Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma 9. veebruari istungil. Sellel istungil tutvustasid seda eelnõu rahandusminister Keit Pentus‑Rosimannus ning Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja nõunik Helen Korju-Kuul.
Eelnõu sisu pole vist vaja hakata üle kordama, minister seda juba selgitas. Ta selgitas seda ka komisjonis. Tõepoolest, tegemist on Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktide ülevõtmisega. Nendeks on kaks direktiivi, pankade kapitalinõuete direktiiv ja finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, ning kaks määrust, pankade kapitalinõuete määrus, mida on muudetud, ja kriisilahenduskorra ja kriisilahendusfondi määrus.
Ma annan ülevaate sellest, mida me komisjonis arutasime ja mis aspekte me käsitlesime. Minister tegi ka komisjonis põhjaliku ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Tõepoolest, selle eelnõu eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ja suurendamine ning pankade vastupanuvõime kindlustamine stressi- ja kriisiolukordades, lisaks veel krediidiasutustele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine võrreldes praeguse olukorraga ja nende nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Päris oluline osa nendest direktiivi muudatustest puudutab ka pangajuhtide tasustamise nõudeid.
Komisjonis paluti selgitust selle kohta, miks alandatakse pankade kapitalinõudeid, ja paluti tutvustada Riigikontrollile antavat õigust hinnata Finantsinspektsiooni tegevust. Mõlemat küsimust siin saalis me täna ka käsitlesime. Aga tõepoolest, nagu minister rõhutas, kumbki neist muudatustest ei tulene direktiividest. Kapitalinõuete kehtestamisel on kaalutlusõigus liikmesriikidel endil. Siiamaani on olnud 5 miljoni euro suurune algkapitalinõue ja selle alandamise soov on tulnud huvist kasvatada konkurentsi. Thomas Auväärt lisas, et selle muudatusega soodustatakse võimalust moodustada fintech'i-suunalisi panku, eelnõu tulemusena võiks neid tekkida juurde ja sealhulgas väiksema kapitaliga. Samas, kui edaspidi panga maht kasvab, siis peab pank ikkagi omakapitali suurendama.
Sellised väikesed pangad ei tohi osutada investeerimisteenuseid. Ja kui nad soovivad osutada teenust piiriüleselt mõnes teises riigis, näiteks asutada filiaali, siis saab Finantsinspektsioon seda tegevust piirata, kui ta näeb, et see on liiga riskantne. Aga mis puudutab Riigikontrollile antavaid lisaõigusi, siis need on kaudselt Euroopa Liidu õigusega siiski seotud. Siin viidati Euroopa Kontrollikoja liikmesriikide suunal tehtud märkustele, mille järgi liikmesriikide riigikontrollid võiksid vaadata, millega kohalikud finantsjärelevalvet teostavad asutused tegelevad ja kui efektiivne on nende tegevus. Aga jah, nii nagu ka minister rõhutas, ei anta Riigikontrolli pädevuse suurendamisega Riigikontrollile õigust hinnata üksikotsuseid, mida Finantsinspektsioon teeb pankade, investeerimisfirmade ja teiste objektide kohta.
Siinkõneleja küsis, millest tuleneb see erinevus, et varem määrati krediidiasutustelt nõutav kapitalipuhver kindlaks protsendina kohustustest, aga nüüd võetakse aluseks riskipositsioon. Milles see erinevus sisuliselt seisneb ja millest see direktiivi muudatus on tingitud ja milleks see on vajalik? Thomas Auväärt vastas, et eelmise finantskriisi ajal tulid paljud riigid panku päästma, aga nüüd soovitakse seda vältida ja selle tarvis peavadki pangad kriisilahenduse puhvreid moodustama.
Direktiivi muudatusega muutub ka arvutusmetoodika, eristatakse suuri ja väikeseid panku. Piir on 15 miljardit eurot, see on referentssuurus otsustamaks, kas pank on suur või väike. Meie Eesti pangad on Euroopa kontekstis väikesed. Enne oli kord, et tehakse jäik ja suhteliselt ühetaoline arvutus, mille korral võeti aluseks kogu panga kohustuste maht ja arvutati see vastava protsendiga läbi, aga edaspidi võetakse arvesse varadega seotud riske. Selle tulemusena peavad pangad, millel on portfellis riskantsemad varad, hoidma suuremat puhvrit.
Aivar Kokk küsis hoiu-laenuühistute kohta, kes pakuvad sarnaseid teenuseid nagu pangad, aga riski haldamist on nende puhul vähem. Thomas Auväärt ütles selle kohta, et hoiu-laenuühistute tegevust selle eelnõu raames ei reguleerita, aga Rahandusministeeriumil on töös eraldiseisev eelnõu, millega planeeritakse muuta ka hoiu-laenuühistuid puudutavaid regulatsioone.
Jürgen Ligi küsis, kas pankadele esitatav puhvrinõue on edaspidi karmim ja kas riskid on sellega maandatud. Thomas Auväärt vastas, et praeguse eelnõuga paralleelselt rakendub ka Euroopa Liidu otsekohalduv määrus pankadele ja sealt tulevad mõnevõrra täiendavad nõuded, mis puudutavad pankade likviidsust. Määrus kohaldub otse ja sealtkaudu muutuvadki nõuded karmimaks.
Ivi Eenmaa tundis huvi, kas eelnõu väljatöötamisel oli oma osa ka lobigruppidel. Ta viitas sellelesamale aktsiakapitali miinimumnõude langetamisele. Thomas Auväärt selgitas, et selline ettepanek tõepoolest tuli MTÜ-lt Finance Estonia, mis koondab väiksemaid panku, aga ka investeerimisfirmasid ja fondihaldureid. Ettepanek kapitalinõuet langetada tuli ka sellest, et selline võimalus on näiteks Leedus.
Siinkõneleja küsis ka võlakirjadega seotud muudatuse kohta. Nimelt, eelnõu tõstab ka nominaalväärtuse määra. Thomas Auväärt selgitas, et see regulatsioon tuleneb samuti direktiivist, aga edaspidi tuleb vahet teha eri võlakirjadel. Eelnõu peab silmas riskantsemaid võlakirju, mida saab arvestada panga kohustusliku riskipuhvri sisse. Kui pangaga midagi juhtub, siis Finantsinspektsioon, kes hakkab panka saneerima, saab otsustada, kas suure nominaalväärtusega riskantsematesse võlakirjadesse investeerijad kaotavad raha või mitte. See oleneb sellest, kui halvas seisus pank on. Aga samas on pankadel võimalus emiteerida ka vähem riskantseid võlakirju.
Lõpuks küsis Riina Sikkut, kas Eesti pankade igapäevategevuses peale eelnõu rakendamist midagi muutub. Minister selgitas, et muutuvad eelkõige riskiarvestuse metoodikad. Direktiivi ülevõtmisel rakenduvad kriisilahenduspuhvrid ja selle tulemusel ollakse võimalikeks kriisideks paremini valmis. Muudatuse tulemusel peavad väikepangad hoidma väiksemat puhvrit. Suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eesmärgil kehtestatakse krediidiasutustes olulist osalust omavate omanikfirmade heakskiitmise nõue ja lisandub ka pankade kohustus kehtestada oma juhtidele ühtsed tasustamise põhimõtted.
See oli lühike ülevaade komisjonis toimunud arutelust. Rahanduskomisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 18. veebruariks. Teiseks tegi komisjon ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata ettekandjaks siinkõneleja, komisjoni liige Aivar Sõerd. Ja neljandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. märts kell 16. Tänan tähelepanu eest!