Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIV Рийгикогу, V cессия, пленарное заседание
Среда, 27.01.2021, 14:00

Отредактированная

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 3. töönädala kolmapäevast istungit.


1. 14:00 Riigikogu liikmete ametivanne

14:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Seoses Riigikogu liikmete Kaja Kallase, Liina Kersna, Urmas Kruuse, Kalle Laaneti, Maris Lauri, Tõnis Möldri, Keit Pentus-Rosimannuse, Signe Riisalo ja Andres Suti volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asuvad tänasest Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Ivi Eenmaa, Toomas Järveoja, Õnne Pillak, Mati Raidma, Timo Suslov, Margit Sutrop ja Aivar Viidik. Järgnevalt kuulame ära nende ametivanded. Kõigepealt, palun, Ivi Eenmaa! Kõnepulti palun!

14:01 Ivi Eenmaa

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tänan! (Aplaus.)

14:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Järveoja, palun!

14:02 Toomas Järveoja

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

14:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Õnne Pillak, palun!

14:03 Õnne Pillak

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mati Raidma, palun!

14:05 Mati Raidma

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Timo Suslov, palun!

14:05 Timo Suslov

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

14:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Margit Sutrop, palun!

14:06 Margit Sutrop

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohuseid Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja Aivar Viidik, palun!

14:07 Aivar Viidik

Head kohesed kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

14:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nii. Veel kord: palju õnne kõigile uutele Riigikogu liikmetele ja jõudu tööle! Ärgem siis opositsiooni ja koalitsiooni ridu segi ajagem.


14:08 Istungi rakendamine

14:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:08 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi nimel annan Riigikogu menetlusse erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. See puudutab poliitilist korruptsiooni, õigemini selle vähendamist. Demokraatliku poliitika toimimise eelduseks on aus konkurents erakondade ja poliitikute vahel. Poliitiline korruptsioon, mille eesmärk on erakonnale ebaseadusliku eelise loomine valimistel, murendab rahva usaldust poliitilise süsteemi vastu. Aga demokraatlik ühiskonnakorraldus põhineb just nimelt ühiskondlikul usaldusel, et rahva valitud poliitikud teostavad riigivõimu rahva huvides.

Õiguskantsler Ülle Madise on märkinud, et demokraatiat kahjustab isegi mulje, et meelepäraseid otsuseid saab raha eest osta või mõjutada. Ehkki Eesti poliitiline süsteem on aastate jooksul kindlasti muutunud läbipaistvamaks, näeme, et senised sanktsioonid ja reeglid ei ole olnud piisavalt mõjusad, kuna osa erakondi on jätkuvasti ebaseaduslikku raha vastu võtnud ja nende eest ka otsuseid pakkunud.

Eelnõu konkreetseks ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus, mis puudutas erakondade ebaseaduslikku rahastamist, mõjuvõimuga kauplemist, altkäemaksu. Aga kindlasti on see koht, kus n‑ö poliitika jaoks halba hetke ja kriisi on võimalik ära kasutada selleks, et tõhustada neid meetmeid ning muuta poliitika läbipaistvamaks ja ausamaks. Sellest tulenevalt oleme teinud eelnõu, mis põhineb ERJK enda ettepanekutel põhiseaduskomisjonile ja õiguskantsleri ettekandel Riigikogule aastal 2017. See on üsna põhjalik ja ka kaunis tehniline, aga kindlasti kutsun Riigikogu üles seda kiiresti menetlema, selleks et me saaksime selle küsimuse lahendatud ja uus valitsus saaks tööle asuda nii, et see korruptsiooni sangpomm tal jala küljes ei ripuks. Aitäh!

14:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reinsalu, palun!

14:10 Urmas Reinsalu

No nii, mu kallis Riigikogu! Ajad on karmid, aga ka eestlane oskab olla karm, ütles kunagi Lennart Meri. Ja see, mis juhtus teisipäeva öösel vastu kolmapäeva, kui sisuliselt peatus tööränne Eesti ja Soome vahel, sunnib ka Eesti Vabariigi Riigikogu astuma kiireid ja resoluutseid samme. 29 Riigikogu liikme nimel, kes esindavad nelja Riigikogu fraktsiooni – Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja EKRE fraktsiooni – annan menetlusse Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumise Soome Vabariigi Eduskunta poole eelnõu. Selles me tunnustame meie riikide senist koostööd koroonaviirusevastases võitluses, kuid kutsume Soome Vabariigi rahvaesindust üles omalt poolt toetama ideed, et kaks riiki peaksid suutma piiriüleses liikumises koroonaviiruse leviku vastased meetmed omavahel kokku leppida sellisel moel, et meie töörändajatel säiliks tegelik piiriülese liikumise võimalus. Me mäletame viiruse leviku esimesest etapist, kui Soome sulges tegelikult töörände, kui palju üleelamisi ja ennekõike psühholoogilisi, aga ka praktilisi probleeme põhjustas see tuhandetele ja tuhandetele Eesti peredele ja neile tublidele meestele ja naistele, kes pidid valima määramatuks ajaks, kas säilitada töö või olla koos oma perega.

Armsad sõbrad! Ma loodan selle eelnõu venitusteta menetlemist. Ma loodan, et see jõuab [varsti] parlamendi täiskogu päevakorda, minu hinnangul peaks see olema järgmisel nädalal. Seetõttu ma kutsun väliskomisjoni üles juba homme erakorraliselt kogunema, võtma see eelnõu päevakorda ja langetama otsused, mida ootab meilt oma huvide kaitseks Eesti rahvas, kes on nõudlik, aga heatahtlik. Aitäh teile, sõbrad! 

14:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduse eelnõu ja ühe pöördumise eelnõu. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Nüüd tähelepanu! Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Aleksei Navalnõi ja teiste Vene Föderatsiooni poliitvangide vabastamise toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Urmas Reinsalu.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! 

14:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Päevakorra täpsustamine. Tänase esimese päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 239 teisel lugemisel, teeb komisjoni ettekande rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.


2. 14:14 Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE) teine lugemine

14:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me saame nüüd minna tänase päevakorra juurde. Meil on üks päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 239 teine lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

14:14 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kuna selle eelnõu esimene lugemine oli meil siin 30. septembril eelmisel aastal, siis ma lühidalt käiksin üle ka selle eelnõu sisu, äkki see on vahepeal meelest ära läinud.

Selle sisu on see, et võetakse üle põhiliselt Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikidevaheline e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus. Kehtestatakse kolm käibemaksu erikorda. Esimene kord puudutab teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamist, teine erikord ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda ja kolmas erikord imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise korda. Erikordadega laiendatakse juba 2015. aastal sisse viidud elektroonilise side teenustele ja elektrooniliselt osutatavatele teenustele rakendatavat korda ka teistele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, ja ühendusesisesele kaugmüügile ning kehtestatakse sarnane erikord ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile. Samuti lihtsustatakse eelnõuga käibemaksukohustuse täitmist väikesaadetiste importimisel. Muudatustega kaotatakse kehtivad ühendusesisese kaugmüügi künnised ja ühendusesisesele kaupade kaugmüügile kehtestatakse Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot. Nagu ma eelnevalt ütlesin, kaotatakse ühendusevälisest riigist imporditud väikese väärtusega kaupade (kuni 22 eurot) käibemaksuvabastus. Lisaks nähakse ette eraldi sätted selliste isikute kohta, kes teevad kaupade kaugmüügi võimalikuks internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu.

Nii. Menetlus oli siis, nagu ma ütlesin, niimoodi, et esimene lugemine oli meil 30. septembril eelmisel aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 14. oktoobril, esitati üks muudatusettepanek. Peale esimest lugemist arutas rahanduskomisjon eelnõu möödunud aasta 27. oktoobril ja tänavu 11., 12. ja 18. jaanuaril. Selle ühe ettepaneku, mis meile laekus 14. oktoobriks, oli esitanud kolleeg Tarmo Kruusimäe ja selle sisuks oli laiendada käibemaksuvabastust kutsealasele teatud tunnustele vastavale ümber‑ ja täiendõppele. Muudatusettepanekute loetelus on selle põhjalikum selgitus toodud. Mida selle kohta öelda? Seda, et muudatusettepaneku esitaja tõstis 27. oktoobril toimunud arutelul esile Revali Merekooli ja mereakadeemia pakutavat merendus‑ ja päästealast koolitust ja viitas maksustamispraktikale Lätis. Kui ma õigesti mäletan, siis rõhutas algataja veel seda, et see on eriti tähtis, kui me räägime laevade Eesti lipu alla toomisest. Nii. Rahandusministeeriumi esindajad – Marek Uusküla ja Sirje Pulk äkki vist olid need – ütlesid, et pakutud sõnastuses võib selle muudatusettepaneku mõju olla suurusjärgus 8,8 miljonit eurot ja sellega pole eelarves arvestatud. Rahandusministeeriumi esindajad lisasid veel, et koolitustest esile tõstetud merendus‑ ja merepäästealase koolituse maksustamist on arutatud Läti ja ka teiste liikmesriikide kolleegidega. Toodi viide Soome ja Suurbritannia rahandusministeeriumi kodulehtedele, kust olevat näha, et nendel samasugust teenust pakkuvad firmad maksustavad teenust käibemaksuga. Läti aga on läinud erinevat teed ega maksusta. Ministeeriumi esindajad veel rääkisid, et kõnealune teema pidavat olema Euroopa Liidu tasandil arutluse all ja pärast liikmesriikide seisukohtade kuulamist võib Euroopa Komisjon anda juhise, kuidas sellisele koolitusteenusele käibemaksuvabastust kohaldada. Selle raames võiksid Eesti, Läti ja Leedu praktikat ühtlustada. Rahanduskomisjoni kõik 11 liiget olid selle muudatusettepaneku vastu. Seega ei kuulu see hääletamisele.

Nii. Aga Rahandusministeeriumi algatusel või ettepanekul tegi komisjon veel selle eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 2 puudutab imporditava kaubasaadetise maksustatava väärtuse määramist ja muudatusega viiakse eelnõu sõnastus kooskõlla ülevõetava direktiivi sõnastusega. Muudatusettepanek nr 3: poole aasta võrra lükatakse edasi eelnõuga kavandatud lootusetute võlgadega seotud käibemaksutagastuse jõustumist, sest 2021. aasta riigieelarves selliseks asjaks lihtsalt raha ei leitud. Muudatusettepanek nr 4 puudutab ühe erikorra rakendamise tingimusi. Jällegi viiakse eelnõu sõnastus kooskõlla ülevõetava direktiivi sõnastusega. Muudatusettepanekus nr 5 sõnastatakse selgemini ja grupeeritakse täpsemini isikute loetelu, kellel on õigus ühte erikordadest rakendada. Tulenevalt direktiivist nähakse ette, et erikorra rakendamise riigiks Eesti valimine on maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal. Muudatusettepaneku nr 6 sisu oli see, et normitehniliste ebakõlade vältimiseks jäetakse eelnõust välja säte, mille sisu juba sisaldub otsekohalduvas Euroopa Liidu määruses. Nii. Ahaa, üks teema oli veel, see puudutas veel ühte rahanduskomisjoni soovitud muudatusettepanekut, mida taheti komisjoni kaudu vormistada. See puudutas bussisõidu käibemaksustamist, õigemini, maksustatava teenuse väärtuse hulka kuuluva dotatsiooni käibemaksuga maksustamist. See arutelu oli meil 27. oktoobril. Rahandusministeeriumi ettepanekul oli arutluse all eelnõu võimalik täiendamine muudatusega, mille kohaselt oleks edaspidi arvatud kõik sihtotstarbelised toetused kauba ja teenuse maksustatava väärtuse hulka. See puudutaks põhilises osas omavalitsuste transporditoetusi. Selle ettepaneku eesmärk oli siseriikliku käibemaksuseaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse kohta saatsid vastulause ja protesti linnade ja valdade liit ning ka kaubandus-tööstuskoda. See muudatus oleks riigieelarvesse toonud 35 miljonit eurot, aga sama suur kulu oleks olnud ka omavalitsustel ja teistel selliste doteeritavate teenuste ostjatel. Meil oli põhjalik arutelu. Käsitlesime ka neid proteste, mis tulid linnade ja valdade liidult. Ja siis ühel hetkel, täpsemalt novembris, 17. novembril saatis rahandusminister meile kirja, et ta taganeb sellest algatusest või sellest ettepanekust ja võtab oma ettepaneku tagasi. Aga probleemi see ei lahenda, sest ebakõla direktiivi ja siseriikliku seaduse vahel jääb edasi, lihtsalt probleemi lahendus lükati edasi.

Komisjon tegi menetlusotsused konsensuslikult. Kõigepealt, eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine saab lõpetatud, siis võtta eelnõu päevakorda 10. veebruaril ja viia läbi ka lõpphääletus. Tänan tähelepanu eest!

14:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei soovi praegu sellest käibemaksust rääkida, aga kuna te rääkisite piirideülesest kaugmüügist või sellest, siis ega komisjoni liikmena ei tundu teile mõne sektori riigisisene e‑kaubanduse keeld ettevõtluse pärssimisena? Toon lihtsalt näite, et Eestis ei ole võimalik e‑sigarettidega seonduvaid kaupu tellida, see on siseriiklik otsus. Samas on meil võimalik tellida alkoholi ja tubakat. See tundub kõik justkui õige. Kas me teadlikult eelistame siis vähem ohtlikele toodetele ikkagi hardcore terviserikkujaid?

14:26 Aivar Sõerd

Jaa, nendes aspektides sisse viidud muudatused vastavad tegelikult Euroopa Liidu ülestele reeglitele ehk see direktiiv kehtib üle terve ühenduse ja lihtsalt need direktiivi sätted praegu viiakse ka meie siseriiklikku seadusesse. Aga kogu selle käibemaksuloo võib-olla kõige olulisem muudatus, mis on jällegi üle terve Euroopa Liidu sisse viidud, puudutab alla 22‑eurose väärtusega saadetiste maksustamist. Me teame, et meil on aastaid olnud Hiinas toimuva kaugmüügiga seoses hinnamanipulatsioonid. Näidatakse lihtsalt kauba väärtust kunstlikult madalamana. Sellega tekitatakse ka konkurentsieelis, suured Hiina kaugmüügikorporatsioonid saavad eelise võrreldes nendega, kes siseriiklikul turul kauplevad. Selline hinnaga manipuleerimise tõkestamine on selle direktiivi põhiline sisu, aga mis puudutab neid tubakatooteid, siis neid nüansse ma ei tea. Ma ei oska täpselt vastata.

14:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

14:28 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Menetlus rahanduskomisjonis on tõesti olnud pikk. Väga tore, et nii põhjaliku ettekande tegite, see tõesti tuletab meelde, millest me räägime. Ma küsin veel juurde, lihtsalt suurusjärgu mõttes, et mis see eelarvemõju on. Siis saab ka ülejäänud saal aru, kui suurtest summadest me siin räägime. 

14:29 Aivar Sõerd

Aitäh! Ma peast seda ei mäleta, aga need mõjud peaksid olema seletuskirjas toodud. Näiteks sellesama 22‑eurose, väikese väärtusega kaubasaadetise maksuvabastuse kaotamise kohta on öeldud, et muudatus on positiivse mõjuga. Aga mida see summaliselt eelarvele tähendab, selle, ma arvan, me peame  seletuskirjast üles otsima. Ma praegu ei suuda seda leida. Aga neid mõjusid on muidugi veel. Siin on ka Maksu‑ ja Tolliameti IT‑arenduste kohta just nende kordadega seotud küsimustes öeldud, et maksuameti IT‑kulu uureneb. Nii. Siin on veel muudatuste mõju käibemaksu laekumisele. Hinnang põhineb eeldusel, et ühendusesisene kaugmüük Eestisse on suurem kui müük Eestist välja. Netomõju ühendusesisese kaugmüügi maksustamise reeglite muudatusel on Eestile väike, kuid hinnangu kohaselt positiivne, ligi 0,15 miljonit eurot. Nii. Aga nüüd see ... Aa, siis on veel, vaat selle 22‑eurose [kauba] vabastuse kaotamise mõju on sellel aastal, tänavu 7 miljonit, järgmine aasta 15 miljonit ja 2023. aastal 16 miljonit. Nii et päris suur. Mõjuhinnangu aluseks on Rahandusministeerium võtnud postisaadetiste käibe prognoosi, mis on vahemikus 70–80 miljonit eurot aastas. Nii et nagu ma rääkisin, need hinnamanipulatsioonid olid eelarvele nagu negatiivse märgiga, aga nüüd on see mõju eelarvele positiivne. Aga nagu ma ütlesin, see on ka kuludega seotud, need on maksuameti IT-arendamise kulud.

14:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reinsalu, palun!

14:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tahaksin tunnustada, Aivar, sinu head, professionaalset, sädelevat ettekannet ja ühinen kiidusõnadega, mida Riina ütles. Küsimus oli selle edasilükkamise puhul 1. juulile direktiivi jõustumisega seoses ka järgmises. Iseenesest ei ole midagi häbenemisväärset ja taunimisväärset, et inimesed tahavad kolmandatest riikidest tellida kaupu, vidinaid, odavaid, huvitavaid asju, selles ei ole midagi halba ega midagi hukkamõistetavat. Minu küsimus on selles, et ka väikeste asjade tellimisel tekib inimestel tollis väga palju, tohutult tohuvabohu vormistamise ja muude küsimustega. Juttu on olnud komisjoni tasemel, et 1. juulil rakendamise tõttu tekib lõppude lõpuks ka suurtel internetikaupade pakkujatel automatiseerimise võimalus, et oleks vähem käsitsitööd ja mässamist sellega. Kas see küsimus on nüüd selgelt lahendatud? Oleme me veendunud nii meie rahvusliku tolli toimimises kui ka selle direktiivi üleeuroopalises rakendamispraktikas?

14:32 Aivar Sõerd

Jaa, me põgusalt käsitlesime ka komisjonis seda küsimust. Meile antud Rahandusministeeriumi selgitus tundus veenev, see üleminekuaeg on piisav, et Maksu‑ ja Tolliamet saab need muudatused ette valmistada, selgitustööd teha. Nii et meile tundus veenev, et see üleminekuaeg võiks olla piisav.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas see direktiiv puudutab ka pornograafilise sisuga tooteid ning kas see on kooskõlas postiseadusega?

14:33 Aivar Sõerd

Seda teemat me komisjonis ei käsitlenud. Aga eks kolmandatest riikidest tuuakse sisse igasugust prahti. Ma arvan, niipalju, kui ma sellest asjast aru olen saanud, et puudutab või mõjutab sellist kraami ka.

14:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Reinsalu, palun!

14:33 Urmas Reinsalu

Jälle olen Aivariga nõus. Kõiksugu teemadega ei peagi komisjon tegelema, eriti selliste teemadega, mille kohta eelkõneleja küsis. Jäägu mingid asjad ka elu hämaramate voogude korraldada, küll saadakse nendega hakkama. Aga minu küsimus ei puudutanud mitte seda, kuidas Eesti toll tehniliselt hakkama saab lihtsalt selle direktiivi jõustumisega, vaid puudutas seda, et kui ma tellin näiteks Ameerika Amazonist, siis mul juba arvestatakse kogu see tollimaks selle hinna sisse. Ma ostan ära, ma olen maksnud selle eest ja Ameerika Amazon ise klaarib selle asja ära, kui see tollimaks läheb üleeuroopalisse loogikasse. See, et üle Euroopa oleks inimestel vähem mässamist selles loogikas, sest kõige tüütum etapp, lisaks sellele, et inimestele ei meeldi loomulikult veidi rohkem maksta, on see paberitega asjaajamine tollis. See on see küsimus, mille üle pidi komisjon tegelikult maailma suurimate internetikaupade müügiplatvormidega läbirääkimisi pidama. Kuhu me oleme jõudnud?

14:34 Aivar Sõerd

Jajaa. Seda need erikorrad ka puudutavad. Seal on mitu erikorda, mis sinna sisse peaks käima, ja nende sisu või nende erikordade mõte on ju muu hulgas see, et kogu see protsess lihtsustuks. Mina sain aru, et ikka selles mõttes me liigume positiivses, õiges suunas edasi selle direktiivi ülevõtmisega. 

14:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Imre Sooäär, palun!

14:35 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas ka seda, et väga paljude kolmandatest riikidest tulevate kaupade puhul on juba tollideklaratsioon nende suurte internetikaubamajade poolt aladeklareeritud ehk üsna paljudel Hiinast tulevatel vidinatel on tegelikult juba deklareeritud sinna teadlikult sellest piirist allapoole jääv summa ka praegu? Kuidas suudetakse tagada, et sama süsteem ei jätku ja tegelikult sellega süsteem n‑ö lollitatakse lihtsalt ära? Kuidas on võimalik seda massiivset hulka saadetisi, mis praegu tulevad kolmandatest riikidest, tegelikult ka kontrollida?

14:36 Aivar Sõerd

Jaa. Tegelikult Maksu‑ ja Tolliameti kontroll on pisteline, tugineb riskianalüüsile. Aga üks samm, et seda olukorda kuidagi kontrolli alla saada või võrdseid konkurentsitingimusi sisse viia, ongi seesama alla 22‑eurose väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud käibemaksuvabastuse kaotamine. Mis puudutab hinnamanipulatsiooni, siis selle direktiiviga kehtestatakse ka kohustused nendele platvormidele, kes on siin Alibaba ja lõpptarbija vahel. Keegi peab siin Eestis ju olema kohapeal, kes on selles lülis vahendaja. Sellele lülile kehtestatakse ka kohustus jälgida seda või vastutada selle eest, et see hind, mis on deklaratsioonis näidatud, vastab õiglasele väärtusele või tegelikule hinnale.

14:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

14:37 Riina Sikkut

Aitäh! Hea Aivar! Väga hästi seletad tehniliselt keerukat teemat. Ma olen täiesti nõus, et kui me räägime näiteks tollimaksu või käibemaksu deklareerimisest, siis ühekordse tellija jaoks on tegemist keeruka ülesandega, aga platvormile, kelle jaoks see on standardne tegevus, on see automatiseeritav protsess. Nii nagu me tegelikult ka komisjonis arutasime, et platvormid oma kliendile saavad pakkuda seda võimalust, et maksud on juba nende poolt arvestatud, makstud, deklaratsioonid täidetud. Kui sa hästi klienti teenindad, siis klient ei peagi väga palju rohkem vaeva nägema. Aga ma küsiksin sinu käest veel seda. Me oleme arutanud, et platvormid hakkavad maksuametitega infot vahetama. Jah, see ei puuduta kahtlemata kõiki platvorme, pigem neid, mis Euroopas on füüsiliselt mingi ettevõttega ka kohal. Aga koosmõjus selle direktiivi rakendamisega võiks see anda tulemuse, et see info liigub maksuametitesse, selles mõttes järelevalve paraneb, selliseid maksuauke jääb palju vähemaks ja kokkuvõttes nii maksukäitumine paraneb kui ka eelarvelaekumised võib‑olla kasvavad prognoositust enam. Kuidas sulle tundub, kas võib niimoodi minna? On see loogiline stsenaarium?

14:39 Aivar Sõerd

Jaa, selle teenuse kohapealsele vahendajale, kelle kaudu liigub kaup lõpptarbijale, selle direktiiviga pannaksegi kohustus anda Maksu‑ ja Tolliametile informatsiooni nende tehingute kohta. See on instrument või meede, mis tagab selle, et maksuamet saab ka neid tehinguid paremini kontrollida, saab parema ülevaate sellest, mis toimub. Lõppkokkuvõttes muutub kogu selle valdkonna maksustamine korrapäraseks, kontrollitavaks ja tagab õiglase konkurentsi.

14:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi kaitsjad, hoidjad! See minu küsimus pornograafilise sisuga toodete kohta oli teadlik, sest postiseaduses ei ole see lihtsalt lubatud. Samas, võib-olla need inimesed, kes väga ei häbene, et ongi olemas pornograafia ja sellised tooted, teavad, et neid on võimalik tellida nii Eestist kui ka kuskilt mujalt. Seega, meil on seadused, mis lihtsalt ei toimi või mis on oma ajale jalgu jäänud. Aga ikkagi, alati me arvame, et kõik on kuidagi kõige paremas korras ja sedasi. Pornograafia mõiste, nagu me juba siin paar istungit tagasi vaatasime, elab omas ajas. Meid okupeerinud riigi arvates oli ansambel Sex Pistols pornograafia, täna võib-olla me saame kõik aru, et see oli tegelikult muusikas uue suuna looja.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid tahtsin rääkida sellest muudatusettepanekust, mille ma tegin komisjonile, mis oli täiend‑ ja ümberõppekoolituste käibemaksuvabastus  kus oli ka fikseeritud oluline moment, et see oleks merenduse, transpordi ja energeetikaga seotud. Ma loen selle lause ette: "Muudatus motiveerib Vabariigi Valitsuse poolt prioriteetseks valdkonnaks määratletud merendussektori ja rahvusvaheliselt tegutsevaid tuuleenergeetika ja meretranspordi ettevõtteid ja töötajaid otsima rahvusvahelistele standarditele vastavat ja tunnustatud täiend- ja ümberõppe teenust Eestist, mitte Lätist ja Leedust, kus teenus on seni soodsam käibemaksu puudumise tõttu." Selliseid vaidlusi Rahandusministeeriumi ametnikega on meil olnud ka eelmistel kordadel, kui nad väitsid hoopis teistmoodi, nad tõid näiteks, nagu ka siin toodi, Inglismaa ja Soome, kui meie räägime Lätist ja Leedust. Aga no miks mitte, me võime ju tuua sisse ka näiteks Portugali ja võib-olla ka Šveitsi, eks ju, et mida arvab siis Šveitsi mereakadeemia sellest.

Ma tahan teile öelda, et täiend‑ ja ümberõppekoolituste puhul on päris suur maksukaos. Maksuamet võiks ju tegelikult Rahandusministeeriumile infot anda, et iga OÜ, kes paneb endale nime taha "koolitus", ei peaks seda [maksuvabastust] saama. Samas, mingil määral osa saab maksuvabastust ja teised, kes tegelikult taotlevad, seda ei saa. Kui aga meile on oluline ka päriselt laevad Eesti lipu alla tuua, siis me peame midagi tegema kaldasektori jaoks, et me oleksime siin regioonis konkurentsivõimelised, mitte see, et meile räägitakse, mis on Inglismaal või kus miskit muud on. See oli erakondadeülene otsus, et me teeme kõik, et meie merendus hakkaks tõusma üles, mitte see, et meil otsitakse jälle seda "aga". Mina keelaks selle sõna "aga" ära, sest sealt edasi tuleb mingi jura, miks mitte midagi teha ei saa. Seega, ma arvan, me peaksime üle vaatama, millised on meie jaoks prioriteetsed täiend‑ ja ümberõppekoolitused, seda enam, kui nad juba vastavad rahvusvahelistele standarditele. Kui näiteks võib-olla juukselokkide koolituse mingi OÜ, kes tegelikult on lihtsalt juuksurisalong, saab käibemaksuvabastuse, siis kas ta on selleks õige subjekt või oleks see hoopis Revali Merekool või mereakadeemia? See on mõttekoht uuele koalitsioonile. Aitäh!

14:44 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut, me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Tarmo Kruusimäe, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Teine muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, samuti rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, ka rahanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 239 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Head kolleegid, kuna tänases päevakorras meil rohkem päevakorrapunkte ei ole, siis on ka tänane istung lõppenud. Kohtumiseni homme!

14:45 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee