13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 30 Riigikogu liiget. Valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja rahandusminister Toomas Tõniste. Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Marrakechi lepe

Esimees Eiki Nestor
Esimesena küsib Martin Helme, vastab peaminister Jüri Ratas. Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Te olete eelmise nädala lõpus öelnud, et Eesti toetab – ja kui te ütlete "Eesti", siis te räägite Eesti riigi nimel peaministrina – ja valitsus toetab ÜRO peaassambleel ränderaamistiku vastuvõtmist, et te usaldate välisministri ränderaamistikku toetavat seisukohta. Samal ajal kirjutas meile teie koalitsioonikaaslase Isamaa esimees Seeder, kui me pöördusime tema poole selles küsimuses, selgesõnaliselt, et valitsus pole toetanud seda ränderaamistikku, et Isamaa tõkestas selle toetava otsuse tegemise valitsuses ja et valitsus pole andnud volitusi välisministrile selliseks toetuseks. Nüüd need kaks seisukohta ei saa korraga tõesed olla. Üks neist peab olema vale. Ja ma küsin teilt, härra minister: kumb mulle valetab, kas teie või Seeder? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kõigepealt ma tänan selle küsimuse eest ja ma tänan ka teid, et te olete kindlasti ka aidanud tasakaalukalt ühiskonnas antud temaatikat selgitada nende püüdluste osas, mida teie olete teinud, härra Martin Helme. Ma usun, et me mõlemad teiega mõistame üheselt ja resoluutselt hukka kõik, mis on seotud füüsilise kontakti ja vägivallaga. Nüüd ma ütlen nii, et Isamaa on antud küsimuses ju käitunud väga selgelt, konkreetselt, öeldes välja, et nemad ränderaamistikku ei toeta. Valitsus on ränderaamistikku arutanud selle aasta 22. märtsil ja on lähtunud ühiselt konsensuslikust põhimõttest, et tänane Eesti Vabariigi valitsus ei toeta pagulaskvoote, on lähtunud sellest, et me ei toeta massiimmigratsiooni, ja on lähtunud ka sellest, et kui me üldse räägime kellegi vastuvõtmisest, siis see saab alati olla vabatahtlik, vastuvõtva riigi nõusolekul. Nüüd teine teema, milleks ränderaamistik on, seda me arutasime valitsuses kabinetinõupidamisel ja siin vastab tõele, et valitsus ei andnud sellele ühtset mandaati, sellepärast et olid eriarvamused. Ja seetõttu pidasid 39 Riigikogu liiget õigeks tuua see diskussioon laiemale pinnale, ma julgeksin öelda, kõige auväärsemasse saali, siia Riigikogu saali. Ja vastav otsus siin ka vastu võeti. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Me saame sellest vägivallast kindlasti rääkida neljanda küsimuse all, aga ma ei saand vastust teilt, nagu tavapäraseks on juba kujunenud, et kumb on nüüd tõsi, kas Eesti valitsus toetab, nagu teie ütlete, või et Eesti valitsus ei toeta, nagu Seeder ütleb. Need kaks asja korraga tõesed ei saa olla. Keegi ajab mulle jama või, viisakamalt öeldes, valetab otse näkku avalikkusele ja mulle. See, et meil siin parlamendis toimus arutelu, on tore, me oleme selle juba fikseerinud, et see ei ole mandaat valitsusele. See, et märtsis toimus arutelu, kus anti valitsuse heakskiit läbirääkimiste positsioonile, ei ole heakskiit läbirääkimiste tulemusel tekkinud dokumendile. Sellest, ma loodan, ka kõik saavad aru. Ja see, et valitsuses ei ole otsust langetatud, ei tähenda, et Eesti nimel võib keegi minna ja ÜRO-s kuskil alla kirjutada või millegi poolt hääletada. Te olete selge sõnaga öelnud, et Eesti toetab ÜRO Peaassambleel seda ränderaamistikku.

Esimees Eiki Nestor
Küsimus, palun!

Martin Helme
Kes mulle valetab?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma alustan ka selle küsimuse vastamisel taas tunnustusega, Martin Helme, teie aadressil ja ka EKRE aadressil, et te püüate seda teemat lahti selgitada. Ja minu meelest see, kui inimesed tunnevad hirmu või nad ei ole saanud otseseid vastuseid nendele küsimustele, siis see on väga mõistlik, et me peame siin teiega tsiviliseeritult demokraatliku õigusriigi kombele kohaselt debatti. Aitäh teile selle eest! Minu meelest see tunnustus on alati oluline ja mina soovin teid selle eest kiita.
Nüüd, ma ei öelnud niisama, et see oli minu meelest laiapõhjalisem. Seda ütles ka ju üks põhiseaduse loojatest, Jüri Raidla, et kui me toome selle siia Riigikogusse, siis see ei tähenda ... Kui ma ei eksi, ta ütles, et see ei tähenda valitsuskriisi, vaid vastupidi, see tähendab laiapindsemat arutelu. Valitsus ei võtnud sellel kabinetinõupidamisel vastu otsust, et me toetame ränderaamistikku ja ei võtnud vastu ka otsust, et me ei toeta. Põhjus on selles, teie kindlasti kogenud poliitikuna teate seda, et Eesti koalitsioonivalitsused – ja täna on kolm tubli erakonda seal: Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond – lähtuvad samast põhimõttest, millest on ennegi lähtutud, et otsused langetatakse valitsuse tasandil konsensuslikult. Kui konsensust ei ole, siis püütakse veel arutada ja veel arutada ja veel arutada. Kui ka siis konsensust ei saavutata, siis on võimalus panna hääletusele. Seda mina ka lubasin – see oli minu teada esmaspäeva hommik, kui teie õhtul hakkasite seda arutama –, et kui Riigikogu seda näeb, et valitsus peab uuesti seda arutama, siis ma viin selle valitsusse ja viin läbi ka hääletuse, kui seda on vaja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Te ju siin vassite omaenda sõnavõttudele ja oma väljaütlemistega iseendale vastu. Küsimus on ju konkreetne. Te ise praegu ütlesite otse välja: valitsus ei ole ÜRO ränderaamistikuga liitumist heaks kiitnud. Samuti ütlete, et te valitsus pole otsustanud sellega mitte liituda. Ja samas te teate peaministrina väga-väga hästi, et Riigikogu avalduse eelnõu ei ole mandaat. See ei ole siduv valitsusele, vaid see on soovitusliku iseloomuga valitsusele. Te ei ole otsust langetanud valitsuses, mis peab olema konsensuslik, nagu te just praegu ütlesite, aga samal ajal olete korduvalt avalikkusele öelnud, et Eesti liitub selle ränderaamistikuga ehk migratsioonipaktiga. Öelge nüüd palun, et mis hetkel te valetate ja mis hetkel te räägite õigust. Kust võtab diplomaat minna ÜRO Peaassambleele ja näidata välja Eesti toetust ja Eesti liitumist selle raamistikuga? Kas te nagu lõpuks suudate anda ka konkreetse vastuse, et kust tuleb see mandaat? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, härra Jaak Madison! Ma tänan teid selle väga sisulise ja heatahtliku küsimuse eest! Tunnustus ka teile, et te püüate seda debatti järjest rohkem ja rohkem ühiskonnas selles mõttes selgitada. Ja see on hea. Nii nagu me oleme öelnud ja minu meelest seda ütles ka väga üheselt välja Eesti Vabariigi õiguskantsler, et see ränderaamistik ei ole juriidiliselt siduv. Nüüd, valitsuse otsuste juurde tulles, tõsi, valitsus on toetunud siin oma 22. märtsi otsusele. Ja ma rõhutan siin veel kord üle, nii nagu teie küsite kümme korda, ma arvan, et siin tuleb anda mitte kümme, vaid 11 korda vastust. Ja valitsuse tänane seisukoht on see, et me ei toeta pagulaskvoote. Me ei toeta massimmigratsiooni. Ja me soovime tõesti, kui me räägime ränderaamistikust, siis selle põhiseisukoht on olnud ju see, et illegaalsele rändele seista vastu.
Nüüd, mida on veel toimunud valitsustasandil ja täidesaatva võimu tasandil? Loomulikult on toimunud läbirääkimised peale seda 22. märtsi, kus on osalenud meie saadik, meie diplomaadid, et ränderaamistikust leida just need positsioonid, mis on ka Eesti jaoks olulised. Ja mina, olles ka olnud auväärse Riigikogu liige mõningates koosseisudes, mina üldse ei vähenda ja ei vähendaks Riigikogu rolli. Kui teie teate paremini seda Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, kui see on soovituslik, olgu ta siis soovituslik, aga ma arvan, et hea partnerluse osas täidesaatva ja seadusandliku võimu osas on see alati ikkagi teejuhis või suunis, kuidas minna edasi. Ja mina võtan Riigikogu antud otsust väga tõsiselt. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:11 Teadus- ja arendustegevuse rahastamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena küsib Krista Aru, vastab rahandusminister Toomas Tõniste. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Teadus- ja arendustegevuse rahastamine ei kuulu selle valitsuskoalitsiooni prioriteetide hulka. Seda võib väita, vaadates täna lugemisele ja otsustamisele tulevat riigieelarvet järgmiseks aastaks. Samaaegselt on avalikkuses, ajakirjanduses väga mitmed nii teadlaskollektiivid kui ka üksikteadlased esinenud väga murelike pöördumistega. Presidendi initsiatiivil on valmimas suur kokkulepe, mille allkirjastavad nii Rektorite Nõukogu, avalik-õiguslikud ülikoolid kui ka erakondade esindajad. Kas Rahandusministeeriumis on tehtud arvutused, kui palju on puudu neid miljoneid, et jõuda eesmärgini finantseerida 1% ulatuses SKT-st? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti teadus- ja arendusinvesteeringud sellesse valdkonda on tänase valitsuse prioriteet ja ma loodan väga, et on ka järgmiste valitsuste prioriteet. 2019. aasta eelarves on teadus- ja arendustööle ette nähtud 220 miljonit kulutusi ja see kasv on 20 miljoni võrra. Mis on ka hästi oluline, et baasfinantseerimine on kasvanud. Kui 2015. aastal oli see kuskil 19%, siis nüüd on see tõusnud ligi 50%-ni võrreldes konkurentsipõhise investeerimisega. Ja see on iseenesest väga tervitatav, et tuleb erakondadeülene ühiskondlik kokkulepe, et teadus- ja arendusinvesteeringud võiksid olla 1% SKP-st. Sinna tuleb kindlasti juurde lisada ka erasektori panus. Täna mina näen pigem probleemi selles, et need investeeringud, kulutused teaduse arendusse ei käi käsikäes ettevõtlusega ehk nad ei panusta piisavalt sellesse, et SKP kasvaks. Ja see on see murekoht, mida tuleb edaspidi silmas pidada, et need kulutused teadus- ja arendustegevusse aitaks ka meie majanduskasvule kaasa. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, härra minister! Ma läheksingi siit edasi. Järgmisel aastal lisandub tõesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimisse 8,9 miljonit eurot. Sellest 5,6 on puhtalt struktuuritoetuste raha. Nii me saame tegelikult Eesti avalikku raha sinna isegi mitte 15 miljonit. Minu küsimus on. Euroopa Liidus on ettevalmistamisel ka uus teadus- ja arendustegevuse finantseerimise periood. Muudatused on ette võetud sisulised. Kas Eesti Rahandusministeerium on vaadanud ka teadus- ja arendustegevust nüüd läbi selle pilgu, et kui vähenevad Euroopa Liidu toetused, kui suur on lisavajadus Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringutesse riigi poolt? Kas need arvutused järgnevateks aastateks on üldjoontes olemas? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Tõesti praegu käib Euroopa Liidu koridorides tõsine arutelu järgmise eelarveperioodi rahastuse suhtes ja seal on Eesti prioriteet kindlasti, et teaduse innovatsiooni eelarve kasvaks, mitte ei väheneks. Ja ma tean ka seda, et seal on huvilisi, kes tahaks just kärpida seda ümbrikku, kes leiavad, et sellega võiks riigid ise tegeleda ja pigem Euroopa Liidu vahendid võiks minna näiteks põllumajandusse või kuhu tahes. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes ei omagi see vahet. Kui me oleme kokku leppinud, et 1% SKP-st võiks olla see panus teadus- ja arendustegevusse, siis kas need vahendid tulevad meie siseriiklikest maksudest või on see välisvahenditest, ma üldse hoiduks sellisest vahe tegemisest. Raha on raha. Me peame kõike võimalikult efektiivselt ja mõistlikult kasutama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Kahjuks te ei vastanud Krista Aru esimesele küsimusele, et mitusada miljonit või mitukümmend miljonit eurot jääb puudu, et saavutada 1% SKT-st teadus- ja arendustegevuseks. Ja esitan ka teise küsimuse. Te tõite kriitikana välja selle, et teadusasutuste rahastuse tulemusena ei ole nende investeeringud panustanud SKT tõusu. Millised on olnud valitsusepoolsed selged soovitused, et teiepoolset nägemust täita? Ja mis ma arvan, on ka siis tõenäoline, et see 1% ka saavutatakse, sest ma saan aru, et kuna neid tingimusi ei täideta, siis te ei ole ka valmis 1%-st rääkima. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kui täna on teadusarenduse protsent SKP-st kuskil 0,81, siis suurusjärk on kuskil 40 miljonit, mida oleks sinna vaja juurde vaja panna. Kui me nüüd räägime sellest murekohast, et tõesti, need investeeringud teadusarendusse aitaksid kaasa ka veelgi rohkem meie majanduskasvule, siis oleme konkreetselt arutanud neid teemasid majandusarengu nõukogus, kus on ka meie ülikoolide juhid, teadlased, ja ka ettevõtjatega, et leida see ühine ühisosa, kuidas seda kõige paremini ja efektiivsemalt teha. Ja siin tegelikult on võtmesõna koostöö. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:18 Eelarvereeglid

Esimees Eiki Nestor
Nüüd vastab rahandusminister küsimusele, mille esitab Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Tõniste! Rahandusministri missioon on kehtestada riigiraha otstarbeka ja ausa kasutamise reegleid. Teie ameti ajal oleme jõudnud sellesse olukorda, kus Riigikogu ja valitsust süüdistatakse otseselt vargustes, mafioosses raha jagamises. Ja teie erakond on siin väga silmapaistev osaline. Öelge palun, mis te olete teinud selleks, et raha jagamisel kehtiks võrdne kohtlemine, läbipaistvus, konkurents ja ausus. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! See ei ole uus teema, see teema on aastakümneid olnud üleval, on olnud erinevate valitsuste ajal üleval. Me teame, et räägime siin katuserahadest. On see nüüd hea tava või mitte, ma ei oska öelda. Endise kolleegina, on seda tava siin kogu aeg kasutatud, on tekkinud selline üldine ootus ja arusaam, et katuserahade maksmine on normaalne. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. Eriti ebamõistlik on see, kui normaalsuseks nimetatakse seda, et Riigikogu liikmed, kes on tahtnud silma paista ja on ostnud maksumaksja, meie kõigi, kõigi inimeste, töötavate inimeste maksuraha eest endale ametiposte, on see siis alaliitude presidentidena. Kui me ütleme, et see on see normaalne, need on normaalsed reeglid, mis siiamaani kehtisid, siis ma ütlen, et see ei ole normaalne. Normaalne on see, et tegelikult asi on läbipaistev. Normaalne on see, et kui me eelarves neid kulutusi kajastame, siis nad on seal selgelt kirjas, ei ole kuhugi peidetud. Ja see diskussioon, kui Riigikogu siin lisab omalt poolt soove teise-kolmanda lugemise vahel, see on nüüd omaette küsimus. Seal on plusse ja miinuseid, ma olen täitsa nõus. Ühtepidi soovivad kõik Riigikogu liikmed ka ise lahendada neid probleemseid kohti, kus nende arust võib-olla ministeeriumide ametnikud ei ole neid avastanud, ja teistpidi on see võib-olla inimeste ja teiselt poolt vaadates selline mitte just kõige õigem samm. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Aga nimetagem seda siiski varastamiseks. Ja varastatud on tõesti ammu ja ka sellal, kui te olite Riigikogus. Te peaksite teadma, et seda vargust sai ikkagi hoolega tõrjutud. Enam ei saa. Tähendab, Sven Sester ei saanud poolt miljonit oma bridžiklubile, sellepärast et kehtestati mingisugused tavad, kui ei õnnestunud asja üldse kaotada. Aga te rääkisite läbipaistvusest. Minu jaoks ongi asi väga läbipaistev, kui Tarmo Kruusimäe Jalgpallihaigla saab 5000, kui Saaremaa piirkonna juht teil IRL-is saab 50 000, kui Jõgeva piirkonna juhatuse liige saab 7000, kui Mihkel Kübar, Isamaa liige, saab 5000 eurot niisama, ei millegi eest väljaspool järjekorda, väljaspool konkursse, väljaspool reegleid. See on kena, et te ütlesite, et see ei ole normaalne. Aga andke natukene konkreetsem hinnang, mida te olete sellise praktika vastu teinud. Ma võin öelda, et mina olen midagi teinud. Mida te olete teinud?

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Noh, mida keegi varguse all mõistab, on omaette küsimus. Siis ma tõesti samamoodi tahan vastu küsida, et miks see vargus on toimunud siin aastakümneid ja rahandusministrina, hea kolleegina ei ole sa midagi ette võtnud. See, et öelda, et mina olen teinud, aga ikkagi kogu aeg varastati, ei ole minu arust küll mingi põhjendus. Järelikult on tööd halvasti tehtud. Mida on tehtud, on tõesti see, et kui varem n-ö need, kes olid alaliitude presidendid ja siis maksumaksja raha oma ameti kindlustamiseks andsid nendele spordialaliitudele, siis see jama suures plaanis lõpetati ära. Anti see pott läbi Eesti Olümpiakomitee juurde ja nüüd jaotatakse seda kindlate printsiipide alusel, mitte selle järgi, kes juhib mingit alaliitu ja kuidas sinna siis n-ö maksumaksja raha juurde tuua. Mina esitasin Riigikogule eelarve, kus on läbipaistvalt kõik kajastatud, nii kulud-tulud, ja mis Riigikogu siin edasi teeb menetluse käigus, see jäägu Riigikogu südametunnistusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Üks osa sellest valitsuse tegevusest on eelmiste valitsuste tööde kirjeldus. Te olete mitu aastat juba valitsuses olnud ja oleks saanud väga selgelt nagu otsustada. See, mida hea kolleeg või kolleegid siin saalis on küsinud, on tegelikult see, et see läbipaistmatu raha jagamine näitab selgelt, et me ei suuda korruptsiooniga võidelda. Ja see on probleem, kui ministrid eraldavad otseselt raha oma erakonnakaaslastele, kui Riigikogus toimub endaga seotud ühingutele raha eraldamine. See ei anna avalikkusele absoluutselt mingit positiivset signaali ja see väga kõvasti mõjutab mainet. Te vähemalt olete tunnistanud erinevalt peaministrist, et see on probleem. Ja see on juba nagu samm edasi. Aga mind teeb ääretult kurvaks see, et Eesti riigi valitsemine on muudetud peenrahaks, kus enne valimisi saadikud hakkavad erineva suurusega rahakottidega jooksma. Kui vaadata ka nn regionaalpoliitikat, siis ka see raha jagamine, nn katuseraha jagamine, mis on ületanud mastaabid mitmekordselt võrreldes varasemaga, on tegelikult ebaühtlaselt jaotatud ka regionaalpoliitiliselt. Miks see nii on?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Siin ma hea meelega küsiksingi Riigikogu liikmetelt, et miks see on. Nendel, kes on kasutanud seda võimalust kogu aeg ja siis, kui juhuslikult opositsiooni jäädakse, siis järsku ei sobi see, mis enne oli iseenesestmõistetav. Ma arvan, et väga õige on vahetevahel peeglisse vaadata ja küsida seda küsimust ja mitte ainult siis, kui istutakse opositsioonis. See on probleem, see on murekoht. Aga ma ütlen, et seal on ka mõned sellised pehmendavad asjaolud. Olles ka ise Riigikogus olnud, ma tean, et on kohalikul tasandil palju valusaid murekohti, kuhu kahjuks ministeeriumidest kohale abikätt ulatama ei minda. Ja kui see on mõnes piirkonnas väga oluline teema ja Riigikogu liige, kes on sealt kogukonnast siia valitud, saab seda valusat probleemi lahendada ja tegemist ei ole korruptsiooniga ega vargusega, siis seal minu arust on sellised pehmendavad asjaolud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:26 Provokatsioonid Eesti poliitikas

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Mart Helme. Palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me oleme nüüd näinud juba kahtedel meeleavaldustel, kuidas vasakliberaalid, vasakäärmuslased Eestis on üle võtnud lääne vasakäärmuslaste ja eelkõige antifade taktika ning tulnud rahumeelsetele meeleavaldustele provokatsioone korraldama. Viimane oli nädalavahetusel Vabaduse väljakul, kus lapsekäruga rammiti demonstrante, seati ohtu lapse elu, karjuti provotseerivaid süüdistusi demonstrantide suhtes: fašistid, fašistid. Ma tahaksin kuulda nüüd teie suust samasugust selgesõnalist hukkamõistu niisuguse vasakäärmuslaste provokatsiooni taktika kohta, mis on Eesti poliitikasse just nimelt nende poolt toodud. Kui me kuulsime seda seoses Indrek Tarandi juhtumiga, kui sõna võtsid nii president ...

Esimees Eiki Nestor
Küsimus, palun! Aeg on läbi.

Mart Helme
... Riigikogu esimees. Küsimus on: ma tahan kuulda selgesõnalist hukkamõistu. See on esitatud juba. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan teid, härra Mart Helme, selle väga tasakaaluka küsimuse eest ja rahumeelse esitluse eest! Aitäh teile! Ja loomulikult, igasugune selline provokatsioon, kui inimesed tulevad kokku, ja see, et Eestis demokraatlikus ühiskonnas on selliseid meeleavaldusi, see on üks osa sellest demokraatiast ja see on arusaadav. Aga igasugune provokatsioon, mis võib tipneda, mis võib viia, ütleme, füüsilise vägivallani, loomulikult siin ei saa seda mitte mingil juhul mitte kuskil heaks kiita. Ei ole vahet, kas see juhtub siin Tallinnas auväärt Toompea lossi ja Riigikogu ees või juhtub see Vabaduse väljakul. Ma soovin ka täna ja veel kord siin infotunnis üheselt hukka mõista igasuguse vägivaldse käitumise. See, mis viimastel nädalatel on toimunud vägivalla osas, loomulikult kurvastab mind. Poliitilistel meeleavaldustel tuleb osaleda sõna jõuga – ma veel kord ütlen: sõna jõuga –, isegi kui see sõna osalejatele või korraldajatele ei meeldi.
Nüüd, antud juhtum, millest teie, härra Helme, räägite ma olen lugenud, see oli vist ühes on-line-portaalis, kus tüli üks osapool on öelnud järgnevat: "Muutusin emotsionaalseks ja avaldasin oma arvamust, lisaks kasutasin sõnavara, mida täna kahetsen. Küll aga kinnitan, et tegemist oli minu kui Euroopa kodaniku isikliku emotsioonide ajel öeldud sõnadega, mis polnud mitte kuidagi seotud ühegi organisatsiooniga." Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Jaa, aitäh! No siin on üks nüanss. Siin ei olnud tegemist mitte ainult ühe Eestis elava välismaalasega, kes provokatsiooni tuli korraldama rahumeelsele üritusele, mille korra tagamise eest peab hoolitsema riik, mitte Odini sõdalased. Riik on siin ilmselt lasknud jälle üle nurga. Ja kaasa haaratud oli ka Eesti 200, uus erakond, selle ülejäänud liikmed, kelle last inimkilbina kasutati. No midagi nii ilget ei ole Eesti poliitikas siiski veel olnud, et sellist hamaslikku laste ja naiste inimkilbina kasutamist poliitikas rakendada. Teie olete öelnud, et Eesti 200 toob uusi tuuli ja te olete valmis nendega koostööd tegema. Meiega samal ajal koostöö olete välistanud. Kas te nüüd revideerite oma seisukohta? Ja kas te leiate, et ka antud juhul politsei peaks asuma seda provokatsiooni uurima? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma igal juhul ütlen teile täiesti siiralt, et kui me räägime teie erakonnast ja EKRE-st, siis mina loomulikult olen valmis EKRE valijatega tegema koostööd, EKRE valijaid kuulama ja aitama ka nende murede lahendamisel. Mina ei saa peaministrina võtta, et kui üks naine või mees toetab üht, teist või kolmandat erakonda, et siis sellega tänane peaminister ei tegele või sellesse ei suhtu tõsiselt. Nii et EKRE valijad kindlasti võivad olla ka minu proaktiivsusele kindlad, kui neil on mured Eestimaa elu edasiviimisel, inimeste aitamisel, tervishoius, ühistranspordis jne.
Nüüd see, millest te räägite, on tõesti siis 9. detsembril Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldus, tekkis konflikt meeleavaldusest osavõtjate ja rahvamassis lapsevankriga liikunud mehe vahel. Politseile on laekunud 10. detsembril avaldus. PPA alustas selle pinnalt väärteomenetlust avaliku korra rikkumise paragrahvi alusel ja menetluse käigus kuulab PPA üle tunnistajad ja osapooled, et selgitada välja konfliktini viinud põhjused. Ja avalduse esitas meeleavalduse korraldaja MTÜ Tark ja Terve Eesti.
Nüüd see, mis ütleb korrakaitseseadus? Ütleb seda, et avalik koosolek on inimeste koosolemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust ja avaliku koosolekuna mõistetakse avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, miitingut, piketti jne. Avaliku koosoleku korraldaja on vastutav koosoleku rahumeelse läbiviimise eest. Vastav seadus annab ka loomulikult teatud õigused ja kohustused, aga ma olen sellega nõus – avalikku korda tagab politsei ja mitte keegi muu. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Ma tuleks tagasi ikkagi selle küsimuse juurde, mis jäi ka veel vastamata. Ikkagi teie suhtumine Eesti 200-sse kui erakonda. Te olete öelnud, et nad on Eestisse värskust ja uuenduslikkust toov ja et positiivsus ja ühiskonda väärtustav joon on neile omane. Ja oma viimases volikogus ütlesite, et mõistate Eesti 200 valijaid, aga kahjuks Eesti 200 üksi ei suuda ära hoida EKRE ja Reformierakonna valitsust. Noh, ma ei teadnudki, et meil on valitsus varsti tulemas. Aga hea küll, see selleks. Ma saan aru sellest vihjest, et teie tahaksite koos Eesti 200-ga aidata ära hoida seda EKRE ja Reformierakonna valitsust. Nüüd, Eesti 200 liikmed, kõik need kolm inimest – Florian Hartleb, Teele Holmberg, kelle lapsega seda inimkilpi ja rammimist tehti, ja Kadri Napritson-Acuna, kes selles ka osalesid, osalesid planeeritud süstemaatilises provokatsioonis, kus lapse tervis seati ohtu. Ja see on uus madal tase Eesti ühiskondlikus debatis ja kultuuris. Ma tahaks kuulda seda hukkamõistu ka selle partei suunas ja ma tahaks kuulda, et teie selliste võtetega parteiga ei ole nõus koostööd tegema! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest teile, härra Martin Helme! Kõigepealt, ohus ei tohi olla tänaval mitte kellegi elu ega tervis. Loomulikult me võime öelda, et lapse igasugune ohtlikku olukorda seadmine ükskõik mis ruumis on võib-olla veel eritähelepanu all, ja ma olen täiesti teie murega nõus. Nüüd, kui rääkida Eesti 200-st, siis mina tahan öelda, et ka EKRE puhul, et see, et inimestel on võimalus hääletada erinevate erakondade poolt, see on ju Eesti ühiskonnas, demokraatlikus ühiskonnas, õigusriigis tervitatav. Tõesti valija saab seda prismat laiemalt vaadata. Nüüd, teie pahandate minuga, et mina nimetasin volikogus EKRE ja Reformierakonna võimaliku valitsusliitu või koalitsiooni, et kust kohast ma seda võtan. Ma lugesin, vist oli see eile, kui teie erakonna esimees härra Mart Helme minule vibutas sõrmega, et nemad on leppinud vist kokku Kristen Michaliga, et peaministri käest ei tohi enam midagi küsida, et tuleb ta siit infotunnist välja lülitada. Mul on väga hea meel, et EKRE ei ole läinud selle peale, ja see mõistlik debatt, mis meil on, et Eesti elu edasi viia rahumeelselt, pigem ehitades sildasid kui tugevaid müüre, et see jätkub siin infotunnis. Ja alati, ma ütleks nii, sellise kahekõne ja kontakti hoidmine on väärtus omaette ja härra Martin Helme, mina tänan teid selle eest väga, et me saame ka siin väga tõsistel teemadel arutada, mis tõesti on seotud korra ja turvalisuse küsimustega Tallinnas ja Eestimaal. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:36 Ehitus- ja kinnistusregistri ajakohasus

Esimees Eiki Nestor
Vastab majandus- ja taristuminister Kadri Simson, küsib Külliki Kübarsepp. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Siin Riigikogu liikmetele saadetakse aeg-ajalt ajakirju ja viimasest Ehitusest novembrikuises numbris räägitakse ehitisregistri puudujääkidest seoses kasutusloa taotlemisega. Ma tooks teema natuke laiemalt, kuna ma isiklikult pidin tegema notariaalseid tehinguid, ja tuleb välja, et kohalikud omavalitsused täidavad ehitisregistrit omaniku enda loata ebaväära infoga. Näiteks, maatükile on terve järve ümber kujundatud matkarada ühele kinnistusele tervikuna registreeritud. Notar vastab selle peale, aga me ei saa tõesti usaldada ehitis- ega kinnistusregistri kandeid, kuid meil ei ole muud alust, mille alusel lepinguid vormistada. Kas riik on sellest probleemist teadlik, et nende registrid ei vasta tegelikele kannetele? Mida tehakse selleks, et see järelevalve toimiks ja saab öelda, et kõik need isikute ja riigi vahelised suhted on pädevad? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud Külliki Kübarsepp! Ma tänan teid, et te ikka ja jälle infotunnis ehituse valdkonna teemasid üles tõstate! Ka viimane kord, kui ma olin infotunnis, rääkisime me ehitusvaldkonnast. Ja nii nagu siis, pean ma ka täna ütlema, et tegelikult see küsimus oleks õigem minu kolleegile, ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministrile, sest alates 24. novembrist 2016 on majandusministeeriumis ministrite vahelised valdkonnad jagatud ja ehitusvaldkond, samuti nagu elamumajandus, turism, informaatika, telekommunikatsioon, postiside või riigi infosüsteemide arendamine on siis ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri vastutusalas. Aga kuna meil seal ministeeriumis on niivõrd hea koostöö, siis saan ma teile tõesti kinnitada, et ehitisregistriga töö käib ja see siis sisaldab infot ehitiste, hoonete ja rajatiste ning nendega seotud menetluste kohta. Samuti ka kinnisturegister, mille kohta te küsimuse sisse andsite – ilmselt on silmas peetud siis kinnistusraamatut, mis on eraldiseisev andmekogu –, seda haldab meil Riigi Infosüsteemi Amet, mis samuti on mu kolleegi vastutusvaldkonnas.
Aga see ehitisregister on kaks ühes infosüsteem. Esiteks, andmebaas ehitiste ja menetluste kohta ja teiseks, menetluskeskkond, mille kaudu kohalikud omavalitsused menetlevad ehitistega seotud dokumente, nagu ehitus- ja kasutusload. Ja meil on käimas tõsine töö, et seda andmeparandustööd saaks parandada ja ehitisregistrit saaks siis kasutada järgmisel registripõhisel rahvastikuloendusel, näiteks aastal 2021, aga tänapäevastatakse ka kogu üldist menetluskeskkonda järgmise 14 kuu jooksul. Ja see töö on käimas minu kolleegi vastutusvaldkonnas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, esimees! Aitäh, minister, täpsustuse eest! Kuid ma ikkagi eeldan seda, et majanduse ja kommunikatsiooni valdkond on tervikuna hallatav ka kahe ministri peale kokku. Siit ka Vabaerakonna erinevad ettepanekud, et miks peab olema siin mitut ministrit ühes ministeeriumis, aga see selleks. Te ei vastanud sellele küsimusele, et kuidas toimub koostöö ja järelvalve kohalike omavalitsuste üle. Seal nendessamades artiklites, millele ma alguses viitasin, oli see, et kasutusloa andmisel ei suudeta tähtaegadest kinni hoida. Probleem on selles, et ei läheneta sisuliselt, vaid lähenetakse ainult formaalselt, kas dokument on õigesti vormistatud. Teiseks on ikkagi tõesti minu see isiklik mure, et kui kohalik omavalitsus kannab teadlikult registrisse valeandmeid, siis siin peavad olema teatud sanktsioonid. Kuidas ikkagi ministeerium jälgib kohalike omavalitsuste tööd? Kas neil on teatud seiremehhanism välja töötatud, et kanded oleksid õiged? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! 2016. aastal, mil ehitisregistri menetlused läksid digitaalseks, st muutus kogu protsess ja eesmärk oli, et see protsess muutuks efektiivsemaks, kadus vajas jooniseid kopeerida või neid eraldi vallavalitsusse viia, eesmärk oli efektiivistada toiminguid. Täna tuleb nentida, et tõepoolest, need arendusprotsessid ei olnud täielikud ja ehitisregister vajab edasist arendamist. Nagu ma teile kinnitasin, siis sellega töö käib. Mida selgemad on protsessid, seda lihtsam on ka koostöös omavalitsustega registriandmete vastavust tagada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Aitäh, et te meie küsimusele vastate, kuigi väitsite alguses kohe, et see on teise ministri haldus- ja vastutusala. Ehitisregister, kinnisturaamat on siiski Eesti ühed ja needsamad ja ma täpsustaksingi ja võib-olla saate paluda, et meile kirjalikult vastatakse, millised muudatused seal ehitusregistris siis ikkagi nüüd läbi viiakse, mida seal täpsustatakse ja millal võiks neid oodata? Praegu on see loa taotlus kandunud kord omanikult ehitajale ja siis vastupidi, aga väga paljud protsessid on aeglustunud. Lihtsalt see register ei tööta. Millal ja mida võiks siis oodata? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, tänan väga konstruktiivse ettepaneku eest! Tõepoolest, nii nagu ma varem ka olen kinnitanud, majandusministeerium võtab ehitusvaldkonda väga tõsiselt. Ja kui varasemalt oli ehitusvaldkond üks n-ö teiste teemadega võrdselt kaetud, näiteks energeetikapoliitikaga võrdselt kaetud, aga ilma oma valdkonna spetsiifilise juhita, siis alates eelmisest aastast on meil ministeeriumis olemas ka ehitusvaldkonna asekantsler, kes tõepoolest täistööajaga koos oma meeskonnaga tegeleb selle nimel, et see register saaks parendatud ja tekkinud vead lahendatud. Nii et selle kirjaliku vastuse te saate. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:43 Maksumuudatuste mõjud

Esimees Eiki Nestor
Küsib Aivar Sõerd, vastab rahandusminister Toomas Tõniste. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Praeguse valitsuse maksuvaba miinimumi reform on nüüd peaaegu aasta kehtinud ja on võimalik ka mingeid järeldusi teha. Segadust on üksjagu olnud ja tundub ka, et töötavad pensionärid on olnud ühed suuremad kaotajad sellest reformist. Aga ma tahan küsida seda, et peaminister Jüri Ratas istub siin ka ja saab kinnitada, on rääkinud, et maksuvaba miinimumi reformist võidab 86% kõigist Eesti inimestest. No küsisin ma selle peale Rahandusministeeriumilt näha neid mõjuanalüüse. Ministeeriumist mulle öeldi, et neid alles koostatakse ja küll te siis saate, kui need valmis saavad. Nüüd on aasta möödas ja saab nagu küsida, kuidas siis need mõjud on avaldunud. Ja ma küsingi teie käest, et kas te kinnitate, et järgmisel aastal, 2019. aastal sellest maksureformist võidab 86% kõigist inimestest – uus süsteem võrdluses vana korraga.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh-aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Eks see ole tõsi, et selle maksuvaba tulu reformi näol oli tegemist ühe suure sammuga tööjõukulude, maksude vähendamise suunas. Eriti just selles sektoris, kus see oli võib-olla kõige olulisem samm, mida tuli teha, ehk siis madalapalgaliste, keskmiste palgaliste seas. Jah, ta tekitas omajagu segadust, aga suuresti see segadus oli selle taga, et meie inimeste finantskirjaoskus on väga väike. Ehk ületamatu probleem paljude jaoks oli lugeda kokku, palju nad aasta jooksul tulu on saanud, ja prognoosida, milline see nende tulu võiks olla järgmine aasta. Mul on selles mõttes hea meel, et väga paljud pidid nüüd seda tegema. Ja ma leian, et see on positiivne, kui aeg-ajalt inimene ikkagi teeb enda jaoks selgeks, mis on siis see tulu, mida ta aasta jooksul saab, millist tulu ta planeerib järgmine aasta. Ja tore, kui ta sinna juurde ka oma kulud oskas ära planeerida. Et oli ka midagi positiivset minu arust.
Nüüd, kui me räägime nendest prognoosidest, mis selle eelnõu menetlemise käigus on välja käidud, siis tõesti oli prognoos, et kuskil 64% on neid, kes kokku võttes maksavad vähem maksu, kuskil 22% on neid, kelle jaoks on tulem neutraalne, ja kuskil 14% on neid, kes siis kaotavad. Ja see ei pea olema alati suur summa, see võib olla ka mõned eurod. Ehk kokku kuskil 86% oli neid, kelle jaoks see oli võit või neutraalne tulemus.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Nad küsivad veel. Küsimus ühe minutiga, vastus kahe minutiga. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Ma sain aru, et ka teie väidate, et maksureformist võidab 86% kõigist inimestest järgmisel aastal. Tuludeklaratsioonide koond juba lükkab selle väite ümber. Aga ma küsin uuesti, millal see mõjude analüüs valmib. Ministeeriumist öeldi, et see pidi ilmuma sügisese majandusprognoosi osana. Ma muidugi arvasin, et see võeti sealt välja sellepärast, et see oleks selle väite ümber lükanud, aga millal seda mõjuanalüüsi näha saab? Ma tahan tõesti teada, millal valmib see mõjude analüüs, kust saab lugeda, et maksureformist võidab 86% kõigist inimestest. Ja üks aasta on möödas, ma küsin seda järgmise aasta kohta. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma usun, et sa tead väga hästi vastust, et selle tõese vastuse saad sa siis, kui inimesed oma tuludeklaratsioonid on esitanud ja on tehtud vastavad arvestused. Siis me saame täpselt teada, mis on see tegelik tulemus. See 86% oli eeldatav prognoos. Mind ennast huvitab ka, milline on siis tegelik tulemus. Vahepeal Maksu- ja Tolliamet tegi küll sellise väikese analüüsi septembrikuus, millised on esialgsed tulemused. Ja sealt tuli välja selline üllatav info, et Eesti inimesed käituvad väga konservatiivselt. Nad teadlikult koguvad endale n-ö selle võidu järgmisesse aastasse, et saada see siis kätte ühekorraga ja selle eest midagi asjalikku kas siis osta või mõni reis teha. See kartus, et meie inimesed mõtlevad ainult selle peale, kuidas kõik raha kohe sirgeks lüüa, ei olnud põhjendatud. Aga teadlikult võib-olla sai see samm ka sellepärast tehtud, et kui inimesed teavad, et nad saavad kas täiendavat dividenditulu või neil oma vara müük või ametivahetus ja palgatõus, siis nad teadlikult ei ole ka seda võimalust kasutanud. Ja jälle veel kord: lõpliku vastuse me saame siis, kui on tuludeklaratsioonid esitatud ja vastav analüüs tehtud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja, auväärt minister! Ma selles osas teiega kindlasti nõus ei ole, et kõik Eesti kodanikud peaksid olema pearaamatupidajad. Mis mõtet on e-riigi kuvandil, kui me peame ise nii palju vaeva nägema, et arvutid meie eest tööd nagu ei saaks teha? Mulle tundub, et kogu see maksureform ongi üks suur provokatsioon. Vastasel juhul ei oleks selle üle nii palju arutelu, nii palju segadust. Selles mõttes on tõeliselt kurb, et valitsuse liikmed ise on pannud ennast paremasse seisu kui töötavad pensionärid. Ja kui auväärt minister loodab, et enamus Eesti tööandjaid suudab aasta alguses öelda, palju ta jõulupreemiat maksab või kui palju ta on võimeline selle aasta jooksul preemiat maksma, mis paljudel juhtudel sõltub tulemusest, kuidas ettevõttel läheb, siis te ju püstitate ebamõistliku eesmärgi inimestele seda hinnata ja teada seda ette. Kas te olete tõepoolest selle maksureformiga rahul? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma olen selle idee ja põhisuunaga rahul. See, et inimestele jääb suurusjärgus 160 miljonit eurot rohkem kätte ehk need, kellel on väiksemad palgad, saavad selle kohe kätte, mitte me ei pea läbi kuluka sotsiaalsüsteemi seda neile teistpidi kätte toimetama, seal on oma kokkuhoid. Nüüd, seda finantskirjaoskust ma tõin välja ühe positiivse näitena. Kahjuks jah on täna suur probleem, et kuna kõik on tehtud nii automaatseks, siis inimesed ei ole kursis, neid ei huvita tegelikult, kui palju on nende sissetulekud. Samas kui suur osa käitub konservatiivselt, siis teised, mingi osa vastutustundetult. Ja see ei ole ju mingi uudis, et siin kindlasti tuleb kasuks, kui nad vähe rohkem oleksid kursis oma tulude ja kuludega. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:51 Poliitilised vangid Euroopas

Esimees Eiki Nestor
Peaminister Jüri Ratas vastab küsimusele, mille esitab Artur Talvik. Palun!

Artur Talvik
Aitäh! Hea peaminister! Eile oli siinsamas saalis pikalt juttu Euroopa ja Eesti väärtuspõhisest välispoliitikast. Täna me teame seda, et Hispaanias on mitmeid endiseid valitsuse liikmeid ja ka parlamendi liikmeid – nende hulgas ka seesama, kes siin pildi peal on, Carme Forcadell, endine parlamendi spiiker –, kes istuvad kinni eeluurimisvanglas, sellepärast et nad lubasid korraldada debatte enesemääramise õiguse referendumi üle oma parlamendis. Kuidas te sellist olukorda hindate ja miks Eesti valitsus ei ole ühtegi sõna ega sammu teinud selles suunas, et sellised poliitilised vangid Euroopa territooriumilt kaoks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Suur tänu, hea küsija! Teie olete alati vähemalt selles koosseisus tõstatanud mitu korda ju seda Kataloonia teemat ja taustaks võib-olla siis nii palju, kes ei ole sellega nii täpselt kursis. Eelmisel nädalal esitasid Hispaania prokuratuur ja riigi advokatuur süüdistused Kataloonia iseseisvusprotsessi juhtidele, kellest üheksa on eeluurimise ajal olnud vahi all ja süüdistuste hulgas ei ole Hispaaniast põgenenuid, sh ekspresidenti. Aga nüüd selle teie küsimuse teise poole juurde tulles, et mis see Eesti positsioon on. Eesti toetab kindlasti Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ning ma antud küsimuses siiralt loodan, et siseriiklikud probleemid lahendada, valitsus lähtub õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest, sh austades inimõigusi ning pidades kinni võimude lahususe printsiibist. Kohtupidamine peab kindlasti olema õiglane, aga ta peab ka näima õiglane. Ja olen seda meelt, et Kataloonia küsimuses, aga ka üldiste konfliktide puhul peaks olema alati uks avatud eeskätt dialoogile. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Aitäh! See on kena, et te räägite õigusriigi printsiipidest ja inimõigustest. Carme Forcadell, endine Kataloonia parlamendi spiiker istub 23. märtsist saati juba eeluurimisvanglas ja süüdistus esitati talle alles nüüd. Selle süüdistuse järgi võib teda ees oodata 17-aastane vanglakaristus, mis on ebanormaalne. Ma saan aru, et te peate olema n-ö poliitiliselt korrektne, aga ma ei küsigi Hispaania terviklikkuse üle, ma küsin teie arvamust. Kas see on normaalne, et Euroopa Liidu territooriumil on poliitvangid ja mõne regiooni parlamendi spiikrit hoitakse eeluurimise all juba praktiliselt 9 kuud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Loomulikult, ma saan selle küsimuse keerukusest täiesti aru, aga ma jään siin rõhutatult oma sõnade juurde ja seoses sellega, et selle küsimuse peab lahendama Hispaania valitsus, ta peab selle lahendama lähtudes tõesti õigusriigi printsiibist, demokraatia põhimõtetest. Ma ei öelnud seda niisama, et austades loomulikult inimõigusi ja pidades kinni võimude lahususe printsiibist. Minu arvates kõik sellised kinnipidamised, ükskõik kus riigis, ka menetluse ajaks, peavad ikkagi olema nii kiiresti need toiminguid tehtama kui võimalik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Sellega ei saa nõustuda, et poliitiliste vangide probleemid saavad olla siseriiklikud probleemid, need on põhiliselt inimõiguste probleemid, aga Euroopa Liit on muidugi kitsas ühendus. Me näeme seda probleemi palju laiemalt, kui vaatame Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide peale, sh Venemaa, Türgi, Aserbaidžaan. Öelge mulle palun teie peaministri karjääri osas, kas mingil foorumil, olgu see Euroopa Liidu ülemkogu, mõni Euroopa Nõukogu seotud foorum, on üldse poliitvangide probleemist Euroopas tõsiselt räägitud ja milliste tulemustega. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kuna te küsite niivõrd konkreetse küsimuse, et tahate teada täpselt foorumeid, kuupäevasid ja formaate, siis kindlasti ma palun nii Riigikantseleid kui ka Välisministeeriumi, et koostöös selle vastuse me teile kokku paneme. Ma ei tea, kas see periood on viimased kaks aastat või neli aastat, aga selle ülevaate kindlasti siin lähipäevadel teile saadame. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:57 Suursaarte püsiühendused

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd, austades saarlaste õigusi jõuab Enn Meri küsida ühe küsimuse minister Kadri Simsonilt. Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Hiljuti on ajakirjanduses räägitud palju saarte, suursaarte püsiühendusest. Kui minna sellega edasi, kas näete siin võimalusi, et näiteks kaasata erakapital? Mis samme te olete siiamaani selles suunas teinud, et kuidas konkreetselt edasi minna? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, valitsus on arutanud oma valitsuskabinetis võimalust ehitada siis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahele sild. Sealt saadud ülesande najal on majandusministeerium läbi viinud ka analüüsi. Milline see sild ja selle silla ehitamise rahastus olla võiks, kaalutud on erinevaid versioone. Ja tõsi ta on, et praeguses olukorras pikas perspektiivis Eesti riigi maksumaksjatele oleks soodsam see, kui riik ise ehitab silla laenuraha toel, ja vähem soodsam ja kulukam tulevikus meie maksumaksjatele, kui seda tehakse PPP projekti raames. Selge on aga see, et see sild, püsiühendus annaks saarlastele võimaluse siis tulevikus mitte enam sõltuda parvlaevagraafikust, vaid valida oma mandrile tuleku aeg täpselt vastavalt vajadusele. Nii et me suhtume sellesse positiivselt. Meil on teada, mis on see maksumus. Loomulikult peab ka sellise projekti puhul eelnevalt olema tehtud ennetav töö kogukonnaga ja ennetav töö keskkonnaalaste uuringute näol. Aga eeltöö selle jaoks, et järgmise aasta kevadel riigi eelarvestrateegiat planeerides otsuseid teha, on majandusministeeriumi poolt valmis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Aitäh, peaminister Jüri Ratas! Aitäh, Kadri Simson! Aitäh, Toomas Tõniste! Infotund on lõppenud.