Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Nii nagu alati on kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Sven Sester, palun!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan üle seaduseelnõu, mis puudutab autoveoseaduse muutmist. Majanduskomisjon nimelt arutas seda täna ja algatas autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on mõningate täpsustustega, mis tulenevad peaasjalikult Euroopa Liidu õigusest. Vedaja ja veokorraldusjuhi hea maine nõuete loetelu täiendatakse ühe väärteokoosseisuga jne, mis tuleneb peaasjalikult Euroopa Liidu õigusaktidest. Selle eelnõuga ei kaasne riigieelarvele eraldi kulusid, aga ei tule ka tulusid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaheksa seaduseelnõu. Esimeseks, rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmise protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Teiseks, kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Siim Kiisler. Neljandaks, Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Andres Anvelt. Viiendaks, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kuuendaks, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Seitsmendaks, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Toomas Tõniste. Ja kaheksandaks, kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Andres Anvelt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud üheksa eelnõu ja me toimetame nendega kodu- ja töökorra seaduse alusel. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul viibib 69 Riigikogu liiget.
Päevakorra kinnitamine. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 68 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi, erapooletuid oli 1. Päevakord on kinnitatud.
Austatud Riigikogu, üks meeldetuletus teile ka. Vastavalt vanematekogus tehtud sõbralikule kokkuleppele peaksid need, kes soovivad kolmapäeval infotunnis küsimuse esitada, andma oma soovist teada täna kella 18-ks. Aitäh!


1. 15:07 Arupärimine Vabariigi Valitsuse liikmete kokkulepete kohta OÜ Est-For Investiga (nr 431)

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on vastavalt päevakorrale arupärimine, mille esitajad on Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Andres Herkel ja Ain Lutsepp. Arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Hea peaminister! Vabaerakonna fraktsioon esitas juba 22. märtsil teist korda arupärimise Vabariigi Valitsuse ja Est-For Investi võimalike tehingute teemal. Meile on suureks abiks olnud meedia, kes on toonud välja võimalike salalepete nüansse, mis kindlasti ei aita kaasa meie ettevõtluskultuuri ega poliitilise kultuuri arengule.
Nimelt tuli viimasest ehk 21. märtsi "Pealtnägija" saatest välja, et mitte ainult RMK ja Keskkonnaministeerium ei ole Est-For Investi võimalike tehingutega seotud olnud – see on tegelikult olnud koalitsiooniülene tegevus. Tollane minister Marko Pomerants IRL-ist, Mihhail Korb Keskerakonnast ning praegu veel valitsuses olevad Urve Palo sotside ridadest ja Kadri Simson Keskerakonnast kohtusid nende isikutega ehk Est-For Investi esindajatega. Ministritele esitati 12 tingimust, kuidas peaks ühel või teisel moel edasi minema. Ministrid ja valitsus tervikuna peavad kogu projektile jätkuvat toetust avaldama ja tegema seadustes muudatusi. Planeerimisseadus ja maanteevedudega seotud muudatusettepanekud on siit saalist juba selle aasta jooksul läbi käinud. Ja veel nõuti üht suuremat muutust RMK poliitikas. Kui siiani on tähtajalisi lepinguid tehtud viie aasta peale, siis selle projekti puhul anti soovitus, et lepped tuleks sõlmida vähemalt kümne, kui mitte 15 aasta peale. Paraku on need lepped ka väga kergekäeliselt teostusse läinud.
Oleme ka keskkonnaminister Siim Kiislerilt selle temaatika kohta küsinud, aga tal oli väga mugav vastata, et mina sellel ajal minister ei olnud. Vaadates seda "Pealtnägija" saadet, millele ma eespool viitasin, on selge see, et minister ei olnud Riigikogu liikmete ees päris aus. Ta ei rääkinud ära kõike, mis tegelikult on selle menetluse käigus toimunud. Sellest tulenevalt oleme me esitanud küsimused peaministrile, kes juhib ja koordineerib valitsuse tegevust. Ta peab ka vastutama selle eest, et meie, valitsejate – ma võtan siinkohal poliitikuid tervikuna –, valitsemine on läbipaistev ja usaldust tekitav, et meie poliitiline kultuur ega ettevõtluskultuur ei kannataks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Peaminister Jüri Ratas

Väga austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Kõigepealt ma tänan taas kord Vabaerakonna fraktsiooni, teie liikmeid olulise teema tõstatamise eest. Olete esitanud kokku seitse küsimust. Kui lubate, loen küsimused ette ja annan neile vastused. Olen otsustanud selliselt, et annan esimesele kolmele küsimusele ühise vastuse, aga küsimused loen ette sellegipoolest.
Teie esimene küsimus: "Milline on Teie suhtumine ja teadmine seoses nelja ministri kohtumisega Est-For Investi esindajatega 2017. aasta veebruaris? Miks polnud kohtumisel peaministrit?" Teine küsimus: "Kuidas valitsus seal fikseeritud soove on täitnud ning millised tegevusplaanid on seatud? Millised eelarvevahendid on antud koostööleppe alusel kulutatud ja palju on veel plaanis kulutada?" Kolmas küsimus: "Miks ei ole selle kohtumise fakti ja seal sündinud kavatsusi siiani avalikustatud?" 2017. aasta veebruaris aset leidnud kohtumisel arutasid asjasse puutuvad Vabariigi Valitsuse valdkonnaministrid Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants ning erainvestori Est-For Invest OÜ esindajad investori ettepanekuid. Kohtumine ei olnud salastatud. Kordan: kohtumine ei olnud salastatud. Tegemist on ja peakski olema tavapraktikaga, kus riigi jaoks võimaliku suurinvesteeringu kavandamisel püüab valitsus leida võimalusi investori ettepanekud ära kuulata. Rõhk on sõnal "kuulata". Sellel kohtumisel arutati ettepanekuid, kuid ei fikseeritud ega sõlmitud koostöölepingut Est-For Invest OÜ ja valitsuse vahel. Kohtumisel räägitu kohta on asjaosalised andnud oma kommentaarid nii avalikkusele kui ka ajakirjandusele.
Kui te peate silmas planeeringu koostamisest huvitatud isiku ehk taotluse esitanud Est-For Invest OÜ sõlmitud koostöökokkulepet Rahandusministeeriumiga, mis allkirjastati 10. juulil 2017, siis tegemist on riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkuleppega, mille kohaselt kannab Est-For Invest OÜ planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Selle avaliku koostööleppe punkti 5.3 kohaselt võib huvitatud isik kokkuleppe üles öelda, kui ta loobub puidurafineerimistehase rajamisest või on ilmselge, et puidurafineerimistehast ei ole võimalik planeeringuga kaetud alale rajada. Vabariigi Valitsusel kui planeeringu koostamise algatajal ja kehtestajal on igal hetkel õigus – rõhutan: igal hetkel õigus – planeeringu koostamine põhjendatult lõpetada. Põhjendamata jätmise korral võib järgneda kohtuvaidlus riigi ja Est-For Invest OÜ vahel ning tuleneda nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks. Tänaseks ei ole Est-For Invest OÜ tasunud ühegi planeeringu koostamise käigus tehtava tegevuse eest. Koostööleppe võite leida Rahandusministeeriumi koduleheküljelt. Riik on seni kandnud tagasihoidlikke kulusid seoses puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimiseks vajaliku riigihanke väljakuulutamise teavitusega.
Neljas küsimus: "Milline on Teie hinnang, et nii Keskkonnaministeerium kui ka võimaliku tselluloositehase investorid kasutavad samaaegselt sama objekti heaks sama advokaadibürood? Millised on olnud Teie soovitused keskkonnaministrile peale selle fakti teatavaks tulekut käesoleva aasta veebruaris?" Keskkonnaministeerium ei kasuta planeeritava rafineerimistehase rajajatega sama advokaadibürood rafineerimistehasega seotud küsimustes. Ellex Raidla advokaadibüroo on koostanud Est-For Investi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puidumüügialase kavatsuste protokolli tööversiooni. RMK on tellinud sellele advokaadibüroolt Lillo & Partnerid õigusliku hinnangu, mis on kõigile kättesaadav RMK kodulehel olevas dokumendiregistris. Keskkonnaministeerium ei ole seoses Est-For Investiga kasutanud Ellex Raidla advokaadibürood. Olgu veel nii palju lisatud, et olin täna ühenduses RMK juhiga, kes ütles, et härra Jüri Raidlaga RMK-l kehtivaid lepinguid ei ole.
Viies küsimus: "Investorite soovide kohaselt muudeti Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingute poliitikat märkimisväärselt. Kas sellisest tegevusest teavitati ka Teid? Kas ja milline oli arutelu valitsuskabinetis?" RMK müüb puitu Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007 määruse nr 1 "Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord" alusel, mida muudeti viimati 2014. aastal. Nimetatud määrusega seatud tingimustest ning RMK nõukogu heakskiidetud RMK arengukavast 2015–2020 lähtuvalt on RMK juhatus oma 11. augusti 2015. aasta otsusega kehtestanud RMK puidumüügistrateegia aastateks 2015–2020. Strateegia kehtib, see on kättesaadav RMK avalikul veebisaidil ning selles pole vahepealsel perioodil muudatusi tehtud. Kestvuslepingut ega kavatsuste protokolli puidu müümise kohta ei ole Est-For Investi ja RMK vahel sõlmitud.
Kuues küsimus: "Investorid on välja toonud, et analoogseid kokkuleppeid ja riigipoolseid investeeringuid on investorite kasuks tehtud varemgi. Palun tooge välja, milliste objektide puhul on tehtud analoogseid leppeid. Kui palju need on riigile maksma läinud? Palun nimetage ka need objektid, mis pole realiseerunud, kuid valitsus koos parlamendikoalitsiooniga on omapoolsed võimalused loonud." Kavatsuste protokollide ja kehtivuslepingute eesmärk on hinna- ja toormestabiilsuse tagamine nii metsaomanikule, kelleks on praegusel juhul Eesti Vabariik, kui ka puidutöötlejale. Riigi huvi on omada pikaajalisi lepinguid, mis tagavad stabiilse hinna otseselt riigimetsast saadavale puidule, aga kaudselt ka teistele metsaomanikele, kuna kestvuslepingute puhul arvestatakse puidu müügil turuhindadega. RMK kasutab puidu müümisel 85% kogumahu ulatuses kestvuslepinguid, mis on valdavalt sõlmitud viieaastaseks perioodiks, kuid on ka erandeid.
Vabariigi Valitsus arutas juba 25. jaanuari 2000. aasta istungil riigi abinõusid Eestisse tselluloositehase rajamiseks. Istungil kiideti heaks riigi toetavad tingimused tselluloositehase rajamiseks, mille hulka kuulusid valmisolek sõlmida kokkulepitavas mahus turuhindadega tarneleping ning valmisolek läbi rääkida maa ja infrastruktuuriga seotud küsimustes. Majandusministrile tehti ülesandeks lahendada edasised küsimused seoses tselluloositehasega, millest lähtuvalt koostas majandusminister kirja võimalikele investoritele kutsega rajada Eestisse tänapäevane tselluloositehas. Kirjas teavitati võimalikke huvilisi Eesti valmisolekust tarnida tulevasele investorile riigimetsast turuhinnaga 1,1 miljonit tihumeetrit paberipuitu kestvuslepinguga 10–20 aastaks.
Eelnevast tulenevalt sõlmiti 2001. aastal 15 aasta pikkune leping Estonian Cell AS-iga (puitmassitehas Kundas) 140 000 tihumeetri puidu tarnimiseks aastas. Lepingu sõlmimisele eelnes kavatsuste kiri Norras asuvale Larvik Cell AS-ile puitmassitehase rajamise toetuseks. Estonian Celliga saadud kogemus on andnud kindluse, et pikaajalisel ja vastastikku huvi pakkuval lepingul on puiduturule positiivne mõju. Varem väikese nõudluse ja hüpliku turuhinnaga haavapuit on nüüd hinnakõikumiste osas stabiilne. Kestvuslepingute olemasolu aitab efektiivsemalt ressursikasutust planeerida ja riigimetsa puidule turgu kindlustada.
Kavatsuste protokolle vastastikuse huvi selgitamiseks on RMK sõlminud näiteks kaasaegse vineeritööstuse rajamiseks Kohilasse (OÜ Kohila Vineer), samuti Imaverre ja Osulasse graanulitehaste ehitamiseks (AS Graanul Invest). AS-iga Latvijas Finieris sõlmiti kavatsuste protokoll aastal 2011 ning viieaastane kestvusleping Kohila Vineeriga aastal 2012. Selle tulemusena on Kohilas kaasaegne tehas, mis on loonud enam kui 260 töökohta. AS-iga Graanul Invest sõlmiti Osula pelletitehase rajamiseks kavatsuste protokoll ja viieaastane kestvusleping aastal 2013 ning Imavere uue pelletitehase rajamiseks kavatsuste protokoll aastal 2014 ja viieaastane kestvusleping aastal 2016.
Läheme nüüd edasi teie seitsmenda küsimuse juurde, mis kõlab järgmiselt: "Millised on Teie kui peaministri järeldused ja tegevusplaanid antud juhtumi valguses?" 5. aprilli 2018 valitsuskabineti istungil võttis valitsus teadmiseks riigihalduse ministri esitatud teabe Tartu linna pöördumise kohta seoses puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu koostamisega ning otsustas, et eriplaneeringu protsessis on vaja tagada kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseadusele. Kui lubate, siis ma kordan: valitsus otsustas, et eriplaneeringu protsessis on vaja tagada kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseadusele. Samuti otsustasime üksmeelselt, et vajaduse korral kaasame väliseksperte.
Esiteks olen öelnud, et keskkonna arvel seda tehast ehitada ei saa. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et ilma uuringuteta ei ole alust väita, et tehase rajamine takistaks veemajanduskavades seatud eesmärkide saavutamist. Kui aga kavandatava tehase keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena selgub, et tehase rajamine takistab veeseaduse eesmärkide saavutamist, siis ei ole võimalik heitvee juhtimiseks sellistel tingimustel tehasele keskkonnakompleksluba väljastada ning tehast piirkonda rajada ei saa. Teiseks olen samuti väljendanud arvamust, et omavalitsustel on planeerimisprotsessis ülioluline roll. Seda kinnitab ka valitsuskabineti otsus. Rahandusministeeriumil tuleb planeeringu koostamise korraldamisel arvestada kohaliku omavalitsuse arengudokumentide ning kehtestatud planeeringutega.
Ma tänan veel kord südamest selle teema uuesti tõstatamise eest. Loodan, et debatt siin ei vaibu, vaid hoiame seda teemat alati väga valvsa pilgu all. Olen valmis vastama küsimustele.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, esimees! Hea peaminister, aitäh vastuste eest! Paraku jäi vastuseta küsimus teie teadlikkusest nelja ministri ja Est-For Investi esindajate vahelise kohtumise kohta. Kas te olite sellest teadlik ja kui jah, siis millised olid teie n-ö suunaandmised sellele kohtumisele? Te rääkisite, et tegu ei olnud salastatud kohtumisega. Samas, kui saadet tehti, tulid kõik materjalid ja info n-ö põranda alt. Ma väidan, et soov väita, mida te väitsite, tekkis teil peale seda saadet. Miks te ütlete, et tegu ei olnud salastatud kohtumisega?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma tõesti ütlen, et see ei olnud salastatud kohtumine, sellepärast et see ei olnud salastatud kohtumine. Ega ma siin teile midagi muud ei oska öelda, kui te küsite, kas ma olen teadlik eri ministrite kohtumistest. Valitsuses on lisaks minule veel 14 tegusat naist ja meest, tegusat ministrit. Te ütlesite siin oma arupärimist tutvustades kahe ministri kohta umbes selliselt, et nad on veel valitsuses. Te pidasite vist silmas Urve Palot ja Kadri Simsonit. Seda näitab ju aeg, kui kaua nad on valitsuses, ja seda ütleb meie kõrgeima võimu kandja, mis saab edasi. Nii et ma ei tea, kas sellist irooniat tasub panna. Ei, ma kõiki Vabariigi Valitsuse ministrite kohtumisi ei tea ja see ei olegi peaministri ülesanne.
Edasi, kas minu jaoks on oluline investeeringute keskkond ja investeerimine Eestisse. Jah, see on oluline nii Eesti investorite kui ka välisinvestorite mõttes. Iga päev ei ole meil sellist olukorda, kus keegi ütleb, et ta on nõus panustama x miljonit eurot. Ja selle x-i asemel on praegu öeldud circa miljard eurot. Lisaks me peame ju mõtlema sellele, et töötlemata ümarpuidu väljavedu lõppeks. Ma näen siin ka keskkonnakomisjoni esimeest ja ma usun, et ta nõustub. See on tegelikult ju oluline: mida rohkem me suudame ümarpuitu väärindada ja seda siis välja viia, seda parem Eesti majandusele, sest see loob kindlasti kõrgelt tasustatud töökohtasid.
Nii et see valitsuse suund, ma julgeks isegi öelda, et proaktiivne suund teha koostööd erasektoriga – ja ma ütlen ausalt välja, selleks et aidata ka Eestisse investeeringuid tuua – ei tähenda mingi asja laua alt võtmist või illegaalseid lahendusi. See tähendab legaalseid lahendusi, millega ettevõtjaid tõesti toetatakse. Ettevõtjad ütlevad päris sageli, et suurim probleem on bürokraatia. Mul on hea meel, et ajal, kui mul on olnud võimalus ja au töötada peaministri ametikohal, oleme loonud ka majandusarengu komisjoni. Me oleme seal väga palju arutanud konkreetseid juriidiliste ja füüsiliste isikute investeeringuid, kuidas lahendada nende investeeringute tõkke küsimusi. Ja loomulikult mitte salaja või nurga taga, vastupidi – avalikult.
Kui te küsite, kas ma teadsin, et sel kuupäeval ja sel kellaajal toimub selline kohtumine, siis suure tõenäosusega ei teadnud, aga ma ei näe selles ka mingit probleemi. Me oleme seda päris pikalt eri inimestega arutanud. Ma olen alati öelnud, et minu meelest peaks riik siin olema proaktiivne partner. Proaktiivne partner tähendab ühelt poolt seda, et tuleks uuringute tegemisele kaasa aidata. Teatavasti maksumaksja ei võta nende analüüside ja uuringute tegemist enda peale. Ja peale seda tuleb otsustada, mis investeeringust saab. Nii et ma arvan, et võimaluse korral on oluline neid asju teha, aga ma rõhutan, et mitte keskkonna arvel. Teiselt poolt on loomulikult tähtis ka see, mis ma just ütlesin – kui me suudame mingisugust väga olulist Eesti ressurssi väärindada, tõsta selle väärtust.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Eelmisel nädalal olid Eestis Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase üksuse (GRECO) eksperdid, kes muu hulgas tõstsid esile Artur Talviku eestvõttel tehtud soovitusi Riigikogu liikmetele huvirühmadega suhtlemiseks. Samas kõlas märkus, et Eesti valitsusel ei ole niisuguse lobitöö reegleid üldse olemas. Kui ma nüüd vaatan seda juhtumit, siis minu meelest on see just näide sellest, kus informeeritus kohtumise faktist on äärmiselt oluline. Ehk kui huvirühma esindaja pöördub nelja ministri poole, siis jääks sellest ka kirjalik jälg. See jälg ei olnud tõesti avalik kuni "Pealtnägija" saateni. Ja suur probleem on see, et ka Riigikogu liikmed ei teadnud asjast, kui need eelnõud hakkasid siia meie ette tulema. Kas te peate sellist olukorda õigeks ja kas lobitöö reeglid selliste kohtumiste avalikustamise eesmärgil oleksid teie arvates mõistlikud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma alustan kõigepealt tunnustusega. Ma arvan, et Artur Talvik on olnud ja on jätkuvalt aktiivne Riigikogu liige. Ka minul on olnud võimalik olla tema ametikaaslane siin XIII Riigikogus. Ma usun, et oma tööd on ta teinud ja teeb kirega. See on punkt üks.
Punkt kaks. Eesti ühiskonna ja riigi suurus peab olema meie trump. Ma arvan siiralt, et meie trumbiks on paindlikkus – see, et me suudame teatud juhtudel tegeleda ka üksikjuhtumitega. Ma mäletan, kui ma üsna noore poisina lugesin ühte sellist pealkirja või mõtet, et Eesti Vabariigi toonane president Lennart Meri teeb kõik selleks, et BMW autotehas tuleks Eestisse. Ma ei tea isegi, kas ta kohtus nendega või ei kohtunud, aga selle mõte oli suure tõenäosusega Eestit promoda. Ju president toona mõtles, et see annab meile teadmisi juurde, see annab meile töökohtasid juurde, see annab meie majandusele juurde. Nii et ma arvan jätkuvalt, et Eesti peab aktiivselt sellist tööd tegema.
Meil on majandusarengu komisjon. Kui ma kohtun seal meie välisteenistuse esindajatega ja ka näiteks EAS-i inimestega, siis ma olen üsna sageli küsinud, kas me suudame teatud turgudel fikseerida seda, et me läheme just selle või teise ettevõtte juurde, et teha selline proaktiivne pakkumine – jah, tulge Eestisse, investeerige Eestisse! Ma arvan, et see on mõistlik lahendus.
Edasi, mis ma olen isiklikult teinud? Ma olen koostöös EAS-iga, meie välisteenistuse ehk saatkondadega ja Riigikantseleiga ettevõtjatega kohtumisi teinud. Need on toimunud näiteks Helsingis ja Saksamaal Hamburgis ning me oleme sinna kutsunud neid ettevõtjaid, kes juba investeerivad Eestisse, ja neid ettevõtjaid, kellel võiks olla potentsiaalne huvi Eestisse investeerida. Olen nende kõigiga silmast silma kohtunud ja küsinud, mis on teie suurim mure või tõke meie turu valimisel, Eesti Vabariiki investeeringute tegemisel. Ma ei oska öelda, kas see on kuidagi lobireeglitevastane tegevus või mitte, aga ma olen seda tõesti teinud heas usus, et neid investeeringuid saada. Ma ei ole neile lubanud midagi illegaalset või mingit lauaalust asja. Vastupidi, ma olen öelnud, et me peame siin kaasa aitama. Tuleb tunnistada, et reeglina nimetab enamik välisinvestoreid üht: nende suurim palve on seotud oskustööjõu küsimusega. Nad räägivad väga palju infotehnoloogiast, aga viitavad väga palju ka inseneriharidusega tööjõu puudusele.
Kui te räägite mingite reeglite tegemisest valitsusele, siis ma arvan, et suurim läbipaistvuse garant on Riigikogu. Kas infovahetus võiks olla parem? See võiks alati parem olla. Ma ei tea, mis te soovite, härra Herkel. Kas me saadame teile iga kohtumise kohta memo või me saadame teile oma kalendrid? Ausõna, ma ei saa päris hästi aru, mida te soovite, sest ettevõtjatega kohtumisi on päris sageli. Kui te soovite, siis me võime seda tegema hakata, aga vaevalt teil on aega kõike lugeda. Teiselt poolt on ju ka ajakirjandus alati see, kes vaatab, et asi oleks tasakaalus.
Minu arvates tuleb praeguses valitsuses lähtuda õigusest ja õiglusest, tuleb lähtuda meie seadustest ja meie reeglitest. Ja minu üleskutse ministritele on kogu aeg olnud see, kas me panustame ise või ootame siin Eestis, et keegi helistab meile. Kas me ise läheme välismaale mõne ettevõtte ukse taha koputama? Kas me ise peilime välja, et vaat see ettevõte selles sektoris ükskõik missuguses Euroopa riigis või mujal maailmas otsib investeeringukohta, ja kas me läheme sinna Eestit pakkuma? Mina arvan, et me peaksime seda tegema.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Ma usun, et ei Tartu linn ega keegi siin saalis ei ole vastu sellele, et investeeringuid on Eestisse vaja. Ja teie proaktiivne tegevus selliste investeeringute leidmise vallas on igati tunnustatav. Ometi oleme olukorras, kus Tartu linn on otsustanud valitsuse vastu kohtusse pöörduda. Kuidas oleks teie hinnangul saanud sellist olukorda vältida, et see investeering oleks tulnud siia ilma vastuoludeta, probleemideta ja Eesti ühe suurema linna kohtutee ettevõtmiseta?

Peaminister Jüri Ratas

Kui ma teaks vastust, siis ma ütleks selle ju teile kohe välja. Palun vabandust, ma tahan öelda, et ma ei usu seda, et põhjus oleks mingis kuupäevas, näiteks 3. märtsis 2019, kui suvaliselt valida. Ma ei usu, et põhjus on selles. Aga ma loodan, et see võimalus, et keegi saab pöörduda kohtusse, jääb ka edaspidi kehtima – see on demokraatliku ühiskonna tunnus. Selles ei ole ju midagi halba, kui soovitakse oma õigusi kaitsta või kohtus välja selgitada. Ja ma olen seda öelnud siit opositsiooni pingist, aga ütlen seda ka koalitsiooni ridadest, et mina usaldan Eesti kohtusüsteemi.
Mida oleks saanud teisiti teha? Alati saab ju öelda, et oleks võinud veel rohkem selgitustööd teha. Ma lugesin, et Riigikogu keskkonnakomisjon käis Soomes Äänekoskis analoogset tehast vaatamas. Võib-olla oleks võinud ka tartlastele mingid sellised sõidud olla – ma pean silmas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsuse inimesi, Tartu kodanikuühiskonna esindajaid. Alati oleme tagantjärele targemad, aga me ei saa ju aega tagasi keerata. Kindlasti oleks võinud informatsioonivoog parem olla.
Teiselt poolt ma vaatasin ka seda Tartu Linnavolikogu avalikku istungit. Seal oli näiteks Tartu Ülikooli professor härra Varblane, kes ütles, et kui me tahame sarnaneda Põhjamaadega, Soome või Rootsiga, siis Soomes on ju selliseid tehaseid vist mitukümmend. Nii et asja tuleks uurida. Kui ma vaatasin mõni päev tagasi vast valitud Tartu Ülikooli rektori intervjuud "Aktuaalsele kaamerale" – ta astub ametisse 1. augustil, jõudu talle! –, siis ka temalt küsiti, mis ta siis teeb, kas ei või jaa. Nagu ikka ajakirjanduses on: must või valge. Minu meelest ta ütles, et Tartu Ülikool on valmis nendesse uuringutesse oma teadlaste, professoritega panustama.
Ma ei tea ühtegi poliitikut, kes täna ütleks, et see tehas sinna kindlasti tuleb või see tehas sinna kindlasti ei tule. Vähemalt mina pole seda öelnud. Võib-olla oleks võinud veel rohkem eeltööd teha. Aga ausalt öeldes ma tunnetan, et mingil hetkel me ei tohi Eestis enam ühtegi sammu teha – protestilaine on väga võimas. Ei tohi enam uut ministrit ka ametisse panna: ei sobi üks, ei sobi teine, ei sobi kolmas. Päris nii me ka edasi ei jõua.

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh peaministrile! Minu sõnum on see, et solvumiseks ei ole põhjust. Me ei ole esitanud küsimusi selles valguses, et lõpetaks äkki suurinvesteeringute soodustamise ja siia toomise ära. Probleem on sellises väga primitiivses asjas nagu asjaajamise kultuuris – kuidas ühe või teise otsuseni, tegevuseni jõutakse. Väikeriik ei saa lasta umbusaldusel tekkida, meie peamine ülesanne peab olema riigina ühte hoida. Sellisel juhul on meie elanikkond ka enam motiveeritud ettevõtteid looma ja neisse inimesi kutsuma. Praegune asjaajamise kultuur viitab sellele, et kui sul ei ole väiksemaidki sidemeid ja kui sa ei tee asja varjatult, siis sa ei jõua mitte kuhugi.
Tahaks siinkohal mitme vastuse peale kommentaare anda ja ka lisaküsimusi küsida, à la Jüri Raidla advokaadibürooga lepingute sõlmimine ja teatud dokumentide avalikuks tulek ilmselgelt peale avalikkuse tähelepanu pööramist. Avalikkus otsis ju ise need materjalid üles, nägi selle nimel vaeva ja tagantjärele on siis ruttu tegutsetud. Ei saa väita, et asi oli selleni puhas.
Aastatel 2015–2016 pöördusid mu poole korduvalt keskmiselt 500 hektaril teravilja kasvatavad põllumehed, et palun kaotame selle eriveoste vedamise nõude ära, kui me räägime kombainide ja järelhaagiste sõitmisest teedel. See ei ole mõistlik. Kui sellele ka siin saalis mitmel korral tähelepanu juhiti, ei kuulanud mitte keegi. Jälle hakati alles mingi firma tõttu kiirelt liigutama, ehkki jah, seda oli tõesti vaja päris mitmele sektorile.
Kui me eelmine kord seda teemat käsitlesime, siis me esitasime ka ühe küsimuse, aga selge vastuseni ei jõudnud. Kas kõigepealt peavad olema analüüsid, mis annaksid kindluse, et keskkonnanõuded on täidetud, ja teadmise, kas asi on otstarbekas, või kehtestame tõesti enne eriplaneeringu, nagu praeguseks on välja tulnud, ja hakkame siis analüüse tegema? See on kodanike jaoks oluline. Ka siin tõid eri osapooled välja, et kohaliku omavalitsusega püüti suhelda, aga kohaliku kogukonnaga, keda see teema rohkem puudutab, ei otsitudki kontakti. Sisuliselt ei ole seda tehtud tänaseni, ehkki kodanikele tuleks anda kindlus, et see projekt ei kahjusta nende elutingimusi.
Vabaerakonna Tartu piirkonna esindajad on siin väga selgelt oma arvamuse kujundanud. Üks põhjuseid on see, et nad tahavad kindlust, et ei juhtuks mingit äpardust. Nad tahavad teada, kas poole Eesti ehk Lõuna-Eesti veevarud saavad kahjustatud või mitte. Ehk üles on kerkinud ka sellised väga elementaarsed küsimused. Sellest võiks püüda aru saada. Peaminister, palun ärge kahelge selles, et mõistlik on ise ennetavalt avalikkuse poole pöörduda, otsida kontakti, näidata üles initsiatiivi. See tekitab palju suuremat usaldust ja edendab meie Eestit. Vastasel juhul me liigume stagnatsiooni poole, mida esindas okupatsioonivõim. Ma arvan, et seda te saavutada ei taha, seda te tagasi ei taha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soovi läbirääkimistel osaleda, aga peaministril on. Palun, Jüri Ratas, Eesti Vabariigi peaminister!

Peaminister Jüri Ratas

Väga austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Kõigepealt, eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud avaliku veekogu ja majandusvööndiga seotud huvide väljendamiseks.
Mina ütlen selle arupärimise lõpetuseks, et ma olen siiralt tänulik. See selleks, mis omadussõnu te kasutasite, aga ma olen teile siiralt tänulik selle teematõstatuse eest. Ma arvan, et see on oluline teema. Riigikogu auväärt kõnetool, Riigikogu saal on väga õige koht selle debati pidamiseks täna ja ma usun, et ka tulevikus. See põhimõte, millest härra Herkel rääkis, et Riigikoguga tuleks rohkem rääkida – jumala pärast, see on väga õige. Kui me saame mingite analüüside tulemused teada, siis ma arvan, et kas Riigikogu täiskogu istungisaalis, keskkonnakomisjonis või ükskõik missuguses olulises instantsis tuleb debatti jätkata. Ega see debatt ju täna siin ei lõpe. Me keegi ei tea, mis sellest asjast tegelikult saab.
Nüüd analüüsidest. Minu meelest on see loomulik, et nii oluliste asjade puhul, nagu ma teile ette lugesin, riigi eriplaneering koostatakse, sest siis me saamegi teada, millega tegu on. Mina ei ole ju Est-For Investi või selle puidurafineerimistehase advokaat. Ma pean ühelt poolt lähtuma juriidikast, aga teiselt poolt ka sellest, mis on Eesti majandusele kasulik. Esmalt peame me lähtuma sellest, mis on Eesti keskkonnale ja Eesti inimestele kasulik. Sellest ma oma töös igal juhul lähtun ja ma olen selle põhimõtte ka siin Riigikogu ees välja öelnud.
Nii et ma tänan ja tunnustan teid! Minu meelest ei olnud teie sõnavõtus kübetki solvumist. Vastupidi, seal oli Vabaerakonna ja vabaerakondlaste südamevalu ja mure Eestimaa ja Eesti inimeste pärast. Ja nii tulebki siin Riigikogus töötada, et leida parimaid lahendusi meie kalli Eestimaa jaoks. Ilusat homset kevadpüha, töörahvapüha või volbriööd, kuidas keegi soovib! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle arupärimise arutelu.


2. 15:47 Arupärimine Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Kooriühingu, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liidu pöördumise kohta (nr 426)

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena on meie päevakorras arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Krista Aru, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Andres Herkel, Külliki Kübarsepp ja Andres Ammas. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kultuuriminister! Head rahvaesindajad! Vabaerakonna kuus liiget esitasid oma arupärimise 19. märtsil. See arupärimine oli otseselt ajendatud ühest kirjalikust pöördumisest kultuuriministri, Riigikogu kultuurikomisjoni ning haridus- ja teadusministri poole. Pöördumisele olid alla kirjutanud Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Muusikaõpetajate Liit.
Selle pöördumise ainuke küsimus ei olnud meie koori-, orkestri- ja tantsujuhtide ebaväärikas töötasu, see pöördumine oli kirjutatud murest meie laulu- ja tantsupeo traditsiooni säilimise pärast. Ma tean, et härra kultuuriminister on pöördumisele kirjalikult vastanud 17. aprillil. Ta on püüdnud selgitada Kultuuriministeeriumi samme ja teinud ka ettepanekuid, kuidas probleeme võiks lahendada. Ta on sõnastanud küsimused orkestri-, koori- ja tantsujuhtide palkade kohta ja selgitanud nende palkade uut võimalikku mudelit ning rõhutanud ka fakti, et tegelikult on see palkade küsimus suuresti kohalike omavalitsuste pädevuses. Ka on minister välja käinud võimaluse, et selles küsimuses võiks kokku kutsuda ühe ümarlaua.
Kuid nagu ma sissejuhatuses juba nimetasin, on laulu- ja tantsupeo traditsiooni samas kvaliteedis säilimine, selle jätkusuutlikkus aastakümnetepikkuses vaates praegu üks võtmeküsimusi. Meil ei ole õigust tulla kokku rõõmustama ja ülevoolavaid tundeid näitama üksnes laulupeol. Tuleb tunnistada, et tegelikult on töö, mida tehakse laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel, pikk protsess. See on kaua kestev igapäevane suur töö ja me ei tohi inimesi, kes seda tööd juhivad, kuidagi alahinnata. Pigem peame neid rohkem tunnustama ja toetama neid kui isiksusi, kes kannavad ühte meie kultuuri tuumikväärtustest.
Meil on härra kultuuriministrile sõnastatud viis konkreetset küsimust. Ma olen lahkelt valmis paluma, et ta ise loeb need küsimused ette, sest siis on neile vastamist kergem jälgida. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab kultuuriminister Indrek Saar. Palun!

Kultuuriminister Indrek Saar

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Nii, nagu arupärijate esindaja palus, ma ka teen: loen ette küsimuse ja vastan sellele.
Esimene küsimus: "Mida konkreetselt on seni tehtud, et koori- ja orkestrijuhtide (nendega on solidaarsed ka tantsujuhid) tõstatatud probleeme lahendada? Miks seni pakutud lahendused pole olukorda parandanud?" Kindlasti head arupärijad teavad, et selle teema üle on arutletud ka varem, on istutud ühiselt laua taga ja leitud ka osapooltele sobivaid lahendusi. Nii otsustati aastal 2006 luua laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetuse programm. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ettepanekul lõpetati aastal 2010 lisatöötasu maksmine programmi vahenditest ja võeti suund toetada kollektiivi tegevuste teisi kululiike. Käesoleva aasta 15. märtsil esitas Kultuuriministeerium kõnealuse pöördumise tulemusena Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le ja tema partneritele ettepaneku uuesti programmi tingimused üle vaadata ning vajaduse korral teha näiteks ettepanek taas alustada lisatasu maksmist kollektiivijuhtidele. Samas peaksime endalt kindlasti küsima, kas Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon ei ole nii elujõuline just tänu sellele, et see ei ole üles ehitatud "ülevalt alla" põhimõttel – valitsus käsib, tellib ja maksab –, vaid rohujuure tasandilt üles. Seega, kui soovime laulu- ja tantsupidude traditsioonide jätkumist ajast aega, ei tohiks me ära lõigata kogukondade vabatahtlikku panustamist ning omavalitsuste kandvat rolli.
Riik saab appi tulla ja kui võimalik, siis ta ka tuleb appi. Selles osas oleme mitte ainult initsiatiivi üles näidanud, vaid ka konkreetseid tulemusi saavutanud. Huvitegevuse toetamise süsteem, mis loodi Kultuuriministeeriumi eestvedamisel, käivitus eelmise aasta septembris. Kohalikele omavalitsustele antav 15 miljonit eurot on suunatud huvitegevuse ja huvihariduse arendamiseks ning selle abil saavad kohalikud omavalitsused toetada muu hulgas ka laulu- ja tantsupeoga seotud huvitegevust. Ka õpetajate palkade tõus vähemalt Eesti keskmise palga tasemele on meede, mis aitab tagada paljudele koorijuhtidele palgatõusu – paljud neist on ju muusikaõpetajad. Valitsus on otsustanud, et järgmisest aastast tõuseb õpetajate miinimumpalk 1250 euroni. Ministrina on mu peamine prioriteet olnud kultuuritöötajate palga tõus. Tõsi, see puudutab vaid Kultuuriministeeriumi haldusalas olevaid kultuuritöötajaid, kuid on ka eeskuju omavalitsustele. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti suurim omavalitsus on palgatõusuga juba kaasa tulnud, loodan väga, et ka teised seavad selle oma prioriteediks.
Teine küsimus: "Milline on Teie hinnangul probleemide sotsiaalne kaalukus? Kas ja kuivõrd on tegemist vaid ühe ministeeriumi vastutusvaldkonnaga või oleks ülim aeg kaasata lahenduse väljatöötamisse lisaks kultuuri- ja haridusalale ka sotsiaal- ja riigihaldusvaldkond? Kes peaks siin initsiatiivi näitama?" Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon on oluline osa meie rahva endateadmusest, identiteedist, ning selle traditsiooni hoidmine ei ole ega saagi olla ühe ministri ega ministeeriumi huvides, vaid laiemalt kogu riigi ja rahva huvides. Seetõttu oligi koorijuhtide pöördumine suunatud peale Riigikogu kultuurikomisjoni ja Kultuuriministeeriumi ka haridus- ja teadusministrile, samuti riigihalduse ministrile. Kindlasti tuleks adressaatide sekka lisada kohalikud omavalitsused, sest ka neil on lahutamatu roll nende traditsioonide hoidmisel.
Oleme võtnud initsiatiivi ning teinud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le kui laulu- ja tantsupeo protsessipõhise ja jätkusuutliku toimimise vedajale ettepaneku olla juhtorganiks eri osalistega ümarlaua kokkukutsumisel. Ümarlaua osalejatena näeme kindlasti kohalike omavalitsuste, Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ehk lühendatult TALO esindajaid. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et koorijuhtide kirjas väljendatakse muret 2034. aastal toimuva peo ettevalmistamise pärast ning soovitakse pikaajalist lahendust. See annab meile võimaluse ja paneb kohustuse olukorda põhjalikult analüüsida, läbi kaaluda kõik variandid ning pakkuda välja tulevikule suunatud hästi läbimõeldud ja pikaajaline lahendus. Aga loomulikult tuleb sellega alustada nüüd ja kohe.
Kolmas küsimus: "Kas ja millal olete sõnastanud vajaduse, et koori- ja orkestrijuhtide koolitamine väljenduks ministeeriumi poolt kooridele (Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikool, H. Elleri nimeline Muusikakool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) esitatud koolitustellimustes ja sõlmitud rahastuslepingutes? Millised on tulemused?" Nii nagu Kultuuriministeerium ei ütle, mitu näitlejat või arheoloogi tuleb koolitada, ei ütle me ka, mitu koorijuhti aastas koolidest peaks tulema. Üha kasvav kultuuris osalemine ja samas kahaneva rahvastikuga riik – see esitab meile kindlasti suure väljakutse, sest kõigile erialadele tuleb leida piisav hulk kompetentseid inimesi. Koorijuhtimine ei ole erand ja sellele tähelepanu juhtimine on igati asjakohane. Õppeasutustega sõlmib sellekohaseid lepinguid Haridus- ja Teadusministeerium, võttes arvesse tööturu vajadusi, riigi strateegilisi eesmärke, valdkonnaga seotud uuringuid ja prognoose, koolide võimekust ja õppijate soove.
Siin jõuamegi taas järelduseni, et seni, kuni valdkonna kokku pandud andmestik on pigem deklaratiivne, on väga raske pakkuda konkreetseid lahendusi. Nagu mainitud, oleme juba Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-le teinud ülesandeks asjaomased osapooled kokku kutsuda, et jõuda põhjaliku ja relevantse analüüsini. Selle alusel on võimalik koostöös nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka kohalike omavalitsustega juba täpsemalt välja töötada võimalik toimiv rahastusmudel ning luua eeldused koori- ja orkestrijuhtide järelkasvu tagamiseks. Kultuuriministeerium on igati valmis selles protsessis kaasa mõtlema ja esindusorganisatsioone nõustama. Üks kitsaskoht on näiteks ka kutsesüsteemi nõrk rakendus. Vähem kui 10%-l koorijuhtidest on kutsekategooria, mistõttu ei toimi ka loogiline kompetentsusring, mis tagaks selle, et kutsesüsteem seob tööturgu haridussüsteemiga.
Neljas küsimus: "Millist seost näete koori-, orkestri- ja tantsujuhtide tööl ühiskonna vaimsel kasvatamisel, ühiskondlik-poliitiliste hoiakute kujundamisel, terve eluviisi süvendamisel?" 2013. aastal läbi viidud põhjalik sotsioloogiline uuring näitas, et laulu- ja tantsupeo traditsioon Eestis on väga tugev ja elujõuline. Absoluutne enamus, 96% küsitletutest pidas pidu oluliseks sündmuseks, seejuures 63% väga oluliseks. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on osa maailma vaimsest kultuuripärandist ja kantud ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Nii traditsiooni rahvusvahelisus kui ka Eesti inimeste hoiakud kinnitavad, et laulu- ja tantsupidude traditsioon on meie identiteedi kandja. Küsisin sedasama ka oma tänaste töövarjude käest. Need on Jan Robert Janson Tallinna 32. Keskkoolist – ta kuulab praegu rõdul meie arutelu – ja Katriin Eikin Sein Jakob Westholmi Gümnaasiumist. Mõlemad on loomulikult õpilased ja mõlemad on ka ise osalenud laulupidudel. Katriin Eikin laulab ETV tütarlastekooris. Küsisin neilt, mida neile laulupidu tähendab, ja nad ütlesid, et see tekitab ühtekuuluvuse tunde ning aitab muu hulgas meie väikese riigi maailmakaardile viia. Seega, loomulikult on sellel oluline roll.
Viies küsimus: "Koori-, orkestri- ja tantsujuhtide töö tasustamine on täiskasvanute puhul osalejate endi ning laste ja noorte puhul kohaliku omavalitsuse, kooli või lapsevanemate kanda. Kas minister peab vajalikuks sätestada tasustamisele mingid üldised kriteeriumid või põhimõtted, et töötasu kujuneks vääriliseks töö tegelikule riiklikule tähendusele ja väärtusele? Milline on nende kriteeriumite lähtekoht? Milline võiks Teie hinnangul olla koori- või orkestrijuhi töö vääriline palk?" Nagu ma juba ütlesin, suurim mure probleemi lahendamisel on praegu see, et puudub hea ülevaade olukorrast. Ka haridus- ja teadusminister vastas 5. aprillil Kultuuriministeeriumi päringu peale, et neilgi puudub informatsioon koori- ja orkestrijuhtide töötasude kohta. Seetõttu saan teile paraku täna anda vaid üldise vastuse.
Kultuuritöötajatele väärika palga tagamine on minu arvates olnud ja on ka praegu väga oluline. Tuletan meelde, et 2015. aastal oli kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu 731 eurot. Järgmisest aastast peab see tõusma 1250 euroni, seega on nelja aasta palgatõus 519 eurot ehk 71%. Olen veendumusel, et kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, kes iga päev ja täiskoormusega töötavad selle nimel, et Eesti kultuur elaks ja areneks, peavad saama vähemalt Eesti keskmist palka. Nagu te väga hästi teate, ei saa kultuuriminister kehtestada töötasu määrasid kohaliku omavalitsuse tasandi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala töötajatele. Küll toetan ma väga seda, et omavalitsused saavutaksid TALO-ga sarnased kokkulepped, nagu on Kultuuriministeeriumi ja TALO vahel. Sellises kokkuleppes oleks võimalik sätestada konkreetsed kriteeriumid ja kvalifikatsiooninõuded.
Tänan teid väga selle väga olulise teema tõstatamise eest! Loodan samuti, et ka teie olete abiks toimivate, põhjendatud ja kestlike lahenduste leidmisel. Nagu ma märkisin, on selleks vaja paljude osaliste koostööd. Aga olen veendunud, et tahe anda kindlus väärika töötasu näol nii koori-, orkestri- kui ka tantsujuhtidele on ühiskonnas olemas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, minister! Alustuseks avaldan tunnustust selle eest, et laulu- ja tantsupeo sihtasutus on võtnud juhtida seda protsessi. Ma loodan väga, et kultuurikomisjon saab ka toimuvast teada. Tahaksin, et see soov ka stenogrammis sees oleks: kuna meilegi on need kirjad tulnud, siis me soovime, et ELTSA saadaks ka meile kutse, et meilt keegi esindaja kohale läheks kas või vabakuulajaks. Nii oleksime kursis, kuidas need protsessid arenevad.
Teiseks, kindlasti on väga tähelepanuväärne, et kultuuritöötajate palgad on tõusmas. Ainult paha lugu on see, et tõesti koorijuhid ei ole üheski Kultuuriministeeriumi allasutuses ja sedakaudu palka ei saa. Te nimetasite kvalifikatsiooninõudeid ja kutsestandardit ja kutsekvalifikatsiooni. See on nagu muna ja kana küsimus. Ei ole mõtet praegu dirigentidelt seda nõuda. On päris suur töö see kutsekvalifikatsiooni omandamine, aga selle kvalifikatsiooniga ei ole kusagile minna, et selle eest raha küsida. Minu küsimus on niisugune. On õige, et haridusteemad on eraldi ja omavalitsusega koostöö on hea suurtel kooridel. Kas saaks kasutada analoogi, mida kunagi treenerite puhul rakendati? Kultuuriministeerium võttis koos treenerite liiduga kätte ja süstematiseeris treenerite palgad. Ja maksud tulid tagasi. Minu küsimus: kas selle probleemi võiks analoogiliselt lahendada? Kogemus on olemas.

Kultuuriminister Indrek Saar

Jaa, õnneks meil juba on mudeleid, mida võib analüüsida. Aga lihtsalt repliigi korras: mõned koorijuhid siiski on riiklikes institutsioonides ka tööl, aga loomulikult on neid kaduvväike osa. Me ju räägime 930 koori- ja orkestrijuhist. Loomulikult võiks olla üks võimalik variant analoogne süsteem nagu treenerite töö tasustamisel, aga see eeldab, et meil on kõigepealt olemas andmebaas. Treenerite puhul on meil tegemist väga ülevaatliku andmebaasiga, kust me näeme iga tunni kaupa, milline laps millise treeneri juures parasjagu on. Ei maksa unustada ka seda, et juba tol ajal oli vist ligi 4000 treenerit, kes olid kutsekvalifikatsiooni läbinud, hoolimata sellest, et seda süsteemi ei olnud. Nüüd on kõvasti juurde tulnud kõrgema kategooria ehk siis 5.–7. kategooria noortetreenereid. Loomulikult on see üks võimalik tee, mis tuleks läbi mõelda, aga veel kord: see eeldab, et meil on olemas võrreldavad andmed. See on minu arust kõige kiirem töö, mis me peaksime suutma ära teha, et juba argumenteeritult edasi minna.
See eeldab omakorda ka seda, et me räägime süsteemi läbi kõigi osapooltega. Kui kultuuriminister paneb skeemi lauale, siis peavad sellega nõustuma kõigepealt koorijuhid ise, aga ka kohalikud omavalitsused, Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab väga mitme osapoole koostööd. Aga ma olen optimistlik ja loodan, et me läheme võimalikult suurte sammudega edasi, et saada lähteandmed, millele toetudes juba konkreetselt arutada, mis on parim lahendus.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma jään ikka sellesama teema juurde: koori- ja orkestrijuhtide tasustamine. Tähendab, praegu me saime siis teada, et tegelikult puudub andmebaas, millele toetudes saaks seda probleemi käsitleda ja edasi minna. Kas teil on aga minimaalsetki informatsiooni, kui palju ja kuidas praegu KOV-id tasustavad koorijuhte, orkestrijuhte ja tantsujuhte? 

Kultuuriminister Indrek Saar

Ei ole. Sest need vormid, kuidas koorijuhte tasustatakse, on paraku väga-väga erinevad. Nagu ma ütlesin, paljud inimesed, kes meie koore juhendavad kas päeval lastega tegeldes või õhtul täiskasvanute kooridega tegeldes, teevad seda väga mitmes kohas ja väga mitme koori eesotsas, seejuures vahel oma põhitöö kõrvalt. Tihtipeale on tegemist koolide muusikaõpetajatega, sh muusikakoolide õpetajatega, kes lisaks sellele tööle juhendavad koori. Osa inimesi tegutseb üldse mingil muul alal ja õhtul käib rahvatantsuringi juhendamas. Seepärast ma ütlengi, et lahenduse pakkumiseks on vaja korralikke andmeid. Mida ma silmas pean? Mis on praegu keskmine tunnitasu ja kui palju on neid tunde, mida tasustatakse? Kust need tasud tulevad? Seega on vaja üks suur samm astuda enne, kui me saame pakkuda mingit mudelit. Me täna ei kujuta isegi ette, mis suurusjärkudest me üleüldse räägime. Ja me ei kujuta ka ette, millised on tegelikult koorijuhtide sissetulekud.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Natukene kummaline, et käesoleval infotehnoloogia ajastul ei ole olnud võimalik siiamaani neid andmeid küsida. Mille taha see on jäänud? Kas mõte neid koguda ongi tekkinud alles nüüd viimaste märgukirjade ajel? Teine küsimus on selline. Iga mingi valdkonna eest vastutav minister ütleb ühe või teise probleemi puhul, et nüüd peab sellega kohalik omavalitsus tegelema. Neile antakse kogu aeg ülesandeid juurde, eeldades, et haldusreformi tulemusena on omavalitsused suuremad ja võimekamad. Kas see pole jällegi vale eeldus? Pean silmas omavalitsuste rahastamise põhimõtteid ja ülesannete paindlikkust. Riigireformi laiemas mõttes ei ole ju tehtud.

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh, see on väga õige küsimus! Aga ma ei ole kordagi öelnud, et kohalik omavalitsus peab sellega üksinda tegelema. Ma olen öelnud seda, et kogu protsessi ei ole võimalik edukalt läbi viia, kui kohalikud omavalitsused ei tule sellega kaasa. Loomulikult ma ei kavatse kuidagi selle teema eest ära joosta, ma pean seda väga oluliseks teemapüstituseks. Ma ei oska öelda, miks ei ole seni andmeid kogutud. Tegelikult probleem tõsteti üles juba umbes aastal 2004 või millal see oligi, kui koorijuhid esimest korda analoogse kirjaga oma murele tähelepanu juhtisid. Ma ei oska sellele tõepoolest vastata. Aga selle asemel, et otsida, kes jättis tol ajal süsteemi käivitamata, peab minu arvates täna mõtlema, kuidas need andmed võimalikult lihtsalt ja võimalikult kiiresti kokku saada, et edasi minna.
Kohalikud omavalitsused on rohujuure tasandil kogu koorilaulu- ja rahvatantsuliikumise tegelikud vundamendid olnud kogu aeg. Isegi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et kultuurikorraldus on lisaks sellele, et ta on keskvalitsuse asi, ka kohaliku omavalitsuse asi. On ju üks riik, mida me siin koos edendame. Ja kui me tuleme põhiseaduse preambuli juurde, siis see kehtib kogu riigile, mitte ainult keskvalitsusele. Aga loomulikult ei saa öelda, et kohalik omavalitsus peab selle probleemi üksinda enda kanda võtma ja ära lahendama. Samas, kui tahta n-ö kohustusi jagada, siis võiks öelda, et riigi poolt on kogu laulupeo korraldus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kaudu ju garanteeritud. See pool on tehtud. Meie peaksime eelkõige muretsema selle pärast, et kõik peod toimuksid. Ent loomulikult ei saa olla nii lühinägelik ja öelda, et ülejäänu ei ole üldse meie asi, et need on kaks erinevat asja. No ei ole, need on orgaaniliselt nii seotud, et neid ei lahuta mitte kuidagi.
Loomulikult peavad kõik osapooled pingutama ja tegema koostööd, et jätkusuutlik mudel leida, et võtta maha hirm, et me millalgi natukene pikemas perspektiivis võime hakata nägema tagurpidikäiku. Praegu on laulupeoliikumine osalemise mõttes igatepidi kasvanud, peod on läinud järjest osalejaterohkemaks, aga kui me tegelikult näeme, et see kõik võib juba keskpikas perspektiivis hakata vastupidi pöörduma, siis on tagumine aeg tegutseda.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud kultuuriminister, vastuste eest! Te olete mitu korda märkinud, et tuleb alustada kogu selle probleemi korrektset kaardistamist, koorijuhtide, orkestrijuhtide ja tantsujuhtide tegeliku töö tundide ja tasustamise arvestamist. Eesti Koorijuhtide Liit on minu meelest teinud küllalt suure töö ja püüdnud anda ülevaadet, kuidas tasustamine praegu käib. Ka on ära näidatud mitmed kitsaskohad. Mis nende ülevaates ja kogu selles aruandes, mis meile teadaolevalt on ka teile esitatud, puudu jääb?

Kultuuriminister Indrek Saar

Mina pean küll täitsa ausalt ütlema, et minuni selline aruanne paraku jõudnud ei ole. Ma ei tea, mis põhjustel. Aga sellist ülevaadet, mille andmeid saaks võrrelda näiteks nende inimeste töötasudega, kes saavad palka Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, ja kõrvutada seda treenerite töö tasustamise skeemiga, ei ole. Ma pole isegi kuulnud, et keegi kuskil midagigi ligilähedast eviks. Aga kui see on olemas, siis loomulikult on asjade seis hoopis teine. Ma julgen selles siiski sügavalt kahelda. Ma ei tea, mis kujul see olemas on.

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus nagu jätkab teie viimast vastust. Kolleeg Laine Randjärv tõi siin näite treenerite tasustamisest ja lisas taustainfoks, et tegelikult on olemas laulu- ja tantsupeo sihtasutuse register, kus on 100%-liselt kirjas kõik koorid, koorijuhid, puhkpilliorkestrid, tantsijad ja juhendajad. Ja seda koos reaalsete isikuandmetega. Küsimus on selline. Te ütlete, et te ei ole päris kindel, kas selline asi on olemas. Aga kas see iseenesest ei oleks väga hea baas, mille alusel kogu seda analüüsi teha, et juurutada treenerite tasustamise süsteemiga sarnane süsteem?

Kultuuriminister Indrek Saar

Muidugi, aga me peaksime teada saama ka nende inimeste koormuse ja töötasu.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru

Härra juhataja! Austatud kultuuriminister! Head rahvaesindajad! Eesti laulu- ja tantsupeo traditsioon on midagi sellist, mis on meieni kandunud väga vanadest aegadest ja mida me õigusega nimetame üheks oma identiteedi kandjaks. Julgen öelda, et see on ka üks rahvuse tuumikväärtusi, mida tunnistavad, tunnustavad ja hindavad väga erinevad põlvkonnad. Seetõttu ei olegi selle arupärimise põhimotiiv mitte midagi muud kui soov rõhutada selle väärtuse olemasolu ja vajadust osata seda väärtust kaitsta. Ja kaitsta selles mõttes, et me vaataksime ettepoole, kümnete aastate võrra ettepoole.
Ma olen väga nõus kultuuriministriga, et riik ei pea võtma enda kanda kõikide koori-, tantsu- ja orkestrijuhtide töö tasustamist. Laulupeo traditsiooni kestmine sellisena, et ta oleks eestlaste identiteedi kandja, peab algama rohujuure tasandilt ja selles peab kindlasti väljenduma ka iseenda tahtmine. Küll aga saab riik olla see, kes kehtestab piirtingimused, loob normid ja süsteemi, mille abil laulu- ja tantsupeo traditsioon saab senises kõrges kvaliteedis edasi kesta. Ja siin aitaksid väga lihtsad ettevõtmised, millest osa kultuuriminister juba nimetas, aga mis ma hea meelega käin veel korra üle.
Kõigepealt, selgitustöö ja koostöö kohalike omavalitsustega. Just kohalikud omavalitsused aitavad praegu eriti täiskasvanute kooridel ja orkestritel kuidagi tegutseda. Teiseks, koolisüsteem. Koolisüsteemis peaks koorilaul au sees olema ja koorijuht peaks olema tasustatud võrdväärselt teiste pedagoogidega. Sest koorijuht mitte ainult ei õpeta laulma. Ta õpetab koos laulma, ta õpetab teisi arvestama, kuulama ja nägema. Minu meelest kujundab koorijuht, nagu ka orkestrijuht ja tantsujuht persoonina oma mõju ja oskusi ära kasutades ka väärtushinnanguid. Kolmandaks, laulu- ja tantsupeo liikumise kui protsessi tunnistamine. Me ei saa seda võtta ainult kui üht pidu, kuhu tullakse kokku. See on pidev töö ja tegevus, mis nõuab nagu iga muu töö ja tegevus hoolt, vaeva ja raha. Neljandaks, laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning laulu- ja tantsupeo liikumise tunnistamine üheks ühiskonda kõige enam konsolideerivaks, siduvaks ja ka kasvatavaks väärtuseks. Ma loodan väga, et Kultuuriministeerium võtab, nii nagu ta varasematel aastatel on ju teinud, selle väärtuse hoidmise ja tähenduse selgitamise enda kanda. Ühiskond vajab väärtusi ja meil on üks hea sissetöötatud traditsioon, mis suudab olulisi väärtusi ka järgmistele põlvkondadele edasi kanda. Ja viiendaks, koori-, orkestri- ja tantsujuhtide – just juhtide! – nägemine selliste persoonidena, kes kujundavad oma töö, oma õpetuse abil paremat Eestit, kes aitavad muuta meie noori, aga ka vanu inimesi õnnelikumaks. Ja inimesed, kes suudavad koos laulda, koos tantsida, koos orkestris mängida, suudavad koos ka meie majandust edasi viia. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Laine Randjärv, palun! Lisaaeg kolm minutit.

Laine Randjärv

Head kolleegid! Austatud minister! Kõigepealt pean ütlema, et mul on tõepoolest hea meel selle retoorika või selle emotsiooni muutuse üle, mis on tulnud seoses koorijuhtide liidu pöördumise menetlemisega. Kui sellest räägiti aasta või poolteist tagasi, siis olid hoiakud teised, nüüd pigem tundub, et koostöösoov on olemas ja tõesti otsitakse lahendusi.
Täna tegelikult ei ole seda probleemi, et laulupeole pole lauljaid tulemas. Ma räägin laulupidudest praegu koorijuhina, sest selles valdkonnas olen ma rohkem kompetentne, aga ma mõtlen paralleelselt ka tantsujuhtidele, tantsijatele, puhkpillimängijatele ja puhkpilliorkestrite dirigentidele. Märgin seda lihtsalt selgituseks, et keegi ei tunneks ennast kõrvalelükatuna. Mured on täpselt samad kõikidel.
Lauljatest ja muudest esinejatest puudust ei ole. Kandideerib kaks korda rohkem soovijaid, kui lavale mahub. Lavale mahub 24 000 lauljat ja pillimängijat. Headel aegadel on ära mahutatud 50 000 – 53 000 inimest. Nii kaua, kuni jätkub õpetajaid, nii kaua on ka tulijaid. Igal aastal, kui ees seisab uus üldlaulupidu ja -tantsupidu, tekivad projektikoorid ja -tantsurühmad. Tantsurühma on projektina keerulisem luua, aga siiski on mõned vaprad, kes tulevad ainult selleks ajaks kokku, leiavad endale õpetaja ja maksavad talle omast taskust. Tähendab, probleem on ikkagi selles, et väga suur hulk koorijuhte ja koore koguvad ise raha ning maksavad omast taskust ruumide renti. Dirigendile makstakse võimete kohaselt. Ning see kõik toimub niimoodi, et see ei kajastu kuskil statistikas, selle pealt ei maksta makse ja koorijuht ei saa kindel olla, et tema õpitud eriala toob talle leiva lauale. Probleem ongi tegelikult selles, et meil hakkab kaduma koorijuhi kutse.
Siin on õigesti räägitud, et koorijuhid on ennast vähe n-ö meldinud ja endale teatud kategooriaid taotlenud. See on lihtsalt meeletu töö. Ma olen isiklikult ka selle läbi teinud. Selleks, et saada isegi kõige madalamat kategooriat, on vaja palju nõudeid täita. Üks asi on bürokraatlike paberite täitmine, aga veel peavad olema kontserdid, esinemised, osalemised projektides, koolitustes. Sa raiskad kõikide nende nõuete täitmisele rohkem raha, kui lõpuks praeguse seisuga juurde saad. Kvalifikatsioonile vastav tunnitasu on kohutavalt väike. Ja kvalifikatsioonitõendiga ei ole tegelikult kellegi juurde minna, ükskõik kui madal või kõrge su kvalifikatsioon on.
1980. aastatel, kui mina hakkasin koorijuhtimist õppima, oli konkurss nii suur, et kaks inimest oli kohale. Nüüd astub koorijuhtimisse Elleri ja Otsa koolis heal juhul enam-vähem üks või kaks inimest. 12 kohta on olnud üks kursusetäis inimesi, võib-olla hilisematel aegadel kaheksa või kümme inimest. See tähendab tegelikult seda, et muusikaakadeemiasse ei lähe keegi koorijuhtimist õppima. Kui minnakse, siis ehk muusikapedagoogika erialale ja saadakse seal kõrvalt ka koorijuhi oskusi, aga koorijuhi kutset kui niisugust omandab järjest vähem inimesi.
Ja tõesti räägitakse vananevast seltskonnast. Ma ise saan kohe 54-aastaseks ja kurdetaksegi, et enamik muusikaõpetajaid on vanuses 50+. Ütleme nii, et elujõudu veel jätkub ja ma jaksan kolme koori teha, füüsiliselt ei kuku ma kokku. 50-aastased jaksavad veel koore teha küll, jumal tänatud. Aga probleem on selles, et meil ei ole enam järeltulijaid. On üksikud, kes säravad. Kui me vaatasime koolinoorte laulu- ja tantsupidu, siis seal oli palju uusi noori dirigente, kes seisid puldis ja juhatasid. Jah, aga need enam-vähem ongi kõik. Uusi ei tule peale. Ning kui sa kusagil ütled, et ma olen elukutselt koorijuht, siis öeldakse: "Ja siis?" Kutselise koorijuhi kohti on väga vähe: Vanemuise teatris koormeister, Estonias koormeister, RAM-i dirigent, koormeistrid. Veel on rahvusringhäälingus n-ö muusikastuudiod, ja praktiliselt ongi kõik. Ülejäänud on isetegevuskoorid. Ütleme nii, et asi toimib nn üheshingamise peal, ja nii ongi meie asi praegu lokku lüüa.
Siin oli juba juttu sellest, et me küsime, kas aastal 2034 on veel olemas laulu- ja tantsupidude traditsioon. Tegelikult on praegu absoluutselt viimane aeg selle peale mõelda. Selle aja peale on praegused 50-aastased, eks ole, juba vanuses 70+. Ei ole enam jaksu ja on väga hull, kui ei tule uusi inimesi peale. Kui tolleks ajaks ei ole uusi 50-aastaseid, siis laulu- ja tantsupeod lihtsalt hääbuvad. Me võimegi neid vaadata ainult UNESCO nimekirjast, neid ei ole päriselt.
Ma tunnen selle asja pärast suurt südamevalu. See ei ole mingi loosung ja see ei ole mingi soov kultuuriministrit veidi peksta. Päris õigustatult on ka minu käest küsitud: "Mida sa, Laine, ise tegid, kui sa olid kultuuriminister?" Ma tegin paljusid asju – kas või seesama register, millest on siin juttu olnud, kas või seesama laulupidudevaheliste n-ö stipendiumide süsteemi ellurakendamine, et ka masu ajal ei vähendataks laulu- ja tantsupidude eelarve summasid. Need võitlused tuli kõik maha pidada, sest ka siis oli palju küsimärke, miks te laulupidude vaheajal sealt raha maha ei võta, kas teil tõesti on nii palju raha. Neid võitlusi on kogu aeg peetud, aga kuidas edasi?
Näiteks järgmisele rahvatantsupeole peavad kõik rühmad tulema autentsete rahvariietega. Kust see raha võetakse? Kas see nõue on läbi mõeldud? Kas kultuurkapital toetab ja kuidas üldse need asjad hakkavad olema? Puhkpillid vananevad. Kui ma Tartu linnapea olin, sai tehtud kolmeaastane puhkpillide ostmise programm, et osta koolidele uusi puhkpille. Millega noored mängima õpivad, kui neil ei ole pille? Nii et tegelikult see on üks suur kompleks küsimusi.
Tõesti võib tunduda, et see on üks raha raiskamine, aga see toob ka midagi sisse. See toob raha sisse tänu sellele, et kriminaalpreventsiooniga ei pea nii palju tegelema. Ei pea nii palju rääkima narkootikumidest ja noorte iPadi-haigusest ja ma ei tea, millest veel. Noortel peab olema veel millegagi tegelda. Nii et tõepoolest ma kutsun üles: laulu- ja tantsupeo sihtasutus, tõesti, võtke see asi väga tõsiselt käsile! Kutsuge kokku kõik inimesed, kes on asjast huvitatud, ja lööme lokku! Lööme lokku nii, nagu me lõime lokku 1988. aastal, kui Tormis kirjutas selle loo fosforiidivastase võitluse toetuseks! Löö lokku, ja asjad lähevad paremaks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soovi läbi rääkida. Juhataja sai aru nii, et viimase läbirääkija kõnes kõlanud sõna "peksta" oli mõeldud ülekantud tähenduses. Kultuuriminister soovib sõna võtta. Palun, Indrek Saar!

Kultuuriminister Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed ja arutelus osalejad! Ma siiski nendin, et kolleeg Randjärv ütles "lööme", mitte "peksame", nii et ...

Esimees Eiki Nestor

Ei, see oli varasemas tekstis ...

Kultuuriminister Indrek Saar

Seda saab kindlasti stenogrammist pärast kontrollida. Mina tahan teid tänada selle arupärimise ja väga konstruktiivse arutelu eest, mis selle teemaga seoses täna siin on olnud. Loodan, et me läheme siit suurte sammudega edasi, ja vahest suudame seda teha argumentidele toetudes. Lokku saab lüüa kahte erinevat moodi. Seda saab teha emotsionaalselt ja siis võib see mõjuda ühiskonnale sõnumina, et jälle need kultuuriinimesed kilkavad ja vehivad kätega ja emotsioonitsevad. Ja seda saab teha ka argumentidele tuginedes, mis on, ma arvan, oluliselt konstruktiivsem ja ka rohkem tulemust andev versioon. Ma kutsun kõiki üles andma endast kõigepealt parim, et saada võimalikult head võrdlusandmed selle kohta, millest me räägime. Ja seejärel püüame mõelda, mis on võimalikud lahendused. Ärgem lähtugem ainult emotsioonidest!
Laine Randjärv viitas sellele, et aasta või poolteist tagasi justkui ei suhtutud sellesse probleemi tõsiselt. Vabandust, ma ei mäleta täpselt seda väljendit, aga kuidagi nii see oli. Mina tahan omalt poolt kinnitada, et Kultuuriministeerium ja mina kultuuriministrina olen kõigesse sellesse, mis puudutab laulu- ja tantsupeo traditsiooni, suhtunud ääretult tõsiselt. Punkt 1. Kui me räägime kultuurivaldkonnas töötavatest inimestest, siis minu missioon on olnud kolm aastat juhtida tähelepanu sellele, et nendest inimestest sõltub põhiseaduses kirjas oleva eesmärgi täitmine kõige otsesemal määral: nendest sõltub, kas meie kultuur on hoitud. See omakorda sõltub sellest, kas nendele inimestele makstakse töö eest väärikat tasu ja kas nende tööd üleüldse tunnustatakse või suhtutakse asjasse niimoodi, et ah, eks nad käivad õhtuti lõbusalt aega surnuks löömas. On väga lihtne öelda koorijuhi või tantsujuhi kohta: tuleb õhtul, laulab või kargab koos sõpradega ja mis seal ikka, saab natuke tasu ka selle eest. Me peame aru saama, et see töö nõuab täielikku pühendumust, see nõuab professionaalseid oskusi ja lisaks professionaalsetele oskustele ka väga häid pedagoogivõimeid, eriti kui me räägime lastega töötamisest. Nii et nende inimeste töösse tuleb suhtuda vähemalt sama tõsiselt nagu kõikide teiste pedagoogide töösse. Ma usun, et see arutelu selle üle, kui suur peaks olema kultuurivaldkonnas töötava inimese palk, on meid viinud sammu lähemale selle töö olulisusest arusaamisele.
Aga lisaks sellele loomulikult tuleb garanteerida, et oleks tagatud see, et need peod saaksid toimuda. Siinkohal julgen kinnitada, et Kultuuriministeerium ei ole kuidagi püüdnud oma vastutusest kõrvale hiilida, ei ole öelnud, et Tallinna lauluväljak on Tallinna linna asi, sest see kuulub neile. Vastupidi, tegime ühiselt koos Tallinna linnaga lõpuks eksperdianalüüsi meie laulukaarele, mis teadupärast on ehitatud juba oi-oi kui mitu kümnendit tagasi ja mille kohta ei olnud isegi insener-tehnilist analüüsi, kas see veel vastu peab. Nüüd on see analüüs tehtud ja hinnang antud. Saame julgelt öelda, et vähemalt veerand sajandit veel võib selle kaare all laulda. Sel suvel vahetatakse ära laulukaare all olev puidust laudis, mis on samamoodi aastast 1960 seal ilmastiku meelevallas olnud. Me võtame täie teadmisega vastutuse selliste asjade eest. Ja kui me räägime tantsupeo toimumise kohast, siis see ei ole ühe MTÜ, Kalevi spordiseltsi asi. Seegi on samavõrra riigi asi ja me investeerime ka sinna, et saaks staadioni korda. 
Kinnitan teile täie vastutustundega, et aitan isiklikult kaasa, et me koori-, orkestri- ja tantsujuhtide töö tasustamisega edasi liiguksime. Tuletan vaid meelde, et siin on ka teisi osapooli, kes peavad kindlasti selles protsessis kaasa rääkima. Aitäh! Jõudu!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 16:32 Arupärimine mandri ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse kohta (nr 432)

Esimees Eiki Nestor

Järgmine on arupärimine, mille esitasid Andres Ammas, Krista Aru, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Artur Talvik, Monika Haukanõmm, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Raivo Aeg, Henn Põlluaas, Martin Helme, Arno Sild ja Maire Aunaste. Arupärijate nimel Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Käesoleva aasta 2. aprillil esitasime 13 Riigikogu liikme nimel majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile arupärimise mandri ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse kohta, sest me ei saa olla rahul sellega, et parvlaevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel on olnud pehmelt öeldes küsitav.
Pidev ja tõrgeteta praamiühendus on Eesti riigi enesestmõistetav kohustus ning Hiiumaa jaoks on ühendus mandriga elulise tähtsusega teenus. See ei ole lihtsalt küsimus suvalisest ülesõitmisest ega vaba aja veetmisest, vaid tegemist on elulise tähtsusega teenusega. Tänavu on aga parvlaevaühendus Hiiumaaga olnud mitmel korral peatatud – võib isegi öelda, et tõsiselt häiritud – ning rühm hiidlasi on koostanud ka petitsiooni majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Võib öelda, et parvlaevaühendusega seotud tõrked ei ole enam juhuslikud. Vallavolikogu esimehe Aivar Viidiku sõnul on tegemist juba süsteemse häirega. Veetasemega seotud risk Hiiumaad mandriga ühendaval laevateel on olnud tegelikult teada juba pikemat aega ja käesoleva aasta märtsis-aprillis toimunu ei tulnud mitte kellelegi üllatusena.
Kahjuks peab ütlema, et neid küsimusi on ignoreeritud. Viimati süvendati Rukki kanalit oktoobris 2014. Oktoobris 2016 tekkisid taas madala veetaseme tõttu parvlaevaühendusega tõsised probleemid ja traalimisega puhastati kanal kividest ja pinnasevallist. Kellelegi ei tule üllatusena ka see, et umbes kahel korral aastas langeb veetase nii madalale, et Hiiumaale sõitmisega tekib tõsiseid probleeme. Kahjuks on aga süvendamistööd kavandatud alles augustisse 2018. Teame, et käisite kohtumas Hiiumaa omavalitsusjuhtidega, samamoodi muretsevate kodanikega. Tahaksimegi kuulda majandus- ja taristuministrilt vastuseid meie seitsmele esitatud küsimusele ning teada saada, kas nüüdseks on tehtud ka otsuseid. Millal saame öelda, et Rukki kanali sügavusega enam muresid ei ole ning parvlaevad saavad liikuda ka siis, kui veetase on oodatust madalam? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud arupärijad, tänan teid sellise emotsionaalselt laetud teema kohta väga tasakaaluka arupärimise esitamise eest! Eks siin ole oma jälg ka Andres Ammasest maha jäänud. Ma loen selguse huvides ette kõigepealt küsimuse ja siis vastuse.
Esiteks küsimus. Miks ei planeeritud Rukki kanali süvendamiseks vahendeid 2017. aasta riigieelarvesse ega alustatud juba mullu süvendamiseks vajalikke ettevalmistusi, nagu vee erikasutusloa taotlemine pikemale perioodile? Riigieelarve kavandamine on pikaajaline protsess, mis algab juba eelarveaastale eelneva aasta kevadel. Seega algas 2017. aasta eelarve planeerimise menetlus juba 2016. aasta kevadel. Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule riigieelarve eelnõu 28. septembril 2016 ja selles ei olnud ette nähtud vahendeid Rukkirahu kanali süvendamiseks. Ka pärast Rukkirahu kanali traalimist 2016. aasta oktoobris ei kerkinud see teema riigieelarve menetlemisel üles. Isegi peale valitsuse vahetust, kui eelarvega oli jõutud sinnamaani, et muudatusettepanekuid said esitada ainult fraktsioonid, ei esitanud niisugust ettepanekut ükski Riigikogus esindatud fraktsioon. Rukki kanali süvendustööde tellimist asuti ette valmistama 2017. aastal, minu korraldusel, vajalikud rahalised vahendid süvendustöödeks planeeriti 2018. aasta eelarvesse. Täna saan teile kinnitada, et lisavahendid, selleks et süvendustöid saaks teha korraliselt teatava perioodi järel, on nüüd planeeritud eelarvestrateegiasse. Raha on olemas ka aastateks 2020 ja 2022. Ettevalmistusi vee erikasutusloa taotlemiseks alustas Veeteede Amet juba eelmise aasta novembris. Taotlus vee erikasutusloa saamiseks esitati 8. detsembril 2017. Kui tavapäraselt võtab selline menetlusprotsess aega kuni kuus kuud, siis nüüd saadi vee erikasutusluba juba 14. märtsil 2018. Aga seal on sätestatud, et süvendamis- ja kaadamistöid võib sellel aastal teha perioodil 1. augustist kuni oktoobri keskpaigani. Ajalised piirangud tulenevad Keskkonnaministeeriumi nõuetest.
Teine küsimus: "Rukki kanali süvendamine on kavandatud alates tänavu augustist. Kas Rukki kanalit olnuks võimalik süvendada juba 2017. a suvel-sügisel?" Rukkirahu kanali probleemi arutati ministeeriumi ja Veeteede Ameti ekspertide töökohtumistel, kus jõuti järeldusele, et traalimine ei anna soovitud tulemust ja vaja on teha süvendustöid. 2017. aasta riigieelarves ei olnud süvendamistöödeks vahendeid ette nähtud, mistõttu ei olnud seda võimalik teha 2017. aastal. Veeteede Amet tegi korraliselt igal nädalal monitooringut ja täheldas, et jääva iseloomuga vall tekkis Rukkirahu kanalisse novembris. Peale seda asuti taotlema ka veekasutusluba, sellepärast et valli väljatõstmine eeldab luba.
Kolmas küsimus: "Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline (veetase on langenud 4,8 m) ja see võib põhjustada häireid üleveos, juhtis 3. novembril 2017 tähelepanu AS Saarte Liinid sadamate peakapten Andrus Maide. Samasisulise teavituse kõigile partneritele saatis Hiiumaa maavanema kt Piret Sedrik. Milliseid abinõusid kavandas ministeerium sellest tulenevalt, et probleeme Hiiumaa parvlaevaliikluses ära hoida?" Tõepoolest saatis Hiiumaa maavanema kohusetäitja Piret Sedrik 3. novembril kirja partneritele. Ma tsiteerin lõiku tema kirjast: "Kanali keskele on jälle tekkinud uuesti see vall 4,8 meetrit. Arvestades, et ka mujal, valli kõrval on juba sügavus vaid 5,2 meetrit, siis on vähetõenäoline, et sarnase riisumisega, mis eelmisel aastal tehti, enam seda 5,2 meetri peale kogu ulatuses saab. Sellele oleks vaja lahendust, et see uuesti 5,4 meetri peale saab, sest siis, kui laevad seisavad, on hilja sellele mõelda." Pärast seda kirja alustati tõepoolest ettevalmistusi, et 2018. aastal oleks võimalik teostada Rukki kanalis vajalikke süvendustöid ehk pinnase väljatõstmist. Selleks alustas Veeteede Amet vee erikasutusloa taotluse koostamist. Paralleelselt käis ka tegevus, et ekstreemsete, st madala mereveetasemega olukordade puhuks oleks olemas alternatiivsed meetmed saarte ja mandri vahelise ühenduse säilitamiseks. Näiteks, kriitiliselt madala veetasemega saab vedaja TS Laevad valida ohutu kiiruse ja vajaduse korral vältida kanali läbimist täislastis, st jätkata reise, aga mitte enam täislastis. Kuivõrd sel perioodil tuleb tagada vältimatu vajalike kaupade ja reisijate vedu, siis saab vedaja teha koostööd teiste asutustega. Nii sai teha ka erakorralise marsruudi ehk siis ühenduse Heltermaalt mitte Rohukülla, vaid Virtsu.
Neljas küsimus: "Olete sotsiaalmeedias väitnud, et hiidlaste praeguste murede allikaks on paari aasta tagused valeotsused. Milliseid otsuseid konkreetselt silmas peate?" Ma pidasin silmas 2016. aasta otsust asendada süvendamine ehk pinnase väljatõstmine odavama lahenduse ehk setete traalimisega. Pikemalt seda kommenteerida vast ei olegi mõtet.
Viies küsimus: "Hiiumaa vallavolikogu soovib oma pöördumises 22.03.2018 osaleda konkreetse tegevuskava väljatöötamises parvlaevaliikluse häireteta toimimise tagamiseks Rohuküla–Heltermaa liinil. Volikogu hinnangul peab tegevuskava sisaldama Rukki kanali süvendamise, süvendamise regulaarsuse ja täiendavate kaldarampide ehitusega seotud asjaolusid, nende tegevuste eelarvet, teostamise aega ja vastutajaid. Millal valmib selline tegevuskava? Kuidas käitub ministeerium, kui Rukki kanali hooldus- ja süvendustöödeks ei laeku ühtegi nõuetele vastavat pakkumist?" Arutasin seda küsimust 20. aprillil Hiiumaa vallavanema ja volikogu esimehe, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu esimehe ning Veeteede Ameti ja ministeeriumi esindajatega. Kohtumisel arutati, millised peaksid olema edasised tegevused, et tagada stabiilne parvlaevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel. Lahenduste täpsemad detailid lepitakse kokku edasistel töökohtumistel. Oluline on see, et Rukki kanali süvendustöödeks on eelarves vahendid planeeritud ja töö toimub vahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini. Me arvestame aga selle tegemise käigus ka Hiiumaa valla soove tööde täpse aja suhtes, et regulaarne parvlaevaliiklus selleks ajaks ei katkeks. Lisasüvendamisteks on raha ette nähtud ka riigi eelarvestrateegiasse aastateks 2020 ja 2022. Loomulikult me uurime, kas tööde käigus on võimalik teha midagi sellist, et setted enam regulaarselt kanalisse ei kanduks ja edaspidi ei peaks süvendamist tegema. Veeteede Amet on palunud Eesti Geoloogiateenistusel teha sellekohaseid uuringuid. Geoloogiateenistus andis mulle täna kinnituse, et nad on juba merel uuringuid teinud, vaadanud setete iseloomu ja uurinud mitte ainult pealmisi setteid, vaid läinud Rukkirahus lausa 30 meetri sügavusse. Süvendamisega seotud tööde tellimine peab aga toimuma siiski kooskõlas riigihangete seadusega. Sellel suvel me nii sügavale ei lähe, tõstame välja sissevalgunud setted. Riigiasutusel, nagu Veeteede Amet on, tuleb arvestada riigihangete seaduses sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, samuti hanke avaliku väljakuulutamise perioodi. Veeteede Ameti direktor täna kinnitas mulle, et hange plaanitakse välja kuulutada mais. Hankele pannakse siis juurde ka geoloogiateenistuse vastne uuring. Veeteede Amet on kaardistanud lähipiirkonnas süvendustöö tegijad ning selline oht, et sobivat pakkumist ei tule, on ameti hinnangul peaaegu olematu. Aga siiski, kui avatud hange peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, tuleb kaaluda muid riigihangete seadusega kooskõlas olevaid võimalusi, et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud.
Kuues küsimus: "Häired parvlaevaliikluses on tekitanud Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele materiaalset kahju. Kuidas toimub tekkinud kahju hindamine ja kuidas kavatsete selle kahju kompenseerida?" Mandri ja Hiiumaa vaheline parvlaevaliikluse katkematu toimine on oluline avalik huvi. Saare elanike ja ettevõtjate põhiõiguste realiseerimiseks on mandri ja Hiiumaa vahel transpordiühenduste tagamine riigi erilise tähelepanu all. Mandri ja Hiiumaa vahel on transpordiühendus tagatud nii laevadega Rohuküla–Heltermaa liinil kui ka lennukiga Tallinna–Kärdla liinil. Samuti toimub parvlaevaliiklus kahe suursaare, Hiiumaa ja Saaremaa vahel Sõru–Triigi liinil. Riigi ülesanne on tagada transpordiühenduse toimimine ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Erakordselt madala veetaseme tõttu oli parvlaevaliiklus viimati enne tänavust veebruari häiritud 2016. aasta sügisel, kui tugeva ja pikaaegse kirde- ja idatuule mõjul oli mereveetase vähenenud niivõrd, et Rukki kanali sügavus ja veetee ei olnud ohutu parvlaevaühenduse pakkumiseks. Seetõttu tuli kasutada ainult alternatiivseid variante teenuse säilimiseks. Sellest õppides oli firma TS Laevad, kes nüüd teenust pakub, valmis otsekohe jõustama uue liini, mis ühendas Heltermaad Virtsuga. Me tellisime lisareise ka lennukitega ning Sõru–Triigi parvlaevaliinil. Kohalike elanike, nende külaliste ja ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks hoidis TS Laevad kui teenusepakkuja kogu aeg ühendust nii Hiiu vallaga kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maanteeametiga ja Veeteede Ametiga, et oleks võimalik jätkata liinivedu mandri ja Hiiumaa vahel. Ma arvan, et väga tähtis on ka see, et suurte pühade ajal, ülestõusmispühade ajal ei jäänud keegi Heltermaale ja iga viimne kui masin toodi mandrile.
Seitsmes küsimus: "Kes vastutab riikliku hoolimatuse eest jätta laevatee Rukki kanalis süvendamata ning Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele tekitatud kahju ja ebamugavuste eest? Milles see vastutus väljendub?" Pean nõustuma, et Rukki kanali läbitavuse tagamisega on olnud aastate jooksul probleeme ning 2016. aastal kanali süvendamata jätmine ei osutunud õigeks. Saan aga kinnitada, et hiidlaste ja Hiiumaa ettevõtjate ning turistide transpordi tagamine on ministrina minu, aga ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ühistransporti korraldava Maanteeameti ning üldkasutatavatel veeteedel ohutut veeliiklust korraldava Veeteede Ameti prioriteet. Stabiilse ühenduse tagamiseks korraldab Veeteede Amet sel aastal Rukki kanali süvendustööd. Eesmärk on taastada Rukkirahu kanali sügavus 5,2 meetrile uue kehtiva Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli järgi. Kui te nüüd mõtlete, et see 5,2 meetrit on kuidagi madal, siis juhin tähelepanu, et aastavahetusel vahetasime me mõõtesüsteemi ja 5,2 meetrit Amsterdami nulli järgi võrdub veel möödunud aastal kasutusel olnud Kroonlinna nulliga ehk 5,4 meetriga. Hiidlastele tuleb pakkuda pikaajalist kindlustunnet ning seetõttu plaanib riik süvendustöid Rukkirahu kanalis teha edaspidi regulaarselt. Paralleelselt otsime ka teaduslikult võimalusi, kuidas teha mingeid n-ö lisa-kogumiskanaleid, et see sete nii kiiresti tagasi Rukkirahu kanalisse ei jõuaks ja tulevikus enam parvlaevaliiklust ei häiriks. Sellega olen ammendanud seitse kirjalikku küsimust ja vastan, nii hästi kui oskan, saali küsimustele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Selle viimase lootusavalduse kinnituseks on mul kaks teineteisega seotud küsimust. Kõigepealt, kas siis 2016. aasta veeolud olid tõesti erakorralised, nagu tollane minister meile tookord väitis? Te olete toonaseid hinnanguid ise teravalt kritiseerinud. Vaadates tulevikku, kas me saame kinnituse, et mis tahes süvendamistöid tehakse – käesoleval aastal ikkagi, ma eeldan –, tagavad need sellise olukorra, et ka erakorraliste veeolude puhul ei ole laevaliiklus häiritud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

2016. aastal oli veetase tõepoolest erakorraliselt madal, aga selliseid veeolusid on olnud ka varem. Näiteks soovitan kõigil lugeda väga huvitavat artiklit Eesti Looduse 2010. aasta numbrist, kus arutatakse, miks Hiiumaal ikka laevad kõhtupidi põhja kinni jäävad. Ja see oli juba aastal 2010. Need olid teistsugused laevad, aga siis oli lahenduseks ka väga madala süvisega varulaeva olemasolu. Nii et seesama hiidlaste küsimus kaldarambi kohta, eks ta seda puudutab ka, et harukordselt madala veetaseme korral saaks asendada suured laevad ajutiselt väikeste laevadega.

Esimees Eiki Nestor

Enn Meri, palun!

Enn Meri

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Te siin nimetasite, et 2017. aastal ei olnud eelarvevahendeid süvendamistöö jaoks. Minu arusaamise järgi ja ka paljude teiste arusaamise järgi oli see tõesti hädaolukord. Hädaolukordade jaoks on valitsusel ju olemas reservfond. Kas seda pole kunagi kaalutud? Te nimetasite veel, et töödega ei saa peale hakata enne kui augustis ja et on olemas keskkonnanõuded. Mis keskkonnanõuded need võiksid olla?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Vee erikasutusluba tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumilt. Keskkonnaministeerium siis lähtub selles kandis olevatest piirangutest. Ma ei ole kalateadlane, aga ma saan aru, et need piirangud, mis ei võimalda pinnast välja tõsta enne kui 1. augustil töödega pihta hakates, puudutab kalade kudemist ja seda, et sellises mahus pinnasetööd võiksid tulevikus kalavarusid kuidagi negatiivselt mõjutada.
Nüüd see küsimus, et kui on eriolukord, kas siis reservist saab raha kasutada. Tõepoolest saab. Aga möödunud aasta novembris, kui Veeteede Ameti korralise monitooringu tulemusel selgus, et on tekkinud püsiva iseloomuga vall, ei olnud veel eriolukorda, sest oli normaalne veeseis. Tõepoolest, seda, kas igal talvel tuleb madal veeseis, ei saa kinnitada. Nii et Veeteede Ameti ning majandusministeeriumi merendus- ja lennundusosakonna spetsialistide hinnangul ainult traalimine, see kiire lahendus, ei oleks probleemi iseenesest lahendanud. Sellele viitas oma kirjas ka Hiiumaa maavanema kohusetäitja. Selle jaoks, et pinnast välja tõsta, oli vaja teha pikemaid ettevalmistusi – eelkõige saada vee erikasutusluba, aga korraldada ka riigihange töö teostaja leidmiseks.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Minul on üks küsimus ja ma palun, et te kas täpsustaksite seda või siis annaksite sellele kinnituse või mitte. Kas laevaliikluse peatamine oli tingimata vajalik? Üks informatsioon, mis on ilmunud ka ajakirjanduses, on see, et laevade sonarid olid häälestatud liiga tundlikult või peenhäälestatud, ja tegelikult oli neil siiski võimalik liikuda. Palun selle informatsiooni kohta täpsustust!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Tagantjärele me teame, et kui jää Rukkirahu kanalist lahkus, siis oli kanal sügavam, kui detsembris viimase mõõtega märk maha jäi. Aga kuna laevaliiklus ja ka parvlaevaliiklus on potentsiaalse õnnetuse korral väga ohtlik, siis reisikorraldaja peab lähtuma kõige kõrgematest ohutusnormidest. Kui Veeteede Ameti viimane mõõtmine näitas selle kanali sügavust sellisena, siis TS Laevad lähtusid ainult veetaseme mõõtmise tulemustest, mitte oma laeval olevate mõõteriistade näitudest. Nad pidid lähtuma ohutusreeglitest. Samamoodi on meil ka lennunduses ja teistes keerulistes transpordivaldkondades. Nüüd me teame, et kanal oli sügavam, kui ta oli detsembris, aga see on tagantjärele tarkus.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Aitäh, Kadri Simson! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Lõpetan selle päevakorrapunkti arutamise.


4. 16:53 Arupärimine ühenduste kohta saartega (nr 433)

Esimees Eiki Nestor

Järgmise arupärimise on esitanud Urve Tiidus, Lauri Luik, Keit Pentus-Rosimannus, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Toomas Kivimägi, Madis Milling, Heidy Purga, Yoko Alender ja Remo Holsmer. Arupärijate nimel Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister Kadri Simson! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ka meie fraktsiooni neli nädalat tagasi, samuti 2. aprillil esitatud arupärimine käsitleb parvlaevaühendust Hiiumaa ja mandri vahel. Sündmuste kulminatsioon jäi viimastele talvekuudele ja märtsi lõppu, vahepeal on hulk vett merre voolanud ja teema selleks kevadeks justkui päevakorrast maas. Üks huvitav seik Rukki kanali veeseisu kohta lisandus siiski veel 11. aprillil – sellele viitas ka üks kolleeg oma küsimuses. Siis öeldi avalikkusele, et probleemid mandri ja Hiiumaa vahelise parvlaevaühendusega on olnud pelgalt "palju kära ei millestki" ja kanal on olnud kogu aeg läbitav, st vett on olnud piisavalt. Shakespeare'il on samanimeline komöödia "Palju kära ei millestki" ja see on naerutanud teatrisõpru juba neli sajandit. Täna siin saalis ministrilt eelnevalt kõlanud vastuste põhjal tahan siiski loota ja ka usun, et Rukki kanaliga seotud probleemistik geniaalse kirjanikuga kestuse poolest võistlema ei hakka ja lahendused saabuvad palju-palju kiiremini.
Oma fraktsiooni arupärimises viitasime 2017. aasta mais minister Kadri Simsonile saadetud Kalle Laaneti kirjalikule küsimusele Rukki kanali süvendamise vajaduse kohta. Mitmed murekohad, mis selles kirjas esile toodi, said ministeeriumilt üsna kindlad vastused, mis lühidalt kokku võetuna ütlesid, et igale võimalikule probleemile on lahendus olemas ka ilma süvendamiseta. Ühe tsitaadi ma loen ka ette, see on sellest vastusest. "Tänaseks [jutt on maist 2017] sõidavad Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil aga kaks uut parvlaeva, mille käiturid asuvad laeva keskteljel. Veeteede Ameti hinnangu kohaselt võib 2015. aasta kogemusele tuginedes eeldada, et liinile tulnud uued parvlaevad viivad kanalist pehmed setted välja ja taastub ligilähedaselt 2014. aastal teostatud süvendustööde järgne olukord." Nii paraku siiski ei läinud – kas ei täitnud uued parvlaevad nendele pandud lootusi, oli miski kotermann mängus või mis seal täpselt oli, küllap seda saavad asjatundjad veel klaarida –, aga ministri eelnevatest vastustest selgus juba väga palju tõsiasju.
Tean, et minister kohtus ka hiidlastega ja küllap said need emotsioonid saarel maha laetud. Ehk saavad ka kahjud hüvitatud. Just nimelt lootuses, et kogu see olukord enam ei kordu ning ühendus Hiiumaa ja mandri vahel toimib edaspidi alati tõrgeteta, esitasime ministrile hulga küsimusi. Mõned neist võivad korrata Vabaerakonna fraktsiooni esitatud arupärimist. Suur tänu!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Lugupeetud suvehiidlane Eiki Nestor! Tere tulemast, saarlane Enn Eesmaa ja kõik arupärijad ka! Arusaadavuse huvides loen ette küsimuse ja annan kiire vastuse. Tõsi, tunnistan, nagu Urve Tiidus ütles, et nii mõnigi küsimus kordub võrreldes eelmise arupärimisega.
Esimene küsimus: "Kas jääte endiselt oma enesekindla väite juurde, maist 2017, et tollel aastal ei ole vaja Rukki kanalit süvendada ning laevad puhastavad selle ise? Kes konkreetselt vastutab selle Riigikogule esitatud väite mitte paikapidamise ning saabunud tagajärje eest?" Juhin tähelepanu, et see oli kirjalik küsimus Riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt. Vastus oli siis konkreetselt selline: Veeteede Amet seirab 2017. aasta navigatsiooniperioodil Rukkirahu kanali sügavusandmeid järjepidevalt ning suve lõpus hinnatakse olukorda ja süvendamise vajadust täiendavalt. Seega ei jäänud Veeteede Amet lootma sellele, et laevad ise hoiavad Rukki kanali piisavalt sügava. 2017. aasta navigatsiooniperioodil tegigi Veeteede Amet Rukki kanalis mõõdistustöid sügavusandemete seiramiseks igal nädalal. Viimane mõõdistus avaldati navigatsiooniteabes 1. detsembril 2017 ja siis märgiti kanali sügavuseks 4,7 meetrit. Jällegi, juhin tähelepanu, et 4,7 meetrit oli endise Balti kõrgussüsteemi järgi, mida me tunneme Kroonlinna nullina. Jää tekkimisel ei saanud enam mõõdistusi teha. Veeteede Amet alustas mõõdistusi selle aasta 12. aprillil ja Rukki kanali sügavuseks mõõdeti juba 5,1 meetrit. Veeteede Ameti ekspertide hinnangul võis kanali sügavuse suurenemise põhjus olla siiski parvlaevade tegevus ja käiturite tekitatud intensiivne vee liikumine kanalis jääkatte all.
Teine küsimus: "2016 leidis koostöös Hiiu ettevõtjate ja maavalitsusega lahendust otsinud tollane majandus- ja taristuminister Kristen Michal 24 tunniga vahendid, et anomaalselt madala veetasemega olukorda leevendada. Süvendamistööd oktoobris 2016 saavutasid sügavuse 5,25–5,3 meetrit. Mis takistas Teil suvel 2017 sarnaseid samme astumast, teades mais 2017, et sügisel-talvel võib tulla probleeme?" Stenogrammi huvides ütlen, et probleemide üks põhjus oli just 2016. aasta otsus, kui süvendustööde asemel tehti setete traalimine. Seega ei vasta tõele väide, et 2016. aastal tehti süvendustöid. Traalides tasandati pinnast, mitte ei tõstetud pinnast välja, ja viimane süvendamine toimus 2014. aastal. Taas juhin tähelepanu, et traalimise järel saavutatud sügavus, 5,2 meetrit Kroonlinna nulli järgi, ongi Amsterdami nulli järgi 5 meetrit ehk praegune sügavus. Rukkirahu kanali probleemi arutati 2017. aastal ministeeriumi ja Veeteede Ameti ekspertide töökohtumistel, kus jõuti järeldusele, et traalimine ei anna soovitud tulemust ja vaja on teha süvendustöid. 2017. aasta riigieelarvesse ei olnud süvendamistöödeks vahendeid planeeritud, mistõttu ei olnud võimalik seda 2017. aastal teha. Samuti ei olnud 2017. aastal Veeteede Ametil vajalikku vee erikasutusluba, mistõttu ei oleks 2017. aasta suvel-sügisel saanud süvendamistöid teha. Selleks, et Rukki kanali süvendustöid oleks võimalik teha 2018. aastal, alustati 2017. aastal minu korraldusel vastavaid ettevalmistusi. Tööde planeerimisse on kaasatud ka Hiiu kogukond ja ettevõtjate esindajad, just nimelt selle jaoks, et süvendamistööd ei takistaks tavapärast parvlaevaliiklust.
Kolmas küsimus: "Ütlete avalikult, et Teie tegevust takistab jää. Ometigi oli juba mais 2017 Teil teada probleem. Teie enda vastus ütleb seda. Suvi 2017 oli jäävaba. Sügisel kirjutasid Teile probleemist nii Hiiu ettevõtjad kui ka omavalitsused. Miks Te ei astunud samme probleemi lahendamiseks aastal 2017, kui jää tekkeni oli ligi pool aastat aega?" Põhjustest, miks 2017. aasta suvel ei olnud võimalik Rukki kanalit süvendada, rääkisin juba eelmise küsimuse vastuses. 2017. aasta mais Riigikogu liikmete arupärimise vastusena esitatud info põhines kogemusel eelmise vedaja laevadega. Veeteede Amet seiras 2017. aasta navigatsiooniperioodil Rukkirahu kanali sügavusandmeid järjepidevalt ning kui selgus, et kanal vajab süvendamist, asuti sellega tegelema.
Neljas küsimus: "Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline ja veetase on langenud 4,8 m ning see võib põhjustada häireid üleveos, juhtis 2017 novembri esimestel päevadel tähelepanu ka AS Saarte Liinid sadamate peakapten Andrus Maide. Teavituse kõigile partneritele saatis samuti Hiiumaa maavanema kt Piret Sedrik. Miks Teie või Teile alluvad ametkonnad kohe lahendusi otsima ei asunud? Varasemast teame, et need on võimalik ministri tahtmisel leida ööpäevaga, kas takistuseks oli soovi puudumine või ükskõiksus?" Tõepoolest saatis Hiiumaa maavanema kohusetäitja Piret Sedrik 3. novembril kirja partneritele. Tsiteerin lõiku kirjast: "Kanali keskele on jälle tekkinud uuesti see vall 4,8 meetrit ja arvestades, et ka mujal valli kõrval on juba sügavus vaid 5,2 meetrit, siis on vähetõenäoline, et sarnase riisumisega, mis eelmisel aastal tehti, seda enam 5,2 meetri peale kogu ulatuses saab. Sellele oleks vaja lahendust, et see uuesti 5,4 meetri peale saab, sest siis, kui laevad seisavad, on hilja sellele mõelda." Selleks et Rukki kanali süvendustöid oleks võimalik teha 2018. aastal, alustati 2017. aastal minu korraldusel ettevalmistusi. Juhin küsijate tähelepanu asjaolule, et Veeteede Amet alustas novembris vee erikasutusloa taotluse koostamist ja vastav taotlus esitati 8. detsembril 2017. Vee erikasutusluba väljastati Veeteede Ametile 14. märtsil 2018 ja selle kohaselt võib süvendus- ja kaadamistöid käesoleval aastal teha perioodil augusti algusest kuni poole oktoobrini. Pikaajalise süvendamise huvides teeb Veeteede Amet koostööd geoloogiateenistusega, et teha hooldus- ja süvendustööde hanke jaoks vajalikud geofüüsikalised uuringud. Pärast uuringute tulemuste üleandmist saab Veeteede Amet vajaliku hanke orienteerivalt mais välja kuulutada. Eesmärk on taastada Rukki kanali sügavus siis uue kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli järgi 5,2 meetrile. Ja vajalikud rahalised vahendid on selleks aastaks eelarvesse planeeritud. Veel kord mainin, et lisavahendid süvendamistööde korraliseks tegemiseks on riigi eelarvestrateegias olemas iga kahe aasta tagant ehk aastaks 2020 ja aastaks 2022.
Viies küsimus: "Miks valisite Hiiumaa ettevõtjatele ja omavalitsustele vastata alles siis, kui probleem oli üleriigilises meedias ning pahameel jõudnud juba avaliku allkirjade kogumiseni ja hiidlaste nõudeni, et astuksite tagasi mitte hakkamasaamise tõttu?" 2017. aasta novembris esitas Hiiumaa Vallavolikogu Riigikogule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile – koopiad läksid ka Maanteeametile ja TS Laevadele – avalduse, milles paluti Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasata Hiiumaa vald ühe lepingupartnerina. Selles kirjas ei olnud juttu süvendamisest. Tõsi see on, et Hiiumaa vald ei saanud ministeeriumilt kirjalikku vastust, samuti nagu ta ei saanud Riigikogult, aga Hiiumaa valla soovi on ministeerium ja ka Maanteeamet arvestanud. Valla soov ehk varem Hiiumaa Maavalitsuse soov oli see, et esindajad oleksid kaasatud nii lennu- kui ka parvlaevaliikluse korraldamisse. Näiteks kooskõlastatakse vallaga vastavalt avaliku teenindamise lepingu tingimustele ja igaks aastaks eraldatud riigieelarvele koostatavad parvlaevagraafikud ning teadaolevalt peetakse regulaarseid töökohtumisi vedajaga. Samuti on ministeeriumil ja Maateeametil väga hea koostöö valla esindajaga uut lennuühendushanget ettevalmistavas ekspertkomisjonis. Koostöö Hiiu valla ja riigiasutuste vahel oli arutusel ka 20. aprillil minu kohtumisel Hiiumaa vallavanema, volikogu esimehe ja Hiiumaa Ettevõtjate Liidu esimehega.
Kuues küsimus: "Olete andnud lubadusi lahendusteks alles augustisse 2018. Kas olete võimelised ka varem probleemiga tegelema? Millised on konkreetsed tegevused, mis tagavad tõrgeteta üleveo?" Veeteede Amet mõõtis 12. aprillil Rukki kanalit ja selle sügavuseks märgiti 5,1 meetrit, mis on piisav regulaarreise tegevatele parvlaevadele. Selleks puhuks, kui mõõtmistulemused oleksid näidanud, et kanali sügavus ei ole piisav, oli Veeteede Amet valmis operatiivselt korraldama hanke teenuse tellimiseks, settekuhjade silumiseks traalimise teel ja kivide kanalist eemaldamiseks.
Seitsmes küsimus: "Olete kuuldavasti soovitanud hiidlastel kasutada rohkem lennuki võimalusi. Kuidas Te kujutate ette, et Hiiu ettevõtjad mahutaks oma kauba väikelennukisse seniste veoautode ja parvlaevade asemel? Või millel põhineb Teie soovitus – kas Eesti valitsusel on plaan suuri transpordilennukeid hakata Hiiumaa vahet lennutama?" Mandri ja Hiiumaa vaheline lennuühendus on mõeldud eeskätt reisijateveoks. Kuna suuremahuline kaubavedu saab toimuda siiski reisiparvlaevadega, teevad riigiasutused ühiseid jõupingutusi, et tagada sujuv ja tõrgeteta parvlaevaliiklus. Ülimadala veetasemega perioodil tagati püsiühendus mandriga nii reisijate kui ka ettevõtjate huvides alternatiivse liini Heltermaa–Virtsu kaudu. Ja seni, kuni see veetase ei olnud nii madal, sai vähendatud lastis teha reise Heltermaa ja Rohuküla vahel.
Kaheksas küsimus: millal sõidate Hiiumaale? Käisin Hiiumaal vallaesindajatega kohtumas 20. aprillil. Kinnitan teile – nii nagu kinnitasin ka neile –, et hiidlaste ja nende külaliste ning Hiiumaa ettevõtjate transpordi tagamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning ühistransporti korraldava Maanteeameti prioriteet. Ma võtan hiidlaste murede lahendamist ka isiklikult väga tõsiselt. Kinnitasin seda seekord ning kinnitan ja tegutsen sellele vastavalt ka järgmistel kordadel, kui arutelu all on Hiiumaa ühendust tagavad küsimused. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Küsimuste vooru avab Kalle Laanet.

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister, kõigepealt tänan vastuste eest! Küsin aga, kuidas te jäite rahule selle kriisisituatsiooni lahendamisel TS Laevade juhtkonna tegevusega. Kui kiiresti nad reageerisid, kui operatiivselt olid nad koostööks valmis ja milliseid ettepanekuid nemad tegid?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et TS Laevad pakkusid välja lahenduse, mille tulemusena suurtel pühadel ei jäänud ükski masin Heltermaa kaile ootama mandrile pääsu, nad kõik toodi ära lisareisidega. Kuigi hiidlastele on meelepärasem otseühendus Heltermaa ja Rohuküla vahel, siis sellises keerulises situatsioonis lisareiside pakkumine Virtsu poole oli kindlasti operatiivne. Ma pean väga tähtsaks ka seda, et vedaja kohtub regulaarselt hiidlastega.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Mul on ka öelda tänusõnad teile nende põhjalike vastuste eest. Eesti on uhke oma saarte üle ja õigustatult. Kui kunagi põhjendati ühendustes esinevaid häireid sõnadega "meretagune asi" – paljud vanemad olijad mäletavad väga pikki ootamisi kaidel, nii mandril kui ka saarte peal –, siis tänapäeva üleveo tase ja ka inimeste ootused sellist asja ei võimalda. Elukvaliteet ja elutempo sellist kannatlikkust kahjuks ette ei näe. Mida te olete valmis poliitikuna panti panema, et hiidlased ja Hiiumaa külalised saavad kindlad olla: ühendused toimivad sada protsenti, loomulikult mõni väga ekstreemne ilmasündmus välja arvatud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Proua Urve Tiidus, ma olen teiega nõus, et ekstreemseid ilmasündmusi ei saa ükski valitsus ära hoida. Küll oleme me püüdnud tagada ühendusi, mille puudumine on senimaani hiidlastele probleeme põhjustanud. Näiteks eelmisel aastal sai üle pikkade aastate lahenduse see, et hiidlastel on igapäevane ühendus Saaremaaga. See on vajalik just põllumeestele, kes viivad oma toodangut Saaremaa piimakombinaati.
Nüüd, süvendamise puhul me oleme plaani võtnud, et seda tuleb teha regulaarselt, sest setted tulevad hoovustega Rukkirahu kanalisse. Paralleelselt püüame aga leida lahendust, kuidas võiks süvendamisel olla pikem mõju. Veeteede Amet on mulle rääkinud lahendusest, et olemasoleva Rukkirahu kanali kõrvale tuleksid n-ö kogumiskanalid, nii et need setted ei jõuaks kohe sügavasse kanalisse, vaid kogutakse enne kokku. Nii et otsitakse ka selliseid tehnilisi lahendusi, mis annaksid nendele töödele pikema mõju.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh ministrile kommentaaride ja vastuste eest! Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Lõpetan selle punkti arutelu.


5. 17:09 Vaba mikrofon

Aseesimees Enn Eesmaa

Pärast haamrilööki on võimalik registreeruda vaba mikrofoni kasutamiseks. Seda soovi ei ole. Tänane istung on lõppenud. Soovin kõigile head kevadpüha. Kohtume kolmapäeval.

Istungi lõpp kell 17.09.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee