Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi siit istungisaali rõdudelt ja ka sinise ekraani vahendusel! Me alustame 10. juuni infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile tavapärane palve, et me teeksime kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 13 Riigikogu liiget, puudub 88.

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja taristuminister Kuldar Leis. Tere päevast, lugupeetud ministrid! Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka kõigil varasematel kordadel. Riigikogu liige saab registreeruda ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Registreeritud küsimuse järel saab Riigikogu liige võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks saab üks Riigikogu liige selle küsimuse raames esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.

Esimene [küsimus] on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Alustame sellest, et te olete siin juba pikemat aega reipalt raporteerinud, et kõik me elame teie juhitud Eestis kui parimas võimalikus maailmas. Igas infotunnis, kus on juhitud teie tähelepanu meie kiirelt kasvavale võlakoormusele, millega kaetakse riigieelarve defitsiiti, mis hoolimata kõigist kõrgetest maksudest aina suureneb, ja inflatsioonile, mis meid kõiki igapäevaselt vaeseks teeb, te oma vastuses iga kord tuima järjekindlusega räägite, kuidas kõik on kõige paremas korras.

Ja noh, kas või see järjekindlus, millega te oma maksuküüru kaotamisest räägite, et see on Reformi parim otsus ning tõi rahvale õnne ja rikkuse – see on juba ametlikult ümber lükatud ja inimesed seda absoluutselt omal nahal ei tunne. Ja kui te seda täna veel kord ütlete, siis kes saab keelata teil taas kord ennast naeruväärseks teha. Palun, palun! 

Näiteks Konjunktuuriinstituudiga, kelle arvamused teie reputatsioonile haiget tegid, te lõpetasite lepingu ära ja andsite need ülesanded Statistikaametile, kes kohe hakkas väljastama ka Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku kohta ilusaid ja kenasid ülevaateid, millele toetudes saite ka siin juba korduvalt öelda, et meil on väike, aga armas majanduskasv. No nii! 

Ja alati on siinmail usaldatud pilku väljastpoolt, alati on nii hirmus tähtis, mida teised meist arvavad, usaldame teadust ja nii edasi. Nüüd on IMF ja OECD mõlemad andnud Eesti majandusele ja rahandusele suhteliselt hävitava hinnangu. Tegelikult see on hinnang teie tegemistele ning Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusele. Ma siis küsin, kas te olete sellega tutvunud. Mis on teil selle kohta öelda? Äkki teeksite nüüd nii Eestile kui ka rahvusvahelistele organisatsioonidele selle teene ära ja astuksite tagasi, enne kui on Eestile liiga hilja?

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Jäin ootama, kus see küsiv moment on selles tiraadis. Aga nüüd võtan järjest. 

Kõigepealt, veidi olen jah jõudnud tutvuda sellega, mille kohta te küsisite, IMF-i missiooni lõppjärelduste üldhinnanguga ja veidi ka OECD majandusülevaatega. Ma püüan neid veidi peegeldada, et teie küsimus saaks vastuse.

Muidugi, mis puudutab majanduskasvu, siis ta ei ole enam tillukene, aga armas on ta ikkagi. Nüüd on ta ju päris suur, majanduskasv on 2,4%. Ma arvan, et me oleme sellega ikkagi päris korralikult edasi liikumas. Noh, kuidas öelda? Väga pikalt on seda oodatud. Eesti majandus oli ju paar aastat päris keerulises olukorras. Kui mina ametisse tulin, siis eesmärk oli Eesti kaitse korda saada, et kaitse peaks. Eesti kaitsesse on läinud rekordsummad. Suur tänu kõigile teenistustele ja inimestele erasektoris ja avalikus sektoris, kes sellesse panustavad! Ja teiseks, majandus on kasvule pöördunud. Siin on väga suur roll erasektori pingutustel, aga ka avalikul sektoril, kes on teinud mõistlikke otsuseid ja loodetavasti koristab veel sellelt teelt takistusi. Nii et need on kaks olulist asja: kaitstud riik ja majanduskasv. Kui te ütlete, et ma ei peaks sellest rääkima, siis millest ometi ma rääkima peaks?

Mis puudutab statistikavaadet, siis konjunktuurihinnanguid ja neid uuringuid tellib siiski Euroopa Komisjon, mis teeb ka vastavad hanked. Nendest hangetest on siin korduvalt räägitud. Aga see vist ei väära teie [arvates] väljaütlemist.

IMF-i missiooni lõppjärelduste hulgas on erinevaid järeldusi, muu hulgas soovitatakse vähendada eelarve miinust. See on seesama, mida minagi olen öelnud, et poole protsendipunkti võrra aastas võiks seda teha. Kui me järgmist eelarvet hakkame tegema, siis see kindlasti peab olema väiksem kui see prognoositud 4,9% või 4,8%. Sealt tuleb ikkagi allapoole tulla ja kindlasti peaks pürgima ka 4,5%-st allapoole. Minu soovitus oleks järjest iga aasta pool protsenti allapoole tulla, siis me jõuame kenasti 3% sisse, mis on eesmärk 2030. aastaks, ja sealt edasi veel allapoole.

Siin on veel soovitusi, IMF näiteks [soovitab] pensionisääste stimuleerida. See võib-olla väga ei meeldi neile, kes tahaks pensioniraha turule tuua – need on need teie konservatiivsed mõttekaaslased. Näiteks [soovitatakse ka] vältida maksubaasi edasist kitsendamist. See jutt tuleb opositsiooni poolt väga tihti – aga ühtegi ettepanekut ju keegi ei tee –, kõik ütlevad, et tuleks rohkem kulutada ja vähem makse koguda. Siin on ka näiteks soovitus teha ettevõtete tulumaks ja väga paljud muud asjad. Nendega me ju päri ei ole. Aga ma pärast saan jätkata seda [loetelu].

Suur tänu! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No see majanduskasv, millest teie räägite, tuleb ju tegelikult valitsussektori kulutustest. Ega see inimestele ei too ju midagi head kaasa, rääkige teie mida tahes. Mis pensioniraha turule toomisse puutub, siis just meie tõime pensioniraha turule. See raha läks kõik majandusse ja vaat siis majandus kasvas. See läks tarbimisse ja inimesed said lõpuks ometi endale lubada seda, mida nad ei olnud kaua endale lubada saanud.

Aga ma küsin ikkagi, mis edasine plaan on. Te loomulikult leiate soovitustest kindlasti midagi, mida ära kasutada, aga mis teeb Eesti rahva olukorda tegelikult veel hullemaks. No mida siis soovitati? Soovitati vähendada lastetoetusi. Kas kirjutate sellele alla? Ja siis soovitati kehtestada varamaksud ehk kinnisvaramaks. No kirjutate alla? Öelge nüüd Eesti rahvale [ausalt] ära! Ma ei tea, kas peab huultelt lugema, aga öelge ära, et kinnisvaramaksu ei tule, lastetoetusi ei langetata, pensione ei külmutata. Kaja ütles ka kõike head ja ilusat, aga tuli 26 maksutõusu ning koos Eesti 200 ja sotsidega lajatati automaks rahvale selga. Lastetoetusi vähendasite koos kohe, kui võimule saite. 

Nüüd ootab Riigikogu ukse taga üks erakond, mille nimi on Parempoolsed ja mille juht Lavly Perling lubas juba pensioni vähendada ja toetused ära kaotada – Eesti rahvale veel rohkem haiget teha, kui teie olete teinud. Ma saan aru, et see ongi teie järjekordne plaan minna kõigi oma sigadustega koos nendega edasi ja Eesti rahva elu veelgi kibedamaks teha. Aga ametnike ja riigiametite pealt te ju kokku hoida ei soovi. See on Jürgeni jutust juba välja tulnud, et riigiametnike palgad tõusevad veelgi, tema toetab seda, rahvas söögu aga pesemata kartuleid ja vaestel tanklasse asja ei ole.

Öelge nüüd Eesti rahvale midagi reaalset, mis päriselt ka asju muudab. Langetate toiduainete käibemaksu? Kaotate ära automaksu? Langetate tulumaksu? Teete kõike seda, mis päriselt ka [toob] raha majandusse ja Eesti inimeste toimetulekut parandab?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest majanduskasvu võrdlusest, kus meil enne debatt pooleli jäi ja mida ma lubasin jätkata. Vaatasin vahepeal järgi. Euroopa Liidus on kasv aastavõrdluses olnud 0,7%, euroalal 0,3%, meil 2,4%. See võib-olla annab ettekujutuse, kuhu me oleme jõudnud. Ma saan aru, et opositsioonis on vahel raske argumente leida, eriti häid argumente ja eriti kui majandus kasvab, aga ärme seda siiski maha tee. Eestis on majanduskasvu pikalt oodatud ja see aitab inimestel ja ettevõtetel paremini hakkama saada. See on päris oluline. Ja selle nimel me oleme ju tööd teinud.

Nüüd tulen nende raportite juurde tagasi. Siin on jah suur hulk erinevaid soovitusi ja ülevaateid. Näiteks OECD ütleb – IMF-ist ma enne põgusalt rääkisin –, et Eesti avalik sektor on tõhus, ärikeskkond hea, maksusüsteem lihtne, tööturg vastupidav, haridus kvaliteetne ja eelarveraam tugev. OECD jagab meiega hinnangut, et majandusel läheb paremini. Seda kinnitas reedel ka reitinguagentuur Fitch, kes uuendas Eesti riigireitingut, [mis on] kõrgel, A+ tasemel ja stabiilse väljavaatega. Hinnang on, et valitsus on teise samba muudatustega õigel teel, ilma kogumispensionita jääb palga asendusmäär madalaks. Tunnustatakse ka seda, et vanaduspension on alates 2023. aastast kasvanud kiiremini kui keskmine palk. 

Te mainisite võimalikku ohtu pensionisüsteemile. Väga hea, et te seda mainisite, ma saan ka siis sellele vastata. Ma olen korduvalt lükanud tagasi ettepanekud minna pensionide kallale, pensionide indekseerimist lõhkuda ja muuta. Ma olen [öelnud] kõigile, et kui tahetakse pensionisüsteemi kallale minna, siis on lihtsam peaminister või valitsus välja vahetada, nagu teiegi siin soovisite. Ma tean, et teie konservatiivsed kaaslased seda ka plaanivad, minna nii teise samba kallale kui [hakata] pensione kärpima. Mina seda ei toeta, nii et ma olen igal juhul selle vastu.

Mida veel ütleb OECD? Et Eesti on digiriigina väga tubli, me oleme liidrirollis, heal positsioonil tootlikkuse kasvatamiseks, näiteks AI-toel. Selleks on seesama projekt või programm, mille valitsus on ette võtnud ja kus me anname 18 kuu jooksul 100 000 inimesele [asjakohased] oskused. IT-sektori osakaal majanduses on üks kõrgeimaid OECD [riikidest] ja on veel palju erinevaid asju. 

Siin on ka maksuettepanekud, mille kohta te küsisite. Maksuettepanekute puhul ma arvan sama, mida ka rahandusminister mainis, et me oleme mitmeid maksutõuse teinud selleks, et katta kaitsekulutusi, ja uusi maksutõuse mina ei poolda. Ma arvan, et see maksutase, umbes 35%, on paras. Kärpeid tuleb kindlasti teha erinevates valdkondades ja me teeme ka, viimase kolme aastaga 10% avalikus sektoris.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab Evelin Poolamets. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kui vaadata teie retoorikat ja teie tegevust, siis on arusaadav, et te liigute selles suunas, et üldse lõpetada inimestele pensionide maksmine ära, sest Eesti riigivõlg kasvab, riigi jooksevkulude katmiseks võetakse järjest rohkem laenu ja maksud ju järjest tõusevad. Toiduhinnad on viimastel aastatel kasvanud kümnete protsentide võrra ja Eesti kuulub Euroopa Liidu kõige kiirema toiduhindade kasvuga riikide hulka.

Samas vaatame, kuidas teised riigid käituvad: nad leiavad meetmeid. Teie ei leia, hirmutate siin sellega, mida kõike EKRE hakkab tegema. Aga me näeme, mida teie konkreetselt teete. Teie tegevus riigi juhtimisel viibki selleni, et mingil hetkel pensionärid jäävad pensionist ilma.

Aga ma küsin teilt rohkem rahandusministri tegevuse kohta. Tema ajab ka sama skisofreenilist juttu nagu teie, sõnad ja teod ei lähe kokku. Kas te võtate nüüd kogu süü endale või leiate, et ka rahandusminister Jürgen Ligi on süüdi selles, et hinnad on tõusnud, maksukoormus on kasvanud, riigivõlg on suurenenud ning usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu on vähenenud? Mis oleks siis lahendus? Kas te hakkate midagi muutma või tõesti kutsute Jürgen Ligi tagasi?

Aitäh! Siin oli mitu väidet ja mitu küsimust, proovin jõudumööda neid tagasi peegeldada ja [olukorda] kirjeldada.

Kõigepealt, näiteks toiduhindade [tõus], kui vaadata maid, oli aastavõrdluses 0,9%, pigem on hinnatõusu [tempo] langenud. Euroopas oleme me inflatsioonilt, hinnatõusult üsna keskmised. Ja seda juttu kuulates mulle [meenus] see Moonika Helme aus sõnum, mis mulle väga meeldis, et just teie olite need, kes pensioniraha turule tõid. Sama prooviti [teha] või tehti praegu Leedus ja see viskas inflatsiooni üles, sealt see inflatsioonilaine meile tuli. Siseriikliku pingutusena on tulnud kõvasti vaeva näha selleks, et nii-öelda ülestimuleerimist ei toimuks.

Te räägite, et maksud tõusevad. Maksud on selle aasta algusest siiski languses. Ma ei tea, mitu infotundi me veel omavahel seda debatti lugupidavalt peame, aga ma ei saa ju seda ometi parandamata jätta, kui selle aasta alguses me langetasime tulumaksu 780 miljoni euro võrra. See on sisuliselt raha, mis jääb inimestele kätte ja [tuleb] majandusse. Eesti Panga kirjeldusel – kes teie vaatest, EKRE arvates, ma saan aru, ei kuulu sõltumatute institutsioonide hulka, aga mujal maailmas siiski seda on – kasvab netopalk 10%, perele jääb umbes 6% rohkem raha kätte. Nii et praktika siiski näitab, et Eesti inimestele jääb tänu sellele, et me tulumaksu langetasime ja tulumaksuvaba osa on suurem, rohkem raha kätte. Eks seda ka majandusnäitajad kajastavad. Eksperdid ütlevad, et majanduskasvus on üks, teine, kolmas, neljas detail, aga üldiselt on tulumaksureform toonud ikkagi turule elavnemise, inimesed tarbivad rohkem ja saavad ise oma tulevikku kindlustada. See on oluline. Nii et maksud ei tõuse, see on oluline ümber lükata. 

Mis puudutab Eesti riigivõlga, siis jah, Eesti riigivõlg kasvab ja sellega tuleb tegeleda. Selleks oligi seesama ettepanek avaliku sektori [kulusid] piirata kolme aasta jooksul 10%. Ja me oleme seda teinud. 5%, 3%, 2% – see on kava. Kaja Kallase valitsustest alates oleme umbes 1,4 miljardi võrra koomale tõmmanud ja tõmbame veel. Ideena on see tavaliselt populaarne, kuni see tabab mingit konkreetset valdkonda, siis tihtipeale enam ei ole nii populaarne ja valitsus saab tavaliselt sõimata. Aga see käib valitsuses vist palga sisse.

Mis puudutab hindu – te ütlesite, et hinnad ja Jürgen Ligi. Ma saan aru, et valitsusliikmed ei pea olema armsad ega meeldima, aga vaadake, Jürgen Ligi nüüd küll hindu ei tõsta. Tal võib olla palju puuduseid või palju häid omadusi, aga hindu ta tõesti ei tõsta. Kas te tõesti arvate, et rahandusminister tõuseb hommikul üles ja mõtleb, et ei tea, kuidas saaks hindu tõsta? No vot, nii see ei ole. Hinnad on siiski tõusnud erinevate probleemide tõttu. Vaatame, hakkame ajas tagasi kerima: praegu on inflatsioon Euroopas mõjutatud väga palju sellest, mis toimub Hormuzi väinas. No kuhu sellel skaalal paigutada Jürgen Ligi? Väga raske [öelda], aga võib-olla teie suudate.

Aitäh! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Ka teine küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teema on inimeste toimetulek. Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Euroopa Liit on planeerinud Eesti põllumeestele järgmise perioodi jooksul 1,5 miljardit eurot, kuid lisaks on Euroopa Komisjon planeerinud Eestile ajaloolise toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligi 546 miljonit eurot lisavahendeid. Viimase [summa] kasutamine sõltub otseselt riigisisestest otsustest ja siin peitubki valdkonna jaoks probleem. Nimelt puudub kindlus ja selgus, kas see raha jõuab ikkagi põllumeesteni. Üle Eesti algab põllumeestel tähelepanu juhtimise aktsioon. Põldudele ilmuvad erinevatele tahvlitele kirjad ja need ütlevad: "Pole põllumajandust, pole toitu." Eelmisel põllumeeste aktsioonil, kus traktoritega liiguti põldudelt linnadesse, oli meie regionaal- ja põllumajandusminister esimese traktori peal ja lubas seda raha põllumeestele. Aga samas, ka täna hommikul oli "Terevisioonis" põllumeeste esindaja, kes rääkis murest, et erinevad ministrid annavad erinevaid sõnumeid. Teil on nüüd võimalus kinnitada, et see ajaloolise ebavõrdsuse vähendamise raha tegelikult ka jõuab sektorini.

Aitäh, hea küsija! Kui te panete teinekord [teemasse] täpsema viite, siis saan ma põhjalikumalt ette valmistada. Aga aitäh veel kord selle küsimuse eest ja võimaluse eest, et ma saan seda kinnitada. Vigur on selles, et juba enne seda eelmist tähelepanu juhtimise aktsiooni, kus minu meelest põllumehed väga viisakalt seda tegid, tõid tehnika tänavatele ja [eestlastele] omaselt suhtlesid inimestega ning kõik oli kenasti, mingeid ekstsesse ei tekkinud, ütlesin ma nendega kohtudes – ma ju kohtusin nende katusorganisatsioonide ja ettevõtjatega ka –, et minu isiklik arvamus ja eelistus on küll see, et see raha läheb põllumajandusse ja maaelusse. Seda nad teavad ja seda ma olen neile öelnud, aga see ei välista muidugi lugusid sellest, mida keegi täpselt kuskil arvab. Ma loen ka poliitikast iga päev [igasuguseid] lugusid, kuigi ükski allikas ei ütle, et midagi sellist oleks olnud – tänagi võtsin Postimehe lahti –, ja ometi saab pika loo. Nii et ilmselt selle looga on samamoodi.

Suur tänu! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Kuna teadsin, et see küsimus on nii lihtne, polnud vaja täpsemalt ju selgitada. Peaminister on Eestis toimuvaga nii hästi kursis. Minu meelest oli see väga kindel ja hea vastus, mis praegu siit puldist kõlas.

Minu teine küsimus puudutab toiduainete käibemaksu. Siin ei ole ka midagi ette vaja valmistada, sest te olete sellega kursis. Eelnevalt oli Euroopa Liidus kaks riiki, kus toiduainete käibemaksu erisusi ei olnud. Need olid Taani ja Eesti. Nüüd on jäänud üks riik, Eesti. Ka Taani on otsustanud teha käibemaksu erisuse, mis puudutab toiduaineid. Kas Eesti tänane valitsus on jätkuvalt seisukohal, et toiduainete käibemaksu erisuse teemat ei ole mõistlik lauale panna, seda ei ole mõtet langetada ega arutada? Sotsiaaldemokraadid on selle kohta mitmed eelnõud algatanud ja peavad seda oluliseks ja õigeks. Selle ajal, kui Piret Hartman oli minister, viidi läbi ka põhjalik uuring.

Oleks kena kuulda teie kommentaari. Enne oli väga tore öelda, et on ikka veel üks riik, see on nimelt Taani riik, kus seda ka ei ole tehtud. Rahandusminister ütles, et on väga rumal mõte üldse sellel teemal rääkida.

Aitäh, hea küsija! Tean, et Taanis uus vasakpoolne valitsus, kui nii võib seda iseloomustada, sellise põhimõttelise otsuse on teinud. Selle [elluviimine] võtab muidugi mõned aastad aega. Kui ma nüüd õigesti aru sain – küsisin seda ka Taani kolleegilt –, siis vist 2028. aastast selline plaan on. Eks me kindlasti jälgime huviga, kuidas seda plaani rakendatakse ja kuidas need kulud kaetakse.

See debatt on Eestis ju käinud. Aga viide sellele, et kuskil on põhjalik uuring, on veidi võib-olla suurustamine. Sellist põhjalikku uuringut otseselt ei ole. Debatt käib ikkagi ju valdavalt selle üle, kuidas on parem aidata neid, kes rohkem abi vajavad. Meie eesmärk peab olema maksumaksja piiratud rahaga enim aidata neid, kes abi vajavad. Selleks on erinevad mehhanismid olemas. Inimesi tihtipeale, eriti väiksema sissetulekuga inimesi, aitab enim just tulumaksuvaba osa tõus. Seda me just ka tegime. Alates 1200 eurost läks inimestel selle võrra lihtsamaks ja sissetulekud kasvasid. Sellesama astmelise tulumaksu, mille ka teie olite teinud, me kaotasime.

Mis puudutab toiduainete käibemaksu alandamist või muid maksuerisusi, siis maksuerisuste põhiline probleem – kuhu need debattides alati kinni jäävad –, on see, et need eeskätt aitavad neid, kes rohkem tarbivad. Kui on valida, kas inimene saab rohkem raha kätte või ta läheb poodi otsima allahindluse silti, siis parem on, kui inimene saab rohkem raha kätte ja ise ta otsustab, [kuidas seda kasutada]. Sellised peaksid need mehhanismid ideaalis olema.

Te kasutasite sellist meeldivat jürirataslikku terminit "laual". Ma arvan, et küll ta valimisteni laual on ja eks me siis vaatame. Kui tuleb järgmine valitsus, mis on vasakpoolne, küll meil tuleb siis astmeline tulumaks ja erinevaid häid mõtteid. Aga olgu siiski öeldud, et ma loodan, et ajakirjandusel on nii palju vastutustunnet, et ta küsib enne valimisi nende erakondade käest, kuidas seda kõike kaetakse, kellelt see raha võetakse. See on päris oluline.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Jätkan sealt, kus te lõpetasite. Valitsuse maksupoliitika on ju selgelt olnud suunatud eeskätt ühiskonna jõukama osa heaolu parandamisele ja samal ajal on halvendanud madalapalgaliste seisu. See on reaalsus. Iga kord, kui käibemaksu tõstetakse, saab rohkem pihta väiksema palgaga inimene. Ja teie tulumaksureform andis rohkem lisaraha [kõrgemapalgalistele], valdav osa sellest rahast läks 20–30%-le jõukamatele. Need on Rahandusministeeriumi faktid. Raha rohkem kätte tähendab seda, et raha rohkem kätte neile, kellel juba raha on. Ja selle katteallikaks võetakse kas laenuraha – seda tehakse praegu massiivselt, 2 miljardi euro ulatuses – või siis erinevad maksumuudatused, mis halvendavad madalapalgaliste inimeste toimetulekut. Nii et ausalt öeldes see küll ei ole maksupoliitika, mille üle oleks põhjust uhke olla.

Aga mu küsimus teile on lihtne. Mõni aeg tagasi pidasime siin debatti laste ja perede toetamise teemal ja siis te natuke seadsite kahtluse alla minu väite, mille ma täna taas esitan, et riigi perepoliitika valdkonna eelarve, kui me räägime vanemahüvitistest ja peretoetustest, on käesoleval aastal umbes 3,6% riigieelarvest ja 2020. aastal oli see 5%. Ehk märkimisväärselt on langenud riigi tugi lastele ja peredele riigieelarvest olukorras, kus me tegelikult oleme rahvastikukriisis.

Hiljuti tuli rahandusminister veel välja avaldusega, et lapsetoetus on üldse aegunud asi. Eile vaatasin "Aktuaalset kaamerat". Teie hea koalitsioonipartner rõhutas, et minnakse üle vajaduspõhistele peretoetustele, mis pidi olema lausa riigi eelarvestrateegiasse sisse arvestatud.

Nii et mu küsimus teile on lihtne. Millises suunas valitsus liigub? Kas peaks uskuma Eesti 200 ja teie rahandusministri sõnumeid, et lapsetoetus on aegunud ja läheb üldse vajaduspõhiseks? Või peaks ikkagi lootma selle peale, et te võtate veel mõnes küsimuses kuulda sotsiaaldemokraatide ettepanekuid, nagu [tegite selle puhul, et] üksikvanema lapsetoetus tõstetakse 100 eurole? Äkki oleks ikkagi aeg tõsta ka esimese ja teise lapse toetus vähemalt 100 euroni, nagu [praegu saab toetust] kolmas ja iga järgmine [laps]? Veel enam oleks vaja tõsta elatisabi tase tänaselt 200-lt 300 euroni. Mis on valitsuse poliitika ja mis otsuseid võib teilt riigieelarve kontekstis oodata?

Aitäh, hea küsija! Riigieelarve debatid seisavad ees, nagu te teate. See tsükkel on umbes selline, et suvel augustis teeb Rahandusministeerium prognoosi, mille alusel järgmist eelarvet ja riigi eelarvestrateegiat kokku pannakse. Selles debatis [kaalutakse] kindlasti erinevaid ühiskonna [valu]punkte. Üks kindel vai on see, et kaitsekulud on vähemalt 5% – sellel aastal on 5,4% –, vastavalt sellele, milline on riigikaitse vajadus. Nagu teate, see on valitsuse esimene prioriteet. Kui ma olen sõnastanud prioriteete, siis [olen öelnud, et] number üks on see, et Eesti riik oleks kaitstud meie naabri tõttu, ja teiseks, et me saaksime majanduse kasvule.

Maksumuudatused on Eestis tõepoolest tehtud selleks, et saaks majanduse kasvule. Teie lahkumise järel valitsusest me mitmed maksutõusud ka tühistasime. Pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest ära läksid, meenutan, tühistasime ettevõtete kasumi maksustamise, mis oleks majanduskasvu pärssinud, ja tühistasime ka esimesest eurost tulumaksu, mis oleks löönud enim väikese sissetulekuga inimesi, näiteks ka pensionäre. Nii et see ei ole nii mustvalge, kui te soovite seda näidata.

Riigieelarve on loomulikult alati piiratud suurusega. Ja nagu siin see debatt varem näitas, kindlasti tuleb [arutelu] selle üle, kuidas vähendada riigieelarve defitsiiti, sest meil on praegu see olukord, et kaitsesse on läinud rohkem raha, sotsiaalkulutused on tõusnud ja samal ajal tuleb riiki vähem raha sisse, kui välja läheb. Nii et sellistes oludes me püüame seda eelarvet kokku panna.

Te küsisite, kas me arvestame teie ettepanekuid. Kõik head ettepanekud on teretulnud. Ette ei tea ju lubada, sest valitsuskoalitsioonis on isegi ministritele reeglid endiselt samad: enne, kui eelarves ei ole kokku lepitud, ei ole kellelgi õigust arvestada uute kulutustega. Nii et ükskõik, mida keegi välja ütleb. 

Lastetoetuste vajaduspõhisemaks muutmist me oleme arutanud erinevates koalitsioonides korduvalt, muuseas ka sotsiaaldemokraatidega. Nii et ärge nüüd enda suud ka seinapraoks tehke. Seda on arutatud, aga selleks ei ole olemas kvaliteetseid tehnilisi mehhanisme, seda on ka varem välja öeldud. Enne kui Sotsiaalministeerium ei suuda – see on ilmselt laiem võimekuse loomine Eesti riigis – luua mehhanisme, mis ütlevad, et teatud jõukusastme puhul selliseid toetusi ei maksta, ei ole sellest mõtet pikalt rääkida. OECD vist soovitas seda kaaluda ja on erinevad arvustused vanemahüvitise kohta. Rahandusminister on ka sellest kirjutanud, tema kaitses vanemahüvitist, mitte ei rääkinud lastetoetuste vähendamisest või kaotamisest. See on, ma saan aru, pigem [vaid] pealkiri. Aga jah, enne kui meil ei ole selleks tehnilisi lahendusi, ei ole sellest isegi mõtet rääkida. RES-is on see 2028. aasta peal, aga ma ei tea, kuidas nende lahenduste tegemisega läheb, võib-olla [tulevad need] 2029, võib-olla 2030, võib-olla ei tule kunagi. Vaatame.

Suur tänu! Lõpetame teise küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on taristuminister Kuldar Leisile, küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on Tartu põhjapoolne ümbersõit. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tartu on teede ristumise kohas, Tartusse sõidetakse sisse, Tartust sõidetakse ka mööda. Möödasõitmine on aga mõnest suunast takistatud või liiga [pikk] ja peab Tartut läbima, sellepärast et ei ole võimalik mööda sõita, ei ole võimalik silda kasutada ega ole ka korralikku ringteed mitmes kohas.

Kui me räägime põhjapoolsest ümbersõidust, siis see aitaks Tartust osa liiklust kindlasti ümber suunata. See on oluline Tartu tuiksoonte – Turu tänava, Riia tänava, Võru maantee – koormuse vähendamiseks, olemasolevate sildade koormuse vähendamiseks ja keskkonnahoiuks. Noh, teate isegi, olete Tartus käinud ja kohtusite ka enne kohalikke valimisi linnapea Urmas Klaasiga, võtsite tartlaste muret tõsiselt ja lubasite panna põhjapoolse ümbersõidu koos Tiksoja sillaga teehoiukavasse, kust ta vahepeal oli välja langenud. Kõik tartlased rõõmustasid. Ja nüüd selgub, et uuendatud teehoiukavas seda siiski ei ole. Kuidas siis nii, härra minister?

Aitäh! Jah, ma olen tõesti Tartus päris palju käinud, ikka väga palju. Ja väga õige, see põhjapoolne ümbersõit on Tartu jaoks ja tegelikult kogu Lõuna-Eesti jaoks vajalik, ja [see on] õige teema. Kahjuks tõesti ei olnud seda vahepeal teehoiukavas, see oli sealt välja langenud, aga nüüd on ta seal sees.

Ma saan aru, et küsimus on ajendatud sellest, et meediast tuli uudis, nagu oleks see sealt välja jäänud. Aga, nagu ikka, mõnikord võib meedia tõlgendada olukorda reaalsusest teistsugusena. Tegelik olukord on selline, et 17. veebruaril sellel aastal kinnitatud teehoiukavas 2026–2029 on seletuskirjas kirjas, et Tartu põhjapoolse ümbersõidu, sealhulgas Tiksoja ristmiku ja silla rajamiseks alustatakse põhiprojekti koostamist ning projekti ehitustegevust kavandatakse riigi eelarvestrateegiates vastavate vahendite olemasolul.

Transpordiamet koostab hetkel Tartu põhjapoolse ümbersõidu selle osa, [mis ületab] Emajõge, sealhulgas Kvissentali silla eelprojekti. Sinna juurde kuulub ka Tiksoja liiklussõlme sidumine olemasoleva teega. Kvissentali silla eskiisprojekt valmib selle aasta detsembriks ja eelprojekt valmib 31. augustiks 2027. Mis rahastusse puutub, siis kuna see objekt on teehoiukava seletuskirjas sees, siis me saame küsida Euroopa [Liidust] selle silla ja kogu selle kompleksi ehituseks rahastust 2028+ [toetus]voorust.

Nii et kõik liigub plaanikohaselt, nii nagu sügisel kokku lepitud sai. Seda ei ole teehoiukavas selles tabelis, kus on [objektid, millele on] rahastus olemas. Seal on need objektid, millele on rahastus olemas ja tööd juba käivad. Aga Tiksoja sild on selles järgus, et käib projekteerimine ja 2028. aastast alates saab Euroopa Liidu rahastuse. Peamiselt on Euroopa Liidu rahastus, pluss Eesti riigi raha, ja loodetavasti saab ka kohaliku omavalitsuse omaosalust siis kasutada. Nii et ehitus hakkab kõige varem 2028. aastal.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh selgituse eest! See on tõepoolest [sobiv] tähtaeg, arvestades, et eelprojekt on küll olemas, aga põhiprojekti tuleb ka mõnda aega teha. 2028. aastal ehitustööde algus oleks sümpaatne. Aga te ütlesite, et rahastust ei ole. Te olete kiitnud selle objekti olulisust mitmest aspektist – transpordikorraldus, keskkonnahoid –, aga olete näinud seda ka olulise kaitserajatisena ja öelnud, et Euroopa kaitserahastu võiks olla üks allikas, kust raha küsida. Ma ei oska öelda, kui tõenäoline see on, aga eks te ise ja teie vilkad ametnikud teate, kuidas parem läheneda on.

Minu küsimus on see. Kirjeldage palun ikkagi neid rahastamise põhimõtteid. [Rahastamine] jaotub ju riigi, omavalitsuse ja Euroopa [Liidu toetuse] vahel. Milline see proportsioon on? Kas me räägime 120 miljonist, räägime me mingist suuremast summast või väiksemast summast? Aga põhiline küsimus on ikkagi see. Kui üks rõõmustav uudis tuli enne eelmisi valimisi, peale valimisi tuli natukene häiriv uudis, et ikkagi päris kindel see veel ei ole, ja nüüd on uus rõõmustav uudis enne järgmisi valimisi, on see siis kindel, et peale järgmisi valimisi ei tule uudist, et see siiski ei ole teehoiukavas rahastatavate objektide hulgas?

Aitäh! Jah, need rõõmustavad ja mitterõõmustavad uudised on [vaheldumisi tulnud] selle tõttu, kes neid edasi andnud on. See vahepealne mitterõõmustav uudis tuli üllatusena meediast, kusjuures seda uudist ei olnud, sellepärast et mitte mingisugust muudatust võrreldes sügisese plaaniga ei olnud.

Aga mis puudutab rahastust, siis tõesti, need proportsioonid ei ole täna selged, sellepärast et need ei ole veel selged kellelegi Euroopa Liidus. See sõltub sellest 2028. aasta [toetus]voorust, kuidas siis omaosaluse versus toetuse protsendid kujunevad. Ja see ei sõltu Tiksoja projektist, vaid üleüldse taristuprojektide rahastusest.

Aga kui küsite, kes üldse rahastavad, siis jutt on olnud kogu aeg see, et põhiraha me loodame Euroopa Liidust [saada], kaasa arvatud sõjalise liikuvuse fondist, nagu te õigesti välja tõite. Põhiraha on Euroopast, aga lisaks tuleb panna kindlasti, nagu ikka taristuprojektide puhul, Eesti riigi enda osalus. Me rääkisime ka Tartu linnaga, et kuna seal ei ole mitte ainult maantee, vaid on ka kergliiklusteede juurde kuuluv, siis on ka Tartu linna panus oodatu. Aga see on täpselt kokku leppimata ja seda polegi praegu veel vaja kokku leppida. Pigem oli vaja saada arusaam, kas kohalik omavalitsus peab seda ka oma prioriteediks või mitte. Nii et ma arvan, et sellega on kõik väga hästi.

Mis puudutab kogu selle rahastuse ja selle protsessi tulevikku, siis suured taristuehitused ongi pikaajalised ehk hõlmavad mitmeid aastaid. Mul on väga hea meel, et see teema on praegu üleval, sellepärast et see näitab, et see on poliitikaülene, ma loodan. Ja kui peaks mingi ime juhtuma ja 2028. aastal ma ei ole enam taristuminister, siis ma loodan, et ükskõik, kes see siis on, võtab seda Tiksoja ümbersõitu sama prioriteetsena, nagu me siiamaani oleme võtnud. Nii et annan endast parima ja loodan, et ka järglased sama teevad.

Lisaküsimuse esitab Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Lõuna-Eesti konkurentsivõimest on pikalt räägitud, sellest, et Tallinn liiga eest ära ei liiguks. Rail Balticu puhul saime nüüd teada, et lätlased on aeglased ja leedukad on aeglased ja see on põhjus, miks asja valmis ei saa. Aga 2 + 2 Tartu maantee – kas siin on aeglased härra Michal ja härra Sutt? Kuidagi see ei liigu ja uudiseid nagu väga ei ole. Millal siis saab valmis 2 + 2 Tallinna–Tartu maantee?

Aitäh! Plaanis on nii, et 2 + 2 Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu maantee on valmis 2035. Me praegu teeme teadupärast 45 kilomeetrit Pärnu suunal, tööd käivad. (Saalist öeldakse: "Aeglaselt …") Pärnu suunal käivad tööd kiiremini, kui on lepingus kirjas. See on lausa väike ime, aga praegu on tublid Eesti teedeehitusettevõtted [ettenähtud] tempost ees. See on siis Pärnu suunal.

Tartu suunal on nii, et järgmisel nädalal peaks olema Imavere risti ümbersõidu ehitushanke pakkumiste tähtaeg – 13 kilomeetrit – ja järgmine lõik on ka ammu kirjas, see on 8 kilomeetrit Imaverest kuni Mäoni. Järgmised lõigud on plaanis kuni aastani 2035 ja neil on samuti kaks põhilist rahastusallikat. Üks on see, et me paneme igal aastal mootorsõidukimaksust laekuvast rahast 85 miljonit täiendavalt teedesse. See on üks allikas. Ja teine on [Euroopa rahastus]. Kuna tegemist on TNT põhivõrgu teedega, nii Tartu kui ka Pärnu suunal, siis on Euroopa rahastus eelkõige just nendele kahele teele mõeldud. Nii et ma olen väga optimistlik mõlema 2 + 2 [maantee] ehituse osas – aastaks 2035 valmis.

Suur tänu! Lõpetame kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on tehingud energeetikas. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Lugesin teie uut kliimaseaduse eelnõu. Kohe alguses räägitakse vajadusest vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist. Suurepärane eesmärk! Kuid mulle isiklikult on arusaamatu, kuidas selle eesmärgiga sobib kokku riigiettevõtte Enefit Green kavatsus ehitada kuus gaasielektrijaama. Nagu teada, oma gaasi meil ei ole, küll aga on meil põlevkivi, kuid millegipärast ehitame me gaasielektrijaamu. No minu jaoks midagi ei klapi. Palun selgitage!

Aitäh, hea küsija! Nendel teemadel oleme me siin debatti pidanud õige mitu korda ja hea meelega jätkan seda.

See, et me soovime vähendada sõltuvust imporditud fossiilsetest kütustest, on igati ratsionaalne ja mõistlik valik. Võtame näiteks Itaalia, kus elektri hind märtsikuus tõusis suurusjärgus veerandi jagu, sellepärast et nad kasutavad gaasi elektri tootmiseks ja umbes 40% Itaalia elektritoodangust on gaasipõhine. See oli ka peamine põhjus, miks Iraani sõja ja Hormuzi väina sulgemise tõttu elektri hind Itaalias tõusis.

Eestis seevastu märtsis elektri hind langes 60%. Langes seepärast, et talv sai mööda, päike tuli välja, lumi sulas ära, tuul puhub ka ja taastuvenergiavõimsused, mis meil on kohapeal olemas, kasutavad ka kohalikku tooret. Me millegipärast räägime, et Eestis on ainult üks kohalik toore ja see on põlevkivi. Ei ole! Meil on päike, meil on tuul ja meil on ka biomass. Need on kõik kohalikud toormed, mida me kasutame, muuseas, 68% omatoodetud elektri tootmiseks. Selles mõttes on nii kliimakindla majanduse seadus kui ka energiamajanduse arengukava väga selgelt suunda seadvad.

Jah, eelmine aasta jäi meil siin toodetud [elektriga] katmata 40% tarbimisest ja see [osa] tuli importida. Ka selle kitsaskoha lahendus on olemas ja töös: vähempakkumine kuni kahe teravatt-tunni mahus maismaatuuleenergia tootmiseks on välja kuulutatud. Augusti lõpuks peaksid need pakkumised siis tulema.

Te küsisite veel seda, kuidas sobitub gaasijaamade ehitamine kokku imporditud fossiilkütusest vabanemise põhimõttega. Need Eleringi hanked – üks hange 186 megavati elektrivõimsuse jaoks tehti juba eelmisel sügisel ja need gaasijaamad peaks valmima 2028–2029 – ei ole mõeldud elektri tootmiseks püsivalt, vaid on mõeldud tipukoormuse katmiseks ja varustuskindluse tagamiseks. Ja sama põhimõtet järgib tegelikult ka nüüd Eleringi ettevalmistatav hange mahus kuni 900 megavatti, mis on mõeldud süsteemi taaskäivitamise vajaduse katmiseks. Ka need jaamad ei ole mõeldud pidevalt töötamiseks, vaid samamoodi [pannakse tööle] tippude ajal ja siis, kui tõesti peaks olema erakorraline olukord, et on vaja süsteemi taaskäivitada.

Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh! No ma ei saanud ikkagi vastust küsimusele, miks gaasielektrijaamad, mitte põlevkivielektrijaamad. Aga mul on teine küsimus. Teatavasti valmistub valitsus ehitama veel tuumaelektrijaama. Kuigi ühtegi formaalset otsust pole veel tehtud, on juba olemas firma, mis valmistub seda elektrijaama ehitama. See on Fermi Energia. Nad on juba leidnud krundi ja saanud isegi detailplaneeringu loa. Küsimus on selline. Härra minister, võib-olla on olemas mingid kokkulepped, millest me ei tea. Miks käitub Fermi Energia nii, nagu oleksid nad juba hanke võitjad?

Aitäh, hea küsija! Kuna te ütlesite, et eelmisele küsimusele jäi täielik vastus andmata, siis ma vastan sellele ka ära, miks gaas ja mitte põlevkivi. Nende vajaduste [rahuldamiseks], mis varustuskindluse vaates on, et need elektrijaamad oleks kiiresti käivitatavad, põlevkivielektrijaam lihtsalt tehnoloogiliselt ei sobi. Teine põhjus on finantsiline. Megavativõimsuse kohta oleks põlevkivijaam vähemalt kolm korda kallim kui analoogne gaasijaam. Ja kolmandaks, see kõige uuem põlevkivijaam, mis meil on Auveres, töötab siis, kui ta soovib, ehk tegelikult ei ole see ka töökindel. Ja põlevkivijaama ehitus võtaks ka väga pikalt aega. Nii et ma arvan, et me peame nende otsuste tegemisel lihtsalt aktsepteerima majanduslikku ratsionaalsust, et põlevkivi ei ole enam elektri tootmiseks konkurentsivõimeline. Põlevkiviõli on teine teema.

Aga küsisite ka tuumajaama ja tuumaenergeetika kohta. Täna on Riigikogus suures saalis teisel lugemisel tuumaenergia ja -ohutuse seadus. Ma loodan, et seda toetatakse erakondadeüleselt, et siis järgmisel nädalal oleks võimalik see seadus vastu võtta, sest ilma selle seaduseta ei ole Eestis võimalik tuumaenergeetikat arendada. Te ütlesite, et valitsus hakkab tuumajaama ehitama. Ei, valitsus ei hakka tuumajaama ehitama, seda ei ole me kunagi kavandanud. Ma arvan, et on väga hea, et meil on olemas vähemalt üks huvitatud investor, kes soovib tuumaenergeetikat Eestis arendada. Seetõttu on algatatud ka eriplaneering, et teha esimese etapi otsused, asukohavalik.

Kui küsimus on selles, kas Eesti riik võiks olla üks tuumaelektrijaama kaasinvestoritest, siis ma arvan, et jah, võiks, sest üldiselt tuumaenergia puhul on riigi osalus see, mida eeldatakse ja mis annab investoritele suurema investeerimiskindluse. Aga sellest punktist me oleme veel mõnevõrra kaugel. Nagu ma ütlesin, ma loodan, et seadus saab siin Riigikogus vastu võetud järgmisel nädalal ja ka planeeringutega saab edasi liikuda. Kui ühel hetkel jõutakse sinna punkti, et on vaja teha investeerimisotsus, peab olema selge aktsionäride struktuur. Ja veel enne seda ootame me kõik muidugi, kuidas läheb selle konkreetse tehnoloogia põhjal arendataval väiksel modulaarsel tuumareaktoril Kanadas Darlingtonis. Kui see osutub edukaks, siis, ma usun, on ka meil lihtsam.

Teie aeg! Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Rain Epler. Palun!

Aitäh! Kõigepealt sissejuhatuseks, Andres, et ma olen siin püüdnud kuidagi lühidalt ja löövalt kokku võtta selle valitsuse saamatust riigielu korraldamisel ja riigi juhtimisel, aga sa tegid selle täna minu eest ära. Sa ütlesid, et asi läks paremaks, sest talv lõppes ära ja päike hakkas paistma.

Ma nüüd ootan, kui näiteks septembris tuleb kolleeg Leis või tuled sina ise siia pulti. Kui jutuks tuleb jälle inimeste toimetulek ja näiteks toiduainete käibemaksu võimalik langetamine, siis keegi ütleb, et aga näete, augustis läks ka asi paremaks, terve hulk inimesi sai oma kasvuhoonest tomatit ja kurki ja peenramaa pealt porgandit, nii et mis te virisete. Selles mõttes olen tänulik selle lühikese kokkuvõtte eest valitsuse tegevusest: selline ilmastikust sõltuv valitsus.

Aga nüüd energeetika juurde. Oled sa nõus, et omamoodi paradoksaalne on ju rääkida jutu alguses fossiilse [toorme] impordi vähendamisest ja teises otsas kiita gaasijaamade ehitust?

Aga minu küsimus on, kas sa selle arvutuse oled ka läbi teinud. Sa ise kusjuures mainisid, et põlevkiviõli tootmine on nagu isegi täitsa perspektiivikas äri. Meil on see võimekus olemas nii riigiettevõttes kui ka erasektoris. Ja seal tegelikult tekib uttegaasi. Kui me ikkagi põlevkivi peale ehitaksime üles oma riikliku varustuskindluse ja energeetika stabiilsuse, siis me saaksime tunda ennast palju kindlamalt siin.

Ja sa räägid kiirest reaktsioonist, aga kiirelt reageerivaid gaasijaamu on ju sellepärast vaja, et kiirelt tootma [hakkavaid] või tootmisest ärakukkuvaid, ilmastikust sõltuvaid energiatootmisvõimekusi [tehakse] järjest juurde. Kui seda kõike mitte teha, siis me saaksimegi oma riikliku ressursiga [hakkama]. Ja ma olen sinuga nõus, mets on ka oluline ressurss. Miks sa ikkagi nagu jäärapäiselt jätkad seda rumalat energiapoliitikat, Andres?

Aitäh, hea Rain! Ma muidugi mõistan sinu kimbatust, [raskusi] valitsuse energiapoliitika nõrkuste leidmisel. Ma oleks ka sinu koha peal raskustes, tunnistan ausalt. Aga ma tulen hea meelega sulle appi ja selgitan veel kord, mida me teeme ja miks me seda teeme.

Rajada Eesti energeetikas nii varustuskindlus kui ka hinna konkurentsivõime põlevkivielektri tootmisele ei ole tänapäevases maailmas mõistlik ega ratsionaalne. See on täitnud ajalooliselt oma rolli ja kohta ja ma arvan, minevikuotsuseid ei ole põhjust selle pärast kuidagipidi kritiseerida. Aga põlevkiviõli tootmise konkurentsivõime sõltub tegelikult ju ennekõike sellest, kuidas muutuvad Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni regulatsioonid laevakütuste kohta, sest põlevkiviõli läheb väga suures osas laevakütuse üheks komponendiks, selle kütuse segamiseks. Ja sellel puhul ei ole, ma arvan, põlevkiviõlitööstuses Eesti riigi poliitika tõttu mingit takistust. On olemas kaevandusmahud, on olemas võimekus seda õli toota. Põlevkiviõli tootmiseks saavad seda tootvad ettevõtted ka tasuta CO₂-kvoote, just nimelt rahvusvahelise konkurentsivõime toetamiseks. Nii et ma arvan, et see on eraldi temaatika. 

Ja nii kaua, kui toodetakse põlevkiviõli, loomulikult tekib tootmisprotsessis uttegaas. Selle kasutamine elektri tootmiseks on ka mõistlik tegevus. Aga kui enam põlevkivist õli ei toodeta või toodetakse palju vähem, siis selle võrra ju väheneb ka see uttegaasi panus, mis niikuinii on väike.

Ja kui, ütleme, meil ei oleks ühtegi taastuvallikast [elektrit] tootvat energiatootmisvõimsust, siis möödunud aastal oleks meie impordisõltuvus olnud ju veel suurem. Fossiilsete kütuste osakaal oli ainult üks kolmandik või alla selle kohapeal toodetud elektri [allikates].

Gaasijaamad saavad töötada ka biometaanil, mida Eestis toodetakse järjest kasvavas mahus ja mida me riigi poolt ka soosime. Ja teiseks, puhtalt tehnoloogiliselt on need jaamad valmis kasutama kütusena ka vesinikku või vesiniku derivaate. Selles mõttes me kuidagi ei seo end ega lukusta ennast nende investeeringutega fossiilsete kütuste külge, need täidavad puhtalt varustuskindluse tagamise funktsiooni.

Suur tänu! Loen meie tänase neljanda küsimuse käsitletuks.

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on Rail Baltica. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Sissejuhatuseks: ma usun, et minu küsimus andis piisavalt täpselt teema ette. Nagu te siin enne viitasite kolleegile, kui on täpselt ette antud teema, siis te olete põhjalikult ette valmistanud. Nii et ma loodan nüüd sisukat vastust.

23. mail möödunud aastal me kirjutasime koos Priit Sibulaga Läti suursaadiku kaudu Läti valitsusele [kirja] küsimustega Rail Balticu ehituse kohta Lätis. Viitasime seal ka sellele visiidile, mille Andris Kulbergs oli teinud Eestisse, kus ta oli külastanud korruptsioonivastase erikomisjoni istungit ja rääkinud Läti probleemidest rahastuse, projekteerimise, maantee omastamisega ja nii edasi.

25. juunil möödunud aastal me saime Lätist ametliku vastuse ja seal kuidagipidi ei kinnitatud, et 2030. aastal nende põhjapoolse lõigu valmimine on kindel. Vastupidi, seal öeldi, et ei saa tähelepanuta jätta, et rahastamisprobleemid on jätkuvalt märkimisväärsed ning 2030. aastal eesmärgini jõudmiseks on vaja olulisi poliitilisi otsuseid nii riiklikul, Balti [riikide] kui ka Euroopa Liidu tasandil. Öeldi, et Rail Balticu elluviimine peab kulgema vastavalt sellele, kui palju Euroopa Liidu raha või muud välisraha tegelikult tuleb, ning vaja on ka tõsiseid täiendavaid otsuseid seoses eelarvega. Ja viidati ka sellele, et raha on puudu ja kaalutakse nii-öelda PPP mudelit ehk lisaraha leidmist erasektorist. Diplomaatilises keeles ikka üsna otseselt öeldi ära, et 2030 see valmis ei saa.

Samal ajal Eestis [olid teised] sõnumid. Teie kõrval istuv härra Leis ütles maikuus ERR-ile, et Lätil on endiselt plaan 2030 see valmis saada. 30. mail möödunud aastal te ise olite Riias ja rääkisite sellest, kui kriitiline selle valmimine on. Te rääkisite, et te saite toonaselt peaministrilt kinnituse, et see valmib. Aga näiteks 5. juunil möödunud aastal te ei pidanud paljuks ka kritiseerida Rail Balticu kritiseerijaid või küsimuste esitajaid ja ütlesite, et kõik need inimesed siin esitavad Kremli jutupunkte.

Teie aeg! 

Nii et mu küsimus on, kas te Eesti avalikkusele müüsite viimase aasta jooksul teadlikult sellist poliitilist optimismi, kuigi te tegelikult olite saanud Lätist [teistsuguse] info.

Aitäh, Rain Epler!

Või siis kuidas juhtus nii, et Läti opositsioonipoliitiku jutt ja ka valitsuse ametlik info ei olnud teie analüüsi jõudnud ja te tuginesite valele infole?

Aitäh, härra Rain Epler! Pool minutit üle on natukene palju. Oleks see 15 sekundit olnud, siis oleks olnud veel põhjendatud, aga pool minutit küsimusega üle minna [on liig]. Palun järgmine kord olla oluliselt tähelepanelikum küsimuse esitamisel!

Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Rail Baltic tuleb loomulikult valmis teha, ma ei kujuta isegi ette ühtegi teist võimalikku lahendust. Te ütlete, et ma olen eelmisel või sellel aastal midagi sellel teemal öelnud. Issand, ma olen aastate vältel öelnud ja minu jutt on olnud kaunis järjepidev. Šampanjapudel, või kui soovite, viinapudel avatakse ikka üldiselt Kremlis, kui põhja-lõunasuunaline trass ei valmi, sest Vene [arusaam] riikide mõjust on tihti olnud seotud ka raudteega. Sellest on rääkinud juba Lennart Meri. Ma arvan, et mina olin üsna noor mees ja teilgi võib-olla polnud nii uhket soengut sellel ajal, kui sellest räägiti. Aga meie tulevik on ikkagi Euroopas, mitte idasuunalise raudtee otsas. Nii et seetõttu ma arvan jah, et ma ka tulevikus ütlen sedasama. Kui keegi igatseb katki raiuda ühendust Euroopaga ja öelda, et me peaksime transiiti kuskile mujale [suunama], siis ei saa see minu poolehoidu, arusaadavatel põhjustel ilmselt. Sama on ka meie naaberriigid öelnud.

Huvi Rail Balticu vastu on. Eile toimus meil näiteks Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumine, kus ka Ukraina president [osales] minu kutsel, ka Emmanuel Macron, Prantsuse president, oli seal video teel. Ja sealgi mainis Soome peaminister pressikonverentsil ühendused ära, [ütles], et need on väga vajalikud. Läti uus peaminister Andris Kulbergs käis minu juures ka päev varem ning oli ka sellel üritusel ja ta ütles mitut asja. Ta võtab selle Rail Balticu projekti isikliku juhtimise alla – müts maha; seda ta ütles ka ühisel pressikonverentsil, kui meie ajakirjandus selle kohta küsis – ja teeb kõik, et see saaks võimalikult kiiresti valmis. Ma arvan, et see ongi selline jutt, mida me ju naaberriigi peaministrit ootame. See on ühine projekt. Eesti, Läti, Leedu, aga ka näiteks Poola ja Soome on sellest huvitatud. Nii et see on kogu Euroopat puudutav projekt. Mida kiiremini see valmis saab, seda parem, seda soodsam see on. Riigikontrolörid on seda ka öelnud. Meil on ikkagi positiivne surve naabritele – on ka leedukate poolt, on ka Euroopa poolt –, et see tuleb teha valmis selleks [ajaks], mis on kokku lepitud.

Ma mäletan aega, kui Taavi Aas oli vist majandusminister. Ta tuli majanduskomisjoni ja ütles, et 2026. aasta eesmärgist on saanud 2030. Küsisime: "Mis juhtus, Taavi?" Ta ütles, et projekteerijad, üks, teine, kolmas asi ja nii edasi. Küllap seal olid oma põhjused, aga ootamatult läks [tähtaeg] edasi. Ja sellist kergekäelist edasilükkamist ei saa kindlasti lubada. Meil on olemas rahastus, valmidus, ehitus käib ja me saame oma asjad tehtud.

Suur tänu! Rain Epler, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

Aitäh! Väga hea, et sa Poola mängu tõid. Selles mõttes, et Poola asetaristuminister ütles, et enne 2040. aastat ei ole kuidagi teoreetiliseltki võimalik, et see raudtee meid Kesk-Euroopaga ühendama hakkab. 

Aga tuleme siis kodutanumale tagasi. Ka meie ametnikud on öelnud, et kui Läti tõesti enne 2035. või veel hilisemat aastat oma põhjapoolset lõiku valmis ei saa, siis võime meie siin Eestis kaaluda, et teeme selle raudtee ainult Pärnuni. Kui Rail Balticust saab vähemalt mõneks ajaks Tallinna–Pärnu tupikraudtee, vähemalt Euroopaga ühenduse mõttes, siis kas sa oled valmis tunnistama, et algselt Euroopa ja NATO ühendusena esitletud projektist saab sisuliselt riiklikult doteeritud regionaalraudtee? Ja nüüd küsimus. Kui palju see Tallinna–Pärnu ühenduse dotatsioon igal aastal Eesti maksumaksjale maksma hakkab? Ja teine, lisaküsimus. Kas teil on olemas mingi analüüs selle mõju kohta, selles valguses, et praegu on Tallinna ja Pärnu vahel täiesti ilma dotatsioonita hästi toimiv kvaliteetne ja mugav bussiühendus? Kui palju regionaalraudtee lisamine sellele liinile kahjustab täna toimivat ühendust? Kordan esimest küsimust: kui palju see hakkab jooksvalt dotatsiooni [saama] riigieelarvest? Kas sellised kalkulatsioonid on sul olemas või oled sa vähemalt palunud, et need tehtaks?

Aitäh! Kuna meil on infotund meeldivalt üles ehitatud nii, et kahe küsimuse pärast tekib Aivar Kokal võimalus küsida Kuldar Leisilt Rail Balticu kohta ja siis [küsib] Anastassia Kovalenko-Kõlvart minult Rail Balticu kohta, siis me saame kõigile neile küsimustele anda põhjalikud vastused. Kuldar Leis oskab öelda, et aasta tagasi on need arvutused tehtud, nii et ta võib neid ka jagada.

Mis puudutab seda ettekujutust, et Rail Baltic on kuidagi tupikuprojekt või ühe otsa projekt, siis Eesti teeb oma asjad kokkulepitud ajaks valmis. Ma isegi ei saa täpselt aru, mille vastu EKRE ja Keskerakond võitlevad Rail Balticu puhul. Ma saan aru huvist, et meil ei oleks ühendust Euroopaga ja Vene transiit oleks kuidagi au sees. Võib-olla sellest majandushuvist ma saan aru. Aga kui te ütlete, et te selle pärast selle [vastu ei ole], siis mille vastu te ometi võitlete? Meil oleks kvaliteetne kiire rongiühendus Euroopaga, mida on julgeolekuks vaja, mida ühtlasi lätlased ja leedukad vajavad. Ja mis iganes Poola aseminister ütles – mina küsisin Poola peaministri käest, mitte aseministri käest, ja ta ütles, et kõik saab õigeks ajaks valmis. Küllap meil on lihtsalt erinevad suhtlusringid. Ärge laske ennast sellest liiga palju eksitada, uudistes on palju igasugust lärmi suurte projektide puhul.

Ma endiselt ei saa aru, millele te täpselt pöialt hoiate. Et Rail Baltic ei saaks valmis või? Aga mis Eesti rahvas sellest võidaks? Rail Balticuga on nii, et kui seda ära ei tehta, tuleb raha tagasi maksta. Lätlastele ja kõigile teistele on täpselt sama sõnum Euroopa [Liidult antud]. Nii et mulle jääb üsna arusaamatuks see teie järjepidev Rail Balticu vastane võitlus. Eesti inimestel on vaja ühendusi. Vaadake Eesti majandust, vaadake meie julgeolekuhuvisid. Meil on vaja ühendust Euroopaga. Ma saan aru, et EKRE [soov] on Euroopa [Liidust] lahkuda. Mart Helme lubas selle toetusrühma teha. Ma ei tea, kas te olete selle juba ära teinud. Mina arvan, et me kuulume Euroopasse. Lennart Meri juba ütles, et meil peab olema kiire ühendus Euroopaga. Nii et lähtume ikka sellest.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Siim Pohlak. Palun!

Aitäh! Hea peaminister! Selline lihtlabane Vene kaardiga vehkimine, manipuleerimine – ma ei tea, kas te peate Eesti inimesi rumalaks [ja arvate], et nad endiselt usuvad sellist manipulatsiooni, eriti veel erakonna poolt, kes ise soovis alles hiljuti Venemaaga viisavabadust kehtestada. Tuletame meelde, see pole mingi väljamõeldis, vaid faktikontrolliga kinnitatud fakt, et tegelikult Reformierakond alles hiljuti soovis Venemaaga viisavabadust, ei olnud see mitte ammu. Ja nüüd te räägite, justkui oleks EKRE-l mingi huvi Venemaale kasulikke otsuseid teha. 

Vastupidi, kui vaadata terve mõistuse seisukohast, siis Venemaale on tegelikult oluliselt kasulikum, kui kogu meie lõunasuunaline ühendus sõltub ühest rööpapaarist Ikla suunal. Tegelikult oleks pidanud ammu juba valmis ehitama neljarealise Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Kui vaadata Poola poolt, siis Leedus on juba sisuliselt Kaunaseni [valmis] väga kvaliteetne neljarealine maantee, mis ühendab Baltikumi kogu Euroopa teedevõrgustikuga. Selle ühe rööpapaari peale lootma jäämine julgeoleku mõttes on ju, vastupidi, heategu venelastele. Kui me tahaks tegelikult päris korralikku, turvalist ja sabotaažikindlamat ühendust, siis me peaks ikkagi keskenduma neljarealisele maanteele.

Ja praegu, kui Rail Baltic jääb toppama, tasukski seada prioriteediks Iklani just nimelt neljarealise [maantee] valmisehitamine ning suhelda ka lätlaste ja leedukatega, et saaks ka Kaunaseni kiiresti neljarealise ühenduse. See on turvaline ja tänapäeval eelistab järjest enam inimesi reisida autoga, ka kaupu liigutatakse autoga. Tegelikult [peaks] olema neljarealine maantee oluliselt prioriteetsem projekt kui Rail Baltic, millesse te jätkuvalt raha topite ja millest, nagu on nüüd selgunud, ei [saa] tegelikult lähiajal tolku Läti- ja Leedu-poolsete ühenduste [toppamise] tõttu.

Nii et miks teie tegelikult Kremli heaks töötate, hea peaminister?

Aitäh! Mina olen vande andnud Eesti Vabariigile ja palka saan ka Eesti Vabariigilt – et oleks teile teada. Seda esiteks.

Teiseks, Reformierakond Venemaaga viisavabadust ei ole soovinud, nii palju kui ma Reformierakonna seisukohtadest tean. Ju teil siis on oma tõlgendus Reformierakonna seisukohtadest. Aga jõudu tööle!

Mis puudutab maanteid, siis siingi mul on jälle teistsuguseid teadmisi kui teil. Hämmastav muidugi, et ilmselt te ei ole Tallinna–Pärnu maanteel ammu sõitnud. Seal läheb nüüd veidi alla 50 kilomeetri neljarajalist teed ehitusse. Sellesama automaksu puhul, mis teab mis populaarne või veel vähem armastatud ei ole – iga kord, kui arve tuleb, inimesed jälle vaatavad tigeda pilguga –, läheb iga euro aastamaksust meil teede rahastusse. Nii et järgneva nelja aastaga läheb 380 miljonit eurot teedesse.

Jah, Tallinna–Pärnu trassil läheb nüüd umbes 45, veidi alla 50 kilomeetri neljarajalist teed ehitusse. (Kõrvalt öeldakse midagi.) Aa, juba käib. No vot, ehitus käib juba. Nii et töö käib, nagu öeldakse, ja ilmselt siis saavad inimesed ka varsti [sel teel] sõita.

Aga Rail Balticut on sellest hoolimata vaja. Kiire raudteeühendus Euroopaga, veel kord, on transpordiks – reisijate transpordiks, kaubatranspordiks – ja ka julgeolekuvajadusteks kindlasti oluline. Ja ilmselt ikkagi jääb see debatt sinna punkti, et on neid, kelle jaoks õnn transiidist peitub ilmselt idas, ja on neid, kes näevad põhja-lõuna suunda [tähtsamana]. Mina vist kuulun samasse koolkonda, kuhu kuulus Lennart Meri, kes ütles, et rongiga peaks ikkagi Eestist Berliini saama. See oli tema sõnastus, et inimene saaks Euroopasse rongiga, tänu kvaliteetsele ühendusele. Kiire ühendus on majandusele vajalik ja reisijate liikumiseks täpselt samamoodi vajalik.

Kui me vaatame kaarti, siis ma olen imestunud alati, kui võideldakse ühenduste vastu, sest kui sa asud ikkagi suhteliselt Euroopa äärealal, siis on sul vaja kvaliteetseid ühendusi – majandusel, inimestel liikumiseks, haridusele [ligipääsemiseks], kõigeks muuks. See ehk selgitab teile, miks me panustame raha ühendustesse.

Ja hea uudis, nagu öeldud: paneme automaksust kõvasti raha Pärnu maanteesse. Nii et kui keegi Tallinnast hakkab sellel aastal Pärnusse randa sõitma, tuleb ilmselt varuda hulga-hulga aega. Arvestage sellega. Aga sõitke läbi, siis näete – te ilmselt pole seal käinud.

Suur tänu! Lõpetame viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui edasi liigume, on käsi püsti Rain Epleril. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra esimees! Täiesti selle infotunni protseduurika ja läbiviimise kohta [mul küsimus] ongi. Minu täpsustavale küsimusele vastates ütles peaminister, et kuna järgmised ministrid hakkavad ka vastama, siis ta ei vasta mu küsimusele, ja selle asemel kasutas ta oma kolme minutit, et pidada loengut väga erinevatel teemadel, rääkida midagi Vene kaardist ja muust. Kas see ongi teie arvates lubatud? Piltlikult öeldes võiks siis peaminister öelda, et mõnel järgmisel korral tuleb siia mõni minister, kes vastab talle esitatud küsimusele ära. Või ta peaks püsima küsimusele vastamise juures või kui ta ei tea vastust, siis ütlema, et ta ei tea?

Teine küsimus puudutab isiklikumat poolt. Ma saan aru, et selline, kuidas ma ütlen, silmapaistmatu ja halli massi sulanduv inimene, nii karisma kui ka soengu poolest, nagu on meie peaminister, tunneb teatavat kadedust inimeste suhtes, kes on säravamad. Aga praktiliselt iga kord, kui me kas infotunnis või arupärimiste formaadis räägime sisuküsimustest, hakkab ta rääkima minu soengust. See on täiesti okei inimlikus mõttes, aga Riigikogu debati mõttes ma ei ole selles päris kindel. Ma küsingi teilt juhendamist. Kui ma hakkaks võtma ministrite või näiteks puldis olevate kolleegide välimust lahata, kui me arutame sisuküsimusi, kas te näete, et me oleme siis õigel teel? Või peaks siin peaministrit natuke aitama, et ta püsiks ikkagi [teemas], nii et kui me räägime Rail Balticust, siis räägime Rail Balticust?

Aitäh!

Ma saan aru, et tal ei ole julgust ja iseloomu, et ise kuidagi silmapaistvam olla, aga kas seda peab siin alati niimoodi esile tooma?

Suur tänu! Sellest patust, et räägitakse sellest, kuidas inimesed välja paistavad, ei ole siin saalis paljud priid. See käib siin saalis ikka ja jälle asja juurde. Aga ma olen aru saanud, et teil on härra peaministriga välja kujunenud oma märgi- ja kujundikeel ning te kasutate üksteise aadressil kõiki neid kujundeid väga oskuslikult ära. Seetõttu ma istungi juhatajana ei ole pidanud vajalikuks sekkuda, sellepärast et see on osa debatist, mille te olete siin püsti pannud. See on teievahelisele väitlusele täiesti omane. Sellisel juhul ma ei näe küll mitte mingisugust põhjust, et ma peaksin istungi juhatajana kuidagi sekkuma.

Mis puudutab küsimustele vastamist, siis see on ju poliitiline küsimus. Peaminister vastas ja püsis teemas väga hästi. Ta rääkis Rail Balticust, rääkis poliitilistest valikutest, rääkis sellest, millised on tema väga selged veendumused ja ettekujutus sellest, kuidas projektiga edasi minna. Nii et selles mõttes ta vastas teie küsimusele väga hästi. Ma ei saa küll kuidagi nõustuda teie väitega, et te ei saanud vastust. Te saite väga selge ja konkreetse vastuse, milline on peaministri positsioon kõigis teie tõstatatud küsimustes.

Nii, Siim Pohlak, teil on ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Absoluutselt tehnilis-protseduuriline küsimus, mis võiks anda infotundidele kvaliteeti juurde. Meil siin uuendati neid pulte, on arvutid, aga ma ei näe sinna valitsuse sektorisse. Kas neil on ka samad võimalused, kas nad saavad näiteks stenogrammis ringi vaadata oma puldi kaudu? Peaminister lihtsalt ei mäletanud, et Reformierakond on viisavabadust Venemaaga toetanud, aga kui tal oleks võimalus vanu stenogramme sealt oma ekraanilt vaadata, siis ta saaks ju lugeda, et välisminister Urmas Paet ütles 2011. aasta jaanuaris Riigikogu ees, et viisavabadus Venemaaga on pikas perspektiivis loomulik areng. See on vaid aja küsimus, kinnitas reformierakondlane. Kui peaministril oleks selline võimalus, siis ta saaks neid fakte kontrollida ja meil jääks ära pool sellisest debatist, kus võib-olla tekivad valeväited, et Reformierakond pole kunagi viisavabadust Venemaaga toetanud.

Aitäh! Ma sain teie küsimusest aru. Ma sain küsimusest aru, vastan teie küsimusele. Mina ei näe sellist võimalust, et nendes uutes pultides saaks süveneda vanadesse stenogrammidesse. Siin on meie kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, siin me näeme, kes osalevad, meil on olemas praeguse infotunni päevakord ja meil on istungi üldine vaade. Rohkem meil siin vaateid ei ole. See konkreetne hääletussüsteem ei ole ühendatud internetiga, nii et selleks peab olema ikkagi eraldi seade, et oleks võimalik [stenogrammi] vaadata. Ja see ei ole üleüldse nii lihtne hakata otsima mingist vanast stenogrammist ühte lauset või väljendit, mille üle vaieldakse. Selle eeltöö peavad ikkagi inimesed ise enne infotundi ära tegema. Nii et ma ei saa teid siin rohkem kuidagi aidata. Te võite vaadata, peaministril on täpselt seesama vaade, mis on teil hääletuspuldil, aga loomulikult tema siis, kui läheb hääletuseks, selle koha pealt hääletada ei saa. See puudutab ainult Riigikogu liikmeid.

Nii, olen sulgenud viienda küsimuse [arutelu].

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Züleyxa Izmailova ja teema on laste heaolu. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon kärpis selle aasta algusest omavalitsustele eraldatavat huvihariduse toetust 10 miljonilt eurolt aastas 9 miljonile eurole. Samuti on koalitsioonierakondade saadikud korduvalt tagasi lükanud siin saalis tehtud ettepanekud kaasajastada koolilõuna rahastus, mis on aastaid püsinud ühe euro tasemel. Seetõttu peavad mitmetes omavalitsustes lapsevanemad selle kuluvahe ise katma ning kohati polegi koolilõunad lastele ja noortele enam tegelikult tasuta. Ohtu sattus ka lastelaagrite käibemaksuvabastus, kuid hiljem, tugeva kriitika järel, lubasite selle siiski alles jätta.

Nüüd loeme, et valitsuse ministrid, sealhulgas rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Kristina Kallas, kiidavad heaks OECD ettepaneku võtta osalt peredelt lastetoetused üldse ära. Kristina Kallas teatas eile "Aktuaalsele kaamerale", et valitsus on tõepoolest eelarvestrateegias püstitanud eesmärgi lastetoetuste ja perehüvitiste arvelt kokku hoida ja nüüd olevat vaja seda eesmärki realiseerida. RES-is sätestatud kärpeülesanne on muide 100 miljonit eurot aastas, mis on rohkem kui neljandik laste- ja peretoetuste kogueelarvest.

Kas oskate öelda, milliseid lastetoetusi ja kui palju on valitsusel plaanis kärpida ning kes kavatsetakse neist sootuks ilma jätta, et täita kokkuhoiueesmärki, milles Kristina Kallase sõnul on valitsus juba ammu kokku leppinud?

Aitäh, hea küsija! Peegeldan mitut asja. Kõigepealt, laagrite käibemaksuvabastuse kohta ütlesime me juba varem – nii mina kui haridusminister –, et seal tuleb lahendus leida. Ja mul on väga hea meel, et see lahendus leiti. Riigikogu komisjonis vist tehti vajalikud parandused ja ma loodan, et see lahendus on leitud. Seda esiteks.

Teiseks, OECD-l oli jah hulk erinevaid soovitusi, muu hulgas lastetoetuste kohta ja nii edasi. See ei tähenda seda, et need soovitused ellu viiakse. Seal oli ilmselt ka soovitusi varamaksude kohta ja, nagu alati, ettevõtluse maksustamise ja kõige muu kohta. Aga oma eelarvet ja makse me siiski teeme ise.

Lastetoetusi see valitsus kärpima ei hakka. Me just suurendasime üksikvanema toetust, täpsemalt suurendame seda lisaeelarvega. Tulevastel aastatel – see oli meil juba ka sotsiaaldemokraatide [osalusega] valitsuste ajal debatiks; see on see erakond, kus teiegi olete –, tulevikus võiksid olla toetused vajaduspõhisemad, kui me suudame eristada, millised grupid ühiskonnas on need, kes ei vaja riigilt rahalist toetust. Debatt on alati olnud selle üle, et jõukale ettevõtjale või Riigikogu liikmele see toetus ei ole ilmselt nii vajalik kui abivajajale. Abivajaja vajaks seda võib-olla suuremas mahus kui jõukam inimene.

Ühiskonnas on see printsiip minu hinnangul üldiselt arusaadav, aga probleem on selles, et meil ei ole tehnilist lahendust. Nagu ma ka enne kirjeldasin, me oleme mitmeid aastaid seda valitsuses arutanud, aga sotsiaalsüsteemis ei ole tehnilist lahendust selle elluviimiseks. Seetõttu on mõistlik ühiskonnas maha võtta see pinge ja ootus, et meil õnnestub seda kohe kuidagi teha, nüüd tuleb eelarve ja me kohe midagi kärbime, muudame. Ei, seda ei tule.

Me oleme lootnud, et 2028. aastaks suudab Sotsiaalministeerium pakkuda lahendused välja. Kui suudab, on hästi. Kui ei suuda, siis jääb see jälle tulevikudebattide [teemaks]. Ühiskonnas, nagu te märganud olete, on see debatt pidev. Eriti sotsiaaldemokraadid kipuvad seda debatti ju pidama, et jõukamatele võiks vähem toetusi maksta ja abivajajatele rohkem. Üldiselt on see printsiibina ju, mulle tundub, kõigile arusaadav, aga häda on selles, et meil ei ole lahendusi.

Nii et selle kindluse ma võin küll anda, jah, et lähiaastatel või lähiajal lastetoetusi kindlasti kärpima ei minda. Ja see peegeldus, mis oli OECD raporti või soovituste tutvustamisel, oli pigem tingitud sellest, et rahandusminister kaitses vanemahüvitiste süsteemi, mis on Eestis väga hea. Ja seda tulebki kaitsta.

Suur tänu! Züleyxa Izmailova, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal absoluutses vaesuses 4,6% Eesti lastest ehk enam kui 12 000 last. See tähendab, et ligikaudu iga kahekümnes Eesti laps kasvab peres, mille sissetulek jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi ega kata isegi esmavajadusi, sealhulgas toidu ja riiete kulu ja eluasemekulusid. Eriti murettekitav on, et laste absoluutne vaesus on aastaga peaaegu kahekordistunud. 2023. aastal oli vastav näitaja 2,4% ja 2024. aastal juba 4,6%. 

Sellest tulenevalt küsingi. Te eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et teil pole andmeid, aga praegu on meil konkreetselt väga head andmed olemas nende enam kui 12 000 absoluutses vaesuses elava lapse kohta. Küsin, milline on Vabariigi Valitsuse konkreetne tegevuskava nende enam kui 12 000 absoluutses vaesuses elava lapse ja nende perede toetamiseks. Milliseid täiendavaid meetmeid kavandab valitsus laste vaesuse vähendamiseks juba sellel aastal? Ning kas peaminister peab praegust pere-, sotsiaal- ja maksupoliitikat piisavaks olukorras, kus iga kahekümnes Eesti laps elab [peres, mille sissetulek on] allpool esmavajaduste katmiseks vajalikku miinimumi?

Aitäh, hea küsija! Mure on täiesti mõistetav. Eesmärk ongi vähendada absoluutset vaesust. Kui ma vaatan ajalukku, siis kõikidel valitsustel läbi aegade on olnud eesmärk vähendada Eestis vaesust. Kümne aasta vaates – see on kümne aasta lõikes, siis saab trendi jälgida – on absoluutses vaesuses elavate laste arv vähenenud 1,8 korda. Ehk peaaegu kaks korda on kümne aasta jooksul vähenenud absoluutses vaesuses elavate laste arv. 2014. aastal oli absoluutses vaesuses 22 000 last, 2024. aastal natuke alla 12 000 ehk 11 800. Kui küsida, mis selle vastu aitab, siis absoluutsest vaesusest muidugi aitab välja majanduskasv ja [suurem] tööhõive. Nende [soodustamiseks] me kindlasti samme ka astume.

Kui vaadata prioriteetseid tegevusi, mida ma enne teie kolleegidele siin kirjeldasin, siis neid on kaks. Üks on kaitstud riik, teine on majanduse kasvule pööramine. Majanduse me oleme, ma arvan, suutnud kenasti kasvule pöörata. Loodetavasti see trend ka nii jääb. Euroopa piirkonna majanduskasv on 0,7% juures ja Eestis 2,4% juures. See on väga pikalt, mitu aastat oodatud sõnum, et me saime majanduse kasvule. Ütleme nii, et väga tihti on just töökoha olemasolu, kvaliteetne töö ja korralik palk see, mis tagab inimeste toimetuleku, ükskõik millises olukorras nad on. Nii et majanduse kasv on see, mis toob Eesti inimestele jõukuse.

Sotsiaal[süsteemis] tõstsime toimetulekutoetust 10%. Ilmselt tõstame seda veel. Ma arvan, et selle järgi on vajadus olemas. Alampalk – seegi on hiljuti kasvanud. Nüüd, selle lisaeelarvega tõstame üksikvanema toetust. Ma ei välista seda ja pigem arvan, et küllap see tulevikus jälle tõuseb, sest selle järgi on vajadus olemas, kui vaadata just neidsamu [probleeme]. Nii et üldiselt astume pidevalt samme. Nagu te vastusest ja numbritest nägite, kümne aasta vältel on see trend oluliselt paremaks läinud, aga see ei tähenda seda, et probleem on lõplikult lahendatud. Ma arvan, et sellega tuleb igal juhul tegeleda, et inimeste jõukus kasvaks ja vaesuses elavate inimeste – muu hulgas laste – arv väheneks.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Ester Karuse. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ise ütlesite, et kohe teil seda tehnilist lahendust võtta ei ole, et lastetoetusi vähendada. Aga ometigi riigi eelarvestrateegias seisab ju, et alates 2028. aastast soovib valitsus vajaduspõhiste toetuste abil kokku hoida 100 miljonit eurot aastas. Praegu kulub laste- ja perehüvitiste maksmiseks ligikaudu 393 miljonit eurot aastas, aga see summa niikuinii igal aastal väheneb, sest meil paraku sünnib lihtsalt üha vähem lapsi. See 100 miljoni eurone kokkuhoid tähendab ju ligi veerandit kogu laste- ja perehüvitiste eelarvest. See on väga ulatuslik kärbe.

Aga OECD on soovitanud hakata toetusi vähendama juba keskmist palka teenivate lastevanemate puhul. Ja rahandusminister Jürgen Ligi ju kiitis seda ettepanekut pressikonverentsil ning nimetas lastetoetusi aegunuks ja ebaefektiivseks. Aga minu arvates on sellel konkreetsel toetusel ka sümboolne väärtus. See ju päriselt ütleb, et iga laps on ühiskonnas oluline. Minu meelest ei ole siin küsimus ainult rahas.

Aga mind hämmastab tegelikult üks teine asjaolu. Reformierakond on ju aastaid võidelnud niinimetatud maksuküüru vastu, väites, et inimesi ei tohi suurema tööpanuse ja kõrgema sissetuleku eest karistada. Aga nüüd räägitakse süsteemist, kus suurema sissetuleku korral hakkaks vähenema lapsele makstav toetus. Minu meelest kõlab see nagu paljudele Eesti peredele maksuküüru tagasitoomine, seekord lihtsalt lastega peredele. Maksuvaba tulu vähenemise asemel väheneks hoopis lapsetoetus.

Seetõttu ma küsingi teilt, kas teile ei tundu see ettepanek sisuliselt maksuküüru tagasitoomist just lastega perede jaoks. Kas te päriselt ka peate õigeks otsida riigieelarve tasakaalu lastega perede toetuse vähendamise kaudu ajal, mil Eestis on sündimus rekordmadalal ja perede kindlustunne tuleviku suhtes on niigi vähenemas?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, kuna te küsisite kas-küsimuse, siis vastus on: loomulikult mitte. Kindlasti me ei otsi riigieelarve tasakaalu lastega perede olukorra halvendamise hinnaga – et oleks öeldud, et te saaksite vastuse, et oleks klaar. Muu hulgas hiljuti ju automaksu ringitegemise käigus astusime just lastega perede olukorda arvestades [neid toetavaid] samme. Nüüd tõstsime üksikvanema toetust. Ja nagu ma ka teie kolleegile ütlesin, kümne aastaga on peaaegu kaks korda vähenenud absoluutses vaesuses elavate laste arv, 22 000-lt 12 000-le. Aga see ei tähenda, et see tee on lõpuni käidud või probleem on lahendatud. Selle probleemiga tuleb tegeleda.

Kõige kindlam viis vaesusest jagu saada on ikkagi luua jõukust, anda võimalusi. Ja üks minu valitsuse prioriteete on majanduse kasvule saamine. Majandus on kasvul ja sellisena tuleb seda hoida, sellele tuleb hoogu anda ja selleks ka muudatusi teha.

Nagu ma ütlesin, jah, RES-i, eelarvet – RES on strateegia, eelarves on konkreetsed otsused – me hakkame tegema augustis-septembris. Siis me kirjeldame selle täpselt ära. Aga vahendeid ega tehnilisi lahendusi selleks, et seda kõike vajaduspõhiseks muuta, praegu ei ole. Nii et selle pinge võime ühiskonnas kohe maha võtta.

Te ütlesite, et Jürgen Ligi kiitis [OECD soovitust]. Mina lugesin seda, mida Jürgen Ligi kirjutas, ja ilmselt tasub teilgi lugeda. Jürgen Ligi kaitses vanemahüvitiste süsteemi ja üritas ajakirjanikule seda selgitada. Ilmselt siis suhtluses läks midagi kaduma – ei tea küll, miks. Selline vanemahüvitiste süsteem on Eestit väga hästi teeninud ja ma arvan, et see on Eesti ajaloo üks parimaid otsuseid ja seda tulebki kaitsta. Ja ma arvan, et ta tegi õigesti, kui ta seda kaitses.

Suur tänu! Lõpetame kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on taristuminister Kuldar Leisile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on Rail Baltic. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hetkel tundub, et ka täna on Rail Baltic ja selle ehitus kuum teema. Kui 2017. aastal siin saalis see ratifitseeriti, siis lepiti kokku, et kõigepealt ehitatakse valmis [raudtee] Pärnu ja Tallinna vahel. Nüüd tundub, et ka tänane Läti peaminister on selgelt öelnud, et 2030 on ebareaalne [tähtaeg], et see raudtee jõuaks ka Riiast Eesti piirini. Ja mul ongi selle tõttu küsimus, kas te olete vahepeal saanud arutada – seda küsimust ma olen ka varem küsinud –, kas ei oleks ikkagi mõistlik Lätiga kokku leppida, et Pärnust edasi hakkab raudtee-ehitus siis, kui Riiast hakkab see Eesti poole tulema? Ei ole vist mõtet Häädemeeste kanti viimast peatust teha. Viimaste andmete järgi ei ole [sellest peatusest] 15 kilomeetri raadiuses ühtegi elumaja. Kes seal rongi peale läheks? See on lihtsalt üks suur kulu. Seda riigipoolset toetust CO₂-kvoodi rahast, millega on RES-is arvestatud, oleks võib-olla mõistlikum kasutada kusagil mujal. Kui Läti on valmis panustama ja on selge, et järgmisest perioodist on ka võimalik raha juurde saada Rail Balticu ehituseks, siis võiks minna selle ehitusega edasi. Aga ma olen kindlasti seda meelt, et Pärnu ja Tallinna vahel tuleks [see raudtee] ära lõpetada, sest sinna on nii palju investeeritud. Ma saan aru, et see on praktiliselt ka ehitushangetega kaetud, seda pooleli jätta ei ole mõistlik. Aga ehitada edasi, tühja kohta, kust rong edasi ei liigu, vist ei ole mõistlik. Või mida teie arvate?

Aitäh! Tõesti, täna on kuum teema Rail Baltic. Enamik sellest jutust oli väga mõistlik, mis just praegu küsimuse pähe esitati. Tegelik seis on see, et me ootame Läti ja ka Euroopa Komisjoni seisukohta, mida Läti tegelikult suudab või ei suuda. Me ei reageeri ühe või teise Läti isiku jutu peale, mis on meedia vahendusel [edastatud], vaid meil on vaja ikkagi ametlikku seisukohta, mis Läti ja ka Euroopa Komisjon ütlevad Rail Balticu võimaliku ajastuse või valmisehituse tähtaegade kohta. 

Aga mis puudutab ehitust Eestis, siis jah, nii ongi, et eelkõige on ehitus Tallinnast Pärnuni ja üle 100 kilomeetri ulatuses see ka füüsiliselt käib. Nii oligi plaanis ja ehitus käib vastavalt graafikule. Mis puudutab [lõiku] Pärnust allapoole, siis seal on ettevalmistavad tööd ehk [käib] projekteerimine ja kõik sinna juurde kuuluv, mis on igal juhul vaja ära teha. See ka praegu samamoodi plaani järgi käib. Aga ma kordan veel, et põhitööd käivad just põhja pool ehk Tallinnast allapoole Pärnuni.

Mis puudutab seda, et näiteks Häädemeeste [peatus] on 15 kilomeetrit esimesest asundusest, siis tegelikkuses näeme seda, et Rail Balticu trassi ääres, ka väikeste peatuste ääres, ollakse väga-väga huvitatud sellest, et trass sinna tuleks. Ja ka nende väiksemate peatuste ümber tekib juba nii elamuarenduse algeid kui ka tööstuste algeid. Alles mõni nädal tagasi käis [meediast] läbi uudis, et just sinna Rail Balticu Häädemeeste peatuse lähedusse kavandatakse metanoolitehast. Kui Rail Balticu kavatsust ei oleks, siis ei oleks metanoolitehast sinna mingil juhul üldse planeeritud. Nii et igal juhul me liigume oma plaanidega edasi. See on kogu majanduse jaoks – ma ei räägi ainult liikuvusest, vaid kogu majanduse arengust – ja ka elamuarenduse mõttes väga-väga vajalik projekt, mida Eesti ja ka teised riigid teevad.

Aitäh! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma loodan, et Pärnust edasi ehitamisel ja projekteerimisel ei teki seda olukorda, nagu ajakirjanduse kaudu küll tundub, et on juba tekkinud, et tehakse projekteerimis-ehitushanked. Kui on puhtalt projekteerimishanked, siis see on mõistlik. Loodan ka, et ühel hetkel see trass valmis saab, kui on sinna nii palju investeeritud. Aga niikaua kui ei ole selge, et see rong kuhugi jõuab, ei ole mõtet Pärnust edasi ehitada selleks, et mõned inimesed äkki sinna rongi peale lähevad või äkki tuleb mõni ettevõte. Neid ettevõtjaid on Eestis aastakümneid olnud, kes on lubanud pudrumägesid, aga vähestest on tulnud väga head asjad. Mul on selle jutu peale lihtne küsimus. Kui suured dotatsioonid on kavandatud Rail Balticu raudteetaristu ülalpidamiseks ja rongiliikluse korraldamiseks pärast projekti valmimist?

Aitäh! Konkreetne vastus on see, et viimane tasuvusanalüüs on tehtud 2024. aastal ja see on saadaval Rail Balticu kodulehel. Seal on võimalik välja võtta igasuguseid erinevaid lõike, mis täpselt huvitab. Ma olen seda eelmistel kordadel ka erinevates vastustes küsimustele öelnud, et kellel on huvi, siis sealt saab võtta viimase analüüsi, ja olen ka saatnud seda huvilistele, kui ei taha ise sealt võtta. Nii et seal on hästi põhjalik analüüs 2024. aastast olemas. 

Toonitan omalt poolt ka seda, et raudtee ja ühistransport üleüldse – mitte ainult raudtee, vaid kogu ühistransport, nii bussiliiklus kui ka kohalik lennuliiklus – on kõik riigi doteerimisel ja me ei saa vastandada ühte teisele. Meil on vaja neid erinevaid [transpordi]vorme. Võib tunduda lennuliikluse puhul, et noh, mis me sinna Kärdlasse või Kuressaarde Tallinnast ikkagi lennukit [käima] paneme, see ju maksab täiendavalt raha. Aga nende inimeste jaoks, kes seal elavad või kellel on sinna liikuda [vaja], on see väga vajalik. Ka bussiliiklusega on samamoodi. Kuhugi Setumaale ei ole mõtet bussi [sõitma] panna, sest see ei tasu ju ära. Bussiliiklus tasuks ära ainult Tallinnast viie kilomeetri raadiuses. Aga me ei saa Eestis [mõelda] niimoodi, et mida tasub ainult pealinnas teha, vaid me peame vaatama kogu Eestit. Selles mõttes on iga uus võimalus, et Eesti areneks ühtlasemalt, väga-väga vajalik, seda enam, et [lisaks] Eesti ühtlasemale arengule on meil ka kiire tee Euroopasse. 

Nii et ma väga keskenduks sellele, et me ei eelistaks ühte liikumisviisi teisele, ega mõtleks kogu aeg sellele, kas ikka tasub raudteeliiklust ülal pidada või mitte. Kahjuks või õnneks, aga kui me võrdleme [ülejäänud] Euroopaga, siis kõik Euroopa riigid maksavad reisiliiklusele raudteel peale. Aga kui raudtee on juba olemas või on mõistlik see rajada, siis see on kindlasti väga vajalik. Seda näitab ka teiste Euroopa [riikide] praktika. 

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Ma olen igati nõus sellega, et kui Rail Balticut edasi ehitada, et siis on mõistlik seda teha esialgu Pärnuni. Ja ilmselgelt ka seda CO₂-raha võiks ju kulutada – või investeerida, mitte kulutada – mõistlikumalt.

Siit ka selline küsimus. Teatavasti siis, kui olid valimised, kõikide erakondade esindajad, vähemalt Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa piirkonnas, lubasid, et nad toetavad Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitust. Väga lihtne küsimus: kas nüüd oleks teil võimalik täita seda lubadust, kui me mõtleme selle peale, et aastaks 2030 Rail Baltic ju kindlasti ei valmi, vähemalt Läti poole pealt? See puuduolev jupp on Turbast kuni Rohukülani ja selle maksumus iseenesest ei ületa 100 miljonit. Ja kui me vaatame seda, kui palju pannakse praegu Rail Balticusse igal aastal seda CO₂-raha lisaks Euroopa Liidu rahale, siis on see [100 miljonit eurot] suhteliselt pisike summa. Kas te olete seda asja arutanud? Seal on ju kõik joonised ka olemas, projektid on olemas, ainult raha on puudu. Äkki oleks mõistlik natukene atra ümber seada ja vahepeal teha valmis just ka regionaalpoliitiliselt väga oluline Turba–Rohuküla liin?

Aitäh! Meil oli kas nädal või natuke rohkem tagasi kohtumine Riigikogu Rail Balticu – mis ta siis on – initsiatiivgrupiga, toetusrühmaga, jah. Mitte Rail Balticu, vabandust, vaid Haapsalu raudtee [toetusrühmaga]. (Saalist öeldakse midagi. Naerab.) Rail Balticul on ikkagi miljoneid toetajaid. Vahemärkus: ükskõik millise saadikuga ma kohtun Euroopa tasemel, kõik räägivad Rail Balticust. Eile oli Prantsuse kohaliku suursaadikuga kohtumine ja ainuke jutt oli Rail Balticust, mida nad väga toetavad.

Aga Haapsalu [raudtee] toetusrühmaga oli kohtumine ja nende sõnul see lõik, mis on puudu, ei maksa mitte kuni 100 miljonit, vaid see maksab 200 miljonit. Ärge seda juttu, et see on kuskil 100 miljonit, ise levitage, see ei ole tõsi. Muidu peab hakkama seda jälle ümber tõukama. Nende enda sõnul on see 200 miljonit.

Me ei saa Rail Balticu rahaga ehitada Haapsalu raudteed. Ja Haapsalu [raudtee] toetusrühmaga jäi jutt, et me saame seda 200 miljonit – tänase teadmise kohaselt – küsida järgmisest Euroopa Liidu rahastusvoorust. Aga me enne seda kindlasti ei tee valitsuses otsust, et me Eesti riigi raha eest Haapsalu raudteed ehitaks. Seda kokkulepet meil ei ole.

Nii et ärme vastanda Rail Balticut Haapsalu raudteele, need on eraldi projektid.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi, aga jääme sama teema juurde, sest ka kaheksas küsimus puudutab Rail Balticut. Küsimusele vastab peaminister Kristen Michal ja selle esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Seega, teema on Rail Baltic. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Tõesti, me oleme Rail Balticu teemal päris mitu korda siin infotunnis mõtteid vahetanud ja ma olen päris pikalt juba rääkinud erinevatest riskidest ja ohtudest. Juba rohkem kui aasta ma olen rääkinud kas või sellest, et Lätis on null kilomeetrit raudteed ehitatud, neil on 4,4 miljardit eurot puudu ja projekti on oluliselt kärbitud. Ka tasuvus pole enam see, mis varasemalt arvutati. Probleem on ka selles, mida juba öeldi, et Lätis on prioriteediks pigem lõuna pool. Me oleme olukorras, kus nüüd on saamas reaalsuseks see risk, millest ma olen rääkinud, et me ehitamegi 3 miljardi eest Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Häädemeeste raudteed.

Seda küsimust on mitu korda käsitletud korruptsioonivastases erikomisjonis. Minu kutsel osales seal ka Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimees härra Kulbergs, kes väljendas neidsamu muresid. Too hetk, kui ma teile nendest probleemidest ja muredest siin infotunnis rääkisin, palusin esitada riskianalüüse ja küsisin, kas üldse on olemas riskianalüüsid selle kohta, [mis juhtub], kui Läti omalt poolt õigeaegselt raudteed valmis ei ehita, siis te naeruvääristasite erikomisjoni tööd, naeruvääristasite külalist, Läti kolleegi, ja ütlesite, et tegemist on Kremlist tuleneva vastutööga Rail Balticule. Täna ka siin infotunnis juba natukene kõlas see argument teie suust.

Aga täna on sellestsamast Läti parlamendi uurimiskomisjoni esimehest saanud Läti peaminister ja te alles paar päeva tagasi kohtusite temaga. Oli arutusel ka Rail Balticu teema ja Läti peaminister [mainis] neidsamu probleeme, kordas neidsamu argumente, mida ta on varasemalt korranud ka siin Riigikogu komisjoniga kohtudes, neidsamu asju, mida ma olen teile öelnud – kõik ohud ja riskid –, eelkõige seda, et Läti ei saa oma osa aastaks 2030 valmis. Kas te kohtumisel Läti peaministriga väitsite sedasama, mida te ka infotunnis ütlesite, et tema sõnumid on Kremlist tulenev vastutöö projektile?

Aitäh! Hea küsija! Jah, ma saan aru, et opositsioonis olles on alati lihtne kõike kritiseerida. Aga küsime siis, kelle jaoks seda ühendust on vaja. Juba Lennart Meri ajast on Eestil olnud suund – Lennart Meri tollase presidendina seda ütles ja mina olen temaga väga nõus –, et Eestil on vaja kiiret ühendust Euroopaga. Meie tulevik ja õnn ei saa olla selles, et ida suunas lähevad meil transiidiühendused. Meie maailmavaated siin ilmselt erinevad. Seetõttu ma arvan tõesti – ma olen seda korduvalt öelnud ja ma ei ole kindlasti Eestis ainukene, kes seda on öelnud, ja ma ütlen seda ka tulevikus –, et kui Rail Baltic ehk põhja-lõunasuunaline ühendus, kiire ühendus, Euroopa jaoks vajalik ühendus, Eesti ja Baltimaade jaoks vajalik ühendus, mingil viisil mingil ajal nässu keeratakse, siis šampanjapudel või mis iganes pudel avatakse Kremlis. Muidugi, see on selge, pole ühtegi kahtlust. Ma arvan, et sellega on nõus kõik minu kolleegidest peaministrid.

Jah, vestlesin ka Läti peaministriga. Nagu ka pressikonverentsil, ta ütles kenasti mitut asja. Nüüd, kui ta on peaminister, võtab ta selle projekti enda vedada ja enda vastutada. See on väga positiivne ja näitab seda, et tema kriitika kõrval on võimalik ka konstruktiivset tegevust saada. See tähendab seda, et ta peaministrina võtab selle enda vedada ja püüab lähiajal pakkuda välja lahendused, kuidas jõuda võimalikult kiires tempos selle valmimiseni. Pange tähele! Mitte ei ole tema ettepanek see, et jätame kõik pooleli ja lööme käega, nagu te ütlete. Ei, tema ettepanek on see võimalikult kiiresti valmis saada, sest huvi ühenduse vastu on Eestil, Lätil ja Leedul, aga on ka Soomel, Poolal ja Euroopa [Liidul] laiemalt. Ja meil on vaja kiiret ühendust. Meil on vaja kiiret ühendust! Kui te vaatate kaarti, siis [näete, et] Eesti ühendused Euroopaga on kindlasti vajalikud – selles pole vähimatki kahtlust – majanduse jaoks ja kõigeks muuks. Kuhu me siis ühenduste mõttes kuuluda tahame? Me ikkagi tahame Euroopasse kuuluda, Euroopaga ühenduses olla.

Mis puudutab komisjoni, siis tõepoolest, kui just ei ole konkreetset korruptsioonijuhtumit, siis minu arvamus on sama, mis on ka ajakirjanduses tihtipeale kõlanud. Ma nõustun nende teiste arvajatega. Ma saan aru, et te kasutate seda komisjoni [juhi] positsiooni eeskätt poliitiliseks tegevuseks, aga Rail Balticu projektil korruptsiooniga ja seega selle uurimise komisjoniga küll pistmist ei ole.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! No te võite kasutada erinevaid loosungeid, naeruvääristada, aga Rail Baltic ja rongid sellest kiiremini sõitma ei hakka. Ja kes siis kokkuvõttes selle projekti eest vastutama pannakse? Pannakse vastutama maksumaksja, nagu seda tehti Nordicaga, nagu seda tehti Estonian Airiga. Seetõttu peaks vähemalt olema mingisugune ettekujutus tähtaegadest, kuludest, riskidest. Seda ettekujutust tänasel valitsusel ei ole, korrutatakse edasi loosungeid. 

Lätist on tulnud juba ka valitsuskabineti ministritelt ametlikud sõnumid, et Rail Baltic aastal 2030 nendel valmis ei saa. Ja veel on tulnud kõrgetelt ametnikelt sõnum, et siiamaani on Rail Balticu osas avalikkust petetud. Läti peaminister ütles veel ühe väga huvitava lause, et siiani on arendatud kahte Rail Balticut: üht, mis peaministri kohtumistel edeneb väga hoogsalt, ja siis on teine, mille kohta ei tea keegi, kus see algab, kus see lõpeb ja kes on rongijuht.

Ja see ongi probleem, et me kuuleme loosungeid, täna siin infotunnis me ka kuuleme loosungeid. Aga mis on siis see maksimumhind, kui palju me maksumaksjaid oleme valmis koormama, kui palju Reformierakond on valmis maksumaksjaid koormama? Millised on riskid, mida me oleme valmis võtma? No seda analüüsi siiamaani ei ole.

Ja vaatamata sellele, et Lätist on tulnud väga konkreetsed sõnumid, et 2030 nemad ei saa oma osa valmis, me ikkagi kuuleme taristuministrilt – ja see oli nii täna infotunnis kui ka meedias –, et Eesti [lähtub] jätkuvalt kavast, et Eestis, Leedus ja Lätis saab Rail Baltic aastaks 2030 valmis. Mis reaalsuses teie elate või teie kolleegid elavad? Miks te eirate fakti, et aasta 2030 ei ole enam võimalik [tähtaeg]? Tuleb läbi analüüsida teised stsenaariumid. Või äkki teil on analüüs ja info, mis kuupäeval, mis aastal saab siis Rail Baltic valmis ja me sõidame sellega Varssavisse?

Aitäh! Ma ikka imestan teie sellise sõjaka vastasseisu üle Rail Balticule. Ma tõtt-öelda tahaks mõista, aga ei saa täpselt aru, miks [see nii on]. Võib-olla ma lihtsalt ei saa aru. Ei saa välistada, et ühel päeval ma mõistan, aga hetkel veel mitte. 

Eestis igal juhul ei ole meie tempo mitte koosolekute jutt, vaid ehitus saab meil valmis 2030. aastaks. Ehitajad ehitavad – minge vaadake objektile, minge käige seal, tutvuge sellega. Eesti ettevõtjad teevad tööd. Me ei ole 2030. aasta tähtaega kuidagi muutnud, ei Eesti, Läti, Leedu ega Euroopa [Liit], aga isegi – rõhutan: isegi! – kui see ei peaks valmis saama, siis see tähendab seda, et meil ikkagi rongid sõidavad ja meie kasutame seda trassi enda jaoks ära. Ja 80% sellest rahast – noh, see on ligikaudne hinnang – tuleb nii või teisiti välisrahastusena, nii et eelarve mõttes on ehitamine igal juhul positiivne, Eesti ettevõtjad saavad tööd. Eriti kui vaadata majandust keerulistel aegadel, siis just vastutsükliline tegevus, muu hulgas näiteks teede, taristu ehitamine, on see, mida on vaja. 

Nii et seetõttu ma olen kaunis üllatunud ja mulle on arusaamatu, miks te selle vastu võitlete. Ma lihtsalt ei mõista seda põhjust. Aga ma ütlen, et Eestile on kindlasti vaja ühendust Euroopaga. Enamus Eesti inimesi seda positsiooni toetab. Olge teiegi sellel poolel, sest seda ühendust on vaja. Ega valitsus ei pea meeldima, aga Eesti inimestele on ju ühendust Euroopaga vaja. Ja seda [raudteed] ei ehita mitte Reformierakond endale, vaid tegelikult Eesti Vabariik ja ettevõtted ehitavad seda ikkagi inimestele. Nii et ärge seda üle politiseerige, ma saan aru, et kange tahtmine on.

Igasugused tegevused veel käivad. Sellel aastal näiteks tulevad suuremahulised hanked Pärnu rahvusvahelise reisiterminali, Ülemiste veeremidepoo, Muuga kaubaterminali ning kogu raudtee liiklusjuhtimissüsteemi jaoks. Kuulutati välja hange viie reisirongi ostmiseks ja nii edasi. Nii et kõik see tegevus käib, Eesti on ajakavas.

Ja positiivne surve – rõhutan: just positiivne surve – peab meilt meie naabritele olema, sest Euroopa [Liiduga] on tähtaeg kokku lepitud. Eesti peab tähtajast kinni ja kui keegi teine ei pea, siis peab Euroopa [Liit] küsima, miks [sellest kinni ei peeta], ja milline nii-öelda sanktsioon sellele järgneb, kui nad ei pea sellest tähtajast kinni. Aga veel kord, kohtusin Läti peaministriga – [Andris Kulbergs] on nüüd peaminister, mitte opositsioonisaadik – ja ta ütles, et ta võtab vastutuse selle projekti eest, ta ajab seda [asja] ja teeb kõik selleks, et see võimalikult kiiresti valmis saaks. Nagu öeldakse, meest sõnast.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Auväärt valitseja! Te võitlete kaheksajalaga ja Kremliga igal sammul ja ütlete, et olete Lennart Meri mees. Aga Lennart Meril oli teatavasti ka üsna tugev Kremli kaart taskus. See selleks. 

Aga minu küsimus on, et kui ta siin käis, siis mis näoga te vaatasite otsa oma praegusele Läti kolleegile, keda te olete Kremli meheks või Kremliga seotud asjaajajaks pidanud. Ja kas te olete valmis hakkama ka Urissaarest Riia poole ehitama Eesti maksumaksja rahaga Rail Balticut?

Aitäh! Ärge omistage mulle midagi, mida olnud ei ole. Ei ole ma Läti peaministrit kuidagi nii nimetanud, nagu teie nimetasite. Seda esiteks. Teiseks, mis näoga teda vaatasin? No rõõmsa näoga. Ikka on tore, kui kolleeg külla tuleb, ikka on tore, kui meil on ühiseid plaane. Ma olen täitsa kindel, et ta teeb selle ka teoks. Peaministri autoriteedi ja mõjuga ta paneb selle projekti kiiremini käima. Uskuge teiegi temasse!

Aitäh! Lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Meil on veel aega avada üheksas küsimus. Ma ei ole kindel, kas me kõiki kolme küsimust jõuame selle raames käsitleda. Aga küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt räägin ka samal teemal edasi. Kristen Michal muidugi eksib, kui ta ütleb, et Eestile on vaja kiiret ühendust ja selleks saab olla ainult raudtee. Meil on mereühendus, me oleme mereriik, me võiksime välja arendada sadamaid. Meil on ehitatud Saaremaal Tagalahes välja sadam, mida praktiliselt ei kasutata. Meil on pooleli Via Baltica, juba mitukümmend aastat on pooleli. Praegu midagi ehitatakse, aga selge see, et mitte täies ulatuses, nii nagu peaks olema, Tallinnast Iklani välja: vähemalt neljarealine, kõikide vahepealsete puhkekohtadega, pesukohtadega ja nii edasi. Teeme selle asja ära! See on meile jõukohane ja see on ainult Eesti territooriumil ega sõltu ei lätlastest, leedulastest, poolakatest ega soomlastest. Nii et võtame [asja] talupojatarkusega! Ja teid kritiseeritakse seetõttu, et see Rail Balticu projekt on mõistusevastaselt kallis ja see on ilmselgelt korruptiivne.

Aga küsimus on mul hoopis teisel teemal. Teema on see, et meil on keegi Kaitseressursside Ameti ametnik teatanud, et naiste ajateenistusse kutsumise puhul ei ole [küsimus] mitte kas, vaid millal. Ma tahaksin teada, kas see on selle ametniku isiklik seisukoht, on see Kaitseressursside Ameti seisukoht või on see ka valitsuse seisukoht? Võib-olla te olete nii hea inimene ja ütlete siis kõikidele Eesti noortele naistele, et vaadake, aastast see ja see, sellest kuupäevast alates tuleb teil hakata minema kaitsejõudude teenistusse pooleks aastaks või aastaks, ning mis tingimused saavad olema – et noored naised teaks planeerida oma karjääri, oma pereasju, oma õpinguid ja kõike-kõike muud sellega seonduvat, et ei tuleks välk selgest taevast ja et see ei oleks mingi ametniku spekulatsioon. Kas see on ametniku spekulatsioon või on see valitsuse poliitika? Palun nendele küsimustele vastust!

Aitäh, hea küsija! Siin oli nüüd jälle mitu küsimust, aga ma püüan neile kolme minuti jooksul kenasti vastata. Kõigepealt see jutt, et Tallinna–Pärnu maanteel ei toimu midagi, (Saalist öeldakse midagi.) on umbes selline jutt nagu Rohke Debelakil. Tal on üks hästi kihvt klipp, kus ta ütleb, et kord on liiga palav ja siis sajab jälle vihma ja siis kõik ostavad sabas kabanossi … (Saalis räägitakse.)

Mart Helme! Vabandust, vabandust, härra peaminister! Mart Helme, teeme nii! Peaminister ei sekkunud. (Mart Helme saalist: "Kutsuge ta korrale, ta moonutab mu küsimust!") Kuulge, Mart Helme, see ei ole korrektne, mis te siin teete. (Mart Helme saalist: "Ta moonutab pidevalt küsimusi!") Ei, te praegu kuulate mind. Te ei esitanud küsimust minut aega, lihtsalt rääkisite sellest, mida te arvate Rail Balticust, (Mart Helme räägib edasi.) ja siis te [esitasite] küsimuse. Tegelikult on peaministril õigus seda kommenteerida, kui te olete selliselt otsustanud oma küsimuse esitada. Palun, härra peaminister, jätkake! Mart Helme, palun ärge segage vahele! (Mart Helme räägib saalist.) Ei ole, ei ole niimoodi! Peaminister kommenteeris seda, mis [te ütlesite]. Mina ütlen praegu seda, et ma ei sekkunud ka teie minutilisse tiraadi Rail Balticu teemal, kuigi teie teema on julgeolek. Palun, härra peaminister, jätkake!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Jah, püüame rahulikuks jääda, väärikus on kindlasti eeskujuks. 

Rail Balticu ja Pärnu maantee kohta on hea uudis see, et peaaegu 50 kilomeetrit neljarajalist teed on juba ehituses. Kuldar Leis sellest ka varem rääkis. Nii et kui te seda küsimust siiralt mõtlesite, siis siiras vastus on see, et teed me ehitame sellesama automaksu eest. Seda ma kirjeldasin ka varem. 

Ja kui te ütlete, et Rail Baltic on korruptiivne – oma küsimuses te seda väitsite –, ja teil on kindlaid [tõendeid], siis palun minge uurimisorganite juurde. Kui ei ole, siis ärge esitage selliseid väiteid.

Mis puudutab küsimust kellegi sõnumi kohta, siis ma kahjuks ei tea, kes selle sõnumi on andnud. Kaitseväes, mälu järgi [ütlen], on täna, ma arvan, umbes 5–6% naisi. Naiste osalemine on vabatahtlik ja väga vajalik. Olen isegi olnud näiteks reservohvitseride kursustel, kus olid ka naised kaasa tegemas. Nii et vabal tahtel saavad inimesed seal alati kaasa lüüa. Valitsusel ei ole täna kokkulepet seda kuidagi kohustuslikuks muuta, kui see oli teie küsimus.

Suur tänu! Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis ruumi ei ole. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid ja kõiki kolleege aktiivse osaluse eest tänases infotunnis! Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.