Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu: esiteks, toote nõuetele vastavuse seaduse eelnõu ja teiseks, toote nõuetele vastavuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab mõlema seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Piimandussektori jätkusuutlikkuse pärast mures olevad Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile. Otsene ajend on see, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis veebruaris läbi Eesti piimatootjate küsitluse, millest selgub, et ligi veerand piimatootjatest on sunnitud tootmise lõpetama. Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Aavo Mölder on seda üsna karmilt kommenteerinud. Ta on ütelnud, et sisuliselt ainsa riigina Euroopas ei ole Eesti oma põllumajandusturgu kaitsnud. Riigieelarve kaudu ei ole suudetud seda kompenseerida. Nii on tegemata hulk investeeringuid, toetuste baasperioodide näitajad on madalad ja seetõttu saabki põllumajandustootjatele vähem toetust anda. Meil on kirjas viis küsimust: kuidas minister seda uuringut kommenteerib, mida suudetakse ette võtta ja mis tulevikus saab. Annan selle arupärimise edasi.

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget soovivad üle anda arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. See on seotud Riigimetsa Majandamise Keskuse avaliku huvi kaitsmise ja riigihangetega. Konkurentsiameti ja prokuratuuri eestvedamisel on algatatud väidetavalt seni kõige suurem kartellikuriteo uurimine ning esitatud kahtlustus kaheksale eraisikule ja üheksale firmale. Kahtlustuse kohaselt sai Riigimetsa Majandamise Keskus metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni. Arupärimises on hanke mahtude, kokkulepete ja lepingute kohta kokku viis küsimust, millele allakirjutanud soovivad vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; neljandaks, maaelukomisjoni eile algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon.
Olen edastanud kaheksa Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile, viie Riigikogu liikme arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile ja 16 Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 rahvasaadikut, puudub 15.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid! Kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keeleseaduse ja kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Tarmo Kõutsi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Arutuse all oleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati s.a 27. jaanuaril. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 15. veebruari, 22. veebruari ja 8. märtsi istungil. Seaduseelnõu kohta on riigikaitsekomisjon esitanud seitse muudatusettepanekut. Need tulenevad ettepanekutest, mille tegid riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel, samuti riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest. Eelnõu algataja toetab kõiki komisjoni muudatusettepanekuid. Lühidalt muudatusettepanekutest.
Muudatusettepanekud nr 1 ja nr  2. Eelnõu algteksti seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavandi punktis 9 on riigikaitseliseks objektiks Välisministeeriumi välisesindus. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et välisesindus ei ole otseselt riigikaitseline objekt, mistõttu see tuleb seaduses eraldi sätestada. Eespool nimetatud mõiste "Välisministeeriumi välisesindus" ei ole täpne, sest välissuhtlemisseaduse § 5 sätestab mõistena "Eesti Vabariigi välisesinduse".
Muudatusettepanek nr 3. Eelnõu algteksti seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavandist lähtub, et lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevatele riigikaitselistele objektidele valvatakse ka riigikaitselist vara. Määruse kavandist lähtub, et riigikaitseline vara võib asuda aga ka väljaspool Kaitseministeeriumi valitsemisala, mistõttu komisjoni arvates tuleb seaduseelnõu vastavalt täpsustada. Muudatusettepanek nr 4 täpsustab Kaitseliidu teostatava valve rahastamisega seonduvat. Muudatusettepanekud nr 5–7 muudavad ja täpsustavad eelnõu punktis 3 oleva § 35⁶ sõnastust. Nimelt on selle paragrahvi aluseks varem kehtinud politseiseaduse sätted. Praeguses õiguses kehtib aga politsei- ja piirivalveseadus, kus sunni rakendamise sätted erinevad mõneti varem kehtinud politseiseaduse sätetest.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 22. veebruari istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu kümnenda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 10. märtsiks. Riigikaitsekomisjoni nimel ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon oma 8. märtsi istungil konsensusega esitada teiseks lugemiseks arutluse all oleva seaduseelnõu teise lugemise tekst koos muudatusettepanekute loeteluga ning seletuskirjaga. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 658 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Kõuts! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Ettepanekud nr 1, 2 ja 3 on juhtivkomisjoni esitatud ja neid on täielikult arvestatud. Ettepanekud nr 4, 5, 6 ja 7 on samuti juhtivkomisjoni esitatud ja neid on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 658 teine lugemine on lõppenud.

Viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud Riigikogu! Valitsus on esitanud Riigikogule rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu. Selle eesmärk on tagada rahvusvahelise sanktsiooni viivitusteta ja korrektne rakendamine Eestis, et täita rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi. See seadus reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni Eestis kehtestamist, rakendamist ja järelevalvet ning sellega muudetakse rohkem kui kolmandikku praegu kehtivast seadusest. Seetõttu on koostatud ka uus seaduseelnõu, selle asemel et hakata muutma olemasolevat.
Uue seaduse väljatöötamise tingis vajadus viia rahvusvaheliste sanktsioonide regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste standardite ja praktikaga. Selles seaduseelnõus on ette nähtud ja kehtestatud riigisisene rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamine ja rakendamine. Ka nähakse ette sanktsiooni rakendajate ja rakendamise tagamise eest vastutavate riigiasutuste kohustused. Erikohustused finantssanktsioonide rakendamisel nähakse ette krediidi- ja finantseerimisasutustele, registripidajatele ja õigusteenuse osutajatele. Kehtestatakse ka seni puudunud rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamise üksikasjalik regulatsioon ja järelevalve, Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroost saab täiemahuline finantssanktsioonide rakendamise järelevalve asutus. Tema õigused ja kohustused on ka selgelt sätestatud. Lisatakse ka väärteokoosseisud rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiseks vajalike kohustuste mittetäitmise korral.
Seadus on kavandatud jõustuma nelja kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest, et anda seaduse rakendajatele piisavalt aega seadusega tutvumiseks. Tänan!

Suur tänu, härra välisminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun nüüd ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni aseesimehe. Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 15. veebruaril. Istungist võtsid osa Robert Antropov, Elle Kull, Tiit Kuusmik, Kalle Laanet, Jaanus Rahumägi, Indrek Saar, Erik Salumäe, Ain Seppik ja Ken-Marti Vaher. Kohale olid kutsutud ka välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirén ja Välisministeeriumi juriidilise osakonna Euroopa Liidu õiguse büroo direktori kohusetäitja Kadri Elias.
Kõigepealt minister tutvustas meile eelnõu. Tema ülevaate sisu oli sama, mis ta just ette kandis. Mina küsisin, kas praegune Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu vastu võitlemise üksus on oma võimekuselt küps käesoleva eelnõuga ettenähtud ülesandeid täitma või peab võimekust suurendama. Proua Wirén vastas, et see küsimus kuulub eeskätt Siseministeeriumi kompetentsi, aga seaduseelnõu on valminud koostöös Siseministeeriumiga, kes peaks neile pandavatest kohustustest teadlik olema ja suutma neid täita. Kadri Elias lisas, et rahapesu andmebüroo on tegelikult juba praegu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt sanktsioonide rakendaja, nii et valmisolek peaks olema.
Komisjoni esimees Ken-Marti Vaher küsis, mis on võrreldes 2003. aastal kehtima hakanud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega kõige sisulisemad muudatused, mis tahetakse selle eelnõuga ellu viia. Minister vastas, et esimene muudatus tuleneb Euroopa Liidu liikmesusest: 2003. aastal ei olnud Eesti veel Euroopa Liidu liige. Teiseks nimetas ta seda, et praegu kehtiv seadus ei reguleeri õiguskaitse võimalusi nende isikute puhul, kelle suhtes on rakendatud rahvusvahelist finantssanktsiooni. Põhimõtteliselt need olidki kõige olulisemad küsimused. Küsimus oli veel nõunik Linnar Liivamäel: miks on seaduse rakendamine plaanitud nelja kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest? Proua Wirén vastas, et siis on aega informeerida asutusi, kellele langevad käesolevast seaduseelnõust tulenevad kohustused ja samuti on aega korraldada väljaõpet.
Komisjon otsustas suunata eelnõu 632 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda esimesele lugemisele kolmapäeval, 10. märtsil ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme tööpäeva, s.o 24. märts 2010 kell 18 õiguskomisjonis. Komisjoni nimel ettekandjaks otsustati konsensusega määrata Kalle Laanet. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 24. märts kell 18. Seaduseelnõu 632 esimene lugemine on lõppenud.
Sellega on ka meie päevakord ammendunud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp 14.20.