Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotundi registreerus 33 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tere päevast! Annan võimaluse iga põhiküsimuse puhul esitada üks täpsustav küsimus.


1. 13:01 Eesti keel Kohtla-Järvel

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Jüri Saar, esimene vastaja on peaminister Jüri Ratas. Palun, Jüri Saar!

Jüri Saar

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppetöö teemal on viimastel päevadel puhkenud elav arutelu. See juhtum erutab ilmselgelt paljusid inimesi nii regioonis kui ka üle terve Eesti. Haridusminister on püüdnud näidata õppekeele küsimust puhtpraktilise probleemina, mis tuleks lahendada enne 1. septembrit: kust tulevad õpetajad-õpilased? Härra peaminister, kas praeguse valitsuse silmis ja teie arvates on Kohtla-Järve riigigümnaasiumil lisaks praktilisele ka suur sümbolväärtus? Kui jah, milles see seisneb? 

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kuna kõik kolm esimest küsimust on sel teemal, siis lubage mul alustada natukene laiemalt ja siis liigume kitsamale alale edasi. Eile sai kahjuks selgeks, et meie riigi tulevikku puudutavaid küsimusi, sh haridus, pole võimalik valimiskampaania ajal tasakaalukalt arutada. Kiusatus kahjurõõmsalt valeuudiseid levitada ning meie inimesi rahvuspõhiselt vastandada viib meid lahendustest ainult kaugemale. Meil on ainult üks Eesti Vabariik ja üks demokraatia. Pole vahet, kas seda murendavad valede ja võltsuudistega vaenulikud meediakanalid või meie enda poliitikud, tagajärg on täpselt sama. Valeuudiste levitamine on kahjustanud demokraatlikke protsesse terves maailmas, ka suurtes riikides ja vanades tugevates demokraatiates. Tõde asendatakse üha sagedamini lõhestavate tundeliste avaldustega. Meie tegeleme valeuudiste tõrjumisega Euroopa Liidus ja NATO-s, aga nendest on saamas üha levinum relv meie sisepoliitikas. See ei tohi nii olla.
Kõik erakonnad peavad vastutustundlikult tegutsema ning ühiskonna sidusust hoidma, mitte seda lõhkuma. Sotsiaalmeedias libauudiseid levitanud poliitikud teadsid väga hästi, et Kohtla-Järvel oli Eesti ja Euroopa lipu kõrval heisatud Venemaa lipp ainult seetõttu, et linnas olid parasjagu külalised Novgorodist. Teadlikult ja tahtlikult valede seoste loomine ning vaenu külvamine on lubamatud võtted, mis ei sobi kuidagi 101. aastapäeva tähistavale Eesti Vabariigile. Haridusalaste otsuste kiskumine valimisvõitlusse ja õpilaste ärakasutamine poliitilise relvana on vastuvõetamatu. Olgu Riigikogu valimisteni 10, 100 või 1000 päeva, ühelgi erakonnal pole õigust Eestit lõhki tõmmata. Riigijuhtide kohus on pakkuda inimestele kindlustunnet ja parimat tulevikku, mitte seda õõnestada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jüri Saar, palun!

Jüri Saar

Aitäh! Ma proovin konkreetsemalt jätkata. Millised on konkreetsed soodustused, mis kehtivad praegu nendele Ida-Virumaa õpetajatele, kes viivad seal õppetööd läbi eesti keeles? Kui võimalik, tooge palun välja need, mis on kehtestatud teie valitsuse ajal! 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt alustame tasemest, mis on selles küsimuses kõige olulisem, ehk siis lasteaedadest. Lasteaedadele on praegune valitsus sellel aastal esmakordselt eraldanud 1,5 miljonit eurot, mis annab venekeelsetes lasteaedades võimaluse just lasteaiarühmadesse rohkem eestikeelseid õpetajaid tööle võtta. Praegu on kokku 53 õpetajat, see on 30 rühma kümnes lasteaias Tallinnas ja 32 rühma üheteistkümnes lasteaias Ida-Virumaal. Väga konkreetne näide! Kui siit edasi minna, siis kindlasti me peame oluliseks kaasa aidata projektile, et suurendada Ida-Virumaa õpetajate palgafondi ühe kolmandiku võrra. Praegu hõlmab see projekt kolme kooli ja seda projekti jätkatakse. Aga kindlasti peab minu arvates lähiajal astuma järgmiseid samme ja neid koole, kus palgafond on suurem just eestikeelse õppe tagamiseks, peab rohkem olema. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Hea peaminister! Ma ei mõista teie agressiivset tooni – keda siin täpselt süüdistatakse? Esiteks, loomulikult on haridus valimiste teema. Ongi eri erakondadel erinev nägemus, kas Eesti haridussüsteem peab olema ühtne eestikeelne või mitte. Meie arvame Reformierakonnas, et peab olema, Keskerakonnas arvatakse teistmoodi. Aga see selleks. Kui te üldse võiksite kellegi peale praegu häält tõsta, siis minu arvates omaenda valitsuse liikme Mailis Repsi peale. Tema on Kohtla-Järvel ja mujal Ida-Virumaal segaduse tekitanud. Tema on kohaliku eesti kogukonna viinud endast välja ja pannud sügavalt muretsema, mis saab eestikeelsest õppest. Ministeeriumi seisukohad muutuvad iga nädal ja iga kuu. Eile või üleeile te vist tegite valitsuses mingi töörühma selle küsimuse arutamiseks. Eile Mailis Reps ütles, et see töörühm on täiesti mõttetu ja üldse on mõttetud ka riigigümnaasiumid. Äkki peaks ikkagi nende hädade põhjust otsima haridusministeeriumist? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Selle väitega, et haridusdebatt võib olla ja peab olema enne Riigikogu valimisi arutelu all, olen ma nõus. Ma ei ole aga nõus sellega, et haridusdebati fassaadi varjus tuuakse taas lauale rahvuskaart. Tuuakse taas lauale see kaart, mis, nagu ma esimesele küsimusele vastates märkisin, selgelt lõhestab Eesti ühiskonda. Selle pärast ma olen väga kurb. Ma olen kindlasti valmis tegema kõik selleks, et me ei lõhestaks meie ühiskonda. See, mis eile toimus sellesama lipu pärast, oli ju konkreetselt soov parastada, näidata näpuga ja lõhestada. Väga hästi teati, et tegu on valeuudisega. Terves maailmas võideldakse iga päev liba- või valeuudistega. Nende olemasolu on väga ohtlik tendents. Minu ametikaaslastel NATO ja Euroopa Liidu riikides on see teema kogu aeg laual, selle vastu tuleb seista. Mul on väga kahju, härra Arto Aas, et Reformierakond toodab ja jagab valeuudiseid. See on väga suur probleem Eesti sidususe ja demokraatia seisukohast.
Kui rääkida haridusest ja Kohtla-Järve gümnaasiumist, siis järgime täpselt sama reeglit, mida näiteks aastal 2015, kui Jõhvis avati riigigümnaasium. Minu seisukoht on, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumis peab olema sada protsenti eesti keele õpe – kõigile. Nendele, kes ei suuda seda rakendada mõnes aines või mõnedes tundides, tuleb tõesti pakkuda õpet nende emakeeles, aga see ei tähenda mitte mingil juhul seda, et me ei peaks selle eesmärgini jõudma teatud perioodi jooksul. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:08 Ida-Viru venestamine 

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse peaminister Jüri Ratasele esitab Martin Helme. Palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Te esinesite meile avaldusega, kus te rääkisite rahvuspõhisest vastandumisest ja ühiskonna lõhestamisest ja sellest, et haridusteemad ei peaks olema kampaania osaks. Minu meelest on täiesti ilmne, et selle Kohtla-Järve gümnaasiumi keeleküsimuses on Eesti valitsus, Keskerakonna juhitud valitsus vastandunud eestlastele Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal. Selle rahvuspõhise vastandumise eestvedajaks on teie valitsus. Ühiskonna lõhestajaks on teie valitsus ja selle peale loomulikult on inimestel põhjust väga pahane olla ja võtta seda väga ohtliku tendentsina. Haridusotsused on teil väga selgelt langetatud: te lähete teadlikult seda teed, et te võimaldate venekeelset haridust, et mobiliseerida oma vene valijaid. Mul on teile lihtne küsimus: kas te usute, et teil õnnestub ka seekord teha sedasama trikki, mis alati: te räägite vene valijatele ühte ja eesti valijatele teist, et mitte kaotada eesti valijaid?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma arvan, et sõnum kõigile eestimaalastele saab olla ja peab olema üks, ükskõik mis keeles me seda sõnumit edasi anname – olgu see eesti keel, olgu see inglise keel, olgu see vene keel või mingi muu keel. Punkt kaks: praegune valitsus on ju teinud seda, et aidata riigigümnaasiumi loomisel Kohtla-Järvel kaasa eesti keele õppe parandamisele, eesti keele taseme tõstmisele õpilaste seas. Ma saan aru, et väga mõnus on öelda kümme päeva enne valimisi – nii teie küsimuses oli –, et soovitakse eesti keel jätta tagaplaanile. Ma rõhutan: see kool saab olema sada protsenti eestikeelne. Need, kes ei suuda alates 1. septembrist 2019 õppida sada protsenti eesti keeles, saavad mõningad loengud või kursused läbi teha oma emakeeles. Mis ei tähenda seda, et me kuidagi taganeksime sellest eesmärgist, et ühel hetkel on kõik kursused ja loengud seal sada protsenti eesti keeles.
Ma arvan, et valimiseelses debatis on väga mõistlik erinevaid võimalusi laual hoida. Minu meelest on kordades parem, kui poliitikud siiralt püüavad välja pakkuda mingeid lahendusi. Näiteks on sotsiaaldemokraatide erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pakkunud ühe lahendusena, et Järve gümnaasium võiks jätkata. Vähemalt on püütud otsida mingit lahendust, et eesti keele õpet seal parandada. Aga kui püütakse ainult lõhestada rahvuspinnal – selle vastu ma tõesti olen. Ja ma ei nõustu ka teie küsimuse alguses väidetuga: te ütlesite, et ma ütlesin, et haridusdebatt ei tohi olla laual. Vastupidi, ma ütlesin, et haridusdebatt peab olema laual. 

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! No väga raske on pidada mingisugustki debatti, kui te lihtsalt räägite midagi, mis ei vasta tõele. On fakt, et praegune valitsus kavatseb kinni panna Kohtla-Järvel ainult eesti keeles õpetava gümnaasiumi. See on puhas fakt. Ja on fakt, et see kool, mis sügisel plaanitakse avada, ei tööta ainult eesti keeles, see on kakskeelne. Veel õudsem: selles kakskeelses koolis on eestlased, eesti emakeelega lapsed selges vähemuses ja hakkavad õppima venekeelses keskkonnas, kus venekeelsed inimesed on ülekaalus. See ongi venestamine. See on Ida-Virumaa venestamine, see on eestlaste väljaajamine Eesti valitsuse poolt Ida-Virumaalt. See on Ida-Virumaa kandikul kinkimine vene huvisfääri. Ja sellega tegeleb teie valitsus. Kui te ei ole suutnud kahe aastaga valitsuses olles ette valmistada ühe eestikeelse kooli avamist Ida-Virumaal, siis millega te üldse olete saanud hakkama peale kõnede pidamise?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Öeldakse, et ära kutsu kurja välja. Vana rahvajutt räägib karjapoisist, kes naljaviluks hüüdis, et hunt on lambakarjas. Külarahvas tuli appi ja avastas, et hunti ei ole. Ühel hetkel aga hunt oligi seal ja kui karjapoiss jälle küla appi hüüdis, siis keegi enam ei läinud. Ma loodan väga, härra Martin Helme, et te ikka päriselt adute oma sõnade kaalu, mida te siin maha ütlete kümmekond päeva enne valimisi. Need on päris rängad sõnad. Peaministrina ma kindlasti ei saa seda lihtsalt niisama kuulata. Ma vastan teile selgelt, et minu soov ja ülesanne on hoida Eesti areng tasakaalustatud teel, hoida Eesti sidusal teel, mitte lõhestada ühiskonda. Te kohe nagu mõnuga toote välja selle 25–26% Eesti ühiskonnast. Puudub veel, et te ütleksite, et minge siit minema. See ei ole minu meelest enam nali, mis te teete – te mängite tulega.
Riigigümnaasium Kohtla-Järvel saab olema eestikeelne. Punkt. See, et me loome riigigümnaasiume, on olnud riigi poliitika viimased 15 aastat. On olnud selge siht, et teised gümnaasiumid, mis on munitsipaalgümnaasiumid, kaovad sealt kõrvalt. Kohtla-Järvel on praegu kaks venekeelset keskkooli või gümnaasiumi ja üks eestikeelne, lisaks veel täiskasvanute kool. Ja kogu aeg on olnud eesmärk, et need lapsed, need noored panna õppima ühes koolis ja selle abil parandada keeleõpet, et jõuda sajaprotsendiliselt eesti keeles õpetamiseni.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! On ju tore siin hundist ja karjapoisist rääkida, aga see on, anna andeks, udu. Sul on internet seal telefonis sees, võta Eesti põhiseadus lahti ja loe, milleks on Eesti riik loodud! See on loodud eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilitamiseks läbi aegade. Aga see, mis toimub Ida-Virumaal, on kõike muud – ja see on põhiseadusvastane. Sa väidad, et sa oled ühiskonna lõhestamise vastu ja puha, aga oma tegudega te ju seda lõhet just tekitate. Väide, et haridus peab olema sada protsenti eestikeelne – tõepoolest, 10 punkti! Aga kuidas see lause jätkub, see on jälle absoluutne demagoogia. Kui saab ka vene keeles õppimist selles sada protsenti eestikeelses koolis jätkata, siis see ei ole sada protsenti eesti kool. Ja te ei otsigi mitte mingisugust muud lahendust sellele probleemile ...

Esimees Eiki Nestor

See ei ole nüüd küsimus.

Henn Põlluaas

... mille tõttu me tõepoolest anname Eesti ära. Tahan küsida peaministri enda sõnadega: kas sa ise adud, mida sa meile siin räägid ja mida sa teha tahad? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mina tahan teha seda, mis on meie hinges ja põhiseaduses kirjas: et Eesti riik kestaks, et sinimustvalge lehviks, meie keel ja kultuur oleks hoitud ja arendatud. Seda tahan teha! Ja et meie rahvaarv kasvaks, et Eesti inimesed tuleksid tagasi välismaalt Eestisse tööle ja peret looma, et Eesti peredes sünniks rohkem lapsi kui täna. Seda tahan teha!
Nüüd, te räägite nii konkreetselt Kohtla-Järvest ja Ida-Virumaast, aga ma päris kindel ei ole, kas te olete selles ringkonnas käinud ja nende inimestega kohtunud. Kui te soovite öelda, et 1. septembrist teie, härra Henn Põlluaas koos EKRE-ga tagate, et kõik Kohtla-Järve noored räägivad eesti keelt, siis tuleb öelda, et kahjuks me ei ole seda suutnud viimase 28 aasta jooksul saavutada. See ei ole ju reaalne! Me oleme liikunud edasi ja ma arvan, et suund on olnud väga õige. Ma arvan, et me ei saa praegu kuidagi peatuda ja öelda, et me ei lähe edasi. Loomulikult läheme edasi! Ma arvan, et riigigümnaasiumi loomine eestikeelse koolina on väga õige samm, on väga õige suund. Eile kohtus haridus- ja teadusminister ka venekeelsete koolide õpetajate, juhtide ja lastega. Ma küsisin temalt toimunu kohta ja sealt ei tulnud välja, et nad ei tee püüdlusi ega soovi ühel hetkel õppida sada protsenti eesti keeles. Mulle tundub, et teie retoorikasse on tulnud see Reformierakonna retoorika mõte, et kui me paneme Exceli tabelisse mingid numbrid kirja, siis on asi tehtud. Päriselu, olgu Sauel või Tallinnas või Kohtla-Järvel, on midagi muud. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:18 Riigigümnaasiumi teemal

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd küsib Maris Lauri peaminister Jüri Rataselt. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Riigigümnaasiumide eesmärk on tagada ühtlaselt tugev, rohkeid valikuvõimalusi pakkuv haridus kõikjal Eestis. Üldjuhul on riigigümnaasiumide rajamine olnud edukas. Eks igaühel on olnud omad probleemid, nüüd Kohtla-Järve puhul on probleeme aga tavapärasest rohkem. Sellel on ilmselt mitu põhjust. Üks on see, et valitud direktor oli nõrk, ei tulnud päris hästi asjakorraldusega toime, aga ilmselge oli ka see, et kohalikke olusid ei tajutud poliitilisel tasandil päris hästi. Ma julgen öelda, et veel ka eelmisel nädalal ja isegi selle nädala alguses oli seda tunda. Kas te tunnistate, et selle kooli puhul on ka tehtud poliitilisel tasandil vigu?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, ma tahan teile öelda ühe episoodiga seoses suur tänu. Ma vaatasin eilset "Esimest stuudiot" videona järele, kui mul töökohustused Helsingis olid lõppenud. Tahan öelda aitäh teile selle, ma siiski ütleks, tasakaaluka kompromissi otsimise eest koos Mailis Repsiga. Nüüd, te küsite, kas on tehtud vigu. Te olete olnud ise selle lepingu hoidja teatud kuude jooksul, kui olite haridus- ja teadusminister. Seda lepingut Kohtla-Järve puhul on elus hoidnud kolm erakonda: sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Keskerakond. Ma arvan, et kõik need kolm erakonda on oma hinges kogu aeg soovinud ühte: soovinud seda, et Kohtla-Järvel haridustase tõuseks, et Kohtla-Järvel eesti keele õppe tase tõuseks, et Kohtla-Järve noored, kelle emakeel ei ole eesti keel, saaksid paremat eestikeelset õpet ja nende tase gümnaasiumi lõpetamisel oleks C1. Kindlasti oleme soovinud ka seda, et eestimeelsus ja Eesti patriotism seal tugevneks. Ma arvan, et see kõik on õige suund.
Te küsite, kas midagi võinuks või saanuks alates 2014. aastast teisiti teha. Ma ei arva, et me peaksime valima täiesti uue suuna. Ma arvan, et see põhimõtteline suund on õige. Minu meelest on oluline meil kõigil pingutada selle nimel, et see kool võimalikult peagi mitte ei ole ainult eestikeelne, vaid seal on sada protsenti kõik tunnid eesti keeles. Ja ma arvan, et siin me saaksime poliitikutena seljad rohkem kokku panna, selle asemel et oma vahele kraave kaevata. 

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri, palun!

Maris Lauri

Aitäh! Hea peaminister! Mina olen selle Järve gümnaasiumi vilistlane. Ja võib-olla ma tõesti olen nende asjadega paremini kursis kui teised, sh ka teie ja haridusminister. Minu soov ei ole kunagi olnud seda asja poliitiliseks ajada, olen soovinud leida lahendusi. Need probleemid hakkasid teravalt kuhjuma novembris. Aga see selleks. Minu soov on jõuda lõpliku lahenduseni. Te siin alguses rääkisite politiseeritusest. Väga halb on olnud lugeda teie erakonnakaaslaste artikleid ja mõningaid väljaütlemisi. Näiteks Lasnamäe linnaosavanem süüdistas, et eestlasi ja venelasi püütakse eraldi hoida. Te ju teate väga hästi, et Kohtla-Järve eestlased õpivad koos venelastega.

Esimees Eiki Nestor

Palun küsimus!

Maris Lauri

Kas te palun tuletaksite ka oma erakonnakaaslastele meelde, et seda asja ei tohi ajada poliitiliseks? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt teie küsimuse algusest ja lõpust. Oma küsimuse alguses te viitasite sellele, mida ma enne siin rääkisin, ja lõpus küsisite, kas ma tuletan seda erakonnakaaslastele meelde. Ma alustan sellest, millest ma täna kõigepealt rääkisin. Kui teie kodukant on Ida-Virumaa ja te olete õppinud Kohtla-Järve Järve koolis, siis te peaksite väga hästi teadma, mida tähendab libauudiste, täielikult valeuudiste levitamine ja forsseerimine. Kahjuks, auväärt Riigikogu liige Maris Lauri, ka teie tegite seda eile oma Facebooki leheküljel. Ma usun, et te selle kandi tubli inimesena teate väga hästi, et Eesti Vabariigis mitte ühelgi 79 omavalitsusest ei lehvi niisama Venemaa Föderatsiooni lipp. Ei lehvi ka sellepärast, et sinna läheb kohale Riigikogu liige või valitsuse liige. Ma arvan, et see on väga ohtlik tendents, mis praegu on. Me mängime tulega, nagu ma ütlesin ka härra Martin Helmele. Ta jäi väga mõtlikuks, ma loodan, et ta sai aru, mida ma mõtlesin. Ma väga loodan seda.
Nüüd eesmärgist, et meil ei oleks eraldi koole. Ma tuletan meelde Eesti 200 trammipeatuse plakati kampaaniat. Kas see oli õigesti tehtud või valesti tehtud, on iseküsimus, aga ma tõesti ei soovi seda, et ühed on ühes nurgas ja teised on teises nurgas. Ma soovin, et Kohtla-Järve riigigümnaasium kui sajaprotsendiliselt eestikeelne kool hakkaks võimalikult ruttu tööle. Te palusite, et ma tuletaksin Lasnamäe linnaosavanemale ühte asja meelde. Ma tuletan kõigile meelde: meil ei ole õigust meie riiki lõhkuda, meie riigi sidusust lõhkuda. Me peame seda hoidma ja kaitsma. 

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Te enne ütlesite, et puudub veel see, et EKRE ütleks venelastele, et minge minema. Me ei ole kunagi midagi sellist öelnud. Me oleme alati öelnud, et meie oleme seda meelt, et Eesti on rahvusriik, kus kõik peavad rääkima eesti keeles, ja selle nimel peab Eesti haridussüsteem töötama. Kes sellest aru ei saa, sellel tõesti on vaja mõelda, kas tal sobib Eestis elada. Aga minu meelest on palju hullem see, et teie valitsus ja teie haridusministeerium ütleb praegu oma praktilises tegevuses eestlastele Ida-Virumaal selge sõnaga: minge siit minema! Eesti lastele Kohtla-Järvel öeldakse: "Minge siit minema!" Eesti lapsevanematele Kohtla-Järvel öeldakse: "Minge siit minema! Teie valitsus teist ei hooli, teie mure ei lähe korda!" Haridusminister ei jõua isegi sinna kohale enne, kui õhkkond läheb poliitiliselt nii kuumaks, et on vaja mingi näo päästmise üritus teha. Mul on küsimus. Te räägite, et peaks koos õppima, ei tohi eraldi koole olla. Missugune on see proportsioon: kui palju on neid eesti lapsi, kes selles koolis hakkaks venelastega koos venekeelses koolikeskkonnas õppima? Kui palju on võimalik selles koolis riigikeelset õpet hoida? 

Peaminister Jüri Ratas

Sada protsenti! Need eestikeelsed lapsed, kes soovivad, ja mitte ainult eestikeelsed, vaid ka teise emakeelega lapsed, kes suudavad õppida eesti keeles – see võimalus on sada protsenti. Kui me räägime suhtest 60 : 40 või mõningatest loengutest, siis olgu öeldud, et 60% ulatuses ei õpita mitte vene keeles, vaid eesti keeles. Ma tahan öelda veel seda, et kui te nii tõsiselt seda haridustemaatikat, härra Martin Helme, käsitlete, siis võtke palun Jõhvi Gümnaasiumi näide. Kui see aastal 2015 alustas, oli seal suhe samuti 60 : 40. Minu arvates on Jõhvi Gümnaasium positiivne näide Eesti haridusmaastikul. Nüüdseks on seal minu teada see 60% tõusnud ja 40% on kahanenud. Ja ma arvan, et see on õige tee. Ma väga loodan, et sama juhtub Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, kus on need protsendid 100 : 0. Selle nimel ma olen kindlasti valmis töötama iga päev ja iga tund. See, mida teie ja Reformierakond soovite teha – ja eile jagas ka Vabaerakonna esinumber ühes piirkonnas väga energiliselt seda uudist –, on tõesti tulega mängimine. See on tõesti kurja väljakutsumine ja selle vastu ma seisan. Ma arvan, et minu ülesanne on tagada, et selliseid provokatsioone, selliseid valeuudiseid ei oleks ja et nende sisu kunagi ei muutuks reaalsuseks. Ja ma loodan, et see ei ole ka EKRE valijate huvi. Ma olen selles tegelikult veendunud. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:28 Tartu Maarja kiriku taastamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Jüri Adams kultuuriminister Indrek Saarelt. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra Saar! Teie ministriks olemise ajal ei ole sündinud poliitilist otsust, et Eesti riik paneks otsustavalt õla alla Tartu Maarja kiriku taastamisele. Ma siiski loodan, et teie isiklik arvamus selles suhtes on muutunud positiivsemaks, kui ta oli siis, kui ma esimene kord teile sellest asjast rääkisin. Ma lähtun oletusest, et tõenäoliselt teile ja teie erakonnale tuleb peale toimekaid raskeid aastaid ehk rahulikuma järelemõtlemise periood. Äkki on teil meile teatada, et te olete teinud ettevalmistustööd, et teie ametijärglane hakkab töötama Maarja kiriku tuleviku positiivse lahenduse suunas?

Kultuuriminister Indrek Saar

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Ma väga tänan selle küsimuse eest ja selle kauni iroonilise noodi eest, mida see küsimus endas sisaldas! Tartu Maarja kirikul on kindlasti väärikas ajalugu, nii nagu väga paljudel pühakodadel, mis meil Eestis on. See on meie õnn. Ma tahan väga tunnustada Sihtasutust Tartu Maarja Kirik, kes on entusiastlikult võtnud vedada selle kiriku kordategemise. Ja kindlasti tahan tunnustada ka teie tööd, lugupeetud Riigikogu liige Jüri Adams, et te olete ellu kutsunud Riigikogu liikmete ühenduse Maarja kiriku toetuseks. Te olete ise selle esimees. Ja küllap sellel on olnud märkimisväärne roll selles, et Riigikogu otsustas selle aasta eelarvet arutades eraldada täiendavad vahendid Tartu Maarja kiriku korrastamiseks. Seda on kokku minu mälu järgi 47 000 eurot. Nii et riik on teinud täiendava erakorralise eraldise Tartu Maarja kiriku kordategemiseks. Ja Tartu linn on õnneks saanud aru, et omavalitsus, kelle territooriumil selline väärikas kirik asub, peaks sinna ka panustama. Toetanud on ka mitmed eraalgatajad ja ma väga loodan, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kes valdavalt on luteri pühakodade omanik, panustab sellesse protsessi samuti. Nagu te hästi teate, valitsus eraldas neile eelmise aasta lõpus 6,8 miljonit eurot, mille ulatuses saab kindlasti teha kirikupoliitilisi valikuid ka selle kasuks, et olemasolevaid kirikuhooneid korda teha.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Adams, täpsustav küsimus, palun!

Jüri Adams

Aitäh! Ma loodetud vastust päris ei saanud. Ma kujutan ette, et teistel on see probleem ka, et nendel on küll oma rahakott, aga isegi kui seal raha on, siis on oma plaanid tehtud. Ma olen tänulik teile ja teie koalitsioonikaaslastele võimaluse eest, et sain oma nn katuseraha sinna suunata. Muidu selle kiriku taastamine edeneks igal juhul aeglasemas tempos. Minu küsimus on aga selline. Ma ei tunne väga hästi ministeeriumi, mida te olete juhtinud. Kes on seal ministeeriumis see ametnik – kas nimeliselt või ametikoha järgi –, kes on niisuguste küsimuste puhul kõige otsustavam tulevase ministri nõuandja? Kellega Maarja kiriku inimesed peaksid lähemal ajal suhtlema hakkama?

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan selle küsimuse eest! Selgitan teile, mismoodi see asi Eesti riigis käib, juhul kui tegutsetakse nende reeglite järgi, kuidas on võimalik rahastamist taotleda. Muinsuskaitseametil on viimastel aastatel olnud ca 1,5 miljonit eurot selle jaoks, et taotlusvoorus toetusi jagada. Minu teada Maarja kirik ei ole viimastel aastatel selle taotlusvooru ajal üldse Muinsuskaitseameti poole pöördunud ja kui ei küsita, siis ei ole võimalik ka raha saada. Viimati vist küsiti sealt raha aastal 2015 – olid justkui mingi trepiga seotud tööd –, ja siis see raha ka eraldati. Viimastel aastatel paraku küsitud ei ole ja siis ei ole võimalik seda ka eraldada. Riigikogu võib eelarve teise ja kolmanda lugemise vahel mingeid otsuseid oma äratundmise järgi teha ja anda täiendavaid eraldisi, ilma et ekspertkomisjon oleks üht või teist taotlust täiendavalt hinnanud. Meil peetakse üldiselt reeglitest kinni ja nii peab ka Muinsuskaitseamet reeglitest kinni. Kui taotlust ei ole, siis lihtsalt oma äranägemise järgi toetust ei eraldata.
Sellele summale lisandus tänavu 1,4 miljonit eurot, mis on mõeldud selleks, et riik aitaks omanikel teatud töid kaitsealuste hoonete juures läbi viia. Kui efektiivselt seda kasutada saab, see sõltub muu hulgas ka teie tänasest otsusest, kas te muudate muinsuskaitseseaduse kaasaegsemaks ja paindlikumaks või ta jääb lohisema niisugusena, nagu ta praegusel kujul on. Ma väga loodan, et Riigikogu suhtub sellesse täie vastutustundega ja aitab meil omanikele senisest oluliselt enam appi minna. Mis puudutab küsimust, kelle tagauksest peaks sisse minema ja hakkama kintsu kaapima  – vaadake, seda meie ministeeriumis praegu teha ei saa. Aga nagu te viitasite, suure tõenäosusega on seal varsti mõni teine minister ja küllap te siis saate tema käest küsida, kuidas tema seda poliitikat kujundab.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan Tartu Maarja kiriku teemal. Sellel aastal möödub 150 aastat meie esimesest laulupeost. Tartu Maarja kirikul on meie ajaloos väga auväärne koht ja ma loodan väga, et tema tähendus on ka tänasel päeval suur. Kuidas Kultuuriministeerium toetab esimese laulupeo aastapäeva taustal Tartu Maarja kiriku väärilise koha jäädvustamist ka tänavu? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan! Laulupeo üritusi korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja väärikad toimkonnad on kokku leppinud, et kuna me tähistame ikkagi 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, siis algab juubeli tähistamine Tartus. See on mitmepäevane ürituste sari, mis muu hulgas sisaldab kontserte, ja minu arust üritatakse ka Tartu Maarja kirikus kontsert läbi viia. Need kontserdid korraldatakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega koostöös ja märkimisväärselt ka riigi eraldatud vahendite toel, mis on mõeldud juubeliaasta tähistamiseks. Ma olen veendunud, et see saab olema väärikas ja meeleolukas sündmus. Ja mul on väga hea meel, kui tõesti asjad lähevad plaanipäraselt ja selleks saab ka seda ajaloolist kirikuhoonet kasutada. Loomulikult sealt edasi toimuvad laulupidu ja tantsupidu, nii nagu ikka, Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. Koostöös Tallinna linnaga oleme näinud vaeva, et lauluväljak muuta oluliselt ohutumaks, kui see viimastel aastatel olnud on, ja ka mõnevõrra kenamaks. Ja nii on ka Kalevi staadioniga, kus toimub tantsupidu.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:36 Vana Baskini Teatri tegevuse lõpetamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse kultuuriminister Indrek Saarele esitab Henn Põlluaas. Palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Te olete korduvalt luulutanud, justkui tahaks EKRE teatreid sulgeda. Nüüd lähete ise ajalukku ministrina, kelle tõttu peab pika minevikuga Vana Baskini komöödiateater oma uksed toetuse äravõtmise tõttu sulgema. Kui EKRE valitsusse saab, siis ta muuseas annab selle toetuse tagasi. Väidetavalt võeti raha ära kuuelt teatrilt, aga see ei ole päris tõsi: teised ei ole kunagi varem toetust saanudki, seega ära võeti see päriselt ainult Baskini teatrilt. See toetus oli nii väike, et on enam kui kummaline, et seda piskut ei jätkunud. Samas kui näiteks vulgaarmarksistlikule NO99 teatrile eraldasite eelarvest lausa miljon eurot, kuigi see projekt oli publiku puudumise tõttu juba uksed sulgenud. Miks te seda teete? Kas see teile endale ei tundu kuidagi imelik? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige! Kõigepealt, ma ei tea, kas see kurvastab või rõõmustab teid, aga värskete uudiste valguses on mul tunne, et ma ei saa minna ajalukku ministrina, kes on Baskini teatri sulgenud. Isegi teil on seda võimatu väita. Esiteks, erateatreid ei ava ega sulge kultuuriminister ega Kultuuriministeerium, neid avavad eraisikud ja neid sulgevad eraisikud. See on nende otsus. Või kohtutäiturite, nagu Jüri Adams väga õigesti mainis. Teiseks, need uudised on laiali läinud suhteliselt kiiresti. Eile me saime meediast teada, et Vana Baskini Teater kavatseb uksed sulgeda. Selle kohta ei olnud mul mitte mingisugust informatsiooni kuni eile hommikupoolikuni, kui tuli pressiteade. Täna – natuke üle 24 tunni hiljem – kuulen ma, et Tallinna linn on tulnud appi. Mul on väga hea meel. Meil on Tallinna linnaga olnud, nagu ma juba eelmisele küsimusele vastates viitasin, võimalus mitmes kultuuriküsimuses koostööd teha. Näiteks Tallinna linn otsustas sellest aastast enam mitte toetada Tallinna Kunstihoonet, aga Kultuuriministeerium teeb seda edasi. Tallinna Kunstihoone küll ei teinud pressiteadet, et ta selle pärast uksed sulgeb. Ja nii leidis Tallinna Linnavalitsus tänavu täiendavad vahendid, et toetada Vana Baskini Teatrit. Ma loodan, et need vahendid annavad Vana Baskini Teatrile võimaluse jätkata. Sest tõepoolest ka mulle meeldiks, kui Eesti teatripilt oleks võimalikult mitmekesine. Küll aga ei saa mina komisjonile, mis on moodustatud seaduse alusel ja jälgib kriteeriume, mis on valdkonnaga kokku lepitud, ette kirjutada, millised on nende otsused. See on oluline printsiip. Ja see on sama oluline printsiip nagu see, millele ma viitasin eelmises vastuses: et see asi ei käi niimoodi, et tagauksest käiakse kintsu kaapimas.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Rõõm on küsida viimast korda selle koosseisu jooksul ka teilt küsimusi! Teatavasti Vana Baskini Teatri ajalugu algab sellest, kui härra Baskin kaotas teatud asjaoludel Vanalinnastuudio, mis läks NO99 teatri kätte. Kui lugeda härra Baskini mälestusi nüüd, aastaid hiljem, siis kumab sealt väga tugevasti läbi emotsionaalne hoop, löök, trauma, mida selline tegutsemine tema vastu tekitas. Teatavasti ka teie, härra kultuuriminister, olete selle saagaga isiklikult väga tihedalt seotud olnud, õigemini öeldes te olete olnud üks asjaosaline selles loos, kui härra Baskin tänava peale visati ja teater mängiti NO99 kätte. Äkki te räägite sellest taustast lähemalt? Milline oli teie roll ja tähtsus selles saagas, mis on nüüd kulmineerunud sellega, et teie juhitav ministeerium tõmbas nüüd ka Baskini teatrile vee peale? 

Esimees Eiki Nestor

Suur aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt tänasest päevast ja Vana Baskini Teatri toetusest. Mul on hea meel, et Eestis üldiselt kultuuri valdkonnas on alati neid, kellel on ideid, mida teha, oluliselt rohkem kui vahendeid, mida jagada on. Me alati üritame vahendeid juurde leida, aga kunagi ei ole raha nii palju, et jaguks kõigile, kes tahaksid midagi kultuuri valdkonnas ette võtta. Nii on komisjonile seatud alati väga raske roll: komisjon peab kellelegi alati ütlema "ei" ja tihtipeale vähendama toetusesummat, mida küsitakse.
See on selle komisjoni otsus. Komisjon tegi tulenevalt valdkonnaga kokkulepitud kriteeriumitest otsuse juba 2017. aastaks, et nende kriteeriumite alusel ei ole põhjust Vana Baskini Teatrile enam selles voorus raha eraldada. Kultuuriministrina võtsin ma komisjoni otsuse teadmiseks, sest mul ei olnud olulisi vastuargumente, aga selleks, et teatril oleks aega oma tegevus ümber korraldada, leidsin täiendava summa 30 000 eurot – sama suurusjärk, mis neile aasta varem oli eraldatud – selle jaoks, et neil oleks aasta üleminekuaega. Vana Baskini Teatri juht teadis väga hästi, et komisjon oli sellise otsuse teinud. Ta on seda ka ise intervjuudes tunnistanud. Mina andsin neile üleminekuajaks täiendava summa, aga teist aastat järjest ei ole mingit põhjust öelda, et nüüd on jälle üleminekuaasta, kuigi komisjon on teinud oma kaalutletud otsuse.
Ja kui te tahate ajalukku minna, siis me peame vaatama kogu seda konteksti, mis on võrreldes aastaga 2005 Eesti teatrite mitmekesisuses muutunud: kui palju antakse Eestimaal etendusi, kui palju on teatreid. See pilt on sootuks muutunud. Meil ei ole mõtet minna tagasi aastasse 2005, kui Vana Baskini Teater loodi, ja öelda, et tingimused on täpselt samad. Ei ole! Pilt on läinud palju, palju mitmekesisemaks ja paremaks. 

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti on nii väike konnatiik, et siin on väga hästi teada, kui palju ja kuhu minister sekkub. Nii et ei maksa muud rääkida. Jah, teater jääb nüüd alles, nagu ma teilt kuulsin, ja see on suurepärane. Aga te lähete ikkagi ajalukku ministrina, kes püüdis seda hävitada. Ja see ei ole esimene kord, kui te olete Baskini teatrile noa selga löönud, nagu mu kolleeg ka juba mainis. Koos Tiit Ojasooga osalesite kunagi Vanalinnastuudio likvideerimisel, sealt näitlejate ja teatri asutaja Eino Baskini väljakihutamisel ning selle asemele vasakideoloogilist ja vaimset vägivalda kandva NO99 asutamisel. NO99-le leidsite lausa ebaproportsionaalseid, hiigelsuuri toetussummasid, justkui oleks laval urineerimine, saastas püherdamine ja muud avangardistlikud labasused ja perverssused, millel puudub kultuuriga igasugune ühisosa, kõrge ja üllas kunst. Kas see oli mingisugune teie isiklik või laiemalt sotside vendeta Baskini teatri vastu, see raha äravõtmine ja kõik see varasem ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Aeg on ammu läbi! (H. Põlluaas räägib edasi, mida, ei ole kuulda.) Henn Põlluaas, palun kirjuta endale üles küsimus, mille saab esitada ühe minuti jooksul!

Kultuuriminister Indrek Saar

Selle küsimuse eest on raske tänada. Esiteks, teie väited sisaldavad vasturääkivusi. Ühelt poolt te olete öelnud, et minu ajal pandi kinni NO teater, ja teiselt poolt te ütlete, et ma olen neid poputanud. Kumba ma siis olen teinud – kas ma olen neid poputanud või ma olen nad kinni pannud? Ma väidan teile, et ma ei ole teinud mitte kumbagi. Ma olen ka selle teatri puhul käitunud nende reeglite alusel, mis valdkonnaga on kokku lepitud, ja kõigi seaduste alusel.
Kui te tahate tagasi minna aastasse 2004, siis milline oli tol ajal seis? Vanalinnastuudio oli kolmandat korda juhtimiskriisis ja sügavalt võlgades. Sellele teatrile otsiti uut kontseptsiooni. Tol aastal kandideeris sinna juhiks Tiit Ojasoo, kes kutsus mind appi. Teater oli kaelani võlgades, aga teater anti Tiit Ojasoole juhtida teadmises, et tema kontseptsioon on just nimelt see, mida Tiit Ojasoo läbi aastate ka tegi. See eeldas teatris ka ümberkorraldusi. Loomulikult oli see inimlikult väga karm, et tuli selliseid valikuid teha, aga need olid tingimused, mis ette anti. Ja nendes tingimustes tuli tegutseda, sest keegi ei maksnud kinni varem tehtud juhtimisvigadest tekkinud miinuseid. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:47 Maksuteemad

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Aivar Sõerd ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Jätkame selle küsimusega, mille eelmisel kolmapäeval infotunnis esitas kolleeg Ivi Eenmaa. Jutt on töötavate pensionäride tulumaksuga maksustamisest. Ma olen püüdnud uuest tulumaksusüsteemist aru saada, aga mõned asjad jäävad seal ikkagi väga arusaamatuks. Töötavad pensionärid kaotasid uue tulumaksusüsteemi tõttu palju enam kui teised maksumaksjad. Töötavatel pensionäridel on nii, et alates teatud tulutasemest pension ja töötasu maksustatakse alates esimesest eurost tulumaksuga. Sellest tulenevalt ma küsingi, mis eesmärki töötavate pensionäride kõrgem maksustamine täidab. Kas eesmärk on töötavaid pensionäre tööturult välja tõrjuda või täidate töötavate pensionäride sissetulekult kogutava tulumaksuga seda eelarveauku, mis aktsiisitulude Lätti sõidutamine on tekitanud? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Ma tahan öelda, et minule teeb tõsist muret, et Reformierakonna tõsiseltvõetavus sulab nagu kevadine lumi päikese käes. See hirmutamine, valeuudiste külvamine teie erakonna poolt on massiline. Aga teile, härra Aivar Sõerd, ma tahan aitäh öelda. Teie soovite uurida, teie soovite tõesti aru saada, nagu te ka täna ütlesite. Igal juhul on teie lähenemine palju õigem kui teie erakonna peajoon.
Minu vastus teile on see, et mitte ühegi inimese tulumaksu määr kõigi tema sissetulekute puhul ei ole ega saa olla üle 20%. Kui me räägime töötavatest vanaduspensionäridest, siis meil on olemas esialgne statistika, mis ütleb järgmist: 63% nende hulgast võitis, 2%-l ei muutunud midagi ja 35% peab panustama rohkem. Kui me vaatame üldiselt tulumaksuvaba miinimumi tõusu pilti, siis me näeme, et 86%-l oli kas võit või seis jäi samaks – ma räägin nüüd kõigist tulusaajatest – ja 14% peab ühiskonda rohkem panustama. Võtame näiteks erinevad maksumäärad brutopalgalt. Võtame brutopalga näiteks 1200 eurot: aastal 2017 kujunes nende tulumaksu määraks 16,3%, praegu on 10,9%. Kui me võtame brutopalga 1500 eurot, siis enne reformi pidid nad maksma 16,9%, nüüd 14,8%. Nagu te näete, võidud on selged.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma saan aru, et teie arvates on õiglane, et alates teatud tulutasemest nii pension kui ka töötasu maksustatakse alates esimesest eurost tulumaksuga. Aga ega see ei ole ainuke probleem tulumaksuseaduses. Hiljuti selgus, et aasta lõpul sünnituspuhkusele jääjad peavad vildaka tulumaksuseaduse tõttu riigile ebaõiglaselt rohkem tulumaksu maksma. Koalitsiooni esindaja, teie erakonnakaaslane rahanduskomisjoni esimees ja ka fraktsiooni esimees lubasid selle probleemi ära lahendada, aga nüüd on seda lahendamist solgutatud Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel. Keegi sellega tegeleda ei taha, kuigi te lubasite selle mure ära lahendada. Ma küsingi: kuidas te selle aasta lõpul sünnitushüvitise saajate probleemi ära lahendate? Ja millal te selle lahendate? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Me lahendame selle õiglasel moel. Sellisel moel, mida ma teile siin Riigikogu saalis vastates juba selgitasin. Kõigepealt, on arusaadav, et selles osas on vaja teha parandusi. Ja need tulevad igal juhul aastaks 2022. Nüüd, kui me räägime aastast 2018, siis te võtate ainult ühe aasta. Aga hea finantsistina te peaksite teadma, et tuleb vaadata tervikperioodi. Tuleb vaadata kahte aastat – nii 2018 kui ka 2019 –, mitte võtta jälle sealt poolt osa välja. Teisalt on see, mis te ütlesite, õige. Ja tõesti, nii Rahandusministeerium kui ka Sotsiaalministeerium mõlemad praegu töötavad ka selle nimel, et lahendust, mis on aastaks 2022 olemas, ettepoole tuua, et leida lahendus kiiremini. Ja ma olen täiesti veendunud, et kokkuvõttes see alus on igal juhul muutunud õiglasemaks ja ka õigemaks. Varasem arvestus sõltus sellest, kas see on 1. jaanuar – piltlikult öeldes – või 31. detsember, mis ei ole ju mitte mingil juhul õiglane. Nüüd me vaatame seda arvutust tehes natukene pikemalt tagasi ja see on igal juhul õigem. Nii et samad seisukohad, mis ma teile varem juba ütlesin. Ja kaks ministeeriumi töötavad selle nimel, et leida lahendus varem kui 2022. Ja teiselt poolt, tõesti, nagunii me hakkame ju seda osadena maksma. 

Esimees Eiki Nestor

Austatud Aivar Sõerd, kui ma ütlesin infotunni algul, et ma annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks, siis seda ma ka mõtlesin. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:53 Vaenulikkus eestlaste vastu

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Loodetavasti on järgmine peaminister meie erakonnast. Lahendada on tõsiseid küsimusi, millest üks on kindlasti eestlaste olukord Eesti rahvusriigis, mida me tahame säilitada. Ma rihin oma jutu loomulikult jällegi Ida-Virumaale. Teatavasti olete ka teie väga hästi kursis juhtumiga, kus viis ajateenijat peksid ühe ajateenija läbi, ja see olevat juhtunud Viru jalaväepataljonis Jõhvis. Kuid see selleks. Meie oleme saanud väga konkreetset infot, et sellessamas jalaväepataljonis on korduvalt juhtunud, et vene keelt emakeelena kõnelevad ajateenijad ei allu eestikeelsetele käsklustele, näiteks hakkavad laulma Venemaa Föderatsiooni hümni, kui lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Sellised korrarikkumised on seal pidevad ja tekitavad suuri probleeme. Teie olete korduvalt rõhutanud, et Eesti Vabariigis elavad inimesed on kõik meie inimesed. Kas ka need inimesed on meie inimesed, kes tahtlikult rikuvad Eesti Vabariigi korda ega allu kaitseväes antud eestikeelsetele käsklustele? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Korda rikkuda loomulikult ei tohi. See hümni laulmise kirjeldus – see on ennekuulmatu! Niisugust asja ei tohi olla. Aga kui te küsite, kas kõik, kes siin Eesti riigis elavad, on meie inimesed, siis jah on, olenemata sellest, missugune on kellegi elutee, kas tegutsetakse Riigikogus või erasektoris, olgu Ida-Virumaal või Läänemaal, ja ka need, kes on pahuksis mingite asjadega ja ehk püüavad meelt parandada. Ma arvan küll, et kõik need 1,3 miljonit on tõesti meie inimesed.
Ma saan aru, et teie küsimus on seotud eeskätt sellega, mis toimus 9.-10. veebruaril Jõhvi sõjaväelinnakus Viru pataljonis. Mul on öelda selle kohta järgmist. Kõigepealt, tõepoolest leidis aset juhtum, kus viis ajateenijat tungisid kallale neile varem märkuse teinud kaasajateenijale. Viiele noormehele tehti märkus, sest nad otsustasid eirata korraldust osaleda pataljoni majanduspäeval. Praegu uurivad juhtumit nii väeosa kui prokuratuur, ja seda distsiplinaarrikkumise ja kriminaalasjana. Neid, kes füüsilist vägivalda kasutasid, võib loomulikult oodata karistus, nii nagu meie kord ja seadused ette näevad.
Mis ma tahan veel öelda: ma olen rääkinud selle infotunni küsimuse teemal ka otse Kaitseväe inimestega. Ma olen küsinud, kas see võis olla konflikt rahvuse pinnal. Öeldi, et  praegu puudub igasugune alus väita, et see oli rahvuse pinnalt tekkinud konflikt. Samas ma rõhutan teile, et uurimine käib, ja kui see on lõppenud, siis saab kindlalt väita, mis pinnalt see tekkis. 

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh! Kindlasti küsimus peksmisjuhtumi kohta puudutas väikest osa palju suuremast probleemist, millele ma viitasin oma esimeses küsimuses. Probleem on täpsemalt nende isikute sobivuses ajateenistusse, kes tahtlikult õõnestavad Eesti Vabariigi julgeolekut, iseseisvust ja töötavad sellele vastu. Ja mis veelgi hullem: nad saavad sõjaväelist väljaõpet ja omandavad sellega kogemused-teadmised Eesti iseseisvuse kaitsmisest. Kas te peate seda tõsiseks julgeolekuohuks, kui mingis sõjaväeüksuses on võrreldes eestlastega liiga palju venekeelseid ajateenijaid, kes saavad sõjalist väljaõpet ja samal ajal tegelevad avalikult Eesti Vabariigi iseseisvuse õõnestamisega ja riigi solvamisega ega allu käsklustele? Kas teie meelest on see julgeolekuoht, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ilma poliitilise korrektsuseta? 

Peaminister Jüri Ratas

Igasugune tegevus nii avalikus kui ka mitteavalikus ruumis, mis õõnestab Eesti iseseisvust, meie jalgealust riigina iseseisvalt ja demokraatlikult toimida, on väga suur probleem. Selle hulka kindlasti kuulub ka riigi reetmine, mis on üks rängemaid kuritegusid. Nii et selle vastu tuleb igas kohas, igal hetkel ja igas asendis seista – selliseid asju meie riigis ei tohi juhtuda. Ajateenistus kaitseväes on kindlasti õige, see on isamaaline kasvatus. See annab väga paljudele noortele väga hea füüsilise ettevalmistuse, annab teadmisi ja ka väga praktilisi oskusi. Näiteks võib saada autojuhiloa. Ja kindlasti tagab see võimekuse, et need noored naised ja mehed tulevikus suudavad vajadusel meie riiki ja meie iseseisvust hästi kaitsta ja nad teevad seda igal hetkel, igal ajal. Ma loodan väga, et ka teie siin selle XIII koosseisu ametiaja lõpus teete kõik selleks, et hoida Eesti ühtsust ja sidusust. Mul on jäänud selle infotunni lõpuni aega veel 25 sekundit. Ma tahan öelda, et mul on olnud au osaleda XIII koosseisus 57 infotunnis ja vastata 241 küsimusele. Kogu valitsuse nimel ma tänan XIII koosseisu, kõiki Riigikogu liikmeid, et te olete Eestimaa ja Eesti elanike eest seisnud! Soovin teile palju jõudu selle koosseisu viimastel tööpäevadel ja loomulikult edu teile tulevikus! Suur tänu teile!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister! Aitäh, ministrid! Kell on 13.59.42. Riigikogu XIII koosseisu viimane infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee