13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, austatud ministrid, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
32 Riigikogu liiget on infotunnis. Valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar, rahandusminister Toomas Tõniste. Ja annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks.

1. 13:01 ÜRO Marrakechi rändeleppe kohta

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Martin Helme. Palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Ühesõnaga, detsembri alguses toimub siis Tuneesias Marrakechis suur ÜRO üritus, kus võetakse või tahetakse vastu võtta siis rändeteemaline deklaratsioon. Ja ma saan aru, et Eesti on andnud nõusoleku, et meie ka oleme osalised selles. Nüüd selle deklaratsiooni sisu on päris jõle. Esimese asjana on seal pool lehekülge üles loetletud erinevaid ÜRO varasemaid deklaratsioone ja muid pabereid ja konventsioone, mis ühel või teisel viisil, ütleme siis, suveräänsete riikide õigust piirata migratsiooni vähendavad. Aga kui me seda dokumenti ennast vaatame, siis on seal terve rida täiesti arusamaamatuid asju, alates sellest, et me peaksime andma tasuta õigusabi, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile immigrantidele, kes tulevad, nende enda keeles. Aga veelgi enam, peaksime ka võtma vastu seadused, mis keelustavad, vihakõne nime all keelustavad immigratsiooni või immigrantide kritiseerimise.

Esimees Eiki Nestor
Küsimus nüüd, palun!

Martin Helme
 Et miks Eesti sellise asjaga liitub? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt, austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija! Jah, te ütlesite, et detsembri alguses peaks toimuma siis, 10.–11. detsembril s.a ÜRO Marrakechi äri- või rändeleppe kohta siis kokkuleppimine. Globaalse ränderaamistiku lõppdokument on kooskõlas 22. märtsil s.a, kui Vabariigi Valitsus arutas seda, ja see on Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kooskõlas, millest Eesti valitsusvahelistel läbirääkimistel ka lähtus. Kindlasti, ränne on globaalne väljakutse, seega peame tegutsema ühiselt ja ka otsima ühiseid lahendusi. Antud ränderaamistik toob esmakordselt kokku siis rände lähte-, transiit- ja sihtriigid ja loob platvormi siis dialoogiks nende riikide vahel. Nüüd need konkreetsed punktid, mida teie mainisite, austatud küsija, siis tuleb öelda nii, et Eesti jaoks on loomulikult tähtis, et globaalse ränderaamistiku lõppdokument on õiguslikult seal mittesiduv. Nii et need punktid, mis te toote, et see on soovitusliku iseloomuga ja ta tagab siis riikidele suveräänse õiguse riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning loomulikult ka oma piiride kaitse. Globaalne ränderaamistik ei too meile kaasa uusi kohustusi. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme
Aitäh! Ma siis täpsustan üle. Kuigi te väidate, et see ei ole meile kohustuslik, milles ma siiski jään eriarvamusele, kõik need ÜRO dokumendid vähemalt moraalse kohustuse meile tekitavad. Ütlesite, et see on kooskõlas Eesti valitsuse seisukohtadega. Kas siis tõepoolest tuleb nüüd meil välja ja ta ütlete meile ausalt välja, et meie valitsuse seisukoht on, et me peame hakkama sõnavabadust piirama vihakõne paragrahvidega ehk immigratsiooni või immigrante ei tohi kritiseerida? Et on Eesti valitsuse seisukohtadega kooskõlas ka see, et riik peab hakkama meediaettevõtetele korraldama koolitusi ja neid motiveerima kirjutama immigratsioonist ja immigrantidest viisil, mis ei ole diskrimineeriv n-ö, ehk sekkuma ajakirjandusvabadusse. See on kooskõlas Eesti valitsuse seisukohtadega, et me peame kiiremas korras lõpetama ära kodakondsuseta isikute olemise oma territooriumil. See on kõik kooskõlas meie valitsuse seisukohtadega või? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mul ei jää muud midagi üle, kui, auväärt Riigikogu liige, teid paluda: uskuge seda, mis ma ütlesin, et ta ei too kaasa uusi kohustusi. Ma ütlesin ka, et see on soovitusliku iseloomuga, ja ma ütlesin teile ka seda, et lõppdokument on õiguslikult mittesiduv. Nüüd, kui te küsisite, et mis need Eesti Vabariigi valitsuse seisukohad ja põhimõtted olid, kui need vastavad läbirääkimised toimusid, siis eks ta on ikkagi, et kehtiksid sellised üldised põhimõtted antud teemal. Kindlasti, mis siia alla võib panna, võitlus inimkaubanduse vastu näiteks. Kindlasti ebaseadusliku rände ennetamine. Ja nüüd te tulite välja sellise diskrimineerimise küsimusega, et kas siis me nõustume millegagi, mida hetkel ei ole, siis minu meelest on ju hetkel see väga ilusasti ja selgelt kirjas. Kui me võtame lahti oma Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12, siis on siin ju ilusti öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed,
kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samuti me oleme ju sellega nõus, nõustume, mida ütleb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon artikkel 2 ja mida ütleb ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Nii et mingisuguseid uusi nüansse, mida te toote kartuse või ohuna välja, selles 10. ja 11. detsembri Marrakechi kohtumisel Eesti kindlasti endale ei võta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me jõuame täna seda debatti ka jätkata, kuna üks küsimus on veel sellelsamal teemal. Kuid teie vastustest jääb kõlama ju uus küsimus. Miks me siis peame alla kirjutama midagi, mis pole meile õiguslikult kohustuslik, mille vastu, ehk siis n-ö diskrimineerimine kellegi päritolu alusel, on juba niikuinii kaitstud tulenevalt meie põhiseadusest? Miks me peame alla kirjutama lepingule, mis tegelikult teie sõnutsi ei tähenda mitte kui midagi, mis ei pane meile mitte ühtegi kohustust, siis milleks meile seda üldse vaja on? Kas see on deklaratiivne žest lihtsalt kellegi jaoks või tühi ajaraisk minna konverentsile, allkirjastada leping, mis mitte midagi ei tähenda? Ja mingil põhjusel on järjest riike, kes ütlevad, et nad ei soovi seda allkirjastada, nad keelduvad sellest kokkuleppest ja väga paljud Euroopa riigid, sealhulgas ka veel Ameerika Ühendriigid ehk siis üks juhtivaid riike ÜRO-s. Mis on teie selgitus sellele, et miks me allkirjastame midagi, mis mitte midagi ei tähenda teie jaoks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Selle ränderaamistiku üldeesmärk on leppida kokku ühistes põhimõtetes, kuidas hallata rahvusvahelist rännet nii, et see oleks turvaline, ta oleks korrapärane ja reeglitel põhinev. Kindlasti Eesti nõustub nende kõikide seisukohtadega. See on õiguslikult, nagu ma ütlesin, mittesiduv ja tagab riikidele suveräänse õiguse kujundada ja ellu viia riigisisest rändepoliitikat ja kaitsta piire. Sellel ränderaamistikul on ju kaks küsimust, üks on rändeküsimus ja teine on pagulas- või pagulusküsimus. Me teame seda, et Eesti on ju öelnud välja, et kui me räägime pagulaste vastuvõtmisest, siis Eesti on kindlalt sellel seisukohal, mida me oleme kogu aeg olnud, et loomulikult, kui rääkida nendest pagulastest, kellel on oht elule või tervisele, siis vabatahtlikkuse alusel Eesti toetab seda, et vastuvõttev riik, eks ju, vabatahtlikkuse alusel võib seda teha. Miks seda dokumenti on vaja? Nagu ma vastasin teie heale fraktsioonikaaslasele härra Martin Helmele, siis põhi on ikkagi see, et kehtiksid sellised üldised põhimõtted võimalikult laiapindselt ja loomulikult Eesti seda ÜRO peres toetab. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:09 Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine riigieelarvest

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkeli küsimusele vastab rahandusminister Toomas Tõniste. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud rahandusminister! Teilt on tegelikult korduvalt juba küsitud selle 143 miljoni kohta Eesti Energiale aktsiakapitali suurendamiseks riigieelarvest, aga ausalt öelda need vastused teevad asja järk-järgult pigem segasemaks. Ei ole aru saanud, milleks seda kavatsetakse kasutada. Küll aga te ühes oma viimases avalduses olete öelnud ka seda, et see sissemakse ei ole garanteeritud. Sellest tulenevalt on mul küsimus, kas rahandusminister võib tulla veel sel nädalal Riigikogu rahanduskomisjoni ette ja paluda see rida, mis on vist raskesti loetavas eelarves, aga täiesti olemas, finantsvarade suurendamine, selle summa võrra väiksemaks teha. Kui te seda ei kavatse teha, siis milleks see raha ikkagi on vajalik? Seletage meile palun ära. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jah, Eesti Energiale on ette nähtud aktsiakapitali sissemakseks 143 miljonit eurot eelarves, aga nagu on ka korduvalt öeldud, see raha on seal real olemas ja see ei ole selles mõttes ettevõttele garanteeritud. Reaalne aktsiakapitali sissemakse nõuab eraldi analüüsi, põhjendusi ja otsuseid. Riigieelarves ette nähtud summa loob aga eeldused, baasi, võimaluse sobiva investeeringu olemasolul ja kapitali vajadusel selline otsus teha. Investeerimisotsuseid tehakse tõenäoliselt selle aasta lõpus, aga suuremas osas järgmise aasta jooksul. Kuid nende tegemise ajaks peab olema ka see finantseerimine garanteeritud. Nüüd need planeeritavad investeeringud on ette nähtud jaotusvõrku, taastuvenergiasse ja plaanitava õlitehase ehitusse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Esimene küsimus, mis tekib siit edasi, on, miks me peame ikkagi eelarveridadele kirjutama summasid, mille kasutamise otstarve ei ole eelnevalt Riigikogule teada. Teiseks, te nimetasite kolm võimalikku otstarvet. Minu küsimus on see, et kas kõigiks nendeks otstarveteks või alles valitakse ühele neist ja miks Eesti Energia ei kasuta siis muid võimalusi selleks, et raha turgudelt saada või ise neid probleeme lahendada. Mida sellisel juhul tähendab see rahastamise garanteerimine? Kas see tähendabki seda, et me selle riigieelarves tagame? Miks me selle ettevõttega nõnda talitame, kui me tahame tegelikult ju saada ka turule konkurentsi, õiglasi tingimusi jne? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kõigi nende sissemaksete, aktsiakapitali sissemaksete eeldus on see, et selle tulemusena riik saab hiljem läbi selle ettevõtte rohkem tulu, rohkem dividende ja sellepärast saab seda ka kajastada finantseerimistehinguna. Jah, need summad on selliselt arvestatud, et vajadusel saab neid suunata kas siis baasinvesteeringuteks jaotusvõrku, kus see 2019. aastal võib see summa olla kuskil 50 miljonit eurot, või siis õlitehase projekteerimisse, mille kogumaksumus on 200 miljonit, aga 2019. aastal oleks tegemist planeerimis- ja projekteerimistöödega. Aga veel kord rõhutan üle, et need rahad on seal ette nähtud, see võimalus on olemas, aga see ei tähenda, et neid rahasid kasutatakse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun! Ühe minuti jooksul, tuletan meelde.

Enn Meri
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! On ju teisi viise ka, kuidas kapitali juurde tuua. Miks pole näiteks kasutatud – või kaalutud, ütleksin pigem – näiteks laenu võtmine või võlakirjade välja andmine? Kas need pole alternatiivid teie meelest?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Antud juhul ei ole vajadust riigil selle jaoks laenu võtta. Eesti Energia võtab ka nende tehingute jaoks kindlasti laenu ja võlakirju ka selleks emiteerida pole vaja. Veel kord: see raha, mis on seal eelarves ette nähtud, seda ei saa asendada kulutustega, sest ta tegelikult on täna finantseerimistehing. See tähendab seda, et neid tulureal nagu ei kajastu. Ja kui me hakkaks sinna nüüd kulusid taha tekitama ehk siis n-ö katteallikana uute ettepanekute jaoks kasutama, siis see tähendaks seda, et sisuliselt eelarve läheks defitsiiti. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:16 Kellakeeramine

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Jürgen Ligi. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Euroopas on kõne all kellakeeramise lõpetamine. Ja seis on hulga inimeste arvates selline, et asi võib minna halvemaks, mitte paremaks. Aga ELAK andis teile mandaadi kaitsta selle otsuse puhul Euroopas "püsiva suveaja" varianti ja see otsus oli ühehäälne. Ma usun, et enamus tegelikult arvas, et talveaeg on kehvem, püsitalveaeg on veel kehvem kui kellakeeramine, aga mandaadi te saite kaitsmaks suveaega. Mis teie tegite, oli, et te tegite avalduse, et te ei kujuta ette Soomega erinevat aega ja selletõttu te justkui võtaksite mandaadi Soome parlamendilt või valitsuselt. Öelge, et need uudised ei olnud tõsi ja te tegelikult kaitsete seda positsiooni, mis ELAK palus kaitsta.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! antud küsimuses ma kindlasti ei võta mandaati Soome valitsuselt ega parlamendilt.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, ma usun, et mu küsimus oli päris selge. Te tegite sellise avalduse, teie taristuminister on korduvalt öelnud, et tema isiklikult toetab talveaega. Ja peale seda on inimesed mures ja parlament on ka mures. Mis see teie positsioon on, mida te kaitsete, kui te ELAK-ilt, st Eesti parlamendilt saite mandaadi kaitsta püsivat suveaega, nii nagu tegelikult kuuldavasti kaldub toetama ka Läti ja Leedu, kellega meil on maismaa-, mitte merepiir?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Tõesti on nii, et Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu ettepanek siis lõpetaks Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse keerata kaks korda aastas kella alates 1. aprillist 2019. Ja see annab igale Euroopa Liidu liikmesriigile valiku, kas jääda püsivalt talveaega ehk vööndiaega või suveaega. Kuivõrd komisjoni ettepaneku lühike ajaraam lõpetada kellakeeramine juba järgmisel aastal 1. aprillist on saanud liikmesriikide poolt ka päris tugevalt kriitikat, on siis eesistuja, hetkel Austria, teinud praeguseks kompromissettepaneku, mille kohaselt kellakeeramine lõpetatakse hoopis 1. aprillist 2021.
Nüüd, Vabariigi Valitsus 1. novembri k.a kabinetinõupidamise tulemusel toetab kindlasti Eesti kellakeeramise lõpetamist hiljemalt 1. aprillil 2021 ja valitsus ei teinud hetkel otsust püsiva suve- või talveaja vahel. Me peame oluliseks seda, et kindlasti neid läbirääkimisi ja konsultatsioone erinevate Euroopa Liidu liikmesriikidega tuleb jätkata. Me peame oluliseks ka seda, et küsida erinevate, ütleme siis, organisatsioonide ja katusorganisatsioonide käest seisukohtasid nii vööndiaja kui ka suveaja osas. Ja lisaks on MKM teinud vastava tellimuse siis, et küsida 1500 inimese seas ja viia läbi siis Turu-uuringute AS-il, et kuidas nende hoiakud kellakeeramise suhtes on ja ka eelistus. Ja vastavad tulemused tulevad siis detsembrikuu lõpuks. Kui rääkida nüüd Soome või Läti osas, siis igal juhul ma arvan, et meil on kasulik olla Soome ja teiste Balti riikidega ühises ajavööndis. Küsimus on selles, et kas see on võimalik, kui me arvestame Läti, Leedu ja Soome lõppettepanekuid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Ma selles küsimuses oleksin oodanud ka nagu konkreetset vastust, mida hea kolleeg küsis. Ta küsis väga konkreetselt ELAK-i poolt antud mandaadi osas ja teie vastust, et tahaks selgelt kuulata. Minu teada ka avalik arvamus toetab seda nn vaba valget aega. Kui me vaatame, mis vööndis me nagu elame, ja sooviksime rohkem ka päikesevalgust saada, siis oleks üsna mõistlik. Et kas ma saan õigesti aru, et te ei kavatse ELAK-i mandaati rakendada, või on teil mingi muu plaan?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt siseriiklikult, et kes lõpuks selle otsuse teeb, et mis ajas siis Eesti on, kas vööndiajas või suveajas. See on valitsuse otsus ja valitsuse otsustasand. Loomulikult, kui me räägime Euroopa Liidu siseselt, siis ELAK on see, kes tegelikult seda mandaati annab. ELAK võib ka loomulikult mandaati ju alati muuta, aga Eesti-siseselt selle otsuse teeb valitsustasand. Nüüd ma kindlasti ei taha teile seda öelda, olles ise olnud ka Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Riigikogu liige, et kuidagi ELAK-i mandaadist mööda minna. Nagu ma tõin teie eelnevale küsijale vastuses välja, et see soov, et teha lõppotsused ära juba järgmise aasta 1. aprilliks, et seda ei suudeta teha, ja see, et tänase eesistuja Austria ettepanekuga minna kaasa, et leida see lõpplahendus 1. aprilliks 2021 või hiljemalt selleks, ma arvan, et see on mõistlik. Nüüd, millist aega siis Eesti võiks valida? Nagu ma ütlesin, et valitsus on seisukohal, et kellakeeramine peaks lõppema, et me toetame seda, aga nagu ma selgitasin teile ka eelnevalt, et see vajab ka Euroopa Liidu siseselt natukene rohkem konsultatsioone, natuke rohkem aega. Minu jaoks on hästi oluline ka see, mida ütleb seesama uuringutulemus. Ma tõin selle välja, et see valim on 1500 Eesti elanikku. Lisaks on küsitud arvamust, ma arvan, et üle 20-lt, kui mitte 30 organisatsioonilt ja valitsusasutuselt. Ja loomulikult, siia sisse tuleb arvestada ka, mis on meie ka ettevõtjate, ütleme siis, positsioon antud juhul, sest me peame lähtuma ka sellest, kus meil on siis ettevõtlusvaldkonnas tihedam koostöö, aga kõige parem oleks, kui Soome ja Balti riigid jääksid ühte ajavööndisse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:23 Arveldamine Danske panga kaudu

Esimees Eiki Nestor
Rahandusminister Toomas Tõniste vastab küsimusele, mille esitab Raivo Põldaru. Palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Hea rahandusminister! Raha on tõepoolest must ja vajab pesemist, kuid paraku mitte kõik pangad seda ei tee. Ja eile läks päris kuumaks siin saalis arutelu Danske panga üle, kus rahapesu meie filiaalis siin toimus. Millal teile sai teatavaks see, et meie selle Eesti filiaali kaudu liiguvad kahtlaselt väga suured summad ja et seal võib olla tõepoolest tegu sellise rahapesemisega? Ja kuidas te suhestusite sellesse arvesse, mida, ütleme, Rahandusministeerium ehk riik siis Danske pangas hoiab? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kui ma ministriks sain eelmise aasta suvel, ega siis see teema on olnud ju kogu aeg üleval ja vastavalt sellele, kui tugevalt meedia sellele tähelepanu juhib, oli ta algselt Taanis siin n-ö meedia poolt päevakorras ja ka aktiivsete poliitikute poolt üleval hoitud ja sama on juhtunud siin ka Eestis. Eks ta selles mõttes ole põhjendatud, et kuna Danske Bank Eesti filiaali kaudu toimusid sellised kahtlased tehingud, siis on ka arusaadav, et me oleme väga mures. Hea meel on selle üle, et need tehingud pandi juba kinni aastaid tagasi ehk enam neid kahtlaseid mitteresidentide tehinguid siin vähemalt Danske panga filiaalis meie teada ei toimu. Ja hea on ka see, et Eesti on siin mõnes mõttes esirinnas, et ta on sellele ka varem tähelepanu pööranud ja ka praegu, pakkudes välja ka erinevaid lahendusi, ja üks võtmesõna on siin igal juhul rahvusvaheline koostöö. Kui me räägime nüüd Rahandusministeeriumi kontsernikontode kaudu toimuvatest riigi tulude kogumisest, siis jah, toimuvad ka arveldused läbi Danske Bank AS Eesti filiaali, aga teada on ka see, ma loodan ka teile, et 30. novembril Rahandusministeerium sulgeb konto Danske panga AS Eesti filiaalis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma tänan teid selle positiivse suhtumise eest sellesse, mis Eesti on rahapesu tõkestamisel teinud. Te olete üks väheseid koalitsioonipoliitikuid, kes on kinnitanud, et asi on suletud aastaid tagasi. Ja minul oli au olla sellel ajal teie ametis, kaasa arvatud siis Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena. Aga reaalsus on see, et siin saalis materdas üks seltskond üheselt just nimelt Finantsinspektsiooni. Siia tassiti isegi kohtuasjad, kus on püütud Finantsinspektsiooni teha vastutavaks. Öelge, mis see valitsuse seisukoht on. Kas te valitsuses olete arutanud, et äkki asuks laiemalt Eesti mainet kaitsma? Eestit määritakse rahvusvaheliselt, uudistes on ta sees, ja nüüd siis ka siseriiklikult üks seltskond jätkab seda tegevust. Kas te valitsuses olete arutanud, et äkki ütleks mõne kõva sõna, nii nagu on öelnud nüüd ka Eesti Pank ja peaaegu et kõik? Kas see on valitsuse asi?

Esimees Eiki Nestor
Aitäh-aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti valitsus on mures maine pärast ja nende süüdistuste pärast, mis Eesti suunal tulevad. Siin on suuresti tegemist ka sellise mainekujundusega. Seda teemat on korduvalt arutatud valitsuse kabinetis istungil ja on eraldi loodud ka valitsuskomisjon, kes tegeleb rahapesuvastase võitlusega ja kes siis analüüsib antud olukorda ja teeb ka ettepanekuid, kuidas edasi veelgi tõhusamalt võidelda siin rahapesu vastu. Samas, ma möönan ka seda, et tegelikult väga keeruline on poliitikutele öelda, et sa ei tohi sellest teemast rääkida, sest see teema on ikkagi oluline. Ja samas on ka võib-olla mõned küsimused õhku jäänud kellegi jaoks, millele ei ole vastuseid saanud. Alati võib küsida, kas oleks saanud midagi teha paremini. Ja minu mure on tõesti see, et täna kuidagi nagu see teravik läheb ainult Finantsinspektsiooni suunas, tegelikult ju samas mõnes mõttes tervik on Finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja prokuratuur. Ja veel kord: tegemist oli Eestis toimiva Danske panga filiaaliga, kelle üle tegelikult järelevalvet pidas Danske panga või Danske raha... või järelevalveasutus. Lihtsalt meie siin tõesti üks hetk reageerisime jõuliselt ja panime selle kahtlase äri siin kinni.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru otsustas nüüd esitada ka täpsustava küsimuse. Palun!

Raivo Põldaru
Aitäh! Otsustus oli tegelikult ikka varem, aga jäin kuulama ministri head vastust ja süvenesin sellesse, unustasin nupu ära. Aga aitäh! Ja hea minister, tänan vastuste eest veel kord! Ilmselt on see arve ärasulgemine ka mainekujunduslik protsess. Aga kas on andmeid ka, kas taoliselt ka teised riigiettevõtted toimivad või sellekohaselt nagu info puudub? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, ma isegi ei seoks seda mainekujundusega, sellepärast et Danske pank on ju otsustanud Eestis keskenduda edaspidi ainult mitteresidentide teenindamisele ja siis sellepärast ei pea ka riik seal konto omamist edaspidi tarvilikuks. Ja mul on hea meel veel selle üle, et plaanis on LHV pangakonto avamine, hetkel toimuvad siis tehnilised ettevalmistused, et kõigil inimestel ja ettevõtetel, kes mõnes Eesti niisuguses suuremas pangas on, oleks ka võimalikult odavalt arveldada ja kiirelt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:30 ERSO ettepanekud ruumiprobleemi lahendamiseks

Esimees Eiki Nestor
Kultuuriminister Indrek Saar vastab Krista Aru küsimusele. Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Teie haldusalast on viimasel ajal tulnud palju väga erineva kaaluga uudiseid. Aga kultuurielu ongi dünaamiline ja uudiseid peabki sealt tulema väga erinevaid. Maestro Neeme Järvi tegi ühe ettepaneku, et seoses muudatustega või oodatavate muudatustega Eesti Kontserdis, oleks mõistlik anda Estonia kontsertsaali administreerimine ja rentimine otse nagu Eesti rahvusliku sümfooniaorkestri käsutusse. Kuid ma küsin siinjuures: kui kaugel ollakse üldse uue kontserdisaali planeerimisega? Sest see, kes nüüd rendib seda ja kes on põhiline administreerija, saab olla siiski ainult vahevariant. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Kõigepealt lubage mul teiega koos Eesti juubeliaastal rõõmustada selle üle, milline on Eesti muusikakultuur, milline on selle tähendus meie kui rahvuse jaoks ja milline on selle tähendus maailmas laiemalt. Ma arvan küll, et kui aastal 1870 Jakob Hurt sõnastas ühe meie rahvuse ees seisvatest visioonidest sõnadega, et saagem suureks vaimult, sest me ilmselt ei saa kunagi suureks arvult, siis see, mis puudutab meie muusikat, siis me oma muusikalt oleme väga suured. Palju suuremad kui meie rahvaarv, palju suuremad kui meie territoorium, palju suuremad kui meie majanduslik võimekus jne. Ja selles kontekstis on arusaadav, et me tahaksime, et ka need töötingimused, milles töötatakse, oleksid maailma tipptasemel. Ometi peame me endale aru andma, mis on meie võimekus, sest, nagu ma ütlesin, meie majandus ei ole sama suur kui meie muusika. Ja see peab ära toitma ka lõpuks need ehitised ja need olmetingimused, mida me loome. Kui me läheksime täna ehitama täiesti uut eraldi kontserdisaali, siis see oleks kõige aegade kõige suurem investeering, mis Eesti Vabariigis ühte või teise kultuuriobjekti üldse tehtud on. Sellepärast ma pean väga mõistlikuks enne seda kaaluda väga tõsiselt ja püüda leida võimalus lahendada see küsimus linnahalli rekonstrueerimise raames, et linnahallis tulevikus oleks nii kaasaegne kontserdisaal kui ka ooperisaal. Ma pean seda väga ratsionaalseks ettepanekuks ja seda toetab ka ERSO, rahvusooper.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Aitäh vastuse eest, härra minister! Ma lähengi siit edasi ja küsin, kui kaugel siis ollakse selle linnahalli rekonstrueerimise planeerimisega, sest eelläbirääkimisi peeti juba päris jupp aega tagasi, linn lubas oma kaaslust ja osalust ja oli vaja vaid selgitada, kas kõik need vajadused, mida loodetakse linnahalli rekonstrueerimisega nagu päästa, et kas see on võimalik või ei ole. Ja teatavasti ka linnal oli siin huvi eelkõige just konverentsikeskuse näol. Kas nüüd on jõutud selle eelprojekti tasemele, kas võimalused on selgitatud, kui kaugel ollakse linnahalliga? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh küsimast! Kuna Kultuuriministeerium linnahalli mõttes ei ole kindlasti selle asja korraldaja, kuna selle omanik on eelkõige Tallinna linn, siis puudub mul paraku täpsem informatsioon sellest, kus täpselt need protsessid on. Tunnetuslikult mulle jäi mulje nii sellest arutelust, mis meil oli kultuurikomisjonis, kui ka hilisematest kommentaaridest, et linnal on mõningaid kõhkluseid. Ma olen väga tänulik, kui te aitaksite ka omalt poolt kaasa selleks, et nendele kõhklustele saaksid vastused, ja omalt poolt ka võtaksite teema ülesse suunal Tallinna linn. Mina jätkuvalt arvan, et see on väga hea plaan, vaatame me seda riigi perspektiivis või Tallinna linna perspektiivis, siinkohal jõud ühendada ja leida linnahallile tõepoolest kasutus, mis tagab meile kindluse, et seal on 365 päeva aastas tegevust, et meil on tegelikult olemas ka piisav ressurss selle jaoks, et neid tegevusi läbi viia, sest nimetatud organisatsioonide näol, räägime me ERSO-st, räägime Eesti Rahvusooperist, aga kindlasti ka Eesti Kontserdist ja teistest kontserdikorraldajatest, on piisav võimekus tegelikult luua nendele planeeritavatele saalidele ja uuenud linnahallile sisu. Nii et ma väga loodan, võib-olla isegi minu tunnetus on vale, aga kui ta ei ole vale, siis ma väga loodan, et linn saab nendest kõhklustest üle.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra kultuuriminister! Avalikkus on saanud ärevaid uudiseid viimasel ajal teatri- ja kontsertasutuste rahalisest seisust. Ja konkreetselt siis kõige kuulsam asutus Eesti Kontsert on hetkeks 300 000-ga miinuses oma eelarves. Te olete seda kommenteerinud – te pole küll ainus – kuidagi hästi kergelt, et see pole probleem, sellest saadakse üle ja tõstetakse siis tuleva aasta eelarvet tänavusse. Öelge, kui suur see probleem tegelikult on. Eelarvet natukene tundes, teame, et suur enamus eelarvetest on alati püsikulud ja muutuvkuludest 300 000 tundub olevat väga suur number. Mis protsendist me räägime siis kontserttegevuse eelarvest, mis puudu on ja mida te tuleva aasta arvelt siis katate?

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan küsimuse eest! Ma ei ole kindlasti kunagi öelnud ja ei ole ka arvanud, et 300 000 Eesti Kontserdi eelarves ei ole probleem. Ma suhtun finantsdistsipliini väga tõsiselt, olen seda püüdnud ise – olles kultuuriasutuste juht – väga järgida, sest paratamatult on kuidagi niimoodi juhtunud, et ma olen pidanud mitmes asutuses klattima varem tekitatud võlgasid ja seega ma suhtun sellistesse asjadesse väga tõsiselt. Ja ütlesin seda ka kommentaaris Eesti Kontserdi finantsseisu kohta. Tõepoolest seal on rahavooline probleem, seal on eelmisel aastal kulud ületanud tulusid ja sellest tulenevalt on nende tänane seis circa 300 000-ne miinus, mis moodustab Eesti Kontserdi eelarvest umbes 3%. Eesti Kontserdi eelarve on ligi 9 miljonit. Kõik, kes selliseid asutusi on lähemalt vaadanud, saavad aru, et planeerides eelarvet veidigi konservatiivsemalt, on võimalik need asjad tegelikult suhteliselt mõistlikus ajaperspektiivis ilma drastilisi muudatusi tegevuskavades tegemata ära klaarida. Aga loomulikult ei saa me kuidagi öelda, et sellesse ei pea tõsisemalt suhtuma. Te saate kohe uuesti küsida või siis saame pärast vestelda. Aga see on selge, et Eesti Kontserdi juhataja peab sellesse suhtuma ülima tõsidusega, samamoodi Eesti Kontserdi nõukogu.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:39 Eelarve läbipaistvus

Esimees Eiki Nestor
Rahandusminister Toomas Tõnistel tuleb nüüd vastata Aivar Sõerdi küsimusele. Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd
Austatud esimees! Austatud minister! Esmaspäeval arutas riigieelarve kontrolli komisjon riigieelarve arusaadavuse teemat. Sellega on ikkagi suuri probleeme, ka õiguskantsler on öelnud, et Riigikogu liikmetel on raske eelarve seletuskirjast aru saada. Aga mul on teile hästi lihtne küsimus. Et kui me võtame selle riigieelarve seaduse teksti ette, siis seal on must valgel kirjas, et riigieelarve tulud järgmisel aastal on 11,064 miljonit eurot, kulud on 11,315 miljonit eurot ehk siis kulud on tuludest 250 miljoni euro võrra suuremad. Kuidas on see võimalik, samal ajal valitsus ütleb, et eelarve on nominaalselt 130 miljoni euroga plusspoolel. Ma tean, et eelarvet tehakse juba mitmendat aastat tekkepõhiselt, aga siis tekkepõhiselt esitletuna, nii nagu ta meil siin laudadel kirjas on, ongi eelarve miinusega. Palun selgitage seda asja! Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Jah, võib-olla selle küsimuse esimese poole pealt niipalju, et see on siin läbi aastate Riigikogus debatiks, et kas see eelarve, mis Riigikogule esitatakse, on liiga paks või liiga õhuke. Kui ta on liiga paks, siis nurisetakse selle üle, et me ei jõua seda läbi töötada, miks ta ei võiks olla õhem ja lihtsamini loetav. Kui üritatakse teha lihtsamini loetavaks, siis leiab keegi, et seal ei ole piisava detailsusega kõik ära seletatud, et ma ei saa sellest aru. Ja kui oli ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni ettepanekud 2016. aastal, siis vastavalt nendele on ka seda seletuskirja parandatud, üritatud viia kooskõlla selle ettepanekuga, et ta oleks loetav ka sellisele keskmisele eestlasele, et oleks kirjutatud lihtsamalt. Ja see debatt siin kindlasti jätkub ka edaspidi. Kindlasti on võimalus seal parandada ja parandataksegi eelarvet selle koha pealt, et seal on täna hästi palju sellist tehnilist informatsiooni, koode, edaspidi need kaovad, kui minnakse üle tekkepõhisele, tegevuspõhisele eelarvestamisele. Nii et selles mõttes siin see mure saab kindlasti mingis osas lahenduse, aga alati tulevad jälle uued Riigikogu liikmed ja leiavad, et nemad ei saa täpselt aru, ja tahaks, et seal oleks võib-olla midagi teistmoodi kajastatud. Kui me räägime nüüd siin kulude ja tulude mittekattuvusest, siis tegelikult tuleb vaadata eelarvet tervikuna. Nii et seal on lisaks sees ka tegelikult meie Euroopa Liidu rahad, kus me teeme kulud ennem ära, saame hiljem tulud jne. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Härra minister! Ma kordan oma küsimust. Meil on must valgel kirjas eelarvekava, seal on sees kõik Euroopa Liidu rahad ka. Tulude maht on 11 miljardit 64 miljonit eurot, kulude maht on 11 miljardit 315 miljonit eurot ehk siis kulud on tuludest suuremad 250 miljoni euro võrra. Palun selgitage, kuidas on võimalik, et samal ajal valitsus ütleb meile, et riigieelarve on 130 miljoni euroga plussis. Nende numbrite sees, mis ma teile ütlesin, härra minister, on Euroopa Liidu vahendid, kõik seal on, seadus ütleb, kui suured on riigieelarve tulud ja kui suured on kulud, kõik see on tekkepõhine juba mõnda aastat. Palun selgitage, kuidas samal ajal on võimalik see, et erinevus valitsuse poolt eelarve tasakaalu kohta antud sõnumiga on ligi 400 miljoni suuruse erinevusega?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Jah, eelarvepositsiooni vaadatakse tervikuna, kuhu võetakse ka arvesse kohalikud omavalitsused, sihtasutused, riigiettevõtted. Ja seal ka tegelikult see kohandus kassapõhisele, sest kõik ei ole täna läinud üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Nii et selle tulemusena, kus on ka tegelikult, nagu ma ennem ütlesin, osa selles, et ka needsamad Euroopa Liidu vahendid, kui ühel aastal tehakse kulutused, siis nad on kulus, aga tegelikult järgmine aasta saame raha sealt Euroopa Liidust tagasi. Seal on sees ka finantstehingud, kus tegelikult toimub investeering, mis on eelarves tegelikult kulu, aga tegelikult see on investeering põhivarasse jne. Selle tulemusena kokku ka erinevad metoodikad Statistikaameti poolt tekitavad selle vahe. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Mul jäi teie sõnavõtust mulje, et te üritate pisendada seda probleemi, mis on üles tõstatatud ka õiguskantsleri poolt, kus ta ütles avalikkusele väga selgelt, et riigieelarvega on jõutud nüüd selle piirini, kus see üldistusaste on nagu üle piiri läinud. Te viidate nagu kõikidele erinevatele koosseisudele, kes oma värskuses või nooruses ei pruugi kõikidest alaridadest aru saada. Aga minu arvates see jätab väga halva mulje, kui riigieelarve on nii loetamatu, nagu ta praegu välja paistab. Kas te konkreetselt kavatsete sellega seoses midagi ette võtta? Ja sel juhul, kui teie arvates on kõik korras, siis ei peaks ministrid tegema selliseid pressiteateid, kus nad väga üksikasjalikult kirjeldavad, kui palju nad raha eraldavad. Aga kui hakata riigieelarvest otsima, et kus see rida on, siis tegelikult ei piisa tervest meeskonnast selle rea leidmiseks. Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma tõesti ei soovi siin seda probleemi pisendada. Nagu ma ütlesin, see probleem on aastaid üleval. Mul endal on parlamendis kaheksa aasta kogemus, kus iga kord, kui eelarve on siin menetluses, on see teema üleval. Üks leiab, et ta ei saa ühtepidi sellest aru, võiks olla niipidi, ja järgmine aasta leiab teine jälle naapidi. Aga kõiki neid ettepanekuid arvestades ongi liigutud selles suunas – ja liigutakse ka edaspidi –, et oleks võimalikult arusaadav ja lihtsalt loetav. Selleks see riigieelarve ise koosneb nagu võimalikult vähesest informatsioonist ja siis on paigutatud see seletus sinna seletuskirja ja seal on siis võimalikult täpselt püütud selgitada neid numbreid. Et ka neid parandusettepanekuid oleks võimalikult lihtne teha, siis ka need järjekorranumbrid on seal ühed ja samad, et see võimalus teil koos siin oma n-ö abilistega seda teha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:47 ÜRO migratsioonilepe

Esimees Eiki Nestor
Peaminister Jüri Ratas vastab Jaak Madisoni küsimusele. Palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Me vist lõpetame tänast päeva sellega, millega me seda alustasime. Ma ei raiska pikalt aega ja küsin lihtsalt lühidalt. Selleks et debateerida väga olulise lepingu üle, on eeldus, et mõlemad osapooled on sellega ka põhjalikult tutvunud. Kas te olete vähemalt läbi lugenud allkirjastatava ÜRO migratsioonileppe, mille Eesti allkirjastab 10. detsembril? Olete selle läbi lugenud algusest lõpuni? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ennem kella kahte siin hakata päeva lõpetama, päike veel sulaselges taevas, vara natukene. Aga ausalt öeldes, minu teada sellel üritusel Marrakechis peaks osalema Eesti Vabariigi president. Kui te küsite, et kas seda allkirjastatakse seal, ma ei ole selles tõesti päris kindel, et seal antakse nüüd kõigi nende riikide poolt allkirjad. Kas ma olen tutvunud selle dokumendiga? Jah, põhiseisukohtadega loomulikult olen, põhiseisukohtadega loomulikult olen. Ja kui te lubate, siis ma tahtsin täpsustada, et ei jääks ka siia stenogrammi kindlasti. Martin Helme, teie pinginaaber, siin esimese küsimuse juures eksis, et kui rääkis, et Marrakech, et see on pärit, et asub Tuneesias. Ei, see asub Marokos. Lihtsalt see täpsustus stenogrammi, et pärast, kui keegi loeb, siis tahab Marrakechi sõita ja vaatab, Riigikogu liige ütleb, et tuleb Tuneesiasse minna. Noh, ei leia sealt seda, tuleb ikka Marokosse minna. Nii et jah, olen nende üldpõhimõtetega tutvunud, läbi töötanud. Nagu ma ütlen, et Vabariigi valitsus on ka andnud märtsikuu, 22. märtsil sellele oma heakskiidu. Ta kindlasti korrastab olemasolevaid põhimõtteid, ta otseselt ei lisa neisse põhimõtetesse midagi uut. On olemas selgemad koostööpõhimõtted ja parem koostöö rände- ja pagulasküsimustes kõikide riikidega ja see on kahtlemata Eesti huvides. Ja ma usun, et ta loob ka parema dialoogi ja sellise platvormi riikide vahel, et ega, nagu te ise teate, ega riik ei suuda üksi siin selles küsimuse kindlasti suurt ära teha ja sellist rahvusvahelist koostööd on vaja ja ÜRO on hea platvorm selleks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madisoni täpsustav küsimus. Palun!

Jaak Madison
Aitäh! Aga siis mina täpsustan stenogrammi huvides, et te just praegu vastasite, et te ei ole seda otsast lõpuni läbi lugenud, vaid olete tutvunud sellega põgusalt ja teatud kohtadega – nii te just praegu vastasite meile. Kuid mis puutub riikide vahelise platvormi loomist, siis seega te peate ebaoluliseks Ameerika Ühendriikide, Horvaatia, Austria, Poola, Ungari ja veel mõndade riikide otsust, kes on öelnud, et see lepe konkreetselt riivab nende suveräänsust, see ei lähe kokku nende riiklike huvidega. Seega, te peate olulisemaks selle lepingu sõlmimist kui nende riikide otsust, kes on näinud selles konkreetset riivet nende suveräänsusele. Kas ma saan praegu õigesti aru? Kui ma eksin, siis parandage mind, kuid mul on praegu tunne, et te pole ise seda läbi lugenudki algusest lõpuni, te pole sellega süvenenud ja veel vähem olete kursis tegelikult nende riikide seisukohtadega, kes on sellest leppest loobunud. On mul õigus? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Ei, teil ei ole õigus. Ma ei öelnud "põgusalt tutvunud", ma ütlesin, et ma olen selle dokumendi seisukohtadega tutvunud. Ja kindlasti me oleme ju nende osas pidanud läbi Välisministeeriumi ja läbi meie saadiku ÜRO juures läbirääkimisi. See, millele te vihjate, et sellest leppest on öelnud mõningad Euroopa Liidu liikmesriigid, et nad ei anna sinna oma toetust. No on teada, et Austria ja Ungari, aga on teada ka, et mõned kaaluvad seda äraütlemist, ja sealhulgas Euroopa Liidu riikidest. Siis tegelikult on Euroopa Liidu riigid töötanud selle New Yorkis toimunud valitsuste vahelisel läbirääkimistel ühiselt, et saavutada võimalikult suur ja arvestatav, ütleme, ühishuvide dokument. Ja võrreldes selle protsessi algusega on lõppdokument palju paremas kooskõlas Euroopa Liidu soovidega. Aga nii nagu te ka ütlesite, ka minul on tegelikult kahju, et on üksikud Euroopa Liidu riigid, kes on teatanud, et nad on sellest protsessist astunud kõrvale. Ega see hea ei ole, aga samas, see suurem osa, kus ikkagi riigid tulevad kaasa nende põhimõtetega, ma arvan, see on igal juhul õige ja hea. Ja nagu ma vastasin ka esimesele küsimusele infotunnis, et kui me räägime näiteks võitlusest inimkaubanduse vastu, kui me räägime ebaseadusliku rände ennetamisest, siis need on olnud ka meil kogu aeg meie Eesti positsioonid, et tegeleda tegelikult nende rände algpõhjustega. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Üldiselt peaks kehtima nagu niisugune arusaam, et kõik see, milles ei ole eraldi kokku lepitud, see ei ole ka õiguslikult päriselt siduv. Ma püstitan selle küsimuse siis niiviisi: kas ja milliseid aspekte toob see lepe kaasa niiviisi, et me võtame endale sellega mingisuguseid uusi kohustusi, mida meil siiamaani ei ole? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No see on väga hea küsimus ja ma sellele vastasin esimese punkti juures korduvalt. Aga loomulikult ma kordan üle, et globaalne ränderaamistik ei too kaasa meile uusi kohustusi, punkt üks. Punkt kaks on see, et Eesti jaoks on tähtis, et globaalse ränderaamistiku lõppdokument on õiguslikult mittesiduv – ja nii see on – ja tagab riikide suveräänse õiguse riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. Ma lisasin siia ka selle esimese päevakorrapunkti küsimuse osas, et Eesti on ju öelnud välja seda, et kui me räägime pagulastest ja räägime nendest, kes tõesti põgenevad selle eest, kellel on oht oma elule või tervisele, siis Eesti on olnud vabatahtlikkuse printsiibi pooldaja. See on jätkuvalt nii. Nii et ta ei too kaasa ühtegi uut kohustust. Aga nagu ma vastasin ka eelnevalt, ta annab parema platvormi, ta annab tugevama dialoogi, ta annab selle võimaluse, et selle keerulise küsimusega, mis maailma eri nurkades rände osas on, et sellega tegeletakse võimalikult üheskoos. Ja eks see tähendab suuresti haridust ka, ta tähendab ka majandustoetust, ta tähendab loomulikult toetust natuke laiemalt. Kui me võtame näiteks Euroopa Liidu toetuse Aafrika usaldusfondi, siis see on just see, et rännet vähendada, et rände algpõhjuseid vähendada. Ja eks Eesti on püüdnud siin kaasa aidata ka rahvusvahelises koostöös, kui rääkida näiteks Aafrikast, et sinna panustada rohkem meie teadmisi näiteks meie digitaalsest majandusest. Nii et need on need tegevused, mida me nii või teisiti kogu aeg teeme ja seda suunda me kindlasti ei muuda. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:55 Riigipalgaliste töökohtade arv

Esimees Eiki Nestor
Nüüd küsib Enn Meri peaminister Jüri Rataselt. Enn Meri, palun! Ühe minuti jooksul.

Enn Meri
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Eesti Päevalehes oli esmaspäeval huvitav artikkel, kus arutati riigipalgaliste töökohtade arvu. Ja aastal 2015 alustati siis kärpeprogramm ja esimesel aastal kaotati 1700 töökohta. Aastal 2016–2017 kaotati veel 600 töökohta, aga aastal 2018 on kaotatud ainult 162 töökohta. Minu küsimus peaministrile on: miks kärpimistempot on vähendatud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Eks selle avaliku sektori reformiga ja töökohtade, ütleme, kaotusega, sellega ole tegeletud juba pikalt. Kui võtta näiteks periood 2007–2017, siis valitsussektoris on töökohtade arv vähenenud circa 4000 võrra. Avalikus sektoris kokku, kuhu sisse läheb ka valitsussektor, on vähenenud siis töökohtade arv 145 000-lt 132 000-ni, no 133 000-ni, nii et suurusjärgus ka 12 000. Selle aasta alguses ju oli väga suur ja põhimõtteline riigireform, mida tänane valitsus ellu kutsus, ja see oli maavalitsuste kaotamine, kus väga paljud töökohad kadusid. Loomulikult, teatud funktsioonid anti, nii nagu me oleme alati öelnud, et kohalikud omavalitsused on head partnerid kohalikele omavalitsustele. Mõned funktsioonid, näiteks järelevalve puhul, tulid ka riigi tasandile.
Aga ma ei arva, et Eesti riik peaks edasi lähtuma sellest põhimõttest, et igal aastal kindel protsent igalt poolt peab töökohtasid kaduma. Ma olen kohtunud väga paljude näiteks haiglate juhtidega. Nad ütlesid, et rohkem kui kaks aastat tagasi pandi plaan lauale, et nii palju arste, nii palju õdesid tuleb koondada. Ma ei arva, et see on õige. Ma arvan, et meditsiinisektor tuleb selgelt kõrvale jätta. Võtame järgmise sektori, et kui me teeme seda üle välja, siis kohe tekib küsimus, et mida me siseturvalisuses teeme, see on kohe politseinikud, see on kohe päästeametnikud. Ka siin ma ütlen ausalt teile välja Riigikogu ees, et ma ei toeta seda. Ma ei pea seda õigeks, et me läheme siseturvalisust kärpima. Ja minu meelest seda põhimõtet on tegelikult ka riigireformijad näinud ette, et meditsiinis näiteks või siseturvalisuses me ei peaks minema sellele kvoodipõhisele lõikele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Enn Meri, palun! Kiire täpsustav küsimus.

Enn Meri
Jah, aitäh! Aga siis riigireformijatest rääkides. Kuidas te kommenteerite seda nende väidet, et 50% töökohtadest võiks avalikus sektoris ära võtta?

Peaminister Jüri Ratas
Jah, tõesti nad on teinud selle ettepaneku, et 50% siis kaotada. Nagu ma ütlesin ka eelmises küsimuses, et kui me võtame välja sealt, ma ei tea, meditsiiniasutused, kui me võtame välja sealt siseturvalisuse, siis tekib küsimus, kuskohas seda 50% tegelikult ära võtta, et kas see on nagu teostatav. Ma arvan, et arvestades ka sellega, mis toimub meie demograafilises situatsioonis, siis loomulikult avaliku sektori selline efektiivistamine, tuues siia paralleeli võib-olla sõnast, et nagu on ettevõtluses tootlikkuse kasv, et seda kindlasti tasub jälgida ja seda kindlasti tasub hoida kogu aeg sellel heas mõttes näppu pulsil. Aga see, et tulla üldlõikega ja öelda, et igalt poolt võtame maha selle protsendi, ma arvan, et selle põhjal meie riik kindlasti ei tööta. See tähendab ühel hetkel haridusasutusi, see tähendab raamatukogusid. Et ma arvan, et see päris nii lihtsakoeline see tehe ei ole. Nii et seda ma õigeks ei pea. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, peaminister, aitäh, kultuuriminister, aitäh, rahandusminister! Infotund on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.59.