Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, V cессия, пленарное заседание
Вторник, 09.02.2021, 10:00

Отредактированная

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid siin- ja sealpool ekraani, tere hommikust! Mul on hea meel teid kõiki tervitada ja ma luban teile, et see töö, mis ma siin teie ees teen, saab olema õiglane ja erapooletu. Usun, et meil saab olema väga hea koostöö. Aga meil on täna tegemist Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala teisipäevase istungiga. Ja nagu ikka, istungi alguses on kõigil võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Nii et kui on kellelgi soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi, siis palun sellest märku anda. Ei ole. Siis on mul teile ka üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis koduomanike toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Urmas Reinsalu. Rohkem mul teateid teile öelda ei ole ja see tähendab seda, et asume kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreeris ennast täna 93 Riigikogu liiget ja hetkel puudub 8 Riigikogu liiget, mis tähendab, et me saame kenasti istungiga peale hakata.


1. 10:02 Riigikogu otsuse „Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses“ eelnõu (290 OE) esimene lugemine

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänases päevakorras on meil üks punkt: Riigikogu liikme Kalle Grünthali esitatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses" eelnõu, mis kannab numbrit 290. Enne kui me selle punkti juurde läheme, tutvustan teile lühidalt, kuidas me seda menetleme. Kõigepealt on esitajal kuni 20 minutit ettekandeks. Seejärel kuulame ära juhtivkomisjoni esindaja ettekande, samuti kuni 20 minutit. Mõlemale ettekandjale on võimalik esitada kokku kuni kaks suulist küsimust. Ja seejärel võivad läbirääkimiste käigus sõna võtta fraktsioonide esindajad. Seega tavapärane otsuse eelnõu menetlemise kord. Ja nüüd lähemegi selle eelnõu menetlemise juurde. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Grünthali!

10:03 Kalle Grünthal

Austatud Eestimaa rahvas, kes te osalete tänasel eelnõu arutlusel või jälgite meid otseülekande vahendusel! Täna on Eesti rahva jaoks ülioluline päev. Olen esitanud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses" eelnõu, mille eesmärk on küsida Eesti Vabariigi kodanike seisukohta, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav. Eelnõu esitamise siht on saada teada rahva arvamus, milline on inimeste seisukoht presidendi valimise küsimuses. Kahjuks on praeguse seaduse järgi toimuvad Eesti Vabariigi presidendi valimised muutunud vaid kitsa ringi pärusmaaks.

Tuletan lühidalt seda protsessi meelde. Presidendi valimine toimub kõigepealt Riigikogus salajasel hääletusel ja kui seal kolme vooru vältel võitjat ei selgu, peetakse kaks vooru valimiskogus. See kogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Viimaste, enne haldusreformi toimunud 2016. aasta presidendivalimiste ajal lähetas valimiskogusse oma esindajad 213 omavalitsust, kellele lisandus 101 Riigikogu liiget. Kokku oli 334 valijameest. Sellel aastal on valimiskogu suurus vaid 208 liiget: 101 Riigikogu liiget ja 107 kohaliku omavalitsuse esindajat. Valijameeste arvu vähenemine on tingitud haldusreformist, mille tulemusena paljud omavalitsused ühinesid. Seega on valijameeste arv vähenenud 126 võrra. Teine oluline faktor on see, et Eesti Vabariigi president peaks olema rahva ühendaja ja sidustaja, kes ei ole saanud oma ametipostile erakondlike võimumängude tulemusena. Nende mängude tulemusena on aga kahjuks tekkinud olukord, kus rahvas on veelgi rohkem kaugenenud võimalusest teostada oma õigusi, rääkides kaasa riigile olulistes esindusdemokraatia küsimustes.

Niisugusest olukorrast tulenevalt on igati mõistlik ja viimane aeg küsida rahva arvamust, mida arvatakse ettepanekust, et presidenti peaks valima rahvas. Ühiskonnauuringute Instituut on 2018. aastal teinud väärtushinnangute uuringu, mille kohaselt toetab Eesti Vabariigi presidendi otsevalimist hinnanguliselt kolmveerand kõigist valimisõiguslikest kodanikest. Ka tänane Postimees kajastab selles küsimuses rahva arvamust. Hetke seisuga pooldab presidendi valimist rahva poolt 68%, vastu on 24% ja arvamus puudub 8%-l. Ka ma ise tegin väikese gallupi sama küsimusega, mis on poolteist päeva ringelnud Facebookis. Ja tulemus on see, et 1683 inimest on seda pooldanud. Ja mis veel huvitavam: 1286 on seda jaganud. Igatahes need numbrid on väga muljet avaldavad. Samas pole saladus, et uuringutes ei osale siiski kogu Eestimaa rahvas, vaid väike grupp inimesi. Seega on ülim vajadus saada teada rahva tegelik arvamus, mis ei põhine mitte uuringute andmetel, vaid rahvalt otse küsimisel. Rahvahääletust ei maksaks karta. Näiteks Šveits, kus viimase 12 aasta jooksul on toimunud 105 rahvahääletust, on kujunenud kõige uuendusmeelsemaks, haritumaks ning üheks kõige jõukamaks ja õnnelikumaks ühiskonnaks maailmas.

Nüüd aga asja juriidiline pool. On kõlanud seisukohti, et selle rahvahääletuse läbiviimine on põhiseadusvastane. Aga kontrollime üle! Asjas puudub vaidlus, et põhiseaduse § 1 järgi on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Samuti puudub asjas vaidlus, et põhiseaduse § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu kahel viisil: esiteks Riigikogu valimisega ja teiseks rahvahääletusega. Vaidluse all ei tohiks samuti olla asjaolu, et põhiseaduse § 105 järgi on Riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Minu esitatud eelnõu ei ole seaduseelnõu, see kuulub kategooriasse "muu riigielu küsimus".

Ma tahaks näha seda Riigikogu liikmest rahvasaadikut, kes väidab, et eelnõus esitatav küsimus, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav, ei ole riigielu küsimus. Tõstke palun kohe käsi, ma saan siis sellele reageerida. Aga ma ei näe ühtki kätt. Edasi: põhiseaduse § 106 sätestab, et rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Täpselt samasugune formuleering on muide kirjas ka rahvahääletuse seaduse § 1 "Rahvahääletusele pandavad küsimused" lõikes 2. 

Nüüd aga esitan retoorilise küsimuse. Kes rahvasaadikutest julgeb väita, et minu esitatud eelnõu küsimus, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav, on mingilgi määral seotud eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise või lõpetamise või riigikaitse küsimusega? Millegipärast ma olen arvamusel, et nii julget Riigikogu liiget siin saalis ei ole. Järelikult puudub vaidlus ka selle üle, kas minu esitatud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Sellise küsimuse esitamist põhiseadus ei keela.

Nüüd juba 33 aastat tagasi, 1988. aastal küsis loomeliitude ühispleenumil Heinz Valk siinsamas saalis, samas kõnepuldis: "Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?" Kas pole see mitte ülestunnistus, et osa Riigikogu liikmeid ei tegutse mitte rahva huvides? Rahva tahet ollakse valmis eirama, kui see ei lange kokku võimuerakondade endi kavatsustega. Tegutsetakse eelkõige iseenda huvides. Kuidas saab see seltskond tõsimeeli rääkida mingist rahva esindamisest?

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tean, et osa erakondi, nagu Reformierakond, Keskerakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid, on selle eelnõu suhtes võtnud eitava hoiaku, motiveerides seda sellega, et aeg ei ole veel küps, et eelnõu on põhiseadusvastane, et eelnõus toodud kuupäev ei sobi, jne, jne. Ma aktsepteerin nende erakondade seisukohti täielikult ning las see jääbki nii. Olge siis pealegi vastu. Ma ei kavatsegi hakata erakondade mõtteviisi ja seisukohti kuidagi kallutama, sellel nagunii ei ole tulemust. Aga siin on üks suur "aga". Ja nagu ütles meie erakonna liige Mart Helme: kõik, mis on enne "aga", on pärast "aga" tähtsusetu. Asi on selles, et läbitungimatu müüri taga, mille nimeks on erakond, peituvad siiski inimesed. Need on Riigikogu liikmed, rahva esindajad, valitud just rahva poolt viimaks ellu neid lubadusi, mida nad jagasid valimiste eel. Tuletan meelde, head Riigikogu liikmed, et teid ei valinud Riigikokku mitte erakond, vaid rahvas. Miks te siis ometi peidate ennast selle anonüümseks tegeva müüri taga, mille nimeks on erakond? 

Aeg on lüüa selg sirgeks ja käituda oma südametunnistuse kohaselt ning tasuda võlg rahva ees. Tuletan teile meelde, et igal Riigikogu liikmel on vaba mandaat. Kes ei mäleta, tuletan meelde, et Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 lõige 1 sätestab: "Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja ..." – rõhutan, kõige rohkem rõhutan! – "oma südametunnistusega." Ja praegu on just see hetk, head rahvasaadikud, kus teil on võimalus näidata oma südametunnistuse puhtust ja südametunnistuse olemasolu ning olla kõrgem – rõhutan: olla kõrgem – erakondlikest mängudest, täites rahva soovi, andes rahvale kätte tegeliku võimu, millest nii kenasti räägib meie põhiseaduse §1: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."

Head rahvaesindajatest Riigikogu liikmed! Te peitute selle kõrge ja läbitungimatu müüri taga, mille nimeks on erakond. Aga sina, Kristina Šmigun-Vähi, kes sa oled kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister suusatamises, kas sa mäletad, mismoodi rahvas sulle raja ääres kaasa elas, karjudes: "Kiku! Kiku!"? See hüüe andis sulle kindlasti jõudu juurde. Meenutan, et pärast ühte järjekordset võitu leidsid sa võimaluse hilisel tunnil enne kojuminekut sõita läbi Paidest. Kas sa mäletad seda? Rahvas karjus samamoodi. See oli sellepärast, hea Kristina, et rahvas armastab sind. Nüüd on sinu kord olla rahvale toeks. Anna palun rahvale selleks võimalus! Sest sinu käes on nupp, mis otsustab rahva saatuse.

Kaido Höövelson alias Baruto, meie Riigikogu Kalevipoeg, kes sa oled selja prügiseks teinud tõusva päikese maa sumomeistritel! Rahvas on elanud sinu võitlustele ja võitudele kogu hingest kaasa, sest sa oled olnud rahva jaoks ülioluline. Just sinult pärineb tsitaat: "Olgu siin nii sitt elu kui tahes, sünnimaa on ikka sünnimaa, isamaa on isamaa." Sul on võimalus jääda sama armastatuks, nagu oled olnud, andes rahvale võimaluse, mida nad soovivad. Tee see sitt elu paremaks!

Marika Tuus-Laul, rahva armastuse teenisid sa ära sellega, et juhtisid ETV-s seitse aastat ühiskonnakriitilist saadet "Knopka", mida sa tegid ristiinimese kombel, lihtsalt ja arusaadavalt, hoole ja armastusega. Ma tunnen sind ausa ja põhimõttekindla inimesena ning sul on võimalus rahva armastust enda vastu veelgi suurendada. Ma tean, et sul on Riigikogu liikme vääriline südametunnistus. Ma vähemalt väga loodan seda.

Jüri Ratas, kas mäletad, 5. novembril 2016 toimunud Keskerakonna 16. kongressil Paides valiti sind 654 delegaadi häältega erakonna esimeheks? Oma tänukõnes kongressile lubasid sa, hea Jüri, jätkata Keskerakonna legendaarse esimehe Edgar Savisaare valitud kurssi ja seista rahva eest. Üks lubadustest oli, et rahvas peab saama presidenti valida. Tean, et viimaste Riigikogu valimiste eel sa külastasid ka Paidet. Ja üks pensionär ütles mulle hilisemas vestluses, et pärast sinuga kätlemist ta ei pesnud nädal aega käsi. See oli öeldud ilma irooniata. See oli öeldud ilma irooniata, sest rahvas uskus sinusse ja usub ka praegu, kuna sa lubasid seista rahva eest. Sul on võimalus seda eelnõu toetada ning tulla jälle Paidesse puhaste kätega, mille võtab tervituseks vastu iga memm.

Jüri Jaanson, sinu meeletut tahet ning tõsist sportlasekarjääri tõestavad igat karva medalid nii olümpiamängudelt kui ka maailmameistrivõistlustelt. Seda ei suuda igaüks ning rahvas oli sinu saavutustest otse öeldes sillas. Inimesed armastavad sind. Kuigi jah, Jüri, sul on üks väike libastumine olnud: abielureferendumi eelnõu puhul kirjutasid sa tõenäoliselt läbi lugemata alla muudatusettepanekule küsida rahvalt, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu. Minu meelest – ma justkui mäletan – sa palusid siis avalikult vabandust. Sul on praegu võimalus oma eksimus heastada ja vajutada eelnõu toetamise nuppu. Ja usu mind, hea Jüri, rahvas andestab sulle.

Kersti Sarapuu, minu hea kolleeg Paidest! Ma tean, et sa teed praegu Paide linnapea valimise kampaaniat, suhtled aktiivselt pensionäridega. Aga mis näoga sa lähed nendega rääkima, kui sa täna seda eelnõu ei toeta? Ma luban sulle, et ma tuletan kõikidele valijatele seda meelde. See ei ole ähvardus, hea Kersti. Sa oled tulnud siia rahva tahet täitma.

Annely Akkermann! Pole võib-olla vaja küsida, mida arvab Annely Akkermann, sest ma tean tema seisukohta. Kui ma temaga eile rääkisin, ütles ta: ma tahan küsida erakonnalt, kas ma võin jääda eriarvamusele. Miks sa, Annely Akkermann, küsid seda? Sul on rahva mandaat, sa oled oma otsustes sõltumatu, sa oled meretagune Kihnu naine. Mismoodi sa lähed oma saarele tagasi ja ütled, et ma ei anna rahvale häält?

Tuntud telesaatest populaarne mees Viktor Vassiljev! Ma suhtlesin sinuga eile ja sa ütlesid, et sulle meeldib ujuda vastuvoolu, et saada rohkem toitu. Erakond ei toeta seda eelnõu, aga sinul on võimalus ujuda vastuvoolu ja seda eelnõu toetada. Mõtle selle peale!

Tean, et mõne aja pärast tuleb siia kõnepulti põhiseaduskomisjoni esindaja Lauri Läänemets, kes teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hea Lauri, sa võid protsessuaalselt seda muidugi teha, sest nii nõuab reglement. Aga, Lauri, hääletamisel oled sa vaba ja võid eelnõu toetada, juhul kui sa tahad seda. Ma tõesti tahaks näha, kuidas sa kohalike valimiste kampaania käigus suhtled häälte kogumise eesmärgil rahvaga, kui sind saadab taagana kaelas sinu enda isiklik otsus, et rahvas ei tohiks teostada kõrgeimat riigivõimu. Seda muidugi juhul, kui sa ei toeta seda eelnõu ja lükkad selle tagasi.

Head Riigikogu liikmed! Eeltoodu kehtib muidugi ka kõigi teiste kohta, kes pooldavad tagasilükkamist. Rahvas ei jõua seda unustada, sest kohalike omavalitsuste valimise kampaania juba käib. Mis näoga te lähete inimeste ette? See ei olnud ähvardus, see oli meeldetuletus, millises olukorras me praegu oleme. Tuletan veel kord meelde: Riigikogu liige on oma poliitilistes otsustes vaba. Rahvas on teid siia valinud ning kõrgeima riigivõimu kandja meie riigis on rahvas. Ma palun kõigil rahvaesindajatel toetada seda eelnõu ja mitte seda tagasi lükata!

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Kõigepealt saab sõna Ruuben Kaalep, tema oli vist esimene. Ahaa, on tulnud ka protseduurilised küsimused. Ja enne, kui me läheme küsimuste juurde, lahendame protseduurilised küsimused ära. Marko Šorin on tõstnud käe. Palun!

10:22 Marko Šorin

Aitäh! Ma palun istungi juhatajal täpsustada. Ma loen eelnõu teksti ja kuulan ettekandjat – tegemist oleks nagu kahe erineva eelnõuga. Kas me hakkame hääletama presidendi otsevalimist, millele keskendus kogu 20-minutiline kõne? Või me hakkame hääletama selle küsimuse rahvahääletusele panemist? Minu jaoks on siin väga suur vahe.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh küsimuse eest! Meie ees on Riigikogu otsuse eelnõu "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses". Järgmine protseduuriline küsimus, Kristina Šmigun-Vähi, palun! Kristina, sa oled vist veebis.

10:22 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh! Minu nime mainiti ja minu ainuke märkus on, et see on väga inetu, kui oma eelnõuga seotakse minu saavutusi.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma loodan, et ettekandja võtab seda arvesse, aga ettekanne on juba tehtud ja me saame tõepoolest minna küsimuste juurde. Esimesena küsib Ruuben Kaalep. Palun! 

10:23 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui kuulata kõiki vastuargumente, mis esitatakse presidendi otsevalimisele, siis kõik need taanduvad ju tegelikult ühele lihtsale väitele, et rahvas on liiga rumal, et presidenti ise valida. Aga kas sel juhul ei ole rahvas liiga rumal ka, et näiteks valida Riigikogu? Kas Riigikogu ei peaks sel juhul olema mingisuguse targemate inimeste kogu poolt ametisse määratud? Mida te arvate?

10:23 Kalle Grünthal

Ma arvan, et rahvas ei ole rumal. Rahvas ei ole absoluutselt rumal. Nad teavad ja jälgivad meid. Kui nad oleksid rumalad, siis ei lastaks neil valida Riigikogu liikmeid. Ja kui nendel on mõistmist ja tahtmist ja oskust valida 101 Riigikogu liiget, siis seda kergem on teha valik võib-olla kahe-kolme-nelja inimese vahel. Nii et ma ei nõustu selle väitega, et rahvas on rumal, kuigi jah, seda serveeritakse. Ma ei mäleta, kes oli see poliitik, kes ütles, et rahvas on rumal. Õigemini mul on meeles küll, aga ma igaks juhuks ei julge seda praegu välja öelda, pärast saan jälle kriitika osaliseks. Nagu Kristina Šmigun-Vähi ütles, et paluks mitte tema tulemusi ja saavutusi eelnõuga seoses välja tuua. Hea Kristina, ma toon need välja sellepärast, et rahvas elas sinule kaasa, toetas sind.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

10:25 Jaak Valge

Auväärt istungi juhataja ja lugupeetud ettekandja! Kalle, sa tõid mitmeid uuringute arve selle kohta, kui suur osa meie kodanikest soovib presidendi otsevalimisi. Ilma kahtluseta on need arvud tõesti muljet avaldavad. Aga kodanike käest ei ole minu teada kordagi küsitud seda, kas nad üldse soovivad, et Eestis oleks presidendi ametikoht. Eesti esimese vabariigi põhiseaduse kohaselt Eestis presidenti ei olnud ja saadi suurepäraselt hakkama. Mulle isiklikult on see väga sümpaatne, see märgib ühiskonna võrdsust, seda, et meil ei ole selliseid paruneid ega von'e. Ja meenutan, et toona ei antud Eesti kodanikele rahuajal teenetemärke ja loomulikult ei korraldatud selliseid pompoosseid vastuvõtte, nagu president korraldab praegu. Kui oleks sinu valida, missugune oleks sinu eelistuste järjekord nende kolme valiku korral: kas praegune süsteem või otsevalitud president või hoopis ilma presidendita riik? 

10:26 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Jaak Valge! Ma annan neile kõikidele hinnangu. Kõigepealt, minule isiklikult ei meeldi praegune süsteem, sellepärast et pannakse paika lihtsalt isik, kes täidab võimul olevate erakondade soove, tahtmisi. Ja seetõttu mina seda õigeks ei pea. Üks sinu variantidest oli see, et äkki ei peaks Eestis üldse olema presidenti, nii nagu oli esimese Eesti Vabariigi ajal. Ma arvan, Jaak, et see küsimus on äärmiselt oluline. Kui ma olen rahvaga rääkinud, siis on mitmed tõesti küsinud, kas meil üldse on vaja sellist institutsiooni nagu president. Aga praegu see olemas on. Ma arvan, et sellele küsimusele vastuse otsimiseks tuleks algatada laiapõhjaline debatt ja pärast selle debati tulemuste selgumist, inimeste arvamuste ärakuulamist, nii poolt- kui vastuargumentide arvestamist saaks seda edasi käsitleda.

Sa märkisid ka muljet avaldavat toetust presidendi valimise küsimuses rahvahääletuse korraldamisele. Minu meelest on väga kosutav lugeda Eesti põhiseadust koostanud Põhiseaduse Assamblee stenogramme, millest nähtub, et tolle aasta jaanuaris läbiviidud küsitlus näitas, et 71% vastanutest pooldas riigipea otsevalimist ning vaid 10% vastanutest oli nõus andma selle õiguse parlamendile. Ja selle seisukoha sõnastas presidendi valimise küsimuses peaettekande teinud Rein Lang 6. veebruaril 1992. Ja Rein Lang püstitas ka küsimuse, kas sellisele rahva arvamusele on meil vastu seada kaalukaid riigiõiguslikke argumente, ja vastas ise, et ekspertide ühise arvamuse kohaselt selliseid argumente pole ja lähtudes eeltoodud käsitlusest, mille järgi põhiseadus on ühiskondlik leping, on jõutud järeldusele, et Eesti Vabariigi president tuleks valida vabadel valimistel Eesti Vabariigi kodanike poolt. Ja muide, sama meelt oli ka selle eksperdigrupi nimel esinenud tänane tippadvokaat Jüri Raidla. 

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tuletan teile veel kord meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut. Merry Aart, palun!

10:28 Merry Aart

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Lugesin Eero Liiviku dissertatsiooni aastast 2017 ja enne, kui ma küsin, ma loen siit mõned laused: "Küsimus sellest, kas ja kuidas põhiseaduslikult garanteeritud otsedemokraatia toimib ning laieneb, on ühtlasi küsimus sellest, kas ja kuidas põhiseadus üldse toimib. [---] Põhjamaadega võrreldes on eestimaalaste rahulolu demokraatiaga üsna madal, väärtustatakse enam otsedemokraatiat. [---] Põhiseaduslikke otsedemokraatlikke võimalusi on rakendatud harva ning otsedemokraatia süvendamise katsed on enamasti Riigikogus tagasi lükatud. [---] Kaasajal on õigusloomet tugevalt mõjutanud neoliberaalne ideoloogia, tõstes esiplaanile kaubalis-rahaliste suhete reguleerimisest lähtuva huvipõhimõtte. [---] Rahva osalemine piirdub eelkõige hääletamisega ja ta ei saa selle perioodi jooksul enam parlamendi otsusesse kõrvalt sekkuda või neid mõjutada." Minu küsimus: mis sa arvad, Kalle, miks Eesti on läinud otsedemokraatia ignoreerimise teed, vastupidiselt meie naabritele?

10:30 Kalle Grünthal

Eks siin ole mitmeid kaalukaid põhjuseid. Tegelikult ma tuletan meelde ka Ruuben Kaalepi küsimust, et kas sa arvad, et Eesti rahvas on rumal. See on n-ö tagaplaan sinu küsimusele. Eesti rahvas ei ole rumal. Aga asi on võib-olla hoopis selles, et siin toimub teatud määral manipuleerimine. Palju kergem on manipuleerida, kui otsustajate ring on väike. Ka suure rahaga saab põhimõtteliselt otsuseid mõjutada, eriti autokraatlikus ühiskonnas või kui, ütleme, otsuseid tehakse üldjuhul kitsastes tagatubades, nagu praeguse presidendi valimise süsteemi puhul tegelikult on. Ja tihti on ka sedasi, nagu Eestiski kombeks on, et otsused surutakse väljastpoolt meile lihtsalt peale. Referendumid kui sellised ei soodusta valijatega manipuleerimist ja rahvaesindajate äraostmist, vaid vastupidi. Referendum või rahvahääletus kui selline vähendab sellist äraostmise võimalust, sest suuremat kogukonda ühiskonnas ebaausalt mõjutada või ära osta on raskem kui väiksemat osa. Nii et ma näen teie selle väga keerulise küsimuse puhul just seda, et püütakse vähendada nende isikute ringi, kes on otsustajad. 

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

10:32 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud ettekandja! Ma olen täpselt sama meelt, et rahvas kindlasti ei ole rumal. Eesti rahvas kindlasti ei ole rumal ja kindlasti ei ole rumalad ka need inimesed, kes siin saalis on ja küsimusi küsivad, isegi kui nad teesklevad, et nad ei saa aru, millest räägib eelnõu, või teesklevad, et nad ei saa aru, millest räägib ettekanne. Minu meelest me kõik saame aru, millest räägib eelnõu ja räägib ettekanne – mõlemad. Me räägime sellest, kas rahval on Eestis õigust otsustada riigiasjade üle või ei ole, ka tähtsate riigiametite üle või ei ole. Meil on Eestis mitu erakonda, kes on väga kaua ja väga põhimõtteliselt olnud otsedemokraatiavastasel liinil. Need on eelkõige sotsiaaldemokraadid, aga ka Isamaa on olnud. Aga meil on olemas ka erakond meie erakonna näol ja on olemas Keskerakond, kes on alati toetanud otsedemokraatiat. Oled sa suhelnud kolleegidega Keskerakonnast? Mis su tunne on, mida nad teevad ja mis see nende põhjus on?

10:33 Kalle Grünthal

Jah, ma olen suhelnud. Ma olen suhelnud paljude Riigikogu liikmetega Keskerakonnast ja tegelikult on need liikmed öelnud välja, et seda erakonda, mille kunagi lõi Edgar Savisaar, ei ole olemas. Keskerakonna nimi kui selline on jäänud. Aga erakond on üle ujutatud liberaalsete väärtustega ja just selle pärast tunneb nördimust ka Keskerakonna raudvara, kes tegelikult tahaks viia ellu sedasama rahvahääletust, mille eelnõu ma olen esitanud. Eile ma näiteks vestlesin Enn Eesmaaga. Elukogenud mees, mõni aeg tagasi veel Riigikogus vanim esindaja, ütles, et tegelikult me peame seda eelnõu toetama, sest me oleme seda rahvale lubanud. Ja see ongi kogu küsimus.

Ma ei tea, mida teeb Keskerakond. Edgar Savisaar, kes oli selle seisukoha tugev toetaja, võeti võimult ära ... Vabandust, mitte ei võetud võimult ära, aga ta kaotas oma liidripositsiooni. Praegusel hetkel Keskerakond ütleb, et nad ei toeta seda eelnõu, seekord läbi Jüri Ratase suu, kellega ma täna hommikul kohtusin kohviku järjekorras. Ta ütles, et jaa, see kõik on väga hea, aga aeg ei ole veel küps. Ma ei tea, millal on aeg küps. See on kummaline. Ja kui ma ütlesin, et ma pöördun tema poole isiklikult sellessamas küsimuses, mida ma ettekandes ka tegin, siis ta keeras mulle selja. Kas see tähendab siis seda, et Keskerakond pöörab rahvale selja ja suundub nende väärtuste juurde, mis ei ole meie ühiskonnale omased? Ma siiski loodan, et need Keskerakonna liikmed, kes on tõelised rahva pooldajad, hääletavad selle eelnõu tagasilükkamise vastu.

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!  

10:35 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Kalle! Ega ei ole tõesti kahtlust, et praegu, hetkel ja täna, võib öelda, et rahva toetus presidendi otsevalimisele on ääretult tugev. Aga aastal 2017 oli olukord, kus Läti president kutsus oma riiki üles võimalikult kiiresti kehtestama presidendi otsevalimist. Ja sellele reageeris Kersti Kaljulaid 2017. aastal väitega, et Eestil sellist huvi ei ole, et Eestis puudub sellele poliitiline toetus ja ka rahvas seda ei taha. Kas sul on andmeid selle kohta, kui tõene oli 2017. aastal Kersti Kaljulaidi väide, et see rahva huvi tollal puudus? 

10:36 Kalle Grünthal

Mina ei tea, kuskohast meie lugupeetud, hästi lugupeetud president Kersti Kaljulaid seda informatsiooni ammutab. Mina ei tea, kas ta on ehk teinud kuskil arvamusküsitluse – ma ei tea seda. Mina lähtun aasta hiljem Ühiskonnauuringute Instituudi tehtud uuringust, mille kohaselt kolmveerand Eesti rahvast toetab presidendi otsevalimist. Tegelikult on ju absurd, et ühe aastaga saab olukord nii palju muutuda. See on võimatu. Kui see on võimatu, siis kas ma järelikult saan öelda, et president valetas? Ma ei saa seda muidugi väita. Võib-olla sel hetkel tõesti oli niimoodi ja ühel hetkel tehti meeletu kannapööre ja aastaga hakkas kolmveerand Eesti rahvast presidendi otsevalimist toetama. Võib-olla, ma ei tea. Aga õhku jääb kahtlus.

Võib-olla on siin taga hoopis Kersti Kaljulaidi ambitsioon saada valituks väikese kogukonna poolt, arvuliselt väikese valijameeste kogu poolt, et saada uuesti presidenditoolile. Tegelikult näitavad kõik märgid seda, et selle pärast sõditakse praegu selle eelnõu vastu, et see võib võtta võimaluse panna president Kaljulaid paika teiseks ametiajaks. Me teame, et ta loobus OECD juhi kohale kandideerimast. Me ei tea muidugi, mis põhjusel. Alguses oli väga suur hurraa, läheb kõik hästi. Aga ühel hetkel sellest loobuti. Kas ta langes välja, kas talle anti signaal, et asjal pole mõtet? Loomulikult tuleb siis panustada kohalikule mängumaale. Aga ma arvan, et president ei andnud tookord õiget informatsiooni. See on minu vastus. Rahvas tahab teistsugust tulemust, tahab ise otsustada.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

10:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kalle, ma olen tegelikult väga tänulik, et sa võtsid enda kanda selle vastutusrikka ülesande ja et sa nii jõuliselt täna seda olulist eelnõu siin esitanud oled. Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses on olnud ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhilisi programmilisi lubadusi. Aga ole palun hea ja korda üle, millised teised praegu Riigikogus olevad erakonnad on varem sõnades ja ka oma programmides olnud presidendi otsevalimise poolt! Tegelikkuses on küll alati, kui see küsimus on Riigikogu tasemel aktuaalseks muutunud, poetud põõsasse ning oldud rahvale otsustusõiguse andmise vastu. On soovitud rahvast poliitikast eemal hoida.

10:39 Kalle Grünthal

Ei ole mingit kahtlust, et nende erakondade tipus on Keskerakond, kes on korduvalt nõudnud, et presidenti peaks valima rahvas. Aga kus on nad praegu? Ma ei tea, võib-olla tänane hääletus annab mingisuguse teise seisukoha. Ma tean, et ka mõned Isamaa liikmed on olnud Eesti presidendi otsevalimise poolt, aga nagu me teame, on sealgi lõhestumine, nii et selget seisukohta pole. Kohtasin täna Riigikogu liiget Isamaast, härra Reinsalu. Küsisin, milline on tema seisukoht tänase hääletuse osas, kas ta toetab. Urmas Reinsalu ütles: jah, ma toetan seda moraalselt. Moraali küsimus on teine, hea Urmas, siin me langetame otsuseid. Ma tahaks näha, kuidas sa lähed valijatega kohtuma ja ütled, et ma tegelikult moraalselt toetasin seda eelnõu, aga teatud põhjusel ei hääletanud poolt. Hea Urmas, sa lähed rahvale korda, ka sinust on räägitud kui tulevasest presidendist. Näita, et sa oled selle hinnangu vääriline, toeta palun seda eelnõu! Siis ei pea sa enam moraalist rääkima, vaid ka näitad, et sa tegelikult armastad rahvast. Ja siis saad sa selle rahva armastuse ka vastu.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:41 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Kõik see on jumala õige, mis siin tuhat korda öeldud on: rahvas tahab seda. Aga mis sa arvad, kuidas käitub, mis nupule vajutab täna lugupeetud kolleeg Siim Kallas? Ta on 14. oktoobril 2017 öelnud, et ta on nüüd lõpuks otsevalimise pooldaja. Ja ta ütles niimoodi, iseloomustades tänast presidenti: "See on Eesti demokraatia jaoks tõeline häbiplekk. 81 inimest hääletas, aga valiku tegi tegelikult ju 4–5 inimest." See on otsene Reformierakonna auesimehe suhtumine tänasesse presidenti. Minu küsimus on: mis sa arvad, kuidas meie lugupeetud kolleeg täna hääletab?

10:42 Kalle Grünthal

Väga raske on, hea Peeter, tegeleda ennustamisega. Ma siiski loodan, et hea Siim Kallas hääletab eelnõu poolt. On ju olemas ütlemine, et ärge käige minu sõnade, vaid käige minu tegude järgi. Mulle väga meeldiks, kui Siim Kallas, kes on vägagi mõjukas Reformierakonna liige, aitaks oma erakonna liikmetel ellu viia tema seisukohta, et rahvas peaks saama presidenti otse valida. Või, hea Siim, kui sa ei taha seda teha, siis anna oma inimestele hääletus vabaks! Ja kuna siin oli juttu ka presidendi valimisest, siis ma tahan meenutada ühte Lennart Meri tsitaati: "Mõne nädala pärast olen lihtsalt president, mitte Vabariigi President. Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse. Võimaluse ja kohustuse kõneleda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljaspool kahtlust." Lennart Meri ütles: "Pean mõistlikuks viia põhiseadusesse presidendi otsevalimine. Loodan, et järgmine president valitakse aastal 2006 otse rahva poolt. Presidendi otsevalimine annab rahvale võimaluse rääkida kaasa riigi juhtimises. Sellest võimalusest tunneb rahvas praegu puudust." Seda rääkis meie selle vabariigi esimene president. Tuletan meelde, et siis oli aasta 2006. Mis seis on praegu? Aasta 2021 on käivitunud. Ja need sõnumid ei ole kuhugi jõudnud. Head poliitikud! Head Riigikogu liikmed! Kui te ei usu mind, siis kuulake palun, mida ütles Eesti Vabariigi president Lennart Meri! Tema sõnad ei ole tühised. Tema sõnu tsiteeritakse, arvestatakse. Praegu on aeg kuulata Lennart Merit! 

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

10:44 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkan, kus kolleeg Ernits lõpetas, Reformierakonna juurest. Reformierakond on varem seisnud viimse veretilgani rahvahääletuste vastu ja samuti on nad blokeerinud presidendi otsevalimist. Miks Reformierakond põlgab Eesti rahvast või vähemalt seda osa rahvast, kes ei kuulu nn esimesse Eestisse, ennast progressiivseks pidava eliidi hulka? Miks nad kardavad otsedemokraatiat, seda päris rahva häält või rahvavõimu? Ja kas te näete ohtu, et selline suhtumine võib valitsuskoalitsioonis kanduda üle Keskerakonnale, kes üllatuslikult võib hääletada täna siin saalis presidendi otsevalimise küsimuses korraldatava rahvahääletuse vastu?

10:45 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Ma alustan lõpust. Ma arvan, et Reformierakonna mõtteviis on juba kandunud ja kandub edasi üle Keskerakonnale. See on ebanormaalne, et kuigi osa selle erakonna liikmeid tahaks täna vajutada eelnõu pooldavat nuppu, nad ei saa seda teha. Mispärast ei saa? Jäljed viivad selle erakonna vägagi kirevasse minevikku, mis ei ole alati olnud kullavärviline ja roosiõieline.

Tegelikult ma arvan, et Reformierakond kardab lihtsalt kaotada oma mõju meie ühiskonnas ja sellepärast teeb kõik selleks, et rahvas ei pääseks riigivõimu teostama nii, nagu on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 1, mille kohaselt kõrgeima riigivõimu kandja Eestis on rahvas. Nende dogma on teine: las see olla sinna märgitud, aga las see, mis on põhiseaduses kirjas, jääb sinna paberile, meie ajame oma asja edasi, meile on tähtsad omad teemad. Rahvas vist on nende arvates rumal.

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd veebiülekande kaudu Oudekki Loone, palun! 

10:47 Oudekki Loone

Aitäh! Hea ettekandja! See eelnõu on minu arvates natuke lati alt läbi jooksmine, selline mitte päris rahvale võimu andmine, selline kerge mitteusaldamine. Valitud on muu riigielu küsimus, mille õiguslik tagajärg on ebaselge. Te nagu ei tahaks rahvale päriselt võimu anda. Kui te nii tugevalt pooldate seda, mida, ma arvan, suur osa Eesti rahvast pooldab – kõik küsitlused näitavad, et Eesti rahvas pooldab presidendi otsevalimist –, siis miks te ei ole siin põhiseaduse muutmise eelnõuga? Paneme rahvahääletusele selle, et presidendi valib rahvas! Siis teeks rahvas päriselt võimuotsuse, siis rahvas osaleks päriselt. Miks te valisite sellise vormi, mitte ei ole siin ausalt rahvale hääle andmise eelnõuga?

10:48 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Oudekki! Tegelikult minu hämmastus on ülisuur, kui ma kuulan praegu sinu tõlgendust minu esitatud eelnõule. Ma nagu tahan kuskilt lati alt läbi joosta. Ei, ma ei taha mitte kuskilt lati alt läbi joosta, sest mul pole vaja lati alt läbi joosta. Ma hüppan sellest üle, nii nagu sportlased seda teevad, ma ületan selle kõrguse, sest kõik on seaduslik. Põhiseaduse § 56 sätestab, et rahvas teostab riigivõimu kahel viisil: Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Kas sa tahad öelda, et rahvahääletust ei tohi korraldada? Mina arvan, et tohib. Teiseks, paragrahv 105 ütleb, et Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Seda ma teengi praegu. Ma panen sellesama seaduseelnõu rahvahääletusele. Muidugi, jah, on olemas erisused. On teada, milliseid küsimusi ei tohi panna rahvahääletusele. Need on – ma pean uuesti tsiteerima –, et rahvahääletusele ei tohi panna küsimusi, mis on mingilgi määral seotud eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimustega. See loetelu, hea Oudekki, on täielikult ammendav. Sa ei ole öelnud, et minu esitatud eelnõu kuulub mõnda nendest kategooriatest, järelikult selle küsimuse esitamine on lubatud.

Mis puudutab sinu väidet, et ma nagu tekitan mingi ebahariliku olukorra, siis ei tekita ma mingit ebaharilikku olukorda. Eesti põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel. Seda esiteks. Teine võimalus muuta põhiseadust on, kui kaks järjestikust Riigikogu koosseisu soovivad seda teha. Lisaks on võimalik muuta põhiseadust kiireloomulisena, kui otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega ja see põhiseaduse muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. Need on need kolm tuntud varianti.

Aga, hea Oudekki, mulle jääb üks asi arusaamatuks. Põhiseadus annab võimaluse esitada rahvale küsimus ja kui rahvas vastab jaatavalt, kas siis on see otsus, see rahvahääletusel selgunud seisukoht kohustuslik ka riigiorganitele? Ma eeldan, et me ei vaidle selle üle, kas Riigikogu on riigiorgan. Rahvas on andnud meile juhised ja suunised võtta vastu rahvahääletuse põhjal antud rahva mandaat. Ja siin on juba teised õiguslikud hoovad, mida saab kasutada selleks, et selle küsitluse tulemus n-ö seadustada. Nii nagu Euroopa Liit saadab meile direktiivi ja me peame selle vastu võtma, kuna me oleme liitunud Lissaboni leppega. Riigikogus ei ole sel juhul mingit vaidlust, kas me hakkame vastu või me ei tee seda. Me teeme seda.

Täpselt samamoodi on ka praeguses olukorras. Kui rahvas otsustab, et presidenti peab valima rahvas, et ta võib valida presidenti otse, siis see on meile samamoodi kohustuslik. Ja ma väidan seda, et siin lõpeb ka Riigikogu liikme n-ö vaba mandaat selles mõttes, et ta saab teostada poliitikat oma äranägemise järgi. Rahvas on öelnud oma sõna, rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja ja rahvahääletuse tulemus tuleb lihtsalt seadustada. 

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Ma loodan, et teil oli väike keelevääratus. Te ütlesite, et panete rahvahääletusele seaduseelnõu, aga ma meenutan, et meil on muu riigielu küsimuse arutelu.

10:53 Kalle Grünthal

Jah, oli küll. Ma vabandan! Jah, muu riigielu küsimus. 

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena on Rene Kokk, palun!

10:53 Rene Kokk

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Kalle! Kui vaadata selle otsuse eelnõu seletuskirja, siis siin on viidatud, et 2018. aastal läbi viidud uuringu kohaselt toetas kolmveerand kõigist valimisõiguslikest kodanikest Eestis presidendi otsevalimist. Miks ikkagi on nii, et kui kolmveerand kodanikest seda toetab, siis needsamad kodanikud on valinud siia Toompeale rahvasaadikud ennast esindama, aga siin see arvamus ei peegeldu? Miks me siin näeme ainult seda, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud seda toetavad? Miks me oleme sellises olukorras?

10:54 Kalle Grünthal

See on, lugupeetud küsija Rene, väga hea küsimus ja tegelikult ka märk tulevaste valimiste jaoks. Ärge uskuge alati neid inimesi, kes kandideerivad ja lubavad teile pudrumägesid ja piimajõgesid, ent kui nad on siinsamas saalis, siis nad ei hooli enam rahvast. Nende jaoks on tähtis võim ja heaolu, mida toob kaasa Riigikogu liikmeks olemine. Rahvas unustatakse ära, kuni tulevad uued valimised. Ja siis on vaja jälle rahvale meelde tuletada, mis ma kõik olen teinud, ma tegin seda, teist ja kolmandat.

Aga muidugi, need on väga olulised küsimused, mida rahvasaadikud on siin lahendanud, aga ega kõrgeima võimu kandja määratlemine rahvana ei ole ilmaasjata pandud § 1. See on kõige olulisem küsimus ja seda kõige olulisemat küsimust peaksid kõik Riigikogu liikmed pidama üheks olulisimaks teemaks. Ma tahan näha, mismoodi lähevad needsamad Riigikogu liikmed, kes täna selle eelnõu vastu on, kohaliku omavalitsuse valimistel rahvaga rääkima. Ma ei tea seda. Ma arvan, et enamik naerdakse välja. Ja ma luban teile, et ma katsun ka oma valimisringkonnas nimetada nende inimeste nimed, kes on selle eelnõu vastu. Tänane hääletus tõmbab ju tegelikult veelahkme selles osas, millised erakonnad ja millised saadikud seisavad tegelikult rahva huvide ja heaolu eest ja millised teevad ainult ilusat näitemängu. Ma arvan, et selles on küsimus.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Veebi vahendusel Imre Sooäär, palun!

10:56 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka mina olen teie erakonnakaaslasega nõus, et Eesti rahvas ei ole rumal. Nad on valinud Riigikogu ja Riigikogul on mandaat valida president. Kui Riigikogu ei suuda presidenti valida, siis läheb see ülesanne valijameeste kogule, mis koosneb ju samuti rahva valitud esindajatest. Kui te olete nii veendunud, et rahvas seda muudatust soovib, siis miks te ei korja siin saalis kahe kolmandiku Riigikogu liikmete allkirjad ega algata põhiseaduse muutmist, nagu pakkus ka kolleeg Oudekki Loone? Milleks on vaja kulutada miljoneid järjekordsele referendumile? Referendumi korraldamiseks kuluva rahaga saaks aidata kas või vähekindlustatud perekondi. Miks te tahate maksumaksja raha raisata? Rahvas ei soovi ju oma teenitud maksuraha mõttetut kulutamist. Miks te kardate algatada põhiseaduse muudatust? 

10:57 Kalle Grünthal

Aitäh, hea küsija! Mulle jääb üks asi täiesti arusaamatuks. Põhiseaduses on kirjas mitte kolm, vaid neli võimalust, mismoodi on võimalik teostada riigivõimu rahva poolt. Miks te kategoorilises vormis välistate selle võimaluse, et rahvas saab oma arvamuse öelda hääletuse teel. Öelge mulle seda! Ma ei tea, miks te selle välistate.

Teine punkt. Ma väga vabandan, hea Imre, et ma ei jõudnud oma jutuga sinu juurde, aga ma käisin mitme  Keskerakonna liikme juures ja nad ütlesid mulle, et jah, me toetame seda, aga me ei saa poolt hääletada, kuna Keskerakonna – ma ei tea, kas see on liiga abstraktne mõiste – juhatus ei luba meil seda teha. Ja siin, hea Imre, ongi vastus sinu küsimusele. Mul ei ole võimalik saavutada teiega selles küsimuses konsensust. Praegu aga olete teie just selle valiku ees. Teil on võimalus see seadustada, hääletage poolt!

Te räägite siin tohututest miljonitest. Ma ei tea, kui palju selleks kulub, ma ei tea, vist üle 1 miljoni. Igaks juhuks jätan selle numbri ütlemata. Aga tuletan meelde ühe asja, mis on seotud minu hiljutise tegevusega. Teatavasti ma olen Estonia laevahuku uurimise toetusgrupi esimees. Ma tean, et Estonia vraki uurimiseks eraldas valitsus 3 miljonit eurot. Samas on mul andmed, et täpselt sama suure summa annab ka Rootsi pool, 3 miljonit eurot. Ja veel on mul sellised andmed, hea Imre, et Eesti firmad, kes oleks valmis neid uurimistöid Estonia vraki juures tegema, on valmis seda tegema 1–1,5 miljoni eest. See tähendab seda, et raha raiskamist on igal pool. Ma ei hakka neid näiteid tooma, aga raha laristamist on nii palju, et hoia ja keela. Aga kui teie hakkate raha lugema just siis, kui küsimuse all on rahvale, kõrgeima riigivõimu kandjale, hääletusõiguse andmises, siis ma küsin, hea kolleeg, miks selliseid protestihääli ei tule siis, kui me loobime vasakule ja paremale miljoneid, anname näiteks Euroopasse mingit tagastamatut abi miljonite ulatuses ja ka aafriklastele, kes panevad selle raha tuuri. Ei ole mingi saladus, Euroopa Liidu uurimus on seda tõestanud, et 100 miljardist umbes 60% varastatakse lihtsalt ära.

Hea Imre, rahvahääletus on asi, mida ei ole suudetud läbi viia ja mida palus omal ajal Lennart Meri. Selle koha pealt hakata kopikaid kokku lugema on minu meelest kohatu. Mina olen tulnud siia Riigikokku n-ö rohujuure tasandilt, ma ei ole enne siin saalis töötanud, ma ei ole ka mingi suure asutuse juht olnud. Mina tean, mida rahvas mõtleb, mina tean, mida rahvas tegelikult soovib, sest ma olen suhelnud absoluutselt kõikide gruppidega. Aga ma olen näinud, et neid allkirju, millele sa, hea Imre, viitasid, praegu siit saalist kokku ei saa. Nii jääb ainult üks võimalus: minna seda teed. Jah, me kulutame natukene raha, aga asi on seda väärt, et inimesed saaksid otsevalimise õiguse. 

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:01 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Eelküsija pudukaupmehe mentaliteet on muidugi hämmastav. Ma ei tea, kas tal see mentaliteet lööb välja ka siis, kui riigi rahaga homoorganisatsioone rahastatakse. Võiks lüüa. Aga ma meenutan eelmisi presidendivalimisi, mille karussellil ma ka olin, sõitsin uhke ratsu seljas. Selle karusselli puhul oli ju väga vahva, kuidas meid kõiki grilliti – küll uuriti meie keeleoskust, küll meie kunstitundmist, pandi meid portreesid joonistama ja igasugust tsirkust tehti. Ja siis lõpuks ei saanud ei Riigikogu ega valijameeste kogu presidendi valimisega hakkama. Presidendi valimine tuli siia saali tagasi ja tagatubade kokkuleppe korras tehti presidendiks inimene, kellel puudub igasugune rahva antud mandaat. Rahva antud mandaat! Tagatubade kokkulepe! Ja nüüd me oleme viis aastat näinud, kuidas see inimene kuritarvitab talle siit saalist antud võimu, võtab poliitilisi seisukohti, aitab kaasa riigipöördele jne. Ja siit minu küsimus: kas rahva valitud presidendi puhul oleks niisugune võimu kuritarvitamine välistatud?

11:02 Kalle Grünthal

Ma arvan, et te olete tänase diskussiooni suunanud põhimõtteliselt väga olulisele punktile. Rahva valitud president tähendab seda, et rahvas on selle presidendi mõtete ja tegudega nõus. Lisaks tähendab see seda, et rahvas armastab oma presidenti, ta loodab tema peale, sest ta on nagu, ütleme, rahva vaimne juht. Juhina lasub aga presidendil ülim kohustus hoida oma rahvast, kutsuda korrale, sidustada, aga mitte teha seda sellisel viisil, et öeldakse otse välja näiteks seda, et vihatakse EKRE inimesi. See on näotu. See on väga näotu! Ma ei näe siin vähimatki märki sidustamisest.

Reageerimine valupunktidele on olnud valikuline. Piisab vaid ühest meie erakonna liikme sõnavääratusest, kui sellest puhutakse suur mull ja räägitakse riigikaitse nõukogu kokkukutsumisest. Aga kui siinsamas saalis on esitatud muudatusettepanek küsida, kas Eesti rahvas peab õigeks liituda Venemaaga, kas me peaksime olema nende mõjusfääris, siis president vaikib, teda pole olemas. Kui on president, siis ta peab olema erapooletu, võrdne ja reageerima kõikidele eksitustele ühesuguselt, mitte tegema valikuid. Ja siin, hea Mart, ongi tegelikult sinu küsimuse vastus olemas. Niikaua, kui püsib selline võimalus, et presidendi ametikoht täidetakse n-ö tagatubade valikul, jääbki kestma selline ebavõrdne olukord. Aeg on kõigil selg sirgu lüüa ja lubada rahvale seda, mida rahvas on väärt: anda inimestele õigus otsustada, kes peab olema Eesti president.

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:05 Henn Põlluaas

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loodud just selleks, et seista rahva ja Eesti riigi eest. Loomulikult me korraldaks põhiseaduse muudatuse algatamise siinsamas Riigikogus, aga me ju teame, et see kukub läbi. Teised erakonnad seda ei toeta kahjuks. Euroopa Liidus on rohkem kui pooltes liikmesriikides seatud nii, et presidendi valib rahvas. Meie lähimatest naabritest on see nii Soomes ja Leedus. Ja mandaadid, mis on presidendile antud, presidendi võim on igas riigis erinev. Soomes on see oluliselt suurem kui Eestis. Üks presidendi otsevalimise vastaste argument on see, et see annaks presidendile liialt suure võimu. Kas siis on niimoodi, et meie sõpradest Euroopa Liidu riikides, näiteks Soomes on autoritaarne riigivõim? Ja mismoodi siis, kui rahvas presidendi valib, aga presidendi mandaat on paika pandud nagu meil, president saaks liialt suure võimu?

11:07 Kalle Grünthal

Ma arvan, et seda hirmu meil ei ole, et president saaks liiga suure võimu. Tema tegevus on reguleeritud seadusega. Presidendil on ikkagi mingil määral esindusfunktsioon. Samas ei ole see amet sugugi tähtsusetu. Ta ikkagi võtab vastu ja kinnitab seadusi ja vaidlustab seadused Riigikohtus, kui leiab, et neis on midagi põhiseadusvastast. Seega ohtu muutuda autoritaarseks riigiks kindlasti ei ole. Ja tegelikult see loetelu riikidest, kus riigipead valib rahvas, on ju palju suurem. Nende hulgas on näiteks Island, Bulgaaria, Poola, Austria, Iirimaa, Prantsusmaa ja Portugal. Ainult mõned üksikud riigid veel on sellised, kus rahvas ei vali presidenti. Kui suurem osa Euroopa Liidu rahvastikust laseb rahval presidenti valida, siis ka meil on aeg astuda sellesse ühtsesse Euroopa Liidu rahvaste perre ja liituda riikidega, kus president valitakse demokraatlikul viisil.

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tuletan veel kord meelde, et küsimuse küsimiseks on üks minut. Urmas Reitelmann, palun!

11:08 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Viidates eespool kõneldule, olgem ausad, ega Kersti Kaljulaidist ei oleks mitte kunagi presidenti saanud, kui rahvas oleks otsustanud. Omaaegne presidendi valimise kord oli ajendatud Isamaa soovist välistada Arnold Rüütli kolimine Kadriorgu. Ma ei olnud küll tagatoa liige, aga lähedal seisev ometi, ja ma tean, mida ma väidan. Oli see õigustatud samm toona või mitte, seda otsustavad kunagi ajaloolased. Aga selline oli olukord paarkümmend aastat tagasi. Täna ütlevad vasakliberaalid, et 70% rahvast on sedavõrd juhm, et midagi neile otsustada anda oleks arulage. Hea ettekandja, kas sa usud ühe rahva võimet evolutsiooniks ja võimalust, et üks rahvus võib paarikümne aastaga areneda, et tänane Eesti on teine kui Vene okupatsiooni alt väljunud Eesti? Ja kas sa oled aru saanud, milliste kriteeriumide järgi otsustades on rahvas lõpuks küps? Mille puudumise taha need põhiseaduse üle irvitajad täna poevad?

11:10 Kalle Grünthal

Ma arvan, et seda, millal on rahvas küllalt küps, et talle saaks võimu anda, ei peaks minu käest küsima. Sellele küsimusele peaksid vastama need, kes ei soovi rahvale võimu anda. Las nemad vastavad sellele küsimusele. Aga kuna sa, hea Urmas, puudutasid ka Nõukogude Liidu ja Eesti teemat, siis mulle meenub, et Eesti Põhiseaduse Assamblees oli väga tõsiselt kaalumisel, kas mitte anda rahvale presidendi otsevalimise võimalus. Väga napi häälteenamusega jäi see parlamendi otsustada. Muidugi, ma mõistan, et toona oli olukord hoopis teine. Eestis oli ju väga palju ka n-ö kolmandate riikide kodanikke ehk põhiliselt Venemaa kodanikke, mis võis tähendada teatud määral ohtu Eesti põhiseaduslikule korrale. Seetõttu Põhiseaduse Assamblee leidis, et on vara rahvale see õigus anda. Nüüdseks on rahvas arenenud, on toimunud evolutsioon, nagu sa ütlesid. Ma arvan, et Eesti rahvas on selleks küps ja praegu on ülim aeg anda talle kätte rohkem võimu kui ainult Riigikogu liikmete valimine. Rahvas väärib seda!

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:11 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! On kaks võimalust, kuidas meie siin endid ehk siis rahvasaadikuid ja Riigikogu tervikuna käsitame. Üks võimalus on see, et me peame ennast rahva isandateks. Rahvas on andnud meile võimu, teinud meist eliidi, teinud meist n‑ö uue aadli, ja rohkem rahval enam mingit sõnaõigust ei ole. Rahvas närigu muru, kartulikoori või võimujäänuseid, mida me inimestele jätame. Teine võimalus on see, et me käsitame ennast rahva teenritena: meie mandaat ei ole mitte midagi muud kui kohustus rahvast teenida. Kui me anname nüüd rahvale võimaluse vastata, kas ta tahab presidenti otse valida või mitte, siis võib rahvas ka vastata, et ta ei taha. Ja kui ta niiviisi otsustab, siis see on rahva tahe. Ma küsin su käest lihtsalt: kellena sina ennast näed? Kas sa näed ennast rahva isandana või rahva teenrina?

11:12 Kalle Grünthal

Ma siiski arvan, et ma kuulun rahva teenrite hulka. Ma arvan, et ka sina, Leo Kunnas, kuulud rahva teenrite hulka. Ma arvan, et kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud kuuluvad rahva teenrite hulka. Muidu me ei oleks praegu siin saalis selle eelnõuga, tahtes anda rahvale rohkem võimu. Need, kes ei poolda seda eelnõu – ma arvan, et nende iseloomustamiseks sobivad väga hästi armastatud luuletaja Hando Runneli sõnad: presidendi otsevalimise takistamine riigiisade poolt on rahva kastreerimine. Väga lihtsalt öeldud! Ja siin on ka vahe, kas me oleme rahva teenrid või oleme rahva isandad. Hea rahvas, jätke meelde! 

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Veebi abil liitub meiega nüüd Annely Akkermann. Palun!

11:14 Annely Akkermann

Tere! Hea kolleeg Kalle! Õigeid asju tuleb teha õigesti. Mõnikord paraku juhtub nii, et ebaõnnestunud sooritus diskrediteerib eesmärki. Praegune ettekanne – eriti see põhiettekanne – kuulub sellesse valdkonda. Kui sa tulid kaitsma ettepanekut teha rahvahääletus küsimusega, kas presidenti võiks valida otse, siis kaitsekõnest poole sa kulutasid selleks, et ükshaaval haugutada, kui rahvakeeles öelda, Riigikogu liikmeid alates olümpiavõitjatest ja lõpetades kõigiga, kellega sa juhuslikult kohvikus kohtusid. Ma olen presidendi otsevalimise toetaja, aga ma kindlasti ei toeta seda eelnõu, sellepärast et see on rahvahääletuse eelnõu ja üldse mitte hästi ette valmistatud ja tutvustatud.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimust ei olnud. Teie otsus, kas soovite vastata või mitte. 

11:15 Kalle Grünthal

Okei, ma püüan vastata. Hea Annely! Kõigepealt, see, mismoodi mina oma kõne teen, ei allu mitte kellegi käskudele-korraldustele. See on minu vaba valik. Minu vaba valik on ka see, et tuua avalikkuse ja rahva ette nende inimeste seisukohad, kes muidu peidaks ennast siin müüride taha ja rahvas neid teada ei saaks. Ma arvan, et ma tegin väga õigesti. Mina ei ole varem Riigikogus olnud, ma ei ole kõrgeid võimumänge mänginud ja ma ei tea, millised vihjed sa mulle, hea Annely, praegu andsid. Mismoodi on võimalik seda asja teha hoopis teistviisi? Mind ei huvitagi see, ma ütlen ausalt! Mina tahan, et rahvas saab valida Eesti presidenti, ja selleks on praegu võimalus olemas. Ja kui sa, hea Annely, toetad seda, siis hääleta poolt. Aga kui sa ei toeta seda, siis on see rahvale antav märk ka sinust: kas sa toetad või ei toeta.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Me oleme jätkuvalt veebilainel. Oudekki Loone, küsimus, palun!

11:16 Oudekki Loone

Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Miks te ei pane rahvale otsustamiseks otse ja ausalt põhiseaduse muutmise eelnõu, millega kehtestataks presidendi otsevalimine? Siis rahval oleks reaalne võim, siis muutuks jaatava otsuse korral presidendi otsevalimine seaduseks. Praegune eelnõu lükkab küsimuse tagasi parlamenti kauplemiseks. Kas see "muu riigielu küsimuse" formaat on valitud sellepärast, et tegelikult te kardate oma tooli pärast? Sest kui rahvas ei ole teiega ühel nõul ja eelnõu maha hääletab, siis saadetakse parlament laiali ja tulevad uued valimised. Tegelikult see on lihtsalt venitamistaktika. Te tahate ilus olla, aga päriselt kardate rahvast, ei julge seaduseelnõu hääletamisele panna. Kui ühel nõul polda, siis ikka tuleb oma toolist kümne küünega kinni hoida. Miks me ei anna presidendi otsevalimist otse rahva kätte otsustamiseks ka referendumil, kui te arvate, et Riigikogust hääli kokku ei saa? Ka referendumil!

11:17 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Oudekki Loone! Minu jaoks jääb üks asi arusaamatuks. Kui on olemas neli teed, mida mööda kõndida, miks ma pean käima mööda kolme teed ja sa keelad mul ühte teed minna? Seesama minu valitud tee on sisuliselt esmakordselt käidav. Las ma tallan sinna raja sisse! Tulebki uusi maid avastada! Mitte keegi ei saa öelda, et ma teen midagi valesti. Seesama eelnõu, kui see läheb hääletusele ja rahvas otsustab, et president valitakse otsevalimisega – siis toimub vägagi kiirendatud protsess, hea Oudekki, selles mõttes, et see otsus on riigivõimu organitele kohustuslik. Kõik need teised teed, mida sa mulle kangesti soovitad, lihtsalt venitavad seda protsessi. Minu valitud tee on kõige lühem, mis siis, et sisse tallamata. Aga kui sinna esimene rada teha, siis see muutub laiaks maanteeks. Rahvale tuleb rohkem riigivõimu kätte anda, tal on õigus seda saada.

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma meenutan, et taasloodud Eesti Vabariigi esimesed presidendivalimised olid otsevalimised, rahvas valis meile presidendi ja me saime väga hea presidendi. Kogu okupatsiooniaja kandis eesti rahvas seda demokraatiasädet südames, see ei kadunud mitte kuskile. Me mäletame ka seda, et kui korraldati rahvaalgatus, mis summutati lõpuks jääkeldris, siis ka seal oli kõige suurem toetus just nimelt sellel ideel, et rahvas saaks otse presidenti valida. Nii et ma ei tea, kust tänane president on oma seisukoha võtnud, et rahvas seda ei taha. Kas tõesti selle 30 aasta jooksul on eesti rahvas niivõrd rumalaks, mannetuks ja sisutuks muutunud, et me enam ei suudaks valida presidenti?

11:19 Kalle Grünthal

Ma arvan, et rahvas ei ole rumalamaks läinud. Kui ta suutis valida esimese presidendi otsevalimistel, siis ma ei usu, et pärast seda tegu ta muutus rumalamaks. Rahvas on arenenud, rahvas on targemaks saanud, rahvas on hakanud õigesti hindama poliitilisi vaateid, poliitilisi lubadusi, on hakanud aru saama sellest, kes räägib tõtt, kes valetab. Ma arvan, et rahvas on targem, kui mõned Riigikogu liikmed arvavad. Ja seda ilmselt kardetaksegi. Me oleme praegu selle etapi lävel, et meil tuleb avada see uks, et rahvas saaks ikkagi otsustada presidendi otsevalimise küsimuse üle.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Ma küsin natuke teise nurga alt. Kas te näete mingit vahet meie presidendivalimise mõju mõttes? President on riigikaitse kõrgeim juht. Kas te näete mingit vahet praeguse valiku käigus sellele ametikohale saanud isiku ja otse valitud presidendi tegevuse mõjul kaitsetahtele?

11:21 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Alar! Arvestades sinu sõjaväelase tausta, ütlen, et sa juhtisid tähelepanu kindlasti väga olulisele aspektile. Nimelt on ju Eesti president kõige kõrgem sõjaväelane ja põhimõtteliselt kaitsejõudude juht, kes otsustab riigikaitselisi küsimusi põhimõtteliselt ainuisikuliselt. Siin on muidugi ka olemas, ütleme, sinu tähelepaneku põhjal, väga tähtis julgeolekuaspekt. Kui me paneme oma kõrgeima sõjaväejuhi paika tagatubades, siis me ei tea kunagi, milliseid käike võib see juht presidendina teha. Kui aga rahvas valib selle inimese otsevalimise teel, siis ma kaldun arvama, et selline tõenäosus on väiksem, sest rahvas on saanud jälgida selle inimese tegemisi, käitumist, ütlemisi. See on üldiselt väga oluline aspekt. Igal juhul ma arvan, hea Alar, et presidendi otsevalimisega rahva poolt on ka riigi julgeolek tunduvalt rohkem tagatud.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:22 Mart Helme

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mind hämmastab keskerakondlaste agressiivne rünnak selle eelnõu ja selle eelnõu ettekandja vastu. Meie ei karda erakorralisi valimisi. Ma olen palunud juristidel teha analüüsi, kas Riigikogu peaks laiali minema, kui üks fraktsioon täies koosseisus Riigikogu liikmete hulgast lahkub. Ma ei ole veel vastust saanud. Kui vastus on jah, siis meie fraktsioon mingites olukordades võib-olla otsustab sellise sammu kasuks, et esile kutsuda erakorralised valimised. Nii et meie ei karda erakorralisi valimisi. Me kindlasti tuletame keskerakondlastele meelde, et juba eelmise Jüri Ratase valitsuse moodustamise ajal reetsid nad terve hulga oma põhimõtteid ja teevad seda nüüd Reformierakonna käepikendusena uues valitsuses uuesti, antud juhul puutuvalt presidendi otsevalimisesse. Küsimus on väga lihtne: kas sinu hinnangul on sinu valitud tee tõepoolest ainus alternatiiv või on siin ka teisi alternatiive?

11:24 Kalle Grünthal

Minu valitud tee, ma arvan, on selles mõttes ainuke alternatiiv, et rahva poolt otsevalimise seadustamine on kõige kiirem võimalus. On muidugi olemas ka teised [võimalused], millest ma oma eelnevas kõnes juba rääkisin. Kuid ma tahaksin juhtida tähelepanu, hea Oudekki, et sa puudutasid seda, miks ma valisin just selle tee. Tuletan meelde, et aastal 2002 oli just Keskerakond esitanud eelnõu riigipea otsevalimiseks, aga siis tõmmati vesi peale teie eelnõule. Ma arvan, et nendest vigadest tuleb lihtsalt õppida. Kui te ei ole saavutanud seda eesmärki, mida te kunagi tahtsite saavutada, et rahvas valiks presidenti otse, see ei ole läbi läinud, siis järelikult ei ole mõtet astuda teist korda sama reha otsa. Järelikult on ainuõige samm minna seda teed, mida eelnõu käsitleb, ehk küsida rahva arvamust. Ma arvan, et see on kõige kiirem tee ja ka kõige ausam tee, sest need protsessid on nii kiired, et kõikidel saadikutel võetakse mask maha ja rahvas näeb, mis selle maski taga tegelikult on.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Jah, tahaks taas tsiteerida armastatud luuletajat ja öelda, et siin saalis armastatakse rahvast kastreerida, munad maha võtta, nagu maal öeldakse. See tänane kord on taasiseseisvumise järel praegu juba 13. kord. Kolmeteistkümnes! Tegelikult, kui vaadata neid 12 eelnevat – kõiki neid, millest siin hea kolleeg Oudekki rääkis –, jah, põhiseaduse muutmine jne, pikk jutt, siis kõiki neid on proovitud, kõik on mängitud auti. 2015. aasta 23. septembril oli 12. kord, kui rahval munad maha võeti, meie kolleegidel. See oli Keskerakonna esitatud eelnõu. 55 kolleegi võtsid rahval munad maha, saatsid [eelnõu] esimesel lugemisel prügikasti. Kas sulle ei tundu, et siin pole vahet, mis meetodil ja millal tehakse? Tulemus on millegipärast üks. See seltskond siin suuresti kardab rahvast.

11:27 Kalle Grünthal

Jah, hea Peeter, tegelikult näitas see sinu n-ö ajalooline, kronoloogiline järjestus, et see eelnõu, rahvale võimaluse andmine valida otse presidenti, on kogu aeg läbi kukkunud. Kogu aeg on see läbi kukkunud. Ma ei saa absoluutselt aru, hea Oudekki, ka sinu mõttemaailmast. Miks ma ei lähe jälle sedasama teed pidi? Ma ei taha minna, kui ma olen 12 korda juba reha peale astunud ja selle rehaga vastu pead saanud. Muhk tuleb otsaette. Ma tahan minna seda teed mööda, kus äkki ei saa [vastu pead], kus äkki õnnestub ikkagi anda rahvale võimalus valida otse presidenti.

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:27 Anti Poolamets

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Jätkan Keskerakonna teemal. 13. kuupäeval jooksis Keskerakond saalist välja, võttis vaheaja ja lihtsalt põgenes. Põgenes saalist, kuigi ta oli paar aastat tagasi andnud koalitsioonilepingus lubaduse, et tema kaitseb referendumit abielu küsimuses. Samamoodi oli ta lubanud koos teiste valitsemisliidu osalistega taastada rahvaalgatuslikud referendumid. 2016. aastal andsid EKRE ja Keskerakonna saadikud sisse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks. Kui me nüüd ühtegi Keskerakonna häält siia taha ei saa, kas sul on siis mingeid ideid, kuidas sa hakkad neil jälle nööbist kinni võtma ja veenma, et kuulge, kuidas me nüüd ikkagi teeme, et te ei oleks nii silmakirjalikud, vaid hakkaksite päriselt selle hobusega uuesti sõitma, mida te nii hoolega kasutasite varasematel aastatel?

11:29 Kalle Grünthal

Aitäh! Tegelikult mulle meeldib väga selline asi, et kui inimene midagi lubab, siis ta ka teeb seda. Keskerakond lubas ju valitsuses olles seda, et viiakse läbi abielureferendum. Mis toimus? Toimus see, et nagu sa, Anti, õieti märkisid, hääletamise ajal jooksis kogu Keskerakond saalist välja. Mis see tähendab? See tähendab, et nad valetasid, nad reetsid oma algsed lubadused. Praegu me selle eelnõuga põhimõtteliselt testime, kas Keskerakonna saadikud tahavad oma tehtud viga parandada või ei taha. See on praegu nende võimalus heastada seda, mida nad tegid nii valitsuse lõhkumisega kui ka abielureferendumiga. Ma loodan vähemalt seda, et mõned Keskerakonna saadikud, ma õigemini loodan, et paljud Keskerakonna saadikud püüavad taastada Keskerakonna head mainet. Ei ole muidugi see koht, aga ma tuletan meelde, et meile EKRE‑sse laekub pidevalt avaldusi ja ületulijad on just keskerakondlased. Ärge laske oma valijatel ära joosta! Ärge laske, palun! Aga ka see pole tegelikult praegu üldse oluline. Oluline on see, et te olete korduvalt tahtnud anda rahvale õiguse, et rahvas saaks presidenti valida. Viige oma lubadus täide. 

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:31 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Viidates siin saalis eespool kõlanule, tahaksin sinult küsida. Me oleme üsna lähedal kohalikele valimistele. Kas sulle ei tundu, et me kohalikel valimistel seisame seekord silmitsi hoopis suurema niisuguse maailmanägemisega ja globaalsete probleemidega, mitte pelgalt teede korrashoiu ja laste kooliharidusega? Suur maailm, globalism, Euroopa Liit oma agressiivse, rahvusriike vaenava poliitikaga – need kõik tungivad kohalikku ellu. Milline on sinu nägemus sellest?

11:32 Kalle Grünthal

Aitäh! Tõepoolest, piltlikult öeldes on meie pilvitu Eestimaa kohale kogunemas äikesepilved. Meid ähvardab sunduslik migrantide sissevool. Kohe-kohe on siia saali laekumas vihakõneseadus. Tõenäoliselt lüüakse varsti letti ka samasooliste abielu seadus, sest Euroopa Liit ütleb seda meile ette. Me peame seda tegema. Need olulised protsessid ei jäta kahtlemata mõju avaldamata ka kohaliku elu küsimustele. Tulles ikkagi presidendi juurde, siis just nendel hetkedel, nendel päevadel peab olema rahvajuht presidendina selline, kes suudab rahvast koos hoida ja tekitada ühtsustunde. Loomulikult on ka kohalikel valimistel teatavasti suur mõju kohaliku elu küsimuste otsustamisele. Tegelikult on ju näha nendel valimistel, millised saadikud on need, kes toetavad rahva kui kõrgeima võimuorgani tahet, ja kes on need, kes ei toeta.

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:33 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See otsuse eelnõu sai komisjonilt otsuse, et lugemine tuleb katkestada. Kas sa saaksid lühidalt anda ülevaate, mis olid katkestamise argumendid komisjonis? Milline erakond oli kõige valjuhäälsem selle katkestamise nõudmisel?

11:34 Kalle Grünthal

Aitäh! Selle eelnõu tagasilükkamise üks põhilisi motiive oli see, et see eelnõu on põhiseadusvastane. Mina ei suutnud kuidagi välja lugeda, milles see põhiseadusvastasus ilmneb. Üldiselt lõppes see diskussioon ära sellel hetkel, kui ma viitasin nii Eesti Vabariigi põhiseadusele kui ka rahvahääletuse seadusele, kus on loetletud need konkreetsed teemad, mille kohta ei või rahva arvamust küsida, seda küsimust esitada. Siis, nagu Valdo Randpere seal väljendas, intellektuaalne arutelu lõppes, ja ainult avaldati survet: võta see eelnõu tagasi, võta see eelnõu tagasi.

Kes hääletasid selle tagasilükkamise poolt? Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Pooldasid seda eelnõu ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad Anti Poolamets ja mina. 

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:35 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Kalle! See eelnõu on esitatud selleks, et saada rahvalt suunis, arvamus, et rahvas annaks n‑ö juhendi poliitikutele. Hetk tagasi saime teada ja ka varem oleme mitu korda kuulnud, et tegelikult komisjonist, kui seda arutati, tuli otsus katkestamise kohta. Ole hea, ütle rahvale, mida tähendab katkestamine.

11:35 Kalle Grünthal

Eelnõu tagasilükkamine või katkestamine tähendab seda, et see eelnõu langeb menetlusest välja, seda küsimust enam Riigikogu ei aruta. See tähendab seda, et rahva arvamuse küsimise presidendivalimise kohta viskab Riigikogu enamus prügikasti ehk rahva arvamus ei ole neile tähtis.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd veebi kaudu Valdo Randpere, palun!

11:36 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on selline küsimus, Kalle. Ma saan aru, et sulle ja EKRE‑le tegelikult ei meeldi praegune president ja see on kogu selle eelnõu põhjus ja tagamaa. Aga mõtle natuke tagasi. Aastal 2016 me valisime presidenti. Kui siis oleks rahvas saanud otse valida, siis oleks suure tõenäosusega või päris kindlalt saanud presidendiks Marina Kaljurand. Kui presidendi oleks valinud valijameeste kogu, siis, ainult häälte ülekaalust lähtudes, oleks presidendiks saanud Siim Kallas. Mina arvan, et kumbki neist presidentidest sulle ka ei meeldiks, võib-olla meeldiks isegi veel vähem kui praegune. Mis sa siis teed, kui tulebki otsevalimine ja jälle teile ebameeldiv president? Mis sa tuled siis uuesti seadust muutma või mis see pääsetee on? Äkki on lihtsalt nii, et inimesed Eestis, ükskõik, kes seda presidenti valivad, valivadki alati sellise, kes sulle ei sobi?

11:37 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Valdo! Tegelikult, mis mulle meeldib ja kes mulle meeldib, ei ole üldse asjakohane. Asjakohane on see, et kui presidenti valib rahvas, siis on see rahva soov, rahva enamuse tahe. Teatavasti, ühiskond koosnebki erinevatest gruppidest. Seal on, ütleme, puuraidurid ja puukallistajad, samasooliste abielu pooldajad ja ka n‑ö traditsioonilise abielu pooldajad, vanad ja noored, joodikud ja sportlased. See on kogu ühiskond, eks ju, need on grupid, aga need erinevad grupid valivadki oma nägemuse järgi ära just selle õige inimese. Seda presidendivalimine tähendabki. Kui need grupid on valinud, siis järelikult on see enamuse tahe, mis siis, et vähemused moodustavad enamuse. Ma ei tea, kas sa sellest aru said, aga minu meeldimine ei puutu siin asjasse. See, kuidas sa püüad siin tulevikku ennustada, et kes oleks saanud või ... No ma ei tea, tähendab, see n‑ö astroloogia võiks ikkagi jääda Igor Mangi pärusmaaks.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:38 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas oleks võimalik, et sa seletaksid täpselt ära nii stenogrammi huvides kui ka rahva huvides, kes [ülekannet] vaatab, mida see otsedemokraatia tähendab. Tundub, et meil paljud saadikudki ei ole täpselt aru saanud, mis asi on otsedemokraatia ja kuidas see välja näeb. Siis oleks meil kõigil nagu selgem pilt.

11:39 Kalle Grünthal

Aitäh! Ütleme, et otsedemokraatia väga lihtsustatult öeldes on see, kui rahvas saab ise otsustada teatud riigielu küsimuste üle. Praegu on otsedemokraatia võimalustena ainult kaks varianti: üks on Riigikogu liikmete valimine ja teine on rahvahääletus, mida siin kuidagi ei taheta teha. Üheks vormiks on siin esindusdemokraatia, mis ka praegu toimib: rahvas on valinud soovitud Riigikogu liikmed, kes viivad ellu rahva tahet siin saalis langetatud otsuste näol. Aga ma tahan siiski tsiteerida Jaak Valget, kes on öelnud, et tegelikult on esindusdemokraatia mõiste pärisdemokraatia ähmastamine, sest sellist asja ei tohiks nagu olla. Kui on olemas demokraatia, siis see peaks tähendama, et see demokraatia võimaldab inimestel iseseisvalt ja otseselt võtta osa riigis oluliste küsimuste otsustamisest. Ma ei tea, äkki ei olnud [vastus] piisav.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja! Siiski ... Uno Kaskpeit, palun!

11:40 Uno Kaskpeit

Aitäh! Kalle, ma annan sulle veel võimaluse, et kui jäi mingi probleem üles tõstmata, siis palun anna kuulda.

11:40 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma muidugi tahaksin kõigepealt vabandada kõikide Riigikogu liikmete ees, kes tundsid minu sõnavõtust ennast emotsionaalselt puudutatuna. Ma vabandan, kui ma kedagi riivasin. Aga ma tahan siiski öelda, et kui te täna nuppu vajutate, siis vajutage nii, kuidas teie südametunnistus käsib, sest teil on täielikult vaba mandaat. Uskuge mind, rahvas mäletab teie otsust.

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küsimused lõppenud. Aitäh ettekandjale! Järgmisena on kõnetooli oodatud Lauri Läänemets põhiseaduskomisjoni ettekandjana.

11:41 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Teen ülevaate sellest, mida põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu kontekstis. Kõigepealt olgu ära öeldud, et siin on päris palju räägitud presidendivalimisest, aga põhiseaduskomisjonis ei arutatud presidendivalimise küsimust. Põhiseaduskomisjonis räägiti rahvahääletuse korraldamisest, antud eelnõust, mida soovitakse rahvahääletusele panna. Selles mõttes neid küsimusi, mis siin enne kõlasid, pole mõtet pärast küsima hakata. Komisjon presidendivalimise küsimusel ei peatunud. Seega ei ole meile teada, mida komisjoni liikmed või erinevate erakondade esindajad presidendi otsevalimisest või muust presidendivalimisega seonduvast arvasid või arvavad. Vähemalt minule ei ole see teada. 

Nüüd aga komisjonis toimunust. Komisjon väga pikalt seda küsimust ei arutanud. Suhteliselt üksmeelsed oldi või valdav enamik arvas, et antud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Seda leidis lõpuks hääletusel komisjoni üheksast liikmest seitse, et eelnõu on põhiseadusega vastuolus. See vastuolu tuleb ju sellest, mida tänane põhiseadus ütleb. Siin on hästi palju räägitud Eesti rahvast, Eesti rahva tahtest. Ma meenutan, et praegu kehtiv põhiseadus on Eesti rahva poolt vastu võetud 28. juunil aastal 1992. Meie siin Riigikogus tööd tehes, eriti põhiseaduskomisjonis, aga kindlasti ka siin saalis, saame lähtuda sellest, mida Eesti rahvas on öelnud, kuidas nende esindajad tegutsema peavad, mida nende esindajad tegema peavad, kus kohas nad peavad suuremat konsensust taotlema, kus kohas on selle jaoks midagi vähem vaja. Me keegi ei tohiks põhiseadusest üle astuda.

Põhiseaduse mõte on tegelikult see, et kõigi selliste algatuste jaoks, mis on suunatud põhiseaduse muutmisele, on vaja oluliselt suuremat konsensust kui tavaline hääletamine siin saalis. Teine asi, mida põhiseadus ütleb: kui me soovime rahvahääletusele panna midagi, mis muudab põhiseadust, siis seda tuleb teha seaduseelnõuna, et ei tekiks olukorda, kus ükstaspuha milline poliitiline jõud kasutaks rahvahääletust päevapoliitilise instrumendina enda kasuks. Põhiseadus on lihtsalt niivõrd oluline seadus. Sellega on põhiseadust tehes ja põhiseadust vastu võttes püütud välistada neid olukordi, kus seda võiks päevapoliitiliselt ära kasutada.

2009. aasta 30. oktoobril tehtud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuses on väga selgelt öeldud, et rahvahääletusele ei saa panna ka kindlas põhiseaduslikus menetluskorras otsustatavaid küsimusi, sest sellisel juhul tähendaks rahvahääletuse korraldamine põhiseadusliku menetluse eiramist.

Ühesõnaga, ainuke põhjus, miks põhiseaduskomisjon arvas niimoodi, et see eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata, on see, et see ei ole põhiseadusega kooskõlas. See ei järgi seda loogikat, mida põhiseaduse  muutmisel tuleks vaadata. Selle üle toimus ka arutelu. See arutelu ei olnud väga pikk ja peamine küsimus oligi see, kas on põhiseadusega vastuolu või mitte. Nagu ma ütlesin, seitse komisjoni liiget nägid siin põhiseadusega vastuolu, kaks komisjoni liiget arvasid, et vastuolu ei ole. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh! 

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Tuletan meelde, et Riigikogu liikmetel on selles päevakorrapunktis kokku kaks küsimust. Nii et Mart Helmel on mõlemad küsimused küsitud, aga Ruuben Kaalep saab tõepoolest küsida.

11:47 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Kas teie hinnangul presidendi otsevalimine, mida küsitluste järgi toetab valdav osa Eesti rahvast, ei ole piisavalt oluline teema, mida Eesti ühiskonnas peaks arutama, ja kas puudub konsensus, et sellel teemal peaks olema avalik debatt?

11:47 Lauri Läänemets

Aitäh! Minu arvates on see kindlasti oluline teema ja minu arvates peaks seda arutama. Mis puudutab rahvahääletuse korraldamist, siis põhiseadus ütleb, et rahvahääletust, mis muudab seadust, eelkõige põhiseadust, n‑ö küsimuse vormis lihtsalt teha ei saa. Seda saab teha niimoodi, et kirjutatakse seaduseelnõu, tuuakse see eelnõu, kus on siis paragrahvi või paragrahvide muutmine, Riigikokku, Riigikogu paneb selle rahvahääletusele ja kui rahvas seda toetab, siis on automaatselt need paragrahvid ka seaduses muudetud, põhiseadus on automaatselt muudetud, keegi rohkem midagi ütlema ega tegema ei pea. See on ainuke põhjus, miks antud juhul seda eelnõu ei ole võimalik komisjoni arvates toetada. Tegelikult nii, nagu siin eelnevate küsimustega püüti ka küsida, me komisjonis ka küsisime, miks ei minda seda teed, nagu põhiseadus põhiseaduse muutmist ette näeb. Sellele küsimusele kahjuks ka meie komisjonis vastust ei saanud.

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

11:48 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Lauri! Küsin sinu käest sama küsimuse, nagu küsisin kolleeg Kalle käest. Jätan kogu selle sissejuhatava preambula ära. Kuidas sina näed oma rolli, kas rahva teenrina või rahva isandana siin Riigikogus?

11:49 Lauri Läänemets

Aitäh! Rahva teenrina. Ma arvan, et me kõik peaks nii seda nägema ja tundma ja selle järgi ka käituma. See tähendab seda, et selliselt, nagu Eesti rahvas kehtiva põhiseaduse on vastu võtnud ja on öelnud, kuidas me peaksime seadusi menetlema, me tegema ka peaksime.

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

11:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et põhiseaduskomisjon leidis, et see otsuse eelnõu ei ole põhiseadusega kooskõlas. Aga kas põhiseaduskomisjon ei oleks võinud asjale nagu loominguliselt läheneda? Te oleksite võinud ühiselt leida lahenduse, et see küsimus ikkagi saaks rahvahääletusele pandud. Me vaatasime, ka Postimees on teinud küsitluse, on rahva käest küsinud, et kuidas nad seda hindavad. 68% rahvast selle küsitluse järgi tahab, et rahvas saaks presidenti otse valida.

11:50 Lauri Läänemets

Aitäh! Seda ettepanekut keegi kahjuks komisjonis ei teinud, et mingisugust muud eelnõu algatada või midagi sellist. Ütleks nii, et kui me tahame muuta presidendivalimise korda, seda, mis põhiseaduses on, siis kõige kiirem ja kõige mõistlikum tee seda teha on tõesti selline rahvahääletus, kus rahvas ütleb kas jah või ei, ja niipea, kui rahvas on öelnud näiteks jah, siis kohe automaatselt on teatud paragrahvid põhiseaduses ära muudetud. See tee, mida siin praegu soovitakse minna, on lisaks sellele, et see on põhiseadusega vastuolus, ka väga pikk tee. Siin on ju loogika selles, et me küsime kõigepealt inimestelt, mis te arvate. Kui inimesed ütlevad, et jah, me arvame, et peaks presidendi otsevalimine olema, siis ei muutu ju mitte midagi. Ma lihtsalt viitan sellele, et selles eelnõus pole ka kirjas, kuidas see otsevalimine peaks olema. Näiteks, kui see [küsimus] peaks isegi minema rahvahääletusele, siis ei tea, mis täpselt või kuidas juhtub. Selles mõttes peaks pärast kas Riigikogu algatama põhiseaduse muutmise või peaks uuesti panema rahvahääletusele põhiseaduse muutmise. Ühesõnaga, see, mida siin praegu proovitakse teha, on kõige pikem versioon üldse põhiseaduse muutmiseks ja kahjuks tegelikult põhiseaduse muutmise mõttega vastuolus. Põhiseaduse § 164 ütleb ka seda, et põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus. Mõte on ju see, et põhiseadust niisama keegi päevapoliitiliselt muutma ei läheks, vaid see eeldab siin saalis laiemat konsensust. Siin saalis on parlamentaarse riigi rahvaesindajad, iga erakond, iga erakonna liige siin saalis esindab teatud inimeste soovi või nägemust. Tegelikult põhiseaduse mõte on, et põhiseadust muudetakse neis küsimustes või muutmine algatatakse siin saalis, kus on võimalikult lai konsensus. Ma ei tea, tegelikult pole küll seda eelnõu esitama hakatud, nii et selle konsensuse kohta ei oska midagi öelda.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Lauri! Sa oled põhiseaduskomisjoni liige ja tõenäoliselt tead või vähemalt peaksid teadma põhiseadust peast. Sa viitasid korduvalt, ka täna ütlesid kõnepuldis, et see eelnõu on põhiseadusvastane. Põhiseadus lubab panna riigielu küsimust n‑ö rahvale küsimiseks välja, see on põhiseaduses kirjas. Ütle mulle, milles seisneb selle põhiseadusliku normi põhiseadusvastasus. Ära hakka keerutama, vaid räägi konkreetselt.

11:53 Lauri Läänemets

Aitäh! Mitte põhiseadusvastane, vaid põhiseadusega on vastuolu. Kui sa loed kõiki neid stenogramme või kokkuvõtteid selle kohta, mida põhiseaduse tegemisel arutati ja millisest loogikast lähtuti, mis on väga tähtis, nagu sa põhiseaduskomisjoni liikmena tead, seaduste tõlgendamisel, eriti põhiseaduse tõlgendamisel, see on see, millest lähtub ka kohus, siis näed, et põhiseaduse mõte on ikkagi see, et esiteks põhiseadust ei muudeta, siin saalis ei algatata neid muutmisi väikese konsensusega, vaid suure konsensusega. Teiseks, põhiseadust muudetakse ikkagi selliselt, et pannakse hääletusele konkreetne paragrahv või konkreetsed paragrahvid, nii et inimesed saaksid öelda, et nad saavad väga hästi aru, et kui öelda jah, siis millised seadusepunktid hakkavad olema, või kui öelda ei, siis millised need ei hakka olema. See küsimus siin ei võimalda inimestel aru saada, milline hakkaks pärast seadus olema. Ma arvan, et kui me sinuga istuks maha ja hakkaks näiteks rääkima, kuidas sina kirjutaksid pärast seaduse ja kuidas mina kirjutaksin seaduse presidendi otsevalimise kohta, siis need seadused võiksid olla väga erinevad. Inimesel peab olema väga konkreetne arusaam, mille poolt ta hääletab.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Lauri! Sa ei andnud mulle ikkagi vastust. Minul on esitatud eelnõu, et  panna rahvahääletusele küsimus. Seda küsimust ei keela põhiseadus ja ka rahvahääletusel küsimine on põhiseaduslikult lubatud. Ära räägi mulle siin praegu seda, et hakatakse põhiseadust muutma. Minu eelnõu teema on rahvahääletus, kus küsitakse rahva arvamust. Lähtu sellest. Mis on selles küsimuses või eelnõus põhiseadusvastast? 

11:55 Lauri Läänemets

Hea Kalle! Tegelikult enne seda, kui me hakkasime antud eelnõu arutama põhiseaduskomisjonis, me veetsime väga palju aega põhiseaduskomisjonis, arutades ühte teist rahvahääletuse küsimust. Me arutasime väga põhjalikult kõiki neid asju. Kui selle teise küsimuse puhul, selle eelneva puhul, mis oli otsuse eelnõu 288, oli veel võimalus n‑ö tagaukse kaudu sisse minna, siis antud juhul ei ole kahtlustki, et põhiseaduse mõttega, et põhiseadust ikkagi muudetakse rahvahääletusel ainult selliselt – ainult selliselt –, et pannakse paragrahvid hääletusele, on see eelnõu vastuolus.

Siin tekib ka see koht, et kui sa midagi rahvahääletusele paned ja need ei ole mingisugused konkreetsed paragrahvid, see on rahvahääletus muu riigielu küsimusena, ning kui küsida inimeste käest ja nad vastavad näiteks jah, siis see on kohustuslik riigiorganitele, nii nagu ütleb põhiseadus. Põhiseadus ütleb ka seda, et iga Riigikogu liige on oma mandaadis vaba. Siis tekib küsimus, kuidas siis n‑ö see rahva tahe seaduseks muutuma peab, kui mõni Riigikogu liige siin saalis näiteks ütleb, et ... Jaa, see on spekulatsioon, aga see on täiesti võimalik, seda me oleme põhiseaduskomisjonis päris pikalt arutanud. Sellepärast tulebki lähtuda põhiseaduse mõttest ja sellest, mis põhiseaduses konkreetselt kirjas on, et ei tekiks selliseid olukordi, kus lõppkokkuvõttes on tegeletud rahva lollitamisega. Rahva lollitamine võib olla see, kui lõpuks midagi ei juhtu, rahva tahtest olenemata. Aga kui me tahame muuta põhiseadust, kui me tahame presidendi otsevalimisi, siis on väga lihtne asi: on võimalik kirjutada ühel Riigikogu liikmel ja on võimalik kirjutada tervel fraktsioonil eelnõu, mis muudab põhiseadust, minna teiste erakondade juurde ja küsida, kas nad on nõus sellega liituma, ja siis see esitada. Kui seda konsensust Riigikogus ei ole, siis see ongi see põhiseaduse mõte, siis ei ole hetkel Eestis seda konsensust, siis on arvatavasti vaja uusi valimisi, võib-olla siis valitakse rohkem selliseid erakondi, kes seda teha tahavad. See on ju demokraatia mõtteaine. Me peame ikkagi lähtuma põhiseadusest.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

11:58 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esiteks, härra Läänemets, teie jutt vastuolust põhiseadusega ei veennud mind kuidagi ja ma usun, et enamikku, kes seda ülekannet vaatavad või ka siin saalis kuulavad, see kindlasti ei veennud. Hästi, ma sain ka teie jutust aru, et ainus takistus siin on teie poolt väidetud põhiseadusvastasus. Teeme siis ära selle põhiseaduse muutmise. Eelnevalt siin küsimuste voorus ka Keskerakonna esindaja ütles, et miks ei minda kohe põhiseadust muutma. Reformierakonna esindaja rääkis analoogset juttu. Kas teie, härra Läänemets ja sotsiaaldemokraadid, tuleksite  kaasa selle põhiseaduse muutmisega? Ma saan aru, et ka teie jaoks väidetavalt on ainus probleem praegu see nn põhiseadusvastasus. Tegelikult on presidendi otsevalimine hea idee. Härra Läänemets, kas te tulete ja annate ka allkirja, kui me hakkame korjama allkirju põhiseaduse muutmiseks siin saalis?

11:58 Lauri Läänemets

Aitäh! Esiteks ei arva mina ainukesena, et see eelnõu on põhiseadusega vastuolus, seda arvas põhiseaduskomisjoni enamus, seda arvavad Riigikogu töötajad, kes on antud valdkonnas pädevad analüüsi tegema. Seda on varem arvanud ja arvatavasti – see on spekulatsioon, aga ma tuginen varasematele arvamustele ja otsustele – arvab ka Riigikohus niimoodi. Kõik need asjad on läbi käidud, kõik need on läbi arutatud. Mõnes mõttes julgeksin öelda, et tegemist on populismiga, alati võib esitada eelnõu, kui sa tead, et see läbi ei lähe. Mina ikka soovitaks, et kui tegelikkuses tahetakse muuta põhiseadust, siis esitage eelnõu, mis on põhiseaduspärane, et ei saaks pärast öelda, et näete, meie tahtsime midagi saavutada, aga vaadake, teised olid vastu. Ei, mitte keegi ei saa toetada asja, mis on põhiseadusega vastuolus.

Mis puudutab eelnõu algatamist, siis mina soovin edu. Sellel hetkel, kui ma seda eelnõu näen, ma saan öelda, mis ma sellest arvan. Aga mis puudutab presidendivalimisi ja mis puudutab rahva esindatust, siis ükstaspuha, millises versioonis põhiseadust muuta, näiteks neid presidendivalimisi, mis nüüd tulevad, see ei mõjutaks. Lihtsalt ei jõua põhiseadust muuta, ükstaspuha mis versioonis, lihtsalt ei jõua.

Presidendivalimiste kohta, mis nüüd tulevad, ma ütlen, et seal tõesti on probleem. Probleem on selles, et kui  varem Riigikogus presidenti ära ei valitud, läks see valijameeste kogusse, aga seal on kohalike omavalitsuste esindajaid jäänud kõvasti vähemaks. Kui varem oli neid, kui ma õigesti mäletan, 346, siis nüüd on neid 208. See on probleem ja seda on võimalik kiiresti muuta. Sellega peaks võib-olla tegelema.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Edasi liigume läbirääkimiste juurde. Tuletan meelde, et sõna saavad ainult fraktsioonide esindajad. Esimesena soovib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtta Peeter Ernits. Palun!

12:01 Peeter Ernits

Hea juhataja ja head vähesed kolleegid! Seda eelnevat juttu oli väga piinlik kuulata. Ma olin 2015. aasta septembris Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, ma olin seda üle kahe aasta. Minu parlamendikarjääri algus oli siis, kui me arutasime põhiseaduskomisjonis Keskerakonna esitatud põhiseaduse muutmise ettepanekut presidendi otsevalimise kohta. Ma olin selle laua taga koos põhiseaduse koostaja Jüri Adamsiga, mu hea õpetajaga. Ma nägin seda tsirkust pealt. Aga ma kirjeldan teile seda. Ma kirjutasin pärast sellest loo, mille pealkiri oli "Riigikogu asub taas rahvast kastreerima". Tegemist oli 23. septembriga 2015. Aga ma loen natukene ette, ei ole mõtet ümber jutustada.

Riigikogu verivärske liikmena nägin juba esimestel tööpäevadel, kuidas meie parlament töötab. Enne kui pettunud põllumehed oma traktoritega Toompea lossi esise platsi ummistasid ja president sügishooaja avatuks kuulutas, oli põhiseaduskomisjon, mille liige ma olen, presidendi otsevalimise eelnõule vee peale tõmmanud. Selleks kulus vaid veerand tundi, nii nagu praegugi.

"Seaduse rakendamiseks vajalikud kulud on käsitlemata," alustas toonane justiitsminister, meie kallis kolleeg Urmas Reinsalu. Ja rääkis, et eelnõu seletuskirjas on märgitud, et seadusemuudatus suurendab riigieelarve kulusid. Sellekohane konstateering ei ole piisav. Eelnõule hinnangu andmiseks tulnuks eelnõu seletuskirjas välja tuua, kui palju maksab jne.

Ja kuna valitsus toona ei toetanud, tegid nii ka minu kolleegid põhiseaduskomisjonis.

Ma olin nördinud, nähes, mismoodi käib rahva soovidega arvestamine.  Suur osa rahvast on homoabielude vastu, aga Riigikogu võtab selle seaduse ikka vastu. Nii oli kirjas minu 2015. aasta artiklis.

Lõviosa rahvast tahaks presidenti ise valida, aga riigiisad saadavad ta pikalt. Kosutav on lugeda, mida arvavad kõigest sellest põhiseaduse koostanud Põhiseaduse Assamblee liikmed. "Jaanuaris läbiviidud küsitlus näitab, et 71% vastanutest pooldab riigipea otsevalimist" (see oli 1992. aastal) "ja vaid 10% vastanuist on nõus andma selle õiguse parlamendile." 10%!  Ja need on Rein Langi sõnad. "Tõuseb küsimus, kas sellisele rahva arvamusele on meil vastu seada kaalukaid riigiõiguslikke argumente," küsis hilisem justiitsminister Lang. Ja vastas: "Ekspertide ühise arvamuse kohaselt selliseid argumente pole ja lähtudes eelpool toodud küsitlusest, mille järgi põhiseadus on ühiskondlik leping, oleme jõudnud järeldusele, et Eesti Vabariigi president tuleks valida vabadel valimistel Eesti Vabariigi kodanike poolt." (Tsitaadi lõpp, justiitsminister Lang.)

Sama meelt oli ekspertide grupi nimel esinenud tänane tippadvokaat Jüri Raidla. Ka Raidla viitas küsitluste andmetele, mis näitavad rahva ülekaalukat toetust. "Nende ignoreerimine oleks meie arvates nii poliitiline, sotsiaalpsühholoogiline kui riigiõiguslik viga." (Tsitaadi lõpp, Jüri Raidla.)

Ma jätan mõned lõigud vahele. Presidendi otsevalimiste kirglik pooldaja oli ka luuletaja Hando Runnel. "Kõikide rahvaste ja etnoste imperatiiv on valida oma karja juht ise." (Tsitaadi lõpp, Hando Runnel.) "Mitte aga see kitsam ringkond, kelle instinkte võib mõõta psühhoanalüütilise meetodiga." Runnel viitas Riigikogule, meile siin. "See on kastratsiooni kompleks, mis tahab võtta rahvale kuuluva õiguse väga kitsa seltskonna kätte." (Tsitaadi lõpp, Hando Runnel.) Runneli sõnul tahab rahvas valida enda juhiks suure isase: "Põllumajanduses on niisugune võte: et täkku tööle panna, tehakse temast pooltäkk." Seda rääkis Runnel Põhiseaduse Assamblees. "Siis saab temaga künda ja kui kirikusse temaga sõita, siis hirnub ka. Tähendab, täidab kahte funktsiooni. See, mida valijameeste ja Riigikogu kaudu tahetakse presidendivalimistel teha, on just see toiming." Kastratsioon.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas te vajate lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega!

12:06 Peeter Ernits

Noh, ma ei hakka rääkima, kuidas Vardo Rumessen, Illar Hallaste ja teised ahastasid, et ei saa ikka seda teha. Tegelikult Raidla võtab kokku: "Põhiseaduse eelnõu sünd on olnud hirmu ja armu omavahelise võitluse ere näide. Ühed tunnevad hirmu nn presidendidiktatuuri ees, teiste jaoks pole vähem jube nn parlamenditürannia."

Assambleel, tuletan meelde, 35 liikmest oli presidendi otsevalimiste poolt 13 ja 20 otsustas, et presidenti valib parlament.

Nagu ma siin enne juba ütlesin, täna on siin 13. kord, kui parlament asub rahvast kastreerima, n‑ö pooltäkud, nagu Runnel meid nimetab. Ja neid näiteid on palju. Näiteks, kui Lennart Meri presidendiaeg otsa sai. Ma ei hakka tsiteerima, mida ta rääkis siin, Kalle tsiteeris seda.

Järgmine kord kastreeriti rahvas 2002. aastal. Siis tõmbas Riigikogu vee peale Keskerakonna saadikute esitatud eelnõule. Ehkki juba järgmisel aastal, 12. juunil 2003. aastal tuli lausa 71 meie kolleegi samalaadse eelnõuga taas välja. Toetajate seas oli ka äsja Riigikogusse saanud Res Publica. Ometi lämbus eelnõu kaks aastat hiljem. Viimati kastreeris Riigikogu oma rahva 2013. aastal. (See on kirjas selles minu 2015. aasta artiklis.) Siis tõmmati vesi peale Keskerakonna saadikute esitatud eelnõule. Ja täna, 2021, on 13. katse, kui head kolleegid üritavad rahvast kastreerida. Inimesed, kelle kohta Runnel ütleb "pooltäkud", kellel on munad maha võetud, teevad tööd nii nagu vaja ja hirnuvad ka mõnikord.

Aga mida ma tahan öelda? Ma olen väga pettunud, et kogu taasiseseisvuse ajal on Riigikogu niimoodi käitunud. Ma olen väga pettunud, et ka Keskerakond, kelle ettepanek 2015. aastal oli põhiseadust muuta, mis mängiti auti 55 saadiku häälega, on praegu pugenud põõsasse. Aga me tuletame Keskerakonna valijatele seda detailselt meelde, mida rahvasaadikud on tegelikult lubanud ja mida nad teevad rahvast kastreerides. Aitäh!

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile ettenähtud aeg on läbi. Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, mis tähendab, et me saame minna selle otsuse eelnõu hääletuse juurde. Aga enne veel, kui ma tutvustan teile juhtivkomisjoni ettepanekut, on saalikutsung, et kõik meie kolleegid saaksid meiega hääletuseks liituda. Head kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 290 esimesel lugemisel tagasi lükata. Sellest tulenevalt panengi hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku otsuse eelnõu 290 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid ei olnud. Otsuse eelnõu 290 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme tänase päevakorra ammendanud. Head kolleegid, tänan teid tänase päeva eest ja soovin teile jõudu edaspidiseks. Urmas Reinsalu ootab kõiki teid toetusrühmaga liituma.

12:13 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee