Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

Peeter Oleski ametivanne

Juhataja

Tere hommikust, kolleegid! Alustame oma tänast istungit. Kõigepealt seisab meil ees üks pidulik tseremoonia, nimelt uue ministri ametisse vannutamine. Ma palun ametivande andmiseks kõnetooli härra Peeter Oleski.

P. Olesk

Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)


1. Arupärimiste üleandmine ja eelnõude menetlusest väljaarvamine

Juhataja

Asume kõigepealt vastu võtma uusi eelnõusid. Kolleeg Arvo Haug.

A. Haug

Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Oma arupärimises, mille ma esitan minister Kamale, minister Üürikesele ja minister Lauristinile, tunnen huvi, kas Eesti valitsus kavatseb seadustada ja maksustada ajakirjanduses avalikult reklaamitava ettevõtluse liigi, millega kaasneb maffiastruktuuris osalemine ja spetsiifiliste nakkushaiguste levik.

Juhataja

Arupärimine antakse edasi seadusega ettenähtud korras. Kolleeg Mart Nutt.

M. Nutt

Lugupeetud Riigikogu juhatus, lugupeetud Riigikogu liikmed! Toetudes Riigikogu kodukorra seaduse §-le 30 ja komisjoni 11. oktoobri otsusele, teeb riigiõiguskomisjon ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Riigikogu liikme Toomas Alatalu esitatud otsuse "Ajutise komisjoni moodustamine välismaalaste seaduse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud vigade analüüsimiseks" eelnõu. Komisjon on seisukohal, et Riigikogule ei saa anda jälitusorgani funktsioone. Aitäh!

Juhataja

Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud juhatus, lugupeetud endiselt selles mõtlev enamus, lugupeetud Eesti olukorrast mõtlev vähemus! Mul on au esitada arupärimine härra peaministrile seoses olukorraga Venemaal. Asja tuum on selles, et me kõik teame Eesti ajakirjanduse põhjal, et härra Rebas üritas ise tagasi astuda nädal enne seda, kui see teoks sai. Välisministeeriumi 6. augusti avalduses ja Välisministeeriumi ingliskeelses bülletäänis, mis mõlemad lähevad välismaale, on aga asja serveeritud niimoodi, et härra Laar palus härra Rebasel tagasi astuda. Seetõttu ma küsin: mis eesmärgil niimoodi informatsiooni jagatakse, kas selleks, et parandada selle isiku imid˛it, kes kirjutas alla väga suurtele vekslitele? Kelle volitusel härrad Rebas ja Kaevats kirjutasid neile vekslitele alla?

Juhataja

Arupärimine edastatakse peaministrile seadusega ettenähtud korras. Kolleegid, nagu te näete, oleme tagasi pöördunud oma traditsioonilise süsteemi juurde. Nagu meie tehnikaspetsialistid selgitasid, ei õnnestunud eile õhtupoolikul täiesti töökindlat süsteemi luua. Viiest kontrollhääletusest osutus üks valeks. Meil on nüüd mitu ettepanekut eelnõude menetlusest väljaarvamise kohta. Eile me jäime majandus- ja põllumajanduskomisjoni ettepaneku juurde arvata menetlusest välja ERSP, "Isamaa" ja "Mõõdukate" fraktsiooni esitatud rahvakapitali obligatsioonide väljaandmisel tööstaa˛i arvestamise piirangute seaduse eelnõu. Panen selle hääletusele. Kolleeg Lauri Vahtre protestib.

L. Vahtre

(Räägib ilma mikrofonita.)

Juhataja

Kolleegid, tõepoolest kolleeg Vahtre esitas eile protesti. Selles väideti, et kolme hääletuse ajal puudunud Riigikogu liikme eest hääletasid teised. Paraku juhatusel selle kohta tõendusmaterjalid puuduvad. Juhatus otsustas protesti arutada üksikasjalikumalt kõigi asjaosaliste juuresolekul järgmisel juhatuse koosolekul. Juhin tähelepanu veel sellele, et ka eile istungi lõpupoole toimusid mitmed hääletused, muu hulgas tööaja pikendamise kohta, läbirääkimiste lõpetamise kohta, ja neid hääletusi me arvestasime. Nii et neid hääletusi, mis toimusid siis, kui arvutisüsteem oli korras, me peame lugema toimunuks. Kolleeg Lauri Vahtre.

L. Vahtre

Vabandust! Minu protest sisaldas kahte punkti. Esiteks ma väitsin, et arvutisüsteem võis eksida, ja teiseks ma väitsin, et hääletati teiste inimeste eest. Kui see teine punkt nõuab pikemat uurimist, siis palun väga. Aga esimese punkti kohta, härra juhataja, te äsja ise ütlesite, et kontrollimisel selgus, et arvutisüsteem võis eksida.

Juhataja

Ma tänan! Ma täpsustan. Viiest katsest, nagu meie spetsialistid väitsid, õnnestus neli. See näitas, et süsteem ei ole absoluutselt töökindel ja me ei saa hakata selle süsteemiga töötama, aga see ei näidanud, et selle süsteemiga ei saa üldse töötada. Mulle andis praegu selgitusi meie tehnikaosakonna juhataja, kes kinnitas minu väidet. Ta ütles, et arvude liitmisel ei esinenud mingisugust viga. Juhatus jääb selle juurde, et kolleeg Lauri Vahtre protesti arutatakse järgmisel juhatuse koosolekul. Panen hääletusele järgmised ettepanekud. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et arvata majandus- ja põllumajanduskomisjoni ettepanekul menetlusest välja ERSP, "Isamaa" ja "Mõõdukate" fraktsiooni esitatud rahvakapitali obligatsioonide väljaandmisel tööstaa˛i arvestamise piirangute seaduse eelnõu? Selle ettepaneku poolt hääletas 7 saadikut, vastu on 27, 3 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Eelnõu jääb menetlusse. Panen hääletusele riigikaitsekomisjoni ettepaneku arvata menetlusest välja otsuse "Iisraeli relvaostu ratifitseerimisest" eelnõu, mille esitas kolleeg Alatalu 28. septembril. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et arvata riigikaitsekomisjoni ettepanekul menetlusest välja Toomas Alatalu esitatud otsuse "Iisraeli relvaostu ratifitseerimisest" eelnõu? Selle poolt hääletas 36 saadikut, vastu 14, 1 jäi erapooletuks. Eelnõu on menetlusest välja arvatud. Panen hääletusele riigiõiguskomisjoni ettepaneku arvata menetlusest välja Toomas Alatalu esitatud otsuse eelnõu "Ajutise komisjoni moodustamine välismaalaste seaduse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud vigade analüüsimiseks". Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et riigiõiguskomisjoni ettepanekul arvata menetlusest välja Toomas Alatalu esitatud otsuse "Ajutise komisjoni moodustamine välismaalaste seaduse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud vigade analüüsimiseks" eelnõu? Selle ettepaneku poolt hääletas 36 saadikut, 12 on vastu, 4 jäid erapooletuks. Eelnõu on menetlusest välja arvatud.


2. Päevakorra kinnitamine

Juhataja

Kolleeg Olav Anton on esitanud protesti. Ta palub võtta täna viimaseks päevakorrapunktiks täiendavalt otsuse "Komisjoni moodustamisest parteide/erakondade poolt välismaise päritoluga rahade kasutamise kohta" eelnõu, mis jäi eelmise töönädala päevakorrast välja. Panen Olav Antoni täiendusettepaneku hääletusele. Olav Anton, kas on küsimusi?

O. Anton

Austatud juhataja, ma palun kommenteerida kodukorraseaduse § 29 ja antud hääletuse seost. § 29 ütleb, et kui juhatus nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protestiga, loetakse protest rahuldatuks hääletamata, kui keegi Riigikogu liikmetest hääletamist ei nõua. Kes nõuab?

Juhataja

Nõutakse hääletamist.

O. Anton

Hääletamist nõudis härra asespiiker, endine asespiiker, praegune koosoleku juhataja härra Kelam, sest ta pani hääletusele, ilma et keegi oleks nõudnud. Nüüd muidugi nõutakse hääletamist, nii et siin oli tegemist n.-ö. kodukorra laiendatud tõlgendamisega. See sunnib mind esitama protesti, kuna saali mõjutati vastavalt käituma.

Juhataja

Juhatus ei ole nõus kolleeg Antoni protestiga. Juhatus on valmis antud päevakorrapunkti päevakorda võtma. See on juhatuse seisukoht. Kas on proteste? Nõutakse hääletamist? Palun esitada kirjalikult. Kolleegid, ootame üks hetk. Kui laekub ettepanek korraldada hääletamine, siis hääletame. Kui ei, siis juhatuse poolt on see eelnõu päevakorda arvatud. Kolleeg Betlemilt laekus ettepanek panna Olav Antoni esitatud päevakorrapunkt hääletusele. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et arvata käesoleva töönädala päevakorda täiendavalt otsuse "Komisjoni moodustamisest parteide/erakondade poolt välismaise päritoluga rahade kasutamise kohta" eelnõu? Tühistan hääletuse. Kolleeg Arvo Junti.

A. Junti

Aitäh, härra juhataja! Ma palun enne hääletust kolmeminutilist vaheaega.

Juhataja

Vaheaeg 3 minutit. V a h e a e g

Juhataja

Kolleegid, vaheaeg on läbi, asume hääletama päevakorra täiendamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta täiendavalt käesoleva nädala päevakorda otsuse "Komisjoni moodustamisest parteide/erakondade poolt välismaise päritoluga rahade kasutamise kohta" eelnõu? Tühistan hääletuse. Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Ma palun, härra juhataja, lugege see ette, mida te sundisite härra Betlemit kirjutama. Nii näeb ette kodukord. (Hääled saalist.)

Juhataja

Härra Betlem esitas ettepaneku panna päevakorra täiendamine hääletusele. Kolleeg Olav Anton, mul on ettepanek, et me lõpetaksime diskussiooni sellel teemal. Praegu otsustab küsimuse hääletamine. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta täiendavalt käesoleva töönädala päevakorda otsuse "Komisjoni moodustamisest parteide/erakondade poolt välismaise päritoluga rahade kasutamise kohta" eelnõu? Selle ettepaneku poolt on 22 saadikut, vastu on 24, 4 jäid erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Kolleegid, kas me võime panna hääletusele käesoleva töönädala päevakorra nii, nagu see on teile esitatud? (Hääl saalist.) Kolleegid, enne hääletamist ma veel selgitan. Nimelt saabus õiguskaitsekomisjonilt ettepanek jätta käesoleva töönädala päevakorrast välja punkt 7 seoses kolleeg Enn Tarto eemalviibimisega, tema on selles päevakorrapunktis ettekandja, samuti punkt 12, mis puudutab turva- ja valveteenistuse seaduse eelnõu. Juhatus aktsepteerib. Palun päevakorda hääletades võtta arvesse, et need kaks punkti jäävad välja. Kolleeg Toomas Alatalu.

T. Alatalu

Lugupeetud härra spiikeri asetäitja, palun siiski öelda, mis kuupäevaga on dateeritud see viimane taotlus. Loogiliselt oleks see tulnud esitada ju eile. (Hääled saalis.)

Juhataja

Asi on sellelaadne, et me kinnitame praegu päevakorda seoses tehniliste asjaoludega. Loomulikult on juhtivkomisjonil õigus teha enne päevakorra kinnitamist oma täpsustusi. Täpsustused on praegu täiesti asjakohased ja lähtuvad tegelikest oludest. Kas me võime selle töönädala päevakorra panna hääletusele? Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et kinnitada käesoleva töönädala päevakord? Poolt on 61 saadikut, vastu on 2, 2 jäid erapooletuks, neljanda töönädala päevakord on kinnitatud.


3. Riiklike elatusrahade seaduse täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine

Juhataja

Kolleegid, asume infotunni järel oleva esimese päevakorrapunkti juurde, selleks on Keskfraktsiooni esitatud riiklike elatusrahade seaduse täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Siiri Oviiri.

S. Oviir

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud saadikud! Nagu te mäletate, on täna arutatav eelnõu võetud päevakorda sel põhjusel, et eestlased, kes on mööda maailma laiali, eriti idapoolsetel aladel, tuleksid koju. Eesti Vabariik on selleks ka samme astunud. Abhaasias elavate eestlaste Eestisse sõiduks on valitsus korraldanud mitu lennureisi. Kuid vastavalt meie elatusraha seadusele ei teki neil Eestis õigust pensionile. Seetõttu ongi esitatud riiklike elatusrahade seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Nüüd sellest, mis on toimunud esimese ja teise lugemise vahel. Parandusettepanekuid on saabunud kolm, nendest kaks tähtaegselt. Mul on väga kahju, kuid härra Vootele Hansen esitas oma parandusettepaneku kolm päeva hiljem. Võib-olla ei olegi see kõige olulisem, kuid see käsitleb teemaderingi, mida me praegu selle parandusettepanekute ringiga ei käsitle. See küsimustering on meil päevakorras. Me oleme kohtunud nii represseeritute ühendustega kui ka sõjameeste ühendustega. Härra Vootele Hanseni ettepanek kattub nende ettepanekutega. See tuleb meil arutusele hiljem ja tõenäoliselt ka vastav seaduseelnõu seaduse täiendamise kohta. Ma räägiksin nendest kahest parandusettepanekust, mis on eelnõus alternatiividena. Põhitekstis käsitletakse subjektide ringina Eesti Vabariigi kodanikku, eesti soost isikut ja tema perekonna liikmeid. Tekkis küsimus, kes on need perekonnaliikmed? Et võtta ära võimalus käsitleda perekonnaliikmena onupoegi, tädipoegi, reisikaaslasi või keda tahes, et see ring ei läheks põhjendamatult laiaks, esitasime nii mina kui ka härra Sinissaar teatud kitsenduse. Minu kitsendus käsitleb perekonnaringi, perekonnaliikmetena on nimetatud abikaasat, lapsi ja vanemaid. Härra Sinissaarel sellist kitsendust ei ole, kuid ta lisab Eestisse asumise lõppdaatumi, selleks on käesoleva aasta 31. detsember. Me arutasime neid variante väga põhjalikult, komisjonis hääletamisel said mõlemad variandid ühepalju hääli, 4 : 4. Põhjus, miks neli inimest hääletas teise variandi vastu, oli see, et Abhaasiast võivad eestlased saabuda ka pärast 31. detsembrit, Abhaasias on praegu sõjaseisukord, seal asuvates eesti külades elab erinevatel andmetel veel 100–300 eestlast. Me ei tea praegu, kuidas käituvad apsuad eestlaste suhtes. Ei ole otstarbekas pöörduda siis, näiteks juba jaanuarikuus, jälle selle seaduse parandamise juurde ja neid tähtaegu pikendada. Teisest küljest, me teeksime selle alternatiivi vastuvõtmisega teatud poliitilise otsuse, tähendab, me soosiksime eestlaste kojutulekut ainult 31. detsembrini. Kas see on mõistlik? Kuna hääletamisel jagunesid hääled pooleks, on teie ees kaks alternatiivi, mis lähevad täna hääletamisele. Lisatud on komisjoni ettepanek, et seadus jõustuks 1. oktoobrist. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok

Minu esimene küsimus on, kuivõrd see seaduse jõustumise kuupäev, see tähendab seaduse jõustumine tagantjärele, on kooskõlas meie seadusloome praktikaga?

S. Oviir

Selgitan. See eelnõu oli meil päevakorras nädal tagasi, siis oli 1. oktoober lähemal. Tagantjärele jõustumine ei ole normitehnikaga vastuolus ja see võib jõustuda ka 1. oktoobrist. See kuupäev on sellepärast, et need inimesed on siin olnud juba peaaegu aasta ja pensioni nad saanud ei ole. Neile on tähtis iga kroon.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, teine küsimus.

K. Kulbok

Aitäh! Minu teine küsimus on, kas neile ei võiks maksta abiraha või kas ei ole selleks mingit muud võimalust? Minu teada puudutab see probleem küllalt väikest inimesteringi, kas on õige hakata siin seadust muutma?

S. Oviir

Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi on kaks täiesti erinevat alust. Sotsiaalabi on reeglina ühekordne ajutine toetus, sotsiaalkindlustus on midagi kindlamat ja pikaaegset. Maailmas on tavaks lahendada selliseid pensioniealisi inimesi puudutavaid probleeme sotsiaalkindlustuse kaudu.

Juhataja

Suur tänu! Mulle tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu proua Siiri Oviirile. Avan läbirääkimised. Kolleeg Vootele Hansen.

V. Hansen

Austatud koosoleku juhataja, auväärsed kolleegid! Nimetatud eelnõu tuleb väga tervitada, kuna minu arvates on igati vajalik, et Eesti riik annaks mõista, et eesti soost isikud on oma kodumaal oodatud. Seetõttu ma tahangi toetada just nimelt teist alternatiivi, et me annaksime ka mingi tähtaja, mille jooksul nad tuleksid Eestisse. 31. detsember 1993 on liiga varajane. Minu arvates oleks otstarbekas kehtestada umbes kaheaastane tähtaeg. Midagi sarnast, nagu oli ka pärast Tartu rahu, kui eesti soost isikutel soovitati koju tagasi tulla. Ma pooldan seaduse jõustumist 1. oktoobrist, kuna need inimesed on siin juba oodanud. Kuna minu esitatud parandusettepanek, nagu ma sain aru, leiab siiski heakskiitu, kas on siis otstarbekas hakata mõnenädalase vahega muutma ühte ja sama seadust kahe eraldi seadusega? Mul on kavas teha praegu ettepanek katkestada selle seaduse teine lugemine. Kui see ettepanek leiab toetust, siis ma palun väga, et komisjon määraks selle jätkamiseks lühikese tähtaja. Kui katkestamise ettepanekut ei toetata, esitan ma ise homme uue eelnõu. Minu parandusettepanek oli arvestada pärast Teist maailmasõda ennast repressioonide eest varjanud ja vabadusvõitluses osalenud isikute töötamise aja hulka ka enda varjamise ja võitluses osalemise aeg. Tuletan meelde, et eluruumide erastamise seaduses me seda tööaastate määramisel arvestame. Õigusvastaste repressioonide määratlus on antud ka omandireformi aluste seaduses. Tänan teid tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Epp Haabsaar.

E. Haabsaar

Tänan, härra juhataja! Tahtsin ainult repliigi korras öelda, et neid normatiivakte, millel on tagasiulatuv jõud, oleme ise vastu võtnud. Näiteks tõstsime Riigikontrolli töötajate palku. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Vootele Hansenilt on saabunud ettepanek katkestada eelnõu arutelu pärast parandusettepanekute või siis antud juhul alternatiivide hääletamist. Kas on veel sõnavõtjaid? Sõna soovib veel valitsuse esindaja, aga ma annan sõna pärast läbirääkimiste lõpetamist. Kas me võime läbirääkimised lõpetada? Kolleeg Siiri Oviir.

S. Oviir

Ma vabandan, ma tahaksin natuke selgitada. Meil ei ole mõttekas praegu katkestada, sest need inimesed ootavad pensioni.

Juhataja

Selge, seda saame esitada lõppsõnas. Praegu hääletame läbirääkimiste lõpetamist. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised antud päevakorrapunkti üle? Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 43 saadikut, vastu pole keegi, 3 jäid erapooletuks. Läbirääkimised on lõppenud. Kuulame ära nüüd veel valitsuse esindaja, proua Ülle Aaskivi seisukoha.

Ü. Aaskivi

Austatud eesistuja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma edastasin teile valitsuse seisukoha esimesel lugemisel. Siis oli valitsusel märkus, et eelnõu raames käsitletakse perekonnaliikmete küsimust abstraktselt. Seetõttu palub valitsus teile nüüd teatada, et ta toetab hääletamisel esimest alternatiivi, sest selles on sätestatud, keda perekonnaliikmete all silmas peetakse. Valitsus peab väga oluliseks, et seda käsitletaks selles eelnõus. Valitsus toetab ka seda, et käesolev eelnõu võetaks vastu täna.

Juhataja

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud, kas kolleeg Siiri Oviir soovib esineda lõppsõnaga? Palun!

S. Oviir

Lugupeetud kolleegid, lugupeetud juhatus! Sotsiaalkomisjon soovib, et see eelnõu võetaks täna vastu. Sellel on väga inimlik põhjus: need inimesed ootavad ammu, et kindlustataks nende vanaduspäevad. Meie oleme need inimesed ise siia toonud ja seetõttu on meie mure see küsimus lahendada. Me oleme juba aasta aega olnud nende inimeste vastu tähelepanematud, see on lubamatu. Küsimus, mille härra Vootele Hansen tõstatas, on väga õige, kuid seda ei saa lahendada nädala või kahega, see vajab läbirääkimisi, vajab arhiividega arutamist, see on pikem teema. Uskuge mind, ma olen selle teemaga tegelnud, siin on väga palju probleeme, mis võib-olla esmapilgul tunduvad hõlpsasti ületatavad. Need ei ole nii hõlpsasti ületatavad ja seetõttu ei ole praegu otstarbekas lugemist katkestada. Otstarbekas on piirduda selle parandusettepanekuga ja tulla hiljem, kui me oleme valmis, teiseteemalise parandusettepanekuga taas siia saali. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Nüüd on meil võimalus asuda hääletama parandusettepanekuid, kuid "Isamaa" fraktsioon palub enne hääletamisi kümneminutilist vaheaega. Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Juhataja

Jätkame arutelu. Me oleme lõpetanud käesolevas päevakorrapunktis läbirääkimised ja esitanud lõppsõnad. Nüüd on meil ees alternatiividevaheline konkureeriv hääletus ja alternatiivi valimine. Seejärel hääletame kolleeg Vootele Hanseni esitatud katkestusettepanekut. Illar Hallaste.

Lugupeetud juhataja, kuna alternatiivide hääletamine peaks vahetult eelnema lõpphääletusele, kas siis ei peaks Vootele Hanseni esitatud katkestusettepanekut hääletama enne alternatiivide hääletamist? Kui arutelu otsustatakse katkestada, siis hääletatakse alternatiivid läbi enne lõpphääletust, ja kui ei katkestata, siis minnakse üle alternatiivide hääletusele. Aitäh!

Juhataja

Katkestusettepanekut tuleb hääletada kohe. Ettepaneku esitaja kirjalik soov oli panna tema katkestamisettepanek hääletamisele pärast parandusettepanekute hääletamist, antud juhul kuuluvad alternatiivid parandusettepanekute juurde. See oleneb kolleeg Hansenist. Kas kolleeg Siiri Oviir soovib veel kommenteerida? Ei. Meil on nüüd tegelikult kaks konkureerivat alternatiivi ja me paneme need ka konkureerivale hääletusele. Siis me hääletame, kas rohkem hääli saanud alternatiiv võetakse põhiteksti. Panen hääletusele alternatiivi nr. 1. Lugupeetud Riigikogu, kes on alternatiivi nr. 1 poolt? Loevad poolthääled. Selle alternatiivi poolt on 26 saadikut. Panen hääletusele alternatiivi nr. 2. Lugupeetud Riigikogu, kes on alternatiivi nr. 2 poolt? Alternatiivi nr. 2 poolt on 28. Seega jääb kehtima alternatiiv nr. 2. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta põhiteksti alternatiiv nr. 2? Selle ettepaneku poolt on 32 saadikut, vastu on 15, 2 jäid erapooletuks. Alternatiiv on võetud eelnõusse. Vastavalt kolleeg Vootele Hanseni ettepanekule panen hääletusele käesoleva eelnõu arutelu katkestamise. Põhjendus oli, et kolleeg Hanseni täiendusettepanekut ei ole tabelisse kantud. Lugupeetud Riigikogu, kes on Vootele Hanseni ettepaneku poolt katkestada antud küsimuse arutelu? Selle ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu on 18, 2 jäid erapooletuks, arutelu katkestatakse. Meil tuleb ühtlasi otsustada jätkamise tähtaeg. Kolleeg Siiri Oviir, palun tulge siia.

S. Oviir

Parandusettepanekuid palun esitada, nii nagu kodukord ette näeb, järgmise neljapäeva kella 12-ks.

Juhataja

Arutelu katkestatakse.


4. Taasiseseisvumispäeva riikliku pühana kehtestamise seaduse eelnõu teine lugemine

Juhataja

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Keskfraktsiooni esitatud taasiseseisvumispäeva riikliku pühana kehtestamise seaduse eelnõu teine lugemine. Kolleeg Rein Veidemann.

R. Veidemann

Härra eesistuja, lugupeetud kolleegid! Seaduse initsiaatorina on meil hea meel, et riigiõiguskomisjon on arvestanud meie initsiatiivi ja võtnud taasiseseisvumispäeva, 20. augusti pühade ja tähtpäevade seaduse eelnõusse. Õigupoolest meil ei olegi muud siin lisada, ülejäänu on juba riigiõiguskomisjoni enda tehtud, kaasa arvatud ka need parandusettepanekud, mis selle eelnõu kohta on tehtud. Jääb üle ainult soovida, loodetavasti ei tundu see liiga paatoslik, et Eesti Vabariigis jääb taasiseseisvumispäev ainsaks taasiseseisvumispäeva tähistavaks pühaks ja kunagi tulevikus Eestis neid enam ei tule. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Vaatame, kas on küsimusi. Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok

Aitäh! Ennesõjaaegses Eesti Vabariigis tähistati riigipühana näiteks ka kolmekuningapäeva, mida nüüd enam ei tähistata. Kas ettekandja ei pea otstarbekaks, et näiteks ka kolmekuningapäev oleks riigipüha ja kas ei oleks otstarbekas käsitleda neid ühes seaduses?

R. Veidemann

Ma võin vastata ainult seda, et meie ettepanek käsitles poliitilise tähtpäeva võtmist tähtpäevade nimistusse taasiseseisvumispäeva nime all. Mis puutub kolmekuningapäeva, siis ma loodan, et riigiõiguskomisjoni esindaja oskab sellele paremini vastata. Praeguses kontekstis ma ei näe vajadust sellele vastata.

Juhataja

Suur tänu! Mulle tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan, kolleeg Veidemann. Kaasettekandeks riigiõiguskomisjoni nimel on sõna kolleeg Toomas Alatalul.

T. Alatalu

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma natuke aitaksin härra Veidemanni sellega, et vastan Kalle Kulbokile, sest seesama küsimus tõusetus ka meie istungil 28. septembril. Seal jõuti seisukohale, et see on kuningriiklaste siseasi, ja oleks hea, kui nad leiaksid ka neljanda kuninga. Ma ütlen edasi nii, nagu seal tekst kõlas. Mis puutub sellesse seaduseelnõusse, siis ma kutsun kõiki süvenema sellesse dokumenti, mis on teie laudadel, sellepärast et tegemist on tõepoolest uue dokumendiga. Kui me langetame otsuse, kehtib see pikka aega. Oleks hea, kui selle otsuse langetamisel jääksid parteilised huvid kõrvale, mida ma praegu siiski ei eelda, sest komisjon lähtus sellest, et piisab täielikult üheksast riigipühast. Kuna nimekirjas, nagu te näete, on üksteist, siis järelikult kahe saatus otsustatakse hääletusmasinaga, palun seda momenti silmas pidada. Komisjon töötas sel päeval häälteenamuse põhimõttel, tähendab, praktiliselt kõikides küsimustes oli nii poolt- kui ka vastuhääli ning erapooletuid. Ma juhin tähelepanu riigiõiguskomisjonis langetatud otsustele, mis kajastuvad selles tekstis, 1. mai nimetati hääletustulemusena kevadpühaks, oli ka teine variant, see sai vähem hääli. Siis võeti nimekirjast välja 9. mai ja ka 16. november, mis kandis suveräänsuspäeva nime. Kuna eelnõu on täiesti uus, ootame kõigi aktiivset kaastööd. Komisjon teeb ettepaneku katkestada lugemine kuni 5. töönädala neljapäevani. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrame 18. oktoobri kell 13. Mul on kõik.

Juhataja

Suur tänu! Kas on küsimusi? Kolleeg Olav Anton.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et üheteistkümnest peaks järele jääma üheksa, aga nii ülestõusmispüha kui ka nelipüha on pühapäeval, need on liikuvad pühad. Kas siis ei ole juba üheksa järel? Tegelikult on pühad need, mis jäävad äripäevadele.

T. Alatalu

Jah, väga õige küsimus, härra Anton, me arutasime seda probleemi, aga kirja pandi nii, nagu teile on esitatud. Kordan, järelikult langevad kaks püha hääletusmasina tulemusel 11-st välja.

O. Anton

Siis jääb veel vähemaks kui praegu.

T. Alatalu

Minu arvates peaks kõigil olema selge ettekujutus poliitilise võitluse taktikast ja Riigikogus rakendatavast taktikast. Ma ei pea seda ilmselt kommenteerima.

Juhataja

Suur tänu! Juhtivkomisjoni ettepanek on arutelu katkestada, see on juhtivkomisjoni õigus, ja jätkata 5. töönädala neljapäeval. Parandusettepanekud paluks esitada 18. oktoobriks kella üheks lõunal. Ma tänan, kolleeg Alatalu! Arutelu katkestatakse ja me läheme edasi järgmise punkti juurde.


5. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine

Juhataja

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Heido Vitsuri esitatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna autoril, kolleeg Heido Vitsuril.

H. Vitsur

Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta on laekunud kahe lugemise vahel neli muudatusettepanekut ja riigiõiguskomisjon on neid arutanud koos minuga. Põhimõtteliselt me jõudsime teineteise mõistmiseni ning ma arvan, et kõik need parandusettepanekud väärivad tähelepanu. Eelnõu esimesel lugemisel avaldas härra Hallaste kahtlust ühe redaktsioonilise paranduse suhtes. Ka selles küsimuses oleme leidnud ühise seisukoha, see puudutab § 35. Me ühine arvamus on, et selle paragrahvi praegune sõnastus on korrektne ja enam ei ole võimalik seda mitmeti tõlgendada. Ametite eelarved kuuluvad riigieelarvesse, kuuluvad ministeeriumi valitsemisala eelarvesse ja see on nüüd täpselt sõnastatud. Teised parandusettepanekud ei puuduta neid paragrahve, mis käsitlevad eelarvet, kuid sellele vaatamata peatuksin neil lühidalt. Üksikasjalikumalt tutvustab neid riigiõiguskomisjoni esindaja härra Hallaste. Ma arvan, et enamikul juhtudel on ka nende puhul tegemist vajalike täpsustustega. Näiteks kui praegu ei ole sätestatud, et peaministri äraolekul võib ja peab teda asendama peaministri ülesannetes olev minister, siis on selge, et selline parandusettepanek tuleb teha. Omaette küsimus on, millise kvoorumi nõude me valitsusele esitame. Kas peab olema 1/2 või 1/3, ma arvan, et seda otsustab Riigikogu hääletamisega. Samas tahaksin ma toetada seda, et valitsemise stabiilsuse tagamiseks, millest me nii palju oleme rääkinud, annaksime kantsleri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise õiguse peaministrile. Me rääkisime sellest palju küll aasta tagasi, kuid kirja panime niimoodi, et kantsler ja minister on paaris ja vahetuvad praktiliselt paaris. Ma arvan, et me võime need parandusettepanekud täna läbi arutada ja sellise seaduse parandamisega alustada protsessi, mis viib vastuvõetud seadused kooskõlla. Ma arvan, et me peame seda protsessi kiiresti jätkama, et lõpetada paljud siin saalis peetavad vaidlused.

Juhataja

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Heido Vitsur. Riigiõiguskomisjoni nimel on kaasettekandeks sõna kolleeg Illar Hallastel.

Lugupeetud härra juhataja, austatud kolleegid! Riigiõiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 27. septembri istungil. Arutati ka parandusettepanekuid, mis olid esitatud pärast esimest lugemist. Need muudatused, mis Vabariigi Valitsuse seaduses tahetakse teha, on redaktsioonilist laadi, et oleks selge ja ühemõtteline, et ministeeriumide valitsemisalasse kuuluvate ametite ja inspektsioonide eelarved kinnitatakse vastavalt riigieelarvele, see tähendab, et nende eelarved on üks osa riigi eelarvest. Nii oli see mõeldud ka Vabariigi Valitsuse seaduse kirjutamisel, kuid kindlasti tuleb niisugune täpsustus kasuks. Vastavalt käsitletavale eelnõule kavandatakse Vabariigi Valitsuse seaduses teha oluline muudatus kvoorumi nõudes. Praegu on valitsus otsustusvõimeline, kui kohal on peale peaministri või teda asendava ministri vähemalt pooled valitsuse liikmed, see tähendab, kaheksa ministrit. Kui valitsuse istungil ei saa tööülesannete tõttu viibida nõutav arv ministreid, ei ole valitsus otsustusvõimeline. Vootele Hansen esitas riigiõiguskomisjonile ettepaneku jätta välja § 21, mis räägib kvooruminõudest. Enamik riigiõiguskomisjoni liikmeid seda ettepanekut ei toetanud. Leiti, et oleks vajalik sõnastada kompromiss, ning see on ka praeguses eelnõus – vähemalt kolmandik valitsuse koosseisust. Oluline muudatus on kantsleri ametisse nimetamises. Kantsler peaks olema ministeeriumis ametiisik, kes tagab ministeeriumi toimimise järjepidevuse ja stabiilsuse. See tähendab, et kantslerit ei peaks vahetatama iga ministri vahetamise järel. Minister on poliitiline kuju, kes tuleb ja läheb, kuid kantsler on see, kes jääb ja juhib kogu struktuuri. Selleks, et tagada parem järjepidevus, on tehtud muudatus, et kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist riigisekretäri ettepanekul ja vastava ministri nõusolekul peaminister. Seni tegi seda minister riigisekretäri ettepanekul. Käesolev seadus tuleks täna vastu võtta. Vastavalt meie põhiseadusele nõuab Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Riigikogu koosseisu enamust, s.o. 51 häält.

Juhataja

Suur tänu! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Hallaste. Kuulame ära ka valitsuse seisukoha, mille esitab meile justiitsminister härra Kaido Kama.

K. Kama

Austatud härra juhataja, lugupeetud Riigikogu! Härra Vitsuri poolt algatatud ja riigiõiguskomisjoni poolt täiendatud eelnõu on kahtlemata vajalik Vabariigi Valitsuse seaduse täpsustamiseks. Kindlasti ei jää need täpsustused viimasteks, neid valdkondi, mis selles seaduses tahavad täpsustamist, on veelgi. Ülejäänud paranduste kohta ei tahakski mingeid märkusi teha, kõik need täpsustused on asjakohased. Küll aga tahaks natuke vaielda selle viimase paranduse üle, millest just praegu rääkis härra Hallaste, s.t. kantsleri ametisse nimetamise üle. Ühelt poolt võiks arvata, et kui kantslereid hakkab riigisekretäri ettepanekul ja vastava ministri nõusolekul ametisse nimetama peaminister, annab see kantslerile suurema garantii. Tegelikult ei saa ta mingit suuremat garantiid. Kui ikka ühest kantslerist tahetakse lahti saada, siis võimaldab ka seadus uuel valitsusel kantsler välja vahetada. Samas võib selle taga näha soovi vabastada ametist valitsusele ebameeldiv kantsler ministrist mööda minnes. Tegelikult ei ole ka see taotlus sellega lahendatud, kuna ikkagi on jäänud sisse vastava ministri nõusoleku vajadus. Nii et ma ei saa aru, mida niisuguse formulatsiooniga tahetakse üldse saavutada. Küll aga näen ma ohte, mis niisuguse formulatsiooniga kaasnevad. Meenutage, mida me tegime näiteks politseiseaduse muutmisel. Eelmine politseiseaduse variant nägi ette, et politseiprefektid nimetas ametisse valitsus, tähendab, prefekti nimetas ametisse väga kõrge institutsioon, minnes mööda nii Siseministeeriumist kui ka Politseiameti peadirektorist. See teatud määral tõstis prefektid Politseiameti ja siseministri valitsemisalast välja. Nad olid palju kõrgemad isikud, palju kõrgemal tasemel ametisse nimetatud. Konkreetsel ülemal, näiteks Politseiameti peadirektoril, on väga raske vastutada mõne prefekti tegevuse eest, kui see pole tema enda ametisse nimetatud. Samasugune oht tekib siis, kui kantslereid hakatakse ametisse nimetama ministrist üks aste kõrgemal, peaministri tasemel. Ministril on raske vastutada kantsleri töö eest ministeeriumis, kui kantsler on ametisse nimetatud üks aste kõrgemal, mitte ministri poolt, vaid peaministri poolt. Võiks küsida edasi, miks mitte juba presidendi poolt. Sisuliselt terendab võimalus, et peaministri juurde tekib puhtriigiõiguslikus mõttes teine kabinet, üks on ministrite kabinet ja teine on kantslerite kabinet. Kindlasti ei ole see kasuks riigi valitsemise normaalsele funktsioneerimisele, kui nii tohib öelda. Kokkuvõtteks ütlen, et ma ei näe vajadust muuta praegust korda, mille järgi kantsleri nimetab ametisse minister riigisekretäri ettepanekul. Just nimelt riigisekretäri ettepanek tagab, et kantsleri väljavahetamine ei ole ainult ministri suva. Samal ajal ka see variant, mida siin praegu välja pakutakse, ei anna tegelikult kantslerile juurde mingeid lisagarantiisid, see muudab vaid meie riigiõigusliku ülesehituse segasemaks. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja

Suur tänu! Näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan, härra minister! Avan läbirääkimised. Kolleegid, ma ei näe kõnesoovijaid. Kas me lepime kokku, et läbirääkimised on lõppenud? Kui keegi vastu ei vaidle, siis loeme läbirääkimised lõppenuks. Kas kolleeg Vitsur soovib esineda lõppsõnaga? Ei soovi. Kolleeg Hallaste? Ei soovi. Sellisel juhul ma palun kolleeg Hallaste siia kõnetooli ja asume läbi vaatama muudatusettepanekuid.

Esimest parandusettepanekut on arvestatud redigeeritult.

Juhataja

Kõik on nõus. Ettepanek nr. 2.

I. Hallaste

Seda ettepanekut ei arvestatud. Komisjon pakub välja kolmanda parandusettepanekuna kompromissi seaduse praeguse teksti ja Vootele Hanseni ettepaneku vahel ja seda toetas komisjoni liikmete enamus. Vootele Hanseni parandusettepanek on jätta välja § 21. Komisjon pakub välja kompromissi sõnastada § 21 järgmiselt: "Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt kolmandik valitsuse koosseisust."

Juhataja

Kuidas on, kolleeg Hansen? Kas sobib? Aitäh! Kõik on nõus?

I. Hallaste

Neljandat parandusettepanekut, mis käsitleb kantsleri ametisse nimetamist, on komisjon arvestanud redigeeritult.

Juhataja

Proteste ei ole? Ei ole. Kas sellega on kõik parandusettepanekud läbi arutatud?

Sellega on kõik parandusettepanekud läbi arutatud. Komisjoni ettepanek on panna seadus täna lõpphääletusele ja võtta see vastu.

Juhataja

Suur tänu!

Siis tuleb neljas parandusettepanek panna hääletusele. Kui hääletatakse poolt, siis jääb see sellisel kujul, nagu komisjon on seda arvestanud, ja kui hääletatakse vastu, siis jääb seadusesse praegune tekst ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 34 punkti 8 viimane lause jääb endisel kujul. See tähendab, et ministeeriumi kantsleri nimetab ametisse, vabastab ametist riigisekretäri ettepanekul minister.

Juhataja

Kolleegid, panen hääletusele neljanda parandusettepaneku, mida meile tutvustas kolleeg Illar Hallaste. Lugupeetud Riigikogu, kes on neljanda parandusettepaneku poolt? Parandusettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu on 17, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek on tagasi lükatud. Seega, nagu juhtivkomisjoni esindaja teatas, jääb kehtima endine tekst. Kas me võime panna eelnõu lõpphääletusele? Nagu teile juba teatati, nõuab see hääletus koosseisu enamust, tähendab, 51 poolthäält. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus? Selle seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.


6. Seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu teine lugemine

Juhataja

Kolleegid, järgmine päevakorrapunkt on kolleeg Olav Antoni esitatud seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseaduses" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks on sõna Olav Antonil.

O. Anton

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu valimisseadus on üks neist seadustest, mis puudutab kõiki poliitikuid nii siin saalis kui ka väljaspool seda saali. Esitades muudatused, lähtusin ma kahest põhiarvamusest. Esiteks, valijad on saatnud proteste selle vastu, et andes hääle kandidaadile A, kes kandideerib nimekirjas X, osutub valituks kandidaat B, kes kandideeris nimekirjas Y. See tähendab, et valija ei tea, kuidas tema hääl liigub ühest ringkonnast teise. Selle tulemusel on siin saalis Tallinna ja Tartu esindatus suurem, kui seda eeldaks nende elanike arv. Maapiirkonnad on selle võrra vähem esindatud, sest üleriigilistes erakonna nimekirjades on pealinna ja Tartu inimesi rohkem, kuna seal on poliitiline aktiivsus suurem. See valijate mure viis mind mõttele teha mõningad parandused. Need parandused on tehtud koos Peet Kasega, kes oli valimisseaduse üks autoreid. See valimisseadus, mis praegu kehtib, on Peet Kase ja Hallaste ühislooming. Peet Kask palub oma loomingut natukene korrigeerida, et see oleks valijale mõistetavam. Teine arvamus, millest ma muudatusettepanekute esitamisel lähtusin, oli see, et valimisseadust tuleks muuta nii vähe kui võimalik. Ma lootsin, et valimisseaduse muutmine tuleb kõne alla pärast valimisi, sest muuta valimisseadust enne valimisi on väga raske. Seepärast ma leian, et praegu on viimane aeg teha selles valimisseaduses väikesed muudatused. Need muudatused on tellinud valijad ja need muudavad valimisseaduse loogilisemaks, arusaadavamaks ja valijasõbralikumaks. Välja on pakutud kaks muudatust, üks on põhimõtteline ja teine on redaktsiooniline. Põhimuudatus seisneb selles, et üleriigiliste nimekirjade asemel kasutatakse 12 ringkonna nimekirju, ehk teiste sõnadega, mandaadid jagatakse laiali ringkonnas, erakonnad ja liikumised peavad oma nimekirjad esitama iga ringkonna kohta eraldi. Teine, pisem muudatus, käsitleb kandidaatide reastamist kahesugusel põhimõttel. Seni reastati kandidaadid valimisringkonnas saadud häälte arvu järgi, üleriigilises nimekirjas reastas erakond. Mina pakun välja segavariandi, mida kasutatakse väga edukalt Hollandis. Need kandidaadid, kes saavad üle poole lihtkvoodi, ehk teisisõnu, nende valimiseelne töö, isiklik töö on saadud häälte arvus suurem kui meeskonna töö, sest valituks osutuvad ikkagi kandidaadid kvoodihäältega, s.t. ülejäänud hääled tulevad meeskonna poolt, need üle poole lihtkvoodi saanud kandidaadid reastuvad kogutud häälte arvu järgi. Alla poole lihtkvoodi saanud kandidaadid ehk teiste sõnadega need, kelle puhul meeskonna töö on olnud suurem kui üksikisiku töö, reastab esitaja, kas siis erakond, liikumine või vastav valimisliit. See eelnõu seisis riigiõiguskomisjonis ligemale aasta. Me ootasime selle kohta hulgaliselt parandusi, kuid need rahulolematud hääled, kes protestisid pärast valimisi, ei ole tahtnud nüüd valimisseadust muuta. Ainukese parandusettepaneku tegi härra Hallaste. See parandusettepanek on minu teksti alternatiiv, sest sisuliselt jätab see seaduse muutmata. Parandus on esitatud küll kavalalt, kuid see jätab kõik peale künnise muutmata. Senise 5%-lise künnise asemel on parandusettepanekus 10%. Kui me kohandaksime selle 10%-lise barjääri praegusele Riigikogule, mis on muidugi spekulatsioon, siis oleks praeguses Riigikogus esindatud ainult "Isamaa", "Kindel Kodu" ja Keskfraktsioon, muidugi ka "rohelised" ja "ettevõtjad". Teised oleksid jäänud selle 10%-lise künnise taha, mida härra Hallaste välja pakkus. See, et ta teeb ettepaneku mitte midagi muuta, on valijate tahte vastane. Paljud valijad soovivad valimisseadust muuta, et ei tekiks niisugust olukorda, kus valides ühe ringkonna nimekirjas olevat kandidaati osutub valituks hoopis teises ringkonnas kandideeriv kandidaat. See ei ole loogiline. Eelnõu arutati riigiõiguskomisjonis ja kohal viibis neli komisjoni liiget: ERSP esindaja härra Roosaare, härrad Nutt ja Lõhmus, esimees ja aseesimees, ning "Isamaa" poolt härra Hallaste. Neljast kolm hääletas härra Hallaste ettepaneku poolt, härra Roosaare oli selle ettepaneku vastu. Kuid ma kutsun saali üles suuremale üksmeelele ja rohkem arvestama valijaid, kutsun saali pooldama seda varianti, mille ma olen esitanud. Vastaksin heameelega konkreetsetele küsimustele. Mul on tehtud ka arvutused erinevate variantide kohta, kuid ma pean juba ette ütlema, et ma ei söanda öelda välja nimelisi muutusi, mis ühe või teise valimisseaduse rakendamisel võiksid tekkida, sest need on sõna otseses mõttes spekulatsioonid. Minu eelnõu oleks praegust koosseisu natuke muutnud, näiteks Ida-Virumaalt oleks sisse tulnud Väino Viilup, kes sai 5000 häält. Aga see on ka kõik, mis ma söandan nende spekulatsioonide kohta öelda. Ootan teie küsimusi.

Juhataja

Suur tänu! Küsimused? Kolleeg Jaanus Betlem.

J. Betlem

Kui teie, härra Anton, ei ole rahul praeguse valimisseadusega või sellega, kuidas teid valitud on, miks te ei ole siis südametunnistuse hääle kohaselt oma mandaati ausalt maha pannud?

O. Anton

Kahjuks läks see küsimus täiesti märgist mööda. Mina olen kõigi asjadega rahul, mis on seaduse järgi. Valimisseadus kehtis ja ma olen sellega rahul. Nagu te olete tähele pannud, olen ma rahulolematu siis, kui siin saalis üritatakse rikkuda seadust. Mandaadi mahapanek oleks valijate petmine, siin on juba mõningad, ma nimetaksin "häälekogujad" seda teinud. Seda ma nimetan valijate petmiseks. Küsimus on valijatepoolses soovis muuta valimisseadus valijasõbralikumaks ehk teiste sõnadega, valija mõistab, kui tema valitud kandidaadi A asemel saab sisse kandidaat B või C samast ringkonnast, aga tal on väga raske mõista, et sisse saab kandidaat hoopis teisest ringkonnast. See parandus on n.-ö. valijapoolne tellimus. Muidugi nõuab selle seaduse muutmine teatavaid pingutusi ka erakondade poolt. Tähendab, siis peavad erakonnad eksisteerima igas maakonnas, neil peab olema oma aktiiv, mitte ainult pisikene tsentrum ja välismaised rahad, vaid neil peab olema ka oma riigis natuke rohkem jõudu ja võimu. Üks arutelu käigus esitatud seisukohti oli see, et kui soovitakse tulevast ministrit saada Riigikogusse, siis oleks hea, kui ta oleks üleriigilises nimekirjas, erakonnal oleks kergem toimida. Ma ütleksin selle kohta nii, et minister ei pruugi tulla Riigikogust, praegune seadus seda lubab. Kui erakond on nii nõrk, et tal ei ole ühes ringkonnas isegi nii palju inimesi, et nende hulgast ministrit leida, no siis ei ole sellel erakonnal Eesti jaoks erilist väärtust. Riigiõiguskomisjonis süüdistati mind ka selles, et minu parandused teevad valimissüsteemi majoritaarsemaks. Vastupidi, minu parandused muudavad valimissüsteemi veel proportsionaalsemaks. Lisaks erakondlikule proportsionaalsusele, mis säilib täielikult, lisandub veel ringkondlik ehk piirkondlik proportsionaalsus. Niisugune valimissüsteem vastab praeguse põhiseaduse ideele. Samas see 10%, mille härra Hallaste seab barjääriks, kaudselt suurendab majoritaarsust ehk teiste sõnadega, väiksemad erakonnad ei jõua Riigikogusse. Nii et härra Betlemi küsimus läks natuke mööda. Küsimus ei ole minus, küsimus on valijates.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Kalev Kukk.

K. Kukk

Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus on diskutiivne. Oma jutus tulid sa välja ettepanekuga väärtustada individuaaltööd. See tähendab, et sa lähtud eeldusest, et meeskond toob hääli juurde konkreetsele persoonile. Aga viimased Riigikogu valimised ja kohalike omavalitsusorganite valimised näitavad, et meeskond ei pruugi mitte hääli juurde tuua, vaid meeskond, see tähendab nimekiri, milles see kandidaat kandideerib, võib sellele kandidaadile tuua miinuseid. Kuidas kompenseerida sellele kandidaadile neid meeskonna miinuseid?

O. Anton

Me räägime praegu üksteisest natuke mööda. Sina räägid häälte arvust, kusjuures arvestad, et osa neist häältest on n.-ö. isikliku töö ja osa on meeskonna töö tulemus. Mina räägin mandaadi hinnast ehk kvoodist. Teeme nüüd lihtsa arvutuse. Igal Riigikogu liikmel peaks olema keskmiselt 4500 valijat, see tähendab, et kui jagada valijate üldarv Riigikogu liikmete arvuga, on tulemus 4500–5000 vahel. Sõltuvalt ringkonnast on see arv natuke erinev. See on see mandaadi väärtus, mis peaks olema igal mehel taskus. Kui vaadata valimistulemusi, on näha, et igal mehel on rohkem või vähem valijaid, minul näiteks üle 800 hääle, järelikult ülejäänud on teiste nimekirja kandidaatide hääled. Neid ma nimetan meeskonnahäälteks, mis annavad mandaadi.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Tõnu-Reid Kukk.

T.-R. Kukk

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite siin valijate tahtest ja ütlesite ka, et praegune valimissüsteem ei ole loogiline, oleks mõistlikum jaotada mandaadid valimisringkonniti, nagu teie eelnõu praegu ette näebki. Ma ei ole nõus teie väitega, et see ei ole loogiline, seda võiks natuke teistmoodi põhjendada. Nagu te mäletate, kasutas seda meetodit kunagi Toome valitsus Ülemnõukogu valimistel, minu meelest ei anna see mitte midagi juurde. Minu meelest ei ole õige üleriigilistel ja Riigikogu valimistel niisugustest kriteeriumidest lähtuda, kuid see selleks. Mind huvitab hoopis teine küsimus. Kas te olete arvutanud, mida toob see kaasa väiksematele parteidele, ja kas see ei suurendada juhuslikkust? Lõppude lõpuks võib üks partei jõuda igas piirkonnas sellesama mandaadi ääreni, kuid ta ei saa lõppude lõpuks ühtegi, üleriigiliselt oleks ta olnud näiteks kolmandal kohal. Minu meelest on see palju suurem ebaõiglus kui praegune.

O. Anton

Jah, ma olen need arvutused teinud ja ma vastan mõlemale küsimusele. Ma täpsustan, mida ma mõtlesin, kui ma ütlesin "ei ole loogiline". Ma mõtlesin selle all, et ei ole loogiline praeguses poliitilises situatsioonis. Tõepoolest, normaalses demokraatlikus süsteemis võib olla üks üleriigiline nimekiri ehk ainult erakonna mandaadid või erakonna nimekirjad. Võivad olla ka suletud nimekirjad, ja nii on stabiilses demokraatlikus riigis. Kuid juba praegu kohalike valimiste ajal oli näha, et kohalikud inimesed ei usalda erakondi niipalju, kui nad peaksid usaldama, see tähendab, erakondlik süsteem ei ole veel välja kujunenud. Minu arvates kujunevad järgmised Riigikogu valimised küll erakondlike nimekirjade alusel, aga 1996. aasta kohalikud valimised toimuvad sellise segavariandiga, nagu olid praegused Riigikogu valimised, ja 1999. aasta kohalikud valimised toimuvad tõenäoliselt erakondlike nimekirjade alusel. Nii et võib öelda, et 2000. aastaks arendab Eesti välja erakondliku süsteemi. See on riigile üks suur õnn arendada 10–12 aasta jooksul välja süsteem, milleks teistel riikidel on kulunud 50–100 aastat. Teine küsimus oli arvutuste kohta. Jah, arvutused on tehtud. Seda muret, et üks erakond saab igas ringkonnas natukene hääli ega osutu valituks, ei ole, sest 5% künnis välistab selle. Ringkonnad on praegu suuremad kui protsent.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Eiki Nestor.

E. Nestor

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et kolleegil on valijatega väga tihe side, ka mul on valijatega tihe side, paraku ei ühti nende arvamus Olav Antoni valijate arvamusega. Ma kasutaksin sellest ettekandest kolme sõna, need on "valijate soov", "arvutused" ja "spekulatsioon". Millised on ettekandja arvutused ja spekulatsioonid, kui suur osa valijatest üldse soovib seadust muuta? Aitäh!

O. Anton

Mul on konkreetne ettepanek minna koos valijate ette ehk teiste sõnadega, me peaksime koos kohtuma kas teie või minu valijatega. Ma olen kuulnud peaaegu kõigilt, et valimisseadusest on raske aru saada, et andes kandidaadile ühes ringkonnas hääle, osutub valituks hoopis teine kandidaat. Vastupidist arvamust, et valimisseadust ei peaks muutma, ei ole ma veel kuulnud. Ma heameelega kohtuksin teie valijatega, et kuulda vastupidist arvamust. Eks Riigikogu esindab ka neid valijaid ja järelikult ka see hääletustulemus on kaudselt valijate tahe. Eks järgmistel valimistel on näha, kas need valijad usaldasid oma esindajaid küllaldaselt või nad pettusid neis. Ma teen ettepaneku kohtuda koos nii minu kui teie valijatega ja ma loodan ka seda, et võib-olla ma saan osa teie valijaid endale.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok

Aitäh, härra juhataja! Kallis Anton, kas sa tõesti tunned kõiki oma valijaid isiklikult?

O. Anton

Ei, kahjuks ma ei tunne, sest neid on 814. Kodukülas tuli pärast valimisi sadakond inimest ja surus viis pihku, soovides mulle õnne. Kui ma võtsin valimisjaoskonna materjalid välja, selgus, et ma olin kodukülast saanud 21 häält. Tähendab, pärast valimisi on nende arv viiekordistunud. Kahjuks ma ei tunne neid, aga ma teen kõik endast sõltuva, et nendega rohkem tuttavaks saada. Kui valijate arv läheneb selle piirini, mis peaks olema normaalne, siis on kaunis raske kõigi valijatega otse suhelda, aga selleks on olemas poliitilised meetodid. Selleks on ka erakonnad ja ega normaalses riigis ei eeldatagi, et parlamendiliige kõiki tunneb, aga paha see ei tee. Hea oleks tunda kõiki 5000 valijat, keda siin peaks esindama, oleks palju kindlam tunne siin viibida.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Jüri Põld.

J. Põld

Aitäh! Kallis härra Anton, kuidas te siiski teete kindlaks need valijad, kes andsid teile oma hääle, hääletamine on teatavasti salajane protseduur? Kui te enda valijad suudate küll kindlaks teha, kuidas te teete kindlaks härra Nestori valijad ja kuidas te kavatsete korraldada nende ühise kohtumise? Mind see asi huvitab väga. Kui te tulevikus kohtute 5000 valijaga, keda te kõiki teate, sest ülejäänud miljon võib-olla teid ei vali, mida te nendega peale hakkate?

O. Anton

Härra Nestori eest ma ei söanda vastata. Tema vastab teile ise, ma usun, kuluaarides. Inimesega suheldes ma eeldan, et ta räägib tõtt, ja kuni selle korrani, kui ta mind petab, ma olen veendunud, et ta räägib mulle tõtt. Oma valijad olen ma kindlaks teinud valija ütluse järgi. Kui valija tuleb ja ütleb, et ta hääletas minu poolt, siis ma usun teda. Ma ei hakka kontrollima ja ei saagi kontrollida. Kui mul on ringkonnas 5000 valijat, siis ma olen väga õnnelik ja püüan töötada nende heaks. Kui ülejäänud miljon leiab teisiti, siis ma ikkagi jään kaitsma neid 5000, kuna nemad on mind valinud.

Juhataja

Suur tänu! Kolleegid, ma juhin siiski tähelepanu, et me arutame muudatuste tegemist Riigikogu valimisseaduses. Kolleeg Tõnu-Reid Kukk, teine küsimus.

T.-R. Kukk

Aitäh, ma püüan sellest lähtuda. Mind teeb murelikuks väide, et see on eelmiste valimiste tulemuste peal matemaatiliselt läbi mängitud. See ei ole mingi tõestus. Kas on arvutatud, et kui mingisugune erakond saab igas ringkonnas 4,99%, ütleme, 0,999 mandaati ja ta ei pääse kuskilt sisse, kui palju see üle riigi kokku teeks?

O. Anton

Jah, on tehtud teoreetiline arvutus ja see arvutus on elementaarne arvutus d’Hondti meetodi järgi, kus tekib ujuvkvoot. See tähendab, et ei jää paika mitte lihtkvoot, vaid kvooti vähendatakse niipalju, kuni kõik mandaadid on jagatud. Meil ei olnud andmebaasi, seepärast on see teoreetiliselt läbi mängitud. Kui üks erakond saab, ütleme, 0,9 kvooti igas ringkonnas, siis selle süsteemi järgi, mis praegu valitseb, saab ta igas ringkonnas ka ühe mandaadi. Nii et seetõttu, et osa hääli läheb minema, läheb kvoot selle võrra väiksemaks. Sisuliselt saab Riigikogusse 0,9 lihtkvoodiga. Kui näiteks iga Riigikogu liikme kohta on 4500 häält, aga Riigikogu liikmeks saab 4000 häälega, siis see 500 häält, mis on puudu, on tulnud nendelt, kes ei pääsenud Riigikogusse ja kes on n.-ö. hääli endaga kaasa viinud. See kvoot oli väiksem kui 0,9, kas see polnud isegi 0,7. Seda analüüsi, kus see piir on, ma ei teinud. Aga kui erakonnal on jõud taga ja tal on igas ringkonnas vaata et kvoot peaaegu täis, saab ta igas ringkonnas ka ühe mandaadi. Kui tal on igas ringkonnas tõepoolest 0,1 kvooti, ehk teiste sõnadega, üle riigi on kokku 1,2 kvooti, siis selle meetodiga ta sisse ei saa, aga ta ei saa ka teise meetodiga sisse, sest siis ta jääb puhtalt selle 5% taha. Nii et see valimisseaduse muudatus ei muuda neid proportsioone, mida te kardate. Samal ajal need kandidaadid, kes saavad täis lihtkvoodi, osutuvad valituks. Kui ühes ringkonnas saab nimekiri lihtkvoodi täis, saab ta sealt ka ühe koha.

Juhataja

Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Ma tänan ettekandjat. Kaasettekandjaks juhtivkomisjoni, riigiõiguskomisjoni nimel on kolleeg Illar Hallaste.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Riigikogu valimisseaduse muutmine on olnud Riigikogu menetluses juba 1993. aasta veebruarist peale. Siis paluti esimesel lugemisel kõiki neid, kes ei ole rahul praeguse valimisseadusega või kes ei ole rahul selle süsteemiga, teha parandusettepanekuid. Rahulolematuid, nii nagu härra Anton ütles, on valijate hulgas, kuid olulisem on, et kritiseerijaid on ka siin Riigikogu saalis meie kolleegide hulgas. Kõigile oli antud võimalus esitada parandusettepanekuid. Tegelikult parandusettepanekuid ei tulnud. Muudatus, mille pakub välja härra Anton, ei lange päris kokku riigiõiguskomisjoni seisukohaga valimisseaduse muutmise kohta. Selleks, et Riigikogu liikmete mõtteid viia natuke teise suunda, pakkusin ma parandusettepanekuna välja muuta künnist. Komisjon arvestas seda alternatiivina. Eesmärk võib-olla ei olegi mitte 10%-lise künnise kehtestamine, see tõenäoliselt siin saalis läbi ei läheks, küll aga panna mõtted liikuma teises suunas, kui pakub välja härra Anton. Riigiõiguskomisjon otsustas eelnõu teise lugemise täna katkestada, et anda kritiseerijatele veel kord võimalus vormistada oma kriitika konkreetsete parandusettepanekutena ja esitada parandusettepanekud riigiõiguskomisjonile 21. oktoobriks kella 18-ks. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan, Illar Hallaste! Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu arutelu katkestada. See on juhtivkomisjoni õigus ja parandusettepanekuid palutakse esitada 21. oktoobriks kella kuueks õhtul. Arutelu katkestatakse.


7. Otsuse "Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete ametist vabastamine" eelnõu arutelu

Juhataja

Meie järgmine päevakorrapunkt on otsuse "Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete ametist vabastamine" eelnõu arutelu. Ettekandeks on sõna õiguskaitsekomisjoni aseesimehel kolleeg Daimar Liivil.

D. Liiv

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Õiguskaitsekomisjon, esitades antud eelnõu, lähtus Riigikohtu esimehe pöördumisest ja Vabariigi Valitsuse korraldusest, mis on antud 20. juulil sellel aastal. Kuna alates 16. septembrist on Ülemkohtu volitused kohtuna, õigusemõistjana lõppenud, Ülemkohus tegeleb praegu asjade üleandmisega Riigikohtule või ringkonnakohtule vastavalt alluvusele, tuleb Ülemkohtu liikmed töölt vabastada. Vabastatavatele Ülemkohtu liikmetele tuleb ette näha ka kompensatsioonid. Kuna Ülemkohus oli valitav organ, siis töötajate vabastamine ei toimu töölepingu seaduse alusel. Järelikult tuleb seaduseandjal praegu ära määrata, millises korras need Ülemkohtu liikmed vabastatakse ja kuidas neile makstakse vabastamistasud. Sellest tulenevalt ongi Riigikogule esitatud käesolev otsuse eelnõu. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Daimar Liiv! Kaasettekandeks on sõna Riigikohtu liikmel härra Jüri Ilvestil.

J. Ilvest

Lugupeetud Riigikogu! 8. mail 1990. aastal valiti siinsamas saalis Eesti Vabariigi Ülemkohus, kelle volituste tähtaeg pidi olema 10 aastat. Aeg on läinud kiiresti, vahepeal oleme saanud uue põhiseaduse ja mitmeid teisi seadusi. Selles saalis võtsite juba 23. juunil k.a. vastu apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, millega ühtlasi jõustasite menetlusseadustiku ja käivitasite meie riigis 1993. aasta 15. septembrist kolmeastmelise kohtusüsteemi. Kaheastmeline kohtusüsteem on läinud ajalukku, nimetatud seaduse rakendusosa kohaselt kaotas Eesti Vabariigi Ülemkohus oma volitused 15. septembrist ja enam õigusemõistmisega ei tegele. Kuna aga praegu kehtiv kohtute seadus näeb ette, et Ülemkohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu, ongi teile esitatud see otsuse eelnõu. Minu poolt kõik.

Juhataja

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Näib, et küsimusi ei ole. Ma tänan, härra Ilvest! Avan läbirääkimised. Kes soovib antud küsimuse üle mõtteid avaldada? Kui keegi ei protesti, siis otsustame, et läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Kas härra Daimar Liiv soovib lõppsõna? Ei soovi. Härra Ilvest? Ei soovi. Kolleegid, kas me võime selle otsuse eelnõu panna lõpphääletusele? Lugupeetud Riigikogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu otsus "Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete ametist vabastamine"? Selle eelnõu poolt hääletas 48 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud. Kolleegid, nagu meil juttu oli, jääb Enn Tarto esitatud eelnõu momendil päevakorrast välja, kuna Enn Tarto ei viibi Eestis.


8. Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine

Juhataja

Meie tänase päevakorra viimane punkt on Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks on sõna kodu- ja töökorra ajutise komisjoni esimehel proua Liina Tõnissonil. Palun!

L. Tõnisson

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Me oleme Riigikogu töö- ja kodukorra seadusega töötanud siin saalis juba aasta. Ma usun, et enamik teist on minuga nõus, et see kodukord ei ole osutunud just kõige paremaks. Mitmed probleemid on kodukorras täiesti kajastamata, nimetaksin eelkõige presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduste edasist käsitlemist, kinniste istungite läbiviimise protseduuri, Riigikogu töökorraldust, kui juhatuse volitused on lõppenud jne. Kindlasti te kõik võite sellele loetelule veel midagi lisada. Eelöeldust tulenevalt tegi töö- ja kodukorra ajutine komisjon oma 23. septembri istungil otsuse, et meil tuleks välja töötada täiesti uus kodu- ja töökorraseadus, sest olemasoleva parandamine ei vii korraliku seaduse tekkele. Parandusettepanekud jõudsid juba kevadsessioonil teie laudadele ja jäid vaid seetõttu läbi hääletamata, et riigiõiguskomisjon oma autorlusest tol ajal loobus. Komisjon leidis ühehäälselt (ma pean silmas kohalviibinuid), et see töö tuleb viia oma loogilise lõpuni ja teha kodukorras need parandused, mis ilmselgelt on võimalik teha kergesti ja lihtsalt. Nendes küsimustes oli komisjon absoluutsel üksmeelel. Seetõttu me esitasimegi teile selle seaduseelnõu. Kordan, sellesse eelnõusse on võetud vaid need parandused, mille suhtes meie komisjon saavutas konsensuse. Tuletan meelde, et vastavalt meie komisjoni kodukorrale töötab komisjon konsensuse põhjal, see tähendab, kui kuuest liikmest viis on küsimuses ühisel seisukohal, siis on komisjon ettepaneku aktsepteerinud. Ühtlasi tuletan meelde, et meie ajutisse komisjoni kuuluvad tegelikult kõikide fraktsioonide esindajad, välja arvatud kuningriiklased, kes tol hetkel ei soovinud osaleda, kuna nad ei olnud veel määratlenud, kas nad kuuluvad opositsiooni või koalitsiooni. Te näete, et selles parandusettepanekus ei ole meie töönädala ajakava, kuna see on ilmselt väga keeruline probleem. Me jätsime selle teiseks ringiks. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja esitada parandusettepanekud nädala jooksul, s.t. järgmiseks teisipäevaks kella kaheks.

Juhataja

Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok.

K. Kulbok

Aitäh! Miks lugupeetud ettekandja teatas, et kuningriiklased ei soovinud osaleda, kui tegelikult teised fraktsioonid ei soovinud, et kuningriiklased osaleksid?

L. Tõnisson

Tegemist on aastavanuse looga. Nii teatasid mulle tolleaegsete ja ka praeguste fraktsioonide esindajad oma nõupidamisel. Komisjon pandi paika järgmisel põhimõttel: pooled valitsuskoalitsioonist, pooled opositsioonist. Tol ajal härra Kulbok väidetavasti ei öelnud, kummale poole ta kuulub. Kuid ma kordan, see oli aasta tagasi.

K. Kulbok

Kuningriiklased on endiselt vahepeal. Kui kuningriiklastega ei soovita sel tingimusel arvestada, siis tuleb nii öelda, aga mitte öelda, et kuningriiklased ei soovinud.

Juhataja

Suur tänu! Kui küsimusi rohkem ei ole ja kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, siis loeme esimese lugemise lõppenuks. Parandusettepanekud palutakse esitada 19. oktoobriks kella 14-ks.


9. Endise kruntrendi- (obrokimaa-) ja põlisrendiõiguse kompenseerimise seaduse eelnõu teine lugemine (Endise kruntrendimaa (obrokimaa) tagastamise ja kompenseerimise seadus)

Juhataja

Kolleegid, meil on veel mõningal määral aega. Et kergendada homset tööpäeva, on juhatusel ettepanek arutada täna veel kolleeg Vootele Hanseni esitatud endise kruntrendi- (obrokimaa-) ja põlisrendiõiguse kompenseerimise seaduse eelnõu. Autorid ja juhtivkomisjon on eelnõu teiseks lugemiseks valmis. Kas olete sellega nõus? Suur tänu! Ma palun ettekandeks kõnetooli kolleeg Vootele Hanseni.

V. Hansen

Austatud koosoleku juhataja, auväärsed kolleegid! Mõni nädal tagasi toimus siin nimetatud seaduseelnõu esimene lugemine. Küsimustest ja probleemidest sõnastas komisjon mõningad parandusettepanekud, millega mina eelnõu autorina nõustun. Vahepeal, nagu ma olen teada saanud, on mõnede valitsusliikmete seisukohad muutunud ning nad soovivad veelgi suurendada endise kruntrendimaa pidaja õigusi, ühtlasi soovitakse koguda lisainformatsiooni. Ma tean, et komisjon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Eelnõu autorina ei saa mul midagi selle vastu olla, kui tahetakse küsimust põhjalikumalt läbi töötada. Seetõttu ma pooldan nimetatud parandusettepanekute arvessevõtmist teisel lugemisel. Tänan!

Juhataja

Suur tänu! Kas kolleeg Vootele Hansenile on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan! Kaasettekandeks saab sõna kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, kes esindab majandus- ja põllumajanduskomisjoni.

Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Majandus- ja põllumajanduskomisjon tegeles tõsiselt kruntrendi- ja põlisrendiõiguse seaduse eelnõuga. Kuna küsimus oli meile veidi uus, kuulasime ära Justiitsministeeriumi eksperdid, arhiividest saime vajalikke lisamaterjale. Komisjon tänab eelnõu autorit Vootele Hansenit, kes varustas meid olulisel määral lisamaterjalidega, mis võimaldasid meil küsimuses selgust saada. Paraku ei tulnud saali poolt selle seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid, küll aga tegi majandus- ja põllumajanduskomisjon muudatusi, mida me tekstis arvestasime. Komisjon teeb ettepaneku need muudatusettepanekud täna läbi hääletada ja seejärel katkestada eelnõu teine lugemine, et oleks võimalik võtta arvesse valitsuse tehtud ettepanekuid ja nende alusel teha veel muudatusi. Aitäh!

Juhataja

Suur tänu! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Ma tänan, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg. Avame läbirääkimised. Kas keegi soovib sel teemal mõtteid vahetada? Mulle näib, et sõnasoovijaid ei ole. Kas me võime kokku leppida, et läbirääkimised on peetud? Kui keegi ei protesti, siis loeme läbirääkimised peetuks ja lõppenuks. Kas kolleeg Vootele Hansen soovib esineda lõppsõnaga? Ei soovi? Sellisel juhul ma palun, kolleeg Ilmar Pärtelpoeg, vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on tabelis kolm. Esimene muudatusettepanek.

I. Pärtelpoeg

Esimene muudatusettepanek on lisada uus paragrahv, selles on kaks punkti. See on komisjoni ettepanek ja seda on arvestatud.

Juhataja

Kas kõik on nõus? Proteste ei ole. Teine muudatusettepanek.

Teine muudatusettepanek puudutab § 2 3. lõike täiendamist, ka seda on komisjon arvestanud.

Juhataja

Kõik on nõus. Suur tänu! Kolmas muudatusettepanek.

Kolmas muudatusettepanek on lisada eelnõule teine osa, mis sätestab seose maareformiseaduse § 4 2. lõikega, et viia need kooskõlla. Ka seda on komisjon arvestanud.

Juhataja

Kas keegi ei protesti? Loeme muudatuse arvestatuks. See on muudatusettepanekute kohta kõik.

I. Pärtelpoeg

Komisjonil on ettepanek katkestada teine lugemine kuni käesoleva istungjärgu 7. töönädalani, komisjon palub parandusettepanekuid 28. oktoobriks kell 12-ks.

Juhataja

Suur tänu! Kolleegid, sellega on meil tänaseks kõik. Me alustame homme kell kaks pärast lõunat ja esimene arutamisele tulev päevakorrapunkt on välissuhtlemisseaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine. Kohtumiseni!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee