Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ja valitsuse liikmed! Alustame oma iganädalast infotundi, ja seekord siis uue valitsuse esimest infotundi. Ja nagu ikka, kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 36 Riigikogu liiget, puudub 65. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Nagu ikka, kõigepealt saavad sõna eelnevalt registreerunud küsijad, seejärel saavad nemad võimaluse ka täpsustavaks küsimuseks ja siis on saalis n-ö nobedate näppude voor, kus saab esitada ühe küsimuse. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Rahvusooper Estonia

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Esimese küsimuse esitab Helle-Moonika Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on hea meel, et ma saan esitada uue valitsuse esimese infotunni kõige esimese küsimuse just sellest vallast ehk Eesti kultuuri kohta. Ma loodan, et see on märgiline. Olen Rahvusooperi Estonia nõukogu liige ja see meie kultuuri tähtsaimaid maamärke kõnetab mind ka professionaalses plaanis. Mul on sellega seoses väike mure või tegelikult võiks öelda, ikkagi päris suur mure. Teadaolevalt oli rahvusooperile uue ja tänapäevase hoone ehitamine eelmise valitsuse ajal teemana väga tugevalt laual. Õigemini on sellest räägitud aastakümneid, kuid eriti praegu, kui kogu muu maailm selles vallas liigub väga kiiresti eest ära, on mul tõsine mure meie ooperilauljate järelkasvu ja neile moodsate innovaatiliste töötingimuste võimaldamise pärast.

Minu küsimus on selline. Eelmine valitsus andis peaministri tasemel suhteliselt selge signaali, et Rahvusooperi Estonia uus hoone on riigi vaates meie muusikaalase kõrgkultuuri hoidmise ja edendamise seisukohalt üks prioriteetidest. Kas uus valitsus ja teie valitsusjuhi ja haritud inimesena mõistate meie rahvusooperile uue hoone ehitamise erilist tähtsust ning teete kõik endast oleneva, et lõpuks ometi saaks kõigile üheselt arusaadavalt signaliseeritud: jah, Rahvusooperi Estonia uus hoone tuleb?

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on väga kummaline olla esimest korda siin teisel pool lauda. Aga püüan siis vastata sellele rahvusooperit puudutavale küsimusele. Ma olen teiega absoluutselt ühel nõul, et rahvusooperi hoone on Eesti kultuuri seisukohalt väga oluline kultuurirajatis. Ma tean, et Riigikogu kultuurikomisjonis on praegu arutusel, millised on riikliku tähtsusega kultuuriobjektid, ja kultuurikomisjon ise määrab, kuidas sellega edasi liigutakse. Te ütlesite – ma tsiteerin teid –, et see oli tugevalt laual eelmise valitsuse ajal. Mida see tegelikult tähendab? Te ütlesite, et anti suhteliselt selge signaal, et see hoone tuleb, aga see ju tegelikult ei maksa mitte midagi. Minu meelest praegu on ohjad eelkõige Riigikogu kultuurikomisjoni käes, kes peab otsustama, millised on need olulised kultuuriobjektid, millega edasi minnakse. Ja kui kultuurikomisjon on selle otsuse teinud, siis saab Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegiat koostades selle Riigikogu tehtud otsusega arvestada.

12:05 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:05 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ega ma päriselt vastust ei saanud, aga ma jätkaks kultuuriteemat nüüd natuke laiemalt. Esmaspäeval siin Riigikogus meie küsimustele vastates ei suutnud te defineerida meie põhiseadusesse sisse kirjutatud terminit "eesti rahvas", vaid ajasite mingit häma kodanikest ja patriootidest. Eesti rahvas on aga väga selgelt identifitseeritav, lähtudes muu hulgas meie ajaloost ja meie sajanditevanusest kultuuripärandist. Teie nimekaim Kristina Kallas, kes esindab samasuguseid liberaalseid vaateid nagu teie, on öelnud: "Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel." Erinevalt eelmise valitsuse prioriteetidest, kus oli väga selgelt mõtestatud kõik, mis puudutas eesti kultuuri, meie rahva demograafiat ja selle valupunkte, olete teie loobunud kõige selle sõnastamisest, mis on kirjutatud meie põhiseadusesse.

Ja siit ka küsimus. Meie põhiseadus sedastab eesmärgina väga selgelt eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise üle aegade. Kuidas teie peaministrina kavatsete nüüd seista meie põhiseaduse kaitsel? Ja kas olete nõus, et Eesti peab eelkõige olema eestlaste rahvuskodu, sest teist meil ei ole, ja alles siis ka kõigile teistele võimalus elada väärikas elukohas? 

12:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Põhiseadus on loomulikult valitsuse tegutsemise alus ja põhiseadus on meile kõigile püha. Me teame, mis põhiseaduses kirjas on. Eesti keele ja kultuuri säilimine on selle valitsuse prioriteet täpselt samamoodi, nagu ta on olnud kõikide eelmiste valitsuste prioriteet. Ma arvan, et selles me oleme kõik ühel meelel, et eesti keele, kultuuri ja rahva säilimine on üks riigi eesmärke. Selle üle ju vaidlust ei ole.

Küsimus on kindlasti selles, mida me eesti keele, kultuuri ja rahva säilimiseks teeme ja mida me saame teha. Mina arvan, et on võimalik kasvatada rahvast ka arvestades, et on muust rahvusest inimesi, kes soovivad olla selle ühiskonna osad, teevad ära vajalikud eksamid, on Eesti kodanikud, õpivad ära meie keele. Mulle see lahterdamine, mida te kogu aeg soovite teha – te tegite seda esmaspäeval ja soovite jätkata –, et on õiged ja valed inimesed, ei meeldi. Ma arvan, et meid on siin 1,3 miljonit inimest, me peame hoidma kokku ja keskenduma asjadele, milles me oleme ühte meelt. Me peame keskenduma sellele, et me tegelikult oleksime suuremad, kui meie piirid määravad. Ja seda me saame olla, kui me arvestame kõiki neid inimesi, kes Eestis elavad, kui me ei tõuka ära neid, kes tahavad olla Eesti kodanikud ja Eesti patrioodid. Kui me hakkame lahterdama, et ühed on õiged ja teised on valed, siis me minu meelest läheme täiesti vales suunas. Mis puutub eesti kultuuri – te räägite eesti keelest ja eesti kultuurist –, siis te olite kuni esmaspäevani valitsuses, aga tegelikult suuri samme seal ei astunud. Andke praegusele valitsusele võimalus! Me oleme eesti keelele väga palju tähelepanu pööranud, see on valitsusele oluline. 

12:08 Esimees Henn Põlluaas

Riho Breivel, palun!

12:08 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma küsin veel rahvusooperi kohta. Me teame, et rahvusooper on meie kõrgkultuuri jaoks väga tähtis institutsioon, mis kasvatab meil kogu seda kultuurikihti. Seepärast ma tahaksingi teada, kuidas te ise suhtute uude hoonesse. Kas te isiklikult olete valmis võitlema selle uue hoone eest? See on ka üks meie rahvuskultuuri kandjaid. 

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ma hakkaksin siin praegu välja tooma, et üks objekt on kuidagi olulisem kui teine, siis ma saadaksin välja vale signaali. Riigikogu kultuurikomisjon arutab olulisi kultuuriobjekte. Meil on seadusandja, kes oma tahet saab väljendada, ja seda tahet peab valitsus järgima. Loomulikult mul on endal sümpaatiad, nagu kõigil on: kes külastavad rohkem ühte kultuuriasutust, kes teist. Aga see, mida mina isiklikult arvan, ei oma ju tähtsust, kui me oleme õigusriik ja selle otsuse teeb parlament.

12:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:10 Valitsusliidu lepe

12:10 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde, mille esitaja on Indrek Saar ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:10 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister, kõigepealt palju õnne esimese infotunni puhul! Mul on nüüd suurepärane võimalus küsida ka oma esimene küsimus sinu kui peaministri käest. See küsimus loomulikult on seotud värske koalitsioonileppega. Kuna sa oled öelnud, et see on arusaadavatel põhjustel üldine, siis ma tahaksin seal mõndagi täpsustada. Ja teema on, mis seal salata, meid kõiki viimastel nädalatel šokeerinud järjekordne korruptsioonijuhtum. Sellega seoses on minu küsimus selline.

Kui ma loen seda koalitsioonilepet, siis siin on küll mõned asjad, mida kindlasti plaanitakse teha. Muu hulgas annab see võimaluse oodata, et tehakse konstruktiivset koostööd ühinguga Korruptsioonivaba Eesti. Aga ma ei loe siit midagi välja sellest, kuidas kavatsetakse võidelda poliitilise korruptsiooni juurpõhjusega, millele paljud eksperdid on aastate jooksul tähelepanu juhtinud.

Mida kavatseb sinu juhitav valitsus teha, et surve poliitiliseks korruptsiooniks oleks väiksem? Me teame, et üks selle juurpõhjuseid on see, et Eestis sõltuvad valimistulemused rahast peaaegu üks ühele: mida rohkem raha sul on, seda parema tulemuse sa valimistel saad. See paratamatult paneb erakondadele surve leiutada erinevaid viise, teha võimalikult suuri kampaaniaid. Sellest on aastaid räägitud, et me peaksime nii korruptsioonivaates kui ka sisulises mõttes püüdma selle poole, et oleks ideede võistlus, mitte raha võistlus, kui me räägime sellest, millist visiooni oma riigist me püüame inimestele pakkuda, kui me tahame midagi olulist muuta. Kas sul on mingi nägemus sellest, mida sina peaministrina saad teha, et selle probleemi juure kallale minna, et tegelikult selle probleemi olemusega tegelda? 

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, korruptsioonivastane võitlus on selle valitsuse jaoks kindlasti väga oluline, arvestades ka seda, et see on tõepoolest probleem olnud. Mis puudutab survet poliitiliseks korruptsiooniks, siis ma tean, et sotsiaaldemokraadid on teinud sel teemal ettepanekuid ja üks ettepanek on olnud valimiskulude piiramine, väga selgelt mingi ülempiiri seadmine valimiskampaaniate kuludele. Seal on minu arvates üks oht ja see oht on see, et meil tekivad sellised K-kohukese stiilis asjad. Avalikud kampaaniakulud on piiratud, aga leitakse viise, kuidas sellest mööda minna. Ja sellisel juhul me eesmärki ei saavuta. Üks lahendus – aga ma ei ütle, et ma seda pakun, sellepärast et minu arvates meie riigieelarve seda praegu välja ei kannata –, kui vaadata teiste riikide kogemusi, on see, et erakonnad saavad rahastust ainult riigieelarvest. See vähendaks seda survet, et üldse mingid annetused oleks. Aga arvestades meie riigieelarve olukorda, ma arvan, et liberaalses riigis, nagu me oleme, peaks annetuste kaasamine kindlasti võimalik  olema.

Üks mõte, mida konkreetset saaks teha, on seotud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga ja sellega, et komisjoni pädevust tõsta. Seda just selleks, et nad ei vaataks mitte ainult tulude poolt, mida nad praegu teevad – kes on annetanud, kas see annetus on erakonnaseaduse kohaselt seaduslik –, vaid neil oleks võimekus kontrollida ka kulusid. Me ise ju jälgime neid asju ja me teame, mis me maksame valimisreklaamide eest. Ja kui sa näed, et konkurendi kulud on hoopis teisest klassist, siis paratamatult tekib küsimus, kas tõepoolest on teisel erakonnal nii hea läbirääkimiste positsioon. Kui ma oleksin meediaettevõte, siis ma teaksin, et erakonnad peavad tegema reklaami, peavad seda ostma, järelikult turu nõudlus on hästi suur ja järelikult ma küsin selle eest ka vastavat hinda. Aga millegipärast osa saab reklaami odavamalt. Nii et tegelikult pädevus kulusid kontrollida oleks see, mis minu meelest aitaks selle vastu võidelda.

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus palun!

12:15 Indrek Saar

Aitäh väga sisulise vastuse eest! Ma küsin edasi sellesama kohta, millele sa viitasid. Oletame, et me tõepoolest suudame teha seda, mida te koalitsioonileppes lubate. Me tugevdame Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja anname neile just nimelt võimaluse kontrollida ka kulusid, nii et me saame tõesti võrreldava aluse, mis hinnaga keegi kuskilt midagi ostab. Tekitab ju omaette küsimusi, kui kellelegi tehakse mitmekordset allahindlust. Ka see on ju selgelt konkurentsis paremate tingimuste saamine ja tegelikult omamoodi keelatud annetus. Kui me tahame tõesti midagi ära teha, siis me peame suutma seda paremini reguleerida, paremini kontrollida. Kui me suudame need sammud ära teha Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kaudu, siis kas sa põhimõtteliselt oled sellega nõus, et kampaaniamahtudele võiks ühel või teisel moel – sellisel moel, et me oleme võimelised seda kõike paremini kontrollima – kehtestada piiri? Siis väheneks surve hankida paaniliselt raha kampaaniateks ja selle kaudu endale konkurentsieelist tekitada. 

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, erakonnaseadus ütleb, et keelatud annetus on see, kui sa saad mingi soodustuse. Probleem on minu arvates see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ei ole võimeline kontrollima, mis ikkagi on õige kulu või kui suur on analoogse teenuse kulu teistel. Neil ei ole vastavaid hoobasid. Kas seal peaks olema tõepoolest mõni inimene, kes selliseid asju oskaks kontrollida? Aga loomulikult peaks olema ka kohustus seda kõike avalikustada.

Nüüd sinu küsimuse teine pool. Sa küsisid ka, kas kampaania mahtu peaks kuidagi piirama. Mina isiklikult seda ei toeta. Just sellepärast, nagu ma alguses ütlesin, et kui me seame mingi lae, siis tegelikult leitakse võimalusi sellest mööda minna ja me seda eesmärki ei saavuta. Me oleme ajaloos neid võimalusi näinud, näiteks see K-kohukese teema. Justkui on kampaania maht piiratud, aga mingi ettevõte tuleb turule, eks ole, K-kohukese või mingi muu sarnase tootega. Nii et mõtleme veel! Liberaalina ma seda mahu piiramist ei toeta, sest ma kardan, et seda ei ole lihtsalt võimalik reaalselt kontrollida. Aga kulude kontrolli saab täpsemaks muuta, nii et me suudame kulusid võrrelda. Kui keegi on saanud soodustuse, mis erakonnaseaduse kohaselt läheb keelatud annetuse alla, siis sellega saab tegeleda.

12:18 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

12:18 Martin Helme

Aitäh! Ma soovin uuele valitsusele jõudu! See küsimus siin räägib valitsusliidu leppest. See on üks põhjalik dokument, kus on väga vähe konkreetseid asju, aga üks konkreetne asi seal on tõesti ja ma jätkan sedasama arutelu. Jutt on siis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni võimekuse tõstmisest. Ja kohe otsa öeldakse, et peetakse oluliseks poliitilise suundumusega sihtasutuste ja MTÜ-de aruandluskohustuse suurendamist. Mul on küsimus, kas teil on ka mingisugune ettekujutus, missugused need parameetrid siis on. Milliste printsiipide järgi valitakse ja miks ainult MTÜ-d? Kas selliseid poliitilisi aktiviste nagu Ekspress Grupp või tööandjate keskliit ei peaks kontrollima, sest nemad ka mõjutavad poliitikat? Ja kus või millal on siis see otsustamise koht? Kas see õigus tõepoolest jääb ainult ERJK-le, et nemad otsustavad, kes on poliitilised ja kes ei ole poliitilised? Ja milles seisneb see läbipaistvuse suurendamine? Kus on üldse see piir, mis maalt alates peaks hakkama kontrollima, või mis see mõõdupuu täpselt on?

Mulle on see kõik jäänud segaseks. Ja mulle kõige rohkem tundub ikkagi, et kogu selle lause taga on eesmärk ühte vähestest Eesti tegelikest kodanikuorganisatsioonidest ehk Sihtasutust Pere ja Traditsiooni Kaitseks lihtsalt põhimõtteliselt riigi tagakiusamisele allutada. 

12:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõepoolest üks punkt, mis on tekitanud laialdast arutelu. Selgitan, mis on selle tagamaad. Me oleme siin Riigikogus pidevalt näinud, et meil on menetluses mingi seaduseelnõu ja siis hakkavad avalikkuses erinevad mittetulundusühingud, kes pealtnäha tunduvad olevat tõepoolest kodanikuühendused või muud ühiskondlikud organisatsioonid, esitama arvamusi, et see seaduseelnõu või seaduseelnõu muudatusettepanek  on halb või siis hea. Ja avalikkuses võetakse neid tõepoolest nii, et vaat kodanikuühiskond arvab seda. Oleks hea, kui me teaksime nende ühenduste rahastusallikaid. Endise rahandusministrina sa kindlasti tead väga hästi, et paljude mittetulundusühingute taga on tegelikult mingi konkreetse äriühingu huvid. Kui see oleks avalik, et tegelikult nende raha tuleb ainult ühest allikast, ühelt ettevõtjalt, siis oskaksid nii rahvasaadikud siin Riigikogus kui ka avalikkus neid seisukohti hinnata läbi selle prisma, et see ei ole iseseisev kodanikuühendus, vaid selle mõte on mõjutada poliitilist protsessi ühes või teises suunas.

Kui me mõtleme, mis üldse on poliitika, siis see on vaidlus selle üle, millised on need reeglid, mille järgi me ühiskonnas elame. Minu meelest selle punkti mõte on see, et oleks avalik, selge ja läbipaistev, kuidas need protsessid kujunevad. Kui seal taga ongi kodanikud, siis on kõik ju väga hästi. Aga mõte on kontrollida just neid organisatsioone, kelle puhul on kahtlus, et tegelikult mingi äriühing on teinud endale kõlava nimega mittetulundusühingu, kes justkui esindab, ma ei tea, mingit sektorit, aga tegelikult esindab konkreetse ettevõtte ärihuvisid. Siis saaks kõiki neid arvamusi läbi selle prisma võtta.

Ma ei ütle, et see on halb, et ettevõte kuidagi oma õigusi kaitseb, kui seadus puudutab tema valdkonda. Kindlasti oma huvide esindamine on demokraatliku protsessi loomulik osa. Aga see peaks olema läbipaistev, et otsustusprotsessid saaksid olla arusaadavad ja legitiimsed.

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:22 Omanike õiguste kaitse

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse esitab Andres Metsoja ja talle vastab riigihalduse minister Jaak Aab. Palun!

12:22 Andres Metsoja

Jaak Aab, soovin teile edu uues, aga teatud mõttes teie jaoks juba vanas ametis riigihalduse ministrina! Teemaarendus on seotud Rail Balticu kavandamisega, selle sajandi projektiga, ja ma lähtun just omaniku vaatest. Nimelt, Rail Balticu toetusrühma esimehena olen ma juba mitu korda istunud koos teatud ringis, kuhu on ka kaasatud ministreid. Ja seal on olnud suuresti küsimus see, kas kodanik või omanik, keda puudutab Rail Balticu trassikoridor, on riigi mõistes õiglaselt teenindatud. Selles mõttes õiglaselt, et ta saab lahenduse oma küsimustele terviklikust vaatevinklist.

Me teame, et Maa-amet vastutab praegu maade omandamise eest ja see käib KAHOS-e ehk kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse järgi. Samal ajal on ilmnenud väga selgelt, et kaasnevate nõuete menetlemisega justkui keegi ei tegele. Vabariigi Valitsus ei ole seda Maa-ametile ülesandeks teinud ja toimub selline huvitav tõlgendamine näiteks Euroopa Liidu toetuste andmise mõttes. Omanikele on isegi tehtud ettepanekuid, et see tasaarveldatakse. Nimelt, juba antud toetused mõnele kinnistule, kas metsakinnistule või põllumaakinnistule, tasaarveldatakse selle vara hinna kontekstis. 

Minu küsimus teile on selline. Seadus iseenesest on hea ja annab instrumendid, aga kes riigiasutusena vastutab tänases seisus selle eest, et saaks lisaks maa omandamisele kohe lahenduse ja vastuse – meeldib see siis või ei meeldi – ka needsamad kõrvalnõuete küsimused. 

12:24 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Hea Andres! Me oleme sellest asjast põgusalt ka varem rääkinud. Ja ma  üritasin saada ülevaate, kuidas need protsessid toimuvad. Me teame küll, et Maa-amet tegeleb rakendusüksusena maaküsimustega, aga tegelikult kinnisvara avalikes huvides omandamise seaduse järgi menetlevad neid maade omandamise ja asendamise kokkulepete küsimusi asjaomased ministrid, ministeeriumid ja ametid. Mis puudutab Rail Balticut, siis minu teada on see menetleja ja teatud piirides ka otsustaja uue nimega asutus Transpordiamet. Enne oli meil Maanteeamet, eks ju. Iseenesest on protsessid, kuidas konkreetne amet või ministeerium või minister peab käituma – kõik need hindade määramised, läbirääkimised, kokkuleppemenetlused, kiirmenetlused –, tegelikult seaduses kirjeldatud.

Ma saan aru, et sa pead silmas seda, et iga kord võib-olla siiski päris sisuliselt ei arvestata maaomanike tahtega. Kuigi on üldreeglid, millest lähtudes maa hind määratakse, võib maaomanik alati teha ka paralleelse hinnauuringu ja küsida hinna kohta ükskõik milliselt firmalt ja siis vastava ametiga läbi rääkida. On omaette ooper, kuidas läbirääkimine lõpuks lõpeb, sest KAHOS ikkagi annab sellele ametile või riigile teatud reeglid ette. Eks see tegelikult võetigi vastu eesmärgiga protsessi lihtsustada ja kiirendada, kui riigil on mingisuguse suure taristuobjekti arenduseks maad vaja.

Mis puutub sellesse teemasse, siis kui see on niimoodi tõstatatud, siis kuidas see  puudutab riigihalduse ministrit? Noh, ütleme siis, et riigivara osakond on riigihalduse ministri alluvuses. Ja tegelikult me saame riigivara poliitika kujundamisel teatud mõttes osaleda, kuigi selle seaduse puhul on olnud minu teada jäme ots küll rohkem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käes. Aga ma luban, et ma kindlasti räägin nende  vastavate ministeeriumidega ja püüan selgitada, millised tõrked või konfliktid selles protsessis võiksid olla.

12:27 Esimees Henn Põlluaas

Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

12:27 Andres Metsoja

Austatud minister! Tänu teile selle vastuse eest ja kindlasti ma  jään seda selgust ootama – nii nagu ma ka eelmistel kordadel olen jäänud ootama ja paljud omanikud samuti. See teema puudutab teie haldusala eelkõige selles mõttes, et nagu me oleme korduvalt rääkinud, kodanikul peaks olema nn üks aken riigiga suhtlemiseks. Ja see on tegelikult riigireformi võtmes üks hea pilootprojekt. Avalik huvi allutab erahuvi ja see on seadusega põlistatud. Aga me jätame omaniku praegu üksi. Tal on isegi väga keeruline minna kokkuleppemenetlusele, et  täidetaks seaduse seda punkti, et boonusena saab maa hinnale lisaks 20%. See on lubatud, et protsessis ei mindaks sundvõõrandamisele, mis riigile on tegelikult ajamahukam ja kindlasti ebameeldivam viis oma kodanikega suhelda. 

Aga kui ei ole vastust küsimusele, mis saab nõuetega, mis omanikul veel kaasnevad, kui ta loobub tükikesest oma maast avalikes huvides, siis on omanik automaatselt seisus, kus ta on nõrgem osapool. Tegelikult tal ei ole isegi võimalik valida kokkuleppemenetlust, sest kui minnakse vaidlustesse, siis öeldakse, et kohus lahendab asja, ja teatud juhtudel ilmselt kohus lahendabki. Aga kindlasti on seal argument, et aga te läksite ju toona kokkuleppemenetlusele, mida te veel soovite, lugupeetud kodanikud Ants ja Malle. 

Ma väga soovin, et see saaks valitsuskabinetis kiiresti arutatud ja sisulise lahenduse. Ei ole mitte mingisugust õigustust sellele, et kui me tahame avalikku ruumi arendada, siis me oleme otsustanud tegelikult jõuga paika panna trassikoridori, võtta osa omanike maast ära nii, et me teeme seda kuidagi ülejala või nii, et tugevama õigus maksab.

12:30 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänu täpsustava küsimuse eest! Nii nagu sa mainisid, tegelikult lõpuks vaieldakse kohtus. Kui ei ole hinnakokkulepet, ei ole mingite muude tingimuste kokkulepet, siis alati on maaomanikul võimalik minna kohtusse. Aga selge on ka see, et riigil pole huvi liiga palju kohtus vaielda. Ja teisest küljest, nagu sa viitasid, eks praegune skeem ole mõeldud protsessi kiirendamiseks ja lihtsustamiseks.

Samas ma möönan, et maaomanikel võib olla tunne, et riik sellise kiirendamisega võib-olla riivab nende õigusi selles menetluses. Noh, mingil moel ta riivab nagunii, aga riigil ongi õigus teatud protsesside lihtsustamiseks omanike õigusi riivata. Ma olen nõus, et nagu sa viitasid, riigihalduse minister peaks tegelema kõikide küsimustega, mis riigivalitsemist puudutavad. Üldiselt kindlasti! Nii et kui on selliseid probleeme, mis puudutavad riigivalitsemist, ameteid või konkreetselt mõne eraettevõtja huvisid või maaomaniku huvisid, inimeste huvisid, siis neid küsimusi ma olen ka varem üritanud lahendada nii ministeeriumides kui valitsuses. Ma võtan endale selle ülesande, et ma vähemalt teen selgeks, mis probleem on kõige suurem, mis konflikt nendes läbirääkimistes ja menetlustes on. Ja kindlasti riigivara osakonna abil, mis on tõesti minu alluvuses, me üritame leida lahendusi. Kas need lahendused kindlalt saavad olema – jään vastuse võlgu, aga ma olen nõus sellega tegelema. Aitäh, Andres!

12:32 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

12:32 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et selgitate välja, mis see kõige suurem probleem on. Ma võin teid aidata: kõige suurem probleem on ikkagi Rail Balticu raudtee ise. Kõigile maaomanikele, Eesti inimestele oleks parem, kui see kahjulik projekt üldse ära jääks. Ilmselt sealt mingit õiglast hinda oma maa eest inimestel oodata ei ole. Kas me ikka peame selle trassiga vägisi Eesti rahvast üle sõitma ja tegema selle kusagile sohu ja rabadesse? Miks ikkagi ei võiks kasutada olemasolevaid raudteetrasse? Ma arvan, et selline suhtumine Eesti rahvasse ei ole kindlasti hea haldus. Palun teie seisukohta, kas ikkagi on vaja Eesti inimestest üle sõita selle uue trassiga.

12:32 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest, Siim! Ega Rail Baltic pole ainuke arendus, milleks seda seadust kasutatakse. On ka neljarealised teed, mida me ehitame. Riik peab ka selleks omandama maad ja kinnistuid ning täpselt samuti tegutsetakse selle seaduse järgi. Mis puudutab Rail Balticut, siis selle üle võiks pikemalt vaielda. Ma lihtsalt tuletan meelde, et ka eelmises koalitsioonis – Keskerakond, Isamaa ja EKRE – oli koalitsioonilepingus kirjas, et kui Euroopa Liit täidab teatud rahastamistingimused, siis Rail Baltic ehitatakse. Põhimõtteline ehitamise otsus võeti tegelikult vastu juba aastaid tagasi.

12:33 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:33 COVID-19 vaktsineerimine

12:33 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Rene Kokk ja talle vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

12:33 Rene Kokk

Austatud esimees! Lugupeetud ministrid! Algatuseks soovin teile jõudu-jaksu õigete otsuste tegemisel! Hea Tanel! Inimestega kohtudes on ikka ja jälle tulnud lauale küsimus Valga Haigla juhi käitumise kohta. Mul on hea meel, et Valga Haigla nõukogu on täna otsuse teinud ja kutsub  juhi tagasi. See on väga õige otsus. Aga mis sinu hinnangul seal valesti läks? Kas haigla juht ei saanud juhistest aru või mis võis see põhjus olla, et ta sellise käigu tegi? Ja muidugi ma tunnustan ka neid, kellele see pakkumine tehti ja kes seda vastu ei võtnud. Igal juhul see pakkumine ei olnud õige. Mis võis juhtuda, et asi niimoodi läks?

12:34 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Rene Kokk! Austatud parlament! Kõigepealt tänan küsimuse eest! Ma ütleksin, et seal läks valesti tõesti see, et ei mõistetud antud juhiseid ja ei mõistetud võib-olla ka olukorra tõsidust selles mõttes, et COVID‑19 vaktsiinid on praegu globaalne defitsiit. Ühelgi haiglal, ühelgi tervishoiuasutusel ei ole moraalset õigust hakata omavoliliselt seda nimekirja, vaktsineeritavate ringi laiendama.

Tegelikult mul on väga hea meel, et Valga Haigla puhul see info jõudis meieni just nimelt tänu nendele, kellele seda pakuti. Nende seas oli inimesi, kes mõistsid, et see ei ole kõige korrektsem pakkumine, ja me saime sellele kohe kiiresti reageerida. Sellised isetegevuslikud jaotamised ei ole mõistlikud, ei ole vastuvõetavad. Algselt andis see haigla juht pehmelt öeldes mitu kummalist selgitust.

Ma olen sinuga sama meelt, et Valga Haigla nõukogu otsus lahendada olukord juhi tagasikutsumisega oli mõistlik. Võib isegi öelda, et see oli ainuvõimalik. Vastasel juhul me andnuks vale signaali, et tundes mõnda kõrgemal kohal olevat inimest või muul viisil tutvusi kasutades on võimalik saada vaktsiini ka olukorras, kus see ei ole veel kättesaadav kõigile hooldekoduelanikele ja -töötajatele ning paljudele tervishoiutöötajatele. See oleks olnud moraalselt väär, kui oleks jäetud reageerimata. 

12:36 Esimees Henn Põlluaas

Rene Kokk, täpsustav küsimus, palun!

12:36 Rene Kokk

Aitäh! Küsin juurde, kas see konkreetne juhtum oli üksikjuhtum või on ministeeriumist läbi käinud, et on veel kuskil olnud selliseid probleeme. 

12:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui aus olla, siis juhtumeid, kus on tõepoolest tekkinud küsitavusi vaktsineeritavate ringiga, on veel olnud. Võib öelda, et markantsematest on tõesti see olnud kõige silmapaistvam. Suhteliselt alusetult hakati vaktsineeritute ringi laiendama ja hiljem püüti seda põhjendada minu meelest arusaamatute väidetega, mis ei teinud olukorda mitte paremaks, vaid pigem halvemaks. Hakata rääkima, et on off-label-doosid või mis tahes muud asjad, et me siin oleme arutanud ja mõtlesime – see lihtsalt nii ei saa toimuda. Olukorras, kus vaktsiin on defitsiit, peavad olema väga selged jaotamise põhimõtted, mis on läbi räägitud immunoprofülaktika eksperdkomisjoniga, läbi räägitud Terviseameti, haigekassa ja Ravimiametiga, Sotsiaalministeeriumis selgelt kokku lepitud. Ja neist tuleb kinni pidada, eriti siis, kui vaktsiin on nii defitsiitne.

Meil on olnud veel mõningaid juhtumeid, kus me oleme sekkunud, kus me oleme pöördunud mõne konkreetse küsija poole. Ja on ka olnud juhtumeid, kus on väga õigesti tehtud: terviseasutused on meilt viisakalt küsinud, et kui meil tekib olukord, et mõni inimene ei tule vaktsiini saama, siis mis me võiksime teha. Vastus on loomulikult see, et sellisel juhul tuleks pakkuda vaktsiini järgmisele tervishoiutöötajale sealsamas asutuses, laiendada seda ringi.

Üldiselt neid tellimusi tehaksegi selle loogika järgi, et eelnevalt on nimed kokku lepitud, on juba teada, kui paljud vaktsiini soovivad, ja siis need vaktsineerimised tehakse. Mitte nii, et sa tellid endale koguse ära ja siis alles hakkad mõtlema, mida sellega pihta hakata. Need on olnud üksikud juhtumid. Ma julgen öelda, et 99%-ga nendest suurusjärgus 3000 vaktsiinidoosist, mis seni on Eesti inimestele süsitud, on kenasti ja viisipäraselt toimetatud.

Kindlasti me reageerime ka edaspidi niisugustele juhtumitele ja hoiame kätt pulsil. Igasugune tagasiside, info mis tahes murekohtadest on oodatud. Ma väga loodan, et see üksikute kõrvalekallete teke ei heida halba varju tervishoiusüsteemile tervikuna. Valdav osa haiglaid ja muid terviseasutusi, perearsti tasand ja hooldekodud on tegutsenud väga mõistlikult, vastutustundlikult, vastavalt kõigile juhistele. Suuremates haiglates on juba üle poole personalist vaktsineeritud – kaks kolmandikku, mõnel pool juba kolmveerand. Meie 200-st hooldekodust on üle 50, tänase seisuga 60 saanud vaktsineerimise võimaluse ja järk-järgult liigutakse edasi. On näha, et tervishoiusüsteem ja sotsiaalhoolekandesüsteem võtab seda väga tõsiselt.

Alati on kahju, kui sellised üksikud juhtumid üldpilti väga selgelt kahjustavad ning jätavad tervikust oluliselt halvema mulje, kui see tegelikult on. Nii et ma tahan igal juhul tervishoiutöötajaid ja -asutusi siin tunnustada. On käitutud mõistlikult, professionaalselt, väga hästi on aru saadud, milleks see vaktsiin on mõeldud ja milleks see mõeldud ei ole. Ja kui on küsimusi, siis alati on õige küsida ja kuhugi pöörduda, mitte hakata nagu kõnealusel juhul tegema ühepoolseid otsuseid, mis võivad viia selliste tagajärgedeni, nagu me Valga Haigla puhul näeme.

12:39 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

12:39 Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt ma juhin tähelepanu, et tablool ei ole minu nime taga erakonna või fraktsiooni märget, et ma ikka olen EKRE fraktsiooni liige. Aga tuleks nende vaktsiinide juurde, vaataks natuke laiemat pilti. Me oleme nüüd  viimastel nädalatel ja päevadel saanud teada – vähem Eesti meediast, rohkem rahvusvahelisest meediast –, milline täielik läbikukkumine on olnud Euroopa Komisjoni plaan teha vaktsiinitarned kõikidele liikmesriikidele tsentraliseeritult.

Tanel teab, kindlasti mäletab, kui skeptiliselt ma algusest saadik olen suhtunud sellesse plaani või sellesse ettekujutusse, et meil on võimalik Brüsseli kaudu neid vaktsiine saada kiiremini või odavamalt. Ja siin on mitmeid põhjuseid. Esimene põhjus on see, et Euroopa Liidul ei olegi pädevust tervishoiu valdkonnas. See tähendab seda, et neil ei ole inimesi, kes sellega on varem tegelenud, neil ei ole seda kogemust. Ütleme niimoodi, et läbikukkumine oli selle kalkulatsiooni korral ilmselt suhteliselt suure tõenäosusega juba ette teada.

Teiseks on juhtunud see, mida ka võis ette teada. Riigid on läinud omavahel kaklema. Osa riike ei tegele eelkõige vaktsineerimise edendamisega, vaid oma kodumaiste suurettevõtete, meditsiiniettevõtete positsioonide kaitsmisega. Selle kõige tagajärjel on hakanud eelkõige Euroopa Liidu poliitikud hurjutama ja ähvardama vaktsiinitootjaid, kellega ise varem ei ole korralikult kokkulepetele saadud. Selle kõige tagajärg on, et Euroopas sureb inimesi rohkem kui mujal maailmas, kus vaktsineerimine edeneb paremini – näiteks kas või sellessamas Brexiti läbi teinud Suurbritannias või Ameerika Ühendriikides. Inimesi sureb rohkem ja majanduse taastumine võtab kauem aega, sest ei saa majandusi avada. Mul on nüüd küsimus. Kas uuel valitsusel on plaanis mingisugune teine lähenemine, meie endi riiklik lähenemine vaktsiinide saamisele, kui oli eelmisel valitsusel? 

12:41 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Hea Martin! Jah, tuleb tunnustada, et sa oled opositsiooni esindaja rolli hästi sisse elanud. Täitsa tõsiselt! Aga loomulikult on probleeme, seda ei eita keegi meist. Tõsi on see, et Euroopa Liidu läbirääkimised seitsme suure vaktsiinitootjaga olid siiski Eesti seisukohast mõistlikud ja õiged. Kui tulnuks 27 riigil ühekaupa hakata läbi rääkima, siis Eesti-suuruse riigi läbirääkimised vaktsiinitootjatega oleks tõenäoliselt lõppenud sellega, et meil poleks praegu neidki vaktsiinidoose, mis meil on.

See ei tähenda seda, et me ei peaks olema nõudlikud ega tohiks olla kriitilised selle suhtes, et kui on konkreetsed tarnegraafikud paika pandud, lepingud tehtud, olgu Pfizeri-BioNTechiga, olgu Astra-Zenecaga, siis ühepoolselt tootja teatab, et siiski pole võimalik neist kinni pidada. See on loomulikult probleem. Näiteks Pfizer-BioNTech teatas algselt neljanädalasest n-ö ajutisest tootmise vähendamisest ja selle peale Põhja- ja Baltimaad tegid – ka mina kirjutasin sellele alla – eraldi pöördumise Euroopa Komisjoni poole, et selline käitumine ei ole vastuvõetav. Ja tegelikult Pfizer-BioNTech Euroopa Liidu riikide survel vähendaski seda ajutist tootmise langust neljalt nädalalt ühele nädalale ja suutis siiski leida võimaluse tarned kiiremini taastada. Veebruari keskpaigast lubab ta tarneid suurendada. Nii et kindlasti peab hoidma kätt pulsil ja olema proaktiivne, et selliseid ühepoolseid muudatusi ei tehtaks.

Mis puudutab AstraZenecat, siis hetkel on teada ainult veebruarikuu tarne suurus: 75 000 doosi. Teada on see, et esimeses kvartalis kokku me arvestame 270 000 doosiga. Kui nüüd väga täpne olla, siis oli algne lootus, et firma saab müügiloa juba eelmisel aastal, mis oleks lubanud eeldada, et ka detsembris oleks tarned toimunud. Aga seda ei ole.

Nüüd on küsimus selles, kui suur saab olema märtsikuu number. Kui palju me sellest 270 000-st tegelikult maha jääme, seda me täna veel ei tea. Ka selle üle on Euroopa tasandil olnud väga tõsiseid läbirääkimisi, arutelusid tootjaga, kuidas protsess on kulgenud. Arutatakse ka teatud Euroopast eksportimise keelde – just nimelt selles kontekstis, et Euroopa pinnal toodetavad vaktsiinid ei jõuaks mujale. See on kindlasti üks selline võtmekoht üldse ravimitööstuses. Kui midagi toodetakse mujal – on ju ka vaktsiini- ja üldse ravimitootjaid, kes asuvad Ameerika Ühendriikides või mujal, siis kriisi ajal ei pruugi nende tarned lihtsalt Euroopa riikideni jõuda. See on kindlasti üks koht, millest õppida. Pfizeri-BioNTechiga ongi koostööd tehtud tegelikult selgelt selle suunaga, et suurendada kohapealset tootmisvõimsust, kohapealseid tootmisüksusi, et oleks võimalik kiiremini ja kindlamini neid vaktsiine Euroopa riikidesse tarnida.

Mis puudutab su küsimust, mida valitsus soovib teha teistmoodi, siis ma arvan, et põhiosas valitsus jätkab eelmise valitsuse joont. Siin kindlasti on Euroopa Liiduga ühine lähenemine mõistlik. Kui võrrelda mõnede muu maailma riikidega, kes alles ootavad esimest vaktsiinidoosi, siis Eestisse on siiski jõudnud suurusjärgus 50 000 vaktsiinidoosi, millest 30 000 on ära kasutatud ja ülejäänuid hoitakse inimestele teise doosi süstimiseks. Nii et põhiosas jätkub sama liin, aga oleme proaktiivsed ja nõudlikud. Loomulikult taotleme, et tootjad peaksid kinni kokkulepitud graafikutest. 

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:44 ERJK tugevdamine

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Jevgeni Ossinovski ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:44 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Hea peaminister! Poliitiline korruptsioon on asi, mis murendab demokraatiat väga põhjalikult. Sellepärast kuulub erakondade ja kogu poliitilise süsteemi läbipaistvus, aus erakondade rahastamine kindlasti demokraatia fundamentaalsete küsimuste hulka.

Nüüd on kahetsusväärselt juhtunud niimoodi, et poliitiline korruptsioon on nagu sangpomm, mis on sinu ja sinu valitsuse jala külge rippuma jäänud tulenevalt nendest tõsistest kahtlustustest, mis koalitsioonipartneri suhtes on avalikuks tulnud. Aga samas on sellistel puhkudel, kui on seda tüüpi poliitiline kriis, ka võimalus midagi olulist ära teha ja seda ei tohiks lasta raisku minna.

Mäletan, see oli viimati 2012. aastal, kui sinu erakonna endised juhtfiguurid avastasid oma taskust võõraid münte. Ja siis me saime oluliselt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile jõudu juurde ja tegelikult leidis aset poliitilise süsteemi suurem puhastamine. Täna mulle tundub, et me oleme samas olukorras, ja oleks väga oluline see võimalus ära kasutada, et astuda järgmine samm Eesti poliitika läbipaistvuse ja puhtuse saavutamiseks.

Sellest tulenevalt on minu küsimus selline. Koalitsioonileppes on küll räägitud sellest, et ERJK-d tuleb tugevdada niimoodi, et see oleks oluline organ. Kas see on piisavalt oluline teema, et see võiks prioriteedina mahtuda valitsuse 100 päeva plaani ja me teeks kiiresti selle sammu ära? Ja teiseks: mis siis selles osas koalitsioonipartnerite vahel kokku on lepitud? Või seda kokkulepet alles hakatakse sisuga täitma?

12:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen absoluutselt nõus, et demokraatia on usaldusele ehitatud. Kui inimesed kahtlevad, kas need protsessid on olnud ausad ja läbipaistvad, siis see mõjutab otseselt ka nende otsuste legitiimsust ja seda, kuidas inimesed seadusi järgivad. Seetõttu see on väga oluline.

Nüüd küsimus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse tõstmise kohta. Indrek Saar küsis sama asja, küll teise nurga alt. Mida me ikkgi oleme mõelnud? Me oleme arutanud seda põhjalikult, aga muidugi, arvestades asjaolusid, võiks arutada veel palju põhjalikumalt. Üks võimalus on anda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile juurde jõudu kontrollida erakondade kulusid: et poleks kontrollitav mitte ainult see, kas annetused tulevad legaalsest allikast, vaid ka see, kas kulutused on selged ja läbipaistvad.

Kas see mahub 100 päeva plaani? Jah, kindlasti see on üks esimesi asju, millega me tegeleme. Me saame korruptsioonivastases võitluses väikeste sammudega edasi liikuda, järjest tulla erinevate algatustega välja. Ühe esimese asjana, mis on suhteliselt lihtne ära teha, saab alustada ministrite nõunike majanduslike huvide deklaratsioonide nõudmist. Et oleks ka pilt, kuidas inimesed, kes protsesside juures on, võivad olla ühte- või teistpidi mõjutatud. Sellega on lihtne edasi minna. Mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, siis nagu ma ütlesin, see puudutab kõiki erakondi. Seetõttu minu taotlus oleks, et me arutaksime neid asju kõikide erakondadega, kes on Riigikogus esindatud. Ma ei tea, võib-olla konsensuse saavutamine on liiga ambitsioonikas eesmärk, aga vähemalt kvalifitseeritud enamusega võiksid sellised otsused olla vastu võetud, sest see puudutab meid kõiki. Ja kõik peaksid olema võrdselt pardal – mitte ainult koalitsioon, vaid ka opositsioon.

12:49 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus, palun!

12:49 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Kahtlemata ka parlamendis selline laiem kokkulepe selles küsimuses oleks asjakohane. Sellest tulenevalt on hea meel teatada, et ma olen vaikselt ühe eelnõu valmis kirjutanud ja varsti annan selle menetlusse. Nii et me saame üheskoos hakata seda kokkulepet või kompromissi otsima ja loodetavasti sina saad koos justiitsministriga tagada, et see kuidagi valitsuskoalitsiooni tahte taha toppama ei jää. Minu  teine küsimus on lihtsalt selleks, et saaks selles kontekstis ühe teema veel maha võtta. Mõlemad tänase valitsusliidu liikmed on varem rääkinud seda, et võiks lubada juriidilistel isikutel, ettevõtetel hakata erakondadele annetama. Mida võiks valitsuselt selles küsimuses oodata? 

12:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma loodan, et sa ka konsulteerid enne, kui oma eelnõu üle annad. Ma kindlasti ei saa siit kõnepuldist anda kinnitust, et see idee, mis tuleb, meie sajaprotsendilise toetuse saab. Me kindlasti peame seda arutama. Aga kui on häid ideid, siis mina igal juhul olen headele ideedele avatud.

Nüüd, mis see küsimuse teine pool oli? Jah, just: ettevõtete annetused. Vabandust! Ei, meil ei ole plaanis lubada ettevõtete annetusi erakondadele, nagu ma juba ütlesin. Kui vaadata seda, kuidas teistes riikides on need asjad lahendatud, siis näeme, et kõige paremad on justkui need riigid, kus kõik annetused erakondadele on keelatud ja kogu raha erakondadele tuleb ainult riigieelarvest. Aga ma annan endale aru, et meie ei ole sellises rahalises seisus, et me saaksime kriisiolukorras selliseid muudatusi teha. Vaadata, kuidas korruptsiooniohtu vähendada, on meie eesmärk kindlasti, aga juriidiliste isikute annetusi ei ole plaanis lubada. 

12:51 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

12:51 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Omal ajal on siin saalis arutluse käigus välja toodud, kuidas toimub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis otsuste vastuvõtmine ehk siis otsustamine selle üle, kas rahastamisjuhtumid on lubatavad või mittelubatavad. See toimub tavalise hääletamise teel. Minu esimene küsimus on: kas on plaanis selleks, et seda võimekust ja pädevust seal komisjonis tõsta, protseduure muuta? Teine küsimus on selline. Olen kuulanud siin teie vastuseid, aga kuidas te tõhustate rahastajate tuvastamist? Kas on plaanis anda rahastamise järelevalve komisjonile jälitusõigused? Ja on ka kolmas küsimus. Kui te olete nende ühingute rahastajad või annetajate isikud tuvastanud, olgu need ettevõtjad või füüsilised isikud, kuidas on mõeldud nende isikuandmeid kaitsta? Mida selleks ette kavatsetakse võtta ja kuidas see toimuma hakkaks?

12:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Terve rida küsimusi, katsun kõigile vastata. Esiteks, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse laiendamine. Ma arvan, et selleks, et nad saaksid seda tööd põhjalikult teha, on seal võib-olla analüüsivõimekust lihtsalt juurde vaja. Kuidas see komisjon korraldab oma otsuste tegemise protsessi? Ma arvan, et selle peaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ikkagi ise otsustama. Ma arvan, poolthäälte enamusega otsuste tegemine on iseenesest ju demokraatlik. Aga jah, sinna tuleks võib-olla pädevust juurde anda sellega, et seal oleks inimesed, kes on võimelised neid protsesse hindama.

Nüüd jälitusõigused. Ei ole plaanis anda Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile jälitusõigusi juurde.

Kolmas küsimus oli avalike annetuste kohta, mida saavad ka mittetulundusühingud, kes poliitilistes protsessides osalevad. Mõte on selles, et näiteks võib korraldada nii, et kui üks mittetulundusühing avaldab arvamust mõne Riigikogus menetletava eelnõu kohta, saates konkreetsele komisjonile oma ettepanekud, siis on õigus küsida, kust nende raha tuleb. Mis puudutab andmekaitset, siis ma ei ole kindel, et annetuste tegemine sinna alla läheb. Meil on ju ka tulumaksuvabastus annetuste puhul. Ma ei oska sellele küsimusele praegu vastata. Ma arvan, et kui me selle ettepanekuga konkreetselt tuleme, siis seda aspekti peaks kindlasti arvestama, et keegi ei taha, et isikuandmete kaitse saab riivatud. Võib-olla tõesti lahendus on see, et see pole mitte avalik info, vaid mõeldud ERJK-le, kes võib selle, kui on seal taga mõni äriühing või kes iganes, kellel on konkreetsed majandushuvid, avalikustada. Või on mingid muud lahendused. Aga kindlasti peab kõiki reegleid, mis on kokku lepitud, järgima.

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:55 Energeetika

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Sven Sester ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:55 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Kõigepealt palju õnne peaministriks saamise puhul! Minu küsimus on seotud koalitsioonileppega. Paljud on seda nentinud, et see on üldsõnaline, ja ma arvan, et see ei ole mitte ainult opositsiooni selline kiuslik ütlemine, vaid ka paljud poliitikavaatlejad ja eksperdid on seda nentinud. Aga üks teema, mis on üllatavalt täpselt paika pandud, on seotud energeetikaga ja peaasjalikult põlevkiviga. Te olete öelnud, et aastaks 2035 peaks põlevkivielekter lõppema ja aastaks 2040 põlevkivist õli tootmine. Siit ka minu küsimused. Ma arvan, et me lähimate päevade‑nädalate-kuude jooksul kindlasti hakkame sellest rohkem aru saama, mida te selle all silmas peate, ja võib-olla alles tegelikult seda sõnumit sisustama. Aga siit ka minu küsimused. Eestis on põlevkiviga seoses kolm olulist asja, mida paljudes riikides ei ole: meil on ressurss, meil on tehnoloogia ja meil on teadmised. Mida te selle punkti all juba täna silmas peate?

Arvestades Ida-Virumaa olukorda, arvestades seda, et meil on, pakun välja, miljardi eest vara, erinevaid tehnoloogiaid, masinaid jne, arvestades seda, et tänaseks on otsus eraldada uue õlitehase jaoks 200–300 miljonit, mida te ikkagi silmas peate? Miks me tahame tegutseda ennaktempos? Miks me tahame oma positsioone tegelikult halvendada?

Isamaa esindajana ma küll nendin seda, et me kindlasti tahaksime, et taastuvenergia tuleb – siin ei ole midagi rääkidagi, on ju –, aga see võiks toimuda seaduste raamides. Me võiks ka Euroopa Liidu seaduste raamides maksimaalselt seda võimekust ära kasutada ja võimaluste piires oma energiajulgeoleku ja majanduse arengu huvides põlevkiviga jätkata. Rõhutan veel kord, et see võiks toimuda kõikides nendes seadusandlikes raamides, nii, nagu praegu on võimalik teha. Tundub, et te tahate ennaktempos teatud samme astuda, ja hea oleks teada, kuidas te seda plaani sisustamas olete. Olge nii kena!

12:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, me kindlasti ennaktempos midagi ei tee. Kui me vaatame Euroopa Liidu teisi riike, siis teistel on palju ambitsioonikamad eesmärgid. Eesmärk võiks kindlasti olla veel ambitsioonikam, aga ei ole. On see, mis on kokku lepitud.

Miks see on oluline? Teistes riikides, kus fossiilseid kütuseid kasutatakse ja kaevandatakse, on samamoodi. Arvestades maailma olukorda, kliimaseisu ja ka erinevaid trende nii maailma tasandil kui ka Euroopa tasandil, on selge, et kogu maailm liigub sinnapoole, et fossiilsete kütuste kasutamisest järk‑järgult loobuda. Need tähtajad aga – aastaks 2035 põlevkivielektrist loobumine ei ole tegelikult väga ambitsioonikas plaan. Meil on elektrijaamad, mis toodavad elektrit turule ja turuhinna eest. Meil on põlevkivielektrijaamad, mis peavad konkureerima kõikide teistega. Ja me teame, et praegu on olukord, kus seda aega, millal põlevkivielekter on oma hinna poolest konkurentsivõimeline, on juba väga vähe. See on lihtsalt kallis, arvestades kõiki kulusid, mis selle tootmisega kaasnevad.

Nende tähtaegade kokkuleppimine on oluline Ida-Virumaale antava signaali mõttes. Me ei taha hirmutada, et see juhtub homme. Aga meil on tähtajad, need eesmärgid paigas ja me saame teha samme, et sinna meelitada teistsugust tööstust ja kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid õiglase ülemineku fondist, et aidata sellel piirkonnal toime tulla.

Vaatame näiteid Euroopa Liidust, kus on samasugused piirkonnad, kus on samasugused probleemid. Söekaevanduse piirkondi on mitmel poole Euroopas, näiteks Itaalias, Saksamaal ja Slovakkias. Nad maadlevad samade probleemidega. Sealgi on väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. Ja selleks, et need inimesed ei jääks tööta, tuleb sinna meelitada investeeringuid, tänu millele see tööstus saab asendatud. Aga seda kõike tuleb teha, pidadades silmas ka varustuskindlust. Kui me vaatame Eleringi aruandeid, siis varustuskindlus 2030. aastani on kindlasti tagatud. Aga me peame tegelema sellega, et uusi tootmisvõimsusi, mis oleksid rohelisemad, juurde tekitada. Et see kindlus oleks meil endal ka selgelt olemas, mitte ainult ühenduste kaudu.

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, täpsustav küsimus palun!

13:00 Sven Sester

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et põlevkivist energia tootmine suure tõenäosusega hääbub ühel hetkel ära. Mõned aastad tagasi me olime kui mitte ainuke, siis üks väheseid riike, kes oli energiasõltumatu ja võimeline energiat ka eksportima. Tänaseks päevaks me oleme erinevate sanktsioonide ja peaasjalikult CO2 hinna tõttu muutunud olukorras: me oleme tegelikult energiasõltuv riik.

Üldises mõttes ma olen täiesti teiega nõus. Aga ikkagi, kui vaadata teie koalitsioonilepingut, siis see tundub natuke vastukäiv olevat. Ühelt poolt te ütlete selgelt, et täiendavaid investeeringuid fossiilsetesse kütustesse te ei taha teha. Ja järgmises lauses ütlete, et tahate rajada Eestisse LNG terminali. See on veeldatud maagaas, mis on fossiilne kütus. Täiesti üksteisest lahku minevad sammud! Etteruttavalt ütlen ära, et minu arvates LNG terminali tegemine siia on mõistlik. See kannab täpselt sedasama sõnumit, et vaja on energiasõltumatust. See on ka julgeoleku küsimus. Äkki te kommenteerite, mida te tegelikult mõtlete? Ühelt poolt te nagu tahate teha LNG ehk fossiilse kütuse terminali, teiselt poolt ütlete, et fossiilsetesse kütustesse te ei taha investeerida.

Ja jätkuküsimus. Te ise olete rõhutanud mitu korda, et te tahate kindlasti ekspertidega rääkida enne erinevate otsuste tegemist. Kas te koalitsiooniläbirääkimiste ajal pidasite sellel teemal kellegagi nõu, kas või näiteks Eesti Energiaga, mis on riigi omandis ja kus on sellealane eksperditeadmine ja kus on ka maksumaksja raha investeeritud erinevatesse tehnoloogiatesse? See oleks kindlasti oluline. Kui palju te eksperditeadmist kasutasite?

Ja võib-olla ka kolmas küsimus. Teatavad investeerimisotsused on praeguseks tehtud. Kas te tahate midagi tagasi pöörata? Ma pean silmas näiteks täiendavat õlitehast ja võib-olla veel mingeid investeeringuid. Või te leiate, et need investeeringud võiksid olla, aga uusi investeeringuid ei tee? Sellised kolm küsimust: eksperdid, uued otsused ja kas selle LNG terminali teemaga saab edasi minna. Olge kena!

13:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, väga head küsimused! Esiteks, investeerimine fossiilsetesse kütustesse. Me oleme tõepoolest kokku leppinud, et maksumaksja raha rohkem fossiilsetesse kütustesse ei investeerita. Mis puudutab seda õlitehast, siis tõepoolest eelmine valitsus eraldas 125 miljonit, kui ma õigesti mäletan, selle õlitehase rajamiseks. See on raha, mis on selle jaoks juba läinud. Meie vaatame tulevikku ja tulevikku suunatult seda investeeringut enam ei tee.

Nüüd, LNG terminal on erasektori algatus. See punkt siin koalitsioonilepingus ei tähenda seda, et riik läheb seda terminali rajama, vaid seda, et erinevate energiaallikate paljusus on tegelikult üks Eesti Energia sõltumatuse alustalasid. Me oleme ju pikalt rääkinud sellest, et meil peaks turul olema eri tootjate pakkumised, et meil peaks olema erinevate energiaallikate pakkumised. Igal energiaallikal on omad plussid ja omad miinused. Kui tuult on, siis tuult saab kasutada, aga kui tuult ei ole, siis peaks olema mingid võimsused, mida saab selle asemel kasutada.

Kolmas küsimus puudutas eksperte. Jah, koalitsiooniläbirääkimiste käigus oli meil selline tööjaotus, et meil oli üks meeskond, kes tegeles läbirääkimistega, ja teine, suurem meeskond, kes suhtles erinevate ekspertidega ja töötas töörühmades välja neid ettepanekuid, millega laua taha tuldi. Ja nagu te ilmselt ise väga hästi teate, kui juba selline sõnum on välja länud, et koalitsioonikõnelustega tegeldakse, siis on sul postkast kohe täis erinevaid ideid ja mõtteid, mis koalitsioonilepingusse võiks minna. Ma olen enam kui veendunud, et see töörühm, majandusenergeetika töörühm võttis kõiki neile saadetud e-kirju, neid ettepanekuid arvesse, arutas need läbi ja tuli lõpuks nendega laua taha. Seda saab teha ka edaspidi, kui konkreetsete plaanidega juba edasi minna. Ma arvan, et ekspertide kaasamine on kindlasti oluline.

13:05 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:05 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mul on selles valdkonnas üks küsimus, mis peaministrile loomulikult teada on. Puudutab see eelnõu 156. Eelmise valitsuse ajal algatas Vabariigi Valitsus eelnõu, mis minu hinnangul on halb nii tarbijatele kui keskkonnale ja mille eesmärk peaks olema puidu masspõletamine Narva ebaefektiivsetes kateldes. Selleks raisatakse suur hulk looduslikku ressurssi ja suur osa energiast valatakse jõkke. See minu hinnangul täitsa arutu plaan on nüüd tükk aega seisnud riigiabi loa ootuses, ja riigiabi luba kahetsusväärselt Euroopa Komisjonist anti, kuna Euroopa Komisjon ei ole suutnud veel muuta oma taastuvenergiat puudutavaid printsiipe, mis puudutavad biosäästlikkuse kriteeriume jne.

Aga nüüd on, ma arvan, Eesti looduse ja rahva õnneks uus valitsus. Selle eelnõu kontekstis ma tahaksingi teada, missugune on valitsuse hoiak. Milline on peaministri hoiak, seda ma esmaspäeval kuulsin. Aga mis on valitsuse hoiak selle eelnõu suhtes? Kas see võetakse menetlusest tagasi, võetakse vastu või ei ole selles osas veel kokkulepet sündinud? 

13:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest oli väga pingeline arutelu sellel teemal. Ka mina ei pea puidu põletamist nendes kateldes õigeks. See ei ole hea Eesti metsa seisukohalt, Eesti looduse seisukohalt ja see põhimõtteliselt ei ole õige, ei kanna seda eesmärki, mida taastuvate energiaallikate kasutamine peaks kandma.

Nüüd see konkreetne küsimus, konkreetne eelnõu. Jah, selleks on taotletud Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Kui kogu asja eesmärk on hoopis see, et Narva soojus ei oleks liiga kallis, siis minu arvates me peame leidma selleks muid lahendusi. Ja sai väga selgelt koalitsiooniläbirääkimiste laua taga välja toodud, et katsume leida muid lahendusi, sest et lihtsalt puidu põletamine nendes kateldes ei ole pikas perspektiivis mõistlik.

Vaatame, mis on see probleem, üritame sellele probleemile leida lahenduse, mitte ilmtingimata minnes seda kõige lihtsamat teed, makstes toetust selle pealt, et seda puitu põlevkivikateldes põletada saaks. Nii et otsime lahendust, mis oleks puhtam ja loodussõbralikum. 

13:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:08 Julgeolek

13:08 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Mart Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:08 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Lubage, ma teen kõigepealt ühe väga ebakonventsionaalse märkuse. Mulle väga meeldib teie jakk. Sellel on hästi toredad mustad nööbid ja need meenutavad minu koera ilusaid musti silmi.

Küsimus on mõnes mõttes jätk Sven Sesteri tõstatatud teemadele, aga teisest aspektist, nimelt eelkõige sotsiaalsest aspektist. Koalitsioonilepingus ja ka intervjuudes olete rõhutanud, mõlemad osapooled, et teie jaoks on rohepööre üks väga oluline prioriteet, võib-olla isegi kõige olulisem prioriteet. Me kõik teame, et selle rohepöörde läbiviimine ei ole nii lihtne. Me oleme täna rääkinud siin eelkõige Ida‑Virumaast, põlevkivitööstusest, keemiatööstusest ja põlevkiviõli tootmisest. Selle kõige koomaletõmbamine ja äralõpetamine toob kaasa väga selged sotsiaalsed tagajärjed. Need sotsiaalsed tagajärjed võivad rumala poliitika puhul kumuleeruda väga selgeks ja tõsiseks sotsiaalseks rahutuseks, algul rahulolematuseks, aga võib-olla sealt edasi ka rahutuseks. Arvestades seda, et Narvast üle jõe vaadates on selgelt näha, kuidas teisel pool jõge põlevkivitööstuse töö jätkub, töökohad säilivad, sadamad töötavad jne, võib see tekitada väga suurt pinget. Aga küsimus ei ole ainult Ida-Virumaas. Rohepööre puudutab meil ka metsi, puidukeemiat, puidutööstust, millest on servapidi juttu olnud. Kesk‑ ja Lõuna-Eestis umbes 12% inimestest sõltuvad kõigest sellest, mis on puidutööstusega seotud. See on suurusjärgus 70 000 inimest. See tähendab väga tõsist regionaalpoliitilist probleemi, kui rohepööre nende inimeste heaolu, töökohti ja maal elamise võimalust piirama hakkab. Kas teie valitsus on juba maha märkinud rajajooned, kuidas nende sotsiaalsete probleemidega hakkama saada?

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt aitäh komplimendi eest! Olete ilmselt sügavalt ja pikalt oma koerale silma vaadanud. See on väga armas. Aga nüüd selle küsimuse juurde. Jah, loomulikult toob rohepööre endaga kaasa muutused. See ongi ju asja mõte. Sotsiaal-majanduslikud probleemid on absoluutselt fookuses, et inimesed ei kannataks ja inimestel oleks tööd. Selle jaoks on ette nähtud õiglase ülemineku fond Euroopa Liidus. Kui mina olin Euroopa Parlamendi liige, siis õiglase ülemineku fond oli ette nähtud ainult söekaevanduspiirkondade jaoks. Ma võitlesin seal selle eest, et ka põlevkivi läheks sinna sisse, sest tegelikult see, mille jaoks üleminekut taotletakse, on fossiilsed kütused, ja põlevkivi on üks fossiilsetest kütustest. Jah, tõepoolest, see on ainult Eesti probleem. Suures pildis tundub see justkui väike, aga Eestile on see igal juhul suur teema.

Kogu selle asja mõte on see, et me vaatame tulevikku ja püüame leida sinna teistsugust sotsiaal-majanduslikku mudelit, teistsugust tööstust, ja me teeme aktiivselt pingutusi selle nimel, et sinna see tööstus tekiks. Aga selle eeldus on see, et me mööname, et meil on seal sotsiaal-majanduslik probleem, ja me teeme samme. Vaadates seda, mida mujal maailmas on tehtud, saab võtta eeskuju, et sellised investeeringud oleksid seal teretulnud.

Mis puudutab puidutööstust, siis ma olen teiega nõus, et puidu töötlemine ja puidutööstus on Eestis väga oluline sektor. Aga küsimus ongi selles, näiteks selle eelmise küsimusega seoses, kas me ajame puitu lihtsalt ahju või me seda puitu väärindame. Metsad on meil ju ühed. Kui puu võetakse maha, mida sellest puust siis ikkagi tehakse? Meie soov on see, et me meelitame sinna targemaid töökohti ja suuname majandust, et sellest puidust võetaks suurem lisandväärtus välja ja tehtaks sellest targemaid tooteid kui ainult puhtalt palgi väljaviimine või puidu põletamine.

13:13 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

13:13 Mart Helme

Jah, ma muidugi möönan, et meil on selles mõttes puutepunkt, et me mõlemad muretseme selle pärast, mis saab. Aga ma kardan, et ega neid inimesi, kes praegu nendest sektoritest väga väärikat palka saavad ja tunnevad oma vajalikkust ja väärikust ka kodanikena, need niisugused suhteliselt udused perspektiivid väga ei lohuta. Me peame arvestama ka seda, et mõlemad, nii põlevkivisektor koos kõige sellega kaasnevaga kui ka puidutööstus, metsatööstus, on meie põhilised ekspordisektorid. Kui ainuüksi õlitehas on meile toonud, kui ma õigesti tean (Martin võib-olla parandab mind oma sõnavõtus), paarisaja miljoni eest maksulaekumisi, siis millega see kõik tasandada? Minu küsimus on ikkagi see, missugune on siis alternatiiv eriti maapiirkondades elavatele inimestele, kui need sektorid kokku tõmmatakse. Kas tõesti on alternatiiviks ainult välismaale minek?

13:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen jällegi teiega nõus selles, et inimesed tahavad tunda ennast väärtuslikuna ja väärtuslikuna tunnevad nad ennast siis, kui nad on ühiskonnas vajalikud. Väga palju väljendub see selles, kas inimestel on tööd. Seetõttu tulebki teha pingutusi, et töökohad inimestel olemas oleks. Mida saab selleks teha? Jällegi, vaadata ka maailmapraktikat, mida on tehtud selleks, et muuta n‑ö majandusmudeleid. Riigid on teinud selleks suuri pingutusi. Ma toon lihtsalt sellise näite. Singapur alustas sellest, et ta kõigepealt tekitas koolituskeskused, kus ettevõte sai vastava oskusega töötajaid koolitada, ja kui selle käigus tekkis ettevõttel juba usalduslik suhtumine nendesse inimestesse, et neil inimestel on need oskused olemas, ja samamoodi inimesed õppisid ära vajalikud oskused, siis tuli ka see investeering. Neid näiteid on teisi veel.

Aga mis puudutab Eesti Energia õlitehast, siis seda pilti peaks ju vaatama kogumis. Ühelt poolt see raha, maksumaksja raha, mis makstakse riigieelarvest Eesti Energiasse, ja teiselt poolt see raha, mis võetakse välja. Ei saa ju öelda, et need numbrid poleks suured ja see oleks ainult väga kasumlik ettevõtmine. Kui numbreid vaadata, siis see ju lõpuni nii ei ole. Selle puidu kohta ma ütleksin, et Soomel on näiteks ettevõtlusstrateegia, et nad ekspordivad puid ja päid ehk ajusid või tarku inimesi või teadmisi ning puidutööstuse ja puidukeemia erinevaid tooteid. Nad tegelevad sellega aktiivselt. Mina arvan, et tuleks sisustada ka ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaministri töö nii, et ta aktiivselt tegeleks sellega, et meie ettevõtetele lisavõimalusi hankida ja investeeringuid siia meelitada. Nagu ma ütlesin alguses, et inimestel oleks tööd ja selle töö eest makstaks head palka.

13:17 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

13:17 Martin Helme

Aitäh! Ma juhin kõigepealt tähelepanu sellele, et praktiliselt kõik see, millest sa räägid, on maksutulu asendamine riigieelarvelise kuluga. Praktiliselt kõik. Me likvideerime erasektorist tootliku, maksulaekumist tekitava tegevuse ja pakume asemele mingit riiklikku koolitust. Siin on teil isegi tore punkt: "Rakendame motivatsioonipaketi, et kohalikud omavalitsused jõuaksid süsinikuneutraalsuseni aastaks 2030." Sisuliselt motiveeritakse kohalike omavalitsuste juhte keskrahaga, selleks et nad kohapeal likvideeriksid tootmist. See on päris õudne, mida te plaanite, ja selleks puudub igasugune vajadus. Eesti on enamikust Euroopa riikidest oma kliimaeesmärkidega ees. Me oleme üks väheseid riike, kes üldse neid kliimaeesmärke täidab.

Küsimus oli julgeolekust. Energiajulgeolek on kogu julgeoleku üks olulisemaid komponente. Kui meil ei ole energiajulgeolekut, siis millega me tegeleme? Meil oli eelmise aasta suvel olukord, kus nii põhjapoolne, Soome-suunaline kaabel kui ka Läti-suunaline kaabel läksid rivist välja, ja ainus põhjus, miks Eesti ei jäänud kaheks päevaks pimedusse, oli see, et mina olin andnud ministrina käskkirja, et Eesti Energia peab reservvõimsust hoidma, hoides sellega Eestis energiasõltumatust ja tuhandet töökohta. Me räägime õlitootmise kinnipanemisest. Õlitootmine ongi ju üleminek, see vähendab CO2 heidet, säilitab töökohad, tõstab tootlikkust. Mul on ikkagi küsimus, et mis on teie plaan, kui on plaanis üle minna taastuvenergiale ja me teame, et see üleminek võtab pikalt-pikalt aega, sest planeeringud ise võtavad aastaid ja aastaid. Kuidas on tagatud Eesti energiajulgeolek?

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, vastupidi, eesmärk on just erasektorit meelitada investeerima ja tekitada võimalusi, et sellega ei peaks riik tegelema. Te viitate Eesti Energiale kui erasektori ettevõttele. Teie endise rahandusministrina teate ju väga hästi, et Eesti Energia kuulub sajaprotsendiliselt Eesti riigile ega ole kuidagi võrreldav teiste erasektori ettevõtetega. Temal on alati võimalus minna ja küsida raha riigi n‑ö põhjatust rahakotist, mida erasektori ettevõtetel ei ole. Seda esiteks.

Teiseks, energiajulgeolek on loomulikult tähtis. Vaadake Eleringi varustuskindluse aruannet. See aruanne ütleb, et energiajulgeolek on Eestis tagatud vähemalt 2030. aastani. 2030. aastani on aega, aga selleks peab tegema investeeringuid. Kui on lihtsalt olukord, kus makstakse olemasolevale peale, siis ei teki ju mingit turukonkurentsi, ei teki ju erasektoril mingit võimalust selles valdkonnas kaasa lüüa. Kas see reservvõimsus, mis on olemas, ei ole mitte gaasi peal? Aga ma lihtsalt mälu järgi ütlen, ma ei ole selles praegu täielikult kindel. Reservvõimsused loomulikult peavad olema, juhuks kui üks või teine asi rivist välja läheb. Eestis peab olema elekter olemas. Aga selleks on ka muid võimalusi, mis on odavamad kui põlevkivi, arvestades CO2 hinda ja kõike, mis sellega seondub.

13:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:21 Olukord seoses kroonviiruse pandeemiaga

13:21 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Helmen Kütt ja talle vastab tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

13:21 Helmen Kütt

Edu teile uues valitsuses! Teil on ka uus ametinimetus – tervise- ja tööminister –, kuid tervishoidu ja kroonviirust puudutavas olete te tegelikult juba nn vana tegija. Sellepärast ei ole ka aega vaja, et ennast kurssi viia. Uue kroonviiruse, just selle uue tüve leviku hirmus on osa riike asunud riigipiiril [piiranguid] karmistama. Sulgemise kavast on teatanud mitmed riigid, nagu Soome ja Prantsusmaa, aga ka Norra. Ajakirjanduse kaudu on teada, et mõned uue tüvega juhtumid on Eestis tuvastatud, ka Soomes avastati selle aasta alguses vähemalt ühel Eestist saabunul uus kroonviiruse tüvi. Ma tean, et teil on homme arutelu ka teadusnõukojaga. Millised on plaanid? Mida Eesti plaanib teha? Kui palju on Eestis siiski tuvastatud selle uue tüvega viirust? Olen lugenud professor Meritsa öeldut, et see viirus ei ole otseselt surmavam, aga ta levib palju kiiremini ja sellest tulenevalt on palju-palju rohkem ohvreid. Näitena on siin toodud Ühendkuningriik. Milline on olukord Eestis seoses selle uue tüve levikuga? Millised on plaanid või millega te lähete homme valitsusse seda teemat arutama?

13:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Tänan muidugi ka heade soovide eest! Koroonaviiruse levik Eestis on, jah, jätkuvalt muret tekitavalt kõrge. Kindlasti mina ei arva, et mulle peaks andma sada kriitikavaba päeva, seda ma ei taotle. Tuleb teha tööd edasi vähemalt samas tempos kui seni. Mis puudutab uut tüve, siis seda on tõesti üksikutel kordadel Eestis täheldatud. Tõsi on see, et nii nagu valdav osa riike ei ole ka Eesti ju kõiki proove sekveneerinud ehk vaadanud täpselt, millisest tüvest need pärinevad. See on päris kallis protseduur. Ühe sellise proovi puhul me räägime suurusjärgus 1000 eurost, ehk seda saabki teha vaid pisteliselt, valikuliselt. Me oleme langetanud otsuse, et me teeme neid Suurbritanniast tulevate inimeste puhul. Siis tehakse täisanalüüs, et saada pilt nendest inimestest, kes annavad positiivse testi saabununa Suurbritanniast. Lennujaamades tegelikult testimise võimaluse oleme loonud ju kuid tagasi, just nimelt selleks, et võimalikult kiiresti tuvastada viirusekandjad, suunata nad eneseisolatsiooni, nende lähikontaktseid informeerida ja samuti eneseisolatsiooni suunata ning vajaduse korral ka inimestele ravi pakkuda. Praegu, kui me räägime erimeetmetest, siis eeskätt jätkame just nimelt intensiivset testimist lennujaamades, jätkame seda ka sadamates. Laevade puhul käivad ju läbirääkimised Soomega, kuidas täpselt Tallinna–Helsingi liinil liikumist reguleerida ja nakkusohutust tagada. Kindlasti on testimine ja võimalikult varajane tuvastamine siin üks võtmekohti.

Te küsite selle viiruse uue tüve leviku kohta. Tõsi on see, et neid tüvesid on oluliselt rohkem. Eestis on ju tuvastatud mitmeid erinevaid, ka konkreetne Suurbritannia tüvi algselt tuvastati juba septembrikuus. Lihtsalt see, ütleme, analüüs sai valmis mõnevõrra hiljem, see tulebki teatud viitajaga. Tegelikkuses ringleb see Mandri-Euroopas sajaprotsendilise kindlusega juba mitu kuud. Selles vaates on loomulik, et see on ka Eestisse jõudnud. Ma arvan, et pigem on kõige olulisem, et kõik Eesti elanikud jätkuvalt täidaksid maksimaalselt viiruse leviku tõkestamise meetmeid: 2 + 2 põhimõte, haigena kodus olemine, välismaalt tulles igal juhul testimine, üleüldse võimaluse korral mittereisimine, pigem tööl ja kodus käimine, kergemad toimingud, on see poes või jalutamas käik, loomulikult sinna juurde. Ka kaugtöö maksimaalne kasutamine igal võimalusel, videokoosolekud ja muud sellised lahendused, mis kõik aitavad vähendada kontakte ja seeläbi viirusesse nakatumise ohtu maandada. Aga homme tõesti valitsus arutab tervikuna kõiki teadusnõukoja ettepanekuid, mis puudutavad huvitegevusi, avalikke üritusi, toitlustusasutusi ja kogu kehtivat meetmete paketti. On ka arusaadav, et uus valitsus peab saama võimaluse vaadata, mis Eesti riigis kehtib, eile me andsime sellest ülevaate, ja mis on teadusnõukoja ettepanekud järgmisteks nädalateks.

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus, palun!

13:26 Helmen Kütt

Suur aitäh teile, austatud minister, vastuse eest! Vaktsiinidest ja vaktsineerimisest on väga palju räägitud ja kirjutatud. Ma ei hakka seda üle küsima, sest Eesti on nii nagu paljud teised Euroopa Liidu riigid praegu ootel, et probleemid tarnega laheneksid ja me piisava koguse vaktsiini saaksime. Avalikul sotsiaalkomisjoni istungil toodi ühe grupina loetellu lisaks omastehooldajad, eriti nende inimeste hooldajad, kes on kodus ja keda kas voodihaiguse või millegi muu tõttu, kuna see vaktsineerimine nõuab eritingimusi, on keeruline vaktsineerida. Omastehooldaja on võib-olla ainuke selle inimese side kogu maailmaga ja tal on ka potentsiaalne oht viia viirus sellele kodus olevale inimesele. Ma ei eelda, et te praegu seda teate, kas see teema, omastehooldajad, on läinud sinna loetellu. Tõepoolest, nn eesliinitöötajad (kuigi see termin mulle ei meeldi, see meenutab sõjaaega) on ka näiteks kaupluste müüjad, keda kõiki oleks vaja ja soovi korral võimalik vaktsineerida. Kuid omastehoolduse teema on päris terav, kuna seal on väga palju neid inimesi, kes on eakad.

13:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see arutelu on olnud. Alustame sellest, et meil ei ole täit kindlust, et vaktsineerimine muudaks inimese nakkusohutuks. See on esimene asi, mida peab arvestama, et omastehooldaja vaktsineerimine tagab talle tõenäoliselt küll tugevama tervise, väiksema riski haigestuda, aga ei väldi seda, et ta võib tuua kogemata nakkuse ikkagi sellele inimesele, keda ta hooldab. See kehtib sotsiaaltöötajate puhul, tervishoiutöötajate puhul, kõigi puhul. Loomulikult ongi oluline, et me ühest küljest vaktsineerime (teile ei meeldinud see termin, aga ma siiski seda kasutan) eesliinitöötajaid sotsiaalvaldkonnas, tervishoiuvaldkonnas ja mujal. Samamoodi, ma ütleks tõesti, vabatahtlikke. Omastehooldajaid on teatavasti väga erineva n‑ö kategooriaga, võib öelda: kes teevad seda tööd olude sunnil, panustavad oma lähedaste heaolusse, kelle puhul võib öelda, et see on elukutse, nagu koduteenuse osutajad, ja kelle puhul on see midagi vahepealset. Ka nende vaktsineerimine on kindlasti mõistlik ja põhjendatud, aga seda saab teha siis, kui vaktsineerimismahud on mõnevõrra tõusnud. Siis on võimalik perearstidel enda nimistus teatud erisusi teha, vaadates, kellel on kas konkreetne diagnoos, mille puhul tal on täiendav haigestumisoht, või kellel on selline elukutse, selline töökoht või kaasuvad haigused, muud varem ilmnenud tervisemured, ja selle alusel neid inimesi kutsuma hakata. Aga praegu tõesti veel ei ole selle sihtrühmani jõutud, kindlasti sinna tuleb jõuda.

Te ütlesite ka õigesti, et laiemalt tegelikult ongi lahendus ikkagi peaaegu kogu Eesti elanikkonnale vaktsineerimise võimaluse pakkumine. See n‑ö eesliinitöö on niivõrd suhteline mõiste. Ka mul on postkastis pöördumisi, ma arvan, vähemalt kümnest eluvaldkonnast, kes ennast ise eesliinina tunnetavad: meedia, teadlased, kaubandus, toitlustusasutused, rääkimata tervishoiust, sotsiaalsüsteemist, haridusvaldkonnast, päästjatest, politseinikest, ka vanglateenistusest. Ehk tegelikkuses me jõuamegi paratamatult selle lahenduseni, mille suunas me ju liigume, et alates maikuust oleks võimalik kõigil Eesti elanikel ennast soovi korral vaktsineerida ning oma ja lähedaste tervist sellega kaitsta. Aga seni liigume vaktsineerimiskava järgi edasi, ootame uudiseid AstraZeneca vaktsiini kohta ning järk-järgult igas kuus igal juhul laiendame vaktsineeritavate ringi ja suurendame vaktsineeritavate arvu. Seni, kuni meil pole üle poole Eesti elanikkonnast vaktsineeritud või valdav osa vähemasti riskirühmadest vaktsineeritud, tuleb igal juhul täie tõsidusega täita kõiki neid piiranguid ja meetmeid. See on kõige kindlam viis aidata nii võimalike uute tüvede laialdast levikut ära hoida kui ka toetada omastehooldajaid ja nende hooldatavaid inimesi, et nende tervist ja elu kaitsta. Loomulikult, kui vähegi võimalik, siis hooldatavate enda vaktsineerimine on kõige kindlam viis nende tervise hoidmiseks, mida alati tehakse, kui meditsiiniline näidustus seda lubab.

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

13:31 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud tervise‑ ja tööminister! Loetlesite siin meetmeid viiruse leviku takistamiseks ja nimetasite ka testimist. Minul tekkis aastavahetuspühade ajal perekondlikult selline olukord, kus perekonnaliige oli sunnitud erakorralise meditsiini osakonda pöörduma. Me teadsime, et ta on koroonanegatiivne. Sinna osakonda sisenedes võeti talt koroonaproov, mis algul oligi negatiivne. Ootamatult muutus see proov positiivseks. Ta nõudis uut proovi, siis võeti uus proov ja kui vastus tuli järgmisel päeval, oli see alguses positiivne ja kahe tunni pärast muutus negatiivseks. Kõige kurvem on selle asja juures muidugi see, et kuigi terviserike oli selline, mille puhul oli vajalik kiire meditsiiniline sekkumine, siis terve see aeg, kui see segadus nende testide vastustega oli, ei tegeletud tema selle probleemiga. Inimene taheti tegelikult viia koroonaosakonda, kus ta olekski ainult koroonahaige olnud, oleks üksi olnud ja oleks jäänud ravimata. Minul on kaks küsimust. Kuidas on sellises olukorras tagatud inimestele meditsiini kättesaadavus? Mind on mitmel juhul teavitatud sellest, kuidas inimesed ei saagi ravi, sest keskendutakse koroonale. See on esimene küsimus. Teine küsimus on selle näite põhjal, kuidas test muutus negatiivsest positiivseks, pärast positiivsest negatiivseks ja seda nimetati laboris tekkinud segaduseks. Kuidas on üldse võimalik mingeid otsuseid vastu võtta, kui meil ei ole teada täpset nakatunute arvu? Me ei saa seda nakatunute arvu usaldada.

13:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Alustame siis esimesest poolest. Loomulikult, koroonaviiruse positiivne või negatiivne proov ei tohi olla takistuseks raviteenuse saamisel. Erakorralise meditsiini osakondades ja tihtipeale ka plaanilise ravi puhul neid teste tehakse lihtsalt selleks, et teada, milliseid meetmeid tuleb tarvitusele võtta inimestele raviteenust pakkudes ehk kas tuleb ravida n‑ö tavapäraste kaitsevahenditega või mõnevõrra kõrgendatud kaitsega, just nimelt selleks, et hoida tervishoiutöötajate tervist ja vältida haiglas viiruse levikut. Sellest sõltub tihtipeale ka see osakond, kuhu inimene paigutatakse. Aga loomulikult, raviteenused ongi komplekssed ehk COVID‑19 osakonnas inimesed võivad vajada väga palju operatsioone, tegevusi, tuge, vajaduse korral inimesed liiguvad ka osakondade vahel, kui see on selles olukorras põhjendatud. Nii et selles vaates testi tegemine ei ole mitte ravi otsustamiseks, vaid pigem selleks, et [oleks teada], et kui inimene kriitiliselt vältimatut ravi vajab, siis milliseid meetmeid tuleb võtta. Tavapärase plaanilise vastuvõtu puhul võib positiivne proov olla loomulikult põhjuseks, miks lükata ravi edasi, kui tegemist pole aegkriitilise olukorraga.

Teadmata praegu kõiki neid detaile, mida, ma saan aru, me ei saa siin avada, see poleks ka korrektne selle inimese suhtes, on loomulikult keeruline öelda, miks täpselt tema puhul raviteenuse saamine viibis. Kõige õigem on pöörduda kindlasti konkreetse terviseasutuse poole, kui see olukord oli tõepoolest niivõrd, ütleme, ebamugavalt või ebaõnnestunult lahendatud inimese vaates, ning paluda selgitust ja põhjendust, miks täpselt sellised valikud langetati.

Mis puudutab viirusetestide positiivset või negatiivset näitu, siis on tõsi, et on teatud juhte, kui viirusosakeste arv on niivõrd väike, see RNA osa, või ei ole veendumust, kas see analüüs õnnestus. Siis võib inimene saada sellise n‑ö vahepealse, piiripealse tulemuse või kuidas keegi seda nimetada tahab, mille puhul reeglina võetakse kordusproov, tehakse uus analüüs, et veenduda, milline see tulemus siis õigupoolest on. Seda, et kellelgi oleks mitu korda proov muutunud, ei ole ma ausalt öeldes kuulnud. Küll aga on tõesti esimese prooviga neid olukordi olnud, kus näiteks kordusproov osutub negatiivseks või, vastupidi, positiivseks võrreldes esialgsega. Teatud juhtudel võib olla ka inimlikke eksimusi, et mingite andmete sisestamisel on [tehtud] mingeid vigu. Neid võib laboritöös ette tulla, kuna paratamatult tervishoiu valdkonnas töötavad inimesed ja eksimine on inimlik. Aga põhiosas, julgen siiski kinnitada, meie laborid on professionaalsed, inimesed, kes seal töötavad, on professionaalsed, seadmed on kõrgtasemel. Meil on üsna hea ülevaade sellest, kui palju on tegelikult viirusesse nakatunuid ja kui palju on nendest haiglaravi vajavaid. Need numbrid lähevad ilusti korrelatsioonis ehk viiruse leviku tõusu puhul me oleme näinud suhteliselt kiiresti ka haiglaravivajaduse kasvu ning surmade arvu tõusu mõnevõrra hiljem ja vastupidi. See näitab, et testimine üldjuhul siiski toimib. Täit nakatunute arvu ei tea muidugi ükski riik. Selleks me teeme seireuuringuid, et just nimelt n‑ö juhuvalimi põhjal hinnata, kui suur on terviklevimus elanikkonna hulgas.

13:36 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:36 Välispoliitiline olukord

13:36 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Mihhail Lotman ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:36 Mihhail Lotman

Aitäh, härra Riigikogu juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt ma soovin edu selles raskes ja vastutusrikkas töös. Minu küsimus on seotud välispoliitika järjepidevuse ja stiiliga. Koalitsioonilepingus olid välispoliitilised küsimused jäänud kuskile tahapoole ja piirduti ainult üldsõnaliste formuleeringutega. Samas, Eesti-suguse riigi jaoks, lähtuvalt meie geopoliitilisest olukorrast ja muudest faktoritest, on välispoliitika eksistentsiaalne küsimus. Siin on oluline mitte üksnes järjepidevus – mul ei ole mingit kahtlust, et see jääb –, vaid ka teatud järjepidevus poliitilises stiilis. Kahe aasta jooksul on Eesti välispoliitika olnud väga julge ja dünaamiline. Paljudes küsimustes oleme olnud rahvusvahelise dialoogi eestvedajad, näiteks inimõiguste küsimuses Valgevene valimistel. Ma tuletan meelde, et kõigepealt avaldas Riigikogu väliskomisjon arvamust, et Lukašenka valimine ei ole legitiimne, ja siis läks see üle maailma. Me oleme sellises jõuväljas, transatlantiline suhe ja Euroopa Liit, me tihtipeale peame valima, kumba suunda me läheme. Praegusel ajal, kui härra Borrell teeb väga kummalisi ja mitte kõige paremini läbimõeldud žeste ja visiite Venemaale, samas kui Antony Blinken on väga kompetentne Vene ja ka Eesti asjades, ta on meie suur sõber, on väga oluline ...

13:38 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

13:38 Mihhail Lotman

... et oleks dünaamiline välispoliitika. Ma loodan, et küsimus oli arusaadav.

13:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Välispoliitika on kindlasti väga oluline. Selles olen ma teiega täiesti ühel meelel, et väikesele riigile on suhted teiste riikidega kõige tähtsamad. Eesti välispoliitika põhimõte on olnud see, et mitte kunagi enam üksi, mis tähendab seda, et meil on palju sõpru ja liitlasi väljaspool Eestit.

Kui te küsite seda, kas meie valitsus jätkab seda poliitika tegemise stiili, mis eelmisel valitsusel oli välispoliitikas, siis ei, seda stiili me kindlasti ei plaani jätkata. Mõelge selle peale, et solvati naaberriigi peaministrit, öeldi, et NATO‑le oleks vaja plaani B, "saadeti" osa inimesi Rootsi jne. See ei ole see poliitika tegemise stiil, millega meie kavatseme jätkata. Küll aga kavatseme me kindlasti ehitada uuesti suhteid liitlastega. Me kavatseme olla eestvedajad Euroopa Liidu tasandil, kui me räägime erinevatest algatustest, mis seal on ja milles Eesti saaks olla eestvedaja. Aga Euroopa Liit ei ole võib-olla välispoliitika, Euroopa Liidu osa oleme meie samamoodi. Küsimus on ikkagi selles, kuidas me käitume ÜRO Julgeolekunõukogus, kuidas me käitume NATO‑s ja teistes organisatsioonides. Nii et seda joont on hoitud. Minu meelest, mis võib-olla meie valitsusel saab olema teistmoodi kui eelmisel valitsusel, on see, et ma loodan, et meie valitsus ei kasuta välispoliitikat sisepoliitika käepikendusena, vaid me töötame selle nimel, et välispoliitilistes otsustes oleks erakondadeülene konsensus, nagu see oli tegelikult varasemate valitsuste ajal, et väljapoole me tegutseme nagu üks mees.

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Mihhail Lotmanil on protseduuriline küsimus.

13:41 Mihhail Lotman

Minu meelest viib Eestis välispoliitikat läbi Välisministeerium, seda ei tehta mingisuguste eravestlustega. Välisministeeriumist ei ole [tulnud] ühtegi solvavat avaldust ühegi meie liitlase kohta. See ei olnud küsimus, see oli protest.

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Jah, täiesti arusaadav, aga nüüd palun täpsustav küsimus, Mihhail Lotman.

13:41 Mihhail Lotman

Aitäh! Täpsustav küsimus jätkab seda põhiküsimust. Kui moodustati uus valitsus, siis olid ühiskonnal, ajakirjandusel ja ka poliitikutel kindlad ootused teatud persoonide kohta. Oli peaaegu endastmõistetav, et välisministri koha saab Marko Mihkelson. Koalitsioonis ei ole ühtegi inimest, kes oleks nendes valdkondades rohkem kompetentne kui Marko Mihkelson. Te vastasite eelmistele küsimustele umbes selles stiilis, et teie olite ju ka Keskerakonnaga koalitsioonis. Olime jah, ja Keskerakonna ministrid tegid väga tublit tööd eelmises valitsuses, kaasa arvatud need ministrid, kes istuvad praegu teie kõrval. Kuid eelmises koalitsioonis oli väga selge arusaam, et erakond, kellel on koostööleping Jedinaja Rossijaga, ei saa juhtida Välisministeeriumi. Ma saan aru, et Keskerakonna poliitikute hulgast ei leidnud te sobivat kandidaati välisministriks ja asendasite nad väga tubli diplomaadiga. Aga mul on teatud mure selle pärast, et Eesti välispoliitikat hakkab juhtima ametnik, samas kui seal peaks olema väga tugev poliitiline nägu.

13:43 Peaminister Kaja Kallas

Kõigepealt selle protesti kohta. Välispoliitikat esindab väljaspool ikkagi terve valitsus ja valitsuse sõnadel on kaal, kõikide valitsusliikmete sõnadel on kaal, mis paratamatult ka väljapoole kõlab. Mis puudutab teie ütlust, et välispoliitikat ei tohi teha selle erakonna esindaja, kellel on leping Ühtse Venemaaga, siis olukord läheb ju palju paremaks. Teie valitsuses oli Ühtse Venemaaga leping peaministri[partei]l, peaminister on valitsuse juht. Meie valitsuses on Ühtse Venemaaga leping Keskerakonnal, kes täidab teisi positsioone. Peamine välispoliitika juht valitsuses on ju peaminister, samuti teeb välispoliitikat või esindab Eestit väljaspool president. Ma usun ka, et uus välisminister, arvestades tema kogemust, saab igati hästi hakkama.

Nüüd küsimus Marko Mihkelsoni kohta. Jah, ma olen teiega absoluutselt ühel nõul, et Marko Mihkelson on väga tugev välispoliitika ekspert ja asjatundja. Seetõttu, kuna välisministriportfell läks Keskerakonna kätte, jääb Marko Mihkelson Riigikokku seda väliskomisjoni juhina tasakaalustama. Ma arvan, et tema ekspertiis on seal väga oluline ja hinnatud ning annab kogu sellele pildile palju juurde. Nagu ma ütlen, välispoliitiline eesmärk peaks olema ühtne tervel valitsusel, aga loodetavasti ka tervel Riigikogul.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellel teemal rohkem küsimusi ei ole, lõpetan selle käsitlemise.


10. 13:45 Kriisist väljumise aeg ja prognoosid

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Raimond Kaljulaid ja vastab tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

13:45 Raimond Kaljulaid

Ma juhin tähelepanu sellele (see on eelnevalt olnud diskussiooni kohta), et tõepoolest, välissuhtlemisseaduse kohaselt vastutab välissuhtluse eest Vabariigi Valitsuses eelkõige peaminister. Mu küsimus on tõesti Tanel Kiigele ja puudutab tema teadmist, tänast parimat teadmist, mis tal kindlasti valdkonnaministrina on, millal on oodata seda, et me selle tervisekriisi suudame ületada ja Eesti majanduse taaskäivitada. Ma usun, et see on kindlasti suurim ootus, mis on Eesti inimestel nii valitsusele kui ka riigile tervikuna. Ma küsin seda, mõeldes praegusel hetkel eelkõige nendele inimestele, kes tegutsevad kultuuri ja kultuurikorralduse valdkonnas ja kes kehtivate piirangute tõttu ei saa oma põhitegevusega kas üldse tegeleda või see on erakordselt raskendatud. Ma pean siin silmas muusikuid, ürituste korraldajaid, kontserdikorraldajaid, aga ka kontsertide toimumispaikade omanikke ja töötajaid. Ma saan sellest väga hästi aru, kindlasti on prognoose erakordselt keeruline teha, aga olen kindel, et valdkonnaministril on ilmselt ametkondadelt enim infot. Mis on Tanel Kiige tunnetus praegusi trende, praegusi kavasid arvestades, millal selles valdkonnas tegutsevatel inimestel, kes oma põhitööd teha ei saa ja kes seetõttu on ilma jäänud oma sissetulekutest, avaneb taas võimalus enam-vähem piirangutevabalt oma tegevusega jätkata?

13:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Eks küsimuses oli ju pool vastust ka ära öeldud, et neid lubadusi on kuupäevaliselt praegu väga keeruline anda. On riike, mis juba ametlikult räägivad mitte enam teisest lainest, vaid ka kolmandast lainest ehk vahepeal piirangutega saavutatud olukorra paranemisele on järgnenud kiire [nakatumise] tõus, mis omakorda tekitab vajaduse piirangutega kolmandale ringile minna. See on miski, mida me Eestis soovime kindlasti vältida, et ei tekiks olukorda, kus me lähme leevendamisega liiga kiiresti edasi ja leiame ennast peagi olukorrast, kus tuleb hakata juba tehtud otsuseid tagasi pöörama, taas sulgema, taas kitsendama, tekitades seega kindlasti veel rohkem segadust meelelahutussektoris, on need kontserdikorraldajad või muud ettevõtjad ja inimesed, kes peavad oma tegevust ju pikalt ette planeerima ega saa seda n‑ö nädalase etteteatamisega väga kergesti ringi teha. Ehk kui aja kohta küsida, siis aus vastus on: järk-järgult, samm-sammult, lähtudes sellest, milline on viiruse leviku olukord, mis on prognoosid vaktsineerimise kohta, mis on ka hinnang sellele, kuidas mõjub sesoonne muutumine viiruse enda loomulikule nakatumiskordajale ehk leviku kiirusele.

Kindlasti, kevade jooksul me näeme järk-järgult nendest piirangutest loobumist. Suvel, ma julgen küll arvata, saavad kõik kontserdikorraldajad ennast juba suhteliselt vabalt tunda. Kas on mingid piirarvud paigas? Võib-olla, aga kindlasti need piirarvud sel juhul ei ole enam mõõdetavad kümnetes, vaid sadades või tuhandetes, kuna ka eelmisel suvel me nägime, et viiruse levik ju Eestis teatud hetkel sisuliselt kadus. Oli konkreetne seireuuringulaine, kus tuli juhuvalimiga välja 0 positiivset ja ka igapäevased näitajad läksid täiesti alla. Ehk oleme targemad iga nädalaga. Praegu ma arvan, et kevade algus on veel suhteliselt keeruline periood, kevade teine pool tuleb positiivsem ja suvi juba oluliselt leebem igas mõttes, nii viiruse enda normaalse leviku vähenemise tõttu kui ka seetõttu, et üha rohkem inimesi on vaktsineeritud, on saanud kaitse tõsisema haigestumise vastu ja seeläbi saavad lihtsamini osaleda üritustel ka ilma niivõrd rangete usaldusmeetmeteta, nagu me praegu harjunud oleme. Kindlasti, kui on mingi kindlustunne, et saab mingi kuupäeva välja öelda, siis seda valitsus teeb, aga täna, ma arvan, oleks see ennatlik ja pigem võib-olla asjatuid ootusi tekitav.

13:50 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, täpsustav küsimus, palun!

13:50 Raimond Kaljulaid

Ma tänan! Jaa, ma mõistan seda täielikult, neid prognoose ongi väga keeruline teha. Ma arvan, et keegi ei heidaks ette ka seda, kui need prognoosid muutuvad, sest olukord on väga ettearvamatu ja muutlik ning teadmatust ongi väga palju. Aga jah, samal ajal kui ma mõtlen näiteks ettevõtjate peale, kes on teinud või tegemas investeeringuid selles valdkonnas, kelle äriplaanid ripuvad õhus, siis neile oleks see informatsioon, mis on riigi tänastele parimatele teadmistele tuginev prognoos, väga väärtuslik.

Mu teine küsimus puudutabki seda, kas lisaks jooksva info avaldamisele, mis puudutab nakatunute arvu või ka haiglaravil viibivate isikute arvu (kahjuks selles statistikas kajastub ka elu kaotanud inimeste arv), võiks valitsus, riik, teatud korrapäraga avaldada ka oma ametkondade parimale teadmisele tuginevat prognoosi selle kohta, millal on lootust jõuda olukorda, kus selliseid mastaapseid piiranguid meil majanduses enam ei ole ja me saame hakata tegelema majanduse taaskäivitamisega. Loomulikult, need prognoosid muutuvad, nii nagu ka majanduse või riigi rahanduse prognoosid. Kui toimuvad ettearvamatud sündmused, siis neid muudetakse, täpsustatakse ja täiendatakse. Aga kas see võiks olla üks selline regulaarselt valitsuse avaldatav info, mida ka avalikkusega jagada ja mille alusel oleks pisut enam kindlust ja selgust ka kõikvõimalike praeguste piirangutega piiratud valdkondade ettevõtjatel ja seal tegutsevatel inimestel, et oma plaane teha?

13:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud esimees! Austatud küsija, tänan täpsustava küsimuse eest! Tegelikult oleme seni olnud olukorras, kus viiruse levik on pigem läinud raskemaks, me oleme mõnes mõttes üha enam sisenenud kriisi teise laine vaatesse. Praegu võib öelda tõesti, et oleme esimest korda olukorras, kus viimase kuu aja jooksul on nakatumisnäitajad pigem stabiliseerunud, haiglaravivajadus stabiliseerunud. Konkreetselt näiteks haiglaravi tipp oli 28. detsembril, mis oli juba ligi kuu aega tagasi, kuigi ka praegu see tase on lähedane, kõigub 10% alla seda taset. Samamoodi nakatumisnäitaja kahe nädala number oli kõige kõrgem, kui peast õigesti ütlen, 10. jaanuaril. Ka sellest on mõnevõrra möödas. Nii et võib öelda, et oleme lõpuks jõudnud sinna, kuhu me kogu aeg oleme soovinud jõuda, ehk stabiliseerumisse ja kergesse langustrendi. Oleme ju välja töötanud ja detsembris ka avalikustanud tervisesüsteemi plaani kriisi ületamiseks koostöös tervisevaldkonna osapooltega Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel. Ka vaktsineerimise plaan täidab ju sama eesmärki, et järk-järgult kriisist välja tulla.

Mis puudutab piirangute leevendamist ja majanduse taaskäivituse poolt, siis siin on uus koalitsioon kokku leppinud ka oma koalitsioonilepingus, et töötame välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Nüüd oleme tõesti selles faasis, kus, nagu viitasin, õigesti ja mõistlikult käitudes, piiranguid järk-järgult leevendades, vaktsineerimisega võimalikult kiiresti edasi liikudes, saamegi järk-järgult rääkida kriisist väljumisest. Seni polnud lihtsalt võib-olla ratsionaalselt mõistlik tegeleda kriisist väljumisega, kui me tegelikult teadsime, et viiruse levik tulenevalt Euroopa ja maailma trendidest, tulenevalt ka sesoonsetest iseärasustest oli alles kasvav ja võimenev, ja selles valguses väljatulekust rääkida oleks olnud ennatlik. Sel hetkel tuli tegeleda sellega, et haiglasüsteem vastu peaks või inimesed võimalikult kiiresti testitud saaksid, et oleks tagatud viiruse leviku võimalikult kiire tõkestamine piiridel, samamoodi lähikontaktsete ringis, on need siis üritused, on need erinevad töökollektiivid, ka perekonnad. Ehk vastused teie küsimustele tulevad ja ma arvan, et valitsuse väljatöötatud tegevuskava annab ka esmased indikatsioonid. Ma praegu julgesin öelda, et kevade teine pool ja suvi saavad praeguse olukorraga võrreldes olema kindlasti oluliselt leebemad. Vaatame ka vaktsineerimise plaani, seatud eesmärke. Me jõuame aprilli lõpuks olukorrani, kus kõik riskirühma kuuluvad inimesed, on nad siis 70+ inimesed, teatud diagnoosidega elanikud, rääkimata hooldekodudest, tervishoiuasutustest, on saanud vaktsineerimise võimaluse, loodetavasti valdav osa neist seda ka kasutab. See tähendab seda, et suurem risk haiglaravi vaates, tõsiste surmajuhtumite vaates on sellega maandatud ja maikuus juba tegeleme laiemalt elanikkonna vaktsineerimisega, mis tähendab, et siis on võimalik ka oluliselt leebemalt nendesse piirangutesse suhtuda, rohkem üritusi korraldada. Ja mis seal salata, Eesti kliimas on alates maist, juunist, juulist võimalik ka välitingimustes märksa edukamalt kontserte ja muid tegevusi korraldada, sest teatavasti nakkusrisk on juba niikuinii oluliselt madalam.

13:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Meile peab jääma aega ka saalikutsungiks, seega paluks lühike küsimus Eduard Odinetsilt ja ka lühike vastus ministrilt. Palun!

13:55 Eduard Odinets

Aitäh! Kolleeg Raimond küsis küll pikema perspektiivi kohta, mina küsiksin lühema aja kohta. Teadusnõukoda tegi teile ettepaneku keskpõrandal kokku saada, nagu ma uudisest loen, et kas leevendada või karmistada, igal juhul ühtlustada piiranguid üle Eesti. Millised on teie mõtted selles küsimuses, milliseid otsuseid valitsus homme teeb?

13:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Valitsus tõesti arutab homme olukorda edasi. Eile kuulasime ära Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, teadusnõukoja, SITKE ülevaate olukorrast, kehtivatest piirangutest, nende ettepanekutest. Isiklikult toetan ühtlustamist üle Eesti. Meil tuleb vaadata viiruse pilti. Kui me näeme, et Harjumaa ei ole enam kõrgemate nakatumisnäitajatega kui mitmed muud maakonnad, me näeme siin selgelt langustrendi, pidurdumistrendi, siis ei ole mõistlik siin hoida sama rangeid meetmeid kui Ida-Virumaal ja mõnevõrra rangemaid meetmeid kui mujal Eestis, vaid pigem seda pilti järk-järgult kokku tuua. Aga loomulikult, need otsused langetab valitsus tervikuna. Väga põhjalik tabel on välja töötatud eri osalistel: Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, teadusnõukoda. Valitsuse liikmed said tõesti eile ja täna mõelda, tutvuda nende dokumentidega, hinnata ka majanduslikku poolt, õiguslikku poolt ja homme tuleb juba need otsused langetada, sest vastasel juhul järgmisest nädalast teatud piirangud raugeksid n‑ö automaatselt. Nii et info tuleb homme ja kindlasti kommunikeeritakse väga selgelt kõigile sihtrühmadele, mis on konkreetses valdkonnas ja piirkonnas kehtivad meetmed.

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja lõpetan ka tänase infotunni. Ma tänan kõiki küsijaid ja tänan vastajaid. Aitäh!

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee