Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.  

Nüüd on aeg ja võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Head külalised meie rõdudel! Eile oli meil taas hea võimalus kuulata Finantsinspektsiooni juhi ettekannet. Selles ettekandes kordus mõte, mis on ka varem kordunud Finantsinspektsiooni ettekannetes, ja see puudutab finantsombudsmani institutsiooni loomist. 

Me räägime väga tihti sellest, kuidas vähendada meie kohtute koormust. Meil on õiguskomisjonis ja ka siin Riigikogus mitmed eelnõud, mis [kannavad] täpselt sedasama mõtet: vähendada kohtute koormust. Teiselt poolt, kuna me räägime vastutustundlikust laenamisest ja finantsteenustest, ka pettustest, siis on meie hinnangul mõistlik viimaks luua finantsombudsmani institutsioon. Eile kuulasin Reformierakonna esindaja kõnet, ka tema ütles finantsombudsmani koha loomise kohta toetavaid sõnu. 

Nii et ma näen, et olukorras, kus juba mitu aastat, tegelikult juba kolm aastat tagasi on käinud eelnõu mööda majasid ringi, aga jätkuvalt ei ole see Riigikogusse jõudnud. Meil on, ma arvan, päris mitu näidet selle kohta, et valitsuse [töö] on millegipärast jäänud toppama. Aga kui Riigikogu võtab asja käsile, siis saab see ühel hetkel tehtud. Nii et meie palve on, et valitsus looks finantsombudsmani koha ja tooks meile siia Riigikogusse arutamiseks, kuidas ja millisel moel me seda teha saaksime.

Toomas Uibo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda üle eelnõu, mis puudutab liiklusseaduse muutmist. Võib-olla kõik veel ei tea, et Riigikogus on moodustatud selline toetusgrupp nagu mootorratturite toetusgrupp. Teen siinkohal reklaami. Seal on juba kuus liiget kolmest eri fraktsioonist. See seltskond ei istu niisama käed rüpes, vaid proovib maailma natuke paremaks ja turvalisemaks teha.

Ühesõnaga, meie eelnõu näeb ette, et tuleks lubada ühissõidukite rajale sõitma ka mootorrattad. Neid argumente on päris üksjagu, ma ei hakka neid kõiki siin üles lugema, aga eelnõu lähtub kindlasti eesmärgist anda kasutada ühissõidukiradasid ning muuta seeläbi liikluskorraldus sujuvamaks, ohutumaks ja tõhusamaks. Oleme kohtunud ka politseiga, kes igati toetab seda eelnõu, ja loodame, et ka see saal siin teeb sama.

Eelnõule on alla kirjutanud kuus liiget: Varro Vooglaid, Madis Timpson, Rene Kokk, Tanel Tein, Kalle Laanet ja siinkõneleja. Seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril 2027. Aitäh!

Head kolleegid! Ma palun ettekannete ajal natukene vaiksemalt saalis olla. Olgem austavamad ettekandja [suhtes]. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja tervitused ka Kastre valla põhikoolilõpetajatele rõdul! (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) Viimaste aastate madalad sündimusnumbrid on hoogustanud sündimuseteemalist debatti ka siin saalis. Rohkem oleme kuulnud etteheiteid, et miks küll tänased noored naised ei sünnita, ei taha lapsi saada, või siis tullakse välja ettepanekuga kehtestada kas otseselt või kaudselt lastetusmaks. 

Sotsiaaldemokraatidel on siin teine fookus. Ma loodan, et te panite tähele, et eelmisel nädalal me tulime välja enda tervikliku nägemusega, kuidas laste ja perede heaolu suurendada, kuidas võidelda vaesusriskiga, kuidas suurendada ligipääsu võrdsetele võimalustele huvihariduses kõiksugu tegevuste näol, aga aidata kaasa ka sündide [arvu] suurendamisele. 

Selles vaates oleme me ette valmistanud otsuse eelnõu, sest Eestis on väga palju peresid, kes väga-väga tahavad lapsi saada, aga tervislikel põhjustel neid ei saa. Ma räägin täna siin viljatusravi kättesaadavusest. Viljatusravi kättesaadavus Eestis toimib kenasti, siiski on kitsaskohti. Kui võtta arvesse, et ligikaudu 6% Eestis sündivatest lastest sünnib viljatusravi abil, siis ei ole see meie sündimusdebatis sugugi marginaalne teema, vaid väga oluline. (Juhataja helistab kella.)

Oleme teinud ettepaneku esiteks tõsta riiklikult rahastatud viljatusravi vanusepiiri vähemalt 42 eluaastani meditsiiniliste näidustuste olemasolul, suurendada teenuste mahtu ja vähendada ravijärjekorda ning suurendada doonorrakkude soetamise kulude kompenseerimist. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Urmas Kruuse, ma ei näe teie nime siin ekraanil kõnelejate nimekirjas, selles mõttes see jutt ei jõua väga kaugele, küll aga segab teisi. Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised ja kuulajad! Teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamise meetmete väljatöötamiseks. 

Me teame, et sotsiaalkomisjon toob selle teema siia saali, see on väga tänuväärne, minu mäletamist mööda arutatakse seda 4. juunil. Samuti on nii kultuuriminister kui ka Riigikogu liige Lees selle teema päris õigetele punktidele viidanud. Kolmas oluline nüanss on see, et järgmised viis nädalat on Eestis loodetavasti sport läbi positiivsuse prisma väga paljude inimeste kõnedes ja mõtetes. Seega on hetkel väga õige aeg ka siin saalis rääkida eriti laste ja noorte liikumisaktiivsusest ning sellega tegelda.

Me teeme ettepaneku – jällegi, heade kolleegide kirjatükkidest ja ka oma varasemast praktikast välja toodud punktide põhjal –, mis puudutab projekti "Sport koolis", "Liikuma kutsuvat kooli" ja ka seda süsteemi, mismoodi peaks laste ja noorte kehalist aktiivsust ja kehalist võimekust järjepidevalt hindama ning kuidas tuleks seda mõõta. Loodame, et need arutelud ja artiklid annavad sellel teemal hoogu juurde ning ühel hetkel oleme saanud väiksemaks probleemi, mis puudutab üle poole Eesti noortest.

Head kolleegid! Olen võtnud vastu kolm otsuse eelnõu ja ühe seaduseelnõu. 

Üks teade. Nimelt, täna moodustatakse siin istungisaalis Eesti filmikunsti toetusrühm, mille kokkukutsuja on kolleeg Anti Poolamets. Konkreetset aega ei ole määratud, nii et tõenäoliselt saab see, kellel on soovi selle rühmaga liituda, tänase istungipäeva jooksul pöörduda Anti Poolametsa poole.

Aga nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu 784 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Head kolleegid, juhin tähelepanu sellele, et eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et eelnõu 784 vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu 784. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletu oli 1. Eelnõu 784 on seadusena vastu võetud.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! 

Üks hetk, Anastassia! Ootame natuke. (Helistab kella.) Head kolleegid, palun vaikust! Täna on saalis rahutust kuidagi oluliselt rohkem. Loomulikult, põnev päev on meid ees ootamas, ma saan sellest aru, aga olgem austavad ettekandjate suhtes. Palun, Anastassia!

Jaa, aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu ei lahenda (Juhataja helistab veel kord kella.) seda korralagedust, mis meil riigiettevõtetes toimub. Riik kui omanik on olnud halb peremees. Seda on tunnistanud Riigikontroll ja ka prokuratuuri esindajad, kes alles hiljuti käisid erikomisjoni istungil. Tegelikult meil puudub järelevalve riigiettevõtete üle, sest nõukogu seda ei teosta. 

Ja see, et meil nimetamiskomitee mingeid inimesi nõukogusse ei nimeta, vaid nüüd teeb seda ministeerium – mina ei tea, kuidas see peaks aitama. Sest juba praegu oleme olukorras, kus ministeerium nimetab oma inimesi nõukogudesse, aga keegi ei tea, keda need inimesed esindavad, sest riiki kui omanikku ja rahvast need nõukogude liikmed ei esinda. Samuti on minu jaoks arusaamatu, kuidas peaks juhtimiskvaliteeti parandama see, et rahandusminister enam ei nimeta teatud inimesi nõukogusse. Mida see nüüd annab? Just rahandusminister peaks vastutama selle eest, et nõukogus oleksid inimesed, kes [täidaksid] kõige paremini omaniku ootusi. 

Need on kosmeetilised muudatused. Põhiline küsimus on see, milleks meil riigiettevõtted on, ja mis veel tähtsam, kelle huve nad esindavad, kelle huve nad teenivad, sest riigi ja rahva huve nad ei teeni. 

Ma toon nüüd mõned näiteid, mis ma juba eelmisel nädalal tõin, aga käime need uuesti läbi. Alustame sellest, et meil on kümne aasta jooksul läinud kaks riiklikku lennufirmat pankrotti. Inimene, kes oli mõlema lennufirma puhul selle vastutusala minister, on nüüd meie riigi peaminister. Mina ei tea, kas mõni teine riik oskab nii suuri saavutusi ette näidata: kaks riiklikku lennuettevõtet pankrotis, Eesti Energias on käimas kaks kriminaalmenetlust, põlevkivarud müüakse salaja maha ning Omniva, kelle omanike ootustesse on sisse kirjutatud tulu teenimine, nüüd erastatakse. 

Alustame uuesti Nordicast. Viimastel aastatel see ei teinud mitte ühtegi lendu Tallinnast, ajas hoopis rahvusvahelist äri. Kuidas on üldse võimalik, et meil on riiklik lennuettevõte, mis põhimõtteliselt Eestist ei lenda? Ja siis see läheb ikka pankrotti. Mis siis erikontrollist välja tuli? Erikontroll tõi välja selle, et nõukogu üldse ei teadnud, mis toimub Nordicas. Järelevalvet ei olnud, juhatuselt dokumente ei küsitud. Ja mis kõige kurvem: tegelikult keegi ei tundnud ka huvi, mis seal Nordicas toimub.

Täpselt samamoodi on Omnivaga, kordus Nordica kaasus. Nagu ma ütlesin, omaniku ootustesse on minister pannud tulu teenimise. Ja mida siis tehakse? Minnaksegi erinevaid ärivõimalusi otsima. Ainult nagu ikka, nagu ka Nordicaga, riske ei arvestatud, arvutused olid valed, tekitati 3 miljonit eurot kahju. Selle kohta valmis erikontroll aastal 2021, aga Andres Suti juhtimisel peideti see sahtlisse ära ja salastati. Tänase päevani pole isegi korruptsioonivastane erikomisjon näinud tervet raportit. Ja kuhu on lõpuks jõutud Omnivaga? Nüüd see erastatakse. 

Liigume edasi: Eesti Energia. Kaks kriminaalasja on korraga käimas Eesti Energia tütarettevõtete puhul. Muide, mainin ka siinkohal ära, et omaniku ootustes ei ole mitte sõnagi selle kohta, et tuleks pakkuda tarbijatele ja ettevõtjatele adekvaatset ja konkurentsivõimelist elektri hinda, vaid omaniku ootustesse on esimese asjana pandud jälle tulu teenimine. 

Vaatame, mis on toimunud. Enefit Green, tütarettevõte, mis tegeleb taastuvenergiaga. Mis on sellega toimunud? Viis aastat tagasi tegi Reformierakonna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus otsuse erastada see osa, seesama Enefit Green, ja viia see börsile. Siis tuli järgmine rahandusminister Mart Võrklaev, kes ütles, et teate, võiks erastada veel rohkem Eesti Energia tütarettevõtteid, et need börsile viia. Aga siis tuli kolmas rahandusminister, Jürgen Ligi, kes ütles, et teate, me peame nüüd ikkagi selle tagasi ostma. Ja see edasi-tagasi ost läks riigile maksma 68 miljonit eurot. Selline on olnud omaniku käitumine. 

Aga mis kõige hullem selle asja juures: selle tehingu käigus olid konkreetsed isikud, kellel oli olemas siseinfo, et riik plaanib suurema hinnaga Enefit Greeni tagasi osta. Ja mis nad siis tegid? Nad ostsid vahetult enne seda aktsiaid kokku ja selle kaudu teenisid kuritegelikku tulu. Nüüd on selle üle käimas kriminaalmenetlus. 

Üks asi, mille mainin uuesti ära: üks nendest inimestest, kelle suhtes on ka kahtlustus esitatud, on Enefit Greeni endine juht Aavo Kärmas, kes muide oli enne Omniva juht, kelle [juhtimisperioodi kohta] valmis ka erikontroll. Tekitati 3 miljonit eurot kahju. [Need materjalid] on siiamaani salastatud.[Tekib] lihtsalt küsimus, kuidas sellised asjad juhtuvad ja kuidas on võimalik, et nõukogu neid asju läbi laseb ja järelevalvet ei teosta. 

Viimane lugu, mille ma olen juba mitu korda välja toonud, on põlevkivivaru erastamine. Ärme räägime sellest tehingust, kuidas see toimus – kõik toimus, eks ole, salaja, ilma Riigikogu aruteluta ja ilma avaliku aruteluta. Aga palju laiem probleem, mis on välja tulnud, on see: ministeeriumid väidavad, et nad ei tea sellest midagi, ministrid väidavad, et nad ei tea sellest midagi. Mul on küsimus, mida teevad ministeeriumi esindajad Eesti Energia nõukogus, kui väidetavalt kõigist nendest otsustest mitte keegi ei tea midagi. Kliimaministeerium, kes vastutab energeetika eest, maavarade eest, varustuskindluse eest, väidab: "Ei, meie ei tea, mida Eesti Energia teeb." 

Ja nüüd te tulete välja seadusemuudatusega, et kuidagi paremini hakata nimetama inimesi nõukogusse. Ministeerium hakkab nimetama inimesi nõukogudesse. Aga mida need ministeeriumi esindajad [praegu] teevad seal nõukogus? Keda nad esindavad? Riiki nad ei esinda, rahvast nad ei esinda. 

Ma arvan, et laiem küsimus ongi see, et riigil, valitsusel ja ministritel pole arusaama, mille jaoks või miks meil üldse riigiettevõtted on. Miks meil on riigiettevõtted, mis tekitavad kahju riigile, tekitavad kahju maksumaksjale, mitte ei too, vastupidi, lisandväärtust [ega anna] rahvale kindlust?

See on see, mille peale peaksime kõik laiemalt mõtlema. Ja see on see, mille peale peaks mõtlema Jürgen Ligi, kes rahandusministrina vastutab selle eest, mis meil läheb omaniku ootustesse riigiettevõttes ja kuidas teostatakse nende ettevõtete üle järelevalvet. See, mis praegu toimub, on ju puhas korralagedus. 

Nii et nagu ma ütlesin, see eelnõu ei lahenda mitte ühtegi probleemi. On ainult kosmeetilised muudatused, aga kahjuks isegi siis, kui see vastu võetakse, kõik need probleemid jätkuvad. Nagu ma ütlesin, paljud kaasused on erikomisjoni laual ja meie jätkame arutelu nende küsimuste üle ka edaspidi. Aitäh! 

Aitäh teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigivaraseaduse muutmise seadus reguleerib seda, kuidas riik oma osalusi valitseb – kes istub nõukogudes, kes teeb otsuseid maksumaksja vara üle. See on täpselt see koht, kus lisaks elementaarsele heaperemehelikule riigi äriühingute juhtimisele saab riik näidata ja peab näitama väärtuspõhist eeskuju. 

Räägin otsustusorganite soolise tasakaalu tagamisest. Nimetamiskomitee pühendunud töö tulemusena on meil jõutud olukorda, kus ligi 40% riigi äriühingute otsustusorganitest esindavad naised. See number ei tulnud iseenesest, see tuli sihipärase pingutuse tulemusena. Meie muudatusettepanek, mis küll eelmisel nädalal teie toetust siin saalis ei pälvinud, oleks andnud sellele pingutusele ka seaduse selgroo, et edusammud ei sõltuks üksikisikute heast tahtest, vaid oleksid süsteemsed ja püsivad, poliitilisest tahtest sõltumatud.

Head kolleegid! Rääkides soolisest tasakaalust või esindusorganitest, öeldakse mulle tihti, et oluline on kompetents. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga just seetõttu me peame küsima, et kui otsitakse nimelt kompetentsi, siis [miks] leitakse see ikka ja jälle ülekaalukalt ühest soost inimeste hulgast. Statistika ütleb meile, et kõrgharidusega on 52,7% Eesti naistest vanuses 25–64, meestest 33,7%. Seega, naised on haritumad, osalevad tööturul aktiivselt ja juhivad suuri organisatsioone, aga mida kõrgemale organisatsiooni otsustusahelas minna, seda harvemaks naiste osalus jääb.

Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi andmetel oli naiste osakaal meie börsil noteeritud ettevõtete nõukogudes möödunud aastal 14%. Euroopas oleme selle näitaja poolest viimased. Kas see peegeldab Eesti naiste kompetentsi puudust? Loomulikult mitte. See peegeldab süsteemi, kus otsustajad valivad harjumuspärase lihtsama vastupanu tee. Kokku kutsutakse see tavaline kahtlusalune, kellele kõik mõtlevad, kui vaba koht tekib, ja too kahtlusalune on enamasti mees.

Rahvusvaheline teadus räägib selgelt keelt. 2024. aastal avaldatud analüüs, mis hõlmas üle 4000 Euroopa börsiettevõtte, leidis, et sooliselt mitmekesisemad nõukogud on seotud parema finantstulemusega. Sama aasta metaanalüüs näitas, et ilma seadusandliku surveta soolise tasakaalu paranemine lihtsalt ei juhtu. Ja mis eriti oluline, kvoodid ei too kaasa ettevõtete tulemuste halvenemist, vaid vastupidi, nende ettevõtete finantsnäitajad on oluliselt jätkusuutlikumad. 

Meile on heidetud ette, miks peaks üldse riik seda nõuet kehtestama. Aga just riik on see, kellele kuuluvad need äriühingud ja sihtasutused. Just riik vastutab selle eest, kuidas maksumaksja vara juhitakse. Ja just riigi kohustus ja võim on näidata, et sooliselt mitmekesine juhtimine on hea valitsemise standard.

Samasugune argument käib ka siin saalis arutlusel olnud ERR-i seaduse muudatuse kohta seoses ERR-i nõukoguga, mille puhul soolise tasakaalu nõue loodetavasti peagi ikkagi teisele lugemisele siia saali jõuab. Aga ka soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille puhul ei õnnestunud meil saada teie toetust selleks, et võtta ära tingimuslik "võimaluse korral" soolise tasakaalu eesmärgis.

Me oleme loonud selles küsimuses surnud ringi. Kehtiv seadus lubab soolist tasakaalu järgida võimaluse korral, aga endale uusi kohustusi ja ambitsioone kehtestama ei ole me siiski valmis. Selle tõttu olukord ei muutu. Selle ringi katkestamiseks ongi just vaja selliseid muudatusi, nagu me kõnealuse eelnõu kohta ettepanekutena esitasime. 

Eestis on piisavalt kogenud, kõrgharitud ja suuri organisatsioone juhtinud naisi. Nad on olemas, probleem pole puuduses. Probleem on selles, et neid ei otsita. Priit Perens on tabavalt öelnud, et vaidlus kvootide üle kipub Eestis käima ümber selle, kas keegi võiks saada kvoodinaiseks, aga vähem räägitakse sellest, miks meie otsustuskogud üldse nii üheülbaliseks kujunevad. Küsigem täna hoopis seda teist küsimust. 

Juunis jõustub Eestis Euroopa Liidu direktiiv, mille me õnneks siin saalis ratifitseerisime ja mis kohustab börsiettevõtteid tagama vähemalt kolmandiku alaesindatud soo esindatuse juhtorganites. See on hea samm, aga me teame, et kõnealuseid ettevõtteid on Eestis napilt kümme. Riigi enda valduses on äriühinguid ja sihtasutusi oluliselt enam, see annab riigile võimaluse olla eeskujuna ees, mitte taga.

Sellest tulenevalt sotsiaaldemokraadid täna selle eelnõu toetamisel ei osale. Ma loodan, et me jõuame oma väärtusruumis hetkeni, mil sooline tasakaal on sama elementaarne kui heaperemehelik riigi varaga ümberkäimine. 

Ei saa aga korra mainimata jätta – kindlasti panite tähele, et täna rääkisin ma taas väga palju naistest, kuna riigi äriühingute probleem on naiste puudus –, et meil on ka sektoreid, kus meil on meeste puudus. Ehk soolise tasakaalu eesmärk kaitseb nii naisi kui ka mehi. Sotsiaalministeerium teeb praegu ja on tegelikult teinud juba aastaid väga teadlikku tööd selle nimel, et Sotsiaalministeeriumi juhtimises oleksid esindatud mõlema soo esindajad. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 772 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me selle teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 772. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid oli 0. Eelnõu 772 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 796 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 796. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletu oli 1. Eelnõu 796 on seadusena vastu võetud. 

Head kolleegid! Üks väike, pisikene eelteade teile selle kohta, et kell 14.50 – orienteeruvalt – saabub meie külaliste rõdule Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset. Kui teil on soovi teda oma kohalolekuga tervitada, siis on paslik sel ajal saalis olla. See ei ole kellelegi kohustus, aga lihtsalt teile teadmiseks. Orienteeruvalt 14.50.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini. See on riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu 825 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eeldatavalt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella. Saalis on sumin.) See eelnõu väärib toetamist, ja kui lubate, siis ma meenutan mõnda asjaolu, mis põhjusel. Aga kokkuvõttes võib juba praegu öelda, et tegemist ei ole ainult keeleküsimusega ja Kaitseväe küsimusega, tegemist on laiema mõjuga ja see mõju on suurem ka ajalises mõttes. Tegemist on suure sammuga, mis aitab kaasa Kaitseväe väljaõppe tõhustamisele. Kui me meenutame, et praegu me viime Kaitseväe üksustesse sisse ka lahinguvalve, siis kokkuvõttes mõjutab see kindlasti ka lahinguvõime ja -valmiduse taset. 

Ohutus. Sellest on siin saalis korduvalt räägitud. Kaitseväelase teenistus on ilmselgelt seotud – kõigile teadaolevalt – ennekõike relvadega, aga ka lõhkematerjalidega, lõhkekehadega, keeruliste tehniliste süsteemidega, transpordivahenditega. Tegevus ei ole mitte ainult selgel valgel päevasel ajal, vaid ka öösel, väsimuse tingimustes. Nii et ohutus on eriti tähtis. Aga keelenõudeid täitmata, keelt oskamata seab kaitseväelane ohtu mitte ainult enda, vaid ka oma kaaslased. 

Ja kui me räägime väljaõppest, siis me kõik näeme, et Kaitseväe tehniline varustatus, relvastus ja kõik see täieneb, muutub keerulisemaks. See seab eriti kõrged nõuded sellele, et väljaõppeprotsessis osaleja on võimeline ka kogu olulist informatsiooni ja kõiki oskusi omandama. 

Tähelepanuta on jäänud aga see, et see toetab teist meie suurt ettevõtmist, üleminekut eestikeelsele haridusele, need asjad on otseselt ja loogiliselt seotud. Aga võib-olla on vähem räägitud sellest, et peale ajateenistuse lõppu on inimesel palju paremad võimalused tööturul, see tähendab, et tal on paremad võimalused oma isikliku elu ülesehitamisel. Vähetähtis ei ole ka see, et inimene saab palju kvaliteetsemalt ja aktiivsemalt osaleda ühiskonna elus ja ülejäänud ettevõtmistes. Nii et asi, mis tundub esmapilgul olevat kitsas keeleküsimus ühe asutuse piires, on tegelikult palju laiema mõjuga nii valdkonna mõttes kui ka ajaliselt. 

Nii et, head kolleegid, kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama. Ja tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! No eesti keel on meie kõigi ühine mure, selles ei ole absoluutselt mingit kahtlust. Selle eelnõu me põhimõtteliselt kiidamegi heaks, kuna tõepoolest, Eesti Kaitseväes peab asi käima eesti keeles, selles ei ole mingit kahtlust, nii nagu terves Eestis peab asi käima eesti keeles. 

Aga ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal oli siin saalis kaks eelnõu – need kiideti koalitsiooni häältega heaks, ülekaalukalt –, mis sisuliselt avavad Eesti väravad odavtööjõu sisserändele endise Nõukogude Liidu aladelt. Ja see seltskond on loomulikult venekeelne. 

Meil on Ukraina sõja ja möödunud okupatsiooniperioodi tõttu juba niigi tohutu probleem: vene keele koormus meie avalikule ruumile ja kõikidele avalikele teenustele, alates meditsiinist ja lõpetades kooliharidusega. Vene keel on meil nagu sangpomm mõlema jala küljes. Kuigi me kiidame heaks selle, et kaitsejõududes püütakse lahendada probleemi, mis on sinna vältimatult sisse tunginud ja jätkuvalt tungib, on see konteksti arvestades nagu valuvaigisti võtmine, kui me ei muuda üldist suhtumist sisserändesse, oma keelde, oma keele kehtestamise jõulistesse meetmetesse ühiskonnas tervikuna. Ja see ongi minu kõne põhiline tuum. 

Me ei saa ennast lohutada sellega, et kui me võtame nüüd ühe seaduseelnõu vastu, siis see lahendab probleemi. Ei, see ei lahenda probleemi! Ja võtame päevakorda veel muud teemad, mis sellesama asjaga [seonduvad]. Need teemad on seotud sellega, et enam ei lähe kaua aega – vast veel mõni aasta –, kui meil jõuavad sellesse vanusesse, et hakkavad kaitseväkke minema minipõlvkonnad, kes on sündinud alates nullindatest. Aga need minipõlvkonnad ei suuda ju täita seda tohutut tühimikku, mis meil demograafiliselt on ja [mille mõju] jõuab otsapidi ka Kaitseväkke. Ja selles minipõlvkondade rakendamises riigikaitsesse ei saa lahenduseks olla ka teine väljapakutud mõte, mida siin on loksutatud, kuigi selleni veel ei ole eelnõuna jõutud, see on naiste kaitseväekohustuse kehtestamine. 

Kulla inimesed! Me võtame niimoodi ju veelgi enam viljakas eas naisi ära kodudest, tsiviilelust ja lükkame nende lapse saamist veelgi edasi, sellepärast, et me lahendame ühte – tõsi küll, akuutset, aga siiski ainult ühte – probleemi, mis ei ole kumuleeruv selles mõttes, et kumuleeruv protsess on meie demograafiline allakäik. 

Nii et minu tänase sõnavõtu sisu on kokku võttes väga selge: meil on tarvis vaadata riiklikku rahvastiku- ja demograafiapoliitikat tervikuna nii tööjõu seisukohast, riigikaitse seisukohast, sündimuse seisukohast kui ka meditsiinilise teenistuse seisukohast. 

Väikese kõrvalepõikena: käisin eelmisel nädalavahetusel Lõuna-Eestis, sõitsime läbi Vastseliina. Vastseliinas oli [kunagi] sünnitusmaja, kus sündis minu kallis abikaasa Moonika. Seda sünnitusmaja seal enam ei ole. Seal ei ole enam haiglaid, seal ei ole mitte midagi. Mitte midagi ei ole, tühi maa on! See on lihtsalt näide demograafilisest allakäigust ja ka avalike teenuste kokkutõmbumisest. Need asjad on kõik omavahel seotud. 

Nii et veel kord, kokkuvõtteks: me ei lahenda selle eelnõuga probleemi, me kleebime lihtsalt mädaneva haava peale plaastri. Minu üleskutse nii riigikaitsekomisjonile kui ka muudele komisjonidele, aga erakondade fraktsioonidele tervikuna on see: siin võiks olla üleerakondliku kokkuleppe küsimus, missugune on edaspidi meie demograafiapoliitika. See võiks olla konsensuslik, et me ei sõidaks üksteisele kogu aeg tagantpoolt põlvedesse sisse, et lükkame selle pagana Reformierakonna põlvili või lükkame kellegi teise põlvili, peaasi et me selle punkti praegu, enne valimisi ära nopime, hiljem, pärast meid tulgu või veeuputus. 

See on meie kõige kriitilisem küsimus, demograafia küsimus, ja seda me ei lahenda mädanevatele haavadele plaastrite kleepimisega. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mõned sõnad ka minu suust, õigemini kolm asja. Kõigepealt see, et minul ja fraktsioonikaaslastel on ääretult hea meel, et täna oleme jõudnud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise kolmanda lugemise juurde ja võtame loodetavasti selle seaduse vastu ühehäälselt. Mul oleks ääretult hea meel, kui me näitaksime taas ühtsust riigikaitseküsimustes ja võtaksime niivõrd olulise otsuse konsensuslikult vastu. 

Ma olen väga nõus sellega, mida ütles hea kolleeg Alar Laneman mõni minut tagasi: pealtnäha me justkui lisame kaitseväeteenistuse seadusesse ühe nõude, mis seondub ajateenistusega, aga tegelikult on selle mõju, resonants kindlasti palju-palju laiem nii riigis, riigikaitses kui ka ühiskonnas tervikuna. 

Teiseks, mis on selle põhjus, miks me seda seadust nõnda muudame? Sellepärast, et see on Kaitseväe ajateenistusega seotud ammune probleem ja vajadus, millest on räägitud aastaid ja aastaid. Nüüd lõpuks jõudsime sinnamaale, et me teeme selle muudatuse ära. See ei ole äkitselt ega lambist tekkinud asi. Peab mõistma ka, et ajateenistus ei ole linnukese panemine Exceli tabelisse, et käisin ära ajateenistuses, läbisin selle. Küsimus on ka selles, kuidas, kui edukalt ja kui hästi on üks või teine ajateenija saanud sõjalise väljaõppe, ja siis need üksused tervikuna. See on ju ajateenistuse eesmärk, et ajateenijad ja üksused tervikuna saaksid parima võimaliku väljaõppe. Selle nad saavad loomulikult siis, kui nad on algusest peale kõik valmis omandama seda, mida neile õpetatakse, täies mahus. Ja see juhtub siis, kui keeletase on vastav. 

Seda enam, et tuleva aasta 1. jaanuarist toimub üleminek uuele ajateenistuse mudelile, 6 + 6 kuud. Kuuekuuline väljaõppeperiood ajateenistuse alguses selgelt ei võimalda mitte mingil juhul eesti keelt õpetada teatud ajateenijatele, kelle keeleoskus on väga puudulik või null, ja samas omandada täies mahus sõjaväelist väljaõpet.

Minult küsis "Aktuaalne kaamera" enne kella kahte siin koridoris, mida teha siis, kui mõni on tõesti puupea. No ma ei tea, tuleb uurida, kas pea on tõesti puust tehtud või mitte. Siis võib-olla aitab meditsiiniline tõend või inimene tõesti ei ole võimeline keelt õppima. Aga nali naljaks. 

Ütleme, küsimus on ikkagi hoiakus. Ja selle seadusemuudatusega, arvestades, kuidas me rakendame keeleväljaõpet ja nii edasi, näitab Eesti riik head tahet, et need noormehed, kes peavad minema ajateenistusse ja kes eesti keelt ei oska B1-tasemel, omandaksid keele sellisel tasemel. Ja ma eeldan, et ka nendel noormeestel, [kes ei oska piisaval tasemel eesti keelt] ja keda on aasta jooksul suurusjärgus 200, võib-olla 250, on hea tahe olemas ja sellega on korras. See aitab ühtlasi kaasa nende paremale integreerimisele Eesti ühiskonda.

Nii et see on see, mida ma tahtsin täna öelda. Ma kutsun üles kõiki kolleege seda seadusemuudatust toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd, head kolleegid, ongi jõudnud kätte see hetk, kui meie pressirõdule on jõudnud Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset. Bonjour, monsieur Berset! (Aplaus.)

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 825 lõpphääletus. Kaheminutilise saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu 825. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid oli 0. Eelnõu 825 on seadusena vastu võetud. 

Oleme, head kolleegid, jõudnud heas tempos viienda päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 829 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme, hea kolleegi Maido Ruusmanni.

Auväärne istungi juhataja! Head kolleegid! Nr 829, Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. 

Esimese ja teise lugemise vahel fraktsioonid, Riigikogu liikmed ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon arutas 20. aprillil teisele lugemisele saatmist ja komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail. Juhatus tõstis eelnõu teise lugemise Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 13. maiks. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Oluline on siinkohal märkida, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu eespool kenasti öeldud, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 829 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, kordan veel, et eelnõu 829 vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 829. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletu oli 1. Eelnõu 829 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Helir-Valdor Seedri, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Priit Sibula, Urmas Reinsalu, Jaanus Karilaidi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aivar Koka, Ants Froschi, Tõnis Lukase, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Aleksandr Tšaplõgini, Andres Metsoja, Lea Danilson-Järgi, Henn Põlluaasa, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Leo Kunnase ja Jaak Valge esitatud Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest" eelnõu 858 esimene lugemine. Palun ettekandja Riigikogu kõnetooli. Ma usun, et kõik kolleegid on sellega päri, et algatajate nimel teeb ettekande meie hea kolleeg Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees väga olulise Riigikogu avalduse eelnõuga, mis räägib selgelt Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise vajadusest. Käesoleva avalduse on tõesti esitanud 24 Riigikogu liiget. Selle eesmärk on väljendada Eesti Vabariigi Riigikogu seisukohta Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika edasise kujundamise kohta olukorras, kus Euroopa majandus- ja julgeolekukeskkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. 

Energiaturgude ebapiisavus, geopoliitilised pinged ning kasvav rahvusvaheline konkurents on mõjutanud Euroopa ettevõtete tegutsemiskeskkonda ning tõstatanud vajaduse hinnata seniste poliitikameetmete mõju Euroopa Liidu konkurentsivõimele. 

Enne, kui ma selle avalduse täisteksti ette loen, soovin lihtsalt välja tuua mõningad arvud, mis puudutavad Euroopa Liidu majandusolukorda. Aastast 2014 kuni aastani 2024 on nominaalne SKP Euroopas kasvanud ainult 5%. USA nominaalne SKP on samal perioodil tõusnud 65%, Hiina nominaalne SKP on tõusnud 78%. 

Kui me vaatame numbritesse sisse, kui palju see summadena teeb, siis USA [nominaalne] SKP on kasvanud kümne aasta jooksul rohkem kui 10 triljonit dollarit, Hiina kasv oli 8,7 triljonit, aga Euroopa SKP kasv oli selle perioodi jooksul ainult 1 triljon. Üks triljon! 

Tõenäoliselt Riigikogu liikmed, kes ei ole meie avaldusega nõus, toovad välja ka positiivsed meetmed. Kui palju on siis Euroopa Liidu liikmed saanud raha selle süsteemi kaudu? See summa on – ma võin kohe teile välja öelda – 175 miljardit. Aga kui vaadata, kui palju on lisandväärtust tekkinud tänu kogu heitkoguste müügile ja kui palju on see pärssinud Euroopa Liidu liikmesriikide majandust, siis need arvud, mis ma enne ette lugesin ja mis puudutavad nominaalset SKP-d, räägivad enda eest. 

Me oleme kõvasti-kõvasti jäänud alla nii USA-le kui ka Hiinale. Kordan üle: Hiina nominaalse SKP kasv kümne aasta jooksul oli 78%, USA oma 65% ja Euroopa nominaalne SKP on kümne aasta jooksul kasvanud ainult 5%. See on kindlasti üks praeguse CO₂-kvooninduse süsteemi tagajärg. See on otseselt mõjutanud meie inimeste toimetulekut, meie majanduskeskkonda ja lisandväärtuse tekkimist. 

Nüüd avalduse juurde. Eesti Vabariigi Riigikogu, lähtudes Eesti põhiseaduslikust kohustusest tagada riigi julgeolek ja rahva heaolu ning arvestades Euroopa Liidu ees seisvaid majanduslikke ja geopoliitilisi väljakutseid, pöördub Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide parlamentide poole ettepanekuga algatada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform. 

Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõime langus on muutumas struktuurseks probleemiks. Kõrged energiahinnad, mille oluline komponent on CO₂ hinnastamine, mõjutavad negatiivselt Euroopa ettevõtete tootmiskulusid, investeerimisvõimekust ja töökohtade säilimist. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on juba suunanud investeeringuid väljapoole Euroopa Liitu piirkondadesse, kus energia hind on madalam ning regulatiivne keskkond prognoositavam.

Riigikogu leiab, et Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on oma praegusel kujul olulisel määral muutunud finantsturgudel spekulatiivseks kauplemise objektiks. CO₂-kvootide hinna kujundus ei kajasta alati üksnes keskkonnapoliitilisi eesmärke, vaid on allutatud turu turbulentsile ning finantsinstrumentidele omasele volatiilsusele. Selline olukord suurendab ebakindlust ja kahjustab Euroopa ettevõtluskeskkonna stabiilsust. 

Eeltoodust lähtudes teeb Eesti Vabariigi Riigikogu Euroopa Komisjonile ettepaneku esitada seadusandlik algatus järgmisteks muudatusteks. Punkt 1: Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine selliselt, et asendada senine turupõhine hinnakujundus fikseeritud heitmetasusüsteemiga, kus tasu oleks prognoositav ja mõõdukas ning arvestaks Euroopa Liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet. Punkt 2: ETS2‑süsteemi tühistamine, arvestades selle prognoositavat mõju eluaseme- ja transpordikuludele ning sotsiaalsele stabiilsusele liikmesriikides. Punkt 3: kujundada Euroopa Liidu CO₂ hinnastamise raamistik selliselt, et see oleks kooskõlastatav ja läbiräägitav teiste suurte majanduspiirkondadega, vältimaks Euroopa ettevõtete konkurentsikahju ja süsinikuleket.

Riigikogu rõhutab, et Euroopa Liidu tugevus seisneb võimes kohandada oma poliitikat vastavalt muutunud majandus- ja julgeolekukeskkonnale. Konkurentsivõimeline Euroopa on eelduseks inimeste heaolule.
Käesolev avaldus on kantud eesmärgist tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku vastupanuvõimet, tagada tööstuse ja töökohtade säilimine ning hoida energiahinnad Euroopa elanike ja ettevõtete jaoks mõistlikul tasemel. 

Riigikogu kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama laiapõhjalist arutelu Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika tasakaalustamiseks konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse eesmärkidega. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Ja nüüd palun siia kaasettekandja, kes tutvustab arutelu juhtivkomisjonis. Sellekohase ettekande teeb meie hea kolleeg, keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile kõnealuse eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. See toimus 5. mail sel aastal. Kohal olid Jüri Jaanson, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm ja Aleksandr Tšaplõgin, kes oli eelkõneleja asendusliige. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Mait Klaassen. Kutsutud külalised olid Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ja Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik. 

Arutelu iseenesest oli väga huvitav. Paljud asjad käis eelkõneleja juba üle. Ettekandja rõhutas komisjonis seda, et eelnõu eesmärk on ETS-süsteemi reformida ja selle vajadusele tähelepanu juhtida, et teha Euroopa Liidule või komisjonile vastav ettepanek. Sooviti ka tühistada ETS2-süsteemi, väljendati muret konkurentsivõime ja kõrge energiahinna üle ning leiti, et praegune süsteem ei ole mõistlik. 

Komisjoni liikmed küsisid ka palju küsimusi keskkonnamõjude kohta energeetikas ja Euroopa Liidu õigusruumi kohta. Küsiti, kas eelnõu esitajad peavad seda ebaselgeks, nagu seletuskirjast välja tuleb, ja milline võiks olla ETS-süsteemi tulevik. 

Kokkuvõttes jõuti sinna, et kuigi paljude ettepanekutega saab nõustuda, peab Vabariigi Valitsus seda eelnõu liiga deklaratiivseks. Ja tegelikult väga sarnase sisuga ettepanekud, just ETS-i reformimiseks ja selle paindlikumaks muutmiseks on Euroopa Liidu asjade komisjon Euroopa Komisjonile esitanud juba mõnda aega tagasi. Ettepanekuid on siin Riigikogus tehtud kolme aasta jooksul. See on põhjus, miks komisjon leidis, et ei peaks seda eelnõu toetama. Küll aga tehti veel kaks otsust: [esiteks] võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, samal ajal viia läbi ka lõpphääletus, see sai konsensusliku toetuse, ja teiseks võeti vastu otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks Hanah Lahe. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on mõned küsimused. Alustab Urmas Reinsalu. Palun!

Aitäh! Proua Lahe! Tähendab, ma pole kuulnud, ausalt öelda, et Euroopa Liidu asjade komisjon Eestist on teinud Euroopa Komisjonile mingeid ettepanekuid ETS-süsteemi reformimiseks. Äkki te valgustate? Kuna te ütlesite, et sarnased ettepanekud on juba tehtud, siis see muudab, nagu ma aru saan, selle pöördumise mõttetuks. Palun kirjeldage veidi täpsemalt, milline on teie arusaam – kui see tuli komisjonis jutuks – ja mis on Vabariigi Valitsuse visioon ETS-süsteemi kas säilimise või reformimise kohta.

Aitäh teile küsimuse eest! Ma alustan lõpust ehk sellest, mis on Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsuse seisukoht on see, et ETS2-süsteemi kindlasti ei peaks tühistama, ja Euroopa Liidu asjade komisjon on teinud vastavasisulise ettepaneku: see edasi lükata koos 14 teise liikmesriigiga. Nii et me ei ole kuidagi üksi jäänud selle ideega. Aga aruteludel, mis on toimunud kas keskkonnanõukogus – nüüd tuleb see juuni lõpus – või Euroopa Ülemkogul, on olnud keskmes samuti hinna stabiilsus, volatiilsuse vähendamine, ettevõtjate kindlustunne ja konkurentsivõime kasvatamine. 

Vabariigi Valitsus toetab ETS-i reformimist. Me oleme nõus, õigemini – vabandust, ma ei saa valitsuse nimel kõneleda! – Vabariigi Valitsus on nõus, et on teatavaid muresid ja ettemääramatust. Oleme samasisuliste ettepanekute ja mõtetega käinud erinevates foorumites rääkimas.

Küsisite ka Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohti. Te olete minu teada ühte neist meedias kommenteerinud, sest te olete ise esitanud ühe sarnase sisuga ettepaneku, kuid see ei leidnud Euroopa Liidu asjade komisjonis toetust. Neid seisukohti on palju erinevaid. Ma kõike siin ette ei loeks, aga kui teil on huvi, siis ma võin teile selle nimekirja saata.

Kolme aasta jooksul on ettepanekuid, mille kohta on Euroopa Liidu asjade komisjoni arvamust küsitud, tehtud väga palju. Need puudutavad näiteks kliimaeesmärkide paindlikumaks muutmist. Hiljuti oli ka autotööstuse koha pealt teatav leebumine, kui nii võib öelda. Süsiniku piirmeetmete laiendamise, nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi kohta on olnud üks ettepanek, mis on ka seotud sellesama ETS-i ehk HKS-iga. 

Nii et tegelikult see eelnõu ei ole sisuliselt midagi uut, aga me leiame, et see on veidi deklaratiivne ja dubleerib paljusid Vabariigi Valitsuse seisukohti.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Nii nagu te mainisite, valitsuse arvamus – vähemalt see, mida te olete komisjonis arutanud – on selline, et nad soovivad praegu ETS2 edasi lükata, aga mitte tühistada. Ma lihtsalt püüan aru saada ja ka headele kolleegidele natukene selgemaks teha või vähemalt neid valgustada, mis tegelikult on toimunud. Nii nagu ma oma kõnes juba välja tõin, tänu sellele ETS-ile, mis meil praegu kehtib, ei ole Euroopa kuskile arenenud. Me oleme majanduslikult väga palju tagaplaanile jäänud, konkurentsivõimes tugevasti kaotanud ja nii edasi. Mida see inimkeeles tähendab? Seda, et on väiksemad palgad ja vähem töökohti. Ütleme, meie tulevik on küsimärgi all. Aga ma saan aru, et meie valitsus ja komisjon, kus te neid asju arutate, majanduslikku aspekti sisse ei too, sellest te vaatate ikkagi kõrvale. Või mismoodi need arutelud on teil käinud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei oska kommenteerida täpselt, millised arutelud on Vabariigi Valitsuses olnud, sest mina olen Riigikogu liige. Aga nagu ma ka eelküsijale vastates ütlesin, me oleme nõus sellega – kui ma võin koalitsiooni nimel rääkida –, et ETS-is tuleb teha reforme, tuleb seda muuta, aga ei saaks taandada kõiki neid probleeme, mis te oma sõnavõtus praegu välja tõite, ETS-i süüks, olgu see siis ETS või ETS2. Probleem on see, et me sõltume endiselt väga palju vanast fossiilsest tootmisest. Kõigil riikidel, kes soovivad ETS-i reformida, näiteks Poola, Ungari või Slovakkia, kust on ka kostnud soovi ETS täielikult tühistada, on väga väike osakaal taastuvenergiat, see on liiga väike ja seetõttu mõjub hinnale negatiivselt. Kokkuvõttes võiks öelda nii, et fossiilkütustele rajatud energiasüsteem tõestab, et see muutub ajas kallimaks riigile ja seeläbi ka inimestele. 

Me toetame ETS-i reformimist. Me oleme nõus, et majandusküsimusi on siin palju, aga see on palju laiem pilt kui ainult ETS. Tegelikult, kui vaadata maailmas veel natukene ringi – see tuli meil ka komisjonis aruteluks, kahjuks teid seal ei olnud –, siis saame teada, et maailmas on kasutusel kokku 41 heitkogustega kauplemise süsteemi, sealhulgas Hiinas. See tähendab, et paljud riigid, samamoodi Euroopa Liit koos – kõigi 27 liikmesriigiga – näeb, et energiasüsteemi kujundamiseks ja hinnastabiilsuse tagamiseks on mingisugust õigusselgust ja raami vaja. See on põhjus, miks me ei saa toetada ETS-i tühistamist ühelgi kujul. 

Ja loomulikult on sellest süsteemist olnud ka väga palju kasu Eestile. Me oleme netokasusaajad, see tähendab, et me saame süsteemist rohkem raha tagasi, kui ettevõtted sinna maksavad. On tehtud väga palju investeeringuid. Kui lugeda ette mõni, mis eelmisel kümnendil on tehtud, siis peaaegu 120 miljonit eurot on tehtud investeeringuid energiatõhususe ja taastuvenergia edendamiseks avalikes hoonetes, 40 miljonit on läinud kliimaprojektidele ja innovatsioonile, seal hulgas on näiteks Tallinna elektribussid ja laadimistaristu, siis on pea 40 miljonit alternatiivkütuste arendamiseks ning kortermajade energiatõhususeks 23 miljonit eurot. Nii et ei saa öelda, et ETS-süsteem oleks kuidagi tühine või et see on lihtsalt selline kadunud raha, mis on läinud Brüsselisse. See lihtsalt ei vasta tõele.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te siin kinnitasite korduvalt, et sarnaseid ettepanekuid on esitanud nii komisjon kui ka valitsus ning et puudub igasugune vajadus Riigikogul veel seda üle korrata. Aga see on ju täiesti absurdne! Kui valitsusel ja Riigikogul on sarnased seisukohad, siis tulekski seda ju ühiselt deklareerida. Mina näen siin põhjust ainult selles, et koalitsioon soovib ilmselt vastanduda opositsioonile, sest see ettepanek tuli opositsioonilt. Lükake ümber, kui see nii ei ole. Aga no välja paistab see väga ebameeldivalt ja inetult. 

Aitäh! Ma ei saa kuidagi teie seisukohaga nõus olla. Loomulikult on paljudes küsimustes – eriti ma näen seda kliima- ja energeetikaküsimustes – koalitsioonil ja opositsioonil erinev vaade, kui jätta kõrvale üks opositsioonierakond, kes on koalitsiooniga sama meelt. Me näeme, et lahendus ei ole päris see, mis on eelnõus toodud, ETS2‑süsteemi lammutamine või Euroopa ühise süsteemi eiramine ja selle täielik ümberkujundamine. Sellise seisukohaga me jääksime täiesti üksi. Seda on ka ministeeriumi esindajad meile kinnitanud. Nemad on väga hästi kursis sellega, mis on erinevatel keskkonna- ja energeetikaaruteludel Euroopas toimunud. 

Selles osas ma olen teiega nõus, et Riigikogu ja valitsus võiksid selliste suurte riigi seisukohtadega käia sama jalga. Aga nagu ma olen siin mitu korda maininud, need seisukohad on Vabariigi Valitsusele esitanud Euroopa Liidu asjade komisjon ning Euroopa Liidu asjade komisjoni ettepanekutele on saanud anda oma täiendusi ja kommentaare nii keskkonnakomisjon kui ka majanduskomisjon. Nii et kuidagi ei saa väita, et Riigikogu on sellest protsessist kõrvale jäetud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te väitsite oma vastuses, et fossiilkütus pärsib majanduse arengut. No ilmselt ainult Euroopas, sest nii Hiina kui ka Ameerika kasutavad jõuliselt fossiilkütust, korstnad tahmavad, aga majandus kasvab, ja päris jõuliselt kasvab. Kuidas siis Hiina ja Ameerika [majandus] saab kasvada, aga Euroopa oma ei saa kasvada?

Aitäh küsimuse eest! No üks asi on selline poliitiline retoorika, et taastuvenergia on halb ja rohepööre on halb, aga numbrid näitavad seda, et nendes riikides, keda tihti tuuakse justkui eeskujuks, näiteks Ameerika Ühendriigid või Hiina – neid toovad eeskujuks inimesed, kes pigem tahaksid suurendada investeeringuid fossiilkütustesse, on kliimaeesmärkide puhul paigas selge trajektoor, vähemalt Hiinal oli küll selge eesmärk, kuidas saada kliimaneutraalseks ja kuidas iga sektor seda peab tegema. Nagu juba mainitud, neil on oma versioon meie ETS-i süsteemist. Ameerika Ühendriikide puhul on selge, et võidukäik puhta tehnoloogia suunas on ikkagi hoogu kogumas ja kogunud tegelikult juba üle kümnendi. Nii et fossiilkütused lihtsalt ei mahu varsti turule, see ei ole jätkusuutlik lahendus, ja nendesamade riikide puhul tuleb vaadata tervikkonteksti. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Te tõite positiivsed näited. Jah, arusaadav, et ETS-süsteemi kaudu on tulnud lisarahastust, see on 175 miljardit eurot, mis on tulnud Euroopa Liidu eri riikide eelarvesse kokku. Aga tegelikult, kui palju on kaotatud? Me ei räägi miljarditest, me räägime triljonitest, kaasa arvatud Eesti on ju selle tõttu väga palju kaotanud. Kas siis komisjonis ei ole kordagi olnud arutlusel, kui palju on see ikkagi majanduslikult negatiivselt mõjunud? Ma ei küsi valitsuse seisukohtade, vaid just komisjonis toimunud arutelude kohta.

Aitäh! Te küsite keskkonnakomisjoni arutelude kohta, ma saan aru. Eelnimetatud ettepanekud, mis Euroopa Liidu asjade komisjon on saatnud valitsusele ja seeläbi Euroopa Komisjonile – kindlasti nendes kõikides on olnud majandusteemad ja küsimused arutluse all. Aga ma ei oska teile peast tsiteerida konkreetseid küsimusi ega öelda, kes mida täpselt ütles. 

Lõpetuseks tahan veel öelda, et sisuliselt on palju asju, millega me saame nõustuda, aga sellel deklaratsioonil me ei näe mõtet. Järgmisel kuul toimuval keskkonnanõukogul ETS-i reformimist arutatakse ja Euroopa Komisjon peab ka vastavasisulise ettepanekuga välja tulema sel suvel. Me oleme oma meelsust väljendanud ja tegelikult on hea meel tõdeda, et siin on ka koalitsioonil ja opositsioonil mingisugune ühine seisukoht, teatud määral. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tiit Maran, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Auväärt juhataja! Head kolleegid, mu daamid ja härrad! Meil on praegu arutelu all avalduse eelnõu 858, Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamise ja heitkogustega kauplemise süsteemi reformimise vajaduse kohta. Sisuliselt on see eelnõu ääretult sarnane ühe teise ettepanekuga, mida me täna käsitleme ja mis on päevakorras nr 11, see puudutab atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmist. Nende kahe eelnõu erinevus seisneb pigem vormis ja toonis – praegune on diplomaatiline, teine on diplomaatiliselt väljendudes otsekohesem –, aga mõlema puhul on argumendid üsna kattuvad.

Kui me keskkonnakomisjonis neid asju arutasime, siis mõlemat põhjendati kahe väitega. Esimene väide: süsinikukaubandus ehk heitkogustega kauplemise süsteem on bürokraatlik, see koormab majandust ja vähendab konkurentsivõimet ning sisuliselt ei ole seda tarvis. Teine väide: kliimamuutuse ulatus või selle tähendus on liialdatud – kuigi otsesõnu öeldi ka välja, et seda praktiliselt ei eksisteeri –, ja selle tõttu ei ole ka vaja süsinikuga kauplemise süsteemi. Nendest väidetest esimene väärib kindlasti arutelu ja sellele tahaksin siinkohal tähelepanu pöörata. Teine väide puudutab kliimamuutustega seotud müüte ja neid ma tahaksin vaadelda siis, kui meil on käsitlemisel 11. päevakorrapunkt. 

Esiteks, head kolleegid, meie praegune majandusmudel on kujunenud ajal, mil ressursid tundusid olevat piiramatud ning looduse ja planeedi taluvusvõime lõputu. See oli 19. sajandi tööstusrevolutsiooni eufooria aeg – kõike ikka rohkem ja rohkem. Seda ajajärku kuni praeguseni välja on hakatud nimetama suure kiirendamise ajajärguks. The Great Acceleration on aeg, mil kasvaski kõik järjest kiirenevas tempos: tootmine, energiakasutus, loodusvarade kasutus. Seda kõike vaatamata sellele, et teaduse poolelt juhiti järjest rohkem tähelepanu sellele, et meie planeedi kandevõimel on piirid ja ka ressurssidel, mis on meile kättesaadavad, on tegelikult piirid. Paraku pole ei selleaegne ega ka praegune majandusmõte ja -mudel nendega arvestanud. Need taandati tühisteks kõrvalmõjudeks, kui kasutada majandusterminoloogiat, ning sisuliselt tähendas see, et need olid tühised ning neid võis suuresti arvestustest ja kaalutlustest välja jätta. 

Auväärt kolleegid! Tänaseks päevaks on olukord paraku selline, et need asjad, mida kunagi nimetati kõrvalmõjudeks, ei ole enam ammugi kõrvalised ega midagi sellist, millega ei pea arvestama. Need tühised kõrvalmõjud on tänaseks kumuleerunud mitmetasandiliseks keskkonnakriisiks, need mõjutavad majandust, julgeolekut ja inimeste heaolu ning nende mõjudega lihtsalt ei saa arvestamata jätta, neid ei saa ignoreerida. Seetõttu oleme olukorras, kus keskkonnapiiride arvestamine ei ole mitte enam valik, vaid see on muutunud täiesti vältimatuks vajaduseks.

Ja siin tuleb mängu seesama heitkogustega kauplemise süsteem. See on selline konstruktsioon, mis on varasemasse majanduspoliitikasse sisse toodud, natukene kunstlik, kindlasti mitte täiuslik ja kohati keeruline – midagi niisugust, mida me alles leiutame ja paneme paika. Samal ajal on see üks esimesi ulatuslikke mehhanisme, millega proovitakse praegust majandussüsteemi panna arvestama vähemalt ühe üleilmse keskkonnamõjuga. Kindlasti ei jää see viimaseks, kui me tahame edasi eksisteerida. See loob hinnasildi, mis suunab investeeringud puhtamatesse lahendustesse või aitab vähendada heiteid seal, kus see on kõige vajalikum. Seega, tegemist on ühe olulise ja paratamatu sammuga, aga mitte lõpliku lahendusega, ja muutused tulevad nii ehk naa. 

Sageli on väidetud, et see on mingisugune Euroopa Liidu kiiks, kui ta selliseid asju rakendab. Mu daamid ja härrad, see lihtsalt ei ole õige. Vaatasin selle asja sisse ka pärast keskkonnakomisjoni koosolekut. Eelnev kõneleja rääkis siin, et komisjoni koosolekul räägiti vähemalt 41 riigist, kus seda on rakendatud. Tegelikult on neid juriidilisi algatusi rohkemgi – üle 100. Need katavad praegu märkimisväärse osa kogu heitmekaubandusest – umbes veerandi. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, selliste meetmete kasutuselevõtt laieneb jätkuvalt. Nii et tegemist on ühe enam laieneva poliitikainstrumendi ja majandusliku suunanäitajaga, mitte ühe piirkonna eripäraga. Loomulikult on see tee keeruline, sest see teeb märkimisväärse muudatuse praegusesse majandusmõttesse. 

Nüüd, kui me läheme meie praegusesse situatsiooni, siis probleem ei ole mitte niivõrd palju suund, kuhu me liigume, vaid tempo, milles me liigume. Euroopa kontekstis on küsimus pigem selles, kui kiiresti me suudame muutustega kohaneda. Sellest sõltub meie tulevik, mitte vastupidi. Ümberkujundamine tegelikult juba toimub väga paljudes maades. Investeeringud liiguvad uude tehnoloogiasse. Ja tegelikult ka see, mis on rahvusvaheliselt aktsepteeritav, muutub.

Lõppkokkuvõttes sõltub meie heaolu suurel määral eelkõige sellest, kui kiiresti me suudame nende muutustega sammu pidada, mitte vastupidi. On selge risk, et kui me proovime lahendada majandusmudelit varasemast ajast – seda, mis on pärit 19. sajandist – ja toome sellega kaasa muutuste ebapiisava tempo, siis Euroopa riikide majandus lihtsalt jääb kängu.

Head kolleegid! Kõnealune avaldus on oma pealkirja järgi kindlasti mõistlik, aga samal ajal kogu see retoorika, mis esitati selle põhjenduseks, on selline, mida on raske aktsepteerida. Piiridega tuleb arvestada, ka meie majandussüsteemis peab nendega arvestama. Seetõttu on paraku väga raske selle eelnõuga nõustuda. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kõigepealt, siin on [kõlanud] mitmeid eksitavaid väiteid. Esiteks, komisjoni nimel kõneleja viide sellele, Euroopa Liidu asjade komisjon ja valitsus jagab sarnast paatost ETS-süsteemi reformimise suhtes ja seetõttu on parlamendisaadikute esitatud eelnõu tarbetu. See ei vasta tõele. Eesti Vabariigi valitsus ei ole selget positsiooni, mis puudutab ETS-süsteemi reformi, välja kujundanud. On viidatud just nimelt passiivses rollis sellele, et oodatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut. See külgkorvis-käsitlus ei ole minu arvates vastavuses Eesti huvidega ega Eesti kui Euroopa Liidu aktiivse ja söaka liikmesriigi huvidega. 

Toon näite. Öeldi, et Eesti jääks üksi, kui selle otsuse eelnõu ettepanek ETS-süsteemi reformimiseks vastu võetaks. Ka see ei vasta tõele. Kümme Euroopa Liidu riiki esitasid selle aasta alul ettepaneku üsnagi ulatuslikuks ETS-süsteemi reformimiseks. Eesti valitsus mingitel motiividel ei julenud sellega ühineda. 

Nüüd see, mis puudutab ETS2-süsteemi. Ma juhin tähelepanu, et tõepoolest, me arutasime siin parlamendisaalis neli aastat tagasi Riigikogu avaldust, mis puudutas rahvuslikke huvisid "Fit 55" projektis. Ma kandsin seda ette ja seal oli konkreetne ettepanekute pakett kõigi nende probleemide kohta, millest praegu Euroopa Liidu tasemel samm-sammult taganetakse, kuna see viib Euroopa deindustrialiseerumiseni ja majanduse konkurentsivõime täieliku mahajäämiseni. Toonane koalitsioon hääletas selle tuimalt maha. 

Aga kes olid selle avalduse eelnõu selja taga? Selle avalduse eelnõu selja taga olid Eesti ettevõtlusorganisatsioonid, kes murelikult ütlesid seda, et "Fit 55" pakett sellisel kujul – toonasel kujul – ei ole läbi töötatud. Tegelikkuses valitsus, ma juhin tähelepanu, erinevate sektorite puhul hääletas poolt LULUCF-projektile, millega me praegu maadleme. Eesti valitsus ei julge – vastupidi Rootsi ja Soome peaministri pöördumisele – selgelt Euroopa Komisjoni tasemel ka metsamajanduse valdkonnas taotleda selle asja tervemõistuslikkust. 

Eesti seisukoht oli tõepoolest kõhklev – oli Vabariigi Valitsuse ametlikus positsioonis neli aastat tagasi, mis puudutas ETS2-süsteemi. Vaadake, kui julged mehed on! Läksid kõhklema Euroopa Komisjoni, selle asemel et selle asja vastu olla. Ja nüüd, eelmise aasta sügisel hääletas valitsus mille poolt? Selle poolt, et ETS2‑süsteemi [rakendamine] tuleb 12 kuud edasi lükata. Näete, kui julged mehed! Loomulikult oli tegelikkuses põhjus, erikaal see, et Prantsusmaal on järgmisel aastal presidendivalimised. Sooviti lihtsalt seda 12 kuuks edasi lükata, et mitte Prantsusmaa valijaskonda ärritada.

Kuid vaadake, samal ajal, kui Eesti valitsus siin Eesti riigis kõneleb, et ta on kõhklev või skeptiline ETS2‑süsteemi suhtes, on ta täiesti teadlikult planeerinud juba riigi eelarvestrateegiasse 330 miljonit eurot ETS2-süsteemi tulusid. Ja näete, siin tulebki välja silmakirjalikkus. Ühelt poolt kõneldakse, et mis te nalja teete, loomulikult, ETS-süsteemi sellisel kujul jätkamine ei ole kooskõlas ei meie ega laiemalt Euroopa konkurentsivõimega. Aga teiselt poolt: mis te nalja teete, sealt ETS-tuludest laekub ka valitsusele täiendava maksustamise või ka emissioonikaubanduse ühikute ümberjagamise kaudu Euroopa süsteemis täiendavat tulu. Kumb siis on tegelik käsitlus? Mulle näib, et on valitud pealtvaataja hoiak. Aga see on tegelikult kõige ohtlikum.

Esimene konkreetne ettepanek on, et Eesti määratleks selge seisukoha, mis taotleb ETS2-süsteemi tühistamist. Ja me peaksime julgema seda väljendada ka teistele Euroopa Liidu riikide parlamentidele. Ja me ei ole sellega sugugi üksi. Täiesti nõutuks teeb see hirm, kartus, miks me ei peaks seda tegema. 

Teine küsimus puudutab nüüd selle üldise, kehtiva ETS-süsteemi reformimist, mille hinnatase on tõusnud täiesti mitteprognoositud tasemele võrreldes sellega, mida veel "Fit 55" paketi vastuvõtmisel tulevikuperspektiivis ette kujutati. Ettepanek on väga lihtne: kujundada Eesti positsioon. Esiteks tuleb see spekulatiivne emissioonikaubanduse makse asendada selge, madala, prognoositava ja stabiilse tasumääraga, eelistades seda – tõepoolest siin oli viide globaalselt väga erinevatele süsteemidele, milles Euroopa paraku on konkurentsivõimetum, ka suhteliselt võimetu võrreldes maailma emissioonikaubanduse teemadega –, ning teha seda globaalse heitmekaubanduse makse üle läbirääkimiste teel. Väga loogiline! Kui on globaalsed küsimused, siis neid püütaksegi maailma riikide vahelises koostöös arutada. Mis on selles imelikku? 

Erinevates elementides emissioonikaubanduse valdkonnas või selle reeglistiku valdkonnas seda taotletakse ju näiteks Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni vaates laevanduse puhul või õhusõidukite puhul. See madala maksemäära positsioon peaks olema soovitatavalt ülemaailmne, et mitte pidurdada ka suhtelist Euroopa konkurentsivõimet. Kehtiva ETS‑süsteemi puhul me näeme, et Euroopa riigid seisavad [konkurentsivõime pidurdumise probleemiga] silmitsi. Proua Lahe, mul on teile informatsioon: selle poolt on Eesti ettevõtlusorganisatsioonid. Veelgi enam, see oli nende ettepanek, samuti oli see erialaliitude ettepanek 2022. aasta alul, kui kehtivat emissioonikaubanduse süsteemi "Fit 55" paketis täiendavalt reguleeriti. 

Isamaa seisukoht on selge. Esiteks, praegune heitmekaubanduse süsteem halvendab nii Eesti kui ka laiemalt Euroopa konkurentsivõimet ja deindustrialiseerib Euroopat. Seda tuleb muuta. Ja Eesti Vabariigil peab olema arusaadav positsioon, ka suheldes – tõepoolest, vägagi erinevate positsioonidega oma majandusest või ideoloogilisest vaatest lähtuvalt – teiste Euroopa Liidu riikidega. Praegu seda positsiooni selgelt määratletud ei ole. Seetõttu on see samm avaldusena tõepoolest erakorralise iseloomuga. Aga see ongi enesestmõistetavalt ka üleskutse survestada valitsust. Valitsus ärgu jäägu kõrvale, tehku vähemalt viimastel kuudel katse imiteerida valitsemist, sealhulgas Euroopa Liidu tasemel nii olulistes küsimustes. Siin hämada ja rääkida sellest, et valitsusel on sarnased positsioonid – ei vasta tõele. 

Ma tuletan meelde ka küsimust selle kohta, mis puudutab viidet, et Euroopa Liidu asjade komisjon on viimastel aastatel sarnase positsiooni vastu võtnud. Ka see ei vasta tõele! Ma olen korduvalt esitanud positsioone, mis on kantud ka sellest paatosest nagu see avalduse eelnõu, aga [minu ettepanekud] on seal tuimalt maha hääletatud. Mindi rahulikult edasi muud tööd tegema. 

Nii et ettepanek parlamendiliikmetele: laske sekundiks vabaks …

Aitäh!

… valitsuse positsioonist, hääletage selle asja poolt. Ja uskuge mind, mis nad teiega ikka teevad sealt Stenbocki majast, eks ole?

Aitäh, Urmas!

Nad on ise minejad, proua Lahe, te teate ju seda. Aitäh!

EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Martin Helme, kaheksa minutit, palun!

Aitäh! Jaa, EKRE fraktsiooni liikmeid kutsuti liituma selle avaldusega. Täiesti sisuliselt vaatasime, kaalusime ja tegime seal ka oma sisendiga ettepanekuid, aga lõpuks jäime kõrvale. Ja jäime kõrvale sellepärast, et meie jaoks – saate ju isegi aru – oli see liiga lahja. Seda kinnitas meile debati käigus just ka Hanah Lahe, kes ütles, et positsioon on sarnane valitsuse omaga. Ma saan aru, et algatajad lükkavad selle tagasi ja ütlevad, et valitsuse positsioon on veel lahjem, aga ma julgustaks siiski minema edasi jõulisemate sammudega. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Jah. Ma räägin nüüd, Urmas, oma loo ära ja siis pärast võite repliigi saada. 

Ma toon välja, mis oli meie [positsiooni] erinevus. Meil on erinev vaade. Meie oleme toonud siia saali eelnõu. See peaks tulema järgmisel nädalal, kui juhatus ta niimoodi saali saadab. Või, vabandust, ükskõik, millal see saali tuleb, me oleme toonud siia eelnõu, mis läheneb asjale praktiliselt ja võtab Eesti seadustest välja ettevõtete kohustuse ETS-i ehk heitmekaubandussüsteemi kohaselt osta CO₂-kvooti. Ja me ei taha ETS2 mitte edasi lükata – see on nii valitsuse seisukoht kui ka praegu arutatava avalduse seisukoht, et lükkame ta kuhugi edasi –, vaid ETS2 ei tohi kunagi kehtima panna, ETS2 tuleb lihtsalt maha kanda. 

Aga ka ETS1 ehk see, mis meil praegu on, mis teeb elektri hinna pööraselt kalliks, mis keemiatööstuse välja suretab, mis metallitööstuse on Euroopas välja suretanud, tuleb kaotada. See tuleb kaotada! Selles mõttes on põhiprobleem tänase avalduse puhul see, et ta ei tunnista ideoloogiliselt selle nullheitme ehk net zero ideoloogia läbikukkumist. CO₂ ei ole mürk. Ma ei tea, kui palju kordi seda tuleb inimestele rääkida. See ei ole mürk, millega on vaja võidelda. CO₂ on planeedil Maa eluks vajalik atmosfäärikomponent. Ilma selleta rohelust ei ole, me kõik sureme ära. Ja CO₂-ga ei tule võidelda. Mida rohkem CO₂ atmosfääris on, seda rohelisem on planeet ja seda parem on siin elada. Sellega ei tule võidelda, see ei ole mingi mürk. 

Kogu see ideoloogia, mis suretab välja tööstust, suretab välja energeetikat CO₂-ga võitlemise eesmärgil, on väärastunud. See on inimvaenulik ja jõukusevastane ideoloogia. See tähendab seda, et meil ei ole vaja otsida kompromissi. Meil ei ole vaja fikseerida CO₂ hinda, et see muutukski päris kindlaks, alaliseks hinnaosaks meie energeetikas. See tuleb lihtsalt tagasi lükata, sellest tuleb lahti saada. 

See on see, mida meie taotleme. See on põhjus, miks me ei olnud algatajate hulgas, ja see on ka põhjus, miks me selle avalduse eelnõu poolt ei hääleta. Aga tuleb tunnustada seda, et vähemalt on alustatud diskussiooni ja püütakse teha arglikke samme õiges suunas, nii et me siis vastu ka ei hääleta.

Suur tänu teile, hea kolleeg! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Igaks juhuks kolm minutit lisaks, kokku kaheksa. See on juba normiks saanud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teate, selle avalduse juures mulle meeldis hea kolleegi Tiit Marani ütlus või tema nägemus sellest avaldusest ja võrdlus EKRE ettepanekuga, et meie avaldus, kuhu on oma allkirja pannud 24 Riigikogu liiget, on diplomaatilisem. Ja seda ta on. 

Ma arvan, et diplomaatia on hästi oluline poliitikas, eriti oluline on see siis, kui me seisame Euroopas oma õiguste eest. Jah, me võime ju uksi paugutada ja nõuda neid asju, mis tegelikult on raskesti kättesaadavad, [aga sellest pole kasu]. Sellest lähtuvalt meie võtame seda asja diplomaatilisemalt ja esitasimegi sellise ettepaneku: me soovime, et ETS2 kui nähtus kindlasti tühistataks, mitte ei peatuks selle rakendamine ajutiselt üheks aastaks. Sellepärast, et see mõjutab otseselt nii transporti kui ka eluasemeturgu. Meil on niigi praegu raske – ja ma ei räägi ju ainult Eestist.  

Mis puudutab ETS-i, siis loomulikult tuleb ära reguleerida selle tariif, sellepärast et spekulatsioone on sellel turul päris palju. Ma tahan lihtsalt meelde tuletada, et alles 2020. aastal oli CO₂ tonni hind 15 eurot, vahepeal oli see juba 100 eurot, nüüd on 74 eurot. Ja lisaks kõigele sellele toimub ju suur kauplemine. Ehk siis paljud ettevõtted saastavad edasi, ostavad kvoote ja toodavad rahumeeli edasi täpselt nii, nagu nad on ennegi tootnud. See tähendab, et tegelikult ei kogu sellest maksust ka keskkonnale suuremal määral kasu.  

Teine pool puudutab näiteid, mida ka hea kaasettekandja Reformierakonnast tõi. Eesti on saanud ju tasuta kvoote, Eesti on saanud selle kaudu raha oma eelarvesse ja nii edasi. Juba siis, kui ma meie avaldust tutvustasin, ei toonud ma ju näiteid ainult Eesti kohta. Iga liikmesriik on midagi saanud, kokku on saadud 178 miljardit. Ja valdavalt on iga liikmesriik pidanud selle raha ära kulutama just nimelt keskkonna[kahju] vähendamise tegevusteks, nagu majade soojustamine, tööstuse moderniseerimine ja nii edasi. Ehk see on heidete vähendamise meede. 

Miskipärast ei soovita või ei osata rääkida sellest, mis oleks juhtunud siis, kui ei oleks rakendatud ETS‑süsteemi. Mis oleks see majanduslik väljund selle taga? Kas see summa oleks olnud 178 miljardit või tunduvalt suurem? Miskipärast sellekohast analüüsi keegi ei taha teha. 

Aga ma võin teile öelda, et majandus- või energiaminister Sutt vist ütles, et me oleme selle perioodi jooksul saanud kokku üle miljardi, Eesti riik on saanud üle miljardi, vaadake, kui suur raha see on. Aga selle aja jooksul on meie inimene ju selle kõik kinni maksnud, kõrgete energiahindade tõttu. Kui energiahinnad on kõrged, siis on see sisend tootmisse, meie tooted on kallimaks läinud, me oleme kaotanud konkurentsivõimet, me oleme tegelikult oma tööstust kaotanud. Aga sellest ei taheta ka rääkida. Räägitakse, kui tore on meil maju soojustada – vaadake, me saime raha, nüüd me saame maju soojustada. 

Aga missugune oleks see arvutus, et kui meil oleks see odav põlevkivielekter? Ma arvan, et kui me räägime CO₂ tonni tasemest 15–10 eurot, siis selle hind oleks – see on juhitav elekter ja võimsused on meil olemas – umbes 50 eurot megavati eest. See oleks Euroopa kõige odavam elekter. Siis ei oleks vaja lisainvesteeringuid jaotusvõrkudesse ja transiitvõrkudesse, selleks et ära mahutada juhitamatut elektrit. Kui meil oleks odav elekter, oleks meil tugev tööstus. Tugev tööstus tagaks korralikud ja stabiilsed töökohad, see tagaks maksulaekumise, mis omakorda tagaks tulevikus pensioni ja sotsiaalsed tagatised.

Miskipärast mitte keegi koalitsioonist ei taha sellest rääkida. Oi, kui tore, et me vähendame CO₂ ja saame maju soojustada! Vaadake, missugune lisandväärtus majandusse tuleb! Aga seda teist arvutust ei ole. Ja mul on tunne, et ei tule ka, sellepärast et keegi ei oska seda välja arvutada. Aga me võiksime vähemalt natukene mõelda: kui meil oleks teine süsteem, kas siis Eesti oleks sellest rohkem võitnud kui see 1 miljard ja natuke peale, mis Eesti on nende aastate jooksul saanud. Igas debatis tuuakse need numbrid välja ja räägitakse, kui palju on ikkagi Eesti raha saanud. Kordan veel üle: terve Euroopa Liit on saanud 178 miljardit selle süsteemi kaudu, aga kaotanud oleme triljoneid. 

Sellepärast ma toon veel kord välja, kus me oma konkurentsivõime poolest oleme, kui arvestada nominaalset SKP-d. USA nominaalne SKP on kümne aastaga kasvanud 65%. USA-s CO₂ kaubandust sellisel viisil, nagu on meil Euroopa Liidus, ei ole. Hiinas on kasvanud SKP kümne aasta jooksul 78%. Siin hea Reformierakonna esindaja ütles, et vaadake, me oleme suutnud vähendada CO_2. Tegelikult oli väide selline, et fossiilse kütuse kasutamine ei ole tuleviku perspektiivis mõistlik ega otstarbekas, mis me seda ikka kasutame. Nii USA kui ka Hiina on kasutanud, kasutab praegu ja kasutab ka edaspidi fossiilset kütust. Meie oleme siis Euroopas need riigid, kes tahavad maailma päästa, mis siis, et ülejäänud maailm ei päästa.  

Vaat see ongi see probleemne koht. Kui me suudaksime üle maailma kokku leppida ja kui need kokkulepped peaks, siis oleks juba teine küsimus. Aga me ei ole seda suutnud ega suuda ka tulevikus. Meie inimene maksab selle koorma eest, mis me oleme poliitiliste otsustega [enda kanda] võtnud, põhimõtteliselt vabatahtlikult, ja tegelikult nüüd terve Euroopa rahvas kannatab.  

Ma tõin enne näite, et kui me suudaksime kasutada oma põlevkivi, nii et CO₂ oleks maksustatud mõistliku hinnaga, lisaks oleksid sotsiaalsed tagatised ja nii edasi, siis meil ei oleks ka demograafilist kriisi sellisel viisil, sellepärast et toimetulek on võtmesõna kogu selles asjas.  

Ehk kahjuks, kui Reformierakond ja Eesti 200 praegu …

Aitäh!

… koos sotsidega selle avalduse maha hääletavad, siis ei näe need inimesed suuremat pilti, mis siin avalduse taga peitub. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Suur pilt – just nimelt sellest tahan rääkida, miks see ETS-süsteem on meile Euroopas eluliselt vajalik. Euroopa Liit on pea täiel määral sõltuv imporditud kütustest, fossiilkütustest. Peale Venemaa sissetungi Ukrainasse oleme loomulikult proovinud need tarned ümber suunata, et kütus ei tuleks enam ennekõike Venemaalt. Euroopa Liit on otsustanud, et alates 2028. aastast ei tohi enam Venemaalt fossiilset kütust sisse tuua, ent praegu seda siiski ikka veel tehakse.

Millised on siis need riigid, kust me fossiilkütust toome? Kogu selle asja põhiline mõte on selles, et Euroopal endal väga palju fossiilkütust ei ole. Toome Norrast, Ameerikast ja Alžeeriast, jätkuvalt toome suure osa Venemaalt, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, Liibüast, Saudi Araabiast ja Nigeeriast. 

Nüüd suurtest summadest. Üks miljard päevas – miljard eurot päevas! – on see summa, mille Euroopa maksab nendele teistele riikidele, sealhulgas Venemaale. Vaatame natukene sõjalise toetuse numbreid, kui palju me anname Ukrainale abi, et nad võitleksid meie eest ja säilitaksid Euroopas vabaduse. Selle sõja algusest ligi 70 miljardit, sõjalise toetusena 70 päeva. 70 päeva seda fossiilset kütust, millest Euroopa Liit on sõltuv ja maksab päevas miljardi teistele riikidele. 70 päeva selle raha eest oleme me andnud Ukrainale toetust. Lisaks on veel Euroopa rahutagamise rahastu 6 miljardit, kuus päeva. Siis on Euroopa Komisjoni ettepanek 90 miljardi euro eraldamiseks, 90 päeva. Kolm kuud fossiilset kütust, mida me impordime muu hulgas Venemaalt. 

Kui me paneksime igale Euroopa elumajale ühe aku, et salvestada odavat taastuvenergiat, mida mitte keegi ei saa meilt ära võtta, siis inimesed saaksid selle salvestada, kui tarbimine on madal, ja kasutada seda siis, kui on puudujääk. Kui me maksaksime selle Euroopa elanikele kinni – kõigile elumajadele, mis kogu Euroopas üldse on –, siis ühe päevaga sellest fossiilkütuse rahast, mille me praegu anname teistele riikidele, saaksime me selle raha tagasi. 

See, et on olemas energiaiseseisvus, on otsene julgeolekuküsimus. See, et Euroopa läheks üle elektrisüsteemile, mille puhul ta ei ole sõltuv muust maailmast, on ETS-süsteemi mõte. See on selleks, et Euroopa saaks vabaks ja iseseisvaks. Ülioluline! Seetõttu soovitan kõigil nii see kui ka hiljem arutelu alla tulev eelnõu, veel hullem eelnõu, EKRE oma, mis on samal teemal, saata sügavale prügikasti. Aitäh!

Aitäh teile! Hea kolleeg Evelin Poolamets, juhin tähelepanu, et selle eelnõu juures on läbirääkimised avatud fraktsioonidele ja EKRE fraktsiooni nimel on sõnavõtt peetud. Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun! 

Aitäh! No see oli praegu vägagi silmakirjalik, kui valitsuse ja koalitsiooni esindaja Reformierakonna retoorika oli selline, et ühest küljest kõneldi, et on väga tore, kui me seesuguseid ettepanekuid esitame, aga teiselt poolt öeldi, et see on ennekuulmatu, sellepärast et dekarboniseerimisele pole alternatiivi, ja veelgi enam, tuleks kohustada kõiki Euroopa riike panema akusid elumajade külge ja kõik see ka kinni maksta, otsekui oleks see lahendus energiakriisi [probleemile].

Tegelikud andmed, Euroopa tööstusorganisatsioonide andmed, mis on meie käsutuses, räägivad paraku erinevast vaatest. Sellise ideoloogilise plaanimajandusliku rohepöörde käsitluse tõttu Euroopa rahvusvaheline konkurentsivõime, sealhulgas Eesti kui Euroopa liikmesriigi konkurentsivõime, maailma kontekstis langeb. Aga see on äärmiselt tõsine probleem. 

Nii et lihtsalt [praegune olukord], kus meie riigi valitsus ja valitsuse juhtivpartei Reformierakond kasutab kahte vastandlikku retoorikat, aga selle tõttu ei juleta Euroopa tasemel mitte mingisugust positsiooni väljendada, on meile kõige riskantsem. Enesestmõistetavalt tegevusetus, jõuetus ja loidus haavavad ka meie enda energiajulgeoleku huvisid – olemuslikult. 

EKRE eelnõu puhul ma pean tunnistama, et see tegeleb üksnes Eesti-sisese missioonikaubandusega või sellega, et valitsus keelab ettevõtetele müüki, aga sellisel kujul toob see tegelikkuses paraku kaasa korralduslikult sellised probleemid, mida ei ole võimalik lahendada. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Lauri Laats, Keskerakonda ei ole nüüd küll mainitud. (Saalis räägitakse.) Ei, ega see ei anna õigust vastusõnavõtuks. Fraktsiooni nimel on võimalik vastusõnavõttu teha, aga praegusel juhul seda võimalust ei ole. Seega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Ja selgituseks kolleegidele: Martin Helme mainis väga üheselt ja selgelt Isamaa fraktsiooni, nii et Isamaa fraktsiooni vastusõnavõtt oli igati põhjendatud.

Head kolleegid, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 858 lõpphääletus ja saalikutsungi järel me seda teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Helir-Valdor Seedri, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Priit Sibula, Urmas Reinsalu, Jaanus Karilaidi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aivar Koka, Ants Froschi, Tõnis Lukase, Tõnis Möldri, Mart Maastiku, Aleksandr Tšaplõgini, Andres Metsoja, Lea Danilson-Järgi, Henn Põlluaasa, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Leo Kunnase ja Jaak Valge esitatud Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest" eelnõu 858. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletu oli 1. Eelnõu 858 ei saanud avaldusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust. Aitäh teile!

Oleme läbinud kuuenda päevakorrapunkti.

Liigume edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Tõnis Möldri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Olen taas teie ees planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Teadupärast on seda seaduseelnõu siin parlamendis päris pikalt menetletud. Nimelt, Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu 19. juunil 2025. aastal. Teine lugemine parlamendis katkestati, et kõigil huvigruppidel ja asjaosalistel oleks võimalik kas esitada täiendavaid ettepanekuid ...

Üks hetk! Lugupeetud kolleegid! Kuulame ettekandjat. Kui on midagi pikemalt rääkida, siis saame seda teha koridoris. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ja tõesti, [lugemine katkestati,] et saada ka teistelt osapooltelt tagasisidet. Nimelt, eelnõu teine lugemine toimus käesoleva aasta 11. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli käesoleva aasta 25. märts. Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt ega ka teistelt komisjonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.

Küll esitasid oma arvamuse selle eelnõu kohta veel kord täiendavalt Eesti Meediaettevõtete Liit, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Advokaadibüroo Loor OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Eesti Arhitektide Liit, Maa- ja Ruumiamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühise pöördumisena. Eelkõige keskendus enamik tagasisidest sellele, mis puudutab konkreetset eelnõu menetlust ja seda, et me oleme selle eelnõu menetluse faasis liikunud ikkagi enamjaolt nende katusorganisatsioonide vaates positiivses suunas. 

Ühtlasi lisas eelnõu algataja esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel kord täiendavaks ka teise lugemise teistkordsesse faasi neli muudatusettepanekut. Lühidalt tutvustan neid. Esimene muudatusettepanek, mida me arutame, on see, mis puudutab Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha määramise võimalust, siin on määratud piirmäär. Teine muudatusettepanek puudutab seda, mis on rohkem tehnilist laadi. Nimelt, muudatusega tunnistatakse kehtetuks planeerimisseaduse sätted, mille kohaselt anti alates 1. jaanuarist 2026 riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamise rakendusaktid üle Maa- ja Ruumiametile. Muudatuse tulemusel jääb nimetatud planeeringuliikide koostamise korraldamine senisel viisil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse, kuna me selles konkreetses liigis teeme ka sisulisi muudatusi. Kolmas muudatusettepanek on rohkem keeleline, aga samas mingil määral sisuline. See puudutab seda, et Maa- ja Ruumiameti algatusel esitatud ettepanek, mille eesmärk on võimaldada kohalikul omavalitsusel kaalutlusõiguse alusel hinnata ehitise sobivust kavandatud asukohta, sealhulgas juhul, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Neljas muudatusettepanek puudutab konkreetselt eelnõu jõustumissätteid. Kõiki neid muudatusettepanekuid komisjon arutas ja need kiideti ühehäälselt ehk konsensuslikult heaks.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu tänasesse päevakorda ja teine lugemine lõpetada ning kui eelnõu teine lugemine on lõpetatud, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 26. mail. Ka kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõuga antakse Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalveõigus, mis võimaldab kohalikke omavalitsusi karistada sunnirahaga kuni 9600 eurot. Minu küsimus ongi, millisele analüüsile põhinedes kujunes selline summa, 9600 eurot. Kas see oleks võinud olla suurem või väiksem? Mis on selle arvutuse alus?

Aitäh! Selle arvutuse konkreetseks aluseks on vastavasisulised eelnevad Vabariigi Valitsuse kehtestatud sunnirahamäärad. Kui ma ei eksi, siis see ongi kooskõlas just nimelt Vabariigi Valitsuse seaduse §-ga 75¹ lõikes 4 sätestatuga. Nii et selles mõttes see on ikkagi üldise praktika põhjal arvutatud summa.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Tõnis! Äkki sa ikkagi nüüd lühidalt võtad kokku, mis meil elus siis nüüd paremaks muutub? Kas tulevad jälle mõned maksud kellelegi kaela, mingid kohustused, või läheb elu helgemaks ning päike hakkab kõrgemalt ja soojemalt paistma?

Lühidalt vastates, elu läheb niikuinii helgemaks ja päike hakkab kõrgemalt käima, sest suvi on käes. Seetõttu läheb elu nii või teisiti [helgemaks]. 

Aga tulles sisulise vastuse juurde, tegelikult ma arvan, punkt üks, kogu see planeerimismaastik, mis on olnud Eestis väga laiapindne vaidlusobjekt, saab natukene selgemad ja paindlikumad raamid. See annab eelkõige, ma arvan, ettevõtjatele, kes selles sektoris tegutsevad, kindluse tegutseda kiiremini ja hõlpsamini. Lõpuks peaks arendaja vaates olema nii, et mida kiiremini ta menetlusprotsessi teeb, seda odavam on ka lõpphind. Näiteks korteri arendamise puhul, mida kiirem on planeerimise protsess, seda odavam on lõppjärgus korterid.

Teine pool on see, et väga selgelt pannakse paika ajaraamistik, mis alusel keegi midagi tegema peab, ja sellele ajaraamistikule antakse väga selged kontrollimehhanismid. See on minu meelest väga oluline. Ja kolmas pool on see, mille ma tooksin ka siin välja, nimelt, ministeeriumi vaates oli soov kohalike omavalitsuste ja kaasatavate elanike infovõrku vähendada. Meie komisjoni otsusena, vastupidi, jätsime selle infovõrgu samasse järku, et ikkagi kõigile, kes tahaksid, saaksid planeerimise protsessis kaasa rääkida, see võimalus avaneks. 

Ja ühte asja ma rõhutan veel. Meie anname välja raamistiku ja reeglid, aga planeerimisotsuseid teevad kohalikud omavalitsused lõpuks vastavalt oma pädevusele ja oskustele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ka ajaraami. Aga millistele seisukohtadele või jällegi analüüsidele need ajaraamid tuginevad? Sest võtame kas või tuuleparkide arenduse. Ma toon praktilise näite Vinni vallast: kolm arendajat esitavad seitse taotlust ja menetlemiseks on aega 30 päeva. Ja lisaks, kuna tegemist on olulise ruumilise mõjuga, peavad need detailplaneeringu algatused läbi käima ka volikogust. Kui nüüd kõik need numbrid kokku panna, seitse üldplaneeringu algatust, 30 päeva, siis see ei ole ju reaalne ühe väikse valla ametniku jaoks.

Aitäh! Mis puudutab ORME-de teemat, siis see on natukene, kuidas ma ütlen, tavalisest planeerimisprotsessist erinev käsitlus. Põhjus, miks ma selle järgu siia tõin, on ikkagi täna see, et kui arendaja annab sisse taotluse saada kätte planeeringutingimused või projekteerimistingimused sõltuvalt mingisugusest faasist, siis tihtilugu see algne protsess jääb venima, ja ta jääb venima väga erinevatel põhjustel. Seetõttu on väga oluline jälgida seda protsessi, kes mis hetkel teeb mingeid samme ja kas ajagraafikust peetakse kinni. 

Mis puudutab seda, kas väiksemad kohalikud omavalitsused tulevad toime ajagraafikust kinni pidamisega, kas neil on võimekus seda teha, siis siin on kindlasti oluline rõhutada, et juba kehtivas seaduses on väga paljud konkreetsed ajalised tärminid olemas, aga väga tihti ei peeta neist kinni. Mis on probleem? Selle üle järelevalvet ei tehta. Ja Maa- ja Ruumiameti eesmärk ei ole mitte esmajärjekorras kedagi karistada, vaid pigem, vastupidi, aidata kohalikul omavalitsusel planeeringuga edasi liikuda. Aga veel kord rõhutan, kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuses on ikkagi see, kas lubada midagi enda valla territooriumil ehitada ja mis tingimustel. Seda konkreetne eelnõu ei muuda.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalut ma ei näe siin. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Päris koledad lood toimuvad meil siin Riigikogus. Nüüd on tuldud välja eelnõuga, millega muudetakse planeerimisseadust ja selle rakendusseadust, ning sellega liigutakse isikuvabaduse piiramise ja kliimaideoloogia suunas. Eriti muret tekitav on see, et eelnõuga antakse Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalve õigus, mis võimaldab kohalikke omavalitsusi karistada sunnirahaga 9600 euro ulatuses.

Eelnõu § 71 annab õiguse kontrollida Maa- ja Ruumiametil planeerimismenetluse tähtaegadest kinnipidamist. Planeerimisseaduse järgi peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatama või jätma algatamata üldjuhul 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Kui ta seda ei tee, võib rakendada sunniraha, nagu ma ütlesin, 9600 eurot. 

Ma toongi näite oma kogemusest Vinni valla puhul. Kolm arendajat esitasid üheaegselt seitse taotlust, taotlused olid seitsmele tuulepargile, kuhu olid planeeritud 150 tuulikut kõrgusega kuni 300 meetrit. Väike vald, üks ametnik pidi muude tööde kõrval alustama selle menetlust. Praegu veel ei ole seda 9600 suurust sunniraha kehtestatud, aga nähtavasti hakkab see [kogu protsessi palju] mõjutama. Ja vald tegi kiiresti otsuse, lükkas selle detailplaneeringu algatuse tagasi, ütles, et mitte algatada. Arendajad aga pöördusid kohtusse ja kohus leidiski, et menetlemises on tehtud viga, arendajat ei ole piisavalt ära kuulatud, arendaja oleks tahtnud veel selgitada, veel rääkida. Ja sealt tulid ka kohtukulud. Nüüd siis kahelt poolt: seitse arendust, seitse algatust, korrutame 9600 seitsmega, saame ka ligi 70 000 eurot, ja teiselt poolt kohtukulud, mis jäävad nende planeeringute puhul 100 000 euro kanti.

Räägime ka tähtaegadest. Jah, Tõnis Mölder ütles siin, et selle eelnõuga tähtaegu ei muudeta, aga need tähtajad on tuuleparkide korral ju ebamõistlikud. Need tähtajad on mõeldud väiksemates valdades mõne lauda detailplaneeringu algatuseks, mitte planeeringuteks, mis hõlmavad ligi 3% valla üldterritooriumist. Ja mis selle tagajärg siis on? Ega siis ei saa ju enam rahulikult otsustada, ei saa ka enam kogukonda kaasata, aega ei ole, sunniraha tiksub seljas, teiselt poolt tulevad arendajate kohtuähvardused. Ega siin ei jäägi vallal ju muud üle, kui teha need otsused. Samas on risk, et tuleb kanda ka kohtukulud.

Aga mis on selle kõige tagajärg? Ega see raha ju ei tule kuskilt arendajalt, vaid see tuleb meie oma valla eelarvest, siis jäävad katmata kas huvihariduse või teede lahtilükkamise kulud. Põhimõtteliselt liigutakse selle roheideoloogiaga selles suunas, et ajada kohalik omavalitsus pankrotti. Demokraatlikus riigis ei ole õige, et omavalitsustelt võetakse ära otsustusõigus, ja kõik selleks, et kähku teha roheprojekte, suruda peale roheideoloogiat, tuuleparke, mis ei anna kohalikule omavalitsusele mitte midagi tagasi. Inimesed on öelnud, et nad lahkuvad sellest piirkonnast, kui sinna tulevad nii ulatuslikud tuulepargid.

Ja nüüd siis teeb valitsus kõik selleks, et veel rohkem omavalitsusi survestada, veel rohkem tuuleparke peale suruda. Sellega ei ole EKRE nõus. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalut endiselt ei ole kohal, aga võtame järgmise. Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui me täna seda eelnõu vaatame, siis tegelikult räägime ühest väga lihtsast asjast: kui kiiresti ja mõistlikult saavad Eestis asjad tehtud. Aus vastus on see, et ei saa piisavalt hästi. Planeeringud venivad, menetlused on keerulised ja on nõudeid, mille mõte on ajas ära kadunud. Aga lõpuks maksavad selle kinni nii ettevõtjad kui ka inimesed, kas kallimate hindade, venivate projektide või tegemata jäänud arenduste näol. 

See eelnõu püüab seda olukorda muuta ja eesmärk on teha planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Ja see on täpselt see suund, mida Eesti 200 peab õigeks. 

Mis siis päriselt muutub? Esiteks, me võtame maha tarbetu bürokraatia. Näiteks kaob 14-päevase etteteavitamise kohustus. See tuli ajast, kus inimesed käisid pabereid vallamajas vaatamas. Nüüd elame digiriigis ja see lihtsalt ei ole enam mõistlik nõue. Samamoodi vähendatakse kohustust avaldada teateid ajalehtedes. Ka see on ajale jalgu jäänud ja tekitab ainult lisakulu.

Teiseks, me muudame süsteemi loogilisemaks, kaob kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Praktika on näidanud, et see ei tööta nii, nagu loodeti. Pigem on see olnud pikk ja kallis lisamenetlus, millel tihti puudub sisuline väärtus. Selle asemel saab olulisi objekte planeerida detailplaneeringuga. See on lihtsam, kiirem ja arusaadavam nii omavalitsusele kui ka arendajale. 

Kolmandaks, me paneme paika mõistlikud piirid. Eestis on detailplaneeringuid, mis on 20 või 30 aastat vanad ja ikka veel kehtivad. Aga maailm on vahepeal muutunud. Edaspidi on loogika selge: kui kümne aasta jooksul ei ole planeeringut ellu viidud, siis see kaotab kehtivuse. Kui on põhjendatud vajadus, saab seda pikendada ilma uue suure menetluseta. See aitab hoida planeeringud ajakohased ja väldib olukordi, kus areng seisab vanade otsuste taga kinni. 

Oluline on ka see, et menetlusi saab vajaduse korral lõpetada, kui need on sisuliselt seisma jäänud. Näiteks siis, kui arendaja ei tee koostööd või projekt ei liigu edasi. See on elementaarne, me ei saa hoida protsesse lõputult lahti. 

See eelnõu ei räägi ainult kiirusest, vaid ka kvaliteedist. Seadusesse tuuakse selgemalt sisse põhimõte, et planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutuseid ja luua parem elukeskkond. Ehk me ei tee kompromissi kvaliteedis, me teeme süsteemi lihtsalt targemaks. 

Eesti 200 seisab selgelt selle eest, et riik oleks lihtsam, kiirem ja mõistlikum, et ettevõtlusel oleks rohkem vabadust ja vähem tarbetut koormust. See eelnõu liigub täpselt õiges suunas. Kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu on ennast kirja pannud, kutsun juba kolmandat korda teda välja, aga kahjuks ma teda ei näe. On keegi teadlik, kus ta võib liikuda? Ei ole. Aga siis ei olegi midagi teha, ma sulgen läbirääkimised, kuna Urmas ei ole endast märku andnud. Sulgen läbirääkimised ja liigume edasi muudatusettepanekute juurde. Selle eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut. Läheme nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 638 teine lugemine lõpetada. Ja teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 teine lugemine. Ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunust 831 SE esimese ja teise lugemise vahepeal. Natuke võib-olla meeldetuletuseks ka eelnõu sisust. Vabariigi Valitsus algatas selle aasta 23. veebruaril eelnõu, mille eesmärk on rakendada 12. juunil jõustuvat Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse ja rändehalduse õiguslikku reformi. Reformi peamised eesmärgid on kindlamalt kaitstud Euroopa Liidu välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse menetlus ja efektiivsem tagasisaatmise menetlus ning liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Samal ajal muutub Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liidu välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid ning see välistab olukorra, kus inimene, kellele on üks liikmesriik kaitse andmisest keeldunud, saab taotleda uut menetlust Eestis. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 25. märtsil, see lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 9. aprill, mil laekus üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt. Põhiseaduskomisjon kaasas tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest eelnõu menetlusse huvirühmad, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Arvamuse esitasid Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Lisaks esitas ettepanekuid Siseministeerium. 

Teiseks lugemiseks valmistas põhiseaduskomisjon eelnõu ette 21. aprilli ja 5. mai istungil. 21. aprillil kuulas komisjon ära esitatud arvamused ja ettepanekud ning ministeeriumide seisukohad. 5. mai istungil kuulas komisjon Siseministeeriumi selgitusi Eesti Pagulasabi tõstatatud liikumispiirangu kohta, hääletas muudatusettepanekuid ning otsustas esitada 11 muudatusettepanekut. 

Samal istungil tegi juhtivkomisjon järgnevad menetluslikud otsused. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 13. mai istungi päevakorda, teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. mail ning viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, et valitsuse esindajad on deklareerinud, et selle nii-öelda solidaarsusmehhanismi kaudu, mis on Euroopa Liidus vastu võetud, inimesi ei hakata ümber paigutama, pagulasi ei hakata Eestisse ümber paigutama. Aga samas on see mehhanism siin seaduses sätestatud. Miks sellisel juhul on see mehhanism sätestatud ning miks ei toetatud Isamaa vastavat muudatusettepanekut, mis selle probleemi puhul sõnad ja teod oleks vastavusse viinud?

Jaa, tõepoolest, 5. mai istungil kandis Helir-Valdor Seeder ette Isamaa muudatusettepaneku ja selgitas selle sisu. Komisjoni esimees märkis, et talle teadaolevalt on Siseministeerium selles küsimuses konsulteerinud ka Euroopa Komisjoniga. Anneli Viks seletas, et Siseministeerium on ettepanekuga tutvunud ning peab selle sisu arusaadavaks ja mõistetavaks, kuid ei saa seda toetada normitehniliste takistuste tõttu. Ta ütles, et tegemist on otsekohalduva määrusega, mille puhul ei ole lubatud selle sisu Eesti õiguses ei kitsendavalt ega laiendavalt üle võtta. Ehk määrus näebki ette kolm valikut, kuidas riik saab igal aastal panustada, ning riigisiseses õiguses ei tohi neid valikuid kitsendada. Samuti selgitas Viks, et määruses sätestatud solidaarsusmehhanismi protsess algab juba juunis andmete kogumisega ja lõpeb detsembris otsuse tegemisega ning seda protsessi ei ole võimalik riigisisese õigusega muuta. 

Kolleeg Helir-Valdor Seeder tegi seepeale oma tähelepaneku ja pakkus kompromisslahendusena välja, et seaduses ei peaks sätestama konkreetset valikut, vaid peaks määrama otsustuspädevuse Riigikogule. Siis tekkis väikene arutelu. Kuna tegemist oli täiesti uue ettepanekuga, siis Siseministeeriumi esindaja kinnitas, et kui teha sarnane kompromisslahendus, nagu Helir-Valdor Seeder ette pani, siis normitehnilist takistust ei esine. Aga kuna see oli uus ettepanek, otsustas komisjoni esimees jääda siiski esialgse ettepaneku juurde.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti demograafiline olukord on tõsine. Statistikaameti andmetel moodustasid eestlased 2025. aasta alguse seisuga vaid 68,5% elanikkonnast. Selle eelnõuga suurendatakse sisserännet veelgi. Minu küsimus teile: kas see eelnõu ei sea ohtu Eesti rahvusriigi säilimist?

Aitäh küsimuse eest, hea Evelin! Arutleksin võib-olla pikemalt, aga kuna ma olen siin komisjoni ettekandja, siis ütlen, et sellisesisulist arutelu meil komisjonis ei toimunud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te oskate öelda, mitu Euroopa Liidu riiki on selle otsuse oma parlamendis juba vastu võtnud?

Ma arvan, et ma hetkel ei leia seda siit üles, aga … (Lehitseb pabereid.) Ma hetkel ei oska vastata sellele küsimusele.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua ettekandja! Asjalik vastus, aga küsimusi tekkis hoopis juurde. Teinekord juhtub nii, kui on liiga asjalik [jutt]. Mul on küsimus. Te ütlesite, et siseminister konsulteeris Euroopa Komisjoniga [ja sai teada], et Isamaa ettepanekut ei tohi toetada. Kas te oskate öelda, milline see konsulteerimine välja nägi, millise ametiisikuga siseminister Euroopa Komisjoni tasemel ühendust võttis ja mis põhjusel siis Isamaa ettepanekut ei ole võimalik jõustada? Sest kui teoreetiliselt on ju kirjeldatud – vähemalt nii kirjeldas härra Taro ja ma loodan, et härra Taro tahtlikult parlamenti ei eksitanud –, et riik saab valida, kas ta paigutab [inimesi] ümber või rakendab solidaarsusabinõusid, saadab eksperte või toetab muul moel. Ja kui me ütlesime, et eksperte saadab ja toetab muul moel võiks sisse jääda, mitte see skeem, siis kuidas see mõttekäik saab olla vastuolus sellesama määrusega, kui määrus annab riigile valikuvabaduse ja riik oma õiguses määratleb selle mooduse, olgu parlamendi või valitsuse tasemel, konkreetsete meetmete alusel on see delegeeritud isegi siseministrile?

Jaa, sellele küsimusele, kes kellega suhtles, ma ei oska vastata. Seda komisjonis ei täpsustatud. Aga mis puudutab küsimuse teist poolt, siis ma arvan, et sellele komisjon ei olnud vastu. Me ju ei hääletanud seda ettepanekut, sest see oli täiesti uus ettepanek. Me hääletasime seda ettepanekut, mis oli esitatud, kompromissettepanekut me ju ei hääletanud.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! No nüüd läheb asi väga keeruliseks. Me ei tea kõigepealt, kas keegi Euroopa Liidus on üldse seda määrust vastu võtnud, võib-olla oleme meie esimesed. Aga minu arust on teine pool palju ohtlikum. Komisjon usaldab siis ainult seda, kui minister midagi ütleb või kui läbi ametniku suu minister midagi ütleb, siis see on tõde. Tegelikult peaksid komisjoni maha jääma kirjalikud materjalid, kust oleks võimalik kõike kontrollida. 

Meil oli selle sajandi alguses siin saalis teise pensionisamba arutelu, kogu vaidlus oligi selle üle, kuidas ettekandja vastas. Ja kuna siis Siim Kallas vastas, et raha on vaba, siis ongi juba mitu aastat raha vaba. Kui ta poleks niimoodi öelnud, siis me ei tea, kuidas oleks Riigikohus oma otsuse teinud. Aga praegu me peame tegema otsuse, kuigi me ei ole kindlad, kas tegelikkuses on Euroopa Liidu komisjoniga keegi arutanud või ei ole arutanud, kooskõlastanud või mitte. Võib-olla on väga hea mõte see, mille Isamaa on sinna esitanud.

Teie aeg!

Kompromissina oleks see ju väga hea.

Jaa, see, kas keegi arutas või mitte – komisjon kuulis seda infot ju ministrilt ja komisjonil ei ole ilmselt põhjust ministri sõnades kahelda. Ja veel, rääkides ettepanekust, ei arvatud, et see ettepanek oleks kuidagi väga halb, vaid komisjoni esimees soovis keskenduda just eelnevalt esitatud muudatusettepanekule.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Auväärt ettekandja! Mul on nüüd täpsustav küsimus, mis puudutab meie arutelu komisjonis. Mina sõnastasin tõepoolest selle arutelu käigus uue ettepaneku ja tegin ettepaneku see komisjoni ettepanekuna sõnastada. Te kandsite selle sisu väga õigesti ette, aga mina mäletan, et me ikkagi hääletasime seda, aga see ei leidnud toetust, et komisjon sellise ettepaneku teeks. Me peaksime selle nüüd selgeks tegema, kas mina mäletan valesti või teie mäletate valesti, enne kui me saame edasi minna. Teil on ilmselt protokoll seal ees, minul ei ole. Kas te nüüd vaataksite üle ja kinnitaksite, kuidas protokollis tõepoolest on? Kas on nii, et seda ikkagi hääletati ja seda ei toetatud?

Nii, me räägime 5. mai [istungi protokollist]. Vabandust! Ma vaatasin menetluslikke otsuseid. Aga protokollis on tõepoolest kirjas, et Ando Kiviberg sõnastas teie ettepaneku ja pani hääletusele sõnastada komisjoni muudatusettepanek, mille kohaselt sätestatakse seaduses, et solidaarsusmehhanismis osalemise viisi otsustab Riigikogu. Toimus tõepoolest hääletus, aga ettepanek ei leidnud toetust.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Oleme järjekordselt sellise eelnõu juures, mis on puhtföderaalne seadusandlus. Ehe näide föderalismist. Nagu eelkõneleja ütles, teil ei olegi mingeid valikuid. See, mis on teile antud, tuleb täita.  

Aga mida see tähendab? See tähendab, et meil ei ole suveräänsust. Me peame täitma, mida suurriigid on üle meie pea otsustanud. Meie oleme alluvad. Nii käibki suveräänsuse järkjärguline äraandmine. Ja ülimalt kriitilistes valdkondades. 

Sisseränne! Me oleme niigi massisisserände sihtkoht. Euroopa riigid ägavad massisisserände all. Aeg-ajalt näevad mõne Euroopa riigi tänavad välja nagu sõjatsoon. Prantsusmaal märatses ühe viimatise mässu ajal paarsada tuhat sisserändajat, põletati raekodasid, põletati autosid tuhandete kaupa ja mõned piirkonnad nägid välja nagu mõni Ukraina linn pärast raketirünnakut: põlenud autod, laialiloobitud kivid.  

Tegu ongi rahvusriikide jaoks ülimalt kriitilise valdkonna tsentraliseerimisega. See on kahetsusväärne ja väga ohtlik pretsedent. Ja loomulikult hakkab see lõhkuma meie niigi surve all olevat rahvusriiki või õigupoolest seda, mis rahvusriigist järele on jäänud pärast karmi käega sisserände soodustamist.  

Ümberjagamismehhanismid solidaarsuse sildi all! Tõepoolest, paljud liikmesriigid on olnud rändesurve all. Aga proua Merkel ütleb: "Laske kõik minu juurde tulla." Miljonilised massid liiguvad läbi Euroopa, midagi nii hullu on raske meelde tuletada. Viimati jõuga ümberasustamine, kui Preisimaalt põgenesid Punaarmee eest ära liikuvad sakslased, keda oli miljoneid ja keda lasti põhja laevade kaupa, suurim hukkunute arv oli 10 000. Ja nüüd me oleme siis olnud tunnistajad 2015–2016 pagulaskriisiaegsele Euroopast läbi marsile. 

Kas meie peame vastutama nende riikide eest, kes pahausklikult, pahatahtlikult on teistele õnnetuse kaela tõmmanud? Ungari, keda teile nii väga materdada meeldib, oli ainukene riik, kes hakkas vastu pagulaskriisi ajal ja ehitas kiiresti oma piirile korraliku tõkkeaia. Aga teate, nad said halastamatult sõimata, et nad ei lubanud sadadel tuhandetel kott seljas läbi oma maa marssida – ei tea kuhu, ei tea kes, ei tea mida tegema.  

Vaat see ongi see solidaarsus. See on pettus, millele tuleb vastu hakata. See ei ole solidaarsus. Autute, ebaväärikate valitsuste sigatsemine ja oma rahva reetmine, piiride mahalõhkumine, migrandimasside kontrollimatu sissetung, selle võimaldamine. Meie ei pea vastutama proua Merkeli, võiks öelda, oma rahva vastaste tegude eest.  

Mis on tagajärg? Iga natukese aja tagant loeme peale migrandimässude sellest, kuidas mõnes Saksa raudteejaamas kedagi pussitati. Kas see ongi siis see rahusadam, kuhu meid solidaarsuse teel viiakse? Või siis hakkame kinni maksma? Meie näitel, me maksame selle eest, et me ei võta migrante vastu. Kellele maksame? Mille eest? Kas selle eest, et vastutustundetu tegevus on migrantide vastuvõtmisel muutunud normiks? 

Võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

Me peame kogu Euroopa migratsioonipoliitika, asüülipoliitika ümber keerama, enne kui kõik põlema läheb. Praegu on ainukesed riigid Ida-Euroopa riigid, kes on vastu hakanud ja kellel selle tagajärjel me ei näe, et raudteejaamas pussitatakse, et linnad põlevad, autod põlevad, mošeed kerkivad. Me ei näe seda Poolas, me ei näe seda Ungaris, me ei näe seda Tšehhis. Aga varsti näeme me seda Eestis, sest juba plaanitakse heast peast mingit Türgi tehast Kiviõlli, meiega konsulteerimata, öeldakse, et siia tehakse 1000 töökohta. Ma ei tea, kust need töökohad tulevad, võib-olla tuleb 500 türklast siia, võib-olla 1000. Ma ei ütle, et see tehas peaks olema välistatud. Aga me tahame teada, me tahame teada, keda meile siia tuuakse ja mis alustel ning millal te siia mošeesid ehitama hakkate. 

Eestis on kümne aastaga islamitaustaga, islamiusuliste kogukond viiekordselt kasvanud. Kaitsepolitsei on hoiatanud, et radikalism tungib ka Eestisse. Kas meil on tõesti nii lühike mälu, et me ei mäleta, kuidas üks usbekk, kes oli pettunud selles, et ta ei saanud asüüli, ajas alla Rootsis, meie naaberriigis, veoautoga hulga inimesi? Kas me ei mäleta, et Turu linnas lõigati kõri läbi naisterahval, kes kõndis pahaaimamatult tänaval, sest üks migrant, kes oli jällegi pettunud, pidas olukorda selliseks? 

Läheme edasi. Kaks Eesti kodanikku on surma saanud autorünnakus Prantsusmaal. Kas me ikka peame neid meeles? Kas me oleme neile lilli viinud? Kas me oleme neid mälestanud? Olukord läheb aina hullemaks, ja mis veelgi hullem, meie enda valitsuse kaasabil. Kas me olemegi nii kaugele jõudnud, et meid õõnestatakse omaenda rahva esindajate abiga? Mina ei ole sellega nõus ja EKRE fraktsioon ei ole sellise abituse, kaitsetuse, võltssolidaarsusega nõus. Teeme ka ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada.

Helir-Valdor Seeder, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Head kolleegid! Seda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust tuleb tegelikult vaadata koosmõjus hiljuti – eelmisel esmaspäeval – Riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse erinevate muudatustega, mille eesmärk oli üks: liberaliseerida Eestisse sisserände poliitika. 

Nagu te mäletate, nende muudatustega lihtsustati odava tööjõu sissetoomist ehk massilist immigratsiooni nii, et olemasolev sisserändekvoot kolmekordistatakse ilma sisulise vajaduseta, keskmine töötasu viiakse 0,8-le Eesti keskmisest töötasust ja tegevusvaldkondade loetelu laiendati selliselt, et sinna sisse mahub kogu maailm – nii erinevate tegevusvaldkondadega kui ka geograafiliselt. See oli ühe välismaalaste seaduse muudatuse sisu. 

Teise sisu oli see, et võimaldada siia tööle asunud välismaalastel, kes on saanud tööloa, viibida siin üheksa kuud töötuna, siis laienevad neile kõik sotsiaaltoetused ja muud hüved, mis on Eesti Vabariigi kodanikel, alalistel elanikel.

Ja nüüd see eelnõu on tegelikult kolmas selles ahelas, mis peaks reguleerima rahvusvahelise kaitse andmist. Tegemist on direktiiviga. Mul on ääretult kahju, et põhiseaduskomisjonis koalitsioonisaadikud Isamaa muudatusettepanekut ei toetanud, pugedes nii-öelda pastakast välja imetud põhjenduste taha. Meie ettepanek oli see valik, mille direktiiv annab. Liikmesriik võib vastu võtta põgenikke ümberpaigutuse korras solidaarsusmehhanismi raames – vastavad kvoodid on Euroopa Liidus liikmesriikidele ette nähtud, seal on oma keeruline metoodika arvestuse aluseks, selle üle võib vaielda. Väidetavalt on arvestatud Eesti teatud eriseisundit, kus meil on Ukraina sõja laienemise tagajärjel 2022. aastast väga palju ukrainlasi siia juba saabunud. Meie erisust võrreldes mitmete teiste liikmesriikidega on arvestatud, aga see on omaette teema, see metoodika alus. Aga see peaks olema liikmesriigi enda otsus, kas ta võtab põgenikke vastu, või kui see võimalus või poliitiline tahe puudub, siis võib osaleda kas rahalise panusega sellesse solidaarsusmehhanismi või oma ekspertide, inimestega.

Isamaa ettepanek oli, et me seaduse tasemel sätestaksime ära, et me ei võta vastu põgenikke, vaid me osaleme kas raha või ekspertidega. Ja nüüd öeldi, et normitehnilistel põhjustel ei ole võimalik kitsendada riigisiseses õiguses direktiivi. No tegelikult see ju nii ei ole, määrused on otsekohalduvad, neid tuleb rakendada nii, nagu nad vastu võetud on. Direktiiv ongi selline, mis tuleb riigisiseses õiguses vastu võtta, arvestades õigusruumi, mis eri liikmesriikides on erinev. See ei pea olema sõna-sõnalt selline. Ja sisu see ju ei muuda, missugusel kujul liikmesriik langetab otsuse. Seda direktiiv ette ei kirjuta, kas seda tehakse parlamendi tasemel, valitsuse tasemel või seadusega – nii nagu oli Isamaa ettepanek, et me fikseerime selle seadusega ära, mis mahub direktiivi raamidesse, ta ei kitsenda. See oli tegelikult demagoogiline.

Aga ka sellele oli tegelikult alternatiivne kompromisslahendus, mille ma komisjonis välja pakkusin: teeme komisjoni ettepanekul muudatusettepaneku ja sätestame seaduses, et parlament teeb igal aastal selle valiku. Parlamendi pädevuses oleks selle valiku tegemine, kas me võtame vastu põgenikke, osaleme rahaga või osaleme ekspertidega. Aga ka see ei leidnud koalitsioonisaadikute toetust. See tegelikult paljastaski soovimatuse leida mingisugust kompromissi või Eesti riigile jõukohast ja mõistlikku lahendust, arvestades seda, et meile on tõepoolest tulnud siia sõja käigus väga palju põgenikke. Meil on üle jõu käivad probleemid Eesti riigis, mis puudutavad nende lõimumist, keeleõpet, töölerakendamist ja palju muud. Ja kui me siia liidame veel selle varasema olukorra, kus meil on Nõukogude ajast väga palju venekeelset elanikkonda jäänud, kus me ei ole suutnud neid lõimida aastakümnete jooksul, siis nüüd need probleemid ju tegelikult kumuleeruvad. 

See on täiesti põhjendatud, arusaadav ja argumenteeritud lähenemine, et me praeguses olukorras nii oma riigi julgeoleku, stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks kui ka nende põgenike ja siia juba varem saabunud inimeste endi huvides, keda me ei suuda lõimida, kellele me ei suuda pakkuda õppimistingimusi, piisavaid hariduse omandamise tingimusi, panustame solidaarsusmehhanismi raha ja ekspertidega, mitte ei võta neid inimesi siia vastu. See on ka nende inimeste huvides. Sest oleks ka väga vastutustundetu, kui me annaksime lubadusi, mida me ei suuda täita, ja võtaksime kohustusi, mida me ei suuda täita.

Aga koalitsioon ei soovinud ka sellist kompromissi. Ja vaadake, siis põhjendati seda normitehniliste [reeglitega]. On ääretult kahetsusväärne, et koalitsioon on sellisel kujul tegutsenud ja näidanud üles soovimatust arvestada Eesti tegelikku olukorda, meie võimekust ja meie turvalisust praeguses olukorras, rääkimata mingisugusest laiapõhjalisest kompromissist ja toetusest, mida oleks pidanud tegema. Seda veel olukorras, kus nii siseminister kui ka koalitsioonipoliitikud ütlesid, et me tegelikult ei plaanigi võtta vastu, valitsusel ei olegi plaani võtta vastu põgenikke, me osalemegi raha või ekspertidega. Selle taustal jääb täiesti arusaamatuks, miks me siis ei soovi seda seaduses fikseerida.

Nii et mina kutsun koalitsioonisaadikuid üles tervest mõistusest lähtudes hääletama ja toetama meie muudatusettepanekut. Aga tõenäoliselt seda tervet mõistust tänase hääletusega siia saali ei saabu ja seetõttu teeb Isamaa saadikurühm ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kordan üle, mis selle eelnõuga hakkab toimuma. See rakendab Euroopa Liidus 2024. aastal vastu võetud rände- ja varjupaigapakti. Muide, see ei läinud ka Euroopa Liidus kergelt ja libedalt, vaid võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Selle vastu olid kõvasti Poola ja ka Ungari, aga see ei lugenud midagi. 

Nüüd on meilgi kohustus selle eelnõu järgi vastu võtta inimesi solidaarsusmehhanismi kaudu. Ja muide, meil on kohustus anda ajutine kaitse massilise sisserände korral. Aaga ajutisest kaitsetest saab kiiresti püsiv elamisõigus. Mis veelgi hullem, taotlejad saavad kuue kuu järel juurdepääsu tööturule, nad saavad tasuta õigusabi, majutuse, toitlustuse, tervishoiu ja integratsioonitoetuse. Kõik need toredad asjad muudavad ju Eesti väga atraktiivseks sihtkohaks. Me küsisime ka komisjonis, mis see kõik Eestile maksma läheb, tooge numbrid. Aga meile ei toodud numbreid – nad ei tea, mis see Eestile maksma läheb. Aga tuuakse meile mingi solidaarsuspakt, ilma et teataks selle tagajärgi. 

See eelnõu laiendab sisserändajatele lisaks eelnimetatud hüvedele ka tõlketeenust ja kohustuslikke kohanemisprogramme. Ja mis veel: perekonna taasühinemise võimalus tehakse väga avaraks. Komisjonis käis läbi isegi see mõte, et emotsionaalselt seotud isikud oleksid ka perekonnaliikmed. Ehk tuleb mees metsast ja toob terve suguharu kaasa. Lisaks hõlmab see ülalpeetavaid, vanavanemaid, see hõlmab abikaasasid – mitu neid on, see jäi ka arusaamatuks –, aga hõlmab ka seda abikaasat, keda kohaliku kultuuri järgi ei registreerita, ehk see käib ka homoseksuaalsete paaride sisserände kohta.

Aga kõige tõsisem küsimus puudutab selle poliitika pikaajalisi tagajärgi, mida näitab Euroopa kogemus. Jõuluturud ei ole enam turvalised. Ka väga turvaliseks peetud Põhjamaa riikides on kohti, kuhu ei soovitata minna pimedas, kus võib keset Turu linna lapsevankrit lükkav naine saada surma Allahu akbar'i saatel, kui tema kõri läbi lõigatakse. Ja Prantsusmaalgi kuuleme paralleelühiskondadest. On piirkondi, kus riik ei toimi. Kõigis neis riikides on kasvanud heaolukulud, süvenenud integratsiooniprobleemid ning vähenenud kohalike inimeste turvatunne.

Samas, me ju teame, mis olukord on Eestis. Meil on demograafiline kriis. Statistikaameti andmetel moodustasid eestlased 2025. aasta alguse seisuga vaid 68,5% elanikkonnast. Aga kui eestlaste osakaal langeb kriitilise piirini, kaasneb sellega vältimatult surve, mida me juba näeme: surve eesti keelele, haridusele, kultuurile ja ka ühiskondlikule sidususele. Tekivad paralleelkogukonnad, kusjuures need ongi juba tekkinud. Muidugi kasvavad ka kõik muud kulud. 

Tegelikult vajab Eesti rahvuslikest huvidest, julgeolekust ja rahvusriigi säilimisest lähtuvat poliitikat. Me vajame tugevamaid piire, rangemat kontrolli ning poliitikat, mis seab esikohale eesti rahva püsimise oma ajaloolisel kodumaal. Seetõttu kutsun kõiki selle eelnõu vastu hääletama ja kaitsma Eesti rahvusriiki. Tänan!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Oi-oi-oi-oi-oi, mis meil siin toimub tegelikkuses? Me rääkisime ETS-süsteemist. Valitsusel puudub poliitiline seisukoht, mis puudutab niisuguseid olulisi energeetikaküsimusi. Ja tuleme tagasi siia, suumime nüüd selle Euroopa migratsioonipakti küsimuse juurde. Poliitiline seisukoht puudub, justkui külgkorvis istutakse.

Analüüsime, võtame asja laiemalt. 2024. aasta mais proua Kaja Kallase valitsuse ajal võeti see pakt sellisel kujul vastu. Siin on, ütleme, ka selles seaduses on rida tehnilisi küsimusi, mis hõlbustavad väljasaatmist, protseduure, sõlmejälgede võtmist. See on tõenäoliselt vägagi arukas koostöö riikide vahel, kui Euroopa Liidus toimub inimeste vaba liikumine, et tuvastada ebaseaduslikult viibivaid isikuid ja neid välja saata ning jõustada neid asju. 

Kuid põhiküsimus on seotud tegelikult selle niinimetatud Euroopa solidaarsusmehhanismi kehtestamisega, mida praegu jõustatakse Eesti õiguskorda. See näeb ette esiteks teatud arvu inimeste iga-aastase ümberpaigutamise kohustuslikult riiki või, kui riik seda soovib, maksete tegemise selles olukorras. 

Kogu laiem kontekst on see, et Euroopal on probleem oma piiride kontrollimisega, eks ole. Vaatame praegust olukorda. Meil on käimas reaalsõda Venemaa ja Ukraina vahel. See on toonud kaasa väga suure põgenike voolu, eriti meie piirkonna riikidesse, sealhulgas per capita Eestisse. Eesti rahvas on väga suure kaastundega neid inimesi vastu võtnud, aga see on ka väga suur erikaal. Samamoodi on meil toimunud lisaks reaalsõjale hübriidsõda pidevate Valgevenest tulevate rünnakutega, ütleme, mitte küll vahetult Eesti suunal, vaid Poola, Leedu ja Läti suunal.

Selles olukorras on täiesti arusaadav, et endine Euroopa Nõukogu president, tänane Poola peaminister Tusk ütles, et mis te nalja teete, meil on käimas hübriidsõda, kui me hindame seda olukorda, Poola ei kavatse võtta vastu mitte ühtegi ümberkohaldamismehhanismi inimest ega maksta mitte sentigi selles loogikas. Täiesti disproportsionaalne! See pakt, mis töötati välja niinimetatud rahutingimustes aastatega ja mis on, nagu on, väga keeruliste kompromisside virvarr, ei ole enam sellise mehhanismi loogikaga meie piirkonnas sellise relevantsusega.

Läti välisminister teatas väga selgelt, et jah, Läti implementeerib neid elemente, millele ma osutasin. Kuid ta ei kavatse sellises olukorras, kus Läti on Valgevenest tulenevate hübriidrünnakute all, käsitleda seda, et nemad on oma kohustuse täitnud selles loogikas, ka Euroopa piirihaldusse solidaarsusmehhanismiga panustada oma perimeetris rinde hoidmisega, ühtegi isikut ümber asustada. Läti ei kavatse mingisugust raha maksma hakata igal aastal ega kavatse seda sellisel kujul Läti õiguskorras jõustada. 

Soome ja Rootsi on teatanud – seal on konservatiivsed valitsused –, et nemad ei kavatse mingisuguseid isikuid hakata oma riigi territooriumile ümber paigutama seoses rändepoliitilise olukorraga, mis neil on juba pikema aja jooksul oma riigi territooriumil välja kujunenud. 

Ja nüüd, ma arvan, et Eesti puhul oleks arukas, esiteks, selle eelnõu lugemine katkestada, teiseks, kõrvaldada sealt selline juriidiline solidaarsusmehhanismi protseduur ning astuda dialoogi Euroopa Komisjoniga, nii nagu seda kavatseb teha Läti ja nii nagu seda on teinud Poola. Väga paljusid inimesi inspireerinud Péter Magyari seisukohtadest selles küsimuses Ungaris ma ei räägigi, eks ole. Selles olukorras, kus meil on vägagi ratsionaalsed kaalutlused, meie peame panustama piiri väljaehitamisse – praegu me kõneleme lisaeelarvest, täiendavast rahaeraldisest, 17 miljonit eurot juurde –, me peame tagama oma panuse Euroopa piirikaitsesse, mis ongi tegelikult ju piiri väljaehitamise küsimus, kui me kõneleme sellest, milles meie solidaarsus väljendub. Need on erakorralised kulud, mis tekivad sõjapõgenike vastuvõtmisel Eestis – see on olnud Eesti meie ühiskonnas laias laastus kokkuleppena väga õigustatud samm –, aga ka loomulikult oma panuse andmine solidaarsusesse, kui me ei kõnele sellest väljendist mitte kui mingist poliitiliselt venivast eufemismist, vaid oleme selle siiras tähenduses oma panuse andnud.

Nii et ma arvan, et mõistlik on valitsusel loobuda selles külgkorvis istumisest, eriti arusaamatuks jäi see retoorika, mis siin sümpaatse komisjoni ettekandja suust kõlas, et Euroopa Komisjonist helistati või helistas siseminister Euroopa Komisjoni ja Eesti parlamendil ei lubatud – panete tähele? – toetada Isamaa muudatusettepanekut. No kuulge, mis meil siin toimub? Kes helistas? Ma küsisin, kes kõlistas parlamendi kõnetoolis seda telefoni või kes see inimene oli. Valitsuse liige räägib sellest, aga seda ei teata, seda ei tohi öelda. No kuulge, hakkame käituma väärikalt, hakkame haritud rahvaks! Mul on üleskutse härra Tarole: lõpetame ära niisuguse lodevuse, kujundame seisukoha, mis on õiglane, mis on ka partnerriikidele õiglane, mis on Euroopa käsitluses vastutustundlik, ja implementeerime seda. 

Nüüd see jutt selle kohta, mis kõneletakse, et andke andeks, me võtame selle kõik tingimusteta üle ja määrame õiguskorra raamiks ja on ette nähtud, et Eesti siseminister hakkab igal aastal saatma Euroopa Komisjoni kirja, kui palju on meie suutlikkus vastu võtta ümberpaigutamisega inimesi. Aga me tegelikult ei kavatse seda täita. Tegelikult me ei kavatse seda täita! No kuulge, mis silmakirjalikkus see on? Ammugi veel selline vekslite jagamine – siin surub seadusi läbi valitsuse, mis on veel loetud kuud enne valimisi ametis, aga seadus on määratud ju püsivaks. 

See on kindlasti üks asi, et mul ei ole illusiooni valitsuse niisuguse erikaalu mõttes, et seda nüüd siin parlamendis kiirkorras läbi suruda. Kuid seda seadust igal juhul 2027. aasta järel sellisel kujul kehtima jätta ei saa, seda tuleb revideerida. Ja tuleb – ma arvan, et toetades tegelikkuses ka Poola positsiooni ja Läti positsiooni – pidada selles küsimuses täiesti mõistlikult ja väärikalt dialoogi Euroopa Komisjoniga. Sundmehhanismi rakendamine Euroopas praegu laiemalt piiri ja migratsioonikriisi keskkonnas ei ole vastutustundlik. See ei aita kaasa ka eesmärkide saavutamisele. Me näeme ju seda silmakirjalikkust, et umbes valemid on loodud äraelavate inimeste suhtes, mida rahaga saab nii-öelda vabaks osta. Selles on midagi küünilist peidus. Kui Eesti võttis vastu Ukraina sõjapõgenikke, siis keegi ei kõnelenud mingitest valemitest rahaga, eks ole, ei tulnud selle peale, kas keelduda või mitte. Niisugustes perspektiivides ei saa muutuda ka nii tehnokraatlikult küüniliseks, et kaob ära selle asja enda tulemus. Tulemusena, ma ennustan, hulk riike tegelikkuses hakkab kas juba erandeid tegema – selles loogikas, et riigid ise vastustavad – või siis hakkavad riigid ise ennast rahalisest kohustusest vabaks ostma. See tegelikkuses ei aita kaasa ka mingisugusel kujul tulemuse saavutamisele. Tulemuse saavutamine on see, et Euroopa piirid peaksid ja et Euroopa Liidu territooriumil ei oleks inimesi, kellel ei ole seaduslikku õigust siin viibida. Aitäh!

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head rahva teenrid! Euroopa tugevus ei ole kunagi sündinud kaosest. Euroopa tugevus on sündinud vastutusest, töökusest, distsipliinist ning austusest rahvuste ja rahvuskultuuride vastu. Need väärtused lõid kunagi Euroopas turvalise ja toimiva ühiskonna, turvalised ja toimivad rahvusriigid. Täna tunnevad paljud inimesed Eestis ja kümned miljonid inimesed üle kogu Euroopa, et see vundament mureneb. Muutused toimuvad kiiresti, sisseränne üha kasvab, seda kõike ilma kohalike rahvaste tegeliku nõusolekuta. Inimestele öeldakse, et nad peavad lihtsalt kohanema, olgu teemaks massiline sisseränne, multikultuursus või järjest kaugemalt juhitud poliitika. 

Inimestel on selle peale täiesti põhjendatud ja õigustatud küsimus, miks seda tehakse ja kelle huvides lõhutakse Euroopa rahvusriike. Kelle huvides lõhutakse Euroopa kultuuri, stabiilsust ja turvalisust? Miks seda tehakse? 

Ka Eestis tahavad inimesed stabiilsust, turvalist elukeskkonda, toimivaid kogukondi. Inimesed tahavad rääkida oma keeles, et Eestis domineeriks eestikeelne ja eestimeelne kultuuriruum, et Eesti ei oleks lihtsalt üks anonüümne piirkond Euroopas. Ja nii on ka teiste Euroopa riikidega. Üle kogu Euroopa kostab igalt poolt järjest suuremat nurinat kontrollimatu sisserände üle. 

Täna on siin palju juttu olnud juba terrorist, järjest kehvemaks minevast turvalisusest kogu Euroopas. Ja ka meie siin Eestis ei pea me mitte kuidagi häbenema soovi hoida oma rahvust, oma kultuuri ja oma identiteeti. Meiesugusel väikesel rahval on see lausa ellujäämise küsimus. Kui me ise oma kodu turvalisena ei hoia, ei tee seda ka mitte keegi teine. 

Eesti ei pea kaasa jooksma iga ideoloogilise eksperimendiga, mis sisserände näol on näiteks Lääne-Euroopas juba totaalselt läbi kukkunud ja tegelikult rikub sealseid ühiskondi. Meil Eestis on õigus teha otsuseid Eesti rahva huvides, see on lausa meie kohustus, ja meil on õigus öelda, et jätkuvalt on Eesti sisserändekvoot null. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. 

Eelnõu kohta on tehtud 12 muudatusettepanekut, asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh sõna andmast, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Seda muudatusettepanekut hääletame peale saalikutsungit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 3, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitaja on põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 831 teine lugemine lõpetada, aga meile on tulnud kaks samasisulist ettepanekut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt: eelnõu 831 teine lugemine katkestada. Seda me peame hääletama peale saalikutsungit.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni samasisulise ettepaneku: Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu 831 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. 

Valdo Randpere, küsimus istungi juhatajale.

Mul ei ole selle punkti kohta, nii et võid rahulikult kuulutada selle punkti lõppenuks. Siis ma tahaksin küsida üht asja.

Aitäh! Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 831 teine lugemine on lõpetatud. 

Valdo Randpere, küsimus istungi juhatajale.

Mul on selline küsimus. Siin oli varem üks punkt, seitsmes päevakorrapunkt, eelnõu 683. Selle …

Üks hetk, nüüd kadus mikrofon ära. Pange uuesti mikrofon Valdo Randperele. Väike tehniline rike. Tuli tagasi. Proovi uuesti.

Nüüd tuli.

Ahah, väga hea!

Ma ei tea, kui kaugele see mikrofon töötas. Seitsmenda päevakorrapunkti arutelul ütles Tõnis Mölder komisjoni ettekandjana, et selle eelnõu kolmas lugemine oli komisjonis otsustatud panna 26. maile, aga 26. mai on meil istungivaba nädal. Minu küsimus on see. Aivar Kokk tahab küll erakorralist küll teha, aga kas see viga läks nüüd stenogrammi? Mis me siis teeme selle teadmisega?

Viga läks stenogrammi, aga tegelikult toimime vastavalt protokollile, mis komisjon otsustab. Stenogrammis jah kajastub kõik, mis on siin välja öeldud. Aga ma usun, et me saame õiglaselt ja õigeaegselt selle kolmanda lugemise ka läbi viidud. Valdo Randpere, teil on nüüd küsimused otsas.

Minul pole enam mingeid küsimusi, sa käskisid vahepeal käe sisse mul panna.

Aa, see ei olnud käsi, see oli juba sõnavõtt. Aga hästi, meil sai ka kaheksas punkt läbi. 

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 837 teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimehe Signe Riisalo.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Töölepingu seaduse algatas Vabariigi Valitsus 9. märtsil. Esimese lugemise käigus tutvustati pikalt ja põhjalikult selle seaduse sisu. Peaasjalikult on see seadus keskendunud alaealiste töötamise reeglite lihtsustamisele. Eelnõu on sotsiaalkomisjonis olnud peale esimest lugemist, mis toimus 15. aprillil, arutelu all kahel korral. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. aprill, selleks ajaks esitasid ühiselt Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon kaks ettepanekut. Teisi muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ei olnud. Meil olid tegelikult juba enne esimest lugemist ettepanekud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidult ning Eesti Advokatuurilt. Kaasamise eel saadeti osapooltele kirjad ja kaasamise üritusel kuulati nad ka kohapeal ära. 

Toimus kaks istungit: 5. mail ja 11. mail. 5. mail kuulasime ära Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti Advokatuuri, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. 

Selle eelnõu puhul on tegemist olukorraga, kus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas vahepealsel ajal täiendavad ettepanekud, mis toovad eelnõusse sisse uue teema. See teema on palkade läbipaistvuse temaatika. Võetakse üle kaks direktiivi: palkade läbipaistvuse ja prognoositavate töötingimuste direktiiv. Seetõttu ma tutvustan teile nüüd muudatusettepanekuid, mis on komisjonis konsensuslikult selle eelnõu kohta lisatud. 

Kõigepealt tehti muudatusettepanek töölepingu seadusesse. Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast [töötaja] tööle asumist. See muudatusettepanek puudutab töötajate lähetamise direktiivi ülevõtmist. 

Muudatusettepanek, mis samuti täiendab töölepingu seadust, puudutab seda, et kui seni oli töölevõtmisel keelatud küsida küsimusi eraelu kohta, siis lisandub keeld küsida varasemate sissetulekute kohta. 

Tööandjale on kohustuslikuks muudetud ka see, et ta esitab tööle soovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta, seda eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendava töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta. Samuti ei tohi tööandja nende sätete vastuvõtmise korral takistada töötajal avalikustada oma töötasu suurust. 

Lisaks, seni meie õigusruumis soolise võrdõiguslikkuse seaduses olnud säte tuleb nüüd ka töölepingu seadusesse. See ei muuda õigusruumi, kuid töölepingu seadus täieneb, töötasu suurust määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise.

Nii. Samalaadsed sätted, ma ei hakka neid ette lugema, aga sarnane mõtteviis on ka avaliku teenistuse seaduse puhul, et me kohtleksime inimesi võrdselt nii töölepingu seaduse kui ka avaliku teenistuse seaduse järgi. 

Teine oluline muudatus on soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine. Tuleb sisse palgapeegel, mis on Statistikaameti tööriist tööandjale. See on Euroopa Liidus ainulaadne ja tagab selle, et tööandjal oleks võimalikult vähe tarvis ise teha pingutusi selleks, et inimestele võrdsemat palka tagada. 

Muutub ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus, kus on sätestatud, et Tööinspektsioonil tuleb töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetuse ja järelevalve tegevuse planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja oma kohustusi täita. 

See oluline muudatusettepanek, mille on teinud Eesti 200 ja Eesti Reformierakonna fraktsioon, puudutab alaealiste töötamist. Täpsemalt, vähemalt 16-aastaste noorte puhul on eelnõu muudatusettepaneku kohaselt lubatud ka alaealisi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Aga see peab olema täisealise töötaja järelevalve all ja piiratud tegevustes. Nimelt, kui tegemist on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga, ning teiseks, kui töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane. Sellised on uued muudatusettepanekud. 

Veel tuleb öelda, et kui komisjon oli kõikides teistes küsimustes üksmeelne, siis just nimelt noorte kokkupuude alkoholiga oli see, mille puhul meil hääletamisel komisjoni liikmetest viis seda toetas ja üks oli sellele vastu. 

Juhtivkomisjon tegi 5. mail otsuse võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 13. mail ja tegi loogilise ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, seda põhjusel, et eelnõusse on tulnud uus teema, mis puudutab palkade läbipaistvust. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Selleks, et kõik osapooled saaksid oma seisukohti kujundada ja need ka õigeaegselt sotsiaalkomisjonile esitada, on muudatusettepanekute tähtaeg kümme päeva, mille järel me loomulikult kordame tavapärast kaasamise kohtumist ka sotsiaalkomisjonis. Ja 11. mail me kinnitasime teise lugemise menetlusdokumendid jätkuvalt on komisjoni ettekandja siinseisja. Vastan küsimustele.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me räägime 16-aastastest. Mina ei ole üldse aru saanud, mis piiranguid me 16‑aastastele teeme, sest me lubame neil ju valida. Me oleme neid usaldanud valima kohalike omavalitsuste valimistel, nad peaksid täiesti ise hakkama saama. Märkisite, et kinnist [alkoholi]pudelit võib tõsta. Nüüd ma küsin, kas siis, kui 16-aastane on restoranis [teenindaja], ta selle tühja pudeli, mis on avatud, ikka võib laua pealt ära koristada.

Aitäh küsimuse eest! Mulle tundub, et me oleme siin täiesti ühel meelel. Ja tegelikult need põhjendused, mis selle sätte, aga üldse alaealiste töötamise reeglite leevendamise kohta on juba algselt kehtestatud, on ju seotud sellega, et meil on kaks sihtgruppi, kes on kõige suuremas riskis just sellepärast, et nad on tööturult eemal. Me räägime vanemaealistest ja pensionieelsesse ikka jõudnud inimestest, aga statistiliselt on, nagu me teame, kõige suurem töötuse määr, 20% ringis, on just noorte seas. Ja see näitaja on ka viimase aasta jooksul tõusnud. Noortel on tegemist oma esimese töökogemuse saamise olukorraga. Siin [ei saa] teha väga rangeid piiranguid koolivaheaegadel töötamisele, sest arvestas, et meil on ka koolikohustuse iga tõusnud ja et kõik alaealised on jätkuvalt nüüd uue seaduse järgi koolikohustuslikud, jäävadki [töötamiseks] järele koolivaheajad.

Tõsi on see, et alkoholiseaduse muutmise järel on seesama teine lõige jätkuvalt täisealise töötaja järelevalve all, see on tingimus. Aga kui töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane, siis ongi tegelikult seesama, et on võimalik nii [alkoholi] lauda viia kui ka lauda koristada, ning sõnaselgelt on välja öeldud, et väljavalamine on lubatud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma täpsustan igaks juhuks üle. Sa rõhutasid mitu korda, et koolivaheajal. Ma loodan, et see seadusesse ei ole kirjutatud, et neid tegevusi ehk tööd võib kooliõpilane teha ainult koolivaheajal ning et ta võib tööd teha ikka nädalavahetusel või õhtuti ka. 

Aga see teine pool, võrdne palk. Kas sa täpsustaksid, kas on ikkagi väga selgelt mõeldud nii, et kui inimene on samal töökohal ja teeb täpselt sama palju tööd, siis peaks olema võrdne palk? Kui ma vaatan ringi Riigikogu saalis, siis mina küll ei tea, et ükski minu naiskolleeg saaks vähem Riigikogu liikme palka kui mina, meil on võrdne palk. Kui ehituses mõlemad – on see meesterahvas või naisterahvas – värvivad seina ühe palju, siis nad peaksid saama võrdset palka, aga kui keegi teeb poole rohkem, siis ta peaks ikka poole rohkem palka saama. 

Aitäh! See küsimuse esimene pool, tõsi, eelnõu, mida ka esimesel lugemisel tutvustati ja millele ma täna ei keskendunud: varasem seadus ja kehtiv seadus ütleb seda, et alaealine võib töötada kuni pool koolivaheaega, siis need sätted, mida me täna siin Riigikogus arutame, lubavad alaealisel töötada kaks kuud suvevaheajal, tingimusel, et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Ehk tegelikult on ka töötamise [aeg] pikem. Aga me peame siiski meeles pidama, et kuni 18-aastased on alaealised, meil on lastekaitseseadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon ning lapsel on õigus alaealisena muu hulgas jõude- ja puhkeajale. 

Mis puudutab palkade läbipaistvust ja võrdse palga printsiipi, siis me teame, et statistiliselt me ei ole väga hea koha peal, see on olnud 13% juures. Eelmisel aastal statistilised numbrid siiski protsendi võrra paranesid, nüüd on umbes 12% juures see palkade erinevus soopõhiselt. Jõupingutused käivad selle nimel, et ka see 12% kaoks, sest kui inimene panustab samaväärselt, siis on õige ja õiglane, et ta saab ka samaväärset palka. Ma ei hakka aga andma hinnanguid Riigikogu tööle, mis minu hinnangul on täiesti erandlik ja seda tavapärase tööga võrrelda on üsna keerukas.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on tehtud kuus muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. 

Muudatusettepanek nr 1, esitaja Reformierakonna fraktsioon ja Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt, vaadates muudatusettepanekut nr 2. Muudatusettepanek nr 2, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja Reformierakonna fraktsioon, Eesti 200 fraktsioon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult.  

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 837 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. mai kell 17.15. 

Oleme sujuvalt jõudnud tänase kümnenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu eesmärk, tuletan meelde, on vähendada füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamisel tasu maksjal tekkivat halduskoormust ning suurendada maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust. Selleks vabastatakse füüsilisest isikust teenustasu maksja sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise, maksudeklaratsiooni TSD esitamise ning teenuse osutaja TÖR-i kandmise kohustusest. Sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus pannakse sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale, mitte sellele, kes teenust tellib, erinevalt praegusest.

Eelnõu kohta küsiti arvamust Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Maksumaksjate Liidult, Eesti Tööandjate Keskliidult ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt. Kaasatud huvigruppidelt täiendavaid ettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. mai kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. 

7. mail toimus rahanduskomisjoni arutelu eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks. Komisjon tegi oma muudatusettepaneku, millega muudetakse eelnõu § 1 punktis 4 toodud lõike 1⁴ sõnastust järgmiselt: " Tööandja makstud tasuna käsitatakse ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku poolt töölepingu seaduse § 33¹ alusel makstud tasu."

Eelnõu § 7 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: "tööandjalt alltöövõtu tellinud isik töölepingu seaduse § 33¹ lõike 2 tähenduses."

Sisu on selline. Esimese muudatusega täpsustatakse, et tasu makstakse töölepingu seaduse § 33¹ alusel. Teise muudatusega lisatakse sättesse sõnad "lõike 2", kuna just lõikes 2 on toodud alltöövõtu tellinud isiku definitsioon.
Rahanduskomisjon toetas konsensuslikult neid muudatusettepanekuid. 

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 13. mai päevakorda, see sai konsensusliku toetuse, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti toetati konsensuslikult, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 20. mail 2026. aastal. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Loen siit, et eelnõuga vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest. Minu küsimus ongi, miks selline otsus. Miks selline ebavõrdne kohtlemine? Ja millise kasu või eelise see Eesti riigile annab?

Aitäh! Selle eelnõu põhiidee on ikkagi see, et kui inimene eraisikuna tellib teiselt eraisikult töö, siis praegusel juhul maksab tulumaksu töövõtja, sotsiaalmaksu peaks maksma see, kes töö tellib. Nüüd liigub kohustus nii sotsiaalmaksu maksta kui ka tulumaksu maksta töövõtjale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! No me võime selle eelnõu nüüd selgelt ristida Jürgeni eelnõuks. Ääretult hea on, et üks minister endale kodu ehitas – sai teada, mis probleemid tegelikult majanduses ja ettevõtluses on. Kui sa [seletuskirja] ette lugesid ja eelnõu tutvustasid, siis sa pidevalt rõhutasid alltöövõttu. Aga kui sa vastasid Evelinile, siis ütlesid, et tegelikult on ju nii, et kui sularaha antakse, sellega mingi töö eest makstakse, siis mitte ühtegi arvet vastu ei saada. Kas ma saan ikka õigesti aru? Kas me räägime ikkagi ühtemoodi arusaadavalt, et kui töö on tellitud ja sularahas makstakse, aga arvet ei saada, siis maksjale ei jää mingit kohustust, aga raha saaja peab kõik maksud maksma?

Eelnõu mõte on see, et kui praegu üks eraisik tellib teiselt eraisikult töö, siis see, kes töö teostab, peab maksma tulumaksu, aga sotsiaalmaksu peaks justkui maksma see, kes selle töö tellib. Tavaolukorras kahjuks on enamasti nii, et see, kes tellib endale näiteks teiselt eraisikult, ma ei tea, muruniitmise, põõsaste pügamise või lapsehoiuteenuse, tihti ei teadvusta endale, et ta peaks minema justkui sotsiaalmaksu deklaratsiooni tegema ja sotsiaalmaksu ka maksma. Ta arvabki, et kui ta selle töö tellib, siis ta maksab kokku lepitud tasu ja maksud jäävad töö tegija kanda. Nüüd me selle eelnõuga, ma julgeksin öelda, selle loogika, millest inimesed võib-olla igapäevaelus lähtuvad, viime ka seadusesse sisse. Kui sa tellid endale muruniitmise teenuse, lapsehoiuteenuse või mis iganes töö teiselt eraisikult, siis sa maksad talle selle eest tasu, ning sellel, kes tööd teeb ja selle eest tasu saab, on kohustus maksta ära ka maksud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Ma jään ikkagi oma eelmise küsimuse juurde, sest te vastasite mulle hoopis midagi muud. Mina loen siit eelnõu algteksti tutvustusest: "Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest [---]." Minu küsimus on, miks tehakse neile erand. Miks nad vabastatakse?

Aitäh! Vabandust, ma võib-olla sain valesti aru, olin eelnõu ühes pooles kinni. Jah, mitteresidendist lühiajaliselt siin viibiv kolmanda riigi töötaja vabastatakse maksu maksmisest seetõttu, et see puudutab tegelikult väga kitsast ringi. Näiteks, kui keegi käib siin tegemas filmi või mingit lühiajalist tööd, siis ta ei hakka kunagi saama siin riigis sotsiaalmaksust tulenevaid hüvesid ehk tervisekindlustust või pensioni. Seetõttu pole ka põhjendatud nende maksude küsimine. See on ühtepidi liigne bürokraatia, teistpidi ta ei saa hiljem seda teenust, mille eest ta maksab. Aga siin ei ole võimalik seda hakata kuritarvitama. Kõik need, kes siin töötavad ikkagi pikaajalise elamisloaga, püsivama töökohaga, neid makse maksavad. See maksuerand on ikkagi, võiks öelda, ainult väga lühiajaliste ühekordsete tööde tegemise puhul. Rahandusministeerium on prognoosinud, et see eelarvele mingit negatiivset mõju ei too, küll aga soodustab ilmselt siia selliste projektipõhiste tööde tegemist, millega kaasnevad muud majanduslikud hüved ja maksutulud.

Martin Helme, palun! 

No mis pada sa ajad meile, Võrklaev? Räägid mingist muruniitmisest! See eelnõu tegeleb ju sellega, et annab võõrtööjõule maksusoodustusi. See on selle eelnõu põhiiva. Mitteresidendid ja renditöötajad saavad maksusoodustuse. Siiamaani oli maksukohustus esimesest tööpäevast, nüüd tekib see 183. päeval. Ehk nad saavad turul dumpingu eelise. Me teeme odavtööjõudu veel odavamaks. Kusjuures me jätame neile andmata sotsiaalsed tagatised, tingimusel, et nad ise ostavad või firma ostab neile tervisekindlustuse miinimumraha eest. Ja kogu see pada sinna juurde sellest, kuidas nad ei hakka meil pensioni saama – no lõpetame selle jutu ära! See on odavtööjõule veelgi suurema soodustuse tegemise eelnõu, mitte mingi muruniitmise eelnõu.

No kui me nüüd muruniitmisest räägime, siis tegelikult on see eelnõu teie enda näite põhjal – teil oli vist see töömees Urmas või kes ta oli, kellele te maksite, eks ju, töötasu ilma makse maksmata, nagu mina aru saan. Te olete ise seda kunagi niimoodi kirjeldanud. Tegelikult on see seaduse mõttes olukorra korrastamise eelnõu, et ei tekiks sihukesi situatsioone, kus sellel, kes inimesele töötasu maksab, puudub tunnetus või teadmine, et ta peaks ära maksma ka maksud. Ma arvan, selliseid näiteid võib meil olla küll ja küll, sest inimesed tõesti ei tule selle peale, et ühekordset tööd eraisikult tellides ja selle eest tasudes peaksid nad maksma ka sotsiaalmaksu. Ma arvan, et me loome õigusselguse ja teeme asja korda, et keegi juhuslikult või kogemata ei satuks seadusrikkujaks. 

Teine pool on see, et sotsiaalmaksust vabastatakse need, kes siin lühiajaliselt töötavad. Eeskätt on siin välja toodud, et näiteks diginomaadid, kes siin lühiajaliselt töötavad, toovad ikkagi väga suurt lisaväärtust. Kindlasti ei ole siin tegemist madalapalgalistega. Sul ei ole võimalik kasutada seda maksuerandit nii, et sa tood siia ehitussektorisse või põllumajandussektorisse lühiajalist odavat tööjõudu ja siis hoiad maksud kokku, sest seal töötamine on ikkagi pikemaajalisem. [Lühiajalised] on pigem projektipõhised tööd.

Martin Helme, palun!

Jaa. No kuule, need plekkhammastega puhvaikades blääditajad ei ole mingid diginomaadid, keda meile siia karusselliga tuuakse pooleks aastaks hooajatööle. No kellele te seda juttu ometi ajate? 

Ei ole mõtet rääkida töömees Urmasest, sellega te ei jõua kuhugi. Kui te oleks tahtnud selle ära lahendada, siis te oleksite selle ära lahendanud. Aga te teete välistööjõule, mitteresidentidele ja renditöötajatele 33%-lise maksusoodustuse. Siin seaduses ei ole kuskil kirjas, et see puudutab ainult kõrge lisandväärtusega töötajaid, ma ei tea, filmitegijaid. Või mis muinasjutte mingitest diginomaadidest me räägime? See puudutab odavtööjõudu, massilist odavtööjõudu, keda tuuakse siia kas renditööjõuna või lühiajaliselt, hooajatöötajaid. See on tööjõudumping, millega te tegelete.

Aitäh! No ma vastasin sellele. Siin me jääme ilmselt eriarvamusele. Aga [töömees] Urmase probleemi me lahendame siin ära, selles mõttes see ikkagi on selle eelnõu mõte.

Aivar Kokk, palun!

Jaa. Jürgeni mure me lahendame ära ja selle üle me ei vaidle, olgu [töömees] Urmas või keegi muu, aga see on Jürgeni mure. Jürgen tuli ja ütles väga selgelt, et tal see mure on. Kopamees tuli, küsis sularaha, ja Jürgen maksis sularahas. Hirm tekib, et äkki tuleb sama lugu, mis Lauril oli. Eks me päästame teda ka.  

Aga selle mitteresidendi teema üle vaidlesin mina ka komisjonis. See on ju hullumeelne – pool aastat! See ei ole üks kuu ega üks nädal, vaid pooleks aastaks ma võin tuua siia inimesi ja iga poole aasta järel ma [võin neid] vahetada. See tähendab seda, et näiteks ehitusturul ma võtan iga poole aasta järel uue ukrainlase ja ongi kõik, mitte ühtegi maksu ma enam ei [pea] maksma. See on tegelikult täielik jama. 

Ma olen nõus selle teise poolega, Jürgeni poolega. See on täiesti mõistlik. No tellija ei pea teadma, kas maksja on füüsiline isik või juriidiline isik, kas ta teeb kõike …

Teie aeg! Aitäh!

Aga miks me [kirjutame sinna] 183 päeva? Sellele me vastust ei saanud. 

Aitäh!

Aitäh! Võib-olla on siin märkamata jäänud üks oluline detail: eelnõuga reguleeritakse kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava mitteresidendist tööandja heaks. Ehk siin ei saa rääkida sellest, et see on ... (Vahelehüüe.) Praegu räägin mina, teie küsisite ära, see küsimusele vastamine käib meil siin saalis ikkagi niimoodi. Need on nendele ettevõtetele, kes tulevad ja teevad siin midagi projektipõhiselt, seesama filminduse näide või diginomaadid. 

See ei saa olla põllumees, kes toimetab Eestis, on siin püsivalt tegev, tema ei saa võtta niimoodi inimesi tööle. See ei saa olla ehitusettevõtja – siin olid mingid näited ettevõtjast, kellel on siin püsiv töökoht, ta on siin Eesti kodanik või resident, tal on Eestis registreeritud ettevõte, aga tema ei saa niimoodi neid töötajaid endale tööle võtta. See kehtib mitteresidendist … (Vahelehüüe.) Tööandja ei saa olla see ... 

Kuulame ettekandja lõpuni.

See, kes töötaja palkab, ei saa toimetada siin pikaajaliselt, ei saa tööle palkaja ega töö tegija.

Lea Danilson-Järg, palun!

Jaa. Paluksin ikkagi täpsustada seda. Kui tegu on Eestis tegutseva mitteresidendist mingisuguse äriühinguga, eks ole, siis tema saab võtta siia pooleks aastaks välismaalt inimesi tööle, ilma et tal tekiks kohustus sotsiaalmaksu maksta. Kas ma sain õigesti aru?

No ta ei saa olla Eestis tegutsev, sellepärast et kui tal ei ole siin püsivat tegevuskohta, siis ta seda kasutada ei saa. See ongi see, nagu meile on siin näiteks toodud, et käiakse ja tehakse Eestis kaks kuud mingit filmi, ettevõte ei oma Eestis tegevuskohta, see kuulub mitteresidendile, ja siis töötajad tulevad samamoodi selle ettevõttega kaasa. Siit võetakse näiteks mingid teenused, need maksutulud jäävad kõik Eestisse, aga needsamad diginomaadid, kes sellisel puhul siia lühiajaliselt tulevad, on välisettevõttes tööl ja nad tulevad lühiajaliselt siia. Sellisel juhul on see erand. See ettevõte ei saa olla Eesti oma. Ei saa olla nii, et ma teen Eestisse ettevõtte, hakkan iga poole aasta tagant tooma siia endale inimesi tööle ja saan niimoodi maksudega optimeerida. Seda selle eelnõu kohaselt teha ei saa.

Lea Danilson-Järg, palun!

Veel üks täpsustav küsimus. Minule tundub, et siin on ikkagi väga tõsine loodava võimaluse pahatahtliku ärakasutamise risk. Ettevõtte loomine Eestis on lihtne, aga ega ta välismaal ka väga keeruline ei ole. Põhimõtteliselt saab iga poole aasta tagant ka välismaal uue ettevõtte luua, teha projekti ja tuua siia selle kaudu töötajaid kas ehitusele, lapsehoidjaks või mingiks muuks [töötajaks] ja selle tõttu mitte makse maksta. Kas eelnõu koostamisel on arvestatud riski, et seda võidakse kurjasti ära kasutada?

Seda selles mõttes kurjasti ära kasutada ei saa. See peab olema ka mitteresident ehk siin püsivat kohta ja tegevust mitte omav ettevõte. Kui sa hakkad siin püsivalt niimoodi kogu aeg mingit konkreetset teenust pakkuma, siis sa ikkagi viid oma tegevusi läbi Eestis. See on selliste ajutiste, siin projektipõhiselt töötavate mitteresidentide jaoks, kes töötavad ka mitteresidentide ettevõtetes ja nende heaks.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Oli huvitav kuulata ka ettekandja vastuseid, mis ainult kinnitas kõiki kahtlusi, et meie riik muutub tõesti üha virtuaalsemaks. Ma loen teksti: "Eelnõuga reguleeritakse nn. kolmandast riigist pärit töötaja töötasu maksustamisel tekkivat olukorda, kus mitteresidendist töötaja teeb Eestis tööd siin püsivat tegevuskohta mitteomava mitteresidendist tööandja heaks." Muidugi ilustatakse seda mõne uhke Hollywoodi filmi näitega, aga nagu ikka, see uhke visuaal tõenäoliselt lõpeb sellega, et kõikvõimalikud nomaadid, keda siin täna on nimetatud, kaasa arvatud diginomaadid, lihtsalt kasutavad meie maksusüsteemi ära. 

Seda eelnõu tuleb vaadata paketis. Meil avatakse küll uksi tööjõule, eelkõige odavtööjõule. Eriti jahmatav on Kesk-Aasia [piirkonna riikide] lülitamine nende doonorite hulka, kes hakkavad meile siia tööjõudu tooma, vähemalt seadusandja visiooni järgi. Me loeme seda seletuskirjadest, me kuuleme seda põhjendustest. Ehk siis tegelikult luuakse välismaalastele jälle soodustingimusi, avatakse uste kõrval aknaid ja kõikvõimalikke kõrvaluksi. 

Loomulikult, kõige hullem eelnõu oli siis, kui siin võeti vastu hiljutine odavtööjõu sissetoomist soodustav seadus. Aga ka see võimaldab siin trikitada, valetada, petta, kasutada virtuaalsust veelgi rohkem ära ja meie maksuametit ninapidi vedada. Eks nomaade – ma ei pea silmas diginomaade – on ju ammu olnud siin küll ja küll. Riik on täis veetud neid, kes töötavad siin mustalt nii-öelda rahvuslikes restoranides. Restoranid ei täida niigi mingeid seadusi. Lähed, astud uksest sisse, proovid eesti keeles küsida menüüd, nad ei saa sinust aru. Sellised on mõned tüüpilised rahvusrestoranid. Siis on [toidukoha] tagatoas mõni mustalt töötav kokk ja nii edasi ja nii edasi. See on juba üsna ammune traditsioon. Iga hinna eest pressitakse üle ukse siia. 

Ma ei hakka neid mahlakaid näiteid tooma, kuidas ... Või siiski. Üks välismaalane leidis isegi Eestist naise, et saada siia [tööle ja elama], ja hakkas kokaks. Samal päeval, kui sai lõpuks siia alaliselt jala maha, jättis naise maha. Isegi selliseid pööraseid trikke kasutavad Euroopa ja Eesti viisa noolijad kaugetest maadest. Alatust on palju. Ja ma ei näe mingit põhjust lihtsalt avada neile uusi võimalusi.

Vastuolulised uuringud olid siin. Ma leidsin ühe uuringu, turismiuuringu, väliskülastajate piiriuuringu, milles esitati küsimus, kas peate ennast diginomaadiks. Tulemused näitasid, et 3% uuringus osalenuist vastas sellele jaatavalt. See tähendab, et vaid ühe aasta jooksul külastas Eestit umbes 51 000 diginomaadi. See mõiste on muidugi laialivalguv. Aga eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kui kümnendik e-residentidest sooviks taotleda viisat kaugtöö eesmärgil, võiks e-residentide seast potentsiaalseid taotlejaid olla umbes 1400 inimest aastas.  

Läheme korraks e-riigi ja e-residentsuse juurde. Me näeme, et e-residentsuse kohta on meile ju ka Euroopa Liidust ette heidetud, et see on ideaalne rahapesumasina ärakasutamine, see on rahapesukanal. Meie saame siin selle kohta uhkelt propagandistlikke hüüatusi teha, [paisata] põnevaid uudiseid ajakirjandusse, aga tegelikult oleme loonud uue rahapesukanali, kahtlase mainega tegelased loovad Eestisse ettevõtteid ning muudkui pesevad ja pesevad raha. Meie julgeolekuorganid ei saa nende kontrollimisega hakkama. 

Palun kolm minutit juurde.   

Kolm minutit lisaks. 

Nii et rahapesu ja finantskuritegevus voolab meile e-residentsuse kaudu sisse ja ka selle kanali peaksime kinni panema. Me oleme e-riik ka ilma rahapesuta. Võtame ikka rahulikult. Sellise valdkonnaga kiitlemine ja edvistamine tegelikult viib meid rahapesuriikide hulka tagasi nii või naa, no me olemegi seda selle tõttu. Mis siis, et ühes kohas püütakse kanalid kinni panna, teises kohas hoitakse nad lihtsalt külmalt lahti, nagu e‑residentsuse puhul. Ja nagu öeldud, e-residentsuse kaudu soodustatakse ka diginomaade. No mida head annab meile kuskilt Bangladeshist tulev nomaad, diginomaad?  

Kogu see riik on muudetud mingiks simulaakrumiks, mingisuguseks nomaadluse taimelavaks. Kes meile siis tegelikult tähtis on – kas Eesti kodanik, siinne põliselanik või mingid nomaadid? Ma näen juba viimased viis aastat eriti innukat nomaadluse ajastu tekkimist, kuigi me nägime seda ka varem – nagu öeldud, viis korda on kasvanud islamiusuliste immigratsioon. Kas meile selliseid nomaade ikka on vaja? Minu selge arvamus on, et ei ole.  

Nagu siin eelnevates kõnedes öeldud, see nomaadlus kõige laiemas mõttes, massiimmigratsioon on viinud Euroopa krahhi äärele. Ja teie ka mängite tikkudega bensiinikanistri juures. See plahvatab mujal Euroopas niikuinii. Aga meie peame tegema kõik, et me ei osaleks tikkudega mängimises bensiinivaadi juures. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Nii. Ma tahan üle korrata, mida EKRE on rääkinud kümme aastat: meie kvoot on null. Me hakkasime häirekella lööma immigratsiooni ja massiimmigratsiooni üle alates 2015. aastast, kui EKRE esimest korda erakonnana siia saali sai. Rääkisime juba siis massiimmigratsiooni ohtudest, mida halba see teeb majandusele, mida halba see teeb turvalisusele, mida halba see teeb kultuurilisele identiteedile. 

Nüüd on meile siia järjest, kahe nädala jooksul toodud neli seadust, mis teevad massiimmigratsiooni soodsamaks ja lihtsamaks. Konkreetne seadus on eriti ilge. See on seadus, mis näeb ette – no loomulikult, Brežnevi pakike, sinna on pandud mingisugused väikesed ilustavad asjakesed ka juurde, siseriiklikud asjakesed, aga põhiiva sellel on see – võõrtööjõu kolmandatest riikidest. Aga mis on kolmandad riigid? Kolmandad riigid on mitte Euroopa Liidu riigid, eks ole. Võõrtööjõud kolmandatest riikidest saab pooleaastase maksusoodustuse. Üldse ei pea makse maksma! Ja vabandus sinna juurde on see, et need on mitteresidendist tööandjad ja mitteresidendist töövõtjad, neid ei saa palju olla ja nad ei saa väga palju tegutseda. No kellele te seda lolli juttu räägite? Luua uus ettevõte, teha Lätis renditööettevõte, kes hakkab Eestisse tooma, ma ei tea, Tadžikistanist või Valgevenest inimesi ja neid iga poole aasta tagant edasi-tagasi üle piiri nihutama – see käib ju praegu juba. Ja nüüd tehakse neile massiline motivatsioon juurde sellega, et võetakse maksukohustus ära. 

Meie ülejäänud siin Eestis käime tööl, maksame makse ja palgakulu meie tööandjale on suurem. Aga vot, võtad sealt mingisuguse umbkeelse ja tema palgakulu tööandjale on palju-palju väiksem, kolmandiku võrra väiksem. 

Ja siis me räägime siin mingisugust täiesti debiilset juttu mingitest diginomaadidest ja Hollywoodi filmimeestest. Ma tahan teile öelda: kulla mehed, Hollywoodi filmimeestele juba on maksusoodustus! Selle maksusoodustuse nimi on rebate, mille nad saavad tagasi arvestatud – kui nad on teinud oma projekti lõpuni ja näidanud kulud ära, siis nad saavad kogu käibemaksu tagasi. Maksusoodustus on juba olemas! 

Ärge tulge meile mingisugust täielikku iba ajama sellest, kuidas me tahame siia Hollywoodi tööstust meelitada selle sotsiaalmaksusoodustusega, mis on tegelikult ju mõeldud odavtööjõu veel odavamaks muutmiseks ja mis selle kaudu surub alla Eesti inimeste palkasid. Ja see töötab koos selle seadusega, mida me siin enne menetlesime, mis on Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi tegemine. Selle eest me hoiatasime aastal 2015. See oligi: meie kvoot on null!  

Brüssel hakkab otsustama, keda me peame võtma, kui palju me peame võtma, kust me peame võtma, ja kui me ei võta, siis hakkab meid karistama. See ongi see. Mida meile räägiti kümme aastat tagasi? "Ei, ärge muretsege! Ei ole immigratsiooni, see jääb liikmesriikide kontrolli alla! Ei no sellega ei ole ükski riik nõus." Loomulikult ei ole ükski riik sellega nõus! Pooled Euroopa riigid on öelnud, et nad ei täida seda nii-öelda migratsioonipakti.  

Mis iba meile veel aeti selle migratsioonipaktiga? "See on väga hea asi! See ikka muudab immigratsioonireegleid Euroopa Liidus karmimaks ja rangemaks ja konservatiivsemaks." No kellele te seda rumalat juttu räägite? Ta ei muuda mitte midagi rangemaks, ta ei muuda mitte midagi konservatiivsemaks, ta tsentraliseerib immigratsioonipoliitika mittevalitud Brüsseli vasakäärmuslikele bürokraatidele ja poliitikutele, läbikukkunud poliitikutele nagu von der Leyen ja Kaja Kallas, ning muudab meie selleks prügimäeks, kuhu nad topivad oma massiimmigratsiooni [tagajärgi].  

Need on kaks seadust, mida täna tehti. Eelmise nädala kolmapäeval tehti veel kaks seadust, mis tegid jälle odavamaks odavtööjõudu välismaalt, mis tegid veel lihtsamaks siia jäämist ja tegid veel lihtsamaks siia saamist.

Täna oli meil Kristen Michal infotunnis ega suutnud ennast viia selleni, et ta ütleks, et Eesti strateegiadokumentidesse peaks sisse viima sõnastuse või, ütleme, sellise hoiaku, et Eesti on rahvusriik. Ta ei suuda seda öelda! Muidugi ei suuda, sest ta juhib ju riiki, kus likvideeritakse rahvusriiki iga päev kõikide seadustega, seda likvideeritakse iga päev sõnumitega, mida valitsus välja saadab. Tartu rahu ei ole dokument, mille üle me peaksime olema uhked ja millest me peaksime valju häälega rääkima, sest mõningaid inimesi see ärritab. No vot, see ärritab neid inimesi, keda me toome siia sisse pooleaastase maksusoodustusega, sest nemad ei saagi sellest aru. Miks nad peaksid? Mingid tüübid räägivad siin mingist Tartu rahust. Neil seal oli 9. mai. 

Absoluutselt vastuvõetamatu seadus, me anname sisse katkestamise ettepaneku. 

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. 

Hea juhataja! Head kolleegid! No kui Jürgen tuli selle eelnõuga meile rahanduskomisjoni, siis alguses tundus kõik väga ilus. Räägiti sellest, et Värskas sai maja ehitatud, kopamees tuli ja küsis sularaha, siis sai talle sularahas makstud, aga pärast hakati mõtlema, et ei tea, kas mees on ettevõtja või ei ole, kas ta makse maksab või ei maksa. Jumal tänatud, vähemalt üks ministritest on näppupidi ettevõtluses sees olnud ehk omale maja ehitanud – nüüd ta saab aru, kuidas raha liigub. Siiamaani tundus, et sellest aru ei saada. See tundubki mõistlik otsus. Aga selle eelnõu juures see ongi ainukene asi, mis on mõistlik.

Nüüd me vaatame seda eelnõu, mis on vahepeal teiseks lugemiseks siia jõudnud. Ma küsisin ka ettekandja käest, kas juttu on ainult sellest, et kui tuleb üks mees, nagu öeldi, muruniitja või lapsehoidja, talle antakse õhtul 20 eurot, ja see, kes raha saab, peaks maksud maksma. Ei, siia on nüüd kirjutatud alltöövõtja ka juurde. Aga mida see siis tähendab? Kas jõuab jälle kätte seesama asi, mille me 2017. aastal siin saalis likvideerisime? Peatöövõtjad ei saa tekitada sellist olukorda, et viimane makse jääb maksmata või maksud jäävad maksmata, sest kui alltöövõtja viimast arvet ei saa, siis ta peab kuidagi optimeerima, et ellu jääda ja mitte pankrotti minna. Kuskilt tuleb äkki üks rida juurde, lihtsalt tuleb ministeeriumist muudatusettepanek. 

Ma mäletan väga hästi, kuidas majanduskomisjoni tuli ministeeriumist ametnik, kui me arutasime Bolti eelnõu, ja ütles, et nii oluline on sinna üks lause juurde kirjutada. Järgmise kahe nädala pärast läks inimene sinna tööle. Kuu aja pärast selgus, mida mõeldud oli: ei pidanud makse maksma. Siiamaani pole maksuamet suutnud öelda, kui palju meil näiteks Bolti sõidukijuhid tegelikult makse maksavad. Kaks aastat on mööda läinud sellest hetkest, kui see pidanuks [selge] olema. 

Nüüd me teeme järgmise asja. Ma teen Ukrainasse ettevõtte, hakkan Rail Balticut ehitama, tulen pooleks aastaks siia oma inimestega ja ma ei pea seaduslikult ühtegi maksu maksma. Läheb pool aastat mööda, selleks ajaks on mul registreeritud uus ettevõte ja tulen uute inimestega, sest ega keegi ei taha ju väga pikalt kodust ära olla. Ja siis ühel hetkel hakkame niimoodi teid ehitama, sest me oleme suutnud valitsuse ajal jõuda selleni, et tee‑ehitusmaht on nii alla läinud, et ettevõtjad on oma tehnika ära müünud. Ja nüüd on lihtne! Kuskil kolmandas riigis loome ettevõtte, tuleme oma tehnikaga siia, teeme poole aastaga teelõigu ära, aga maksud jätame maksmata. Ja pole mitte mingit [probleemi], rott ka ei köhi! Ja siis küsime, miks Eestis ettevõtja ei taha oma ettevõtteid luua. Sest eestlased – vähemalt paar inimest, kes me siin oleme ettevõtjad – ei taha maksuametiga vaielda, me maksame oma maksud ära. Aga ühel hetkel ei ole meil võimalik [teiste ettevõtjatega] konkureerida. 

Ma mäletan väga hästi aega, kui enne sõda hakkasid ukrainlased Ukrainast siia Eestisse tulema ja ehitajal enam ei olnud võimalik turu peal [konkureerida], sest ukrainlased ehitasid poole raha eest, nad olid nõus magama sealsamas objekti peal, läksid kolme kuu pärast ära ja rahu majas. Nüüd me seadustame selle ära, et nemad ei peagi ühtegi maksu maksma. 

Mina ei ole aru saanud, kustkohast need [ideed] tulevad. Ma vaatan, et vahel, kui mõni ettevõtjast Riigikogu liige – eriti kui ta on [opositsioonis] – mõne ettepaneku teeb …

Palun kolm minutit lisaks. 

… siis kuidagi lükatakse see kõrvale …

Kolm minutit lisaaega, palun!

… ja öeldakse, et see on väga halb asi. Minu arvates tuleks tootvale tööle saata ikka väga paljud siit saalist või valitsusest, eriti ametnikud, kes on pikemaks ajaks [riigi]tööle jäänud. Nii nagu me oleme erakonnana öelnud, need, kes Kliimaministeeriumis metsad sooks teevad, peaksid minema metsa või sohu elama, et aru saada, kustkohast raha tuleb ja kas ikka tuleks mets enne maha võtta, kui midagi seal tegema hakatakse, või tõesti peavad suured hektarid metsamaad mädanema soo sees. 

Mis me teeme? Me räägime, et riigieelarve on punases, miinuses. Me võtame 700 miljonit laenu riigieelarvesse, et teha tulumaksuvabastus, ja siis saame teada, et 1200-eurose palgaga inimesed ei saanud sellest tulumaksuvabastusest ühtegi senti võitu, aga maksid ühe kuu palga maksudeks ära. Ja siis me laseme kõrvalt tuua mingile sektorile … 

Nüüd ma saan aru, Mart, miks rahandusminister eile Eesti Panga nõukogus ütles kõva sõna: Eestis ei ole vaja tööstust. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ma ei ütle, Mart, [et sina ütlesid,] ma ütlesin, et minister ütles. Sa oled endine minister. Ma räägin, et rahandusminister ütles, sa olid ka seal, kui seda öeldi. (Saalist öeldakse midagi.) Ah? Ei-ei, Mart ei öelnud seda. Täpsustan: ma rääkisin sellest, et Mart oli ka nõukogu istungil, kui rahandusminister selle sõna ütles. Sellest tekkis päris tõsine debatt. Ma arvan, et peale Jürgeni ei olnud seal saalis mitte ühtegi, kes oleks sellega nõustunud. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Sa võib-olla parandad, aga nii see oli. 

Väga selge: peale meid tulgu kas või maailma lõpp. Sest nüüd me tekitame olukorra, et Eesti ettevõtjal ei ole mõtet hakata siia oma ettevõtteid tegema. Tuleb Ukrainasse minna, teha ettevõte, siis tulla ukrainlastega siia, teha pool aastat tööd, teha uus ettevõte, tulla uuesti siia. Aga ma arvan, et ei peagi tulema, pool aastat võib puhata, sest maksurahaga saab ju nii palju tulu. Lööd hinna alla, ütled järjekordselt, et näed, Eesti ettevõtjad on röövlid.

See on täpselt sama, nagu me teisipäeval kuulasime siin Finantsinspektsiooni ja siis ühe koalitsioonipoliitiku lauset "Jõle jama, laenuprotsent on kõrge". Aga unustatakse ära, et Finantsinspektsioon on määranud pankadele sellised nõuded, mis on palju karmimad kui Soomes, ja nende nõuete täitmiseks – midagi teha ei ole – ongi laenuprotsent teine. 

Ettekandja on meil tark poiss, rahandusminister olnud ja puha. Neljapäeval, homme on meil õnneks istung. Minu arvates tuleb see eelnõu küll tagasi võtta. See on õudusunenägu. Komisjonis ma küsisin mitu korda, miks 183 päeva. Ma saaks aru, kui siia kirjutataks sisse, et kuuks ajaks või kaheks kuuks, ma saan sellest ka aru, siis ei saa suurt objekti keegi tegema hakata. Aga pool aastat?

Teie aeg! 

Aitäh!

Teie aeg! Aitäh! Järgnevalt kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Nüüd me siin oleme, teisel lugemisel järjekordse seaduseelnõuga, mis teeb odavtööjõule uksed veel rohkem lahti. Ja see 183 päeva, nii nagu ka eelkõneleja kirjeldas, kuus kuud, on päris pikk aeg. Üldjuhul meil ehitustegevus käibki kevadest sügiseni, see on täpselt see aeg, kui on parim võimalik aeg kasutada soodsamat tööjõudu. See tähendab just seda, et Eesti inimesed, Eesti ehitajad peavad minema ja rakendama ennast kuskil mujal. 

Aga minu jaoks on kummastav, et see nõndanimetatud sotsiaalmaksukohustus pannakse teenuse tegijale. Siin on rahandusministrid omavahel erinevaid probleeme lahendanud. Martin Helmel oli töömees Urmas. Praegune rahandusminister ehitas omale maja Lõuna-Eestisse ja maksis kopamehele, kes oli nii aus, et hakkas tulumaksu deklareerima – no eks ta vaatas, et minister tellib, ju siis peab aus olema, aga ta eeldas, et minister maksab ise sotsiaalmaksu ära. Lõpuks tuli välja, et minister ei tahtnud sotsiaalmaksu maksta. Aga ministri käes on hoob, et hakata seadust muutma. Aga nüüd ta tuligi seadusega siia Riigikokku, et panna ka sotsiaalmaks välja[makstud] summa sisse. Ehk seesama töömees peab ise olema nii seadusekuulekas, maksma oma teenitu pealt sotsmaksu ja ka tulumaksu. Aga see tähendab seda, et tema jaoks läheb hind veel odavamaks, samas töö tellija ehk tegija ei pea maksma sotsiaalmaksu. 

Selle muudatusega § 1 punkt 7 ütleb, et sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt tuleb tasuda sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu maksja on füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Ehk siis kui mina, füüsiline isik tellin tööd teiselt füüsiliselt isikult, ei pea ma sotsiaalmaksu maksma, aga nüüd pannaksegi järgmisele töötegijale ehk nõndanimetatud muruniitjale, kes heas usus niidab muru, [kohustus]: ta saab oma 10 eurot kätte ja siis tema peab hakkama deklareerima sealt pealt nii tulumaksu kui ka sotsmaksu. 

Nii et lõpuks meil tekibki selline arvepõhine elamine, et me oma pere sees hakkame lõpuks samamoodi käituma, et naine võib ka hakata tulu deklareerima sealt. Aga see tekitab absurdse olukorra, kus me kõik nagu hakkame arveldama selliselt, et kas on maksud makstud või ei ole. 

Kolmandatest riikidest töötajate sissetoomine, see renditööjõu probleem on meil olnud kogu aeg ja seda me ei halda. Nüüd me anname veel suurema laienduse sellele võimalustele, kus Eestis mitte tegevuskohta omav ettevõte toob renditööjõudu Eestisse ja selle kaudu saavad ettevõtjad – olgu nad ehituse, tööstuse või põllumajanduse valdkonnas – kasutada soodsamat tööjõudu, kellele ei ole vaja maksta sotsiaalmaksu. See teeb küll toote odavamaks, kuid see on järjekordne näide, et see ei vii edasi innovatsiooni ega aita asju parandada. Need filmitegijad, lühiajalised esinejad, koolitajad, sportlased – noh, mina ei tea, mis see sportlane või koolitaja siin 183 päeva teeb. Pigem on see ikkagi mõeldud [jätkuks] eelmisel nädalal vastu võetud seadustele, et laiendada odavtööjõu sissetoomist veelgi. 

Aga sellest kõigest lähtuvalt tuleb tunnistada, et seda eelnõu ei saa toetada. Ma usun, et paljud kolleegid on valmis selle lugemise katkestama. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

See eelnõu on otsekui Brežnevi pakk. Ta räägib mitmest elemendist. Üks on tegelikult juhutööde tegemine füüsilise isiku maksustamisega ja selle koormuse kergendamine on oma olemuselt arusaadav. Teine asi kõneleb sellest – ja seda hakati ju ette valmistama kohe, kui Kaja Kallase valitsus ametisse astus –, et luuakse tööturu konkurentsieelis väljaspool Eestit püsivalt tegutsevale ettevõttele ja tema töötajatele, kes teeb siin tööd tähtajaliselt, mis on piiratud 182 päevaga kalendriaastas. 

Hämmastusega loen ma selle eelnõu varasemat seletuskirja ja nüüdse eelnõu seletuskirja. Vabandust! Ma võtan ainuüksi selle juhutöö maksuvabastuse, kui palju riigile jääb raha laekumata. Aastaid tagasi kirjutati seletuskirjas tõsise näoga, et summa, mis riigieelarves väheneb, on 6000 eurot. Noh, tublid mehed arvutasid välja: 6000 eurot. Aga mis mind umbuslikuks teeb? Nüüd on kolm aastat möödas, aga seletuskirjas on sama summa: 6000 eurot. Näete, kõik muutub – inflatsioon, tööturu olukord ja nii edasi –, aga see summa on samaks jäänud. Midagi siin valitsuse tekitatud kaoses on stabiilset. 

Mis on aga tõepoolest aastate tagant kooskõlastuseks esitatud samas tekstis selle eelnõuga, on tegelikult täielik häma ja mitteanalüütiline käsitlus, mis puudutab mitteresidentide sotsiaalmaksukohustuse tühistamist. Mõju ei ole võimalik öelda, mõju ei ole võimalik välja arvestada, see on nii segane olukord. Aga see mõju eelarvele on väike. Vaadake, milline paradoks tuleb välja! Mõju ei ole võimalik tuvastada, aga teatakse, et mõju on väike. Ja mulle tuleb üllatusena, et opereeritakse mõlemas eelnõu seletuskirja variandis – nii aastate eest tehtud seletuskirjas, mis läks kaubanduskojale kooskõlastamiseks, kui ka uues – viitega selle kohta, et see on ainult niinimetatud diginomaadide kaasus. Eelnõust me mingit niisugust tüüpi kitsendust või profileerimist, otsekui see puudutaks IT-ettevõtete programmeerimistööd või mingit muud seesugust tegevust siin, [ei leia]. Ma juhin tähelepanu, et loogika on selles, et ettevõtte püsitegevuskoht ei ole Eesti, töötaja püsitegevuskoht ei ole Eesti, aga õnneliku juhuse abil, nagu üks õnnelik paar, nad kohtuvad siiski Eesti territooriumil, loovad lisaväärtust, kuid maksu ei maksa, eks ole, ja lähevad eeldatavasti lahku, vähemalt selle teoreetilise konstruktsiooni järgi, mille see eelnõu annab.

See on valitsusel praegu ausalt öeldes vägagi kummaliselt eksperimenteeriv loogika. Esimene lähtekoht on see, et me tahaksime näha arvestusi. Kõneletakse sellest, et sellel ei ole mingit mõju, et mõju ei suudeta hinnata või see mõju on väike. Me muudame Eesti maksuseadusi – vaadake, millises maksukaoses praegu me oleme – ja tekitame riigieelarve defitsiidi olukorras, kus mõju ei ole või see mõju võib teoreetiliselt olla ka positiivne, kui on üldine majanduse areng. Eesti muutub niisuguseks platvormiks, kus mitteresidentidest ettevõtted ja mitteresidentidest töötajad mingisugust teenust teevad ja siis inimesed tarbivad siin ja mingi muu lisaväärtus tekib siin. Niisugusel asjal peaks olema ikkagi analüütiline käsitlus. Üks asi on see, et me tahame ikkagi näha, mis on sisuliselt selle asja mõju eelarvepositsioonile. 

Teine teema puudutab seda, et see on juba ideoloogiline küsimus. Kui on mingi kolmas riik maailma teises otsas, mehed tulevad sealt kohale, ehitavad mingisuguse elementmaja ja lendavad jälle tagasi – ma jätan kõrvale kõik lähetatud töötajate kohta käivad ja muud niisugused Euroopa Liidu reeglid –, siis tegelikkuses me ütleme, et selline tegevus peab saama olulise konkurentsieelise võrreldes selle tegevusega, mida teevad Eesti töötajad, kellel on Eestis kodu ja kes maksavad makse, et tagada Eesti ühiskonna toimimine ja saada avalikke teenuseid kogukonnale. Me anname praegu Eesti ettevõtjatele ja Eesti ühiskonnale 33%-lise maksuerandi ehk signaali, et see on see tööloogika, mida väärtustatakse või mis peab saama olemusliku konkurentsieelise. Ka selles olukorras, kus me kõneleme teenustest, kui nad midagi teevad, tekitab see küsimuse, kas see on ideeliselt põhjendatud. Ma sügavalt kahtlen selles loogikas. 

Isamaa toetab selle eelnõu lugemise katkestamist. Me oleme näinud eksperimenti, mida me tegime – panete tähele, see on sümptomaatiline –, et korraga on olemas mingid grupid, kelle puhul koalitsioonil, kes üldiselt liigub nagu soomusrong uute maksude kehtestamisel edasi, läheb kuskil süda härdaks. Kaughasartmängumaks. Nagu ma nüüd parlamendis kuulsin, ühe ettevõtte jaoks tehti see kaughasartmängumaksu seadus, see ettevõte tuleb Eestisse. Väidetavalt on nii, et tegelikult ta ei olegi tulnud või ei tahagi tulla. Mis selle firma nimi on? Tahaks ka teada, kui ühe ettevõtte jaoks siin nii-öelda õmmeldakse kasukas valmis.

Nüüd on tegelikult täpselt samamoodi, et Eesti ühiskonna puhul toimub maksukoormuse pealeladumine – selleks julgust jagub. Ja korraga me näeme kaughasartmängumaksu ettevõtteid, need on need kõige kaitsetumad või ühiskondlikus mõttes konkurentsi soodustavad. Vaat see on see ühiskondlik väärtus, mida nemad loovad inimeseks olemise ja õnneproovimise kire kaudu, mis iga inimest saadab selles loogikas universaalselt. Ja veel, me oleme võtnud välja ettevõtted, mis püsivalt Eestis ei tegutse ja mille töötajad siin püsivalt ei tegutse, vaid nad saavad kokku kontaktplatvormina Eesti territooriumil, ning anname neile selle kolmandiku eelise. 

Ma arvan, et siin me võime konstrueerida näiteid. Ma ei tea, kas härra Võrklaev tõi selle näite või kõlas see siin saalis varasemas arutelus läbi, et Hollywoodi näitlejad tulevad siia ja siis nad on paari kuu jooksul Eestis. Ma arvan, et tegelikkuses on ka valitsus ise aastaid kõhelnud, kas võtta see seadus vastu. Aastaid on see initsiatiiv nagu [õhus] rippunud. 

Ma tahaksin teada – seletuskirjast ei selgu –, mis selle asja taga tegelikult on. Kas selle taga on nende teatud IT-ettevõtete või meie mõne – hellitlevalt ütlen – tehnoloogiaoligarhi lobi. Pärast valimisi pandi see eelnõu kiirelt veerema, aga millegipärast vahepeal see seiskus. Või on seal taga mingisugune muu motivaator, mis võib-olla üldiselt algatajate puhul majanduskasvu elavdab? Kuid ma juhin tähelepanu, et majanduskasvu elavdamise kategooriat või lisaväärtuse tekitamise kategoorias lööme selle palli kohe maha. Seda ei öelnud ei kolm aastat tagasi eelnõu algatanud valitsus ega ütle ka nüüd, et sellel oleks mingisugunegi mõju majanduse arengule. Kõneletakse sellest, et bürokraatiat kui niisugust on vähem. Võimalik. Ja tehniliselt on see loomulikult nii, sest kui me makse ei korja, on bürokraatiat vähem. Aga küsimus on selles, et siis on ka maksutulu vähem. Kui palju vähem, sellele me ei vastust saa. Meile öeldakse, et see mõjutab vähe, aga kui palju, seda on võimatu öelda. Vaatame, mis juhtub pärast. 

Lõpetame eksperimendid, sõbrad! Võtame julgusega otsuse vastu, katkestame selle [eelnõu lugemise] ja nõuame valitsuselt minimaalset hoolsuskohustust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 860 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 860 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. See ettepanek vajab hääletamist. See ettepanek näeb ette Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada. Me asume selle katkestusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 860 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 860 teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt on meie 11. päevakorrapunkt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 839. Aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon andis teada, et ettekandja, Riigikogu liige Rain Epler ei saa tänasel istungil osaleda, mistõttu meil on tekkinud arutelu võimatus ja seetõttu me seda päevakorrapunkti täna ei ava. 

Liigume edasi. 12. päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu 840 [esimene lugemine]. Praegu näen ma siin ainult tühjasid pingiridasid. Head kolleegid, kas me ... Nii, selge. Me saame selle päevakorrapunkti avada, sest siia Riigikogu saali on jõudnud ettekandja, Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti Riigikogu kõnetooli.

Aitäh, austatud esimees! Aitäh ootamast!

Head kolleegid! (Helistab kella.) Me ei kuule ettekandjat! Palun, Anastassia!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid, aitäh ootamast! Tõesti, selle eelnõuga, mis on teie ees, sarnane eelnõu oli esitatud ka aasta tagasi. Eelnõu puudutab kergliikurite ja pisimopeedide [kasutamise] paremat reguleerimist.

Ma korra veel katkestan, Anastassia. Ma väga vabandan! Head kolleegid, me ei kuule ettekandjat, kui saalis on sumin. Tõesti palun, et kui teil on vaja teemasid arutada, arutage neid väljaspool saali, muidu me lihtsalt ei kuule ettekandjat. Palun peame sellest reeglist kinni! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jah, uuesti: aitäh, austatud esimees! Eelnõu puudutab kergliikurite ja pisimopeedide [kasutamise] paremat reguleerimist. Tegelikult oli meil see arutelu ka juba eelmisel aastal.

Võib-olla natukene taustast, miks see küsimus on üldse tõstatatud. See tuleneb sellest, et nagu me teame, lisaks sellele, et liikluses on kergliikurid ja renditõukerattad, on eelmisest aastast liiklusesse lisandunud pisimopeedid, sellised punased. Eriti lastele pakkusid need väga huvi. Kahjuks, kuna see rakendus ei kontrolli [kasutaja] vanust, tekkis olukord, kus väikesed lapsed hakkasid nende pisimopeedidega sõitma ja juhtus päris mitu koledat õnnetust. Näiteks jäi 13-aastane laps Lasnamäel auto rataste alla. Õnnetusi on veel olnud. Sellel teemal olen ma suhelnud ka Tervisekassaga. Tervisekassa näitas graafikut, kust oli näha, et pärast kergliikurite ja hiljem ka pisimopeedide [liiklusesse] tulekut on tõusnud Tervisekassa kulud, just need, mis puudutavad kergliikuritega seotud vigastusi. 

Nendest muudatustest, mida ma olen [eelnõuga soovinud] sätestada, on rääkinud ka valitsus, on rääkinud taristuminister, nendest on rääkinud Kliimaministeerium. Juba eelmisel aastal lubati, et tullakse muudatustega välja, aga aasta on möödas, uus hooaeg on juba käimas, aga muudatusi Kliimaministeeriumilt siiamaani [tulnud] ei ole. Seetõttu, selle asemel, et oodata, millal Kliimaministeerium oma ettepanekutega välja tuleb, andsin ma selle eelnõu uuesti, juba ennetavalt sisse. See on see põhjus.

Käime korra läbi ka need punktid, millest ma rääkisin. Põhiprobleem on, et väikesed lapsed sõidavad nende kergliikuritega, rakendus [vanust] ei kontrolli. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et ettevõtja, kes annab rendile kergliikuri või pisimopeedi, aga ka jalgratta, peab täitma järgmisi nõudeid. Rakenduses peab olema kas näotuvastusprogramm või dokumendituvastusprogramm, et alla seaduses sätestatud [vanuse]piiri jääv isik ei saaks renditavat liikurit kasutada. Samuti oleme sätestanud juhtimisõiguse kontrolli. Näiteks, kui isik on alla 16-aastane, ei tohi ta kasutada pisimopeedi, kui tal ei ole juhiluba. 

Üks moment on veel. See on olnud kohaliku omavalitsuse palve. Juba eelmisel aastal, Tallinna eelmise linnavõimu ajal, tuli palve, et riik reguleeriks seda küsimust nii, et kohalikule omavalitsusele oleks antud võimalus sätestada kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ma natukene räägin, miks see on vajalik. Praegu on selline olukord, kus ükskõik milline ettevõtja võib tulla turule, ta võib linnas või vallas põhimõtteliselt lõpmatuseni panna [turule] oma kergliikureid, pisimopeede, ükskõik mida. Mitte ükski seadus seda ei kontrolli ega limiteeri. Põhjus, miks see [piirarv] on vajalik, ongi see, et ei tekiks seda, et igal pool on need pisimopeedid ja kergliikurid. Bolti kergliikurite kohta on öeldud, et neid tihti kasutatakse reklaami jaoks, tegelikult on kasutajaid vähem kui [kergliikureid], mis väljas on. Need ebavajalikud tõukerattad siis kuskil vedelevad ja tekitavad ohtlikke olukordi. See [piirarvu]ettepanek tulenebki Tallinna palvest, mis oli esitatud juba eelmisel aastal, ja seetõttu on see ka siin eelnõus sees. Näiteks Helsingis on selline kord, et kohalik omavalitsus sätestab, mis on see piirarv. Meil praegu selle jaoks, et [nende liikumisvahendite arvu] kuidagigi limiteerida, tehakse seda natukene kunstlikult, [kehtestatakse] väga ranged nõuded, et näiteks vanalinnas ei tohi teatud kellaaegadel sõita või on väga suured kiirus[piirangud]. See on mingil määral kunstlik ja mina ütleksin, et see piirab ettevõtjat isegi rohkem. 

Veel üks punkt, millel sooviks peatuda, on see, et seaduse järgi peavad kuni 16-aastased kandma kiivrit. See on ka selline [teema], mis võib tekitada debatti. Eelnõus on sees, et kuni 16-aastastele võiks ettevõtja pakkuda ka kiivri rentimise võimalust. Võib-olla võrdluseks sellest, mida on teinud Leedu seim, Leedu parlament. Leedu parlament võttis eelmisel aastal vastu seaduse, kus pandi absoluutselt kõikidele ettevõtetele kohustus kiivrirentimise võimalust pakkuda ja seda võimalust peab pakkuma [igas vanuses inimestele]. Ehk ükskõik kui vana sa oled, sa oled kohustatud kandma kiivrit ja ettevõtja peab selle [rentimise võimalust] pakkuma. Me ootame veel lahendusi, kuidas nad seda [teevad]. Aga kuidas on seda teatud riikides tehtud? Seal on spetsiaalsed punktid, kust on võimalik [kiivreid] laenutada, nagu sellised kapid. Selliseid asju on juba rakendatud. Miks siin [eelnõus] ei ole [kehtestatud] seda nõuet kõikidele? Põhjus on see, et praegune liiklusseadus ei nõua, et need, kes on vanemad kui 16, peaksid kiivrit kandma. 

Võib-olla tohin ma enda kogemusest rääkida. Olen suurema osa elust kaherattalistega sõitnud. Kahjuks need kukkumised, eriti kukkumised ilma kiivrita, on väga õudsed. Need on väga õudsed, eriti laste puhul, kuna lapsed tihtipeale ei oska õnnetusi [ära hoida], tihtipeale ei oska nad hinnata kiirust ega pidurdusmaad ja kukkumised on [sageli] karmimad.

Ma toon veel natukene näiteid teistest riikidest. Näiteks Saksamaal on rendiettevõtted teinud rakenduse, mis võimaldab kontrollida juhilubasid, seal on samamoodi olemas näotuvastus. Bolt nendes riikides, kus see regulatsioon on sisse viidud, juba kasutab neid lahendusi. Ma tuletan meelde, et Bolt kasutab neid lahendusi Bolt Drive'i puhul, kui sa autot rendid. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks seda kõike sisse viia ka Eestis. Teine küsimus on muidugi selle teise ettevõttega, mis [tegeleb] pisimopeedidega, RIDE Mobilityga. Nemad on võib-olla tõesti sunnitud uut lahendust looma. Aga samas, Kliimaministeerium viitas, et nemad on juba suhelnud ettevõtjatega ja ettevõtjad ei näinud probleemi selles, kui selline lahendus sisse viidaks. Võib-olla toon ka Prantsusmaa näite. Pariisis korraldati lausa rahvahääletus renditõukerataste teemal. Rahvas hääletas [selle poolt], et renditõukerattad üldse ära keelata. Selle tulemusel on näiteks Pariisis renditõukerattad täielikult keelatud. 

Võib-olla veel statistika kohta. Üks väga suur probleem statistikaga on see, et väga tihti ei anta kergliikuritega toimunud õnnetustest teada. Tõesti, õnnetused juhtuvad, aga nendest ei anta teada. Kui me räägime aastast, siis me räägime umbes 300 sellisest õnnetusest. Need on need, millest on teada antud. 

Ma arvan, et põhilised momendid said ära öeldud. Ma väga loodan, et seda eelnõu täna toetatakse, sest niipalju, kui ma olen majanduskomisjonis seda eelnõu kaitsnud, nii eelmisel aastal, aga ka sel aastal, olen ma aru saanud, et toetust sellele eelnõule tegelikult on. Me võiksime esimese lugemise täna ära teha. Hiljem, kui Kliimaministeerium tuleb oma ettepanekuga, oma eelnõuga välja, siis me võiksime need eelnõud omavahel liita ja teha sellise hea kombinatsiooni, et teise lugemise käigus igaüks saaks veel mingisuguseid parandus- ja muudatus[ettepanekuid] teha. Kliimaministeerium ja ka taristuminister on tõesti öelnud, et muudatused on vajalikud ja nad tulevad muudatustega välja. Seetõttu võiks selle eelnõu esimese lugemise lõpetada, arvestades ka seda, et majanduskomisjon ju ei kujundanud lõpuks seisukohta selle eelnõu osas. 

Aga hea meelega vastan täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile on. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea kolleeg, selle ettekande eest! Küsimus on väga lihtne. Miks sinu arvates valitsus, olgu kas või Kliimaministeerium, nii pikalt mõtleb ja seda protsessi pidurdab? Ei saa ju öelda, et oleks mingisugune uus olukord, kus peaks väga pikalt mõtlema, midagi uurima ja analüüsima. Needsamad elektritõukerattad on meie tänavatel juba aastaid kasutusel olnud ja neid tuleb aina juurde. Aga meie samal ajal ootame, millal riik otsustab, kas nad ise teevad valmis mingisuguse regulatsiooni, mida saaks linnades ja valdades kasutada, või siis annab riik lahkelt loa kohalikele omavalitsustele, et need tegutseksid. Mis sa arvad, miks see kõik nii palju aega võtab?

Tõesti, nagu ma ütlesin, me olime [samasuguse] eelnõuga siin saalis aasta tagasi. Aasta on möödas. Ma mäletan, et eelmisel aastal, kui ka Reformierakond oli veel Tallinna Linnavalitsuses, ma Tallinna Linnavolikogu liikmena kaitsesin ühte pöördumist Vabariigi Valitsuse poole. Seda toetasid Tallinna Linnavolikogus kõik erakonnad, kõik erakonnad konsensuslikult: Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, ka EKRE oli siis Tallinna Linnavolikogus. Kõik toetasid seda Tallinna Linnavolikogu pöördumist Vabariigi Valitsuse poole, et tehtaks mingid muudatused. 

On märkimisväärne, et ka Reformierakond seda toetas. Eelmine aasta tõi ka Reformierakond mitu korda välja, et need on tõsised probleemid. Kui ma ei eksi, siis Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees kirjutas eraldi arvamusloo selle kohta, et pisimopeedide ja kergliikurite õnnetused on probleem ja tuleks midagi teha. See pöördumine oli muidugi, ma saan nii aru, rohkem Tallinna linnavõimu poole. Aga samas oleme meie siin need, kes saavad liiklusseadust muuta ja seda [probleemi] reguleerida. Kahjuks kohalikud omavalitsused seda teha ei saa, eriti seda, mis puudutab võimalust piirarvu sätestada.

Ega kergliikurite kohta ei ole see ainus eelnõu. Üks teine eelnõu – võib-olla te ka mäletate, see oli paralleelselt menetluses – puudutas ju kindlustust. Samamoodi võeti vastu sellised liiklusseaduse muudatused, mille kohaselt need renditõukerattad peaksid olema kindlustatud, olid [kirjas] konkreetsed kiirused ja konkreetsed kaalud, aga just Bolti tõukeratas jäi [nende nõuete alt] välja. See teema oli ka erikomisjonis käsitlusel, et kuidas on võimalik selline vastuoluline olukord. Siis öeldi, et me võtsime üle direktiivi ja need küsimused olid direktiivis nii sätestatud. Aga samas oli see vaid direktiivi kitsas nõue. 

Vaatame kas või siia lähedale, Läti praktikat. Läti võttis samamoodi selle direktiivi üle, aga ta võttis selle üle nii, et ühtne kohustus oli kõikide renditõukerataste puhul ehk selle kindlustuse alla läks nii Bolt kui läksid ka teised rendifirmad. Praegu on see näide juba natukene aegunud, aga näiteks Tuule tõukerattad – too hetk Tuul oli veel turul – läksid kindlustuse alla, aga Bolti omad ei läinud. Tekkiski küsimus, kuidas on võimalik, et justkui ühte ettevõtjat eelistatakse teisele. Tänaseks on ju Tuul oma tegevuse lõpetanud. Nad olid finantsraskustes, müüsid vahepeal ettevõtte maha, aga nüüd on [ettevõte] juba pankrotis. Siin on ka küsimus, kuidas on see ikkagi võimalik. Meil on tekkinud mingil määral Bolti monopol. 

Mina pean korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena välja tooma ka selle, et näiteks Bolti asutajad on olnud väga helded Reformierakonnale ja Eesti 200-le annetajad. Vaatame, mis toimus aastatel 2021–2023: Eesti 200‑le 57 000 eurot, Reformierakonnale 42 000 eurot, ka sotsiaaldemokraatidele 33 000 eurot. Ma ei tea, kas siin on mingi seos või ei ole, aga kui ma räägin kindlustusest, siis ma natukene tean siseinfot ja tausta. Ministeeriumi ametnikud tunnistasid, et nemad pakkusid eelnõu, mis oleks [näinud ette] ühtse süsteemi kõikidele rendiettevõtetele, aga poliitiliselt ei läinud see läbi. Mul on siseinfo juba selle teise eelnõu kohta. Ametkond sai aru ja valmistas isegi ette vastava eelnõu – seda tunnistati erikomisjoni istungil –, aga see lõpuks ei läinud läbi. Tol hetkel oli rahandusminister, kui ma ei eksi, Mart Võrklaev. Tõesti, seda eelnõu poliitiliselt ei toetatud.

Ma ei tea, kas see on vastus teie küsimusele, aga lihtsalt need on mõningad näited selle kohta, kuidas teatud eelnõud on vastu võetud või kuidas neid ei ole vastu võetud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tahan ma teid tunnustada selle eest, et te mitte ainult ei kandnud ette selle väga vajaliku ja olulise eelnõu [tutvustust], vaid rääkisite üle ka meie kolmest kolleegist koosnevast grupist. Võib-olla nad rääkisid siin väga tähtsast asjast, aga ikkagi nad teid segasid. 

Küsimus on selline. Erakorralise meditsiini töötajad kurdavad selle eelnõu saatuse üle. Me saame sellest aru. Mis teie arvate, kas traumapunktide töökoormus väheneks selle seaduse vastuvõtmisega?

Ma ütlengi seda, ja see on eraldi siin ka mõjudes välja toodud, et selle seaduse eesmärk on vähendada erinevaid liiklusohtlikke [olukordi] ja liiklusõnnetusi. Nagu ma ütlesin, paljud liiklusõnnetused toimuvad alaealistega, just nendega, kes ei oska hästi masinat kontrollida, kes ei oska kiirusega arvestada, ei oska arvestada pidurdusmaaga. Seda olen ma ka oma motospordipraktikas näinud, [ma tean,] kust need vead, kust need probleemid tulevad. 

Sellele erikomisjoni istungile, mida ma juba korra mainisin, kus oli [kõne all] kindlustuse küsimus, oli kutsutud ka Tervisekassa [esindaja]. See istung oli avalik, seda on võimalik järele vaadata. Tervisekassa [esindaja] tõi välja väga konkreetse statistika, mis näitas, et alates sellest aastast, kui tulid kergliikurid turule, hakkas automaatselt kasvama EMO-sse sattunud inimeste arv. Need vigastused on tavaliselt koljuluumurrud, rangluumurrud, põlveliigesemurrud, mis kahjuks tekivad just nende kergliikurite ja pisimopeedidega liigeldes. See number on kasvanud ja muidugi on kasvanud ka kulud. See on ka üks põhjus, miks me oleme seda kindlustuse teemat ajanud ja palunud mingil määral võtta ka Tervisekassalt ehk maksumaksjalt neid kulusid vähemaks, et need kulud [jääksid] kindlustuse, mitte Tervisekassa ja maksumaksja kanda. See on teine moment. 

Võib-olla võin ma ka isiklikust kogemusest rääkida. Mu õde õpib arstiks ja on praegu praktikal EMO-s. Ta sattus sinna ajal, kui algas kergliikurite hooaeg, [ilm] läks soojemaks. Ta ütles, et need vigastused on tõesti kohutavad. Mina ütlen ka, et kui kaherattalisega sõita, siis ega seal ei anta väga palju andeks. Kui sa teed mingi vale liigutuse, kui sa ei taju kiirust nii hästi, ei taju liiklust, [mis on eriti tõenäoline siis,] kui sul ei ole juhiluba, siis need vigastused tulevadki. Miks see [juhiloa puudumine] on pisimopeediga sõites ohtlikum? Pisimopeediga ei tohi kõnniteel sõita, liiklusseadus ei luba. Aga neil, kes sõidavad, tihtipeale ei ole [juhi]luba. Põhjus, miks seaduses on sätestatud, et kuni 16-aastasel peab olema juhiluba, on see, et nad ikkagi oskaksid liikluses liigelda. Aga tihtipeale on nii, et esiteks sõidavad alla 16‑aastased või isegi 10‑aastased. Teine probleem on see, et sõidetakse tõesti kas sõiduteel või kõnniteel, aga seejuures ei olda teadlikud liiklusreeglitest. 

Sealt need probleemid ja riskid tulevad. Väga oluline on, et me selle eelnõuga edasi liigume, et me teeme vähemalt esimese lugemise ära. Teise lugemise käigus võime me mingeid muudatusi teha. Aga on oluline, et me saaksime ka Tervisekassa kulusid alla ja vähendaksime neid kohutavaid õnnetusi.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud parlamendi esimees! Hea ettekandja! Igasugune õnnetus, mis lapse või noorega juhtub, on suur tragöödia. Aga mul on kahe poolega küsimus. Üks pool puudutab seda, kui noor, kellel on õigus see kergliikur rentida, osutub nii lahkeks, et ta annab selle oma sõbrale sõitmiseks ja rendib ise teise sinna kõrvale. Kes siis õnnetuse korral on vastutav isik? See on üks pool küsimusest. 

Teine pool küsimusest on pigem natukene viitav. Kui me teeme sundkiivrid kõigile ja teeme ühiskasutuses olevad kiivrid, siis kuidas neid kiivreid kahe kasutuskorra vahel töödeldakse, et ei tekiks võimalikku kas parasitaar- või seenhaiguste ülekandumist? 

Jaa, tõesti, see oht, et keegi sõber rendib ja annab kellelegi teisele edasi, on alati olemas. See ongi põhjus, miks me tahame ka näotuvastust sisse viia. On olnud olukordi, kus ka need, kes ei ole 18-aastased või isegi mitte 16-aastased, rendivad [kergliikuri] ja annavad sõpradele [sõitmiseks]. See on keeruline. Samamoodi, kui keegi, kes on vanem, ostab alkoholi ja siis jagab seda teistele, siis see on väga [keeruline olukord]. Aga vastutaja on lõpuks see, kes istus pisimopeedi peale või astus kergliikuri peale ja [tekitas] õnnetuse. Ikkagi tema on vastutaja. Ei ole võimalik panna vastutajaks kolmandat isikut, kes selle [sõiduvahendi talle kasutada] andis, kuigi me saame aru, et ta on kaasvastutaja. Aga kui rääkida kindlustusasjast, sellest, kuidas see toimib, siis vastutaja on see, kes selle olukorra tekitas. 

Nüüd selle kiivrikohustuse kohta. Nagu ma ütlesin, seda kiivrikohustust ei ole pandud kõigile. Me lähtume liiklusseadusest. Oluline on see, kuidas teised riigid on seda teinud. Seal on olemas kapid, kus on desinfitseerimisvahendid, aga on võimalik neid [kiivreid ka] mütsi peal kasutada. Seda praktiseeritakse autokoolides, näiteks ka motokoolitustel. Ringrajal on meil ka kiivrid, mis on üldkasutatavad, ja seal samamoodi kasutatakse, kuidas öelda, spetsiaalseid alusmütse, mis on ühekordsed. 

Tegelikult tahaks, et kõigil oleks oma kiiver, näiteks on vanemad selle ostnud. Aga ega kunagi ei tea. Vahel on olukordi, kus kiiver jääb koju või unustatakse maha. Täna on ju niimoodi, et mitte kõik rendiettevõtted ei luba sõita alates 16. eluaastast. Näiteks Boltil on kergliikuri [kasutamise õigus] alates 18. [eluaastast]. Hoog on üks teine ettevõte, aga see ei [tegutse] Tallinnas, seal on see alampiir [madalam]. Tegelikult selles osas see eelnõu nende kohta ei kehtigi. Aga kui peaks tekkima olukord, kus turule tuleb veel teenusepakkujaid, kes hakkavad pakkuma võimalust – eriti, kui tekib näotuvastus või juhiloatuvastus – kasutada [neid sõiduvahendeid] ka nooremalt, kas või alates 14. [eluaastast], siis peaks pakkuma võimalust kiivrit kanda. See on [mõeldud] just selleks, et ei oleks olukordi, kus neid hakatakse järjest rentima. Nagu ma ütlesin, see on tegelikult täiesti oluline vanemate kohustus. Vanemad peaksid seda jälgima, aga tihtipeale kas unustatakse või seda lihtsalt ei tehta või on selleks mingi muu põhjus. 

Nagu ma ütlesin, me lähtusime ka Leedu parlamendi eeskujust. Ega see ei ole niisama, ega ka Leedu parlament ei võtnud seda seadust niisama vastu. See seadus oli tingitud sellest, et neid õnnetusi, just koledaid õnnetusi, juhtus päris palju.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul oli alguses tegelikult natuke teine küsimus, aga sinu vastus minu esimesele küsimusele muutis mu meelt. Ma tahaksingi küsida, kas sinu arvates on tõepoolest võimalik, et ministeerium nii pikalt mõtleb ja ei suuda produtseerida mitte mingit regulatsiooni, ei suuda isegi öelda, et okei, las iga omavalitsus, kus tõukerattad ja mopeedid on probleemiks, reguleerib seda ise. See on seotud selle sinu poolt näiteks toodud eelnõuga, kus jutt käis kindlustusest. Teisisõnu, mingi konkreetse firma või mingite firmade huvid on jälle mängus ja sellepärast ei olegi seda vastust ministeeriumist juba üle aasta tulnud.

Jaa, meil tuleb ka majanduskomisjonis arutelu, esitlus. Ma tegelikult tundsin, et ka majanduskomisjoni liikmetel oli küsimus, miks seda eelnõu siiamaani ei ole tulnud, arvestades, et juba aasta tagasi me seda [teemat] arutasime. Tõesti, ka majanduskomisjoni liikmetelt – mitte ainult opositsiooni, vaid ka koalitsiooni liikmetelt – tuli küsimus, kuidas on võimalik, et juba teist hooaega on pisimopeedid igal pool sõitmas, aga midagi ei ole tulnud. Kahjuks ei saanud me otsest vastust, millal sellega välja tullakse. Öeldi, et varsti, aga juba on aasta möödas. Tõesti on küsimus, kuidas on tekkinud selline olukord, arvestades, et laste tervise kaitse peaks olema tähtsam kui ettevõtjate huvide kaitse. 

Miks ma räägin ettevõtjate huvide kaitsest? Lihtsalt see on see selgitus, mis on tulnud valitsuselt, valitsuse ja ministeeriumi seisukohtadest. Seal oli kirjas, miks seda eelnõu ei toetata: sest teatud küsimused, teatud tingimused riivavad liiga palju ettevõtlusvabadust. See on see koht, kus mina vaidlen vastu. Tervise kaitse, eriti laste tervise kaitse, ma näen, antud olukorras prevaleerib, see on olulisem. 

Tõesti, ma mainisin, et erinevad annetused, mida on tehtud läbi aastate, on olnud päris suured. Aga näiteks veel üks huvitav asi. Ma varem isegi ei võtnud sel teemal sõna, võib-olla [räägin sellest] praegu. Kui toimus erikomisjoni istung sellelsamal kindlustuse teemal, siis seal oli kohal ka Bolti esindaja. See Bolti esindaja oli Henri Arras, täna on ta Reformierakonna fraktsiooni esimees Tallinna Linnavolikogus. Kindlasti on tegemist tubli inimesega, aga see on väga huvitav kokkusattumus.

Ma tõesti tahaks loota, et siin ei ole mingit sellist, ma ei tea, vandenõu, [ma tahaks loota,] et ei ole nii, et meelega hoitakse [seda eelnõu] kinni. Mina siiski loodan ja usun, et inimeste tervise kaitse on koalitsioonile, valitsusele tähtis. Aga ma ei saa välistada, et isegi kui majandusministeeriumi ametnikud teevad eelnõu valmis, kui nad teevad ka väga hea eelnõu valmis, siis see lihtsalt poliitiliselt ei lähe läbi, nii nagu juhtus selles kindlustuse küsimuses. Ma tean, et ametnikud on väga tublid ja teevad usinalt tööd, aga võib-olla põhjus, miks siiamaani ei ole see [eelnõu] jõudnud valitsuse lauale ega Riigikogu saali, on see, et äkki tõesti hoitakse seda poliitilisel [põhjusel] kinni. Ma loodan, et see nii ei ole.

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te juba oma ettekandes mainisite, et kõige paremini saavad tõukeratastega seotud muredest ja probleemidest aru kohalikud omavalitsused. Öelge palun, kas see eelnõu näeb ette üldraamistiku kõikidele omavalitsustele või [kehtestatakse] mingid reeglid, mida võib iga omavalitsus eraldi täiendada. 

Aitäh! Tegelikult kohalikul omavalitsusel ei ole praegu väga palju võimalusi seda reguleerida. Tõesti, näiteks see, mida on Tallinn teinud. Miks ma just Tallinnast pidevalt räägin? Lihtsalt Tallinnas on see [teema] kõige aktuaalsem, kergliikureid ja pisimopeede on siin kõige rohkem. [Tallinnas] on võetud vastu määrus, millega teatud [asjad] reguleeritakse, näiteks see, mis kellast mis kellani ei tohi sõita või mis kiirusega tohib sõita ja millisel alal. 

Aga kohalik omavalitsus ei saa siiamaani reguleerida [nende sõiduvahendite] piirarvu kohalikul territooriumil. Täpselt samamoodi ei saa kohalik omavalitsus panna ettevõtjatele kohustust, et rakenduses oleks vanuse või jalgrattajuhilubade kontrollimise meede. Seda kohalik omavalitsus reguleerida ei saa, me saame seda reguleerida riiklikul tasemel. Seetõttu ma selle eelnõuga siin olen. 

Kui kohalik omavalitsus suudaks ise seda küsimust reguleerida, siis täna seda arutelu siin ei oleks. Aga nagu ma ütlesin, Tallinna Linnavalitsus juba eelmisel aastal, eelmise linnavõimu ajal, pöördus valitsuse poole, pöördus Riigikogu poole palvega seda reguleerida. Nagu ma ütlesin, Tallinna Linnavolikogu tegi konsensusliku otsuse, kõik erakonnad hääletasid konsensuslikult selle poolt, et pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, selleks et seda küsimust reguleeritaks. Ega seda ei oleks tehtud, kui kohalikul omavalitsusel oleksid oma võimalused olemas. 

Nagu ma ütlesin, praegu on seadus selline, et iga ettevõtja võib tulla [turule] lõpmatul arvul kergliikuritega, pisimopeedidega, ja mitte miski ei või teda takistada, mitte keegi mitte kuskil ei saa öelda, et te ei saa neid nii palju siia tuua või et limiit on täis. Mitte miski seda ei reguleeri.

Kohalik omavalitsus ei saa seda limiiti [seada], kohalik omavalitsus ei saa seda reguleerida. Ma isegi ei paku piirarvu [kehtestamist], ma pakun seda, et kohalikule omavalitsusele antaks õigus sätestada see piirav vastavalt sellele, milline on kohaliku omavalitsuse suurus ja milline seal see vajadus on. See peaks lähtuma võrdse kohtlemise printsiibist. Kõiki ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, et ei oleks nii, et kellelgi oleks rohkem või vähem võimalusi oma renditõukerattaid või mopeede välja panna. Seetõttu see mingil määral ongi selline eelnõu, mis tuleb kohalikele omavalitsustele appi, sest nende käed on tõesti seotud.

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Hea ettekandja! Jah, vaatasin järele, et sisuliselt aasta aega tagasi olime me mõlemad peaaegu sarnase eelnõuga selles saalis. Kumbagi eelnõu ei toetatud. Paar erinevust meie eelnõudes oli, aga sisu oli suuresti sama. 

Aga kui te jõudsite [Tallinna teemani], siis ma mõtlesin teie käest selle kohta küsida, kuna te olete Tallinna asjadega hästi kursis. Tõepoolest, eelmisel aastal võttis vastu Tallinn ühe määruse, mis lahendas teatud küsimusi, näiteks sellelsamal kiiruse või parkimise teemal. Kas teil on aimu, kuidas see määrus on senimaani töötanud ja aidanud [probleemi lahendada]? Ka selle eelnõu puhul me [tahaks] ju, et saaks [hiljem] öelda, kas need piirangud tegelikult töötavad või ei. On teil mingisugust aimu? Kas statistika on tänu sellele paranenud ja kas kergliiklejatel on kõnniteel nüüd veidi lihtsam jalutada?

Aitäh! Statistika kohta ütles Kliimaministeerium, et statistika on läinud tõesti paremaks. Muidugi, seda nad ei avaldanud, kas see mõju tulenes sellest, et see määrus toimib [hästi], või sellest, et nendest õnnetustest antakse vähem teada. Tegelikult neil sellist laiemat analüüsi ei olnud. Aga see määrus on kindlasti andnud oma tulemused. Nagu te ütlesite, seal on piirangud, näiteks vanalinna tsoonides erinevad keelud, kellaajalised keelud ja kiirusepiirangud, lisaks need parkimistaskud. Kindlasti on see ka linnapilti paremaks teinud ja vähendanud erinevaid [ohtlikke] olukordi. Ma ei tea, kui palju te olete tähele pannud, et jätkuvalt on Tallinna linn pöördunud riigi poole, pöördunud valitsuse poole palvega ikkagi lubada reguleerida just seda piirarvu – see on nagu põhiline küsimus –, aga [nad on soovinud] ka vanusekontrolli. Kahjuks kohalik omavalitsus seda siiamaani reguleerida ei ole saanud. Üks täiendav asi, mis on olnud arutlusel – seda siin eelnõus ei ole toodud –, on see, et näiteks mupol oleks ka võimalus järelevalvet teostada. Mupol tegelikult neid võimalusi ei ole, samal ajal politseil ei ole nii palju ressurssi, et taga ajada alaealisi või neid, kes sõidavad pisimopeediga kõnniteel, kuigi see on keelatud. Tallinn on jätkuvalt äraootaval seisukohal, ta ootab valitsuselt samme, ootab ministeeriumilt neid samme. Need pöördumised on uuesti tehtud. 

Selles osas ei ole see eelnõu aastaga oma aktuaalsust kaotanud. Pigem vastupidi. Nagu ma ütlesin, kui me saame esimese lugemise lõpetatud, siis meil on võimalus see [eelnõu] ühendada ministeeriumi eelnõuga, kui see üks hetk tuleb. Ma arvan, arvestades seda, kuidas majanduskomisjonis see arutelu oli, et on mitmed punktid, millega ka koalitsioonierakonnad nõustuvad, näiteks just see vanusekontroll. On mingid punktid, kus ei nõustuta, aga arvestades seda, et ministeerium on ikkagi lubanud, et mingid muudatused tulevad, ei näe ma mitte mingit põhjust, miks me ei saaks siit edasi liikuda. 

Aga mis puudutab Tallinna – ma tõesti saan eelkõige Tallinnast rääkida –, siis need piirangud on andnud tulemust. Aga samas ma ütlen, et vahel need piirangud, mis määrusega sätestatakse, piiravad ettevõtjaid isegi rohkem kui see, kui me paneme lihtsalt sellise üldise piirmäära paika. Ettevõtjad olid ka natukene kriitilised, kui te mäletate, siis kui esmakordselt tuldi selle määrusega välja, sest need [nõuded] on liialt piiravad ega ole ka võib-olla väga kasutajasõbralikud, kui on raskem renditõukeratast või -mopeedi kätte saada või teatud kellaaegadel on teine kiirus. Aga samas, arvestades, et muid regulatsioonivõimalusi ei ole, ma arvan, et see oli hea ja oluline lahendus.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, aitäh teile põhjalike ja selgitavate vastuste eest! Ma küsin lihtsalt selleks, et mõista õigesti. Endastmõistetavalt on parem, kui valitsus on kehtestanud teatud normid, mis kehtivad seadusena üle Eesti. Kas selle eelnõu kohaselt, mis annaks selle õiguse kohalikele omavalitsustele, [teeks] kohalik omavalitsus seda vastavalt oma oludele? Tingimused on erinevad näiteks Viljandis ja Tallinnas, aga probleemid on muidugi samad, mis puudutab kergliikureid ja tõukse. Kas üle Eesti hakkavad kehtima omavalitsuste väga erinevad regulatsioonid? Kas see [eelnõu] annaks sellise võimaluse või te siiski näete ette, et oleks midagi sellist, nii nagu ka kolleeg siin küsis, ühtset?

Aitäh! Mis puudutab konkreetset kohalikku omavalitsust ja seda, mida kohalik omavalitsus saab ise eraldi reguleerida, siis see on just see piirarv. Ma võin teile ette lugeda selle sätte, kuidas see on praegu kirja pandud. Sätestatakse järgmine punkt: "renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvu kohaliku omavalitsuse territooriumil." See § 190¹⁴ puudutabki neid piiranguid, mida on võimalik sätestada. See annab võimaluse, et iga kohalik omavalitsus vaatab oma olukorda. Teatud omavalitsustes ei ole üldse seda probleemi, seal ei olegi kergliikureid või ei ole neid liiga palju. 

Aga tegelikult on see ennetamise mõttes päris oluline. Üks hetk oli siin arutelus juttu, et pisimopeedi[firma] tahab näiteks Tartusse laieneda. Tartus neid veel ei ole, aga selline plaan on. See küsimus võiks olla juba ennetavalt ära reguleeritud. Tartu ei ole tõesti nii suur linn nagu Tallinn. Kui seal on juba renditavad jalgrattad ja tõukerattad ning kui tulevad ka pisimopeedid, siis võib-olla Tartul tekib isegi palju suurem vajadus [seda reguleerida], kui on Tallinnas, rääkimata teistest linnadest, on see Viljandi või mõni muu.

Kõikidele ehk automaatselt hakkab kehtima see vanusekontroll. Selle seaduseelnõuga Riigikogu selle sätestab. See tähendab, et ükskõik millisel ettevõtjal, ükskõik kus linnas ta opereerib, peab rakenduses olema vanusekontrolli [võimalus]. See hakkab olema näiteks dokumendikontroll, näiteks juhiloatuvastus, ka näotuvastus. See on see, mis on ühtne. Aga jah, selle piirarvu puhul tekib igal kohalikul omavalitsusel oma kaalutlusruum.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äsja teile tutvustatud eelnõu arutati majanduskomisjonis 4. mail. Kutsutud olid eelnõu algataja esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee. Algatajate soov liiklusseadust muuta käivitas ka seekord pikema arutelu. Ma teen sellest väikese kokkuvõtte.

Proua Kõlvart tegi põhjaliku ülevaate eelnõu sisust ja mainis, et tegemist on ettepanekuga, mis sarnaneb Leedu parlamendis vastuvõetuga, rääkimata sellest, et eelmisel kevadel oli sarnane eelnõu ka siin saalis. 

Kliimaministeeriumi nõunik Hindrek Allvee selgitas komisjonile, miks Vabariigi Valitsus otsustas seda eelnõu mitte toetada. [Ta tõi esile] kolm peamist probleemkohta. Üks on kvoot ehk sõidukite piirarvu küsimus. Ta ütles, et juba kehtivad meetmed on siinkohal paindlikumad. Teine on juhtimisõiguse ja vanuse kontrollimise teema. Eelnõus on teatud puudusi, mille tõttu on seda keeruline rakendada. Kolmas probleem on kiivripakkumise nõue. Nõunik lisas, et kehtivas liiklusseaduses on olemas märksa paindlikumad ja tõhusamad meetmed, kuidas kergliikurite, pisimopeedide ja renditavate elektrijalgrataste liikluses [kasutamist] reguleerida. Nõunik kinnitas ka, et kehtiv seadus annab kohalikele omavalitsustele reaalsed tööriistad, kuidas probleemi olemusele keskenduda. Probleemi olemus on Allvee sõnul, ministeeriumi nõuniku sõnul, tegelikult käitumuslik. See tähendab, et kihutatakse, ei valita sobivaid juhtimisvõtteid, sõidetakse ka joobes peaga. Aga seaduses olevad meetmed võimaldavad kohalikul omavalitsusel kehtestada ajalisi ja geograafilisi piiranguid. Samuti on KOV-idel võimalik [märgistada] parkimistaskuid. Nagu me siin kuulsime, seda on ka juba tehtud. Ettevõtja peab neid nõudeid järgima ja vastavalt tegelikule olukorrale saab kohalik omavalitsus nõudeid paindlikult muuta. See meede on olnud praktilises kasutuses peaaegu aasta aega. 

Mis puudutab Keskerakonna fraktsiooni eelnõus soovitud kergliikurite ja pisimopeedide kasutajate vanuse kontrolli, siis Kliimaministeerium seda eesmärki kindlasti toetab, aga eelnõus, ütles nõunik, on väikeseid puudusi. Näiteks kehtestatakse küll vanusekontrolli nõue, aga vanuse alammäära eelnõu ette ei näe, seega puudub piir, mida kontrollida. Vastutusmudeli kohta on kohustused, aga sanktsioone ei ole, ütles ministeeriumi nõunik. Järelevalvemudeli puhul on riikliku järelevalve teostaja määramata. 

Kuulsime ka, et Kliimaministeerium ise on juba välja töötanud eelnõu, milles üritatakse kõiki neid eelnimetatud kohti ka konkreetsemalt adresseerida. See on praeguseks läbinud ühe kooskõlastusringi. Märkusi on tulnud ja tegeldakse nende läbivaatamisega. 

Ministeeriumi nõunik puudutas ka teemat, mis on seotud kiivrite pakkumisega. Eelnõus nähakse küll ette, et kiivrit peab koos rendisõidukiga võimaldama kuni 16-aastastele, aga jällegi, ta tõi välja, on üksikasjad lahti rääkimata. Ka praktilised hügieeniküsimused on päevakorral. 

Komisjoni liikmetel oli muidugi palju küsimusi ja arutelu oli põhjalik. Näiteks küsiti, kuidas ikkagi tagatakse vaba konkurents kergliikurite turul. Eelnõu esitaja tõi reaalelulisi näiteid Tallinnast, ka põhjanaabrite juurest. Nimelt, Helsingis on see küsimus juba lahendatud seadusandluse tasemel ja seal on piirarv määratud. Lisaks sellele on erinevad keelud ja piirangud, mis ajal ja mis kiirusel tohib linnas sõita ja nõnda edasi. 

Jaak Aab, komisjoni liige, meenutas, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on varem sarnase eelnõu esitanud, see ei leidnud toetust, aga ta rõhutas, et teema on igal juhul probleemne, riskid on olemas ja kõik näevad, mis reaalselt liikluses toimub. Komisjoni liikmena rõhutas ta, et eelnõu võiks edasi arutada ja menetleda, ei ole vaja seda kohe tagasi lükata. 

Komisjonis paluti täpsustada, mis faasis on Kliimaministeeriumi koostatud eelnõu ja kuidas see siin ja praegu menetletavas eelnõus, see tähendab täna [arutatavas] eelnõus 840 tõstatatud probleeme lahendab. Nõunik Hindrek Allvee sõnas, et üks teema, mida ministeeriumi eelnõu ei käsitle, on kvoodinõue, seda ei toetata. Kliimaministeeriumi eelnõu käsitleb vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimist ja ka vanuse alammäärade kehtestamist ning jalgrattajuhtimisõiguse nõude kohustuse ühtlustamist. Ta ütles ka, et eelnõu on ministeeriumis esimese kooskõlastusringi läbinud. 

Oli küsimus, kas ministeeriumi koostatud eelnõus kehtestatakse seadusega selgelt, kuidas inimene oma vanust peab tuvastama. Me saime teada, et ministeeriumi eelnõus pannakse ettevõtjale kohustus konto loomisel isikusamasus tuvastada ja edaspidi seda teatud intervalliga üle kinnitada.

Meil oli väga nüansirikas arutelu vanuse tuvastamise, kiivri kandmise kohustuse ja reeglite täitmise kontrolli teemal. See päädis tõdemusega, et kui [läheb läbi] Kliimaministeeriumi ettepanek ja isikuid hakatakse täpsemini tuvastama, siis on lootust, et ka reeglite rikkumisi jääb vähemaks ja igaüks ei saa nii lihtsalt kergliikurit kasutada. 

Komisjoni liikmete seisukohtade kohta veel mõni näide. Mõistlik teema eelnõus, millega tuleb tegelda, on seotud juhtimisõiguse ja vanuse kontrollimisega. Ka komisjoni liikmetelt kõlas seisukoht, et oleks positiivne, kui see Kliimaministeeriumis ettevalmistatav eelnõu saabuks Riigikogu menetlusse enne istungjärgu lõppu.

Pikalt arutati käitumuslike probleemide teemal ja leiti, et tuleb ikkagi teha peredele ja lastele mõeldud kampaaniaid ning edendada head sõitmiskultuuri. Ennetustegevus on oluline, öeldi. Kiivri kandmine igas vanuses on igati mõistlik, sest riskide vähendamiseks on see vajalik. 

Arutelu oli pikk ja asjalik. Komisjoni protokollis on kõik kenasti täpselt näha, kui te tahate konkreetsemalt teada. 

Menetluslikud ettepanekud. [Otsustati] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus ja teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. mail ehk täna, selles oli konsensus. Enne seda pandi hääletusele ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 5 ja vastu 5. Tehti ka ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, ka selle poolt oli 5 ja vastu 5. See tähendab, et olukord jäi viiki. Seega ütles komisjoni esimees, et kuna kumbki eespool toodud menetlusettepanek, ei ettepanek eelnõu tagasilükkamise ega esimese lugemise lõpetamise kohta, ei leidnud komisjoni toetust, siis tehakse otsus täna Riigikogu istungil. Vabandust, mul on hääl ära.

Aitäh! Hea kolleeg, te võite julgelt oma hääle puhtaks köhida. Sellest võib mõnikord abi olla. Ka minul praegu hääl natukene kähiseb, see on kevadel paratamatu. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on siiski mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ka mul hääl natukene kähiseb. Tõesti, majanduskomisjonis oli väga sisuline arutelu. Ma tänan selle eest. Aga me ei saanud ju Kliimaministeeriumilt vastust, millal nad oma eelnõuga välja tulevad. Kuidas teile tundub? Me aasta tagasi majanduskomisjonis arutasime seda küsimust, siis lubati eelnõuga välja tulla. Nüüd arutasime seda küsimust uuesti, kohal oli Kliimaministeeriumi esindaja, aga ta ikka ei osanud öelda, millal nad oma ettepanekutega välja tulevad. Kas teil on infot või kas teie saite aru, mille taga see ikkagi seisab? Äkki on vahepeal laekunud mingit uut infot, millal valitsus oma eelnõuga välja tuleb?

Minul uut infot ei ole. Aga komisjonis kõlas see, et eelnõu on esimese kooskõlastusringi läbinud, on väga palju arvamusi saanud ja sellega tegeldakse. Mis kuupäeval see täpselt tuleb, [seda ei tea,] aga komisjon andis selgelt mõista, et see võiks enne kevadistungjärgu lõppu siia jõuda.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Urve, ma pean sind siiralt tänama, järjekordselt on väga selge komisjoni [koosoleku] kokkuvõte tehtud. 

Mul tekkis siiski küsimus. Ma kuulen pidevalt ühest ministeeriumist, mis ausalt öeldes selle valitsuse ajal tehti, ehk Kliimaministeeriumist. Äkki oleks lihtsam see Kliimaministeerium ära likvideerida ja uuesti keskkonnaministeerium teha? Võib-olla need mured jääksid ära ja eelnõud tuleks ka õigeks ajaks.

Sellist küsimust komisjon ei arutanud, lugupeetud härra Aivar Kokk.

Suur tänu, lugupeetud kolleeg, väga põhjaliku ja korrektse komisjoni ettekande eest! Aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli kõigepealt Reformierakonna fraktsiooni esindajana kolleeg Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Saan aru, et Vladimir Arhipov hakkas mu ettekannet kartma, ta tahtis kuulda, mis seal on, et alles siis oma arvamust avaldada. Pole hullu, saab niipidi ka. (Hääl saalist.) Aitäh! Ma niisama. (Naerab.)

Aga, lugupeetud juhataja, head kolleegid! Tahtsin markeerida, et Reformierakond eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku see tagasi lükata. Mitte sellepärast, et seda probleemi ennast ei oleks, vaid pigem sellepärast, et see eelnõu ei lahenda seda probleemi võib-olla kõige ratsionaalsemalt ja proportsionaalsemalt. Ka Urve ütles oma ettekandes majanduskomisjoni arutelu kohta, et Kliimaministeerium tõi ise välja, et olemasolevad meetmed, mis on loodud, juba töötavad, liikluskultuur ja selle aspektid on hakanud paranema. Kui kohalikel omavalitsustel on juba võimalus piirata kiirust, määrata kindlaks parkimisalasid ja kasutuspiirkondi ning teha kõike muud sellist, siis tegelikult on mitmed erinevad hoovad juba olemas. 

Aga selle eelnõu võib-olla üks kõige probleemsemaid pooli on just see kvoodisüsteem, et hakata KOV-ide poole peal piirama seda, kui palju keegi saab kuskil neid kergliikureid [rentimiseks pakkuda]. Siin pole välja toodud, mille alusel seda üldse tegema hakatakse. See tekitab vägagi suuri küsimusi, see võib tekitada tugeva ettevõtluspiirangu, mis ei ole võib-olla proportsionaalne. Näiteks võib keegi, kes on linnas võimu teostajatele lähemal, saada rohkem kvooti kui teine. Või pannakse see turg lukku, öeldakse, et nüüd on nii palju juba olemas ja ükski uus tegija juurde tulla ei tohi. Ehk see ei ole väga proportsionaalne meede ja rikub ettevõtlusvabadust.

Samuti on mitmeid tehnilisi küsimusi, kas või seesama kiivrite aspekt. Komisjonis käsitleti ka Vilniuse kogemust, kus põhimõtteliselt kõik kiivrid esimese kuu jooksul ära varastati või ära lõhuti. 

Tegelikult ei ole need proportsionaalsed [meetmed]. Ministeeriumil on, nagu mainitud, menetluses eelnõu, mis aitab neid [probleeme], mis puudutavad vanust ja muud, korrektsemalt lahendada, ilma et see käiks tugevalt vastu ettevõtlus[vabadusele]. Nii et me ei ole sellise halvasti läbimõeldud, ettevõtlust piirava eelnõu poolt ja just selle tõttu anname üle ka tagasilükkamise avalduse. 

Aga tahtsin ka täpsustada Keskerakonna poolt toodut. Iga kord, kui need kergliikurid on [kõne all], toob Anastassia sisse poliitiliste annetuste temaatika, üritades selle kaudu formeerida mingisugust korruptsiooni. Võib-olla korruptsioonikomisjoni esimehega on samamoodi nagu haamriga, et iga asi tundub naelana, aga tegelikult neid toetusi anti suuresti enne eelmisi valimisi kõigile liberaalsetele erakondadele, kaasa arvatud sotsidele, ja pigem oli rõhk liberaalsetel vaadetel, nagu näiteks äratehtud abieluvõrdsuse [seadus] ja muud sellised asjad. Ehk see ei olnud kuidagiviisi seotud kergliikuritega, lihtsalt olid inimesed, kes toetasid liberaalset maailmavaadet. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel [kõnelema] Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult on kurb, et koalitsioonipartnerid tahavad seda eelnõu tagasi lükata, sest ega siin venitamisaega ei ole. Täna ei kõlanud ka väga selgelt, millal see valitsuse eelnõu Riigikogusse tuleb. Aga tõesti, sellega venitada eriti aega ei ole. Võiks need eelnõud kokku panna ja selle [tänase eelnõuga] edasi minna. Aga eks siis näeb, kuidas me hääletame. 

Selle eelnõu peamine eesmärk ei ole keelata uusi liikumisviise ega võidelda tõukerataste vastu. Vastupidi, me kõik mõistame, et kergliikurid on saanud tänapäevase liikluskeskkonna loomulikuks osaks. Kuid koos mugavusega peab tulema ka vastutus. Me näeme paljudes linnades olukorda, kus renditõukerataste suur hulk tekitab ohtlikke olukordi kõnniteel koolide ümbruses ja tiheda liiklusega piirkondades. Eriti haavatavad on lapsed ja eakad inimesed. Me oleme palju kuulnud ka puuetega inimeste, eriti just pimedate inimeste muret, et väga raske on linnades ja valdades liikuda.

Kohalik omavalitsus näeb neid probleeme kõige paremini. Just linn või vald teab, milline ristmik on ohtlik, kus liiguvad koolilapsed ja kuhu tõukerattaid kuhjub liiga palju. Seetõttu on täiesti mõistlik anda omavalitsusele õigus kehtestada vajaduse korral piiranguid, olgu nendeks kiiruse piiramine, piirangud parkimise korraldamisel või rendivahendite arvu reguleerimisel. See ei ole ülereguleerimine, see on kohaliku elu mõistlik korraldamine. 

Väga oluline on ka see, et erakorralise meditsiini töötajad toetavad sellist regulatsiooni. Põhjus on väga lihtne: elektritõukerataste kasutajatega toimunud õnnetuste arv on väga suur ning traumapunktid näevad seda iga päev oma töös. Raskete kukkumiste tõttu tekivad igasugused kahjustused: peavigastused, luumurrud. Sageli on kannatajad noored inimesed, sealhulgas alaealised, aga kannatavad ka eakad. Oluline on ka see, et eelnõu puudutab vanusepiirangut ning juhtimisõiguse kontrolli. Liikluses osalemine tähendab vastutust, sõltumata sellest, kas inimene juhib autot või elektritõukeratast.

Head kolleegid! Meie ülesanne on hoida liiklus turvaline, kaasaegne ja tasakaalukas. See eelnõu aitab seda teha. Palume toetada esimese lugemise [lõpetamist]! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teid ja teie seisukohta mainiti kõnetoolist. Palun, kaks minutit vastulauseks!

Aitäh, austatud esimees! Tõesti on väga kahju, et Reformierakond jällegi eelnõu ei toeta ja andis sisse ka tagasilükkamise avalduse, eriti kui arvestada, et majanduskomisjon ei olnud samal seisukohal. Majanduskomisjon ei teinud otsust see eelnõu tagasi lükata, tegelikult majanduskomisjon ei kujundanudki oma otsust. Kui praegu Reformierakond poleks tagasilükkamise [ettepanekut] sisse andnud, oleks esimene lugemine lõpetatud. See oleks olnud loomulik, arvestades, et meile on väidetud – meile on seda lubatud juba aasta otsa –, et ka valitsus tuleb oma ettepanekutega välja. Arutelul oli [juttu], et seda tehakse kevadistungjärgu ajal. Ma ei näe mitte mingit põhjust, miks praegu ei võiks seda eelnõu toetada ja tagasilükkamist mitte toetada, nii et esimene lugemine oleks ikkagi lõpetatud. Siis oleks need kaks eelnõu võimalik liita ja juba teise lugemise käigus vaadata, mida muuta, mida välja jätta ja mida lisada. 

Muidugi on eriti küüniline, et jälle rõhutakse ettevõtlusvabadusele. Nagu alati, Reformierakonna jaoks on ettevõtlusvabadus tähtsam kui inimeste, just laste tervis, nende tervise kaitse. 

Juttu oli nendest annetustest. Jah, ongi fakt, et annetusi tehti kõikidele liberaalsetele erakondadele: Eesti 200, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Just needsamad erakonnad olid valitsuses siis, kui võeti vastu nii liiklusseaduse kui ka kindlustusseaduse muudatused, mis puudutasid Bolti tõukeratastele erandi [kehtestamist]. 

Kusjuures on huvitav, et mina ei maininud eraldi midagi korruptsiooni kohta. Väga huvitav on, et Reformierakonna esindaja ise tuli sellega välja ja mainis korruptsiooni. Nii et eks igaüks teeb omad järeldused. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Enne, kui me liigume edasi, vaatan, et käsi on püsti Mario Kadastikul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Stenogramm ilmub alles teatud viitega, aga ma olen täiesti kindel, et mainiti [Anastassia Kovalenko-Kõlvartit] kui korruptsioonivastase komisjoni esimeest. Ehk sealt käis see sõna "korruptsioon" läbi. Aga kuna stenogrammi veel ei ole, siis ma ei saa seda veebist [kontrollida]. [Läheb] vist 15–30 minutit, kuni stenogramm [veebi] tuleb. Sealt saaks kontrollida, kas valetasin mina või valetas Anastassia.

Ma saan öelda niipalju, et te saate YouTube'i videost kohe järele vaadata, mis seal täpsemalt kõlas ja mis ei kõlanud. Jah, vastab tõele, et stenogramm ilmub veebi väikese viivitusega, aga see viivitus ei ole väga pikk. Te peate sellisel juhul värskendama. Kahjuks selle arutelu raames me seda stenogrammi enam lisada ei saa. Te peate juba omavahel vestlema sel teemal, kellel oli õigus ja kellel mitte. 

Aga, head kolleegid, meile on laekunud ettepanek Reformierakonna fraktsioonilt. Ettepanek näeb ette liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama ja me teeme seda pärast saalikutsungit. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Eelnõu 840 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Järgneb tänane 13. päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu 868 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on ääretult hea meel öelda, et koalitsioonipoliitikud on saalis. See tähendab, et teema on oluline. Teema on oluline juba paljalt sellepärast, et kui te võtate lahti ERR-i uudised, siis näete, et Euroopa Liidus on täna tehtud ajalugu: Rootsi valitsus tegi Euroopa Parlamendile ettepaneku, et nad võiksid langetada kütuseaktsiisi alla Euroopa Liidus lubatu. 

Me teame, et Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja ka Norra, kus mõni aktsiis on lausa nullini viidud, on ajutiselt kütuseaktsiise langetanud. Kui keegi arvab, et see on halb mõte, nii nagu meil rahandusminister püüab kogu aeg rääkida, siis ma võin teile oma kogemuse põhjal öelda, et 2020. aastal umbes samal ajal või mõni nädal varem me kaitsesime siinsamas aktsiiside langetust. Tänu sellele [langetusele] Eesti majandus elavnes. Järgmisel kahel aastal oli see Euroopa Liidus kiireimini kasvav majandus. 

Sisendhinnad on väga olulised ettevõtlusele, kodukuludele ja üldse majandusele. Sellepärast ongi Isamaa fraktsioon teinud väga selge ettepaneku: kui meie naabrid on langetanud kütuseaktsiisi Euroopas lubatud miinimumtasemele, siis täpselt sama asja peaks diisli puhul tegema ka Eesti.

Miks see oluline on? Diisli poole pealt on oluline transport. Transpordi mõju on [näha] praktiliselt kõikides ettevõtlusvormides. Kui transpordikulu on niivõrd kõrge, siis see mõjutab absoluutselt kõiki sektoreid, lõpetades toiduhindadega kaubanduses. 

Meile meeldib alati rääkida sellest, mis on postihinnad. Diislimüüginumbrites on postihinnal väga väike osa. Kodutarbija läheb ja ostab sõna otseses mõttes postihinnaga, nii nagu Riigikogu liikmetelgi on neil erinevate firmade kütusekaardid, seal on väike allahindlus. Aga suurtel transpordifirmadel on tehtud korralikud lepingud ja nendest selgub, mis see tegelik hind on. Võib tekkida olukord, kus Eesti transpordifirmad lähevad tankima kas Lätti, Leetu või Poola. See ei pea olema juhtunud eile ega pea juhtuma täna, aga see võib juhtuda homme. Sellise piirikaubanduse elas meie riik üle juba eelmise kümnendi lõpus. Sellepärast ka 2020. aastal lisaeelarvega kütuseaktsiisi langetati ja piirikaubandus lõppes järgmise kahe kuuga. 

No me mõtleme, et meie oleme kõige targemad, kõige rikkamad ja kõige ilusamad. Kui Läti ja Leeduga rääkida, siis võib-olla tõesti. Aga vaatame nüüd, et rikkad riigid nagu Rootsi ja Norra on [aktsiisi] juba langetanud ja tahavad veel langetada. Kui te ei usu, siis ma ütlen, et tänases ERR-i uudises on Rootsi valitsuse otsus kirjas. Kes natukene inglise keelt oskab, saab lugeda 7. mai [uudisest], mida Norra tegi: nad tegid otsuse, et mõne aktsiisi tahavad nad viia sõna otseses mõttes null eurole, ja nad ei räägi enam kolmest kuust, nii nagu on meie ettepanek ja nii nagu aprilli alguses enamik meie naabritest tegi, vaid nad räägivad juba novembrikuu langetusest. 

Kui te olete viimaseid uudiseid jälginud, siis te teate, et Lähis-Idas, Iraani ühe pisikese saarekese ümber, kus [tavaliselt] väga suur osa naftast tangiti laevadesse, ei ole praegu mitte ühtegi – ma rõhutan: mitte ühtegi – naftatankerit, mis oleks sadamas ja [kuhu naftat laaditaks]. Vahel arvatakse selle mõju kohta, et no millal see [ükskord] Euroopasse jõuab. Jälgige tänaseid uudiseid, vaadake, mida teevad lennukompaniid. 

Rahandusminister ütleb selle peale, et me peamegi tarbimist vähendama. Sõbrakesed, Eestis tarbimise vähendamine on kõige vähem oluline, kui naabrid edasi tarbivad. Küsimus on hinnas, mis läheb edasi kogu meie majandusse. Ma arvan, et meie eesmärk saab olla ainult üks: oma inimeste heaolu eest seismine. Heaolu saab tulla ainult majandusest. Kui meie ei seisa selle eest, et majandus kasvaks, siis ei saa ka heaolu mitte kuidagi kasvada, palgad ei saa tõusta, muid teenuseid ei saa juurde tekkida, sest siis ei ole meil ettevõtjaid ega tarbijaid. 

Me siin mõni [aeg] tagasi lõpetasime [ühe eelnõu] teise lugemise. Ma saan aru, et koalitsioon on otsustanud, et majandust on võimalik [elavdada] nii, kui tuua kolmandatest riikidest ettevõtjad ja töötajad sisse ning anda neile võimalus, et nad sotsiaalmaksu ei maksa. Ma ei usu, et see lähenemine Eesti majandust kuidagi elavdaks. Eesti majandust saavad elavdada ikkagi siin Eestis tegutsevad ettevõtjad. Meie ülesanne on luua neile tingimused, mis võimaldavad kauba müümisel konkureerida ka väljaspool Eestit. Eksport on ikkagi see, mis meie majandusele tõuke annab. 

Samas on väga oluline, et meie riigis oleksid hinnad soodsad ja konkurentsivõimelised. Mitte nii, et me peame ühel hetkel kaubanduses nägema Saksamaalt ja mujalt Euroopast Lidlisse tulnud kaupa ning näeme Maximas, kuidas Poolast ja Leedust kaup siia tuleb. Ja siis me küsime, miks Eestis toodetud toiduained on kallimad. Aga kui meil on viimase kolme aasta jooksul maksude tõttu sisendhinnad niivõrd palju tõusnud, siis on väga raske konkureerida. Eesti ettevõtjatel ei ole nii palju rasva kogutud, et nad oleksid suutelised juba kolmandat aastat selles raskes olukorras vastu pidama. Me kuuleme järjest, kuidas nii mõnedki ettevõtjad on oma uksed sulgenud või neid sulgemas.

On oluline väga tõsiselt vaadata peeglisse ja aru saada, et tuleb teha neid otsuseid, mis majandust elavdaks. Siin on kindlasti väga oluline otsus kütuseaktsiisi langetamine Euroopas lubatud madalaimale tasemele. Võib-olla tuleb aktsiisi ühel hetkel langetada veelgi madalamale, nagu [soovib] Rootsi valitsus. 

Kui keegi räägib, et riigieelarvesse jääb selle tõttu raha laekumata, siis ta valetab. Kui riigieelarve detsembrikuus vastu võeti, siis oli diisli hind 1,3 eurot sentidega. Täna on diisli hind igal pool lähenemas 1,9-le, mõnes kohas saad selle 1,87 eest kätte, aga suurusjärk on kasvanud ikkagi 50 senti. Kui sinna panna juurde käibemaks, mis meil on 24%, siis [kokku tuleb] tunduvalt suurem number kui see, millest me räägime täna aktsiisi vähendamise puhul. Riigieelarvesse ei jää raha mitte laekumata, vaid tänu käibemaksule laekub sinna palju rohkem. 

Esmaspäeval hakkame me siin saalis arutama selle aasta esimest lisaeelarvet. Ma pean tunnistama, et kui seda eelarvet vaadata – paljud teist võib-olla ei ole veel seda lugenud, esmaspäeval te kindlasti süvenete sellesse rohkem –, siis mulle tundub tõesti, nii nagu ütles Eesti 200 esimees, et raha on s… , sest seal ei ole kokkuhoiust juttu mitte ühegi sendi võrra. Kas teate, mida tänane valitsus teeb? Valitsus on otsustanud, et nad lükkavad selleks aastaks mõeldud tegemised järgnevateks aastateks, aga raha jagavad ära sel aastal. Kulud jäetakse järgmisele valitsusele. 

Parim näide on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kus suurusjärgus 1,5 miljoni euro eest jäetakse sellel aastal põllumajandus- ja maaparandustoetusi välja maksmata ning selle raha eest tõstetakse väga paljudes organisatsioonides inimeste palka ehk suurendatakse püsikulusid juba järgmiseks aastaks ette. Ma ei usu, et ükski järgmine valitsus on valmis selleks, et kellelgi on palka tõstetud, aga siis valitsus tuleb ja ütleb, et me võtame selle palga ära. No vaevalt!

Meil on siin tehtud küll juttu, et pidevalt hoitakse raha kokku, aga me näeme, et see on ainult suur vale. Igal aastal luuakse juurde töökohti, pea 700. Igal aastal tõstetakse väga lihtsalt palka. Eelarve võetakse vastu enne jõule ja osa ministeeriume teatavad juba 2. jaanuaril, et nad on [eelarveridu] ümber tõstnud. Tänaseks on juba mitu ministeeriumi kaks korda [sel aastal] eelarveridu ümber tõstnud. Ja mida nad tõstnud on? Enamikul juhtudel on tõstetud palka. Eelarveläbirääkimiste ajal öeldakse, et ei, me ei tõsta palka, välja arvatud mõned sektorid, mille kohta on selline kokkulepe, näiteks pääste, politsei, õpetajad. Aga aastavahetusest läheb nädal mööda – ja nagu sipsti! 2023. aasta eelarves lepiti kokku, et ministeeriumides palka ei tõsteta. Riigikogu valimised [said mööda] ja sotsiaaldemokraatide esimees siseministrina tõstis juba märtsis kogu oma sektoris palka 20%. Ei tea, kust see raha leiti. Alguses oli raha puudu, pärast oli üle, nii et jätkus kõigile. 

Tänase seisuga ei näe ma muud võimalust, kui et me peaks lisaeelarvega kulusid hoopis vähendama ja nendeks töödeks, mis ära jäävad, mõeldud raha mitte laiali jagama. Samas peaksime tegema kõik selleks, et sisendhinnad oleksid mõistlikud. Ei ole mõistlik, et märtsikuust on kütusehinnad sellises summas tõusnud. Eesti riigil on võimalus oma inimesi ja ettevõtjaid toetada ning üks võimalus selleks on selgelt diisliaktsiisi langetamine. 

Ma loodan siiralt, et selle punkti hääletamisel julgevad vähemalt koalitsioonipoliitikutest ettevõtjad teha mõistlikke otsuseid, eriti Eesti 200 poliitikud, sest neil ei ole küll mitte kui midagi kaotada. See tõenäosus, et me näeme teid siin järgmisel aastal samal ajal Eesti 200 ridades, on suhteliselt väike. [Kuigi] imesid juhtub. Mõne teise erakonna nimekirjas on [teie võimalus] kindlasti suurem. 

Me peame ükskord ausad olema. Ma mäletan väga hästi 2020. aasta aprillikuus koalitsiooni sees toimunud kaklemist aktsiiside langetamise üle, seda oli ka meie enda erakonna sees, ja [ma mäletan seda], kuidas ministeeriumi ametnikud viimase hingetõmbeni ütlesid, et see on hullumeelsus, ärme teeme seda. Siis tuli see kokkulepe, et teeme üheks aastaks ja siis vaatame, mis on juhtunud. No õnneks pikenes see aktsiisilangetus kolmele aastale. Siis Reformierakond otsustas, et tuleb jupiti jälle tagasi tõsta. 

Me nägime, kui hästi majandus elavnes, kui aktsiisid olid meil madalamad kui Lätis. Meie transpordisektor ei läinud Lätti tankima ja Läti ettevõtjad ei tulnud Eesti turgu üle võtma. Kui see olukord muutub natukenegi teistpidiseks, siis on selge, et kuna konkurents selles sektoris on tihe, tulevad jälle Poola, Leedu ja Läti ettevõtjad oma rekadega siia ja Eesti ettevõtted lähevad tankima Eestist välja, Läti, Leedu ja Poola poolele. Koos selle tankimisega lähevad ära ka maksud, mitte ainult aktsiis, vaid ka käibemaks.

Täna peaks siin õhtustel tundidel tõsiselt arutama seda, et mõistus peaks koju tulema. On hirm, et paljud Riigikogu liikmed ei süvene teemasse, vaid hääletavad nii, nagu fraktsioonis keegi ette ütles. Aga ma täna märkasin sedagi, et kui me rääkisime siin sotsiaalmaksu teemadel ja sellest, kuidas mitteresidendid saavad [selle maksu maksmata jätta], siis isegi ettekandja hakkas [saalis] tooli peal istudes ja kõnesid kuulates väga tõsiselt mõtlema, kas me ikkagi ei ole järjekordselt ämbrisse [astunud] või millisele ettevõtjate pundile me oleme jälle mingi soodustuse teinud. Kuidas on võimalik, et me anname võimaluse töötada Eestis pool aastat, ilma et ettevõtja maksaks seda 33%‑list maksu? Arusaamatu! Ma saan aru, kui ukrainlannasid kutsutakse üheks või kaheks kuuks maasikaid korjama. Mingi [mõte] võib selles olla. Aga anda kuueks kuuks maksuvabastus?! On ju väga selge, et asfalti üle kuue kuu Eestis ei olegi võimalik panna. Kuus kuudki ei ole see võimalik, sest juba septembris ei tohi enam isegi pinnata, kuna killustik ei haaku enam ja järgmisel kevadel peab need tööd uuesti üle tegema. 

Ma loodan, et poliitikud, 101 Riigikogu liiget, väga selgelt mõistavad, et meie käes on täna võimalus aidata meie ettevõtjaid ja meie inimesi, elavdada majandust. Ma loodan, et koalitsioon ei ole kade selle pärast, et majandus hakkaks siis kasvama. Ma usun väga siiralt, et kõigil poliitikutel on selge arusaamine, et majandus peab kasvama. Mitte nii, nagu rahandusminister eile Eesti Panga Nõukogus ütles, et Eesti ei vaja tööstust, et see on mõttetu, kõik muu, nagu niisugune pehme pool, on väga oluline, aga tööstust ei ole [vaja]. Siis üks tõsine puidutööstuse mees küsis seal vaikselt, et aga kas siis maju ka ei ole vaja, majade ehitamiseks, kui tööstust ei ole, ei ole ju mitte mingeid [vahendeid]. 

Ma loodan, et ma olen suutnud teid veenda. Ma saan aru, et isegi Riigikogu esimees läheb ja mõtleb väga tõsiselt selle peale, Eesti majanduse elavdamise peale. Ta tahab ju Riigikogu esimehena ajalukku minna ja ta tegi mõistliku otsuse ja toetab seda, et viia, nii nagu naabrid on otsustanud teha, diisliaktsiis Euroopa Liidu madalaimale tasemele. 

Me saame aru, et tänase rahandusministri puhul ei ole seda usku, et ta ettevõtlusest millestki väga tõsiselt aru saab …

Aitäh, hea kolleeg!

… peale selle, et tema kodu ehitamisel selgus, et tuleb sotsiaalmaksu maksta, kui sularahas [tasutakse]. Aitäh!

Hea kolleeg, siiski on ka paar küsimust. (Aivar Kokk tuleb pulti tagasi ja palub vabandust.) Ei, see ei ole üldse viga. Aga küll on palve olla tõhus, sest aeg liigub. Vadim Belobrovtsev, palun!

Hea kolleeg! Ma ei küsi midagi sellist, mille pärast sa oleksid pidanud sealt puldist ära jooksma. (Naerab.)

Ei-ei, ei olegi sellist asja, ma arvan. Sellist küsimust ei olegi.

Küsimus on väga lihtne ja sisuline, et see ka Riigikogu aseesimehele meeldiks. Kas te olete analüüsinud, et kui selline muudatus sisse viia, siis kui palju langeks kütuse hind tanklates tavainimeste jaoks?

Väga lihtne arvutus: see on suurusjärgus 15 senti koos käibemaksuga.

No vot, väga konkreetne!

See on väga oluline. Ja küsimus ei olegi alati tanklates. Ma veel kord rõhutan, et diisliaktsiisi mõju meie majandusele on palju suurem, sest transpordisektor on ikkagi väga selgelt peaaegu 100% diisli peal, muude kütuste peal on ikka väga-väga väike osa sellest.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite väga õigesti, et kõige tähtsam on inimeste heaolu ees seismine. Iga saadik peab tööpäeva lõpus enda käest küsima, mida ta inimeste jaoks teinud on. Ja kui tal sellele vastust ei ole, siis ta kas ei ole omal kohal või seda kohta pole vaja. 

Aga Rahandusministeeriumi ideoloog räägib meile, et ärge vaadake kütuse hinda, lihtsalt tankige ja põrutage edasi. Mida peaks küsima selle ideoloogi käest vaene pensionär või paljulapseline pere, kes peab oma autot tankima, et oma toimetustega hakkama saada ja oma asjad korda ajada? Mida see pensionär peaks tegema?

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! No alustame sellest, et viimase kolme aastaga on tänane valitsus pensionäridelt ja lastega peredelt kõige rohkem [ära võtnud], väiksema sissetulekuga inimestelt on ta võtnud ära ühe kuu palga. Ta on küll andnud juurde Eesti keskmist ja sellest kõrgemat palka saavatele inimestele. Enamikule Riigikogu liikmetele, kes pensionärid ei ole, kinkisid nad sel aastal 154 eurot kuus. 

Kütuse hinna üks pool on see, kui sa oma pensioni ja oma väikese sissetulekuga pead seal tanklas seda arvet maksma. Aga teine pool on see, et diisli hind mõjutab kogu sektorit, kogu majandust kuni toiduhindadeni kaupluses. Leib ei jõua ka kauplusesse, kui seda ei ole sinna transporditud, vili ei jõua veskisse, et sellest jahu saaks. Nii et see mõju on meeletult suur.

Seal ongi see küsimus, et kahjuks mõned ideoloogid on jõudnud arvamusele, et peale meid tulgu või veeuputus. See on tänane kõige suurem mure. Vaadates neid eelnõusid, mis valitsusest siia laua peale tulevad, tekib vahel küsimus, kas nad tõesti soovivad, et Eesti majandus põhja läheks. Ma küll loodan, ma siiralt loodan, et kõigil, kes me siin saalis istume, on ikkagi üks eesmärk: elavdada Eesti majandust, nii et Eesti inimestel oleks võimalik paremini hakkama saada. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et nii mõnigi Euroopa riik on juba kehtestanud meetmed, selleks et kütuse hinda kuidagi [soodsamaks] teha, et see ei oleks nii suur probleem tavainimeste jaoks. Nende riikide arv kogu aeg täieneb. Aga meie valitsuse hoiak on siiamaani olnud umbes selline, et inimesed peavad ise kuidagimoodi hinnatõusuga hakkama saama. Miks see niimoodi on, mis sa arvad? Esmaspäeval oli siin ka meie vastavateemaline otsuse eelnõu, kus me tegime ettepaneku, kuidas oleks võimalik kütuse käibemaksu alandamise abil kuidagimoodi inimesi aidata ja seda hinda alandada. 

Aitäh!

Aga ei tulnud sellest suurt midagi välja, kuna koalitsioon oli vastu. Ja ei ole loota, et täna läheks teistmoodi.

Aitäh! No seda, kuidas Riigikogu liikmed täna hääletavad, me näeme natukese aja pärast. Ma tean, kuidas komisjonis seda teemat hääletati, seal koalitsioon seda eelnõu ei toetanud. Aga sellest on läinud aega mööda. Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud loevad uudiseid samamoodi nagu meie [teised] siin ja näevad, mida Rootsi täna tegi: otsustati viia aktsiis madalamale tasemele, kui on Euroopas lubatud miinimum. Vastav kiri on saadetud Euroopa poole teele. Me näeme, mida Norra tegi: viis mõne aktsiisi lausa nulli. Me teame, mida Läti, Leedu ja Poola on teinud. Me teame, mida Saksamaa on teinud. Vahel öeldakse, et Läti, Leedu ja Poola on vaesed riigid. Aga Saksamaa on ju selgelt Euroopa liider. Siis veel Rootsi. Norra peaks olema kogu selle regiooni kõige rikkam riik tänu oma varadele. Millegipärast meie valitsus arvab, et eestlane, Eesti inimene, mis siis, et talt on kolme aastaga juba mitu nahka kooritud, jõuab ikka, ei tea kuhu kohta. Ma siiralt loodan – ma siiralt loodan! –, et seekord on siin poliitikuid, kes julgevad teha õigeid otsuseid.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! On selge, et kütuse hinna tõus jõuab laviinina kõikidesse valdkondadesse ja toob kaasa hinnatõusu, mis omakorda vähendab tarbimist ja vähendab ka riigi saadavaid makse. Siin eelnevalt on olnud sellest juba korduvalt juttu, et teised riigid on väga suurel määral astunud samme, [alandamaks] kütuse hinda, et oma majandust ikkagi elus hoida ja inimeste tarbimist elavdada. Aga võib-olla püüad kuidagi avada seda, miks Eesti, Eesti võimul olev valitsus, on järjekindlalt keeldunud kõikidest sarnastest sammudest. 

Aitäh! 

Ma olen täiesti nõus, et eesmärk võib ju olla, et peale meid tulgu või veeuputus …

Aitäh, hea kolleeg!

… vähemalt paistab nii välja. Aga miks ikkagi? Miks eelistatakse veeuputust?

Aitäh, head kolleegid! Sõnastame küsimuse, saame vähe kiiremini.

Aitäh küsimuse eest! Miks – seda saab kindlasti küsida komisjoni ettekandja käest, kuna ta on koalitsioonipoliitik. Ühelt poolt pean ma tunnistama, et me peame tänama koalitsiooni vähemalt selle eest, et kui me tegime ettepaneku jätta ära kütuseaktsiisi tõus 1. maist, siis täpselt kolme tunni pärast valitsuse juht ehk peaminister ütles raadios, et see on mõistlik mõte, tuleb arutada. Ei läinud kahte päevagi, kui neljapäeval valitsus selle otsuse ära tegi. Ainuke häda on selles, et tehti mitte otsus midagi tühistada, vaid [see tõus] lükati edasi. See on kindlasti järgmise aasta 1. mail väga ränk hoop, kui peaks olema nii, et elektriaktsiis tõuseb üle 100%. Ma loodan, et seda ei juhtu. Koalitsioon suutis siis kiiresti reageerida ja Isamaa ettepanekut toetada, kuigi nad tulid küll oma eelnõuga ja meie eelnõu sellega ei sidunud, hoolimata sellest, et need praktiliselt üks ühele [kattusid]. Väikse erandiga: meil ei olnud seda klauslit, et edasi lükata, vaid meil oli lihtsalt [ettepanek] see tõus tühistada. Nii et äkki täna juhtub ka ime, kuigi seda on raske uskuda.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Ma vabandan, kui te sellest juba rääkisite, aga küsin, mis oleks selle meetme hind, ja võib-olla ka seda, kui palju sealt käibemaksust on võimalik …. On teil arvutused tehtud? Küsin lihtsalt heas mõttes.

Noh, käibemaksuarvutus on ju lihtne. 50 sendile 24%, saab kiirelt arvutuse [tehtud], ja teistpidi on aktsiisilangetus, mida on [vaja] teha, see on natukene alla 10 sendi, pluss käibemaks. Nii et saab allahindluse – ma enne natuke eksisin – sinna 12,5–13 sendi juurde. 

Anti Allas, palun!

Aitäh! Aga [sooviksin] lihtsalt täissummasid: kui palju see läheb maksma ühelt poolt eelarvele ja kui palju on võimalik eelarvesse summaliselt tagasi saada käibemaksust?

Käibemaksu puhul tuleb see arvutus lihtsalt [paremini] välja. Siis, kui riigieelarve vastu võeti, oli diisli hind, kui me räägime postihinnast, suurusjärgus 1,3 eurot, täna on see 1,9–2 eurot ja vahepeal oli üle 2 euro. Selle vahe 70 sendile käibemaksu juurdepanek tähendab 16 senti. Nii et võit on käibemaksu puhul igal juhul, plussiga, praegu on riigieelarves sellega väga hästi. 

Riigil on raha hästi palju, sest lisaeelarves ei hoita mitte ühtegi kulu kokku, vaid viiakse teatud otsused järgmisesse aastasse, aga raha kulutatakse enamikus lihtsalt sel aastal. Me vaatasime mõne ministeeriumi [eelarvet]. Vanasti nimetati seda ilusti katuserahaks. Teiselt poolt on [raha läinud] teatud organisatsioonides palkade tõstmiseks.

Ma soovitan maaelukomisjonil hästi vaadata, mida Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium teeb. See on kõige parem näide, et 1,5 miljoni võrra jäetakse ära põllumajandus‑ ja maaparandustoetusi ning see raha jagatakse väga laial põllul välja palkade maksmiseks.

Aitäh teile! 

Kas nüüd võib ära minna? Kas rohkem ei ole? Kas sa ei küsi midagi? 

Ma tahaksin küsida, aga mul ei ole see lubatud. 

Aga nüüd, head kolleegid, saame kuulata, milliseid otsuseid langetas juhtivkomisjon. Selleks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas kõnealust eelnõu, mille Isamaa fraktsioon oli algatanud diislikütuse aktsiisi tähtajaliseks langetamiseks. Eelnõu tutvustas kolleeg Aivar Kokk siin juba üsna pikalt. 

Võiks lisada, et komisjonis kommenteeris Mart Võrklaev, et kütusehinnad Eestis on kõrged peamiselt rahvusvaheliste tegurite tõttu, mitte riigi otsuste pärast. Samas näitavad tarbimisandmed, et kütuse tarbimine Eestis on kasvanud, sest ettevõtted tangivad siin, mitte Lätis või Leedus. Aktsiisilangetus tekitaks riigieelarvesse suure puudujäägi. Eesti on praegu kütusehinna tasemelt juba paremas seisus kui naaberriigid ning etteaimatav aktsiisipoliitika hoiab seda positsiooni ka edaspidi. 

Rahanduskomisjon valmistas esimest lugemist ette 4. mai istungil. Küsisime valitsuse arvamust ja saime ka. Vabariigi Valitsus arutas seda eelnõu 7. mai istungil ja otsustas eelnõu mitte toetada. Seda samal põhjusel, et aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et see mõju võiks olla 24,5 miljonit eurot. Praeguses julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada.

Nüüd menetlusotsuste juurde: tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. mail, ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Pandi hääletusele ka ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5, vastu 4 [komisjoni liiget], erapooletuid ei olnud. See on minu poolt kõik.

Aivar Kokal on teile küsimus. Palun!

Aitäh! Väga hästi tehtud ettekanne. 

Mul on lihtne küsimus. Sina kui komisjoni esinaine tead ju seda väga hästi. Kui me eelmisel aastal võtsime vastu selle aasta riigieelarvet, mis sa arvad, mis siis diisli hind oli ja kui palju see täna on? Kui keegi Rahandusministeeriumi ametnik ütleb, et laekub vähem raha, siis tegelikult ju raha ei laeku vähem, vaid raha laekub rohkem. See ei ole mitte hasartmängumaks, kust raha laekub vähem, sest maksu lihtsalt üldse ei ole. Aga kuna postihind on tõusnud 1,3-lt sinna 2 juurde, siis tegelikult nii käibemaksu kui ka aktsiisiraha laekub tunduvalt rohkem ka siis, kui me viime selle [aktsiisi] Euroopa madalaimale tasemele. Või kuidas sa arvad?

Ei saa kahjuks nõustuda, sest aktsiis vaatamata postihinnale ei muutu. (Vahelehüüe.) Aktsiis on meil kehtestatud 1000 liitri kohta, see ei muutu. 

Aga käibemaksuga on nii, et see on tihti perede kulu. Rahandusministeerium ütles, et nad ei julge prognoosida, kas jaeostjad ehk lõpptarbijad saavad rohkem diislikütust osta või nad ostavad rohkem diislikütust ja selle võrra vähem näiteks toitu või jätavad ostmata mõned muud tarbeesemed või jätavad reisile minemata. Ehk Rahandusministeeriumi arvates kõrgemast hinnast [tulenev] käibemaksutulu ei pruugi laekuda. Isegi kui kütuste ja energiakandjate puhul see kasvab, siis muudes valdkondades väheneb, kuna rahasumma, mida inimesed saavad kasutada, on sama.

Aivar Kokk, palun, teine küsimus!

Aitäh! Ma tänan selle vastuse eest, päris ausalt. Aga nüüd on mul hoopis teine küsimus. Ma saan aru, et Reformierakonna juhtimisel on majandus nii peesse pandud ja inimesed nii vaeseks tehtud, et nad kulutavad ära kogu raha, mis nad palgapäeval või pensionipäeval saavad. Siis on see Rahandusministeeriumi arvutus, mida sa meile ütlesid, väga õige, sest siis ei ole vahet, nagunii kulutatakse [raha] ära ja käibemaks saab olla nii suur, kui palju sul raha on, rohkem ei saa kulutada. 

Aga mina olen aru saanud, et päike hakkas 1. jaanuarist tõusma ja inimesed saavad rohkem raha kätte. Tähendab, et 700 euro pealt ikka saab rohkem kulutada, nii et nad saavad isegi rohkem kütuse eest maksta. Kumbapidi see siis tegelikult on?

Käibemaksutulu on selle aasta riigieelarvesse planeeritud suuremana seetõttu, et maksuküür kaotati ja töölkäijad saavad 680 miljonit eurot rohkem kätte. Käibemaksu laekumist on selleks aastaks planeeritud rohkem, ma ütlen veel kord. 

Aga kindlasti ei vasta tõele see, et Reformierakonna juhitud valitsuste ajal on elu Eestis läinud ei tea kui palju halvemaks. Juhin tähelepanu, et EKREIKE valitsuse ajal oli kõigi aegade rekord: 5,2%-line majanduslangus. Kõige rohkem kasvas ka riigi võlakoormus aastal 2020, kui võimul oli EKREIKE valitsus.

Head kolleegid! Mul on nii küsijatele kui ka vastajale palve jääda ikkagi eelnõu eseme juurde. Ärme nüüd tõmbame seda väga laiaks. Ka kollane raamat eeldab, et me räägime sellest eelnõust, mis on laual.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! No mina saan teie jutust aru, et Eesti inimestel läheb nii hästi, et neil ei ole kütusehindade tõusust hoolimata nagu üldse probleeme hakkamasaamisel. Reaalsus muidugi selline ei ole. Me näeme, et teised riigid on selle probleemiga tegelema hakanud. Selles mõttes on kuidagi kummaline kuulda, et meil nagu seda probleemi ei ole. 

Kui rääkida lastega peredest, siis nende toetusi, hoolimata sellest, et meil on viimastel aastatel olnud väga korralik hinnatõus, ei ole suurendatud. Lastega peredel on transpordikulud küllaltki suured. Nii et jällegi, kuidas me sel juhul oma peresid paremini toetame, kui me näeme ju, et need kulud on väga kõvasti kasvanud, kütusehinnad on kasvanud? Mis see lahendus siis võiks olla kui mitte see eelnõu?

Valitsuse eelnõu on vastu võetud, [see seadus] kehtib alates 1. maist. Kütuseaktsiiside varem kavandatud tõus jäi ära. 

Mis puudutab perepoliitikat, siis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti perepoliitika COFOG-i andmetel ikkagi üks Euroopa heldemaid. Kuigi ma mõistan, et lastele kulub raha nii palju, kui seda on, tavamõistes. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kas te arutasite ka laiemat mõju, mida kütuse kõrge hind võib endaga kaasa tuua näiteks põllumajanduses? Te transporti küll juba mainisite, te ütlesite, et autod siiski tangivad siin meil, vähemalt praegu. Aga laiemalt hinnatõusude kontekstis? Ka mul on siin üks Rahandusministeeriumi vastus, kus öeldakse, et esialgu ei ole midagi hullu näha, aga sügisel võib küll juba midagi hindadesse jõudma hakata. Kas te sellises võtmes ka seda küsimust arutasite?

Kas-küsimus. Ei arutanud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Henn Põlluaas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, hea [ase]esimees! Mida teha, kui ettekandja valetab lausa jõhkralt, moonutab numbreid ja tegelikkust? Ta väitis, et niinimetatud EKREIKE valitsemise ajal oli riigivõlg palju suurem. Siis oli see 5% ...

Hea kolleeg, see [küsimus] ei ole istungi läbiviimise reeglite kohta. Algus oli teil küll õige: mida teha? 

Siis oli 5 miljardit ja täna on 17 miljardit ja varsti tõuseb see veel oluliselt rohkem. Nii et minu meelest peaks eesistuja tegema ettekandjale märkuse, kui see täitsa jõhkralt valetab.

Aitäh, hea kolleeg! Te paraku kuritarvitasite praegu seda õigust, protseduurilist [küsimust] ei olnud üldse, see oli vastulause Annely Akkermanni ettekandele. Nii et palun järgmine kord seda õigust mitte kuritarvitada. Loomulikult ei saa mina istungi juhatajana hinnata ... (Henn Põlluaasa vahelehüüe.) Hea kolleeg, ma olen korduvalt öelnud, et mina istungi juhatajana ei saa anda hinnanguid ei ettekannete ega küsimuste [ja vastuste] sisu kohta. Nii heaks juhiks ma ennast kindlasti ei pea [ega arva,] et ma peaksin seda õigust omama. Ma ei saa seda tõepoolest hinnata. Te saate läbirääkimiste käigus neid [väiteid] ümber lükata, sellised formaadid on täiesti olemas.

Aga nüüd avamegi läbirääkimised ja loodame, et need lähevad vähe kiiremini. Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Teate, see kütuseteema hakkab juba natuke meenutama seda teemat, mis on olnud siin saalis korduvalt arutlusel, ehk toidukaupade käibemaksu teemat. Me oleme mitu korda esile toonud, et Euroopas on hästi palju riike – põhimõtteliselt on see valitsev enamus –, mis ühel või teisel moel toetavad oma rahvast sellega, et kehtestatakse erinevaid käibemaksumäärasid just toidukaupadele. Kuna olukord on paljudes riikides viimastel aastatel olnud hästi keeruline, eriti nendel [inimestel], kelle sissetulekud ei ole kõige suuremad, siis väga paljud riigid on läinud seda teed pidi, et on vastavaid meetmeid kehtestanud ja toiduhinnad on nendes riikides alla läinud. 

Meie valitsus ja eelkõige rahandusminister räägivad sellist juttu, et need riigid ei ole kõige targemad, tegelikult ei pea üldse seda tegema, niikuinii need meetmed ei jõua inimesteni, poeketid võtavad kogu hinnavahe endale. Seda vaatamata sellele, et aina rohkem on meedias avaldatud artikleid erinevatest riikidest, kus on väga konkreetselt välja toodud, et see meede inimesi aitab, see jõuab poodidesse ja hinnad lähevadki [soodsamaks]. 

Täpselt sama on nüüd kütusega. Viimastel kuudel on olukord läinud palju keerulisemaks ja üks Euroopa riik teise järel kehtestab erinevaid meetmeid selle nimel, et kütuse hind ei tõuseks või pigem isegi langeks. 

Selle seaduseelnõu ettekandja tõi näiteks Rootsi. Peab ütlema, et Rootsi teeb juba teist korda seda, et alandab ajutiselt kütusemaksu ehk teisisõnu aktsiisi. Märtsikuus oli esimene samm ja nüüd, vaadates olukorrale otsa, tegi Rootsi valitsus ka teise sammu, sest nende eesmärk on, et bensiin ja diislikütus peaks odavnema umbes 3 Rootsi krooni ehk 27 eurosendi võrra liitri kohta. See on väga suur samm, me kõik saame sellest aru. Selliseid riike on rohkem. 

Esmaspäeval oli siin Keskerakonna otsuse eelnõu arutelu. Ka siis tõin ma välja, kui palju on riike, kes on juba kas kehtestanud hinnalae kütusele, erinevatele kütuseliikidele, või on alandanud aktsiisi või käibemaksu. Kahjuks meie valitsus, täpselt nagu toiduainete käibemaksu alandamise teemal, lihtsalt ütleb, et noh, kannatame ära, küll see sõda seal Iraanis kunagi ära lõpeb ja siis lähevad hinnad alla. Me ei tea, kui pikalt see sõda seal veel kestab, me ei tea, kui kaua inimesed peavad kannatama selle sõja tagajärgede pärast. Tegelikult prognoositakse päris musti stsenaariume. Me oleme kindlad, et riik valitsuse näol peab selles olukorras inimestele appi tulema. 

Paluks ühe minuti juurde.

Üks minut juurde, palun!

Asi ei ole ainult selles, et need, kellel on näiteks linnas auto, peavad hakkama rohkem maksma, kui nad oma autot tangivad. Jah, põhimõtteliselt võivad nad hakata kasutama ühistransporti, võivad rohkem jala käia ja nii edasi ja nii edasi, aga kui kütuse hind läheb üles, siis see tähendab seda, et kallineb kõik. Me kõik teame seda väga hästi. 

Ma arvan, et see on see koht, kus riik peaks väga otsustavalt käituma ja mõtlema oma inimeste peale, mitte selle peale, et jälle meil eelarves raha ei ole, meie inimesed on Eestis harjunud kannatama, küllap nad ka seekord kannatavad ära ja kunagi saabuvad siis paremad ajad. Seda ei juhtu. 

Ainuke, mida valitsus on vahepeal teinud, on see, et ta on loobunud aktsiisitõusust. Ma kujutan ette, milline olukord oleks olnud siis, kui veel see aktsiisitõus oleks riigi poolt kehtestatud 1. maist, nagu esialgu planeeritud oli. Aga see ei tähenda, et hind oleks allapoole läinud. See tähendab lihtsalt seda, et see [hind] ei ole veel kiiremini üles läinud. 

Nii et meie seda eelnõu toetame ja kutsume kõiki tegema absoluutselt sama. Aitäh!

Suur tänu teile, hea kolleeg! Eelduslikult Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel Henn Põlluaas, palun! Hea kolleeg, kas teil on ka volitus? (Henn Põlluaas vastab.) Ei. Hea kolleeg, sulgen läbirääkimised, ilma volituseta ei ole alust rääkida. Sulgen läbirääkimised, head kolleegid. Läbirääkimised olid suletud. (Hääled saalis.) Ei-ei, head kolleegid, me oleme selles selgelt kokku leppinud, see reegel võiks olla juba teada. Kuna ma sulgesin läbirääkimised, siis läheme hääletuse juurde. (Protest saalis.) Ma sulgesin läbirääkimised, kuna Henn Põlluaasal ei olnud volitust läbi rääkida. (Aivar Kokk protestib.) Miks? Keegi ei keela … No aga sa ei saagi, Isamaa fraktsiooni nimel ei saagi kaks inimest läbi rääkida. Head kolleegid, ma sulgesin läbirääkimised. Väga vabandan! 

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi … (Aivar Kokk kohalt: "See on sama mis kaks aastat tagasi!") No head sõbrad, nii ei saa. No palun leppige kokku! (Protest jätkub.) Jaa, fraktsiooni liige loomulikult oleks saanud tulla, loomulikult oleks. Oleks sa seda õigeaegselt teinud! (Aivar Kokk jätkab protestimist.) Siis ei olegi sul ju võimalust läbi rääkida, kui Henn Põlluaasal on õigus rääkida. (Protest jätkub.) Ei. Hea kolleeg, ma ei ole kordagi öelnud seda, et ei saa tulla. Henn Põlluaas hakkas tulema ja ma küsisin, kas tal on volitus või ei ole. Mul ei oleks selle vastu vähimatki, Aivar, olnud. Mul ei ole vähimatki selle vastu. (Aivar Kokk kohalt: "Sa ajad sellist jura. Piinlik sul endal ei ole või?") Head kolleegid, no ärme palun venita seda kummi, asja ees, teist taga siin! Veel kord: Henn Põlluaas tuli Isamaa fraktsiooni nimel, ta ikkagi ei ole fraktsiooni liige ja sellisel juhul on vaja volitust. (Aivar Kokk räägib kohalt.) Ei olnud kahjuks üleval sel ajal, Aivar, ei olnud seda üleval, ma tean väga täpselt. Väga vabandan, Aivar, sinu ees. 

Lea Danilson-Järg, protseduuriline küsimus istungi juhatajale, palun!

Ma siiski mäletan, et eelmisel nädalal näiteks, kui tekkis siin see volituse küsimus, siis ühel juhul te lubasite selle hiljem järele tuua, kuna öeldi, et see on olemas ja saab tuua. Teiseks, isegi kui te ei lubanud praegu sellist varianti kasutada, siis te ka ei hoiatanud, et te kavatsete läbirääkimised sulgeda, kui keegi teine ei soovi Isamaa poolt sõna võtta. Aga sellist võimalust te ei pakkunud ja lihtsalt täitsa ootamatult ütlesite, et nüüd sulgete läbirääkimised. Aivar Kokal ei olnud ju võimalik reageerida, sest see [arutelu] ju siin alles kestis selle volituse teemal. Päris niiviisi ei saa ka nagu sisse sõita, tuleb anda ikkagi võimalus reageerida.

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, teil on õigus, et ma olen leppinud sellega, et volitus on [hiljem] toodud, ent sellisel juhul on keegi fraktsiooni juhtkonnast, kellel on voli seda teha, olnud saalis ja siis ma olen seda aktsepteerinud. Antud juhul Isamaa fraktsiooni esimeest ega aseesimeest saalis ei ole. 

Head kolleegid, veel kord vabandan, aga ma sulgesin läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 868 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja selleks on vaja saalikutsungit. Palun!

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 868 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 868 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunkti juurde: Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 823 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Aivar Koka.

Kas Toomas laseb, seda muidugi ei tea. 

Hea juhataja! Head kolleegid! Me räägime hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõust]. Me teame, et enne seda seadust, mis eelmine aasta vastu võeti, oli koalitsioonil väga selge eesmärk: tõsta – rõhutan: tõsta! – [kaug]hasartmängumaks 7% peale. Aga siis ajalugu muutus ja ma saan aru, et koalitsiooni ellujäämise nimel oli vaja teha otsus. 

Eelnõu eesmärk on Reformierakonna rahanduspoliitikaeksperdi Mart Võrklaeva poolt möödunud aasta halvimaks tituleeritud seadus kehtetuks tunnistada, mis sisuliselt tähendab netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamist ja sellele eelnenud maksumäärade taastamist.  

Meil on tekkinud selgeid küsimusi. Me küll lootsime, et viie kuu jooksul tuleb üks tõsine kaughasartmängu ettevõte, kes toob selle suure rahapaki Eestisse, ning tänu sellele hakkavad sport ja kultuur Eestis väga tõsiselt elavnema, sest raha tuleb. Spordimeestena me teame, et spordis ja kultuuris pole raha kunagi liiga palju. Kogu aeg on seda puudu. Me näeme ka olümpiakomitee kaklustest ikkagi lõpuks, et nende põhipõhjuseks on olnud raha.

Me teame jah, et hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse võttis Riigikogu vastu möödunud aasta lõpus ja head parlamentaarset tava rikkudes, valgustkartva lobitegevuse tulemusena. Endine rahandusminister Mart Võrklaev on andnud mõista, et selle seaduse vastuvõtmine sai teoks Eesti 200 väljapressimise tõttu, kes vastupidisel juhul oleks koalitsioonist lahkunud. Sellise lehmakauplemise tulemusena tehti netikasiinonduses tegutsevatele ärimeestele suuremahuline kingitus.  

Tagatipuks selgus, et seadusesse on väidetavalt eksituse tagajärjel tekkinud viga, mis vabastas netikasiinod 2026. aastal sootuks maksu tasumise kohustusest. Kuigi nimetatud viga on parandatud, ei saa netikasiinode maksulangetust pidada põhjendatuks.  

Reformierakonna juhitav valitsuskoalitsioon alustas pärast võimuletulekut 2023. aastal paljude maksutõusude ja uute maksude kehtestamisega, mida põhjendati vajadusega teha korda Eesti riigi rahandus. Tänaseks on Reformierakonna juhtimisel [vastu võetud] lähiajaloo suurima defitsiidiga riigieelarve ja viidud riigi rahandus sügavasse kriisi.

Kujunenud olukorras on meil täna siin arutelul eelnõu netikasiinode maksulangetuse tühistamiseks, kolme [paragrahviga]. Me teame, et selle nädala esmaspäeval anti üle ka riigi selle aasta lisaeelarve, mis väga selgelt näitab, et netikasiinodelt raha laekumine ongi olnud väiksem. Muidugi, huvitaval kombel on seal kirjas, et seda raha on vaja leida vähem kui miljon. Võib-olla lihtsalt ei leitud sinna kogu seda raha, mis vaja on. Ega siis kultuurile ja spordile kogu seda raha ei ole vaja anda, mida "lubati". Lootus kindlasti on. 

Ma ei süüdista üldiselt selle netikasiinode [maksu] langetamise eelnõu ühte autorit, sest kindlasti tal ongi sisemine tunne, et äkki raha tuleb rohkem. Vahel ongi olnud, et kui viid mingid maksud väga madalale, siis on lootus, et äkki Eestisse tuleb ettevõtteid juurde. 

Me nägime eelmise eelnõu arutelul, et Reformierakond tegelikult ei soovi, et ettevõtteid siia juurde tuleks või et Eesti inimesed paremini elaks, sest diisliaktsiisi langetamist nad ei toetanud. Aga nüüd on [kõne all] see, et inimesed tegelevad pahega ehk kasiinos oma raha mahamängimisega. Neid tuntud tegelasi, kes on enda, oma pere ja tuttavate-sõprade raha maha mänginud, on küll ja küll. Ma ei tea ühtegi korda, võib-olla ma eksin, aga ma ei tea, et see raha, mille nad on maha mänginud – on ka juhtunud, et maha mängiti riigi raha –, kuidagi tagasi oleks tulnud. No vaevalt küll. 

Tekibki küsimus, kas on õige teha neid otsuseid, mis võivad olukorra hoopis raskemaks [muuta] ning kultuuri- ja spordisektorist raha välja viia. Väga oluline on see, et Eesti kultuur alles jääks ja meie inimesed oleksid terved. Ühel pool on rahvasport ja teisel pool on olümpiasangarid. Mina isiklikult olen alati uhke olnud, kui keegi on saanud olümpial hea tulemuse või on tulnud heale kohale. Ma ütlen siiralt, et need emotsioonid on need, mis veel aastaid kannavad. Kohtumine Jõgeva piiri peal ei lähe mul kunagi meelest ära, nagu ka see, kui telekast on saanud vaadata, kuidas, higimull otsa ees, aerutamisel see tulemus ära tehakse.  

Aga peaks vaatama natukene kaugemale. Eesti 200 tuli Riigikokku ja ütles, et neil on pikk plaan. Ma usun, et kõik valijad, kes Eesti 200-le tol hetkel hääle andsid, lootsid, et see pikk plaan on Eesti majanduse elavdamine. Tänaseks oleme me aru saanud, et pikk plaan oli hoopis vastupidine: Eesti majanduse viimine langustrendi.  

Eelmise eelnõu [hääletamisel] vähemalt üks Reformierakonna saadik väga selgelt toetas aktsiisi langetamist. Kas see oli kogemata või mitte – eks meil kõigil ole juhtunud, ka minul, neid õnnetusi nuppu vajutades. Aga lootus jääb. Ja nii nagu me teame, lootus sureb alati viimasena. 

Mul on hea meel, et koos Riigikogu aseesimehega on saalis kolm reformierakondlast, tõsist meest. Ma julgen öelda, et kõik te olete südamega mehed ja tunnete muret Eesti majanduse käekäigu pärast. 

Nüüd me jõuamegi selle juurde, kas me saame võtta vastu selliseid riskantseid eelnõusid, mis viivad raha riigieelarvest välja. Tõenäosus, et [nad raha sisse] toovad, on väga väikene. Selle [hasartmänguseaduse] eelnõu puhul oli kõige hullem see, et kuigi Rahandusministeeriumi asekantsler väga julgelt ütles, et see oli Rahandusministeeriumi aps, siis ühel hetkel seesama maja siin laskis lahti ühe ametniku. Ma julgen öelda – me oleme Toomasega mõlemad majanduskomisjoni juhtinud –, vähemalt mina julgen selgelt öelda, et see on väga tubli ametnik, kes kõik eelnõud viimase grammini läbi luges. Seda apsu ei tehtud siin majas, et teatud kasiinomängud maksustati 0%-ga. Seda ei tehtud siin, see oli algdokumentides nii. Kui me tegime juba eelmine kord väga lihtsa ettepaneku, et tõstame seda maksu nii palju, et see kahe kuu laekumata raha laekuks siiski eelarvesse, siis see saal seda ei toetanud.

Nüüd on siin meil eelarve, mille Reformierakond enne eelmise aasta väljapressimist ise tegi, mille järgi oleks pidanud olema tõus 7%-ni, et taastada see olukord, et kultuur ja sport tegelikkuses saaksid raha kätte ja saaksid ka natukene rohkem. Olümpiamängudel talvel oli piinlik vaadata, kui Eesti sportlastel oli poes müüdavatele jopedele pandud Eesti Olümpiakomitee märk peale. Ma käisin ja ostsin endale ka, lootuses, et Riigikogu juhatus lubab [olümpiale sõita], sest olümpiakomitee oli teinud ettepaneku, et igast fraktsioonist üks liige läheks olümpiamängudele kaasa elama. Muidugi juhatus ühel hetkel otsustas, et ta ei luba seda. No ma ostsin jope ja vesti ära, sest muidu oleks olnud piinlik minna, kuidas sa lähed Eestit esindama ja ei ole seda jopet. Ma ei tea, kas ma muidu oleksin ostnud Sportlandist selle jope ära, aga nüüd on see ostetud. 

Me näeme, et selles valdkonnas ei ole raha. Selles valdkonnas lihtsalt ei ole raha ning kõik vaidlused ja kaklused tulenevad ju sellest. Esmaspäeval me näeme siin saalis lisaeelarve arutelul, kuidas Kultuuriministeerium – mina nimetan seda katuserahaks – jagab kultuurile raha, natukene mõnele raamatukogule, mõnele muuseumile või millelegi muule, väikeste summadena. Aga see tähendab, et vajadus on nii suur, et vahel päästab ka 40 000 mõne muuseumi ära.

Ja siis me siin arutleme, kas me jätkame seda mängu või mitte. Ma saan aru, et koalitsioon jätkab seda mängu suve lõpuni küll. Aga ma võin teile, sõbrad, öelda, et juba piisavalt suur seltskond teie hulgast on otsustanud enne valimisi ära minna opositsioonierakondadesse. 

Hea kolleeg, ma väga vabandan, see läheb nüüd eelnõu esemest väga kõrvale. Ma siiralt vabandan. 

Ma tean, Toomas! Ma tean, Toomas, sa võid nagu … 

Räägi palun eelnõust!

Jah, ma räägingi eelnõust. Ma räägingi eelnõust! Ma väga siiralt soovin, et koalitsioonipoliitikud, sealjuures ka, Toomas, sina, [ei arvaks,] et üks meist 101-st on maailma naba ja ülejäänud on kõik kutsikad, kes peavad peremehe käsku kuulama. Kahjuks mõnele inimesele on see kuidagi külge jäänud ja sellest on kahju. Ma pean tunnistama, olles, Toomas, sinust kauem siin Riigikogus olnud, et peale sinu ei ole siin ühtegi sellist olnud. Aga ma tänan.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kui 2021. aastal oli riigivõlg 5 miljardit eurot, siis tänase valitsuse viljaka tegevuse tõttu on see juba 10 ja 2029. aastal 17,5 miljardit. Sellega koos kasvavad ju ka intressid, mida me peame iga aasta maksma. Peaks kuskilt kokku hoidma. Aga kokku hoitakse täiesti valedes kohtades: lastetoetuste pealt, huvihariduse ja muude oluliste asjade pealt. Hasartmängumaksu pealt mitte. Tänavu me saame 6 miljonit hasartmängumaksu vähem selle maksu alandamise tõttu, järgmisel aastal 8 miljonit ja nii edasi. Mis loogikat sa näed selles, et kärbitakse täiesti valedest kohtadest ja kingitakse samuti täiesti valedesse kohtadesse? Tänases valitsemises ei ole enam vähimatki loogikat.

Aitäh!

Aitäh! Eks see põhjus ole suures osas, ma arvan, selles, et valitsuses ei näe me ministritena väga palju neid mehi ja naisi, kes ettevõtjad oleks. Ma tänagi kuulsin [ühte sellist] vastust. Kui ma küsisin, mis võimalused on toetada neid sihtasutusi, kes vähihaigeid toetavad, siis räägiti lemmikloomade toetustest. See arusaam, mida või kus või keda toetada, on läinud natukene paigast ära. 

Ei saa kunagi öelda, et keegi teeb valesti või õigesti. See ongi poliitika, rahvas on andnud mandaadi. Aga kas mandaat anti selle jaoks, et nii palju makse tõsta? Kas anti selle jaoks, et lastetoetused ära võtta? Kas anti selle jaoks, et pensionid on sel aastal 36 miljonit väiksemad? 36 miljonit! Kõik räägivad, et 1. jaanuarist tõsteti. Tegelikult vähendati 36 miljonit, sest keskmine pension ei ole enam maksuvaba. Käibemaks on tõusnud 20%, tulumaks on tõusnud 10%. Aktsiisid tõusevad mitte 1% või 2% või 3%, vaid elektriaktsiisi tõstetakse igal aastal pea 50%.

Ja siis öeldakse, et 1. maist jätsime aktsiisitõusu ära. Tegelikult ei jäetud aktsiisitõusu mitte ära, vaid aktsiisitõus lükati järgmise aasta 1. maisse ehk siis [tuleb] topelt. Tulebki väga korrektselt öelda, et seda ei ole ära likvideeritud, vaid peatati selle aasta tõus, mis kulmineerub järgmisel aastal kahekordseks. 

Need probleemid on, ka erinevad lahendused on. Reformierakond on leidnud, et tuleb võtta igal aastal laenu, järgmistel aastatel rohkem, sel aastal pea 700 miljonit, selleks et teha tulumaksuvabastus. See [raha on tulnud] laenust, mitte majanduskasvust. Mina ettevõtjana ütlen, et tuleb kõik teha selleks, et majandus kasvaks. Kui majandus kasvab, siis on võimalik õpetajatel, päästjatel, politseinikel ja kõigil teistel palka tõsta. Kui majandus on langustrendis, siis on seda väga keeruline teha. Ja jooksvateks kuludeks ei tohiks laenu võtta. 

Lisaeelarve, mida me esmaspäeval arutama hakkame, ma arvan, on Riigikogu – mitte ainult selle kolmeaastase koosseisu, vaid kogu [Riigikogu] selle perioodi, eelmisest sajandist alates – esimene lisaeelarve, kus tulude poolt tegelikult ei ole, vaid tuludena on [näidatud] seda, et see aasta jäetakse mingid asjad tegemata, mis lükatakse järgnevatesse aastatesse, ja see raha jagatakse ära. Mina ei usu, et kui Annely oleks täna rahandusminister, siis ta sellise eelnõu siia tooks. Ma siiralt ei usu, sest seda ei julgeks keegi siia tuua. Aga Jürgen julgeb.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Aivar! Lähiajaloo mäletatavasti kõige suurema eelarvedefitsiidi põhjustas minu meelest EKREIKE valitsus aastal 2020 5,5%-ga. Aga see selleks. 

Olen nõus, et sport vajab raha ja spordis pole raha kunagi palju. Aga nagu sa ise oled maininud, oma jutus mainisid ka, praegu kehtiva hasartmänguseaduse mõjud selguvad teadaolevalt alles suve lõpuks, et kas see [seadus] siis töötab või kuidas see töötab, millised on tulemused ja mida sport siis saab. Nii et ma küsiksin, mis on nüüd konkreetselt selle [teie] seaduse sisuline mõte, kui me ei tea üldse veel eelmise või valitsuse sisseantud seaduse mõjusid. 

Aitäh! Meie [eelnõu] mõju on kohe väga selge, sest tulu kasvaks nii-öelda 5% asemel 7% pealt. See on silmnähtavalt käegakatsutav tulu. See, mida me tahame oma eelnõuga muuta, on see, et praegu iga aasta see protsent väheneb, igal aastal poole protsendi võrra. 

Eksimus on teil väga suur. 2020 kaitsesin mina siinsamas lisaeelarvet ja tänu sellele [lisaeelarvele] 2021 ja 2022 arenes Eesti majandus Euroopas kõige kiiremini. Kõige kiiremini. Tehti õigeid otsuseid: vähendati aktsiise, anti [tööandjatele] kolmeks kuuks toetust töötajate [palga kompenseerimiseks], tehti teine pensionisammas vabatahtlikuks. Tänu sellele kaks aastat majandus tõusis. Tulite teie võimule ja mis tulemus on? Neli aastat on majandus olnud languses. Ettevõtjana [osatakse] teha õigeid otsuseid, viiakse sisendhinnad nii madalale kui võimalik, toetatakse ettevõtlust, ja tänu sellele majandus elavneb. Kui sa sisendhinnad viid taevani, siis majandus ei saa areneda, sest ei ole lõpuks lõpptarbijaid, kes selle [kauba] ära ostaks.

Suur tänu teile, hea kolleeg! Aga nüüd tahab Lea Danilson-Järg küsida.

Mul on küsimus seoses sellega, et meil oli esmaspäeval päevakorra kinnitamise ajal arutelu. Me palusime Isamaa fraktsiooni poolt tänased viimased kaks eelnõu panna teisipäeva peale, kus oli ainult üks päevakorrapunkt. Siis te ütlesite, et ärge muretsege, kolmapäeval me jõuame "Aktuaalse kaamera" ajaks selle istungiga ühele poole. Ma vaatan, et teie ennustus ei lähe täide, sest "Aktuaalne kaamera" hakkab juba kahe minuti pärast, aga me ei ole siin veel lõpetanud ja tuleb veel koju ka jõuda. Kas olete valmis tunnistama, et selle nädala töökava planeerimisel te ei osanud asju siiski õigesti ette näha? Teisipäevane päevakord jäi väga lühikeseks, ainult poolteist tundi, ja tänane [istung] siiski venib nii [pikaks], et ma "Aktuaalset kaamerat" otse ei näe.

Hea kolleeg, ma tänan, et te tulite mulle appi. Ma sellepärast kiirustasingi, sest mulle meenus minu lubadus, et AK ajaks saab koju. Sellepärast ma püüdsingi eelmise punkti ajal natukene tempot tõsta, natukene varemgi. Aga järelevaatamisega saab ikka AK-d vaadata, nii et seda probleemi ei ole. 

Aga nüüd, head kolleegid, kuulame rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni ettekannet juhtivkomisjoni arutelu ja seal langetatud otsuste kohta.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka seda eelnõu tutvustas algataja juba väga pikalt. Ma täpsemalt sisusse isegi enam ei läheks. 

Komisjon arutas eelnõu 7. aprillil, ka seal tutvustas algataja oma eelnõu. Algatajale küsimusi ei esitatud, suuremat arutelu ei toimunud. Pean ütlema, et valitsus eelnõu ei toetanud. 

Komisjon tegi menetlusotsused. Nendest kaks võeti komisjonis vastu konsensuslikult: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. aprillil, kuid miskipärast on see lükkunud [tänasesse], sest algataja soovil ei ole esimest lugemist seni toimunud, eelnõu on päevakorrast välja võetud; ja teine küsimus, milles oldi konsensusel, on see, et juhtivkomisjoni esindab siinkõneleja. Kolmanda menetlusotsuse üle, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, toimus hääletus. Tagasilükkamise poolt oli 4 ja vastu 2, erapooletuid ei olnud. Rohkem mul midagi öelda polegi. Aitäh!

Suur tänu! Teile on paar küsimust. Alustab Aivar Kokk.

Aitäh! Ma tänan kõigepealt väga sisuka kokkuvõtte eest sellest, mis komisjonis toimus. Aga ma küsin su käest, kuidas selle eelnõu juures nende protsentidega on. Kas meie pakutava 7%-ga laekuks hasartmängumaksu rohkem kui tänase 5%-ga? Lisaeelarves oli ainult 900 000 mingite kopikatega, mis, tundus, hasartmängumaksu miinuseks jääb. Kas sinu arvutus näitab ka, et tõesti nii väike miinus jääb sellel aastal, hasartmängumaksu laekumata raha?

Ma ei oska öelda, kui palju hasartmängu[maksu] aasta lõpuks võiks laekuda või kui palju prognoosi kas ületatakse või kui suures osas jääb see täitmata. Aga see 900 000 eurot, mis on eelarves, on tegelikult hasartmängukorraldajate tehtud annetus riigieelarvesse. See koosneb kahest osast: 750 000 eurot – ma ütlen mälu järgi – oli annetus ja ülejäänu on tulumaksuosa ehk 22/78 annetusest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja, ma võin teid aidata, kui te ei tea, kui palju seda hasartmängumaksu nüüd rohkem või vähem laekub. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi laekub see aasta 6 miljonit vähem, järgmine aasta 8 miljonit vähem. Nagu me näeme, see on progresseeruv. Ma küsin, miks valitsus loobub sellisest rahast. Miks langetatakse hasartmängumaksu, teades, kui suure probleemi see kaasa toob nendele inimestele, kes sellesse lõksu on jäänud, ka nende peredele? Tuleb ju arvestada ka kõiki neid kannatusi. Miks te seda teete?

Hasartmängumaks on rahvusvaheliselt kogutav maks. Seda prognoosides on eelnõu algatajad ja Rahandusministeerium oma arvutustes ja arvamustes lahku läinud. Aasta lõpus näeme, mis tegelikult saab. Eelnõu algatajate arvates pidi madalam maksumäär eurodes laekumist kasvatama. 

Aga tõsi ta on, et inimestele, kellel on hasartmängusõltuvus, on see väga suur probleem. Seetõttu hasartmänge maksustataksegi aktsiisiga.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tänan vastuste eest, Annely! Ma küsin, kas sa oled minuga nõus, et sõltumata sellest, kui palju detsembri lõpuks raha hasartmängu[maksust] laekub, jääb sealt puudu jaanuari- ja veebruarikuu laekumine.

Ei ole kindel, ma ei oska öelda. (Aivar Kokk täpsustab kohalt.) Jaanuari- ja veebruarikuu eest on rida hasartmängukorraldajaid teinud ülekande riigieelarvesse ja maksnud sellelt tulumaksu. Ma tean, et osa neist on teinud ülekande ka otse kultuurkapitalile. Ma ei oska seda öelda.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh! Te räägite kogu aeg, et aasta lõpus vaatame. Aga mis see vaatamine siis tähendab? Kas see tähendab, et kui aasta lõpuks ikkagi ei ole need [prognoosid] täitunud ja me näeme, et hasartmängumaksu on laekunud vähem ning see jaanuari-veebruari auk pluss maksuvähendamine ülejäänud kuudel on riigile tekitanud kasu asemel, mida te lubasite, hoopis kahju, kas siis järgmisest aastast te muudate selle maksu tagasi niimoodi, et riigil oleks võimalik ka sel aastal saamata jäänud maks järgmisel aastal [kätte] saada?

Ei oska öelda. Sellist eelnõu rahanduskomisjonis praegu ei ole.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et tema seda eelnõu ei toeta. Ta on seda öelnud ka siin saalis arupärimistele vastates. 

Kas teil oli komisjonis – ja võib-olla juba eelmisel [korral] – ka arutelu ja info, millised on need määrad teistes riikides?

Nende määrade kohta oli info selle algse eelnõu juures, millega hasartmängumaksu määra langetati, aga seekord seda ei arutanud ja mul see meeles ei ole.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma tulin siia ainult sellepärast, et natuke Toomast kiusata, kui aus olla. Ma vabandan. 

Aga tegelikult ma tahtsin sulle vastata selle kohta, et Eesti on nüüd kõige soodsam [riik]. On üks riik veel Euroopas, kes on pidevalt tahtnud olla kõige madalama aktsiisiga. Aga probleem on tegelikult rahapesus. Rahapesubüroo oli väga kriitiline selle eelnõu suhtes, sest kontroll on tunduvalt suurem, kui tegelikult võib see laekumine olla.

Ma siiralt loodan, ütlen ausalt, et mõni suur hasartmängufirma registreerib ennast Eestisse. Me peame kõigile selgelt ütlema, et need mängijad ei ole mitte [ainult] need, kes Eestis mängivad, mängida saab üle maailma. Aga oluline on lihtsalt see, kus on hasartmängufirma registreeritud. Sealtkaudu tuleb see tulu. 

Ma loodan, et härra Tein selle firma siia ära toob ning see vaidlus ja see kaklus nagu lõppeks selles mõttes ära, aga riskibisness on hoopis teises kohas: kas me suudame tänases situatsioonis rahapesubüroo poole pealt seda kontrolli hoida? Ka meie tänasel rahandusministril on ju kogu aeg hirm, et äkki tuleb veel mingisugune rahapesuteema Eesti panganduses või ükskõik mis sektoris. Seda Eesti riik ei tahaks mitte kuidagi. Hirm ongi see, et siis pannakse kõigile pankadele nii palju nõudeid juurde, et kui sa tahad laenu võtta, siis laenuintress on kõrgem ja osa ettevõtjaid lähebki Soome ja Rootsi pankadesse, nad lähevad emapanka laenu võtma, sest Eestis on see protsent lihtsalt suurem. 

Aga me jälle loodame koalitsioonile, et nad teevad mõistlikke otsuseid. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 823 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 823 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Head kolleegid, vabandan kõigi ees, et tänane istung kestis 12 minutit kauem, kui ma esmaspäeval lubasin. Vabandan teie ees. Püüame edaspidi olla täpsemad. Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile!