Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik teil anda üle eelnõusid ja arupärimisi, kui sellist soovi peaks olema. Priit Sibul, palun!

10:00 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Kui me vaatame, siis suhteliselt tagasihoidlik kirjeldus on koalitsioonileppes eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Tundub, et Reformierakonna jõud on raugemas selle teema puhul, et opositsioonis oldi märksa aktiivsemad ja entusiastlikumad. Tahakski aru saada, millise kännu taga asjad peidus on. Meil on mõned küsimused seoses sellega, kuivõrd eesti keele arengukavas, mille me siin heaks kiitsime, on eesmärk, et Eestis peaks üle mindama peamiselt eestikeelsele õppele, aga tegudes ollakse märksa tagasihoidlikumad. Ja siis ongi küsimused, et miks see eesmärk on alles 2035. aastasse seatud, milliseid praktilisi samme kavatsetakse astuda hariduse tegevuskava käivitamiseks jne. Loodame peaministriga peatselt kohtuda ja saada sisulisi vastuseid. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd enne, kui me läheme Tarmo Kruusimäe eelnõu või arupärimise juurde, on Peeter Ernitsal protseduuriline.

10:02 Peeter Ernits

Tere hommikust, kolleegid ja juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mida me eile arutasime, et kas me nüüd olemegi vaesusest lahti saanud, oleme kärpinud sotsiaaldemokraatide selle vaesuse likvideerimise eelnõu.

10:02 Aseesimees Martin Helme

Me räägime OTRK-st. OTRK on meil jätkuvalt päevakorras, sest niisuguse päevakorra me esmaspäeval kinnitasime. Tõsi, on suhteliselt kahtlane, kas me täna selle menetlemiseni jõuame. Sealtmaalt edasi on siis niimoodi, et Riigikogu juhatus on kokku kutsunud laupäevaks ja pühapäevaks täiendava istungi. Täiendavale istungile paneb päevakorrapunkte Riigikogu juhatus, nii nagu ta ise tahab panna, ja sinna ei ole OTRK-d pandud. Riigikogu kodukorra järgi lükkuvad selle nädala korralises päevakorras menetlemata jäänud päevakorrapunktid automaatselt järgmisse nädalasse. Järgmise nädala päevakorda hakkab arutama Riigikogu juhatus täna ja selleks ajaks on kahtlemata meil mingi sisend ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, mida nad oma OTRK-ga järgmisel nädalal soovivad teha, kas tahavad seda ikka kindlasti päevakorda panna või tahavad seda kuhugi edasi lükata. See selgub täna kell pool neli. Ahaa, Kalle Grünthal ka tahab protseduurilist.

10:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Selle nädala alguses oli selline sündmus, et Riigikogu juhatusele esitati protest seoses põhiseaduskomisjonis toimunud otsuste vastuvõtmisega. Kui lühidalt öelda, siis oli niimoodi, et 3. juunil toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni istung, kus menetleti Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Kõigepealt oli probleem selles, et ebakohase liitmise järel tekkinud muudatuste tabeli projekti ei hääletatud komisjonis alguses läbi ja komisjoni liikmetele esitatud kavand võeti komisjoni juhi poolt koheselt aluseks muudatusettepanekute arutamisel, kusjuures muudatusettepanekute liitmise alused olid õiguslikult arusaamatud, sest tegelikult peab seda tegema põhiseaduskomisjon, aga see oli kokku liidetud tundmatute isikute poolt. See protest laekus kirjalikult ja me küsisime siin ka lugupeetud Jüri Ratase käest selle protesti kohta. Ta möönis, et ta üritab selle protesti asjus mingit selgust saada. Tänase päeva seisuga on meil ametlikult juba selle nädala viimane istungipäev enne laupäeva ja pühapäeva. Tahaksin teada, milline on juhatuse otsus selle protesti kohta, mis on esitatud.

10:05 Aseesimees Martin Helme

Ehk saab paluda, et saalis oleks veidi vaiksem. Selle protesti arutas Riigikogu juhatus teisipäevasel koosolekul läbi. Riigikogu juhatuse liikmetel ei olnud päris üksmeelt, kas see protest on põhjendatud või mitte. Riigikogu juhatus jõudis järeldusele, et meil puudub kodukorras mingigi suunis, mida taoliste protestidega ette võtta, sellepärast et seda ei ole lihtsalt kuidagi reguleeritud. Jõudsime järeldusele, et me saadame selle protesti põhiseaduskomisjoni, kes peaks seda siis oma töökoosolekul kuidagi arutama. Jah, Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

10:06 Kalle Grünthal

Aitäh teile selgituse eest, mida ei ole kuidagi õnnestunud nädala jooksul saada! Aga minu jaoks on teine küsimus. Protest on saadetud õiguskomisjoni ...

10:06 Aseesimees Martin Helme

Põhiseaduskomisjoni.

10:06 Kalle Grünthal

Põhiseaduskomisjoni, vabandust! See tähendab seda, et juhatus on langetanud mingisuguse otsuse, kuna konsensust selle otsuse langetamisel ei saadud.

10:06 Aseesimees Martin Helme

Ei vasta tõele, me jõudsime konsensuslikult otsusele, et me saadame ta põhiseaduskomisjoni. Korras? Läheme Tarmo Kruusimäe sõnavõtu juurde. Palun! Kalle, sa võid [oma nime] maha võtta. Ei võta? No tee oma sõnavõtt ära ja siis jätkame.

10:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mul on hea meel üle anda Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Madis Millingu, Üllar Saaremäe, Andres Metsoja, Paul Puustusmaa, Kert Kingo ja Kalle Grünthali nimel tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis reguleeriks mitmeidki alternatiivseid tubakatooteid. Tuletan meelde, et Eesti on jätkuvalt tubakasurmade poolest Euroopas kolmandal kohal. Me leiame, et see on häbiväärne. Päriselu läheb kuskile mujale suunda, aga puritaanid arvavad, et kui tehakse voldik, siis jätab igaüks kohe suitsetamise maha ja passiivsed mittesuitsetajad pääsevad sellest. Päriselu on aga midagi muud. Eks teiega koos, hea saal, me kaasajastamegi meie seadusloomet. Palun teie toetust! Aitäh!

10:08 Aseesimees Martin Helme

Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise ja ühe eelnõu. Jätkame protseduurilisega. Kalle Grünthal, palun!

10:08 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Nagu ma aru saan, kuna see saadeti tagasi, siis järelikult seal mingisugused riived olid selle asja menetlemisel. Kuna riive on teie poolt tuvastatud, kas see tähendab ka seda, et me eelnõu 366 enne ei menetle, kui põhiseaduskomisjon on selle kohta mingisuguse uue õigusliku hinnangu andnud?

10:08 Aseesimees Martin Helme

Ei, päris õigesti aru ei saanud. Juhatus ei kujundanud mingit seisukohta selles küsimuses, sest juhatus ei suutnud kokku leppida, mis see protseduur olema peaks, ja midagi muud selle dokumendiga ette võtta kui see saata põhiseaduskomisjoni. Lisaks on eelnõu 366 praeguse nädala päevakorras ja seda ei saa sealt välja võtta komisjon ise, seda saab välja võtta ainult algataja ehk valitsus. Nii et see protest on läinud komisjoni, mille peale sisuliselt on kaebus esitatud, ja eks siis komisjon peab peeglisse vaatama. Henn Põlluaas, protseduuriline, palun!

10:09 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Meil siin väga varastel hommikutundidel juhtus ühe hääletuse eel vaheaja võtmisega teatud intsident. Kui ma selle lahti seletan, siis kodu- ja töökorra seadus võimaldab esitada taotlust vaheaja võtmiseks kuni hääletuse alguseni ja hääletus algab haamrilöögist. Istungi juhataja ei arvestanud seda, tema väitel oleks see pidanud toimuma tükk aega varem. Seetõttu me vaidlesime siin nende protseduurireeglite üle selle kümneminutilise vaheaja asemel peaaegu kolmveerand tundi, kuidas on õige. Nüüd ongi mul küsimus, et kuna meil ju siin töö jätkub nii täna kui ka kõikidel järgmistel päevadel, siis kuidas seda dilemmat lahendada, et istungi juhataja ei saaks sõita üle ühestki fraktsioonist, kes vaheaega soovib. Kuidas me sätestame selle hetke, millal peaks esitama taotluse võtta vaheaega, et meil ei tekiks arusaamatusi?

10:10 Aseesimees Martin Helme

Jaa, olin ka siin selle vaidluse ajal ja ma arvan, et selle vaidluse me peame viima juhatusse, et see üle täpsustada. Siin on tõepoolest kaks erinevat vaadet asjale. Üks on see, et praktikas on alati olnud nii, et vaheaega taotletakse enne kutsungit. Aga kodukord sellist kohustust ei tekita, vaid ütleb tõesti, et enne hääletuse alustamist ehk enne haamrikopsu. Mul on palve, et me tänasel istungil püüaksime minna senise praktika järgi, ja eks me siis vaatame, kuidas juhatus leiab. Riho Breivel, palun, protseduuriline!

10:11 Riho Breivel

Ma tahtsin põhimõtteliselt sama küsimuse esitada mis Henngi. Aga mul on ettepanek, et võib-olla te vaatate juhatusega selle küsimuse üle ja saadate ka komisjoni ülevaatamiseks.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Ju juhatus peab kujundama mingisuguse seisukoha, et mis see õige käitumine on, kas me jätkame senise praktikaga või muudame senist praktikat. Aga mul on ettepanek, et me tänasel istungil jätkame nii, nagu me oleme alati teinud. Mihhail Stalnuhhinil on protseduuriline.

10:12 Mihhail Stalnuhhin

Jah, kohe kindlasti protseduuriline. Ennekõike lubage teid tervitada. Täna öösel sai püstitatud rekord: 28 protseduurilist küsimust ühelt Riigikogu liikmelt. See tasub seda, et kuskil graniittahvlil hoovis see fikseerida. Aga mul on protseduuriline küsimus. (Sumin saalis.) Härra juhataja! Teoreetiliselt ja praktiliselt, nagu me aru saame, on võimalik, et järgmise kolme tunni jooksul ...

10:12 Aseesimees Martin Helme

Ma kuulen, ma kuulen.

10:12 Mihhail Stalnuhhin

... esitatakse musttuhat protseduurilist küsimust ja me lihtsalt jääme hätta sellega ja ei jõua kohaloleku kontrolli läbi viia. Kas peale seda me olime tööl või meid siin saalis ei olnud? (Naer ja aplaus saalis.)

10:13 Aseesimees Martin Helme

Auväärt Mihhail Stalnuhhin, vana parlamendihundina sa ju tead, et kohaloleku kontroll ei määra seda, kas sind loetakse istungil osalenuks või mitte, vaid see, kui sa hääletad või sõna võtad, läheb stenogrammi ja näitab, et sa osalesid istungil. Kalle Grünthalil on protseduuriline, alles neljas.

10:13 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Mul on väga hea meel tõdeda, et Riigikogu juhatus on asunud seda tupikseisu lahendama. Ma võin öelda, et ma olen ise ka siin maja kõige paremate juristidega konsulteerinud, ja pean rõõmuga nentima, et tegelikult õigus tundub olevat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolel. Aitäh teile selle eest! Loodame, et te kaasate meie spetsialistid sellesse arutellu ja mõni võib-olla saab targemaks ka, mida meie kodu‑ ja töökorra seaduses täpselt kirjutatud on.

10:14 Aseesimees Martin Helme

Kalle, ma usun, et kõik nõustuvad, et sinust suuremat spetsialisti protseduuride alal siin saalis ei ole. Peeter Ernitsal on protseduuriline.

10:14 Peeter Ernits

Jah, aitäh! Eilsel päeval Riigikogu juhataja märkis siin Reformierakonna aplausi peale, et me ei ole teatris, ja palus seda vältida. Aga täna ma kuulsin hetk tagasi, et aplaus oli jälle paremalt tiivalt. Kas me oleme siis praegu teatris või Riigikogus?

10:15 Aseesimees Martin Helme

Minu poolt vaadates on see muidugi vasak. Aga vist ei ole vaja kellelegi üle korrata: see ei ole teater. Me teeme tööd Riigikogus. Jah, ovatsioonid ja emotsioonid võiksid olla võimalikult tagasihoidlikud. Nii, ma näen, et rohkem ei ole ei sõnavõtusoove ega protseduure – ei olnudki mustmiljonit – ja me saame minna teadete juurde.

Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsuja on Dmitri Dmitrijev.

Nüüd saame teha kohaloleku kontrolli. Palun!

10:16 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget ja puudu on 27.


1. 10:16 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teise lugemise jätkamine

10:16 Aseesimees Martin Helme

Meil jäi eelmisel istungil pooleli põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212. Me jäime pooleli teise lugemise läbirääkimistel. Järgmine inimene, kes pidi kõnetooli tulema, oli Tarmo Kruusimäe. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Kõigepealt me seome käed ja kordame koos mantrat: Tallinnas ei ole korruptsiooni, Tallinnas ei ole korruptsiooni, Tallinnas ei ole korruptsiooni.

Ja nüüd me saame minna selle eelnõu juurde. Võtame lihtsalt: mõjuvõimuga kauplemine, asjast huvitatud osapool, mingite otsuste mittetegemine ja edasilükkamine on tavainimeste jaoks korruptsioon. Me räägime siin täna sellest, et inimestel on õigus olla valitud, saada valituks. Aga see raske hetk, kus ta peaks otsustama, kas ta oleks vallatöötaja või vallavolikogu liige, on tema jaoks keeruline. Loomulikult, me saame öelda ladina keeles o tempora, o mores. Noored soovivad ju seda otsust edasi lükata ja me teeme nende elu lihtsamaks. Aga mis siis saab, kui tulevad elus raskemad valikud? Ehk siis harjutusi iseseisvaks eluks.

Miks ma tahtsin teile öelda just seda, et ei ole Tallinna linnas korruptsiooni? Minu arvates on, ma olen seda näinud korduvalt ja selle üle on diskuteeritud pikalt ja laialt, aga suur paradigma muutus toimus meil 13. jaanuaril, kui Tallinnas aset leidnud korruptsioonisündmuse pärast astus valitsus tagasi. Siis korruptsioon justkui kadus ning tuldi selle eelnõuga, mida eelmises valitsuses väga ei toetatud. Ilmselgelt peaksid kõik ikkagi suutma valida, kas nad soovivad olla vallatöötajad või vallavolikogu liikmed. Aga me lähtume sellest nn igameheõigusest. Ma ei tea, mis siin tuleb, võib-olla tulevad rasked ja halvemad ajad, võib-olla meie iibenäitaja hakkab veel allapoole minema ja siis hakatakse rääkima, et kunagi olla vallavanemal ka [olnud] esimese öö õigus. No õigustatud eesmärk, iseenesest on ju üllas. Kui me oleme siiamaani hakkama saanud ja pärast ikkagi tuleb välja pärast pikki kohtuvaidlusi, et kohtu[asja] lahendamine raugeb, huvi kaob, siis miks seda vaja on, miks seda siin täna arutada.

Miks ma tahtsin teile just sellist algust tuua? Sest siin täna öösel oli meil päris palju huvitavaid momente. Riigikogu aseesimees hakkas arutama, kas saadiku kõne on sisuline või ei ole sisuline. Sellepärast ma kordasin juba ette: korruptsioon, korruptsioon. Nüüd ma võin öelda KOKS. Siis ma ütlen 212 SE, KOKS, korruptsioon, ja edasi ma võin rääkida seda, mida ma tahan.

Riigikogu juhatus tuli huvitavale mõttele, et kui saadik loeb mingit tsitaati raamatust, siis ta ei saa kolme minutit lisaaega. No osa inimesi lihtsalt vihkab raamatuid, no mis seal ikka, mõni vihkab pannkooke. Aga viha ei ole edasiviiv jõud. Me peame käsitlema kõiki paberkandjaid võrdselt ja sarnaselt. Seega ma teeksin ettepaneku, et kui tuleb siia keegi kandma ette eelnõu ja tal on paberkandjad kaasas, siis ta ei saa mitte 20 minutit selleks ettekandeks, vaid ka saadikud viis minutit. Ja loomulikult, kuna me oleme ju e-riik, siis inimesed, kes kasutavad e-lugerit või rüperaali, need saavad veel boonusminuteid.

Mina jätan kolm minutit võtmata, sest ma tahan anda need kolm minutit enim represseeritud Riigikogu liikmele Peeter Ernitsale – palun sellega arvestada –, sest temale keelduti seda aega andmast.

Aga see eelnõu, see on arusaamatu. Muidugi ma tahaksin tunnustada meie teist aseesimeest, kes eile, kui küsisin ta käest, kas te näete ette, et see istung on natuke liiga pikk – 12 teist lugemist –, ütles, praalis, et on pikemaidki istungeid. No ongi pikemaid istungeid, siin me nüüd oleme! Kellel närvid vastu ei pidanud, see oli Hanno. Hanno, ma tuletaksin meelde, et Tallinna volikogus oli Toomas Vitsutil närv nii läbi, et ükskord ta ütles: "Vaheaeg kümme sekundit." Sinna on veel pikk maa, aga ära õpi halvimalt. Aitäh!

10:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

10:22 Kalle Grünthal

Palun kolm minutit lisaaega!

10:22 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

10:22 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Põhiseadus sätestab ära kohaliku omavalitsuse esinduskoguna demokraatlike põhimõtete alusel valitava volikogu. Seega näeb põhiseadus kohalikule omavalitsusele ette esindusdemokraatliku sisestruktuuri. Sellest asjaolust tuleneb kohaliku omavalitsuse suhtes rida põhimõttelise tähtsusega tagajärgi. Volikogu kui institutsiooni olemasolu on kohustuslik. Põhiseaduses nimetatakse ainsa kohaliku omavalitsuse organina volikogu ja [Euroopa kohaliku omavalitsuse harta] EKOH artikli 3 lõike 2 teine lause sätestab, et nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aru andvad täitevorganid. Täitevorgani või täitevorganite moodustamine on kohaliku omavalitsuse korralduse küsimus, mis on kirjeldatud põhiseaduse §-s 160. Seadusandjale on selles suhtes antud kaalutlusõigus. Ta võib täitevorgani või täitevorganid ette näha või mitte, samuti kehtestada nende moodustamise ühtse korra, näiteks KOKS-i § 4 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse täitevorganiks valla- või linnavalitsus.

Täitevorgan peab olema volikogu ees aruandekohustuslik (EKOH artikkel 3 lõige 2). Seega on välistatud näiteks mudel, mille puhul valla või linna hääleõiguslike elanike poolt otsevalitav täidesaatev organ või selle juht kannaks vastutust üksnes valijaskonna ees. Volikogu kui institutsiooni olemasolu ei ole samatähenduslik volikogu konkreetse koosseisu volituste kehtivuse küsimusega. Samuti ei tulene esinduskogu olemusest tema ainuõigus esindada kohalikku omavalitsust kõigis suhetes teiste õigussubjektidega.

Esinduskogu tähendab valla- ja linnaelanike jaoks kohalikku poliitilist esindusorganit. Selles avaldubki demokraatia printsiip, mis on sätestatud põhiseaduse § 1 lõikes 1 ja EKOH sissejuhatuse artikli 3 lõikes 2. Muide, viimasest tuleneb ka volikogu liikme või liikmete poliitiline vastutus kui põhiseaduslik väärtus, mis avaldub selles, et valijal on võimalus anda hinnang valituks osutunud volikogu liikme tegevusele ja nendele antud valimislubaduste täitmisele.

Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust, kui see pole seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse täitevorgani pädevusse. Selle õiguse olemasolu volikogul nähakse ette samuti EKOH artiklis nr 3 ja KOV-i hääleõiguslike elanike poliitilise esindusorganina täidab volikogu KOV-i kõige olulisemaid juhtimis- ja kontrollialaseid ülesandeid: määrab seaduse alusel kindlaks omavalitsusliku halduskorralduse põhimõtted ja kontrollib täitevorgani tegevust, sh oma otsuste elluviimist. Valla- ja linnavalitsuse pädevusse kuuluvad eeskätt jooksva halduse küsimused. Normiadressaadina konkreetse kohaliku omavalitsuse organi sätestamine seondub eeskätt riiklike ülesannete täitmisega, näiteks nn võõrhaldusega, ja peaks olema suhteliselt erandlik, et mitte liigselt kitsendada kohaliku omavalitsuse õigusi lahendada sisemise halduskorralduse küsimusi omal äranägemisel. Kui seadusega on teatud küsimuste otsustamine selle olulisuse tõttu antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus selle delegeerimiseks täitevorganile.

Esindusdemokraatia on kohaliku omavalitsuse teostamise peamine, vahetu demokraatia – erandlik vorm. Põhiseadus ei keela aga vahetu demokraatia instituutide, näiteks kohalik rahvaalgatus ja ‑hääletus, valla- või linnaelanike üldkoosolek vm, rakendamist, kuni sel teel ei kitsendata demokraatlikult legitimeeritud esindaja vaba ja suunistest sõltumatut otsustamist niisugusel määral, et funktsioonivõimelisest esindusorganist pole enam võimalik rääkida.

Nii näeb näiteks [väikesaarte seadus] püsiasustusega väikesaarel ette üldkogu institutsiooni, kuhu kutsutakse ja kus on hääleõigusega kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud. Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale, samuti teistele saarvalla või saarelise osaga kohaliku omavalitsuse põhimääruses sätestatud küsimustele.

Kohaliku omavalitsuse volikogu on põhiseadusorgan – põhiseaduse § 156, kui keegi kahtleb selles. Seega on tal enesekorraldusõigus, mh õigus kujundada oma sisemine organisatsioon, samuti õigus kehtestada oma töökorraldus‑ ning menetlusreeglid. Enesekorraldusõigust kasutades peab aga volikogu järgima põhiseaduse ja EKOH norme ja printsiipe ning seadusi. Sisestruktuurilt ja töökorralduselt on volikogul sarnaseid jooni muidugi ka parlamendiga, kuid tegu on kollegiaalse poliitilise haldusorganiga. Seega ei kehti volikogu liikme suhtes immuniteet, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 76, ja idemniteedi printsiibid (§-s 62 põhiseaduses). Erinevalt Riigikogu liikmetest pole volikogu liikmetel tegevus volikogus põhitööks.

Sellised põhiseaduslikud printsiibid, mida ma alguses välja tõin, mis sätestavad kohaliku omavalitsuse põhimõttelise tegevuse alused, on nüüd saanud ka täiendust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega 17. aprillist 2020. aastast kohtuasjas nr 5-19-45, millega tunnistatakse kehtetuks KOKS-i § 18 lõike 1 punkt 6 [põhiseadusega vastuolus olevas] osas. Sedasama eelnõu me siin praegu menetlemegi.

Mis ma tahaksin öelda? Kokkuvõtvalt leidis Riigikohus, et KOKS-i § 18 lõike 1 punkti 6 teine alternatiiv ehk volikogu liikme volituste lõppemine seoses töötamisega omavalitsuse ametiasutuses ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. Kohus möönis, et volikogu liikme [töö] ja ametiasutuses töötamise ühitamise piirang on siiski õigustatud tekkiva rollikonflikti, huvide konflikti ja võimaliku korruptsiooniohu tõttu.

Lõpetaksin oma sõnavõtu Tarmo Kruusimäe hüüdlausega seda natukene täiendades: Tallinnas ei ole korruptsiooni ja korruptsiooni ei ole ka mujal maakonnas. Aitäh!

10:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

10:30 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kui ma selle eelnõu kohta põhiseaduskomisjoni ettekandjale Mart Võrklaevale küsimuse esitasin, siis tema vastus mulle oli suhteliselt arrogantne ja lühike, ta soovitas lihtsalt tähelepanelikult eelnõu lugeda ja sellega piirduda. Minu soovitus talle oleks see, et ta kõigepealt kuulaks ära ja prooviks natuke mõtelda, mida küsija küsis. Muidugi, ma saan aru, et tänane öö on võib-olla olnud natukene frustreeriv, aga see ei tohiks siiski mõjutada küllaltki olulise seaduseelnõu arutelu – just sisulist arutelu.

Ma ei ole siin selleks, et obstruktsiooni teha. Ma soovin, et meie omavalitsusi reguleeriv seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus oleks kvaliteetne ja töötaks meie omavalitsuste heaks. Kui töötaja on oma ülemuse ülemus, siis kes ta tegelikult on? Vaat sellist vastuolulist olukorda praegu see eelnõu sisuliselt loob.

See eelnõu ei tee kindlasti olukorda selgemaks ega paremaks. Ma julgen väita, et ta teeb tegelikult olukorra ebaselgemaks. Ta teeb omavalitsuse juhtimise ebaefektiivsemaks. Eriti võimenduvad see ebaefektiivsus ja ebaselgus siis, kui koalitsiooni ja opositsiooni häälte vahe on omavalitsuses väike. Võib tunduda, et me istume siin saalis, et saagu seal hakkama. Aga me ise loome tingimused, mis soodustavad seda ebaefektiivsust, mis annavad võib-olla täiendavaid võimalusi korruptsiooniks – ma ei tahaks selle sõnaga väga kergekäeliselt vehkida, aga me teame, et ka neid probleeme meil tegelikult on. Me peame mõtlema sellele, et me ei looks sellist situatsiooni, kus oleks võib-olla ahvatlus kasutada oma positsiooni mitte õigete tegude tegemiseks.

Ma avan võib-olla seda poolt, mida ma üritasin komisjoni ettekandjalt küsida. Täna me tõstame või selle eelnõuga soovitakse tõsta töötajat vallavanema, linnapea või valla‑ või linnavalitsuse liikme tasemele, anda nendele võrdsed õigused. See ei ole tegelikult õige. Jah, siin on käinud läbi, et ta ju peab teatama, aga tegelikult on see varjatud volikogu liikme mõju kasutamine. See on varjatud volikogu liikme positsioon, kui me selle seaduse sedasi vastu võtame. On olemas ka alternatiiv: me ei võtaks ära sellelt tublilt inimeselt, kes on omavalitsuses töölepinguga tööl, sugugi põhiseaduslikku õigust kandideerida valimistel. Saades mandaadi, on tal õigus otsustada, kas ta jätkab volikogus või ta jätkab valla‑ või linnavalitsuses oma igapäevast tööd, ja käitub selle valiku järgi järgneva perioodi. Sel juhul lõpevad ennetähtaegselt tema volitused volikogus ja see oleks õiglane, see oleks arusaadav ja see toimiks ka selgelt ja efektiivselt. Seepärast kahjuks ei saa mina hääletada selle eelnõu poolt, kui see jõuab lõpphääletusele. Aitäh!

10:35 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Järgmisena palun Kert Kingo!

10:35 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma natuke ütleks positiivset ka selle eelnõu kohta. See on justkui selline pisikene samm korruptsioonivastases võitluses, aga ei anna põhjust liiga suureks optimismiks. Kuna selle seaduseelnõu ettekandja oli väga kidakeelne selle Riigikohtu otsuse puhul, mille pinnalt või mille baasil see eelnõu on koostatud ja algatatud, siis ma peatun natuke põhjalikumalt sellel Riigikohtu otsusel.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma 17. aprilli 2020. aasta otsusega, et KOKS‑i § 18 lõike 1 punkt 6 riivab valituks osutunud isiku passiivset valimisõigust, täpsemalt tema õigust omada volikogu liikme mandaati, ja see säte riivab põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See põhiõigus hõlmab õigust jätkata oma tekkinud töö- või teenistussuhet. Kokkuvõtvalt leidis Riigikohus, et KOKS‑i § 18 lõike 1 punkt 6 teine alternatiiv ehk volikogu liikme volituste lõppemine seoses töötamisega omavalitsuse ametiasutuses ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. Nüüd ma juhin eraldi tähelepanu kohtu poolt väljatoodud tsitaadile. Kohus möönis, et volikogu liikme ja ametiasutuses töötamise ühitamise piirang on siiski õigustatud tekkiva rollikonflikti, huvide konflikti ja võimaliku korruptsiooniohu tõttu. Kohtu hinnangul võib konflikt volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide vahel ohustada volikogu toimimist. See võib takistada volikogu liikmel valitsuse ning sellele alluva haldusorganisatsiooni kontrollimist. Samuti võib volikogu liikme samaaegne töötamine valitsuse alluvuses mõjutada tema otsuste langetamist volikogus. Lisaks ohule, mis tekib volikogu tööle, pole välistatud negatiivne mõju ka valitsuse ja temale alluva haldusorganisatsiooni tööle. Kokkuvõttes leidis kohus, et ametite ühitamise keelu peamine eesmärk on vältida mandaadi ja teenistuskoha huvide konfliktist lähtuvat ohtu volikogu toimimisele.

Justkui täiesti arusaadav tekst. Aga siin ettekandja jutust ma sain aru, et seda seaduseelnõu teksti Riigikohus, kelle otsusele tuginedes eelnõu tekst koostati, ise ei ole näinud. Seetõttu ei ole meil ka seda Riigikohtu hinnangut, kas tekstis kajastatu või see, mis kujul on kajastatud Riigikohtu otsust, lahendab selle probleemi just sellisel kujul, nagu Riigikohus oma kohtuotsuses on silmas pidanud. Aga seadus peab olema selge ja kõigile üheselt arusaadav. See ei tohi tekitada õigussegadust. Seetõttu oleks olnud viisakas ja korrektne võtta arvamus või hinnang ka Riigikohtult. Ma ei tea, millistel kaalutlustel või argumentidel sellest loobuti ja otsustati niimoodi iseseisvalt hakkama saada, aga minu hinnangul võib see tekitada siin õigussegadust.

Milles see õigussegadus võib seisneda? Siin räägitakse, et võib tekkida korruptsioonioht, kui ametnik töötab kohaliku omavalitsuse asutuses ja volikogus samaaegselt. Uus eelnõu näeb ette, et siis on võimalik peatada töösuhe kohaliku omavalitsuse asutusega. Kõigepealt tekib mul küsimus, et kuidas see haakub teiste seadustega. Kui nüüd tööleping peatatakse, volikogu liikme staatus on neli aastat, kui see isik soovib oma kohale tagasi minna, kas on tagatud ja kas on esmajärjekorras oluline, et ta just nimelt sellesama töökoha tagasi saab.

Palun kolm minutit juurde!

10:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

10:40 Kert Kingo

Kas ta peab just täpselt sellesama töökoha tagasi saama või võib ükskõik millise töökoha selles asutuses saada? Teiseks, kas on arvestatud ka sellise versiooniga, kui on käsundusleping? Mis sel juhul saab? Kuidas see rakendub? Need ongi need probleemid, mida ei ole korralikult läbi mõeldud, kuidas haakub see eelnõu teiste seadustega.

Oluline on kindlasti ka see, mida ma olen tihti tähele pannud Riigikogus, et meie vastutame seaduste kvaliteedi eest. Ei ole mõtet teha eelnõu, kui me peame hakkama seda kohe ümber kohandama ja parandama. Hetkel jääb mulje, et see eelnõu on küll heast kavatsusest tingitud, aga ilmselgelt see ei ole piisav, sest siin jääb lahtiseid otsi ka selles osas, et kui see ametnik läheb sellestsamast asutusest tööle volikogusse, siis põhimõtteliselt tema sidemed ja kontaktid ju säilivad. Järelikult ta ei pruugi ikka olla ega pruugi saada olla objektiivne, otsustes sõltumatu ja neutraalne. Me kõik oleme inimesed ja seda olukorda ei saa me ju välistada.

Siinkohal ma arvan ka, et asi ei ole päris korrektselt lahendatud ja on puudulik, meil on veel suur areng ees. Ka kõik need kitsaskohad sellega seoses peaks olema selle eelnõuga lahendatud. Sest sellisel kujul me küll korruptsiooniga võitlemisel väga suuri ja tõhusaid tulemusi ei saavuta. Pigem me jätame mulje, et me justkui veidi tegeleme, aga sisu sellel asjal ei ole. Aitäh!

10:41 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

10:42 Anti Poolamets

Aitäh, härra juhataja! Alustan sama lausega, millega Kert lõpetas: sisu sellel asjal ei ole. Ma pidin enda kurvastuseks õiguskantsleri juures tõdema, et õiguskantsler rapsib sinna-tänna, tegeleb nunnude väikeste asjadega, käib mööda hooldekodusid, vanglaid, kuulab lõputuid vangide kaebusi – nii nagu ka Riigikohus – selle asemel, et teha suuri otsuseid suveräänsuse teemal, küsida suuri küsimusi. Kui Riigikogult virutatakse maksude kehtestamise õigus Brüsseli koridoridesse – õiguskantsler nokitseb. Kui on oluline teema, siis on ta passiivne. Kui Eesti rahvalt hiljuti virutati referendumi õigus, siis sealt ei tulnud ühtegi piiksatust. Ma ei imesta, kui varsti võetaks meilt valimised ära nagu 1934. aastal ja ei tule ühtegi häält. Pärast tegeldakse ainult vangide õigustega.

Aga mis on päriselu? Päriselu on see, et valitsuspartei Keskerakond on erakonnana altkäemaksu uurimise all. Tohutu elevant tammub sellessamas ruumis, naerul näoga jäetakse mulje, et midagi ei olegi juhtunud. Ainult miljon! Ainult miljonist räägitakse. Taheti võtta lihtsalt kahe suupoolega dopingut, kui see tõestamist leiab. Mis siis saab, kui see tõestamist leiab? Siis on selge, et me oleme dopingusportlastega siin koos. Ühed peavad kartuliputru sööma, aga teised võtavad kahe süstlaga endale veredopingut. Kas niimoodi saab ausalt poliitilist konkurentsi tagada?

Aga veel näiteid päriselust. Elmar Sepa ja Ivo Parbuse vaim hõljub Tallinna Linnavalitsuse kohal edasi. Alles see oli, kui jälle kedagi lohistati transpordiametist välja. Mul läheb arvestus sassi – kogu aeg, lõputult. Ja siis tuleb Jüri Ratas ja ütleb: "Me parandame ennast." Muidugi te parandate ennast. Ma tutvustan teie kallist abilinnapead Rakverest, kes on 2012. aastal korruptsioonis süüdi mõistetud. Ta saatis mulle just eile ühe kirjakese. Muide, Isamaa, see oli teie koalitsioonipartner. EKRE keeldus minemast Rakveres koalitsiooni selliste inimestega. Aga palju õnne, Isamaa, te pidite olema puhas ja valge! Palju õnne, Keskerakond, te olete tõelised magnetid, tõmbate õilsaid inimesi endale ligi!

Nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on see, mille ma eile sain. "Lugupeetud Anti Poolamets. Advokaadibüroo Premium kliendiks on Andres Jaadla, kelle palvel ja volitusel pöördun teie poole alljärgnevas. Jagasite 1. juunil sotsiaalmeedia rakenduse Facebook lehel "Anti Poolamets, poliitik" Rakvere linna 2021. aasta pressiteate "Euroopa linnapeade pakti Eesti rahvuslikuks saadikuks valiti Andres Jaadla". Postitus algas teie kommentaariga. "Rakvere endine linnapea mõisteti 2012. aastal süüdi korruptsioonis. Keskerakond aga premeeris teda Rakvere abilinnapea kohaga. Seetõttu keeldus EKRE Rakveres koalitsiooni minemisest. Sotsidele ja Isamaale pole see samuti mingi probleem. Mida sellest järeldada?"" See oli minu postitus.

Palun lisaaega!

10:46 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

10:46 Anti Poolamets

Siin on kirjutatud, et Andres Jaadla on seisukohal, et tema kohta käivate karistusregistrist kustutatud andmete avaldamine kahjustab tema mainet ning teotab tema au ja head nime. "Olete ka varem kliendi andmeid avaldanud." Ja siis tsiteeritakse veel ühte "Aktuaalse kaamera" klippi, kus ma sedasama sõnumit edastasin, et Rakveret juhib korruptsioonis süüdi mõistetud isik. Ja finale ultima, kuulake, keskerakondlased! "Eeltoodust tulenevalt palub klient, et te tasute õigusvastaselt kliendi isikuandmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot. Kuivõrd te ei ole vastanud ka pretensioonile "Aktuaalses kaameras" antud kommentaarile, palun maksta 11 000."

See on päriselu! Nokitsetakse siin mingisuguse töölepingu kallal. Elevant trambib mööda tuba. Te lasete sellel kõigel juhtuda. Häbi! Sama hea, kui pedofiil tuleb ja nõuab, et tema peab saama lasteaia direktoriks. Ja keegi ei tohi sellest rääkida. Keegi ei tohi sellest rääkida! Oli üks Lastekaitse Liidu aktivist, Res Publica reklaamimees. Sai täie rauaga, üle kümne aasta pedofiilia eest. Teate, äkki ta tuleb teie juurde hagiga, ütleb, et te ei tohi rääkida. Te ei tohi rääkida, mida ma tegin, et ma sain üle kümne aasta kõige võikamate kuritegude eest. Ma tahan nüüd lasteaia direktoriks saada, Lastekaitse Liidu direktoriks. Vaat see on päriselu. Päris elu!

Mõelge, head kolleegid, täitke elu päris tegudega! Siis hakkavad ka seadused päriselt tööle. Sätete kallal nokitsemine üksi ei aita. Südametunnistus peab ka olema. Aitäh!

10:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

10:49 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Oleme praegu menetlemas siin kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212.

Algatuseks ma tahan tänada kõiki neid tublisid inimesi, kes üle Eesti meil volikogudes töötavad – nii volikogu liikmeid kui ka erinevate komisjonide liikmeid –, ja just nimelt komisjonide liikmeid, kes tihtipeale panustavad veel üsna väikese raha eest oma kogukondadesse, et anda panust ja aidata valda juhtida. Ja loomulikult tänan teid kõiki, head Riigikogu liikmed, kes te Riigikogu liikmetena käite ka kohalikes omavalitsustes ja annate oma panuse. Nagu me siin kuulsime, meid on siin 101 seas üle 40. Samas ma pean tagasi tulema selle jutu juurde, mida ma siin ka ühes sõnavõtus juba varasemalt käsitlesin. Ma ei ole olnud kunagi selle kahe tooli seaduse suur austaja, aga peab möönma, et kui see juba praegu nii on, siis kahtlemata Riigikogu liikmetel tuleb anda endast parim, et viia ka seda teadmist ja nägemist, mis on siin Toompeal, volikogudesse ja seeläbi panustada võimalikult efektiivselt kohaliku omavalitsuse töösse.

Aga tuleme nüüd selle praegu käsitletava seaduseelnõu juurde. Väga palju erinevaid mõtteid on siin täna juba kajanud. Üks sihuke tõesti kurioosum siin sees on: põhimõtteliselt volikogu liige saaks olla enda tööandja ülemus. See on üks nendest asjadest, mis on kurioosne ja mis vajab lahendamist. Küll aga tekib siin üks huvitav fenomen. Oletame, et see allasutuse juht saab hakkama mingisuguse sellise teoga, mille pärast vallavanem otsustab ta töölt vabastada. Kui varasemalt oli nii, et tema volikogu volitused olid lõpetatud, siis nüüd selle eelnõu kohaselt saab ta tulla tagasi – oletame, kui ta vabastati oma ametikohalt põhjusel, [et ta oli teinud midagi,] mis ei olnud võib-olla päris õige –, sisuliselt saab ta pärast seda tulla volikogu liikmeks ja võib hakata põhimõtteliselt sedasama vallavanemat kõigutama, avaldades oma meelsust volikogu liikmena. Meil on tihti volikogudes ülekaalud üsna õrnad, ühe-kahe inimesega. Nii et võib tekkida olukord, kus sellel volikogu liikmel tekib näiteks soov kätte maksta ausale vallajuhile selle eest, et ta oma ebaausate tegevuste pärast ametist vabastati.

Seetõttu on küll seis selline, et tegelikult see seadus vajab kõpitsemist ja ülevaatamist. Ei ole mõtet teha seda kuidagi poolikult. Ma arvan, et siin on veel üht-teist, mis vajaks ülevaatamist. Ka mõned regulatsioonid, mis puudutavad revisjonikomisjoni tegevust, vajaksid paremat mõtestamist ja läbivaatamist. Ma arvan, et see eelnõu vajab veel rahulikku ülevaatamist, sellega ei peaks kiirustama. Nii et võtame aega ja mõtleme veel selle sisu ilusti läbi. Aitäh!

10:53 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:53 Merry Aart

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Ma ütlen veel, et väga huvitav kogemus. Aitäh kõikidele selle eest! Nii palju sisulisi küsimusi, nii palju väga huvitavaid sõnavõtte, nii palju väga huvitavat sõnakasutust ei ole mina varem selles saalis kuulnud – aga minu aeg ei ole ka väga pikk olnud. Sõltub väga palju sellest, kes räägib – kas räägib jurist, räägib teadlane, Tarmo Kruusimäel on väga huvitav sõnakasutus, alati võtab suunurgad ülespoole. Nii et selles suhtes hästi huvitav. Aitäh!

Aga nüüd asja juurde. Kui ma eelmise seaduseelnõu, 389 SE puhul ütlesin, et mitte kuidagi ei saanud aru, miks see eelnõu üldse oli algatatud, siis selle seaduse, 212 SE puhul saan ma öelda, et sellest seadusest saan ma aru ja pean seda seadust vajalikuks. Kahju vaid, et ma ei saanud vastust käsunduslepinguga töötamise kohta, aga kolmas lugemine on ees, ehk tuleb see võimalus.

Et oma mõtteid selgitada, toon mõne näite. Näiteks õpetaja, koolidirektor istub kahel positsioonil – direktor ja volikogu liige, vahel isegi volikogu esimees. Ja siis hakkab pihta üksteise väänamine, kes saab rohkem, kellel on õigus saada rohkem. Maapiirkonnas loeb sageli see, kes kellega käib, kes on kelle sugulane, kes on kelle alluv jne. Loeb vaid see, kas revisjonikomisjon on munadega või ilma munadeta. Nii see korruptsioon algab ja süveneb. Sageli ei saada võib-olla isegi aru, et tegemist on korruptsiooniga, sest see on alati niimoodi käinud. Või võtame vallaametniku. Ametnik peab täitma seadust ja vallavanema korraldust. Tean juhtumit, kus volikogus olev ametnik hakkas vallavanemale dikteerima, mida tuleb teha ja kuidas tuleb teha, ja lõpuks kujunes volikogust see koht, kus nad omavahel arveid klaarisid.

Väga keeruline on selgust saada nii, et rahu säiliks maa peal, aga elu läheks edasi. Nii et minu meelest on see seaduseelnõu samm õiges suunas. Olen nõus Henn Põlluaasaga ja ka oma pinginaabriga, et seadusi ette valmistades peaks vähemalt proovima näha tervikpilti, mitte lihvima mosaiigi üksikuid kilde, nii nagu meie siin tavaliselt teeme. Aga vaatamata sellele julgen öelda, et selle seadusega on astutud samm õiges suunas. Nii nagu meil öeldakse: anname minna. Aitäh!

10:56 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:56 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Kallid kolleegid! Lähenevate valimiste eel on kogu ühiskonnas tõusetunud palju ootusi: paremad teed, sotsiaalhoolekanne, koolid, lasteaiad. Aga mitte vähem tähtsad ei ole [need teemad] – ja ma väidan, et ootused just kohaliku omavalitsuse tasandil on seal suured –, mis puudutavad korruptsiooni. Selle likvideerimise püüdlustega on tehtud vaieldamatult edusamme. Aga tõde on siiski see, et korruptsioon on sama vana kui ühiskond ning võim ja selle juures olemine ahvatleb inimest ikka. Muidugi saab erinevate seadustega seda vähendada ja karistustega piirata. Aga on üks seadus, nimelt Murphy seadus, tal on neid palju, aga üks neist ütleb, et iga uue seaduse vastuvõtmine toob kaasa uute nendest seadustest möödahiilimise võimaluste otsimise ja ka leidmise.

Selle seaduseelnõu arutelus kirjeldati juba paari võimalust, mida see seadus välja ei roogi, vaid peidetult edasi võimaldab. Küsimus ei ole ju niivõrd selles, et asjad näivad õiged, aga nad peavad ka olema õiged. Jah, omavalitsuse töötaja, kes siiani töötas töölepinguga detailplaneeringute alal, on paljude kohaliku omavalitsuse kodanike seas loomulikult populaarne ja tuntud seoses oma ametikohaga. Kõik käivad ju tema juures oma kinnisvaraga seotud dokumente vormistamas või oma soove sisse andmas. Ja kohaliku omavalitsuse valimistel valitaksegi ta volikokku – kindlasti mingi kindla seltskonna nimekirjas, näiteks mõne suurpartei nimekirjas. Ta osutub valituks ning saab oma nimekirjaga ülekaalukasse koalitsiooni, kes omavalitsuses hakkab omama ainuvõimu, ja laseb oma endisele ametikohale määrata oma sõbra, kellega koos hakatakse siis menetlema detailplaneeringuid. Sõber ametnik ütleb näiteks, et siin ühel vennal on vaja muuta mingit detailplaneeringut. Ta pöördub sõbrast voliniku poole, see korraldab volikogus soodsa hääletuse ja voilà. Selle seaduseelnõu järgi tegid kõik endale sobiva legaalse vangerduse ja kõik on jälle, nagu öeldakse, koššer.

Kuna seletuskirjas on toodud välja, et seda seadust on vaja, et vältida konflikti volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide vahel, mis võiks otsustada volikogu toimimist, siis ometigi, eelnevast näitest on näha, et probleemid selle seadusega on näiliselt ja isegi jokilt justkui ära taandatud, aga Murphy seaduse kohaselt läheb huvide konflikt ja korruptsioon ikkagi edasi. Mis puutub sellesse, mis ohustab või ei ohusta volikogu toimimist, siis tegelikult ei võta see ära ka seda ohtu volikogule. Kui inimlikud nõrkused võtavad võimust ja võtavad võimust, mida võtta saab, siis ükskord, kui on korruptsioon, saabub ka see, et asjad saavad avalikuks. Korruptsiooniküünalt vaka all ei hoia. Ning volikogu töö ongi sõna otseses mõttes ohus. Jõujooned mängitakse ümber ning kohaliku omavalitsuse igapäevatöö ja otsustusprotsess on tükiks ajaks häiritud. Aga muidugi, kui on piisav häälteenamus ja ainuvõim, nagu meil näiteks ühes kõige suuremas omavalitsuses on, siis linnavõim ei kuku. Volinik võtab vastutuse ja lahkub volikogust. Ja kuhu ta läheb? Selle seaduse kohaselt ta läheb tagasi oma endisele tööle detailplaneeringute osakonnas, sest see seadus seda kõike võimaldab ja kõik läheb vanamoodi edasi.

Ma palun hetk lisaaega!

11:01 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega.

11:01 Helle-Moonika Helme

Kuna siin on põhjalike diskussioonide käigus saanud selgeks, et see siiski ei ole väga hea eelnõu, siis seetõttu teeme EKRE fraktsiooni nimel katkestamisettepaneku. Aitäh!

11:01 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:01 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kuulajad! Teist korda tänase maratonistungi jooksul on mul kahju, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse [muutmise seaduse] juures tegeldakse vana hea peenhäälestusega, selle asemel, et teha täisrehkendus.

Antud eelnõust 212 rääkides: see ei ole ideaalne lahendus. Nagu eespool kõnelejad on juba maininud, siia on huvide konflikt sisse kirjutatud. Valides valla allasutusse töölepinguga tööle jäämise ja seetõttu omavalitsuse volikogu liikme volituste peatumise, säilib isikul uue korra järgi kaudne mõju volikogule, sest paljudes, eriti väiksemates omavalitsustes sõltub häälte tasakaal ainult ühest häälest ja võib seetõttu kergesti kõikuda siia-sinna.

Kujutage nüüd ette olukorda, kus isik, valla allasutuse töötaja, kelle volikogu liikme volitused on peatatud, tuleb mingi jama kokkukeeramise tõttu valla allasutusest oma töökohalt vallandada. Isik taastab oma volitused vallavolikogus, tuleb volikogusse tagasi ja hääletab peale volikogu liikme volituste taastamist koos opositsiooniga kohe vallajuhi või vallavalitsuse maha. Või olukord, kus töötaja jääb peale valimisi oma töökohale valla allasutuses, aga samas on tal võimalik volikogusse tagasitulekuga survestada oma asendusliikmena volikogusse pääsevat isikut tegema volikogus otsuseid, mida antud isik võib-olla muidu ei teeks, või organiseerida koostöös muud konspiratiivset tegevust.

Aga kitsaskohti on veel. Eelmises KOKS-iga seotud punktis ma rääkisin öösel omavalitsuste võimekusest ja neile pandud kohustustest, probleemidest revisjonikomisjonides. Jaak Valge rääkis ennist otsedemokraatia võimaluste KOV-i tasandile viimisest, mis on hädavajalik. Aeg on selleks ammu küps. Kohalikes omavalitsustes, vähemalt väiksemates, tegelikult toimib otsedemokraatia praegu n‑ö jõumeetodil. Sotsiaalmeedias, kohalikus Facebooki grupis, kus ka vallategelased sees on, neid asju loevad – seal liigutatakse mägesid. Kohaliku kogukonna otsene tagasiside, mis vallajuhini jõuab, tihti muudab mingeid otsuseid, milles muidu varem kindlad oldi. Nii et otsedemokraatiaks Eesti KOV-ides on asi kindlasti küps ja rahvas ootab seda pikisilmi.

Vaja on paremini reguleerida ka omavalitsuste vara kasutamist või luua paremad järelevalvemehhanismid, kaasa arvatud eespool mainitud revisjonikomisjoni küsimus. Praegusel juhul on Eestis omavalitsusi, kus vallast või linnast on sisuliselt saanud kohaliku ärihai hoiupõrsas, millest lihtsalt pidevalt oma kukrusse miskit pigistatakse, olgu selleks siis valla varad, hankelepingud või detailplaneeringud.

Hea Riigikogu, ärme tegeleme peenhäälestusega! Meil on lahendada omavalitsuste parema toimimise, läbipaistvuse ja suurema autonoomia huvides KOKS-iga palju küsimusi. On rohkelt omavalitsuste ettepanekuid. Teeme need asjad kiirelt korda! Eesti ei alga mitte siit Toompealt, vaid igast külast või vallakeskusest. Omavalitsused peavad saama tõelisteks kohaliku rahva omavalitsusteks. Aitäh!

11:05 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

11:05 Ruuben Kaalep

Palun kohe lisaaega kolm minutit!

11:05 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:05 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Oleme hetkel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse teise lugemise keskel. Jutt käib seaduseelnõust nr 212. Ma tooksin välja sellest seaduseelnõust ühe punkti, mis ütleb niimoodi: "Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused."

Nii. See on põhiline punkt selles eelnõus, mis on muu hulgas tekitanud vaidlusi ja mitmetimõistmisi eelkõige seoses korruptsiooniriskidega. Vaadeldes jällegi kohaliku omavalitsuse tööd laiemalt ja sidudes seda ajaloolise kontekstiga, siis tegelikult eelmise päevakorrapunkti juures arenes siinsamas puldis väga huvitav mõttearendus, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse liikmete rolli ning seda, kas ja kui palju need saavad omavahel kattuda või kas nende vahel saab tekkida ka mingisuguseid lojaalsuskonflikte.

Selleks, et tuua jällegi mängu laiemat ajaloolist konteksti, ma otsisin välja Nõukogude okupatsiooni ajal välja antud 1959. aasta raamatu "Rahvasaadiku käsiraamat", mis on ka selles mõttes huvitav ajalooline dokument, et see eelkõige keskendub nõukogude süsteemi kohalikule tasandile, milleks Nõukogude Liidus olid külanõukogud, linnade nõukogud ja nende täitevkomiteed. Selleks, et illustreerida, kuidas süsteem iseenesest ja süsteemi erinevad parameetrid ja karakteristikud ei tähenda ega anna aimu sellest, kas tegemist on demokraatliku või mittedemokraatliku, totalitaarse süsteemiga, ma tsiteeriksin siit just nimelt lehekülge 97, mis kirjeldab nõukogude kohaliku rahvasaadiku sidet oma valimisringkonnaga.

See ütleb niimoodi: "Rahvasaadikute tegevus ei piirdu ainult osavõtuga nõukogu istungjärkude ja tema organite – täitevkomitee ja alaliste komisjonide – tööst. Nad teevad samuti laiaulatuslikku organisatsioonilist tööd oma valimisringkonnas. Valimisringkond on saadiku massilise selgitus‑ ja organiseerimistöö keskuseks valijatega. Rahvasaadiku sidepidamine oma valijatega toimub valimisringkonna kaudu.

Mida kujutab endast valimisringkond?

Vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile ja kehtivale nõukogude valimissüsteemile toimuvad valimised Eesti NSV töörahva saadikute nõukogudesse valimisringkondade järgi. See tähendab, et iga nõukogu valimiseks jagatakse vastava nõukogu territoorium elanike arvu kindlate normide järgi valimisringkondadeks ja iga valimisringkonna valijad valivad sellesse nõukogusse oma esindajaks ühe saadiku. Seega on iga valimisringkonna elanikel esindaja vastavas nõukogus ning igal saadikul oma kindel valimisringkond. Sellest tulenebki, et saadiku kogu töö valijate hulgas peab toimuma ja toimub valimisringkonnas. Siin kohtub ta oma valijatega, võtab neid vastu selleks kindlaksmääratud ajal ja kohas, selgitab valijatele partei ja valitsuse poliitikat, tutvustab nõukogu otsuseid, mobiliseerib valijaid nõukogu ees seisvate ülesannete lahendamisele, partei ja valitsuse poliitika elluviimisele, annab valijaile aru nii oma kui ka vastava nõukogu tööst.

Järelikult on kohalike nõukogude valimistel valimisringkondade järgi saadikutöö organiseerimise seisukohalt suur praktiline tähtsus. Sellise valimiskorra juures teab iga valija, kes on tema esindajaks nõukogus, kelle tegevust ta kontrollib, kelle poole ta võib pöörduda nii ühiskondlikes küsimustes kui ka vajaduse korral isiklike probleemide ja muredega ning kelle kaudu ta saab nõukoguga sidet pidada. Samuti on saadikutel teada valijad, kellelt ta sai oma volitused, keda ta esindab nõukogus, kellega tal tuleb sidet pidada, kelle ees aru anda.

Kuid valimistest, mis toimuvad valimisringkondade järgi, tulenevad ka mõningad iseärasused rahvasaadiku ja valijate vahelise sidepidamise ning saadikutöö korraldamise alal.

Esiteks – valijad kuuluvad valimisringkonda mitte oma töökoha, vaid elukoha järgi. Seetõttu toimub rahvasaadiku side oma valijatega nende elukoha kaudu. Siinjuures tuleb märkida samuti seda, et ka saadiku enda elu‑ ja töökoht ei pruugi kokku langeda valimisringkonnaga. Kõik see vajutab oma pitseri saadiku tööle valimisringkonnas.

Teiseks – tingituna sellest, et rahvasaadik peab oma valijatega sidet nende elukoha kaudu, kasutavad ka need valimisõiguslikud kodanikud, kes asusid elama antud saadiku valimisringkonna territooriumile pärast valimisi, kõiki samasuguseid õigusi nagu needki kodanikud, kes elasid seal valimiste ajal, ning muutuvad selles mõttes antud rahvasaadiku valijateks.

Kolmandaks – rahvasaadiku töö korraldamine valimisringkonnas, tema töövormid ja ‑meetodid selles töölõigus sõltuvad paljuski valimisringkonna suurusest. Valimisringkonnad ühe ja sama nõukogu valimistel on ühesugused. Enam-vähem ühesuurused on valimisringkonnad ka ühte ja samasse nõukogu lülisse kuuluvate nõukogude valimistel. Kuid väga suured on valimisringkondade suuruste vahed kohalike nõukogude erinevate lülide puhul. Kui näiteks alevites ja külanõukogudes, kelle territooriumil elab üle 2000 elaniku, on igas valimisringkonnas 100 elanikku, linnades, elanike arvuga 12 000 kuni 100 000 on igas valimisringkonnas 350 elanikku, siis Tallinnas on moodustatud iga 1000 elaniku kohta üks valimisringkond."

Kommentaariks sellele ütlen, et see tekst illustreerib väga põhjalikult seda, kui massiivse projekti saab totalitaarne süsteem ette võtta selleks, et etendada näilist demokraatiat. Ja kui siin meie käesoleva eelnõu juures ikkagi oluline vaidluskoht on korruptsioonirisk, siis ma jätan siinkohal lahtiseks ja ajaloolastele arutamiseks selle, kas korruptsioon oli Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis üldlevinud, olukorras, kus tegelikult terve see režiim oli illegaalne, kuna Eesti oli okupeeritud. Aitäh!

11:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Järgmisena saab sõna Mart Helme.

11:14 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kange tahtmine on võtta üle see roll, mis oli siin kolleeg Kruusimäel, ja hõigata valju häälega: ei, korruptsiooni meil Eestis ei ole! Korruptsiooni meil Eestis ei ole! Korruptsiooni Eestis ei ole. Siin ei ole olnud ei rahapesu, siin ei ole olnud ei Tallinna Sadama afääri, siin ei ole olnud ei Porto Francot ega Autorollot, siin ei ole olnud mitte mingisuguseid kahtlaseid tehinguid kõikide nende aastakümnete jooksul, mis Eesti Vabariik on eksisteerinud. Korruptsiooni Eestis ei ole. On lihtsalt juriidilisi ebaselgusi. Juriidilisi ebaselgusi, mis võimaldavad aeg-ajalt jätta mulje, nagu inimestel oleks huvide konflikt. No näiteks: rahvasaadikud, kes on linnavalitsuse või vallavalitsuse ülemad, seadusandjad, töötavad just nagu nende alluvuses, või vastupidi. Ega meil ei ole ju kunagi toimunud mingit sahkerdamist detailplaneeringutega. Ega meil ei ole ju kunagi toimunud mingit sahkerdamist maa sihtotstarbe ümberotsustamisega. Mitte kunagi. Need on absoluutselt välistatud, mis sellest, et eelmine valitsus just nagu selle pärast kukkuski, ehkki me teame, et ta kukkus hoopis teistel põhjustel.

Aga tegelikult, mis on siis nüüd juhtunud sellesama Porto Franco looga? Mitte midagi ei ole juhtunud. Mitte midagi ei ole juhtunud! Ära on unustatud. Midagi nagu oli seal, et keegi maksis kellelegi, et ta saaks seal mingisuguse maa sihtotstarbe muutmise ja ligipääsu hõlbustamise. Mingid kuulujutud olid. Kuulujuttude peale pandi püsti suur infooperatsioon ajakirjanduses ja kuulujuttude ja infooperatsiooni tõttu ehmus ära eelmine peaminister ja astus tagasi. Aga korruptsiooni meil ei ole. Eesti Vabariigis korruptsiooni ei ole. See on aksioom.

Tegelikult me teame kõik, et korruptsioon Eesti Vabariigis on endeemiline. Endeemiline! See on igal pool. See on ühelt poolt tingitud meie moraalsest relativismist. Ja seda moraalset relativismi me muide oleme isegi täna siin saalis näinud. Eile nägime seda moraalset relativismi siin saalis, kui meie fraktsiooni aplausi peale öeldi, et Riigikogu saal ei ole teatrisaal, aga Reformierakonna aplausi peale ei öeldud midagi. Täna toimus siin samuti aplodeerimine. Ei olnud mingit juttu sellest, et Riigikogu ei ole teatrisaal. Kas see ei ole üks väike-väike ilming moraalsest relativismist? Aga sellest moraalsest relativismist algab tegelikult tee sillutamine korruptsioonile, sest omade vahel, no mis seal ikka nii kangesti on, me ju kõik teame, kes on kes – lepime kokku. Mina populaarse vallaametnikuna, kes on tegelenud kõikide nende maamõõtmiste ja tehingutega, tunnen kõiki vallas, kõik tunnevad mind vallas, ma lasen ennast valida vallavolikokku. Aga kuna meil siin elab vallas näpuotsaga inimesi ja võimekaid, kes võiks minu töökoha vallavalitsuses üle võtta, peale ühe minu sugulase ei olegi ...

Palun lisaaega!

11:18 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:18 Mart Helme

... siis on iseenesestmõistetav, et minu soovitusel ja ülejäänute heakskiidul saab minu endise töökoha seesama minu sugulane. Aga mina tean täpselt, millal ma tema sõrmede peale ei vaata, sest ma olen seda tööd teinud. Ja tema teab täpselt, kui me koos autoga koju sõidame, mis meil on arutlusele tulemas ja kus oleks vaja mingisuguseid otsuseid langetada just nii, nagu on vaja langetada. Ja kui keegi ütleb, et sellist asja Eestis ei ole, siis see inimene ei ela Eestis. See inimene elab siis kuskil, ma ei tea, Okeaania saartel ja ta ei tea sellest, mis Eestis toimub, mitte midagi.

See on just nimelt see, millele ma juhtisin tähelepanu, kui ma esitasin küsimusi komisjoni ettekandjale. Komisjoni ettekandja peksis peaga vastu pulti kaks korda järjest ja ütles, et see kõik on jama, sellist asja ei ole ja see seaduseelnõu ei anna võimalust ka niisuguse asja tekkimiseks ja elluviimiseks volikogude ja kohalike omavalitsuste tasemel. Aga tegelikult on asi just nii.

See kõik algab moraalsest relativismist, see kõik algab sellest, et omadele on kõik lubatud, aga võõraste puhul me läheme kas või peale kaebama, teeme anonüümkirju, koputame tuttavale politseiametnikule, kapošnikule, prokurörile, kohtunikule, kellele iganes, sest ta ei ole ju oma, ta segab seda, mis omade vahel on iseenesestmõistetav. See on Eesti reaalsus. Kui sellest Eesti reaalsusest mööda vaadatakse, siis sünnivadki niisugused eelnõud, mis iseenesest on õige motivatsiooniga, aga mis meie tingimustes sellisel kujul, nagu see suure tõenäosusega siin saalis heaks kiidetakse, ei hakka tööle nii, et nad välistavad kõik need kuritarvitused, huvide konfliktid ja telgitagused kokkulepped.

Ma räägin teile veel, kuna Tarmo Kruusimäe siin väga eksalteeritult hõikas, et korruptsiooni Tallinnas ei ole. Ma räägin teile veel ka seda, mida rääkis mulle üks Tallinna Linnavalitsuse ametist lahkunud inimene, kuidas Tallinnas tegelikult kokkulepped sünnivad raha või muude hüvede andmise ja vastuvõtmise korraldamiseks. Need ei sünni telefonis, need ei sünni isegi kuskil puiesteel kõndides. Need sünnivad niimoodi, et kusagil, kus arvatakse, et ei ole pealtkuulamist, pealtnägemist, kirjutatakse paberi peale. Siis kirjutab üks pool paberi peale ja siis kirjutab teine pool paberi peale, kuni saavutatakse kokkulepe ja see paber hävitatakse kohe sealsamas. Mingit jälge ei jää maha. Ei olegi võimalik kohtusse minna, ei olegi võimalik midagi tõestada ja asjad liiguvad siis täiesti legaalseid protseduure pidi, aga kõik saavad oma meelehea. See on Eesti reaalsus. Tsiteerides Juhan Liivi: "Need olid Eesti kolud. / Need olid Eesti olud." Aitäh!

11:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

11:22 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Kolleeg Mart rääkis sidrunitest, kes mäletab. Aga see eelnõu? Jah, täitsa ilus, aga nagu ma eelnõu ettekandjalt küsisin, kas see ei ole nagu liiga madal lend. Aga nüüd natukene lähemalt, mis see käik oli? Ma räägin ilma liigselt detailidesse laskumata, kuigi ma võin ka neid numbreid ja asju kirjeldada.

Õiguskantsler pöördus Riigikogu poole sellesama probleemiga, millest ma ei räägi. Riigikogu hääletas 37 : 31 selle ettepaneku maha. Õiguskantsler Ülle Madise läks edasi Riigikohtusse ja Riigikohus otsustas – muuseas selle kolleegiumi esimees oli praegune Riigikohtu esimees Villu Kõve – ja nüüd oleme siis siin tagasi. Huvitav on vaadata neid Riigikohtu materjale – 88 punkti, mis seal on –, mida keegi arvab. Näiteks justiitsminister, juhtumisi oli see endine kapo ja politseiameti peadirektor Raivo Aeg. Mõned asjad, mida ta arvas selle kohta. "Volituste peatamine riivab sama intensiivselt isiku õigust mandaati omada, kuid pole sama tõhus meede." Üks punktidest. Teine asi: "Õiguskantsleri taotlus on lubatav, kuid vaidlusalune säte on põhiseadusega kooskõlas." Tuletan meelde, et õiguskantsler rääkis vastupidi. Edasi kolmas, mida ma tsiteerin endise justiitsministri hinnangust sellele asjale: "Võib tekkida võimuvertikaal, kus võim, ressursid ja info koonduvad ühtede ja samade inimeste kätte." Sellest kolleeg Mart Helme piltlikult siin rääkis ja ma ei hakka seda kordama.

Nii et mis on minu hinnang sellele? Iseenesest tore väikene eelnõu, aga kuidagi lämmatav. Need inimesed, keda see puudutab ... Muuseas, eelnõu kohta, nagu siin oli jutuks, Mart Võrklaev ütles, et ei ole mõjuanalüüsi, ei ole teada, kui paljusid see puudutab, ja kõik see muu selline. Lihtsalt teeme ära. Ma ei kahtle selles, et mingit selgust oleks vaja, ja tunnustan õiguskantslerit, et ta on selle initsiatiiviga siia tulnud, nagu varemgi. Ja alles selle peale oleme meie asjad korda pannud.

Tuletan meelde ühte-kahte asja. Üks oli see, kui looduskaitsega võitlevaid maaomanikke siin aastaid peedistati ja nad surid ära. Siis tuli õiguskantsler siia oma ettepanekuga, et võiks natuke rohkem raha eraldada, et inimesed saaksid enne surma ka väikese kompensatsiooni. See on üks asi. Teine asi oli, mida Helmen Kütt siin hästi teab ja mis oli ka naeruväärne. See oli Eiki Nestori aegadest juba paigas. Need olid need hooldekodudes elavate inimeste lugemisaparaadid ja mähkmed jne. Nende inimeste omaksed olid aastakümneid need kinni tagunud ja alles siis, kui õiguskantsler siia tuli, me panime selle korda.

Aga ma tahaksin rääkida hoopis millestki muust. Ma vaatasin, et 15. detsembril 2015 andis toonane peaminister Taavi Rõivas ajalehele Sakala intervjuu, kus ta rääkis, kuidas meie riigieelarve on 23 aastaga 67 korda kasvanud. Aga mida rääkis Taavi Rõivas? "Mis puudutab uut eelarvet, siis mulle meeldis väga, et selle vastuvõtmisega ei kaasnenud parlamendis suurt vaidlust. Opositsioon ei teinud põhimõttelisi muudatusettepanekuid ning saadikud ei pidanud istuma tundide kaupa ööistungitel. Protsess kulges väga sujuvalt." Ja mis järelduse tegi toonane peaminister? Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku.

11:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sa vajad lisaaega?

11:27 Peeter Ernits

Jaa, palun kolm minutit!

11:27 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:27 Peeter Ernits

Nii. Sellest on kuus aastat möödas. Taavi Rõivas on ei tea kus elumere lainetel. Aga seesama peenhäälestuse vaim hõljub ka täna Kaja Kallase valitsuses, siin saalis. Peenhäälestus – jah, väikene asi, teeme ära! Eile oli Finantsinspektsiooni asi, pisikene asi. Riigikohus oli ajanud Finantsinspektsiooni nurka või andnud talle, maakeeles öeldes, peksa ja siis tulid nad Erki Savisaare rinnale rahanduskomisjoni ja tuli eelnõu – väike, madal lend, peenhäälestus. Nüüd sama asi: Riigikohus Riigikohtu esimehe eesistumisel. Nüüd tuldi Toomas Kivimäe rinnale, kes on põhiseaduskomisjoni esimees, ja tuli eelnõu ja Reformierakonna fraktsiooni juht tuli, esitles meile, tubli Mart. Jne, jne.

Aga mis tegelikult toimub? Eile me hommikul rääkisime õiguskantsleriga, rääkisime suurtest asjadest, mida peaks tegema. Haldusreform on suureks aetud, tegelikult peaks vastupidi liikuma. Riigieelarve. Täna, kuus aastat hiljem on kõik aru saanud, meil on isegi toetusrühm riigieelarvest arusaamiseks. Ja Taavi Rõivas hõiskas, et peenhäälestus, ja parlament ei teinudki mingeid ettepanekuid. Asi on selles, et see oli nagu kuninga uued riided. Parlament, inimesed ei saa aru, mis seal eelarves üldse on, tänase päevani on nii. See tuleks korda teha. Me kohtusime hiljuti ka peaprokurör Parmasega. Ja kui me rääkisime, küsisime, miks uurimine on kallutatud ja tundub, et prokuratuur täidab tellimustöid, vastas riigi peaprokurör: ise olete sellise käpardliku süsteemi loonud. Jah, parlamendiliikmed, meie! Ma küll ei tea, kes. Aga koalitsioon ei ole välja tulnud taoliste asjadega. Ma ei hakka rääkima Jüri Raidla riigireformist – ametnikke on liiga palju. Peaks kõvasti kohitsema. Aga me nokitseme siin pisikeste asjadega, tegeleme peenhäälestusega jätkuvalt, kuigi Taavi Rõivas on ammuilma läinud. Aga see vaim, lämmatav vaim, hõljub siin majas ka täna, ka tänasel ilusal suvepäeval. Kahju! Peaks kõrgemalt lendama, kallid koalitsioonikaaslased! Aitäh!

11:30 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, kas repliigisoov?

11:30 Mart Helme

Jaa. Kuna minu nime mainiti, siis ma tahaksin tänada eelkõnelejat ja öelda kõigi kuulajate huvi rahuldamiseks või ka täpsustamiseks, et minu väga pildiline nägemine, nägemisvõime tuleneb tõenäoliselt sellest, et mul on olnud aastakümnetepikkune väga sügav huvi Kaug-Ida maade kunsti vastu, kus, nagu te kõik teate, on detailidel ja ka detailide üldistusel väga suur ja määrav tähtsus.

11:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Uno Kaskpeit, palun! Kolm minutit lisaaega ka.

11:31 Uno Kaskpeit

Lugupeetud kolleegid! Põhiseadus sätestab KOV-i esinduskoguna demokraatlike põhimõtete alusel valitava volikogu. Seega näeb põhiseadus KOV-ile ette esindusdemokraatliku sisestruktuuri. Sellest asjaolust tuleneb KOV-i suhtes rida põhimõttelise tähtsusega tagajärgi. Volikogu kui institutsiooni olemasolu on kohustuslik. Põhiseaduses nimetatakse ainsa KOV-i organina volikogu. [EKOH] artikli 3 lõike 2 teine lause sätestab, et nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aru andvad täitevorganid. Täitevorganite moodustamine on KOV-i korralduse küsimus (põhiseaduse § 160). Seadusandjale on selles suhtes antud kaalutlusõigus: ta võib täitevorganid ette näha või mitte, samuti kehtestada nende moodustamise ühtse korra. [KOKS-i] § 4 punkti 2 kohaselt on KOV-i täitevorganiks valla- või linnavalitsus. Täitevorgan peab olema volikogu ees aruandekohustuslik ([EKOH] artikli 3 lõige 2), seega on välistatud näiteks mudel, mille puhul valla või linna hääleõiguslike elanike poolt otsevalitav täidesaatev organ või selle juht kannaks vastutust üksnes valijaskonna ees.

Volikogu institutsiooni olemasolu ei ole samatähenduslik volikogu konkreetse koosseisu volituste kehtivuse küsimusega, samuti ei tulene esinduskogu olemusest tema ainuõigus esindada KOV-i kõigis suhetes teiste õigussubjektidega. Esinduskogu tähendab valla- ja linnaelanike jaoks kohalikku poliitilist esindusorganit. Selles avaldub demokraatia printsiip (põhiseaduse § 1 lõige 1, EKOH sissejuhatus, artikli 3 lõige 2). Viimasest tuleneb ka volikogu liikmete poliitiline vastutus kui põhiseaduslik väärtus, mis avaldub selles, et valijal on võimalus anda hinnang valituks osutunud volikogu liikmete tegevusele ja nende antud valimislubaduste täitmisele. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga KOV‑i pädevusse kuuluvat küsimust, kui see pole seaduse alusel antud KOV-i täitevorgani pädevusse. Selle õiguse olemasolu volikogul nähakse ette samuti EKOH artiklis 3.

KOV-i hääleõiguslike elanike poliitilise esindusorganina täidab volikogu KOV‑is kõige olulisemaid juhtimis- ja kontrollialaseid ülesandeid: määrab seaduse alusel kindlaks omavalitsusliku halduskorralduse põhimõtted ja kontrollib täitevorgani tegevust, sh oma otsuste elluviimist. Valla- ja linnavalitsuse pädevusse kuuluvad eeskätt jooksva halduse küsimused. Normiadressaadina konkreetse KOV-i organi sätestamine seondub eeskätt riiklike ülesannete täitmisega (nn võõrhaldus) ja peaks olema suhteliselt erandlik, et mitte liigselt kitsendada KOV-ide õigust lahendada sisemise halduskorralduse küsimusi omal äranägemisel. Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine selle olulisuse tõttu antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus selle delegeerimiseks täitevorganile.

Esindusdemokraatia on KOV‑i teostamise peamine, vahetu demokraatia – erandlik vorm. Põhiseadus ei keela aga vahetu demokraatia instituutide (kohalik rahvaalgatus ja -hääletus, valla- või linnaelanike üldkoosolek vm) rakendamist, kuni sel teel ei kitsendata demokraatlikult legitimeeritud esindaja vaba ja suunistest sõltumatut otsustamist niisugusel määral, et funktsioonivõimelisest esindusorganist pole enam võimalik rääkida. Nii näeb [väikesaarte seadus] püsiasustusega väikesaartel ette üldkogu institutsiooni, kuhu kutsutakse ja kus on hääleõigusega kõik vähemalt 15-aastased väikesaare püsielanikud (§ 5 lõige 2). Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, üldplaneeringule, maakasutuse üldistele põhimõtetele, transpordiühenduse arendamisele mandri või lähima suursaarega, üldkogu reglemendile ja saarevanema valimise korrale, samuti teistele saarvalla või saarelise osaga KOV‑i põhimääruses sätestatud küsimustele (§ 5 lõige 1).

KOV-i volikogu on põhiseadusorgan (põhiseaduse § 156). Seega on tal enesekorraldusõigus, mh õigus kujundada oma sisemine organisatsioon, samuti õigus kehtestada oma töökorraldus- ning menetlusreeglid. Enesekorraldusõigust kasutades peab volikogu järgima põhiseaduse ja EKOH norme ja printsiipe ning seadusi. Sisestruktuurilt ja töökorralduselt on volikogul sarnaseid jooni parlamendiga, kuid tegu on kollegiaalse poliitilise haldusorganiga. Seega ei kehti volikogu liikme suhtes immuniteedi (põhiseaduse § 76) ja [indemniteedi] printsiibid (põhiseaduse § 62). Erinevalt Riigikogu liikmetest pole volikogu liikmetele tegevus volikogus põhitööks. Kuigi praegu kehtiv seadus (KOKS) ei reguleeri volikogu elektroonilisi töövorme, ei ole nende kasutamine seadusega vastuolus. Seda volikogu töökorra küsimust saab volikogu reguleerida valla või linna põhimääruses (oma töökorras). Praktikas on elektroonilisi töövorme rakendatud paljudes volikogudes. Elektrooniliste töövormide kasutamine volikogu tegevuses muutus eriti aktuaalseks eriolukorra tingimustes.

Oli aeg juba, jah?

11:39 Aseesimees Martin Helme

20 minutit on veel või 20 sekundit, vabandust! (Naer.)

11:39 Uno Kaskpeit

Ei. Aitäh!

11:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Leo Kunnas, palun!

11:39 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

11:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:39 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna see eelnõu ei käsitle finantssüsteemi, siis mul ei ole võimalik rääkida siin globaalse rahandussüsteemi tulevikust, kuhu ma öösel pooleli jäin. Samuti, kuna see eelnõu ei käsitle ka parlamentarismi või poliitikat riigi tasandil, siis mul ei ole ka võimalik rääkida rohkem obstruktsioonist ja teerullist, millest ma rääkisin. Aga teeksin siia siiski ühe täpsustuse. Kõik need ajalised määrangud, mis ma esitasin öösel, pädevad sel juhul, kui ükski teine saadik peale EKRE fraktsiooni liikmete nagu ei olekski saalis, nemad ei võtaks siin millestki osa terve see aeg, mis ei ole loomulikult tõsi.

Aga praegu, kui me oleme jõudnud kohaliku omavalitsuse tasandile, on mul hea võimalus natuke analüüsida kriisi- ja sõjaaja juhtimist regionaalsel ja eriti kohalike omavalitsuste tasandil, kuidas meil sellega seis on ja mis me võiksime teha ja peaksime tegema.

Mis pärast haldusreformi on juhtunud? Selline põhiline tees, mille ma välja tooksin, on see, et tugevad omavalitsused on muutunud veelgi tugevamaks, aga nõrgemad omavalitsused, kes olid nõrgad enne, on jäänudki nõrgaks. See ebavõrdsus, mille pärast see reform ette võeti, ei ole kusagile kadunud. Maapiirkonnad tühjenevad, uued vallakeskused jäävad inimestest kaugele. Ma olen ise pärit väikesest Kliima külast, mis kuulus kunagi Orava valla alla ja nüüd on see väike külake osa Võru vallast. Aga piisab, kui ma ütlen seda, et Kliima küla on Petserist kümne kilomeetri kaugusel, siis te saate isegi aru, kui kaugel see on Võrust. Lihtsalt territooriumid on väga suured, see 5000 inimese kriteerium määras ära, et hõredama asustusega piirkondades tekkisid väga suured kohalikud omavalitsused.

Aga julgeolekualaselt on üks suurim probleem vahetasandi ehk maavalitsuste kadumine, 15 maavalitsust kadusid ära. Ma ise arvan ka, et 15 maavalitsust Eesti-suuruse riigi kohta on natuke liiga palju, aga neli maavalitsust oleks optimaalne.

Kuidas meil praegu tegelikult juhtimisahel jookseb? Ütleme niiviisi, et peaministrist, kelle tööorgan on Riigikantselei, jookseb see juhtimisahel sisuliselt otse 78 kohaliku omavalitsuse üksuseni. Ehk siis on üks juht kriisi‑ ja sõjaajal, kellel on 78 alluvat. Me kõik saame aru, et see niiviisi ei toimi.

Kuidas nüüd praeguse COVID-i kriisi ajal on see kriisijuhtimine toimunud? Siin on õnneks olnud vahepeal üks tubli tasand, Päästeameti regionaalsed struktuurid. Meil on neli regionaalset struktuuri. Kasutan siin muidugi ka juhust, et tublisid päästeametnikke tänada selle panuse eest COVID-i kriisi lahendamisel ja eriti selle pingutuse eest regionaalsel juhtimisel, regionaalsel kriisijuhtimisel. Aga mis on tasu neile selle saavutuse eest? Kärpeplaani raames läheb kolm komandot, õnneks see ei ole veel otsustatud, aga teoreetiliselt võiksid minna vähendamisele. Ma juba enne ütlesin, et niiviisi juhtida ei saa.

Hästi, see struktuur toimib või toimis praeguse kriisi ajal. Aga kuidas oleks lugu palju karmima kriisi puhul ehk siis sõjalise kriisi puhul? Meil on maakaitseringkonnad juhtimisorganiks, need on Kaitseliidu struktuuri osa. Aga kes hakkab üldist juhtimist kriisi- ja sõjaajal mingil territooriumil teostama, kes oleks see vahelüli peaministri – kes meil paratamatult on kriisi- ja sõjaaja sisuline juht – ja kohalike omavalitsuste vahel? Seda tasandit praegu ei ole ja ainuke tasand, kes üldse midagi teha suudab, neid struktuure on kaks: ma mainisin neidsamu Päästeameti regionaalseid struktuure ja maakaitseringkondade staape. Aga nemad ei saa kogu tsiviiljuhtimist üle võtta sõja tingimustes, neil on oma ülesanded. Mingi tsiviilstruktuur peab juhtima neid omavalitsusi, olema selleks vahelüliks. Aga seda vahelüli ei ole ja ei nähta ka ette, et see võiks tekkida. See on praegu siin kõige tõsisem probleem, millele me peaksime leidma mingisuguse lahenduse. Kahjuks seda lahendust ma praegu silmapiiril kusagil paistmas ei näe.

Kui meil oli siin riigikaitseseadus käsitlemisel, mille kahjuks ka uus valitsus on tagasi võtnud, me tegime suure töö ära. Selle seaduse loomiseks kulutati üle miljoni euro maksumaksja raha, läks neli aastat. Meie siin, neli kaadrisõjaväelast, kes me oleme Riigikogu riigikaitsekomisjonis, meie seas ka nüüdseks meie hulgast lahkunud hea kolleeg Johannes, nägime mitu kuud vaeva ja tegime sinna parandusettepanekud. Aga mis juhtus? See kunagi teisele lugemisele ei jõua, sest Vabariigi Valitsus võttis selle tagasi. Loomulikult, nende ettepanekute hulgas me käsitlesime ka seda probleemi paljude teiste probleemide hulgas, mis veel oleks vaja lahendada. Nii me ka ei saa toimida, et kui tehakse väga palju tööd ära, siis see töö läheb lihtsalt hukka.

Neid kriitilisi punkte, mis on tekkinud praeguse valitsuse suhtes, on mul kogunenud palju. Ma olin kriitiline ka eelmise valitsuse suhtes, kes tegi oma vead. Ootaks, et nendest vigadest, mis eelmine valitsus tegi, õpitaks. Aga seda ei ole juhtunud. Hoopis vastupidi, tuleb uusi vigu juurde. See on kahetsusväärne. See on kõik. Tänan!

11:47 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Oudekki Loone, palun! Ole nüüd tähelepanelik, et sind kasulikuks või kahjulikuks idioodiks ei tembeldataks.

11:47 Oudekki Loone

Aitäh! Ma paluksin kolm minutit lisaaega.

11:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:47 Oudekki Loone

Teate, härra Peeter Ernits eksib. See ei ole siin mingi peenhäälestus, see ei ole mingi väike asi. See on täpselt see asi, mida on rääkinud demokraatiast siin saalis korduvalt härra Mart Helme, mida on maininud Merry Aart, kes räägib nii sütitavalt kohalikest omavalitsustest. See on tegelikult ka Leo Kunnase küsimus, sest kui me räägime kohalikest omavalitsustest, kui me räägime inimestest, kes töötavad oma kohalike inimeste heaks, siis sealt võrsubki meie riigikaitseline baas. Kui me seal kohtleme inimesi ebavõrdselt, kui me seal loome sellise olukorra, kus see inimene, kelle mõni vald võtab palgale, et ta talvel lund lükkaks, ei saa justkui enam volikokku kuuluda, ta ei saa enam demokraatias kaasa rääkida, aga samal ajal inimene, kes töötab lihtsalt erasektoris, kellelt ostetakse sisse, tema võib kuuluda, siis see on põhimõtteliselt ebaõiglane. See on niisugune süsteem, kus öeldakse, et kui sa oled kapitalist, siis on kõik hästi, siis sa võid volikogus olla, aga kui sa oled töötaja, siis ei või. 

Muidugi, mul on äärmiselt hea meel, et meie Riigikohus otsustas, et kuulge, niimoodi ei saa jätkuda. Riigikogu, tehke midagi, see on äärmiselt ebaõiglane. Ja siin me teemegi, siin me oleme mõelnud läbi selle, kuidas Riigikohtu otsust päriselt ellu viia. Oleme arutanud põhjalikult seda küsimust. Esiteks küsimus, mida ma mainisin: töötajate ja ettevõtjate küsimus, keda me hetkel täiesti erinevalt kohtleme. Me muu hulgas arutasime ka põhiseaduskomisjonis mitmeid kordi, et meie seadus ei saa olla niisugune, mis mingisugust gruppi ebavõrdselt kohtleb. Võrdse kohtlemise printsiip on meie põhiseaduse üks põhialuseid. Me järgime seda.

Meie põhiseadus ütleb, et meil on kaks olulist gruppi, kellel on grupikohased õigused: töötajad ja ettevõtjad võrdselt. Aga millegipärast kohalikes omavalitsustes ei vaadelda neid võrdsena. Selle me parandame praegu ära ja selle kohtuotsuse me tegelikult viime selle seadusega mõistuspäraselt ellu.

No siin muidugi võib küsida ka ühe veel väga olulise küsimuse. Mul on tunne, et proua Moonika Helme on maininud küsimusi, mis puudutavad ametnike lojaalsust, ametnike erapooletust, ametnike lojaalsust riigile ja omavalitsusele, mitte erapoolikust mingisuguse poliitilise vaate suhtes. Siin oli ka see küsimus, mis põhiseaduskomisjonis väga selgelt üles kerkis. Hüva, töötajate küsimuse me saame väga lihtsalt ära lahendada, nii nagu ka Riigikohtu otsus viitab. Me ütleme, et jah, töötajatel on samasugune õigus, nendel, kes istutavad lilli, kes hoolitsevad arvutite eest, kes lükkavad lund, panevad kuhugi lumeväravaid, raamatupidajad – kõik niisugused inimesed. Jah, me ei tee vahet, kas ta osutab seda teenust ettevõtjana või ta on tööl. Me kohtleme neid võrdselt. Neil on mõlemal õigus ja võimalus oma rahva poolt saadud mandaati teostada.

Aga mis saab ametnikega? Põhimõtteliselt ka nemad ju töötavad omavalitsuses. On seal väga suurt vahet, kas see on inimene, kes näiteks koordineerib sotsiaalteenuseid, võrreldes selle inimesega, kes koordineerib arvutite eest hoolitsemist? On seal suurt vahet, et ühe puhul me piirame nende õigusi teostada oma rahva poolt saadavat mandaati, et me ütleme, et sa kas oled volikogus või sa teenid raha, et oma perekonda üleval pidada? 

Muu hulgas mul tuleb ette, et selle probleemi lahendamiseks on üks võimalus muidugi ka niisugune, et me ütleme: jah, ka omavalitsuse volikogus töö tegemine on nii oluline tegevus, et see võiks olla niiviisi tasustatud, et inimestel ei tekiks seda probleemi. Kui ma olen vallavolikogu liige, ma olen kohaliku omavalitsuse volikogu liige, siis mulle kompenseeritakse minu endine töötasu. Ma saangi oma aja võtta selleks, et anda [panus] oma koduküla, oma kodulinna, oma kodulinnaosa inimeste hüvanguks. See võiks olla üks võimalus ka sotsiaaltööametnikele, kelle puhul me näeme, et seal tekib huvide konflikt, seal tekib korruptsioonioht. Kui see ametnik, kes viib ellu sotsiaalabi, sotsiaalpoliitikat, samal ajal otsustab seal raha jagamise üle, kui ta otsustab nende pikkade strateegiliste otsuste üle, siis võib seal tekkida huvide konflikt. See on õige. Seda lillede istutajal ei teki. Nendel, kes üksikult talvel lund lükkavad, seda huvide konflikti ei teki, mis tekib otseselt võimu teostajal.

See oli ka pikk arutelu, et ametnik on ikkagi see, kes tegelikult võimu teostab. Lille üle sa ei teosta võimu. Aga kui sa oled sotsiaaltöö eest vastutaja, siis sa teostad võimu. See oli see vahe. Aga kodanikud on nad mõlemad ja kui nad mandaadi saavad, nad on ikkagi mõlemad.

Tegelikult meie riik võiks selle üle mõelda, me võiksime selle üle mõelda, kas me suudame leida selle viisi, et kõik tublid inimesed, kes on meie omavalitsustes – ja paljudes väikestes omavalitsustes on tegelikult ju vähe inimesi –, et me ei pane neid selle valiku ette, kas sa osaled demokraatias, kas sa teed päriselt oma linna või valla või linnaosa elu paremaks, ja siis samal ajal sa pead mõtlema, kust sa rikka abikaasa saad, et su pere ära ei sureks sinna juurde.

Selle puhul seda laadi mehhanism, et jah, ma lähen sinna, ma hakkan vallavolikogu liikmeks, et rikkaks saada, ei tohi olla nagu see asi. Ei, see võtab sinu endise palgataseme ja kompenseerib sulle selle palgataseme, mis sul oli. See võimaldaks reaalselt anda ka neile, kes täna töötavad ametnikuna, selle valiku, et jah, ma kandideerin ja ma saan päriselt – ma ei ole mingi peibutuspart –, ma saan päriselt otsustada seda küsimust.

See on üks küsimus, mida tõesti tänane eelnõu otsustas. Jah, kuni meil seda mehhanismi ei ole ja meil on ametnikud, kes on võimu teostajad, seni me lahendame ainult selle töötajate ja kapitalistide probleemi. Siin me lahendame selle nii, et see on päriselt teostatav.

Aga, kallid kolleegid, ma arvan, et see ametnike küsimus ja küsimus ausast kompensatsioonist inimestele, kes annavad teiste heaks, oma kodukoha heaks oma aja, oma professionaalsed teadmised, oma energia – me võiksime ka seda mõistlikult kompenseerida. Aitäh teile!

11:55 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd siin oli terve rida mainimisi. Ma pean juhtima tähelepanu, et repliikide puhul on läbirääkimistel võimalik teha ainult üks repliik. Nendele, kes seda võimalust kasutada ei ole siiamaani saanud, saan sõna anda. Merry Aart, palun!

11:55 Merry Aart

Aitäh! Kuna mind mainiti, siis ma tahaksin öelda, et seal, kust ma pärit olen, ilma kohaliku omavalitsuseta mitte kuidagi ei saa. Ma jään selle mõtte juurde, et me sageli lihvime mosaiigi üksikuid kildusid, aga me ei mõtle terviku peale. Aga kui me ei mõtle terviku peale, siis ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel täita seda rolli oma inimeste [heaks], oma piirkonna arendamiseks. Selle nimel peaksime ikkagi vaeva nägema.

11:56 Aseesimees Martin Helme

Sul, Mart, on repliik kasutatud, ma ei saa sulle sõna anda. Leo Kunnas, palun!

11:56 Leo Kunnas

Tänan sind, hea Oudekki, positiivse äramärkimise eest! Sa olid sel ajal riigikaitsekomisjoni liige, kui me sedasama 112 SE‑d käsitlesime ja tõesti ka edasi jõudsime selle nii kohalike omavalitsuste kui ka sellesama vahetasandi, mida me nimetasime traditsiooniliselt maavalitsuseks ja mida me nägime ette neli, riigikaitseliste ülesannete määratlemisega. Aga nagu kurbusega tuleb tõdeda, me ei ole kuskile jõudnud. See on pettumus, et valitsus, kus ka sinu enda erakonnakaaslased on partnerina, võttis selle lihtsalt tagasi, see töö, mis me tegime, läks n‑ö hukka. Kahju, aga midagi pole teha!

11:57 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Mu esimene repliik on see, et kui ma rääkisin, kuidas Tallinna volikogus volikogu esimees Toomas Vitsut andis vaheajaks kümme sekundit, siis ma protestisin tollel ajal ikkagi selle otsuse üle, mitte inimese üle – et kellelegi ei jääks selline mõte. Hiljem oli Toomas Vitsut meil Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja olles Euroopa Liidu asjade komisjoniga Georgias või Gruusias reisil, oli meil neid omavahelisi mõõduvõtmisi kümne aasta jooksul väga palju ning neid oli hea ja lustakas meenutada.

Teine repliik, mis ma sooviksin öelda. Võib-olla me loome siin sihukese illusiooni, et keegi vahva, tore inimene jääb tööst ilma, aga me ei räägi sellest, mis toimub, sundparteistamisest Tallinna linnas ja sellest, kuidas sotsiaalametnik siis abivajajale õiged vajalikud flaierid pihku annab. Sest muidu võib-olla abi ei jagu kõigile. Ja vaat see on see probleem, mille vastu me tahame võidelda.

11:58 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:58 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja ja Oudekki ka! Ma tahan öelda, Oudekki, et sul on nagu suuremad tiivad ja avaram hing. Aga mina jään oma arvamuse juurde, et see kõik on paraku peenhäälestus, aukude lappimine, see Euroopa Parlamendi eelnõu, ka see 212, Finantsinspektsiooni n-ö kohtulahendist tulenev eelnõu. Aga tegelikult on suured asjad tegemata. Seesama peaprokuröri väide, et te olete ise sellise käpardliku süsteemi loonud, mis lubab poliitilisi tellimusi täita ja kallutatult käituda jne, jne. Seda ma pean silmas. Maa lähedal õhk ei liigu nii palju, tahaks nagu rohkem hingata, rohkem n-ö valgust ja õhku.

11:59 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

11:59 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Hea Oudekki mainis mind oma suurepärases kõnes. Ta on alati tulihingeliselt väljas inimeste eest, võrdse kohtlemise eest ja seisab nõrgemate kaitsel. Mulle see väga meeldib. Oudekki rääkis siin võrdsuse printsiibist, ma räägiks ka. Aga ma räägiks nimelt selles võtmes, et kohalikud omavalitsused peaksid saama võrdselt kohelda oma elanikke, olenemata sellest, kui suured või väikesed nad on, kui rikkad või vaesed nad on. Näiteks, et puuetega lapsed saaksid võrdselt kõiki teenuseid üle Eesti. See peaks olema meie kõigi eesmärk, kõigi kohalike omavalitsuste ja ka riigi eesmärk. Oudekki nimetas oma kõnes ametnike lojaalsust. Toetan seda – kohalike, oma elanike suhtes alati. Ta mainis ametnike õigust, õiglust – jälle, lihtsate inimeste suunal, toetan. Ta mainis ametnike tarkust – ikka [toetan], lahendamaks oma inimeste probleeme õiglaselt. Selles kõiges olen ma Oudekkiga ühes paadis.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Toomas Kivimägi, palun!

12:00 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui ka ekraani taga! Midagi ei ole teha, kuigi üle huulte on need sõnad võib-olla mitte liiga kerged tulema, aga tahan siiralt tunnustada eelmist Vabariigi Valitsust – nii selle eelnõu puhul, mis on algatatud eelmise valitsuse poolt, kui ka täna palju kõneainet pakkunud seaduseelnõu 366 puhul. Ma ütlen siiralt, et ma tänan härra Mart Helmet selle eest, et ta selle seaduseelnõu 366 algatas. Siiralt tänan teda selle eest! Seesama eelnõu on nüüd saalis ja tänane koalitsioon püüab selle töö viia lõpule.

See ei ole irooniaga öeldud. See ei ole irooniaga öeldud põhjusel, et mina pooldan sellist riiki, tugevat riiki, kes suudab kiirelt ja efektiivselt avastada kuritegusid. Just seda eesmärki ABIS kannab. Mina pooldan ka tegelikult sellist riiki, kus andmebaasid on väga turvalised. Need andmebaasid, mis on täna vastavas valdkonnas, 8 + 1 erinevat andmebaasi, on rajatud ju platvormile, mis oli 10–15 aastat tagasi. Ütlen otse, et mõni neist on lausa kokku kukkumas. ABIS parandab selle vea ja see muutub oluliselt turvalisemaks. Aga see selleks, see on ainult üks viide sellele. Tunnustus ja tänu eelmisele valitsusele selle eelnõu algatamise eest! 

Selle eelnõuga 212, mis praegu on laual, on täpselt sama lugu. Minu arvates on see väga hea eelnõu. See on väga hea eelnõu ja mina ei häbene seda öelda, et see eelnõu on algatatud eelmise Vabariigi Valitsuse poolt. Sest see konflikt on ilmne ja olemas. Riigikohtu otsus ütleb, et see säte, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel töötav inimene peab loobuma oma mandaadist volikogu liikmena, on põhiseadusvastane.

Võib-olla te mäletate, et kui me rääkisime Euroopa Parlamendi liikmetest, siis ma mainisin – te võib-olla liiga tõsiselt seda tol hetkel ei võtnud –, et need passiivse valimisõiguse piirangud peavad olema väga tõsiselt põhjendatud. Seesama Riigikohtu otsus on üks näide selle kohta, kus need ei olnud põhjendatud. See on põhjus, miks Riigikohus tühistas ja tunnistas põhiseadusvastaseks selle sätte, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogus töölepingu alusel töötav töötaja pidi loobuma oma saadud mandaadist volikogus.

Mis on huvitav ja mida oleks mul põnev kuulata ja teada saada, on see, miks eelnõu jäi toppama. Seda loeti siinsamas täiskogu saalis 16. septembril 2020, veidi vähem kui aasta aega tagasi. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 18. september 2020 ja muudatusettepanekuid ei laekunud. Aga mingil põhjusel see eelnõu siia saali ei jõudnud. Minu jaoks on see siiralt mõistetamatu ja arusaamatu, sellepärast et selle Riigikohtu otsusega anti n-ö lisaaeg kuus kuud, mille jooksul paluti viia see säte vastavusse põhiseadusega ehk jämedalt öeldes kiita heaks seesama seaduseelnõu, mis on täna laual, aga millegipärast seda 17. oktoobriks 2020 ei tehtud. Ma arvan, et see ei ole korrektne.

Ma ütlen ausalt, et ma väga ei tea, mis selle põhjus võis olla. Ma küll ühte põhjust võin oletada. Üks põhjus võis olla selles, et tõepoolest, ka see eelnõu praegu puudutab üksnes töölepingu alusel töötavaid töötajaid, et nende volitused mitte ei lõpe selle eelnõu järgi, vaid nende volitused peatuvad. See on juba hoopis teisel tasemel norm. Aga kus see vaidluse koht on? Ma ühte protokolli lugesin põhiseaduskomisjonis, see on tõepoolest ametnike teema.

Palun lisaaega!

12:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit? Palun, kolm minutit lisa!

12:05 Toomas Kivimägi

See on ametnike teema. Ütlen päris ausalt, et mina ei tea, kus see tõekoht ametnike osas on. Kui ma lugesin neid protokolle, siis võib-olla oli üks põhjus selles, et härra Siim-Valmar Kiisler, vähemalt selle põhiseaduskomisjoni protokolli järgi, ei toetanud seda põhimõtet, et ametnikel peaks volitused peatuma, mitte lõppema, nii nagu seadus ette näeb.

Mulle tundub, et üks koalitsioonierakond nii eelmises valitsuses kui ka tänases valitsuses ilmselt soovis midagi enamat. Seda teavad loomulikult eelmise koalitsiooni inimesed ja ministrid kindlasti selgemini ja paremini. Aga siiralt, mul oleks väga hea meel teada, mis see põhjus võis olla. Miks see eelnõu jäi pidama? Sest on Riigikohtu otsus ja ma arvan, et see on igati põhjendatud otsus. Ega me ei saagi Riigikohtu otsuse üle vaielda. Aga veel kord: see on liialt ebaproportsionaalne, et saad mandaadi volikokku, töötad sama volikogu ametiasutuses töölepingu alusel ja sa pead oma mandaadist loobuma. See ei ole korrektne. See eelnõu tõepoolest pakub välja sellise võimaluse, et mitte sa ei loobu mandaadist, vaid sa peatad oma volitused.

Mis on veel diskussiooni koht selle juures, on see, et seda teemat on ju vaaginud ka õiguskantsler ja kogu see teema läks ka Riigikohtusse üldse õiguskantsleri ettepanekul. Õiguskantsler on vihjanud tegelikult ka seda, et peatamine on üks võimalus. Tema ei välista, et võib-olla on piisav ka see, kui taandada vastav töölepingu alusel töötaja volikogus temaga seotud küsimuse arutelult. Me teame, et selline võimalus on olemas. Ja vaat see on nüüd koht ka suurele saalile mõelda, kumb on proportsionaalsem. Kumb on eesmärgipärasem? Kas peatamine, nii nagu praegu see eelnõu on välja pakkunud, või variant B on ikkagi, et ta võib jätkuvalt olla volikogu liige ja sellisel juhul ta peab ennast taandama? 

Miks on muide sellega veel kiire? Tänases olukorras, kus see säte on tunnistatud põhiseadusvastaseks, on teatud inimestel – neid ei ole küll liiga palju – võimalus ollagi volikogu liige ja töötada samas valla- või linnavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel. Selline võimalus on neil täiesti olemas. Neid on väga vähe, sellepärast et see ei ole tagasiulatuv. Need, kes on pidanud mandaadist loobuma, on loobunud, nendele see enam tagasiulatuvalt ei rakendu, ka see Riigikohtu otsus. Küll aga on see võimalus näiteks asendusliikmetel. Nemad ei ole pidanud veel mandaadist loobuma. Kui nüüd keegi läheb eest ära ja asendusliige saab volikokku, siis täna täiesti legaalselt tema võibki olla selle kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja samaaegselt töötada ka töölepingu alusel. See on minu arvates selline teine äärmus. Kas me seda teist äärmust tahame või mitte?

Nii et selles mõttes ma ütlen täiesti siiralt: minu arvates väga hea ja vajalik eelnõu, vältimaks huvide konflikti. Mina arvan, et see tänane faktiline olukord, kus on võimalus olla volikogu liige ja töötada töölepingu alusel, ei ole päris õige, kui me peame silmas võimalikke huvide konflikte. Nii et veel kord: suured tänud! Loodan, et see eelnõu leiab toetust. Ja muide, viimase repliigina ... (Juhataja helistab kella.)

Vabandan! Kas 30 sekundit saaks juurde?

12:09 Esimees Jüri Ratas

Ei saa kahjuks.

12:09 Toomas Kivimägi

Väga vabandan.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg on läbi, ma väga vabandan. Kahjuks ei jõudnud.

12:09 Toomas Kivimägi

Ma tänan. Aitäh!

12:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

12:09 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma tahaks lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimehe tähelepanu juhtida, kuna ta rääkis seaduseelnõust 366, et seda eelnõu on meil võimalik ühiselt paremaks muuta, kui saalis otsustatakse muudatusettepanekuid, mis me oleme teinud, toetada.

12:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas.

12:09 Henn Põlluaas

Aitäh! Täie austusega Riigikogu esimehe suhtes mul on selline ettepanek, et meil siin väga varastel hommikutundidel tekkis teatud segadus, millal vajutada nuppu, et paluda vaheaega. Et sellist segadust vältida, äkki me lepiksime kokku, sest ma kavatsen neid vaheaegu veel võtta, et siis ei tekiks lihtsalt sellist asjatut ajaraiskamist ega vaidlust, millal see hetk võiks olla.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Jah, kui me jõuame sinna, ma olen ise ka mõelnud, et püüame seekord suhelda nii, et saada aru, kas te soovite vaheaega või ei soovi. Ma olen palunud ka, et me juhatuses täna vaatame selle protseduurilise korra läbi ja anname teada, kuidas juhatus tõlgendab seadust ja praktikat. Me täna arutame seda.

Sellega on läbirääkimised lõppenud. Nüüd me asume eelnõu 212 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kolm muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

12:10 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma loodan, et ma vajutasin õigel hetkel. Ma palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel hääletada seda muudatusettepanekut ja võtta ka kümme minutit lisaaega vaheajaks.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

12:21 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:21 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 55, vastuolijaid ei ole ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud samuti põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

12:22 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

12:32 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:32 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 54, vastuolijaid ei ole ja 3 erapooletut leidis ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud juhtivkomisjon, seisukoht: arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

12:33 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

12:43 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:43 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 50, vastu 1 ja 3 erapooletut leidis ettepanek toetust.

Seega, head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Riigikogu juhatusele on laekunud kaks avaldust. Esimene avaldus on tulnud Isamaa fraktsioonilt ja selle sisu on järgmine: Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku katkestada põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212 teine lugemine. Teine ettepanek on tulnud Riigikogu juhatusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, selle sisu on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212 teine lugemine. Me peame nüüd alustama hääletamise ettevalmistamist. Henn Põlluaas, palun!

12:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Te loete mu soovi silmadest. See on väga meeldiv. Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel panna see ettepanek hääletusele, nagu ta lähekski, aga enne seda palun kümme minutit vaheaega.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

12:55 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 212 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:55 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 45, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Seega on teine lugemine lõpetatud ja nagu naksti ka esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased! Nüüd on nii, et ma võtan juhataja vaheaja neli minutit. Seega on istung lõppenud. Aitäh teile!

12:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee