Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Lubage mul täna alustada vaatega ajalukku. Tähistades 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi sünnist, pidasime läinud aastal ka Välisministeeriumi 100. sünnipäeva. Läbi meie riigi ajaloo on just välisteenistus olnud meie katkematu riikliku järjepidevuse kandja.
"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" kandis rahvaste enesemääramise ideed. Mõned nädalad enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist pidas aga USA president Woodrow Wilson kõne USA Kongressile, milles esitas plaani rahu saavutamiseks Euroopas. Wilson tõstis rahvusvaheliste suhete keskmesse liberaalsed väärtused: vabakaubanduse, demokraatia, rahvaste õiguse valida ise oma tulevikku, suveräänsete riikide koostöö. Kõigi nende ideede jaoks ei olnud maailm toona veel küps.
Aga Eesti iseseisvus ei olnudki wilsonistliku idealismi puhang. See oli kauase unistuse teostamine, milleks muutuv maailmakord andis meile võimaluse ja mis sai rahva pingutusena teoks. Iseseisvus kinnistati võitluste ja ohverdustega vabadussõjas, mille lõpetanud Tartu rahuleping oli meie esimene käegakatsutav diplomaatiline suursaavutus.
Eesti ja teised iseseisvunud väikeriigid lootsid, et ka suurriigid asuvad imperialistliku mõjusfääride poliitika asemel arendama reeglitepõhist rahvusvaheliste suhete süsteemi. Iseseisvuse esimesel aastakümnel püüdis meie diplomaatiline tegevus lõimida Eestit Euroopaga. Ent Euroopa suurriigid ei võtnud väikeriike rahvusvahelistes suhetes võrdväärsena. Nii kaotasime teise ilmasõja eel oma iseseisvuse ja järgnenud okupatsioonides ka olulise osa oma rahvast.
Teise maailmasõja järel oli USA ja tema liitlaste eesmärk kaitsta lääne vabadusi ja väärtusruumi Nõukogude Liidu ja rahvusvahelise kommunismi eest. Esiplaanile seati demokraatia, õigusriik, isikuvabadused, turumajandus ja vabakaubandus. Nende väärtuste kaitsmiseks loodi 70 aasta eest NATO. Prantsusmaa välisminister Robert Schuman lisas Euroopa väärtuste arsenali ka solidaarsuse mõiste, millele on rajatud tänane Euroopa Liit.
Vabaduse ideaalid elasid meie rahvas kogu okupatsioonide aja ja tagasid koos lääneriikide Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamispoliitikaga Eesti iseseisvuse kestmise ja järjepidevuse. Nagu esimese ilmasõja järel, suutsime me ka külma sõja järgsetes muutustes avanenud võimaluste akent kasutada ja ehitada üles demokraatliku ühiskonna, mis on olnud muljet avaldavalt tugev. Mullu teie ees kõneledes nentisin, et viimastel aastatel on üheks kõige sügavamaks ja põhimõtteliseks väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele tõusnud liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine, seda nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka meil Eestis. Meenutan, et need Eestit taasiseseisvumisest saadik edukalt teeninud põhimõtted on jätkuvalt surve all.
Head Riigikogu liikmed! Tahaksin nüüd jagada teiega meie ees seisvaid väljakutseid ning koos otsida lahendusi, mis aitaksid kaitsta ja edendada reeglitel põhinevat maailmakorda ning teenida nii meie välispoliitika- ja julgeolekuhuve.
Kõigepealt ÜRO-st. Juba juunis selgub, kas Eesti valitakse ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. ÜRO tõhusust on palju kritiseeritud – mõnikord õigusega –, kuid see ei sea kuidagi kahtluse alla vajadust selle ainulaadse kaasava ülemaailmse organisatsiooni järele, kus kõik riigid saavad kokkulepitud reeglitele toetudes lahendada tekkivaid pingeid ja konflikte ning pürgida pikaajaliste arengueesmärkide poole. Eelkõige on ÜRO oluline just väikeriikidele, kelle jõud ei võistle kunagi suurriikide omaga, kuid kellel on rahvusvahelise kogukonna liikmetena kõigiti samaväärsed õigused.
Kui Eesti näeb reeglitepõhise maailmakorra murenemises, isolatsionismis ja poliitika jõupositsioonilt pealesurumises ohtu, siis peame koos teiste samameelsete riikidega püüdma neid suundumusi väärata või vähemalt neutraliseerida. See on võimalik ainult aktiivselt panustades ja osaledes.
On mitmeid teemasid, millele Eesti peab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena eriliselt pühenduma: rahvusvahelise õiguse kohaldumine küberruumis, konfliktide ennetamine vastupanuvõime parandamise kaudu, kliima ja looduskeskkonnaga seotud küsimused, naiste ja laste õigused ja turvalisus ning kindlasti ka ÜRO Julgeolekunõukogu enda töömeetodite ajakohastamine.
Head kuulajad! Järgnevalt transatlantilistest suhetest. Atlandi-ülene julgeolekuallianss on endiselt tugev, samas oleme viimastel aastatel tajunud mitmes poliitikavaldkonnas ebakõlasid, mis võivad mõjuda negatiivselt ka senisele üksmeelele välis- ja julgeolekupoliitikas. On ilmselge, et USA juhtroll NATO heidutuse ja kaitse tagamisel ning panus Euroopa julgeolekusse on jätkuvalt hädavajalikud. Samas peavad Euroopa liitlased võtma tõsiselt USA üleskutset koorma õiglasemaks jagamiseks. Oma julgeolekusse investeerimine on iga riigi kohustus, selle täitmine loob aluse usalduslikeks liitlassuheteks. On hea öelda, et käesoleva aasta lõpuks jõuab n-ö 2% klubi eeldatavasti juba üheksa liikmeni ja veel mitmed on tegemas konkreetseid plaane, kuidas selle eesmärgini jõuda. Eesti kaitsekulutused ületavad juba mitu aastat 2% meie SKT-st ja seetõttu keskendume meie oma aruteludes pigem sellele, kas ja millist lisapanust on vaja, et esmased võimelüngad likvideerida ja iseseisvat kaitsevõimet veelgi tõhusamalt arendada.
Varssavis toimunud mullusel NATO tippkohtumisel võeti vastu rida otsuseid, mille ellurakendamine, nagu ka liitlaste suurendatud kohalolekus osalevate riikide hulk meie regioonis on selge näide tugevate liitlassuhete kohta praktikas. Tippkohtumisel Brüsselis möödunud suvel keskendusime alliansi heidutushoiaku edasisele tugevdamisele parema sõjalise planeerimise ja siirmisvõime arendamise kaudu.
Viimastel aastatel oleme näinud olulisi arenguid Euroopa Liidu kaitsekoostöös, samuti koostöös Euroopa Liidu ja NATO vahel. Heaks näiteks mõlemapoolselt kasuliku koostöö kohta on strateegiline kommunikatsioon, küber- ja hübriidohtudega seonduv ning sõjalise mobiilsuse arendamine.
On oluline, et Euroopa kaitsekoostöö arendamine täiendaks transatlantilisel sidemel põhinevat julgeolekulahendit, mitte ei püüaks seda asendada. Ka debatt Euroopa strateegilise autonoomia üle ei tohi muutuda tarbetuks ärritajaks transatlantilistes suhetes.
Meie kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head. Kaitse- ja julgeolekualase koostöö tihendamisel keskendume sõjalistele õppustele, kübervaldkonnale, energiajulgeolekule ja strateegilisele kommunikatsioonile. USA suurema sõjalise kohaloleku nimel nii Eestis kui ka Läänemere piirkonnas tervikuna teeme koostööd Läti, Leedu ja Poolaga.
Globaalne ohupilt muutub üha komplekssemaks. Asümmeetrilised ohud ei tunnista riigipiire ja nende allikaidki on raske tuvastada. Äärmuslased, terroriorganisatsioonid ning ka autokraatlikud režiimid tegutsevad üha jõulisemalt ja jultunumalt. Euroopa julgeolekule avaldab mõju ebaseaduslik ränne, mis tuleneb konfliktidest ja ebastabiilsusest Euroopa Liidu naabruses, aga ka majandus- ja kliimaprobleemidest.
Rahvusvaheline terrorism lähtub sageli neist konfliktikolletest, kus kriisiennetus ei ole olnud edukas. Sel puhul tuleb konflikti algpõhjustega tegelemise kõrval panustada ka sõjalistesse operatsioonidesse terrorivõrgustike füüsiliseks nõrgestamiseks. Riigikogu mandaat Iraagi vägede koolitamise jätkamiseks kehtib selle aasta lõpuni. Möödunud aastast osaleb Eesti Malis Prantsusmaa juhitavas operatsioonis Barkhane, mille eesmärk on terrorismivastane võitlus Saheli piirkonnas. Nüüd, mil globaalne koalitsioon on saavutamas ISIS-e üle territoriaalset võitu, tuleb enam tegeleda stabiilsuse loomisega, et ennetada uue vägivalla teket ja ekstremistlike ideede levikut. Seetõttu on Eesti eelmisel ja sel aastal lubanud anda Süüria kriisi leevendamiseks humanitaarabi kokku 1,3 miljoni euro eest.
Head kuulajad! Kui 15 aastat NATO liikmesust on tugevdanud meie julgeolekut, siis 15 aastat Euroopa Liidu liikmena on oluliselt suurendanud meie jõukust, heaolu ja turvalisust. Organisatsioonina on Euroopa Liit ainulaadne selle poolest, kui sügavalt on selle reeglistik ja toimemehhanismid saanud osaks liikmesriikide igapäevaelust, kuid sellele lisaks on Euroopa ka ideede ja väärtuste kogum.
Täna on liidu ühtsus ja alusväärtused löögi all – valedele tuginev populism ja madalatele instinktidele apelleerivad hirmud on tööriistaks Euroopa idee vastaste käes. Neid tehnoloogiaid on üritatud importida ka Eestisse, mille elanike toetus Euroopa Liidule on tavapäraselt olnud kõrge. Meile seatakse mõnikord eeskujuks nn mitteliberaalset demokraatiat ehk sisuliselt demokraatia puudumist. Euroopa ühtsust vastandatakse rahvuslikule suveräänsusele, unustades, et väikeriikide mõjukus kasvab just nimelt koostöös. Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse, siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad Euroopa Liidus annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja Eesti arengule.
Head kuulajad! Brexiti lõpplahendus ei ole täna veel selge, kuid Eestile jääb Suurbritannia oluliseks partneriks ka väljaspool Euroopa Liitu. Me soovime käimasoleva lahutusprotsessi võimalikult väikeste kaotustega selja taha jätta, et keskenduda juba uue, toimiva suhte loomisele majanduses ja kaubanduses, sise- ja välisjulgeolekus, noorte- ja üliõpilasvahetuses, digitaal- ja kübervaldkonnas, teaduses. Me töötame koordineeritult ka selle nimel, et meie kodanikud ja ettevõtted ei peaks Brexiti tõttu kannatama. Mõistagi on Brexit ka õppetund sellest, kui tihedalt Euroopa Liidu lõimed meid liidavad ja kui keeruline on nende lahtiharutamine nii tehniliselt kui ka sisuliselt ja kui suur võiks meie jaoks olla Euroopa Liidu puudumise hind.
Sel aastal algavad arutelud Euroopa Liidu järgmise viie aasta prioriteetvaldkondade ja eesmärkide üle. On mitmeid valdkondi, kus me kuulume liiderarvajate sekka, näiteks digitaalsed lahendused, andmemajandus, küberturvalisus. Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta finantsraamistik peab neid prioriteete toetama, hoides ka traditsioonilisi prioriteete: ühtekuuluvuspoliitikat ning ühtset põllumajanduspoliitikat. Suurprojektidest on Eestile olulised Rail Baltic ja meie elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga.
Austatud Riigikogu! Euroopa Liidu idapartnerluse kümnendal aastapäeval väljendame me toetust idapartnerite reformidele ja anname perspektiivi suhete edasiseks arendamiseks. Arengukoostöö on oluline tööriist ühise väärtusruumi edendamisel, mis aitab kaasa nii meie kui ka meie naabrite heaolu ja julgeoleku suurendamisele. Nii tugevdab Ukrainas demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine ning kodanikuühiskonna ja inimõiguste edendamine kogu Euroopa stabiilsust ja arengut.
Juba lähitulevikus peab Eesti suutma rohkem kaasa rääkida ka Euroopa Liidu lõunanaabruse teemadel. Ka arengukoostöös peame vaatama kaugemale horisondi taha ja keskenduma vähim arenenud riikidele. Oleme maailma mõttes juba aastaid jõukas ja väga edukas väikeriik ning nii peavad järgmine Riigikogu koosseis ja valitsus leidma viisi, kuidas jõuda arengukoostöös ja humanitaarabi andmises lubatud 0,33%-ni rahvamajanduse kogutulust. Tuletan meelde, et täna on see suhtarv vaid 0,18%.
Austatud Riigikogu liikmed! Eesti majanduslik edu sõltub väga suures osas välisturgudest. Avatud turumajanduse, Euroopa Liidu ühtse kaubanduspoliitika ning lepinguliselt reguleeritud väliskaubanduse kaudu oleme oma heaolu jõudsalt kasvatanud. 1. veebruaril jõustunud vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja Jaapani vahel on väga hea näide selle kohta, et Euroopa suudab koos teha ära palju rohkem kui tema liikmesriigid eraldi. Paraku on ka väliskaubandussuhetes multilateraalne, reeglitel põhinev lähenemine osati asendumas piiratud mahus diilipõhise kaubanduse ja protektsionismiga. Euroopa ettevõtjad on silmitsi turule sisenemise piirangute, vältimatu tehnoloogiate üleandmise, internetivabaduse puudumisega. See kõik annab omakorda õigustuse protektsionistlike tõkete seadmisele Euroopas ja USA-s. Euroopa Liit peab olema järjekindel vaba turu – oma ühe aluspõhimõtte – kaitsmisel. Eesti omalt poolt jätkab reeglitepõhise vabakaubanduse aktiivset edendamist, otsides lahendusi, mis aitaksid hoida Atlandi-üleseid kaubandussuhteid ning maandada Euroopa Liidu ja USA suhetes tekkinud pingeid.
Eesti ettevõtjate abistamine eksporditurgude leidmisel on meie välisteenistuse prioriteet. Oleme olnud edukad ning meie ekspordi maht on suurem kui kunagi varem, kuid edasiliikumiseks peame olema fokuseeritumad ja suutma oma eeliseid paremini ära kasutada. Veel üks oluline eesmärk on välisinvesteeringute toomine, keskendudes kapitalimahukatele tarkadele valdkondadele, et suurendada Eesti toodete lisandväärtust.
Välismajandushuvid on meie esinduste võrgu laiendamisel oluliseks kriteeriumiks. Head näited on peatselt avatav suursaatkond Abu Dhabis, mis on väravaks Araabia poolsaarele, samuti peakonsulaat USA läänerannikul San Franciscos. Veelgi efektiivsemalt peame ekspordi edendamiseks kasutama meie aukonsulite võrgustikku ning tugevdama äridiplomaatia suunda esindustes ja ka Tallinnas.
Hea Riigikogu! Eesti välispoliitika digitaalne mõõde kasvab. Olles suutnud kodus ehitada üles ühe maailma arenenuima e-riigi, on meie maine rahvusvaheliselt väga hea. See loob meile uusi võimalusi tutvustada Eestit, meie kaupu ja teenuseid. Aitame ka teisi riike, piirkondi ja organisatsioone infoühiskonna lahenduste kasutuselevõtul. Infoühiskonna edendamine eeldab, aga ka toetab avatust, sõnavabadust, inimõiguste kaitset ja reeglitepõhisust, teenides nii Eesti välispoliitika laiemaid eesmärke.
Olles loonud tugeva riikliku küberkaitse- ja küberturbesüsteemi, oleme maailma küberjulgeoleku indeksites kõrgel kohal. Mullu käis meie lahendustega tutvumas valitsusdelegatsioone 94 riigist. Välisministeerium tihendab arengukoostööd riikidega, kes soovivad meie kogemustest õppida. Alles arenevates riikides on nii digi- kui ka küberturbe turunišid veel hõivamata ning siin on võimalusi ka meie erasektori jaoks. Olles väike ja paindlik, saame õpetada, kuidas väheste ressurssidega luua toimiv riiklik küberkaitsesüsteem.
Veel üks valdkond, kus Eesti on esirinnas, on kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kujundamine. Poliitiliselt motiveeritud küberrünnakud on järjest suurem julgeolekuoht. Üha tähtsamaks muutub riikide vastutustundlik käitumine küberruumis. Seetõttu oleme aktiivsed ÜRO, OSCE, Euroopa Nõukogu ja teiste organisatsioonide küberjulgeolekualaste algatuste kujundamisel.
Välisministeerium kavatseb meie ekspertiisivõimekuse arendamiseks luua koostöös ülikoolide ja teadusasutustega rahvusvahelise küberõiguse kompetentsikeskuse. Juba täna on Eesti üks juhtivaid küberekspertiisi pakkujaid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning meie ülesanne on juhtiva küberriigi staatust hoida ja tugevdada.
Infotehnoloogilise revolutsiooniga kaasnevad kiired muutused tekitavad paljudes ebakindlust tuleviku ees. Küberründed ja küberruumis toimuvad infooperatsioonid kujutavad endast ohtu, samas pakuvad töökohtade automatiseerimine ja tehisintellekti võidukäik uusi võimalusi, millest Eesti paindliku väikeriigina peab kinni haarama. Me vajame uut Tiigrihüpet, millesse on kaasatud kogu ühiskonna poliitiline, majanduslik, teaduslik ja hariduslik potentsiaal ning mille saavutamiseks peame oluliselt suurendama oma teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse rahastamist. Viimaks innovatsiooni uuele tasemele, peame riigina sinna suunama ressursi, mis on võrreldav nende riikide ressursiga, kes täna innovatsiooni puhul teed näitavad.
Hea Riigikogu! Lõpetuseks tahan veel kord rõhutada, et Eesti huvid lähtuvad meie väärtustest ning on kõige paremini kaitstud liberaalsetel väärtustel ja reeglitel põhinevas koostöös. Eestil on ajaloos iseseisva riigina läinud hästi siis, kui rahvusvahelisel areenil on domineerinud liberaalne väärtusruum. Euroopal on läinud hästi, kui rahvusvaheliste suhete süsteem on olnud reeglitepõhine ning riikide suveräänsust austav. Meie maailmajao süngemad peatükid on seevastu kirjutatud ajal, mil piiratud rahvuslik enesehuvi on seatud ettepoole rahvusvahelisest koostööst või kui liberaalseid ideaale on maha surutud ja hävitatud.
Kui demokraatial, turumajandusel, kodaniku- ja inimõigustel, õigusriigil ning solidaarsusel põhinev väärtusruum on kellegi meelest Euroopale koormavaks muutunud, siis peame ka küsima, mis on alternatiiv. Kuidas tulla toime illiberalismi ja autokraatia pealetungiga, kuidas seista vastu mõjusfääride poliitika naasmisele globaalsel areenil? Kuidas hoida solidaarsust liitlaste ja partneritega, kui natsionalistlikud enesehuvid hakkavad varjutama ühishuvi? Kui meie ei suuda või ei soovi olla solidaarsed teistega, siis miks peaksid teised olema solidaarsed meiega?
Eesti diplomaatia ja välisteenistus on viimase pea 30 aasta jooksul viinud ellu rahva tahet, et me oleksime lääne väärtusi ühendavas poliitilises, majanduslikus ja julgeolekuruumis. Eesti rahvuslike huvide edendamisel oleme alati pürginud konsensusliku välispoliitika poole. Kõik taasiseseisvumisjärgsed valitsused on Eesti suveräänsust ja rahvusvahelist positsiooni liitlas- ja partnerlussuhete kaudu tugevdanud. Olen veendunud, et ka järgmine valitsus seab välispoliitika meie huvide teenistusse ning tagab välisteenistuse edukaks toimimiseks vajalikud ressursid. Selles on abiks välispoliitika arengukava, milles sätestatakse tegevus järgmiseks kümnendiks ning mida uus valitsus ja Riigikogu arutama hakkavad.
Lubage mul lõpetuseks pöörduda tagasi pea 100 aasta tagusesse aega ja tsiteerida Eesti esimest välisministrit Jaan Poskat, kes kõneles Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920 nõnda: "Sest võib juhtuda, et meie oma neutraliteedi kaitseks välja peame astuma ja sõjariistad kätte võtma, sest pärast seda, kui meie rahu teinud oleme ja see kinnitatud saab, oleme meie neutraalriigi seisukohal ja peame selle kohuseid seni sõdivate riikide vastu kaitsma." See tsitaat on vastus neile, kes küsivad, milline on Eesti plaan B, kui liitlassuhetel, Euroopa solidaarsusel ja lääne väärtusruumil põhinev välispoliitika peaks meid alt vedama. Vastus on lihtne: meie tänased tegevused ongi alternatiiv sellele plaanile, mis 1939. aastal läbi kukkus. Demokraatlik väikeriik jääb ellu ja areneb siis, kui ta kaitseb oma väärtusi nii kodus kui ka võõrsil ja kui tal on olemas neid väärtusi jagavad liitlased, kes on samuti valmis neid ühiselt edendama ja kaitsma. Tänan teid tähelepanu eest ja olen meelsasti valmis vastama teie küsimustele.