Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Kas olukorras, kus Riigikogu selle koosseisu töö lõpuni on jäänud täiskogu viis töönädalat, soovib keegi veel üle anda arupärimisi ja eelnõusid? Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Head kolleegid! Ma annan üle Riigikogu otsuse eelnõu ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele planeerimisseaduse vigade parandamiseks. Planeerimisseadus on üks väga halva seadusloome näiteid. Me oleme sellega kahetsusväärselt kokku puutunud terve selle Riigikogu koosseisu tööperioodi jooksul. See seadus hakkas kehtima juulis 2015 ja tänaseks on selle tõttu tekkinud väga mitu halba tagajärge. Üks põhilisemaid või tuntumaid näiteid on tselluloositehase saaga. Seda, kuidas eraettevõte sai eriplaneeringu ja mis selle eriplaneeringuga edasi juhtus, me teame kõik. Aga selles seaduses on veel väga palju puudujääke. Muu hulgas võiks mainida, et kui seda seadust tegema hakati, siis eesmärk oli saada lihtsam ja selgem seadus, aga tulemus on see, et tuli palju keerulisem seadus. Kui enne oli seaduses 47 paragrahvi, siis nüüd on siin 143 paragrahvi. Igasugused avalikud arutelud, mis eelmise seaduse ajal väga hästi toimisid, vähenesid uue seaduse tulemusel jne. Mina ja veel viis Riigikogu liiget anname otsuse eelnõu üle. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Toomas Paur, palun!

Toomas Paur

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Annan üheksa Riigikogu liikme nimel üle kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Seaduseelnõu eesmärk on parandada kalapüügi tingimusi ja püütud kala kättesaadavust tarbijatele ning vähendada keskkonnariske, mis on seotud kalapüügiga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Käesoleval ajal toimub püügivõimaluste jagamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ajalooliste püügiõiguste ehk püügivahendite arvu põhjal.

Esimees Eiki Nestor

Tänan! Austatud Riigikogu, olen vastu võtnud kaks eelnõu. Julgen teile öelda, et kui keegi annab ka Riigikogu täiskogu viimasel istungil eelnõu üle, siis juhatus ilma mingi kahtluseta määrab sellele juhtivkomisjoni, aga samal ajal pean ütlema, et õigus esitada otsuse eelnõusid, mis panevad Vabariigi Valitsusele kohustusi, on fraktsioonidel. Aitäh!
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 82 Riigikogu liiget.


1. 14:08 Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 750 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kõnesoove on. Palun reageerida kiiremini! Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsiooni nimel. (J. Ligi kohalt: "Ma reageerisin välkkiirelt!") Veelgi kiiremini kui välk on vaja.

Jürgen Ligi

Austatud esimees! Austatud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon on peale võib-olla aeglast starti siiski otsustanud, et ta hääletab selle eelnõu vastu. See otsus ei tulnud tõesti väga lihtsalt ega mitte esimesel hetkel. Me oleme selle üle vaielnud rahanduskomisjonis ja fraktsioonis. Muret teeb meile eelnõu punkt 7, mis meie arvates on läinud üle võlli. Miks me varem ei ole seda nii tugevalt välja öelnud? Põhjus on loomulikult selles, et krediidiasutuste maine on viimasel ajal ju tohutult kannatanud. Rahvusvaheline võitlus rahapesu ja finantskuritegude vastu on äärmiselt aktuaalne. Selle müra sisse jäi ka meie jaoks see konkreetne tekst, aga me oleme seda siiski arutanud.
Ma räägin sellest punktist 7, mis muudab seaduse § 48 lõiget 2. Küsimus on laitmatus reputatsioonis ja selles, keda võib valida või määrata krediidiasutuse juhiks. Siin on selline ebamäärane fraas nagu "laitmatu reputatsiooni olemasolu kahtluse alla seadmine". Mainitakse isikut, kes on olnud süüteo eest süüdi mõistetud – hea küll –, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga. Ükskõik mil moel seotus mis tahes süüteoasjaga tundub selle teksti järgi muutvat inimese saatust eluks ajaks. Süütegu ei tähenda ju tingimata kuritegu, enamik süütegudest on väärteod. Seda teksti lugedes selgub, et kui inimene on läinud näiteks vales kohas üle tee, siis finantsasutuse juhina on ta eluaeg põlu all. See on äärmiselt kummaline ja julm suhtumine. Imelik isegi, et õiguskantsler ei ole sekkunud, nii nagu ta isikuandmete kaitsesse sekkus. Ma loen siit näiteks välja, et mina ei sobi ka muul põhjusel peale selle, et ma olen natukene liiklusrikkumisi toime pannud, mitte küll palju, aga ma olen olnud ka päris kriminaalasjas tunnistaja, ma olen olnud seotud kriminaalasjaga finantsasutuses. Ma olen küll selle kriminaalasja ise algatanud ja inimesed on peale seda läinud vangi, aga minu seotus sellega on ju eluaegne. See tekst ütleb, et minu tegevust võib edaspidi selle tõttu vetostada, sest selline sündmus on minu elus olnud. Me tõesti ei oska selle tekstiga praegu muud teha kui sellele vastu hääletada.
Arutasime ja kuulasime eelnõu autoreid, kuid väga häid seletusi ei saanud, et mida see reaalses elus tähendab. Me arvame päriselt, et see asi tuleb ümber sõnastada. Ilmselt tuleks kõik need ärikeelud ja juhtimiskeelud võtta ette suurema pildina, äriseadustik tuleks ette võtta ja vaadata, miks meie pankrotiseadus on nii julm, et ta tekitab selliseid ärikeelde. Seda on meile OECD ette kirjutanud, et me peame siin reegleid lõdvendama. Aga krediidiasutuste liinis on see tekst tõesti üle võlli ja me söandame oma suhtumist välja näidata vastuhääletamisega. Me andsime valitsusele ülesande või esitasime palve, et kui selle seaduse järgmine muutmine tuleb, et siis see lõik muudetaks ära, aga praegu ta ikkagi kinnistab probleemi, igasugune seotus igasuguse süüasjaga on välistav. See tundub olevat ilmne liialdus ja sellist praaki me minu arust ei tohiks heaks kiita, vaatamata sellele, mis on üldine õhustik, mõeldes rahapesule ja krediidiasutuste mainele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mitte seoses selle eelnõuga, vaid hoopis varem rääkisin ma siin, et sellised väljendid nagu "laitmatu maine" on absoluutselt kohatud, kui tegemist on seadusandlusega. Me oleme seda juba arutanud. Me oleme rahanduskomisjonis isegi välja selgitanud, et Eesti õigusaktide baasis on 24 seadust, mis sisaldavad mõistet "laitmatu maine". Kui meil oli selle seaduseelnõu esimese lugemise arutelu, siis (rahanduskomisjoni liikmed võivad teile seda kinnitada) ma ütlesin Vabariigi Valitsuse esindajale, et sõltumata sellest, et 23 seaduses juba on selline mõiste nagu "laitmatu maine", aga sellest komisjonist ei lähe see eelnõu edasi, kui see väljend jääb sinna teksti, sest seadus ei tohi sisaldada subjektiivseid hinnanguid.
"Laitmatu maine" on täiesti vastuvõetamatu. Rahandusministeerium tegi enda arust suure töö ära ja leidis formuleeringu, kuidas seda asendada. See tähendab, et me arutasime "laitmatut mainet" esimest lugemist ette valmistades, me arutasime täpselt sama asja enne teist lugemist ja me tulime selle juurde tagasi enne kolmandat lugemist. Mis põhjusel? Lihtsalt mõned komisjoni liikmed ei pööranud tähelepanu sellele, millega me tegelesime. Enne kolmandat lugemist me jällegi arutasime sedasama 7. punkti umbes 40 minutit, kusjuures ma palusin, et tehtaks täielik stenogramm. See on EMS-is olemas, kaheksa lehekülge, võite lugeda, kuidas see arutelu toimus. Me olime nõus lugemist kas katkestama või seda väljendit parandama, kui me oleksime leidnud selleks mingi mooduse, kui huvitatud fraktsioon oleks pakkunud normaalse formuleeringu, millega oleks saanud olemasolevat asendada, aga seda ei olnud. Selgus, et meile see formuleering ei meeldi, aga me ei tea või pole lihtsalt mõelnud sellele, millega seda asendada. Me rääkisime väga pikalt sellest, kuidas me edaspidi selle seaduseelnõuga käitume. Ettepanek oli selline, et selle koosseisu ajal tuleb veel üks krediidiasutuste seadusega seotud projekt ja kui me selleks ajaks oleme valmis, siis me ühe muudatusettepanekuga muudame selle punkti ära. Aga kuni seda ei ole, siis see, mis praegu sai muudatusena sisse, on ikkagi parem kui see "laitmatu maine". Sellega me läksimegi edasi. Lihtsalt ei olnud seda materjali, ei olnud midagi konkreetset, millega saaks asendada.
Ma ei oleks tulnud siia seda rääkima, kui see poleks 51 häält nõudev seadus. Ma proovin teile praegu selgitada, et ei saa olla algusest peale ideaalset definitsiooni, kui teil ei ole, mida välja pakkuda. Definitsioon ei muutu iseenesest ideaalseks. Ainult sellepärast olla vastu – see ka nagu ei käi meie ametiga kokku. Me peame otsima paremat formuleeringut ja me leiame selle. Me oleme juba küsinud arvamust, kas see on vastuolus põhiseadusega, nagu väidetakse, või ei ole. Saime ühe vastuse Rahandusministeeriumilt, nad ei leidnud mingit vastuolu. See kiri on ka EMS-is olemas.
Nii et minu ettepanek on, et toetame siiski seda eelnõu, pidades meeles, et Eestis on 24 seadust, mitte ainult see seadus, vaid 24 seadust, mis vajavad muudatust, sealt on vaja see "laitmatu maine" välja võtta ja midagi normaalset asemele panna. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Priit Sibul

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma teen lühidalt. Ma ei saa nõustuda hea kolleegi Jürgen Ligiga. Minu hinnangul ei ole see sõnastus nii absoluutne ja kategoriseeriv, nagu püütakse väita. Teiseks, me komisjonis püüdsime õige mitmel korral lahendust leida. Nagu komisjoni esimees ütles, see pikk stenogramm on kõigile kättesaadav. Juba enne esimest lugemist tõstatas komisjoni esimees ise täpselt sellesama probleemi. Koos Rahandusministeeriumi inimestega püüdsime siis sellele laitmatu maine küsimusele mõistlikku lahendust leida. See sõnastus, mis, ma pean tunnistama, ei ole ideaalne, kajastab seda tarkust, mis rahanduskomisjonis tol hetkel oli. Paremat ei olnud. Veel enne teise lugemise lõpetamist tegin ka mina komisjonis ettepaneku, et kui on vaja ja me suudame lahenduse leida, siis võtame selle eelnõu täiskogu päevakorrast välja, nagu minu juhitud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu 705, millega me saime komisjonis ilusasti hakkama. Aga komisjonis, kus olid ka Reformierakonna fraktsiooni esindajad, ei olnud me veendunud, et me jõuame selle ajaga parema sõnastuse leida, ja sellepärast otsustasime, et me seda eelnõu päevakorrast välja ei võta. Ma julgen väita, et komisjonis oli kogu aeg olemas hea tahe, et seda muuta.
Kolmas teema, mida Jürgen korra puudutas. Tõsi, ma arvan, et sisulises osas on meil siin üksmeelt rohkem, kui täna välja paistab. See on see pankrotiteema: kui isik on kas põhjustanud pankroti või osalenud sellise ettevõtte juhtimises või juhtinud ettevõtet, mis on pankrotti läinud. Selles eelnõus me seda regulatsiooni üldse kuidagimoodi ei puuduta ega mõjuta, sest see on juba varem õiguses täpselt selliselt defineeritud. Tahet midagi muuta ei olnud menetluse käigus mitte ühelgi osapoolel. Nii et minagi julgen kutsuda üles seda eelnõu toetama ka siis, kui sõnastus ei tundu ideaalsena. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Rahanduskomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 750 lõpphääletus.
Palun tähelepanu, austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 750 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli, palun!
Kohaloleku kontroll
83 liiget on täiskogul.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 750. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 750 seadusena vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:24 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu 642 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Teie lahkel loal teavitame hääletusest kiiremini kui tavaliselt, vist on otstarbekas.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 642. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 642 seadusena vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:26 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 734. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 734 seadusena vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 1. Loomakaitseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


4. 14:27 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised kolmandal lugemisel. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanekul viime läbi lõpphääletuse.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 641 seadusena vastuvõtmise poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei olnud. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


5. 14:29 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu (745 OE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu 745 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Ain Lutsepp. Palun!

Ain Lutsepp

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 5. novembril. Esimene lugemine toimus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 3. detsembril kella 17.15-ks ei esitatud eelnõu kohta väljastpoolt riigikaitsekomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas konsensuslikult eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, sidudes eelnõu Euroopa Liidu Nõukogu poolt EUNAVFOR Med/Sophia missioonile antava mandaadi pikendamisega. Seega annab Riigikogu eelnõu kohaselt Kaitseväele loa EUNAVFOR Med/Sophia missioonil osalemise jätkamiseks tingimusel, et selle aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu mandaat. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepaneku taustaks veel niipalju, et 14. detsembril 2018. aastal arutas EUNAVFOR Med/Sophia missiooni jätkamisega seonduvat Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikutest koosnev poliitika- ja julgeolekukomitee, kes tegi Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku pikendada missiooni mandaati esialgu kolmeks kuuks. Euroopa Liidu Nõukogu peaks selle otsuse käesoleval või hiljemalt järgmisel nädalal kinnitama.
Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 mõned keelelised täpsustused, mis puudutavad sõnade käändelõppe, ning jättis välja sõna "koosseisus". Tulenevalt riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekust on keelelise täpsustusena eelnõu punkti 1 esimeses lauseosas sõna "pikendada" nüüd väikese tähega. Muudatused, sh keelelised täpsustused, on eelnõu tekstis alla joonitud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut ning keelelisi parandusi ja täpsustusi. Käesoleva aasta 17. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ning seletuskirja.
Nüüd lähemalt eelnõus sätestatud EUNAVFOR Med/Sophia missioonist. Sellesse Euroopa Liidu suurimasse sõjalisse missiooni panustavad 26 Euroopa Liidu riiki ja selle põhieesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb sellel sõjalisel missioonil alates 2015. aasta augustikuust. 2019. aastaks on kavandatud, et missioonil osalemisse panustab Eesti Kaitsevägi kahe staabiohvitseriga. Missioonil osaledes täidab Eesti oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis suurendab ühelt poolt Eesti välispoliitilist nähtavust ning teisest küljest annab kaitseväelastele võimaluse saada operatsioonidel mitmekülgseid uusi kogemusi.
Menetluslikud otsused. Oma 4. detsembri 2018. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 19. detsembriks. Oma 17. detsembri 2018. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 tuginedes tehakse ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Eelnõu tekst ütleb, et kui Euroopa Liidu Nõukogu asja heaks kiidab. Selle taga peaks olema Itaalia erimeelsus. Milles see Itaalia erimeelsus seisneb ja miks on neid osalejaid ainult 26?

Ain Lutsepp

26 on seetõttu – ma alustan lõpust –, et osa riikide seadused ei taga, kuidas öelda, võimalust sellel missioonil osaleda. Need on Taani ja Slovakkia. Slovakkia ei ole mereriik. Teisi põhjusi siin ei ole. Esimene küsimuse pool oli Itaalia kohta. Itaalia küsimus on logistiline. Itaalia nõuab või, ütleme, püüab saavutada, et Lõuna-Euroopa riikides saaks kasutada mõnda teist sadamat peale nende oma. Ilmselt on küsimus selles, et lihtsalt, kuidas öelda, oleks võimalik kasutada teisi sadamaid ka, õigemini üht sadamat veel. Ma ei tea seda täpselt, seda ei ole avalikustatud. Aga niisugune asi on arutlusel olnud.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Tegelikult Itaalia ei taha, et n-ö Euroopa piirivalve korjaks kokku n-ö pagulasi ja neid nende sadamatesse veaks. See ongi see asi. Aga ma küsin üle. Kui me täna selle otsuse eelnõu siin heaks kiidame, aga Euroopas jäävad otsused kuhugi takerduma, kas siis võib juhtuda nii, et meie kaks ohvitseri on ainsad, kas laevukesega Vahemerd valvavad, või seda ikkagi ei juhtu?

Ain Lutsepp

Kindlasti ei ole meie kaks ohvitseri sellisel juhul ainukesed. Küsimus on väga lihtsas asjas. Meie pikendame seda missiooni. Missiooni jätkamise otsus võetakse vastu, siin sai seda nimetatud, Euroopa Liidu Nõukogu otsusega sellel või järgmisel nädalal ja seda missiooni pikendatakse kolmeks kuuks. See ongi see tingimuslik lause, et kui kolme kuu jooksul seda rohkem ei pikendata, siis Eesti tõmbub sealt välja. Aga missioon on kuni selleni seal edasi, kui ei pikendata, siis sellega Eesti missioon Vahemerel lõpeb. Tegelikult tekiks sellest, ütleme, poliitiline ja mainekahju, aga siis tuleb niimoodi käituda. Kuid kui missiooni pikendatakse, siis see kestab 2019. aasta lõpuni.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Riigikaitsekomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 745 lõpphääletusele. Ai jahh, vara veel! Üks muudatusettepanek on. Keegi ei soovi seda hääletada. Nüüd saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia" eelnõu 745. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 745 otsusena vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.


6. 14:40 Perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (723 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 723. Õiguskomisjoni ettekandja on Toomas Paur. Palun!

Toomas Paur

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Komisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette esmaspäeval, 10. detsembril 2018. Istungist võttis osa 9 komisjoni liiget, puudus 2. Kutsutud olid Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja sama osakonna nõunik Mari Käbi ning Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik. Linnar Liivamägi andis teada, et perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud, küll aga soovib kõnealust eelnõu muuta Sotsiaalministeerium. Ingrid Ots-Vaik tutvustas komisjonis Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanekuid, koos selgitustega on need kättesaadavad Riigikogu koduleheküljel. Ühtlasi andis ta teada, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekud on kooskõlastatud Siseministeeriumiga ning sätted, mis puudutavad kohalikku omavalitsust ja prokuratuuri, on kooskõlastatud surma põhjuse tuvastamise uue seaduse väljatöötamise töörühmaga.
Komisjon otsustas algatada kolm muudatusettepanekut, mis on teile nähtavad muudatusettepanekute loetelus. Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 19. detsembriks k.a (konsensus), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus), saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 16. jaanuariks 2019 (konsensus) ja teha ettepanek viia läbi lõpphääletus (konsensus). Ettekandja on Toomas Paur.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pöördun oma küsimuses tagasi teie poolt mainitu juurde. Kas ma sain õigesti aru, et Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muudetakse selle seaduseelnõuga ka kalmistuseadust? Mis olid need põhjendused, miks see kalmistuseaduse muutmine siia sisse toodi?

Toomas Paur

Põhjuseks oli see, et kui tänavalt leitakse laip, siis seda ei viida kohe tuhastamisele, vaid surnult võetakse DNA-proovid ja siis saab täpsemalt asja uurida.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea komisjoni ettekandja! Sul on endal pikaaegne Lõuna-Eesti kohaliku omavalitsuse taust. Minu jaoks oli täiesti üllatav, et selle kalmistuseaduse ühe muudatusega pannakse kohalikele omavalitsustele kohustus avaldada enda valitud infokandjal nimistu teenusepakkujatest, kes lahkunutega võiksid tegeleda. Olevat probleem, et politseil ja kiirabil ei ole piisavalt informatsiooni. Ütle praktikuna, kas see on tegelikkuses ka nii suur probleem, et kohapeal ei teata, kes teenust pakuvad. Miks peab sellise asja seadusesse kirjutama? 

Toomas Paur

Minul, kes ma olen 14 aastat omavalitsuses töötanud, ei ole sellist probleemi olnud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Vastusest Krista Aru küsimusele sain ma enam-vähem aru, miks see kalmistuseaduse muutmise asi siin on või mis on selle eesmärk ja mõte. Küll aga jääb vastuseta see n-ö tehniline pool, miks sellised üksteisega seostamata teemad viiakse muudatusettepanekuga menetluses olevasse eelnõusse. Kalmistuseadus ei pruugi tingimata perekonnaseisutoimingute seadusega seotud olla. Kas te komisjonis küsisite ka Sotsiaalministeeriumi esindaja käest, miks nad ei algata eraldi eelnõu, vaid toovad sellise suhteliselt lõdvalt seotud teema siia sisse? See on asjaolu, mida me oleme mitme seaduse menetlemisel ikka ja jälle ette heitnud, kusjuures seda on ette heitnud praktiliselt kõik Riigikogu fraktsioonid.

Toomas Paur

Arutati küll, jah.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tulen eelmise küsimuse juurde tagasi. Kui me ka teistes komisjonides oleme püüdnud aru saada kohaliku omavalitsuse ülesannetest, siis on selgunud, et suur probleem on see, et ei ole võimalik tervikpaketti kokku panna, sest neid ülesandeid on eri seadustes väga palju. Kas on kaalutud seda, et näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus võiks olla ikkagi see koht, kuhu pannakse ka see, mis praegu kalmistuseadusesse kirjutatakse, et kõik oleks kompaktselt koos?

Toomas Paur

Komisjon seda küsimust ei arutanud.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 723 kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt. Esimene, teine ja kolmas. Eelnõu 723 teine lugemine on lõpetatud.


7. 14:47 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu (293 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmise eelnõu meie päevakorras on esitanud Mark Soosaar, Helmen Kütt, Jüri Jaanson ja Andres Metsoja. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 14 täiendamise seaduse eelnõu 293 teine lugemine. Palun, sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Seaduseelnõu 293 on väga pika looga eelnõu. Selle eelnõu esimene lugemine toimus 22. novembril 2016 ehk juba kaks aastat tagasi. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati siis 6. detsember 2016 kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Lihtsalt meeldetuletuseks ütlen, et see eelnõu, mis oli tollal saalis lugemisel, tõi seadusesse sisse selle, et üldarstiabi osutaval äriühingul oleks õigus tegelda ka eriarstiabi esmase diagnostikaga. Lihtsalt § 14 lõigetesse 1 ja 2 toodi juurde selline mõiste nagu "eriarstiabi diagnostika".
Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu uuesti 16. mail 2017. Ma lihtsalt protokollist teile loen, mida siis ütles Sotsiaalministeeriumi esindaja ja miks meie ootus nii pikalt on kestnud. 16. mail 2017 tutvustas eelnõu Mark Soosaar ja doktor Madis Veskimägi jagas vastuseid. Tollal esindas komisjonis Eesti Perearstide Seltsi doktor Diana Ingerainen, kes märkis, et meie tervishoid on hästi haiglakeskene ning isegi siis, kui hakatakse uusi haiglaid planeerima, ei mõelda selle peale, kuidas tagada, et uuringud oleksid perearstidele kättesaadavad. Praegu on jõutud olukorda, kus patsiendid tunnevad kogu aeg, et nad ei ole õiges kohas, sest perearstil on piiratud võimalused. Perearstile peavad uuringud olema kindlasti kättesaadavamad. On selge, et keerulisemaid asju tuleb teha tsentraliseeritult, aga esmased diagnostikavahendid peavad olema perearstidele kättesaadavad. Lisaks selgitas doktor Madis Veskimägi, et arsti töö on vastutus patsiendi ees ja esimene reegel on, et ei tohi patsienti kahjustada. Samas tõi ta välja, et need uuringud, mida perearst saaks kohapeal teha, hoiavad ära ka patsientide suured kulutused ja järjekorrad eriarstide juurde. Endastmõistetavalt on väga oluline perearstide kvalifikatsioon ja see aastast aastasse paraneb. Ta tõi ka näite, et tema ja radioloogide hinnangud piltide kohta on ühtinud 94,5%. Heli Paluste kui Sotsiaalministeeriumi esindaja märkis, et põhimõtteliselt perearstide osutatavate teenuste ja üldse esmaabitasandil osutatavate teenuste loetelu laiendamist toetatakse. Ta tõi 2017. aasta 16. mail välja, et kuna ministeeriumis on valmimas ja juunis 2017 on valmis ka partneritega arutamiseks esmatasandi tervishoiukorralduslikke muudatusi käsitlev seadusmuudatuse väljatöötamiskavatsus, siis on ministeeriumi palve eelnõuga mitte kiirustada. Tõepoolest, sotsiaalkomisjon jäi seda ootama. Tollal komisjoni juhtinud Monika Haukanõmm märkis, et komisjonil on teadmine, et ministeerium tuleb välja oma ettepanekutega eelnõu kohta. Komisjoni ettepanek ministeeriumile oli pakkuda väljatöötamiskavatsuse baasil välja parem lahendus või eelnõu sõnastus, mida saaks järgmistel komisjoni istungitel arutada.
Läks mööda terve aasta ja veel natuke rohkem. Sotsiaalkomisjon tuli uuesti eelnõu arutelu juurde 8. novembril 2018. Tollal konstateerisime olukorda, et me ei ole saanud mingisugust selgust, kui kaugele on ministeeriumis jõutud. Heli Paluste kinnitas, et arutelud ja analüüsid käivad. Tollal ehk 2018. aasta 8. novembril esindas perearste Elle-Mall Keevallik, kes oli perearstide seltsi juhatuse liige. Tema lausus, et ta on samuti veendunud, et mida rohkem lubatakse perearstil oma pädevuse piires patsienti aidata, seda parem patsiendile. Perearstide selts ei ole kindlasti vastu, kui lubatakse perearstil, kellel on radioloogiline pädevus, röntgenuuringuid teha. Kui jätta eelnõusse sisse mõiste "eriarstiabi diagnostika", siis hoiab see ilmselt ära ka tulevikus tekkida võivaid probleeme. Näiteks võib perearstidel tekkida vajadus kasutada esmatasandil ka teisi eriarstiabi diagnostikameetodeid. Selle arutluse tulemusena me otsustasime, et me palume Sotsiaalministeeriumil anda selle teksti kohta siiski hinnang, mida see sõnastus endaga kaasa toob.
4. detsembril arutlesime uuesti sellesama eelnõu üle. Siis langetasime sellised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda juba 12-ndaks (nädal tagasi), teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele 19-ndaks, tänaseks, kui tegelikult on teine lugemine, ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Ettekandjaks määrati komisjoni esimees Helmen Kütt. Kui seda eelnõu enne menetleti ja arutati, siis oli komisjoni esimees Aivar Kokk, kes seda menetlust juhtis ja tutvustas eelnõu siin Riigikogus.
Me kogunesime 10. detsembril uuesti. Sotsiaalministeerium oli leidnud parema väljendi, mis kergendaks ka kõikidel arusaamist. Toodi välja, et "eriarstiabi diagnostika" on väga lai mõiste, mis hõlmab väga suurt hulka tervishoiuteenuseid praktiliselt kõikidelt erialadelt, ning selline muudatus tekitaks segaduse süsteemis, kus on perearstireformist alates kehtinud üldarstiabi ja eriarstiabi lahususe põhimõte. Komisjoni liikmetel oli küsimusi ka finantseerimise kohta. Maris Lauri küsis uuringute finantseerimise kohta. Heli Paluste vastas, et perearstidel on oma uuringufond. Kui perearst ise uuringuid ei tee ja suunab inimese mõne teise haigla või eriarstiabi osutaja juurde, siis toimub arveldamine kehtivate haigekassa hindadega, haigekassa kompenseerib uuringu maksumuse perearstidele ning perearst kompenseerib selle omakorda eriarstiabi osutajale. Jüri Jaanson rõhutas, et "eriarstiabi diagnostika" mõiste on väga lai ja see võiks jääda eelnõust välja. Ta küsis, kas Sotsiaalministeeriumi esitatud sõnastuse kohta võiks küsida ka perearstide seltsi arvamust. Sellest tulenevalt tegi komisjon konsensuslikult ettepaneku eelnõu täiskogu päevakorrast 12. detsembril välja võtta ja saata seesama eelnõu täiskogu päevakorda 19-ndaks ehk tänaseks.
17. detsembril toimus veel kord sotsiaalkomisjoni arutelu. Sotsiaalministeerium jäi oma esitatud seisukohale. See tekst, mille kohta sotsiaalkomisjon perearstidelt arvamust küsis, oli selline: "Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded." Ilma ettevalmistuseta või ilma neid nõudeid täitmata, mida on vaja röntgeniaparaadiga töötamiseks, ei ole kellelgi võimalik seda teha. Perearstid olid esitanud meile oma arvamuse. Nemad muidugi soovisid ka laiemat käsitlust. See laiem käsitlus oleks hõlmanud perearstide arvamuse järgi väga paljusid meditsiiniteenuseid. Arvestades ka kiiresti muutuvat aega ja perearstide rolli suurenemist tulevikus, tulebki seda arutada ja ilmselt ka seadusi muuta. Perearstid soovisid, et ära oleks mainitud lihtsalt radioloogiateenused. Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste selgitas, et radioloogia jaguneb uuringu- ja ravimeetodite järgi ning seal on väga mitmeid tegevusi, nagu röntgeniülesvõtted, röntgenläbivalgustus, mammograafia, ultrahelidiagnostika, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ja veel mitmed-mitmed muud tegevused. Sellest tulenevalt komisjon seda arutas. Ma väga tänan komisjoni liikmeid, kes vaatasid teemat täiesti tervishoiu- ja sotsiaalpoliitiliselt, mingit erakonnapoliitikat seal ei olnud. Leiti, et sotsiaalkomisjon ei ole päris õige koht selliste suurte tervishoiupoliitiliste muudatuste tegemiseks. Sellise laia loetelu sissetoomine vajab paremat analüüsi ja arutamist ka eri gruppidega, keda see puudutab (ma pean silmas meditsiini). Praegu on seda arutatud ainult radioloogidega ja seadus mainib selles loetelus ainult röntgeniülesvõtteid ja sonograafilisi uuringuid. Kui oleks jäänud laiem, esialgne, perearstide seltsi pakutud sõnastus, siis see oleks tähendanud kindlasti pikemaid arutelusid.
Sellest tulenevalt komisjon arvestas täielikult seda muudatust, milles mainitakse röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahtu ja muidugi seda, et kõik nõuded peavad olema täidetud. Sellise tekstiga oleme me täna siin saalis. Aga nii protokollis on kirjas kui ka Sotsiaalministeeriumile on komisjoni liikmed suuliselt esitanud palve – see koosseis seda ilmselt enam menetleda ei jõua –, et väga tõsiselt tuleks arutada, eriti uute tervisekeskuste valmimisel, kuidas perearstide roll võimaldaks patsiente paremini ja elukoha lähedal teenindada. Kui perearstide pädevus on selleks sobiv, siis tuleks tõsiselt analüüsida ja kaaluda selliseid loetelusid, mis on see, millega perearstid peaksid tegelema, ja juba järgmisele Riigikogu koosseisule tuleks ette valmistada ka seaduseelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea komisjoni esimees! Ma arvan, et see eelnõu on samm õiges suunas ka tänu sellele, et üle Eesti on uued perearstikeskused valmimas, neid juba avatakse ja neid on ka trobikond juurde tulemas. Selles mõttes perearstiteenuse n-ö kaasaegsemaks muutmise roll riigi puhul, ma arvan, kasvab lähiajal juba sellest tulenevalt. Seetõttu tekib mul ikkagi küsimusi. Esiteks ei loe ma siit välja, kas antud sõnastus täidab eelnõu algatajate eesmärki. Ma ei suuda siit tekstist praegu seda välja lugeda. Teiseks tahan ma ikkagi sisulisemalt teada, miks komisjon ei julgenud teenuste laiema ringi riski võtta, teades, et see lähiajal nagunii on ukse ees, nagu te ka viitasite.

Helmen Kütt

Suur aitäh! Tõepoolest, see küsimus on väga õige. Me arutasime seda pikalt ka oma komisjoni liikmete hulgas. Selle eelnõu algatajatest Mark Soosaar ei ole ju tänaseks enam Riigikogu liige, aga ülejäänud kolm olid olemas, ka härra Andres Metsoja osales arutelul muudetud teksti üle, mis on praegu siin saalis. Eesmärk ongi anda perearstidele rohkem õigusi ja võimalusi. Me jäime väga ootama Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud eelnõu, kus oleks võinud need asjad olla ka analüüsitud. Kui eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed, siis nii nagu Liina Kersna komisjoni 17. detsembri istungil ütles, ei tohi sotsiaalkomisjon tekitada sellist otsust, mis on tõesti emotsionaalne ja ilma analüüsita, esitades loetelu, mis sisaldab kõiki neid uuringuid ja ravimeetodeid. Me ei tohi tekitada valdkonnas põhjendamatut segadust. Kompromiss võiks ollagi see, et minna edasi kitsama sõnastusega, kuid üldine suundumus võiks olla laiem. Siin ei olnud, kuidas ma ütlen, hirmu, siin ei olnud julguse puudumist, vaid oli vastutustunne, et teeme ära selle esimese sammu, millest on räägitud ka väga paljudel kohtumistel perearstidega, st sonograafia ja röntgeniülesvõtted. Sotsiaalministeeriumile on edastatud palve, kuna nad siiski on seda väga pikalt uurinud, 2016. aastast. Ka algatajad leidsid, et ei maksa lihtsalt jätta seda seaduse teksti peale esimest lugemist riiulile ja mitte edasi minna, kuid loetelu laiendamine oleks võinud tuua kaasa selliseid tagajärgi, millel on rahaline mõõde ja mille mõju patsientidele võib olla teadmata, pean silmas näiteks kiiritust. Täna puuduvad veel nn kiirituspassid. Tahan väga tänada Viktor Vassiljevit, kes ka selle teema välja tõi, et praegu tegeletakse sellega, et igal inimesel oleks isiklik nn kiirituskaart või -pass, kust on näha, kui palju uuringuid on tehtud, need lähevad kõik sinna kirja. See on see põhjus, miks komisjon läks, nagu öeldakse, edasi ainult esimese sammuga.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Te andsite väga põhjaliku ülevaate selle menetluse käigust, mis on olnud kahjuks liigagi pikk, ja samuti üldistasite, aga mina läheksin väga konkreetseks. Ma mäletan, et see küsimus kerkis üles Tõstamaa tubli perearsti Madis Veskimäe initsiatiivi tõttu, mis oli seadusandlusest selgelt ees. Kui ma õigesti mäletan, siis tal oli aparatuur kõik olemas. Ma saan aru, et ministeeriumi tegemata jätmise tõttu ootas komisjon päris kaua ja komisjon, ma ütleksin, oli siin liigagi kannatlik. Kas te vastaksite ka sellele küsimusele, millist kahju see viivitus tekitas? Ma saan aru, et konkreetsel perearstil oli olemas valmisolek, isegi aparatuur. Meie kanname tegelikult siin kõik ilmselt selle venimise pärast vastutust.

Helmen Kütt

Aitäh teile! See, et see eelnõu on pikalt seisnud, vastab tõele. See on tõepoolest nii. Me ootasime, kunas ministeerium tuleb oma eelnõuga. Madis Veskimägi osales meil komisjonis, kui toimus esimene arutelu peale esimest lugemist, 16. mail 2017, ta andis väga põhjalikke selgitusi, ja me kutsusime ta uuesti komisjoni 8. novembril. Üks väga selge põhjus, miks komisjon tegi selle otsuse, oli ka see, mida Madis Veskimägi ütles. Nimelt, kui ta käis selle aasta 31. mail Terviseametis, siis öeldi talle, et selle seaduse raames ei saa kiirgustegevusluba anda, kuna tegemist on üldarstiabi osutajaga. Enne oli ministeerium meile väitnud, et ka kehtiva seaduse raames saab anda perearstile, kui kõik tingimused on täidetud, kiirgustegevusloa, kuid tegelik olukord oli see – doktor seda mitmel korral toonitas –, nagu selgus Terviseameti keelava otsuse sisust, et üldarstiabi osutajal puudub õigus osutada eriarstiabiteenust, ja pädevusest seal juttu ei olnud. See oli ka põhjus, miks komisjon otsustas minna selle peale, et panna seadusesse see tegelik luba, et ei saaks enam selle taha peitu minna. Ma ei oska öelda teile kahju suurust, ma tõesti arvan, et kõik need, kes vajasid röntgeniteenust ja uuringuid, need neid said, aga see kilometraaž, mis tuli läbi sõita, oli kahtlemata suur, või see aeg, kui kaua pidi ootama, oli kahtlemata pikk. Kahju siin tekitatud ei ole. Kahju on võib-olla tekitatud ainult sellega, et üks tubli perearst, kes juba kaks aastat tagasi oli valmis seda kõike tegema, seda teha ei saanud. See ei ole ka ainult komisjoni viga, sest kiirgustegevuslubasid annavad välja teised asutused. Millega veel tekitati kahju? Võib-olla tekitas perearstidele kahju ka see sõnum. Perearstid on tegelikult valmis võtma suuremat vastutust. Ma ütleksin, et kui me kõik koos selle seaduse vastu võtame, siis on sellest kasu selles mõttes, et perearstid usuvad, et neid muutusi on võimalik ellu viia, ning selleks on olemas inimeste toetus, Riigikogu liikmete toetus. Perearstide soov on juba esmatasandil rohkem panustada. Aga Eestis on seni olnud põhimõte, mida tuleb ka austada ja mis vajab tõepoolest laiemaid arutelusid, et esmatasanditeenused ja eriarstiteenused on lahus. Aeg muutub kiiresti, nagu ma alguses ütlesin. Olukorrad muutuvad, perearstide pädevus suureneb. Näiteks konkreetselt see tubli perearst, kes minu meelest on nagu sellise perearsti musternäidis, kellel on huvi rohkem panustada, on asunud õppima Tartu Ülikoolis radioloogiatehnikuks. Sellise pädevusega perearst, kes töötab ka Pärnu kiirabis, on selleks, et olla kõikidele nõuetele vastav, asunud veel ka ülikoolis õppima. See on hea eelnõu. Ma kinnitan teile, et see on tõsi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, aseesimees! Hea komisjoni esimees! Mulle meenub meil ca poolteist kuud tagasi olnud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu meditsiini olukorra teemal. Seal väga tugevalt rõhutati, et patsient peaks esmalt pöörduma perearsti poole, siis oleks nii erakorralise meditsiini osakonna koormus kui ka ravi maksumus tasakaalus. Kas komisjon määras ministeeriumile mingi väga selge tähtaja, millal tuleks läbi viia ümarlauad perearstidega, just mõeldes teenuste valiku laiendamisele ning teenuste nüüdisaegsemaks ja patsiendile lähedasemaks muutmisele?

Helmen Kütt

Aitäh selle küsimuse eest! Sellest me tõesti komisjonis väga palju rääkisime, et kui jääb lihtsalt niimoodi, et see otsus isegi protokolli ei saa või see teema ei lähe ka Sotsiaalministeeriumisse kindla sõnumina tagasi (me keegi ei tea, kes meist jätkavad järgmises Riigikogus), siis see võib lihtsalt nagu maha kukkuda. Seetõttu me nagunii uue aasta alguses, kui komisjon koguneb ja otsustab, millal tuleb kolmas lugemine siin saalis, protokollime selle ja määrame tähtaja veel selle koosseisu jaoks. Nii et see on hea mõte ja me kindlasti seda ka arvestame.
Aga ühe asja ma ütlen veel. Sellel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul nähti väga suurt probleemi ka selles, et inimesed ei pöördu mitte perearsti poole, vaid erakorralise meditsiini osakonda. Aga need asjad on omavahel väga selgelt seotud. Kui perearstil on suurem pädevus, siis inimesed usaldavad teda ja nad teavad, et see ei ole mitte üks etapp, kus antakse saatekiri, kui seda on vaja anda, vaid perearst on võimeline ka ise juba paljusid asju uurima ja diagnoosima ning siis saab ta patsiendi edasi suunata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Metsoja.

Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud Helmen, üks eelnõu algatajatest ja komisjoni ettekandja! Ma tean, et demokraatia võtab kaua aega ja demokraatia on iseenesest kohmakas, aga see on üks eelnõudest, mille tõttu ma ikkagi üllatun. Ma mäletan, kui me käisime kõik koos Tõstamaal. Siis oli veel Jevgeni Ossinovski selle valdkonna minister. See teema on üsna pikka aega olnud õhus ja lõpuks on ka ametnikud jõudnud järeldusele, et selle teemaga ongi segadus. Minu küsimus on ikkagi see, miks mõned lihtsad asjad võtavad nii kaua aega.

Helmen Kütt

Aitäh küsimuse eest! No mis ma selle kohta kostan? Tõepoolest, me koos käisime seal ja oleme koos olnud ka selle eelnõu algatajad. Ma tean, et väga paljud head mõtted, mille on algatanud mitmed Riigikogu liikmed, pole jõudnud isegi sellesse faasi, nagu on see tänane eelnõu, kusjuures tõenäoliselt võtab veel see koosseis järgmisel aastal selle seaduse vastu. Valdkonnas, kus sotsiaalkomisjoni liikmetel osaliselt puudub pädevus, välja arvatud Viktor Vassiljevil, kes tõesti on arst, on riskantne teha ainult emotsionaalseid otsuseid, üldse mitte analüüsida või väljatöötamiskavatsusi mitte teha. Uskuge, ka selle seaduse vastuvõtmine, ka selle pisku, kahe sammu vastuvõtmine, tekitab kindlasti teatud eriarstide või muude professioonide esindajate seas, kes ei ole perearstid – perearstid ootavad seda seadust väga, nad ootavad suuremaid volitusi ja paremaid võimalusi, et patsientidele abi pakkuda –, pahameelt, nad arvavad, et las igaüks tegeleb oma asjaga ja et selliste teenuste osutamiseks on eriarst. Aga meil lihtsalt ei ole aega, et kõik saaks jääda nii, nagu oli. Seda on vaja muuta ja just nimelt tulenevalt sellest, et tekivad tervisekeskused, kus on suurem pädevus ja kus on ka paremad võimalused, seal on parem aparatuur. Tuleb arvestada ka hajaasustust ja inimeste elukohtade kaugust eriarstidest ja haiglatest. Nii et anname õiguse selleks neile, kes sellega toime tulevad. Aga ma olen sinuga nõus, et see oleks võinud minna natukene kiiremini. Me lihtsalt ootasime ja lootsime, et see analüüs ja eelnõu ministeeriumist tuleb kiiremini.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur tänu, austatud ettekandja! Avan läbirääkimised eelnõu sätete aruteluks. Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kasutan oma õigust pidada oma kõne ära täna peale teist lugemist, kuna peale kolmandat lugemist see enam väga võimalik ei ole.
Eks antud eelnõu puhul ole muidugi tegemist juba saba ja sarvedega looga. Kui esimesed külastused olid 2015. aastal ja peale seda ilmusid ka erinevad kajastused meedias, siis täna on 2018. aasta lõpp. Kuid hea, kui head asjad saavad siiski teoks, isegi kui nad võtavad mõnikord aega rohkem, kui nad peaksid võtma. Sest tõesti, juba 2016. aastal algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, mis on saanud tuntuks rahvapärasema nimetusega "Madis Veskimäe eelnõu", on ühelt poolt üllas, aga tegelikult on veel parem see, mis meile teeb väga head meelt, et see on ka teostatav. Nagu te teate ja siin ka kõlas, on Madis Veskimägi Tõstamaa perearst, kes on juba aastaid perearstina võidelnud selle eest, et ka perearstil oleks võimalik nn eriarsti pädevusse kuuluvaid toiminguid teha.
Ma alustan teostatavusest. Meie ees oleva muudatuse eesmärk, nagu me siin kuulsime, on anda perearstidele, kes on üldarstid, luba kvalifikatsiooni olemasolu korral ... Rõhutan, tegelikult on kõige tähtsam, et oleks olemas kvalifikatsioon ja aparatuur ning ka ruumid vastaksid kõikidele nõuetele, et saaks tegeleda esmatasandi eriarstiabi diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid. Kogu selle asja eesmärk on ju osutada operatiivsemalt esmast abi. Tegemist ei ole siiski pelgalt ühe perearsti võitlusega – see on väga oluline –, vaid palju laiema eesmärgiga muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks ning vähendada eriarstiabi osutavate arstide koormust. Aga vähem tähtis ei ole ka see, et saaks hoida kokku nii haigekassa vahendeid kui ka patsientide aega ja raha, et näiteks patsiendil ei oleks vaja sõita kaugemasse keskusesse röntgeniülesvõtet tegema. Antud näite puhul: kui maalt tuleb näiteks memmeke või hoopis koolipoiss oma paistetanud põlvega, siis peaks ta praegu saatma röntgenisse Pärnusse, mis asub 50 kilomeetri kaugusel. Meil on olemas ju vastav tehnoloogia, mis võimaldab teha ülesvõtte ja saata see kohe konsultatsiooni saamiseks kaugemasse keskusesse, kus spetsialist annab nõu ja juhendab, mida tuleb teha. See vastus tuleb ju ka väga kiiresti.
Seda enam, kui me paneme kogu selle teema laiemasse konteksti, et meil on valmimas üle Eesti ja on ka juba valminud tervisekeskused ja terve nende võrgustik. Me ootame tervisekeskustelt väga selgelt patsiendikeskesust ning kõikide teenuste kättesaadavust ühest kohast. Seega on ju igati mõistetav ja arusaadav ka see, et muutuvas ja nüüdisajastuvas maailmas me anname need võimalused perearstidele, eriti tervisekeskustes, kus mitme perearsti peale oleks võimalik soetada esmaseks diagnostikaks vajalikud aparaadid, olgu see röntgeniaparaat, ultraheliaparaat, silmadiagnostikavahendid vms. Nad sisustavad kamba peale ka tingimustele vastavad kiirguskindlad ruumid ning palkavad vastava kvalifikatsiooni ja väljaõppega spetsialistid. Koos esmatasandi tervisekeskuste tekkimisega tuleb meil muuta teenuste osutamine tänasest paindlikumaks ning anda ka perearstidele pädevust juurde.
Oluline on, et eelnõuga ei pane me ühelegi perearstile kohustust eriarstiabi diagnostikaga tegeleda, vaid anname lihtsalt võimaluse neile, kellel on olemas pädevus ja seadmed, seda teenust osutada. See eelnõu ei nõua ka rahalisi investeeringuid, vaid annab ainult perearstidele õigusi.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun! Kolm minutit juurde.

Monika Haukanõmm

Eelnõu üllus aga seisneb siin saalis korduvalt kõlanud ja üle korratud õiguskantsler Ülle Madise väljaöeldud mõttes, et kui on üksainukegi inimene, kes vajab seaduse parandamist või muutmist või lausa oma seadust, siis me peaksime olema siin saalis piisavalt julged, sest selle ühe inimese eest seistes võib muuta palju suurema hulga inimeste eluolu paremaks.
Nagu ma ütlesin, eelnõu ei puuduta ühte perearsti, vaid sellest eelnõust on huvitatud ka Eesti Perearstide Selts, kes on oma toetust ka avaldanud. Kõnealuse eelnõu on välja töötanud, nagu siin öeldi, neli Riigikogu liiget, see ei tulnud meie laudadele ootuspäraselt Vabariigi Valitsuse eelnõuna. Ma pean tunnistama, et alguses tundus meile, et läheb nii, nagu tavaliselt Riigikogus juhtub, kui eelnõu ei tule valitsusest, st et tuleb mittetoetav vastus. Antud juhul ministeerium kohe alguses tunnistas, et nad põhimõtteliselt toetavad, aga siis tuli see klassikaline lause: aga me juba tegeleme sellega ja analüüsime seda. Kuna Riigikogu sotsiaalkomisjon oli tõesti selle teema tõstatamisel järjekindel, siis käesoleva aasta lõpus saavutati Sotsiaalministeeriumiga väga hea koostöö ning leiti ka ühine lahendus, kuidas oleks kõige parem sõnastust muuta selliselt, et me saaks selle eelnõuga edasi minna. On aga ilmselge, et see kitsam variant, mis täna seaduse sõnastusse tuleb, ei pruugi meid rahuldada enam aasta ega kahe pärast, kui kõik tervisekeskused meil olemas on. Siis me peame suure tõenäosusega tervishoiuteenuste korraldamise seadust uuesti muutma. Seda teeb juba järgmine Riigikogu. Selle eelnõu menetlemise tee on olnud üks paras väljakutse, aga ma loodan, et me jõuame sellega lõpule juba enne järgmist Riigikogu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Metsoja.

Andres Metsoja

Hea aseesimees! Head parlamendiliikmed! Kahtlemata tänan ma komisjoni tehtud töö eest. See on võtnud küll kaua aega, aga mõne asjaga vahetevahel lihtsalt nii on. Tegelikult on selle juures minu arvates hästi kummastav see, et me oleme siin saalis suutnud väga põhimõtteliselt reformida Eesti haldust ja me oleme otsustanud vahepeal – selle eelnõu esitamise ja menetlemise vahepeal –, et Eestis on nüüd vähem omavalitsusüksusi. Väga suur otsus, oleme isegi sundliitmise läbi viinud. Nimelt on saanud Tõstamaast piltlikult öeldes Pärnu linna osa. Ometi võtab selliste küsimustega kaasaminek, mis puudutavad inimeste eluolu kaugemates Eesti nurkades, kui on olemas initsiatiiv ja on olemas inimesed, kes tahavad seda maailma muuta vastavalt nendele võimalustele, mis neil kasutada on, ehk teha inimeste elu lihtsamaks, demokraatlikus riigis kohutavalt kaua aega. See on tegelikult kurb. Ja siis me tihti vaatame peeglisse ja mõtleme selle üle, miks inimesed on vihased, miks nad ei saa aru meist, poliitikutest. See on meile tõsine mõtlemiskoht.
Tõepoolest, see eelnõu ei ole kuskilt otsast revolutsiooniline, ta on väga sisuline, ta tugineb otseselt Riigikontrolli ettepanekule. Riigikontroll on ju alles toonud välja kogu meditsiinivaldkonna spektri, selle, miks on nii jõhkralt koormatud just nimelt erakorralise meditsiini pool, kus on omad probleemid ja kus arstid ei taha enam töötada. Samal ajal ütleme, et perearstid peaksid olema need, kes võtavad maha eriarstide koormust, et eriarstide juurde ei tekiks järjekordi ja nad saaksid tõepoolest ravida neid inimesi, kes peavad nende juurde õigel ajal jõudma. Teisalt vaidleme ametkonnaga põhimõtteliselt selle üle, kas perearst tohib uuringuid teha või mitte.
Hea, et see nii läks, loodame, et järgmine kord läheb paremini. Initsiatiivis peitub alati võlu ja võit. Ma usun, et esmatasandi tervishoiukeskuste projekt – tegelikult me tegeleme seal väga suuresti raha panemisega jällegi betooni, hoonetesse – jõuab sinnamaani, et see raha läheb päriselt inimeste heaks, et inimesed saavad õigel ajal ravi ja Eesti rahvas püsib võimalikult kaua terve. Aitäh! Kindlasti toetage seda eelnõu!

Aseesimees Enn Eesmaa

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 293 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


8. 15:22 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu (772 OE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 772 esimene lugemine. Palun kõnetooli rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra. Eesti Vabariik võtab selle kohustuse USA dollarites ja see on 3 370 542 USA dollarit. Kohustuse ligikaudne suurus eurodes on 2,97 miljonit eurot. Sissemakseid tehakse alates 2020. aastast kuni viie aasta jooksul ning aastase makse suurus on umbes 590 000 eurot. Lisaks suureneb sissenõutav kapital ligi 18,5 miljoni euro võrra. IBRD kapitali suurendati viimati 2010. aastal, mil Eesti kasvatas oma osalust pangas 247 aktsia võrra. Eestil on pangas 2018. aasta seisuga 1170 aktsiat 141 miljoni USA dollari väärtuses. Sellest on sisse makstud ligi 6 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 5,2 miljonit eurot. Sissenõutava osaluse väärtus on ca 135 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 115,7 miljonit eurot. Eesti on täitnud kõik senised kohustused IBRD ees. Tegemist on finantseerimistehinguga.
Austatud Riigikogu! IBRD on väga oluline pikaajalise kogemuse ja globaalse haardega arengukoostöö organisatsioon, mille üldine eesmärk on vähendada üleilmset vaesust ning parandada inimeste elustandardit oma liikmesriikides. Selle saavutamiseks on pank alates 1944. aastast pakkunud ulatusliku nimekirja alusel finants- ja nõustamisteenuseid ning toetanud vähem arenenud ning haavatavaid riike. IBRD on aidanud arenguriikides kaasa uute töökohtade loomisele, hädavajalike teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavuse parandamisele ja madala sissetulekuga elanikkonnagruppide toetamise programmide käivitamisele. IBRD tegutseb ka haavatavates riikides ja konfliktipiirkondades ning pakub mitmekülgseid nõustamisteenuseid. IBRD on säilitanud alates 1959. aastast tänaseni väga kõrge krediidireitingu AAA, mis võimaldab neil laenata raha finantsturgudelt väikeste kuludega ning seetõttu saavad nad pakkuda oma klientidele soodsatel tingimustel laene. Alates 1944. aastast on IBRD panustanud üleilmse vaesuse vähendamisesse üle 500 miljardi USA dollari. 2017.–2018. eelarveaastal on IBRD eraldanud abivajajatele rahalisi vahendeid 23 miljardi USA dollari ulatuses. IBRD projektidest on saanud kasu ka Eesti ettevõtjad, kes on aastatel 2014–2018 IBRD projektihangete raames saanud lepinguid 10,9 miljoni USA dollari eest. Lisaks on oluline see, et sissemakstud kapital arvestatakse ametliku arenguabina. Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2016–2020 on olulisel kohal Eesti arengukoostöö panuse suurendamine. Eesti on rahvusvaheliselt andnud lubaduse püüelda ametliku arenguabi rahastamise suurendamise poole vähemalt 0,33%-ni RKT-st aastaks 2030. Osaluse suurendamine IBRD-s aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa ja samas suurendame ka reaalset osalust pangas. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Ettekandjale on küsimusi. Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, suur aitäh sisulise ja põhjaliku ülevaate eest! Minul on aga ikkagi üks küsimus. Miks just nimelt kuni 202 aktsia ulatuses on see märkimine lubatud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kuna IBRD on plaaninud oma aktsiakapitali suurendada teatud summa võrra, siis see jaotub täpselt niimoodi, et Eestile on tulemuseks 202 aktsiat.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mind huvitab Eesti-poolne järelevalve või õigemini see, kuidas on korraldatud, et meie antud vahendid kannaksid seatud eesmärke. Kas selleks on olemas konkreetne kogu, kui regulaarselt see toimib, ja kui nähakse vajakajäämisi, kuidas saab Eesti riik anda tagasisidet ja kas ta saab seda üldse teha?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Maailmapangas on ka Eestil oma esindaja olemas, meie piirkonna riikide poolt on palgal eraldi inimesed, keda praegu juhib taanlane. Iga aasta toimuvad ka Maailmapanga aastakoosolekud, kus Eesti riigi poolt on osalenud rahandusminister. Selline kohapeal olek, ka reaalselt igapäevatöös osalemine ongi võib-olla kõige parem tagatis.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Eelnõus on sätestatud, et selle 202 aktsia väärtuse väljamaksmine toimub viie aasta jooksul alates 2020. aastast. Milline see graafik täpselt on, kas te olete selle juba valitsuse tasandil kokku leppinud? On see kuskil fikseeritud ja kui, siis kus?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Tõesti, see sissemakse toimub viie aasta jooksul ja aastase makse suurus on ligikaudu 590 000 eurot. Lisaks suureneb meie sissenõutav kapital umbes 18,5 miljonit eurot. Nende numbritega on ka riigi eelarvestrateegias arvestatud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Auväärt minister, aitäh ettekande ja vastuste eest! Rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas teeb juhtivkomisjoni ettekande.

Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Üldiselt ongi nii, nagu minister rääkis. Aga lisada saab sellegipoolest mõndagi. Nimelt seda, et rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 10. detsembril. Algatajate esindajana oli komisjonis ministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Riina Laigo. Nii nagu minister kenasti ütles, see otsus suurendab Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas 202 aktsia võrra ja alates 2020. aastast tuleb meil kuni viie aasta jooksul teha sissemakseid 3 370 542 USA dollari ulatuses ehk pisut vähem kui 3 miljonit eurot tänases vääringus. Võib-olla on oluline lisada ka seda, et sissenõutavana (inglise keeles öeldakse selle kohta callable capital) on veel ligikaudu 18,5 miljonit eurot. Taas kord üsna tavapärane praktika selliste asutuste puhul. 
Komisjonis küsiti IBRD osaluse suurendamiseks sissemakstava osa kohta eeskätt seda, kuidas maksmine toimub. Vastati nii, nagu ka minister praegu siin vastas, et sisse makstakse seda viie aasta jooksul. Tegemist on finantseerimistehinguga ning riigi eelarvestrateegias on selleks vahendid planeeritud.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 19. detsembriks ja lõpetada esimene lugemine. Lisaks otsustas komisjon muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 9. jaanuari 2019 kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Avan soovi korral läbirääkimised eelnõu üldpõhimõtete aruteluks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 772 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15.


9. 15:32 Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (770 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu 770 esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Toomas Tõniste.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele tuleb Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisu on võib-olla tunduvalt lihtsam, kui pealkirjast võib mulje jääda. See eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2016–2019. Selle tegevusprogrammi kohaselt tuleb lihtsustada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise korda. Eesmärk on võimaldada ühingutele kiirem ligipääs maksusoodustusele. Selle muudatusega kavandatakse kaotada nn asjatundjate komisjon, kuhu kuuluvad kolmanda sektori esindajad. Komisjoni kaotamise ettepanek tuli just komisjoni liikmetelt. Komisjoni ülesanne oli teha Maksu- ja Tolliametile soovituslikke ettepanekuid ühingute nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Lisaks sätestatakse põhimõte, et Maksu- ja Tolliamet hakkab nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval. Seni uuendati nimekirja kaks korda aastas ja mõned mittetulundusühingud pidid liiga kaua ootama. Muudatused on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

On ka küsimusi. Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas te oskate välja tuua, mis oli see põhjus, et asjatundjate komisjon ei soovinud enam teemaga tegeleda? Ma arvan, et kui sellega tegelevad kolmanda sektori esindajad, ka siis saaks tööd niimoodi korraldada, et oleks võimalik n-ö baasi uuendada iga kuu, mitte kaks korda aastas. Mis oli see sisuline põhjus ja kes hakkab nüüd neid otsuseid langetama?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma arvan, et kõik kodanikud leiavad, et riik ei pea tekitama liigset bürokraatiat ja vahekihte. Võib-olla põhipõhjus oligi selles, et viimastel aastatel ei olnud vabaühenduste esindajatel ja maksuhalduril enam olulisi erimeelsusi. Seega ei ole komisjoni algne mõte, et olgu rohkem kaasamist, enam aktuaalne ja leiti, et see tegelikult võib-olla just venitab neid protsesse. See oli üldine arusaam, et väljakujunenud praktika alusel teeb Maksu- ja Tolliamet sisuliselt neidsamu otsuseid.

Aseesimees Enn Eesmaa

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas ja kuivõrd muutub nüüd ministri roll, sest minister jääb ju tegelikult selle ahelaga ikkagi seotuks? Kas ministri poliitiline otsustusvõime ei või ega saa hakata määrama ja mõjutama nimekirja kinnitamist?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Siiamaani pole minul kui ministril olnud absoluutselt mitte mingit kokkupuudet selle teemaga, keegi ei ole oma murega minu poole pöördunud ega palunud mingit probleemi lahendada. Ma usun, et niimoodi ka jääb. Muidugi ei saa ma vastutada tulevaste ministrite eest, ma ei tea, kui jõuliselt nad hakkavad siin sekkuma, aga ma usun, et seda probleemi ei teki.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, teine küsimus, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et kui mittetulundusühing esitab Maksu- ja Tolliametile avalduse, et ta sinna nimekirja lülitataks, siis on Maksu- ja Tolliametis olemas vastav ametnik, kes, ma kujutan nii ette, vaatab, ega riigi ees pole mingisuguseid kohustusi, maksuvõlgu, kas aruandluskohustus on täidetud jne? Kui see pool on korrektne ja vastab seaduse tingimustele, siis see ühing automaatselt esimese kuupäeva seisuga lülitatakse sinna nimekirja, seal mingisugust muud vahelüli ei ole. Kas ma sain õigesti aru?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Täpselt, väljakujunenud parima praktika kohaselt oli see tegelikult täna ka sisuliselt niimoodi, ainult vahelüliks oli see asjatundjate komisjon. Nüüd see komisjon kaob lihtsalt vahelt ära ja aluseks ongi need kriteeriumid, arusaamad, väljakujunenud praktika. Kui tekib küsitavusi, siis saab neid eraldi lahendada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb Priit Sibul, rahanduskomisjoni liige.

Priit Sibul

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! See valitsuse algatatud eelnõu on üks väga hea eelnõu. Nii nagu siin saalis küsiti ja minister vastas, arvan ka mina ja nii me saime ka komisjonis sellest aru, et kõige olulisem nüanss on siiski bürokraatia vähendamine. Ehk see asjatundjate komisjon on muutunud n-ö rudimendiks, tegelikkuses on kolmanda sektori organisatsioonid kindlasti muutunud palju pädevamaks, nad saavad sellest asjast aru, tõenäoliselt on neil kogemused ja see võimaldab ühingutel selle küsimusega hakkama saada. Tõsi, et kui sinna maksusoodustuste nimekirja saadakse, siis tekib nendel ühingutel ka aruandekohustus. Kui sa sealt välja tahad saada, siis on ka selleks vaja teatud protsessi. Nagu minister ütles, asjatundjate komisjon kogunes kaks korda aastas ja kahel korral aastas said ühingud sinna nimekirja siseneda ja ka sealt väljaarvamise otsused tegi siis MTA vastavalt komisjoni ettepanekule. Nüüd, selle eelnõu kohaselt hakkab see toimuma jooksvalt. 30 päeva jooksul annab Maksu- ja Tolliamet oma seisukoha ja järgmise kuu esimese kuupäeva seisuga on ühing, kui tal on kõik vajalik korrektselt esitatud, nimekirjas.
Kolleeg Krista Aru küsis, kas või mil määral võib hakata ministri isik või tahe seda mõjutama. Minu meelest me oleme selle reguleerinud tulumaksuseaduse § 11 lõigetes 8 ja 9: nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. See määrus hakkab olema ju väga üldine ja konkreetseid dokumente sisaldav. Ma arvan, et me kõik suudame tulevikus märgata, kui mõni minister hakkab seda määrust kas ühes või teises suunas, konkreetse suunitlusega muutma. See saab olla ainuke selline koht. Aga ma julgen küll arvata, et meie poliitiline kultuur on selleks liiga kaugele arenenud. Ma ei kujuta päris täpselt neid nüansse ette, kellele või milleks seda võiks vaja minna. Minu meelest on see igati mõistlik ettepanek. Just vabaühendused ise on selle teemaga meie poole pöördunud, et see asjatundjate komisjon sealt vahepealt võiks ära kaduda. Ju on nende koostöö Maksu- ja Tolliametiga nõnda heaks läinud, et neil on see veendumus, et nende elu muutub siis pigem mõistlikumaks ja bürokraatiavabamaks. Vaatamata sellele me igaks juhuks komisjonis küsisime 7. jaanuariks seisukohti eri osapooltelt: vabaühendustelt, olümpiakomiteelt, noorteühenduste liidult. Seda igaks juhuks, et me komisjonis saaksime veendunud olla ja minu sõnadele tekiks kinnitus, sest praegu on see siiski arvamus. Komisjon tegi otsuse esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootame 9. jaanuariks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kas kell 17.15 sobib?

Priit Sibul

Meile sobib.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru, küsimus!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Ma küsin natuke laiemalt, aga siiski seletuskirjas mainitud teema kohta. Nimelt, kas komisjon arutas seda seaduseelnõu ette valmistades ka enam makstud tulumaksu suunamise küsimust? Mispärast on selle suunamise võimalus mõnele vabaühendusele lükatud alles aastasse 2020, vist isegi poolest aastast, kuigi samas väidetakse, et ei olegi vaja seadusmuudatust, vaid tegemist on ainult tehnilise korrastamisega?

Priit Sibul

Kahjuks pean tunnistama, et komisjonis meil seda küsimust arutelu all ei olnud, aga ma plaanin kindlasti jaanuari alguses võtta teie küsimuse arutelule. Teisel lugemisel ehk suudan teile ka vastata, mis see meie seisukoht on. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh ettekandjale! Küsimusi rohkem ei ole. Pakun võimalust läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 770 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15. 


10. 15:43 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (769 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 769 esimene lugemine. Tere tulemast, rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Tere-tere, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eestis võib kindlustusandjana tegutseda vaid aktsiaselts või Euroopa äriühing. Teile esitatud eelnõuga võimaldatakse ka tulundusühistutel kindlustusteenuseid pakkuda. Euroopas on kindlustusühistud levinud, nad omavad kogu kindlustusturust ligikaudu kolmandiku. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus ühistud ei saa kindlustust pakkuda. Üldreeglina kohaldub kindlustusühistule sama regulatsioon mis aktsiaseltsina tegutsevale kindlustusandjale, sh kogu Euroopa Liidu õigusraamistik, kuid lisaks peavad nad oma tegevuses lähtuma tulundusühistu regulatsioonist. Kindlustusühistuna tegutsemiseks peab ühistu taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa. See tagab, et ühistul on kindlustustegevuseks piisavalt vahendeid ja suutlikkus teenust pakkuda. Põhiline erinevus aktsiaseltsi vormis tegutseva kindlustusandja ja kindlustusühistu vahel on see, et kindlustusühistu omanikeks ei ole mitte aktsionärid, vaid ühistu liikmed, kes valdavalt oleksid Eesti kodanikud või ettevõtjad. Liikmetel on õigus osaleda kindlustusühistu juhtimises ja kasumi jaotamises. Seadus ei näe ette piirangut, millist liiki kindlustust ühistu pakkuda võib. Ühistu asutamisel lepivad vähemalt kaks isikut kokku, milliseid riske kindlustada ja kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi. Paljud eelnõuga tehtavad muudatused on pigem tehnilist laadi, tagades kehtiva kindlustusregulatsiooni kohaldamise ühistutele, samuti nähakse ette teatud kindlustusspetsiifilised erisused võrreldes tulundusühistuseadusega. Muudatused jõustuvad tavakorras. Sellised on siis arutlusel oleva eelnõuga tehtavad muudatused. Palun neid toetada! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Enne veel küsimuste voor. Enn Meri.

Enn Meri

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Mulle jäi natuke ebaselgeks, kuidas kapitali suurust tuleks siin näha. Ma loen seletuskirja leheküljelt 7, et tulundusühistu osakapitali miinimum on 2500 eurot, aga aktsiaseltsil ehk kindlustusandjal on see 2 või 3 miljonit eurot. 2500 eurot tundub mulle väga väikese kapitalina. Kas te oskate mulle seletada, kuidas see on mõeldud, kui suur see miinimumkapital peab olema?

Rahandusminister Toomas Tõniste

See osakapitali suurus on reguleeritud seaduses. Kindlustusseltside puhul erineb see tavaosaühingute kohta kehtivatest reeglitest. Nende kohta kehtivad samad reeglid nagu aktsiaseltside kohta ja samuti kogu Euroopa Liidust tulenev õigusraamistik. Lisaks hindab Finantsinspektsioon teenusepakkumise võimekust ja vahendite piisavust. See ongi võib-olla see kriteerium.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Toomas Tõniste! Te ei olnud sellel ajal minister ja võib-olla te ei mäleta seda, aga nüüdseks kahjuks lahkunud Riigikogu liige Andres Ammas tõstis selle ühistute teema päris selle Riigikogu koosseisu alguses esile, muu hulgas selles võtmes, et ühistutel võiks olla võimalus tegutseda ka pangandusvaldkonnas. Kas see omaaegne eelnõu, millega kaasnes tol ajal Rahandusministeeriumi ametnike, kui ma õigesti mäletan, õrn lubadus teemaga edasi tegeleda, kindlustustegevuse õiguste laiendamist arutades ka kuidagi ministeeriumis arutlusel oli?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Mul ei ole otseselt infot, et see oleks sellega seotud. Aga jah, millegipärast oleme siin nagu ajale jalgu jäänud. Nagu ma ütlesin, kogu Euroopas on kindlustusturust ligi kolmandik kindlustusühistute käes, kes toovad lisakonkurentsi, võib-olla aitavad hindu alla viia ja pakuvad neid teenuseid, mida tavakindlustusseltsid ei paku. Millegipärast meil Eestis seda võimalust ei olnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Tulundusühistud on läbi aastate püüdnud oma tegevusvaldkonda laiendada, aga see on jäänud kõik seadusandja ja tegelikult ka täitevvõimu taha. Üks tõuge, kuidas eestimaist pangandust laiendada, oleks see, kui anda ühistutele volitused näiteks arveldustehingute tegemiseks, mida neil täna ei ole. Eelnõuga, ma saan nii aru, antakse tänu direktiivile neile võimalus hakata kindlustusteenust pakkuma. Kas ministeerium on mõelnud tulundusühistutele ka järgmisi teenuseid avada? Kui olete, siis mis ajagraafiku järgi te võiksite seda kas või arutada, analüüsida ja miks mitte ka seadustesse tuua?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Uute eelnõude siia saali toomine ei ole täiendavalt praegu arutlusel olnud, pigem on tegeldud just selle n-ö minu arust olulise puuduse likvideerimisega. Mul on hea meel, et täna on see eelnõu siin saalis, see annab ka tulundusühistutele võimaluse hakata kindlustust pakkuma.

Aseesimees Enn Eesmaa

Enn Meri, teine küsimus, palun!

Enn Meri

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Ma tulen ikka tagasi selle aktsiakapitali juurde. Ma sain teie vastusest aru, et pakutud teenuste järgi määratakse aktsiakapital. Kuidas see toimub? Kas on nii, et ühingul tuleb esitada mingi äriplaan, mis siis arutatakse läbi, või kuidas see asi toimub?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Ütlen ausalt, et ma ei ole nii täpselt kursis, mismoodi see toimub. Ma tean, et igal juhul jälgitakse väga hoolikalt, et neil, kes saavad selle tegevusloa, oleks piisavalt vahendeid ja suutlikkus kindlustusteenuse pakkumiseks. Eks see jah selles mõttes olenebki äriplaanist ja nende soovist mingit kindlustusteenust pakkuma hakata ning vastavalt sellele on ka need tagatised.

Aseesimees Enn Eesmaa

Märt Sults.

Märt Sults

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Minu küsimus kattub natuke eelküsija küsimusega. Ütleme, et ma tahan alustada ühistulist tegevust ja kindlustada lemmikloomi. Kui palju mul peab olema aktsiakapitali, et seda alustada või saada üldse võimalus luba taotleda? Kas võib olla null või ma pean hakkama vaikselt arenema, antakse mingi puhveraeg või ükskõik mida? Kui kaua mulle antakse aega enda tõestamiseks või mul peab kohe olema miljon, enne ei maksa üldse jutule tulla?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Ütleme niimoodi, et algkapitali miinimumnõude suurus on sama, mis on aktsiaseltsil kindlustusandjana. Ehk kindlustusühistu asutajaliikmed peavad kokku saama 3 miljonit eurot, see on suurusjärk. See ei ole odav tegevus. Mis puudutab tegevusloa saamise protsessi, siis tegevusloa saamise tingimused ja nõuded on jälle samad mis aktsiaseltsist kindlustusandjal.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi rohkem ei ole. Rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev teeb juhtivkomisjoni ettekande.

Dmitri Dmitrijev

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon oma istungil 11. detsembril. Lisaks sellele, millest minister on juba rääkinud, küsiti näiteks, miks ei ole seda muudatust varem tehtud. Rahandusministeeriumi esindaja seletas, et tulundusühistu vormis sai kindlustust pakkuda kuni 1995. aastani, mil võeti vastu äriseadustik, ja tegelikult pole täpselt teada, mis kaalutlustel kaotati tulundusühistute võimalus tegutseda kindlustusandjana. Küsiti ka, kes on olnud kaasatud seaduseelnõu ettevalmistamisse. Nagu te näete seletuskirjast ning ka Rahandusministeeriumi esindaja selgitas nii, et oma märkusi on esitanud Riigikohus, Finantsinspektsioon ja Eesti Kindlustusseltside Liit. Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi näiteks küsis, et 1990-ndatel ühistulist tegevust väga ei soositud ja kas ühistu vormi sobivust finantssektoris on uuritud. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et panganduses on tulundusühistu vorm alati lubatud olnud ja 1990-ndatel ühistute arv ja tegevuse maht vähenes nii Eestis kui ka Euroopas üldiselt, kuid viimase kümne aasta jooksul on ühistute osakaal majanduses märkimisväärselt tõusnud. Igal juhul on eelnõu positiivse mõjuga. Kui me vaatame Euroopa turgu, siis umbes 40% kahjukindlustusega tegelevatest ühingutest ongi kindlustusühistud. Eestis ühtegi veel ei ole, kuna seadus ei ole seda lubanud. Loodame, et pärast seaduse vastuvõtmist tekivad ka meil kindlustusühistud.
Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 19. detsembriks ehk tänaseks, esimene lugemine lõpetada (otsus oli konsensuslik), muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 10 tööpäeva, st 9. jaanuar kell 17.15 (samuti konsensuslik otsus) ja ettekandjaks määrati Dmitri Dmitrijev (samuti konsensus). Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, palun küsimus!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Ma sain ministri vastusest aru, et ministeeriumil ei ole plaanis tulundusühistute tegevusvaldkonna laiendamiseks lähiajal arutelusid korraldada. Kas ja millisel määral on rahanduskomisjon Riigikogus arutanud tulundusühistute teenuste laiendamist? Kui seda on tehtud, siis millistele järeldustele on jõutud?

Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Aga vastan lühidalt, et ei ole arutatud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, kui on kõnesoove. Soove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 769 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. jaanuari kell 17.15.
Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh tänase töö eest! Kui me oleme olnud laitmatu reputatsiooniga, siis võimalik, et homme tuleb jõuluvana. (Elevus saalis.) Aitäh!

Istungi lõpp kell 15.57.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee