Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Jah, teil on õigus: on tõesti väga keerukas ja turbulentne see eesseisev periood. Asjade seis ei muutu mitte nädalate, vaid päevadega. Õigemini näeme, et hääletuste tõttu muutuvad positsioonid lausa tundidega.
Millised on meie huvid ja soovid? Loomulikult on Eesti prioriteet, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise protsessis on tagatud meie kodanike õigused, et meie ettevõtjate huvid on kaitstud. See on meie jaoks oluline. Teiselt poolt on tähtis ka see, mis toimub pärast Brexitit. Me tahame hoida tihedaid suhteid Suurbritanniaga edaspidigi nii majanduses, välispoliitikas kui ka julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Eesti huvi on kindlasti see, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protsessis 27 Euroopa Liitu jääva riigi ühtsus püsiks.
Kui rääkida sellest, milline on protsessi mõju Eesti elanikele, meie inimestele, siis peame vaatama kahte võimalikku lahendust. Üks on see, kui Brexit toimub lepingu alusel, ja teine, kui Brexit toimub ilma lepinguta.
Nüüd ettevalmistustest, mis on Eestis tehtud. Septembris-oktoobris on uuesti üle vaadatud enam mõjutatavad valdkonnad: kodanikud, toll, ravimid, ettevõtjad, valmisolek. Teavitatud on huvigruppe: transiitvedajaid, muid ettevõtteid, kaubanduskoda, turismifirmasid, lennujaama ja kogu avalikkust. Kindlasti tegelevad ministeeriumid oma sihtrühmade teavitamisega ning püüavad tagada sujuva ülemineku. Suurem teadlikkuse tõstmine meedia kaudu on kavas käivitada siis, kui on selgunud, kuidas Brexit toimub. Eilsed hääletused Londonis näitasid seda, et kui sisu osas ollakse – tundub nii – rohkem ühel meelel, siis ajaraamistiku osas ei olda. See on tõstatanud taas küsimuse, kas antakse täiendavat aega üleminekuks või ei anta. Ja kui antakse, siis kui palju. Minu enda tunnetus on, et igal juhul me peaksime tegema kõik selleks, et Brexit toimuks lepingu alusel. Suuremaid lisaraha vajadusi seoses Brexiti ettevalmistamisega ei ole ministeeriumid ette näinud, kuid need võivad tekkida jooksvalt. Pean silmas infotehnoloogia arendusi, tollirežiimi, teavitustegevusi ja kindlasti ka lisalähetusi Suurbritanniasse.
Mis puutub riigisisesesse menetlusse, siis Riigikogu võttis kodanike õigusi puudutavad seadusmuudatused vastu 21. veebruaril sellel aastal. Need rakenduvad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisel. Ja minu teada on Riigikogu menetluses ka liiklusseaduse muudatus, mis tuleb vist lõplikult teie lauale oktoobri lõpuks.