Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu I istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit.


1. 10:00 Riigikogu liikmete ametivanne

Aseesimees Siim Kallas

Kõigepealt on meil võimalik ära kuulata Riigikogu liikmete ametivanne. Seoses Riigikogu liikmete Marina Kaljuranna ja Sven Mikseri volituste lõppemisega nende tagasiastumise tõttu asuvad tänasest Riigikogu liikmeteks asendusliikmed Jaak Juske ja Lauri Läänemets. Kuulame ära nende ametivande. Jaak Juske, palun!

Jaak Juske

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Aseesimees Siim Kallas

Järgmisena Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)


10:02 Istungi rakendamine

Aseesimees Siim Kallas

Nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi, kui neid on. Kolleeg Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Annan Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. See käsitleb direktorite hindamist. Paljud eksperdid on arvanud, et riik peaks võtma enda hallata, enda juhtida, enda pidada kogu koolivõrgu, et sel moel paremini vastutada hariduse kvaliteedi ühtluse eest. See eelnõu peab natukene silmas sama suunda, aga kindlasti ei soovi omavalitsustelt ja erakoolidelt koolipidamise õigust ära võtta, küll aga parandada koolide juhtimist. Riik vastutab ka põhiseaduse mõtte järgi hariduse kvaliteedi ühtluse eest üle Eesti, aga praegu on meil üks konkreetseid kriitilisi küsimusi kogu riigis koolide juhtimine. Olukorras, kus riik vastutab, aga koolipidajad on tavaliselt teised, on väga keeruline lõpuni vastutada. Koolide juhtimise paranemine on hädavajalik ja sellepärast me näeme ette koolijuhtide hindamise kord viie aasta jooksul ja vastavad protseduurid, kui pandud hinne on halb. See eelnõu on pika ajalooga. See sai algatatud minu ministriks oleku ajal ja ta on valminud haridusministeeriumis. Arusaamatutel põhjustel on seda aga kalevi all hoitud ja sellepärast me tuleme valitsusele appi. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eile Reformierakonna algatatud eelnõu tegeles hargmaisuse küsimustega ja sellega seonduvalt kodakondsuspoliitikaga. Meie eelnõu tegeleb põlismaisusega seotud väljakutsetega kodakondsuspoliitikas. Nimelt, aastast 2016 on meil kehtinud norm, mille kohaselt kahe mittekodaniku Eestis sündinud laps saab automaatselt naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, mis on väga õige, mõistlik ja hea. Näe, Sven Sester noogutab, on nõus sellega. Tänu sellele on ligi tuhat Eesti last saanud Eesti kodanikuks. Järgmine samm on see, et Eesti kodakondsuse saaksid ka need lapsed, kes on siin sündinud ja siin elanud, kelle esivanemad on siin juba 1991. aastast olnud, aga kelle vanemad ei ole Eesti kodanikud. See võib olla kombinatsioon, kus üks vanem on näiteks Venemaa Föderatsiooni kodanik ja teine on halli passiga. Laps on siis automaatselt Venemaa Föderatsiooni kodanik. Me anname sellega siin sündinud ja siin kasvanud lapsed ära Venemaa Föderatsiooni kodakondsusse. See ei ole väga mõistlik. Ja võib olla ka selline variant, et mõlemad vanemad on kolmanda riigi kodanikud. Sel juhul on Eestis sündinud lapsed automaatselt ka kolmanda riigi kodanikud. Meie hinnangul see mõistlik ei ole. Võiksime need lapsed kohe enda omaks võtta ja tagada selle, et nad kasvavad üles Eesti kodanikena. Sellekohane kokkulepe oli ka eelmises koalitsioonileppes, aga kuna igavesel Isamaal põhimõtted keset valitsemiskoostööd muutusid, jäi see teoks tegemata. Nüüd on see punkt sarnasel viisil koalitsioonileppes uuesti kirjas, nii et me loodame konstruktiivsele arutelule. Teeme selle asja ära! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun!

Katri Raik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel on mul hea meel anda üle keskkonnatasude seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis puudutab Ida-Virumaad. Muudatus seisneks selles, et riigieelarvesse laekuvatest keskkonnatasudest läheks vähemalt 25% tagasi Ida-Virumaa programmi finantseerimiseks. Ida-Virumaa programmi põhifookus peaks olema ettevõtluse edendamine. Igal aastal laekub Ida-Virumaalt keskkonnatasu 50 miljonit. 25% kogu keskkonnatasust tähendaks, et tagasi läheks ligi 20 miljonit. 50 miljonist 20 miljonit tundub igati õiglane. Mida selleks tegema peaks? Eelkõige peaks toetama maksusoodustusega neid ettevõtteid, kes on valmis looma töökohti, mis Ida-Virumaa inimestele, kes põlevkivi- ja energeetikasektoris võivad tööta jääda, tegelikkuses sobiks. Tuletan ka meelde peaministri sõnu, et Ida-Virumaale antakse tagasi see, mis sealt on võetud. Nii ütles ta üle-eelmises infotunnis. Lohutan neid, kes kardavad, et sel juhul jäävad ehitamata mõned seni keskkonnaprogrammi summadest finantseeritud kergliiklusteed või vaatetornid. Vastavalt meie esitatud eelnõu § 1 punktile 2 ei kahjustata teiste piirkondade keskkonnainvesteeringuid.
Head kolleegid! Loodan, et see seadusmuudatus leiab teie toetuse, sest just nii saame Ida-Virumaa välja tuua sellest põlevkivi ja elektri nõiaringist, kus praegu paljud Ida-Virumaa inimesed on. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu eelnõude üleandjatele! Juhatus saadab need asjaomastesse komisjonidesse menetlemiseks, nii nagu kirjatäht ette näeb.
Nüüd on mul teada anda üks teade. Kuna täna on kevadistungjärgu viimane istung, siis palutakse lahkesti pärast istungi lõppu oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. Ja nüüd tuleb kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 93 Riigikogu liiget, puudub 8.


2. 10:10 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Lugupeetud kolleegid! Nüüd asume päevakorrapunktide juurde. Esimese sisulise punktina on täna päevakorras Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Ette on nähtud ainult läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Esimene kõne, Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Alkoholiaktsiisil on kaks suuremat eesmärki või sammast, millele tugineb kogu tema olemus. Esimene ja kõige olulisem eesmärk on loomulikult rahva tervis. Meie eesmärk on endiselt, et Eesti inimesed tarbiksid vähem alkoholi ja hoiaksid enda tervist. Samas tuleb tervise aspekti kõrval silmas pidada ka teist sammast, milleks on riigieelarvesse laekuvad tulud. Need sambad peaksid olema tasakaalus, kuid kahjuks on aastate jooksul toimunud selge nihe, mistõttu need sambad ei ole võrdsed. Me kõik oleme näinud, et Eestis on hoogustunud piirikaubandus Läti suunal, mis on kahjustanud Eesti majandust. 2016. aastal tekkis Eesti-Läti piirile esimene suur alkoholipood. Ma ei nõustu arvamusega, et meie eelnõu suunab eestlasi rohkem jooma. Ei, seda me kindlasti ei taotle, kuid meie eesmärk peab olema ebanormaalse piirikaubanduse pidurdamine. Pidev alkoralli ja koju varude ladustamine mõjutab tervist. Kogused, mis Lätist tuuakse, on suured ja see teeb alkoholi kodus veelgi kättesaadavamaks.
Valitsus ei ole unustanud rahva tervise aspekti. Vabariigi Valitsuse tegevuskava punkt 77 ütleb selgelt, et valitsuse eesmärk on tõhustada narkomaania ja alkoholismi ennetust ning ravi. Täna kolmandal lugemisel oleva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on anda ettevõtjatele võimalus alandada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise võrra, et ohjeldada 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust. Aktsiisimäärade vähendamise tulemusena tekib alkoholi tootjatel ja importijatel võimalus hindu langetada, et mõjutada tarbijat Läti asemel Eestist alkoholi ostma. Mitmed kontsernid on juba teada andnud, et plaanivad kohe hindu langetada. Näiteks Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene teatas, et Tallink Grupp kiidab Eesti Vabariigi valitsuse otsuse heaks. Kui Riigikogu seaduse vastu võtab, siis lubab Tallink langetada hindu kohe 1. juulil 2019 alates päeva esimese laeva väljumisest. Ei tohi ju unustada ka Põhja-Eesti kaubandust, mis võib madalamate hindade toel tõuke saada. On teada, et alates 2017. aastast on Lätti alkoholi ostma suundunud ka osa soomlasi, kes varem ostsid alkoholi Eestist. Kui me langetame aktsiisi, on võimalik Soome turiste taas senisest enam siia meelitada. Me pidurdame seega piirikaubandust Lätis ning toetame turismi Põhja-Eestis. Aitäh teile!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Kuna minul on kange soov esineda Reformierakonna nimel, siis ma olen palunud Helir-Valdor Seederi selleks ajaks mind asendama.

Siim Kallas

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Reformierakond on pettunud, et meie ettepanek aktsiisipoliitika muutmiseks ei leidnud toetust. Pettunud oleme ka, et meie muudatusettepanekuid ei võetud arvesse valitsuskoalitsiooni esitatud seaduseelnõu menetlemisel. Selleks, et teha valikuid, mida ja kuidas hääletada, peame selgesti ette kujutama, mida me tahame saavutada. Eelmise valitsuse kehtestatud aktsiiside tõstmise seaduse eesmärk ei olnud mitte alkoholipoliitika ajamine, vaid riigikassa täitmine. Alkoholipoliitika oli ja on vaid kaasnev nähtus, küll tõsine nähtus. Rahanduslikus mõttes äparduti kapitaalselt. Eesti rahvas kaotas ebaõiglaselt naaberriigi riigikassale rohkem kui 300 miljonit eurot. Maksupoliitika mõju ühiskonnale on tohutu suur. Peamine eesmärk on siiski sunniviisiliselt korjata raha riigikassa täitmiseks selleks, et riik saaks ellu viia mitmesuguseid poliitikaid, näiteks ka võitluseks joomarlusega. Et maksupoliitikaga saab lahendada kõiki ühiskondlikke probleeme, on illusioon. Prantsuse soolamaks gabelle põhjustas 18. sajandil suure mässu, mis lõppes kuninga pea mahavõtmisega. Seejuures keegi ei mõelnud, et selle maksu eesmärk on panna prantslasi vähem soola tarvitama. Eesmärk oli ikka vaid kuninga rahakotti täita.
Me ei alahinda täna hääletatava aktsiisipoliitika muutmise alkoholipoliitilist mõju. Meie arvates mõjutab tehtav muudatus alkoholipoliitikat vales suunas, aga see on omaette teema. Me loodame, et täna hääletatav seaduseelnõu täidab kas või osaliselt eesmärki korrigeerida eelmise valitsuse tekitatud rahandusliku katastroofi tagajärgi, et raha laekub Läti riigikassa asemel jälle meie omasse, et väheneb piirikaubandus ja langevad alkoholi hinnad. Seda on lubanud eelnõu algatajad. Ega me ei ole kindlad, et see nii ka läheb, samas pole meil ka veendumust, et ette pandud seaduseelnõul ei ole positiivset mõju. Seetõttu hääletab meie fraktsioon eelnõu poolt ja jääb tähelepanelikult jälgima, mis reaalses elus juhtub. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Eks me täna istume siin ja mõtleme, kas me oleme nii julged, et oma vigu tunnistada. Kui mõnikord poliitikud ei julge seda tunnistada, siis täna siin saalis olles me teame, et mõned aastad aktsiisidega mängimist ei toonud seda tulemit, mida me soovisime. Aktsiisi tõstmisel või langetamisel tuleb alati jälgida mitte ainult seda, kas selle mõjul kuskil tekib piirikaubandus või kas selle mõjul laekub eelarvesse raha rohkem või mitte. Tuleb vaadata pilti palju laiemalt.
Kindlasti kõige olulisem on inimeste tervis, milline on muudatuse mõju inimeste tervisele. Kuid tuleb vaadata ka majandust: millist efekti või vastupidist reaktsiooni võib see tekitada Eesti majanduses. Me teame, et juba mitu aastat järjest on sõitnud autod teisele poole piiri, inimesed on pakkinud oma autod täis õlut ja kangemaid jooke ja toonud selle kõik koju. Seal on tekkinud ka mingil moel salaturg, sest paljud neist, kes järelkäruga käivad Lätist alkoholi toomas, müüvad seda vaikselt oma piirkonnas edasi. Kindlasti ei saa see olla ühe aktsiisieelnõu eesmärk. Teine mure kindlasti on see, et kui alkoholi on kellelgi, kes ei oska mõistlikult tarbida, kodus liiga palju, siis võib juhtuda, et mõnel õhtul unustatakse ennast õlle või kangema alkoholi juurde ja see ei mõjuta mitte ainult selle konkreetse inimese tervist, vaid kogu tema perekonda ja lõppkokkuvõttes ka Eesti majandust.
Ma väga loodan, et eelnõu tulem on see, et piirikaubandus lõpeb. Ja teiselt poolt loodan ka seda, et alkoholi tarbimine väheneb. Seda prognoosivad praegu ka Eesti õlletootjad. Eesti inimeste kasu peaks olema selles, et alkoholi tarbimine väheneb ja tervis paraneb. Ma loodan, et selle eelnõu tulemusena piirikaubandus Läti piiri peal suurel määral lõpeb, teiselt poolt aga tekib põhjapiiril rohkem turiste. Loodan, et inimesed, kes viimastel aastatel on suuna võtnud Läti ja Riia poole, võtavad uuesti suuna Tallinnasse ja elavdavad Tallinna majandust. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Riina Sikkut sotsiaaldemokraatide nimel, palun!

Riina Sikkut

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Muidugi tuleb vead parandada ja selleks me võime soovida pöörduda tagasi 2016. aastasse, nn esimese vabariigi aega, 19. sajandisse või muinasaja lõppu, aga õnneks või kahjuks ei ole see võimalik. Erinevalt Siim Pohlaku väljendatud arvamusest, kui ta rahanduskomisjonis minu küsimusele vastas, aega tagasi pöörata ei saa. Minul on juhtunud, et ma tulen hommikul tööle ühte teed mööda, aga kodu poole tagasi minnes selgub, et on teetööd või torutööd ja sama teed mööda enam koju minna ei saa. Kui arvatakse, et nii paljusid osapooli, nende osapoolte käitumist ja eelistusi puudutava teema puhul, nagu selle eelnõu sisu on, saab ühtemoodi üksteise otsa laotud nupud täpselt samamoodi lahti võtta ja tulemus on endine seis – see lihtsalt ei ole võimalik. Me räägime maaletoojate, tootjate, müüjate, tarbijate, Soome valitsuse, Läti valitsuse käitumisest ja otsustest ning need ei ole meie kontrolli all. Selle eelnõu üks viga on see, et see põhineb usul, et aega saab tagasi pöörata, ja seetõttu ei ole tegelikult tehtud põhjalikku analüüsi, ei ole kokkuleppeid teiste osapooltega, et aru saada, millised on nende motivatsioonid ja sammud pärast 1. juulit.
Teine viga on see, et tõepoolest eelnõu menetlemine ei vasta heale tavale. Menetlus on olnud ülikiire, ka kaasamisüritusel ei ole osapooltel tegelikult olnud võimalik küsimusi esitada. Ka tootjad ja müüjad on öelnud, et muudatuse jõustamise kiirus on pretsedenditu. Maksumuudatus, mis tähendab nende jaoks hindade, nende siltidel ja IT-programmides muudatuste tegemist, võetakse vastu kaks nädalat enne jõustumist. Samas on maaletoojatel nende endi hinnangul kolme kuni viie kuu varud vana aktsiisimääraga olemas. Nii et muudatuse põhimõju ei ilmne 1. juulil, vaid palju hiljem. Need, kes muudatuse teevad kohe 1. juulist, on suuremad ettevõtted, kes on valmis seda kahju kandma, et saada turueelist. Nii et me tegelikult ka moonutame turgu.
Kolmas viga: maks ei ole eesmärk iseeneses. Muidugi, eelnõu eesmärk on vähendada piirikaubandust ja see on täiesti legitiimne soov. Muidugi peaks Eesti inimeste tarbimise pealt võetav maks laekuma meie riigikassasse ja nagu eelnõu esitlejad on kinnitanud, pakutud lahenduse näol on tegemist poliitilise kokkuleppega. See aga on poliitiline kokkulepe, mis ei põhine analüüsil ja mille puhul tegelikult ei ole kellelgi veendumust, et me aktsiisi soovitud mahus laekumise saame ja ka piirikaubandus väheneb. Ega valitsust ei saa keelata riski võtta – muidugi võib riski võtta. Mina tegin muudatusettepaneku sätestada, et Vabariigi Valitsus esitaks Riigikogule hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuaril aruande ja vajaduse korral ettepaneku aktsiisimäära muutmiseks, kui selle seaduse juunis vastuvõetud muudatustega kaasneb ootustele mittevastav, negatiivne mõju, muu hulgas rahva tervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või aktsiisi laekumisele. Aga see muudatusettepanek ei leidnud toetust. Seega risk võetakse, aga valmisolekut tagantjärele vigu parandada tegelikult ei ole.
Neljas viga on selline. Muidugi pole aktsiis ainus meede, mis inimeste käitumist, sh alkoholitarbimist mõjutab. Jah, sa võid aktsiisi vähendada, aga tasakaaluks peab sul olema plaanitud meetmete pakett, mis  ei lase negatiivsetel tervisemõjudel ilmneda, puudutagu see siis reklaamipiiranguid, nõustamist või pakutava ravi mahtu. Seda paketti ei ole. Me vaatame ainult aktsiiside poolt, aga meetmeid, mis tasakaalustaks nende ...
Palun veel kolm minutit!

Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisa.

Riina Sikkut

... negatiivset mõju, ei ole eelnõuga ette nähtud. Mitmed osapooled – olgu noorteorganisatsioonid, Eesti Arstide Liit või ka Urmas Viilma – on väga teravalt välja toonud riskid, mis võivad ilmneda. Praegu võtab alkohol meilt umbes tuhat inimest aastas. Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt aga kirjutab tänases arvamusloos, et kõige tagasihoidlikumate arvestuste põhjal suurendab aktsiisilangetuse järel kasvav tarbimine juba esimesel aastal surmade arvu 150 võrra ja et on kahju, et valitsuse kõige pakilisem küsimus on joomise soodustamine. On valitsusi, kus on tegu maailmavaateliste lahkarvamustega ja kokkulepete saavutamine on keeruline. Me ei soovi valitsust, kelle ainus kokkulepitav asi on alkoholiaktsiisi langetamine. Vaatame pikemat perspektiivi kui üks eelarveaasta ja laiemat pilti kui ainult laekuv alkoholiaktsiis! Me tegelikult ei soovi olla riik, kus on odav alkohol. Me ei soovi, et meie turismisektor, meie hotellid ja restoranid teenivad ainult selle pealt, et inimesed tulevad siia seda 1. juulist 50 sendi võrra odavamaks minevat kaheliitrist Taurust ostma. See ei ole see, mille najal meie majandus saab pikas plaanis kasvada. Ja me kõik peaksime seisma selle eest, et kui valitsusel sellekohast ambitsioonikat plaani ei ole, siis me anname signaali, et seda plaani on vaja.
Selle eelnõu vastuvõtmist ei saa toetada. Selle poolt ei saa hääletada, sest see põhineb usul, et aega saab tagasi pöörata, menetlus ei vasta heale tavale, eelnõu ei põhine analüüsil ega ole tasakaalustavat paketti meetmetest, mis võimaldaks vältida negatiivsete mõjude ilmnemist. Mina selle poolt ei hääleta ja palun ka teil seda mitte teha! Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem kõneleda soovijaid ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei olnud, ei osalenud 16. Eelnõu 30 on seadusena vastu võetud.


3. 10:31 Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (25 SE) teine lugemine

Aseesimees Siim Kallas

Nüüd tuleb teine päevakorrapunkt. See on Vabariigi Valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu 25 teine lugemine. Ettekandja on kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi.

Kristina Šmigun-Vähi

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 25 esimene lugemine lõpetati 2019. aasta 3. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 10. juuni kell 17. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon arutas eelnõu kahel korral: 2019. aasta 28. mail ja 11. juunil. Komisjon küsis ettepanekuid eelnõu kohta Eesti Linnade ja Valdade Liidult ning Eesti Olümpiakomitee 106 juriidilisest isikust liikmelt. Eesti Linnade ja Valdade Liidu saadetud vastuse kohaselt neil eelnõu kohta märkusi ei ole. Ülejäänud adressaadid ettepanekuid ei esitanud. Kultuurikomisjon küsis Eesti Jalgpalli Liidult veel täiendavalt arvamust eelnõu ning sellega kaasnevate kulude kohta. Eesti Jalgpalli Liit vastas, et nad on denonsseerimise eelnõuga kursis, uue konventsiooni väljatöötamisse kaasatud ning järgivad juba praegu uue konventsiooni põhimõtteid.
Kultuurikomisjon muudatusettepanekuid ei teinud. Otsustasime teha ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele 13. juuniks. Otsus oli konsensuslik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115 arutatakse välislepingut puudutavat seaduseelnõu kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla sa paari sõnaga tutvustad, mis põhimõtted nüüd ikkagi muutuvad?

Kristina Šmigun-Vähi

Põhimõtteliselt on nii, et kui soovitakse liituda uue konventsiooniga, siis tuleb vanast loobuda. Muidu me ei saa seda teha. Uus konventsioon näeb ette tuginemise kolmele sambale. On väga oluline, et oleks turvalisus tagatud, samuti hea teenindus. Ja vaat see kolmas ei tule meelde – pabistan. Et põhimõtteliselt on see konventsioon tehtud palju inimlikumaks, kui ta enne oli. Ei nõuta detailselt, millised peavad olema joogiklaasid, jne. Pigem on eesmärk, et inimestele oleks kõik palju mugavam ja turvalisem, et hea teenindus oleks tagatud.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas selle uue konventsiooniga tutvumiseks on kuskil ka mingeid kirjalikke allikaid olemas, et saaks ise veenduda, et ta on nüüd näoga publiku poole?

Kristina Šmigun-Vähi

Minu teada saadeti need materjalid kõikidesse fraktsioonidesse. Teil oli võimalus tekstiga tutvuda ja kuni 10. juunil kella viieni said kõik teha ettepanekuid. Kõik materjalid olid saadetud.

Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Üleeile toimus Eesti-Saksa jalgpallimatš, mis lõppes Eesti jaoks hävitava tulemusega 0 : 8. Kas selle nüüd heakskiidetava eelnõu valguses on selline ühepoolne ja jõuline mängu tulemus kvalifitseeritav jalgpallivägivallana ühe väikeriigi suhtes või mitte?

Kristina Šmigun-Vähi

Ma arvan, et ma ei pea seda kommenteerima.

Aseesimees Siim Kallas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Nüüd on meil võimalik alustada läbirääkimisi. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Läbirääkimistel võivad osaleda kõik Riigikogu liikmed. Läbirääkimiste soovi ei näi olevat. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, nii et võime minna lõpphääletuse juurde. Ma kutsun siis kõik saali. Tundub, et oleme valmis lõpphääletuseks.
Panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi Valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletu ei olnud keegi, ei osalenud 18 kohalolijaks registreerunud liiget. Eelnõu 25 on seadusena vastu võetud. Istung ja istungjärk on lõppenud. Head suve kõigile!

Istungi lõpp kell 10.39.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee