Lugupeetud istungi juhataja! Head riigikogulased, õpetajad, ülikoolide teadlased ja õppejõud ja head kuulajad! Täna räägin haridusvaldkonnas toimuvast ja ka tulevikusihtidest. Lasteaias, koolis, ülikoolis peegeldub kõik see, mis on muutuses toimumas ka ühiskonnas. Ühiskonnas on viimasel viiel aastal toimunud väga suured raputused ja uute muutuste algused. Pandeemia raputas, sõda raputas, majanduslangus on meid tugevasti mõjutanud ja kliima kiirenenud soojenemise tagajärjed. 2022. aastal tuli tehisaru.
Hariduse enda ehk õppimise jaoks on suurim muutus suurte keelemudelite tulek. Tehisintellekti jõudmine meie telefonidesse on paradigmaatiliselt muutmas seda, kuidas inimene õpib. Ligi kolm sajandit on õppimine liikunud aina varasemasse ikka ja täna algab lapse haridustee lastehoius juba teisel eluaastal. Kuid ligi kolm sajandit on inimkond hariduselt eeldanud kolme asja: et õpiks selgeks teatud asjad, saaks neist aru ja oskaks neid rakendada. Ehk siis, haridus on arendanud inimese mälu, arusaamist ja [teadmiste] kasutamisoskust. Aga tehisaru nügib meid uude õppimise arengutsooni. Arenedes võidu tehisintellekti mõistusega, ei pea inimene koolis omandama mitte ainult teadmised ja nende rakendamise oskuse, vaid ka analüüsivõime, olukordade ja faktide hindamise võime ja loovuse võime. Need kõrgema taseme kognitiivsed võimed eeldavad aga teistsugust õppimise protsessi kui vaid selgeksõppimine ja ettekandmine.
Head riigikogulased! Põhjus, miks ma tehisarust ja tehisaru mõjust õppimisele nii palju räägin, on see, et sellest muutuse rongist mahajäämise hind on väga kõrge. Eriti kõrge on see väikesele rahvale, kellel on väike keel. Eesti keele, eesti kultuuri, Eesti riigi ja eneseolemise jätkumise üks tarkasid otsuseid on see, kui me kindlustame selle, et tehisaru kasutab meie keelt ja meie noored teavad, misasi tehisaru on. Ja mitte ainult et [teavad], vaid ka kasutavad seda õppimiseks ja enda mõtlemis- ja õppimisoskuste arendamiseks.
TI-Hüppe programm on eesti keele ja kultuuri ja rahva kestmise programm ja meie omakeelse maailma tipptasemel hariduse kestmise programm. Eesti Vabariigi president Alar Karis, ettevõtjad, Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid on eest vedamas seda muutust Eesti koolis. Minu ettekande raamid seavad "Eesti 2035" strateegias sõnastatud riiklikud eesmärgid ja strateegilised suunad. Kuid seal ei ole sõnakestki tehisarust. See on tõend sellest, kui kiiresti tegelikult maailm muutub, ja tõendus sellest, kui kiiresti tuleb meil muutustega kohaneda. Sel hetkel, kui tehti Eesti pikaajalist strateegiat, ei olnud tehisaru veel meie telefonidesse jõudnud. Ja selles kiiresti muutuvas maailmas on väike olla tugevus.
President kutsus kokku diginõukogu koosoleku. Eesti naised ja mehed arutasid, neli päeva hiljem üks nendest meestest helistas haridusministrile. Kaks päeva hiljem saadi haridusministriga kokku. Kohtumisel haridusminister tunnistas, et ka ministeeriumi mõtted on juba pool aastat samas suunas liikunud. Sellel kohtumisel otsustati, et teeme ära. Kahe päeva pärast saadi ettevõtja visioonipaber ja kuu aja pärast teatas president selle projekti algusest.
Kiiresti muutuvas maailmas on väike olla tugevus. TI-Hüppe projekti eestvedajad aga on siiski õpetajad. Nende käes ja nende juhtida on õppimine ja nende käes saavad olema ka septembrikuus tehisaru kasutajalitsentsid. TI-Hüppe programmi peamine fookus on õpetajate koolitamine ja neile teadmiste, oskuste ja pädevuste andmine õpetamiseks koos tehisaruga. TI-Hüppe Sihtasutus on loodud ja läbirääkimised tehisaru loojatega on pooleli. Meie fookuses on eestikeelse Eesti kultuuriruumis toimiva tehisaru kujundamine, kus meie õpilaste andmed on kaitstud ka turvavõrguga.
Head riigikogulased! Hariduse valdkonnas on käimas käesoleval hetkel veel mitmeid väga pikalt ette valmistatud reforme. Kui tehisaru tulek on uus ja kiire, siis teine suur muutus Eesti haridussüsteemis – üleminek eestikeelsele õppele ja ühtse Eesti kooli loomine – on kaua oodatud. Kas ka kaunikene, ütleb meile tulevik. Laste keelepõhine segregeerumine on pikalt olnud ühiskonna erimeelsuste ja ka ebavõrdsuse põhjuseks. Ebavõrdne stardipakk eesti- ja venekeelsetele noortele on peegeldunud just tööturul. Erinev inforuum ja venekeelsetel noortel keeleoskuse puudumine piirab noorte võimalusi meelepärane amet omandada või edasi õppida.
Kui ma teie ees eelmisel aastal siin samal teemal kõnet pidasin, sain ma rääkida eestikeelsele õppele üleminekule ettevalmistamisest. Aga täna saan ma rääkida sellest, kuidas on toimumas see üleminek. Oleme üleminekule hoo kenasti sisse saanud. Selge on see, et muutused ei toimu üleöö ja lapsed ei hakka koheselt soravalt eesti keeles rääkima. Kohanemiseks vajavad aega koolides ka õpetajad, kes küll eesti keelt võivad osata, kuid nagu meie järelevalve näitas, vajavad nad veel pisut järeleaitamist õpetamise metoodikas, eriti lõimitud aine- ja keeleõppes. Aga soovin tunnustada. Narvas on eestikeelsele haridusele üleminekul tehtud märkimisväärne arenguhüpe. Näiteks võrreldes 2023. aastaga on Narvas kasvanud üle 20% nende õpetajate arv, kelle riigikeele oskus vastab nõutud tasemele. Kui 2023. aastal vastas riigikeele oskuse taseme nõuetele Narva linna õpetajatest natukene üle poole ehk 58,5%, siis 2024. aastal oli see [näitaja] Narvas 81,3%.
Selle reformi edu võti on koolijuhi usk sellesse, et ühtne kool kõigile Eesti lastele on õige suund ja poliitikute meelekindlus jätkata reformiga ka siis, kui mingitel hetkedel tulevad tagasilöögid. Koolijuht saab innustada ja toetada õpetajaid eesti keele õppes ja täiendkoolitustel osalema, olles ka ise selles eeskujuks. Koolijuht saab veenda ja toetada ka lapsevanemaid, kes võib-olla kõhklevad. Reformi edu sõltub koostööst ja ühisest pingutusest kõigi osapoolte – koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate, kohalike omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse – vahel. Eestikeelsele õppele üleminekuga liigume väga õiges suunas ja suuri kannapöördeid meil uuel õppeaastal oodata ei ole. Pigem püüame paremini ära kasutada olemasolevat kompetentsi, saada täpsemaks tulemuste seiresüsteem, et mõista, kuhu oleks tarvis rohkem jõudu suunata, ning mõelda pidevalt sellele, mil viisil veel rohkem kõigile osalistele toeks olla.
Juba praegu ja [järjest] enam eeldavad üleilmse tehnoloogia kiire arengu taustal töökohad vähemalt kesk- või kutsehariduse tasemel oskusi. Mida rohkem noori jõuab kõrgemate kvalifikatsiooninõuetega töökohtadeni või ettevõtete loomiseni, seda tugevam on ühiskond ja tugevam ka meie majandus. Aga madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal on viimased viis aastat kasvanud nii meeste kui ka naiste seas. Ühtlasi on kahanenud keskhariduse omandanute osakaal. Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste osakaal on kasvanud lausa 11%-ni, mis on ligi 10 000 noort. Tänases Eestis ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligikaudu 650 põhikoolilõpetajat ning umbes sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgsel aastal õppest välja. Iga 10. noor Eestis jääb põhiharidusega.
Eesti vaatest suurendab see kvalifitseeritud tööjõu puudumise probleemi, kuna tööturul edukalt läbilöömiseks on ilmselgelt põhiharidusest liiga vähe. Eelmise aasta lõpus kiitis Riigikogu heaks seadusemuudatuste paketi, mis teeb kohustuslikuks hariduse miinimumiks kutsehariduse või keskhariduse ja ühtlasi annab uue ülesande ka kutseharidusele. Muudatused hakkavad kehtima uuel aastal 9. klassi minevatele noortele. 2009. aastal sündinud noored jäävad loodetavasti viimaseks põlvkonnaks, kelle hariduslikke saavutusi mõõdeti Eestis kõigest põhiharidusega. Õppimiskohustuse reformi eesmärk on sõnastatud riiklikus strateegias "Eesti 2035". Madala haridustasemega noorte osakaal peab jääma alla 5% ning kõik noored omandavad baasina keskhariduse või kutseoskused. Reformi tulemusel siseneb järgnevatel aastatel tööturule iga-aastaselt ligi 1000 kvalifitseeritud noort rohkem.
Täna ei ole kutseharidus veel paraku paljude noorte jaoks gümnaasiumiga võrdväärne valik põhikoolijärgsete õpingute jätkamiseks. Erinevalt teistest Euroopa riikidest jätkab Eesti põhikooli lõpetajate seast kutseõppeasutustes õpinguid vaid 25%. Käima lükatud kutsehariduse reformi üheks oluliseks eesmärgiks on muuta kutseharidus akadeemilise gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppe võimaluseks põhikooli lõpetanutele. Tänastest kutseõppekeskustest peavad saama põhikoolijärgse hariduse keskused, kus on võimalik omandada kutset, rakenduslikku gümnaasiumiharidust, nii mittestatsionaarset kui ka akadeemilist gümnaasiumiharidust.
Koostöös kutseõppeasutustega on äsja valminud ka uued nelja-aastased rakendusgümnaasiumi õppekavad. Loetlen teile näiteid, mida alates eesseisvast õppeaastast rakendusgümnaasiumides üle Eesti õppida saab. Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia, ehitustehnoloogia, ilu- ja heaoluteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, jätkusuutliku ettevõtluse korraldus, masinatööstuse tehnoloogia, side- ja võrgutehnoloogia, tekstiilitoodete disain ja tehnoloogia, toiduainete tehnoloogia, tööstustehnoloogia ja visuaalmeedia tehnoloogia. Need on uued õppekavad kutsekeskhariduses. Nagu kuulda võisite, kõikide ühine nimetaja on tehnoloogia ehk siis kutseoskuste andmine inseneeria valdkonnas.
Ka kutseharidusvõrgu ümberkujundamisega oleme teele läinud. 2026. aasta sügisel alustavad Tallinnas tööd seniste riigi kutseõppeasutuste baasil loodavad kaks rakenduslikku kolledžit: Tallinna IT-, energeetika-, tehnoloogia- ja ehitusvaldkonna kolledž ning Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž. Raplamaal alustab tegevust Raplamaa rakenduslik kolledž õppekohtadega Kehtnas ja Vana-Vigalas. Hiiumaal alustab tegevust Hiiumaa hariduskeskus, mis ühendab endas riigigümnaasiumi ja kutsekooli.
Reformiga oleme võtnud eesmärgiks, et aastaks 2035 suundub 40% põhikooli lõpetanud noortest rakendusgümnaasiumisse või kutseõppesse. Kutseõppeasutuste roll põhikooli lõpetanute haridustee jätkamisel kasvab märgatavalt. Kutsehariduse reformi keskmes on vajadus tagada noortele mitmekesised õppimisvõimalused, et luua eeldused kvalifitseeritud tööjõu olemasoluks ja Eesti konkurentsivõime kasvuks.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. Senise arengu jätkudes on arengustrateegias 2035. aastaks seatud siht 25% [ulatuses] teostatav. Täna on vastav näitaja 23,3%. Eelmisel aastal avalikustatud täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mis on täiskasvanute PISA [uuring], näitas samuti, kui oluline on pidev õppimine ja enesetäiendamine. Mida kõrgem on haridustase, seda paremad on oskused ja majanduslik toimetulek. Madalate oskustega täiskasvanud tunnevad end poliitilistest protsessidest võõrandununa ja nad ei tule toime kiiresti muutuva ühiskonna väljakutsetega. Paremate oskustega täiskasvanud on oma eluga rahulolevamad, neil on hea tervis ning nad on kodanikuna aktiivsemad.
Seetõttu on märgiline ka aasta alguses vastu võetud täiskasvanute koolituse seadus. Sellega kehtestasime alused mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks ja täpsustasime nõudeid täiskasvanute täienduskoolitustele. Muudatused võimaldavad pakkuda täiskasvanutele senisest enam paindlikumat ja kaasajaga kiiresti kaasas käivat ja tööturu vajadustele vastavat õpet.
Eestis on kõrgharidus keskmiselt 40%-l tööealisest elanikkonnast, nooremas vanusegrupis 44%-l. Oleme riiklikult sihiks võtnud, et vähemalt pool nooremast põlvkonnast omandaks kõrghariduse. Selle sihi poole liikumiseks peame säilitama võimaluse õppida õppemaksuta eesti keeles igal kõrgharidusastmel vähemalt ühe korra. Kõrghariduse kättesaadavust toetab ka algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine, mis suurendab õppelaenusumma kahekordseks, pikendab tagasimakseperioodi, langetab intressi ning võtab ära käendajate omamise kohustuse.
Oleme võtnud sihiks suurendada just rakenduskõrghariduse õppe osakaalu esimeses astmes, suurendada osakoormusega magistriõppe võimalusi ning nooremteadurite kohti tänaselt 300-lt 500-ni aastaks 2035. Kõik need sammud astume selleks, et suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu, mis on olnud riigi strateegiline eesmärk.
Avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal märkimisväärselt suurenenud. On kasvanud aga ka erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse. 2024. aastal Statistikaameti statistika põhiselt tegid teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi aegade suurim arv. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 405 miljonit eurot, mida oli 44 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem.
Rõõmustav on, et kasvanud on teadlaste ja inseneride arv erasektoris. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis oli meie eesmärk kasvada tugeva innovaatoritasemega majanduseks, mis on tänaseks saavutatud. Eesti tugevuseks on kaubamärgi taotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal. Märkimisväärselt on kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid.
Valdkonnas on sel aastal ülesandeks Riigikogule ja valitsusele uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikorralduse seaduse vastuvõtmine, milles me esimest korda kujundame ühtse reeglistiku teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.
Eesti majanduse saab uuele tõusule viia vaid teadmispõhine pööre, mis eeldab teadus- ja arendustegevuse süsteemset toetamist, innovatsiooni aktiivset rakendamist ettevõtluses ning tugevat koostööd akadeemilise, riigi- ja erasektori vahel. Infoajastul on teadusel eriline roll seista tõenduspõhise maailmavaate eest.
Head kuulajad! Lõpetuseks tahan tänada kõiki haridusvaldkonna inimesi. Jah, me viime ellu haridusreforme, et käia ajaga kaasas. Ja on mõistetav, et muutusi ei ole alati lihtne vastu võtta. Aga selle kõige keskel soovin, et arutelude virvarris ei läheks kaduma meie Eesti laps ja tema heaolu. Ma soovin ka, et me tuletaksime endale meelde, et meil on maailma parim haridussüsteem objektiivselt, maailma tipptasemel oskustega õpetajad ja maailma kõige loovama mõtlemisega lapsed. Teadvustagem ja tunnustagem seda ka Eestis ise. Aitäh!
