Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Väga austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 13. oktoobri infotundi. Tänases infotunnis osalevad meil rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes on peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ja siseminister Kristian Jaani. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

Vabandust! Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Võib, võib.

Ma hiljem esitan, peale kohaloleku kontrolli.

Olge tänatud, nii et saame praegu edasi minna. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 28 Riigikogu liiget, puudub 73.

Palun protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Täna on meil peaministri ülesannetes rahandusminister Riigikogu ees. Me teame, et peaminister väldib Riigikogu ees käimist ja pelgab seda, kuna ta jääb hätta küsimustele vastamisega. Me teame, et esmaspäeval toimus ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni [istung], kuhu olid palutud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister, kumbki sinna ei ilmunud, saadeti ametnikud. Tänaseks on leidnud peaminister võimaluse, et ta läheb Malmösse – asendustegevus – ühele kohtumisele, mis nii oluline loomulikult ei ole. Aga mu küsimus tuleb siit edasi. On vastu võetud ministrite asendamise kord, mille järgi peaministri esimene asendaja on Jaak Aab, riigihalduse minister. Kus viibib Jaak Aab ja miks Jaak Aab ei täida oma kohuseid, nii nagu ministrite asendamise kord ette näeb? Kas Riigikogu esimehele on teada? Minu teada viibib Jaak Aab Eestis ja lausa Tallinnas. Mida tähtsamat on tal teha kui praegu olla parlamendi ees? Oskate vastata?

Aitäh teile! Ma üldse ei sea kahtluse alla teie infot. Teades ja tundes teie põhjalikkust, olen ma üsna kindel, et Jaak Aab viibib Eestis, ja kui te ütlesite, et isegi Tallinnas, siis ma ei julge sellele vastu vaielda. Aga seda, kes osalevad infotunnis, annab meile teada ju Riigikantselei koostöös ministritega. Nii et täna on selline ettepanek tulnud Vabariigi Valitsuselt. Aga kindlasti ma palun anda teile teada seda infot, kus Jaak Aab viibib 13. oktoobri kella 12 ja 2 vahel ja miks on rahandusminister täna peaministri ülesannetes. Aga, Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma sain aru, et meid valitseb Riigikantselei ametnikkond, et see ministrite asendamise kord iseenesest ei olegi aluseks. Mul on siiski ettepanek: lähtume seadustest ja kehtestatud kordadest ja oleme nõudlikud ka valitsuse liikmete suhtes. Ja mul on ka teine ettepanek, mis puudutab ka infotundi. Eelmisel korral, kui ma esitasin küsimusi peaministrile, ma ei saanud ühelegi küsimusele vastust. Meil on vastu võetud Riigikogu liikme hea tava. Ja mul on Riigikogu juhatusele ettepanek, et arendaks välja ka Riigikogu töös osalevate ja Riigikogus kõnet pidavate ja siin esinevate inimeste hea tava. Võib-olla see aitab kaasa ka nende inimeste vastuste ja kõnede sisukamaks muutmisele, kes siin Riigikogu ees käivad, eelkõige ma pean silmas ministreid, valitsuse liikmeid.

Aitäh! Te teate seda, et meil on ju praegu ka kodu- ja töökorra töörühm moodustatud, kindlasti võiks neid küsimusi minu meelest seal käsitleda. Nii et ma annan kindlasti selle info edasi Riigikogu esimesele aseesimehele, kes seda töörühma veab. Ja nüüd püüame edasi minna infotunniga, aga siiski on veel kaks protseduurilist küsimust. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kuna valitsus on protseduure rikkunud, siis ma teen ettepaneku tänane infotund ära jätta.

Aitäh! Seda me teha ei saa. Kindlasti ka infotunni küsijad, keda on väga palju, 13 Riigikogu liiget on esitanud küsimusi, väga olulisi küsimusi, [ootavad, et] ministrid annavad neile vastused. Ja minu meelest ka infotunni jälgijad, Eesti inimesed soovivad saada värsket infot nende oluliste teemade kohta. Nii et liigume siiski infotunniga edasi. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline probleem, millele tegelikult Helir-Valdor Seeder tähelepanu juhtis. See puudutab küsimustele vastamist. Tegemist on infotunniga ja infotunnis annavad valitsuse liikmed aru esitatud küsimustele vastamisega. Põhimõte on selles, et tegelikult peaks infotunnis vastaja vastama konkreetselt küsimusele, mitte rääkima siin, kuidas öelda, Bremeni linna moosekantide muinasjuttu. See oleks nagu esimene ja põhiline teema, mis peaks olema läbivaks jooneks kogu selles infotunnis, sest vastasel juhul ei ole mõtet siin koguneda ja kuulata mingisuguseid ebamääraseid vastuseid. Mis on teie arvamus selle kohta?

Aitäh! Ma arvan, et kui on nihuke teemasse sobituv paralleel mingi muinasjutuga, siis seda võib tuua, aga see peab olema ainult kild. Sisu peab olema ikkagi see, et vastatakse sisuliselt küsimusele. Ma tänan! Siit saamegi hästi edasi startida. Meile ongi 13 küsimust esitatud ja ma teen sellise ettepaneku Riigikogu liikmetele, et teeme ühe täpsustava küsimuse ja iga küsimuse juures ka ühe lisaküsimuse. Siis, ma arvan, me jõuame ilusti võimalikult kaugele. Ma näen juba, et Helle-Moonika Helme soovib küsida. Tõesti, see võimalus teil on, aga midagi ei ole teha, protseduuriline küsimus on ees. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mul on täpsustav küsimus konkreetselt teile. Juhul kui ikkagi on selge, et küsimusele otseselt ei vastata, kas juhataja sekkub mingil moel sellesse protsessi ja palub konkreetselt vastata küsimusele, et me ei peaks jälle protseduurilise küsimusega märku andma?

Aitäh! Teate, ma ütlen ausalt, et seda on ka vastupidi olnud. Kui näiteks Helle-Moonika Helme küsib vaktsineerimise teemal, siis on juhtunud mõnikord, et lisaküsimus tuleb hoopis teisest ooperist. Nii et ma arvan, et me mõlemad peame rohkem pingutama – nii valitsuse liikmed kui ka Riigikogu liikmed. Aga tõsi on see, et kui küsitakse, siis tõesti, küsimus ei ole ju mitte ainult Riigikogu liikmetes, mis on oluline, et saada infot, vaid küsimus on ka selles, et hetkel vaatavad seda infotundi väga paljud eestimaalased üle Eesti ja soovivad saada infot tõsiste teemade kohta, mis siin on: eelarve puudujäägi küsimus, liikluskorraldus, koroona, vaktsineerimine ja nii edasi kuni Kaitseväe orkestri staatuseni välja. Nii et püüame need küsimused läbi võtta nii kiiresti, kui jõuame.

Alustame. Esimene küsimus. Selle on esitanud Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab valitsuse liige rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on vaktsineerimine. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister peaministri ja Jaak Aabi ülesannetes! Mul on hea meel, et saan oma küsimuse adresseerida just teile, sest see on seotud rahaeraldustega. Loodetavasti oskate anda ammendavaid vastuseid, erinevalt peaministrist, kes võib-olla kõike alati ei tea ega oska ka vastata. Me räägime 823 728 eurost, mis on väga suur raha – peaaegu miljon – ja mille valitsus otsustas eraldada hoolekandeasutustele, toetamaks sealsete töötajate ja hoolealuste lisavaktsineerimisele suunamist. Teatavasti on Ravimiameti vääramatu seisukoht, mida ei ole muudetud, et igasugune vaktsineerimisele kallutamine raha, kingituste või muude hüvede pakkumisega on seadusevastane ja seega keelatud. Olen küsinud juba korra ka peaministrilt, et kuidas on võimalik, et riik, valitsus ise rikub seadusi. See oli siis, kui vaktsineerimise eest jagati jäätist, kinopileteid ja spaapääsmeid. Peaminister ütles tookord, et seda tegid eraettevõtjad. Ja tõepoolest, tookord see praktika lõpetati. Aga nüüd oleme seal, mille kohta Kaja Kallas tookord ütles, et riik pole seadust rikkunud ega riku, kus riik ometi kallutab 824 000 euro eest vaktsiinide manustamisele, maksab selle eest ja sõna otseses mõttes rikub ikka seadust ja teeb seda, mille kohta Ravimiamet on öelnud konkreetselt, et see on keelatud ja seadusevastane. Kuidas kommenteerite?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head parlamendiliikmed! Sellega, et vaktsineerimise tempo, ka vaktsineerimisel uute tõhustusdooside saamine on oluline, et nakatumise väga kiire kasvunurk uuesti allapoole saada, ma arvan, me kõik oleme nõus ja kõik saavad aru, et see nii on. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste võib-olla kõige olulisem vahe on see, et esiteks, vaktsineeritud inimesed ise kindlasti põevad seda haigust kergemalt. Aga mitte vähem oluline ei ole see, et vaktsineeritud inimesed koormavad vähem meie haiglasüsteemi ehk, teisisõnu, väiksema tõenäosusega jõuavad koroona diagnoosiga haiglasse. Haiglajuhid on neid andmeid kommenteerides kinnitanud, et 70% nendest, kes COVID‑19 diagnoosiga haiglasse jõuavad, on vaktsineerimata. Seetõttu kindlasti on just nimelt riskirühmas oluline, et vaktsineerituse tase oleks kõrge. Kui me vaatame intensiivravi saavate inimeste puhul vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste jaotust, siis seal on esialgsetel andmetel lausa 80% neid inimesi, kes on vaktsineerimata. Ja see, et hoolekandeasutuste kliendid on selge riskirühm, on samamoodi teada selle viiruse levimise algusest alates.

Seetõttu motiveerimine, just nimelt ka töötajate motiveerimine vaktsineerima on igal juhul oluline. Ja oluline on ta ikkagi just nimelt seetõttu, et saaksime piirata sellesse väga kõrgesse riskigruppi kuuluvate hoolekandeasutuste elanike või klientide nakatumist ja haiglasse sattumist. See toetus, millele te oma küsimuses viitasite – selle suuruse arvestuse aluseks on töötajad, see on 120 eurot töötaja kohta. See on mõeldud just nimelt kompenseerima ja toetama neid tegevusi, mida töötajad peavad tegema, et nende hoolekandeasutustes vaktsineerituse tase oleks võimalikult kõrge. Ma usun, et me saame seda debatti ja arutelu jätkata.

Nüüd täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te kirjeldasite oma vastuses vaktsineerimisega hakkamasaamatust, see on õige. Aga ükskõik, mis olukord meil on, ei saa ega tohi me ju seadust rikkuda. See ei ole enam riik, see on suvariik. Me ei tohi üheski olukorras tegutseda seadusest väljaspool. Aga lähen sellesama valitsuse rahaeralduse teemaga edasi selle hooldekodudele ligi 824 000 riigieelarvelise euro eraldamisega, aga täiesti teisest aspektist. Me teame, et riigi raha suunamise puhul kehtib meil päris palju kitsendusi, kõik peab olema aus ja läbipaistev. Eriti on toimingupiirangute rikkumise paragrahvide kaudu paljud maksumaksja raha liigutamised suisa keelatud või kui seda on tehtud, siis on selle eest ka karistatud. Teie rahandusministrina kiidate heaks ja kirjutate alla kõigile sellistele valitsuse rahaeraldustele. Praegu, kui me räägime hooldekodudele lisaraha eraldamisest, siis hooldekodude võrgustikku, kes osutavad riigile seda teenust, kuuluvad ka Südamekodude hooldekodud, kus on osalus Rain Rosimannusel ehk teie abikaasal. Piltlikult öeldes on praegu teie allkiri paberil, mis suunab osa sellest 824 000 eurost vaktsineerimisele kallutamise toetusest ka teie abikaasa osalusega hooldekodudele. Me teame, kui rangelt on meie seadustes reguleeritud ala, mis peab välistama riigi raha suunamise ükskõik mis moel oma hõimlasega seotud ettevõtetesse, selles on meil riigis nulltolerants. Ma küsin siinkohal: kas teie selle otsuse tegemisel ennast taandasite? Kas te avaksite meile natukene selle otsuse tegemise tausta valitsuses seda aspekti silmas pidades ja tõepoolest, kas te taandasite end selle otsuse tegemisel või mitte?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija, kui te oleksite tutvunud nende materjalidega, siis oleksite näinud, et see on ka otseselt fikseeritud. Ma ei osalenud selle küsimuse otsustamisel, taandasin end ja lahkusin valitsuse istungilt selle küsimuse ajaks.

Nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Mul on küsimus seoses sundvaktsineerimisega, mida teie osalusel toimiv valitsus väga jõuliselt ja jõhkralt, inimesi vallandades, inimesi lahterdades, inimesi halvustades, inimesi lamemaalasteks nimetades jne, jne Eesti Vabariigis praktiseerib. Täna hommikul tuli uudis, et meile kõigile tuntud ajakirjanik Tiina Jaakson, kes on vaktsineeritud, teatas, et ta on haigestunud koroonasse, ja informeeris kõiki, õigemini hoiatas kõiki, kellel on olnud temaga muu hulgas ka siin Riigikogus kokkupuuteid, et nad oleksid oma tervise suhtes tähelepanelikud. See ei ole ju esimene juhtum, see ei ole esimene näide sellest, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad. Miks te sunnite inimesi end vaktsineerima, kui vaktsiinide tõhusus on tõestatult ebaefektiivne, kui te ei suuda jälgida, kas vaktsiine saavad inimesed on mingite võimalike terviseprobleemidega, mille puhul vaktsineerimine võib neid terviseprobleeme ägestada kuni nende fataalse lõpuni välja? Miks te olete asunud seisukohale erakonnana, veel mitte valitsusena, et mittevaktsineeritud ei pea saama arstiabi võrdselt vaktsineeritutega? Kas te ei arva, et see on fašistlik ja meenutab Hitleri Saksamaad?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Siin oli nüüd küsimuses väga palju väiteid, mis ei vasta tõele. Muidugi, teie küsimuse puhul ma isegi alguses eeldasin, et te küsite selle kohta, miks lettidel valitseb hanerasvapuudus ja miks sinepiplaastrite panemise tempo on lubamatult aeglustunud. Kui ma ei eksi, siis on teie tsitaat see, et mingit hädaolukorda Eestis pole, tegu on tavalise külmetushaigusega, mille vastu aitab sinepiplaaster ja hanerasv. Aga selle kohta te kindlasti ei küsinud.

Mis puudutab vaktsineerimist, siis sundvaktsineerimist ei toeta teie, sundvaktsineerimist ei toeta mina, ei toeta ka valitsus. Sundvaktsineerimist Eesti Vabariigis ei ole ega tule. Nii nagu ma ka eelmisele küsijale vastates ütlesin, kui me võrdleme vaktsineeritute rasket haigestumist ja võrdleme seda, kui palju on vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimesi, kes satuvad haiglasse, siis 70% nendest, kes on haiglas praegu COVID-i diagnoosiga, on vaktsineerimata. See kirjeldab seda, milline vahe on selle haiguse läbipõdemise intensiivsusel vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste puhul. Seetõttu kindlasti vaktsineerimine on lõpuks see, mis vabaduse annab – annab vabaduse nii inimestele kui ka annab vabaduse tegelikult ühiskonnas laiemalt. Seetõttu on vaktsineerimise [kiire] tempo absoluutselt hädavajalik ja oluline.

Te küsisite ravimise ja haiglaravi kohta ja viitasite peaministri sõnadele. Igaühel on Eesti Vabariigis õigus ravile. See on nii ja see põhimõte jääb absoluutselt kehtima. Ravimisel ei hakata vahet tegema vaktsineeritud või vaktsineerimata inimestel. Peaminister on teinud värskelt ka avaliku pöördumise, kus on veel kord lahti seletanud tausta, kus ta eile selle kommentaari andis. Tõsi on see, et ettepanekuid ja mõtteid, mis peaministrile on esitatud, on olnud üsna mitmesuguseid, nende hulgas ka see. Aga ei ole realistlik, et me hakkame sellisel kombel inimestel vahet tegema. See, et taoline mõte üldse kõneks tuleb, näitab, kui tõsine praegu olukord on. Ma usun, et kindlasti ka teie nõustute sellega, et just nimelt tõsine see olukord on. Aga veel kord kinnitan üle: igaühel on ja igaühele jääb Eesti Vabariigis õigus ravile ja vahet tegema vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimestel ei hakata.

Aitäh! Ma näen, et nüüd on kaks protseduurilist küsimust. Kõigepealt Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin infotunni alguses sai ära täpsustatud, mis selle infotunni mõte on, ja te ütlesite sellised sõnad, et infotundi ei jälgi ainult Riigikogu liikmed, seda jälgib ka suur osa Eesti rahvastikust, kes tahavad infot saada. Ma nüüd juhiksin tähelepanu, et hetk tagasi just rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes levitas siin absoluutselt valet infot, valeinfot kogu rahvale, kes infotundi jälgib. Kas oleks võimalik ministrit korrale kutsuda ja mitte niimoodi jultunult rahvale valetada siin?

Aitäh, austatud Kert Kingo! Ei ole nii, et juhataja hakkab korrigeerima kas küsimuste sisu või vastuste sisu. Jutt on sellest, et juhataja sekkub sellisel juhul, kui ei räägita absoluutselt sellest teemast või ei küsita sellel teemal. Kuidas keegi vastab – seda vastutust ei võta kindlasti juhataja, mis on siin tõde või mis ei ole tõde. Aga loomulikult on minu üleskutse meile kõigile – meile kõigile –, et me räägiksime sellest, mis on õige, ja mitte seda, mis on vale. See ei puuduta praegu eelmist vastust või eelmist küsimust. Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Jaa, mul oli põhimõtteliselt sama teema. Minister sõna otseses mõttes desinformeerib avalikkust, moonutab fakte, elab mingisuguses paralleelreaalsuses, ei tea, mida on tema erakonnakaaslased öelnud vaktsineerimise kohta, mittevaktsineeritute kohta ja haiglaravi kohta, haiglaravieelistuste või mitte-eelistuste kohta vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute puhul. Kui inimene tuleb meile infotundi täielikult informeerimata – vaktsiiniteemalisi küsimusi on siin muide ka teistel küsijatel – ja hakkab meile pakkuma siin mingit narratiivi, mis ei ole reaalsusega kooskõlas, siis sellistel infotundidel lihtsalt ei ole mõtet.

Aitäh teile! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on küsinud Helir-Valdor Seeder, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on koroonakaos. Helir‑Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Peaminister tegi eile Eesti Rahvusringhäälingus esinedes ettepaneku politiseerida ravijärjekordade koostamine ja karistada vaktsineerimata inimesi ravita jätmisega ehk siis ravijärjekorras tahapoole lükkamisega. See on avalikkusele esitatud informatsioon. Samas, tervise- ja tööminister, esinedes ka eile Eesti Televisioonis, teatas, et tema ei toeta seda peaministri ideed. Minu küsimus on: kas see on valitsuse kommunikatsioon kriisiolukorras ja kumba ministrit me peaksime uskuma? Kas tegemist on valitsuse ametliku seisukohaga, mida on arutatud ning mida peaminister ja tervise‑ ja tööminister erinevalt käsitlevad ja esitavad, või mõlemad ministrid soleerisid ja esitavad oma luulusid? See oli küsimuse esimene pool.

Teine [pool] on, et haiglad ei käsitle valitsuse kehtestatud koroonatõendeid nakkusohutuse tõendina, kuna need tegelikult ei ole nakkusohutuse tõendid, sellepärast et nad seda [ohutust] ei kinnita, vaid on asunud testima, mis on kindlam variant. Peaminister soovitas eile rahvusringhäälingus esinedes jällegi vastupidist: loobuda testimisest ja piirata testitud inimeste osalemist ühiskondlikus elus – seega piirata nende inimeste tegevust, kes on kõige ohutumad. Kas see on ka peaministri isiklik seisukoht või on see valitsuse ametlik seisukoht? Enam ei saa aru, milline see valitsuse ja valitsuse liikmete kommunikatsioon on.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! Nagu ma eelmisele küsimusele vastuseks juba selgitasin, seda, et haiglates on olukord muutumas nakkuse leviku tempo kiirenemisega keerulisemaks, me ju kõik teame ja näeme. Arusaadavalt on ka peaministrile tutvustatud tõepoolest erinevaid ettepanekuid selleks, et haiglate ülekoormust vältida ja kogu olukorda parandada. Üks nendest ettepanekutest on olnud see, millele te viitate, mis puudutab ravijärjekordi. Tsiteerin peaministrit – ta on täna sellele küsimusele ka värskelt ise vastanud –, ta ütleb: rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. See kirjeldab veel kord selle olukorra tõsidust, kus me praegu oleme – see, et üldse selliste mõtetega keegi välja tuleb.

Aga nagu üle rõhutatud sai, ravile juurdepääs on Eestis tagatud igaühele ja seal ei ole realistlik, võimalik ega kellelgi kavas hakata vahet tegema inimestele ravi osutamisel selle alusel, kas tegu on vaktsineeritud või vaktsineerimata inimesega. Aga samamoodi tõsi on see, et vaktsineeritus – kui me ei räägi ravijärjekordadest, vaid laiemalt praegusest olukorrast – annab inimesele suuremad vabadused, ja suuremad vabadused eelkõige kohtades, kus vastasel korral ka viiruse levik oleks kiirem. See puudutab meelelahutust, see puudutab ka näiteks toitlustust, see puudutab vaba aja veetmist laiemalt, tõenäoliselt puudutab ka kaubandust. Need on näited sellest, kus, juhul kui olukord jätkab sellise tempoga veel kriitilisemaks muutumist, on valitsusel soov eelkõige tagada nende inimeste suurem vabadus, kes on vaktsineeritud. Aga veel kord, see ei puuduta kuidagi ravi.

Põhjendusest oli juba juttu, et kuivõrd haiglasse satuvad inimesed, kes on vaktsineerimata, suurema tõenäosusega, kui nad COVID‑19‑sse haigestuvad, ja meie eesmärk igal juhul on haiglate koormust hoida nii palju kui võimalik kontrolli all, hoida madalal, siis see on põhjus, miks me arutame selle üle, et suuremad vabadused on Eestis tagatud vaktsineeritud inimestele.

Nüüd täpsustav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Jah, aitäh! See on küll väga kummaline, et peaminister avalikult Vikerraadios niimoodi kõvasti mõtleb ja järgmisel päeval ütleb, et see oli teoreetiline mõtisklus Eesti avalikkusele ja seda tegelikult ei kavatsetagi rakendada, mis puudutab ravijärjekordade poliitilist koostamist. Kummaline on ka see, et ühiskonnas kõige ohutum kontingent – inimesed, kes on valmis vahetult enne sündmusi ennast testima ja saavad kinnituse, et nad on negatiivsed – elimineeritakse ühiskondlikust tegevusest ja nende osalust piiratakse. Samal ajal vaktsineerimispassiga inimesed kõnnivad ringi, kuigi nad võivad nakkuskandjad olla – nii nagu me viimati kuulsime, Eesti Televisiooni üks töötajatest, kes aktiivselt suhtleb inimestega ja on positiivne. Nemad siis aktiivselt võivad osaleda ja ohutute inimeste tegevust piiratakse. See on ülimalt kummaline.

Aga minu teine küsimus on see. Kevadel COVID‑i läbi põdenud inimestel ja ka nendel inimestel, kes on [haiguse] läbi põdenud, kes ei ole vastavaid teste teinud, kuid kellel on tekkinud antikehad, puudub immuunsust kinnitav tõend, nn koroonatõend. Valitsuses selle kohta igasugune otsus puudub. Minu arusaamist mööda valitseb segadus. Meditsiiniringkonnad on kinnitanud, viimati tegi seda Arkadi Popov Eesti Televisiooni "Esimeses stuudios", et haiguse läbi põdenud inimestel tekib tugevam immuunsus ja kaitse kui vaktsineeritud isikutel. Ja minu küsimus on: miks antakse siis haiguse läbi põdenud inimestele immuunsuse ajaks kuus kuud, aga vaktsineeritud inimestele üks aasta? Sellel puudub ju igasugune loogika. Ka Arkadi Popov Eesti Televisioonis hämas sellele küsimusele vastates ja ütles, et on plaan seda seisukohta korrigeerida. Kas härra Popov esindas Keskerakonda, kelle valimisnimekirjas ta kohalikel valimistel kandideerib, või valitsuse seisukohta? Mis valitsusel selles osas plaanis on?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea küsija! Seda te peate küsima härra Popovi käest, kas ta esindas Keskerakonna seisukohta, isiklikku seisukohta või mõnda kolmandat seisukohta. Üldiselt temast lugu pidades arvan ma, et ta esindab professionaalset seisukohta, sõltumata sellest, millise poliitilise jõuga ta parasjagu koostööd teeb. Nii et ma arvan, et selles mõttes on tegu kindlasti inimesega, kes seda teemat valdab peensusteni. See, mis puudutab viiruse läbi põdenud ja antikehadega inimeste staatust, on kindlasti üks teemadest, mis homme valitsuskabineti istungil meil arutelu all on. Seda, et läbipõdemine samamoodi annab suurema immuunsuse, on ka meditsiinitaustaga inimesed korduvalt üle kinnitanud. Nii et see kindlasti on teema, mis meil üleval on.

Protseduuriline küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Sel ajal, kui me arutame koroonaga seotud küsimusi ja Kaja Kallase eilseid väljaütlemisi ja täna tehtud parandusi, mida Keit Pentus-Rosimannus meile vahendab, samal hetkel, kui algas meie infotund, on Kaja Kallas teinud sotsiaalmeediasse sissekande, kus ta oma tänaseid seisukohti tutvustab. Kas ei oleks mõistlik meil nendega tutvuda? Siis ei peaks Keit vahendama kõike seda. Ma saan aru, te ütlesite, et peaminister sõitis ära kuhugi, aga millegipärast peab ta vajalikuks n‑ö paralleelselt oma seisukohti siiski tutvustada. Kas te oskate kuidagi kommenteerida? Kas nendest seisukohtadest, mis sotsiaalmeedias on, võib lähtuda või hakkame neid ette lugema ja Keit saab need ümber lükata?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma olen ka parajas segaduses. Ma püüan seda asja uurida. Ma tahtsin ainult nii palju vaheinfoks öelda Helir-Valdor Seederile, et ma sain teada, et Jaak Aab teatud osa infotunnist tõesti tegeleb tööülesandega, milleks on väikesaarte komisjoni juhtimine. Rohkem ma praegu teada ei saanud. Aga ma ei oska teile, härra Priit Sibul, vastata. Sotsiaalmeediat mul on väga keeruline siin juhatajana niimoodi operatiivselt jälgida, mis seal on. Siin käivad juba need nimed risti-rästi: Arkadi Popov, siis on Kaja Kallas ning neid on nii palju. Proovime edasi minna lisaküsimusega. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister peaministri ülesannetes! Kogu selle koroonakriisi jooksul või kaose jooksul olen ma täheldanud kahte fakti. Kõigepealt, valitsus on ebakompetentne ega täida oma otseseid kohustusi ning kasutab ebakompetentse teadusnõukogu soovitusi.

Selleks et mitte paljasõnaline olla, toon ma järgmised näited. Teadusnõukogu soovitas võtta kasutusele maskid möödunud aasta oktoobrikuus, mille tagajärjel hakkas nakatunute arv meeletult tõusma. 7. juulil k.a tehti aga Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhu- ja biolaboris katse, millest selgus, et maskidest on rohkem kahju kui kasu. Käesoleva aasta oktoobris, täpsemalt 8. oktoobril tegi Tallinna Halduskohus otsuse, et võrdsustab põhimõtteliselt antikehade olemasolu COVID‑i [vastase] vaktsineerimisega. Samuti tegi ta ka otsuse, et 180 päeva vaktsineerimisest ei ole põhjendatud või, ütleme, selle testi tegemisest ei ole põhjendatud. "Terviseameti poolt kohtule edastatud andmed näitavad veenvalt, et haiguse läbi põdenud inimeste uuesti haigestumise, sealhulgas raskesti haigestumise ja nende haiglasse paigutamise vajaduse tekkimise tõenäosus on oluliselt väiksem kui vaktsineeritud inimestel," seisab kohtu määruses. Ja nüüd olemegi olukorra ees, kus Tanel Kiik üleeile teatas ELAK-is, et nemad ei kavatse seda kohtu määrust täita. Nüüd on uus tulem tulemas, meile hakatakse ka siin maksimaalseid piiranguid kehtestama. Mul on palve, saatke see teadusnõukogu laiali ja tehke teaduslikud otsused ning palun esitada tänase päeva jooksul mulle haiglate täitumus[e andmed] koroonahaigete kohta üle kogu Eesti. Teil on need andmed olemas, sest te tuginete neile.

Hea küsija! Head küsijad, kaks minutit, head vastajad, kolm minutit. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea sõnavõtja! Mul oli küsimuse leidmine sellest kirjeldusest natuke keeruline. Küsimust kui sellist ei olnudki. Kui teil on ettepanek, et valitsus saadaks laiali teadusnõukoja, siis sellist kava meil kindlasti ei ole. Nii et kui te seda nõuate parlamendiliikmena, eks siis tuleb sel teemal edasi mõtteid vahetada, aga valitsusel ei ole kavas teadusnõukoda laiali saata. Teadusnõukoja soovitustest ja nõuannetest kindlasti on olnud nii praeguse kui ka eelmise valitsuse otsuste tegemisel väga suur tugi. Tegu on inimestega, kes seda valdkonda erialaliselt tunnevad ja seetõttu professionaalset nõu anda saavad.

Aga kuna küsimus oli üsna laialivalguv, siis ma kasutan seda võimalust lihtsalt veel kord, et üle korrata siin parlamendi ees soovitused või palved inimestele, kes praegu on üle 65‑aastased ja kelle esimesest vaktsineerimisest on möödas vähemalt kuus kuud. Nemad on see sihtrühm, kellel lisaks õpetajatele, sotsiaalhoolekande sektorile ja tervishoiutöötajatele on praegu lisadoosi või tõhustusdoosi vajadus. Kui sellise inimesega ei ole praeguseks ühendust võetud, selleks et ta tõhustusdoosi ehk kolmanda doosi saaks, siis kindlasti on palve, et ta võtaks ise ühendust oma perearstiga. Eeskätt perearsti juures toimub kolmandate dooside, tõhustusdooside saamine.

Kasutan ka seda võimalust, kuna siin on värskelt sellist eksitavat [juttu olnud] või, ütleme, küsimusi on jäänud õhku selle kohta, et kui samadel inimestel on soov või jõuab kätte ka gripivaktsiini tegemise aeg, kuidas neid kahte asja ühildada: kas kõigepealt gripivaktsiin ja siis koroonavaktsiin. Eksperdid kinnitavad ja ütlevad, et kui on plaanis teha perearsti juures tasuta gripivaktsiini [süst], siis on mõistlik ja võib teha need mõlemad ühel päeval, mitte seda kuidagi hajutada. Ja lisaks perearstikeskustele vaktsineeritakse üle 65-aastaseid inimesi muidugi ka tõhustusdoosidega teistes vaktsineerimispunktides, vaktsineerimiskohtades, mida on üle Eesti väga mitmeid. Nii et kindlasti palun seda võimalust kasutada.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud eesistuja, sõna andmise eest protseduuriliseks küsimuseks! Ma mäletan väga selgelt, et te ütlesite, et kui ettekandja kaldub oma sõnavõtus kõrvale, siis te kindlasti sekkute sellesse. Praegusel hetkel mina käsitlesin koroonapiirangute ebaefektiivsust ja ka õigusvastasust, aga Keit Pentus-Rosimannus tegeles siin koroona vastu vaktsineerimise propagandaga hoopis – see on esimene moment – ja te ei sekkunud. Aga teine küsimus oli mul see, millele ma vastust ei saanud. Ma palusin saata Keit Pentus-Rosimannusel tänase päeva jooksul haiglate täitumuse kohta andmed, kui palju on haiglates koroonahaigeid üle kogu Eesti. Ma ei kuulnud selle kohta vastust. Ma tahaksin teada, kas siis tuleb täna või ei tule.

Aitäh teile! Jah, see teine pool küsimusest, seda te tõesti oma küsimuses mainisite ja ma tean seda, et Keit Pentus-Rosimannus ütleb, et need andmed te täna saate oma e-posti aadressile. On teil veel protseduurilisi küsimusi?

Jah, ma tänan, lugupeetud ...

Teil on palju protseduurilisi küsimusi.

Ma väga tänan, lugupeetud Jüri Ratas! Te olete tõeline proff seal puldis. Te suudate isegi Keit Pentuse mõtteid lugeda, teades, et tema esitab mulle täna need andmed. Kas see vastab tõele või ei vasta – ma tahaksin Keit Pentus-Rosimannuse suust kuulda, et need andmed täna tulevad.

Aga vaat seda võimalust meil küll ei ole, et te protseduurilisi küsimusi hakkate Vabariigi Valitsuse liikme käest küsima. Aga tõsi on see, et kui te seda küsisite, siis rahandusminister ütles, et ta saadab, ja ma kuulsin seda. Sellele ma tuginesin – oma kõrvakuulmisele ja platsinägemisele. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Kolmas küsimus. Selle küsija on Riigikogu liige Heljo Pikhof. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, siseminister Kristian Jaani. Teema on liikluskorraldus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatav härra siseminister! Enamik meie linnade tänavavõrgustikust on projekteeritud ajal, kui esikohale seati autoga liikleja huvid ning kuhugi äärde tekitati liikumisruum jalakäijatele. Praeguses olukorras, kus meie kõnniteed on enamasti sama kitsad, peavad sinna ära mahtuma ka elektrilised tõukerattad ja tasakaaluliikurid. Selleks et tihenenud liiklus kõnniteedel jääks turvaliseks, on seadusandja kehtestanud normi, et kergliikuriga jalakäijast möödumisel tuleb sõita ohutult ning kiirus ei tohi oluliselt erineda jalakäija kiirusest. Minu poole on pöördunud paljud väikelastega emad-isad, samuti vanavanemad, kes on rääkinud mulle, et kui nad on käinud rahulikult lapse või lapselapsega jalutamas, siis on nendest möödunud kas elektritõukeratas või jalgratas enam kui 20‑kilomeetrise tunnikiirusega ja ohustanud nende rahulikku julgeolekut. Kõik oleks väga tore, kui meie teedel ja tänavatel oleks eraldi turvaline rada kiiresti liikuvatele kergliikuritele ja jalgratturitele, ent kõnniteele kokku kuhjatuna seavad nad ohtu meie jalakäijad.

Härra siseminister, minu küsimus ongi, mida politsei on teinud seadust rikkuvate kergliikurijuhtide korralekutsumiseks. Olen kuulnud, et Tallinnas on mõned reidid korraldatud, kuid kuidas on olukord Tartus? Kui kaua peavad lastega jalutavad vanemad ja vanavanemad tundma hirmu, just nagu oleksid nad läinud maanteele kõndima? Oleme ausad, kui me lapsi kooli saadame, siis ikka ütleme neile, et ära autoteele mine, vaata kahele poole, kui sa lähed üle autotee, ja mine ülekäigurajal, aga praegu tundub, et kõige suurem oht võib varitseda hoopis kõnniteel.

Kristian Jaani, palun!

Hea eesistuja! Hea küsija, aitäh selle teema eest! Teema on äärmiselt oluline ja käsitleb igati õiget asja, kui me räägime sellistest moodsatest liikumisvahenditest nagu kergliikurid. Minu isiklik arvamus on see, et kergliikurid ja kõik selline uus tehnoloogia on tulnud selleks, et jääda. Tõenäoliselt kogu see uus tehnoloogia ja moodne liikumine tuli kiiremini, kui meie liikluskeskkond või ka õiguskeskkond sellega jõudis kaasas käia. On küll arenguid olnud, eks ole, ja on ka liiklusseaduses muudatused kehtestatud, mida te ka mainisite, kui kiiresti tohib liikuda kergliikur ja nii edasi. 

Kui me räägime üleüldse liiklusturvalisusest, siis ideaalne maastik on tõepoolest see, et kõigepealt on liikluskasvatus väga hea, on [hea] liikluskeskkond ja seejärel järelevalve. Kui need kõik kooskõlas ei käi, siis tõepoolest on sellised murekohad, millele te osutasite. Võib-olla üks selline ideaalne koht, kus me näeme, et erinevad liiklejad on omavahel eraldatud ja on ka hea liikluskeskkond, on Tallinnas Reidi tee, kus jalakäijad ja kergliikurid on teineteisest eraldatud.

Natukene liiklusõnnetustest ka. Kui me räägime kaheksa kuu seisust, siis meil on 1200 inimest saanud liiklusõnnetustes viga ja pea 150 nendest on olnud inimesed, kes sõitsid kergliikuriga. Ehk siis tegelikkuses on olukord see, et kui me räägime liiklusohutusest kergliikurite vaates, siis eelkõige nad ise kukuvad ja ise saavad viga. Õnneks nad ei põhjusta vigastusi väga teistele, mis ei tähenda, et nad alati ohutult sõidaksid.

Kui me räägime järelevalvemahtudest, siis PPA on kaheksa kuu seisuga üle 330 000 inimtöötunni teinud liiklusjärelevalve ennetustöid ja sellest 40 000 tundi on puhtalt kulunud kergliiklejatele ehk pisut üle 10%. Ja kui me räägime sellest, kas ja kui palju on karistatud kergliiklejad selle eest, et nad ei ole täitnud neid nõudeid, mis liiklusseadus nendele ette näeb, siis see number on olnud ligi 600 kaheksa kuu seisuga ehk kergliikurite mingisuguste nõuete mittetäitmise eest on väärteo[menetlusi] alustatud 600 korral.

Nii et seda järelevalvet on tehtud, need mahud on suured, aga kogu selle valdkonna kõige parem lahendus tulevikuvaates on koostöö nende [kergliikurite] omanikega, näiteks Boltiga, kes kõige rohkem seda teenust pakub, aga loomulikult ka see, et liikluskeskkond oleks lõpuks niimoodi arendatud, et see oleks kõikidele liiklejatele ohutu.

Nüüd täpsustav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Me oleme viimastel nädalatel kuulnud mitmel korral uudiseid selle kohta, kuidas järjekordselt on lühirendiauto rooli taha istunud alkoholijoobes juht. Mõned on isegi naljatades väitnud, et varsti muutub uudiseks see, kui lühirendisõiduki rooli istub kaine peaga juht. Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga, kui väidan, et alkoholijoobes sõitmine pole võõras ka osale elektriliste tõukerataste juhtidele. On selge, et sellise inimese reaktsioonikiirus on aeglustunud ning ta on ohuks samal teel liikuvatele jalakäijatele. Milline on politsei vaade sellele probleemile? Kas selle üle kontrolli teostatakse või oodatakse ära mõned raskemad õnnetused, et mõista probleemi tõsidust? Autojuhtidele seda kontrolli tehakse, mis on väga õige, aga ma olen oma silmaga näinud, kuidas mitte kõige kainemad inimesed on võtnud tuurid sisse ja sõitnud siis elektritõukerattaga või elektrijalgrattaga.

Kristian Jaani, palun!

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, osutate väga õigele kohale jällegi. Kui ma enne mainisin, et kergliikuriga sõitjad on viga saanud 150 korral ja üldjuhul on need sellised ühesõidukiõnnetused, kus ise kukutakse ja iseendale tekitatakse vigastusi, siis sellest numbrist omakorda 40% puhul on need kergliikurijuhid olnud joobes. Ehk see on tõsine probleem. Kui me räägime sellest, kui palju on järelevalvet teinud Politsei‑ ja Piirivalveamet, aga mitte ainult, Tallinna linnas näiteks teeb seda ka Tallinna linna korrakaitseüksus, kes käib, selgitab, ennetab, räägib juttu inimestega, siis ainuüksi politsei poole pealt on selliseid reide kogu Eestis läbi viidud kaheksa kuuga 89. See on puhtalt sihtsuunitlusega kergliiklejatele. Kindlasti on seal tuvastatud väga mitmeid rikkumisi, sh ka joobes juhtimisi. Nii et mure on kindlasti olemas.

Mis puudutab rendisõidukite, mootorsõidukite n-ö seda murekohta, väljakutset, kus tõepoolest on olnud näiteid, et joobes inimesed saavad selle [sõiduki] renditud, saavad sellega sõita ja on põhjustanud ka väga raske, sh hukkunuga, liiklusõnnetuse, siis minu isiklik arvamus on, et lahendus saab tulla tehnoloogiavõtme abil. Tehnoloogiliselt on kindlasti võimalik selliste teenuste pakkujatel seada üles süsteem, et joobes inimesel ei oleks nii lihtne sellist sõidukit kasutusele võtta. Nii et need lahendused saavad tulla kindlasti tehnoloogiliste lahenduste kaudu.

Veel kord toon välja ka elektritõukerattad ehk kergliikurid. Siin on tegelikult ühe teenusepakkujaga, konkreetselt Boltiga, ka PPA-l väga tõsine ja korralik koostöö olnud. Väga hea pilootnäide on olnud Pärnu linnast, kus suvisel perioodil on väga suur aktiivsus elektritõukerataste kasutamisel. Seal on tehnoloogiliselt võimalik reguleerida seda, kui kiiresti mingisuguses piirkonnas näiteks elektritõukeratas üldse liikuda saab, ehk ta ei liigugi kiiremini ja Bolt on sinna n‑ö ise tehnoloogiliselt kiirusepiirangud peale pannud. See kõik on sündinud koostöös. PPA on kutsunud inimesed ühise laua taha ja see tahtmine koos teha, lahendusi pakkuda, lahendusi leida on ka Boltil tõepoolest olemas. Nii et minu poolt kindlasti kiitus neile selle eest.

Nüüd üks lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kasutan võimalust ja esitan teile küsimuse, arvestades ka teie eelnevat töökogemust ja kindlasti suuri teadmisi. On omavalitsusi, ja neid ei ole vähe, kus lisaks väga headele kõnniteedele on ka tänavad, kus ei ole üldse kõnniteid. Konkreetselt selliseid on Viljandi linnas. Inimesed on mures selle tõttu, et ilma kõnniteeta sõidutee ääres käiakse lapsevankriga, liigutakse töölt koju ja kodunt tööle, käivad vanainimesed, liiguvad lapsed. Mis on teie isiklik arvamus, kas seal oleks mõistlik piirata kiirust või rakendada nn lamavaid politseinikke? Sellise probleemiga on mitmed linnakodanikud [omavalitsuse poole] pöördunud ja küsinud. Selge see, et omavalitsus kaalub iga juhtu ja iga tänavat eraldi, on olemas ka liikluskomisjonid. Aga mida teie isiklikult – oma varasema töökogemusega – teeksite?

Kristian Jaani, palun!

Aitäh küsimuse eest! Kõige ideaalsem liikluskeskkond on see, kus erinevad liiklejad on omavahel eraldatud. Väga kallis, aga kõige efektiivsem. Ja inimelu ei saagi kunagi rahas mõõta. Kohalikul omavalitsusel on tõepoolest ka endal väga palju võimalusi oma teedel liiklust korraldada. Mõned on sellised kohad ja nii ammu projekteeritud, et tõenäoliselt ei ole sinna võimalik kõnniteed üldse teha. Sellisel juhul jääb üle tegelikult kaks varianti, te mõlemaid mainisite. Üks on piirkiiruse alandamine, mis eeldab seda, et kõik meie liiklejad on väga seaduskuulekad ja tõepoolest peavad ka kiiruspiirangutest kinni. Minu enda isiklik arvamus, mida ma olen korduvalt öelnud, on see, et asula tingimustes 50 kilomeetrit tunnis on juba ajast ja arust, tegelikult peaks see olema väiksem või siis reguleeritud n-ö mobiilselt, selles vaates, et mingil ajal võib see ka kiirem olla, aga tipptundidel võiks olla hoopis aeglasem. Hea näide võib olla Tammsaare tee pikendus, kus elektrooniliste liiklusmärkidega on eri aegadel erinevad kiiruspiiranguid. Minu arust selline paindlikkus oleks kõige parem.

Aga tulles tagasi nende teede juurde ja selle juurde, kuidas sõidukiirused alla suruda, ka sellistel [juhtidel], kes ise ainuüksi liiklusmärgi tõttu piirangust kinni ei pea, ütlen, et n-ö lamavate politseinike maha panemine on väga efektiivne meetod. Kindlasti kutsun üles, neid võiks rakendada rohkem. Erinevad uuringud maailmas näitavad ka seda, et liiklejaid kutsuvad korrale isegi ainuüksi sellised märgid, mis näitavad selle liikleja hetkekiirust. Ka sellised märgid on väga efektiivsed juhtide kiiruse alandamiseks. Väga mitmed omavalitsused on välja pannud selliseid elektroonilisi märke, mis näitavad läheneva sõiduki kiirust, ja uuringud on näidanud, et see mõjutab ka keskmist kiirust sellisel teelõigul.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Alar Laneman ja sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, kaitseminister Kalle Laanet. Teema on vaktsineerimise mõju riigikaitsele. Alar Laneman, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Väga lugupeetud kaitseminister! Me kõik teame, et kaitseväe võimekus sõltub peamiselt tema juhtidest, ohvitseridest ja allohvitseridest ja tänapäeval ka kriitilise valdkonna spetsialistidest. Kaitseväes on inimesi tegelikult sisuliselt sunnitud vaktsineerima, sest teenistusest vabastamisega ähvardamisega vaktsineerima suunamine on selge sund. Kui me ütleme, et see ei ole sundvaktsineerimine, siis me ju väidame ka, et röövi ohver annab röövlile oma rahakoti vabatahtlikult. Võib-olla see röövimise näide ei ole hea, aga kui me mõtleme, et me sunnime lahkuma inimesi, röövides nendelt nende armastatud erialal teenimise võimaluse, siis ma arvan, et see [näide] on õigustatud. Nüüd on teada, et Kaitsevägi plaanib neid teenistusest lahkuma sunnitud inimesi kasutada siiski sõjaaja ametikohtadel kriisi- ja sõjaajal. Siin tekib selline kaheosaline küsimus. Kuidas Kaitsevägi tagab nende ajakohase ettevalmistuse sõjaaja ametikohtadel teenimiseks, kui tegevteenistuses ja reservkogunemistel neid kasutada ei saa, sest nad puutuvad seal teiste inimestega kokku? Ja kuidas on nendel inimestel, kes on sunnitud lahkuma, moraal teenida nende alluvuses, kes nad vallandasid?

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud küsija! Jah, me teame ju, et COVID on saabunud meie hulka selleks, et ühtpidi meie inimesi nõrgestada, ja nagu elu on näidanud, tema tulek on ka ühiskonda väga palju lõhestanud. Kui me räägime riigikaitsest, kaitsevõimest, siis selge on see, et mingil kujul on COVID-i tulek kahjustanud ja nõrgestanud ka riigikaitset, riigi võimet ennast kaitsta. Aga me peame tegema kõik selleks, et meie kaitsevõime ja kaitsevalmidus säiliks. See on alati kaalumise koht, kuidas me seda teeme. Vabariigi Valitsus otsustas 13. augustil, et kõik tööandjad, kaasa arvatud Kaitseväe juhtkond, peavad läbi viima riskianalüüsi, millistel ametikohtadel eeldatakse vaktsineerimist ja millistel mitte. Mina olen oma otsusega välja toonud, et tuleb vaadata veel kord üle need ametikohad, kus tõesti ilma vaktsineerimise eelduseta ei saa töötada, ja olen palunud hiljemalt 18. oktoobril see üle vaadata. Olen teinud teise ettepaneku, et kuni 1. novembrini kindlasti oleks tagatud kõikide testimine kaitsevaldkonna kulude arvel või rahaliste vahendite arvel. 19. november on tõesti see kuupäev, millal hiljemalt tuleb teha keerulised otsused.

Ma saan aru, et see küsimus, mille te konkreetselt reservväelaste kohta esitasite, on õigustatud küsimus. Tõe kriteerium on kindlasti praktika, kuidas see täpselt välja kujunema hakkab. Aga kõiki neid inimesi, kes on saanud sõjaväelase hariduse ja kes tahavad Eesti riiki kaitsta, me vajame loomulikult.

Nüüd täpsustav küsimus. Alar Laneman, palun!

Aitäh selle vastuse eest! Mina isiklikult olen kohtunud näiteks ühe sellise väga laitmatu teenistuskäiguga ohvitseriga ja see on keeruline küsimus. Ma tahaksin uurida, kas teil on võimalik minna süvitsi selle riskianalüüsiga, näiteks vaadata rahvusvahelist kogemust, mis ütleb, et tegelikult vaktsineerimine paljudes riikides ei ole kahjuks andnud seda oodatud efekti: vähendada nakatumist. Võib-olla on meil siin mingid head vihjed, kuidas võiks käituda, sest teiselt poolt, kaitseväes on minu teada ainult üks inimene olnud haiglaravil. See meetmete raskus ja efekt ja samas kaasnev kahju kaitsevõimele – võib-olla peaks selle uuesti üle vaatama?

Kalle Laanet, palun!

Aitäh! Kindlasti olen ma sellega päri, et igat juhtumit tulebki vaadata eraldiseisvana – just nimelt sellest tulenevalt, millised on ametikoha ülesanded, kui palju nad kokku puutuvad teiste kaasvõitlejatega, kas on tegemist tsiviilteenistuja või tegevväelasega. Kui me jõuame sinnamaani, et me peame hakkama tegema erandeid, siis on see ääretult keeruline otsus, nagu te teate. Kes siis selle erandi alla kuulub? Täna on tõesti Kaitsevägi jõudnud oma riskianalüüsis seisukohale, et kõik sõjaaja ametikohad on need, kus peaksid olema vaktsineeritud isikud. Me oleme arutanud seda. Me oleme arutanud seda, kas ja kuidas seda oleks võimalik teha, ja me oleme vähemalt hetkel sellel seisukohal, et seda ei ole võimalik teha. On kaks meie ministeeriumi valitsemisalas olevat asutust – minu andmetel Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus –, kus tõesti saavad töötada inimesed või organisatsioonid, kes ei pea olema 100% vaktsineeritud. Kaitseliidus oli see umbes 88% ja kaitseinvesteeringute keskuses 70%.

Nüüd lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Minu arusaamise järgi on teie vastutusalas selline asi nagu riigi julgeolek. Samamoodi on riigi julgeoleku tagamine kindral Heremi vastutusalas. Aga praegusel hetkel teie ja ka kindrali tegevuses ei ole prioriteediks mitte riigi julgeolek, vaid vaktsineerimise protsessi tagamine. Ja see teie n-ö eelistus vaktsineerimisele on toonud kaasa olukorra, kus spetsialistid on sunnitud lahkuma teie või siis Heremi korralduse põhjal kaitseväeteenistusest.

Ma toon konkreetsed näited ka. Praeguseks hetkeks on üheksa erioperaatorit oma töölt vabastamise Tallinna Halduskohtus vaidlustanud. Ma arvan, et see väljend "erioperaator" on teile tuttav. Kohus on andnud neile esialgse õiguskaitse ehk siis nad ei kuulu koheselt töölt vabastamisele. Teiseks on saadetud välja käskkirjad, mille kohaselt vabastatakse inimesed, kes on Kaitseväes töötanud päris pikalt, ka siis, kui nad kasvatavad alla kolmeaastast last. Seda tehakse isegi puhkuse ajal. See näitab teie juriidilise osakonna äärmist ebakompetentsust.

Minu jaoks on küsimus hoopis see, et üks nende vabastatute hulgast on näiteks küberkaitseosakonna töötaja, kes on seal töötanud väga pikka aega, 13–14 aastat. Neid inimesi me ei võta mitte kuskilt sekundiga välja. Küsimus: miks te eelistate Eesti julgeolekule koroona [vastu] vaktsineerimist? See ongi kogu mu küsimus.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Me ei eelista mitte kedagi mitte kellelegi. Meie eesmärk on hoida Eesti riik kaitstuna, hoida Eesti riigi kaitsjat kaitstuna. Ja kõik arvud on näidanud, et kui on suurem vaktsineeritus, siis on vähem haigestunuid ja vähem [inimesi] peab olema isolatsioonis. Te seal tagapingis raputate pead, aga ma alles kuulasin teie juttu siin esimestele küsimustele vastates ja ma ei saanudki täpselt aru, kas te heitsite valitsusele ette, et vaktsineerimiskiirus on liiga aeglane. Nüüd ma saan aru, et te heidate ette, et üldse vaktsineeritakse. Mis teie positsioon on, kui tohib aru saada?

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Heiki Hepner. Sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on omavalitsuste rahastamine. Ja nii nagu ikka, on vaja enne seda protseduuriline küsimus esitada Kalle Grünthalil. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Praegu me kuulsime lugupeetud Kalle Laaneti kui kaitseministri käest vastust, et ta ei saa aru, mis küsimus on, [seda ta ütles] nii minule kui ka eelnevatele küsimustele [vastates]. Minu jaoks tekib küsimus, kuidas Kalle Laanet saab kaitseministrina vastutada Eesti riigi julgeoleku eest, kui ta ei saa nii lihtsatest küsimustest aru.

Selge. Aitäh! Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Eestit on tabanud energiatõusu šokk ja energiahinnad on kasvanud kordades. Raskesse olukorda on sattunud kodutarbijad ja ettevõtjad, aga ka kohalikud omavalitsused. Kui kodutarbijatele on valitsus soovitanud minna kohalikku omavalitsusse toimetulekutoetust küsima ja ettevõtjatele on tuntud kaasa, siis omavalitsused ei ole pälvinud isegi mitte kaastunnet. Omavalitsused on suured elektri- ja soojusenergia tarbijad ning hinnatõus lööb väga valusalt nende eelarvet. Kui vaatame, kuidas on tõusnud riigi tulubaas võrreldes omavalitsuste tulubaasiga, siis näeme, et riigil on tulubaasi tõusunurk oluliselt suurem. Samas ei ole riik kavandanud uueks aastaks suurendada ei omavalitsustele mineva tulumaksu osa kasvu ega tasandusfondi kasvu. Teede rahastus jääb 30 miljoni euro peale, vaatamata sellele, et hädavajalik miinimum oleks 45 miljonit eurot ehk 50% rohkem. Samas on nii tee-ehituse kui ka ‑hoolduse hinnad käesoleval ajal väga-väga tugevalt kasvanud. Kas valitsuse poliitika on see, et omavalitsused jätaksid tänavavalgustuse valdades-linnades aasta kõige pimedamal ajal sisse lülitamata, alandaksid toasooja nii haridus‑ kui ka kultuuriasutustes ning vähendaksid teede hoolduse ja ehituse mahtu? Või on teil siiski mingi plaan, kuidas omavalitsustele appi tulla?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! Need on väga huvitavad ettepanekud, mis te siin praegu ette lugesite, aga ma kahtlen, kas nad suuremat toetust leiaksid, sellised väga äärmuslikud ettepanekud kõik. Mis puudutab omavalitsuste eelarveid ja omavalitsuste üldist rahastamist, siis minu üldine hoiak või seisukoht on olnud see ja on see, et omavalitsustel peaks olema võimalikult suur autonoomia laekuva tulu ja oma raha kasutamiseks. See, et omavalitsustel on praegu ka eelarvetest ja omavalitsuse sissetulekutest või tuludest väga suur osa nn sildiga raha, tegelikult ei ole mõistlik. See piirab ka just nimelt sellistes olukordades, mida te kirjeldasite, kus teatud kulud ajutiselt ootamatult kasvavad, võimalust kiiresti ja paindlikult reageerida. Nii et ma usun, et tulevikus me peaksime just sinnapoole liikuma.

Kui me nüüd omavalitsuste tuludest ja eelarvetest üldse tervikuna räägime, siis teil kindlasti on need numbrid peast tsiteeritavad, aga ma arvan, et kõik, kes võib-olla praegu või ka hiljem meie infotundi jälgivad, ei pruugi seda teada. Olgu võrdluseks toodud, et 2018. aastal – näiteks, kui võtta kolme aasta tagune periood – oli esimene aasta, kui omavalitsuste tulud jõudsid üle 2 miljardi euro piiri. Ehk see oli kokku 2 miljardit ja 85 miljonit. Aasta varem oli see olnud 1,8 miljardit. Ja sealt edasi on omavalitsuste tulud päris jõudsalt kasvanud. Järgmisel aastal on omavalitsuste tulud kokku 2,5 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga, 2021. aastaga on kasv üle 120 miljoni. Veel aasta tagasi oli omavalitsuste tuluks 2,35 miljardit eurot. Ehk siis loomulikult see kõik kirjeldab seda, et eelkõige tulumaksu laekumise kaudu on omavalitsustel kasutada rohkem raha.

Aga tõsi on see, mida te ka kirjeldasite, et kulud ei ole samamoodi paigal püsinud. Nii nagu keskvalitsus peab leidma võimalusi selleks, kuidas praeguses hinnatõusuperioodis kasvavaid kulutusi katta, seisavad samasugused ülesanded ees ka omavalitsustel. Aga jaa, maksulaekumine, maksulaekumise kasv seda olukorda omavalitsuste jaoks pisut leevendab. Ma pigem ütlen, et samasuguse kasvuga kindlasti ei saa arvestada suur hulk eraettevõtjaid, kellel sellist tulu nagu maksutulu kasutada ei ole ja kes samamoodi on tegelikult praegu üsna keerulises olukorras.

Täpsustav küsimus, Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Tarbijahinnaindeks on hetkel tõusnud 6,6% ja selle kasvu prognoositakse kuni 10%-ni. Palgad, millest omavalitsuste tulubaasi tulumaksu arvutatakse, ei kasva paraku ühtlaselt üle Eesti. Seega suureneb praeguse valitsuse poliitikaga selgelt regionaalne ebavõrdsus. Nii mõnigi omavalitsus on ütelnud, et nad ei saa tagada sellist palgatõusu, nagu kavatseb riik riigiasutustes. Vähe sellest, riik on kavandanud uuel aastal vähendada huvihariduse raha 4 miljoni euro võrra, samuti ei kasva alushariduse õpetajate toetus mitte sentigi. See on selge sõnum tänaselt valitsuselt, et huvihariduse õpetajate palkasid peaks kärpima ja alushariduse õpetajate palgad peaksid jääma samale tasemele, ja seda kõike vaatamata sellele, et inflatsioon on erakordselt kõrge. Isegi kui erasektori palkade pealt laekuva täiendava tulumaksu kasvu võrra suureneb omavalitsuste tulubaas pisut, ei võimalda see tänastes tingimustes hoida sama proportsiooni üldhariduskoolide õpetajate palga kasvuga. Nii alus- kui ka huvihariduse õpetajate palgad on niikuinii väiksemad kui üldhariduskoolide õpetajatel ja nüüd lihtsalt see vahe suureneb veelgi.

Öelge palun, kas see ongi paremini hoitud Eesti või mis asi see tegelikult on. Mulle isiklikult tundub, et see on pigem lahti seotud Eesti, kus omavalitsused on sattunud vihma ajal räästa alla. Ma peaks küll tunnustama, kui te suudaksite ellu viia selle, et sildistatud raha oleks vähem. Üldjuhul ei ole vahet, mis värvi kass on – põhiline, et ta hiiri püüaks.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! On vahe küll, kas tegu on konkreetselt ainult üheks sihtotstarbeks kasutatava rahaga, mida mujal kasutada ei saa, või on omavalitsustel endal suurem autonoomia ja valikuvabadus otsustada ja prioriteete seada. Nii et selles mõttes ma tõesti arvan, et suurem vabadus ja vähem väga jäigalt sildistatud raha oleks omavalitsustel kindlasti mõistlik.

Nüüd, veel kord: omavalitsuste rahastamine või omavalitsuste tulu järgmisel aastal on 2021. aastaga võrreldes 120 miljonit eurot suurem. See tähendab, et võimalusi just nimelt neid prioriteete seada on 120 miljoni euro võrra rohkem. See ei ole sildistatud raha, see on tulumaksust laekuv raha. Ja kui te viitasite ka huviharidusele, siis ma olen küll päris kindel, et selle nädala pühapäeval valitavad omavalitsused leiavad võimalusi just nimelt tänu selle tulu suurenemisele mitte ainult säilitada praegust huvihariduse pakkumist, vaid seal, kus selle järele vajadus on, seda ka kasvatada. Nii et ma arvan, et see on mõistlik ja seda tuleb igal juhul toetada.

Te viitasite veel regionaalsele ebavõrdsusele ja see toob mind euroraha kasutamise juurde. Lähiaegadel, lähiaastatel on kasutada sadu miljoneid eurorahast tulevaks toetuseks, erinevateks investeeringuteks. Ka seal aeg-ajalt küsitakse ikka veel üle, kuidas vältida seda olukorda, et on efektiivsemad taotlejad tulemas just nimelt suurtest linnadest ja kaugemad paigad ei pääse kohe löögile. Just nimelt selle regionaalse ebavõrdsuse leevendamiseks või selle probleemi tekkimise ärahoidmiseks on meil kindlasti kavas seada tingimusi selliselt, et ka näiteks omafinantseeringu pool on väiksemates, kaugemates omavalitsustes väiksem. On plaan teha eraldi taotlusvoore selliselt, et esmalt või, ütleme, ühte taotlusvooru saavad ja on oodatud konkureerima just nimelt suured linnad, linnalised piirkonnad ja teise vooru väiksemad omavalitsused, et ei tekiks nende omavahelist konkurentsi ja et igal juhul oleks tagatud, et ka keskustest kaugemal asuvad omavalitsused sellest toetusest osa saaksid.

Nüüd lisaküsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Oleme nüüd rahanduskomisjonis kolmandat nädalat kuulamas ministreid rääkimas oma haldusalade eelarvetest. Kuulates siseministrit, oli selline muret tekitav sõnum eelarves sees, et vähendatakse 600 000 euro võrra ühte meedet, mis varasemalt oli kohalike omavalitsuste koostöö, aitamaks kaasa perede ja inimeste küttekollete ja korstende parandamisele, seeläbi vähendades võimalikku ohtu inimeste elule. Minu küsimus: kas antud olukorras on mõistlik selline rahastus ära võtta? 600 000 eurot on summa, millest me räägime. Kui me paneme näiteks kaalukausile Tallinna Linnahalli, kus on MKM‑i rea peal 20 miljonit, siis kas see on ikka kõige otstarbekam koht, kust hakata nüüd kulusid kokku hoidma inimelude arvel? 

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! See on väga spetsiifiline küsimus. Mul siin praktiliselt kõrval istub siseminister, kes kindlasti on valmis ja saab detailsemalt sellele küsimusele vastata. Nii kiiresti on väga keeruline kõike seda tausta mul sellise detailsusega üles leida, et saaks teile kõikehõlmavalt vastata.

Kõigepealt, mis puudutab linnahalli, siis ma arvan, et arvestades linnahalli asukohta ja seda, kui pikalt selle koha selline käestlaskmine on toimunud, siis see, et linnahall lõpuks saaks endale väärika kasutuse ja saaks korda, on igal juhul oluline. Nii et ma arvan, et neid kahte asja ei peaks vastandama. Pigem on mure selles, et vastus riigiabi loa kohta, mida küsiti, venis nii pikalt, et taas peab seda investeeringu alustamist aasta võrra edasi kandma. See on minu meelest probleem.

Mis puudutab nüüd toetust selleks, et küttekoldeid või üldse laiemalt, ma ütleksin, pigem küttesüsteeme nüüdisajastada ja mitte ainult ohutumaks, vaid ka vähem energiat kulutavamaks ja säästlikku energiat kulutavaks muuta, siis selleks jällegi on meil võimalus lähiajal avada euroraha toetuse taotlusvoorud. Ma usun, et ka varasemalt Siseministeeriumi kaudu läbi viidud programm või esitatud taotlused vähemalt osalt sellele kvalifitseeruvad. Nii et teemana on see kindlasti oluline, nii laiemalt energiasääst, kuhu meil on hoonete energiasäästu plaanis järgmistel aastatel investeerida kokku suurusjärguna 400 miljonit eurot, kui ka kitsamalt küttesüsteemide kaasajastamine. Ma arvan, et mõlemad on olulised, just nimelt ka praegu tunda olevas energiahindade väga järsu tõusu perioodis. Tõsi, see lahendus on pikemaajalisem, aga vajalik sellegipoolest.

Kui teil on hiljem veel väga detailseid küsimusi, mida te selle konkreetse projekti kohta soovite täpsustada, siis ma arvan, et saame vast need infotunniväliselt kuidagi selgeks.

Jaa. Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on eelarve puudujääk. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud minister! No mis ma pean kuulma – sotsiaaldemokraatide poolt Andres Anvelti eestvõttel algatatud ülivajaliku kollete ohutuks muutmise programmi olete ära kärpinud! Elud on kaalul. Kuidas te sellist asja teete! See on ikka täitsa uskumatu. Aga puudujääke selles eelarves on veel ja ühe konkreetse kohta ma tahaksin teie käest küsida. Hea, et te olete täna peaministri ülesannetes. Kui teie peaminister proua Kallas oli opositsioonis, tsiteeris ta väga õigesti Joe Bidenit – no opositsioonis ta üldse rääkis palju õigeid asju, valitsuses vähem –, et ärge rääkige mulle oma prioriteetidest, vaid näidake oma eelarvet ja ma ütlen teile, mis teie prioriteedid on. Väga õige tarkusetera Ameerika Ühendriikide presidendilt.

Mina võtan lahti teie rahastamiskava aastani 2024, riigi eelarvestrateegia, mille alusel ka käesolev eelarve on ette pandud, ja vaatan investeeringuid haridusse: proportsioon SKT-st langeb, langeb 6%‑lt 5%‑le aastaks 2024. Nii drastilist hariduse rahastamise langust ei teagi viimasest kümnest aastast, mis mina poliitikas olen olnud. Siin on juba juttu olnud lasteaiaõpetajate palkadest, huvitegevusest, mitmest muust asjast. Aga minu küsimus puudutab konkreetsemalt selles lõigus kõrgharidust, sest no õpetajate palkade kohta vähemasti lubatakse, et järgmisel aastal ei jää need maha Eesti keskmisest. Hea seegi. Aga kõrgharidusega on asi päris nukker. Lektorid saavad mõnes kohas palka vähem kui kooliõpetajad. Pikemaajalist lahendust on vaja, aga tundub, et seda lahendust ei pakuta. Mis on teie sõnum nüüd valitsusjuhi ülesannetes kõrgkoolidele? Kuidas nad peaksid oma hariduse kvaliteeti tagama olukorras, kus nad on nii kohutavalt alarahastatud ja lisaraha te neile ei anna?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Kui tohib, hea küsija, siis ma alustaksin tegelikult teise teemaga, mida täna infotunnis ka käsitleti. See puudutab koroonat ja COVID-19. Lugesin teie ettepanekuid, mis puudutavad praegust olukorda ja seda, kuidas sellest kiiremini välja tulla või kuidas seda võitlust pidada, ja ma lihtsalt tahtsin aitäh öelda nende eest. Need on osaliselt juba töös. Mitte päris sellise detailsusega ja täpselt sellised, nagu te esitasite, aga on väga samas võtmes nende aruteludega, mida me valitsuses peame. Nii et aitäh! Ma arvan, et see on iseenesest näide selle kohta, mida praeguses kriisiolukorras opositsioonilt kõik ootavad – et oleks konstruktiivsed ettepanekud.

Nüüd, investeeringud haridusse ja hariduse olukord. Haridusministeerium, haridus- ja teadusminister ise on üle kinnitanud, et kui me kõrgharidusest räägime, siis see probleem, millele te viitate, mis puudutab ka näiteks palgaerinevusi kõrghariduses töötavate inimeste ja gümnaasiumis töötavate inimeste vahel, on igal juhul kasvav probleem. Haridusministeeriumil on kavas tõesti enda seest otsida nii palju lahendusi, kui sellele võimalik leida on. Ja taas tuleb öelda, et [see on] üks näide sellest, kuidas mõni vahele jäänud aasta investeeringutes või muudatustes, nii nagu see ka näiteks õpetajate palga puhul oli, tähendab, et hiljem on keerulisem seda kärisevat vahet tasa teha. Nii et see on teema ja probleem, mida igal juhul ka haridusministeeriumis on teadvustatud ja sellele otsitakse lahendust, sest haridus tervikuna on, kui me mõtleme ka ainuüksi tuleviku kasvu peale, igal juhul koht, kuhu investeerimine ja panustamine on täiesti vältimatult vajalik. Seda muret jagan teiega.

Nüüd täpsustav küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

No mul on hea meel, et te muret jagate, aga ootaks lahendusi. Rektorite Nõukogu on täiesti mõistetavalt väljendanud nördimust selle pärast, et valitsuse plaan suurendab kõrghariduse rahastuse mahajäämust. Nad juhivad tähelepanu sellele, et kolmandik akadeemilistest töötajatest saab vähem palka, kui on üldhariduskoolide arvestuslik keskmine palk. See on tänane olukord. Meile lubati – meile, ma mõtlen ühiskonnale ja kõrgkoolidele sealhulgas –, aastal 2018, et selles parlamendiperioodis lahendatakse see küsimus ära ja leitakse adekvaatne rahastusmudel. Neid mõtteid on olnud erinevaid. Teie erakond näiteks on pakkunud, et võiks õppemaksuvõimaluse luua, et kõrgkoolid saaksid tudengitelt selle puuduoleva raha. Minu ilmavaade toetab teistsugust lähenemist. Mina usun, et me peaksime Eestis solidaarset kõrgharidust rahastama, rohkem riigieelarvest sinna suunama, aga mõlemad on lahendused, mis põhimõtteliselt võimaldaksid kõrgkoolidel vähemasti kvaliteetset haridust pakkuda.

Praegu ei ole ju küsimus mitte selles, et jagame siin üheskoos muret. Reaalselt kõrgkoolid ütlevad, et nad ei suuda halduslepingutega neile ette pandud kohustusi täita sellise rahastustasemega, nagu meil on. Nad räägivad sellest, et nad peavad hakkama piirama eestikeelsete õppekavade mahtu. See on meil tänane olukord. Paraku ei ole eelmine valitsus selleks lahendust välja pakkunud ja tundub, et ka praegu ütlete te lihtsalt, et no mis seal siis ikka, tunneme teile kaasa ja tunneme muret ja proovige hakkama saada. Mida te siis selles olukorras soovitaksite kõrgkoolide rektoritele, millisel viisil peaksid nemad tagama oma kõrgkoolides kvaliteetse kõrghariduse pakkumise? Kas nad peaksid sulgema eestikeelseid õppekavasid? Või mida nad peaksid tegema selles olukorras, kui valitsus lisaraha ei anna?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Ei, ma ei väljendanud ühelgi moel seda seisukohta, et vaadake ise, kuidas te hakkama saate. See kindlasti ei ole see, mis oleks õige lähenemine praeguses olukorras. Järgmise aasta eelarves teaduse arendusse suunatav raha on 324 miljonit eurot. Kasv on märkimisväärne ja see oli üks olulisemaid muudatusi, mida võrreldes kevadel heakskiidetud eelarvega valitsusliit ka sügisel arutas ja otsustas. Seda just nimelt põhjusel, et teaduse ja arenduse investeeringud, sinna suunatav raha aitab hiljem kindlasti ka majanduskasvu toetada ja tegelikult igal juhul toob ühiskonnale laiemalt tagasi. Samamoodi ma ei nõustu seda tüüpi hoiakuga, mis kritiseerib õpetajate palga kasvu. Seda kindlasti lubada ei saa (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.), et õpetajate palk oleks jäänud sellisele tasemele, nagu ta on sel aastal. See, et valitsuse eelarve eelnõus eraldatud palgakasvule või palgafondi kasvule haridusministeerium ise täiendavaid vahendeid juurde pani, nii et palgakasvuks kokku on üle 7%, on absoluutselt hädavajalik ja mõistlik samm olnud.

Rääkides kõrghariduse rahastamisest ja sellest, kuidas peaksid rektorid praeguses olukorras käituma, otsib haridusministeerium koos rektoritega sellele teemale laiemalt lahendust. See ei ole ainult ühe aasta küsimus, see on igal juhul pikemaajaline kõrghariduse rahastamise ülesanne, mis lahendada tuleb. Rektorid on oma ettepanekud avalikult ka välja käinud. Nende hulgas on ka see, millele teie viitasite, ehk eraraha suurem kaasamine kõrghariduse rahastamisse. See kindlasti on üks võimalikke teid, mis tuleb läbi arutada, kuidas seda teha nii, et ligipääs kellelegi ei halveneks, sest see peab olema ka Eesti kõrghariduse puhul selge, et see tuleb tagada. Nii et haridusministeerium omalt poolt otsib lahendust järgmise aasta kontekstis, aga otsib lahendust ka pikemas vaates ja teeb seda koos rektoritega, nii nagu see ainumõeldav on. Nii et ma usun, et tegelikult see koostöö on haridusministeeriumil rektoritega väga hea ja töine.

Nüüd üks lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister peaministri ülesannetes! Ma kõigepealt korrigeeriksin ära ühe sellise [nüansi] teie vastuses eelküsija Jevgeni Ossinovskile. Jevgeni Ossinovski kindlasti ei kritiseerinud ega toonud välja kuidagi halvas mõttes õpetajate palga tõusu. Sotsiaaldemokraadid on alati pidanud oluliseks õpetajate palga tõusu. Igas valitsuses, kus on sotsiaaldemokraadid osalenud, on see palgatõus toimunud ja me tegelikult ootaks ja tahaks, et see palgatõus oleks ka nüüd veel suurem. Aga tore, et järgmise aasta eelarves see siiski sees on.

Minu küsimus puudutab tegelikult sotsiaalvaldkonda. Ma mõistan, et te ei pruugi kohe sellele osata kohapeal vastata, aga ma kasutan lihtsalt juhust, et te rahandusministrina olete infotunnis. Järsku te saate mulle kirjalikult saata vastuse, sest täna kahjuks Signe Riisalo siin ei ole, aga mitmed sotsiaalvaldkonna inimesed, kes tegelevad erihoolekandega, on esitanud selle küsimuse minule. See, et erihoolekandes tõstetakse töötajate palka, on väga hea. Tõepoolest, sotsiaalvaldkonna palgad on jäänud jalgu oma väiksusega, raske on leida töötajaid ja eriti tuli see välja kroonviiruse raames. Mured sellega on suured. Aga mis puudutab erihoolekande kliente, kes vajavad näiteks igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust ja toetatud elamise teenust – väga tihti pakuvad seda teenust MTÜ-d, kes on spetsialiseerunud, väga hästi koolitatud kaadriga ja nende väitel see pearaha, mida eraldatakse inimeste kohta, kellele nad teenuseid pakuvad, ei tõuse. Aga hinnad tõusevad, rääkimata elektrist ja kõigest muust. Ning ka palgatõusul on väga suur surve, sellepärast et need head ja professionaalsed tegijad lahkuvad. Kas te saaksite täpsustada ja mulle kirjalikult selle saata, kas on tõusu loota ka selles osas, mis puudutab neid töötajaid?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt täpsustus täpsustusele, mille te alguses ütlesite. Ma tõesti ei viidanudki otseselt eelküsijale, vaid kuna ta oma küsimuses viitas sellele, et on justkui tekkinud pinged seetõttu, et õpetajate palk kasvab järgmisel aastal 7,3%, siis oli minu vastus lihtsalt sellele suunatud. Tõepoolest ma usun, et parlamendis on toetus nii õpetajate palga tõusule kui ka sisejulgeoleku valdkonna palgatõusule üsna laialdane, et see ei ole kuidagi ainult valitsusliidu piires. Ja õpetajate palgaga tõesti on nii, et kui 2021. aastal õpetajate palga alammäär ei kasvanud või ei muutunud, siis järgmisel aastal kasvab õpetajate palga alammäär 1315 eurolt 1412 eurole ja keskmine palk on samas suurusjärgus riigi keskmise palgaga. Ma arvan, et see on oluline, et õpetajate palk ei jääks keskmisest palgast maha. Haridus- ja Teadusministeerium panustab oma eelarvest selleks üle 9 miljoni euro, riigieelarvest täiendavalt 21,7 miljonit eurot. Nii et see tõesti on maksimum, mida on võimalik teha, ja üle 7%‑line kasv on päris oluline muutus võrreldes selle aastaga.

Mis puudutab teie küsimust sotsiaalvaldkonna kohta, siis tõesti möönan, et kuna ma ei osanud selleks teemaks nii detailselt ette valmistada, siis ei ole hetkel mul neid numbreid kaasas. Aga nagu te ka küsimuses võimaluse andsite, saadame vastuse kindlasti kirjalikult.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Martin Helme, vastab siseminister Kristian Jaani, teema on liigse jõu kasutamine. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! No teie siseministriks oleku ajal on tekkinud meil muster politsei liigsest jõutarvitamisest. Piisab, kui markeerime ära selle, mis toimus aprillikuus Tallinna kesklinnas meeleavaldustel, või selle, mismoodi politsei lasi maha ühe inimese Haeskas.

Nüüd on siis 5. oktoobrist järjekordne näide sellest, kui politseinikud tungisid rohelist vormi kandes kiirreageerijate üksustega helikoptereid ja autosid, bussitäit inimesi ja koeri kasutades Raplamaal ajalehe Rahvuslik Teataja toimetaja Jaan Hatto elupaika, murdsid maha majaukse, lõhkusid pööningule pääsemiseks maja lakke augu, purustasid eemal asuva sauna ukse, võtsid majaomaniku sihikule, panid ta käed raudu ja hoidsid teda, käed raudus, põrandal sihikul viis tundi. Kusjuures Jaan Hatto ise ei ole üldse kuidagi menetlusega seotud, tema ei ole tagaotsitav. Väidetavalt tehti seda kõike selleks, et leida tagaotsitav Meelis Kaldalu.

Politsei ise arvab, et kõik on hästi, aga mina ei arva, ja ma arvan, et neid on palju[, kes nii ei arva]. Kriminaalmenetluse seadustiku § 64 ütleb, et tõendite kogumine peab olema niimoodi, et see ei riiva osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatut varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muud vägivalda kasutades ja tema inimväärikust alandades.

Selge on see, et kui mitu bussitäit rohelisi mehikesi sulle automaatidega majja tulevad ja helikopter pea kohal on, sind pannakse viieks tunniks põrandale käeraudadesse ja hoitakse veel sihikul, siis see on kõiki neid piiranguid rikkudes. Inimese enda seos kogu selle asjaga on väga küsitav. Minu küsimus on, kas te siseministrina peate normaalseks sellist politsei käitumist.

Kristian Jaani, palun!

Hea eesistuja! Hea küsija! Tõepoolest, 5. oktoobril politsei prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal viis läbi läbiotsimise leidmaks inimest, keda te mainisite, kes hoiab kõrvale kohtumenetlusest ja on olnud tagaotsitav sellessamas kriminaalmenetluses ka eelnevalt. Politsei oli piisavalt tõendeid kogunud ja oli alust arvata, et tagaotsitav selles kohas viibib ja inimene, kelle juures ta viibib, aitab tagaotsitaval ennast varjata ehk siis aidata tagada seda, et inimene ei osale kohtumenetluses.

Politsei viis oma tegevused läbi 5. oktoobril. Konkreetne inimene, kelle kinnistul olevas majas seda tehti, takistas algselt politsei tegevust ja politsei pidi kasutama jõudu selleks, et avada uksed ja tuvastada erinevaid peidikuid. Seal oli kohe arusaadav, et tõepoolest see inimene, keda otsitakse, seal kinnistul ka viibis. Sel hetkel küll mitte, inimene oli metsa ära läinud, sai aru, et politsei on kinnistul, ja põgenes. Kuid hilisemate tegevuste käigus samal päeval saadi see inimene sealtsamast metsast suhteliselt lähedalt, 500 meetri kauguselt, kätte. See, et inimest ka metsa mindi otsima, on igati positiivne ja inimlik, sest inimene ei peaks jääma oktoobrikuisel sügisõhtul metsa üksinda, ka tema tervis oleks võinud seal metsas ohus olla.

Nii et politsei tegutses prokuratuuri taotlusel kohtu loal. Tegemist oli läbiotsimisega, selleks et leida tagaotsitav inimene. See tagaotsitav inimene leiti, peeti kinni, kohtu loal peeti kinni, ja minu teada kohtuistungid on hetkel määratud 21. oktoobriks ja 29. oktoobriks. Kinnistu omanik esitas 11. oktoobril PPA-le taotluse kahjude hüvitamiseks ja hetkel selle taotluse läbivaatamisega Politsei- ja Piirivalveamet tegeleb.

Täpsustav küsimus. Martin Helme, palun!

No te olete ikka andekas. See on juba lausa humanitaaroperatsioon, et te lähete inimest pimedast metsast päästma kopterite ja politseikoertega. Jultumuse eest muidugi punktid. Aga millele te ei vastanud, on küsimus, kas selline ebaproportsionaalne jõhkrutsev käitumine politsei poolt on teie kui siseministri meelest aktsepteeritav. Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse alguse juurde: selline käitumine politsei poolt on teie ministriks oleku ajal ju muster, seda toimub meil palju. Kui te midagi ette ei võta sellega, kui te kuidagi ei suuda oma politseipealikut talitseda, siis ma järeldan sellest, et te kiidate selle heaks.

Aga ma tulen uuesti selle küsimuse juurde. Jaan Hatto ei ole üldse tagaotsitav. Eestis on, ma vaatasin järele, eilse seisuga 135 tagaotsitavat inimest. No päris jõhkrad tegelased on seal, ikka päriselt isikuvastaste kuritegude eest ja korduvad retsidivistid. Näodki on sellised. Nende puhul ma ei ole kuulnud, et oleks aastate jooksul korraldatud selliseid kõrge profiiliga suuri jõudemonstratsioone. Ei ole kuulnud, et inimesi, kes on kuidagi politsei arvates nendega seotud, oleks viis tundi hoitud sihikul käeraudades põrandal. See on probleem. Rääkimata sellest, et Meelis Kaldalule etteheidetav või süüks pandav asi tegelikult on juba neli aastat olnud prokuratuuris uurimisel, pole kuhugi jõudnud ja on lõpetamise faasis. Nii et nüüd siis korraldada selline klaperjaht – siin on mingid muud põhjused. Kusjuures Jaan Hatto ütleb, et temale oli kohapeal keegi neist rohelises ülikonnas inimestest öelnud: "Sinu ajakirjanduslik tegevus lõpeb nüüd siin."

Kas tegelikult oli jõudemonstratsioon üldse ühe režiimikriitilise väikese ajalehe toimetaja pihta või siis ajasite seal Kaldalut taga või õigemini tegelesite humanitaarmissiooniga? Millal te võtate midagi ette politsei sellise jõhkrutsemisega?

Kristian Jaani, palun!

Aitäh! Politsei peabki oma tegevustes olema inimlik, loomulikult. Olgu ta tagaotsitav inimene või mitte, kui on oht, et selle inimese elu ja tervis on ohus, siis politsei peab sekkuma, olenemata sellest, mis on selle inimese staatus, taust või mida iganes. See, et me meediast ei loe nii palju selliste kaasuste kohta, [tuleb sellest, et] lihtsalt väga suur osa nendest kaasustest meediasse ei jõuagi. Antud kaasuses härra Hatto ei ole küll seotud jah konkreetselt kriminaalmenetlusega, aga ta sihilikult ja teadlikult varjas enda juures tagaotsitavat inimest, keda politsei läks sinna otsima ja kelle ka tabas sealt. Kohapeal olid ka viited sellele, et Kaldalu tõepoolest sellel kinnistul viibis. Veel kord: politsei läks sinna prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ning viis läbi seal politseilised tegevused. Politseil on õigus teatud asjaolude korral kasutada ka jõudu, selleks et oma töö eesmärgid saavutada.

Kui on olukord, kus tõesti kellelgi on tunne, et politsei on võimuliialdusega hakkama saanud, siis loomulikult, kutsungi üles ja peabki pöörduma kas politsei sisekontrolli või kohtu poole. Seda tuleb kindlasti teha, kui selline tunne kellelgi on, et õigusi on riivatud.

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea siseminister! Omadest kogemustest tean, et enne läbiotsimise läbiviimist teeb politsei kindlaks, mis olukord ees oodata võib – kes läbiotsimise kohas võivad viibida, mitu inimest, kas nad on relvastatud või kas kuskil hoones on tulirelvi, kas need inimesed võivad olla ohtlikud, mil viisil on nad ohtlikud –, ja selle kõige järgi kujundatakse alles taktika, kuidas läbiotsimine läbi viia. Antud sündmuse puhul asus majas üks inimene. Oli alust arvata, nii on politsei ise ka tunnistanud, et kaks. Samuti pidi politseile ju teada olema, et kummalgi nendest inimestest ei ole tulirelvi, nad ei ole relvastatud, nad ei ole ohtlikud, agressiivsed ega vägivaldsed. Aga ometigi oli kohal mitu bussitäit erivahenditega relvastatud eriüksuslasi, teenistuskoerad ja lausa helikopter. Ja seda kõike ühe või kahe inimese distsiplineerimiseks. Nüüd on näha viimasel ajal tendentsi, et politsei lihtsalt eirab seadusi ja rikub inimeste õigusi, mida varasemalt nagu nii suures ulatuses kombeks ei olnud. Minu küsimus on: kes andis käsu ja kes kooskõlastuse lisaks prokuratuuri loale sellisel kujul politseioperatsiooni ehk läbiotsimise läbiviimiseks?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ka eelnevalt väitsin, prokuratuur teeb taotluse ja kohus annab loa läbiotsimise läbiviimiseks. Kui me räägime nüüd sellest, milline taktika kohapeal konkreetselt valitakse, millise ressursiga minnakse, siis selle otsustab konkreetne selle politseioperatsiooni juht ja arvestabki kõiki neid asjaolusid, sh neid asjaolusid, mida te hetkel tõite esile. Aga kindlasti ta arvestab seda, et isik, keda otsiti, on ka eelnevalt olnud tagaotsitav, on korduvalt kõrvale hoidnud kriminaalmenetlusest, antud hetkel hoiab kõrvale kohtumenetlusest. Ressursi suurus sõltub ka sellest, kas inimene võib põgeneda sellelt kinnistult, kuidas on võimalik ta kiiresti sealt kätte saada. Nii et need on kõik need asjaolud, mida politsei peab arvesse võtma enda töös.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Ei liigu edasi, protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite täna istungi alguses, et kui küsimusele vastaja ei vasta konkreetselt, siis te juhite sellele tähelepanu. Kert Kingo küsis väga konkreetselt, kes oli see isik. Ta ei küsinud, ei tahtnud teada protseduurilisi asju. Me saime ainult teada, et kohtunik tegi. Tahaksime teada, milline kohtunik see oli, kes seda tegi. Mispärast ei vastata küsimusele, vaid aetakse ümmargust juttu?

Aitäh! Ei, juhatajana ma antud juhul kindlasti ei sekku ei küsimuse sisusse ega vastuse sisusse. See on täpselt vastaja või küsija enda tunnetus, kuidas täpselt vastatakse. Siin juhataja ei pea sekkumist õigeks. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan teid selgituse eest, aga sellisel juhul, kui me arendame sellist teooriat, nagu te praegu kirjeldasite, siis muutub infotund tegelikult mõttetuks jututoaks, sest Riigikogu liikmed tahavad teada, mis toimub, ja kui meile seda ei räägita, siis mis mõttega me siin üldse istume?

Aitäh! Ma arvan, et infotund on väga vajalik instrument Riigikogu töös nii Riigikogu liikmetele kui ka infotunni jälgijatele. Veel kord: ma kutsun kõiki üles olema oma küsimustes võimalikult täpsed ja vastustes samuti täpsed, sisulised, ja rääkima – siin oli enne ka küsimus, et kas vale või õiget juttu – õiget juttu. See on väga tähtis, oluline. Mart Helme, protseduuriline küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Ma siiski arvan, et te peaksite sekkuma, kui minister sisuliselt asub õigustama põhiseaduse rikkumist ja inimeste põhiõiguste jalge alla tallamist kõige jõhkramal kombel. Ma arvan, et te peaksite juhtima ministri tähelepanu, et ta ei saa niisuguse retoorikaga siin saalis esineda.

Aitäh teile! Ma hetkel seda ei loe protseduuriliseks küsimuseks. Järgmine küsimus, Raivo Tamm on selle esitanud Riigikogu liikmena, vastab siseminister Kristian Jaani, teema on piiri väljaehitamine. Raivo Tamm, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mulle meeldib ka väga tähte närida. Ma veel ei ole seda küsimust esitanud, ma alles nüüd hakkan esitama seda küsimust. Ja kuna ma tahan rääkida Venemaast, siis muidugi mitte piiri väljaehitamisest, vaid kontrolljoone väljaehitamisest. Nii et, lugupeetud härra siseminister, millised on teie hinnangul peamised puudused praeguses seadusloomes, mis ei võimalda selle kontrolljoone rikkujate juhtumeid operatiivselt ja asjakohaselt menetleda?

Aitäh, hea eesistuja! Hea küsija! Ma arvan, et Eesti õigusloome on hetkel piisav, et kontrolljoonel viia läbi piirikaitselisi tegevusi, sh tuvastada neid inimesi ja vajaduse korral ka alustada menetlust nende inimeste suhtes, kes on illegaalselt piiri ületanud. Küll aga tooksin siinjuures välja selle vaatenurga, et Euroopa Liidu tasandil toimuvad aktiivsed diskussioonid kogu Euroopa Liidu õigusruumi vaates, kuidas sellistes olukordades, mida me näeme täna Läti, Leedu ja Poola piiril Valgevenega, sekkuda, kui meie naaberriik – mitte meie, vabandust, vaid Läti, Leedu ja Poola naaberriik – Valgevene kasutab inimkaubandust oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, ja millised õigused on riigil sekkumaks selliste illegaalsete piiriületuste puhul.

Tulles tagasi Eesti riigi juurde, veel kord: tänases õigusruumis ma ei näe suuri takistusi, mis segaks n-ö piirivahejuhtumite menetlemist. Kui me räägime sellest, milline on üleüldse surve meie välispiirile, siis olukord välise surve osas on tegelikkuses väga rahulik. Kui me räägime sellest, kui palju jooksval aastal on piiripunktide vahelisel alal inimesed ületanud meie välispiiri, siis see number on minu mäletamist mööda kuus inimest, kes n‑ö piiripunktide vahelisel alal on illegaalselt piiri ületanud.

Ja veel kord: korraks küll kõrvalteema, aga siiski mainin ära, et meie välispiiri ehitus käib planeeritud tempos. Töö käib, aktiivne piiriehitus on esimeses piirilõigus hetkel 23 kilomeetri juures, praktiliselt valmis. Ettevalmistused ja tegevused käivad kokku 60‑kilomeetrisel piirilõigul. Ja see on äärmiselt positiivne, et on ka vastav eelarve, et hetkel olemasoleva projekti raames piiriehitus, piiritaristu valmis saada. Taristu tähtaeg on 2025. aasta, lõplik valmimine 2026. aastal. Lähiajal hakkame Euroopa Liidu rahast taotlema vahendeid, et ka n-ö seiretehnikat hakata paigaldama. Sinna on plaanis taotleda kuni 30 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Kogu piiritaristu väljaehitamise eelarve on 88 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Nagu ma ütlesin, lõplik piir peaks valmima 2026. aastaks. Piiri ehitamist alustati jällegi selles kohas, kus on PPA hinnangul kõige suurem tõenäosus ja eelnev praktika [on näidanud], et on kõige rohkem selliseid illegaalseid piiriületusi olnud, just nimelt seal on see piirilõik juba valmimas.

Aitäh! Täpsustav küsimus. Raivo Tamm, palun!

Ma sain tegelikult juba vastuse kätte, ma tahtsingi küsida seoses sellega, mis Valgevene piiril toimub. Ma olen seda kirjeldanud piltlikult kui tulekahju, mis meie naabri majas toimus, ja et me läksime appi oma lõunanaabrile seda tulekahju kustutama. Mingil hetkel tundus, et valitsus soovib meile paigaldada ka sellel kõige-kõige käredamal hetkel suitsuanduri, kuid tookord tundus, et see ainult nagu plaaniks jäigi. Ma tahtsingi küsida, milliseid meetmeid me peaksime rakendama selle tulekahju vältimiseks. Aga põhimõtteliselt ma juba üht-teist kuulsin. 

Kristian Jaani, palun!

Aitäh! Ma olen varasemalt öelnud ja ütlen ka praegu, et täna Eesti piiri valvamine algabki Leedust ja sellepärast me olemegi saatnud meie politseinikke ja piirivalvureid Leetu appi. Meil on Leedus käinud kolm rotatsiooni ESTPOL5 politseiüksust ja möödunud pühapäeval läks Leetu teele neljas rotatsioon – jällegi just nimelt sellepärast, et teha neid tegevusi meie naabrite juures, ennetamaks seda, et need jõuaksid Eestisse. Olime Euroopa Liidus üks esimesi riike, kes oma politseinikud kohapeale saatis. Lisaks on siin aidanud ka Päästeamet, kindlasti Välisministeerium oma diplomaatiliste kanalite kaudu ja Kaitseministeerium ja Kaitsevägi, olgu siis lõiketraadi või mehitamata lennuvahendite Leetu saatmisega. Nii et ma arvan küll, et Eesti on tõepoolest väga palju teinud.

Mis puudutab meie enda välispiiri, siis, nagu ma mainisin, loomulikult me peame olema valmis, me pidevalt monitoorime olukorda, aga hetkel me ei näe sellist olukorda, nagu on Leedu, Läti ja Poola piiril Valgevenega. Küll on meil Kaitseväega konkreetsed kokkulepped, et kui peaks kriisiolukord tekkima, kui kiiresti siis Kaitsevägi meile appi tuleb, kui kiiresti saab ajutised tõkked piirile paigutada. Nii et selline koostöö Kaitseväega on lausa igapäevane ja on väga konkreetsed kokkulepped ka Kaitseväe juhatajaga ja vastavates regioonides kohaliku politseijuhi ja kohaliku brigaadiülemaga, millal keegi appi tuleb, kui kiiresti ta tuleb, kuidas tuleb, milliste vahenditega jne.

Lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh! No ennist te, lugupeetud minister, ütlesite, et tööd kulgevad ettenähtud tempos, ja rõõm kuulda, et kaitsejõududega on läbi räägitud. Ma tean, et kaitsejõud on öelnud, et pioneerid võivad paari nädalaga panna püsti meil ajutise tõkke, ja see on muidugi rõõmustav. Kalle Laanet küll vangutab pead. Vastab tõele, jah? (Juhataja helistab kella.) Väga kena, aitäh! Aga ma üldiselt muidugi tunnen huvi, kas valitsus on tõsiselt endale aru andnud, milline olukord on maailmas tekkinud. Kaug-Idas võib iga hetk puhkeda sõda. Meie idanaaber võib seda momentum'it kasutada, sh ka meie piiril. Taliban on öelnud, et ta vallandab Euroopa suunas migratsioonilaine, kui kehtestatakse sanktsioonid. Taliban on sisuliselt alustanud etnilist puhastust Põhja-Afganistanis elavate tadžikkide ja usbekkide hulgas, kes võivad läbi Venemaa jõuda ka meie piirile. Kõik see peaks olema väga alarmeeriv ja tekitama olukorra, kus vaadatakse senised plaanid üle ja kiirendatakse ka seda rutiinset kontrolljoone väljaehitamist.

Aga mu küsimus puudutab muud. Nimelt, täna jõudis meie ajakirjanduse vahendusel meieni üks Leedu sisepoliitiline skandaal, kus Eestit süüdistatakse Leedule okastraadi müümises kaks korda kallima hinnaga. Ma ei tea, kas sellega on tegelenud Kaitseministeerium, Siseministeerium või valitsus tervikuna on langetanud mingid otsused. Ma selles mõttes võib-olla ei adresseeri õigesti küsimust teile, aga ma siiski küsin. Kas te ei arva, et see on äärmiselt kahetsusväärne juhtum ja võib kahjustada meie suhteid meie kõige lähemate liitlastega?

Kristian Jaani, palun!

Aitäh! Ma kinnitan, et valitsus on väga hästi kursis sellega, mis toimub nii meie lähipiirkonnas kui ka kaugemas piirkonnas, olgu need siis Vahemere-äärsed riigid, rändevood või olukord Afganistanis. Toimuvad iganädalased julgeolekubriifid ja eksperdid annavad ülevaateid, nii et see teadlikkus on igati olemas. Mis puudutab lõiketraati, siis leedulased olid väga konkreetselt teadlikud, milline on selle lõiketraadi hind, mida nad soetama hakkavad. Ma tuletan meelde, et tegelikult esimene osa sellest lõiketraadist, mille Kaitsevägi eraldas leedulastele, oli ju tasuta, kingitusena antud. Järgmisena lihtsalt viidi kokku vajalikud kontaktid, sest sel hetkel mitte kuskilt mujalt kiirkorras ei olnud võimalik lõiketraati saada. Mina olen Leedu siseministriga suhelnud praktiliselt iganädalaselt. Minu initsiatiivil on kokku kutsutud ka Poola-Läti-Leedu siseministrite kohtumised, varasemalt iga nädal ja nüüd üle nädala. Eelmisel nädalal kohtusin Leedu siseministriga, oli juttu ka lõiketraadist. Ma ei näe küll kuskilt, et see peaks halvendama Eesti ja Leedu omavahelisi suhteid, mis puudutab seda, millise hinnaga olukorras, kus oli kriis ja kiire, leedulased seda soetama pidid. See ei tulnud nendele iseenesest üllatusena.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riina Sikkut, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on eelarvevalikud. Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Eelarve peegeldab valitsuse prioriteete, samas paljud pisikesed muudatused ja avalikkuses kõmu tekitanud muudatused on sellised, mida tuleb selgitada ja selle selgituse käigus on valitsuse liikmed sageli varjunud riigireformi sildi taha. See, kui orkestriga seotud kulud tõstetakse ühest eelarvest teise – no see ei ole riigireform. Täpselt samamoodi Digi Summiti liigutamine ühest eelarvest teise ei ole reform, sest sisuliselt tegevuses midagi ei muutu. Samas jäetakse ära, kärbitakse püsivalt – on see siis laste huviharidus, Arenguseire Keskuse eelarvest jupp – tegevusi, mis Eesti pikaajalise kasvu ja targemate otsuste puhul on vajalikud. Mis on, rahandusminister, teie jaoks riigireform, ja miks sellist sisulist tegevuste muutust tegelikult käesolev Riigikogus arutatav eelarve ei hõlma, ei sisalda? Me näeme ümbermängimisi, aga sisulist muutust ei ole. Mis on riigireform ja miks ei ole eelarves tegelikult samme riigireformi suunas?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! See on hea küsimus – see, kuidas riigireformiga edasi minna. Mina olen veendunud, et riigireformi ja läbivaid ja pidevaid selliste kohtade otsimisi, kus poliitika kunagisi valikuid on vaja kohendada kaasaegsemaks, kus on vaja leida võimalusi ümber korraldada, koondada dubleerivaid tegevusi, tuleb teha absoluutselt igal eelarveaastal. Ma pigem ütleksin nii, et tegelikult selliste võimaluste otsimine on iga valitsuse liikme palga sisse kirjutatud ja seda tuleb teha.

Tõsi on see, et 13,6‑miljardilises eelarves, mis võib-olla suurusjärguna ongi sageli hoomamatu, on hulk selliseid väikeseid muudatusi, mis tähelepanu pälvivad ja mille tõttu kogu see suurem pilt jääb tihti teenimatult tagaplaanile. Kuna te mainisite ühe sellise ümberkorraldusena Kaitseministeeriumi valdkonda, siis ma toon teise näite, samamoodi nii Kaitseministeeriumi kui ka Siseministeeriumi valdkonnast. See puudutab laevastike võimalikku ühendamist ja kokkupuutepunktide otsimist, mis võimaldaks just nimelt päris suuri, pikalt hoogu võetud, aga siiani tegemata muudatusi läbi viia. Ma arvan, et see, et riigireformi tegemise sellises hoos need kaks väga suurt ja olulist valdkonda on nüüd tõsiselt planeerimas ja kavandamas väga põhimõttelisi muudatusi, tegelikult toob kaasa olulise muutuse. Võimalik, et seesama tõukejõud, et see koostöö praegu nii ladusaks kujunenud on ja tulevikumuudatuste otsimine käib mõlemalt poolt väga konstruktiivselt, see tõuge tuli just sellest, et kokkuhoiuülesanne, mis järgmise aasta eelarves alguses valdkondadele antud sai, sunnib selliseid muudatusi läbi kaaluma. Ka järgmise aasta riigieelarves on päris mitmeid olulisi ja suuremaid muudatusi kavas. Ja see kindlasti ei ole ainukene eelarve, kus seda teha tuleb.

Ma kasutan praegu seda võimalust, et kuna infotunni esimeses otsas jäi vastamata üks faktiline küsimus, siis olgu Kalle Grünthalile nüüd juba ka meilile läinud numbrid veel kord üle öeldud. Tema küsimus puudutas haiglaravil viibivaid COVID-positiivseid inimesi. Praeguseks on sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravil 252 inimest ja nendest 178 inimest on vaktsineerimata. Ehk siis jätkuvalt 70% haiglas olevatest COVID-positiivsetest on vaktsineerimata. See on see põhjus, miks tõepoolest on nii, et vaktsineerimine annab ja hoiab suuremaid vabadusi nendele inimestele, kes on vaktsiinikuuri läbi teinud, just selle pärast, et me väldiksime haiglate ülekoormust.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma vabandan, Riina Sikkut, teie ees, aga lihtsalt infotunni aeg saab kohe otsa. Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimast, austatud Vabariigi Valitsuse liikmed, ma tänan teid vastamast, ja ma tänan inimesi jälgimast infotundi. Infotund on lõppenud.