Lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 57 Riigikogu liiget, puudub 44. 

Ja nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Tänase, neljapäevase, 19. detsembri istungi päevakorras meil ei ole ühtegi punkti. See tähendab seda, et istung on lõppenud. Istung on lõppenud. Aga kõik istuvad – väga õige! Meil on täna külaline, nii et palun alustada ettevalmistust selleks. Palun! 

Aitäh teile! Aitäh teile! Aitäh teile! Tervist, tervist, head inimesed! No näed! Kas on ikka õige hetk, kui tulin? (Hääl saalist: "Hiljaks jäid!") Jäin hiljaks jälle? No vaat, istung on lõppenud. Kas sellel istungil otsustati ka midagi põhjapanevat? (Hääl saalist: "Tere jõuluvanale!") Tere-tere! No näete, tulin siia ja muidugi ma juba tunnetan selja taga selliseid pilke, et säästuaeg ja ega siin eriti palju kahjuks midagi priisata ei ole.  

Vaatan teid kenasti üle. Nii rõõsad ja rõõmsad, niipalju kui teid siin kenasti on. Õh jah, võtan koha sisse, siis räägin kohe edasi ka. Ma olen aastaga lühemaks jäänud või on palitu pikem, jääb kogu aeg jalgu. Eks me hakkame ajale jalgu jääma, vahepeal selline tunne võib olla. 

Saan aru, et teil on, hea Riigikogu, seljataga väga tulemusrikas ja mõnus aasta. Näen, et hoiate praegugi ennast telefoni vahendusel sündmustega kursis, et mis juhtub. Inimene peab alati olema kursis sellega, mis on seal, kus teda ennast ei ole. Kui ta on kogemata kursis sellega, [mis toimub] seal, kus ta parajasti on, siis see võib olla täiesti silmi avav kogemus. Seda võib täiesti katsetada, muidu saate lihtsalt meedia vahendusel teada, mida te teinud olete, aga te ise pole seda tähelegi pannud. 

Aga toimetusi jagus teil igasuguseid. Minu meelest oli teil Hiina reis, see oli väga tore, sellest paljud rääkisid. Mina ei saa sellest aru, et nii kui rahvasaadik hakkab kokku hoidma kusagilt, näiteks teise riigi valitsus maksab kinni midagi, siis rahvas kuidagi imelikult läheb kohe nagu turri. Minu meelest peab inimene, Eesti rahvasaadik, rahulikult vaatama, kust saab [kokku hoida]. Minu meelest võiks ju Hiina riik maksta kogu aeg palka Riigikogule. Ega me ei pea siis selle pärast tegema seda, mida nemad tahavad. Näiteks Riigikogu puhul on nii, et rahvas maksab teile kogu aeg palka, aga ei ole siiani vastu saanud mingit kasu. Niimoodi vähemalt väidetakse ju. Nii et olge julgemad! Olge julgemad, kasutamaks igasuguseid võimalusi, mis sülle kukuvad. 

Teine asi, millega ma olen väga rahul, on see, et te kuluhüvitised võtsite ette. Selle eest kiidavad kõik. Mulle meeldib just see, et te vähendasite kuluhüvitisi 25%-ni palgast, mitte ei vähendanud 5%, nagu mõned inimesed ütlevad. See on ikkagi selline korralik samm.  

Ja eks minu kingitused teile ole tegelikult ka mõeldud sellest säästuajast lähtuvalt. Kuni 25%‑ni palgast – ma ise ei kujutaks ette, kuidas ma hakkama saaksin, kui ma hakkan praegu mõtlema niimoodi. Seetõttu on mul kingikotti varutud abivahendeid selle raske aasta üleelamiseks.  

Kõigepealt muidugi võib-olla peaks tegema aplausi meie aknaalustele. Teeme ühe toreda aplausi! (Aplaus.) Teie olete ka seal. Aknaaluste erakond on alati olnud üks minu lemmikuid, sellepärast et need on väljakutsetele alati avatud saadikud. Kõik mõtlevad, et ega neist midagi kasu ei ole, aga kohe meile jutu käigus selgub, kuidas tegelikult on. Aga minu meelest ei ole see sugugi kõige suurem esindatus seal, mis meil olnud on. Seal on olnud ka terve see rida kenasti täis. 

Nüüd, selleks, et alustada meie protseduurilise, ütleme, tegevusega, oleks meil vaja kingikotist võtta välja tänase päeva esimene kink. Ja see olekski heale juhatusele. Kas juhatuse liikmeid on? On! No Lauri, ole hea, tule siia! Juhatusel, kui on laul, luuletus, tants või arupärimine, siis võib võtta sealt mikrofone või võib võtta koha sisse ka siin puldis. 

Ma toon teise mikrofoni teisele poole.

No ma olen ise puldis edasi siis, jah. 

Aga meil on säästuaeg ja luuletust ja laulu ei tule. Küll tuleb retrospektiiv jõuluvana tegevustest. Ma olen muuseas korduvalt vaadanud ja mõelnud, et iga kord, kui jõuluvana ruumi siseneb, siis meeleolu siin saalis muutub. See on eriline hetk. Ja nüüd ma uurisin pisut vanu stenogramme ja leidsin nii mõnedki selle müstilise populaarsuse põhjused. 

Kõigepealt, väga oluline on see, et tuleb inimest märgata ja kättpidi teretada, nagu sa tegid aastal 2015. Teen väikese ülevaate, kuidas see siis välja nägi. "No nii! Tervist-tervist! Hohoo!" Kust see hohoo tuleb?

See tuleb sellestsamast kohast, kust ülejäänud sõnad. Aga muidu tuleb see südamest.  

Selge! Nii: "Tervist-tervist! No tere, Ants! Näed, Jüri ka siin! Nii, panen koti maha ja siis vaatan kohe hääd lapsed üle. Mis mulle kõigepealt silma hakkab? Ahah, seal akna all ei istu sellel korral kedagist. Selge!"

Ah siis selline aasta oli … 

"Kes siis uued on? Tõstame käed üles! No vaat, uued liikmed on siin!" Vaat selline lugu aastal 2015. 

Või teine asi: tuleb suuri asju märgata ja ära märkida, nagu aastal 2016. "Aga tuletan meelde: väga tubli, et te presidenti lausa kuus korda valisite. See läks lõppkokkuvõttes ju väga hästi. Lätlased, nemad pidasid vist ainult viis korda vastu. Nii et meil läks nendest paremini. Ja üldse üks selline asi, mis mulle aasta jooksul on silma jäänud, on see, et te tahate väga koos olla. Jõulu lähenedes ikka inimesed tunnevad, et oleks natuke koos, ärme lähme enam öösekski koju. Oleme siin koos ja arutame neid asju. See on igati tänuväärne."

On-on! Vanasti, ammu-ammu 90-ndate alguses inimesed, kui said tööle minna, ei läinudki enam töölt koju, kõik elasidki töö juures. Ja selline aeg tuleb tagasi.

Õige! Nüüd, mis veel teeb seda erilist tunnet? Tuleb rääkida kõige olulisemast, nagu sa aastal 2014 rääkisid aktsiisipoliitikast. "Ma tahaksin kõigepealt viis ja siis kaheksa minutit, siis uue pudeli, siis ühe kasti veel ja siis vaatame edasi. Oi, kui palju teid on! Näha on, et see tänane päev on tähtis ja paljud rahvasaadikud – no mitte paljud, aga nii mõnigi rahvasaadik – on esimest korda selle aasta jooksul kenasti saali jõudnud." Väga tähelepanelik, muuseas! "Hea, et niigi läits!" 

Nii et, hea jõuluvana, need on väga terased tähelepanekud, aga me oleme olnud head õpilased. Üks asi, mida me siin saalis oleme sinult õppinud (Paneb labakinda kätte ja osutab jõuluvanale.), sa teed seda tavaliselt kindaga, eks.

Ma teen kindaga, jah.  

Sul ei ole kindaid käes, aga sa teed seda kindaga. (Jõuluvana paneb ka labakinda kätte.) Näiteks selle, kuidas jõuluvana käega osutab inimeste peale, me oleme päris hästi ära õppinud. Näiteks viisil (Näitab ette ja hüüatab kõrgendatud häälel): "Härra jõuluvana! Härra jõuluvana!" Niimoodi ... See on meil päris hästi juba ära õpitud. Oleme olnud päris head õpilased. Nii et, lugupeetud jõuluvana, säästuaeg, luuletust vähemalt minu poolt ei tule, aga meie täname selle hoole ja õpetuse eest, mis sa meile eluteele kaasa oled andnud.

Jajaa! Võib teha sellise keskmise aplausi, sellise toreda. Jah, tore-tore! (Aplaus.)

Aga ma mäletan Laurit tegelikult juba lapsena sellise osava jutuvestjana, kellel kunagi laulu ei olnud. Ei tule laulu, Toomas, üldse?

Ei, tuleb ikka. (Kontrollib, kas mikrofon töötab.) Üks-üks-üks-üks. Tegelikult, hea jõuluvana, ma tahan sind väga tänada, et sa märkisid ära kõige olulisema välisvisiidi sellel aastal. Me ootasime, kas sa märkasid seda või ei märganud. Nii et suur aitäh, et sa märkasid ja selle visiidi ainsana välja tõid! Teiseks, ka minu poolt ei tule luuletust, sellepärast et luuletada ma ei oska ja deklameerida ma ka ei oska. Ja selleks, et säästa sind ja kolleege ja vaatajaid, täna luuletust ei tule. Aga mul on sulle üks väga hea uudis.

Uudis on hea!

Jõuluvanamaksu ei tule. Ma kordan: jõuluvanamaksu ei tule! Väga paljud – siin oli terve suur grupp Riigikogu liikmeid, andmekaitse ei luba mul neid nimesid nimetada – tegelikult seda väga soovisid. Aga me suutsime selle ära hoida ja ma luban, et jõuluvanamaksu ei tule.

See on siis ainukene maks, mille suutis Reformierakond ära hoida. (Naer.)

Täpselt!

Ja pangamaksu jõudsite ka ära hoida.

Aga samas palgamaks tuli ju.

Palgamaks tuli jah.

See tuleb juurde. Ma mõned mõtted ikkagi ütleksin, ma panin kirja uueks aastaks. Pikka luuletust ei ole, neli rida.

Mõtteid ilusaid ja häid 

toogu sulle aasta uus!

Olgu sama palju neid

nagu okkaid kuusepuus!

Aitäh!

Aitäh! No nii, kinkide jagamise aeg. Riigikogu juhatuse eesmärk on ikkagi vaadata, et Riigikogu liikmed saaksid kuidagi hakkama, ja teie ülesanne oleks see ka sellel raskel aastal, kui te harjute vähendatud sissetulekutega. Kõigepealt kingime õnge. Oleksin tahtnud kinkida ka püssi, aga see võeti juba mitmes aasta mul seal all ära, nagu ma majja sisse tulen. See on väikene selline mõnus landiviskamise asi. Siis on head lugemist: "Fermentatsioonist – ausalt ja avameelselt", Rain Kuldjärv. Aasta kokaraamatuga on tegemist. Kunas te viimati ise tegite hapukapsaid näiteks, hea Lauri või Toomas? Ei mäleta? 

Viimati oli need seened.

Ma arvan, et see võis olla mingi 50 aastat tagasi, kui ema-isa kunagi tegid. See oli viimane kord.

Kas neid kapsaid on alles ka veel? Ei ole ju? Või on? Sai sellised tehtud, et on siiani alles. (Võtab kotist välja uue paki.) Siis on ökorukkijahu. Teie peate vaatama, et Riigikogu liikmetel oleks kogu aeg ikkagi kõht täis, muidu ei tule heast seadusloomest mitte midagi välja. Edasi, siin on "Hapendamine ja marineerimine. 2" ja loomulikult väga palju sellist, näete, eks hakkab suu vett jooksma ju kohe. (Näitab mingeid väikseid pakke.) Lased kannuga vee keema, paned selle tassi, ja tee missugune on kenasti valmis! Nii et hea … Kotti ma teile ei anna. (Tõstab välja juhatuse paki.) See tuleb siit välja ka. Kes võtab vastu? Kas, Lauri, sina?

No ma ei tea, mulle jääbki selline tunne, et jõuluvana arvab, et juhatus on pere. Ma ei tea, kuidas me need asjad jagame. Me tegelikult ei ela koos. Me ainult käime siin tööl ja siis tundub, et me elame koos.

Ma kinnitan, et me hakkame koos kalal käima.

Jajah, mitte koos elama. See oleks isegi praegust revolutsioonilist aega vaadates samm edasi juba, kui kolm meest otsustavad leivad ühte kappi panna. Aga olge lahked, härrased, palun! Edu, jõudu ja kõike ilusat! (Aplaus.)

Kott saigi tühjaks ja aeg teha kokkuvõtteid. Nii, tõesti tundub, et ei olegi rohkem kingitusi. (Vaatab puldi ümber ringi.) Või hea päkapikk teab, kus need on? (Päkapikumütsiga abiline noogutab.) Teadmisest on üksi vähe. Aga kus need on? (Abiline raputab pead, jõuluvana otsib puldi alt.) Tuleb siis ilma läbi ajada või …? Vaatame, ei olegi kuskil. (Abiline toob ühe paki.) Nii, ikka on! Ikka on jah! Oi, see on hea. Hakkasin juba arvama, et läheb veel paremini kui eelmine aasta.  

Nüüd on siia võimalik kutsuda … Ahaa, silt on küljest ära tulnud, aga kuna ma ise ju koos päkapikkudega pakid tegin, siis palun siia Isamaa esinduse. Olge lahked! Nii, ja müts pähe kenasti. Võib võtta siit ühe või teise mikrofoni. Kuidas Isamaal läinud on siis vahepeal?

Isamaa on ikka õigetes kätes. Ja mul on väike luuletus sulle lugeda. 

Mulle isiklikult?

Mitte ainult. Nii.  

Head kolleegid! Kulla taat! 

Aasta läind ja uus on ees, 

lõppemas me mokalaat. 

Tere, armas jõulumees! 

Ma alandlikult sind siin palun, 

pane meile pähe aru! 

Meid valjult nuhtle, tee meil säru! 

Kui see ei aita, tee meil pai 

või silita ning meelita. 

Anna nõu, sul pagas lai, 

kuis elu kuluhüveta. 

Meestele sa selgita: 

ei omavahel lapsi saa. 

Kaob lastemure, uus on hoog, 

kui armsa naise koju tood.

Energiatulevik on tume,

palun saada molekule! 

Aita abi saada tuulelt, 

et võiks lugeda me huultelt: 

me ei tõsta enam makse! 

Rahval elada nüüd laske! 

Jõulurahu, maksurahu – 

kõik ei kingikotti mahu. 

Kuid mida sulle lubada? 

Su elu läheb paremaks, 

saab kindlaist kätest tagada: 

meilt kingiks põdrasaanimaks. 

Kui raha napib, otsas füür, 

siis appi tuleb maksuküür. 

Uueks aastaks pikk on plaan … 

Ah, sest tulevikus teada saad. 

Kui sa Soomest jälle tuled, 

võta kaasa eesti pered, 

et nad jälle rajaks kodu, 

siis ka Kalev jõuaks koju

oma lastel õnne tooma, 

Eesti põlve uueks looma.

Jah, uueks looma … Teeme aplausi! (Aplaus.) Vaat selline lugu. Aga sellel kitsal ajal Isamaale mina soovitaksin … Eks ma olen katsunud pakkidesse niimoodi ära sättida, et iga eluvaldkond oleks kuidagi kaetud. Isamaale ma kingiksin sellise raamatu "Paikame ja nõelume". Uuel ajal me kindlasti oleme ära unustanud, kuidas ikkagi sokki nõeluda. Anname käega märku, kes on oma elus sokki nõelunud! (Mart Maastik tõstab käe ja mõned teised samuti.) Mina ka! Väga hea! Seega, mis see on? (Näitab mingit pakikest.) See on selline asi, paned siia varre taha, ja see on soki nõelumise seen. Selle paki sees on ilusad nõelad, millele saab ka igaüks, kes pole kunagi nõela näinud, niidi kenasti taha. Ja siin on korralikku soki nõelumise lõnga ka väga erinevates värvides. Ja ma sättisin niimoodi, et ei jääks muljet, et siin on mingi vikerkaar või mingi selline asi. Et oleks kenasti ja keegi ei saaks kusagilt kinni haarata.

Nii, kingikott üle antud. Edu ja jõudu kogu erakonnale! (Aplaus.) 

Kipub sujuma! (Abiline tuleb kingikotiga.) Juba tuleb! Mul on pärast üks küsimus ka. 

Ja nüüd, head sotsiaaldemokraadid, olge lahked! Olge lahked! Mikrofon on teie ja pärast ma natuke räägin, millised ... Inimene nagu tuli, aga ... Aa, võtab pilli ühes. Eeldame, et läheb mänguks, aga vaatame, mis saab. Eelmisest aastast mäletan, et kena ülesastumine oli.

Oli jaa. (Saalist öeldakse midagi.) Me oleme vahepeal veidi [kasvanud], aasta on meie saadikurühma suurendanud kõvasti.

Ma vaatan küll, jah.

On ju! Meil on nii suur saadikurühm, et me isegi ei mahu akna alla ära istuma, me istume lausa kahes reas. Peaaegu nagu Reformierakond, nad istuvad kolmes reas, neil läheb ka võrdlemisi hästi. Aga me oleme lihtsalt tähele pannud selle aasta jooksul, et tõesti sellist natuke pahasti ja teravasti ütlemist siin saalis on hästi palju. Meie tahame täna võib-olla natuke teha iseenda õnnestumiste ja ebaõnnestumiste [teemal] enesessevaatamise ja ka väikese naeru. Ja tõesti natuke kaebame ka, sest seda kaeblemist on siin selles saalis ka ikka väga-väga palju. Võiks olla palju vähem. Lubame, et järgmisel aastal meie vähemalt kaebleme vähem.

(Priit Lomp mängib kitarri ja Andre Hanimägi akordioni ning laulavad.)

Oh, punanina, kõnesaalis

meil seltskond veidi muutund on.

See polnud eile, 

kuid kõik ei tulnud meile.

Ma kaeban jõuluvanal' nüüd,

ma kaeban jõuluvanal' nüüd.

Meil sageli on vahvaid mõtteid,

kuid jäänud ära ovatsioon.

Vast siin ei ole meie süüd.

Ma kaeban jõuluvanal' nüüd,

ma kaeban jõuluvanal' nüüd.

On kriisid mures kuulutamas kadu

ja hõljub musta mure pilv.

Kuid meie teame lahenduste radu

ja siiras, tugev on me püüd, 

et kõlaks meie kange hüüd.

(Priit Lomp retsiteerib edasi üksi.) 

On saabumas jõulud, saal läheb tühjaks. Jääb vaid akordionist sõrmitsema oma suure sõbra musti ja valgeid klahve. Millest ta küll mõtleb? Millest unistab? Kui me saaksime seda kuulda ...

(Andre Hanimägi laulab.) 

Mu haridus ei ole akadeemia cum laude,

kuid see ei aitaks midagi.

Kas minu tähetunniks jääbki see etüüd?

(Lõpetavad laulu koos.) 

Ma kaeban jõuluvanal' nüüd, 

ma kaeban jõuluvanal' nüüd.

(Tugev aplaus.) 

Ja-ja-jaa! Kena suure sisemise põlemisega ette kantud pala! Aga sotsidele on … Ega küll küllale siis liiga tee. Kõik kingitused räägivad rahatarkusest. Siin on "Rahasaladused", Paavo Kangur on kirjutanud, kuidas saada rikkaks ja rikkust säilitada. Ikka ju sotside abiga, sellepärast et …

Lehed kirjutavad sama asja. Oleks pidanud kuulama punase kuue, punase pintsaku ja punase lipsuga selle.

Jajaa, mina olen ka alati olnud sellise sotsiaaldemokraatliku …

Jaa, ma tean!

… suunitlusega. Tulen kohale, jagan kinke, naudin populaarsust, lähen minema, ja pärast võlavangi lähevad teised. (Saal naerab.) "Kuidas saada rahatargaks?", see ka veel siin juures. Ja muidugi, see on "Rahatarkuse kompass", see ka veel. (Näitab lauamängu.) Sellised asjad. Rända, kauple, ja kogu rahatarkus kui selline. Ja kui meil on üks erakond, kes on rahatark, rahaasjades väga tark, siis teised saavad tegeleda olulisemate asjadega kui raha.

Küll me ütleme neile, mis oluline on. Suur tänu!

No nii, edu, sotsid!

Aitäh! Häid pühi!

Palun! Häid pühi! Just iseäranis meeldis mulle akordioni mahe bariton. 

Heal päkapikul oleme nüüd palunud tuua järgmise paki. Nii. Ja palume siia EKRE esinduse. Niimoodi. Ma vaatan, heidan pilgu sisse. No vot, siin on ikka päris asised asjad seekord. Tervitus, tervitus! Üks mikrofon või on äkki teist ka tarvis?

Ajame ühega asja ära. Ma ei hakka ooperit laulma, kuigi oli plaan. Aga see-eest meil on üks suure kirjaniku, luuletaja luuletus. Ma ei hakka nime nimetama. 

"Rohelised jõulud" 

Jõululaupäev, vihma kallab,

istume kõik palmi alla, 

sööme kookost ja banaani, 

me ei taha lumesaani. 

Möödub kastirattal Pere, 

hüüame tal' rõõmsalt: "Tere!" 

Peagi päike paitab palgeid, 

me ei taha jõule valgeid. 

Tuulepargis möllab torm, 

siiski pole keegi morn. 

Naudiks päikesepaneeli, 

puistaks latesse kaneeli! 

Sassis pole siis kalender, 

kliimat juhib kui Alender. 

Meile meeldib Hannah Lahe. 

Jääd ei ole Soome lahel. 

Hõiskab lind ja lehepuu:  

"Tore on siin jõulukuul!" 

Jõuluaeg on imeline, 

kõik on inimtekkeline. 

(Aplaus.)

Jõuluvana! Jõuluvana, mul on sulle kingitus. Mulle tundub, et sa oled ka väga EKRE-meelne, sest me ei ole näinud ühtegi sooneutraalset jõuluvana. Seetõttu ma leian, et meie kalender sobib sinu seina peale. Siin on ka häid mõtteid sees, saad neid kasutada. Palun, jõuluvana!

No nii, aitäh! Näed, ainukene erakond, kes mulle ka midagi kingib kohe niimoodi. Ma vaatan, kas teil on kõik kuud ikka siin sees. Jah, on-on, on küll. Ongi, jaanuarist algab ja …

Aga valgeid jõule enam ei ole.

Aga valgeid jõule … Kas see on selle aasta kalender?

Ikka-ikka! 

Jajaa, seda saab siis kõvasti veel kasutada, siis on hea. (Naer saalis.) Kas järgmise aasta kalender EKRE-l veel valmis ei ole? Ei ole veel?

(Naerab.) See on ikka järgmise aasta kalender. 2025 on peal ju.

Ongi jah! Vaat, tõesti.

Anno Domini, anno Domini.

Anna minna, siis on väga tore! Aa, räägin nüüd teile, mis on kingikoti sisuks pandud. Kuna on selline aeg, et tuleb kokku hoida, siis isetegemise rõõm, see on kõige tähtsam rõõm. Alati, kui Eesti mees jääb näiteks töötuks, siis ta hakkab kodus remonti tegema. Teil on siis kolm pahtlilabidat siin, et saaksite tegeleda sellega, siis on dušiotsik siin sees ja teipi, millega saab kõik asjad ära teha. Ja tegelikult, kui teie kinkisite mulle kalendri, siis see on siin "Kodused ehitustööd". Priit Valge on selle kena raamatu kokku pannud ja siin on nokitsemist terveks pikaks aastaks. Edu EKRE-le ja mõnusat jõuluaega!

Suur tänu! Aga me arvestasime, et me saame selleks aastaks ka pudeli vett. Ega teil ei ole midagi?

Ma nägin seda vett seal koridoris. Eelmine aasta te ei jõudnud seda ära viia.

Ei, me viisime selle tagasi pärast. Me oleme ausad inimesed.

Jaa, ma sain ka lonksu, nii et mul on juba hammas verel.

No nii, edu, jõudu! Võtke siis vett vahele. See on selleks mõeldudki. 

Mis me näeme? Ahaa, Reformierakond! Selle ma tunnen kohe kaugelt siit välja punnitava kingiosa järgi ära. Kas Reformierakonnast …? Oi, tere-tere! Rõõm näha, Luisa! Kas olid sina ju eelmine aasta ka? Või ei olnud?

Ma olin juba eelmine aasta ka Riigikogus jah. 

Olid jah. Ja laulsid ka eelmine aasta, jajah. 

Mina olin ja ma laulsin. Aga pean ütlema, et tegelikult ma arvan, et järgmine aasta sa võid täiesti vabalt laste juures lihtsalt edasi käia. Ega siia Riigikokku tegelikult ei peagi tulema.

Nojah, seda võib küll mõtelda ja teha. Aga mina olen selle pärast käinud Riigikogus, et öeldakse, et Riigikogu on nagu lasteaed. (Elevus saalis.) Ma olen nagu käinud selle pärast.

Eks ma üritan siis tõsta seda taset, et see ei oleks lasteaed. Aga tõesti, ma arvan, et laste rõõm selle üle, et sa külla tuled, on võib-olla palju suurem kui Riigikogu liikmete rõõm. 

Ei ole! Võib-olla, Luisa, sa teed selle vea praegu, et ega need inimesed ei sündinud sellisena. (Saal reageerib häälekalt.) Näiteks mina Toomast tean. Toomas nägi sündides hoopis teistsugune välja. Kuigi seesama pintsak oli, ma mäletan, jah. Aga proovime, Luisa!

No proovime, eks ma ikka laulan. See on aastas mu ainuke kontsert. Ma ei laula enam tihti. Mu ainuke võimalus laulda on aastas korra sulle ja see on ju väga õilis. Ja ma mõtlesin, et ma sama laulu ei hakka laulma, mis eelmine aasta. Tavaliselt ma küll jõuluvanale jõuluõhtul alati laulan sedasama laulu, mis ma eelmine aasta sulle laulsin. See oli "Lumeta". Aga sel aastal ma mõtlesin, et ma laulan ühte Bee Geesi laulu, mille originaalpealkiri on "First of May". Aga kunagi, kui ma olin pisike tüdruk, siis mu ema kirjutas sellele eestikeelsed sõnad ja ma mõtlesin, et ma laulan sulle seda. 

Kui olin veel ma väike lapsuke, 

siis jõulupuu näis hiigelsuur mu jaoks. 

Aeg kiire, veel sel hetkel peatus teeks, 

mil meenutada lapsepõlvelood. 

Nüüd jõulupuu on väike, mina suur, 

kuid meenutus on õrn ja hell.

Veel aastaring, ja õrnust ihkav hing 

sel jõuluööl su sülle poeb. 

Kuid armastus, mis puhkes jõulukuul, 

on jäljerida lumivalgel maal.

Ses suudluses, mis andsid jõuluööl, 

me lapse sünni hetkeks ilma saab. 

Nüüd jõulupuu on väike, mina suur, 

kuid meenutus on õrn ja hell. 

Veel aastaring, ja õrnust ihkav hing

sel jõuluööl su sülle poeb.  

 (Pikk aplaus.)  

Oh-oh-hoo …  Oligi, ma mäletan küll, et ikka vanasti jõulumees alati sättis sinu juures käimise selleks ajaks, kui ta juba päris väsinud oli. Siis ta sai sellest laulust alati kosutust. Ta teadis, et seal elab üks väike tüdruk, kes kenasti laulab. 

Aga kogu erakonnale on siin, ma oleksingi seda võinud varemgi kasutada, siit saab õhku.

Seda ma saan isegi triatlonil kasutada. Meil on triatloniste siin veel.   

Ma mõtlengi, et Reformierakonnal üks märksõna on ju liikuvus kui selline. Ja igasugune liikuvus peab minema selliseks väntamisepõhiseks või kõndimisepõhiseks. Olekski tervele erakonnale rattakummi parandamise komplekt. 

See on väga hea! 

See on mitmeti kasutatav. Keerad siit lahti selle ja kui ei jõua sõita enam, siis nuusutad. Oh!! 

Ma loodan, et me ei pea seda kuidagi kasutama Jüri Rattaga seoses, et see on ikkagi päris rattale mõeldud.

See on päris rattale mõeldud, kuigi tegelikult üks selline kell võiks ju Jüril ka küljes olla. (Helistab kella.) Väga ilusat häält teeb! Ja pumba puhul sa väitsid, et suurema osa ajast veedad sa ju triatlonil kusagil.

Rattaga sõita mulle tõesti meeldib. Küll me selle paneme siia Riigikogu ette, rattaparkla meil on olemas. Saavad kõik oma ratta kummid täis pumbata.

Jah, ja ärge siis tasuliseks tehke seda pumpa. (Naer.) Siis on nagu hästi. Palun-palun!

Suur aitäh! Ilusaid jõule!

Ilusaid jõule! Nii, hea päkapikk, ole hea, palun vaata, kas meil on veel seal midagi. On kinke küll! Ja siin on siis muidugi Keskerakond. Paluksime siia! Ja mikrofon, palun! Võib võtta teise ka.

Vladimir saab keskel istuda, jah. Meil on üks päkapikk ka kaasas. Hea jõuluvana, tore sind näha! Tead, eks see aasta on meil siin Riigikogus huvitav olnud ja need mõtted, mis nüüd järgnevalt kõlavad, ongi enam-vähem sellised aasta kokkuvõtte mõtted. Nii et proovime siis ette kanda.

(Vladimir Arhipov mängib taustaks kitarri.)

Aasta möödus põnev meil,

põnevamaks läheb veel.

Rõõmu, kurbust rohkesti,

vaidlemist ka ohtrasti.

Õigust vähe, tulu vähem, 

rahvale jääb selgust vähe.

Vaidlus käib meil nii et piin, 

tsirkust meenutab see siin.

Rahvas vaatab seda pealt, 

nõutult mõtleb: "Mis veel head?"

Uued maksud, kulud suured,

tulemas ka uued mured.

"Automaks on valik hea,"

ütleb Mart ja kratsib pead.

Meie nõustuda ei saa, 

automaks ei ole hea.

"Kellel õigus, kellel mitte?"

ütleb maalane ja mõtleb:

"Tahaks sõita, tahaks olla,

vahest elust rõõmu tunda."

Toit on kallis, läheb veelgi, 

Akkermann vaid lausub taas:

"Kõik on hästi, mulle meeldib,

hullemini saab veel ka."

EKRE hüüab: "Tõde see, 

mis on meie saadetes!

Seal meil tõtt ja tõrva palju,

jagub teile kõigile."

Isamaa on silma paistnud,

nagu reiting meile näitab. 

Õhku on seal küll ja veel, 

aga Urmasel hea meel.

Sotsid, paindlikud ja pehmed,

üks päev nii ja teine naa. 

Õigust ajavad nad ka, 

kuid kas uskuda neid saab?

Eesti 200 alustas kui torm, 

nüüdseks on neist saanud vorm. 

Rahvas mõtleb: "Mis on plaan?

Kas neil jõudu veel on jäänd?"

Oravatel õnne rohkelt, 

aga õnnest üksi vähe. 

Meie soovitus on väärt:

kuulge rohkem rahva häält.

Meilgi oli aasta põnev, 

mõni ütleb, lausa pinev, 

aga tulemuseks on:

(Mängib telefonist ette fraasi Keskerakonna hümnist)

"… üksmeelne Keskerakond."

No nii!

Head sõbrad! Head sõbrad! (Aplaus.) Aga meil on soove veel.

Jõulurahu olgu kodus …

… rohkelt sõpru laua taga!

Pere olgu mõttes teil!

Ilusat jõuluaega!

Aitäh, Keskerakond! Nii, ja paluksime siia hea esindaja ka, kes siis saaks … Mõtlesime päkapikkudega, mida Keskerakonnale kinkida. Kuna vahepeal võis erakonna tervis tunduda kahjustada saanud olevat, siis esmaabi.

No meile tuleb ainult hoogu juurde.

Tuleb-tuleb! Ma mõtlesingi, et te saaksite sihukese ravimi. Siin on sinepiplaastrid.

Väga vajalikud! Mul just selg valutab natuke.

Roheline Keskerakonna soojakott.

Igal juhul kulub ära.

Seda teil ju ei ole varem olnud?

Ei, seda ei ole olnud jah. Aga vaata, eks me ole vanemaks ka kogu aeg jäänud, lausa 33, sealt alates juba tuleb kasutusele võtta sellised asjad.

Tuleb-tuleb, hakkab sisse viskama vigu. Ja siin on siis soojakott. Ja mis veel? Siin on, teeme ise sada … Ei, oota. "Eesti ravimtaimed", väga ilus. Eesti ravimtaimed on väga ilusad eeskätt. Ja siis on ka pipraplaastrid. Kas näitan või usute niisama? On pipraplaaster!

No kuule, see on ikka palju parem kui sinepiplaaster.

On-on, jah.

Selle saab keele peale panna. 

Sellest igasuguseid toredaid asju teha. Nii et eks te natuke ravimist vajate pärast seda, kui Parvel Pruunsild teid lõhki annetas. Aga muidu … (Naer.) Hästi, jah. Palun-palun! (Aplaus.) Kõike head!

Hea päkapikk on toonud veel midagi. Kes siis veel? Eesti 200! Palume siia hea esinduse. Tere, Juku!

Tere! Nii! Muiduleivasööjad, humoristid ja kolleegid! Gaute, hädavaevu tundsin sind ära, oled sihukese hea punase perverdikostüümi selga ajanud endale.

Jaa-jaa, kas ma sel aastal petsin nagu paremini ära kui eelmisel aastal?

Ei. Aga noh, ma sind enam-vähem paar korda aastas näengi, nii et ära petad ikka. Aga mul on väga hea meel, et Eesti 200 etteaste jääb viimaseks. Sest ma ei tea, kust tuleb see mõte, et peab alati mingit lolli nalja viskama. Ma loen teile päris luuletuse. See on 1985. aastal, võib-olla siis meie ajaloo ühel kõige pimedamal hetkel kirjutatud Juhan Viidingu poolt. Võib-olla aitab mõelda. Eks ole ju, kõige pimedam on enne koitu või siis tõesti tunneli lõpus paistab rong. Seda me ju ei tea. Aga see luuletus on "Soov". Ja see on 1985. aasta, nagu ütlesin, ja selle eest sai Juhan Viiding tol aastal Juhan Liivi luulepreemia. 

 

Jõudu tööle see on igivana soov

Jõudu tööle see on imeline soov 

Selle soovi sees on hää ja sügav hool 

Lase kõlada sel soovil Meistri pool 

 

Jõudu tarvis see on igivana vastus

Jõudu tarvis see on ainuline vastus 

See on töö ja vaeva tasakaalukeel 

Lase kõlada tal veel ja veel ja veel 

 

Jätku leiba see on igivana soov 

Jätku leiba see on imeline soov 

Selle soovi sees on hää ja sügav sisu 

Ja ei korva seda ütelus: hääd isu 

 

Jätku leiba see on meie kõigi soov 

Jätku tarvis see on igivana vastus 

Jätku tarvis see on ainuõige vastus

See on töö ja tasu tasakaalukeel 

Lase kõlada tal veel ja veel ja veel.

(Aplaus.)

Nii. Aga nüüd kingitusest ka, kuigi sa ei pidanud mind päris jõuluvanaks. Kust kohast need päris jõuluvanad siis tulevad sinu arust?

Mina tean seda, et nad on Põlvamaal, sellepärast et Roy Strideril, mu sõbral, on seal jõulumaa, kus on mingid päkapikud ja jõuluvanad, neid on kastide kaupa.  

Selge! Kastide kaupa?

No nad ongi! Nad on suvel kastis ju.

Aa, jaa-jaa. Nagu tegelikult minagi. Nii et Roy Strideri jõulumaalt saab siis päris jõuluvanad üles leida, kellele meeldib. Aga ongi reisimisest tegelikult juttu ka. Mina soovitaks, vaat me oleme jõudnud tegelikult Eesti 200 puhul sellise valdkonna juurde nagu meelelahutus, ja reisimine on üks selline asi. Kuna me reisida väga palju ei saa, siis mängime kodus. "Reis ümber maailma", see on klassika, eks.

See pidi ju Kivimägile minema Hiina reisi eest.

Te võite muidugi oma kingitustega teha, mis te tahate. (Võtab kotist kaks kammi.) Ja kammipilli oled sa, Juku, ju mänginud? Oled küll!

Muidugi. Koos sinuga isegi, muuseas. 

Isegi koos minuga! Ja küpsetuspaber ka kammipilli jaoks. Siin peaks nüüd olema kaks kammi ja saate "Reis ümber maailma" mängida, kutsute Toomase ka. Nii et kitsal ajal oma meelelahutuskomplekt Eesti 200-le.

Tänan! Ja meie suure juhi ja õpetaja, meie kõikide suure juhi ja õpetaja sõnade kohaselt – jäta sina ka meelde, Gaute! – lahendus on see, et tuleb leida lahendus.

Jah, kui muud enam üle ei jää. See niimoodi on. Aga Juku natukene pani mööda. Meil on üks kingitus tegelikult veel.

Kes võiks olla hea aknaaluste esindaja? Äkki Kalle sealt? Jah, just ootasingi, et äkki Kalle tuleb. Aknaalustele on ka kingitus täiesti olemas. Ole lahke! Mikrofon on valmis. Kalle puhul on alati just see hea asi, et ükskõik, mis hetkel tal palutakse rääkida, sellega probleeme ei ole.

Kallis jõuluvana, mul on hea meel, et sa oled Reformierakonnast välja astunud ja tagasi normaalseks muutunud.

Ah soo!

Tuleta meelde möödunud aastat. Kõik fraktsioonid, reform ja nii edasi, said sinu käest suurepärased kingitused.

Said, ilusad olid.

Ainuke, kes oli pahade poiste kirjas, oli EKRE, kellele sa andsid ainult pudeli vett, isegi leiba ei andnud.

Aga vesi on ju elu alus. Ilma selleta ei ela inimene veerand tundigi või elab paar tundi. Ega päeva ei ela.

Ja aknaalused jäid üldse pakist ilma.

Oli ka? See on küll nüüd näotu! Mina andsin tegelikult päkapikkudele käsu aknaalustele hea kingitus teha sellel aastal. Ja siin on näiteks, kuna te olete akna all, aknatihendusteip. Siin on vatti, sellega saate toppida aknavahed täis. Ja siin on veel, nagu ma näen, ka sellist päris head teipi. Nii et teil on seal tööd tegelikult küll ja küll. Ja tegelikult on Kalle mind alati aidanud. Ükskord ma tulin, eelmine aasta vist oli või üle-eelmine aasta, ja unustasin koti koju. Ja juba ma siin! Õnneks Kalle pidas siin kõnet või mitte kõnet, vaid esitas küsimusi. Ma helistasin talle. "Täida aega!" ütlesin. "Ma pean oma koti ära tooma." Kalle hakkaski esitama igasuguseid küsimusi, vahepeal helistas mulle, et kuule, mul said normaalsed küsimused otsa. (Naer.) Ma ütlesin: "Anna minna midagi täiesti suvalist!" Ja nii kaua Kalle seda tegigi, kuni lõpuks mina jõudsin kohale. Nii et mina soovin sulle edu, Kalle, kõiges, mis sa ette võtad, ja võib-olla õnnestub teil aknaalustest teha korralik erakond.

Muidugi! Aitäh sulle kingituse eest! Aga nagu sa näed, akna all ei ole üldse külm. Vaata mind! (Viitab oma lühikeste käistega särgile.)  

Sa oled karastunud lihtsalt.

Aga aitäh sulle!

No kuule, kõike head! (Aplaus.) Nagu näha, panin pärast Kallega kätlemist kindla kätte, et see soojus jääks minuga terveks aastaks. Ja nüüd on küll kõigil kingitused käes. Edu ja õnne ja rõõmu! Ja kui teile tundub vahetevahel, et aeg on kummist, siis seda see kahjuks ei ole. Järgmisel aastal, kui te kokku tulete, [siis teadke], et iga Riigikogus kulutatud sekund ei ole [mõõdetav] ainult rahanumbritega. Nende [väärtusest ja mahu suurusest] meil kellelgi aimu ei ole. Kui palju meil aega on? Igal pool väljaspool seda saali saab omavahel maadelda, mõõtu võtta, aga kui siia kokku tulete, siis aeg tiksub, sõbrad. Aeg tiksub ja rahvas ootab lahendusi. Ja võib-olla mõnikord võtab valitsuskoalitsioon opositsiooni isegi kuulda, vähemalt mõnes asjas. Sest demokraatia reeglite järgi saavad vahepeal kõik opositsioonis olla. Nii et kasutagem meile antud aega kenasti ära!

Mina lähen nüüd kenasti edasi laste juurde, nii nagu lubatud ja jõulumehel komme on. Võtan kalendri kaasa ja oma ainsa käpiku. Mul on üks käpik, ma lasin teise kärpesse panna, et oleks … (Saalist öeldakse midagi.) On vöö vahel või? Kuidas te märkasite?! Ei lähe see pettus siin läbi! Aga hoian siin kinda ees EKRE kalendrit ja lähen. 

Mõnusat päeva jätku! Ilusat jõuluaega, mis tuleb! Jah, Toomas, ole tubli ja hea! Lauri, karjata siis sina kenasti edasi! (Surub Toomas Kivimägi ja Lauri Hussari kätt.)