Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole.

Head kolleegid, kohaloleku kontroll palun!

Kohale registreeris ennast 70 Riigikogu liiget, puudub 31. Tähelepanu: päevakorra täpsustamine! Juhatuse ettepanekul on tänase teise ja kolmanda päevakorrapunkti järjekorda muudetud nii, et esmalt teeb riigikontrolör Janar Holm aastaülevaate ja seejärel toimub Riigikogu otsuse eelnõu 247 esimene lugemine. 

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 259 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ehk teiste sõnadega rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamise eelnõu 259 teise lugemise ettevalmistamist arutas rahanduskomisjon 4. ja 9. novembril ning 27. oktoobril. 27. oktoobri istungil langetas komisjon menetluslikud otsused. 4. novembri istungil otsustati muudatusettepanekute esitamine ja 9. novembri istungil vaadati läbi õiguskomisjoni laekunud arvamus. Juhtivkomisjon tegi eelnõus ühe muudatusettepaneku, mis on kantud muudatusettepanekute loetellu. Ettepanek on tehniline ja puudutab rahapesu andmebüroo nimekuju läbivalt asendamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja teistes seadustes. Õiguskomisjoni antud arvamuses märgitakse, et õiguskomisjonil ei ole eelnõu kohta täiendusi ega märkusi.

Rahanduskomisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek 12. novembril teha kolmas lugemine ja otsus vastu võtta. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Hanno Pevkur, palun!

Ma saan aru, et tegemist on tehnilise praagiga, mis on jäänud õigel ajal parandamata. Kui see tehniline praak kõrvale jätta, siis kuidas teile endale tundub: kas siiski oleks õigem arutada veel kord seda, et rahapesu-uurimine, rahapesualane uurimistöö oleks siiski Politsei- ja Piirivalveameti alluvuses, mitte Rahandusministeeriumi alluvuses? 

Aitäh! Sellist küsimust selle eelnõu arutelu käigus üles ei kerkinud ja praegu on rahanduskomisjon ja Riigikogu teinud otsuse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise töö antakse üle Rahandusministeeriumi all olevale Rahapesu Andmebüroole ehk siis see büroo kujundatakse PPA asutuse asemel Rahandusministeeriumi juures tegutsevaks valitsusasutuseks.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 259 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine lõpetatud ja tänane esimene päevakorrapunkt menetletud.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.–2020. aastal. Ettekandjaks ma palun riigikontrolör Janar Holmi.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järgmise päevakorrapunktina tuleb siin arutlusele eelnõu, millega Riigikogu nähtavasti kinnitab riigi eelmise majandusaasta koondaruande. Ja kui rahandusminister ütleb teile, et riigi raamatupidamisdokumendid on korras, siis räägib ta tõtt. Võin seda juba ette kinnitada. Kuid kõigepealt räägiksin siiski inimestest, mitte riigi arvepidamist puudutavatest dokumentidest. Seda enam, et nende raamatupidamisaruannete mõte ja seos tegeliku eluga on aasta-aastalt üha ähmasemaks muutunud. Ja seda hoolimata sellest, et aruannete maailma on panustatud tohutul hulgal töötunde.

Eelmisel aastal oli meie aastaaruande teemaks Eesti e-riigi tervis ja elujõud. Toona tuli tõdeda, et see elujõud on vaikselt raugemas. Eesti on vajumas mitmete e-riigi näitajate poolest keskmike hulka. Sellel korral on fookuses inimeste jaoks esmatähtsate teenuste tervis ja elujõud, mis hakkab samuti raugema. Vaatasime, mis ootab meid ees juba lähima kümne aasta jooksul. Kes meid Eestis lähitulevikus ravib, kes õpetab ja kes hoiab korda ja päästab? Kas meil on praegu ja tulevikus piisavalt perearste, politseinikke, päästjaid, õpetajaid?

Võite ju küsida, mis siin uut on, sellest on räägitud. Üldised suundumused on tõesti teada olnud. Aga Riigikontroll tõi nüüd need esmatähtsad ametirühmad aastaaruandes korraga ühele pildile ning teiselt poolt andis neile regionaalse vaate, mis on seni meie hinnangul avalikes käsitlustes jäänud pisut tagaplaanile. Esmatähtsatest teenustest, mida osutatakse kohapeal, ei ole eriti mõistlik rääkida üleriigilisi näitajaid kasutades. Inimesi ei ravi keskmine Eesti perearst, vaid arst, kes töötab konkreetses maakonnas konkreetse nimistuga. Ja tuld ei kustuta keskmine päästja, vaid päästetöötaja konkreetses Eesti piirkonnakomandos. Regionaalne vaade annab sisulise ülevaate sellest, kas esmatähtsad teenused on ka tegelikult kättesaadavad või mitte. Tehnika ja tehnoloogia ei saa esmateenuste osutajaid täielikult või piisavalt asendada, nad peavad füüsiliselt kohal olema. Need on päriselu probleemid, mis meid kõiki mõjutavad, kuid millega tegelemine ei tekita sellist elevust nagu mõni muu teema.

Mis me siis leidsime? Kokkuvõtvalt võib öelda, et me oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt inimestele tunnistada: kõikjal riigis harjumuspäraselt ühtlaselt ja ühetaolise kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu. Ühetaolist kättesaadavust ei ole ammu enam võimalik tagada ja selle põhjus ei ole mitte ainuüksi raha, vaid selgelt ka inimeste puudus. Täitmata ametikohtade arv võtmetähtsusega erialadel kasvab, inimesi, kes võiksid neid töökohti täita, ei paista ka kuskilt tulevat. Sellest reaalsusest hoolimata deklareeritakse lugematutes heakskiidetud või menetletavates strateegiadokumentides järjekindlalt ja lennukalt, et avalikke teenuseid osutatakse ka edaspidi ühetaolise kvaliteediga ja need on kättesaadavad sõltumata elukohast. Selline reaalsuskauge ettekujutus ei too paraku vajalikke ümberkorraldusi ja uudseid lahendusi lähemale.

Head kuulajad! Öeldakse, et üks pilt räägib nii mõnigi kord rohkem kui tuhat sõna. Kui teil on käepärast meie aruanne, siis meie töö tulemust kirjeldab kõige ülevaatlikumalt aruande kolmandal leheküljel olev joonis, kus me oleme regiooniti välja toonud nende perearstide, õpetajate, politseiametnike ja päästjate osakaalu, kel lähima viie kuni kümne aasta jooksul on võimalus jääda pensionile või kes on juba täna pensionieas. Mida rohkem pensionieelikuid või pensioniealisi, seda tumedam on kaart. Tumedamad alad on eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad. Aga ka neis piirkondades pole varsti põhjust enam hõisata.

Minu kui saarlase silmad näevad ja suu on valmis tunnistama, et Hiiumaa tulevik on tume. Järgmise aasta rahvusvaheline naljapäev 1. aprill on päev, kus kõik Hiiumaa perearstid on jõudnud pensioniikka. Aga asi on naljast kaugel. Pensionile mineku õigus või selle lähenemine puudutab ka ligi pooli Hiiumaa õpetajaid, politseinikke ja päästjaid. Sama olukord on ka Läänemaa perearstide, õpetajate ja politseinikega. Lääne-Virumaal, Võrumaal ja Jõgevamaal on juba pensioniõiguslikud või jõuab viie kuni kümne aasta jooksul selleni kaks kolmandikku perearstidest.

Sellist loetelu saaks jätkata. Väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad tuleks ohustatud liikide esindajana kanda punasesse raamatusse. Aga probleem ei ole vanemaealiste suures hulgas. Minu sügav lugupidamine neile, kes on leidnud ja leiavad ka edaspidi endas tahet ja jõudu edasi töötada. Küsimus on noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus. 65-aastased ja vanemad kogemustega perearstid ja õpetajad saavad veel aastaid tööturul oma oskusi pakkuda. Politseinike ja päästjate ametipensioniõigus võib teatud tingimuste täitmise korral aga saabuda juba varem, viiekümnendates eluaastates. Küsimus on selles, mis saab siis, kui nad ka tegelikult otsustavad oma pensioniõigust kasutada või vähemalt eesliinil töötamisest loobuda. Kas noored on valmis ja tahavad seda tööd teha? Selle eelduseks on, et noortele peaks meeldima töö perearsti, õpetaja, politseiniku või päästjana. Neile peaks sobima töötingimused, palk ja töökeskkond. Aga neile peab sobima ka linn või vald, kus töökoht vabaneb. Reeglina on vabanevad kohad väljaspool Tallinna või Tartut või nende lähiümbrust.

Paraku käsitletud valdkondadest kõige probleemsema puhul ehk perearstiabi valdkonnas ei soovi kümme aastat kestva perearstiõppe lõpetajad sageli töötada mujal kui Tallinnas, Tartus või Ida-Virumaal. Seda olukorras, kus eriti just väljaspool Harjumaad ja Tartumaad on pensionile siirduda võivaid perearste kaugelt rohkem kui kandidaate, kes võiks need vabad kohad täita. Pooled Eesti perearstidest on 60-aastased või vanemad, alla 50-aastaseid on kõigest 20%. Üha raskem on leida nimistute jaoks uusi arste. Luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda. Eelmisel aastal luhtus 51 konkursist 38. Perearsti on raske leida isegi maakonnakeskustesse. Ajutine perearst on muutunud perearstiabis üha püsivamaks nähtuseks. Nii on kokku 60 000 patsiendil asendusarst ja kolmel nimistul on see ajutine asendusarst olnud juba seitse aastat. Näiteks Lääne-Virumaal on tervelt neljandik kõigist nimistutest ajutise asendajaga.

Nüüd õpetajatest. Hea uudis on see, et õpetajaamet on kogunud populaarsust ja üha rohkemad noored tahavad minna õppima õpetajaks. Halb on aga see, et õpetajakoolitusele järgneval aastal lähevad kooli aineõpetajana tööle napilt kaks kolmandikku lõpetanutest, kusjuures viis aastat hiljem on juba üle poole neist aineõpetajatest koolist lahkunud. Inimesed põlevad läbi ega taha olla lõputult mitmelt poolt tuleva surve all.

Kui kümne aasta jooksul uusi nooremas eas õpetajaid oluliselt juurde ei tule, siis saavad praegustest õpetajatest pensioniealiseks 36% ning veel viis aastat hiljem juba pooled kõigist õpetajatest. Väga suur puudus on aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Järgmise kümne aasta jooksul suureneb õpilaste arv vanemates kooliastmetes, kus on suurem osakaal just aineõppel, ning vajadus loodus- ja täppisteaduste õpetajate järele isegi suureneb. Seevastu klassiõpetajaid küll seni jätkub ning kümne aasta vaates jääb neid väheneva õpilaste arvu tõttu ülegi. Aga paraku ilmtingimata mitte seal, kus on aineõpetajaid puudu ning kus neil oleks võimalik ilma elukohta vahetamata aineõpetajaks ümber õppida.

Politseiametnikke on veel enam-vähem vajalikul hulgal, kuid päästjaid napib paiguti juba praegu. Viie või kümne aasta pärast on aga nende mõlema puudus terav, sest esiteks ootab ees politseiametnike ja päästjate pensionilemineku tõusulaine ja teiseks tuleb juurde liiga vähe neid, kes tahaks seda tööd teha nendes kohtades, kus ametikohad on täitmata. Muidugi sõltub ka meie endi käitumisest see, kui suur on politseinike ja päästjate töökoormus. Juba 15 aastat tagasi nentis Riigikontroll, et meil ei ole mitte liiga vähe päästjaid, vaid meil on teiste riikidega võrreldes põlenguid liiga palju.

Lugupeetud kuulajad! Rahvastik vananeb, noorte osakaal väheneb ning nende vähestegi noorte erialaeelistuste hulgas ei ole esmateenuste ametirühmad. Vastutavad ministeeriumid ja muud asutused on rakendanud erinevaid võtteid, et muuta tühjenevaid ametikohti atraktiivsemaks ja suurendada järelkasvu. Konkurents käib aga samade inimeste peale ning koolitatud ja asjatundlikku tööjõudu vajavad ka teised eluvaldkonnad. Inimesi lihtsalt ei ole ja samal viisil esmatähtsate teenuste osutamist ei ole võimalik jätkata.

Esmateenuste pakkujaid Terviseametit, Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit tuleb siiski tunnustada. Nad on püüdnud probleeme ajutiste erandlike meetmetega, lipp lipi ja lapp lapi peal, hädapäraselt leevendada kas oma asutuse või siis valdkonna piires. See on üks peamine põhjus, miks probleemid ei ole veel inimeste taluvuspiiri ületanud. Kuid hädavajadusest tõukuvad kitsad ja ajutised meetmed muudavad kogu süsteemi bürokraatlikumaks ja kulukamaks. Näiteks võib ajutiste lepingute sõlmimine asendusarstidega olla sobiv lahendus lühikeseks ajaks, aga pikas vaates on see koormav, ja mis peamine: ei teki vajalikku stabiilsust.

Sotsiaalministeerium saatis näiteks eelmisel nädalal kooskõlastusringile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu, millega soovitakse parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust. See on kindlasti vajalik eelnõu, et esilekerkinud probleemidele mingilgi viisil reageerida, ja kindlasti väärib see sellisena toetust. Aga eelnõu tutvustades on rõhutatud, et mitme eelnõus pakutud lahenduse puhul on tegemist ajutise meetmega, mis on vajalikud perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamiseks. Näiteks võimaldatakse ajutiselt nimistu teenindamine anda haiglale. Aga ka haiglas on vaja peremeditsiiniarste ja -õdesid. Uus ja uhke maja ise ei ravi paraku kedagi.

Kas  sellised lahendused on ka tegelikult ajutised? Kust tulevad püsivad lahendused ja millised on need olukorras, kui vajalikul hulgal uute perearstide lisandumist süsteemi ei ole ette näha? Ajutiste lahenduste hulk suureneb ja süveneb. Õige oleks inimestele ausalt öelda, et perearstiabi on lähitulevikus muutumas ja perearstiabi saamine näiteks maakonnakeskuse haiglas ei olegi midagi äärmuslikku, nagu sellest eelnõust võiks välja tulla. See on tulevikus ühe võimalusena paljude piirkondade jaoks uus, paratamatu normaalsus. Aeg perearstisüsteemi olemuse ümbermõtestamiseks on käes.

Rahvastiku ja tööjõu edasised trendid on võrdlemisi hästi teada ning neist nähtub selgelt, et murrangulised muutused esmateenuste osutamises on möödapääsmatud. Seega tuleb meil reaalsusega kohaneda, mitte tegeleda enesepettusega. Kui me seame esmatähtsate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, siis tuleb mitmed teenusevormid, mida peame praegu erandlikeks või ajutisteks, muuta osas piirkondades alalisteks. Näiteks saab igapäevaseks olukord, kus linna suurkooli füüsikatund kantakse üle maapiirkonna väikekooli või perearst annab nõu videosilla teel.

Seega, tööjõuvajaduse vähendamiseks tuleks kasutusele võtta ka uuendusi, mida pakub tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon. Seal, kus võimalik, tuleb loomulikult rakendada ka vabatahtlikke. Nende õlule liigub ilmselt üha enam päästet ja korrakaitset. Samas, harrastusperearstidele üles ehitatud esmatasandi tervisesüsteemi me tõenäoliselt ette ei kujuta. Peamine on meeles pidada, et üks ja sama inimene võib olla korraga nii kaitseliitlane, abipolitseinik, vabatahtlik päästja ning muul ajal istuda kiirabiauto roolis. Ent ka nende vabatahtlike ressurss pole piiramatu ja sellest tuleb tervikvaade luua.

Tervikpildi puudumist näitas ka üks meie audit kaks aastat tagasi, kus me leidsime, et näiteks üks Kaitseliidu liige oli samal ajal kirjas veel neljal vabatahtlikul ametikohal organisatsioonides, kes kõik tahaksid teda kriisi korralenda juurde appi, kusjuures tema põhitöökoht oli riigikaitselise tähtsusega ja see välistaks muud tegevused. Seega samadele inimestele pretendeerib ja nendega arvestab suur hulk teisi organisatsioone.

Siinkohal kasutan võimalust ja tahan öelda tervitused kõigile Kaitseliidu liikmetele, kes moodustavad Eesti suurima riigikaitselise vabatahtlike organisatsiooni. Kaitseliit nimelt tähistab täna oma 102. aastapäeva. Seda, kui oluline on kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja teiste vabatahtlike tugi ning panus, nägime hästi kevadise eriolukorra ajal.

Aga selle teema kokkuvõtteks. On oluline, et meid ees ootavasse uude normaalsusesse liikumine toimuks juhitult, tagades kõikidele inimestele esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavuse kokkulepitud tasemel, mitte juhuslikult, mitte nii, et mõned inimesed võivad ilma jääda isegi hädavajalikest teenustest. Kõiges selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleeme. Eesti ise ei ole ühetaoline, vaid kirju nii vajaduste, võimaluste kui ka probleemide poolest. Erinevad vajadused nõuavadki erinevaid lahendusi, vajalikul miinimumtasemel teenusekriteeriumid tuleb uuesti avalikult läbi arutada ja kokku leppida. Rõhutan seega veel kord: inimeste vaim tuleb paratamatult muudatusteks valmis panna.

Austatud parlamendiliikmed! Tulen tagasi rahaasjade ja raamatupidamise juurde. Nagu ütlesin, ma saan kinnitada rahandusministri peatseid sõnu, et möödunud aasta raamatupidamise aastaaruanne on Riigikontrolli hinnangul olulises osas õige ehk kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Riigikontrolli hinnangul on ka riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse ning 2019. aasta riigieelarve seadusega. Siinkohal aga ei saa jätta tõdemata, et iga-aastase riigieelarve seadusega kooskõlas mitteolevaid majandustehinguid oleks eelarve kasutajatel ka üsna keeruline teha. See nõuaks rikkujalt erilisi silmapaistvaid jõupingutusi või lausa padurumalust, sest iga-aastane riigieelarve seadus on saavutanud üldistustaseme, mis muudab riigieelarvest arusaamise kõrval ka selle rikkumise üsna võimatuks. Seetõttu olen praegu siin juba üsna kindel, et nimetatud põhjusel saan kahe aasta pärast siin teile majandusaasta koondaruandest rääkides kinnitada, et kõik 2021. aastal tehtud majandustehingud on kooskõlas praegu teie juures menetletava 2021. aasta riigieelarve seadusega.

Seaduse seletuskirja õiguslikus mõttes teadupärast rikkuda ei saa. Rikkuda saab ainult õigusaktist tulenevaid nõudeid või piiranguid. Aga üha sagedamini oleme oma auditeid tehes jäänud hätta seletuskirjast raha eraldamise eesmärgi ja otstarbe leidmisel. Seletuskirja koostab küll valitsus, aga raha kasutamisel ta sellele seatud eesmärkidest ise alati kinni ei pea. Nii juhtus tänavu lisaeelarves Maaelu Edendamise Sihtasutusele kriisi mõjude kiireks leevendamiseks eraldatud rahaga, mida tegelikult kasutati suures osas hoopis pikaajalisteks investeerimislaenudeks. Nüüd, kriisi teise laine tulekul, on raha otsas.

Mõistlik oleks Riigikogus kokku leppida, millist infot seletuskiri peab sisaldama ja mis on selle info tähendus. Järgmistel aastatel tahame ka ise selle müstilise eelarve seletuskirja maagiat murda ning uurida majandusaasta koondaruannet auditeerides lähemalt ka  seda, kas seletuskiri ka tegelikult seletab eelarvet ning kas tegelik raha kasutamine on vastavuses seletuskirjas lubatavaga. Ja ma võin ette rutates öelda, et Riigikontroll ei arva, et seal peaks olema rohkem infot. Pigem vastupidi. Aga seal peaks olema oluline ja arusaadav info selle kohta, mida Riigikogu on otsustanud, et avalikkus mõistaks, milleks raha läheb.

Pikemalt ma majandusaasta aruandel ei peatukski, sest selle aruande kasutamise "parim enne" on möödas. Pean siin silmas eelkõige just aruande riigieelarve täitmist puudutavaid osasid. Rohkem kui kümme kuud pärast eelarveaasta lõppu ja olukorras, kus valitsus on esitanud Riigikogule järgmise eelarve, on keeruline eelmise aasta riigieelarve täitmist puudutavat infot konstruktiivselt kasutada. Palju meelsamini ja palju sisukamalt saaksin siin teiega riigieelarve täitmisest rääkida kevadkuudel, siis, kui sellest võiks vähemalt mingilgi viisil olla kasu uue riigieelarve koostamisel. Kuigi ega see ka siis päris kindel ei ole. Riike, kus riigieelarve täitmist puudutavaid arutelusid peetakse kevadel, on ka meie naabrite hulgas. E-riigina ei tohiks meie sellega kuidagi hätta jääda, kui tahet on. Ja tänapäeval võiks tegelikult riigi finantspilt olla fikseeritav elektrooniliselt igal ajahetkel. See muudaks sellise piduliku aastaaruande tootmise üha küsitavama väärtusega asjaks.

Head Riigikogu liikmed! Aasta 2020 lõpp ja aastal 2021 algus on aeg, millele me aastal 2025, 2030 või isegi 2050 tagasi vaadates ütleme, et just see oli hetk, kus tehti otsuseid, mis määrasid suures osas meie tulevikuvalikud. Lähiaegadel tuleb teha rahastamisvalikud mahus, millele minevikus vastet ei ole, kindlasti ka nähtavas lähitulevikus mitte. Need puudutavad Euroopa Liidu tõukefondide, majanduse taaskäivitamise rahastuse toetust ja laenu, õiglase ülemineku fondi ning kliima- ja energiapoliitika meetmete ettepanekut CO₂ kvoodi müügitulu ja moderniseerimisfondi kasutuse kohta.

Oleme hetkes, kus meil on üle 10 miljardi euro tõukeraha, pluss veel oma laenuvõimalused, millega on võimalik teha väga sisukaid reforme, väga suure mõjuga otsuseid. See ei ole ainult võimalus, vaid eelkõige vastutus. Suur hulk lisanduvat raha ei tähenda automaatselt kuldset tulevikku, vaid ebamõistliku kasutamise korral ainulaadse võimaluse luhtalaskmist või halvimal juhul isegi allakäiku võrreldes teiste riikidega. Oluline on, et Riigikogu oleks sedavõrd kaalukate otsuste tegemisel nõudlik eestvedaja, tagades sisuka avaliku debati ning valikute arusaadavuse. Jään neid arutelusid huviga ootama. Viidatud välisraha kasutamine saab väärika koha ka Riigikontrolli tööplaanis –ja mitte ainult selle kasutamine, vaid ka planeerimine. Oleme seadnud eesmärgiks, et ma järgmisel aastal saaksin siin Riigikogu saalis anda ülevaate just sellel teemal, kuidas on selle raha kasutamist planeeritud ja kuidas on seda kasutatud koroonakriisist väljumiseks ning Eesti majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamisel. Soovin teile tugevat tervist ja tänan teid!

Aitäh, austatud riigikontrolör! Teile on ka küsimusi. Maris Lauri, palun!

Aitäh! Suur tänu hea ettekande eest! Ma olen teiega täiesti nõus, et riigieelarve on muutunud aasta-aastalt läbipaistmatumaks ja meil on lõpuks muutunud need read järjest vähem informatiivs0emaks, nii et ma kardan, et varsti näeme ainult kahte rida: tulud ja kulud. Aga see selleks. Meie poolt on esitatud Riigikogule ka üks eelnõu, mida valitsus ei taha üldse toetada, sellepärast et see on kahjuks opositsiooni esitatud. Aga ma küsin teilt: kas valitsus on rääkinud sellest, mis asju oleks nende arvates tarvis muuta või kas nad on nõus midagi muutma? Ma ei pea silmas niivõrd seletuskirja, kuivõrd just nimelt eelarvet ennast.

Aitäh küsimuse eest! Oleme tutvunud selle eelnõuga, mis on siia esitatud. Muu hulgas oli seal ettepanek tõsta aruandlus kevadesse, millest ma just rääkisin. Ja ma tean seda, et ka valitsus kavandab sarnase eelnõu tegemist. Mis täpselt selles valitsuse eelnõus olema saab, kahjuks ma ei oska öelda.

Eelmisel kevadel sai hea hoo sisse koostöö härra Ernitsa juhitud töörühmaga, paraku tuli koroonakriis vahele. Ka meil on tegelikult ette valmistatud mõned mõtted selle kohta, missuguseid muudatusi võiks teha. Me oleme end praegu tagasi hoidnud, sellepärast et Riigikontroll sõltumatu asutusena ei taha kuidagi erakondadevahelises vaidluses poliitilist konkurentsi pakkuda. Ootame ära valitsuse ettepaneku ja kindlasti, nii nagu sai kokku lepitud, esitame ka oma ettepanekud. Aga kui vastata küsimusele, mis valitsusel plaanis on – ma ei oska seda kahjuks täpselt öelda.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Teie ettekandes oli suurt tähelepanu pööratud kvaliteetsete avalike teenuste pakkumise regionaalsele mõõtmele tulevikus. Me kõik teame, et võidavad need, kes faktidele otsa julgevad vaadata – isegi kui need faktid ei ole väga rõõmustavad –, need, kes illusioone ei loo. Selles mõttes on analüüs kasulik ja poliitikutele suurepärane abimees. Me teame, et tehnoloogia on tulnud appi õpetajate ja arstide põua leevendamiseks, internetis on palju koolitajaid. Aga kuna te teete ülevaadet eelmise aasta eelarve kasutamisest, siis ma siiski palun teilt sellist kommentaari: kas selles riigieelarves on mingeid võimalusi teie kirjeldatud tulevikuprognoosi kuidagi leevendada, rõõmsamaks muuta? Kas sellist kommentaari võib teilt paluda?

Aitäh! Kindlasti on riigieelarves ridu, mis puudutavad selgelt perearstisüsteemi, päästjaid ja korrakaitset. Küsimus on selles, mille meie oma analüüsis tõstatame: kas need lahendused saavad olema süsteemsed või mitte. Riigieelarve eelnõu nagunii, aga ka seletuskiri tegelikult päris täpselt aimu ei anna, milleks seda raha kasutatakse. Aga öelda seda, et raha üldse nende valdkondade jaoks ette nähtud ei ole, kindlasti ei saa.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Te olete oma aruandes väljatoodud tööjõuga seotud  probleemide lahenduseks pakkunud e-lahenduste juurutamist. Ma küsingi: miks siis on niimoodi, et ikkagi see e-lahenduste juurutamine on ministeeriumide ja muude asutuste lõikes nii ebaühtlane? Ma toon ühe näite. E-maksuamet loodi 20 aastat tagasi. Mul oli endal rõõm juures olla, kui seda tehti. Miks see on ebaühtlane? Kas probleemiks on juhtimine ja koordineerimine? Meil on infotehnoloogiaminister, aga ma ei tea, millega ta tegeleb. Ja need ministrid on meil ka vahetunud.

Toon veel ühe näite. Rahandusminister rääkis pühapäeval, et Eestis on e-valimisi võltsitud. Esmaspäeval oli ta Riigikogu ees ja rääkis, et infotehnoloogiaminister läheb kontrollima e-valimiste süsteemi, et miks seal on olnud võltsimisi. Kujutage ette: minister pannakse mingeid poliitilisi luulusid kontrollima, selle asemel et IT-valdkonda koordineerida! Kas probleem on selles ebaühtlases arengus, kehvas koordineeringus? 

Aitäh! Tänan küsimuse eest! Ma täpsustan, et meie lahendus ei olnud ainult e-lahendused. See on üks võimalus, millele me viitame, mida tuleks võimaluse korral rakendada. See ei ole ka alati võimalik, tuld digitaalselt ei kustuta ja korda digitaalselt ei hoia. Aga nendes kohtades, kus on võimalik digitaalseid lahendusi kasutada, tuleb seda teha. Lihtsalt nende võimaluste paljusus on palju suurem. Peamine sõnum on tegelikult see, et meil ongi vaja leida palju kirjumas spektris lahendusi, muu hulgas e-teenuseid. Mis puudutab e-teenust, digitaalseid teenuseid või e-riigi võimaluste kasutamist nende teenuste osutamisel, siis siin ju otseseid takistusi ei ole. Telemeditsiini rakendatakse juba praegu, kui me mõtleme kas või Kihnu peale. Ja on võimalik teha ka kooli füüsikatunnist ülekannet mõnda väiksemasse kooli. Need võimalused ei ole kindlasti e-riigis kinni. Seetõttu ma arvan, et siin ei ole takistusi.

Kui rääkida e-riigist, siis on üks asi, millele võiks mõelda. Te viitasite digitaliseeritud maksuametile – riik väga hästi näeb iga maksumaksja rahakotti ja saab maksud sealt väga hästi kätte. Nüüd võiks teist poolt vaadata ka: kuidas me digitaliseeriksime kulutamise poole, kuidas teha eelarvet digitaalsemalt, kuidas saada palju selgemat ülevaadet. Ma arvan, et ma ei tee liiga, kui ütlen, et võrreldes võimalustega teeme me riigieelarvet ja ka aruannet ikkagi suhteliselt põlve otsas.

Andres Sutt, palun! 

Aitäh! Hea riigikontrolör, suur tänu suurepärase ettekande eest! Ma arvan, et see, mida me siin täna kuulsime, oli ühe olulise valdkonna pildistus, samuti riskide kaardistus ja ettevaade. Demograafia vaatab tegelikult ju samamoodi vastu ka kõikides teistes valdkondades ja mida kauem seda probleemi eirata, seda raskemaks selle lahendamine läheb. See on pildistus, mida ma oleksin hea meelega näinud riigieelarve eelnõus. Loomulikult sellist pildistust seal ei ole. Seal puudub probleemide kaardistus, vaade, kuidas edasi liikuda, mida teha. Ma arvan, et eelarve on tegelikult omamoodi peegeldus sellest, millised on eesmärgid. Kui eelarve on segane, siis on ka eesmärgid segased. Ja siit mu küsimus: kui suurt pingutust ja aega nõuab, et need olulisemad probleemid ja nende lahendused saaks kirja panna ja tegutsema asuda?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et esimene samm on see, et me ütleme seda, et me oleme jõudnud olukorda, kus senised lahendused enam ei tööta, me peame ümber mõtestama, kuidas teenuseid osutatakse. Me peame ütlema selgelt välja, et ka selles eelnõus, mis näiteks Sotsiaalministeeriumist tuleb, pakutud lahendused ei ole ajutised ja äärmuslikud, nagu siin on öeldud, vaid need on paratamatud. Ja nüüd on küsimus, kuidas seda süsteemselt korraldama hakata. Ma arvan, et see ei võta hea tahtmise juures liiga palju aega.

Aga ühe asja ma tahan ära õiendada. Kindlasti ei olnud minu sõnumi sisu see, et mitte ükski nendest ministeeriumidest ei ole mitte kunagi mitte midagi teinud nende valdkondade heaks. On küll, väga palju on tegelikult tehtud. On tehtud Sotsiaalministeeriumis, on tehtud Siseministeeriumis, on tehtud haridusministeeriumis. Küsimus on lihtsalt selles, et see on natuke selline plaasterdamine. Tegelikult tuleks patsient tervikuna ette võtta ja vaadata, kus on tervisehäda, mitte sümptom, ja tegeleda selle tervisehädaga süsteemselt. Ja kui tahet on, siis ma arvan, õnnestub see suhteliselt kiiresti. 

See ei ole lihtne muidugi. Riigikontrollist on väga paljude asjade kohta lihtne öelda, et tehke korda. See ongi keeruline teema. Aga see on päriselt see valdkond, need on need inimesed – arst, õpetaja, päästja, politseinik –, tänu kellele iga inimene Eestimaal tunneb, et riik on kohal. Ja kui neid kohal ei ole, siis minu arvates hakkab side riigiga kaduma. Nii et selles mõttes on see paljuski ka julgeolekuküsimus.

Peeter Ernits, palun.

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh suurepärase raporti eest! Pean tunnistama, et sinu majast tuleb pidevalt puhast kulda. Aga sa räägid sellest, et tegelikult igasugused uued tehnoloogiad ja nii edasi võivad kehvi väljavaateid ainult ilustada, aga stabiilset lahendust ei ole. Aga ma küsin sinu küsimuse kohta. Sa rääkisid, et kui avalikke teenuseid võtta ainult kuluna, siis võib mõte minna kärpimisele, aga kui võtta neid investeeringuna, siis see sunnib küsima, mis valdkondadesse me peaks oma ressursid panema, et ühiskonnana enim dividende teenida. Minu arust see on väga oluline küsimus, aga ma tahaksin vastust. Ehk sa natuke laiendaksid? See on nagu lahendus ka kõigile nendele hädadele, millest sa räägid.

Kas ma sain õigesti aru, et te küsite, kuhu investeerida tuleks?

Jah. 

Investeerida tulebki nendesse nelja. Me oleme oma aruandes näitena toonud neli valdkonda. Me võiksime rääkida sotsiaalkaitse küsimustest ja kõigest sellisest, mis veel inimese igapäevaelu puudutab. Me võiksime rääkida mitte ainult perearstiabist, sest arstiabi on laiem – haiglad ja kõik muu. Riigikontroll ei saa öelda, kuhu tuleb investeerida. Riigikontroll saab osutada sellele, et need on valdkonnad, kus meie meelest inimeste vajadused ja reaalne pakkumine hakkavad üksteisest kaugenema. Ja just nimelt: nende lahendamine ei ole mitte kulu, vaid nende lahendamine on investeering sellesse, et meie riik oleks tugev. See on tegelikult päris riigireform. Kui me räägime riigireformist, siis need on päriselu probleemid, mida me aitame inimestel lahendada. Riik on kohal siis, kui inimesel on riiki kõige rohkem vaja, ja need on valdkonnad, kuhu investeerida tuleb.

Signe Kivi, palun!

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ülevaate õpetajaid puudutav osa, punkt 79 lõpeb kokkuvõttega: tipptasemel üldhariduse kättesaadavus on ohus. Lisan siia fakti, et Eestis kehtib paralleelne eesti- ja venekeelne haridussüsteem, mis ei taga noortele võrdseid võimalusi edasistel haridusastmetel, tööturul ja muudes eluvaldkondades. Kohtudes õpetajaskonna esindajatega on tehtud ettepanekuid võtta lisaks riigigümnaasiumidele ka põhikoolid ministeeriumi haldusalasse, et mitte jätkata maksumaksja raha kulutamist ilma ühtse eestikeelse hariduse eesmärgita. Kas te toetate seda mõtet ja ka ülikoolide ettepanekut, et õpetajate järelkasvuks on vaja riiklikku programmi koos vajaliku tegevusplaani ja finantseeringuga?

Alustan viimasest: et vaja on riiklikku programmi. Pabereid on meil palju. On kirjutatud palju pabereid, kus on eesmärgid väga selgelt kirjas. Ma arvan, et nüüd on vaja ikkagi paberitest järgmine samm ette võtta ja asuda seda probleemi lahendama. Kui programm abiks on, palun väga, aga sageli jõud vaibub pärast dokumendi valmimist. Põhirõhk võiks olla sellel, mis dokumendile järgneb ehk selle rakendamises.

Eesti hariduse tulevik on ohus. Eelkõige me pidasime seda öeldes ikkagi silmas seda, millele ma ka oma kõnes viitasin: kui olulisel määral noori kooli juurde ei tule, siis kümne aasta pärast on pooled õpetajad pensioniealised. Meie kuulus PISA edu põhineb meie paljudel väga headel kaua töötanud õpetajatel, aga ühel hetkel nad lihtsalt ei jaksa enam. Nad ei taha enam ja nad lähevad ära. See puudutab nii eesti kui ka vene kooli. Küsimus on selles, et olgu neid koolisüsteeme üks või kaks, oluline on see, et nendes oleksid olemas õpetajad, kes suudavad Eesti hariduselu hoida.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Te tõite väga kenasti oma ettekandes välja probleemsed valdkonnad, alates haridusest ja meditsiinist kuni päästjateni välja. Aga mu küsimus on: milliseid ettepanekuid te teete Vabariigi Valitsusele seaduste ja määruste väljatöötamiseks?

Aitäh! Riigikontrolli seadus ütleb selgelt, et Riigikontroll ei saa poliitiliste eesmärkide debatti sekkuda. Mida me teha saame, on osutada probleemidele sellisel viisil, nagu me seda siin teeme. Loomulikult meil on ülevaade sellest, missugused õigusaktid on menetluses. Riigikontrolör saab nagu õiguskantslergi sõnaõigusega osaleda valitsuse istungitel ja kindlasti on omad viisid, kuidas me ministeeriumidele ja ka valitsuse istungitel oma tagasisidet anname. Aga otseselt eelnõude väljatöötamisse me ei sekku, selles me ei osale.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolör, aitäh ettekande ja aruande eest! Küsin Raplamaa ja Harjumaa politsei kohta. Aruandes on ka ära toodud, et Harjumaa politseinikele on kehtestatud regioonitasu. Sellega on pandud ausalt öeldes Raplamaa natukene kehva seisu, sest sama tööd tehes ja sama kaugelt tööl käies teenitakse Harjumaal 200 eurot ehk keskmiselt 12% enam. Siit tekibki küsimus, miks kas või mõned Harjumaa äärevallad on eelistatumas seisus kui Raplamaa vallad. Kas see on õiglane teie arvates?

Aitäh küsimuse eest! Kui vaadata nüüd leheküljel nr 3 olevat politseiametnike ja päästjate kaarti ning võrrelda Harjumaad ja Raplamaad, siis on tegelikult näha, et Raplamaa seis on tuleviku mõttes palju ilusam, seda nii päästjate kui ka politseiametnike poolest. Tundub, et noori sinna tuleb. Ma kujutan ette, et selle meetme eesmärk on tuua lisarahaga noori tööle, teie näite puhul Harjumaale. Ja tundub, et niipidi on kindlasti lähenemine õiglasem, kui oleks teistpidi lisaraha maksmine. Loomulikult Rapla on ju Tallinna külje all sisuliselt, ta on isegi lähemal kui Ida-Harjumaa ots. Kui tekib küsimus, miks nii – aga kust see piir tõmmata? Ma arvan, et lähtutud on sellest, et Harjumaal on probleem nii päästjate kui ka politseiametnikega. Iseenesest tundub seda kaarti vaadates, et meede on pigem õigetpidi seatud.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Mul on ajaloo jooksul olnud au ja võimalus kuulata Riigikontrolli erinevaid aruandeid, erinevaid tähelepanekuid, ülevaateid erinevatest kontrollikäikudest ja nendele vastu vaielda või nendega nõustuda. Tean sealjuures väga hästi, et Riigikontrollil on võimalus öelda ministritele, kuidas asjad tema arvates peaksid olema ühes või teises sektoris või vähemalt mida võiks muuta.

Tulles nüüd riigieelarve juurde, on mul tegelikult teile otsene küsimus. Ma olen sellega sada protsenti nõus, mis te ütlesite: et riigieelarve on läinud aasta-aastalt lakoonilisemaks ja seletuskiri tõepoolest ei ole seaduse jõuga. Kas oleks mõeldav, et enne, kui te järgmine kord meie ette siia tulete, läheb Riigikontrollist rahandusministrile kontrolliaruanne või soovituste nimekiri, kuidas teha normaalset riigieelarvet?

Aitäh küsimuse eest! Viitasin ka enne kõnes sellele, et meil on, nagu "Pisuhännas" öeldakse, üht-teist juba valmis. Ja me oleme kindlasti valmis seda edastama. Praegu me oleme sattunud olukorda, kus on Riigikogus algatatud eelnõu ja valitsusest tulev eelnõu. Kindlasti me pakume oma ettepanekud sellesse debatti välja. Teine teema on see, millele ma oma kõne lõpus viitasin, ja ärgmisel aastal ma tahakski teile rääkida just nimelt sellel teemal. Loomulikult lähevad need ettepanekud ka enne Rahandusministeeriumi.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Siin on kirjas üsna julmad laused, et teenuste kättesaadavusega on probleeme kõikjal, välja arvatud Harju- ja Tartumaa. Kuigi siin on sisuliselt räägitud arstidest, päästjatest ja õpetajatest, on tegemist põhimõtteliselt meie rahvastikuprobleemiga, mis puudutab kogu tööjõudu. Me ei saa neid ju tegelikult eraldi välja võtta. 

Minu küsimus teile on see. Kui te vaataksite seda rahvastikupuud ja mõtleksite ka meie riigieelarve peale, mille kohta on öeldud, et me praeguse poliitikaga sõidame sõna otseses mõttes põhja ehk oleme hullemad kui Kreeka. Ja kui me piirame ka täiendava tööjõu kasutamist, siis millisel kombel on võimalik tulevikus neid teenuseid mõistlikult oma elanikkonnale pakkuda, kui maksumaksjate hulk väheneb pea sama kiirusega?

See oligi meie sõnum tegelikult: see ei olegi sellisel kujul nagu seni enam võimalik. Kui me alguses keskendusime ainult neljale valdkonnale, siis nagu me osutasime, need on need esmatähtsad teenused, mille kaudu me tajume seda, et kodanik sõltumata sellest, kas ta elab Võrumaal või Hiiumaal, tunneb riigi kohalolekut ja tema probleeme aidatakse lahendada.

Varsti tuleb meil tugispetsialistide teemaline audit välja: jah, inimesi ei ole. Vaatame kutsekoja analüüse selle kohta, milliseid inimesi on tööturule vaja. Näeme seda, et kui me selle lisavajaduse kõik kokku liidame, siis me saame suurema Eesti, kui meil võtta on. Loomulikult, inimesi ongi puudu. Ja meie aruande sõnum on, et küsimus ei ole enam mitte nii väga rahas. Praegu ei ole küsimus selles, mida järgmisel aastal juurde anda. Ülejärgmisel aastal inimesi lihtsalt ei ole. Perearstiks õpib kümme aastat. Õpetajaks õpib viis aastat, päästjaks küll pisut vähem aega. Aga mis siis? Lihtsalt see kõik võtab aega ja küsimus ei olegi enam rahas, vaid inimestes.

Seetõttu me peamegi ausalt ütlema, et neid teenuseid tulevikus osutatakse natuke teistmoodi, võib-olla kodust kaugemal. Aga selleks on transport. Võib-olla tehakse paljutki teisel viisil, aga tugi peab inimestel olemas olema. Küsimus on inimeste puuduses, see on demograafiaküsimus.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu teile huvitava ja põhjaliku ettekande eest! Mulle jäi kõrva, et te ütlesite, et 10 miljardit on järgmistel aastatel Eestil võimalik saada erinevatest fondidest arenguabi. Ja te rääkisite planeerimisest. Mina puutusin planeerimise ja arengukavadega kokku 2012. aastal, kui neid tehti terve suvi. Need kehtisid aastail 2014–2020. Ja nüüd seoses ettekande ettevalmistamisega vesinikupäeva jaoks hakkasin ma uurima, kas sõna "vesinik" esineb Eesti strateegilistes dokumentides. Avastasin, et strateegilisi arengudokumente Eestil peaaegu pole. Riigikantselei vastaval leheküljel on 46 strateegilist dokumenti, aga enamik neist on aegunud. Kas teie olete juhtunud nägema, kas Eestil on üldse plaane selle 10 miljardi vastuvõtmiseks?

Aitäh küsimuse eest! Praegu ongi ju plaanide tegemise aeg, praegu tulebki neid plaane teha. Ja ma arvan, et Riigikogul on siin väga oluline roll, sest asi on päriselt strateegilistes valikutes. Raha ei kasutata ju niisama, vaid ikkagi mingite põhimõtteliste otsuste elluviimiseks. Selleks on raha vaja. Ja see oligi see, millele ma viitasin, et Riigikogu peab siin meie hinnangul kindlasti väga selge rolli võtma.

Mis puudutab vesinikku, siis seda ma saan küll kinnitada valitsuse istungitel osalejana, et vesinikust räägitakse üha rohkem ja üha rohkem. Nii et vesinik on ikkagi nendes debattides kõne all.

Aga praegu ongi plaanide tegemise aeg. Need 46 arengukava – see number juba ütleb, et siin on probleem. Ma arvan, et praegu tuleb ikkagi fokuseerida Eesti tulevikueesmärkidele tervikuna, vaadata nendele peale. Ja Riigikogu peaks selle 10 miljardi euro üle otsustamise protsessis mingil kujul ka osalema.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Härra riigikontrolör! Avalikest teenustest me oleme nüüd rääkinud ja rääkisime ka erikomisjonis. Aitäh selle ülevaate eest! Aga meie seadus nõuab, et me räägiksime täna ka ühest teisest päevakorrapunktist, milleks on eelmise aasta majandusaasta aruanne. Öelge, milline oleks teie hinnang riigi majandamisele olukorras, kus majanduse üldine konjunktuur oli väga hea, aga eelarve tehti miinusega: see osutus struktuurselt olevat 2,3%-lises miinuses SKP-st. Kas selline majandamine on adekvaatne? Kas see vastab majanduse olukorrale ja kas see kergendab meie kriisihaldust praegu?

Seadusetähte järgides on riigikontrolör üritanud alati väga täpne olla ja meie aruanne esmatähtsate avalike teenuste tuleviku kohta ongi tegelikult aruanne, mida seaduse kohaselt tuleb tutvustada koos majandusaasta aruande auditiga.

Mis puudutab riigi majandamist, siis asi, mis meile muret teeb ja millele me kevade alguses tähelepanu juhtisime, on see, et meil puudub Rahandusministeeriumis hea ülevaade sellest, milline on näiteks eelarve täitmise seis kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Seetõttu võib tekkida väga palju ülekulutamist ja kõike sellega kaasnevat. Oleme teinud ettepaneku, et seda ülevaadet tuleb täpsustada ja sellega tuleb tõsisemalt tegeleda. See on väga tihedalt seotud ka sellega, millele ma enne viitasin: et ka sinna maailma, mis puudutab riigieelarve koostamist ja aruandlust, võiks digitaliseerimine jõuda.

Mis puudutab Eesti kõige suuremat eelarvet järgmisel aastal ja selles tehtavaid otsuseid, siis eks otsused on seal kindlasti poliitilised. On aeg, kui tuleb ka kulutusi teha. Küsimus on selles, mis laadi kulutused need on ja mida need meie tuleviku seisukohalt tähendavad. Ma arvan, et see on põhiküsimus. Aga ma loodan, et teise lugemise ajal te arutate seda siin koalitsiooni ja opositsiooni debatis vahetult ja vajaduse korral ka teravalt.

Paul Puustusmaa!

Suur tänu! Hea ettekandja! Ülimalt suur tänu ettekande eest, mis oli väga meeldiv, ja loomulikult ka see dokument ise. See Riigikontrolli dokument tööriistana on väga hästi kasutatav –palju tänu selle eest! Loomulikult on mul hea meel selle üle, et te Ernitsa gruppi toetate. Ma pean silmas seda riigieelarve ümbertegemist ja söödavaks muutmist. Ma loodan, et tulevikus on riigieelarve paremini töödeldav ka inimeste poolt, kes ei ole väga suured spetsialistid. 

Aga tänase dokumendi puhul, kui me räägime erinevatest sotsiaalsetest teenustest, avalikest teenustest, te olete viidanud, et meil on uus olukord. Ja tõepoolest, inimesed pensioneeruvad, rahvastik muutub vanemaks – meie ühiskondlik olukord on väga olulisel määral muutunud. Ja sellest olukorrast väljapääsu leidmiseks te olete toonud ka väga mitmed kokkuvõtted. Te viitate soodustuste loomisele 4. leheküljel kui ka kauem hõives hoidmisele, viitate sellele, et tuleks kasutusele võtta uuendusi, mis on kõik väga head, aga mingil määral ka kulukad. Ja siis te ütlete, et neljas soovitus on selline, et tuleb seada teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded. See on hästi tugev soovitus. Ja siit tuleb ka minu küsimus. Kuna see realistlike nõuete seadmine võib tähendada nii kvaliteedi kui kvantiteedi küsimust. Kas te peate silmas seda ...

Olge hea ja sõnastage oma küsimus lühidalt!

Kas siit võib välja lugeda soovituse, et me peame ausalt rääkima teenuste mahu vähendamisest, teenuste vähendamisest, piiramisest või nende sotsiaalsete gruppide piiramisest, kellele oleks teenuste kättesaadavus tagatud?

Tänan küsimuse eest! Esiteks, olukord ei ole väga uus. See olukord on ju pikalt ette näha olnud. Me lihtsalt tõime ta teises asetuses natuke regionaalsema vaatega välja ja panime mitu-mitu probleemi ühte pilti. Meie peamine ettepanek on see, et oleme nüüd ausad ja ütleme, et demograafia ja kõik muu on tinginud selle, et me peame tunnistama, et samal viisil teenuste osutamine enam ei ole võimalik.

Kas see tähendab mahu vähendamist? Ei tähenda mahu vähendamist. Kui inimene on haige, siis tuleb ta terveks ravida. Kui maja põleb, siis tuleb tuli ära kustutada. Kui kõrvaltänaval on kuritegevus, siis seda ei tohi seal olla. Nii et selles mõttes ei ole küsimus mitte mahu vähendamises. Kõik need lahendused, mida nimetatakse ajutisteks ...  Võtame perearsti haiglas: ajutine, äärmuslik, seda võib ainult äärmuslikul juhul. Ei ole siin midagi äärmuslikku! Võtame lahti kõik need erinevad võimalused, mis meil on perearsti teenuse osutamiseks olemas, ja paneme need ausalt kaardile. Ütleme, et mingis piirkonnas on nii, et inimesi juurde ei tule, ja siis me oleme võimelised teenust osutama sel moel, teises piirkonnas aga teisel moel. Aga see ei tohi mitte mingil juhul tähendada seda, et Hiiumaal – ma olen küll saarlane, aga julgen seda öelda – ei pea inimesi ravima. Ikka tuleb ravida. Selles ei ole küsimus. Aga jätta muljet, et meil on maja, mis ravib, ei ole vaja. Siin on vaja inimesi, kes päriselt ravivad. Ja ma arvan, et nüüd on aeg lihtsalt öelda, et läheme teisiti edasi. Olud on muutunud.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea riigikontrolör! Tänan väga sisuka ja mõtlema paneva ettekande eest. Ma küsin kaks küsimust täiesti erinevatel teemadel, kuna ka ettekanne käsitles väga detailseid muresid, millega tuleb tegeleda. Küsin MES-i kohta: kuidas näeb Riigikontroll seda? Millistele reeglitele peab vastama menetlus, millega tehakse otsus anda riigieelarveliste vahendite toel laenu? Kas tegemist on ikkagi finantseerimisasutusega, kes peab riski hindama: vaatama käivet, töötajate arvu, hindama riski laenu väljaandmisel? Ja teine küsimus. Nii nagu ettekanne rääkis väga suurtest teemadest, ma küsiksin tulevikku vaadates selle 10 miljardi kohta. Kuidas, kuhu saaks Riigikogu suunata selle raha Eesti arengusse selliselt, nagu erakordseid vahendeid panustatakse? 

Nii, MES-ist. Mis menetlust tuleb järgida? Loomulikult, tegemist on riigi raha jagamisega, mis tähendab seda, et tegemist on haldusmenetlusega. Seal on omad reeglid. Nende puhul, kes saavad, peavad olema põhjendused selged. Reeglid peavad olema selged ja neile, kes ei saa, tuleb selgelt öelda, miks nad ei saanud. Ma jätan sisse minemata selle meetme sisusse. Loomulikult tuleb ka riski hinnata – selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Kui tegemist on riigi sihtasutusega, ega temagi ei tohi ebamõistlikult käituda. Vastupidi, sel juhul võiks nõuded mõistliku käitumise kohta palju suuremad olla.

Kuidas saab Riigikogu suunata otsuseid selle 10 miljardi kasutamise kohta? Vaat see on küll selline asi, et minu meelest Riigikogu just ongi see, kes peaks selle kohta otsuseid vastu võtma. Küsimus ei ole ju mitte järgmise aasta eelarves, küsimus on väga pika aja kohta käivate otsustega. Küsimus ei ole mitte lihtsalt raha jagamises, selle raha taga on mingisugused põhimõttelised valikud, põhimõttelised eesmärgid. Viide oli 46 arengukavale. Tuleb aru saada – jätame need kõrvale –, mis eesmärkide täitmiseks on need 10 miljardit kavandatud, mis sellest rahast saab, miks just selleks, kas on lootust, et saab seda, milleks on ette nähtud. Ja minu meelest ainus koht, kus seda lisaks valitsusele arutada saab, on ikkagi Riigikogu.

Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tõesti väga hea ettekanne! Kohe nagu värsket õhku toodi meie ruumi! Me oleme siin pikalt pidanud tegelema igasuguste teisejärguliste küsimustega, päriselu on nagu kõrvale jäänud. Ja selle ettekandega toodi nagu päriselu jälle letti.

Kui rääkida MES-i teemast ja üldse nendest erakorralistest meetmetest, mis kevadel ette võeti, siis see on kindlasti teema, mida me veel pikalt arutame – kuidas need lahendatud on ja mida on seal tehtud. Aga siin on tekkinud üks olukord, mida me ka maaelukomisjonis arutasime. Nimelt on ähmastunud piir riigi poolt tuge andvate asutuste analoogiliste meetmete vahel, olgu need meetmed siis EAS-i või KredExi kaudu. On tekkinud selline olukord, kus tegelikult on ühele projektile võimalik mitmest kohast tuge saada, ja kõik on seaduslik. Kuidas sellisesse olukorda suhtuda ja kuidas selline paralleelmaailm mingitesse raamidesse uuesti tagasi saada?

Aitäh! Kõigepealt tuleb kindlasti öelda seda, et need otsused, mis sündisid, sündisid ju üsna lühikese aja jooksul märtsikuus ja aprillis. Ma arvan, et see oligi aeg, kus tuli selles hetkes otsuseid võrdlemisi kiiresti teha, ja paljuski need lahendused tuginesid olemasolevale süsteemile. Ma arvan, et praegu on see probleem väga selgelt välja tulnud –just nimelt see mitmest kohast taotlemise võimalus, mis ei ole ebaseaduslik ja ma ütleksin, et võib-olla ei pea ka alati olema ilmtingimata välistatud. Aga hädavajalik on see, et kõik teavad, kust raha küsitakse.

Nii et ma arvan, et ühelt poolt oleks kindlasti vaja, et oleks infovahetus. Ja teiselt poolt – see on mu isiklik mõte, mida ma olen mõelnud nii KredExisse kui MES-i sügavamalt sisse vaadates –äkki ikkagi tuleks mõelda, kuidas nad võiksid neid asju koos teha. Kuidagi tuleks neid tükke selgemalt eristada, seda kattuvust on võib-olla liiga palju. Seal sellist kokkutõstmise võimalust on. Võib-olla ei olegi Eestil vaja kahte sellist asutust, võib-olla piisaks ühest. Aga siin on mängus ka selline poliitiline moment. Ma ei pea silmas parteipoliitikat, vaid poliitiliste valikute aspekti.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle ülevaate eest! See oli väga aus, ma ütleksin, et korraga silmi avav ja ettekujutust tekitav. Teatud valdkonna asjatundjana ise tegeled nagu ühe valdkonnaga, ja kui siis tuleb politsei, pääste ja kõik muu sinna juurde, siis see teeb pildi palju selgemaks. Nii et suur tänu teile selle ülevaate eest! 

Jah, aina enam tuleb ilmselt tänada kõiki neid, kes pensionieas töötavad – on nad arstid, on nad õpetajad. Sügav kummardus ja tänu neile, et nad seda teevad, sest pilt on päris drastiline. Ma kujutan ette, et kui siia lisada veel analüüs meditsiiniõdede kohta, siis muutub pilt veel kurvemaks. Eesti Õdede Liit on öelnud, et lähiaastatel, kui vaadata ettepoole, on meil puudu 4000 õde. Minu küsimus on selle kohta, et kui midagi ette ei võeta, siis tegelikult võib see tähendada seda, et elu maal muutub praktiliselt võimatuks ja inimesed lähevad linnadesse. Ja see on juba ka julgeolekurisk. 

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ma viitasin ka oma kõnes, et sellel on hoopis laiem tähendus kui lihtsalt see, kas ma homme saan perearstile või kui kaugel on mu konstaabel. See on kindlasti laiema mõõtmega küsimus: kas Eestimaal on võimalik igal pool elada. Esmatähtsad teenused peavad olema kättesaadavad, arstiabi peab olema, pääste peab olema, kord peab olema tagatud ja ka õpetajad peavad olema mõistlikul kaugusel. Nii et kindlasti on sellel laiem mõju. Ma küll loodan, et asi ei ole päris nii hull, et mõne aja pärast ei ole võimalik Eestimaal mõnes piirkonnas elada. Ma loodan, et valitsuses ja Riigikogus arutatakse neid küsimusi väga tõsiselt ja leitakse lahendused.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Tänan väga sisuka ettekande eest! See peab kõiki mõtlema panema, sõnavõtt on ju suunatud ettepoole. Sellest peaks midagi järeldama. Ma küsin: kas Eesti riigis keegi hindab seda, kui palju meil kinnisvara on? Mis kulutusi me kinnistutes peame iga aasta tegema? Kas need kulutused aastate lõikes vähenevad või on need stabiilsed? Kui palju meil vajalikke hooneid on?  Kas sellist analüüsivat inventuuri keegi teeb?

Lõppkokkuvõttes on see meie ühine raha, millest makstakse ka õpetajate ja arstide palka. Mulle tundub, et kinnisvarast ülevaadet riigil vist ei ole olemas: mida me ehitame, kas me ehitusega suurendame üldiseid kulutusi. Kas aastate lõikes sellist aruannet on, kas me konkreetsel aastal suurendasime kulutusi või vähendasime kulutusi läbi nende suurte investeeringute, mis tehakse? Kas sellist hinnangut on kusagilt võimalik lugeda?

Kui me räägime kinnisvarast, mis on riigi omandis, siis ma kindlasti julgen öelda, et riigi kinnisvarast kui sellisest on ülevaade olemas. On teada, mis kuulub riigile ja mis mitte. Kui küsimus on riigi kinnisvara ülalpidamise kuludes laiemalt, siis ma arvan, et sellist head ülevaadet olemas ei ole. Kindlasti on info kulupoole kohta vajalik ja kaudselt on see ka võimalik riigieelarve kaudu tuvastada.

Aga mis puudutab kinnisvarale tehtavaid kulutusi, siis kindlasti vajaks uuesti lahtimõtestamist Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi roll. Need kulud, mida tehakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu – siin oleks, ma arvan, vaja palju-palju selgemat pilti. Ülevaade on olemas ja ma arvan, et need numbrid, mis sealt vastu vaatavad, on lihtsalt väga suured. See on teema, mis vajaks kindlasti arutamist.

Hele Everaus, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja, väga suur tänu! Väga suur tänu! Tegelikult on meil päris palju muresid, nii nagu elus ikka. Ma kontsentreerun arsti- ja meditsiiniküsimustele. Te olete ennegi – ja ma väga tänan selle eest – erinevaid aspekte meditsiinisüsteemis ja selle finantseerimises puudutanud. Üks kurb asi on see, et me oleme praegu Euroopa Liidu maades tegelikult oma tervisetulemustelt ja kogu arstiabi kättesaadavuselt üsna viimastel kohtadel, mis näitab, et süsteem on jätkusuutmatu. Ja see ei ole ainult esmatasand – esmatasandil on juba tõeline häire –, vaid see on kogu süsteem.

Minu küsimus on see, kas järsku Riigikontroll ei tuleks valitsusele appi, et analüüsida tervishoiusüsteemi korraldust ja finantseerimist, finantside kasutamist. See on ilmselgelt jätkusuutmatu, aga seda tuleb tõestada, et see on jätkusuutmatu. Siiamaani tundub, et sellest ei ole aru saadud, me lihtsalt oleme tervikuna kogu süsteemiga lõhkise küna ees. Ma arvan, et ilma tervete inimesteta pole ju sellel riigil ka enam mõtet. 

Tänan küsimuse eest! Õnneks ma saan teile öelda, et kahjuks küll alles kahe aasta pärast, aga siis täpselt sellessamas puldis ma tahangi rääkida tervishoiust. Me oleme seadnud eesmärgiks anda kahe aasta pärast pilt tervishoius toimuvast. Kindlasti teeme ka vahepeal tööd. Näiteks alustasime paar kuud või kuu aega tagasi vähiraviga seotud temaatika uurimist. Seal on ka väga selged küsimused ressursside mõistlikust kasutamisest. Ja me tegeleme ka hambaravi kvaliteedi küsimuste ja kõige muuga. Aga saan sellise tervikpildi anda kahjuks küll alles kahe aasta pärast. Ent see võtabki aega, see ei ole lihtne teema. 

Vilja Toomast, palun!

Ma tänan! Austatud ettekandja, austatud riigikontrolör! Ma jätkan ka tervishoiu teemal. Te rääkisite siin personali puudusest tervishoiusüsteemis päris pikalt ja ennekõike küll perearstidest, aga Helmen Kütt puudutas ka õdede puudujääki. Te mainisite, et isegi väljaõppinud perearstid lahkuvad suhteliselt kiiresti töölt – põhjus on läbipõlemine, aga kindlasti ka väike palk. Minu küsimus puudutabki seda, kas Riigikontrollil on kavas – nagu te ütlesite, te hakkate tervishoiuga tegelema – vaadata ka tervishoiuteenuste hindade sisse põhjalikumalt, vaadata, kas palgakomponendid on seal õiglased, et tööandjad saaksid õdedele ja arstidele õiglast palka maksta? Ja veel laiemalt: kas te vaatate ka eriarstiabi riigihankeid, seda, kas selline riigihangete süsteem, mis meil kehtib muudel riigihangetel, üldse sobib meditsiiniseadmete ja eriarstiabi teenuste hankimisel?

Tänan küsimuse eest! Vastan kahes osas. Ma korra täpsustan, et kõnes ma tegelikult viitasin läbipõlemisele, rääkides õpetajatest. Viie aasta jooksul ligi pooled lahkuvad sellelt töökohalt. Aga kindlasti on see probleem ka arstide puhul. Kui perearstidest rääkida, siis seal on probleemiks see, et kui meil on aastas vähe lõpetajaid – näiteks 2020. aastal, sellel aastal oli lõpetajaid ainult 17 –, siis ka nendest, kui minevikku vaadata, vähem kui pooled lähevad üldse tööle, võtavad perearstina endale nimistu. Võib-olla nad lähevad appi kuskile jne. Seal on ka see kogemuse puuduse küsimus, hirm kohe vastutust enda peale võtta. Aga kindlasti me tervishoidu vaadates ja kahe aasta pärast siin tervishoiust rääkides vaatame ka kulude poolt.

Teine küsimuse pool puudutas eriarstiabi riigihankeid. Me tegime auditi, mida tutvustati nüüd suvel, jaanipäeva paiku, just nimelt nende hangete kohta ehk siis eratervishoiuasutustelt teenuste hankimise kohta. Ma võin natuke eksida, aga ma arvan, et umbes 9% kogukuludest läheb selle peale. Me tõime seal välja hulga probleeme. Minu teada oli hiljuti ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutelu sellel teemal ja seal selgus, et haigekassa oli päris palju neid ettepanekuid arvesse võtnud, mis puudutasid hangete tegemist. Nii et see mõju on juba lühikese aja jooksul olnud. Aga kindlasti vaatame sellele teemale edasi peale. Tõesti oli olukordi, kus hankeid võisid võita need, kellel ei olnud arste, hoonet ega seadmeid, ja ilma jääda need, kellel need olemas olid. Seal oli selgeid probleeme. Aga uus hange on tulemas ja väidetavalt on väga palju ettepanekuid arvestatud. 

Liina Kersna, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Õpetajad põlevad läbi ka seetõttu, et väga paljudes koolides ei ole piisavalt tugipersonali. Mõned aastad tagasi me andsime teile Riigikogus mõtte, et tegelikult te teete seda küll regulaarselt, aga võiks uurida seda, milline on koolides reaalselt seis tugipersonaliga. Ja ma tean, et te teete seda auditit. Ma tahangi küsida, kusmaal see on. Millal me võiksime tulemustega tutvuda?

Tänan küsimuse eest! Ma võin sellele vastata nii, et peaaegu kohe, kui ma siit lahkun, hakkan ma sellele eessõna kirjutama. Tugispetsialistide audit on tegelikult juba valmis, me oleme tagasiside saanud. Ma ei saa praegu rääkida kõigest, mis seal kirjas on, enne peab peakontrolör selle allkirjastama. Aga ühte ma võin öelda, et see on täpselt seesama probleem, mis on ka selle teema puhul, mida ma siin käsitlesin: Eestis ei ole inimesi.

Tegelikult tugispetsialistide puhul on seesama küsimus, ka seal peab otsustama, kuidas me suudame selle inimeste hulgaga, mis meil Eestis võtta on, tegelikult aidata lastel nende probleeme lahendada. Ma arvan, et siin tuleb ka korra aeg maha võtta. Või ma tegelikult ei mõtle, et aeg tuleb maha võtta – lastel ei ole aega, lapsed kasvavad. Tuleb otsustada kiirelt, mis me nüüd teeme. Me elame teadmises ja seadus näeb ette, et tugiteenused on, aga tegelikult ei ole. Ja nüüd tuleb võtta vastu otsus, mis me ikkagi teeme. Ma arvan, et see on samasugune küsimus nagu nende nelja esmatähtsa teenuse puhul, millest ma täna rääkisin. See ei erine palju sellest. Aga lähiajal saame loodetavasti sellest teemast rääkida.

Aitäh, austatud riigikontrolör, sisuka ülevaate ja põhjalike vastuste eest Riigikogu liikmetele! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma pean vabandama, et ma lugesin oma küsimuses praegust päevakorrapunkti natukene valesti ette, aga riigikontrolör oli väga täpne ja leidis võimaluse mitte vastata mu küsimusele. Tema muidugi ei rääkinud majandusaasta aruandest, kuigi teema on sama, majandamine eelmisel aastal. Tema päevakorrapunkti pealkiri oli jah "Riigivara säilimisest" ja mis seal kõik oli.

Mu küsimus jääb endiseks, põhiteema on ikka see, kas eelmisel aastal majandati heaperemehelikult. Ja vastan siis ise ära: ei, eelarve ei olnud järjekordselt, nüüd neljandat aastat järjest, mullu küll kolmandat aastat järjest kooskõlas majandusseisuga.  Vaatamata suurepärasele majandusolukorrale oli eelarve miinuses ja struktuurne miinus muutus aina suuremaks. See tähendab, et tõepoolest ei suudetud ka jälgida, kuhu need kulud tüürivad.

Väide, et see on ainult mingi jooksva hindamise probleem – ma sellega ei ole küll absoluutselt nõus. See on igapäevane rahandusministri töö jälgida kulude teket ja ka sellele reageerida, mitte lasta Riigikogus kuhjata püsikulusid juurde. Ja loomulikult tuleb eelarve teha teatud tugevusvaruga. Seda ei ole ükski Jüri Ratase valitsus teinud. Ja 2,3% struktuurset miinust rikub loomulikult eelarvereegleid. Eelarvereeglid nõudsid 2018. aasta käki parandamist, aga see tehti veel suuremaks.

Aga loomulikult ma tänan selle töö eest, mida siin tutvustati. See puudutab avalike teenuste kättesaadavust eelkõige regiooniti. See ei ole mingisugune Riigikontrollil leiutatud teema, vaid see on midagi, mille üle on juureldud Eestis ju üheksakümnendatest peale, kaasa arvatud siin saalis ja kaasa arvatud siis, kui olen mina olnud nendes vaidlustes osaline.

Kogu aeg on olnud selge, et maa ja linna erinevusi suudavad kaotada ainult kommunism ja aatomipomm. Aga vaatamata sellele on kõik parteid üksteise võidu – noh, mitte päris kõik parteid ja mitte kõik nii võidu – väitnud vastupidist, et nad suudavad tagada igal pool Eestis oma arsti, oma tuletõrjuja ja nõnda edasi. Ei, paraku on nii, et ebaühtlase asustuse puhul juhtub ka, et on paratamatu, et teenuste lähedus on erinev.

Ja nii nagu Janar Holm ütles, asi ei ole lihtsalt rahas, asi on inimestes. Asi on nii klientides ja patsientides – need on omavahel seotud – kui ka selles, et ei ole inimesi. Inimesed ei lähe lihtsalt metsa teise inimese juurde arstiks, tuletõrjujaks ja politseinikuks –piltlikult öeldes. Nad tahavad olla teatud keskkonnas. Ja paratamatult need, kes valivad linnast eemal elamise, ei saa tulevikus võtta nii tõsiselt seda juttu, et neil on kõik väga hästi, käe-jala juures. Ei ole, ei saa kunagi olema.

Riigikontrolör ütles selle väga kenasti välja, au ja kiitus talle! Öelgu seda aga ka kõik siin saalis esindatud erakonnad! Ja muidugi, meil oli see arutelu ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Esmaspäeval seal õnnestus ka väike diskussioon üles panna, sest valvsad kodanikud koalitsioonist haarasid kinni sõnadest, et meil ei jätku inimesi. Nad hakkasid kohe mõtlema migratsioonile ja kõigele muule. Siin ei ole kindlasti küsimus mitte sellest, et inimeste juurdetoomine on mingisugune lahendus. Avalik teenus ongi selline asi, mis on paratamatult seotud lähedal olekuga ja inimeste paiknemisega. Hoopis teine asi on see, kui me tootmise puhul ütleme, et tulebki toota nii palju, kui inimesi on. Avalik teenus peab inimeste paiknemise erinevusi võimalikult tasandama. Aga jah, aitäh selle aruande eest! Sellega lõpetaks.

Aitäh! Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud kolleegid! Ka minu poolt suur tänu selle ettekande eest, mis oli nagu sõõm reaalse elu, päriselu värsket õhku meie saalis! Me oleme siin piisavalt palju aega raisanud teemade peale, mille peale ei peaks raiskama. Aga siin toodi suhteliselt kontsentreeritud ettekandes olulised kitsaskohad välja. Ja ajastatus on ka väga hea. Praegu on küll käinud peaminister juba rääkimas kas või Eesti strateegiast kuni 2035, aga selles kontekstis on ju selge, et arutusel ja valmimas on ka valdkondade strateegiad. Ühelt poolt on selge, et päevakorral on rahakasutus nii uuel finantsperioodil kui ka erakorraliste Euroopa Liidu vahendite kasutus. Seega on Riigikontrolli selline kõrvaltvaade meile ääretult tänuväärne töömaterjal tulevaste arutelude tarbeks. Ja tänan juba kohe selle eest ette!

Nüüd veel, mis siit on välja tulnud: kas või selline üldine kokkuvõte nendest neljast elutähtsast valdkonnast. Ega siin ei olegi midagi teha, tulebki väga sihikindlalt maha panna rajad, kuidas olukorda päästa. Mis puudutab tervishoiu poolt, siis ma usun, et see, et praegusel juhul on siht võetud tervisekeskustele, on hea võimalus. See annab motivatsiooni tulla ka kaugematesse kohtadesse tervishoiuteenuseid pakkuma nii arstide kui ka õdede tasemel. See, et polikliinik tuleb uuel moel tagasi, on antud olukorras minu meelest väga mõistlik. 

Nüüd see, mis puudutab pääste poolt ja vabatahtlikkuse poolt – jah, vaieldamatult on vabatahtlikud juba paljude probleemide leevendamisel suureks abiks. Aga õhinapõhisus lõpuni ei kesta. Kusagil tuleb ette mingi piir, millega tuleb arvestada. Aga ilmselgelt on vabatahtlikkuse soojalt soosimine ja sellele kaasaaitamine üks võimalus, mis aitab olukorda paremaks teha. Ja eks sellega tuleb järjest tegeleda.

Nüüd need teemad, mis puudutavad konkreetseid kriisiabimeetmeid. Ma olen aru saanud, et rohkem on räägitud Maaelu Edendamise Sihtasutusest. See, mis on toimunud, vajab jätkuvalt analüüsi. Me näeme selgelt, et sellel, mis oli eesmärk või siht, mis siin Riigikogu saalis seletuskirjadest läbi käis, ja reaalsel kasutusel on vastuolu sees. Ilmselgelt on näha, et me peame tõsiselt vaatama üle ühe ja sama projekti ristfinantseerimise eri fondidest: kuidas seda tehakse, kus on see põhjendatud, kus on see põhjendamata. Kõik see töö seisab ees.

Ja mis puudutab Maaelu Edendamise Sihtasutust, siis Maaelu Edendamise Sihtasutuse puhul olen ma selle valitsuse algusest saadik olnud häiritud sellest, et nõukogust tõsteti välja senised volitatud põllumajandusorganisatsioonide esindajad. See on teinud selle olukorra selliseks, nagu tänasel juhul on. Nii põllumajandus-kaubanduskoja kui ka talupidajate keskliidu esindajad on sealt puudu ja just seetõttu me peame vaatama, mis seal tegelikult toimunud on.

Oli juttu ka sellest, mis puudutab finantsaruannet. Miks finantsaruanne peaks olema jälgitav kord aastas? Miks see ei võiks olla on-line'is igapäevaselt jälgitav? Kindlasti on see asi, mille puhul tuleb tähelepanu juhtida, et see peaks tõesti muutuma selliseks, et me saaksime iga päev vaadata aruannet, millises olukorras riik on. Ma täpselt ei tea, mis sealt puudu on. Ja mul jäi ka riigikontrolöri käest küsimata, mis puudu on, et ta selliseks igapäevaseks saaks.

Kolm minutit juurde, palun!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ja veel: ega midagi, ka minu poolt palju õnne Kaitseliidule! Olen Võru Kaitseliidu taasasutajaliige.

Ja kindlasti tahan korrata, et see materjal on Riigikogu liikmetele väga hea lisamaterjal, abimaterjal lauanurga peal, kui me hakkame vaatama kõiki neid lähenemisi, mis me võtame arutusele 2035. aasta perspektiivis või 2027. aasta perspektiivis, kui me võtame ette Euroopa Liidu uue finantsperioodi. Tänan väga!

Aitäh! Peeter Ernits, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Hea juhataja ja kolleegid! Ma vaatasin kümme aastat tagasi ilmunud ajalehti. Anneli Talvik, perearst, kirjutas niimoodi. Kümne aasta pärast – praegu, tähendab – on Eestis paigad, kus umbes 100 kilomeetri raadiuses perearsti pole. Ja teine asi, mis ta ennustas: et pilusilmsed ja umbkeelsed arstid on perearstide maailmas tavalised. Ta rääkis ka patoloogist, kes ühel saarel perearstina tegutseb, aga kellel on kogemused ainult nendega, kellel arstiabi enam vaja ei ole. Need olid kümne aasta tagused ennustused.  Ja kui nüüd vaadata seda suurepärast raportit, siis näeme, et paljud on täitunud. Pilusilmsete ja umbkeelsete osas pole vist päriselt täitunud, võib-olla tohtrid teavad paremini. Aga kui vaadata neid kaarte, siis praegu oleme jõudnud olukorda, kus pooled meist siin on ääremaa saadikud. Tähendab, need, kes on valitud Tallinnast või mujalt Harjumaalt või Tartu linnast või Tartumaalt, on nii-öelda mitteääremaa saadikud, ülejäänud kõik – Uno, sina ja Andrus, sina – kõik ääremaa saadikud. Jürgen ka ja paljud teised.

Noh, mis siin on? Kui vaadata kõiki neid nelja – perearstid, õpetajad, politseinikud, päästjad –, siis Harjumaa ja Raplamaa on edukad, Järvamaa ka seal küljes. Aga tõeline pommiauk on Jõgevamaa, Võrumaa, Läänemaa ja Hiiumaa, eriti just nimelt Hiiumaa. Mõned head asjad on ka olemas. Näiteks päästjate puhul ja ka politseinike puhul on tõeline paradiis Raplamaa. Seal ei ole häda midagi. Ja perearstide puhul on Saaremaa. Aga perearstide puhul on see väike nüanss, et seal on valdavalt asendusarstid. Ja see on nagu edasi lükanud seda kriisi. Õpetajate puhul on eesotsas Harjumaa. Aga üldine pilt on väga-väga nukker.

Ja nagu riigikontrolör ütles, on vaja erimeetmeid. On vaja demograafilist lähenemist. See lipp lipi peal, lapp lapi peal meetod ei vii mitte kusagile. Isegi nende mitmete uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, e-konsultatsioonid ja nii edasi – see ainult ilustab reaalset pilti, aga tegelikkust ei paranda ja pikemat perspektiivi ei ole. Kui perearstide ja muude arstide puhul kusagil on seitse aastat ajutine asendajana, mis see siis on? Ajutine, igavene ... Perearstikonkursid lähevad luhta ja nii edasi ja nii edasi.

Defitsiit – me räägime siin IT-spetside defitsiidist, keda tuleks väljastpoolt tuua Eestisse, me räägime õdede defitsiidist. Aga siit ma loen välja, et politsei defitsiit kuni 2030. aastani on selline, et neid on vaja 350–400 rohkem, kui õppeasutustest juurde tuleb. Päästjate defitsiit on 500, perearstidel umbes 400. Ühesõnaga, kust me need kõik võtame? Kas tõepoolest tuleb minna selle peale välja, et elu käibki Harjumaal ja Tallinnas, Tartu linnas ja Tartumaal ja ülejäänud paigad, nii nagu Anneli Talvik kümme aastat tagasi ennustas, ongi sellised perearstivabad piirkonnad ja peagi ka õpetajavabad piirkonnad? Aga sellega ei saa nõustuda.

Ja see nõiaring on tekkimas olnud juba pikka aega. Kuidas seda lahendada? Nagu ma ütlesin, pooled meist või julgelt üle poole on siin tegelikult ääremaa saadikud, isegi kui nad ei taha seda endale tunnistada. Jürgen Ligi on ka siin ääremaa saadik. Kui vaadata praegust koalitsioonilepet või eri erakondade Riigikogu valimiste programme – ma vaatasin kõik need ilusad jutud üle –, siis seal on kirjas, et tuleb tagada ühtlane teenuste kättesaadavus. Aga reaalne elu on tõsised korrektiivid teinud. Kas me saame seda tunnistada, et ongi mõned piirkonnad, kus huntidel ja ilvestel ja teistel metsaelajatel on prioriteet, aga selleks, et saada esmaseid olulisi teenuseid, tuleb minna kas Soomesse? Muuseas, Lääne-Virumaa on ka selline poolpommiauk, kuigi seda on raske uskuda. Aga ajades nende jälgi selgub, et sealt on väga paljud läinud Soomesse. Lääne-Virumaa on väga ilus ja jõukas maakond, aga nende kaartide järgi tuleb välja, et ta on sellises mitte päris, aga suhteliselt viletsas seisus.

Nii et need on need asjad, millega me peaksime hakkama kõik tegelema. Ka eelarvestrateegiate puhul peaksime arvestama sedasama demograafilist koefitsienti, et mitte jõuda olukorda, kus me olemegi sunnitud kehtestama erinevad standardid. Üks standard on siin Tallinnas, mujal Harjumaal, Tartu kesklinnas ja mujal Tartumaal, ja ülejäänud on mingisugune selline ...

Nii et siin on palju mõtteid, aga seda me saame leevendada ainult ühiselt, sõltumata sellest, kes riiki juhib, ja ainult kõigi ühiste jõupingutustega. Ja eelkõige peavad sellele mõtlema n-ö ääremaa saadikud, kes siin on – Ants ei ole ääremaa saadik, aga väga paljud on, mina olen poolenisti ääremaa saadik. Aitäh! 

Aivar Kokk Isamaa erakonna nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada, Janar, sind ja su meeskonda. Oleme ausad: üle pika aja on meil üks materjal, mis vaatab asjadele natuke teistmoodi kui tavaliselt. See vaatab Eesti erinevatele piirkondadele läbi nende murede ja rõõmude. Ja teine, mis minu arvates on oluline, kui lugeda seda Riigikontrolli aruannet: on tehtud otsuseid.

Toon ühe hea näite, mis meil on, see on väga oluline otsus. 15 aastat tagasi oli mure, et keegi ei taha ülikooli õpetajaks õppima minna. Siis tehti otsus maksta õpetajatele lähtetoetust, kui nad lähevad tööle Ida-Virumaale, kui ma õigesti mäletan. See võimalus laienes ja nüüdseks on see toetus laienenud üle Eesti. Me oleme ühe mure ära lahendanud. Ülikoolis on õpetajakohale täiesti normaalne konkurents. Kui me vaatame sellest tabelist, kus piirkonnas on noored õpetajad lähtetoetust kasutanud, kui nad on ülikooli lõpetanud, siis me näeme kõigepealt Tallinna ja muud Harjumaad, seejärel näeme Tartu linna. Siis on väga pikalt tühja maad ja seejärel hakkavad ühe-kahe-kolme-nelja kaupa tulema eri maakonnad. Selle meetmega lahendasime ühe probleemi, aga ei näinud ette, et võib juhtuda see, et regionaalne toetus, milleks meede mõeldud oli, jäi ära.

Mulle meeldis, Janar, sinu julgus öelda siin välja, et kui raha on täpselt nii palju, kui seda on, siis tuleb julgelt ühel hetkel otsustada ja öelda, mida selle raha eest saab. Me oleme harjunud, et iga riigieelarvega kuhugi antakse natuke raha juurde, aga seda kellegi või millegi arvel. Räägime perearstindusest. Täna majandust tundes saame ju väga selgelt aru, et kui nimistus on alla tuhande inimese, siis praksis ei tasu perearstile kuidagi ära. 1500-st ülespoole on see piir, millest alates perearstil on võimekus teha otsuseid, mida ta peaks tegema. Ja kui nimistus on umbes 2000 inimest, siis on tegemist väga hästi toimiva praksisega. Kui me teame, et piirkondades rahvaarv väheneb, siis tuleks üle vaadata, kus ja kuidas saaks nimistuid kokku panna, et perearstil oleks võimalik võtta endale abiline kõrvale ja teenust väga heal tasemel pakkuda.

Teine teema on haridus. Olles ise ka ühe vallavolikogu esimees, ma tean, et ükski volikogu ei taha vabatahtlikult ühtegi kooli kinni panna. Kooli panevad tavaliselt kinni lapsed ja lastevanemad – lihtsalt sinna kooli enam lapsi ei saadeta. Aga kui me vaatame üle Eesti pilti, vaatame viimast sajandit või viimast 20 aastat, siis laste arv on vähenenud 30%, aga õpetajate arv on vähenenud mõne protsendi võrra. Meil on palju koole, kus gümnaasiumis 10. klassi läheb viis või vähem last, agasealsamas 7–8 kilomeetri kaugusel on riigigümnaasium. Neid otsuseid on kohalikel omavalitsustel kindlasti väga keeruline teha, eriti kui oled kuskil piirkonnas saadik. Kuidas sa ütled, et oma piirkonna kool pannakse kinni? Võitled viimase veretilgani, et seda mitte kinni panna. Võib-olla tuleks selge sõnaga öelda, millised koolid peaksid olema kodulähedased ...

Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit juurde.

... ja millised on need, kuhu lapsed peavad sõitma.

Ja siin tuleb järgmine probleem. Meil on juba mitmendat aastat tasuta ühistransport. Kas keegi julgeb siin saalis öelda, et ühistransport arvestab praegust haridussüsteemi? Ma toon ühe hea näite Jõgeva maakonnast, kuna peale selle, et ma olen seal vallavolikogu esimees, olen ka selle piirkonna vanas mõistes omavalitsuste liidu, nüüd siis ettevõtluskeskuse JAEK nõukogu esimees. Kui on üks riigigümnaasium, siis laps peaks igast maakonna punktist saama hommikul kooli õigel ajal, mitte tund aega varem. Ja buss ei tohiks sõita kaks tundi. Meil on kunagi arutatud, et üle 40 minuti ei tohiks kuskilt sõit aega võtta. See võitlus, et kuskilt piirkonnast, teisest vallast jõuaks laps Jõgevale riigigümnaasiumisse – vallavanemad ei saanud hakkama, nad pidid ise minema, keegi pidi tulema ütlema. Tegelikkuses on sedasi, et riik on võtnud endale ühistranspordi keskuse rolli. Kuigi paberite peal on seal omavalitsuste roll väga suur, on see tegelikult rohkem ikkagi Maanteeameti roll.

Selliste otsuste puhul tuleks väga selgelt kokku leppida, kuidas ühistransport, milleks me eraldame väga suure summa riigieelarvest, oleks lahendatud nii, et sa paned 5. klassi poisi või tüdruku bussi peale ja tead, et ta on 20 minuti pärast suuremas keskuses kooli juures. Me lahendaks niimoodi väga paljud mured ära. On ju selge, et perearstinduses, nagu Janargi ütles, on väga palju pensionile minejaid ja pensionil olijaid, sama on ka haridussüsteemis. Neid muresid on võimalik lahendada ja minu arvates see dokument, mis meil täna siin laua peal on, on üks väga hea alusdokument, millest lähtudes edasi minna, kui me räägime järgmise aasta RES-ist või ülejärgmise aasta riigieelarvest, et teha õigeid otsuseid.

Ja ma veel kord rõhutan, et otsused tuleb läbi kaaluda selliselt, et ühe heateo korral ei rikuks mingit teist asja kõrval ära. Selge on ka see, et riigisektori kõrval on olemas erasektor. Tuleb arvestada, et kui erasektor pakub mingit teenust väga hästi, siis ei ole riigil mõtet minna seda torkima. Praegu ma näen näiteks hooldekodude puhul, et erasektor oleks suuteline seda teenust pakkuma. Sama hinnaga teenust pakub riigisektor, ainult et ta ehitab voodikoha 30% kallimalt kui erasektor ehk siis raiskab maksumaksja raha. Selle asemel me võib-olla suudaksime selle rahaga mõnda teenust riigi poolt toetada. Üks suur mure ju on, miks lapsed peaksid maksma kinni vanemate hooldekodu koha, mis mujal maailmas paljudes kohtades on normaalne. Aga meil on harjutud, et emad-isad tahavad ise hakkama saada. Nad ei taha oma laste raha.

Aga aitäh! Ja veel kord aitäh Riigikontrollile väga sisuka kokkuvõtte eest!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Suur tänu riigikontrolörile! Aitäh kõigile küsijatele! Tänane teine päevakorrapunkt on menetletud, läheme edasi.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 247 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne. Sellest aruandest saate ülevaate, milliseid samme astus valitsus 2019. aastal maksumaksja raha kasutades meie majanduse, inimeste heaolu ja julgeoleku kasvatamiseks ning kuidas selle tulemusena muutus meie riigi varaline seis. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Ma olen oma poliitilises tegevuses alati rõhutanud, et riik saab olla edukas ainult tänu edukate ettevõtjate ja tublide kodanike panusele. Aastat kokku võttes võib tõdeda, et liigume õiges suunas. Majandus kasvas 5% – inimestel läheb järjest paremini –, keskmine palk kasvas 7,5%, hõivatute arv suurenes aastas kokkuvõttes 1% ja töötus langes 4,4%-ni. Kõik see muidugi toimus enne koroonakriisi algust.

Ülevaatlikult aga annan teile pildi valitsuse üldeesmärkide saavutamisest. Üks eesmärk 2019. aastal oli peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt ning Eesti on maa, kus luuakse oma pere ja kodu ning kuhu on oodatud tagasi kõik need, kes on siit lahkunud välismaale. Summaarne sündimuskordaja oli 2019. aastal 1,66, mis on võrreldes 2018. aastaga peaaegu sama – 2018 oli see 1,67. Vabariigi Valitsus algatas tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena saavad aasta viimases kvartalis sünnitushüvitist saanud inimesed võimaluse kanda osa hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse. Suureneb täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus.

Teine eesmärk oli sidus ühiskond. Valitsus panustab sidusa ühiskonna tagamiseks inimeste heaolu ja turvatunde kasvu, lühendab ravijärjekordi ja vähendab sotsiaalset ebavõrdsust. Valitsuse prioriteet on pöörata tähelepanu eakate inimeste toimetuleku ja heaolu tõstmisele ning arendada erivajadustega inimestele suunatud teenuseid. Selleks kiitis valitsus heaks kogumispensioni teise samba kavandatavad muudatused, mille tulemusel muutub teises sambas pensionivara kogumine vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga kasutusele võtta. Samuti algatas Vabariigi Valitsus tulumaksuseaduse muutmise, mille tulemusena mitmest riigist pensioni saavate inimeste maksuvaba tulu määr kasvab.

Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks teadmistel põhineva majanduse ja elukestva õppe arendamise. Valitsus panustab majanduskasvu, mis parandab iga inimese käekäiku kõikjal, nii linnas kui ka maal. Valitsus kiitis 2019. aasta detsembris heaks PPP-projektide põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse–Nurme teelõigu väljaehitamise ettevalmistamist Pärnu ja Tallinna vahel. PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel välja ehitada Tallinna–Pärnu, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva maantee täies ulatuses neljarealiseks. Samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa püsiühenduse kiireks teostamiseks. Lisaks avas valitsus tee kõrgemate tuulikute rajamiseks Kirde-Eestis. Kahe viimase aasta jooksul on tänu alkoholiaktsiisi määrade langetamisele Eesti-Läti piirikaubanduse maht alkoholi müügil vähenenud hinnanguliselt 50%. Muutused on toimunud ka põhjapiiril ning turistide alkoholiostud olid 2019. aastal taastumas 2016. ja 2017. aasta tasemele ehk aktsiisitõusueelsele tasemele. Nii Eesti-sisese kui väliskaubanduse elavdamiseks langetati aktsiisi nii kangel kui lahjal alkoholil 2019. aastal 25%.

Neljas eesmärk oli tõhus valitsemine. Kiideti heaks mõte korraldada laiapõhjaline riigieelarve revisjon, mis peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas meie tehtavad kulutused on alati suunatud just kõige õigemasse kohta ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil: mitte ainult kokkuhoiu mõttes, vaid asjade parema ajamise mõttes. Seame eesmärgiks teha vähemaga rohkem. Lisaks tahame riigieelarve revisjoni raames pöörata erilist tähelepanu teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, et saada selge ja terviklik pilt, kas maksumaksja raha eest tasustatud teadus ikka toob Eesti majandusele kasu.

Viimane, kuid kindlasti mitte vähem tähtis valitsuse eesmärk 2019. aastal oli vaba ja kaitstud riik. Ka selles valdkonnas oleme eesmärgid täitnud: sõjaliste kaitsekulude suurus, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendavad riigikaitseinvesteeringute programmi kulud, on üle 2% SKP-st. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Jätkame seniste plaanidega idapiiri väljaehitamisel vastavalt võimalustele. Meie riigi oluline alustala on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tugevad kahepoolsed ja regionaalsed suhted tagavad Eesti jaoks soodsa väliskeskkonna.

Riigi majandusaasta koondaruanne on kokku pandud kõigi avaliku sektori üksuste aruannete alusel. See koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning sisaldab andmeid riigi-, kohalike omavalitsuste, valitsussektori ja avaliku sektori kohta tervikuna. Valitsussektoril oli 2019. aastal 31. detsembri seisuga vara kokku 17,67 miljardit eurot, millest enamiku moodustas põhivara. Selle suurus on 13,43 miljardit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kasvas vara väärtus 590,2 miljonit eurot. Kohustusi oli kokku 7,03 miljardit eurot ning need kasvasid eelmise perioodiga võrreldes 799,8 miljonit eurot. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon oli Statistikaameti korrigeeritud andmete kohaselt 2019. aastal ülejäägis 21 miljoni euroga ehk 0,1% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused, kumbki 0,1%-ga SKP-st, seda aga kompenseeris sotsiaalkindlustusfondide ülejääk 0,3% SKP-st. Sotsiaalkindlustusfondide tulem ületas ootusi peamiselt haigekassa osas ja seda põhjustas sotsiaalmaksu hea laekumine. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,6% SKP-st ehk 152 miljonit eurot. Tulenevalt 2019. aasta negatiivsest tulemist, mille summa oli 577 miljonit eurot, ja rahavoolisest puudujäägist, mis oli 226,6 miljonit eurot, ei saa Riigikogu otsustada stabiliseerimisreservi suurendamist rahavoolise ülejäägi arvel.

Majandusaasta koondaruanne läbib enne Riigikogule esitamist ka Riigikontrolli auditi. Riigikontroll leidis, et riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õigesti riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta. Riigikontroll tegi märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel "Materiaalne põhivara" kajastatud Kaitseväe kaitseotstarbelise põhivara kohta väärtuses 251,8 miljonit eurot. Kaitseväe varade arvestuse korraldus ei võimalda võrrelda riigi bilansis kajastatud kaitseotstarbeliste põhivarade kogumeid Kaitseväe infosüsteemis kajastatud detailsete varadega. Kaitseminister andis Riigikontrollile vastuse, et võrdluse tagamiseks võetakse Kaitseväe varade arvestuses kasutusele uus põhivara moodul. Kuna üleminek sellele on töö- ja ajamahukas, eeldatakse võrreldavate andmete saamist 2021. aasta lõpuks.

Riigikontrolli kontrolliaruande kohaselt on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2019. aasta  riigieelarve seaduse ja selle muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduse täitmisel Riigikontroll olulisi vigu ei leidnud. Siiski tõi Riigikontroll välja, et 2019. aasta riigieelarve seaduse koondosas ei ole kõik summad õiged. Koondosa investeeringute ning põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse eelarved on esitatud tegelikult planeeritust suuremana – vastavalt 2,4 miljonit eurot ja 36,4 miljonit eurot. Koondosa kuludes on elimineerimata jäänud valitsemisala asutustele välistoetuste kaasfinantseerimiseks antud toetused summas 5,5 miljonit eurot. Rahandusminister on Riigikontrollile vastanud, et Rahandusministeerium vaatab üle eelarve koostamiseks vajalikud protsessid ja tegevused eesmärgiga tagada nii sisend- kui väljundandmete kvaliteet eelarveinfo süsteemides. Samuti tõi Riigikontroll välja, et Sotsiaalministeeriumil tuleb lähtuda hasartmängumaksu laekumisest pärineva raha kasutamisel selle sihtotstarbest ning rahastada neid projekte, mis ei paigutu hasartmängumaksu seaduses loetletud kasutusvaldkondadesse ehk meditsiin, hoolekanne, pered, vanurid ja puuetega inimesed ja hasartmängusõltuvusega inimesed, ehk siis paigutada nende kulutused ministeeriumi muudest eelarvesummadest saadavate toetuste alla. Ministrina käitusin seaduslikult, kui lasin peatada väljamaksed võrdsuse edendamise projektide rahastamiseks, kuna mulle oli täiesti selge, et hasartmängumaksust toetatavate projektide rahastamine sellisel kujul ei ole kooskõlas seadusega. Seda arusaama toetas ka Riigikontroll oma seisukohaga, et toetatavaid valdkondi on tõlgendatud ebakohaselt ning seetõttu on hasartmängumaksust laekunud summasid kasutatud seaduses mitte ettenähtud eesmärgil. Sotsiaalministeeriumil on selliste toetuste tegemiseks eelarves kasutada ka muid summasid kui hasartmängumaksust laekuv raha.

Austatud Riigikogu! Palun teid kinnitada riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne. Tänan tähelepanu eest ja vastan kindlasti hea meelega küsimustele. 

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tõepoolest, 2019. aasta eelarve ei olnud teie tehtud eelarve. Aga teile tekkis kehtivast seadusest tulenev kohustus struktuurset puudujääki vähendada. Te rääkisite nominaalsest puudujäägist, aga seadus räägib struktuursest puudujäägist. Ja oli kohustus seda 0,5% vähendada. Ma mäletan, te käisite siin Riigikogu ees ja rääkisite, kuidas te ikka kõvasti seda eesmärki täidate, kuigi me kahtlesime nendes meetmetes. Kuidas see asi lõpuks ikkagi välja tuli? Uuendatud andmetel oli 2019. aasta struktuurne puudujääk 2,3% võrreldes SKP-ga. Kuidas siis 2018. aastaga võrreldes tegelik pilt välja tuli: kas struktuurne puudujääk vähenes 0,5%, nagu seadus nõudis ja nagu te lubasite ka ellu viia, või oli vastupidi? 

Aitäh! Nagu me tagantjärele, kui Statistikaamet oli SKP arve uuendanud, teada saime, siis tuli tegelikult välja, et suurenes. Probleem on muidugi selles, et struktuurne puudujääk võtab arvesse seda n-ö majanduse potentsiaali lõhet ehk siis seda, kas majandus on hinnanguliselt kasvufaasis, ülekuumenemise või alajahtumise faasis. Sellest sõltuvalt on riigieelarve kulud liiga suured või liiga väikesed. Seal on veel terve hulk muid komponente: kulude kasvu kiirus ja muud asjad. Tõepoolest, eelarve tegemise või, ütleme siis, RES-i tegemise ajal oli meil üks info selle kohta, milline on meie SKP suurus, ja tagantjärele hinnangu saamisel selgusid teised numbrid. Ja need numbrid olid n-ö meie kahjuks. 

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Täna riigikontrolör ütles, et riigieelarve peaks olema palju läbipaistvam ja arusaadavam. Kas te arvestate sellega ja teete selleks midagi, et järgmistel aastatel oleks riigieelarve ikkagi loetavam? 

Aitäh! Jaa, Riigikogust on tulnud lausa ju eelnõu riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Mul on ka Rahandusministeeriumis käivitatud eelnõu väljatöötamine põhimõtteliselt samade eesmärkide saavutamiseks. Võib-olla meil õnnestub need eelnõud isegi ühendada. Vaatame, kuidas see täpselt siin teie menetluses hakkab olema, aga ma olen olnud nii varem kui ka ministriametis seisukohal, et riigieelarve läbipaistvus on kehv, loetavus on kehv ja seda tuleb parandada. Tõsi küll, arvestades seda, et juba sellel nädalal alustas Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega järgmise aasta eelarve põhja kokkupanemist kehtiva seaduse järgi, ma ei julge lubada, et me juba järgmise aasta eelarvet saame teha mingite uute reeglite järgi. Aga püüame selle poole, et vähemalt sellest järgmisel aastal.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Riigikontrolör rääkis oma ettekandes tegelikult ka laiemalt pikaajalistest väljakutsetest, mis Eestil riigina ees seisavad. Ta rääkis avalike teenuste kättesaadavusest, rääkis õpetajatest, päästjatest, arstidest. Ja kui ma nüüd kuulasin teie ettekannet, siis mõistagi, eelmise aasta eelarve kokkuvõte on alati tagasivaatav, aga ma oleksin soovinud kuulda ka strateegilist ettevaadet, kuidas aitab riigieelarve lahendada neid demograafilisi probleeme, et meil rahvastik vananeb ja töötajaid jääb vähemaks. Ja millal te selle riigieelarve revisjoniga siis valmis saate? 

Aitäh! Ma ei ole kindel, et me majandusaasta aruande tegemise ajal peame strateegilist ettevaadet tegema. Selle jaoks on ikkagi teised kohad, on see siis tõenäoliselt riigi eelarvestrateegia tegemine või mingi muu koht. Siin me ikkagi räägime sellest, mis oli varasemalt eesmärkideks seatud, kas need eesmärgid saavutati selle konkreetse eelarve raames ja kas see eelarve sai seaduste järgi täidetud. Aga ma muidugi ei sea absoluutselt hetkekski kahtluse alla seda, et me peame igal võimalusel nägema suurt plaani ja vaatama pikalt ette. 

Heiki Hepner, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Erasektor peab oma majandusaasta aruande valmis saama polaastaks: 1. juuliks peab see olema esitatud. Kuidas teile tundub, kas ka riik võiks püüelda sinnapoole, et parlament saaks enne suvepausile, suvevaheajale minekut selle otsuse teha, mida me täna teeme?

Aitäh! Probleem on ju selles, et see koondaruanne hõlmab kõiki avaliku sektori tegijaid. Näiteks kas või ülikoolid – ega nad ei teegi enne kui poolaastaks oma aruande. Ja enne, kui meil ei ole neid aruandeid käes, ei saa me hakata seda aruannet tegema. Sellisel juhul tuleks osale asjaosalistele tähtaega ettepoole tõsta. Teoreetiliselt on see võimalik, aga et see mäng väärib küünlaid, selles ma ei ole kindel. 

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Selle defitsiidi asja me saime selgeks, aga teeme nüüd ka võla asja selgeks. Te olete ilusti kirjutanud, et 2019 võlakoormus püsis 8,4%. Aga ma vaatasin aasta varasemat aruannet. Võlakoormus on ikkagi kasvanud nii protsendina SKP-st kui ka nominaalselt kasvanud, nominaalselt üle 300 miljoni. Ja veel ma vaatasin, et te eessõnas kirjutate, et jooksvateks kulude katteks laenuraha ei läinud. No kuhu see laenuraha siis läks? Muuseas, investeeringud vähenesid 2019. aastal 3%. Ja kui ma veel vaatasin seda aasta varasemat aruannet, siis nägin, et 2018 ka vähenesid investeeringud. Ja samal ajal majandus õitses. Nagu te rääkisite, 5% oli kasv ja maksutulud kasvasid 9% lausa. Väheneva trendiga investeeringuid oleks saanud ikka kasutada jooksvateks kuludeks, tavapärasteks kuludeks. Kuhu see laenuraha läks siis?

Aitäh! Jaa, siin mainiti laenu mahu kasvu. Peaaegu kogu see kasv tuli finantseerimistehingute arvel. Ja sellest omakorda väga suur osa, peaaegu kogu osa oli ... No ta jagunes põhimõtteliselt kaheks, millest ühe osa moodustasid suurte riigiettevõtete kapitaliseerimised, näiteks Eesti Energia kapitalipaigutus, aga seal oli ka teisi ettevõtteid. Kui ma praegu õigesti mäletan, siis olid mingid taristuettevõtted. Ja teise osa sellest moodustas varasemate lühiajaliste laenude tagasimaksmine ehk treasury bill'ide tagasimaksmine, mis on ka finantseerimistehing. Nii et üks osa olidki päriselt investeeringud, teine oli võla rullimine.

Andrus Seeme, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister, ma kuulasin teie ettekannet ja te ütlesite, et eesmärk on teha vähemaga rohkem. Ma loen aruannet: statistiliselt valitsussektori töötajate arv suurenes 766 võrra. Kas see eesmärk jäi täitmata?

Jaa, see on ilus kurioosum. Põhimõtteliselt selle suurenemise põhjustas teatud asutuste tõstmine avalikku sektorisse Statistikaameti poolt. Töökohti juurde ei loodud. Need töökohad, mis enne olid erasektoris, klassifitseeriti ümber ja nüüd on tegu riigitöötajatega. Paber kannatab kõik välja.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd ma palun siia teiseks ettekandjaks, komisjonipoolseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Riigikogu otsuse "Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 247 oma 27. oktoobri istungil. Istungil osales rahandusminister Martin Helme, kes andis ülevaate koondaruandest ja 2019. aasta tulemustest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Samuti osales istungil riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2019. aasta koondaruande kohta. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu kolmapäeva, 11. novembri istungi päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva, st 20. november kell 17.15. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalik alustada läbirääkimisi. Esimese lugemise protseduur näeb ette, et läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majandusaasta aruanne on raamatupidamise aruanne. Ja nagu riigikontrolör ütles, numbrid on õigesti kokku löödud. Aga räägiksime natukene sellest, millest need numbrid räägivad.

Ma keskenduksin põgusalt majandusaasta aruandes käsitletud riigieelarve täitmise aruandele, mis on oluline osa sellest aruandest. See on selles mõttes tänuväärne dokument, et ongi niimoodi, et kuna eelarve on tehtud kulude osas läbipaistmatuks, siis eelarve tegelik pilt, asjade tegelik seis selgub alles kaks aastat hiljem. Nüüd seda aruannet menetledes saame rääkida, kuidas selle 2019. aasta eelarvega siis tegelikult asjad on. 

Ja tuletame natuke meelde ajalugu. Jah, loomulikult minister Martin Helme seda eelarvet ette ei valmistanud, selle valmistas ette Isamaa Erakonda kuuluv minister. Mis ta siis rääkis, kui ta käis 2018. aasta lõpus siin meie ees? Et eelarve on nominaalselt ülejäägis 130 miljoni euroga ja struktuurselt tasakaalus, majandus kasvab kenasti ja kõik on roosiline. Aga nüüd me vaatame numbreid ja näeme, et asi ei ole roosiline. Kõigepealt, eelmise aasta kevadel selgus, et aasta varem, 2018, oli korralik käkk kokku keeratud. Ja seadus kohustas seda suurt, n-ö ootamatult tekkinud varasema aasta puudujääki vähendama 0,5% võrra aastas. Seda nägi ette kehtiv riigieelarve baasseadus. Ja minister Martin Helme tõepoolest ütles, et see ei ole midagi, me vähendame seda  puudujääki. Ja kui me küsisime, milliste meetmete abil see siis võiks juhtuda, siis ta ei vastanud küsimustele, rääkis mingit jutukest, et on mingisuguseid tegevuste ümberlükkamisi ja edasilükkamisi ja eurorahade ümbertõstmisi ja lai arsenal asju, mis iseenesest ei pidanud eelarvekärpeid kaasa tooma. Aga nüüd loeme nendest dokumentidest, mis meil laual on, et 2019. aastal eelarve puudujääk mitte ei vähenenud 0,5%, vaid suurenes 1,9%-ni SKP suhtes ja uuenenud andmetel, mida siin aruandes pole, koguni 2,3%-ni SKP suhtes. No Isamaa võiks seda asja ka omalt poolt kommenteerida. Teie rahandusminister ju seda eelarvet tegi.

Nii, mis veel? Kõik see juhtus ajal, kui majandus kasvas ligi 5%, nagu minister rääkis, aga eelarvete ettevalmistamisel oli teada, et majandus kasvab 2%. Edasi, maksutulud. Maksutulud kasvasid 9,4%. Samal ajal me loeme aruandest, et näiteks valitsemissektori investeeringud vähenesid 3%, ja kirjas on ka, kus nad vähenesid.

Palun lisaaega!

Kõneleja saab kolm minutit lisaks.

Vähenesid üldiste valitsemissektori teenuste investeeringud ja investeeringud riigikaitse valdkonnas. Vaat nii! Aga võlg samal ajal kasvas, nii nominaalis kui ka protsendina SKP-st. Emiteeriti 100 miljoni euro ulatuses võlakirju, 215 miljonit eurot võeti pangalaenu ja laenukoormus, mis oli 2018. aasta lõpus 7,9% võrreldes SKP-ga, oli 2019. aasta lõpus juba 8,4% võrreldes SKP-ga. See on eellugu sellele olukorrale, kuhu me tänaseks oleme jõudnud.

Ja muidugi – ma unustasin ära – eelarve läbipaistvus. Me nüüd alles näeme tegelikku pilti, sest eelarve on kulude osas tehtud täiesti pimedaks. Me ei tea, mis seal tegelikult kirjas on, ja praegu, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, me teame, et neid muinasjutte, mida siin koalitsioon räägib, ei saa tõsiselt võtta, et alles kahe aasta pärast me näeme, milline on tegelik pilt. Ja selleks, et eelarve läbipaistvust parandada, on Reformierakonna fraktsioon esitanud eelnõu, mida võiks hakata natuke kiiremas tempos menetlema.

Aga kogu see 2019. aasta aruanne, eriti selles sisalduv eelarve täitmise aruanne aitab natukene selgitada olukorda, kuhu me tänaseks oleme jõudnud. Ja see olukord on säärane, et seda iseloomustatakse selliselt, et eelarvepoliitikas on Eesti ja Kreeka omavahel kohad ära vahetanud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Aivar Kokk Isamaa Erakonna nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Aivar palus, et keegi peab siiski Isamaa poolt vastutuse võtma. Ja kes ikka võtab vastutuse? Eks see, kes sel ajal minister ei olnud, aga praegu on rahanduskomisjoni esimees.

Aivar ja teised head kolleegid! Ma arvan, et ükskõik, milline koalitsioon riigis võimul ka pole, ta püüab teha kõik selleks, et Eesti inimestel oleks hea. Tihti antakse lubadusi, mis sel hetkel, kui neid kirjutatakse eelarvesse või antakse valimiste ajal, tunduvad väga realistlikud. Ma mäletan ka üht lubadust. Tänaseks on see 12 aastat täis, kui Eesti pidi olema viie rikkaima riigi hulgas. Idee oli hea ja ma arvan, et siin saalis pole mitte ühtegi Riigikogu liiget, kes ei sooviks, et Eesti riik oleks sellel heal positsioonil. Aga majandus teeb alati oma korrektiive. Ühel hetkel on tõusud, ühel hetkel on langused. Tagantjärele me võiks öelda, et küll on kahju, et selle sajandi alguses siin saalis istunud inimesed polnud poolt, kui Rahvaliidu esimees ütles, et võtame laenu ja ehitame Tartu–Tallinna maantee neljarealiseks. Oleks 2002 see otsus tehtud, oleks see tee praegu valmis ehitatud. Selle inflatsiooni tingimustes oleks see laen juba enne 2008. aasta majanduslangust tagasi makstud. Täna saab sellesama raha eest 10 kilomeetrit ehitada.

Tihti räägitakse, et võlg on võõra oma ja jumala pärast riik ei tohi ühtegi senti võlga võtta. Siin saalis istuvatel Riigikogu liikmetel on kõigil suhteliselt hea palk, ei peaks nagu laenu võtma, aga kui vaatad iga aasta maikuus esitatavaid deklaratsioone, siis kui muud võlga ei ole, siis autoliising on ikkagi väga paljudel, rääkimata sellest, et osal on korteri- või mingid muud laenud. Aga mõtleme oma noorte peale, kellel on kodus lapsed! Kellel on oma kodu ja kes ei ole võtnud pangalaenu? Ikka võetakse eluasemelaen, sest teatakse, et ... Ma ise naeran, et kui ma oleks 11 aastat tagasi siia tulles võtnud korteri jaoks laenu, siis täna oleks see korter olnud praktiliselt käest, sest hind teeb oma korrektiivid.

Loomulikult on õige see, et 2018 tehtud otsused olid võib-olla natukene valimismaigulised ja loodeti ka majanduse tugevale kasvule. Seda kasvu ei tulnud. Aga täna me näeme, et me suutsime reageerida kiiresti, kui kevadel kriisiolukord tekkis. Me oleme üks neid Euroopa riike, kes on sellest kriisist tänase seisu järgi otsustades suhteliselt hästi läbi tulnud. Keegi ei tea, mida toovad järgmised neli, viis, kuus kuud. Aga üleeile jõudis meieni uudis, et Saksamaal elav türgi pere on välja mõelnud vaktsiini, mis on kõikidel katsetustel toiminud väga hästi. Kui see kevadel Eestisse jõuab, siis saame julgelt hakata majandust uuesti turgutama. Ja kui ma vaatan majandus- ja kommunikatsiooniministrit siin saalis, siis selle eest müts maha. Ta on mures ühe asja pärast. Riigieelarvet tehes arutatakse, kuhu investeeringuid teha, et majandust turgutada. Täna aga tegeletakse teist aastat projekteerimisega. Aivar tegi riigieelarvet silmas pidades väga tõsiselt võetava ettepaneku tõsta projekteerimisvõimekust. Aga me teame Taaviga mõlemad, et Maanteeamet ütles, et see võimekus on piiri peal, ja Taavi pani ette veel 5 miljonit eelarvesse selleks juurde panna, et see võimekus oleks olemas. Aga lihtsalt projekteerijaid ei ole. Selliseid asju tuleb teha järjepidevalt, mitte siis, kui tekib mingi olukord või kriis. Projektid peavad meil selleks puhuks sahtlis olema, kui tekib võimalus midagi õigel ajal käivitada ja majanduse situatsioonis ka tööle panna. Aga aitäh Aivarile hea ettepaneku eest rahanduskomisjonis!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 247 esimene lugemine lõpetada. Ühtegi muud ettepanekut laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november kell 17.15.

Võtame käsitluse alla järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 256. Alustame selle esimest lugemist. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule 2020. aasta 12. oktoobril maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse maagaasi siseturu ühiseeskirju käsitlevat direktiivi.

Maagaasi siseturu ühisreeglite direktiivi järgi ei olnud enne direktiivi muutmist kolmandate riikide juurest alguse saav ühendus ühtse regulatsiooni all reguleeritud. Täna esimesel lugemisel oleva maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse Eesti õiguses üheselt, et Euroopa Liidu ühisturu reeglid kohalduvad ka kolmandast riigist alguse saanud gaasitrassile. Need reeglid hõlmavad näiteks tariifide kooskõlastamise kohustust, kolmandale osapoolele ligipääsu võimaldamist, omanike ringi kontrollimist jne. Tuleb toonitada, et Eestis olevatelt gaasitrasside haldajatelt on juba 2010. aastast selliste kohustuste täitmist nõutud.

Ühtlasi täpsustab eelnõu Konkurentsiameti ülesandeid kolmandast riigist pärit [gaasi edastamiseks mõeldud] ülekandevõrgu või tootmisetapi torude kasutamisega seotud vaidluste lahendamisel ning kohustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavitama Euroopa Komisjoni sellistest Eesti riigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingutest, mille eesmärk on reguleerida kolmandast riigist saabuva gaasi ülekandetoru haldamist.

Eelnõu on planeeritud jõustuma üldkorras. Palun teil seda toetada!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun siia teiseks ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri, keda ma [saalis] ei näe. (Sven Sester siseneb saali.) Suur rõõm, kaasettekandja saabus!

Lugupeetud parlamendi liikmed! Lugupeetud juhataja! Majanduskomisjon menetles seda eelnõu oma 20. oktoobri koosolekul. Me kutsusime koosolekule majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ning samast ministeeriumist ka energeetika osakonna energiaturgude valdkonna juhi Rein Vaksa.

Majandus- ja taristuminister tutvustas seda eelnõu – maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 256. Nii nagu siin saalis, nentis ta ka komisjonis, et peaasjalikult on tegemist direktiivi ülevõtmisega ja see puudutab kolmandate riikide maagaasitrasse Eesti Vabariigi territooriumil. Ministri sõnul see direktiiv Eestit tegelikkuses väga palju ei puuduta. Põhjus on selles, et hetkel sellised gaasitrassid Eestis puuduvad ning ei ole teada ka selliste trasside rajamise plaanist. Aga kuna tegemist on üleeuroopalise direktiiviga, siis tuleb kõigil liikmesriikidel see üle võtta. Direktiivi kohaselt tuleb tõesti Eestil selliste trasside rajamisest teavitada Euroopa Liitu, kes saab soovi korral protsessis osaleda. Vaidluse korral on Konkurentsiamet volitatud erimeelsused lahendama. Rein Vaks, kes on energiaturgude valdkonna juht, lisas veel juurde, et selle eelnõuga võetakse üle suurem osa direktiivist ning rakendusaktiga kirjeldatakse ka neid detaile, mis on vajalikud selleks, et direktiiv terviklikult üle võtta. Volitusnormid on seaduseelnõus ilusti olemas ja seega saab direktiivi kindlasti üle võtta.

Komisjonis esitati ka mõned küsimused. Neid ei olnud küll väga palju, vaid paar küsimust, aga siiski. Tunti huvi selle vastu, kas kooskõlastamise käigus eelnõude infosüsteemi kaudu tuli kelleltki ka mingisugust tagasisidet, näiteks turuosalistelt või üldse osapooltelt. Eelnõu kaitsjad nentisid, et eelnõu kohta ei ole üheltki osapoolelt ettepanekuid laekunud ja teadaolevalt ei ole üleval ka ühtegi teemaga seotud probleemi. Ja teine küsimus oli seotud sellega, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg on tegelikult möödunud. Me uurisime seda, kas direktiivi ülevõtmise hilinemisega seoses on ka mingisuguseid probleeme. Meile kinnitati, et Euroopa Komisjon on alustanud direktiivi üle võtmata jätmisega seoses ametlikku menetlust, mille raames uuritakse, miks ei ole direktiivi üle võetud. Tegelikult on komisjonile juba selgitatud, et selle teemaga tegeldakse ja direktiiv püütakse võimalikult kiiresti Eesti õigusesse üle võtta.

Rohkem küsimusi komisjonis ei olnud ja me läksime otsuste juurde. Esimene otsus oli määrata ettekandjaks eelkõneleja, see oli konsensuslik. Teine otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 11. novembril ehk täna, ka see oli konsensuslik. Ja kolmas ettepanek oli esimene lugemine lõpetada, seegi oli konsensuslik. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised, aga läbirääkimiste soovi ei ole ilmutatud. Sellisel juhul on meil otsustamiseks juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 256 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 17.15.

Võtame ette järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamine) eelnõu 261. Alustame selle esimest lugemist. Palun ettekandjaks justiitsminister Raivo Aegi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Justiitsministeerium on ette valmistanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega saaks rakendada arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määrust. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätet prokuratuuri volituste kohta kriminaalmenetluses, et võimaldada tõhusat koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Oluline on välja tuua, et mõlemad [selle eelnõuga seotud] määrused on otsekohalduvad ning eelnõuga planeeritud muudatused on mõeldud määruste kohaldamiseks vajalike rakendusmeetmete ja mõistete täpsustamiseks.

Kriminaalmenetluse läbiviimise võimaldamine Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa delegaatprokuröri poolt. Eelnõu § 1 lõike 1 järgi täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 30 lõikega 3 selliselt, et Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril oleks EPPO määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks samasugused õigused, nagu on prokuratuuril Eesti kriminaalmenetluses.

Kriminaalmenetluse seadustikku täpsustatakse arestimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevate asutustega ning täpsustatakse arestimise otsustamise korda. Nii arestimis- kui ka konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine Euroopa liikmesriikide vahel on raamotsuste alusel kriminaalmenetluse seadustikku üle võetud juba varem ning ka pädevate asutuste osas suuri muudatusi ja ümberkorraldusi selle eelnõuga ei planeerita.

Eelnõu § 1 lõike 2 alusel täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku §-ga 489⁵⁴, mille kohaselt on arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse alusel edastatud arestimisotsust pädev menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur ning tunnustama Harju Maakohus. Arestimisotsust on pädev koostama ja edastama kohtueelses menetluses prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Arestimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevad asutused võrreldes kehtiva korraga olemuslikult ei muutu. Arestimisotsuste tunnustamisel ning täitmisel antakse otsuse menetlemise pädevus Riigiprokuratuuri asemel prokuratuurile laiemalt, see võimaldab prokuratuuri paindlikumat töökorraldust.

Kriminaalmenetluse seadustikku täpsustatakse konfiskeerimisotsuste tunnustamiseks, täitmiseks ja edastamiseks pädevate asutustega ning täpsustatakse konfiskeerimise otsustamise korda. Eelnõu § 1 lõike 2 järgi täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku §-ga 489⁵⁵, mille kohaselt on konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse alusel edastatud konfiskeerimisotsust pädev menetlema Justiitsministeerium ning tunnustama ja täitmist tagama kohus. Konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ning konfiskeerimise otsustamiseks on pädev selle isiku elukohajärgne maakohus, kelle vara on konfiskeerimisotsuse esemeks, või kui elukoht puudub, siis sellisel juhul Harju Maakohus. Konfiskeerimisotsust on pädev edastama samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus ning ta koostab ja edastab konfiskeerimisotsuse omal algatusel või prokuratuuri taotlusel. Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on konfiskeerimisotsuse menetlemiseks pädev asutus Riigiprokuratuur ning selle täitmise üle on pädev otsustama Harju Maakohus. Selline on siis see erinevus.

Konfiskeerimisotsuse tunnustamine ning täitmine toimub pärast lõpliku kohtuotsuse jõustumist ning riigisisese korra järgi prokuratuur jõustunud konfiskeerimisotsuse täitmisega ei tegele. Seetõttu ei ole konfiskeerimisotsuste puhul prokuratuuri määramine pädevaks asutuseks põhjendatud ega vajalik. Tagamaks operatiivset koostööd, on menetlemiseks pädeva asutusena eelnõus määratud Justiitsministeerium, kes on kriminaalmenetluse seadustiku järgi üldiselt rahvusvahelises kriminaalmenetluses koostöö keskasutuseks.

Erisusena kehtivast regulatsioonist nähakse eelnõuga ette, et üldjuhul otsustab konfiskeerimisotsuse täitmise kirjalikus menetluses kohus, välja arvatud siis, kui süüdimõistetud isiku kaitsja või kolmas isik või tema esindaja taotleb suulist menetlust. 

Eelnõuga planeeritakse ka terminoloogilisi täpsustusi, võrreldes kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga. Kriminaalmenetluse seadustikus on praegu kasutusel mõisted "Euroopa arestimistunnistus" ning "Euroopa konfiskeerimistunnistus". Selliste mõistete kasutamine on aga eksitav, kuna tunnustatakse ning täidetakse mitte arestimis- ja konfiskeerimistunnistusi, vaid arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mis on esitatud arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste kaudu. Eelnõus kasutatakse määruse mõisteid "arestimisotsus" ning "konfiskeerimisotsus", mis tähistavad taotleva riigi tehtud või kinnitatud otsuseid vara arestimise või konfiskeerimise kohta.

Oluline on esile tuua ka seda, et määrus näeb ette, et liikmesriigid peavad tunnustama ja täitma kõiki teiste liikmesriikide esitatud kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid. Seega peab Eesti tunnustama ja täitma ka selliseid arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mida Eesti õiguses ei ole ette nähtud. Ja loomulikult vastupidi: teised liikmesriigid peavad täitma neid otsuseid, mis Eesti õiguses on ette nähtud, aga mida nendel ei pruugi olla. Näiteks on praegu Eestis keelatud selliste konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täitmine, mis on teistes liikmesriikides tehtud ilma, et kriminaalmenetluses oleks langetatud süüdimõistev kohtuotsus, kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole süüdimõistva otsuseta konfiskeerimine võimalik. Määruse kohaselt ei saa Eesti enam konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest keelduda, kui süüdimõistva kohtuotsusega konfiskeerimisotsus on tehtud kriminaalasjades läbiviidavas menetluses.

Ja lõpetuseks seaduse jõustumisest. Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamiseks vajalikud muudatused jõustuvad 19. detsembril 2020, kuna määrus on just sellest ajast kohaldatav. EPPO pädevusega seotud kriminaalmenetluse seadustiku § 30 lõike 3 muudatus jõustub üldises korras. Tänan tähelepanu eest!

Teile on ka küsimusi, lugupeetud ettekandja. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Minu küsimus tuleneb inimlikust uudishimust. Seletuskirjas on sihtrühma alapeatükk, milles öeldakse, et üle-eelmisel ja eelmisel aastal esitati Eestile täitmiseks alla kümne arestimistunnistuse ning et ka Eesti ise esitas teistele riikidele arestimistunnistusi. Uudishimu seisneb selles: kas te oskate kuidagi peegeldada, mis asju nendel aastatel põhiliselt arestiti? Mis valdkonda need puudutavad?

Suur tänu nii detailse küsimuse eest! Aga kahjuks ei oska ma sellele vastata. Eks need on konkreetse kriminaalmenetlusega seotud, ma tõepoolest ei oska seda täna öelda. Aga ma lasen selle, hea Urve, välja uurida ja lasen teile kirjalikult vastata, siis saate väga täpse ülevaate. Kindlasti on prokuratuuril see ülevaade olemas.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile, lugupeetud minister, ei ole. Palun siia komisjoni ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse ehk arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse rakendamise eelnõu 261 komisjoni istungil 27. oktoobril 2020. Lisaks komisjoniliikmetele ja komisjoni nõunikele olid kohale kutsutud ka justiitsminister Raivo Aeg ja Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg. Eelnõust andis ülevaate, nagu täna siin, justiitsminister Raivo Aeg. Täna tegi ta seda veel pikemalt kui komisjoni istungil, nii et ma ei hakka teile üle kordama, millest minister komisjonis rääkis. 

Tuleb öelda, et komisjoni arutelu oli suhteliselt lühike. Komisjoni liikmed eriti küsimusi ei esitanud. Urve Tiidus küsis ühe küsimuse ja see puudutas seda, et ta oli välja lugenud, et eelnõus on lause, milles öeldakse, et Eestil väheneb võimalus keelduda arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamisest. Mare Tannberg püüdis seletada, millest see tuleb. Nimelt, Eesti seaduse järgi ei ole Eestis õigust konfiskeerida vara enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Paljudes riikides sellist normi ei ole ja seetõttu ei ole edaspidi ka Eestil võimalik seda tüüpi kohtuotsuseid, mis on teises riigis tehtud, mitte tunnustada. Nii et selles mõttes väheneb Eestil konfiskeerimisotsuste tunnustamise võimalus.

Ütlen veel nii palju, et eelnõu oli saadetud arvamuse avaldamiseks ka kooskõlastusringile – Riigikohtule, õiguskantslerile ja Eesti Advokatuurile. Ainsana esitas oma märkused Eesti Advokatuur. Aga pean ütlema, et need olid põhimõtteliselt täpsustamist nõudvad ettepanekud, sisulisi ettepanekuid advokatuurilt ei tulnud. Ja need said juba enne eelnõu Riigikogu menetlusse esitamist sisse viidud.

Ja nüüd asun komisjoni otsuste juurde. Komisjon tegi sellised otsused: esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. novembriks 2020; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada; kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 25. november 2020 kell 16; neljandaks, määrata ettekandjaks Vilja Toomast. Kõik need otsused tehti konsensusega. Ma tänan!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Kas on fraktsioonide esindajaid, kes tahaksid kõnet pidada? Kõnepidamise soovi ei ole, seega loeme läbirääkimised lõppenuks. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 261 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud ja muudatusettepanekute tähtajaks on 25. november kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu 275 esimene lugemine. Palun siia justiitsminister Raivo Aegi.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Justiitsministeerium on ette valmistanud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb osa arestimajade üleandmist vanglatele. Eelnõuga nähakse ette järgmised muudatused. Luuakse võimalus pidada vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt – s.o kuni 48 tunniks – kinni peetud isikuid ja kainenema toimetatud isikuid. Seni arestimajadena kasutatud hooneid vanglad üle ei võta.

Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevustele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ja Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale alates 11. jaanuarist 2021. aastast koos vajalike kulude üleandmisega Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Vastavalt ministeeriumidevahelisele kokkuleppele ei võta Justiitsministeerium üle ega hakka kinni pidama väljasaadetavaid ning distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi. Nende kinnipidamise peab jätkuvalt tagama Politsei- ja Piirivalveamet oma arestimajade süsteemi kasutades.

[Kõnealuse muudatuse tulemusena] kaoks Eestis 221 kinnipidamiskohta – nendest 64 Tartus ja 157 Jõhvis – ning väheneks oluliselt nende ülalpidamisega seotud vältimatute püsikulude osakaal, mida tuleb suures osas kanda ka olukorras, kui arestimajade täituvus on väga väike. PPA-l vabaneb isikute kinnipidamisteenuse osutamisega seotud teenistujate ressurss, kes seni töötasid Tartu ja Jõhvi arestimajades.

Muudatuste tegemiseks on vaja täiendada järgmisi seadusi: vangistusseadus, karistusseadustik, korrakaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, täitemenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik.

Vangistusseaduse muudatustega sätestatakse, et arestialune on vangistusseaduse tähenduses nii arestimajas kui ka vanglas aresti kandev isik. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt mõistetakse arestialusena üksnes arestimajas aresti kandvat isikut. Muudatustega nähakse ette, et vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid vangistusseaduses sätestatud erisustega. Seega, kui vangistusseaduses on kirjas vaid "arestialune", kehtib see regulatsioon nii väärteo eest karistuse saanud süüdlase kui ka teiste isikute suhtes, keda saab edaspidi kinni pidada lisaks arestimajale ka vanglas. Kui nende lisanduvate isikute puhul tahetakse erisust välja tuua, siis on see vangistusseaduses eraldi välja kirjutatud.

Vangistusseaduse § 86 lõike 7 kohaselt ei daktüloskopeerita distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi ega võeta neilt DNA-proove. Eelnõus kavandatavate muudatustega lisatakse selliste isikute hulka ka kainenema toimetatud joobeseisundis isik, kuni 48 tunniks kinni peetud isik ja sundtoomisele allutatud isik. Vanglasse toimetatud kahtlustatavana kinnipeetu kinnipidamisele kohaldatakse vahistatu ja eelvangistuse täideviimise kohta kehtestatud sätteid vangistusseaduses sätestatud erisustega. Näiteks vanglasse toimetatud, kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt kahtlustatavana kinnipeetu suhtes ei kohaldata vangistusseaduse § 93 lõikeid 2 ja 8, § 98 ning § 104 lõikeid 2 ja 3. Seega välistatakse vanglasisese isikuarve avamine ja vanglas kinnipidamise õiendi väljastamine, samuti pakkide saamine ja vanglateenistuse ametniku kohustus kolm päeva enne vahistustähtaja lõppemist teatada sellest uurijale või prokurörile, kelle menetluses on kriminaalasi. Kahtlustatavana kinni peetud isiku vabastamine peab toimuma viivitamata, kui menetlustoimingud on tehtud ning puudub alus isiku vahistamiseks. Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48 tunni jooksul.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 korrastatakse karistusseadustiku 18. peatüki 3. jao süüteokoosseise. Eelnõu §-dega 3–6 korrastatakse korrakaitseseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku. Tehtavad muudatused tulenevad vajadusest tuua seadusesse arestimajade kõrval sisse ka vangla mõiste.

Seadus on kavandatud jõustuma 21. detsembril 2020. Arestimaja ülesannete reaalse ülevõtmise ajaks on kokku lepitud 11. jaanuar 2021. aastal. Jõustumise ning ülevõtmise vahele jääv aeg on ette nähtud infotehnoloogiliste arenduste tegemiseks, samuti rakendusaktide muutmiseks ja vastuvõtmiseks. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Paul Puustusmaa, palun!

Tervist! Hea minister, tänan ettekande eest! Ma mäletan, kuidas me küsisime komisjonis raha kohta ja rääkisime kuludest, mis selle asjaga kaasnevad – sellest, milline on riigi saadav kasu ja milline on kahju, st kui palju raha kulub. Ja siis ma sain teada, et umbes 200 000 euro eest on riigieelarves ette nähtud ühekordseid kulusid. Aga mul jäi küsimata 800 000 euro kohta, mis Siseministeeriumilt ära võetakse. Kas see on ka juba riigieelarves kajastatud, see 800 000 eurot, mille võrra ministeeriumi eelarve väheneb?

Jah, meil on Siseministeeriumiga kokkulepe olemas ja järgmise aasta riigieelarves on minu arusaamist mööda ka kajastatud, et selles mahus Justiitsministeeriumi eelarve suureneb. See raha antakse vanglateenistuse käsutusse just personalikulude katmiseks. See eelmine summa – see puudutab täiendavaid vajalikke muudatusi, on need siis mingisugused Riigi Kinnisvara AS-i poolsed ehituslikud tegevused või needsamad infotehnoloogilised korrastused, mida ma siin mainisin.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minul on lihtne küsimus: kas nendel kahel vanglal on täna piisavalt palju ruumi, et hakata sinna arestitavaid majutama, või peab hooneid juurde ehitama?

Ei, vanglat me laiendama ei hakka, vanglas on ruumi piisavalt. Iseenesest on ju plaan pikas perspektiivis jõuda selleni, et vangid majutataks kambritesse üksinda. Täna me igal pool veel selleni jõudnud ei ole, aga viimase kümne aasta jooksul on vangide arv meie vanglates vähenenud ca 1000 võrra. See on aastast aastasse olnud perspektiiv, et vangide arv on vähenenud, ja see on andnud võimaluse paigutada vanglaruumidesse ka arestimaja asukaid.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia komisjoni kaasettekandjaks õiguskomisjoni liikme Kert Kingo. Palun!

Head kolleegid! Kõnealuse seaduse, vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu 275 oli õiguskomisjonis arutlusel 27. oktoobril. Lisaks komisjoni liikmetele olid külalistena kohale kutsutud justiitsminister Raivo Aeg, Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja Priit Post, Justiitsministeeriumi õiguse ja arenduse talituse juhataja Viorica Tšaikovski ning Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.

Kõnealune eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu saadeti eri huvirühmadele kooskõlastamisele ja algatati avalik konsultatsioon. Nendeks huvirühmadeks olid Riigikohus, õiguskantsler, Eesti Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Oma arvamuse avaldasid Riigikohus ja õiguskantsler.

Annan lühiülevaate sellest, mis meil komisjonis selle eelnõu arutelu raames toimus. Mina komisjoni liikmena märkisin kõigepealt ära, et vanglates on suured territooriumid ja kui näiteks öösel on kainestusmajja toodud roolijoodik, kelle suhtes hommikul soovitakse rakendada kiirmenetlust, siis selleks on vaja kriminaalpolitseil kiiresti tegutseda – rutakalt kokku panna materjalid, võtta kainestusmajast kaasa roolijoodik ja minna kohe kohtuistungile. Vanglas on muu hulgas vaja eelnevalt dokumendid vormistada ja registreerida nende toimingute tegemiseks kinnipeetava või kainestusmajas viibiva isiku juurde aeg. Märkisin selle ära ja küsisin, et ma ei kujuta ette, kuidas kainestus- ja arestimaja kiired toimetused sobituksid vangla tempoga. Justiitsministeeriumi esindaja Priit Post vastas, et tema ei näe arestimaja ja vangla vahel suuri erinevusi. Kui arestimajas on võimalik dokumente kiiresti menetleda, siis on see võimalik ka vanglas. Ta tõi välja, et selleks on võimalik kasutada tänapäevaseid videolahendusi.

Seejärel oli mul teine küsimus. Minule teadaolevalt oli näiteks Tartu arestimajas ühes hoones mõrvadega tegelev grupp ehk raskete isikuvastaste kuritegude grupp, kellel oli vaja arestimajas viibivaid isikuid pidevalt küsitleda. Sellele töögrupile saadeti igal hommikul nimekiri kainestusmajas olevate klientide kohta, et uurijad saaksid vaadata, ega mõni menetluses olev isik, näiteks keegi tagaotsitavatest, selles nimekirjas ei ole. Selline süsteem töötas väga hästi. Kuna oli olemas vahetu kontakt samas majas, siis oli kohe võimalik hakata tegema muid toiminguid ning viia inimene kriminaalmenetluse seadustiku § 217 alusel üle arestimajja. Märgin ära, et see paragrahv reguleerib kahtlustatavana kinnipidamist 48 tunniks. Kui aga kainestus- ja arestimajal on paar kilomeetrit vahet, siis võib tekkida olukord, kus mitmes kuriteos tagaotsitav kainestusmaja klient vabaneb hommikul kainestusmajast ja seejärel on teda jälle vaja hakata taga otsima. Justiitsministeeriumi esindaja Priit Post vastas, et ka pärast 11. jaanuari toimetab politsei isikuid vanglasse ja politseil on kohustus need isikud tuvastada. Tuleb olla teadlik vanglasse toimetatud isikute identiteedist. Temale teadaolevalt kasutavad politseinikud tuvastamise hetkel andmebaasi, millesse on märgitud tagaotsitavad isikud.

Urve Tiidus küsis, kui palju jääb Eestis alles iseseisvaid arestimaju ja kas seoses ruumide vabastamisega saavutatakse ka rahaline võit. Minister Raivo Aeg vastas, et Siseministeeriumi taotlus on ressurssi kokku hoida. Arestimajade puhul kaasnevad igasugused hoonetega seotud ülalpidamiskulud, mis eelnõu tulemusena jääksid edaspidi ära, sest vanglat ei laiendata. Vangla kommunaalkulud ei muutu. Arestimajades töötavad politseinikud ei tule täies koosseisus üle vanglateenistusse ning vabanevat ressurssi saab kasutada muudel eesmärkidel, vastavalt kvalifikatsioonile.

Toomas Kivimägi lausus, et alguses jäi mulje, et eelnõuga muudetakse lihtsalt alluvust, ja küsis, kas arestimajade tegevus liigub täielikult vangla territooriumile ning mis on eelnõu põhimotiiv, kuivõrd arutelust ja Kert Kingo väljatoodud probleemkohtadest selgus, et suurt ressursi kokkuhoidu ei saavutata. Minister Raivo Aeg vastas, et eelnõu vastuvõtmisel kaoks Eestis 221 kinnipidamiskohta. Oluliselt väheneksid nende ülalpidamisega seotud vältimatud püsikulud, mida tuleb suures osas kanda ka siis, kui arestimajade täituvus on väga väike. Einar Hillep, samuti Justiitsministeeriumi esindaja, täiendas omalt poolt, et kuna Tartu arestimaja rendileping lõpeb, peaks vastasel juhul hakkama ehitama uut arestimaja. Siseministeeriumi andmetel läks Tallinna arestimaja ehitamine maksma ligi 15 miljonit eurot. Juhul, kui lihtsalt hoonet kohandada, läheks see maksma umbes 7–8 miljonit eurot.

Toomas Kivimägi leidis, et printsiibis on selline koondamine mõistlik, kuid seda eeldusel, et sellest tekib kasu. Ta tõi välja, et kokkuhoidu ei teki, kui Siseministeeriumi kulud kanduvad lihtsalt üle Justiitsministeeriumile. Minister Raivo Aeg vastas selle peale, et Siseministeeriumi kulud tõesti vähenevad, kuid Justiitsministeeriumi kulud suurenevad, kuna Justiitsministeerium peab tagama teenuse olemasolu. Säästmine toimub eelkõige kinnisvarateenuse ülalpidamise pealt.

Komisjoni liige Paul Puustusmaa soovis täpsemalt teada saada, millised on selle muudatusega seotud kulutused. Tema küsimusele vastas minister Raivo Aeg, et Justiitsministeeriumi 2021. aasta eelarvesse tuleb Siseministeeriumilt 800 000 eurot, see summa puudutab täiendavat palgafondi ametnikele ja meditsiinitöötajatele koos tööandja maksudega. Ühekordsed kulud tehakse 2020. aasta eelarvesse, tegemist on lisaeelarvega.

Komisjon otsustas määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. novembri kell 16 ja ettekandjaks Kert Kingo. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Urve Tiidusel on küsimus.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te tõite esile komisjoni istungil tekkinud debati ja ma sellepärast küsin. Kas ministeeriumi ametnike antud vastused teie logistikaküsimustele [olid rahuldavad], kas te jäite nende vastustega rahule ja see teema langeb ära või kuidas sellega on?

Aitäh küsimuse eest! Kuna hetkel esindan ma komisjoni, siis ei saa ma isiklikku arvamust väljendada. Aga komisjoni istungi põhjal jäi mulje, et need arutelud jätkuvad. Ka ministeeriumi esindajad märkisid ära, et on punkte, küsimusi, mida on vaja korrigeerida ja täpsustada. Eks see teema meil järgmisel arutelul jätkub. 

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi osaleda läbirääkimistel? Soovi ei näi olevat. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 275 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 25. november kell 16.

Võtame ette järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu 263. Ma ei tea, kas ma hääldasin seda nime õigesti või mitte, minister saab korrigeerida. Palun siia esimese lugemise ettekandjaks minister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus toob teie ette terve rea mandaate. Igal aastal me analüüsime ja kinnitame mandaate erinevatesse maailma paikadesse saadetavate Eesti Kaitseväe üksuste kohta. Ma ütlen lihtsalt alustuseks, sissejuhatuseks – kuna see eelnõude rida, mida me esimesel lugemisel läbi vaatame, on päris pikk –, et me taotleme mandaati kümnele operatsioonile kuues riigis mitmes eri piirkonnas. Need mandaadid jagunevad ühelt poolt reaalseteks operatsioonideks ja teiselt poolt [on seotud sellega, et] vastavalt meie rahvusvahelistele kohustustele on meil vaja hoida valmisolekus teatud üksused, mida me välja ei saada muidu, kui ainult kriisi korral.

Aga minnes konkreetse missiooni juurde, siis praegu käib jutt operatsioonist Barkhane Malis. See on prantslaste juhitud sõjaline operatsioon. Seda operatsiooni peab Eesti poliitiliselt väga oluliseks järgmistel põhjustel. Esiteks, me saame selle kaudu demonstreerida oma arusaama 360-kraadisest julgeolekulähenemisest. Küsimus ei ole ainult selles, mis on meie liitlastele oluline idas, vaid me peame osalema ka operatsioonidel lõunas. Eriti oluline on see muidugi NATO ja Euroopa Liidu lõunatiivale. Väga oluline on ka asjaolu, et see võimaldab meil sõdida või osaleda stabiliseerimisoperatsioonis. Me tahame tegutseda just nimelt lähteriikides, et vältida terroristide saabumist Euroopasse, illegaalset immigratsiooni, inimkaubandust jne.

Meie mehed ja naised on praegu Malis operatsioonil. Järgmisel aastal on meil plaanis selle mandaadi piirarvu, mida me Riigikogult palume, vähendada 95 kaitseväelaselt 75 kaitseväelaseni. See on seotud sellega, et me vähendame mõnevõrra nn erioperatsioonide üksuse suurust, me vähendame erioperaatorite arvu. See on seotud lihtsalt konkreetse operatsiooni, konkreetse missiooni eripäraga. Plaanis on Barkhane'i operatsioonile ja sellele alluvale Takuba missioonile, mis on erioperatsioonide missioon, saata ühelt poolt Barkhane'i üldmissiooni jalaväerühm, mis tegeleb väekaitse, baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimise ja kiirreageerimisega ohuolukordades – nad paiknevad suures Gao sõjaväebaasis –, ja teisalt erioperaatorid, kelle ülesanne on Mali vägede nõustamine, taktikalise väljaõppe korraldamine, Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Konkreetsematest numbritest rääkides: mehhaniseeritud jalaväerühmas kavatseme 40 toetuselemendis jätkata kuue, staabiohvitseride puhul kahe ja erioperatsioonide üksuses 22 mehe ja naisega.

Mis puudutab koostööd prantslastega, siis see on toonud meile olulist poliitilist, ka julgeolekupoliitilist kasu. Ma meenutan, et järgmisel aastal saabub [Eestisse] brittide juhitud eFP koosseisu kuuluv prantslaste kompanii, kes jääb siia terveks järgmiseks aastaks. Kui arvestada seda, et eFP koosseisus saab järgmisel aastal olema kaks Euroopa tuumariiki, Suurbritannia ja Prantsusmaa, siis ma arvan, et kellelgi ei ole kahtlust, et tegemist on päris mainimisväärse heidutusega Eesti julgeoleku tagamiseks, Eesti kaitsmiseks. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kindlasti on üks [oluline] asi Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine. Kuid kuna igal medalil on kaks külge, on mu küsimus järgmine. Teatavasti sätestati veteranipoliitika aluste preambulis 2012. aastal asjaolu, et president Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei jäta me kedagi lahinguväljale maha – ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stressiga toime tulema. Minu küsimus on järgmine: milline on teie hinnang kaitseministrina – kas Kaitseministeerium käitub ja tegutseb selle põhimõtte järgi?

Aitäh! Minu arvates tegutseme me väga täpselt selle põhimõtte järgi. See on tõesti erakordselt oluline, sest kui me saadame oma mehi-naisi missioonile piirkondadesse, kus on reaalne oht – Malis see kahtlemata nii on –, siis on täiesti selge, et me peame omalt poolt tagama kõik tingimused, et kui midagi juhtub – loodame, et midagi ei juhtu –, siis me suudame neid inimesi toetada ja teha seda ka hiljem, kui on vaja neid rehabiliteerida või nende perekondi aidata. Seal on mitu erinevat võimalust. Eestil on terve veteranide poliitika ja selles on kõik need võimalused ette nähtud. Need on finantseeritud.

Õnneks, tõepoolest, kui võrrelda [praegust olukorda] näiteks kunagise missiooniga Afganistani lõunaprovintsis Helmandis, kus meil oli palju hukkunuid ja vigastatuid, oleme praegu – välja arvatud üks autopommiplahvatus Gao baasi väravas – pääsenud suuremate vigastuste ja ohvriteta. Aga sõda on sõda, kunagi ei saa välistada, et midagi juhtub.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Lähtudes minu esimesest küsimusest, jääb mulle sel juhul arusaamatuks, miks võimaldatakse vigastatud kaitseväelasel pärast teenistusest lahkumist parima sotsiaalse tagatisena kasutada eluruumi vaid kolm aastat – rõhutan: vaid kolm aastat. Kuidas peaks pärast kolme aasta möödumist see jalad või käed kaotanud või posttraumaatilises stressis olev veteran eluruumist ilma jäänuna hakkama saama? See ei lähe ju kokku põhimõttega, et me ei jäta kedagi maha ei lahinguväljal ega kodus.

Aitäh! See põhimõte on meil raudkindel. Aga mis puudutab konkreetselt kolme aastat, siis pean tunnistama, et ma ei oska teile praegu vastata. Oleks ma teadnud, et teil on niivõrd täpne küsimus, oleks ma vastuse välja uurinud. Kui lubate, siis vastan teile hiljem kirja teel.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Teiseks ettekandjaks palun siia riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kõigepealt lubage mul riigikaitsekomisjoni nimel õnnitleda meie riigikaitse alustala, Kaitseliitu, tänasel aastapäeval ning soovida kõigile neile meestele-naistele-noortele edu ja jaksu Eesti ühe üliolulise organisatsiooni elu korraldamisel ja eestvedamisel, tagamaks Eesti iseseisvus ja suveräänsus.

Kahtlemata on üliolulisel kohal ka koorma jagamine meie liitlastega. Ja tõepoolest, teie ees on otsuse eelnõu, mis on seotud missiooniga Barkhane Malis. Austatud minister rääkis olulise osa juba ära, tahan lisada vaid seda, et Põhja-Mali konflikt algas 2012. aastal ja operatsioon Barkhane käivitus 2014. aasta 1. augustil prantslaste suurima sõjalise välisoperatsioonina. Eesti kontekstis on Riigikogu andnud oma otsuse alusel mandaadi [missioonil osaleda] 2018. aasta augustis ja plaan on selle missiooniga edasi liikuda.

Komisjon on seda otsuse eelnõu arutanud ja saanud sellest ülevaate kahel korral. Esimene kohtumine toimus 20. oktoobril riigikaitse- ja väliskomisjoni väljasõiduistungina Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Andrus Merilo andsid ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast. 26. oktoobril arutas riigikaitsekomisjon – ainult oma komisjoniga, mitte enam koos väliskomisjoniga – Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Kadi Silde, poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Dunetoni ja teiste ministeeriumi ametnikega ka muid seda eelnõu puudutavaid küsimusi.

Olgu siin ära mainitud need olulised küsimused, mis ikka käivad kaasas missioonidele lähetamiseks mandaadi andmisega. Selle missiooni ülesandeks on väekaitse, täpsemalt öeldes baasi kaitse, baasi lähiümbruses patrullimine ja kiirreageerimine ohuolukordades. Barkhane'i missiooni panustavad Prantsusmaa, Eesti ja viis Saheli piirkonna riiki. Barkhane'i toetavad ka Kanada, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Taani ja Tšehhi. See missioon läheb Eesti riigile maksma 6,17 miljonit eurot, mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ehk sellest 2%-st, millest ka siin saalis kogu aeg jutt käib.

Riigikaitsekomisjon tegi ka menetluslikud otsused. Komisjon otsustas 26. oktoobril konsensusega määrata mind ettekandjaks ja teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon, taas konsensusega, teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november kell 15. Ma tänan!

Aitäh! Peeter Ernits, küsimus, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla mul ei ole täpseid andmeid, aga ma küsin nii: kas me selle missiooniga toetame Mali riigipöörde järel võimule tulnud hunta juhti kolonel Assimi Goitat ja tema mõttekaaslasi või ei ole see nii?

Nii nagu minister juba mainis, on selle missiooni mõte tegeleda terrorismiohu ennetamise ja likvideerimisega, vältida immigratsiooni teket, teatud mõttes hoida või tasandada seda, ning võidelda räige inimkaubanduse vastu. Kõik see, mis puudutab Aafrika poliitilisi küsimusi – ütleme nii, et minul ei ole võimalik anda teile detailseid vastuseid selle kohta, kes kelle poolt on. Tihtilugu on kõnealuse riigi olukord nii keeruline, et sellest on üsna raske aru saada. Aga selge on see, et missiooni sekkumise eesmärk või missiooni viimine Aafrikasse kannab eesmärki tagada selle riigi niisugune juhtimine, et terroristlikud organisatsioonid ei saaks seal iga päev tegeleda omariikluse eesmärkide tapmisega sõna otseses mõttes.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma natuke jätkan. Meil on vaja prantslastega häid suhteid hoida ja mulle see meeldib. Aga Mali ei ole mitte prantslaste riik, vaid hunta juht kolonel Goita on selle riigi praegune sisuline liider. Ma küsin nii: kas selle maa praegusele juhile meeldib see, et me saadame tema riiki oma väeüksuse?

Aitäh küsimuse eest! Nii palju kui mina aru saan, tegutsevad Mali väed koostöös rahvusvahelise operatsiooniga ja siin ei toimu selles mõttes mingit teisitimõtlemist või lahknemist.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui te ütlete, et olukord selles Aafrika riigis on nii keeruline, et sellest on raske aru saada, siis kuidas te saate meid veenda, et me teame sellest olukorrast piisavalt palju, et selle eelnõu poolt hääletada?

Aitäh! Hea Ruuben Kaalep! Ma tuletan meelde, et tegemist on koalitsiooni eelnõuga, ja minu mäletamist mööda osalesite ka teie väliskomisjoni koosseisus sellel kohtumisel, kus tutvustati meile selle eelnõuga seonduvat. Ma julgen arvata, et neid paljusid valitud ja seatud isikuid, kes tegelevad konfliktikollete temaatikaga kas NATO kontekstis või liitlassuhete raames, tuleb usaldada. Kahtlemata ei saa ükski Riigikogu liige siin parlamendisaalis olla kõiketeadja, vaid peab oma info koguma organiseeritud allikatest, ja seda me oleme üritanud teha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile, lugupeetud ettekandja, ei ole. On võimalik avada läbirääkimised, aga fraktsioonide esindajatel läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 263 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 15.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 264 esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus toob teie ette otsuse eelnõu, mis puudutab meie osalemist ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis UNIFIL-i koosseisus. Operatsioon hõlmab Lõuna-Liibanoni ja selle raames tegeldakse põhiliselt Liibanoni-Iisraeli piiril rahu tagamisega. Tegutsetakse Liibanoni poolel Lõuna-Liibanonis, kus valitseb rühmitus Hezbollah ja kust [Iisraeli] taganemise üks tingimusi Liibanoni-Iisraeli konflikti ajal oli see, et piirkonda paigutatakse rahuvalveväed.

Eesti on UNIFIL-is osalenud väga võimsalt aastatel 1996–1997, kui panustasime sellesse 135 kaitseväelasega. 2015–2018 olime ühe rühmaga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Aga nüüd saadame sinna ühe staabiohvitseri, sest senised võimalused seal osaleda langesid ära, kuna missioon struktureeriti ümber. Näiteks Soome lahkus [ühispataljonist], asendades selle hoopis kiirreageerimispataljoniga, mille liikmeks nad teisi riike ei vajanud.

Nii et praegu me oleme seal kohal üsnagi sümboolselt, ühe staabiohvitseriga. Taotleme igaks juhuks mandaati kolmele kaitseväelasele. Ja loomulikult, hoolimata meie väikesest panusest, on see oluline, sest me oleme aastatel 2020–2021 ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja ÜRO Julgeolekunõukogule on see oluline operatsioon. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tallinnas Mäealuse tänavale on ehitatud spetsiaalselt Kaitseväe veteranide tarbeks maja, kus on olemas isegi invatõstukid jalad kaotanud sõduritele. Kahjuks tõrjuti aga veteranid üürihinna tõstmisega oma elukohast välja. Algne hind 6 eurot ruutmeetri kohta jõudis lõpuks 60 euroni, see on turuhinnaga peaaegu võrdne. Küsin teie käest, miks ja kuidas sai selline asi võimalikuks, et sõjaväelastele mõeldud majast sunnitakse vigastada saanud veteranid üürihinda tõstes lahkuma. Kas tõesti on Kaitseministeeriumile tähtsam raha kui sõdurid, kes kaitsevad Eesti huve seal, kuhu me neid siit Riigikogu saalist antud loa alusel saadame? Ma tahaksin loota, et te selle probleemiga olete kursis.

Nagu öeldud, on sõdur meie jaoks väga tähtis, samuti veteranipoliitika. Aga nagu ma ütlesin, on teie küsimused ülimalt detailsed, need käsitlevad konkreetseid maju ja üürihindu. Ausalt, ma ei oska neile vastata. Kordan veel, et vastan väga meelsasti teile kirjalikult. Iseenesest on need muidugi ülimalt olulised küsimused, selles ei ole mingit kahtlust.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun siia ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu.

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid saalis ja kabinettides ekraanide taga! Kaitseminister tutvustas selle eelnõu sisu väga põhjalikult, mul ei ole mõtet seda üle kordama hakata. Aga silmaringi avardamiseks lisan mõne ajaloolise fakti Liibanoni UNIFIL-i missiooni kohta. Missioon sai alguse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1978. aastal. Praegu, küll 8. septembri seisuga, on Liibanonis kokku 10 344 rahuvalvajat 45 riigist, suurimad panustajad on Indoneesia ja Itaalia. Nii et see on väga kaalukas rahvusvaheline missioon.

Aga nüüd komisjonis toimunust. Samamoodi nagu eelmist eelnõu, arutas riigikaitsekomisjon ka seda eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist oma 26. oktoobri istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde, poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ja teised ministeeriumi ametnikud. Samuti toimus k.a 20. oktoobril riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus me saime põhjaliku ülevaate kõikidest kaitseväe välismissioonidest.

Menetlusest. Riigikaitsekomisjon otsustas 26. oktoobri istungil konsensusega määrata komisjoni ettekandjaks siinkõneleja ning teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh veel kord! Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 264 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid ei ole. Järelikult on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 265. Palun siia esimeseks lugemiseks kaitseminister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Meie panustamine Malis ei piirdu ainult prantslaste juhitud operatsiooniga, vaid me osaleme seal veel kahel rahvusvahelisel operatsioonil. Üks on Euroopa Liidu nõustamismissioon, mille ametlik nimetus on EUTM Mali (EU Training Mission in Mali) ja milles me osaleme kahe staabiohvitseri ja nelja väljaõppeinstruktoriga. Teine on ÜRO missioon MINUSMA, milles me vähendame mõnevõrra oma osalust, kümnelt viiele. Reaalselt tegutseb meil seal praegu kaks staabiohvitseri.

Mali on selles mõttes huvitav riik, et erinevalt mõnest teisest Saheli riigist on ta väga avatud rahvusvahelisele abile ja rahvusvahelisele toele. Tõesti, uus üleminekuvalitsus on deklareerinud, et nad jätkavad koostööd rahvusvaheliste jõududega täpselt samasugusel moel, nagu siiani on tehtud. Ja loomulikult aitavad sellised nõustamismissioonid kaasa sellele, et loodetavasti suudab Mali kunagi tagada ise enda julgeolekut.

EUTM Mali on oluline missioon ka selles mõttes, et ta on üks niisugune tõsine laiahaardeline Euroopa Liidu ühismissioon. Kui tihtipeale otsitakse viise, kuidas Euroopa Liit saaks kriisihalduses ühiselt tegutseda, siis EUTM Mali on just üks neist õnnestunud missioonidest.

ÜRO stabiliseerimismissioonil MINUSMA on väga lai haare. Ühelt poolt on see sõjaline missioon, aga teiselt poolt tegeleb MINUSMA ka põllumajanduse, arenguabi ja väga paljude teiste valdkondade küsimustega, mis on Mali stabiilsusele olulised. Nagu öeldud, on Mali üks Saheli piirkonna suuri ja olulisi riike. Kui te vaatate neid rahvusvahelisi, ütleme, kuritegelikke kauba- ja muid liikumisteid – eriti mis puudutab salakaubandust, aga ka inimkaubandust –, siis Lääne-Aafrikast n-ö ülespoole liikudes on just Mali üks pudelikael, kus tegutsedes võib rahvusvaheline kogukond tegelikult päris efektiivne olla. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen jälle selle mündi teise poole juurde. Olen vestelnud paljude veteranidega ja nad kõik on nagu ühest suust kinnitanud, et veteranide põhiprobleemiks on lisaks füüsilistele vigastustele ka posttraumaatiline stress, mis jääb neid saatma kogu edaspidiseks eluks, kui seda ei ravita. Üks Afganistani veteran – mu väga hea tuttav – rääkis, kuidas talle kindla ajavahemiku järel ikka ja jälle tuleb meelde ja silme ette pooleks rebitud kaaslane tema kõrval lamamas ning et ta tunneb selle sündmuse iseloomulikku lõhna. Kaks tema kamraadi on teinud enesetapu. Üks laskis ennast maha, teine hüppas rongi ette. Mis te arvate, kas veteranidele antav psühholoogiline abi on tasemel?

Aitäh! Ma igaks juhuks alguses ütlen, et kolleegid informeerisid mind, et vastused suurele hulgale veteranipoliitikat puudutavatele küsimustele, mida te ka riigikaitsekomisjonis küsisite, on üsna detailsel kujul juba komisjoni saadetud. Me saatsime need komisjoni esimehele, aga ilmselt pole see kiri veel teieni jõudnud. Kindlasti jõuab. Ja kui midagi on vaja täiendada, siis me täiendame.

Mis puudutab psühholoogilist abi, siis seda me peame ülimalt oluliseks. Jällegi, veteranipoliitikal on üks niisugune selge mõõde: Kaitseministeerium finantseerib psühholoogilist ja vajaduse korral ka psühhiaatrilist abi, mis puudutab veteranide rehabilitatsiooni. Tõepoolest, veteranide hulgas on olnud rida enesetappe. Need on tehtud erisugustel põhjustel, osa on seotud posttraumaatilise stressiga, osa on seotud mingisuguste teiste eluraskuste ja probleemidega. Aga see on väga tõsine teema, millega me kindlasti tegeleme.

Meie partneriteks on veteranide organisatsioonid, kes minu arvates esindavad oma liikmete huve väga hästi. Ma ei saa midagi öelda konkreetse veterani kohta, kellest te räägite, aga üldiselt on meil veteranipoliitika raames organisatsioonidega väga hea ja väga töine koostöö ja kontakt. Ma palun, et kui teil on mõni konkreetne isik – te viitasite siin eri küsimustes paarile isikule –, siis paluge neil otse minu nimele kiri saata. Kui on mingeid probleeme, siis me loomulikult tegeleme nendega.

Aitäh! Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja, sõna andmise eest! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult on asja idee selles, et reaalses elus toimub psühholoogiline nõustamine natukene teistmoodi, kui paberil välja paistab. Missioonilt tulnud sõdurid kogunevad ühte tuppa ja siis psühholoogist naisterahvas küsib kõigi kuuldes, kas kellelgi on probleeme või kas kellelgi on nõustamist vaja. Loomulikult ei hakka ükski sõdur ütlema, et mul on midagi viga, eriti kui tema ees on selline kena naisterahvas. Aga minu ettepanek on põhimõtteliselt selline, et kas ei oleks võimalik psühholoogidena kasutada just missioonisõdureid, kes oleksid saanud vastava ettevalmistuse. Nemad teavad asja süviti, nad on kõik selle ise elus läbi elanud.

Ma võin seda uurida, aga loomulikult tuleb arvestada, et nii psühholoogiline kui ka psühhiaatriline nõustamine nõuab ikkagi eriettevalmistust. Nagu te teate, on eelkõige psühholoogiline mõõde Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste – praeguse nimega Kaitseväe Akadeemia – ja Tartu Ülikooli koostöös Eesti kaitse haldusalas vägagi hästi arenenud. Lahingu posttraumaatilise stressi problemaatika ei ole kaugeltki mitte selline teema, millega me poleks tegelenud. Selles mõttes ma usun, et meil on ikkagi võimalik anda piisavat abi. Kui toimub mõni enesetapp, siis on loomulikult selge, et abi ei olnud piisav või olid sel mingid muud põhjused. Aga me tõesti anname endast parima.

Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Austatud minister! Ma küsin vahelduseks seda konkreetset eelnõu puudutava küsimuse. Üle-eelmise, Mali eelnõu puhul said Riigikogu liikmed teada, et tegemist on prantslastega tehtava koostööga ja et selle koostöö tulem on konkreetselt mõõdetav kas või Prantsuse kontingendi Eestis viibimisega. Kas te ka selle eelnõu puhul oskate välja tuua, milliste riikidega koos me sellel missioonil talitame? Mingisuguse tulemi kohta ei saa selle eelnõu puhul väga küsida, eks ta selline maine küsimus ole. Aga millised on selle missiooni põhilised koostööriigid?

Mis puudutab seda staapi, kus on meie ainus ohvitser, siis – kui ma nüüd ei eksi – seda staapi juhib iirlane. Aga see on mitmerahvuseline staap ja [selle missiooni] põhiline eelis on see, et me saame osaleda ÜRO rahvusvahelises rahuvalveprotsessis. Ma toon ka ühe huvitava faktoloogilise näite. Näiteks UNIFIL-i staabi ohvitseridel on võimalik käia üle piiri Iisraeli poolel, kandes seda UNIFIL-i märki, piltlikult öeldes, samal ajal kui kõigile teistele inimestele on see piir absoluutselt suletud. Seal on võib-olla paar läbikäigukohta, aga ülejäänud ala on kõik paksult mineeritud. UNIFIL on tegelikult see pool, keda kõik laias laastus usaldavad.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun teiseks ettekandjaks siia riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Juske.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Nagu härra minister ütles, puudutab kõnealune eelnõu kahte Kaitseväe missiooni, mis said alguse 2013. aastal Malis.

Võib-olla võiks härra ministri öeldule lisada veel seda, et esimesel missioonil – Euroopa Liidu väljaõppemissioon Mali riigis – osaleb kokku 28 Euroopa riiki, nendest 22 kuuluvad Euroopa Liitu. Ja teisel missioonil – ÜRO rahutagamismissioon MINUSMA – osales selle aasta augusti seisuga kokku üle 15 000 isiku, nendest sõjaväelasi 12 000. Me näeme, et mõlema missiooniga on seotud väga suur ring Euroopa ja muu maailma riike.

Nagu juba eelnevalt öeldud, arutas riigikaitsekomisjon ka seda eelnõu koos väliskomisjoniga 20. oktoobril Kaitseväe peastaabis, kus saadi põhjalik ülevaade meie missioonidest. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist ka oma 26. oktoobri istungil, kus olid kohal Kaitseministeeriumi esindajad.

Komisjon langetas konsensusega järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon sellel samal istungil konsensusega teha ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 265 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid laekunud ei ole. Seega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.

Võtame ette järgmise, kümnenda päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 266 esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Juttu tuleb mandaadi andmisest ÜRO rahutagamismissioonile UNTSO. See on vana missioon, mis loodi juba 1948. aastal ja millel on lai tegevuspiirkond Lähis-Idas, täpsemalt Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis ja Süürias. Tegemist on relvastamata sõjaliste vaatlejatega ja Eesti panustab sellesse missiooni kokku kolme sõjalise vaatlejaga.

Miks Eesti sellel osaleb? Jällegi, Eesti on ÜRO liikmesriik, ÜRO Julgeolekunõukogu liige. UNTSO puhul on tegu ajaloolise, klassikalise rahuvaatlemismissiooniga ja sellel osalemine on oluline poliitiline märk. Tegu on selles mõttes unikaalse missiooniga, et vaatlejatel on päris lai juurdepääs Iisraeli piirile, kuhu hõlpsasti kedagi teist muidu ei lubata – ainult seda missiooni. Missioon sai alguse 1948. aasta tuntud sündmustega ja seda hoitakse käigus tänini. See on mänginud olulist rolli Lähis-Ida stabiilsuse suurendamisel, muidugi mitte alati edukalt. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthalil on küsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud minister! Nii või teisiti on olemas ka mündi teine pool: üks on missioon ja teine on see, mis saab pärast missiooni. Selle jaoks on meil olemas 2012. aastast kehtinud veteranipoliitika, mis minu hinnangul on aegunud ja vajab kiiremas korras uuendamist. Mul on küsimus selle kohta, et kas ei oleks aeg hakata mõtlema veteranipoliitika süsteemi muutmisele, võttes aluseks ja eeskujuks nii Suurbritannias kui ka Norras kasutatava süsteemi ehk sellise süsteemi, kus on olemas kaitseväelaste kutseliidud, kes korraldavad veteranidele normaalseid sotsiaalseid tagatisi.

Aitäh! Ma pean tunnistama, et teie nimetatud riikides toimiv süsteem ei ole mulle tuttav, aga kuna te selle idee siin Riigikogu saalis olete välja käinud, siis ma lasen seda uurida. Kindlasti on ka seal mingeid häid ideid, mida me võiksime üle võtta.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun siia komisjoni ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud daamid ja härrad! Head kolleegid! Eelnõu 266 kohta on mul öelda järgmist.

Eelnõu alusel pikendatakse järgmise, 2021. aasta lõpuni kuni kuue kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eelnõus nimetatud sõjalise vaatlusmissiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon nr 50. Eesti kaitseväelased on sellel missioonil osalenud sõjaliste vaatlejate ja staabiohvitseridena juba 1997. aastast. UNTSO missiooni puhul on tegemist ÜRO vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele ja hoidmisele kriisipiirkondades. Eesti osaleb ÜRO missioonidel aktiivselt, see on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada nähtavust ÜRO-s. Välismissioonidel osalemine on üks kaitsepoliitika teostamise vahendeid.

Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 26. oktoobri istungil, kus eelnõu ja sellega seonduvat tutvustasid Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde ja poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ning teised ministeeriumi ametnikud. 20. oktoobril toimunud riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaabis andsid Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Andrus Merilo mõlemale komisjonile ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvaheliste missioonide piirkondades toimuvast ning Kaitseväe ettevalmistustest UNTSO missioonil jätkamiseks.

Riigikaitsekomisjon otsustas 26. oktoobri istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni ettekandjaks määrati mind. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon üksmeelselt teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Fraktsioonide nimel läbirääkimiste pidamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 266 esimene lugemine lõpetada, teisi ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.

Võtame ette järgmise, 11. päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 267 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Suur aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Jutt on ameeriklaste juhitud operatsioonist Inherent Resolve, mille põhiülesanne on võidelda Iraagis ISIL-i vastu. Ameeriklased ise tegutsevad sama operatsiooni raames ka Süürias. Meie Süürias ei tegutse, meie oleme ainult Iraagis. Põhimõtteliselt on sellel missioonil kaks poolt. Üks on nõustamisosa, Eesti meeskond on osa just sellest nõustamisplokist. Teiseks on Inherent Resolve'i koosseisus ka lahingumissioon, milles meie ei osale.

Me teeme Riigikogule ettepaneku vähendada meile antavat mandaati 20-lt 10 peale. Põhjus on selles, et ameeriklased, n-ö võttes suunist president Donald Trumpilt, on otsustanud mitmed ülesanded anda hoopis NATO-le ja vähendada oma meeskonda. Seetõttu, kuna me oleme tegevad ka NATO missioonil, me vähendame vajalikku mandaati ameeriklaste juhitud Inherent Resolve'i puhul. Jutt käib praegu osalemisest vanemstaabiallohvitseriga ja arutatakse neljaliikmelise väljaõppemeeskonna lähetamist Iraaki. Kõik see on natuke veninud ja põhjus on suuresti selles, et COVID on raskendanud seal instruktorite ja nõunike tegevust, nii et meie juhendatavad ei saa baasidesse sisse ja meie ei saa baasidest välja. Tegelikult on kogu Inherent Resolve'i meeskond, välja arvatud staabiohvitser, toodud ajutiselt ära Eestisse. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul oli väga hea meel kuulda, kui ma esitasin oma küsimuse, milles ma rääkisin ühest veteranist, keda vaevab posttraumaatiline stress, ja te ütlesite, et las ta kirjutab teile, te aitate seda meest. Mul oli väga hea meel seda kuulda. Kaitseväe veebilehel on kirjas, et aastal 2020 on Eestis üle 3100 veterani. Nendest on missioonidel vigastatuid 160, püsivalt vigastatuid 40, ja missioonidel hukkunuid 11. Kas teile ei tundu selle küsimuse lahendamisel, et miks ma pean missioonisõdurite aitamiseks pommitama nende küsimustega teid, kui selleks on olemas teie alluvuses olev ministeerium? Palun andke korraldus, et neid mehi aidataks!

Ma arvan, et teie küsimuse püstitus on absoluutselt ebaõiglane. Kaitseministeerium on tegelenud minu ajal ja ka ammu enne mind väga laiahaardelise veteranipoliitika väljatöötamisega. Kindlasti on inimesi, kellel on midagi jäänud vajaka, sellega me spetsiaalselt tegeleme. Aga teist on erakordselt ebaõiglane öelda, et meil on 3000 veterani ja Kaitseministeerium nendega ei tegele. Ma kategooriliselt protestin selle vastu. Kui teil on konkreetseid küsimusi veteranipoliitika kohta, siis palun esitage need. Üks kiri on juba saadetud, see jõuab kohe teieni, võib-olla saab selle juba praegu üle anda. Ja ma ütlen veel kord, et me oleme valmis vastama ka teie teistele kirjadele. Te olete teretulnud Kaitseministeeriumisse, et arutada veteranipoliitikat. Meil on spetsiaalsed inimesed, kes ainult sellega tegelevadki. Teie mure on mulle väga arusaadav ja asjalik, aga teie hinnang ei ole minu arvates õiglane.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on väga lihtne küsimus: kas need sõdurid, kes vajavad abi, võivad teie poole kirjalikult pöörduda, nii nagu te ühele veteranile soovitasite?

Aitäh! Loomulikult. Kõik, kellel on selleteemalisi probleeme-küsimusi, võivad otse minu poole pöörduda, minu nimele kirjutada. Me saadame oma mehed ja naised kriisipiirkondadesse ning muidugi eeldame seda, et me omalt poolt teeme kõik selleks, et nad tunneksid ennast kindlana n-ö tagala mõttes. Me võlgneme selle neile. Nii et selles osas olen ma teiega absoluutselt nõus. Väga teretulnud on kirjutama kõik need, kellel on tekkinud mingisuguseid probleeme.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun komisjoni ettekandjaks komisjoni liikme Ants Laaneotsa.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu siin juba mainitud, toimus k.a 20. oktoobril riigikaitse ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe esindajad andsid meile ülevaate missioonide piirkondades toimuvast, Eesti kontingendi sealsetest ülesannetest ning vajadusest kinnitada vastavad seaduseelnõud, et osaleda neis ka järgmisel, 2021. aastal. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu veidi hiljem, 26. oktoobri istungil enne esimesele lugemisele esitamist.

Kaitseminister andis teile põhjaliku ülevaate operatsioonist Iraagis ja Eesti planeeritavast panusest. Oluline on märkida, et võrreldes käesoleva aastaga on Eesti kohandamas oma osalust sel operatsioonil, vähendades oma koosseisu seniselt 20 kaitseväelaselt 10 kaitseväelaseni. Sõltuvalt olukorrast kavatseb Eesti esialgu panustada operatsiooni järgmisel, 2021. aastal staabiohvitseri ja neljaliikmelise väljaõppemeeskonnaga. Tulenevalt Iraagi sõjaväe väljaõppe seisukorrast ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest seoses koroonaviiruse pandeemiaga selles riigis võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv – ma juba mainisin, et see on kümme kaitseväelast – vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Seejuures Eesti kaitseväelased ei osale – rõhutan seda eriti – sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind selle eelnõu ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 19. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Tänan!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste avamise soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 267 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid laekunud ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.

Järgmine, 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 268 esimene lugemine. Ettekandjaks kaitseminister Jüri Luik, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seoses osalemisega mitmes NATO kiirreageerimis- ja valmidusüksuses toome teie ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab nendega seotud tegevusteks juba ette mandaadi andmist, sest selge on see, et kui jutt on valmidusüksusest, siis on sel sõna otseses mõttes vaja valmis olla.

Jutt on kahest eraldiseisvast üksusest. Üks on NATO kiirreageerimisüksus NRF, mis loodi Praha tippkohtumisel – mäletatavasti ajalooline tippkohtumine, kus Eesti kutsuti NATO liikmeks. Ja sellele lisaks loodi eelmise aasta detsembrikuus Londonis NATO valmidusinitsiatiiv. Ameerika Ühendriigid juhtisid tähelepanu sellele, et hoolimata NRF-i olemasolust on tema reageerimisaeg piisavalt pikk ja ei ole olemas just väga palju neid reaalseid väeosasid, mis oleks selgelt ühele või teisele NRF-i komponendile kinnistatud, ning nad tegid ettepaneku, et reaalselt eksisteerivatest üksustest loodaks veel eraldi NATO valmidusinitsiatiiv – NATO Readiness Initiative ehk NRI.

Me kavatseme panustada NRF-i koosseisu 70 kaitseväelasega, sh ühe miinijahtija, staabiohvitseride ja erioperatsioonide üksusega. See kõik on seotud asjaoluga, et meilt on neid küsitud. Me ei mõtle neid ise välja, vaid tegemist on konkreetsete võimelünkadega, mille täitmist meilt on küsitud. NRI koosseisu me panustame soomusjalaväekompaniiga, me räägime kokku kuni 200 kaitseväelasest. Nii et sellised valmidusinitsiatiivid.

Loomulikult on Eesti jaoks ülimalt oluline, et NATO-l oleks võimekus võimalikult kiiresti reageerida, arvestades ka kõike seda, mis puudutab Eesti kaitset ja artikkel 5. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Palun siia teiseks ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Hea minister! Nagu kõiki eelmisi missioonide eelnõusid, arutati sedagi kahel komisjoni istungil, 20. oktoobril ja 26. oktoobril. Minister andis eelnõust juba piisavalt põhjaliku ülevaate, kuid ma täpsustan veel paari asja.

Kogu NRF-i isikkoosseis on 40 000 kaitseväelast ning NRI-sse kuuluvad 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahingulaeva. Oluline on kindlasti ära märkida seegi, et NRF-i ja NRI kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.

Ma lisan veel seda, kus on NRF-i kasutatud ja millised on olnud põhilised operatsioonid. Põhimõtteliselt saab NRF-i kasutada operatsioonipiirkondadesse siiratuna nii konfliktide ennetamiseks kui ka nende eskaleerumise vältimiseks, samuti saab teda kasutada humanitaarabi operatsioonides. Näitena saab välja tuua orkaan Katrina ja Pakistani maavärina tagajärgede likvideerimise.

Ega mul siin midagi väga palju rohkemat lisada olegi kui riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15, ja loomulikult määrata mind ettekandjaks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole ja ka läbirääkimiste soovi ei ole näha. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 268 esimene lugemine lõpetada, muid ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 23. november kell 15.

Võtame järgmise, 13. päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 269 esimene lugemine. Palun, härra kaitseminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tegu on mandaadiga, mida on Kaitseväele antud juba aastaid, panustamaks 50 kaitseväelasega operatsiooni, mis tekib täiesti ootamatult ja mille korral võib tekkida vajadus kiiresti eskaleeruvas olukorras reageerida. Meil ei ole mandaati, kuna ei käivitata näiteks NATO reageerimisjõude, millele mandaadi andmist te kohe hakkate arutama ja mida me siin enne ka tutvustasime. See on n-ö lahtine mandaat, erandmandaat, see on meile alati antud kasutamiseks in extremis olukordade puhul. Jutt ei ole standardolukorrast, kus me saame rahulikult tulla Riigikogu ette seda mandaati arutama ja teie saate selle andmise üle otsustada.

Ma ütlen niipalju, et võib-olla üks põhjus, miks Riigikogu on meile alati selle mandaadi andnud, on see, et me ei ole seda praktiliselt kunagi kasutanud. Nüüd, selle aasta märtsis formeeris Euroopa Liit oma Vahemere-operatsiooni Sophia ümber ja nimetas selle operatsiooniks Irini, mis hakkas tegelema Liibüasse korraldatava illegaalse relvaveo piiramisega. Kuna seda tehti tõepoolest erakordselt suure kiirusega – üks missioon sisuliselt lihtsalt nimetati teiseks ümber –, siis meie ainsal meremehel, kes seal oli, oli kiiresti vaja uut mandaati. Vastavalt kõnealusele protseduurile tegigi valitsus otsuse ja president andis sellele nõusoleku, me informeerisime riigikaitsekomisjoni ja kasutasime ühe inimese puhul seda võimalust. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Küsimusi teile ei ole. Palun siia kaasettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan kohe alguses head võimalust siin kõrges kõnetoolis soovida oma kamraadidele kaitseliitlastele head Kaitseliidu aastapäeva, kuna olen ise Kaitseliidu asutajaliige.

Lugupeetud kaitseminister rääkis kõnealusest mandaadist väga põhjalikult. Ma tegin eelmisel aastal sama, kui avasin selle tausta natuke laiemalt. Nüüd on lihtsalt eelnõu number teine ja aastanumber teine, aga kõik muu on sama. Mis ma võin öelda – jah, sel aastal oligi Vabariigi Valitsusel seda mandaati vaja. Seda kasutati, ja seda kasutati väga vastutustundlikult. Nii et meil ei ole mingit põhjust valitsust mitte usaldada. Kui seda mandaati peaks ka järgmisel aastal vaja minema, siis seda vastutustundlikult jälle ka kasutatakse.

Selle eelnõu ettevalmistus toimus meil analoogselt kõigi teiste eelnõudega, sellest ma pikemalt ei hakka rääkima. Võtan kokku menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november 2020 kell 15. See on kõik. Tänan!

Suur tänu! Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Sellisel juhul on meil juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 269 esimene lugemine lõpetada. Muid ettepanekuid ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaega on 23. november kell 15.

Võtame vaatluse alla 14. päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 270 esimene lugemine. Palun siia kaitseminister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Nagu ma enne operatsiooni Inherent Resolve arutelul juba mainisin, on paljugi Iraagis tehtavast üle kantud või üle kandmisel NATO Iraagi missioonile NMI ehk NATO Mission Iraq. Seal tegutsevad koos meiega väga olulised liitlased, eelkõige USA ja Taani. Taani võtab NMI juhtrolli üle selle aasta 1. detsembril ja tegutseb [selles rollis] kogu järgmise aasta.

Meie saadame sellesse missiooni staabiohvitseri, kes on ka praegu seal. Ta jätkab oma tööd Bagdadis. Samuti oleme valmis panustama kahe meedikuga Norra, Taani, Leedu ja Eesti ühisesse väljaõppemeeskonda, mille formeerimise arutelud praegu käivad. Aga mis on väga oluline: arvestades Iraagi olukorda, on Taani palunud kolmel Balti riigil saata rotatsiooni korras Iraaki väekaitserühm, mis oleks Taani kompanii koosseisus. Ja seda me ka teeme, kui te niimoodi otsustate. 2021. aasta juunist detsembrini viibiks Iraagis 36-inimeseline väekaitseüksus, mille ülesanne on väljaõppeinstruktorite lähikaitse Bagdadis. Me loome selle üksuse Kaitseliidu baasil, kuid võtame selle operatsiooni ajaks need kaitseliitlased tegevteenistusse.

Ja kasutades võimalust – kolleegid on seda juba märkinud –, õnnitlen ka omalt poolt Kaitseliitu sünnipäeva puhul! 

Aitäh, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Anneli Oti.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele saatmist oma 26. oktoobri istungil. K.a 20. oktoobril toimus ühtlasi riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkondades toimuvast.

Äsja kõnelenud kaitseminister andis põhjaliku ülevaate operatsioonist ja Eesti planeeritavast panusest. Oluline on märkida, et võrreldes selle aastaga suurendab Eesti oma panust märkimisväärselt, seniselt 5 inimeselt 40 inimeseni. Järgmisel aastal on kavas lähetada NMI-sse staabiohvitser ja Kaitseväe meedikud[, kes asuksid tegutsema] Eesti, Leedu, Norra ja Taani ühises väljaõppemeeskonnas. 2020. aasta 1. detsembril võtab Taani Kanadalt üle operatsiooni juhtriigi rolli ning sellega seoses on Taani teinud Eestile, Leedule ja Lätile ettepaneku lähetada ühekordselt kuueks kuuks Bagdadi jalaväerühm, mille ülesandeks oleks väekaitse, täpsemalt väljaõppeinstruktorite lähikaitse. Jalaväerühmaga panustamine toetab otseselt Eesti liitlaskohustuste täitmist ning on Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning operatsioonialasele koostööle Taaniga. Seetõttu on eelnõus kaitseväelaste osalemise piirarvuks märgitud 40 isikut, mis realiseerub 2021. aasta teisel poolel.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Suur tänu!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 270 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.

Läheme edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 271 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Toome teie ette otsuse projekti, mis puudutab valmisolekuüksust, Ühendkuningriigi juhitavat ühendekspeditsiooniväge ehk JEF-i (Joint Expeditionary Force) ja selles väekontingendis osalemist. Tegu on Suurbritannia poliitilise initsiatiiviga, millel on ka väga selge sõjaline komponent või raamistik.

JEF loodi 2015. aastal Londonis. Sellesse kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra ja Taani, 2017. aastal liitusid ka Soome ja Rootsi. Sellel aastal kirjutasime alla ka poliitilise deklaratsiooni, milles me näeme JEF-i fookusena eelkõige just Läänemere piirkonda ja Atlandi ookeani põhjaosa. Loomulikult on tegu üksusega, mida on alati võimalik anda ka NATO käsutusse. Tegu on üksusega, mis kõigil viisidel haakub NATO staapide, NATO vastavate üksustega jne.

Põhjus, miks [JEF-is osalemine] meile nii oluline on, on see, et britid on meile väga olulised liitlased ja neil on Eestis meie mõistes mainimisväärne väekontingent, pataljon. Seetõttu on meie jaoks väga oluline, et meil oleks koos brittidega tegutsemiseks raamistik, mis võimaldaks kaitse planeerimist, aga vajaduse korral ka ühisoperatsioone. 2019. aastal toimus Eestis suur JEF-i õppus. Toimunud on ka planeerimisõppusi ja kaitseministrite tasemel isegi lauaõppus, nii et see on meile igati vajalik koostööformaat.

2020. aastal panustasime sellesse üksusesse 24 kaitseväelasega ja 2021. aastal me jätkame panustamist. Loomulikult juhul, kui te meile mandaadi annate. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Rahneli.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda küsimust tõesti kahel korral. 20. oktoobril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkondades toimuvast. Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist ka oma 26. oktoobri istungil.

Eelpool kõnelnud kaitseminister andis ülevaate sellest missioonist ja Eesti planeeritavast panusest. Kordan veel üle, et selle eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada 2021. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisu. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase tegevuse meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetuselemendiga.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu 271 esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november kell 15. Tänan!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 271 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.

16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 273 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud liikmed! Antud juhul on tegu niisuguse klassikalise suure operatsiooniga Afganistanis, kus, nagu öeldud, me oleme kandnud raskeid kaotusi ja panustanud väga tugevalt nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt. Me plaanime ka järgmisel aastal panustada jalaväerühmaga, selle toetuselemendiga, staabiohvitseriga Ühendkuningriigi juhitava üksuse Kabul Security Forces koosseisus ning sõjaväepolitseinike ja meedikutega, samuti demineerimismeeskonnaga. Kokku on meil seal 45 kaitseväelast, mandaati küsime 46 kaitseväelasele.

Mida ma tahan öelda? Esiteks, kunagi pole päris ohutut missiooni, aga praegu – erinevalt sellest ajast, kui me olime Helmandi provintsis – kaitseb jalaväerühm instruktoreid Kabulis, liigub põhiliselt rohelises tsoonis. Mis puudutab Mazar-e Sharifis asuvat demineerimismeeskonda, siis seal on ohutase kindlasti praegu palju kõrgem. Nad tegelevad küll väljaõppega, aga loomulikult on demineerimismeeskondade puhul riskitase kõrge.

Mis puudutab poliitilist aspekti, siis on meile väga kasulik, et Kabulis juhib seda üksust, mille koosseisus me oleme, Ühendkuningriik. Põhja-Afganistanis Mazar-e Sharifis oleme Saksa üksuse alluvuses. Nii et me teeme koostööd kahe väga olulise Euroopa liitlasega ja loomulikult ka Ameerika Ühendriikidega, kes on kogu selle kupatuse juht ja koordinaator. Te olete aruteludest kindlasti kuulnud, et seoses Talibani ja Ameerika vahelise rahuleppega võiksid väed hakata samm-sammult lahkuma. Samas on selle rahuleppe rakendamine väga keeruliseks osutunud ja kahjuks ei saa täpselt lubada, millal suurem lahkumine aset leiab. Praegu me toome ära ühe võitleja, aga see on tõesti ka kõik, mida me hetkel teha saame. Põhistruktuurilt jätkub meie missioon Afganistanis [samamoodi]. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Oudekki Loone, palun!

Aitäh! Aitäh, härra minister, hea ülevaate eest ja eriti selle poliitilise aspekti selgitamise eest! Aga minu küsimus on tehnilist laadi. Kas te täpsustaksite meie missiooni koosseisu? Kui suur on meie demineerimismeeskond ning kui palju on meil seal meedikuid ja sõjaväepolitseinikuid? Küsin seepärast, et jagunemine oleks selge.

Just. Mis puudutab Põhja-Afganistanis olevat demineerimismeeskonda, siis seal on meil neli inimest. Kui me läheme Kabuli, siis jalaväerühmas on meil inimesi 32 ja toetuselemendis kolm, staabiohvitsere on üks, sõjaväepolitseinikke kolm ja meedikuid kaks. Nii et selline on meie seal asuvate vägede struktuur.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Oudekki Loone.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid, kes te veel olete saali jäänud või kuulate meid kusagil mujal! Arutasime seda eelnõu riigikaitsekomisjoni 26. oktoobri istungil ning lisaks, nagu te olete juba ka teiste esinejate käest kuulnud, 20. oktoobril toimunud riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe peastaabis, kus Kaitseväe esindajad andsid ülevaate missioonide piirkonnas toimuvast ja sellest, kui efektiivsed meie missioonid on.

Ma ei hakka kordama kaitseministri antud ülevaadet, seda, milline on meie panus ja miks me seal oleme. See eelnõu võimaldab kuni 46 Eesti kaitseväelasel jätkata ka järgmisel aastal panustamist NATO juhitavasse nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support Mission. Lisaks, rotatsiooniperioodil võib seal kohal olla kuni 92 kaitseväelast. See tähendab, et ajal, kui üksused vahetuvad ehk eelmine üksus lahkub ja uus üksus saabub – toimub ülesannete üleandmine –, võib seal kohal olla kuni 92 kaitseväelast.

Menetluslikult otsustas riigikaitsekomisjon oma 26. oktoobri istungil konsensusega määrata mind ettekandjaks ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. november kell 15. Suur aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 273 esimene lugemine lõpetada, ja see ongi lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.

Läheme edasi tänase viimase, 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 274 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olemegi jõudnud viimase eelnõuni. Jutt on laevastikumissioonist Vahemerel. See missioon loodi sõna otseses mõttes sellel aastal, kui ühisoperatsioon Sophia asendati operatsiooniga Irini.

Sophia oli fokuseeritud põhiliselt inimkaubanduse- ja ka terrorismivastasele võitlusele, seevastu Irini põhifookus on takistada relvade salakaubavedu Liibüasse – täitmaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis keelab relvakaubanduse Liibüaga –, samuti tõkestada illegaalset naftaeksporti, anda piirivalvele Liibüas väljaõpet jne. Tegu oli Euroopa Liidus väga keerukate poliitiliste läbirääkimistega, kuna tegelikkuses jõuab suur osa illegaalsetest relvadest Liibüasse hoopis üle Egiptuse-Liibüa piiri ja meritsi veab relvi Liibüa valitsusele – ÜRO tunnustatud Liibüa valitsusele – ainult Türgi. Nii et see on operatsioon, kus on juba tekkinud pingeid ka Türgiga.

Aga tegu on Euroopa Liidu missiooniga. Ja nagu ikka, me osaleme sellistel missioonidel. Meil ei ole loomulikult seal mingeid laevu ega meremehi. Täpsemalt öeldes, meremehed on küll olemas, aga nad saadetakse kahe staabiohvitserina Irini peakorterisse, mis asub igaveses linnas Roomas. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Uno Kaskpeiti.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu võimaldab 2021. aastal kuni kuue Eesti kaitseväelasega panustada EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse missiooni. Missioonil osaledes täidab Eesti oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, mille tulemusena muu hulgas suureneb Eesti välispoliitiline nähtavus.

Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu koos selle esitaja esindajatega oma 26. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu ettekandjaks määras komisjon minu. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu esimehe nõusolekul k.a 23. november kell 15.

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Merry Aart, palun! Ei, siiski ei olnud. Aitäh! Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Jah, Andres Metsoja Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tõepoolest, siin saalis ja siin kõnepuldis on nende missioonieelnõude puhul või liitlassuhete teemal kõlanud sõnum, et tegemist on justkui Eesti riigi prestiižiprojektiga. Ma arvan, et oluline on veel kord üle rõhutada, et liitlassuhted on Eesti riigikaitse oluline alustala ja siin ei saa kuidagi rääkida prestiižist, vaid ikka meie julgeolekust ja selle terviklikust käsitlusest.

Kindlasti on nende missioonide üks oluline oht see, et meie võitlejad võivad saada viga, ja need küsimused leidsid täna ühel või teisel moel ka käsitlemist. Pean ütlema, et Kalle Grünthal on nüüdseks saanud [oma küsimustele] ka vastuse. Ta on varasemalt küsinud minult kui riigikaitsekomisjoni esimehelt selle kohta, mis puudutas konkreetselt meie veterane ja ühte konkreetset elukohta – Mäepealset ja seal olevaid Kaitseväe ametikortereid. Ma tahan selle asja siin saalis kohe ära õiendada, et midagi ei jääks õhku või et see diskussioon ei jääks ainult ühe Riigikogu liikme ja komisjoni esimehe või ministri teadmiseks. Antud juhul, mida hea Riigikogu liige rõhutas, on kahe veterani kohta antud mulle kui komisjoni esimehele selgitus, et ühe perega juhtus nii, et nad lahkusid paremale, endale sobilikumale elupinnale, ja teine pere lahkus või pidi lahkuma õnneks sel eesmärgil, et perel oli oodata juurdekasvu. See teema on läbi käidud ja saanud selgituse. Et see ei jääks õhku, pidasin vajalikuks selle siinkohal välja tuua.

Aga kindlasti on veteranipoliitikas kitsaskohti ja nende märkimiseks, esiletoomiseks on kahtlemata õige koht seesama parlamendisaal. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 274 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 15.

Head kolleegid! Tänane päevakord on läbitud ja istung on lõppenud. Aitäh! Kohtumiseni homme!