma teen teile ettepaneku, austatud istungi juhataja, et teeme kas viie- või kümneminutilise vaheaja, te küsite selle dokumendi kantseleist või ma ei tea, kust kohast, ja annate meile teada, milliste massiteabevahendite kaudu on see kokkukutsumine toimunud. Ma olen absoluutselt nõus Paul Puustusmaa seisukohaga, et see istung ei ole praegusel juhul legitiimne, kui meil pole teada, kas selle kokkukutsumise korda on rikutud või mitte.

15:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin, see info on olemas Riigikogu koduleheküljel, see on avalikult kättesaadav ja sellest ma järeldan, et avalikkust on teavitatud, sest sealt ka Eesti ajakirjandus kindlasti oma infot võtab. Nii et selles mõttes te ei pea, härra Grünthal, muretsema ja me saame ilusti istungiga edasi minna. Seda, et tulevikus asju veel paremini teha, ma kindlasti toetan. Indrek Saar, palun!

15:19 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru juhataja selgitustest, et peaminister on öelnud, et tal on homme Riigikogu istungi ajal Vabariigi Valitsuse istung, kus ka vaktsineerimisteemat arutatakse? Sel juhul ei ole välistatud, et peaminister võiks siiski homse istungi jooksul selle sooviavalduse teha või jõuda oma poliitilise avaldusega vaktsineerimise teemal hiljemalt kolmapäevasele Riigikogu istungile. Kas juhatajal ei ole teada, et oleks mingeid takistusi, näiteks ajalisi, miks ei võiks peaminister kolmapäevase Riigikogu istungi ajal tulla Riigikogu ette poliitilise avaldusega vaktsineerimiskorraldust arutama?

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Homme on minu teada Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine. Seda, mis seal täpselt on päevakorras COVID-i punkti all, ma ei oska teile kindlasti öelda. Seda tuleb küsida otse Riigikantselei käest. Veel kord: see, et siia tullakse poliitiliste avaldustega, eeldab, et see inimene, kes soovib siia tulla, selle avalduse teeb. Nii näeb meie kodu- ja töökorra seadus ette. Liigume edasi. Imre Sooäär, palun!

15:20 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Mul on protseduuriline märkus kolleeg Kalle Grünthali avalduse kohta. Kui me vaatame eesti keele seletavat sõnaraamatut, ilmunud aastal 2009, samuti "Eesti entsüklopeedia" internetiväljaannet, siis massiteabevahenditeks loetakse kõiki erinevaid infokandjaid ja nendega seotud tehnilisi vahendeid, kaasa arvatud trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja uus meedia ehk internetiportaalid ja kõik interneti vahendusel levitatav teave. Nüüd on see meili teel kõigile Riigikogu liikmetele saadetud ja ka kolleeg Grünthal kinnitas, et ta on selle kirja kätte saanud. See on olemas ka avalikult Riigikogu kodulehel. Ma ei saa aru, milles on probleem, et me ei saa praegu istungiga edasi minna. Massiteabevahendite kaudu – kui lähtuda selle sõna tähendusest eesti keeles – on kõigile Riigikogu liikmetele sellest teada antud.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, Imre Sooäär! Aga ma olen selles mõttes päri, et kõik need olulised küsimused loomulikult peavad saama vastuse. Kui Riigikogu liikmetel on protseduurilisi küsimusi, siis tuleb neile kindlasti anda siin täielikud ja sisulised vastused. Ma vaatasin nüüd ka uuesti üle ja ma usun, härra Grünthal, et kui teie vaatate oma e-postkasti, siis näete sedasama: minu info kohaselt on 23. märtsil antud sellest kaugistungi vormist, mis kehtib terve aprillikuu, kui on korralised istungid, kõigile Riigikogu liikmetele  teada antud.

Aga liigume edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

15:22 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Hea eesistuja! Ma vaatan, et te natuke räägite endale vastu. Kõigepealt te ütlesite, et valitsuskabineti istungil arutatakse seda teemat ja siis kolmapäeval infotunnis me saame küsida. Nüüd te ütlete, et te ikkagi päris teadlik ei ole, mida seal arutatakse, ja soovitate meil küsida Riigikantseleist. Järjekordselt käis läbi siit jutust ka see, et kui peaminister soovib, aga kuna me ei ole saanud vastust ja Indrek Saar ei ole saanud oma küsimusele vastust, siis me peame hakkama jällegi järeldama sellest, et peaminister eriti ei soovi väga tulla parlamendi ette rääkima.

Ja ma tuletan ikkagi meelde, et me peame täna päevakorra ära kinnitama. Mul on üks ettepanek: äkki te võtate praegu väikese vaheaja ja läheksite helistaksite peaministrile ja teeksite talle ettepaneku, et kui ta teisipäeval ei saa osaleda, sest teisipäeval on kabinetiistung, siis seal seda tõepoolest väga olulist küsimust arutataks. Kolmapäeval – ma saan aru, et meil on kolmapäeval pikk päev, aga siiski – võiks ta tulla parlamendi ette seda küsimust meiega arutama.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, Helle-Moonika Helme! Ma püüan teie protseduurilistele küsimustele vastata. Minu vastus Indrek Saarele oli see, et seda, missugune täpselt on valitsuses COVID-i teema arutamise päevakord, ma tõesti öelda ei oska. Ja ma arvan, et me lähtume ikka põhimõttest, et on üks peaminister korraga. Teiseks, kas ma pean vajalikuks praegu helistada peaministrile ja küsida uuesti üle, kas ta näeb võimalust teisipäeval tulla Riigikogu täiskogu ette? Meil on olnud täna temaga sel teemal põhjalik jutuajamine. Ta ütles, et ta soovib homme saada veel värsket informatsiooni ja siis kolmapäeval ta osaleb infotunnis. Peaminister teab, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond on vastava ettepaneku teinud, ja ta soovib nendele küsimustele infotunnis vastata. Ta ei ole avaldanud soovi tulla varem Riigikogu ette. Kalle Grünthal, palun!

15:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Seoses Imre Sooääre selgitusega massiteabevahendite olemuse kohta ja teie vastusega temale on minu jaoks tekkinud väga kummaline olukord. Ma ei hakka praegu üldse vaidlema Imre Sooääre seisukohaga, kas massiteabevahendid on käsitletavad üht- või teistpidi. Äkki tal on õigus, ma ei tea seda, nii et ma ei lasku ka sellele tasandile. Ta ütles, et interneti kaudu on kõik asjad kättesaadavad ja Riigikogu kodulehel on see olemas jne. Ja teie haarasite sellest õlekõrrest kinni, et me saatsime teile meili. Aga tuletage meelde, kui ma küsisin, millise raadio, televisiooni või ajalehe kaudu on infot edastatud, siis te ütlesite, et see on avaldatud. Nii et ma ei saa aru, mis see olukord siis on. Kas te valetate või te ei tea olukorra tegelikkust? Minu jaoks on asi praegu segane.

15:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Grünthal! Me peame ikka asja selgeks tegema. Nii ei saa edasi minna, kui teile on asi segane. Nagu ma ütlesin, see info on Riigikogu liikmetele saadetud e-kirja teel, see info on üleval Riigikogu koduleheküljel. Ja ma ütlesin teile sedagi, et kindlasti ka ajakirjanikud kasutavad seda infot, et Riigikogu on COVID-i olukorra tõttu aprillikuus kaugistungil. Aitäh teile! Ma loodan, et nüüd on seda segadust teil vähem ja me saame ilusti edasi minna. Hanno Pevkur, palun!

15:25 Hanno Pevkur

(Kaugühendus)

Aitäh, head kolleegid! Ma arvan, et me ei ole praegu adekvaatses debatis. Esiteks, me tegime kohaloleku kontrolli, kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget. See näitab, et kõikidele Riigikogu liikmetele on olnud teada, et tänane istung toimub, ja mingit kahtlust selles ei ole. Ma soovitan härra Grünthalil siinkohal see asjatu vaidlus lõpetada. 

Teiseks, mis puudutab päevakorra kinnitamist, teen ettepaneku lõpetada siinkohal igasugune vaidlus selle üle, milline meie päevakord on. Meile on ette pandud päevakord, mida me kohe saaksime asuda hääletama. Nii et võiks minna päevakorra hääletamise juurde, nii nagu ka kodukord ette näeb. Kui on soovi päevakorda täiendada, siis see õigus Riigikogu esimehel on, vastavalt sellele, millised on soovid ja mis võimalused kodu- ja töökorra seaduse järgi on.

15:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, Hanno Pevkur! Liigume edasi. Peeter Ernits, palun!

15:26 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Mina tean, et täna on istung, ja enamik kolleege teab seda. Aga probleem on juba vana, me oleme üritanud siin peaministrit kätte saada juba korduvalt, kuni sundtoomise aruteludeni välja, aga peaminister ei taha tulla. Ma võtan ette kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõike 1. Seal on kirjas, et peaministril on õigus esineda, ja lõikes 3 on öeldud, et aja määrab Riigikogu juhatus. Aga vahepeal on lõige 2 ja seal on öeldud, peaminister peab esitama taotluse. Kui nüüd peaminister taotlust ei ole esitanud – järelikult ta ei taha tulla –, siis kas on mingit võimalust rakendada kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõiget 3, mis ütleb, et aja määrab Riigikogu juhatus?

15:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, Peeter Ernits! Nagu ma olen juba mitmel korral öelnud protseduurilistele küsimustele vastates, on peaminister öelnud, et ta tahab küll tulla Riigikogu ette COVID-19 kohta aru andma ja ta teeb seda kolmapäeval. Ma jään selle vastuse juurde. Aga selles on teil õigus, tõesti, et nii nagu on seaduses kirjas, peab vastava ametiisiku, antud juhul kas presidendi või peaministri või ministri poliitilise ettekandele eelnema avaldus. Nüüd püüame ka seitsmendast protseduurilisest küsimusest, härra Kalle Grünthal, teiega koos üle saada. Ma usun, et me saame. Palun!

15:28 Kalle Grünthal

Olen jõudnud oma protseduurilise küsimusega juba järgmise teema juurde, see puudutab peaministri siia kutsumist. Nimelt, Vabariigi Valitsuse seaduse § 36 sätestab ära peaministri pädevuse ja selle teine lõige punkt 6 ütleb: "... täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega." Lugupeetud kolleeg Peeter Ernits viitas siin õigesti, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõige 3 ütleb: "Avalduse, ettekande või ülevaate esitamise aja määrab Riigikogu juhatus." Nagu ma aru saan, te olete vist tahtnud selle aja panna kolmapäevale, infotundi, aga infotundi ja seda avaldust ja ülevaate andmist ei saa siiski samastada. Öelge mulle see kuupäev, millise aja on määranud Riigikogu juhatus peaministrile. Ajame siis selles seaduses näpuga järge. Öelge palun, mis kuupäev see on. Jätame infotunni praegu välja.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal! Te olete tõesti praegu segaduses ja ma näen, et minu kohustus on teid aidata. Nagu ma olen öelnud, peaminister pole seda avaldust esitanud, ta on öelnud, et vastavalt Riigikogu töögraafikule ta soovib kindlasti tulla, juhul kui Riigikogu liikmetel on küsimusi. Ja ma usun, et nii aktuaalsel teemal nagu COVID-19 vaktsineerimine ja kõik sellega kaasnev, küsimusi on, nii et ta saab neile ilusasti vastata infotunnis. Selline oli tema sõnum täna minule. Läheme edasi. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Minu küsimuse esimene pool on see, kas meil ei oleks võimalik kodulehel seda infot muuta ja sõnastada sellisena: senikauaks, kuni meil on siis hädaolukord. Sest meie valijad ju teavad, et valitsus on meie töövõtja. Kui töövõtja räägib, et piirangud kehtivad 24-ndani, aga meil on siin selgelt kirjas, et me oleme terve aprilli kaugtööl, siis on inimeste usaldus Riigikogu vastu ikkagi suurem kui valitsuse vastu. Teiseks ütlen, et mina küll väga peaministrit siia ei oota. Mulle sobib see info, mis telekast tuleb, see on lühike ja kokkuvõtlik. Kui teised soovivad, siis las nad soovivad. Rääkige enda eest. 

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõesti, see on iga Riigikogu liikme oma soov või otsus, kes soovib ja kes ei soovi. Aga minu meelest oli härra Puustusmaal ja härra Grünthalil siin enne väga ilus kujund: ühes paadis olemine. Vähemalt selles mõttes me võiksime püüda olla ühes paadis, et saame protseduurilistest küsimustest üle ja siis saame ilusti minna päevakorra kinnitamise juurde. Meil on olulised teemad sellel nädalal, saame ehk nüüd nende arutelude juurde minna. Nii et proovime murekohtadest ka ilusti üle saada. Helle-Moonika Helme, palun!

15:31 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul on ikkagi ka väga vaja ühest murekohast üle saada. Mul on selline tunne, et peaminister natukene kardab parlamenti. Ja kõige rohkem häirib mind see, et ta tahab kitsendada meie võimalusi küsida vaktsineerimise olukorra kohta, suunates need küsimused infotundi. Ma tuletan aga meelde, et meil on riigis ka teisi kitsaskohti, mille kohta tahaks küsida, ja meil on infotunnis ka teised ministrid, kelle käest tahaks küsida. Selles mõttes see infotunnis vastamise ettepanek peaministrilt ei ole eriti adekvaatne. Muidugi ma saan aru, eestlastel on selline ilus ütlemine ka, et kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Paistab, et see kehtib ka meie peaministri kohta. Tõepoolest, sundida me teda ei saa ja kui ta kõndida ei taha, siis ei ole midagi teha.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma nii palju ütlen, et tõesti, te ütlete õigesti, infotund on nende teemade pärusmaa, mille kohta Riigikogu liikmed soovivad küsida ja aru pärida valitsuse liikmete käest. Nii see peab ka jääma. Ja kindlasti on Eestis palju olulisi teemasid lisaks COVID-ile, mille kohta Riigikogu liikmed saavad alati vabalt küsida. Nii et see võimalus on, selles mõttes on teil täielikult õigus. Aga proovime nüüd edasi minna. Härra Grünthal, kaheksas protseduuriline küsimus. Seitsmest oleme üle saanud, ma usun, et saame ka kaheksandast. Palun!

15:33 Kalle Grünthal

Aitäh! Tegelikult on ju ilmselgelt näha, et peaminister võitleb kuskil eemal selliste deemonitega, millest tal ilmselgelt jõud üle ei käi. Riigikogu põhimõtteliselt istub siin näpp suus ja vaatab kogu seda asja pealt. Oleks ikkagi äärmiselt vajalik, et peaminister tuleks siia ja räägiks olukorrast, aga mitte infotunni raames, sest te teate ise ka, mismoodi infotunnis asjad käivad – seal küsitakse ühte, aga vastatakse teist. Oleks vaja, et ta tuleks siia ja räägiks ära, mis seis on. Äkki Riigikogu saab vastu võtta mingi kiireloomulise otsuse või algatada mingi seaduseelnõu. Niimoodi ei saa olla, et ujuda ei oska, aga tahetakse vee peal püsida. Millal Riigikogu juhatus võtab vastu selle otsuse, et peaminister on meie ees?

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Riigikogu juhatus ja vanematekogu tõesti kohtub peaministriga COVID-i teemal kolmapäeva hommikul kella kaheksast üheksani. Ja kolmapäeval kell 12 infotunnis on ka peaminister, nii et siis me saame küsida neid küsimusi, mida me soovime küsida. Aga veel kord: sellele, millele te tähelepanu juhite, me saame reageerida siis, kui vastav poliitilise ettekande avaldus on Riigikogu juhatuseni jõudnud. Kui see tuleb, siis loomulikult juhatus ja mina isiklikult teeme nii kiiresti kui võimalik kõik selleks, et see inimene saab siia Riigikogu täiskogu ette astuda ja oma poliitilise ettekande teha. Seda avaldust, mille kohta te küsite, ei ole veel tulnud. Peeter Ernits, palun!

15:34 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Sa nagu rõhutasid seda kujundit, et ollakse ühises paadis. Aga nagu ma aru saan, siis peaminister ei taha olla ühises paadis või vähemalt mitte suures paadis. Teatud progress on siiski toimunud, sest kui Riigikogu esimees oli Henn Põlluaas, siis peaminister isegi ei vastanud tema telefonile. Kui järgmisel nädalal oli aseesimees Hanno Pevkur, siis ka tema telefonile peaminister ei vastanud. Aga sinu telefonile ta vastab, nii et selge progress on olemas. Kas ei peaks ikkagi peaministrit veel kutsuma? No ei saa teda sundtuua ka, aga kui teema on väga oluline ja infotunni formaat ei luba parlamendiliikmetel nii olulisel teemal pikemalt diskuteerida, siis äkki sa peaksid talle uuesti helistama? Sest kolleegide mure on ju ilmselge: tahaks peaministrit ühisesse suurde paati.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Ernits! Ma ei oskagi nüüd kuskilt peale hakata, see on nagu nokk kinni ja saba lahti. Mida ma tahan teile öelda? Ma usun, et tegelikult on seadusandliku ja täidesaatva võimu diskussioon, arutelu, pidev lahenduste leidmine COVID-19 olukorras ääretult tähtis ja oluline, loomulikult. Meil on ka sellel nädalal päevakorras – loomulikult juhul, kui me selle kinnitame – mitu seaduseelnõu, mis on seotud COVID-19-ga. Nii et kui me saaksime nüüd nendest protseduurilistest küsimustest ja, ma ütleksin, tõesti väga sisulistest küsimustest üle, siis me saaksime kohe päevakorra kinnitamise juurde asuda ja siis me saaksime ka viirusest väljaminekut hakata arutama, terve selle täiskogu istunginädala jooksul. Aga püüame kõigepealt protseduurilised küsimused lahendada. Läheme edasi. Mart Helme, palun!

15:37 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus, seoses sellega, et meil on veel päevakord kinnitamata. Minu jaoks on väga oluline, et päevakorra kinnitamise puhul oleks meil selge, et me ei saa piirduda ainult peaministri infotunnis antud väga lühikeste vastustega ja väga piiratud küsimisvõimaluste peale saadud informatsiooniga. Meil seisab sel nädalal ees terve hulk väga keerukate, väga vastutusrikaste ja otseselt nii COVID‑it, kodanikuõigusi kui ka politsei õigusi ja mitmesuguseid muid probleeme käsitlevate eelnõude esimene või teine lugemine. Ilma eelneva informatsioonita peaministrilt selle kohta, mis on valitsuse seisukohad, mis on tema isiklikud seisukohad, on minu arvates nende arutelude juurde keerukas minna. Seetõttu ma sooviksin praegu juhatuselt väga selget vastust. Kas juhatus teeb peaministrile tungiva ettepaneku, et ta ei poeks peitu ja tuleks meile näiteks kolmapäeval aru andma, või juhatus veeretab palli, nii nagu praegu – ma ei taha küll eesistujat solvata, aga tema sõnadest võib nii välja lugeda – ta veeretab seda palli ühest väljaku nurgast teise, konkreetset otsust langetamata?

15:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Mart Helme! Ma arvan, et härjal tuleb sarvist haarata ja kohe hakata tegutsema nende seaduseelnõude ja suurte küsimustega, mis meil selle nädala päevakorras on ja mida te ka mainisite. Kas seadusandlik võim peaks kuidagi veel tugevamalt täidesaatvale võimule survet avaldama? Riigikogu istungid on avalikud ja ma arvan, et ka valitsuse liikmed vaatavad neid. Kindlasti ka peaminister vaatab ja näeb, et see huvi on. Ja nagu ma ütlesin, peaminister tuleb Riigikogu ette. Ta ütles tõesti, et homme on juba pikalt ette planeeritud kabinetinõupidamine, kus on arutusel COVID-i teemad, ja kolmapäeval ta soovib tulla Riigikogu ette. Tõsi, mitte küll poliitilise avaldusega, vaid infotunni vormis. 

Aga ma vaatan, et nüüd on veel siin mitu protseduurilist küsimust. Mul oleks teile kõigepealt väike ettepanek: kui võimalik, siis me võiksime minna päevakorra kinnitamise juurde. Kas need, kes on hetkel registreerunud, on sellega nõus? Kui ei ole, siis tundub, et need protseduurilised küsimused, mida on veel, tuleb rahulikult ükshaaval ära lahendada. Läheme edasi. Kristen Michal, palun!

15:39 Kristen Michal

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Paljud nendest küsimustest selles veidras debatis, mis nüüd toimus, olid teie meelest protseduurilised. Aga minul on protseduuriline küsimus selle kohta, et Mart Helme jutust jäi mulje, justkui poleks infotunnis võimalik käsitleda mingeid selliseid küsimusi, mida mingis muus formaadis saaks arutada. Kas teile on teada mõni takistus, miks mõnda olulist küsimust ei võiks peaministrilt infotunnis küsida?

15:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastates teie küsimuse teisele poolele: ei, ma ei tea ühtegi sellist küsimust. Infotunnis saab käsitleda kõiki küsimusi, mida Riigikogu liikmed soovivad küsida. Ja vastuseks teie küsimuse esimesele poolele, härra Michal, ma arvan, on olnud nii protseduurilisi küsimusi kui ka võib-olla natukene emotsionaalsemaid küsimusi, aga näete, oleme kõik saanud sellest üle. Tõsi, kaheksa küsimust on lahendatud Kalle Grünthaliga, aga tundub, et mõni on veel jäänud. Nii et üheksas protseduuriline küsimus, härra Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle igatahes ja ma usun, et ka enamikule siin saalis, samuti teistele, ütleme, massimeediakanalite taga istuvatele inimestele jäi selline mulje, et te ei vastanud Mart Helme küsimusele. Te rääkisite tavalist ümmargust juttu, mida aetakse infotunnis. Sellepärast ongi probleem, et kui küsitakse otse, siis on vaja otse vastata, aga mitte rääkida, ma ei tea, millest. Mart Helmel oli konkreetne küsimus, aga sellele vastust ei tulnud.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Grünthal! Peeter Ernits, palun!

15:41 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Loomulikult tahaksin minagi juba loovisikute seaduse ja teiste eelnõude juurde tulla. Aga jättes praegu paragrahvid kõrvale, on kolleegidel selge mure, mitte ainult vaktsineerimise teemal, vaid ka muude seaduseelnõudega, mida meil sel nädalal arutada tuleks. Peaministri tulek ja laiemalt paadis olek on väga oluline. Aga minu konkreetne küsimus on selle kohta, et lugupeetud juhataja rääkis härjal sarvist haaramisest. Mu küsimus on, kes on see härg, kelle sarvedest me peaksime haarama. Ma hea meelega haaraks.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See tööfront, mis meile on ette antud. Mart Helme, palun!

15:42 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma saan aru, et reformierakondlased tormavad oma peaministri kaitsele. Aga infotund on rutiinne formaat. Infotunnis on küsimuste arv piiratud, lisaküsimuste arv piiratud, vastuste aeg samuti piiratud. Seda ei ole absoluutselt võimalik võrrelda poliitilise avaldusega või ka näost näkku diskussiooniga, kus kõikidel Riigikogu liikmetel on võimalik esitada vähemalt kaks küsimust. Nii et siin pugeda kogu aeg selle infotunni taha – no kuulge, ärge muutuge naeruväärseks. Palun ärge muutuge naeruväärseks! See on parlamentarismi üle irvitamine sõna otseses mõttes.

Kui reformierakondlased oma peaministri kaitsele tormasid, siis neil on selleks muidugi põhjust. Peaministrit meil ju ei ole. Peaminister on meil küll lähikontaktne ja kadunud, küll koroonas ja kadunud, küll muidu kadunud, küll veeretab oma probleemid tervise- ja tööministri kaela. Aga me tahaksime peaministriga rääkida, et teada, kas ka tema kannab mingit vastutust, kas tal on plaan, kas tal on visioon, kas tal on teadmisi, mida meil parlamendiliikmetena ei ole. Sellepärast me soovime, et ta tuleks meie ette kasutades eraldi formaati, mitte ainult infotunnis. 

15:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Mart Helme! Tõsi on ka see, et see poliitiline avaldus kokkuvõttes on raamistatud. Mõnikord seal pole üldse küsimusi, mõnikord on üks küsimus. Nii et eks aja defitsiit ole alati.

Aga nüüd, head Riigikogu liikmed, on protseduurilised küsimused läbi ja me läheme edasi päevakorra kinnitamise juurde. Indrek Saar, kui teil on küsimus, kas me asume päevakorra kinnitamise juurde, siis ikka ma annan enne saalikutsungi ka, kui on see protseduuriline küsimus. Härra Saar, palun!

15:44 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Tänan! Ma siiski tooksin täpsustuse: Riigikogu infotund on väga oluline info saamise koht ja reeglina on seda kasutatud selleks, et opositsioon saaks küsida koalitsiooni kuuluvate valitsusliikmete käest olulisi küsimusi. Kui me vaatame seda piirangut ajalist, mis infotunnis küsimisel on – kindlasti ei ole mul seda vaja niivõrd kogenud poliitikule ja Riigikogu juhatuse liikmele nagu Jüri Ratas seda meelde tuletada –, siis keskmiselt saab kehtivate infotunnireeglite puhul sõna kümmekond Riigikogu liiget. See on vaid neljandik opositsiooni liikmetest. Aga ma olen kindel, et niivõrd oluline teema nagu vaktsineerimise korraldus ja see kaos, mis selles praegu valitseb, paneb kindlasti küsimusi esitama ka koalitsiooniliikmed. Seega, oleme nüüd üsna selged selles küsimuses, milliseid võimalusi pakub infotund teema käsitlemiseks, ja millised on need võimalused, kui otsustatakse selleks Riigikogu istungil võtta ekstra aeg vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 155, kus see võimalus on antud. Siis on võimalik ju loomulikult alati kokku leppida, mitu küsimust igal saadikul on, aga viisakas on ja vähemalt siiamaani on olnud tava, et igaühel on vähemalt üks küsimus. Seda on kordades rohkem kui Riigikogu infotunnis.

Aga minu küsimus puudutab tõepoolest selle nädala päevakorda täpsemalt ehk viidet, mille Riigikogu juhataja tegi äsja toimunud diskussiooni raames, nimelt vaktsineerimiskava arutamine või vaktsineerimisega seotud teemade arutamine. Riigikogu juhataja ütles, et ka selle nädala päevakorras on mitu punkti, mis seda käsitleb või sellega seondub. Kas Riigikogu juhataja saaks öelda, millise punkti raames on võimalik Riigikogu liikmetel arutada vaktsineerimisega seonduvat Eesti Vabariigi peaministriga?

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu vihje oli sellele, et sel nädalal on mitu päevakorrapunkti, mis on seotud COVID-19-ga, näiteks, kui me võtame sellel nädalal kavas olevad eelarveküsimused või teised seadusandlikud küsimused. Nii et siin on mitu sellist seaduseelnõu, mis on tegelikult seotud sellesama viiruse olukorraga. 

Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:49 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 70, vastu 15 ja 4 erapooletut on käesoleva nädala päevakord kinnitatud.


1. 15:49 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE) esimene lugemine

15:49 Esimees Jüri Ratas

Liigume päevakorra menetlemise juurde. Täna on esimene päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 esimene lugemine. Sõna ettekandeks on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusel. Palun!

15:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mis on seotud 2021. aasta Eesti riigi lisaeelarve seaduse ja nendes seaduses sisalduvate toetusprogrammide sujuva rakendamisega. Nii nagu aasta tagasi vastu võetud kriisiga seotud lisaeelarve puhul, tuleb ka sel korral kinnitada esmalt üldtingimused, mis on üldine raamistik ja millest eri valitsemisalad peavad oma toetusprogrammide kehtestamisel lähtuma.

See eelnõu ise, mis teie ees on, ei ole väga mahukas. See koosneb kahest muudatusest. Kõigepealt, § 531 lõike 2 muudatusega tekib ministril võimalus halduslepinguga volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmist, et anda see õigus ka riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Konkreetse näitena võib tuua selle, et kui praegu on toetusrahade rakendajaks võimalik määrata EAS, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis kehtiv reeglistik ei võimalda spordivaldkonnas toetusprogrammide rakendajaks määrata näiteks Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutust. Praktiline vajadus, mida kultuuriminister vajab, selleks et 2021. aasta lisaeelarvet sujuvalt rakendada.

Teine muudatus puudutab § 813. Seda on vaja selleks, et Vabariigi Valitsus saaks volitusnormi juba nimetatud üldtingimuste kehtestamiseks ka selle aasta lisaeelarve puhul. Lõige 2 sellessamas paragrahvis ütleb, et kui minister oma valdkonnas hiljem toetusmeetmed kehtestab, siis ta peab lähtuma üldtingimustest, mille Vabariigi Valitsus kinnitab.

Sellised muudatused. Palun teil neid toetada!

15:52 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Kas on rahandusministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme edasi järgmise ettekandega ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare. Palun!

15:52 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 k.a 23. märtsi istungil.

Eelnõu tutvustas algataja esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, andes sisust ülevaate nagu ka hetk tagasi siin suures saalis. See palju küsimusi ei tekitanud. Sai küsitud, kas on võimalik tutvuda selle määruse kavandiga. Rahandusminister oli sellega täiesti nõus ja tänaseks on selle määruse kavand rahanduskomisjonile saabunud.

Komisjoni liikmel Aivar Kokal oli meenutus eelmise lisaeelarve menetlusest, kus tuli palju kriitikat selle kohta, et seletuskirjas püüti väga täpselt lahti kirjutada, kuidas mingit meedet kasutatakse, aga hiljem selgus, et nii ei läinud. Aivar Kokk soovis, et enne eelnõu teist lugemist oleksid selgitavad materjalid kättesaadavad. Rahandusminister nõustus selle ettepanekuga.

Komisjon tegi konsensusliku otsuse, et selle seaduseelnõu esimese lugemise võiks täna lõpetada, ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati kolmapäev, 7. aprill kell 17.15. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu 3. Aitäh!

15:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Üks hetk! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega me läbirääkimisi ei ava. Nüüd peame minema otsuste juurde. Juhtivkomisjon on teinud otsuse eelnõu 356 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. aprilli kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


2. 15:55 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (355 SE) esimene lugemine

15:55 Esimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 355 esimene lugemine. Ma annan sõna ettekandeks tervise‑ ja tööministrile. Tanel Kiik, palun! Infoks korraks, minister Tanel Kiik, teid kuulda hetkel ei ole. Ma loodan, et see ühenduse loomine käib. Hetkel ei ole kuulda ega ka pilti näha siin süsteemis. Jätkuvalt see ühendus ei toimi hetkel. Proovime üks kord veel ühendust luua tervise‑ ja tööministri ning Riigikogu vahel.

Head ametikaaslased, kuna hetkel ei saa me luua ühendust ja ühenduse silda tervise‑ ja tööministriga, siis ma võtan juhataja vaheaja 10 minutit, et teha see probleem selgeks ja istungiga edasi minna. Juhataja vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

16:08 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Küsimus on saanud järgmise lahenduse: tervise‑ ja tööminister on Riigikogu saalis ja ma palun teda Riigikogu kõnetooli. Palun!

16:08 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabandan tehnilise tõrke pärast! Vahel ikka on elus nii, et digitaalsed asjad on küll head, aga päris asjad on veel paremad. Nii et tulin kohale.

Tutvustan tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusi. Eelnõu 355 on seotud COVID‑19 kriisi ajal tervishoiuteenuste osutajate täiendava rahastusega tulenevalt väga kõrgest töökoormusest, ületunnitasude maksmise vajadusest ja ka täiendava personali kaasamisest. Täna on halvas mõttes väga sümboolne päev selle eelnõu menetlemiseks, kuna täna püstitati uus haiglaravi rekord – 727 COVID‑19 patsienti on haiglates. Kokku on pandeemia ajal haiglaravi vajajaid olnud, selle perioodi jooksul ligi 6500. 

Konkreetselt lisab seadusemuudatus tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse sätte, mille kohaselt saab COVID‑19 haigust põhjustava viiruse levikust tulenevalt Eesti Haigekassa kaudu rahastada tervishoiuteenuste osutajat või kiirabibrigaadi pidajat teenuste eest tasumiseks, riigieelarvega ette nähtud summa piires. See on seotud ka konkreetselt 2021. aasta lisaeelarve raames tehtud ettepanekutega, mille puhul loodan parlamendi toetusele. Täpsemad nende teenuste eest maksmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Analoogne säte oli, nagu te hästi mäletate, eelmisel kevadel eriolukorra ajal, kui samuti valitsuse ettepanekul ja Riigikogu otsusel eraldati tervishoiusüsteemile haigekassa kaudu täiendavaid ressursse kriisiga toimetulekuks. Muudatustega kokku on eraldis haigekassale lisaeelarvest 59,3 miljonit eurot. See hargneb eelarve vaates nii: suurusjärgus 2,7 miljonit on üldarstiabile, 45,4 miljonit eriarstiabile ehk need on eeskätt haiglate kulud, 2,3 miljonit õendusabile, 2,6 miljonit kiirabile ja 6,3 miljonit on vaktsineerimise täiendavad tööjõu‑ ja korralduskulud. Kõik need kokku on 59,3 miljonit. Siin sees ei ole eraldi näiteks haigekassast haiguslehtede hüvitamist, mis on lisaeelarvest samuti kaetud, aga eraldi eelnõuga. See puudutab seda, et maist detsembrini hüvitab teisest kuni viienda päevani tööandja ja alates kuuendast päevast haigekassa. Samuti ei ole selle konkreetse eelnõu raames ühtegi n‑ö ostu, mis puudutaks teste ja vaktsiinide lisakulusid, need tulevad kõik lisaeelarvest, eraldi väljapakutud eraldistega.

Mida siis selle konkreetse rahaga, 59,3 miljoniga on võimalik teha? Üldarstiabi osutajatele, sh esmatasandi valvekeskustele, saab hüvitada järgmisi kulusid: täiendav personalikulu, nimistuväliste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja ‑protseduuri kulu, vaktsineerimisteenuse osutamine. Ka perearsti nõuandeliini teenuse osutajale hüvitatakse kõnede arvu kasvust tingitud lisakulud. Õendusabi osutajatele saab hüvitada järgmisi kulusid: täiendav personalikulu, kriisiolukorrast tingitud ravi pikenemise kulu, patsientide ravimise lisakulu ja valmisoleku lisakulu. Kiirabibrigaadidele hüvitatakse järgmised kulud: täiendav personalikulu ja lisabrigaadide teenuse osutamise kulu. Eriarstiabi osutajatele ehk peamiselt haiglatele, välja arvatud hambaraviteenuse osutajad, hüvitatakse järgmised kulud: täiendav personalikulu, haiglaravimite lisakulu, raviosakondade töö ümberkorraldamise kulu, intensiivravivõimekuse suurendamise kulu, patsientide ravimise lisakulu, plaanilise ravi ärajäämise tõttu teenuseosutaja finantsilise jätkusuutlikkuse säilitamise kulu, valmisoleku lisakulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja ‑protseduuri kulu ning vaktsineerimisteenuse osutamise kulu. Need on konkreetselt ette pandud ka valitsuse määruse kavandis, mis selle eelnõuga kaasas käib.

Sellega olen oma sõnavõtu lõpetanud. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

16:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Kas on tervise‑ ja tööministrile küsimusi? On. Aivar Kokk, palun!

16:13 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Mul on küsimus. EVEA on pöördunud Riigikogu liikmete ja kõikide fraktsioonide poole küsimusega, et kui ettevõtte töötajad eneseisolatsiooni ehk karantiini pannakse, siis peab ettevõtja maksma ka teise kuni kuuenda päeva eest haigushüvitist. Kas te olete arutanud seda, et see on ettevõtjatele lisakoormus? Ühelt poolt me toetame lisaeelarvega ettevõtjaid, et nende kulusid vähendada, aga teiselt poolt me paneme kulutusi juurde.

16:13 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Nagu ma enne viitasin, see konkreetne seaduseelnõu tegelikult haiguslehti ei käsitle. Need [sätted] on lisaeelarvega ning eraldi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse raames valitsusel algatatud, parlamendile üle antud ja ka esimese lugemise läbinud.

Aga sisuliselt küsimusele vastates: praegu on tõesti nii, et valdav osa lähikontaktseid saab siiski haiguslehe perearstilt tavapärasel viisil. See vormistatakse haiguslehena, et oleks õigusselgus hüvitamise skeemi osas ehk teine kuni viies päev on tööandja ja alates kuuendast päevast haigekassa [hüvitada]. Meie soov on, selleks et vaidlusi vältida ja võib-olla ebaselgeid olukordi vähendada – ka Õiguskantsleri Kantselei on seda ette pannud –, et seadustes, nii tervisevaldkonda kui ka töövaldkonda puudutavates seadustes oleks ühtviisi selgelt sõnastatud, et ka karantiinilehed hüvitataks tavapärase korra alusel. Ehk edaspidi muutub nende lehtede vorm, mitte ilmtingimata lehtede arv. Kui me vaatame praegust nakkuse fooni, siis mis seal salata, maikuus, kui see eelnõu jõustub, on kõigi eelduste kohaselt lähikontaktseid ja nakatunuid, kes vajavad haiguslehte, oluliselt vähem kui seni. Selle nimel, ma usun, teeme kõik tööd nii parlamendis, valitsuses, ühiskonnas kui ka riigis tervikuna.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:15 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud esimees! Härra minister! Mil moel ja kuidas see konkreetne eelnõu ja selles eelnõus olevad rahanumbrid peaksid reageerima ja olema turvamüüriks, kui vastavad tõele need meeleolud ja kuulujutud, mida ajakirjanduse vahendusel on võimalik olnud märgata, et pärast teise laine vaibumist töötajad meditsiinisüsteemist massiliselt lahkuvad, kuna nad on läbi põlenud? Praegu nad sõna otseses mõttes missioonitundest täidavad oma kohust, aga tunnevad, et kui tuleb leevendus, siis kolmandasse lainesse ei ole nad enam missioonitundest valmis minema. Kas see eelnõu ja selles olevad rahanumbrid on ka mingil määral rohi seesuguse stsenaariumi vastu?

16:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Mart Helme, suur tänu igati põhjendatud küsimuse eest! Absoluutselt, tervishoiutöötajad on terve selle kriisi jooksul teinud lugematul arvul ületunde, nad on teinud pühendunult tööd, tihtipeale enda tervise, heaolu, ja mis seal salata, me teame, et ka eluga riskides, et aidata ja päästa võimalikult paljusid COVID‑19 haigeid, aga ka laiemalt inimesi, kes ravi vajavad. Selle eest oleme kindlasti neile tänu võlgu. See konkreetne eelnõu annab tõesti arvestatavas koguses lisaressurssi haiglatele, ka teistele tervishoiuteenuste osutajatele, et oleks täiendavalt panustatud ja oleksid kompenseeritud ületunnid ning lisatööjõu kaasamine, on need siis Tartu Ülikooli arstitudengid, tervishoiu kõrgkooli tudengid, ka teiste tervishoiuteenuste osutajate töötajad, on need õed, on need arstid või muud tervishoiutöötajad. See aitab vähemalt materiaalses vaates esiteks kindlasti kompenseerida nende inimeste pingutust, aga teises vaates palgata senisest enam tööjõudu, mis omakorda tähendab, et võimalikku koormust saab ühtlasemalt jaotada. Kuigi me teame, et tervishoiutöötajate ressurss kui selline on piiratud ka siis, aga näiteks vabatahtlike palkamisel tudengkonnast, ka erasektorist, on siiski võimalik natukene haiglate koormust isikkoosseisu mõttes, inimeste ületundide mõttes leevendada.

Kindlasti on oluline, et tervishoid saaks vajalikku lisaraha ka edaspidi, et saaks sõlmitud kollektiivläbirääkimiste leping, mis on käimas tervishoiuvaldkonna tööandjate ja ametiühingute vahel, arstid, õed, tervishoiutöötajad, haiglad ja kiirabi siis teiselt poolt. Kindlasti iga täiendav rahaeraldis tervishoiule teeb lihtsamaks haigekassal kui tervishoiuteenuste rahastajal kollektiivlepingus kokkulepitud palganumbreid täita ehk vajalikke tunnitasusid kõigile tervishoiutöötajatele nii sel kui ka järgmisel aastal tagada.

16:18 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

16:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen vähemalt neljal-viiel korral rääkinud sellisest "koroonataksost", millega siis inimesi, kellel on tuvastatud nakatumine ja kes on haiglast lastud välja selleks, et teha kohti juurde, viiakse nende alalisse elukohta, nii et nad ei nakataks teisi. Praegu on olukord selline, et need inimesed (väga mitut oma tuttavat tean), kes on haiglast välja lastud, sõidavad siis takso, isikliku auto või sõbra autoga või bussi, trammi, trolliga eri piirkondadesse ehk sisuliselt levitavad seda n‑ö viirust massiliselt avalikus ruumis. Kas te olete nõus sellega, et sellise takso võiks kõikides haiglates käima panna, et vähendada nakatumist? Eriti mõjuks see just Tallinna ja Harju piirkonnale. Mis on teie arvamus?

16:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Kui me vaatame haiglaravile sattujaid ja nende keskmist haiglas oleku aega ja võrdleme seda nakatumisperioodiga, siis kuldreegel on, et haiglaravilt koju saavad inimesed ei ole enam nakkusohtlikud. Loomulikult, see on tervishoiuasutuse ja raviarsti hinnata, mis hetkel inimene välja kirjutatakse. Keskmiselt on inimesed haiglaravil seitse-kaheksa päeva, intensiivravi puhul kauem. Nakatumine on ju üldjuhul toimunud enne haiglasse jõudmist, mis tähendab seda, et tegelikult see nakkusohtlik periood on põhiosas läbi. Sellest tulenevalt on loomulikult mõistlik võimaluse korral kasutada personaalset transporti, ka tuttava autot, kusjuures tuttav kannab isikukaitsevahendeid inimese koju viimisel, ja kui on tegemist tõsisema vajadusega, näiteks inimesel on liikumisraskused või muud mured, siis loomulikult aitab ka tervishoiuasutus inimest transpordil kas hooldekodusse või koju, sõltuvalt sellest, kust on patsient hospitaliseeritud.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun! Vabandust! Jah, Henn Põlluaas, palun!

16:20 Kalle Grünthal

Ei, mul oli protseduuriline.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Härra Grünthal.

16:20 Kalle Grünthal

Ma ei saanud vastust küsimusele, kas te peate seda mõttekaks. Ma ju ütlesin, tähendab, et on väga palju neid juhtumeid, kui on just selline olukord, kus lähevad [koju] ka nakatunud inimesed. Mis on teie arvamus selle kohta? Ma küsisin, et mis te arvate. Te rääkisite situatsioonist, aga mis oli teie arvamus?

16:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellist formaati meil küll ei ole, et protseduurilise küsimuse abil esitatakse jätkuküsimus. Nii nagu me teame kodu‑ ja töökorra seadusest, on võimalus küsida ettekandjatelt kaks küsimust. See võimalus on. Nii et ma lähen edasi. Henn Põlluaas, palun!

16:20 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Loomulikult, tervishoidu on vaja lisaraha, sest tervishoiutöötajad on, nii nagu siin varemgi juba välja on toodud, läbipõlemise ääre peal. Aga palun täpsustage, kas see puudutab ainult neid arste, meditsiinitöötajaid, õdesid, kes on otseselt COVID‑19 raviga hõivatud, või ka kõiki ülejäänuid, tavameditsiinis töötajaid, sest olukorra tõttu on ju ka nende koormus mitmekordistunud, nende arv on vähenenud ja ka nemad on läbipõlemise ääre peal. Kas see laieneb ka nendele? Teine küsimus: äkki te täpsustate natukene neid summasid, mis on ette nähtud?

16:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Kui me räägime COVID‑19 lisarahast, siis see on tõesti ette nähtud kõigile tervishoiuasutustele, kes kas otseselt või kaudsemalt panustavad COVID‑19 kriisi ületamisse. Ehk lisaraha on võimalik saada nii haiglatel, kiirabiteenuse osutajatel, õendusabi osutajatel kui ka üldarstiabi osutajatel, sh esmatasandi valvekeskustel, kuna neil kõigil on tegelikult töökoormus kasvanud. Lisaraha haigekassale, mida selle konkreetse eelnõu raames ja koos lisaeelarvega on ettepanek eraldada 59,3 miljonit eurot, annab loomulikult võimaluse haigekassa ülejäänud eelarvest rahastada plaanilise ravi osutamist, kõiki muid tervishoiuteenuseid.

Ma pean väga oluliseks ka lisaeelarve raames lisaks sellele summale väljatoodud lisakulusid nii testimisele, vaktsiinide soetamisele kui ka haigekassa reservkapitali taastamisele, mida varasemalt võtsime kasutusse just nimelt COVID‑i kulude katteks. Kõik need annavad võimaluse suunata vabanevat või tasaarveldatud raha ülejäänud tervishoiutöötajate kulude katteks ja tervishoiuteenuste osutamiseks. Me teame, et plaanilise ravi võlg on väga suur, te ütlesite õigesti, et see koormus on kõrge tegelikult üle välja, mitte ainult COVID‑19 patsientidega tegelevatel tervishoiutöötajatel.

Konkreetsetest rahasummadest. See 59,3 miljonit jaguneb nii, et 2,7 miljonit on üldarstiabile, selle sees on ka raha perearstidele teraapiafondi kaudu vaimse tervise kulude hüvitamiseks. Eriarstiabile, see on peaasjalikult haiglate töö, on 45,4 miljonit eurot, õendusabile on 2,3 miljonit, kiirabiteenuse pakkujatele 2,6 miljonit ja siis on vaktsineerimisega seotud lisakulud, eelkõige tööjõukulud 6,3 miljonit. Neid vaktsineerimisi võivad teha erinevad tervishoiuasutused, on see siis haigla, esmatasandi perearstikeskus või eriarstiabi osutaja, näiteks eratervishoiusektor.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

16:23 Kalle Grünthal

Te rääkisite seoses minu esimese küsimusega, selle koroonataksoga, et need asjad ikka niimoodi ei ole, kõik on normaalne, enam-vähem kõik on terved, kes lastakse välja. Ma ei tea, võib-olla te ei ole kursis detailidega. Ma tean üle kümne inimese, kes on sattunud sarnasesse olukorda.

Ma toon ainult ühe näite. Inimene toodi kiirabiga haiglasse, putitati natukene üles, tehti kõhtu tromboosisüst ja kui enam-vähem oli juba hing sees, siis öeldi niimoodi, et kutsu sõber järele ja mine koju. Ta ütles, et tal ei ole sõpru ja ta ei jõua isegi tualetti minna. Aga ikkagi, lõpuks oli ta paari päeva pärast sunnitud lahkuma omal jalal ja ise ta kuidagi ka läks. See on elu, mis võib-olla ei kajastu kuskil kõrgemal. Minu küsimus on väga konkreetne, vastake jah või ei. Kas te peate õigeks võtta kasutusele koroonatakso, mis viib inimesi haiglast ära?

16:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Täpsustan siis oma vastust. Tõepoolest, kui on selliseid juhtumeid, nagu te kirjeldasite, mida küll ei ole mulle tervishoiuasutused, kellega olen suhelnud – ja ma olen suhelnud kõigi Eesti haiglatega selle kriisi jooksul –, probleemina esile toonud, kui neid murekohti inimeste vaates tuleb, siis kindlasti on võimalik esiteks paluda tervishoiuasutuselt abi transpordiks, teiseks paluda abi kohalikult omavalitsuselt. Kohalikud omavalitsused on seda ka teinud ja toetanud inimesi transpordiga. Neid võimalusi on sotsiaal‑ ja tervisesüsteemis mitu, [kuidas aidata neid,] kes vajavad transporditeenust ja kellele pole võimalik näiteks mõnel tuttaval, sõbral või sugulasel seda abi ja tuge pakkuda.

Seda, et käivitada riiklikul tasandil veel täiendav selline transpordimehhanism, mis lisanduks tervishoiuvaldkonna, sotsiaalvaldkonna ja kohaliku omavalitsuse enda pakutavatele transpordivõimalustele, ei ole praeguses kriisifaasis mulle ükski tervishoiutöötaja või tervishoiuasutus ette pannud, ei ole seda vajalikuks pidanud. Kui teil on tõesti rohkem neid tähelepanekuid, siis loomulikult on võimalik seda veel eraldi arutada. Aga nagu viitasin, sellise ettepaneku puhul ma eeldaksin tervishoiuvaldkonna enda asutustelt tulnud tagasisidet ja mure väljatoomist.

16:25 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:26 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on selline üsna lihtne küsimus. Kui rahul te olete Terviseameti kommunikatsiooniga ja kas seda on võimalik parandada selliselt, et need signaalid, mis välja lähevad, oleksid loogilises järjekorras? Praegu minule tundub küll, et need on äärmiselt eklektilised ja kohati võib-olla isegi vastuolulised. Kui meil on ikkagi massvaktsineerimine, siis inimesed peaksid saama üheselt arusaadava informatsiooni.

16:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Kommunikatsioon on selline valdkond, nagu te vist hästi teate, kus saab alati paremini. Alati. Kindlasti nii nädalavahetuse kogemuse põhjal kui ka laiemalt kogu selle kriisi haldamise juures on olnud neid kohti, kus on sõnumid läinud võib-olla risti, on olnud vastuolusid, on olnud ka paratamatult ajas muutuvaid sõnumeid, kui on saadud uut infot või täpsustusi. Nii et kindlasti siin on arenguruumi.

Nädalavahetusel toimunud vaktsineerimise teemadel olen suhelnud päris mitme tervishoiuasutusega, kes on vaktsineerimisi läbi viinud. Kokku tehti üle 17 000 vaktsineerimise. Võib öelda, et valdav osa vaktsiinidest, 70%, sai kasutatud. Tõsi, 30% ulatuses tuleb jätkata käesoleval nädalal. Olen suhelnud ka eratervishoiuasutustega, Terviseametiga, haigekassaga, Sotsiaalministeeriumiga, Tallinna linna esindajatega ja paljude haiglatega üle riigi. Seda loomulikult selleks, et järgmisteks kordadeks olla veel paremini valmis, paremini planeerida, paremini teavitustööd teha ning vältida näiteks selliseid olukordi, kus inimeste seas hakkab levima vastukäiv info ja inimesel on raske otsustada või hinnata, kas ta siis on või ei ole vaktsineerima oodatud ja millal see võimalus tal võiks avaneda. 

16:27 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:27 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tahaksin täpsustust sellele Henn Põlluaasa küsimusele, mis tegelikult liitus ka minu küsimusega, mis puudutab meditsiinitöötajate lisatasustamist või lisaressursi suunamist nende tasustamisse, tasude suurendamisse. Küsimus oli ju selles, kelle peale seda raha kulutatakse: kas ainult nende inimeste peale, kes tegelevad konkreetselt COVID‑patsientidega, või ka nende peale, kes tulevad n‑ö kõrvalsektorist, üliõpilased jne, või kogu meditsiinipersonalile. Henn Põlluaas juhtis väga õigesti tähelepanu sellele, et ka nende koormus on kasvanud. Palun vastake, kui suured summad on ette nähtud töötasude, ületunnitasude ja muude sotsiaalsete hüvitiste maksmiseks ja kellele, missugustele rühmadele konkreetselt need on ette nähtud.

16:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Vastan siis korra veel, võib-olla tõesti selgemalt. Kui me räägime sellest 59,3 miljonist, siis see on mõeldud COVID‑19 haigusega seotud tervishoiuasutustele. Tervishoiuasutuses võivad konkreetsed töötajad olla erinevates töölõikudes hõivatud, näiteks täiendav personalikulu võib tähendada ka täiendavaid kulusid mõnes muus osakonnas, kust on ära toodud arste või õdesid töötama COVID‑19 osakondades. Selles vaates on võimalik toetada ka inimesi, kes ise otseselt ei puutu COVID‑19 patsientidega kokku. Samamoodi on võimalik toetada täiendava tööjõu tasustamist, [nende tasustamist], kes on tulnud näiteks kõrgkoolidest, näiteks Tartu Ülikoolist, kes kas praktika või vabatahtliku töö raames tervishoiuasutuses töötavad. Niisamuti, nagu enne viitasin, ka esmatasandi ja õendusabi puhul hüvitatakse mitmeid kulusid, mis on lihtsalt tingitud sellest kriisiolukorrast, täiendavast töömahust, täiendavast patsientide teenindamisest, lisauuringutest ja ka vaktsineerimisteenuse osutamisest. Ehk see on laiem. Aga oluline on ka just see, et teatud kulutused, mis siin on, oleks tulnud niikuinii ära teha. See 59,3 miljonit, ka haigekassa reservkapital 26,5 miljonit ja ka 12 miljonit, mis on haiguslehtede hüvitamise kulud, remdesiviiri soetamise kulud 4 miljonit ning meditsiiniseadmete soetamise kulud, kõik need kokku, mis ma loetlesin, on üle 100 miljoni euro. Need summad on ka lisaeelarvega, see on meie ettepanek, tervishoiuvaldkonda ette nähtud, sellele lisandub veel vaktsiinide soetamise ja testimise kulu. Ehk vältimatult vajalikud lisakulud, mis tervishoiuasutustel tuleb teha, nende kompenseerimine annabki haigekassale 100 miljonit rohkem raha kõigi muude tervishoiutöötajate jaoks, ka kõigi muude patsientide ravimiseks, et tagada plaanilise ravi kättesaadavus, et COVID‑19 kulud ei sööks n‑ö ära kõigi muude patsientide ravivajaduse rahastamist käesoleva aasta jooksul. Me teame, et plaanilise ravi piirangutest tekkinud ravivõlg on praegu väga suur. Selles vaates nad vastastikku üksteist, võib öelda, toetavad ja annavad võimaluse haiglatel tervikuna oma eelarve raames toimetada nii COVID‑19 patsientidega, neid teenindavate tervishoiutöötajatega kui ka kõigi teiste tervishoiutöötajatega, kes on tulnud appi kas COVID‑19 osakonda või laiemalt haiglale inimeste ravivajaduse teenindamiseks.

16:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hea minister, ma tänan teid! Siiski, ma muidugi tänan teid, aga te veel siit Riigikogu kõnetoolist ära minna ei saa. On veel küsimusi. Aivar Kokk, palun!

16:31 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Võib-olla sa ikkagi täpsustaks, kas see on ikka õiglane, et kui ettevõtjad maksavad haigekassasse sotsiaalmaksu oma töötajate pealt, pluss teisest kuni viienda päevani ka haiguspäevade eest, siis nüüd peab selle nn haiguskarantiini päevade eest samuti ettevõtja maksma. Kust on tulnud see arusaamine, et ettevõtjatele võiks veel ühe koorma kriisi ajal juurde panna?

16:31 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! See muudatus, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, et teisest kuni viienda päevani [hüvitab] tööandja ja alates kuuendast päevast haigekassa, sai kokku lepitud tööandjate ja ametiühingutega eelmisel aastal ja heaks kiidetud nii valitsuses kui ka parlamendis. Jõustus see 1. jaanuaril, esialgu neljakuuliseks perioodiks, et hinnata, kuidas on COVID‑19 olukord lahenenud. Me teame, et tegelikult see olukord eskaleerus märtsis-aprillis, võib-olla pigem veebruaris-märtsis, ja meil on tõesti olnud vaja seda süsteemi pikendada. Nii et tegelikult me pikendame olemasolevat süsteemi.

Mis puudutab just nimelt seda karantiinilehe poolt, siis korra selgitasin, et seni need inimesed, kes olid lähikontaktsed, said tihtipeale ametlikult haiguslehe, tavalise koodiga haiguslehe põhjusel, et ei tekiks vaidlust, kas nende eest tuleb või ei tule haiguslehele jäämise korral kompensatsiooni maksta. Selleks, et edaspidi oleks võimalik välja kirjutada karantiinilehti eristatuna haiguslehtedest, on tehtud ettepanek seadust täiendada. Seda pidas õigeks ka Õiguskantsleri Kantselei, selleks et tagada õigusselgus ja et mõnes mõttes ka tervishoiu vaates oleks selgem pilt, kes on karantiinis ja seetõttu haiguslehe saanud ning kes on nakatunud ja saanud haiguslehe tulenevalt isiklikust ravivajadusest ja haiguse põdemisest.

Lisakulusid see tegelikult kaasa ei tohiks tuua. Pigem, nagu viitasin, arvestades seda, et seadus jõustub maikuus ja me näeme, et nakatumise numbrid on läinud alla, prognooside järgi lähevad edasi alla ning vaktsineeritusega hõlmatus kasvab iga päevaga, siis mais ja suvekuudel ja ma julgen öelda, et ka sügisel on siiski oluliselt väiksem haiguslehtede vajadus lähikontaktsete ja haigestunute puhul, kui see on olnud sügisel, talvel ja kevade alguses.

16:33 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:33 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma tõukun eelmisest küsimusest. Te ütlesite, et räägiti läbi, konsulteeriti ja kaasati siis ametiühinguid. Aga tööandjaid te ei maininud. Tegelikult kogu see koorem langeb ju sellise lahenduse puhul nende peale. Miks siis neid ei kaasatud?

16:34 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Henn Põlluaas, aitäh küsimuse eest! Nüüd on meil võimalik kontrollida stenogrammist järele. Ma ise arvan, et ma seda ütlesin. Kui ei ütelnud, siis vabandan. Ma ütlesin: tööandjad ja ametiühingud. Ehk olid kolmepoolsed läbirääkimised, korduvad kohtumised eelmisel aastal mõlema osapoolega, st tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliiduga tõesti sel teemal ja siis me leppisime kokku. Toona oli maksimaalselt valmisolek kuni kaheks aastaks teha selline erisus, variant oli teha ka aastaks või lühemaks perioodiks. Lõpuks lepiti kokku esialgu neli kuud, nüüd pikendatakse seda aasta lõpuni. Ehk see on sellise n‑ö prooviperioodiga. Kui küsida minu arvamust, siis mina arvan, et seda oleks õige pikendada ka edaspidi, kuna tegelikult me soovime, et ka mis tahes muude haiguste korral, mis tahes muude viirushaiguste korral inimesed jääksid varakult koju, kui nad on nakatunud ja haigestunud, et nad raviksid enda tervist, väldiksid seeläbi töökohakollete teket ja kindlasti saaksid ka vajalikku toetust juba alates teisest päevast, ideaalis alates esimesest päevast võrreldes seni kehtinud seadusega, mille järgi haiguslehti hakati hüvitama alles alates neljandast päevast. See tähendab seda, et kolm päeva oli inimese enda vastutus, mis madalama või ka keskmise palga puhul võis olla päris arvestatav lisakoormus inimese eelarvele.

16:35 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.

16:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma vabandan, mul vist tõesti lipsas kõrvust mööda.

16:35 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan, härra Põlluaas, selle täpsustuse eest! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:35 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsiksin selle kohta, mis on selle vabatahtlike loodud platvormi, millega saaks seda registreerimist paremini teostada, tulevik. Kas ministeerium seda toetab, igatpidi tunnustab ja abistab selle täiendamisega, annab ka rahalisi ressursse, või leitakse lihtsalt, et ikkagi oleks vaja punnitada mingi oma süsteem veel lisaks? Eesti edu ongi toonud see, et rohujuuretasandilt tulevad head lahendused.

16:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Tarmo Kruusimäe! Mul oleks hea meel, kui mul endal oleks võimalus protseduuriline küsimus esitada, et täpsustada, mida täpselt silmas peeti. Aga ma püüan vastata. Kui me räägime vabatahtlike hiljuti väljaarendatud, perearstide tööd toetavast digilahendusest, kui te seda silmas pidasite, siis see on mõeldud vaktsiinide tellimise kinnitamiseks ja lihtsustamiseks logistika planeerimisel. Selles asjas olen ise olnud algusest peale suhtluses nende IT-ettevõtjatega ja riskikapitalist Indrek Kaselaga ehk Sixfoldi inimestega. On väga hea meel, et see arendus sai tehtud vabatahtlike toel ja tasuta üle antud tervishoiuvaldkonnale. Seal oli tervisekassa, Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi esindajad, aga põhitöö tegid ära vabatahtlikud ettevõtjad, kes oma lahenduse puhul võtsid arvesse just perearstidelt saadud tagasisidet, soovitusi, ettepanekuid, kuidas seda tööd lihtsustada. Nii et igal juhul ma arvan, et see on hea näide erasektori ja riigi koostöö kohta. Kui te seda digitaalset lahendust silmas pidasite, siis see juba läks käiku ja igal juhul me seda hoiame käigus.

16:37 Esimees Jüri Ratas

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku. Palun!

16:37 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 355 22. ja 25. märtsil. 22. märtsil andis tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik komisjonile ülevaate seadusemuudatuse sisust ja eesmärkidest. Komisjoni liikmetel sellel arutelul täiendavaid küsimusi ministrile ei olnud. Seejärel, 22. märtsil otsustas sotsiaalkomisjon konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks minu, Õnne Pillaku. Komisjon määras ka konsensuslikult muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva.

25. märtsil arutas komisjon eelnõu uuesti seoses menetluslike otsuste muutmisega. Nimelt, komisjoni esimees Siret Kotka andis komisjoni liikmetele teada, et kuna eelnõu on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga, siis on vajalik, et seda eelnõu menetletaks Riigikogus kiiremini. Sellest tulenevalt sotsiaalkomisjon konsensuslikult otsustas saata eelnõu 355 Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 5. aprilliks 2021 ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. aprilli 2021 kell 17.

16:39 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Nüüd on see hetk, kui on võimalus avada läbirääkimised. Head Riigikogu liikmed, kas te soovite pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita, seega neid ka ei ava. Juhtivkomisjoni otsus on eelnõu 355 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 6. aprilli kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


3. 16:39 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE) esimene lugemine

16:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kannab numbrit 360, algab esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Anneli Oti. Palun!

16:40 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Toon teie ette seaduseelnõu, mille valitsus kiitis heaks 18. märtsil ja mille eesmärk on lahendada vabakutseliste loovisikute kriisitoetuse küsimus.

Koroonakriis on toonud välja kehtiva seaduse kitsaskohad ja tekitanud olukorra, kus vabakutselised loovisikud määratud kriisitoetust kahjuks praegustel tingimustel kätte ei saa. Käesolev seadusemuudatus aitab keerulisel ajal toetada loovisikute toimetulekut.

Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks kõige rohkem kannatanud tööturuosalisi. Toetuseta on jäänud sajad loomeliitudesse mittekuuluvad vabakutselised, samuti on mitmes loomeliidus toetuste maksmise raha juba otsas.

Kui tavaolukorras on senise seaduse alusel loomeliitu mittekuuluvatele loovisikutele makstud üle 100 loometoetuse aastas, siis 2020. aastal maksti koos erakorralise kriisiabiga loometoetusi 1372 loovisikule. Praegu kehtiv loovisikute ja loomeliitude seadus näeb ette raha eraldamist ainult loomeliitudele liikmete pearahapõhise arvestuse alusel.

Käesoleva seaduseelnõu muudatustega nähaksegi püsivalt ette võimalused, et loometoetuste reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduses sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa. Seeläbi tekib võimalus maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi. Näiteks, koroonakriisi tõttu leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi.

Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäär, see on 584 eurot. Sellega kaasnevad nendele isikutele sotsiaalsed garantiid. Sarnased muudatused tehti seaduses ka 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid siis ei nähtud ette, et kriis võib nii pikalt kesta, ning need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.

Lisaks korraldatakse muu hulgas ümber loomeliitudesse mittekuuluvatele isikutele loometoetuste maksmine. Edaspidi hakkab seda korraldama Kultuuriministeerium, kehtiva seaduse alusel teevad seda loomeliidud. Samuti täpsustatakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu.

Vabariigi Valitsus on kriisiabi kontekstis eraldanud tänavu kokku 5,8 miljonit eurot ja oleks võimalus see toetus abivajajatele ka välja maksta. Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2021. Me oleme Riigikogule ja eriti kultuurikomisjonile väga tänulikud kiire koostöö eest. Head Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada!

16:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Raivo Tamm, palun!

16:43 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Seadus puudutab loomesektoris töötegemise viise ja töötegemise viiside muutumist. Näiteks on näitlejate hulgas väga palju loomeliitu kuuluvaid näitlejaid, professionaalseid näitlejaid, kes töötavad osaühingu kaudu. Kas ma saan õigesti aru, et see seadus neid näitlejaid mitte kuidagi ei aita, osaühingust palka saavaid näitlejaid?

16:44 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Need, kes saavad töölepingu alusel [palka], need saavad töötukassast taotleda [toetust], aga need, kellel töölepingut ei ole, on selles olukorras, et kui nad ei ole ka võlaõigusseadusliku lepingu alusel tööl, siis nad kahjuks toetust ei saa ja neil ei ole ka sotsiaalset garantiid. Ma usun, et küsija teab seda süsteemi täpsemalt ise. Aga murekoht on see, et lisaks sellele loometoetusele – kindlasti me saame aru, et see ei ole piisav selleks, et professionaalsed ja teinekord ka väga tuntud inimesed saaksid sellise sissetuleku, et oma tegevust jätkata – loob see seadusemuudatus ka selle erisuse, et ei pea olema seda kahte aastat pausi. Varem pidi loometoetuse lõppemisel, kui oli see kuuekuuline periood, olema kaks aastat pausi ja siis sai uuesti taotleda. Nüüd saab esitada pikendamise avalduse. Samuti on täiendav muudatus see, et võib teenida juurde, kui selle perioodi jooksul on selline võimalus, ühe miinimumpalga suuruses töötasu, ka see on lubatud. Selline muudatus oli täpselt samamoodi eelmisel kevadel, kui oli eriolukord, ka see nüanss oli siis seal lisatud.

16:46 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:46 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! See on igati hea, et ka need loovisikud, kes ei ole liitudesse kogunenud, saavad toetust. Küll aga paljud, kes näiteks kirjutasid enda blogi kolm aastat tagasi, on nüüd ühtäkki kirjanikud, ja nii on teistegagi. Kultuuriministeeriumil on tegelikult väga vähe siin öelda, et teie saate toetust või teie ei kvalifitseeru. Tunduvalt lihtsam oleks selline mõte, kui saaks loomeliitude raha ja loomeliitude väliste isikute raha lahku lüüa. Seda saaks teha ka ministri otsusega. Me teame, et konkurents selle raha peale ju tõuseb sellisel moel. Minu küsimus on: kas see on mõeldav ja kas see on teostatav?

16:47 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Tegelikult läheks see toetuseraha esialgu Kultuuriministeeriumile, kes jagab seda loomeliitudele vastavalt loomeliitude esitatud taotlustele ja hindab ka selle vajadust. See ei lähe loomeliitudele pearahaarvestuse alusel, sest eri loomeliitudel on kriisis erinev olukord. Olenevalt tegevuse iseloomust on neid, kellel on keerulisem, ja on neid, kes on saanud paremini hakkama. Tegelikult on eelmise kevade toetused väga mitmel loomeliidul juba tänaseks kasutatud.

Praegu me võtame niimoodi, et kui keskeltläbi on loovisikuid, kes on loomeliitudes, üle 6000, ja neid, kes ei ole loomeliitudes, on 5000 kandis, siis kummastki grupist umbes pool on neid, kes seda toetust selles kriisis vajaksid, sest see sektor on väga tõsiselt praegu pausil ja neil on esinemiste ja lepingutega väga suured probleemid. Selles mõttes ei tule see otse, vaid Kultuuriministeerium ikkagi väga täpselt vaatab selle vajaduse üle ja vajaduspõhiselt seda eelarvet loomeliitudele ja loovisikutele jagatakse. Loovisikutele just sel juhul, kui on taotlus [tehtud] otse Kultuuriministeeriumisse.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

16:48 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Austatud minister! Võib-olla sa natukene täpsustaksid, mida see loovisik peab olema teinud. Kas ta peab olema juba mõne raamatu kirjutanud või muusikat kirjutanud või kuskil esinenud või võib olla ka nii, et ma mõtlen, et ma homme hakkan midagi tegema? Kuidas seda raha saamist kontrollitakse või mis tingimused need on? See idee ja mõte on õige, aga oleks soov [teada], kuidas täpsemalt loometoetust loovisikutele jagatakse.

16:49 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! See seadusemuudatus ei muuda absoluutselt praegust regulatsiooni, kuidas saada loovisikuks või loomeliidu liikmeks ja kuidas kvalifitseeruda toetuse saajate nimekirja, vaid siin me räägime sellest, et nendele, kes on toetuse saajad, pakkuda kriisi tingimustes täiendavat võimalust. Hetkel ei ole seda, et tulevad uued registreerimised. Loomeliitudes olevatel loovisikutel on see vajadus suurem, kui pearahapõhiselt on seni toetusi makstud, ja me otsime praegu selle seadusega võimalust võtta täiendavad rahalised vahendid kasutusele. Millised on täpselt kriteeriumid, et saada loovisikuks? Ma pean seadusest selle punkti välja otsima, aga ma võin vastuse teile ka kirjalikult saata. Ma ei hakka siin seda aega võib-olla praegu võtma, sest ma tõesti ei arva, et ma nii kiiresti selle leiaksin.

Aga nagu ma rõhutasin, ühtegi toetust ei maksta lihtsalt statistika alusel, vaid makstakse vastavalt Kultuuriministeeriumile esitatud avaldusele. Loovisikud, kes ei olnud varem loomeliidus, said taotleda toetust loomeliidu kaudu. Loomeliitude halduskoormus kasvas kriisi ajal ja praegu võtab Kultuuriministeerium selle seadusemuudatusega selle menetluse üle. Siin on see garantii, et taotlused vaadatakse põhjalikult läbi ja toetus määratakse nendele, kellel seda vaja on.

16:51 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun! Austatud Eduard Odinets, teid ei ole kuulda. Palun püüame uuesti luua ühendust härra Odinetsiga. Teid ikka ei ole kuulda. Vaat nüüd midagi tuli!

16:51 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja!

16:52 Esimees Jüri Ratas

Jaa, nüüd on teid ilusti kuulda. Ma palun anda üks minut härra Odinetsile juurde, et ta saaks otsast peale alustada. Palun!

16:52 Eduard Odinets

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Igati asjakohane meede. Tõepoolest, loome‑ ja kultuurisektor on väga raputada saanud selle kriisi ajal ja me teame, et ka lisaeelarvega on teatud toetused ette nähtud. Minu küsimus on pigem selles, et need on sellised ajutised meetmed, mis aitavad kuidagimoodi sellest kriisist üle saada ja seda üle elada. Aga kõige olulisemad on ilmselt tulevikuteemad. Kui see kriis ikkagi kunagi läbi saab, kuidas siis kogu see kultuuri‑ ja loomesektor edasi elab, kui kõik varud, mis organisatsioonidel ja inimestel olid, on ka n‑ö ära söödud? Millised meetmed on Kultuuriministeeriumil plaanis kriisijärgsel ajal, et taastada loome‑ ja kultuurisektori tavapärasem töö?

16:53 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Tõesti, loovisikute ja loomeliitude seadus kehtib 2005. aastast. Loomulikult, see seadus vajab täiendavat ülevaatamist. Praegu, kriisiolukorras me tulime siia väga selget probleemi lahendama selle seadusemuudatusega. Samal ajal Kultuuriministeerium kaardistab loovisikute olukorda laiemalt ja sotsiaalsete garantiide probleeme. Me plaanime tulla tervikmuudatusega mingil hetkel välja. Ma ei oska täpselt seda aega ütelda, kuna protsess praegu käib, aga proovime seda teha võimalikult operatiivselt. See teema on tõesti päevakorral, et edaspidi oleksid nende inimeste sotsiaalsed garantiid paremini tagatud.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:54 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus) Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 lõige 1 välistab loometoetuse maksmise isikule, kellel on kehtiv tööleping, töötajate registris märge töötamise kohta, olenemata sellest, kas ta töötab 0,2 kohaga või saab palka alla miinimumpalga. Kaks lihtsat näidet. Üks tuntud muusik läks vabatahtlikuna haiglasse COVID‑i osakonda appi. Ta palka ei saa, aga töötajate registris on märge töölepingu kohta: vabatahtlik töö. Temale loometoetust maksta ei saa, sest ta vormistati ametlikult vabatahtlikuks töötajaks. Teine näide: muusik annab omavalitsuse huvikoolis pilliõppetunde, 0,2 kohta ja töötasu arvatavasti 150 eurot kuus. Tema ka loometoetust ei saaks. Kui ta huvikoolist ära tuleks, ega siis kedagi teist ka ei oleks, kes 150 euro eest [tema asemele] tuleks. Küsimus on lihtsalt see, et kui selle muudatusega tõstetakse tulu määra, mida loovisik tohib loometoetuse ajal saada, näiteks 584 euro peale, siis kas ei oleks mõistlik, kui riik astuks suuremeelse sammu ja ütleks, et ametliku tulu teenijat aasta lõpuni ei karistata, kui see tulu jääb seadusega lubatud piirmäära sisse.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma vist ka mainisin, on siin kaks täiendavat muudatust. Üks on see, et loometoetust saav isik võib kohe esitada uue taotluse selle pikendamiseks (varasemalt oli paus kaks aastat), pluss see, et ta võib teha erinevaid töid, saades sissetulekut ühe miinimumpalga ulatuses. Mina praegu ei võtaks siin ühtegi konkreetset juhtumit arutlusele, sest ma ei oska kindlasti nii täpselt vastata. Aga seadusemuudatuse ettepanek on see, et me suudaksime selle raha, mis on kriisi raames loovisikutele eraldatud, ka kasutusele võtta. Sest praegu on sedasi, et kui Riigikogu ka toetab meie ettepanekut loovisikutele lisatoetuse määramiseks, milleks on 6,74 miljonit eurot, siis me ei saa seda kasutusele võtta. Nii et sellega, milliste lepingute alusel keegi täpselt toimetab, kust ta oma sissetuleku saab ja kuidas loomeliit seda tõlgendab, ma usun, nende üksikute juhtumitega tegeleb loomeliit või siis, kui see isik ei kuulu loomeliitu, tegeleb sellega Kultuuriministeerium, kui see taotlus peaks meile tulema. Nii et need on sellised erandid, üksikjuhtumid, mida selles seaduses ei hakata otseselt välja tooma.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

16:57 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tegu on kahtlemata ülimalt olulise eelnõuga loomevaldkonna jaoks. Ajakirjanduses on olnud üsna palju artikleid selle kohta, kuidas loomeinimesed peavad sisuliselt peost suhu ennast elatama ja juhutöödel käima. See [eelnõu] annab kindlasti kindlustunnet. Kas ma sain teie jutust õigesti aru, et need loomeliitude liikmed, kes ka möödunud aastal [toetust] said, ei pea olema mures, et nendelt midagi ära võetakse? Kas ikkagi on tegu täiendava toetusega ja reeglite selles mõttes muutmisega, et ei pea enam kaks aastat olema toetusest ilma, et need, kes pearaha põhjal loomeliitude kaudu möödunud aastal [toetust] said, seda ka nüüd kriisiolukorras saavad, see ei lähe nende käest ära, nii et osa inimesi jääksid kannatajaks selle eelnõu tõttu?

16:58 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Teatavasti lõpevad paljud loometoetused maikuuga ja praegu ongi võimalik ka neid toetusi pikendada. Me räägime nendest abivajajatest, kes hetkel ei ole toetust saanud, ka nendel on võimalik kuue kuu pärast uuesti selle seadusemuudatuse alusel toetust taotleda. Mina arvan, et kõige olulisem moment selle eelnõu juures on see, et me pakume ikkagi väga olulisele sihtgrupile sotsiaalset garantiid, haigekassat, mis kriisis on väga oluline. Need inimesed on sattunud kriisi tõttu väga keerulisse olukorda. See, et varasemalt taotleti loomeliidust 100–120 loometoetust, aga nüüd me räägime 1300‑st ja uute toetuste mahtu me hindame 1800‑ni, näitab väga selgelt, kui suurde kriisi on see sektor või see grupp sattunud. Neil ei ole võimalik minna ei töötukassasse toetust taotlema ega võlaõigusseadusliku lepingu alusel antavatest meetmetest toetust taotleda. See on täiesti eraldi meede ja süsteem loovisikutele, kuidas ma ütlen, mis sarnaneb töötukassa süsteemiga.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:59 Eduard Odinets

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, mis ei olnud niivõrd loomeisikute konkreetselt samasuguse toetuse kohta tulevikus, vaid kogu kultuuri‑ ja loomesektori kriisist väljumise ja kriisist taastumise meetmete kohta. Kuidas Kultuuriministeerium on plaaninud kriisist välja tulla? Milliseid meetmeid on plaanitud, et kogu see sektor kriisijärgselt saaks enam-vähem samale tasemele jõuda? Millised toetusmeetmed on Kultuuriministeeriumil mõeldud loomesektorile ja kultuurisektorile laiemalt, lisaks loomulikult loovisikute toetustele?

17:00 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Kultuuriministeerium on esitanud lisaeelarve taotluse Riigikogule, Riigikogu seda menetleb ja seal on kõik need meetmed sees. Loovisikute toetus on üks neist. Me taotleme 6,74 miljonit lisaeelarvest loovisikutele. Aga loomulikult on seal täiendavad kultuurimeetmed ka, nii spordivaldkonnale ja kultuurivaldkonnale kui ka kriisist väljumiseks. Aga need on täpsemalt jah lisaeelarves kirjas. Sinna juurde tulevad lähinädalatel täpsemad toetusmeetmed, mida Kultuuriministeerium välja töötab ja hakkab avama vastavalt sellele, milline on kõige kiirem toetusevajadus.

Eri meetmed on erineva iseloomuga. Need, kes on kõige rohkem kriisis kannatada saanud, on võlaõigusseaduslike lepingute alusel tööl. Kui [osa inimesi] saab töötukassasse minna taotlema, siis Kultuuriministeerium samal ajal püüab meetmeid avada nendele inimestele, kes töötukassasse minna ei saa. Nii et võib olla mõnenädalane nihe meetmete vahel, aga üldiselt me proovime võimalikult kiiresti neid rakendada. Kui auväärt Riigikogu lisaeelarve kinnitab, siis Kultuuriministeerium on valmis neid meetmeid avama.

17:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Järgmisena kuulame ära kultuurikomisjoni ettekande, mille teeb Heidy Purga. Palun!

17:02 Heidy Purga

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 360 esimeseks lugemiseks ettevalmistamise plaani oma 23. märtsi istungil videosilla vahendusel. Juhatas Aadu Must ja komisjoni koosolekust võtsid osa Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kohal olid ka komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Carina Rikart. Kutsutud olid kultuuriminister Anneli Ott, Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld, kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, kultuuriväärtuste osakonna nõunik Marju Reismaa, kantsler Tarvi Sits, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ning ka spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Alustuseks tutvustas kultuuriminister Anneli Ott eelnõu, nagu ta siin põhjalikult ka äsja tegi. Ma ei näe põhjust sellel pikemalt peatuda. Aga teen kokkuvõtte komisjonis toimunud arutlusest ja olulisematest punktidest seal.

Marko Šorin näiteks küsis, kas loomeliitudelt toetuse maksmise administreerimise ülevõtmisega suureneb ka Kultuuriministeeriumi administratiivne koormus ning kuidas näeb välja korralduslik pool. Kultuuriminister vastas sellele küsimusele, et see puudutab ainult neid taotlejaid, kes loomeliitu ei kuulu ja Kultuuriministeerium suuremat halduskoormust sellega ei saa. Maria-Kristiina Soomre lisas, et natukene peab küll töökorraldust muutma, kuid see on ministeeriumi võimete ja võimaluste piires. Töö ümberkorraldamise ettevalmistus juba käib ja lisaks on olemas ka eelmise aasta kogemus.

Oluline on veel ära märkida selle kultuurikomisjoni arutluse käigus Jaak Valge küsitud küsimus. Jaak Valge uuris, kas regulatsioon puudutab ka pensionäridest loovisikuid. Selle peale Maria-Kristiina Soomre vastas, et praeguse eelnõuga seaduse piire ei avardata. Seadus ei laiene tudengitele, pensionäridele, vanemapuhkusel olijatele ja ka ajateenijatele ehk kõikidele nendele, kelle eest riik juba sotsiaalmaksu maksab. Praeguse seaduse põhiolemus on sotsiaalsete tagatiste tagamine vabakutselistele, kellel need ebaregulaarsete sissetulekute tõttu puuduvad ning keda muud süsteemid samuti ei aita. Seaduse suurem ja põhjalikum muutmine on Kultuuriministeeriumi tööplaanis ning seda teemat võib analüüsida.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits uuris, kui palju on inimesi, kes võivad pretendeerida toetuse saamisele, ning kas eelmise aasta kogemuse põhjal saab öelda, et on ka selliseid isikuid, kes ei mahtunud toetuse sisse, st neid ei käsitletud tol hetkel kui abivajajaid. Maria-Kristiina Soomre vastas, et hinnanguliselt on abivajavaid vabakutselisi 5000 ringis. Kokku on loomeliitudes 6000 liiget, aga ka nende seas on neid, kes pole vabakutselised. Mitteliikmete kohta arvestus puudub, aga eelmisel korral jagunes vajadus võrdselt liikmete ja mitteliikmete vahel.

Signe Kivi küsis suurusjärku, kui palju on loomeliitudesse kuuluvaid toetuse saajaid ja kui palju neid, kes loomeliitu ei kuulu, ning millised on need kriteeriumid, mille alusel loomeliitudesse mittekuuluvatele isikutele toetust määratakse. Maria-Kristiina Soomre vastas, et umbes 60% toetustest on saanud loomeliitude liikmed. Toetusest ilmajääjate protsent ei ole väga suur. Toetuse määramise kriteeriumid on toodud seaduse esimestes paragrahvides. Lisaks sellele, et isik peab tegutsema ühel kaheksast loetletud loomealast ega tööta püsivalt, on toodud ka tema sissetulekute piir. Loomealal tegutsemine on loomeliitude jaoks kõige valusam teema, millega Kultuuriministeerium soovib edaspidi tegeleda. See on defineeritud autoriõiguse seaduse kaudu. Ehk tegemist on isikuga, kes on sellel loomealal teose loonud ja selle ka avalikult esitanud.

Peatuti ka sellel, kas seadusemuudatust saaks menetleda Riigikogus kiiremini, kui tavapärane kord seda ette näeb. Aadu Must vastas, et komisjon menetleb eelnõu kiirendatud korras.

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks (konsensuslikult), määrata ettekandjaks Heidy Purga (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. aprill kell 16 (konsensuslikult). Aitäh!

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei paista olevat. Tänan! Nüüd on võimalik alustada läbirääkimisi. Keskerakonna fraktsiooni nimel Marko Šorin, palun!

17:08 Marko Šorin

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Austatud saadikud nii saalis kui ka arvutite taga! Kõigepealt tahan Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena ja kultuurihuvilisena, kes tarbib kultuuri kõrgkultuurist underground'ini, tänada meie minister Anneli Otti, kes pööras lisaeelarves tähelepanu ka vabakutselistele loovisikutele. 8,6 miljonit eurot on märkimisväärne summa ja see toetus aitab rasked ajad üle elada. Loometoetus on ajutine vajaduspõhine abiraha sissetuleku kaotanutele ega lahenda kõiki vabakutseliste probleeme. Antud eelnõuga kustutame tuld ehk lahendame kriisiga seonduvaid vajakajäämisi. Viiruse taandudes ja tavapärase elurütmi juurde naastes tuleks tõsiselt kaaluda loovisikute ja loomeliitude seaduse terviklikku kaasajastamist. 2005. aastast kehtiv loovisikute seadus tehti teistes oludes ja sellist hüppelist abivajaduse kasvu ei osanud tol ajal keegi ette näha.

Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga, mil praegu kehtivat seadust kirjutati, on töömaastik märkimisväärselt muutunud ka väljaspool loomesektorit. Sellest ilmselt ka päris mitu lisaküsimust ministri kõne kohta. Praeguseks on seaduse puudused selgelt välja tulnud. Liitudeväliste loovisikute toetusreserv on ka varem otsa lõppenud, seda küll aasta lõpul, mitte aasta esimesel päeval. Samuti on ebavõrdsus ka loomeliitude vahel. Vabakutseliste hulk erineb valdkonniti väga palju. Ka nende toimetulek, vähemalt tavaoludes, sõltub valdkonna n‑ö turupositsioonist. Mõnes liidus on vajadus loometoetuste järele väiksem, mõnes, näiteks balletiliidus, tulenevalt kutseala eripärast peaaegu ei olegi vabakutselisi. Seal kasutatakse pearahapõhist toetust seadusest tulenevalt aasta hiljem stipendiumite maksmiseks, et liikmed saaksid teha loometööd ja ennast täiendada. Valdkondlikud vahed tulid kriisiga eriti selgelt esile. 2020. aastal lõppes toetusraha 17 loomeliidust kaheksal. Nemad said oma liikmete tarvis lisatoetust kriisiabist.

Eelmisel aastal kehtestatud eriolukorra ajal lisaeelarvest eraldatud raha oli paljudele loovisikutele päästerõngas. Loomeliitudelt laekunud tagasiside põhjal on aga põhjust seadust analüüsivama pilguga vaadata. Loomeliitudele määratakse toetus pearaha alusel. Liitudel on õigus jätta kuni 15% sellest administratiivkulude katteks. Suurematele liitudele on 15% päris suur summa, mille eest saab palgata mitu inimest. Väiksemates liitudes teeb selle töö sümboolse tasu eest ära, n‑ö põlve otsas, loomeliidu juht, kes on tavaliselt ise loovisik, ta pole ei maksuekspert ega raamatupidaja. Võimekuse lõhe tuli kriisiga teravalt välja. Loometoetuste jaotamine sellisel kujul on ühtlasi väga kallis. Tuleb analüüsida, kas leidub paremaid lahendusi. Kõige mõistlikum on ehk toetusi menetleda ja välja maksta ühes kohas.

Teine suur küsimus on seotud kultuuri defineerimisega. Seadus määratleb loovisiku ainult autoriõigusest lähtuvalt kaheksal loomealal ega küsi, kas loodud teosed on kõrgel tasemel. Sellele teemale juhtis oma küsimuses tähelepanu ka meie kolleeg Tarmo Kruusimäe, kes ütles, et iga blogipidaja ei ole veel kirjanik. Loomeliitude hinnangul on latt ebavõrdselt madal, sest Kultuuriministeeriumi kaudu saavad loometoetust taotleda ka loovisikud, keda liidud oma liikmete sekka ei võtaks. Seejuures ei kuulu loomeliitudesse paljud Eesti kultuuritipud. Liitumiskohustuse seadmine piiraks kindlasti looja õigusi.

Seega kutsun üles eelnõu toetama ja tahan teid tänada tähelepanu eest. Aitäh!

17:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Seega sulgeme läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 360 lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. aprilli kell 16.


4. 17:12 Arupärimine riigipiiri seaduse jätkuva rikkumise kohta STS-operatsioonidel (nr 57)

17:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikme Riho Breiveli 25. veebruaril s.a esitatud arupärimine riigipiiri seaduse jätkuva rikkumise kohta STS‑operatsioonidel. Härra Breivel, olete te olemas? Teil on sõna. Härra Breivelile mikrofon, palun. Palun!

17:13 Riho Breivel

(Kaugühendus)

... kuna vastavalt on olemas meil ankurdamisalad, kus on toimunud kütuse ümberpumpamine, siis on tekitatud sellega riigipiiri seaduse rikkumine. Küsimus oligi selline, mis on ette võetud, et neid rikkumisi tulevikus vältida, et enam neid probleeme ei oleks, ja kuidas lahendada üldse kogu see protsess. Aitäh! 

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Arupärimisele vastab keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kas härra Mölder on meil liinil? Palun!

17:14 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea küsija! Kõigepealt viitate te oma arupärimises sellele, et justkui 2021. aasta algusest kuni 8. veebruarini oleks toimunud selliseid ümberlaadimisi Eesti sisevetes. Tuleb tunnistada, et sellised STS‑tegevused ehk laevalt-laevale-tegevused on toimunud Eesti vetes oluliselt pikemat aega.

Ma viitan kõigepealt sellele, milline see kogu selle STS‑regulatsiooni ajalugu on olnud. Kõigepealt, 2000-ndate alguses, 2011 ja 2014 kaasa arvatud, on erinevaid regulatsioone, mis sätestavad Eesti vetes just nimelt punkerdamise ja ka osa STS‑operatsioone. Me teame, et 2014. aastal toimus seoses punkerdamisega üks tõsine reostus, mille tõttu otsustasid riigiametid üle vaadata kõik nii punkerdamise kui ka teiste merel toimuvate operatsioonide regulatsioonid. Vahepeal neid määrusi ja konkreetseid regulatsioone olulisel määral täpsustati. Viimane olulisem muudatus just nimelt konkreetsuse suunas, paremuse suunas toimus 2019–2020. Kõigepealt, 2019. aasta jaanuaris võttis parlament vastu veeseaduse ja võttis selle vastu konsensuslikult. Lähtuvalt veeseaduses tehtud muudatustest ja muudest täpsustustest viis toonane minister Rene Kokk Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks määruse nr 51, mis sätestas just nimelt kõik need konkreetsed regulatsioonid, tegevused, mis olid seotud STS‑operatsioonidega. See määrus läks olulisel määral konkreetsemaks, täpsemaks ja paremaks.

Tuleb tunnistada, et tõepoolest avalikkuse fookus või foon seoses STS‑operatsioonidega kerkis esile jaanuaris-veebruaris käesoleva aasta alguses. Miks see kerkis? Ma arvan, et siin oli põhjuseid erinevaid ja mitmeid, aga üks ja oluline, peamine oli see, et osa STS‑operatsioone toimus ajalooliselt, nii 2019 kui ka 2020, Pakri hoiualal või Pakri hoiualaga piirneval ankrualal. Kuna suure tõenäosusega võib öelda, et osa operatsioone on toimunud ka hoiuala piires, siis tõepoolest, uue ministrina otsustasin ma, õigemini palusin ametitel panna selle protsessi pausile ja korrastada ja vaadata üle kogu see STS‑tegevus Eesti vetes, sh need määrused.

Teie huvi oli seotud eelkõige sellega, mis puudutab riigipiiri seadust ja seda, et selle raames ei tohi STS‑tegevusele lube väljastada või kui, siis mingitel väga erandlikel riiklikel põhjustel, ning te selgitate enda arusaama kogu sellest teemast. Tegelikkuses sätestab riigipiiri seaduse § 14 lõige 11, et tegevused, mida ei ole nimetatud sama paragrahvi esimeses lõikes, tuleb kooskõlastada Politsei‑ ja Piirivalveametiga. Samuti sätestab seaduse § 9 lõige 6, et piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud rongist, laevast või õhusõidukist keelatud tolli ja politsei loata – tolli ja politsei loata, ma rõhutan üle – kaupade peale- ja mahalaadimine, ehk see sätestab samuti selleks tegevuseks loa saamise ja pädevatelt asutustelt loa väljastamise vajaduse. Senimaani kehtiva määruse alusel on need laevad, kes soovivad Eesti vetes STS‑operatsiooni läbi viia, pidanud taotlema selleks luba Politsei‑ ja Piirivalveametilt, kes omakorda teavitab sellest kaht teist ametit: üks neist on vana nimega Veeteede Amet, praegune Transpordiamet, ja teine on Keskkonnaamet, kes saab selle informatsiooni. Vastavalt sellele informeerimisele väljastab Politsei‑ ja Piirivalveamet STS‑tegevuse jaoks loa. Nii on kehtiva määruse raames.

Ma ei oska kommenteerida seda, kust pärineb teie info, et Eesti sisemerel toimuvatel tegevustel puuduvad igasugused piirangud. Kindlasti ei vasta see tõele. Kõik need toimingud, mis Eesti vetes toimuvad, on väga täpselt reguleeritud. Eriti täpselt on reguleeritud tegevused, mis on seotud ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisega Eesti vetes. Nii nagu ma olen viidanud, siin on vastavad regulatsioonid, määrused ja ka seadusest tulenevad kohustused väga selgelt piiritletud. Ma usun, et see kehtiv määrus, aga ka võimalikult tulevikus vastu võetav Vabariigi Valitsuse uus määrus loob selleks veel oluliselt selgemad raamid.

Teil on informatsiooni, vähemalt oma selles küsimuses te nii viitasite, et Pakri saarte taga vedellasti ümberpumpamise operatsioonid laevalt laevale jätkuvad ning see ohustab Eesti julgeolekut ja merekeskkonda ning on selge märk Eesti ametkondade seadusliku korra vastasest tegevusest. Uue määruse järgi ei ole selline tegevus Pakri hoiualal, ankrualal ja sellega piirneval ankrualal lubatud. Ehk jätkuvalt rõhutan üle, et see tegevus on peatatud ja uues määruses, mille keskkonnaminister on Keskkonnaministeeriumi poolt edastanud Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks või arutamiseks, on STS‑tegevused välistatud kõigil nendel ankrualadel, mis asuvad hoiualal või mis on hoiualaga piirnevad ankrualad. Kokku me vähendame ankrualade arvu, kus on potentsiaalselt olnud võimalik STS‑tegevus, 19 ankrualalt ühele ankrualale ja välistame Pakri saarte ümbruses kõik ankrualad, sh välistame nendel ankrualadel ka punkerdamistegevuse. Ehk nagu ma selgitasin, meie hinnangul riigipiiri seaduse rikkumist ei ole toimunud. Minul puudub info selle kohta, et Politsei‑ ja Piirivalveamet oleks seadusvastaselt mingeid lubasid Eesti vetes teatud tegevuste läbiviimiseks väljastanud. Kindlasti, kui teil neid andmeid on, saab neid jagada ja vastavalt sellele saavad pädevad asutused neid kontrollida, sh Politsei‑ ja Piirivalveamet, kes just nimelt hindab ohtu sisejulgeoleku ja riigipiiriga seotud küsimustest lähtudes, nii nagu teie oma küsimuses viitasite.

Aga teil oli ka kaks konkreetset küsimust, millele ma hea meelega konkreetsemalt vastan. Esimene küsimus oli, et mida on ette võetud, et tegevus koheselt lõpetataks. Nii nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, tõepoolest, ministriametisse asudes oli minu üks esimesi arutelufookuseid just nimelt kogu see STS‑tegevuse temaatika Eesti vetes. Tõepoolest palusin ma ametkondadel see tegevus kuni tänaseni, võimalikult aga siit ka edasi, Eesti vetes peatada. Me tellisime mitmed analüüsid, mis analüüsisid kehtiva määruse õigsust ja menetluse korrektsust, ning tellisime tuleviku analüüsi, lähtudes sellest, kuidas STS‑operatsioonide tegevust Eesti vetes võiks reguleerida. Nii nagu ma ütlesin, me oleme koostanud lähtuvalt nendest analüüsidest uue Vabariigi Valitsuse määruse nr 51, mille eelnõu me oleme Vabariigi Valitsusele üle andnud ja mis käsitleb ohtlikke aineid ja ankrualasid, kus on lubatud STS‑tegevus ja kus mitte. Nii nagu ma ütlesin, me oleme viinud selle tegevuse, mis puudutab STS‑i, 19-lt praegu lubatud ankrualalt vaid ühele ankrualale. See on Tallinna ankruala G, mis on välja valitud koostöös mereteadlastega, arvestades just nimelt seda, et tegemist oleks keskkonnaohutuse mõttes kõige vähem ohtliku ankrualaga. Paljude jaoks on see võib-olla uus informatsioon, aga lähtuvalt kehtivast määrusest on ka täna võimalik Tallinna ankrualal G neidsamu tegevusi teha.

Lisaks see, mis puudutab kogu maksusüsteemi. Oma arupärimises te sellele küll ei viita, aga ma siiski juhin teie tähelepanu sellele, et kui STS‑tegevus Eesti vetes toimub, siis sellel on lisaks keskkonnamõjule väga olulisel määral kahtlemata ka majanduslik mõju. Kogu selle majandusliku mõju jaoks me oleme palunud, et Vabariigi Valitsus moodustaks ühe töörühma, kuhu kuuluksid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium, ning me üheskoos analüüsiksime seda, milliseid maksumäärasid peaks sellele STS‑tegevusele rakendama. Ühe võimalusena on pakutud seda, et me kuidagi veeteetasu diferentseeriksime selle STS‑tegevuse korral. Teine võimalus on see (selle ettepaneku me oleme ka selles Vabariigi Valitsuse uues määruses teinud), et me looksime nn õlifondi, mille rahalistest vahenditest me saaksime kasutada ressursse nii keskkonnamõjude ohutuse hindamiseks, keskkonnaprobleemide, kui need realiseeruvad, lahendamiseks, aga ka igapäevase seire tarbeks. Sealt võiksid tulla need rahalised vahendid. Nii et ka see majandusliku mõõtmena oluline ettepanek on tehtud.

Viimasena küsiti, kas keegi on vastutusele võetud seadusevastase tegevuse eest. Vastus on, et seadusevastast tegevust ei ole tuvastatud, seega ei ole kedagi vastutusele võetud. Nii nagu ma olen öelnud, minu teada on ka politsei saanud sellesisulisi avaldusi ja politsei ei ole oma menetluses ühtegi seaduserikkumist tuvastanud. Kui teil, härra Breivel, on selle kohta detailsemat infot, siis kahtlemata vastutavad ametid, sh Keskkonnaministeerium, oleksid sellest detailsest infost huvitatud. See on lühidalt kõik. Olen valmis vastama täpsustavatele küsimustele. Aitäh!

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivelil on täpsustav küsimus. Palun, Riho Breivel!

17:25 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma olen suhteliselt tähelepanelikult jälginud kogu seda protsessi ja pean ütlema, et mul on hea meel, et on käivitunud, kuidas öelda, kogu selle süsteemi korrastamine. Tulevikus kindlasti need asjad paranevad ja, kuidas öelda, võimalikud rikkumised on seisma pandud. Ma usun, et kogu see normdokumentatsioon saab niimoodi paika, et kõik osapooled on lõpuks sellega rahul. Ega mul praegu rohkem küsimusi ei olegi. Kui ma leian muid probleeme, siis küll ma teid informeerin.

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, härra Mölder, palun!

17:26 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

(Kaugühendus)

Ma lihtsalt lisan siia juurde. Ma kõigepealt muidugi tänan Riigikogu liiget arupärimise eest. Ma tänan ka selle eest, et keskkonnakomisjon tänaselgi istungil väga detailselt arutas seda keskkonnaministri ja ministeeriumi väljakäidud Vabariigi Valitsuse võimalikku uut määrust. Keskkonnakomisjonil olid oma täiendavad mõtted ja ettepanekud. Ma loodan, et valitsus lähinädalatel arutab seda võimalikku uut määrust ja kujundab tervikuna ühtse seisukoha, kas siin läheb veel midagi muutmisele või võetakse see tervikuna vastu. Kahtlemata on oluline, et kui STS‑tegevuse ja sellega seotud riskide kohta on avalikkusel küsimusi, siis need peavad saama selged ja konkreetsed vastused. Nii et ma veel kord tänan teid selle arupärimise eest. Kui teil on tulevikus küsimusi, siis kahtlemata võib ministeeriumi ja ministri poole nendega pöörduda. 

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Oleme neljanda päevakorrapunkti ammendanud ja meie tänases päevakorras ette nähtud muudki punktid on läbitud. Jäänud on vaid vaba mikrofon. Kõigil soovijail palun end registreerida. Siiski, vabandust, jaa, meil on võimalik ka läbi rääkida selle arupärimise raames. Aga paistab, et seda soovi ei ole. Siis oleme ametlikult selle punkti lõpetanud.


5. 17:27 Vaba mikrofon

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd, pärast haamrilööki on võimalik vabas mikrofonis sõna võtta. Seda soovi ei ole, järelikult oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Istung on lõppenud, kohtume homme kell 10. Head õhtut!

17:28 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee