Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, V cессия, пленарное заседание
Четверг, 18.02.2021, 10:00

Отредактированная

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit. Riigikogu liikmetel on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Riina Sikkut, palun!

10:00 Riina Sikkut

Tere! Soovin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Raimond Kaljulaidi nimel üle anda ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldada haiguspäevade heldemat hüvitamist ka alates maikuust. Sügisel debateerisime pikalt haiguspäevade hüvitamise korra üle viiruse kiire leviku tingimustes ja valitsuse sõlmitud kokkulepe kehtib aprilli lõpuni: alates teisest haiguspäevast hüvitatakse inimestele 70% nende töötasust. Meie ettepanek on pikendada, nagu koalitsioonileppes on ette nähtud, ka pärast aprilli kõigi inimeste puhul haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast 70% ulatuses, nii et alguses hüvitab tööandja ja siis haigekassa, ning teha seda praegu tähtajatult. Aga [meil on veel üks ettepanek]: kuna viirus levib väga kiiresti, nii nagu peaminister on kinnitanud, suuresti ka töökohtadel, siis selleks, et hoida inimesed positiivse testitulemuse korral ikkagi kodus, ilma et kellelgi oleks sissetuleku kaotuse hirmu, mis sunniks isolatsioonireegleid rikkuma, võiksid positiivse testitulemuse korral saada inimesed haigushüvitist esimesest päevast alates ja seda maksaks kohe haigekassa. Riigi jaoks on see täiendav kulu, aga tööandjate jaoks tegelikult leevendus, et kriisiolukorras võtab riik positiivse testitulemusega inimeste haiguspäevade hüvitamise enda kanda. Ma arvan, et see on väga mõistlik ettepanek, ja eelnõu esitame praegu seetõttu, et aprilli lõpp ei ole enam kaugel. Selleks, et me jõuaksime mõistlikus tempos haiguspäevade hüvitamise korra menetletud, on praegu väga õige aeg alustada. Aitäh!

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Eelnõu on elektroonselt juba esitatud. Raimond Kaljulaid, palun!

10:02 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma annan kuue Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna liikme nimel üle arupärimise maksupoliitika kavandamise kohta rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Täpsemini öeldes käsitleb see arupärimine varamaksude küsimust. See teema on viimastel nädalatel olnud taas aktuaalne ja varamaksudele kui ühele võimalikule täiendavale maksutuluallikale on viidanud ka näiteks peaministri majandusnõunik Ardo Hansson. Me soovime arupärimisega väga austatud rahandusministrilt teada saada, milliseid analüüse on varamaksude küsimuses Rahandusministeeriumis tehtud. Loodetavasti annab sellele arupärimisele vastamine võimaluse ka Riigikogu saalis varamaksude küsimust arutada ja konstruktiivselt käsitleda. Arupärimine on allkirjastatud ja esitatud digitaalselt, elektrooniliselt.

10:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! On olemas. Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohale registreeris ennast 88 Riigikogu liiget, puudub 13.


1. 10:04 Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE) esimene lugemine

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil üks päevakorrapunkt, see on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 312 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse!

10:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud parlamendi aseesimees! Head Riigikogu liikmed ja kolleegid! Teie ees on krediidiasutuste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille algatas juba eelmine valitsus ja millega nüüd siis jõuame parlamendi ette. Suuresti on tegu Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõuga, eri direktiivide ja määruste muudatuste ülevõtmisega Eesti õigusesse. See omakorda on olnud üheks osaks vastusest finantskriisile, mis finantsteenuste regulatsiooni täieliku uuenemise kaasa tõi. Eelnõu peamine eesmärk on tõhustada pankade riskijuhtimist ja tagada finantsstabiilsus, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamise kaudu. Ka teatud nõuded pankade suhtes muudetakse proportsionaalsemaks, just väiksemate pankade jaoks.

Lühidalt muudatustest, mis eelnõus sisalduvad. Esiteks täpsustatakse pankade suhtes kehtivaid kapitalinõudeid. Juba praegu on pankadele ette nähtud nõuded minimaalse kapitali kohta, mida tuleb hoida eelkõige väljastatud laenude kahjumite katteks. Eelnõuga täpsustatakse ka sisemise kapitali nõudeid. Sisemise kapitali puhul peab pank arvesse võtma oma tegevuse eripärasid, riske, näiteks infotehnoloogiast tulenevaid operatsiooniriske. Lisaks täpsustatakse kriisilahenduse tarbeks hoitava kapitali arvutamise aluseid. Ehk lihtsustatult öeldes, praegu on pankadele ette nähtud kriisilahenduspuhver, mis on vajalik selleks, et tagada kriisiolukorras panga kahjumi kiire katmine ja rekapitaliseerimine – iga pank peab vastavat reservi selle puhvri täitmiseks ka koguma –, kuid selle eelnõuga muudetakse puhvri arvutamise aluseid, lihtsalt praktilisest vajadusest tingituna. Praegu kehtivate reeglite järgi määratakse vastav puhver protsendina kogu bilansimahust, aga edaspidi võetakse selle arvutuse tegemisel arvesse riskiga kaalutud varade mahtu.

Teine muudatus puudutab pankade omanikettevõtete ehk valdusettevõtete tegevusloa heakskiitmise korda. Täna selline detailne kord puudub. See annab võimaluse vajaduse korral ettevõtjate üle tõhusamat järelevalvet teha.

Kolmandaks täpsustatakse Finantsinspektsiooni pädevust. Näiteks saab Finantsinspektsioon kriisiolukorras peatada panga lepinguliste kohustuste täitmise kolmandate isikute ees, näiteks maksete tegemise. Samuti laiendatakse Finantsinspektsiooni õigust peatada panga tegevus ehk kehtestada moratoorium. Praegu saab Finantsinspektsioon moratooriumi kehtestada siis, kui ilmnevad makseraskused, aga edaspidi, juhul kui see eelnõu heaks kiidetakse, saab kehtestada moratooriumi ka näiteks rahapesunõuete rikkumise korral.

Neljandaks leevendatakse pangajuhtide tegevusele ja tasustamisele esitatavaid nõudeid. Seda juhul, kui nende tulemustasu jääb aastas alla 50 000 euro. Hetkel on seadusega täpselt paika pandud, mis tingimustel ja kui suures ulatuses saab pangajuhtidele tulemustasusid maksta. Sisuliselt muutub see kord Eesti pankade jaoks edaspidi paindlikumaks. Nähakse ette ka võimalus, et panga juht saab panka juhtides samaaegselt või paralleelselt teha ka akadeemilist tööd, kui selleks on huvi.

Viiendaks muudatuseks on see, et praegu on panga asutamisel algkapitalinõue 5 miljonit eurot, aga eelnõus esitatud ettepaneku järgi saaks edaspidi Eestis, juhul kui eelnõu seadusena jõustub, panga asutada ka 1 miljoni euro suuruse algkapitaliga. Eelnõu väljatöötajad on pidanud oluliseks, et see muudatus annab võimaluse Eestis ka näiteks nn fintech-pankade tekkeks. Samas, oluline nüanss on kindlasti see, et n-ö väikesed pangad ei või osutada investeerimisteenuseid ja Finantsinspektsioon võib riskide maandamiseks otsustada, kas selline pank tohib või ei tohi teistes riikides filiaale asutada. Samuti, kui mahud kasvavad, on Finantsinspektsioonil võimalus ja õigus nõuda selliselt pangalt lisakapitali olemasolu. Aga kokkuvõttes, jah, eelnõu väljatöötajad on algselt eelnõu esitades leidnud, et see muudatus võib mõjuda konkurentsile panganduses positiivselt.

Kuuendaks, Riigikontroll saab õiguse auditeerida Finantsinspektsiooni tegevust – see muudatus ei ole seotud direktiivide ülevõtmisega –, ent õigus Finantsinspektsiooni auditeerida oleks piiratud. Majanduskontroll, mida Riigikontroll võib Finantsinspektsiooni üle teostada, ei tähenda seda, et Riigikontroll asuks riigisisest finantsjärelevalvet tegema või kuidagi sekkuks finantsjärelevalve teostamisse. Finantsinspektsiooni sisuline tegevus säilib loomulikult sõltumatuna.

Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

10:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on tõepoolest ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

10:11 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma loodan, et mind on kuulda. Ma ei ole enne seda formaati harrastanud. Proua minister, kas teie ise annaksite oma hoiused asutuse kätte, kes ei ole suutnud kokku panna rohkem kui 1 miljon eurot omakapitali? Eesti panganduse ja finantsturu areng on olnud kogu aeg ühesuunaline, kasvatada kapitalibaasi ja usaldusväärsust. See samm on teises suunas. Öelge, kas teie usaldaksite selliseid panku, arvestades seda, et väikesed finantsasutused on järjepanu oma hoiustajaid petnud.

10:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma selle eelnõu kontekstis hoiduksin eelhinnangutest selle kohta, et väiksema algkapitaliga asutatud pank on igal juhul kuidagi vähem usaldusväärne. Ma arvan, et eks nii nagu iga teine hoiustaja, kaaluksin ka mina kõik riskid läbi. Aga jah, selliseid väga üldistavaid hinnanguid ma pigem eelistaksin selle eelnõu raames mitte anda.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Mul on üks küsimus. Me oleme selle eelnõuga üsna hästi kursis. See on teie eelkäija Martin Helme ajal ette valmistatud ja nüüd te kannate seda ette. Aga ma ei ole kursis, kui palju vahepeal, n-ö võimu muutmise järel on seda eelnõu muudetud. Kui ei ole muudetud, siis mul küsimusi ei ole.

10:13 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seda eelnõu ei ole muudetud. See on sellisel kujul, nagu ta eelmiselt valitsuselt heakskiidu sai. Ja kuna tegemist on suuresti Euroopa Liidu reeglite ülevõtmisega, siis siin mingeid muudatusi tehtud ei ole.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

10:13 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Ma küsin selle kohta, et Eestis käib pensioni teise samba reform. Peale seda, kui me [eelnõu] rahanduskomisjonis arutasime, tulid vahepeal välja näiteks LHV aasta tulemused. Pensionisamba väljamaksed, nagu on selgunud, mõjutavad oluliselt pankade finantstulemusi ja avaldavad mõju ka panga kapitalile. Kas see eelnõu puudutab kuidagi ka teise pensionisamba reformiga seotud mõju ja väljamakseid, mida pangad peavad tegema nendele, kes tahavad pensionisambast lahkuda? Kas see mõjutab kuidagi pankade kapitaliolukorda? Kas see eelnõu mõjutab kuidagi ka seda teemat?

10:15 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Me ei saa öelda, et see on otseselt seotud teise samba muutmisega või et seal on otsene paralleel selle eelnõuga. Aga kui ma mõtlen, millist seost siit võib leida, siis ma arvan ikkagi, et toosama kriisilahenduse tarvis kapitali hoidmise arvutuse aluste muutmine võib seda [kaudselt olla], kuna selle arvutuse muutmisel muutub tegelikult ju paindlikumaks ka vajaliku reservi arvutamine, eks ole. Varasemalt oli tõesti nii, et vastav nõue tuli välja arvutada kogu bilansi põhjal ja seda võis olla teatud olukordades pangal keeruline ennustada. Pankadel on väga keeruline otseselt mõjutada seda, kuidas inimesed hoiavad oma hoiuseid või millal ja kui palju nad raha välja võtavad. Edaspidi on tõesti nii, et puhvri nõue arvutatakse ikkagi riskiga kaalutud varade mahu põhjal. Selline kaudne seos võib siin olla. Aga muus osas, jah, [see eelnõu] ei ole pankade jaoks otseselt seotud teise samba muudatusega.

10:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

10:16 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma võin pea anda, et enamik krediidiasutuste kliente ei tutvu selle seadusega. Sellepärast ma palun teid konkreetsel, selgel ja lihtsal moel selgitada, mis muutub klientide jaoks, kui me selle seaduse siin millalgi vastu võtame.

10:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Otseselt klientide jaoks sellest eelnõust lähtuvalt midagi ei muutu. See muutus võib olla seotud sellega, et kõikide nende direktiivide ja Euroopa Liidu tasandil tehtud muudatuste eesmärk on suurendada usaldusväärsust pangandussektori vastu. Ja loomulikult ma arvan, et klientide jaoks see, et pangasüsteem ja pangad oleksid usaldusväärsed, on positiivne muutus. Aga igapäevasel tasemel klientide jaoks midagi ei muutu.

10:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun! 

10:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! See on tõesti seotud Euroopa Liidu panganduspaketi ja selle n-ö ülevõtmisega, aga mind huvitaks, kui sa avaksid natuke tausta. Värske Eesti Panga Nõukogu liige püüdis siin kuidagi kahtluse alla seada Euroopa Liidu panganduspaketi adekvaatsust, küsides sinult, kas sa usaldaksid oma raha konkreetselt sellisele pangale, kellel on ainult 1 miljon eurot. See on ka järelküsimus Urve Tiiduse küsimusele. Millest see vastuolu siin on? Mis see taust on? Kas see on lihtsalt norimine või on siin erinevad vaated Eesti Pangal ja Rahandusministeeriumil või erakonnasiseselt? Ava natuke kaarte, milles asi.

10:18 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See kindlasti ei ole norimine. Ma arvan, et ongi väga oluline too konkreetne muudatus ka rahanduskomisjonis ja parlamendiliikmete hulgas põhjalikult läbi kaaluda, et kas algkapitalinõude vähendamine 5 miljonilt 1 miljonile on otstarbekas ning kas need riskid, millele viitas oma küsimuses Eesti Panga Nõukogu liige Jürgen Ligi, on piisavalt maandatud. Ma arvan, et see on asi, mida kindlasti tuleb selle eelnõu menetlemise ja arutamise käigus rahanduskomisjonis kaaluda. Ka sellel esimesel rahanduskomisjoni arutelul kerkis see konkreetne küsimus õige mitmel korral: kas eesmärk suurendada pangandusturul konkurentsi, leevendades algkapitalinõuet, kaalub üles võimalikud riskid? Ma usun, et sellele pööravad parlamendiliikmed menetluse käigus põhjalikku tähelepanu. See kindlasti ei ole kuidagi asjatu eriarvamus või, kuidas te täpselt nimetasitegi, kius, vaid see on tõsine otsus, mis tuleb läbi kaaluda.

10:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

10:20 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tavaliselt räägitakse sellised eelnõud läbi ka sotsiaalpartneritega ja vastavate juriidiliste isikute ja nende esindusorganisatsioonidega. Mul on küsimus, et milline on pankade enda tagasiside selle kohta ja kas siin on ka mõni selline varjatud punkt sees, mille pangad on siia pannud ja mis tuleb võib-olla pärast üllatusena. Milline on olnud pankade tagasiside ja kas siin on suure asja taga veel midagi, millele võiks tähelepanu juhtida?

10:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Siin ei ole midagi varjatut. Selle eelnõu seletuskiri on 108 lehekülge, väga põhjalik, detailne. Kõigil on võimalus kõikide detailidega tutvuda. Ja nagu paar korda öeldud, on selle eelnõu peamine sisu Euroopa Liidu õiguses tehtud muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse. Õigupoolest tuleb öelda, et nende direktiivide ülevõtmise tähtaeg on juba möödas ja enamiku muudatuste puhul oli tähtaeg eelmise aasta lõpus. Just selle tõttu, et konsultatsioonid osapooltega ja kaasamine oli põhjalik, oleme jõudnud selle eelnõu kaitsmiseni siin parlamendi ees alles praegu. Kogu direktiivides sätestatu, mis tuleb üle võtta, on kohati kaunis tehniline ja detailne. Seetõttu on kogu see ettevalmistamine olnud mahukas töö.

See eelnõu tõesti esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, MTÜ-le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ja kõikidele investeerimisühingutele. Märkused eelnõu kohta laekusid Eesti Pangalt, pangaliidult ja Finantsinspektsioonilt ning üldiselt on nende märkustega selles eelnõus ka arvestatud. Seletuskirja lisa 3 annab sellest üsna hea ülevaate. Nii et ei, mingeid selliseid konksuga või varjatud muudatusi, nagu Imre Sooäär küsis, siin ei ole. Kõik muudatused on seletuskirjas väga põhjalikult lahti kirjutatud. Soovitan seletuskirja kõigil huvilistel kindlasti lugeda.

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

10:22 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tänan teid selle hea ülevaate eest niivõrd mahukast ja tehnilisest paketist! Mina küsin selle osa kohta, mis ei puuduta direktiivide ülevõtmist, vaid Riigikontrollile antavaid õigusi Finantsinspektsiooni tegevust hinnata ja majanduskontrolli läbi viia. Kust see mõte tuli ja millised on Finantsinspektsiooni ja Riigikontrolli seisukohad? Kas see on muudatus, milles puudutatud osapooled on ühte meelt, et see on vajalik ja aitab täita neid eesmärke, mida soovitakse?

10:23 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Sellele, kust see ettepanek või mõte algselt pärit on, jään ma ausalt öeldes vastuse võlgu. Päris pikk arutelu on olnud selle üle, et Finantsinspektsioon peaks samamoodi – kes kontrollib kontrollijat, eks ole – Riigikontrolli poolt kontrollitav olema. See konkreetne lahendus, milleni on jõutud, on väga põhjalikult mõlemaga, nii Finantsinspektsiooni kui ka Riigikontrolliga läbi arutatud, põrgatatud erisuguseid sõnastusi selliselt, et see saaks kõige parem ja täpsem. See on mõlemalt, nii Finantsinspektsioonilt kui ka Riigikontrollilt loomulikult heakskiidu saanud. Ja ma ühe korra rõhutaks veel üle, et Riigikontrollil tekib võimalus ja õigus teha auditit või kontrolli ikkagi piiratud ulatuses. Ta saab tulevikus kontrollida Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust, aga ei saa anda hinnanguid Finantsinspektsiooni üksikotsuste kohta. Seda õigust Riigikontrollil ei teki. Ehk veel kord: Riigikontroll ise ei asu riiklikku finantsjärelevalvet tegema ega sekku kuidagi finantsjärelevalve teostamisse. See on olnud, jah, selline põhjalik ettevalmistusprotsess ja ma arvan, et leitud lahendus on kõige parem.

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

10:25 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! Ma küsin selle märkuste või kooskõlastustabeli kohta. Siin on Eesti Pank andnud oma seisukoha ja nad on küsinud just sellesama kapitalinõude 5 miljonilt 1 miljonile langetamise kohta. Nad küsivad, mis probleemi sellega lahendatakse, ja on seisukohal, et seda pole vaja langetada. Sellest tulenevalt on mul ka küsimus, see asi ei tulnud rahanduskomisjoni arutelus päris selgelt välja. Kas Rahandusministeeriumil on andmeid selle kohta, et praktikas on tekkinud mõnel fintech-panga asutajal probleeme, et kapitali ei saada kokku? See on küll teine valdkond, aga tuumareaktori arendajad said Funderbeami keskkonnas miljon eurot kokku ühe tunniga. Kas Rahandusministeeriumil on andmeid selle kohta, et mõnel fintech-panga asutajal on probleeme praeguse 5 miljoni suuruse algkapitali kokkusaamisega? Kas on praktikas probleeme?

10:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Arusaadav küsimus. Ma tõenäoliselt eksiksin, kui ma nüüd siin kogu viimaste aastate ajaloo kohta üldistavaid järeldusi teeks või kohe vastuse ütleks. Ma arvan, et see on üks nendest küsimustest, mille puhul ma hea meelega kasutan seda võimalust, et me vaatame need teadaolevad või võimalikud probleemid, millele te viitate, üle ja siis saadame teile selle kohta kirjaliku vastuse. Tõesti, kuna ka rahanduskomisjonis arutelu selle konkreetse sätte üle jätkub, siis ma arvan, et on hea, kui see on olemas. Mul hetkel neid andmeid lihtsalt ei ole kaasas.

10:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

10:27 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Tänan eelmise vastuse eest ja vabandan, et ma ei küsi otseselt selle eelnõu kohta. Kuna see muudatuste pakett peaks tegelikult panganduse vastupanuvõimet stressiolukorras või kriisiolukorras suurendama ja järelevalvevõimalusi parandama, sealhulgas peavad krediidiasutustele esitatavad nõuded olema seotud ka võetud riskidega, siis ma vaatleksin seda teemat laiemalt ja küsiksin järgmist. Kas Rahandusministeeriumil on plaanis samalaadset riskipõhist lähenemist või kriisiolukordades paremat toimetulekut tagavat muudatuste paketti rakendada ka näiteks hoiu-laenuühistute või mingisuguste teiste rahastusplatvormide suhtes, kus tegelikult eraisikud investeerivad, nende võetavad riskid on kokkuvõttes suured ja nende toimetulekut mõjutavad? Kas on plaan ka pangandussektorist välja minna ja sealgi sellist riskipõhist lähenemist rakendada?

10:28 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Esimeses järjekorras on meil soov Euroopa Liidust tulevad muudatused üle võtta. Nagu öeldud, oleme sellega juba pisut hiljaks jäänud. Eks riskide analüüsiga ja selle poolega, millele te oma küsimuses viitasite, tuleb tegeleda igapäevaselt ja jooksvalt. Hetkel me keskendume sellele, et need muudatused, mis Euroopa Liidu tasandil on tehtud, saaksid ka meie õigusesse üle võetud. Riskide hindamist ja selle vajalikkust peame loomulikult silmas igapäevaselt. Ühtegi konkreetset algatust ma hetkel nimetama ei hakkaks, mis siin lähiajal oleks plaanis esitada, aga kui vajadus tekib, siis tuleb loomulikult reageerida.

10:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole.

10:29 Keit Pentus-Rosimannus

 Suur aitäh!

10:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja nüüd ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

10:29 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 9. veebruari istungil. Sellel istungil tutvustasid seda eelnõu rahandusminister Keit Pentus‑Rosimannus ning Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja nõunik Helen Korju-Kuul.

Eelnõu sisu pole vist vaja hakata üle kordama, minister seda juba selgitas. Ta selgitas seda ka komisjonis. Tõepoolest, tegemist on Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktide ülevõtmisega. Nendeks on kaks direktiivi, pankade kapitalinõuete direktiiv ja finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ning kaks määrust, pankade kapitalinõuete määrus, mida on muudetud, ja kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi määrus.

Ma annan ülevaate sellest, mida me komisjonis arutasime ja mis aspekte me käsitlesime. Minister tegi ka komisjonis põhjaliku ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Tõepoolest, selle eelnõu eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ja suurendamine ning pankade vastupanuvõime kindlustamine stressi- ja kriisiolukordades, lisaks veel krediidiasutustele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine võrreldes praeguse olukorraga ja nende nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Päris oluline osa nendest direktiivi muudatustest puudutab ka pangajuhtide tasustamise nõudeid.

Komisjonis paluti selgitust selle kohta, miks alandatakse pankade kapitalinõudeid, ja paluti tutvustada Riigikontrollile antavat õigust hinnata Finantsinspektsiooni tegevust. Mõlemat küsimust siin saalis me täna ka käsitlesime. Aga tõepoolest, nagu minister rõhutas, kumbki neist muudatustest ei tulene direktiividest. Kapitalinõuete kehtestamisel on kaalutlusõigus liikmesriikidel endil. Siiamaani on olnud 5 miljoni euro suurune algkapitalinõue ja selle alandamise soov on tulnud huvist kasvatada konkurentsi. Thomas Auväärt lisas, et selle muudatusega soodustatakse võimalust moodustada fintech'i-suunalisi panku, eelnõu tulemusena võiks neid tekkida juurde ja sealhulgas väiksema kapitaliga. Samas, kui edaspidi panga maht kasvab, siis peab pank ikkagi omakapitali suurendama.

Sellised väikesed pangad ei tohi osutada investeerimisteenuseid. Ja kui nad soovivad osutada teenust piiriüleselt mõnes teises riigis, näiteks asutada filiaali, siis saab Finantsinspektsioon seda tegevust piirata, kui ta näeb, et see on liiga riskantne. Aga mis puudutab Riigikontrollile antavaid lisaõigusi, siis need on kaudselt Euroopa Liidu õigusega siiski seotud. Siin viidati Euroopa Kontrollikoja liikmesriikide suunal tehtud märkustele, mille järgi liikmesriikide riigikontrollid võiksid vaadata, millega kohalikud finantsjärelevalvet teostavad asutused tegelevad ja kui efektiivne on nende tegevus. Aga jah, nii nagu ka minister rõhutas, ei anta Riigikontrolli pädevuse suurendamisega Riigikontrollile õigust hinnata üksikotsuseid, mida Finantsinspektsioon teeb pankade, investeerimisfirmade ja teiste objektide kohta.

Siinkõneleja küsis, millest tuleneb see erinevus, et varem määrati krediidiasutustelt nõutav kapitalipuhver kindlaks protsendina kohustustest, aga nüüd võetakse aluseks riskipositsioon. Milles see erinevus sisuliselt seisneb ja millest see direktiivi muudatus on tingitud ja milleks see on vajalik? Thomas Auväärt vastas, et eelmise finantskriisi ajal tulid paljud riigid panku päästma, aga nüüd soovitakse seda vältida ja selle tarvis peavadki pangad kriisilahenduse puhvreid moodustama.

Direktiivi muudatusega muutub ka arvutusmetoodika, eristatakse suuri ja väikeseid panku. Piir on 15 miljardit eurot, see on referentssuurus otsustamaks, kas pank on suur või väike. Meie Eesti pangad on Euroopa kontekstis väikesed. Enne oli kord, et tehakse jäik ja suhteliselt ühetaoline arvutus, mille korral võeti aluseks kogu panga kohustuste maht ja arvutati see vastava protsendiga läbi, aga edaspidi võetakse arvesse varadega seotud riske. Selle tulemusena peavad pangad, millel on portfellis riskantsemad varad, hoidma suuremat puhvrit.

Aivar Kokk küsis hoiu-laenuühistute kohta, kes pakuvad sarnaseid teenuseid nagu pangad, aga riski haldamist on nende puhul vähem. Thomas Auväärt ütles selle kohta, et hoiu-laenuühistute tegevust selle eelnõu raames ei reguleerita, aga Rahandusministeeriumil on töös eraldiseisev eelnõu, millega planeeritakse muuta ka hoiu-laenuühistuid puudutavaid regulatsioone.

Jürgen Ligi küsis, kas pankadele esitatav puhvrinõue on edaspidi karmim ja kas riskid on sellega maandatud. Thomas Auväärt vastas, et praeguse eelnõuga paralleelselt rakendub ka Euroopa Liidu otsekohalduv määrus pankadele ja sealt tulevad mõnevõrra täiendavad nõuded, mis puudutavad pankade likviidsust. Määrus kohaldub otse ja sealtkaudu muutuvadki nõuded karmimaks.

Ivi Eenmaa tundis huvi, kas eelnõu väljatöötamisel oli oma osa ka lobigruppidel. Ta viitas sellelesamale aktsiakapitali miinimumnõude langetamisele. Thomas Auväärt selgitas, et selline ettepanek tõepoolest tuli MTÜ-lt Finance Estonia, mis koondab väiksemaid panku, aga ka investeerimisfirmasid ja fondihaldureid. Ettepanek kapitalinõuet langetada tuli ka sellest, et selline võimalus on näiteks Leedus.

Siinkõneleja küsis ka võlakirjadega seotud muudatuse kohta. Nimelt, eelnõu tõstab ka nominaalväärtuse määra. Thomas Auväärt selgitas, et see regulatsioon tuleneb samuti direktiivist, aga edaspidi tuleb vahet teha eri võlakirjadel. Eelnõu peab silmas riskantsemaid võlakirju, mida saab arvestada panga kohustusliku riskipuhvri sisse. Kui pangaga midagi juhtub, siis Finantsinspektsioon, kes hakkab panka saneerima, saab otsustada, kas suure nominaalväärtusega riskantsematesse võlakirjadesse investeerijad kaotavad raha või mitte. See oleneb sellest, kui halvas seisus pank on. Aga samas on pankadel võimalus emiteerida ka vähem riskantseid võlakirju.

Lõpuks küsis Riina Sikkut, kas Eesti pankade igapäevategevuses peale eelnõu rakendamist midagi muutub. Minister selgitas, et muutuvad eelkõige riskiarvestuse metoodikad. Direktiivi ülevõtmisel rakenduvad kriisilahenduspuhvrid ja selle tulemusel ollakse võimalikeks kriisideks paremini valmis. Muudatuse tulemusel peavad väikepangad hoidma väiksemat puhvrit. Suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eesmärgil kehtestatakse krediidiasutustes olulist osalust omavate omanikfirmade heakskiitmise nõue ja lisandub ka pankade kohustus kehtestada oma juhtidele ühtsed tasustamise põhimõtted.

See oli lühike ülevaade komisjonis toimunud arutelust. Rahanduskomisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 18. veebruariks. Teiseks tegi komisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata ettekandjaks siinkõneleja, komisjoni liige Aivar Sõerd. Ja neljandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. märts kell 16. Tänan tähelepanu eest!

10:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Imre Sooäär, palun!

10:40 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui palju neid krediidiasutusi praegu üldse veel järele jäänud on, keda see eelnõu puudutab? Ja kas komisjon arutas ka seda, milline on üldse hetkel Eesti pankade seis ja kapitaliseeritus? Ma küsin seda eelkõige lähtuvalt sellest, et vähemalt rahva seas on selline müüt, et enamik krediidiasutusi on tegelikult välispankade omad. Kui palju neid Eesti kapitalil põhinevaid panku on veel peale LHV? Milline see seis laiemalt on? Kas siin on välispankade huvid rohkem mängus või on ka Eesti oma kapitalil põhinevaid krediidiasutusi? Saad sa mingi ülevaate sellest teha? Oli sellest komisjonis juttu?

10:41 Aivar Sõerd

Täpselt sellist küsimust komisjonis ei olnud. Aga tõepoolest, see eelnõu ja need direktiivide muudatused puudutavad Eestis tegutsevaid kommertspanku. Kui ma nüüd oma mälu järgi räägin, siis peaks meil olema neli süsteemset tähtsust omavat panka: Swedbank, SEB, LHV ja Luminor. Peale nende on veel väiksemad pangad: Coop Pank, Bigbank. Need Eestis tegutsevad kommertspangad on selle eelnõu ja nende direktiivide reguleerimisalas. Aga nagu ma aru saan, siis võib-olla rohkem puudutab see eelnõu ikkagi süsteemset tähtsust omavaid panku ehk suuremaid panku – SEB-d, Swedbanki, Luminori ja LHV-d –, kus riskid on suuremad, laenukohustuste mahud on suuremad, riskide arvestus on rohkem diversifitseeritud. Mahud on suuremad ja arvestuspõhimõtete muudatused, mis tulenevad nendest direktiivide muudatusest, võivad rahaliselt nende pankade riskipuhvrite arvestust võib-olla rohkem mõjutada. Siin seletuskirjas oli mõjude osas välja toodud mõju Swedbanki näitel, need mõjud ei ole väga suured. Eelkõige puudutab see ikkagi sellesama panganduspaketiga võetud suunda Euroopa Liidus, et muuta pankade tegevus, kapitaliarvestus läbipaistvamaks ja kindlustada see, et pangad oleksid võimalikeks kriisideks paremini ette valmistatud. Mis puudutab Eesti pankade valmisolekut ja nende kindlustatust puhvrite ja reservidega, siis võrreldes teiste riikidega on meie pankade kapitalipuhvrid tegelikult päris head, samuti toimetulek stressitestides.

Mis puudutab välisomanikke, siis Eesti pangandusturust tõesti suurem osa kuulub Skandinaavia päritolu omanikele. Aga ma arvan, et see annab täiendavat kindlust, annab võib-olla ka stabiilsust meie kohalikule pangandussüsteemile – see, et meie suuremate pankade emaettevõtjad on tugevad Skandinaavia pangad. See võib meid muidugi sealtkaudu [mõjutada], kui näiteks need Skandinaavia omanikud ise satuvad raskustesse, näiteks kui Rootsi pangandusturul, eluasemeturul olukord halveneb ja emapangad hakkavad kapitali siit piirkonnast välja tõmbama. Aga need kõik on hüpoteetilised riskid. Tegelikult võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti pankade emaettevõtjad ikkagi väga tugevad, suured ja hästi kapitaliseeritud pangad.

10:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 312 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. märtsi kell 16. Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud ja istung lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni järgmisel istungil!

10:47 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee