Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Tere päevast! Alustame 17. novembri infotundi. Kõigepealt, head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 29 Riigikogu liiget, puudub 72.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja ma saan aru, et internetisilla vahendusel kultuuriminister Tiit Terik.

Head ametikaaslased! Kuna on kümmekond teemat ette registreeritud, siis mul on teile tagasihoidlik ettepanek, enne kui me läheme traditsiooniliste protseduuriliste küsimuste juurde, et iga küsimuse juures saab küsida ühe täiendava ja ühe lisaküsimuse, siis peaks jõudma heas tempos kümnendani välja. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma sooviksin teile avaldada siirast tänu selle eest, et te olete mind nimekirja lõpust paigutanud esimest korda väga arvestatavale neljandale kohale. Südamlik tänu teile! Aga äkki teil jätkub veel jõudu ja julgust lõpetada selline karjuv füüsiline vägivald ka Mart Helme ja Kert Kingo suhtes, et ka nemad saaksid olla esimeste küsijate hulgas?

Aitäh teile! Mina ei saa seda au ainult enda õlgadele võtta, seal olid ka Hanno Pevkur ja Martin Helme. Me juhatuses tõesti teie küsimust, mis te tõstatasite, arutasime ja nii see tänane järjekord sai. Aitäh, et te tunnete muret ka oma ametikaaslaste Kert Kingo ja Mart Helme pärast! Kindlasti vaatame ka seda järgmisel korral, nii nagu kõiki ülejäänud 99 Riigikogu liiget lisaks nendele kahele. Aga nüüd tõesti asume küsimuste juurde.

Esimese küsimuse esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Küsimuse teemaks on julgeolekuolukord. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Minu arvates teie juhitud valitsuse krooniline probleem on see, et kiiresti muutuvas ajas te jääte lihtsalt sündmustele jalgu, ajast maha, otsused jäävad hiljaks või mõnikord ei tule üldse neid otsuseid, mida peaks langetama. Nii on olnud see näiteks koolides testimisega, millest me kuid oleme siin rääkinud, ja lõpuks valitsus langetas otsuse ja peab ütlema, et efekt on olemas. Selle tulemusena on olnud võimalik nakkuse levikut pidurdada. No ja see testide hanke küsimus, mida otsustati kiirkorras kümne minutiga, ja mis on väga kahetsusväärne juhtum, või vaktsineerimisel perearstide kaasamine, nii nagu ta nüüd lõpuks on vaktsineerimisprotsessis kokku lepitud, või vaktsineerimiskahjustuste fondi moodustamine, millest me oleme ka kuid rääkinud ja kus ei ole mingisuguse mõistliku otsuseni jõutud.

Jõudes nüüd julgeolekuteemadele lähemale, siis mulle tundub, et see puudutab ka seda valdkonda. Septembri lõpus te käisite Riigikogu ees ja kinnitasite, et ohuhinnangud näitavad, et Eesti kontrolljoonele ja piiridele mingisugust ohtu ei ole ja ei ole vajadust ka ajutisi piiritõkkeid paigaldada. Tänaseks me oleme jõudnud hoopis teistsuguse olukorrani. Olukorrani, millest rääkisid Riigikogu liikmed siin kuu ja kaks tagasi, kohe, kui need sündmused algasid. Ja nüüd jällegi te kiirendatud korras erakorralisel istungil langetasite otsuse, mida oleks võinud rahulikult teha korralisel istungil, kui ohuhinnang oleks olnud realistlik. Minu küsimus on, et järgmine känd, mis meid ees ootab, siseriiklik seadusandlus, minu hinnangul vajab ka praeguses olukorras muudatusi. Kas teie näete vajadust vaadata läbi seadusandlus, et me ka selles osas jälle hiljaks ei jääks?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Julgeolekuolukord on tõesti ohtlik ja ärev, viimastel päevadel eriti. Kui me vaatame seda, mida on tegemas Valgevene Euroopa Liidu piiril, kuidas ta on kasutamas inimesi relvana Euroopa Liidu vastu, või kui me vaatame seda, mis on toimumas Ukraina piiride taga, Venemaa vägede koondamine – need on kõik sellised signaalid, mis esmaspäeval Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis olid arutusel ja millega me oleme tegelikult terve suve tegelenud. Endiselt kinnitan üle: täpselt nii nagu suvel ei ole ka praegu Eesti piiridele otsest ohtu. Sellele vaatamata, arvestades muutunud julgeolekuolukorda, otsustasime me esmaspäeval, kuulates ära Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis kõik vastavad ülevaated, vastavad ettekanded, teha ettepaneku valitsusele. Valitsus tegi täna hommikul otsuse kutsuda kokku lisaõppekogunemine, et kiirendatud korras paigaldada piiridele tõkestus. Tänasest päevast reservväelased kutsutakse kokku ja Kaitsevägi kaheksa päeva jooksul selle tõkke sinna ka püstitab. Lisaks arutasime eelmisel neljapäeval valitsuses, kuidas kiirendada terve piiri väljaehitust. Teatavasti on see kaetud hangetega ja projektidega, aga [küsimus on], kuidas me saaksime seda teha kiiremini. Need on ka eelmise valitsuse tehtud otsused, mis piiri ehitamise on 2026. aastasse venitanud. Me kindlasti vaatame üle, kuidas oleks võimalik täispiiri välja ehitada.

Mida ma omalt poolt võib-olla eraldi tooks välja, on see, et Euroopa Ülemkogu tasemel on meil olnud väga suured vaidlused selle üle, kas Euroopa Komisjon Euroopa vahenditest peaks finantseerima ka Euroopa välispiiride väljaehitust. Euroopa Komisjonil on olnud siin tugev vastasseis. Viimasel ülemkogul, mis toimus oktoobris, me väga jõuliselt seda teemat vedasime. Tänaseks on mul hea meel tõdeda, et näiteks Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel on öelnud juba välja, et jah, piiri ehituse finantseering peaks tulema ka Euroopa Liidu eelarvest.

Nüüd täiendav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ega ma päriselt vastust ei saanud oma küsimusele, mis puudutas siseriiklikku seadusandlust. Kas te näete kujunenud olukorras vajadust teha täiendusi ja täpsustusi, et me saaksime paindlikult käituda nende inimestega, kes ebaseaduslikult piiri ületavad, ja et me ei peaks hakkama tegema menetlusi, mida näevad praegu ette meie siseriiklik seadusandlus ja Euroopa õigus, ning hakkama neid käsitlema kui tavalisi migrante ja neile varjupaika pakkuma jne? Minu arvamuse kohaselt me peame oma siseriiklikku seadusandlust tulenevalt praegusest olukorrast täiendama ja muutma.

Aga täna hommikul oli vanematekogu koosolek, kus osalesite teie, siseminister ja kaitseminister, ja suur tänu selle eest, et selline operatiivne võimalus oli. See oli informatiivne ja minu arvates väga vajalik ja kasulik. Aga seal te ütlesite, et Putin on mängimas ennast laua taha ja pakub kogu selles julgeolekuprotsessis ennast nüüd justkui konflikti vahendajaks ja see on halb. Ma jagan teie seisukohta, et see on väga halb. Aga selle taustal jääb mulle täiesti arusaamatuks, et mõned päevad tagasi Eesti ja Vene välisministeeriumi esindajad omavahel suhtlesid ja leidsid, et piiriülene koostöö on hea, ning välisminister tõstatas praeguses olukorras jälle Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise teema. Minu küsimus on: kas te jagate välisministri initsiatiivi ja vaimustust, et praegu on õige aeg Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasi liikuda ja selle küsimuse tõstatamine on igati asjakohane ja mõistlik? Minu arvamus on küll täiesti vastupidine: see aeg ja see ettepanek praeguses kontekstis on täiesti kohatu. 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ei ole olnud vist infotundi, kus Riigikogu liikmed oleksid vastustega rahul. Aga see oli nii ka siis, kui meie olime opositsioonis, nii et selles suhtes on hea, et mingid asjad ei ole muutunud. Aga tulles selle küsimuse juurde, siis tõesti, vabandust, mul esimene vastus venis nii pikaks, et ma teisele küsimusele ei jõudnudki vastata. 

Seadusandlus. Jah, vanematekogus see teema tuli üles ja ma tean, et siseminister Kristian Jaani on seadusandlust selles võtmes üle vaatamas, et vajalikud seadusepügalad oleksid olemas. Aga Riigikogu on ikkagi seadusandlik organ ja teil on ka võimalus algatada selliseid eelnõusid. Nii et ma kindlasti ootan siin koostööd.

Nüüd, mis puudutab suhtlust Venemaa ametkondadega, siis minu teada oli see tavapärane suhtlus Venemaa ametkondadega, nii nagu ta ikka käib, et suheldakse erinevates küsimustes. Lihtsalt konstateeriti, mis on need seisud praegu lahti olevates küsimustes. Kahjuks või õnneks selles teemas praegu mingeid arenguid ei ole.

Mis puudutab nüüd Putinit, siis tõesti, see Valgevene kriis on andnud Putinile võimaluse või ta on avaldanud soovi olla vahendaja selles küsimuses, kui ühel pool on Lukašenka, kes on täiesti pööraselt käituv ja inimesi relvana kasutav, ning tema kõrval siis Putin, kellel on suhtlus ka lääneriikide juhtidega. Aga minu meelest ei tohiks siin Euroopa absoluutselt mingit nõrkust näidata. Me oleme ühtsed selles küsimuses, me ei tohi oma tegudega kuidagi näidata lõhestatust, mida meil ei ole. Minu meelest on väga positiivne, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu on tulnud jõuliselt Poola selja taha. Poola, Leedu ja Läti teevad seda, mis on nende kohus, ehk kaitsevad Euroopa Liidu piiri. Need inimesed on Valgevenes seaduslikult ja nad üritavad ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu. Poola, Leedu ja Läti teevad seda, mis on nende kohus: nad kaitsevad Euroopa piiri. Kindlasti ei tohiks selliste, ma ütleks, provokatsioonidega kaasa minna, mis puudutab kuidagi pehmenenud suhtumist. Ma arvan, et õige hoiak on siiamaani olnud jõuline ja tugev, seda diktaator Lukašenka pole oodanud. 

Lisaküsimus. Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Hea peaminister, kõigepealt lubage mul teid õnnitleda. Täna tulid välja Norstati küsitluse tulemused, mis paigutavad teid auhinnalisele kolmandale kohale. Napilt küll, aga ikkagi! Kaalukas märgiline hetk. Alles see oli, kui me saime teid siin septembri alguses õnnitleda teisele kohale platseerumise eest. Erakonna juhtimine on kahtlemata meeskonnatöö, aga juhile kuulub kindlasti kõige suurem au. Meil siin Riigikogu saalis on praegu peaaegu kaks täisrida reformierakondlasi. Tänase tempoga minnes veidi rohkem kui aasta pärast jääb järgi üks rida. Hiljuti sotsid tegid kohalike omavalitsuste kampaaniat loosungiga "Teeme ruumi!". Ma vaatan, et te olete võtnud seda õige südamesse ja panete selle praktikasse. Ansip tahtis, et te käivitaksite erakonna sees debati. Kas te olete juba omavahel hakanud debateerima, kes siis üle ühe on need Riigikogu saadikud, keda järgmises koosseisus ei ole, või te plaanite selle otsustamise jätta oma järglasele?

Aga see ei olnud mu küsimus. Mu küsimus tuleb julgeoleku teemal. Täna hommikul oli sellest juttu vanematekogus ja nüüd ma loen ka uudistest, et on kuulutatud välja reservõppekogunemine, mille käigus pioneerid viiakse lõunapiirile, kus hakatakse okastraataeda panema. See kõik on õige ja hea ja väärib tunnustust, aga nagu ütles kaitseminister, on see reservõppekogunemine natukene üle nädala. Me näeme, et see kriis kestab kuude kaupa, tõenäoliselt kevadeni. Missugune on meie pikem plaan, valitsuse pikem plaan, et hoida ikkagi vajalikku elavjõudu piiril eesmärgiga takistada Eesti territooriumile illegaalset sisenemist?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Võib-olla mulle tundus valesti, aga te norisite küll tunnustust oma suurepärasele tööle EKRE juhtimisel. See au ja kuulsus kuulub kindlasti teile, et te olete EKRE reitingutes nii kõrgele kohale toonud, ja kindlasti kõik vaatavad kadedusega. Aga meil on siin valitsust vaja juhtida olukorras, kus meil on mitu väga suurt kriisi. Üks on tervisekriis, kus me oleme saanud nakatumise langustrendi tänu valitsuse õigetele otsustele. Me oleme hoidnud ühiskonda lahti, piiranud seda nii vähe kui võimalik ja saanud haiglavõrgu koormuse alla ja ka nakatumise alla. Need on olnud rasked ja ebapopulaarsed otsused, selle eest keegi loomulikult aitäh ei ütle. Kõik tahavad ju, et elu jätkuks täpselt nii, nagu ta on alati jätkunud.

Nüüd julgeoleku poole pealt. Meil on Kaitseliit, meil on Kaitsevägi, meil on nii vabatahtlikud kui ka tegevväelased. Need on kõik inimesed, keda me saame Eesti Vabariigi kaitsmisel kasutada, ja meil on selleks tehtud väga selged plaanid. Aga nende plaanide rakendumiseks peavad olema ka õiged alused. Meil on oma eelhoiatuse süsteem, millest lähtuvalt me tegutseme. Ei ole ju õige, et me mobiliseerime kõik inimesed olukorras, kus ohtu otseselt veel ei ole, sest sellisel juhul võib tekkida olukord, et kui hoida ärevuse fooni väga kõrgel tasemel, siis sellel hetkel, kui päriselt abi on vaja, on inimesed väsinud ja ei jaksa. Nii et me läheme ikkagi selle pika plaaniga, mis on, lähtuvalt sellest, kuidas ohuolukord ning ohuhinnangud on ja kuidas me peame tegutsema. Meie oleme valmis tegutsema väga kiiresti, nagu ma ütlesin. Esmaspäeval, kui need ülevaated anti, otsustasime Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis teha ettepaneku kutsuda kokku lisaõppekogunemine. Täna hommikul valitsuses tegime selle otsuse, lisaõppekogunemine kutsuti kokku ja tänasest hakkavad reservväelased kogunema, et seda piiritõket kiiresti välja ehitada.

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Helle-Moonika Helme, sellele vastab kultuuriminister Tiit Terik ja teema on Kultuuriministeeriumi haldusalas toimuv. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kultuuriminister! Me arutame praegu julgeolekuteemasid, aga siiski kultuur on ka väga oluline ja ka kultuuris on teatud julgeolekuaspekt täiesti olemas. Mu esimene küsimus oleks siis selline, et eelmise valitsuse ajal toetas kultuuriminister jõuliselt Eesti humanitaarteaduste teadus- ja arendustegevuse programmi loomise ning selleks ka raha leidmise mõtet. Programm oli keskendunud meie ajaloole, arheoloogiale, etnoloogiale, folkloristikale ning hõlmas ka Eesti kultuurile üliolulisi valdkondi nagu kirjandusteadus, keeleteadus, kunstiteadus ja muusikateadus. Programmis oli ette nähtud teadlastele personaalsete uurimistoetuste eraldamine nii töötasuks kui ka uurimistulemuste populariseerimiseks. Kui kaugel selle mõtte edasiarendamisega praegu ministeeriumis ollakse? Milline on teie kui uue kultuuriministri seisukoht Eesti humanitaarteaduste, mida ma just nimetasin, jõulise arendamise kohta oma ametiajal?

Tiit Terik, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Suur au on olla täna esimest korda ministriametis parlamendi ees küsimustele vastamas. Vabandan, et ei saa seda teha füüsiliselt kohal olles, kuna olen määratud hetkel eneseisolatsiooni.

Proua Helme küsimus on väga oluline. Tõepoolest, meie kultuur on ka väga selgelt meie julgeolekuküsimus. Teie viidatud humanitaarteaduste rahastamise kohta on mul võimalik ajaliselt kõige esimese meetmena välja tuua näiteks loovuurimuse toetuse taotlusvoor, mis meil on plaanis avada juba järgmise aasta veebruaris ja sinna on kavandatud eelarves 413 000 eurot. Nii et see on kindlasti üks väga selgelt käegakatsutav tulemus, mille nimel nii minu eelkäija kui ka kogu Kultuuriministeerium on töötanud.

Teine [aspekt], mis ma hea meelega teile välja tooksin, puudutab kultuuri ja loomesektori koostööd, kus on ka väga selge rahaline mõõde olemas. Selle puhul on rahasumma isegi tükk maad suurem kui eelmainitud 413 000. Nimelt kulub sellele Euroopa Regionaalarengu Fondi rahadest 4 285 000 eurot ja natuke peale. See on projektide toetusteks pärast 2022. aastat ja selle meetme konkreetne nimi on arenguvajadustele lahendusi pakkuvate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetus. Nii et ma usun, et ka see on konkreetselt käegakatsutav meede, mis teie küsimusele vastust andes võiks meile kõigile heameelt pakkuda.

Aitäh! Nüüd lisaküsimus. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Minu küsimus puudutab natuke teist valdkonda. Nimelt oleme lugenud meediast, et Eesti on valmis hübriidsõja või migratsioonikriisi – poliitkorrektne on muidugi öelda hübriidsõja – raames üle piiri tulnud inimestega tegelema ja oleme selleks varunud piisavalt telke ja tõlke. No telgid ei ole ilmselt kultuuriministri valdkond, aga tõlgid tõenäoliselt mingit otsa pidi on. Nüüd minu küsimus. Esiteks, muidugi näitab see, et Eesti on juba ette kapituleerunud ja valmis immigrante vastu võtma, neid majutama ja menetlema hakkama, mis on täiesti teine praktika kui see, mida viljelevad meie lõunapoolsed naabrid. Aga küsimus teile kui kultuuriministrile on järgmine. Kui palju tõlke ja mis keelte tõlke on Eesti nii-öelda jää peale pannud, et neid vajaduse korral kõikide menetlustoimingute puhul rakendada? 

Tiit Terik, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, härra Helme, teile selle küsimuse eest! Vastab tõele, et Kultuuriministeeriumi üks valdkondadest on ka lõimumise valdkond. Mis puudutab lõimumist ja Eestisse saabunud siin varem mitteelanud inimeste taustast ja kultuurilisest taustast tulenevat tõlkimisvajadust, siis ma ei oska teile hetkel öelda, kui palju neid tõlke on hetkel, teie sõnu kasutades, jää peale pandud, aga kohanemisprogramm on tõepoolest see, millega Kultuuriministeerium tegeleb. Kui me mõtleme ka selle peale, millest ühiskonnas esile kerkivad pinged tavaliselt on põhjustatud – kultuurist erinevalt arusaamisest –, siis kindlasti ka keelebarjäär on see, mis siinkohal tooni annab. Olles nädala aega ametis olnud, siis tõlkide arvu, vabandan, ei oska teile hetkel öelda. Kindlasti täpsustan seda küsimust ja võtan teiega ise ühendust.

Ja nüüd täiendav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Veel kord, lugupeetud kultuuriminister! Uue kultuuriministrina saate kohe alguses nii eripalgelisi küsimusi. Ma küsiksin ka võib-olla sellise täiesti ebatraditsioonilise küsimuse, aga ikkagi. Kultuuriministeeriumil on osta.ee keskkonnas väljas kaks kuulutust, mille kategooria on "Riigivara müük". Ja mida me seal näeme? Me näeme, et Kultuuriministeerium müüb lambanahku, nii musti kui valgeid, kumbagi 200 tükki ja eduka müügi korral saaks riigiasutus tulu 14 040 eurot. Ilma naljata, minu küsimus ongi, miks müüb Kultuuriministeerium lambanahku ja kust need on Kultuuriministeeriumi haldusalasse tulnud. Mis on olnud nende soetamise eesmärk, kas see on olnud mingi kultuuriprojekt või meened? Isegi kui see nii on olnud, miks nad siis praegu müüki on pandud ja miks nende hind on 40% alghinnast, nii et sellest tuleb ju riigile selge kahju? Kummaline on ka see, et ostusoovi korral ei olegi müüjaks enam ministeerium, vaid postimüügifirma Kene OÜ, mis on ühenaisefirma, ilma töötajateta. Miks on ministeerium valinud just selle ettevõtte oma kaupa turustama, jääb sügavalt arusaamatuks. Äkki oskate teie seda juhtumit kuidagi kommenteerida?

Tiit Terik, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, proua Helme, selle küsimuse eest! Mis puudutab avaliku sektori vara realiseerimist juhul, kui seda avalik sektor ise enam ei vaja, siis ma võin teile oma varasemast kogemusest ühes Harjumaa omavalitsuses öelda, et nimetatud keskkond on ka varasemalt kasutusel olnud. Näiteks Tallinnale kuulunud äriühingu või sihtasutuse puhul on sellise ostukeskkonna kasutamine enda jaoks mittevajaliku vara realiseerimisel, juhul kui nõukogu on nii otsustanud, täiesti praktiseeritav lahendus. Mis puudutab neid lambanahku, siis tuleb tunnistada, et selle küsimusega ei ole mul olnud veel võimalust selle nädala jooksul kokku puutuda. Loomulikult peab riigile kuuluva vara võõrandamine, juhul kui selline otsus on tehtud, olema õiguslikult väga selgelt põhjendatud ja loomulikult ka selle realiseerimise vorm peab olema valitud selliselt, et riigile võimalikult kasulik tehing teha. Ka selle küsimuse puhul ma palun teie lahket luba, et ma täpsustan detaile ja võtan siis teiega isiklikult ühendust. Ma usun, et me saame nii mustad kui valged lambad kokku loetud, nahad turule viidud ja riigi jaoks parima kasuga kaubeldud.

Aitäh teile! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise ja liigume edasi. 

Kolmas küsimus. Küsimuse esitab Riigikogu liige Priit Sibul ja sellele vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Teemaks on ettevõtlustoetused ja tööhõive. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on küsimus toitlustussektori ja turismisektori kohta. Hea valitseja Kaja Kallas kohtus 8. novembril turismi‑ ja toitlustussektori esindajatega, et rääkida koroonakriisi mõjudest sektorile ja arutada lahendusi, mis aitaksid nii töötajatel kui ka klientidel terviseohutuse ning sektori tulevikuperspektiivide osas mingit selgust saada. Ma täpselt ei tea, vähemalt ei suutnud leida viiteid, kas teie osalesite sellel kohtumisel või mitte. Delfi vahendab hea valitseja seisukohta: "Tänu vaktsineerimisele oleme saanud hoida ühiskonda ja majandust avatuna – kehtiva COVIDi-tõendiga vaktsineeritud ja läbipõdenud inimestele piiranguid sisuliselt pole ning ettevõtted saavad kontrollmeetmeid järgides vabalt tegutseda." No selle sektori esindajad pärast seda kohtumist ütlesid, et riik saatis nad metsa, et neile jäi mulje, et neid kutsuti sellele kohtumisele selleks, et teha pilte ja jagada sõnumeid. See on see, milline tagasiside tuli sektorilt meedia kaudu.

Ma tahan teada, kas teie olete [nendega] kohtunud. Kas valitsus on arutanud, kas ja milliseid meetmeid [rakendada] ja kas teie peate vajalikuks hotelli- ja restoraniärile mingeidki toetusmeetmeid luua? Kas neid on arutatud, millal võiks need teemad päevakorda tulla? Kui tihedalt ja kuidas olete teie selle sektoriga suhelnud? Me teame, et kriis räsib seda sektorit üsna oluliselt, vaatamata sellele, mida üks või teine meist sellest arvab.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Mina olen turismi‑ ja sealhulgas külalislahkussektori esindajatega kohtunud tubli kahekohalise arvu kordi. Meil on tegelikult ka regulaarsed kohtumised olnud juba pikka aega, need olid tihedamad kevadel, kui COVID‑i kriis oli kõrgpunktis, aga me oleme ka viimastel kuudel käinud päris sagedasti Teamsi vahendusel just neidsamu teemasid arutamas.

Nüüd, selle valitsuse poliitika, nii nagu ka peaminister on öelnud, on olnud hoida ühiskonda võimalikult avatuna ja vaktsineerimine koos koroonatõendiga on tegelikult ka aidanud seda teha. Inimesed on saanud käia restoranis, inimesed on saanud käia spaades ja see on aidanud meil kindlasti hoida ühiskonda avatuna.

On tõsi, et kui me vaatame majandust tervikuna, siis Eesti majandus on kindlasti buumifaasis. Seal on üks sektor, mis eristub, see sektor on turism ja külalislahkusteenused, kus tõesti 2019. aasta taset ei ole veel saavutatud. Küll on mõned positiivsed märgid. Kui me näiteks vaatame restoranide käivet juunikuust kuni septembrini – oktoobri andmeid meil ei ole veel, need tulevad novembri lõpus, siis saab ka vaadata oktoobri tulemust –, siis tegelikult juunikuu käibe langus oli 6%. Ja sealt edasi, juuli, august, september jäi käibe langus 2% piiri võrreldes 2019. aastaga, mis oli tipptase turismis ja külalislahkussektoris.

Mida me oleme ette valmistanud ja millised toetusmeetmed on juba kasutusel? Kui me vaatame, mida sektor tegelikult vajab COVID-i järgsesse keskkonda, siis see puudutab ärimudeleid, puudutab digitaliseerimist. Just nende kahe valdkonna peale on REACT-EU vahenditest 17,6 miljonit, millest turismiettevõtjate tootearenduse meede on juba avatud ja seda saab taotleda kuni 5. jaanuarini, ja kesksete digilahenduste toetusmeede, mida on 4 miljonit, ja mis avaneb novembris ehk siis sel kuul ja taotlemise võimalus kestab järgmise aasta veebruarini. Ma arvan, et need on olulised meetmed, millega toetada sektori muutust ja aidata see raske periood üle elada. Ja loomulikult, kui me vaatame ajas tagasi, siis on neid toetusi olnud ligi 57 miljonit sellel aastal.

Aitäh! Täiendav küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh! Ma arvan, et ebaoluline on see, et kui palju te olete kohtunud. Küsimus on, kas üksteist mõistetakse. Mina loen tagasisidet, kus hotellide ja restoranide liit ütleb, et neile jäi mulje, et neid kutsuti sinna ainult selleks, et pilti teha, ja pärast nad meedia kaudu lugesid, et nende sektoril valitsusjuhtide arvates probleeme ei ole. Kui me üksteist ei mõista, siis on kohtumiste hulk üsna ebaoluline.

Teine teema. Ma lihtsalt tahaksin teada, ma ei saanud aru, kas see oli teie üksik huige või on valitsusel mingi plaan. Kui ma loen koalitsioonilepingut, siis ma ei näe, et peaks tulema olulisi muutusi, aga te Eesti Panga üritusel viitasite, et on vaja teha muudatusi töörändes, et muidu peaks hakkama makse tõstma. Te ütlesite kuidagi niimoodi – vähemalt nii meediaettevõtted vahendavad, mina ei tea täpselt, mida te ütlesite, sest ma ise seal ei olnud, eks ju –, et me peaksime sulasementaliteedi jätma. Sulasementaliteedist kaasaegse orjapidamiseni on üsna lihtne tee. Aga ma teid tundes ei arva, et me räägime odavast tööjõust. Nagu ma ütlesin, siis valitsuses on ju teatud sektorid. Aga mida täpselt valitsus või teie silmas peate? Millistes sektorites – meil on ju prioriteetsed sektorid – kui palju inimesi [puudu on], mis suunal, millises perspektiivis midagi juhtuma peab? Meil on ju tööhõivenumbritest väljas teatavad sektorid, mis tähendab seda, et seal piiranguid pole. Aga kas ja kuidas aidata või milles need muudatused teie hinnangul seisnema peavad? Ma koalitsioonilepingut lugedes ei suuda aru saada, et teil senisega võrreldes mingeid olulisi muudatusi plaanis oleks. Või on vahepeal midagi muutunud? 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Ma vastan ka selle eelmise küsimuse lõpu kohta, et kas meil on vastastikune mõistmine ja kas me üksteist kuuleme. Minu hinnang sellele on: jah, me kuuleme ja me oleme [neid teemasid] arutanud. Kas me oleme alati olnud kõikides küsimustes üksmeelel? Ei ole, aga meil on alati olnud turismisektori esindajatega konstruktiivne arutelu. Ma arvan, et seda te võite vabalt üle küsida ka nende liidu esindajate või konkreetsete ettevõtjate käest.

Nüüd, teie teine küsimus, mis puudutab olukorda Eesti tööturul. Kui me võtame näiteks konjunktuuriinstituudi viimase aruande, siis Eesti ettevõtjate kasvu pärsib kõige suuremal määral just kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Need olid teemad, millest me rääkisime ka sellel reedesel Eesti Panga seminaril, kus oli teie erakonna esindajana kohal härra Urmas Reinsalu, kes tutvustas marksistlikku majandusteooriat. Minu arvates see teooria on ennast tõestanud. Kuhu sellega jõutakse? Jõutakse tupikusse.

Aga mis me valitsuses oleme praegu koostöös Siseministeeriumiga ette valmistamas, on viis, kuidas täpselt hinnata ja vaadata neid lünki, mis meil on tööturul ja töötururegulatsioonis ja mis on seotud just kvalifitseeritud oskustööjõuga. Ma arvan, et see on oluline. See on oluline sellepärast, et meie demograafia sunnib paratamatult tunnistama, et meil jääb tööealisi inimesi turul vähemaks. Samas on meil väga häid ettevõtteid, kes ekspordivad, kes tegelevad innovatsiooniga, ja on väga oluline, et nendel ettevõtetel oleks kvalifitseeritud tööjõud olemas.

Pikaajaline lahendus sellele probleemile on kindlasti parem klapp haridussüsteemi ja tööturu vajaduste vahel, samamoodi inseneeria elukutsete populariseerimine. Ma arvan, et väga tihti on tööstusest petlik kuvand tuleviku ettevõtetest rääkides, et tööstus on midagi, mis on vanamoodne ja must. Kaasaegne tehnoloogiatööstus on kindlasti hästi tehnoloogiamahukas, on vaja palju IT-oskusi ja ma arvan, et noortel inimestel toob see kindlasti sära silma. Mis puudutab konkreetseid ettepanekuid, siis nendega meil on kavas tulla valitsusse detsembris ja siis ka konsulteerida erinevate osapooltega, nii tööandjate kui ka töövõtjatega.

Nüüd lisaküsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mina olen siin saalis ilmselt üks väheseid, kes võib öelda, et peakokk on minu tiitel, mis on mul välja teenitud alates algusest, madalamast astmest, kuni lõpuks selleni jõudes. See, et populariseeritakse mingeid asju, on kõik tore, aga vaatame nüüd tõele näkku. Selle pandeemia ja kriisiaja jooksul on meil üks kolmandik restorane Tallinna vanalinnast kadunud. Toitlustusasutused ka mujal Eestis on saanud päris tõsiselt pihta ja need meetmed, mis sinna on tulnud, ei ole piisavad olnud. Selle koha pealt ongi küsimus, kas me ei saaks viia Eestit normaalsemale tasemele, kuskile keskmiste Euroopa riikide juurde. Ma vaatan konjunktuuriinstituudi 2018. aasta väljavõtet ja näen, et meist eespool on Luksemburg (3% käibemaksu), Ungari (5%), Holland (6%), Poola (8%) ja sealt hakkab neid tulema. Kui kas või 12% või 9% peale jõuaks viia selle käibemaksu, et olla konkurentsivõimeline, need vähesed, kes praeguseks on jäänud. Seda enam, et me varsti arutame siin ka liikluskaamerate [eelnõu], mis tähendab, et ka vanalinnas enam ei ole toitu koju võimalik vedada. Kui, siis ainult jalgrattaga, aga mingi muu mehhaniseeritud asjaga ei saa vanalinna. Nad saavad toitu vedada ainult hommikul kella kaheksast kella kümneni. Sellele sektorile oleks hea, kui me viiksime käibemaksu 9% peale. Mitte toiduainetel, sest me teame, et see ei tule tarbijale odavam, kaupmehed panevad selle juurde, vaid nendel toitlustusasutustel. Kas olete oma seisukohta muutnud või jääb jätkuvalt rahandusministri dogma, et me ei tee erisusi?

Andres Sutt, palun!

Aitäh! See on kindlasti õige, et on hulk restorane, kes on oma uksed sulgenud. Kindlasti on ka mitmeid ettevõtteid teistes majandussektorites, kes on oma uksed sulgenud. Samas on ka väga palju uusi restorane avatud. Kui ma nüüd ei eksi, siis tegelikult netosummana ei ole toitlustuskohtade arv selle kriisiga vähenenud, aga ma pean selle üle kontrollima. Kui ma eksin, siis ma vabandan.

Nii nagu ma eelmisele küsimusele vastates viitasin, siis tegelikult suvest kuni septembrikuuni, mis on viimane, mille kohta meil on andmed, on tegelikult restoraniäris keskmiselt tulnud käibed tagasi. Ma ei ole veendunud selles, et täna on probleem käibemaksus ja seetõttu ei ole meie restoranikultuur konkurentsivõimeline. Meil on väga häid restorane, alustades tänavatoidust kuni tippklassini välja ja kõik, mis sinna vahele jääb. Ma olen jõudumööda käinud ka ise restoranides, sealhulgas vanalinnas, ja on täiesti alles väga hea toiduga restorane ning seal on ka päris palju rahvast.

See probleem on mitmepalgeline. See on kindlasti olemas ja sellel sektoril, nii nagu ma ennist ütlesin, ongi olnud kõige keerulisem. Ma arvan, et lahendus ennekõike on ka ärimudelite mõningases kohandamises, sest kui me võtame näiteks kaasamüügi ja restoranidest kaasamüüdava toidu kogemuse, siis on selge, et kui meil on COVID-i laine, siis kontoritöötajad, kes muidu võib-olla tuleksid välja restorani sööma, pigem tellivad toidu koju ja seetõttu need, kellel on kaasamüügi võimalus olemas, on tegelikult ka paremini kohanenud. Ma olen nõus, et tipprestoran loomulikult ei saa toidu kaasamüügiga tegeleda, see on teine segment.

Aga ma olen ka seda meelt, et praegused lahtiolekuajad ja COVID-i tõend ei takista kuidagi inimestel tipprestorane külastamast. Kui me hoiame ühiskonna jätkuvalt avatuna, siis tuleb siia tagasi ka turist ja me saame taas kord jõuda nende käiveteni, mis meil tegelikult on ka EAS‑i eesmärk, et me jõuaksime aastaks 2025 tagasi selle turismiekspordi juurde, mis meil oli aastal 2019, aga see sektori strateegia on meil vaja veel liitudega läbi arutada. Igal juhul paindlikkus ja ärimudelite mõningane kohandamine on vajalik.

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Kalle Grünthal, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja küsimuse teemaks on koroonakriisi juhtimine. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Riigi situatsioonikeskus saadab meile pidevalt informatsiooni olukorrast Eestis ja manustes on lisana juurde pandud ka teiste Euroopa riikide andmed. Huvitav on see, et need kõik kajastavad väga drastilisi olukordi. Aga kuna mul on väike ülevaade olemas Norra riigi kohta, siis ma palusin, et te edastaksite mulle ka Norra andmed. Vastus oli, et sellist põhjalikku ülevaadet Norra riigi kohta meie riik ei tee, aga palvele tuldi vastu ja 11. novembri seisuga anti teada, et Norras on COVID-isse haigestumine ja hospitaliseerimiste arv kasvanud. Teisipäeval, 9. novembril lisandus üle 2000 positiivse testi ning haiglates on 187 COVID-19 patsienti.

Nüüd, esmapilgul tundub, et see on väga hirmus number, aga kui me hakkame võrdlema Eestiga, siis Norras oli 2000 positiivset testi, Eestis samal päeval 1182 positiivset testi. Haiglates on Norras 187 patsienti, meil 554. Vahe on selles, et Norra rahvaarv on viis korda suurem ja need on andmed, mis ei ole kuulujutu tasandil. Samas on Norra on tühistanud eranditult kõik piirangud ja ka maskikandmise, uusi pandeemiapuhanguid pole kahe kuu jooksul täheldatud ning fakt on ka see, et kahe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud inimeste osakaal ei ületa 33%. Ja mis kõige olulisem, on see, et Norra meedia teatel on COVID võrdsustatud gripiga. Sama teed on minemas ka Rootsi. Küsimus: millal te lõpetate selle kaks korda tupiktee jooksmise ja võtate eeskujuks Norra, täpselt samamoodi nagu maskikandmise osas võtsite eeskujuks Bangladeshi?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Norra ongi hea näide sellest, et kui vaktsineerituse tase on nii kõrge ehk siis 69% täisvaktsineerituse tase ja osalise vaktsineerituse tase 77%, siis saabki endale lubada seda, et pole vaja mingeid piiranguid. Meie oleme kehtestanud kontrollimeetmed, sellepärast et meil on kaks kolmandikku inimestest, kes on haiglas ja ummistavad haiglaid, vaktsineerimata ja kui vaktsineerimata inimeste osakaal ühiskonnas on kõrge, siis viirus levib ka vaktsineeritud inimeste hulgas, kuna ta murrab sellest kaitsest läbi, kuna viirust on ümberringi lihtsalt väga palju.

Norra on hea näide. Kuna nad on saavutanud väga kõrge vaktsineerituse taseme, saavad nad loobuda igasugustest kontrollimeetmetest. Meie paraku seal ei ole ja seetõttu iga pingutus veenda inimesi, et nad vaktsineeriksid, nõuab rohkem aega ja nõuab rohkem tööd, eriti meditsiinipersonalilt. Ma olen väga tänulik perearstidele, kes seda pidevalt teevad, kes helistavad inimesi läbi, kes küsivad nende hirmude kohta, kes üritavad näidata, et tegelikult seda haigust peaks rohkem kartma. Inimesi, kes vaktsineerivad, tuleb järjest juurde.

Positiivne on see, et tegelikult tõhustusdoosidega me oleme läinud kenasti edasi. Me teame, et eriti teatud vaktsiinidel pärast viit kuud kaitse alaneb ja seetõttu viirus murrab sealt paremini läbi, ja nende tõhustusdoosidega ehk kolmandate doosidega me oleme läinud edasi. Positiivne on, kui me räägime hooldekodudest, nendest kõige nõrgematest, siis hooldekodudes tänase päeva seisuga on 69,93% töötajatest ja 77,12% hooldekodude klientidest, kellel tõhustusdoosi aeg on käes, tõhustusdoosiga vaktsineeritud. Nemad põevad seda haigust nii raskelt ja võivad sattuda haiglasse. Mida rohkem on need inimesed kaitstud, seda kergem on kõigil ja seda paremini me saame avatud ühiskonnaga jätkata.

Nüüd täiendav küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Proua Kallas, nii valet juttu ma pole tükk aega teie suust kuulnud. Aga tont sellega, see on ju teie omapära. Küsimus puudutab just personali, millest te ka siin rääkisite. Nimelt, COVID‑osakonnas on teie jutu järgi väidetavalt personalinappus ning selleks, et seda korrigeerida, te lubasite maksta nendele inimestele topelttasu, kuid siis ühel hetkel leidsite äkki, et oi, raha ikka ei ole. Mis oli lahend? Saatsite need inimesed kõik neljaks kuuks palgaga puhkusele ehk siis nad naasevad tööle alles jaanuari lõpus. Miks te teete selliseid otsuseid, kui tegelikult olukorda põhjustavad teie väärad teod?

Ja teine küsimus on see, mis saabus mulle täna telefoni teel. Viimsist helistati mulle, et seal tehakse lastele kiirteste. Kõigepealt tehakse test õues ära ja need testid on anonüümsed. Kui üks test nende hulgas on positiivne, siis saadetakse terve klass koju, mis tähendab, et tegelikult kogu klassi lapsevanemad peavad olema eneseisolatsioonis, kuna võivad äkki olla nakatunud. Miks seda sellisel viisil tehakse? Mul on kaks küsimust, mis seonduvad juhtimisega. Miks te kurdate töötajate nappust, kui te ise ei täida oma lubadust maksta topelttasu, ja mispärast koolis sellisel viisil lapsi testitakse?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teil on nüüd küll asjad kõik sassis nagu tavaliselt. Esiteks, tervishoiuteenuse osutajad on loomulikult autonoomsed, haiglad on autonoomsed selles, kuidas nad oma tööd korraldavad. Mida meie valitsuse poolt oleme teinud? Me oleme tõstnud COVID-i voodikoha tasu 75%, just selleks, et haiglad saaksid oma personalile ka rohkem maksta. Kui on sisemised korraldused haiglates, olgu puhkused või kuidas keegi töötab mingil ametikohal, siis neid asju ei otsustata valitsuse tasandil. Iga tööandja otsustab need asjad ise. Meie oleme teinud omalt poolt seda, et me võimaldame haiglatele neid vahendeid, et inimesi motiveerida. Ja tõesti, inimesi on järjest raskem motiveerida nendel töökohtadel töötama, sest see on raske töö, see nõuab kaitsevahendite kasutamist, see tegelikult on väga ühetaoline töö. Kui inimesed tahavad töötada näiteks operatsiooniõena, siis see on hoopis teistsugune töö.

Nüüd koolide kohta. Esiteks, eneseisolatsiooni ei pea minema inimesed, kes on vaktsineeritud. Jah, me oleme andnud soovituse, [arvestades seda,] et kui näiteks vanematel on haige laps kodus, kui ollakse koos lapsega, kui seda viirust on väga palju kodus, siis see võib murda kaitsest läbi ja selline vaktsineeritud inimene võib haigust ka edasi kanda. Me oleme andnud soovituse ja perearstid annavad ka haiguslehti ning sellised vanemad saavad jääda koju.

Nüüd koolides testimine. See skriining on tegelikult edulugu. Tänu sellele, et me kolm korda nädalas lapsi testime, oleme me saanud tegelikult väga palju positiivseid testitulemusi enne kätte, kui need lapsed on saanud teiste lastega kokku, isegi kui neil ei ole haigusnähte. Esimesel nädalal tuli üle 1000 positiivse testi. Need lapsed ei puutunud siis teistega kokku ja tänu sellele ei kandnud viirust edasi. Tänu sellele oleme saanud nakatumise langusesse, eelmise nädalaga võrreldes on meil nakatumine langenud 35%. See on väga suur langus. Nii et see koolide skriining on kindlasti olnud õige otsus.

On olnud vaidlusi. Meie arvasime, et parem on teha seda koolides õpetaja kontrolli all, kui kõik teevad seda testi, aga tegelikult vanemad enamuses on vastutustundlikud ja teevad neid teste ka kodus, et positiivse tulemusega laps üldse teiste hulka ei läheks, ei sõidaks ühistranspordis, ei kannaks seda haigust edasi. Kui test seda haigust näitab, kui test on positiivne, siis ta peab minema tegema PCR-testi ja vastavalt sellele edasi käituma. Kõik teised saavad koolis edasi käia.

Nüüd lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Teemaks on koroonakriisi juhtimine ja nädalast nädalasse me kuuleme ainult seda, kuidas teil kas ei ole sellist infot või keegi saab jälle valesti aru või ei saa üldse aru. Ja siis vuristate lademetes mingeid numbreid, millest mitte keegi mitte midagi aru ei saa ja mis ei ühti varasemalt või mujal näidatud numbritega. Aga probleem püsib. Praegu on valitsuse kriisijuhtimine väljendunud selliselt, et riigisiseselt seatakse Eesti elanikele piiranguid, neid diskrimineeritakse igal viisil, aga samal ajal on piirid lahti. See teema on korduvalt nädalast nädalasse siin infotundides läbi käinud, seda on saadikud esile toonud. Soomest saab rahulikult Eestisse tulla, ilma et keegi kontrolliks kellegi nakatumist. Täpselt sama toimub ka Läti puhul. Lätlased käivad Eestis spaades puhkamas ja lõbustusasutustes ja ma ei tea, kus veel. Keegi ei kontrolli neid. Ning siis on veel lennujaama kaudu kolmandatest riikidest tulijad, näiteks ukrainlased. Seletage mulle ära, mis juhtimine see selline on, kui me laseme lademetes viirust riiki sisse tuua ja siis lihtsalt piirame ja diskrimineerime oma inimesi.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, kui me vaatame, kust haigus tuleb, siis sissetoodud haigusjuhtude arv kõigub natuke, see on kuskil 2–3%. Ja need, kes tulevad välismaalt – kust nad põhiliselt tulevad? Tulevad Türgist, tulevad Venemaalt, aga need on meie enda inimesed, need on Eesti kodanikud, keda me ei saa mitte kuidagi takistada koju tulemast. See on täiesti selge. Lisaks meil on kokku lepitud Euroopa Liidu riigid, mis on rohelises tsoonis, ja nendest Schengeni riikidest tulles seda kontrolli ei ole. Sellepärast et kui meie nakatumise tase on kõrgem kui näiteks Soomes, siis selge on see, et Soomest tulijate puhul meid oht ei varitse. Oht varitseb siinsamas. Meil ei ole ulatuslikke piiranguid, meil on kõik lahti, me oleme teinud otsuse hoida kõik lahti: saavad töötada restoranid, saavad töötada teatrid, inimesed saavad ringi käia. Enamus inimesi on käitunud vastutustundlikult, ennast vaktsineerinud ja vastavalt sellele saavad ühiskonnaelus igal pool osaleda.

Täpselt samasugused piirangud on ju ka teistes riikides. Kui te vaatate või kui te vähegi loete välismeediat, siis Austrias näiteks toodi sisse vaktsineerimata inimeste täielik lockdown. Nad ei või mitte kuhugi liikuda, neid kontrollitakse, et nad oleksid kodus. Neil on piirangud. Taanis, kus vaktsineerimisega hõlmatuse tase on palju-palju kõrgem kui meil, kuna nakatumine on minemas üles, siis Taani tõi tagasi COVID-i tõendite nõudmise. Jällegi täpselt samamoodi: vaktsineeritud inimesed ja läbi põdenud inimesed, kellel on tõendid, saavad igal pool osaleda. See kõik on vaktsineerimata inimeste kaitseks. Ma olen korduvalt öelnud ja ma tean, et teile see vastus ei meeldi, aga on fakt, et haiglates enamus inimesi on vaktsineerimata. Nemad on need, kes jäävad raskelt haigeks, nemad on need, kes satuvad intensiivravisse, nemad on need, kes tegelikult haiglates voodikohti täidavad ja [kelle pärast] plaanilist ravi peab piirama. 

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits, sellele vastab kultuuriminister Tiit Terik. Küsimuse teemaks on kultuurivaldkonna investeeringud. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ei näe teid praegu pildis. Lubage teid õnnitleda uue ameti puhul! Siiski endine minister on jätnud teile päranduseks üsna mitmeid küsimusi. Ilmselt teate, et 8. novembril pidi endine kultuuriminister ilmuma Riigikogu korruptsioonivastasesse erikomisjoni, selleks et vastata küsimustele järgmise aasta eelarves kavandatud investeeringute kohta. Nimelt otsustas kultuuriminister jagada 90% järgmise aasta riigieelarve investeeringute toetustest Võru‑ ja Valgamaale, kus ta ise kandideeris nii eelmistel Riigikogu valimistel kui ka viimastel kohalike omavalitsuste valimistel. Siit ka küsimus: kas teil on plaan ministeeriumis värske pilguga investeeringute plaan üle vaadata?

Tiit Terik, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, austatud Riigikogu liige! Ma tänan nende heade sõnade eest ja tore on teiega kohtuda ka sellises tööformaadis lisaks Tallinna linnas kohtumisele. Mis puudutab investeeringuid, mis piirkondadesse tehakse, siis omavalitsused üle Eesti on alati väga tänulikud nende investeeringute eest, mida keskvalitsus ja riik aitavad piirkondades teha, puudutagu see siis kultuurivaldkonda, spordivaldkonda või mõningaid muid olulisi investeeringuid, mida kohalik kogukond vajab.

Mis puudutab teie mainitud eelmise kultuuriministri valitsusse viidud ettepanekuid investeeringute osas, siis minule teadaolevalt on jutt suurusjärgus 7 miljonist, mida sellesse valdkonda investeeringutena on kavandatud. 6 miljonit sellest ehk lõviosa puudutab multifunktsionaalseid jalgpalliväljakuid ja mitte ainuüksi teie poolt mainitud piirkonnas, vaid ka Paides, Jõgeval, Narvas, Viimsis. Ma usun, et need on ääretult olulised investeeringud, võttes aluseks kas või selle, et noortesport ja noorte liikumisharrastused praeguses keerulises olukorras on ka vaimse tervise kontekstis ääretult suure tähtsusega. Mis puudutab Lõuna-Eestit, siis tõepoolest, minister on kaitsnud projekte, mis puudutavad Haanjamaa Sporti ja sealse spordikeskuse peamaja renoveerimist suurusjärgus 200 000 euroga, samuti Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja nende näitusesaali juurdeehitust, tõsi, ka Võru Vallavalitsuse multifunktsionaalse väljaku katuse ehituse, Võru linna võrkpalliväljakute renoveerimise ning ka Wittensteini ajakeskuse on minister valitsusse toonud.

Tuleb tunnistada, et valitsus on need otsused teinud ja esitanud oma eelarveettepanekud austatud parlamendile. Teie saate need ka ju üle vaadata, aga kui Oskar Lutsu sõnu laenata, siis mina võin öelda, et jõudsin ministeeriumisse siis, kui eelarve oli juba tehtud. Aga tõepoolest, austusest oma kolleegi ja oma eelkäija vastu ma ei näe, et peaksin väga jõuliselt sekkuma ja neid objekte ümber vaatama, seda enam, et suur osa rahast on läinud jalgpallile, mis ei ole seotud nimetatud kaunite Lõuna-Eesti omavalitsustega.

Aitäh, austatud minister! Teie pilt oli muutunud. Enne olid teil ka lilled taustaks, kui te vastasite, teise vastuse ajal enam ei olnud. Ma loodan, et ei juhtunud midagi halba nendega, et nad ei kukkunud maha. Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi järgmise, kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Martin Helme, sellele vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja teemaks on tööjõu dumping. Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Eile juhatuses oli küsimus, kas selline sõna nagu "dumping" on eesti keeles olemas. Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et on.

Viimastel nädalatel on Eestis käima läinud intensiivne lobitöö või ma ütleksin, et lausa rünnak nii Eesti immigratsioonipoliitika kui tööturu vastu. Eesti Pank korraldas täiesti üheselt propagandistliku ürituse, et edendada odavtööjõu Eestisse toomise ideed. Tööandjate keskliit eesotsas teie erakonnakaaslase Arto Aasaga lakkamatult taob seda trummi. Erinevad põllumajandusettevõtted on nõudnud odavtööjõudu. Selle kõige taustal ja tulemusel olete teie käinud välja idee, et Eestis tuleks ajutisel tööjõul lubada töötada mitte nii, nagu praegu on, kuni üks aasta, vaid seda tuleks pikendada kuni kolmele aastale.

Eesti tänane valitsus on juhtinud meid kõige kõrgema inflatsiooni aega viimase paariteist aasta jooksul. Viimati oli inflatsioon Eestis sama kõrge aastal 2008, kui Reformierakond tüüris meid viie rikkama riigi hulka ja tegi seda loomulikult niimoodi, et meil oli Euroopa ja maailma üks suuremaid majanduskriise ja kõige aeglasemaid taastumisi. Nii et mida see inflatsioon tähendab? Inflatsioon tähendab seda, et paratamatult tekib inimestel, töötajatel kõrgendatud palgaootus, sest lihtsalt ei tulda enam välja oma olemasoleva palgaga. Selle asemel, et aidata inimestel palka kasvatada hinnakasvu tingimustes, tahate teie nüüd avada niigi pärani olevad immigratsiooniväravad, et ettevõtjad ei peaks inimestel palka tõstma, vaid nad saaksid odavtööjõudu riiki tuua. Mul on lihtne küsimus. Miks te tahate Eesti inimestelt ära võtta võimaluse saada palgatõusu inflatsiooni tingimustes?

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Mina seisan Eesti majanduse arengu eest ja koos Eesti majanduse arenguga kasvavad ka Eesti inimeste palgad, nii nagu nad on seda alati teinud. Mina ei ole kordagi rääkinud madalatest palkadest, seda ma kuulsin küsimusest. Ma olen selles mõttes ühel nõul, et me ei räägi madalapalgalisest tööjõust, keda meil mingil põhjusel Eestisse oleks vaja. Küll aga, nii nagu siin eelnevalt härra Priit Sibula küsimusele ka vastasin, viidates näites sellelesamale konjunktuuriinstituudi raportile, aga ka väga paljudele erinevatele kohtumistele nii ettevõtjatega individuaalselt, ettevõtteid külastades kui ka tegelikult erialaliitudega kohtudes, on selge, et just nimelt oskustööjõud, kvalifitseeritud tööjõud on see, kus on Eestis täna mõningaid lünkasid, mis takistavad ettevõtluse arengut ja mis takistavad seeläbi ka kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Just kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine on eesmärk, mille eest mina seisan, ja see on eesmärk, millest sai tollel Eesti Panga seminaril räägitud. Nii nagu seal rõhutan ma ka siin üle, et ei ole mina kordagi rääkinud massiimmigratsioonist ja ei ole seda teinud ka ükski ettevõtlusorganisatsioon ja ma ei ole seda kuulnud ka ühegi ettevõtja käest. Ma arvan, et meil ei ole põhjust panna kellelegi sõnu suhu ja [väita, et nad on öelnud] seda, mida nad tegelikult öelnud ei ole.

Mis puudutab inflatsiooni, siis kahtlemata võib ju mõelda, et Eestil on selline jõud, et me suudame liigutada energiahindu maailmaturul, mis on peamised inflatsioonikomponendid Eestis. Kõige suurema panuse andis üle 40% kallinenud energia hind, mis omab suhteliselt väikest seost Eesti tööturu olukorraga. Eesti tööturgu mõjutab ennekõike meie enda ettevõtete edu. Kui me vaatame näiteks ekspordinäitajaid, vaatame meie ettevõtete konkurentsivõimet välismaal, siis see ongi väga hea, meie ettevõtjad saavad töötajatele maksta kõrgemaid palkasid. Ajaloolises tagasivaates oli veel kõrgem inflatsioon Ühendriikides möödunud kuul. Nii et sihuke ajutine kiire hinnatõus on selgelt globaalne fenomen, mitte meie tõugatud või Eestis loodud teema. Nii et tegeleme tööjõuturu paindlikkusega, tegeleme sellega, et meil oleks kvalifitseeritud tööjõud, et ettevõtlus saaks areneda.

Aitäh! Nüüd täpsustav küsimus. Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei taha kellelegi sõnu suhu panna, ma lihtsalt tahan paljastada seda kahepalgelisust ja valelikkust, mis käib kaasas kogu selle propagandaga. Loomulikult ei ütle keegi otse välja, et me tahame odavat orjatööjõudu Ukrainast, kes töötab seitse päeva nädalas 12 tundi päevas, aga täpselt seda tegelikult tahetakse ja täpselt selline see regulatsioon on.

Kui te räägite oskustööjõust, siis ma juhin tähelepanu, et Eestis on olemas juba reeglid, mis võimaldavad meil teha immigratsioonile 18 erinevat erandit, ja meil on olemas ka juba reeglid, mis ütlevad, et üle keskmise palgaga inimesed saavad kergemini töölubasid. Missugune see oskustööjõud on, kes alla keskmise palgaga siia tuleb? See ongi odavtööjõud, see ongi orjatööjõud.

Ärge ajage naerma. Kui te ütlete, et tahate seista Eesti majanduse ja Eesti majanduse innovatiivsuse eest, ja siis teete kõik selleks, et Eestis ei saaks majandus olla innovatiivne, et ettevõtted saaksid edasi tegutseda, investeerides võimalikult vähe innovatiivsusesse, sest nad saavad odavtööjõuga oma konkurentsieelist välisturgudel hoida, siis te suunate ju Eesti majanduse tegelikult stagnatsiooni ja arengupeetuse rajale. Niikaua, kuni meil taotakse trummi võimalikult suurest tööjõu sisseveost, ei ole samadel inimestel võimalik rääkida sellest, kuidas nad seisavad innovatsiooni või IT või ma ei tea mille eest.

Tegelikult on fakt väga lihtne: mida rohkem saab riiki tuua odavtööjõudu, seda vähem on võimalik kohapealsetel inimestel palka küsida ja seda vähem on ettevõtjatel põhjust teha investeeringuid, et olla tootlikumad. Minu meelest on täiesti üheselt selge, et kui me räägime sellest ettepanekust, millest teie räägite, et pikendada üheaastased ajutised tööload kolmele aastale, siis siin ei ole juttu mingist oskustööjõust, vaid lihttöölistest, keda tahetakse siia ajutise nime all tegelikult alaliseks tuua. (Juhataja helistab kella.) Kuidas te need omavahel klappima panete?

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et siin meil ongi maailmavaateline erisus: teie räägite odavast tööjõust, mina räägin sellest, et Eesti majanduse ja Eesti ühiskonna arenguks peab Eestisse tulema rohkem investeeringuid. Selle jaoks me peame olema avatud, selle jaoks me peame paremini ühildama oma hariduskava, nii et meie enda inimesed saavad hariduse, eriti näiteks inseneeria ja tehnoloogia vallas, mis on just need valdkonnad, kus majanduse areng ja innovatsioon kõige enam aset leiavad.

Kui me vaatame, mis toimub maailmas, kellega meie ettevõtted konkureerivad, siis näiteks digitaliseerimine on võtmesõna nii teenuste kui ka tootmise juures. Loomulikult, nii teenuste kui ka tootmise väljakutsete lahendamiseks on meil vaja heade digi- ja tehnoloogiaoskustega inimesi. Olles külastanud väga paljusid edukaid Eesti eksportööre, kes tegutsevad tootmisvaldkonnas, siis tean, et need on tehnoloogiamahukad ja just see on nende konkurentsieelis, mitte odavtööjõud. Kui me vaatame ka neid ettevõtteid või välisinvesteeringuid, mis on Eestisse aja jooksul tehtud, siis kõik need [ettevõtted] on oma tegevuse ümber profileerinud suurema lisandväärtuse suunas, mitte ei ole rääkinud odavast tööjõust.

Ma toon mõned näited ka [mediaan]palgast. Kui me võtame [mediaan]netopalga – viimased andmed, mis olid käepärast, on aastast 2019 –, siis Eesti [mediaan]netopalk oli 955 eurot, Läti oma oli 682, Leedul 632, Poolal 593 ja Euroopa keskmine oli [1447]. Ehk meie [mediaan]netopalk on kaks kolmandikku Euroopa tasemest. Eesti ei ole juba ammu enam odava tööjõu maa ega peagi olema. Ma arvan, et meil ei ole mõtet proovida seda kella kuidagi tagasi keerata ja rääkida, et keegi soovib Eestit teha odava tööjõu maaks. Mina seda kindlasti ei soovi, ei soovi seda ka see valitsus. Kui on mõni teine erakond, kes seda soovib, siis tulebki sellest avalikult rääkida.

Loomulikult, kui me räägime nende tööjõulünkade täitmisest kvalifitseeritud tööjõuga, mis meil siin on, siis on ka väga oluline, et järelevalve nii maksukuulekuse kui ka nende töölubade ja inimeste tegeliku töötamise üle on tugev. Ka sellest oleme me Siseministeeriumiga rääkinud. On väga oluline, et me oma järelevalvevõimekust tõstame ja premeerime neid, kes on seaduskuulekad, kes on maksukuulekad. Nii me jõuamegi järgmisele arengutasemele.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tänan selle küsimuse võimaluse eest! Lugupeetud minister! Eesti Panga töörändeseminaril te väitsite, et peaksime lõpetama hirmutamise ja mingisuguste tondipiltide maalimise, ega tunnistanud sellel seminaril ega ka praegu, et järjekordne sisserändereeglite lõdvendamine tähendaks massiimmigratsiooni. Te väitsite, et lahenduseks, et meil oleks võimalik maksta rohkem pensione, on immigratsiooni soodustamine. Nüüd on minul küsimus: kuidas teie saate aru mõistest "massiimmigratsioon"? Nimelt on meie viimaste aastate rändesaldo idaslaavi ja Euroopa-väliste maadega juba praegu samas suurusjärgus 1980. aastatega, mil meile toimus massiimmigratsioon.

Teine fakt. Eesti 60–69-aastastest elanikest kuulub 41% välispäritolu rahvastiku hulka ja see osakaal on massiimmigratsiooni tagajärg. Nimelt tulevad koos töörändajatega ka nende perekonnaliikmed ja idaslaavi maadest sisserändajate sündimus on madalam kui põlisrahvastiku oma. Kui me usume Eesti ja euroliidu statistikat, mille kohaselt idaslaavi maadest pärit immigrantide sündimus on jätkuvalt madalam ja Aasia ning Aafrika riikidest pärit sisserände tööhõive on madalam kui meie põlisrahvastiku oma, siis kuidas te saate väita, et immigratsiooni soodustamine aitab maksta pensione, kuigi on selge loogika, et see nii ei ole, ja ka meie enda kogemus kinnitab vastupidist. Vähemalt siis, kui me ei vaata ainult oma nina ette.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, sellel teemal me debateerisime elavalt ka Eesti Panga seminaril. Lihtsalt mõned faktid. Kui me räägime sisserändest ka näiteks rahvuste lõikes, siis statistika 2020. aasta kohta näitab väga üheselt, et kõige suurem tagasipöördujate grupp on Eesti kodakondsed. Ja see on ju väga hea, et me oma inimesed, kes on erinevatel põhjustel läinud kas õppima või tööle, on otsustanud naasta. Ma arvan, et üks oluline põhjus, miks need inimesed on naasnud, on ka see, et nad näevad, et Eestis kui avatud, turvalises ja tulevikku vaatavas riigis on võimalik ennast teostada.

Mina olen ka üks tagasipöördujatest ja minu tagasipöördumise põhjus oli just see, et ma soovisin, et minu lastel oleks tugev side Eestiga ja et ma tuleksin ja saaksin siin anda oma panuse, et meie riik ja ühiskond areneks, ja saaksin luua võimalusi teistele, et ka nemad saaksid nautida neid võimalusi, mida riik on mulle andnud. Nii et ma arvan, et jällegi meil ei ole põhjust paaniliselt näidata, et kohe-kohe on kuskilt piiri tagant tulemas voor inimesi siia tööd tegema. Seda riski lihtsalt ei ole ja me ei ole kordagi rääkinud asüülitaotlejatest, see on hoopis teine teema. See on teema, mis on praegu väga teravalt üleval Valgevenes ja seal on hoopis teistsugused lahendused.

Millest me räägime, on tulevikku vaatavalt just nimelt nende lünkade täitmine, kus meil oma kvalifitseeritud oskustööjõudu erinevatel põhjustel napib. Ma võin tuua ühe näite infotehnoloogia valdkonnast, mis jälle digitaliseerimiseks on hästi tähtis. Kui me vaatame, milliseid investeeringuid ja mis valdkonnas ettevõtted peavad tegema, siis selleks, et Eesti kõrgharidussüsteem saaks toota kõrge kvalifikatsiooniga inseneeria ja tehnoloogia kõrgharidusega inimesi, on meil vaja juurde suurusjärgus 250 doktorikraadiga inimest. Selleks, et õpe oleks kvaliteetne ja noortel oleks perspektiiv silme ees. Ka need on teemad, mida me koos haridusministeeriumiga oleme rääkinud, et kuidas me suudame tekitada tugevama ligitõmbe noortele inimestele just tehnoloogia ja inseneeria valdkondades ja saavutada tugeva järelkasvu kasvatamise võimekuse ülikoolides. Teeme neid asju koos. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Rene Kokk, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on Eesti valmisolek võimalikuks hübriidrünnakuks. Rene Kokk, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ilmselt on suurem osa Eesti inimestest erinevate meediaväljaannete vahendusel kursis sellega, mis täna toimub Poola ja Valgevene piiril. Tuhanded immigrandid üritavad ebaseaduslikult läbi Poola Euroopasse tungida. Minu küsimus on, kas te olete viimasel ajal ka Eestis erinevaid piirialasid külastanud ja milliseks te hindate hetkel Eesti valmisolekut võimaliku analoogse rünnaku puhul. Kuidas me selleks valmis oleme? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma ei oska küll konkreetseid kuupäevi öelda, millal ma käisin, aga jah, ma olen külastanud neid piirialasid. Tõepoolest, see, millele te viitate, on tõsi. Olukord seoses Valgevene ja Euroopa Liidu piiriga on ohtlik ja ärev. Nagu ma varasemalt rõhutasin, siis Poola, Läti ja Leedu teevad seda, mida üks piiririik peab tegema, ehk nad kaitsevad Euroopa Liidu piiri ebaseaduslike sisserändajate eest. Need inimesed on seaduslikult Valgevenes ja nad üritavad ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu.

Kõigepealt, mida me Eesti poolt teeme? Meie piiri kaitse hetkel algab ka Poolast, Lätist ja Leedust. Me oleme pakkunud oma abi. On vajatud poliitilist abi, aga oleme andnud ka füüsilist abi ja oleme valmis seda ka edaspidi tegema. Kui oma piiri juurde tulla, siis me täna hommikul otsustasime valitsusega korraldada Kaitseväe lisaõppekogunemise selleks, et paigaldada kiiresti piiritõkked nendesse kohtadesse, kus piir ei ole välja ehitatud. Selline otsus sai tehtud ja juba ka tegutsetakse. See lisaõppekogunemine toimub praegu.

Mis puudutab piiri täiendavat väljaehitamist, siis meil on ajakava paika pandud, aga eelmisel valitsuse istungil neljapäeval me arutasime, kuidas piiriehitust kiirendada, seda nii hangete, projektide kui väljaehitamise näol. Omalt poolt ma olen teinud kõvasti tööd Euroopa Ülemkogus selle nimel, et ka Euroopa Liidu vahenditest tuleks piiri ehituseks raha. Siiani on olnud sellele Euroopa Komisjoni väga suur vastasseis – piiri ehitamine on liikmesriikide enda asi. Aga viimasel vaidlusel oli väga tugev surve Euroopa Komisjonile ja mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel ütles ka eelmise nädala lõpus välja, et piiri rahastus peaks tulema Euroopa vahenditest. Nii et meil on ajutine lahendus koheseks tõkestamiseks ja pikaajaline lahendus piiri väljaehitamiseks, pluss kõik rahvusvahelised ja diplomaatilised sammud, mida me teeme, et aidata Poolal, Lätil ja Leedul kaitsta Euroopa Liitu ja sealhulgas meid. 

Ja nüüd täiendav küsimus. Rene Kokk, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Jaa, kahtlemata olen sellega nõus ja praeguses olukorras on igati õige oma naabreid kõikvõimalike vahenditega aidata, et see olukord meil siin ei korduks. Sellest tulenevalt tahakski küsida, kas Eesti riigil on praegu käimas või plaanis teha mingeid lisahankeid. Mitte neid, mis on varasemalt juba hangete plaanis olnud, vaid kas me oleme praegu hankimas ka mingeid vahendeid väljaspool varasemat plaani, selleks et tõhustada Eesti piiride kaitset.

Aitäh! Just seda me arutasimegi neljapäeval, kuidas kiirendada neid hankeid ja seda väljaehitamise protsessi, mis on ette nähtud kuni 2026. aastani, nagu eelmised valitsused on kokku leppinud. Me arutasime seda eelmises valitsuskabinetis neljapäeval. Ma tean, et nii rahandusminister kui ka siseminister ja kaitseminister on korduvalt koos istunud, et leida võimalusi seda piiriehitust nii hangete kui projektide toel kiirendada. Me otsime neid lahendusi ja meil on selge soov piir kiiremini välja ehitada.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Tahaksin küsida Eesti-Vene piiri ja selle kaitsmise hädavajalikkuse kohta. Üks asi on see, et me peame kogu aeg tunnetama, et mingi oht on, seda enam, et meil piirilepingut ei ole ja piiriehitus on pooleli. Aga teisest küljest selline paanika, nagu eelmisel nädalal lahti läks, et Pihkvas on lennujaam ja [migrandid] hakkavad kohe tulema ja [neid] hakatakse siia suunama, on minu meelest ka kahjulik. Sellises olukorras on paanika vaata et veel hullem kui see, et sa ei ole valmis. See on vähemalt sama hull kui see, et sa ei ole valmis põgenike tulekuks. Ma tahtsin küsida, kuna teie olete kindlasti sellega paremini kursis kui mina, et milline on see ebaseadusliku piiriületamise sagedus viimasel ajal olnud. Kas on midagi üldse märgata olnud? Varem me ikka kuulsime, et mingid külasepad kusagil Võru lähedal nägid vietnamlasi ja võtsid nad kinni. Ja siis keegi ujus üle jõe ja keegi ei jõudnud üle jõe. Aga viimasel ajal ma tegelikult ei ole ühtegi uudist näinud selle kohta. Äkki teil on täpsem informatsioon? Või on piir juba nii hästi turvatud, et tegelikult sealt tulek on juba praegu raskendatud?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh, väga hea küsimus! Tegelikult 2021. aastal ei ole migratsioon Eesti-Vene piiril tõusnud, pigem vastupidi. Kui me vaatame, siis viimase kuue aasta jooksul on Eesti-Vene piiril kinnipeetavate inimeste suurusjärk olnud langustrendis. Kui 2015. aastal oli see 292 inimest, siis 2020. aastal 112 inimest. See on selgelt olnud langustrendis. Loomulikult, 2020. aastal oli COVID ja inimesed üldse liikusid vähem, aga kui me vaatame ka 2019. aastat, siis see oli 148 inimest. Tegelikult seda liikumist väga palju ei ole.

Valgevene kriisi osas ma tahaksin rõhutada seda, et tegemist on hübriidrünnakuga, kus Valgevene režiim, Lukašenka kasutab inimesi relvana. Nad lükkavad neid inimesi Euroopa Liidu poole ja nad kasutavad neid inimesi ära. Need inimesed on Valgevenes seaduslikult, neile on antud viisad Valgevenesse tulekuks ja nad üritavad ebaseaduslikult ületada Euroopa Liidu piiri, mida Poola, Läti ja Leedu kaitsevad.

Nüüd, kui me räägime Pihkvast, siis Pihkva on Venemaa ja Venemaale tulekuks peab ka olema viisa. Meile ei ole teada, et Venemaa oleks oma viisarežiimi kuidagi lõdvendanud. Meile ei ole ka teada, et Venemaa plaaniks mingeid suuri lende Pihkvasse. Pihkva lennujaam ei ole ka päris sellisel tasemel. Nii et meile teadaolevalt praegu ohtu Eesti piirile ei ole, aga alati tasub valmistuda ja neid ettevalmistusi me teeme, et sellist olukorda Eesti-Vene piiril vältida.

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on õigusriik. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! 25. jaanuaril pidasite siinsamas saalis kõne, milles te ütlesite: "Kuues kriis on tõekriis. Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. Winston Churchill ütles teise maailmasõja ajal, et vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu." Aga ometigi olete te ise olnud selleks inimeseks – ja see on väga märgiline –, kes on selle tõekriisi tekitanud. Te valetate järjepidevalt siin Riigikogu saalis ja paljudes kohtades, kus te intervjuusid annate. Räägin siin eelkõige just sundvaktsineerimisest, mille kohta te väidate endiselt ja järjekindlalt, et meil seda ei ole. Juhin tähelepanu, et 13. aprillil on WHO andnud oma seisukoha, milles selgitab: kohustuslik vaktsineerimine on see, kui isikule kaasnevad selle mitteteostamisega mingid piirangud kas koolis, tööl või mujal. Aga teie sunnite siin inimesi vaktsineerima, sest vastasel juhul vabastatakse nad töölt. Te olete loonud riskianalüüsi näol võimaluse, et neid oleks võimalik kergemini töölt vabastada. Te olete ise juriidilise hariduse diplomiga ja tõenäoliselt te saate sellest WHO selgitusest ju väga hästi aru. Selle põhjal ma arvangi, et te teadlikult eksitate, valetate ja väänate tegelikkust. Minu küsimus on: kaua te jätkate sellist valetamist, vassimist ja tõe moonutamist? Ning teine küsimus: kuidas sobitub selline valetamine õigusriiki?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Eestis on täisvaktsineeritud 58,4% kõikidest inimestest, ma praegu just kontrollisin. Kui meil oleks sundvaktsineerimine, oleks meil 100% inimestest vaktsineeritud. Nii lihtne see on. Aga meil ei ole sundvaktsineerimist. Inimestel on õigus vaktsineerimisest keelduda täpselt samamoodi, nagu neil on õigus keelduda igasugustest muudest piirangutest näiteks töökohtadel, mis niikuinii on. Kui sa ei soovi, sa ei pea ka sellel töökohal töötama. Riskianalüüsi võimalus on loodud tööandjatele selleks, et nad saaksid oma riske hinnata. See on kehtinud 1999. aastast kõigile ettevõtetele. Näiteks teatud töökohtades ütleb riskianalüüs, et töötaja peab kandma kiivrit. Kui ta tahab seal töötada, tuleb panna pähe kiiver. Kui ta ütleb, et talle on kiiver vastunäidustatud, siis ta ei saa sellel töökohal töötada, sest see on talle ohtlik või see on teistele ohtlik. Selliseid piiranguid on erinevates töökohtades väga erinevaid. Osades töökohtades on piirangud sellele, kuidas sa pead riides käima, kuidas sa pead välja nägema. Ka need on piirangud. Aga inimesel on vaba tahe otsustada, kas ta tahab [seal töötada] või ei taha.

Kõik kontrollimeetmed, mis on praegu kehtestatud, on sellistes kohtades, kus inimene ei pea käima, vaid võib käia. Kauplustes meil selliseid piiranguid ei ole. Kirikud – kõik inimesed saavad minna. Aga kui on meelelahutus, kus inimene võib osaleda, aga ei pea osalema, siis selleks on ette nähtud kontrollimeetmed. Sinna saavad vaid vaktsineeritud inimesed, vähemalt niikaua kui viiruse levik on niivõrd kõrgel tasemel. Ja seda kõike selleks, et kaitsta neid vaktsineerimata inimesi, sest endiselt enamus inimesi, kes jäävad raskelt haigeks, on vaktsineerimata ja seetõttu on see nende enda huvides. Sellist teed on läinud ka teised riigid. Vaatame kas või seda, mida teeb praegu Austria, kus suisa suletakse vaktsineerimata inimesed kodudesse, sest nemad on need, kes jäävad nii haigeks, et satuvad haiglatesse. Kui sa vaktsineerida ei soovi, siis selline vabadus täiesti on ja sellise tee on ka teised riigid valinud.

Nüüd täiendav küsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Nagu juba reegliks on kujunenud, ei [saanud] mingit vastust, räägitakse teistest riikidest, kõigest muust, aga ei vastata konkreetselt küsimusele ja te jätkasite endiselt valetamist. Ma tsiteerin järgmist osa sellestsamast kõnest ja see osa on selline: "Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee. Me ei jaga ühiskonda põhimõttel "meie ja nemad". Ka nemad on meie inimesed. Me ei hakka pidama Ümera lahingut Eesti inimeste ..." Ühesõnaga, vabandust! "Kõik inimesed tahavad tunda ennast väärtuslike ühiskonnaliikmetena." Need on teie sõnad. Ometigi on juhtunud selline asi, et just nimelt teie valitsus on see, kes jagab ühiskonda[, nii et oleks] "meie ja nemad" ehk siis vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed. Te kohaldate eeliskohtlemist vaktsineeritutele ja sooduspinnast vaktsineerimata inimeste töölt vabastamiseks, diskrimineerimiseks. Te rikute jultunult seadusi ja inimeste õigusi ja teete just seda, millest te ise oma 25. jaanuari kõnes rääkisite kui kriisist. Minu küsimus on – ma küsin siis nii, nagu üks teie erakonna Riigikogu fraktsiooni liige armastas eelmise valitsuse liikmete käest kogu aeg küsida. Kas teil häbi ei ole? Kas teil pole häbi sellepärast, et te olete olnud rahva lõhestaja, viha ja vaenu külvaja ning hirmu külvaja?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hästi palju tiitleid jagate mulle. Aga ma tahan öelda, et teile meeldib seda kõnet tsiteerida ja aitäh selle eest. See oli täitsa hea kõne, isegi kui ma seda ise ütlen. Ma endiselt olen kõige selle taga. Kõik Eesti inimesed ongi meie inimesed ja sellepärast me peame vaktsineerimata inimesi kaitsma, sest nemad on need, kes jäävad haigeks ja võivad seda haigust nii raskelt põdeda, et sellel on väga rasked tagajärjed. See on ka nende inimeste kaitseks tehtud. Viirust ei ole meie välja mõelnud. See viirus on see, mille vastu kõigi pahameel peaks olema suunatud, sest see viirus kahjuks ei kao kuhugi. Oli lootus, et me saame sellest viirusest jagu, aga me ei ole saanud sellest jagu, mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal maailmas.

Loomulikult ma olen nõus, et kõik inimesed tahavad tunda ennast väärtuslikuna ja kõik inimesed ongi väärtuslikud. Lihtsalt praegu meil on tervishoiu olukord selline, et meil on ühel pool haiglad, kes võivad sellele koormusele alla jääda, nii et nad ei saa plaanilist ravi osutada. Meil on ühelt poolt tervishoiutöötajad, kes ei jaksa seda tööd enam teha, ja teiselt poolt on tegelikult kõigile ühiskonna liikmetele väga väikesed palved. Esimene palve on see, et kui me puutume avalikes ruumides teistega kokku, siis me kanname maski, sellepärast et see vähendab viiruse levikut. Ja teine suur palve on see, et me vaktsineerime ennast, sellepärast et see vähendab haiguse levikut ja tegelikult ka võimalust, et me haiglasse sattume. See on see, mida meie ühiskonna liikmetena saame teha.

Tõesti on nii, et kogu pilt ühiskonnast tuleb kokku kõikidest ühiskonna liikmetest. Iga okas loeb! Tervisekassa uuring näitas, kui mitme inimese [vaktsineerimine] hoiab ära ühe inimese raske haigestumise. Nende materjalidega te saate ise tutvuda. See on kõik selleks, et meie ühiskond saaks olla avatud, et meie lapsed saaksid koolis käia ja me saaksime tegelikult ettevõtluses tööd teha, et inimesed saaksid tööl käia jne – et ühiskond oleks võimalik avatud, nii nagu ta on Põhjamaades, kus vaktsineerituse tase on väga kõrge. 

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma tahan teile öelda, et ma ei vaja teie kaitset ja ma ei ole teie inimene. Mul on praegu kodus COVID-i haige, kes on täisvaktsineeritud, ja meil on siin lisaks kaks perekonnaliiget, kes ei ole vaktsineeritud, kuid kes ei ole haigeks jäänud ja on terved. Nii et me ei vaja teie kaitset. Me näeme, et see, mida te sealt puldist meile räägite, on lauspropaganda, mis ei vasta reaalsusele. Palun lugege täna kiirabi ametiühingu liikmete kirja, mis on meedias ilmunud, kus nad toovad välja argumendid, mis teie väited ümber lükkavad. Palun ärge kõnelege nende inimeste eest, kes teie eestkõnelemist ei vaja.

Aitäh! See nüüd protseduuriline ei olnud, aga lähme edasi. Valdo Randperel on kohe kaks võimalust, väga operatiivne Riigikogu liige meil. Protseduuriline küsimus ja siis veel põhiküsimus. Kõigepealt, Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

Mul on protseduuriline ettepanek pigem. Jüri Ratas, kui te kuulete, et küsimus ei ole protseduuriline ja käib pikalt mingi oma agenda ettelugemine, siis katkestage see küsimus, mis ei ole protseduuriline ja ärge laske lõpuni rääkida, sest tegelikult on praegu küsimus ka selles, et siin saab esitada ühe lisaküsimuse. Mina olin nii kiire, et ma sain selle esimesena endale broneerida. Mart Helme oli aeglasem. Paraku loodusseadused on sellised, et aeglasemad ei saa küsida. Aga praegu te võimaldasite tal seda teha. Palun seda mitte teha.

Aitäh! Ma vastan ka teile, et see ei olnud protseduuriline, see läheb umbes samasse ooperisse, mis oli eelmine. Meil ei ole protseduurilised küsimused kuidagi ajaliselt piiratud ja ma usun, et iga Riigikogu liige oma vastutustundes saab aru, et protseduuriline küsimus peab olema seotud mingisuguse protseduuriga, tehnilise murega, ja ma loodan, et te seda järgite.

Aga nüüd läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Ma lihtsalt ei tea, kas ma nägin valesti või see oligi niimoodi, et kõigepealt selle küsimuse käsitlemisel tuli Paul Puustusmaa enne ja siis keegi oli siin vist veel ja siis järsku vahetusid kohad. Järsku ilmus sinna Valdo Randpere, kellel on küsimus kohapealt. Need, kes on eemal, [kaugühendusega istungil], need liiguvad tahapoole. See on esiteks. Ja teiseks. Ma tegelikult tänan teid selle vastuse eest, mis te ütlesite Valdo Randperele, sellepärast et me näeme siin selgelt, et praegu tehti liberaalide poolt ettepanek, et hea eesistuja Riigikogu saadikuid sanktsioneeriks ehk siis katkestage, karistage, vallandage. See on liberaalide agenda, mis peab siin saalis prevaleerima.

Aitäh teile! Ma vastan sellele esimesele küsimusele teie sõnavõtust, mis oli seotud härra Puustusmaa ja härra Randperega. See järjekord on täpselt nii, et kes on kiirem, see saab selle lisaküsimuse võimaluse ja see ei sõltu sellest, kas seda küsitakse siit auväärsest Riigikogu saalist või seda hetkel küsitakse distantsistungi ja infotunni teel kusagilt väljastpoolt majast või siit majast. Läheme nüüd edasi. Lisaküsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mul on kõigepealt hea meel, et ma suutsin tõestada, et ma olen erakordselt kiire, kuigi küsija võib-olla teadis seda juba ennegi. Aga nüüd kahjuks Kert Kingo lahkus saalist, ma oleks tahtnud teda aidata natukene. Ta luges ette WHO seisukoha ja siis ta hakkas teile ette heitma, et te käitute selle vastaselt. Aga WHO räägib kohustuslikust vaktsineerimisest ja Kert Kingo küsib samal ajal sundvaktsineerimise kohta. Ma vaatasin igaks juhuks kiiresti "Eesti õigekeelsussõnaraamatust" järele: kohustuslik on asi, mida peab tegema, näiteks mõni kindlustus on kohustuslik, maksud on kohustuslikud. Sunduslik on rangelt kohustuslik. Näiteks kehtestatakse üldine tööteenistus, mis on rangelt sunduslik.

Aga nüüd ma tulengi selle kaudu tegelikult sellesama jutu juurde, see kohustuslik vaktsineerimine mõnes töökohas. Eestis tegelikult töötamine ei ole kuidagi inimõigus, aga see ei ole ka kohustus. Nõukogude ajal oli nii, et mittetöötamine oli parasiitlus ja selle eest karistati. Praegusel ajal inimene võib vabalt mitte töötada. Mõnes töökohas ongi sellised nõuded, et inimene ei saa seal töötada. Nende nõuete hulka võib kuuluda vaktsineerimine. Juhul, kui minul peaks vaja olema, andku jumal, et ei oleks, aga kui peaks vaja olema näiteks kiirabi kutsuda, siis ma tahaks väga teada, et seal ei ole vaktsineerimata töötajaid.

Lisaks sellele ma vaatasin ka, ma ei jõua küll seda isegi öelda, aga mul on üks huvitav tähelepanek. Ma mõne järgmise küsimuse juures räägin teile ka oma huvitava tähelepaneku ja analüüsi ära.

Palun teie küsimus! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun! Palun mikrofon Kert Kingole. Palun!

Aitäh! Kas istungi juhataja oleks nii hea ja kutsuks saadikuid korrale? Parlamendi saal ei ole koht, kus oma elulugusid jagada ja iseendaga arutleda. Infotunni formaat näeb ette seda, et parlamendisaadikud saavad küsida ja valitsuse liikmed peaksid vastama.

Aitäh! Me oleme infotunnis, kus Riigikogu liikmed küsivad ja valitsuse liikmed mitte ei peaks, vaid peavad vastama nendele küsimustele. Nii. Palun, peaminister Kaja Kallas! Siin selles virvarris oli Valdo Randpere lisaküsimus.

Aitäh! Osundus "Eesti õigekeelsussõnaraamatule" on kindlasti väga korrektne. Tõepoolest, nii nagu te ütlete, töötamine ei ole kohustuslik ja teatud töökohtadel on väga selged piirangud. Näiteks Kalle Grünthal ei saa töötada advokaadina, sest tal puudub vastav haridus. See on samamoodi piirang, seal ei saa töötada. Või on teises töökohas piirangud, ma ei tea, näiteks et välimus peab olema korrektne. Samamoodi, kellel sellist korrektset välimust ei ole, seal töötada ei saa. Hariduslikud piirangud on väga paljudes töökohtades ja samamoodi vaktsineerituse nõue on ju tegelikult nii töötajate kui klientide kaitseks välja mõeldud. Samamoodi nagu see kiivri näide, mis ma tõin. On teatud töökohad, kus sul on kiivrinõue. Ma arvan, et mitte keegi ei kujutaks ette, et kuskil pangasaalis töötades või õpetaja peaks kandma kiivrit. Seda ei ole riskianalüüsiga ette nähtud. Samas me ei kujuta ette, et ehitaja kiivrit ei kanna, sellepärast et seal on ohtlik olukord. Nii et töökohad on väga erinevad. Ja ikkagi ma rõhuksin sellele, et meil ei ole sundvaktsineerimist. Kui meil oleks sundvaktsineerimine, oleks 100% inimestest vaktsineeritud, aga paraku meil on 58,4% ja me näeme iga päev vaeva, et inimesi veenda, et vaktsineerimine on mõistlik, selleks et kaitsta ennast ja teisi.

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde, mille on esitanud Merry Aart. Sellele vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Teemaks on infotehnoloogia konsolideerimise ajakava. Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Riigi infotehnoloogia konsolideerimisest on räägitud pikalt. Juba 2014. aastal loodi Rahandusministeeriumi valitsemisalas teenuskeskus Valtori. On uuritud Soome kogemusi, ma mõtlen näiteks projekti "Tori". Mais 2020 tellis Rahandusministeerium IKT baasteenuste korrastamise analüüsi. Viimasel ajal räägitakse jälle üha sagedamini infotehnoloogia konsolideerimisest, olgu siis riigipilve rollist, uue riigiasutuse sündimisest või millestki muust. Iga selline ettevõtmine nõuab ressurssi: aega, inimesi, raha, aga ka koordinaatorit. Siit ka minu küsimus. Võib-olla te mõne sõnaga kirjeldaksite, milline on riigi infotehnoloogia konsolideerimise hetkeseis. Aga veel rohkem huvitab mind, milline võiks olla ajakava. Ma tean, et on räägitud aastatest 2026–2027. On see realistlik, on need asjad veel jõus või on siin mingeid muutusi?

Andres Sutt, palun!

Aitäh! Hea küsija! Tõesti, valitsus otsustas selle kuu alguses minna edasi IT-alusteenuste ehk arvutitöökoha- ja serveritaristu teenuste konsolideerimisega. Selleks ma andsin välja ka käskkirja, millega me loome Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse, lühendiga RIT. See asutus alustab tööd detsembris ja hetkel on välja kuulutatud ka avalik konkurss selle asutuse juhi kohale. RIT luuakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil. Sealt tuleb meeskond, kes pakub ka praegu just töökoha ja serveri baasteenuseid, ning nemad liiguvad RIT-i järgmise aasta alguses. Esimeses etapis liitub RIT-i meeskonnaga ka riigipilve meeskond.

Järgmise aasta jooksul jõuame esimeste valitsemisalade konsolideerimiseni, need teenused liiguvad RIT-i alla. Kogu projekt valmib etapi kaupa 2025. aasta lõpuks ehk 2023–2025 me jõuame ka kõikide ülejäänud IT-majade baasteenuste konsolideerimisega ühele poole. Nii et küsija küsimuses viidatud ajaraamist me oleme kiiremad. See oli ka minu soov, et me teeksime selle muutuse ära võimalikult kiiresti.

Ma tahan rõhutada ka seda, et kindlasti me ei räägi siin ainult mehaanilisest kokkupanekust. Me räägime ka uuele teenuse kvaliteedile üleminekust ja pilvetehnoloogia suuremast kasutuselevõtust, et saaksime oma digiriiki ja digiühiskonda ka sisuliselt edasi arendada.

Täiendav küsimus, Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh vastuse eest! See selgitas nii mõndagi. Ma ei teadnud, et on juba olemas ka keskus, mis seda tegema hakkab või mis koordineerib kõiki neid asju, aga seda on väga hea teada. Aga ma küsiksin, kas on mingit arusaama, mingit teadmist selle kohta, milline võiks olla see rahaline ressurss. Ma kujutan ette, et selle taga on kümneid tuhandeid arvuteid. Ma ei mõtle mitte siin rahalist ressurssi arvutite jaoks, ma mõtlen rahalist ressurssi nii inimressursi jaoks kui ka kõikide tehniliste vahendite ja asjade jaoks. Kas on olemas mingi teadmine sellest rahalisest ressursist, mis see võiks maksma minna? 

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Seda projekti me rahastame taasterahastust summas 35 miljonit eurot rahastusperioodil kuni 2024. aastani. Kui me ei oleks otsustanud baasteenuseid konsolideerida, siis ettevaatavalt oleks kogu tänase süsteemi üleval hoidmine läinud meile aja jooksul suurusjärgus 27 miljonit eurot kallimaks. Me ei ole veel ära lahendanud kõiki IT-valdkonna baasvajadusi. See 30 miljonit eurot, mis on 2022. aasta eelarves, on pikk samm edasi. Me suurendame oma küberturvalisust, vähendame taakvara osatähtsust ja seeläbi loome tugeva vundamendi, et me saaksime uusi digiühiskonna teenuseid ka riigi poolt arendada. Ja võib-olla ma lisan juurde, et selle konsolideerimise tulemusel kindlasti tekib ka mingisugune hulk teenuseid, mida täna on osutatud maja seest, aga mida me saame tulevikus osta turult. Ehk tegelikult tekib ka erasektorile selle protsessi elluviimise tulemusena ärivõimalusi juurde. On mingid segmendid, mida me kindlasti ei saa väljast sisse osta just turvalisuse kaalutlusel, näiteks me räägime riigipilvest.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma kõigepealt tahaks ära õiendada ühe küsimuse, mis jäi õhku. Kert Kingo ei olnud väga tänulik selle eest, et ma proovisin talle eelmise küsimusega abikätt ulatada, ja ta leidis, et ma rääkisin oma eluloost. Nii see ei olnud. Ma pigem rääkisin eesti keelest. Eesti keel koosneb sõnadest, eesti keeles on sõnad nagu "kohustuslik" ja "sunduslik", millel on erinev tähendus. Kui Kert Kingo tõlgib WHO dokumente ja leiab sealt sõna või saab eestikeelse tõlke, kus on kirjas "kohustuslik", siis see ei ole sama, mis "sunduslik". Lihtsalt selline väike vahemärkus.

Aga üldiselt ma pean ütlema, et mul on hea meel, et täna on infotunnis üle hulga aja täitsa mõistlikke küsimusi kuulda, nagu ka see praegune. Ma lisan omalt poolt siia veel ühe infotehnoloogia valdkonna küsimuse. Kindlasti huvitab see ka paljusid.

Viimase miili küsimus on aastaid õhus olnud, täpselt samamoodi nagu see konsolideerimine. Kuidas selle projektiga on, kaugel me sellega oleme? Millal me võiksime öelda, et nüüd on kõik viimased miilid välja ehitatud? Kas on ka mingi perspektiiv? Varem oli paljudel probleeme ka sellega, et kuigi see viimane miil oli enam-vähem valmis, siis need viimased meetrid, et see ühendamine ära teha, maksid siiski tohutu palju. Kas on mingi lootus, et ka seal toimub mingi selline iseeneslik hinna allapoole toomise regulatsioon, et inimestel tõesti oleks jõudu maksta kiire internetiga ühinemise eest?

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea küsija! Viimane miil on kindlasti üks küsimus, mida, ma arvan, väljaspool suuremaid linnu küsitakse igal kohtumisel, mis tõenäoliselt ka teil valijatega on. Praegu on käimas kaks meedet. Esimene, mida teeb Elektrilevi või praeguse nimega Enefit Connect, kes selle perioodi vältel pidi looma, peast ütlen, äkki 41 000 või 43 000 ühendust. Selle liikumise kiirus – ja ma arvan, see on ka disainiprobleem – on olnud kindlasti problemaatiline, sest suurem osa nendest aadressidest jäävad järgmisesse ja ülejärgmisesse aastasse ja tehtud on võib-olla natuke üle kolmandiku. See on teema, mille ma võtan arendajaga eraldi jutuks.

Teine, 2.0 viimasest miilist, mille realiseerimise tähtaeg lõppes möödunud kuul, seal on jõutud umbes 75%‑ni sellest mahust. Aga kokkuvõttes me räägime äkki 7500 aadressist, kui ma mälu järgi õigesti ütlen. Ettevaatavalt läheb sel nädalal välja viimane kiri konsultatsioonideks kohalike omavalitsustega, mis puudutab taasterahastu ja SRF-i rahadest rahastatavaid järgmisi voore, mille maht on 69 miljonit. Seal kindlasti disain on teistsugune, kõigepealt saab see raha eraldatud valdade lõikes. Igal vallal on võimalus, kui ta seda soovib, ise tekitada pingerida, millised aadressid on nende jaoks kõige olulisemad. Kindlasti mina soovin, et seal saaks olema ka väga konkreetne graafik, millise tempoga peavad arendajad liikuma, et meil ei tekiks olukorda, nagu meil on tekkinud esimese meetme puhul, kus see valikuvabadus oli hästi suur ja arendused on jäänud perioodi lõppu.

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle esitab Mart Helme, vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on migratsioonikriis. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Mul on kõigepealt üks väike märkus. Ma korraks mõtlesin, et ma üldse loobun küsimuse esitamisest, sest üks Reformierakonna saadik on tulnud siia infotundi sõna otseses mõttes huligaanitsema ja infotundi segama. Aga siis ma mõtlesin ümber, et miks ma peaks takistama, kui ta tahab ennast ja Kaja Kallast lolliks teha. Laske käia!

Nii et ma ikkagi esitan oma küsimuse ja küsimus puudutab meie idapiiri ja hübriidrünnakut, hübriidsõda, migratsioonikriisi – nii, kuidas keegi seda nimetada tahab, eks need asjad põimuvad antud olukorras nii või teisiti. Küsimus puudutab mitte kagupiiri, kus valitsus on nüüd mingisuguseid pakasuha samme astumas – nimelt nägime eile uudistest, kuidas okastraadirullid hakkavad veerema kagupiiri poole ja pioneerid on mobiliseeritud õppustele, et need okastraadirullid seal paika panna. Me teame, et okastraadirullidest jätkub umbes 30 kilomeetri tõkestamiseks. Umbes 30 kilomeetrit on praegu ehituses või juba ehitatud. See on kagupiiri 125–130 kilomeetrist umbes 60 kilomeetrit, ülejäänu on meil ikka nii, nagu ta on.

Aga täiesti haavatav on meil Lämmijärv ja Peipsi järv ja minu küsimus puudutabki seda. Elmar Vaher on öelnud, et seal ei ole probleemi, sest seal on meil hea nähtavus. Tore küll, kui meil on seal hea nähtavus, aga mismoodi me tõkestame näiteks talvel üle jää tulevate sadade migrantide Eestisse pääsemist. Kas saadame kogu oma Kaitseväe, politsei ja Kaitseliidu nendega, kui seal on ka naised ja lapsed, jää peale maadlema või on valitsusel võib-olla hoopiski kavas viia Peipsile jäälõhkuja, et hoida seal pidevalt mittekülmunud kanalit, millest üle ei ole võimalik saada? Mismoodi on võimalik teie meelest seda piirilõiku katta?

Aitäh, hea küsija, teie aeg! Ütlen ka niipalju, et huligaanitsemist mina ei ole märganud siin. Nüüd on protseduuriline küsimus ja ma tahan öelda, et ühel hetkel ma pean selle infotunni lõpetama. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Ma nägin oma silmaga, kuidas ma vajutasin küsimuse, päris küsimuse ja ma nägin, et see tuli sinna ette ja siis see kadus ära ja asemele tuli Valdo Randpere. Siin on mingisugune kala sees.

Aitäh! Ma kindlasti palun, et praegu, ka infotunni käigus, Riigikogu Kantselei infotehnoloogia osakond ja ametnikud vaataksid selle üle, kas on mingisugune probleem selles süsteemis sees. Ja mul on peaministrile palve, et [ta vastaks] maksimaalselt poolteist minutit, sest siis me peame alustama Riigikogu istungi ettevalmistamist. Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Katsun kiiresti [vastata]. Kõigepealt, te ütlesite, et vahet pole, kuidas on poliitiliselt korrektne öelda, kas see on hübriidrünnak või migratsioonikriis. Väga suur vahe on. Valgevene ja Venemaa oma narratiivis esitavad, et see on migratsioonikriis. Aga tegelikult on see Valgevene hübriidrünnak Euroopa Liidu suunal. Seda [lähenemist] toetavad kõik Euroopa Liidu institutsioonid, ka meie liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s. Ma soovitan teil mitte võtta üle seda narratiivi, mida ehitavad Valgevene ja Venemaa. See ei ole migratsioonikriis, vaid see on selge hübriidrünnak.

Mis puudutab piiri väljaehitamist, siis nende erinevate lõikudega me lähme ju edasi, et seda [protsessi] kiirendada. Te olete ise olnud siseminister aastatel 2019–2021. Siseminister teatavasti vastutab piiri väljaehitamise eest, piiri kaitsmise eest. Meie oleme olnud valitsuses natuke vähem aega, nii et sellest tulenevalt on küsimus, miks te neid samme ei astunud. Aga ärge muretsege, meie seda piiriehitust kindlasti kiirendame, ka seda, mis puudutab Narva jõge, mis puudutab Peipsi järve, et kuidas siis tagada see, et meie piir oleks igatpidi turvaline. Need sammud me astume ja üritame seda protsessi kiirendada.

Aitäh! Ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid, kes esitasid küsimusi. Ma tänan valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.