Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 26 Riigikogu liiget.
Valitsusliikmed infotunnis: peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Annan võimaluse esitada üks täpsustav küsimus.


1. 13:01 PBK-le päitsete pähe panemine

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Ratas! Peaministriks saades te äratasite meis päris positiivseid lootusi, et opositsiooni ettepanekuid võetakse arvesse ja nende algatusi arvestatakse. See ei ole veel päris nii läinud, nagu meie oleme tahtnud, aga me pakume jätkuvalt lahendusi erinevates küsimustes. Üks neist on avaliku raha suunamine PBK-le, mis on omandanud mõõtmed, mis ei ole kindlasti kuidagimoodi meie rahvuslikes huvides. Ja me oleme pakkunud välja ühe lahenduse. Ka teie koalitsioonipartnerid, nii IRL-i kui sotsiaaldemokraatide esindajad, on öelnud, et see, kuidas Tallinna linn seda raha suunab, ei lähe kohe mitte. Me oleme pakkunud välja ühe lahenduse, aga Vabariigi Valitsus on meie seaduseelnõule andnud eitava hinnangu. Miks?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Head Riigikogu liikmed, infotunnis osalejad! Minu meelest on see juba väärtus omaette, härra Herkel, kui me saame öelda, et veel põleb lootuse küünal, et leida ühisosa. Teie küsimuse algus oli kurjakuulutav, aga mulle tundus, et lõpupool tuli juba positiivsemana välja. Nii et äkki on ikkagi võimalik seda ühisosa leida. Mina arvan, et me oleme tegelikult Vabaerakonnaga väga mitmete teemade üle debateerinud ja just selles suunas, et seda ühisosa leida. Vastates siin Riigikogu ees teie arupärimistele või infotunni küsimustele, olen ma üsna sageli täiesti siiralt öelnud, et need on Eesti ühiskonnas väga olulised teematõstatused, näiteks teadus- ja arendustegevus, kaubalaevade Eesti lipu alla toomine jne.
Vastan nüüd teie küsimusele, milline oli Vabariigi Valitsuse seisukoht. Tõesti, Vabariigi Valitsus andis seisukoha selle eelnõu kohta. Ta arutas seda oma 5. aprilli istungil, aga me arutasime seda tõsiselt ka kabinetinõupidamisel, sest minu meelest väärib see ettepanek edasiarutamist. Ja peetud istungil me ka andsime oma seisukoha selle eelnõu kohta. Leiti, et valitsus ei toeta Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu esitatud sõnastuses. Peamised põhjused on eelkõige juriidilised. Kõigepealt, punkt üks: avalike vahendite heaperemeheliku kasutamise tagamise nõuded sisalduvad juba teistes kehtivates seadustes – eeskätt peame siin silmas kohaliku omavalitsuse korralduse seadust –, mida pole mõtet dubleerida. Ma arvan, et ka teie ei soovi bürokraatiat juurde toota. Teiseks, selles eelnõus ühe lausega sätestatud piirangu puhul on tegemist avaliku teabe jagamise ebaproportsionaalse piiranguga. Mul saab kohe aeg täis, eks me jätkame debatti teie järgmise küsimuse ajal.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Lugupeetud peaminister! Kindlasti ei ole tegemist ebaproportsionaalse piiranguga. Me leiame, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole mitte telesaadete finantseerimine ega nende raha eest ostmine. Mu küsimus on ikkagi selles, miks te peate filosoofiliselt õigeks seda, et Tallinna linn avaliku raha kasutajana sisuliselt teeskleb, et ta võtab endale vaba ajakirjanduse positsiooni. Ja ta võtab selle niiviisi, et auditoorium ei saa aru, kus on tegemist makstud sisuga ja kus on tegemist vaba ajakirjandusega. Meie arvates ei piira see eelnõu omavalitsuste autonoomiat kuidagimoodi – teadaannete edastamise, pressiteadete ja pressikonverentside võimalus ju jääb.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan ka, et seda ei tasu teha, et kohalikele omavalitsustele ei jää võimalust anda pressikonverentsi peale oma istungeid või mingisuguste oluliste küsimuste väljatöötamist.
Ma vastan nüüd edasi. Kolmas punkt, st põhjus, miks me ei nõustunud ettepanekuga, on see, et kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse reguleerimisala ei võimalda kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse üksiktegevuse finantseerimise reegleid. Ja neljandaks, eelnõus puuduvad sanktsioonid juhuks, kui seadust on rikutud, ega viidata organile, kes kontrolliks seaduse täitmist. Ma lisan nendele juriidilistele probleemidele seda, et ma olen veendunud, et paljuski on siin küsimus poliitilises kultuuris. Ma arvan, et see on see, mida meie mõlemad – nii teie kui ka mina – soovime siiralt parandada. Aga poliitilist kultuuri on minu arvates ülikeeruline muuta mingi seaduse paragrahvi või lõikega.
Samas tahan ma teid vaatamata meie sagedastele keskusteludele Keskerakonda puudutavas küsimuses siiski kiita ja tänada. Nimelt, valitsus märkis oma otsuses seaduseelnõu kohta arvamust kujundades muu hulgas järgmist. Eelnõus on viidatud probleemile, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus võib praegu osta reklaami, mis väljub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesannetest. Vabariigi Valitsus nõustub, et tegemist on olulise probleemiga, millele tuleb leida õiguslikult pädev ja terviklik lahendus. Nagu näete, on meil ka selles küsimuses ühisosa täiesti olemas, et edasi minna. 

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Võib-olla oleks natuke keeruline teile sellisel teemal küsimusi esitada, kui te ei juhiks erakonna Tallinna nõukogu – siis võiks küsida, miks peaks peaminister sellega tegelema. Aga kuna peaminister on selle rolli võtnud, siis tuleb tal see teema siin ka välja kannatada. ETV+ vaatajanumbreid nähes tekkis selline küsimus, et kas Tallinn ei võiks oma raha suunata ETV+, selleks et vaatajanumbreid suurendada. See oleks õiglasem nii maksumaksja kui ka informatsiooni seisukohalt. Kas peaminister on täiendavalt kursis ka sellega, millistes Eesti piirkondades ei ole üldse võimalik ETV+ vaadata? Paljud operaatorid ju ETV+ oma klientidele üldse ei paku. Kas vabariigi peaminister tunneb muret selle üle, et Eesti riiklikud telekanalid ei levi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Mina tunnustan teid, sest minu meelest te ei esitanud väga keerukat küsimust. Te ütlesite, et teil on keeruline neid küsimusi sõnastada, aga see tuli teil hästi välja, nii et igal juhul kiitus teile. Teiseks, tunnustan teid igal juhul veel: minu meelest on hea see, kui me tunneme paremini teiste erakondade põhikirjalisi, programmilisi, platvormilisi seisukohtasid. Mulle tundub, et teie tunnete detailideni Keskerakonna struktuuri. Ja minu meelest näitab see seda, et me püüame koos ühist Eesti asja edasi ajada. Nii et aitäh teile ka selle eest!
ETV+-st. Kas Keskerakond võiks sealt mingisuguseid saateid osta? Ma ütlen ausalt, et ma ei toeta mitte mingil juhul ETV+ puhul, mis on riigikanal, et üks, teine või kolmas erakond hakkab sealt mingisuguseid informatiivseid saateid ostma. Kui näiteks siia lauale tuleks teilt mingi eelnõu, et Reformierakond tahaks hakata ostma ETV+-st 10 000, 20 000 või 30 000 euro eest mingisuguseid saateid või levitama infot, siis ma arvan, et me peaksime ikkagi rahvusringhäälingu sellest välja jätma. Selline on tegelikult olnud põhimõte, et kui Reformierakond sooviks saateid tellida, neid ei edastataks. Ma ei toeta sellist saadete ostmist.
Nüüd teie küsimuse teisest poolest, sellest üleriigilisest levikust. Jah, ma olen sellega kursis ja ma arvan, et see on probleem. See on üks paljudest nendest probleemidest, mis on Eesti riigil olnud mitu aastat, kui kõigepealt loodi ETV2 ja siis ETV+. See ei levi üle Eesti – selles on ju probleem. Vastav 300 000 euro suurune taotlus on riigi eelarvestrateegia jaoks esitatud. Ma pean igal juhul õigeks seda riigi eelarvestrateegia käsitlemisel tõsiselt arutada ja püüda see rahastamise võimalus leida. Nii et selles osas on meil teiega ühine positsioon. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Tuulepargid Virumaal

Esimees Eiki Nestor

Nüüd vastab kaitseminister Jüri Luik ja küsib Martin Helme. Palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Eesti püüdleb taastuvenergia mahtude suurendamise poole ja Virumaale on planeeritud erinevaid tuuleparke. Ühte neist arendab Toolses Eesti Energia ja teine on Aidu tuulepark, mis on jooksnud vastu takistusriba: teie erakonnakaaslastest ministrid, nii rahandusminister kui ka keskkonnaminister, ja Kaitseministeerium tegelevad seal erinevate takistuste väljamõtlemisega. Üks viimaseid neist oli see, kui radarite tehniliste parameetritega manipuleerides loodi olukord, kus tuulepargid Aidus justkui segavad radarite tööd, aga Toolses mitte. Miks tegeleb Kaitseministeerium riigi julgeolekut ettekäändeks tuues riiklikule monopolile ebavõrdse konkurentsieelise loomisega eraettevõtete ees? 

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh selle küsimuse eest! Loomulikult ma olen vastu teie küsimuses sisaldunud väitele. Kaitseministeerium ei tegele ühe firma eelistamisega teise ees, kuid vastavalt ehitusseadustikule, planeerimisseadusele, lennundusseadusele ja ka kaitseministri määrustele anname meie hinnanguid ehk planeeringute lube, kui jutt on tuuleparkide ehitamisest. Ja me lähtume riigikaitselisest kaalutlusest – see on ainus kaalutlus, mida saab enda peale võtta Kaitseministeerium. Loomulikult on teisi kaalutlusi, mida võib läbi vaadata näiteks Keskkonnaministeerium ja mis ongi nende ülesanne. Eestis on tõepoolest selliseid paiku, eriti Ida-Virumaal, kus tuuleparkide tegevus võib lennunduses segada nii radarite kui ka raadiosidevahendite tööd. Ma arvan, et minu kui kaitseministri ülesanne ongi sellisel puhul sekkuda, sest seadusandja on mulle andnud sellise ülesande või korralduse. Nii et sellest seisukohast ma ka lähtun.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme

Aitäh! Ma juhin veel kord tähelepanu, et Toolse tuulepargi puhul ei ole neid probleeme, aga teise tuulepargi puhul on. Sealjuures muudeti neid radarite parameetreid täpselt niimoodi, et ühe puhul oleks ja teise puhul ei oleks probleeme. Aga siin on veel teine probleem. Kogu selle arendusega seoses on tekkinud kohtuvaidlus. Meile teadaolevalt kutsuti Kaitseministeeriumisse kohtunik, kus talle esitleti n-ö tinakambris riigisaladusega materjale, et teda veenda Kaitseministeeriumi seisukohtade õigsuses. Kas te peate seda normaalseks, et õigusriigis viiakse kohtunik ühe osapoole juurde erivisiidile, selle asemel et esitada neid argumente kohtusaalis? Sealjuures toimus see n-ö kohtuniku veenmine kinniste uste taga riigisaladuse sildi all. Kas see on teie meelest õigusriigis normaalne käitumine?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei oska anda informatsiooni konkreetse juhtumi kohta. Minul isiklikult see info puudub. Aga fakt on see, et raadiosideseadmete, samuti õhukaitseradarite, eriti sõjaväeliste radarite puhul on tegemist informatsiooniga, mis on riigisaladus. Eesti kohtutes menetletakse väga paljusid teemasid, mis on seotud riigisaladusega. Tavaliselt on selleks kõigil osapooltel olemas riigisaladuse load. Need protseduurid on hästi välja töötatud ja ma usun, et need toimivad ka selle juhtumi puhul.
Tõepoolest, käimas on mitu kohtuprotsessi, kus on kohtusse kaevatud nii Kaitseministeerium kui ka vald. Ma ei hakka siin seda loetelu ette lugema, aga käimas on neli protsessi. See on minu arust jällegi väga hea õigusriigi näide: firmal on võimalik minna kohtusse, kui ta tunneb, et tema õigusi on rikutud. Ma loodan, et nii nagu keskkonnakaitsepiirangute puhul mõistame me ka riigikaitsepiirangute puhul, mis asub teisel pool meie idapiiri. Näiteks võrdlus paljude NATO riikidega on sobimatu, sellepärast et NATO riikidel on väga erinevad piirid ja seetõttu ka nendel seadmetel väga erinevad ülesanded. 

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kaitseminister! Tegelikult ei ole kogu see riigisaladuse jutt väga tõsiselt võetav. Olen tihtipeale ka ise igasugustel salastatud briifingutel osalenud ja pean ütlema, et suurem osa sellest informatsioonist, mis seal esitatakse, on avaliku teabena kättesaadav. Kui üks osapool kutsutakse n-ö salabriifingule, millest jäetakse kõrvale teine osapool, siis tekitab see paratamatult kahtlusi, et asi ei ole tasakaalustatud. Kuna meil on terve hulk tuuleparke, mis Ida-Virumaal töötavad, jääb ikkagi üles küsimus, miks see üks on äkki julgeolekuoht ja teised ei ole. Kas asi on omanikusuhetes, st omanikke-arendajaid ei usaldata, või milles on ikkagi küsimus?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Selle tehnika puhul, millest me räägime, on väga oluline see, kuidas on konkreetne radar või raadiosideseade suunatud ja millises suunas häirimine tekib. Näiteks paljude projektide puhul ei ole küsimus mitte paigutuses, vaid kõrguses. Me oleme andnud lube, kus me oleme määratlenud, kui kõrgeks võib tuuleenergiaseadme ehitada. Paraku oleme me ka keset vaidlust ühe ettevõttega, kellele me küll andsime sellise loa, kuid kes otsustas sellest mööda minnes ehitada siiski palju kõrgemaid tuuleenergiaseadmeid. Nii et see on selle loa tingimuste rikkumine. Iga konkreetse paigutuse puhul sõltub loa andmine väga spetsiifilistest asjaoludest. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:17 Peaministri roll

Esimees Eiki Nestor

Nüüd vastab peaminister Jüri Ratas ja küsib Kristen Michal. Palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Mõned päevad tagasi teatas oma valitsusest lahkumisest Jevgeni Ossinovski, põhjendades seda raskustega ministri ja erakonna esimehe samaaegse rolli teostamisel. Samas mainis ta elutargalt, et tema töö on keerulisemgi kui peaministril. Ma arvan, et ta lihtsalt ei teadnud seda öeldes, et teil on veel teinegi roll: te olete ka Keskerakonna Tallinna nõukogu juht. Te esitasite näiteks Taavi Aasa linnapeakandidaadiks ja värbasite hiljuti isiklikult Aivar Riisalu linnavalitsusse abilinnapeaks. Seega olete must valgel Tallinna asjades oluline otsustaja. Minu küsimus on, kas ja millist vastutust näete Keskerakonnal ja konkreetselt endal Tallinnas paljastatud korruptsioonijuhtumite taustal. 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Ma pean ütlema, et me oleme ju mõnes mõttes teiega ühesuguses positsioonis olnud. Teie olete olnud linnapeakandidaat. Tõsi, mina ei ole olnud, aga ma olen olnud Tallinna linnapea. Teie olete täna Tallinna Linnavolikogus ühe fraktsiooni esimees. Tõsi, mina ei ole fraktsiooni esimees, aga ma juhin oma erakonna Tallinna nõukogu. Nii et mulle tundub, et meile mõlemale on Tallinn armas ja kallis, ning ma arvan, et see on hea.
Nüüd, ma ootaks teilt loomulikult seda, et me saaks debateerida Tallinna elukeskkonda puudutavatel teemadel, olgu selleks ühistransport, sotsiaaltoetused, haridus või ka teie tõstatatu. Ma ei näe Tallinna linnas korruptsioonile kohta. Ma ei näe sellele kohta ka teistes omavalitsustes lisaks Tallinnale ega riigiasutustes. Ma ei näe korruptsioonile kohta ka riigiettevõtetes. Kahjuks on neid ilminguid olnud, aga minu meelest on selle vastu päris jõuliselt astutud. Nii et korruptsioonile mitte mingil juhul kohta ei ole. Kui te küsite, kas ma erakonna esimehena kannan vastutust ka Tallinna nõukogu juhtimise eest, siis loomulikult kannan. Ja minu meelest on kiiduväärt see, et Eesti politsei on selles küsimuses teinud väga head ja tõsist tööd. Tähtis on ka see, et linnapea on ju andnud selge seisukoha, et igakülgne operatiivne koostöö politseiga on tema jaoks oluline. 

Esimees Eiki Nestor

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh! Jätkame, hea peaminister. Te saate peaministri rollis olles politseilt ja kaitsepolitseilt kindlasti laiemat informatsiooni ja riskihinnanguid, sh Tallinna korruptsioonijuhtumite kohta. Aga olles Keskerakonna Tallinna nõukogu esimees, teete te juhtimisotsuseid Tallinnat ja Keskerakonda puudutavates asjades ning olete keskparteilasena omade kaitsel. Kas te ei tunne ministrivande raskust oma turjal, kui te õigustate Taavi Aasa, Enno Tamme või Arvo Sarapuud? Ja kas te jääte enda juurde, st jätkate Keskerakonna Tallinna nõukogu juhina ka peale mitut suurt korruptsioonijuhtumit ega võta sealt lahkumisega vastutust?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen veel kord, et minu meelest on see teil väga õige küsimus ja siit tulebki välja see veelahe, mis on teie erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Mulle tundub, et see käsuliin, mis on Reformierakonnas, ei ole mitte jõuline, vaid on ülijõuline. Teie arvates on justkui õige selline käitumismall – ja ma pean ütlema, et ka selline poliitiline kultuur –, et kui Kristen Michal midagi ütleb, siis nii ka üle Eestimaa tehakse. Meil seda tõesti ei ole: just laiapindne inimeste kaasamine, ma ütleksin isegi, osalusdemokraatia on oluline. Ei ole nii, et kõik Tallinna otsused käivad Tallinna nõukogust läbi – kaugeltki ei käi.
Kõige olulisem on minu meelest ikkagi see, mida ütleb Tallinna elanike valitud esinduskogu, milleks on volikogu. Ma paneksin teiseks linnaosakogud (endised halduskogud), mitte linnavalitsuse, sest need kaasavad kogukonda ja koondavad selle arvamusi, ehkki loomulikult teeb linnavalitsus oma otsuseid. Ma saan aru, et teie oma raudses haardes ja oma erakonna sees tahaksite, et see mall tuleks üle ka meile, aga ei tule. Selle vastu ma kindlasti seisan. Sellist vertikaali – nii nagu Kristen Michal ütleb, nii Reformierakond ka teeb – Keskerakonnas minu juhtimise ajal olema ei saa. 

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Tuleb välja, et küsimused on päris keerulised, sellepärast et me vastuseid ei saa. Ma pean veel kord sõnastuse peale mõtlema – võib-olla ei ole see piisavalt hea –, sest need vastused, mis te annate, ei pruugi täppi minna. Te üritate jätta muljet, et te ei kasuta jõudu ega oma õigust selleks, et Tallinna linna asju ajada. Kui ma ei eksi ja õigesti mäletan, siis te kiirustasite millalgi ühele Tallinnaga seotud koosolekule ja tegite ka avarii. Tahaksingi uuesti selle kohta küsida. Taavi Aas on öelnud, et ta astub transpordinõukogu esimehe kohalt tagasi. Kas teie olete valmis kaaluma Tallinna nõukogu esimehe kohalt tagasiastumist seoses Tallinna Linnavalitsuses juhtunuga?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma imestan, et te ei keri siit välja sellist mõtet, et äkki peaks teie fraktsiooni esimees linnavolikogust tagasi astuma. Kõigepealt sellest avariist. Ma väga loodan, et meie Eesti teedel, sh Tallinnas, juhtub võimalikult vähe liiklusõnnetusi, ideaalis ei juhtu üldse. Ma saan aru, et see avarii on teie erakonna liikmetel ja vist ka teil paljuski hambus. Ei tea, kuidas te oleksite tahtnud, et see asi oleks siis lõppenud. See oli õnnelik õnnetus, kuna inimesed seal viga ei saanud või kui said, siis üsna vähe.
Vastuseks teile, et Taavi Aas on ju vastutuse võtnud ja selle ettevõtte nõukogu esimehe kohalt tagasi astunud. Punkt üks. Punkt kaks on see, kas mina usaldan Taavi Aasa. Vaat kui huvitav, et me Riigikogu infotunnis keskendume Tallinnale, aga midagi ei ole teha – see on suur omavalitsus ja kui küsitakse, siis ma loomulikult vastan. Ta on Tallinna linna süsteemis eri ametikohtadel töötanud aastast 2005. Ja minu meelest on kõige olulisem see, et ta on seda tööd alati teinud motiveeritult, visiooniga ja ausalt. Kõige parem fakt on see, et nendel aastatel, kui ta seda tööd teinud on, ei ole keegi tema ausust kuidagi kahtluse alla seadnud. Ta on seisnud Tallinna linna huvide eest, et selle elanikel – olgu lasteaedade, koolide, ühistranspordi või keskkonnavaldkonna mõttes – läheks paremini, et Tallinn areneks. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:25 Rukkirahu kanal

Esimees Eiki Nestor

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastab nüüd Enn Mere küsimusele. Tuletan meelde nii palju, et küsimus tuleb esitada ühe minuti jooksul. Palun, Enn Meri!

Enn Meri

Aitäh, härra esimees! Aitäh, lugupeetud proua minister! Võiks öelda, et hiidlastele on laevaühendus mandriga ülitähtis elutingimus, aga peaaegu igal aastal on olnud mingisuguseid takistusi. Kitsaskoht on Rukki kanal, mille süvendamiseks on kaks võimalikku varianti: üks on traalimine, mis on, kuidas öelda, odavam ja lihtsam variant ning mis ei kesta nii kaua, ja teine on süvendamine. Kuulasin umbes nädal tagasi intervjuud Veeteede Ametiga. Nemad väitsid, et Rukki kanalit ei saa süvendada, kui kanalit täitsa kinni ei panda. Sel juhul blokeeritakse ju laevaliin Heltermaa–Rohuküla täielikult. Minu küsimus proua ministrile on, kas ei oleks mõttekas teisiti, natuke innovatiivsemalt selle asja peale mõelda. Miks ei saa neid süvendustöid nii teha, et panna see mehhanism, olgu see süvendaja või kopp, mingisuguse lihtri peale? Kui tuleb laev, praam, siis see läheb kõrvale, teeb ruumi. Ja see ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh-aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud Enn Meri, ja tere tulemast parlamenti! Ma arvan, et see on väga kena, et te küsisite küsimuse, mida teistel asjaoludel oleks kindlasti minu käest küsinud Andres Ammas. Ma loodan, et meil kujuneb samasugune hea töine koostöö, nagu mul oli Andresega. Igatahes soovin teile jõudu! 
Rukki kanali süvendamine on tõepoolest praegu üks olulisemaid teemasid. Veeteede Amet on pidevalt teinud mõõdistusi, et kaardistada kanalis olevate veeteede sügavust. Juba möödunud aastal, kui tehti viimane mõõdistus, s.o 1. detsembril, oli selge, et käesoleval aastal tuleb teha süvendamistöid. Ei piisa ainult traalimisest ehk tekkinud valli laialiajamisest – see hoovustega kanalisse tulnud sete tuleb välja tõsta.
Seda on võimalik teha eri viisidel. On võimalik teha kiiremalt, mis tähendab, et töö toimuks päevasel ajal ning Heltermaalt lahkuvad ja Heltermaale saabuvad Tiiu ja Leiger peaksid selle aja jooksul taas Virtsus randuma ega saaks minna Rohukülla. See oleks kiirem versioon ja päevane töö. On ka aeglasem versioon, mille käigus saaks tööd teha siis, kui praamid ei sõida, ehk öösel. Ka selle võimalusega on arvestatud. See tähendaks, et süvenduslaevu tuleks palgata pikemaks ajaks ja ilmselt oleksid tööd kallimad, aga selline võimalus on olemas. Tegelikult me lähtume selle versiooni valikul, kas me teeme kiiremalt ja odavamalt või praamiühendust katkestamata kallimalt ja öösel, ka hiidlaste sisendist. Ma juba rääkisin möödunud nädalal Hiiu volikogu esimehega ja järgmisel reedel on see kindlasti ka meie Hiiumaal kohtumise üks teemasid.

Esimees Eiki Nestor

Enn Meri, täpsustav küsimus, palun!

Enn Meri

Ma loodan ainult, et raha asja ei takista. Oleks ikka väga hea seda öösel teha või valida see variant, mida ma nimetasin: kolida seda mehhanismi, kui praam tuleb.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Nagu ma mainisin, on süvendamiseks vajalikud vahendid eelarvesse planeeritud. Mõneti võib see minna kulukamaks, sest lisaks süvendamisele on talviste tingimuste tõttu tekkinud soov viia aprillikuus kiiresti läbi veel traalimine. Möödunud novembris näitasid Veeteede Ameti mõõdistused, et on tekkinud püsiva iseloomuga vall, ning töötasandil, ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna ja Veeteede Ameti ekspertide tasandil leiti, et traalimine probleemi ei lahenda, mistõttu keskenduti ainult süvendamisele.
Me jääme ootama Veeteede Ameti ametlikku mõõdistamist. Sellel nädalavahetusel tegi üks osaühing vabatahtlikul alusel ja isiklikust initsiatiivist mõõdistusi selles Rukki kanali osas, kus pole jääd. Ma olen paljudelt küsinud, miks Veeteede Amet seda ei tee. Põhjus on väga lihtne: Veeteede Amet teeb mõõdistustöid järelveetava sonariga ja neid saab teha ainult siis, kui jääd ei ole. Pooles Rukki kanalis on endiselt jää. Miks jää seda tööd takistab? Väga lihtsustatult on põhjus see, et sonar on üks klaasist pulk ja kui see saab kahjustada – see ei pea isegi katki minema, ka tugevad kriimud on halvad –, on kahjustatud kogu mehhanism, väga kulukas mõõdistustehnoloogia, mille asendamine maksaks 200 000 eurot. Nii et Veeteede Amet ootab praegu jääolude taandumist ja teeb siis kiiresti mõõdistused. Ta kuulutas juba 9. aprillil ehk sellel nädalal välja hanke, et kiirkorras leida traalija, kui kevadised mõõdistused näitavad, et ka traalimist oleks vaja teha. Selle võrra võib eelmise aasta lõpus esialgu planeeritud kogukulu suuremaks minna, aga selle lisakulu katte me leiame majandusministeeriumi eelarvest.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma saan aru, et raha on olemas ja te näete ette ka lisaraha võimalust. Kui suur võiks see võimalik maksimaalne summa olla? Ma saan aru, et eelmõõdistamisi on tehtud, aga neid tuleb veel teha. Kas te olete valmis ütlema meile ka eeldatava aja, millal võiksid need tööd toimuda? Ja veel: te viitasite hiidlastelt nõu küsimisele. Milline täpselt on see küsimus ja mis vormis vastust te ootate?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Mõõdistamine ei ole vajanud mingit erakorralist planeerimist riigieelarves, sest mõõdistusi on Veeteede Amet teinud Rukki kanalis kogu aeg, regulaarselt, iga nädal. Tõsi, viimane mõõdistus oli 1. detsembril, sest peale seda takistasid jääolud. Käesoleva aasta süvendamistöödeks on eelarvesse planeeritud 400 000 eurot ja on tuginetud ekspertide hinnangule, kui palju võiks need maksma minna. Tegelik maksumus selgub loomulikult hanke käigus. Kuna viimati tehti süvendamistöid aastal 2014, siis mingi baas, milline võiks see suurusjärk olla, on meil olemas. Tõsi, nagu ma enne mainisin, on siin erinevad kriteeriumid. Me püüame seda kõike teha võimalikult teaduspõhiselt. Seetõttu on Veeteede Amet pöördunud ka vast loodud geoloogiateenistuse poole, et ta kaardistaks ära selle geoloogilise põhja, millest setted koosnevad. See info pannakse hankele juurde, et need, kes tulevad töid tegema, teaksid, mida neil on vaja sealt pinnasest välja tõsta.
Nüüd, millal see võiks toimuda? Novembrikuus, kui oli selge, et tekkinud vall on püsiva iseloomuga, asus Veeteede Amet vajalikke ettevalmistusi tegema. Ta esitas Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mis on vajalik selleks, et pinnast välja tõsta, ja sai selle loa märtsi keskel. Keskkonnaalasest piirangust tulenevalt hakkab see luba kehtima 1. augustist. Ma olen peale selle loa väljastamist suhelnud 1. augusti teemal otse keskkonnaministriga ja esitanud palve, et äkki saaks teha erandeid. Aga keskkonnaminister ei saa erandeid teha süvendamistööde suhtes, sest nendel on tõsine mõju kalade kudemiskohtadele. Küll on ministeerium olnud mõõdukalt paindlik ja lubanud teha traalimistöid kuni 1. maini. Põhjaliku ettevalmistusega süvendamistööd toimuvad kindlasti selle aasta augustis. Neid süvendusi on planeeritud veel ka aastateks 2020 ja 2022, sest hoovused toovad sinna setteid ikka ja jälle tagasi. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:33 Valitsuse ja rahva vahekord

Esimees Eiki Nestor

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimusele, mille esitab Mart Helme. Palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ametisse astudes te lubasite uut poliitilist kultuuri, mille üheks osaks pidi olema ka rahva kuulamine ja rahvaga arvestamine. Me näeme nüüd, et meil on toimunud terve hulk meeleavaldusi Rail Balticu vastu. Eile tuli kiri 424 arvestatavalt ühiskonnategelaselt, kellega oleks kindlasti liitunud veel sadu inimesi, kui nad oleks natuke aktiivsemalt allkirju kogunud. Meil on väga selge rahva mobiliseerumine seoses Tartu tselluloositehasega. Meil on rahvas mobiliseerunud, sest nad on Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemise vastu. Meil on rahvas nõudnud Kadri Simsoni tagasiastumist seoses sellesama praamiliiklusega Hiiumaa ja mandri vahel. Meil on toimunud meeleavaldus rahvaalgatuse taastamiseks. Minu küsimus on väga lihtne. Need peaks olema väga selged märguanded, et valitsus on kohustatud reageerima ja nende meeleoludega arvestama. Aga me ei näe kusagilt valitsuse ...

Esimees Eiki Nestor

See oli küsimus. Palun peaministril vastata!

Mart Helme

... reageeringut. Miks te ei arvesta rahvaga? 

Peaminister Jüri Ratas

Tänane valitsus arvestab kindlasti Eestimaa inimestega. Me lähtume põhiseaduse loogikast, aga ka sellest kõige lihtsamast loogikast, et Eesti inimesed on kõrgeim võim. Kui te küsite nüüd minu kui erakonna esimehe käest, siis Keskerakond seisab kindlasti nende põhimõtete eest, mida ta on välja öelnud. Võtame sellesama Rail Balticu. Aastal 2005 ütles Keskerakond välja, et me alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Balticu rajamiseks, me toetame reisirongiliiklust. See oli aastal 2005, juba 13 aastat tagasi. Aastal 2015 oli see kirjas meie valimisplatvormis: ühendame Eesti raudteed Euroopa raudteevõrgustikuga, toetame Rail Balticu projekti ning taastame ja arendame – ma rõhutan, taastame ja arendame – kohalikke raudteid.
Teie küsimuses oli palju nüansse. Võtame kõigepealt Rail Balticu. Minu teada on maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas kokku toimunud 86 avalikku arutelu, millest on osa võtnud üle 4200 osaleja. Need on toimunud 2013. aastast kuni 2018. aasta veebruarini. Nüüd, te küsisite ka sünnitusosakondade kohta. Ma olen öelnud, et minu arvates ei peaks neid Põlvas ja Valgas sulgema. Ma olen käinud seal kohapeal, kohtunud nõukogu esimehe, nõukogu liikmete ja juhatuse liikmetega ning öelnud, et kui te soovite, et siin sünnitusosakond jätkaks, siis mina olen valmis tulema laua taha ja leidma need rahalised võimalused. Keegi ei ole sealt minuga ühendust võtnud ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas

... ega öelnud, et nad soovivad, et need sünnitusosakonnad jätkaksid. 

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, täpsustav küsimus. Palun ühe minuti jooksul!

Mart Helme

Jah, mul on sellega alati raskusi, palun väga vabandust! Aga te ei vastanud tegelikult minu küsimusele, miks te ei arvesta rahvaga. Te toote mulle siin statistikat, kui palju on olnud mingeid kohtumisi. Me võime väga palju ükskõik kus kohtuda, aga kas nendel kohtumistel on ka arvestatavat tulemust? Ja te toote siin näiteid, et te aastal 2005 juba toetasite Rail Balticut, millest ei olnud siis veel juttugi olnud, aga Lelle raudteelõigu remontimisega te hakkama ei saa. Ja presidendi otsevalimise lubadusest, mis teil programmis on, olete samuti taandunud. Nii et miks te ei arvesta rahvaga? Miks te murrate oma lubadusi? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et meie ajatelg on lihtsalt erakondade mõttes natuke erinev. Aastal 2005 oli loomulikult juba arutelu nendel teemadel, kuidas Eestit ühendada, ja üheks mõtteks oli seesama Rail Baltic. Kui te küsite arvamuste kohta, siis mina tean, et Faktum & Ariko viis 2018. aasta jaanuaris läbi uuringu. Selle kohaselt toetab Rail Balticu projekti kindlasti 16% ja pigem toetab 36% inimestest, kokku on toetus 52%. Pigem ei toeta projekti 19% ja kindlasti ei toeta 14% inimestest, seega vastu on 33%. 14%-l inimestest ei ole seisukohta ja 1% ei ole projektist kuulnud. Tõsi, aprillis 2017 oli toetajaid 58% ja vastaseid 29% ning 2016. aasta sügisel vastavalt 58% ja 21%.
Kui nüüd rääkida rahva arvamuse kuulamisest, siis mulle tuleb meelde üks paljudest näidetest: kui palju me arutasime seda, kuhu peaks kuuluma uus Setomaa vald. Küsimus oli, kas Võru või Põlva maakonda. Minu meelest lahendas valitsus selle kõige õigemal viisil. Võru ja Põlva maakonna inimeste käest küsiti, mida te soovite, st kuhu Setomaa vald kuuluma peaks. Vastus oli, et Võrumaale, ja nii täna ka on.
Edasi: ma ütleks, et EKRE on tulnud Keskerakonna paati teatud küsimustes. Ja see, et me oleme teie näol saanud ühe liitlase juurde presidendi otsevalimise küsimuses, on teil minu arvates, härra Mart Helme, väga õige samm. See on hea, et te toetate meie presidendi otsevalimise ideed. Minu meelest toetab EKRE ka rahvaalgatuse seadustamist riigi tasandil, mis on üle kümne aasta olnud Keskerakonna idee. Ja aitäh teile selle eest, et te olete meiega koos ka selles küsimuses.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Mõned päevad tagasi kuulsime, et Jevgeni Ossinovski on väsinud ja astub valitsuse ministrikohalt tagasi. Keskerakond oli see erakond, kes tegi valitsuses otsa lahti: ministreid vahetus päris tihti. Ministriks olek on üks kõrgemaid rahva teenimise missioone, vastutusrikkamaid ülesandeid. Öelge palun, miks on nii juhtunud, et praegusest valitsusest, kes võitleb justkui seisakuvalitsuse vastu, on saanud valitsus, kus ministrid käivad uksest sisse ja välja. Ehk ma mõistan, mida tähendab see, et teile ei meeldi seisakuvalitsus. Kuna lähimal ajal ei ole valitsuses enam kahte erakonnajuhti, kes on öelnud, et neile on partei tähtsam kui rahva teenimine, siis ma küsin otse: kui kauaks on veel teid valitsuses?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt on teil muidugi õigus selles, et see seisak tekkis eelmise valitsuse ajal. Minu meelest jõuti täiesti tupikusse. Eelmise valitsuse majanduspoliitika ja mulle tundub, et ka usaldus partnerite vahel oli katkenud, kõik oli seisma jäänud. Praegune valitsus on tõesti julgenud otsustada, toonud välja uusi väga häid ideid Eesti ühiskonnas. Näiteks suurimast maksupoliitilisest muudatusest, tulumaksuvaba miinimumi tõusust 500 eurole, võidab selgelt 75–80% Eesti tööealisest elanikkonnast. See on tõesti väga suur muudatus võrreldes eelmise valitsuse tegevusega, kes ei julgenud põhimõttelisi seisukohti võtta ja tegi teie enda sõnade järgi sellist peenhäälestust.
Võtame kas või haigekassa reformi – kui palju käis maa ja taeva vahel see, kuidas neid küsimusi põhimõtteliselt lahendada. Me oleme kokku leppinud, et vanaduspensionäride eest maksab riik ravikindlustuse osa, st 13%. Haigekassas on praegu üle 200 miljoni lisaeuro. Järgmise nelja aasta jooksul ravijärjekorrad lühenevad. Need on suured otsused, mille taga on kindlasti olnud kolm erakonda: Isamaa ja Res Publica Liit, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Ma kiidan igal juhul Jevgeni Ossinovskit, kuigi te tahate teda siin rünnata. Vastupidi, mina tunnustan teda – ta on olnud väga tugev minister. Ta on olnud üks meeskonnamängijaist, kes on olnud nende otsuste, põhimõtteliste muudatuste taga. See, et ta on valinud selle, ma ütleksin, ka riigimeheliku tee, et ta teeb riigi eelarvestrateegia lõpuni ja tuleb siis Riigikogusse, on tema valik ja ma austan seda valikut.
Te küsisite minu kohta. Minul on jõudu jätkata peaministrina ja erakonna esimehena. Ma arvan, et meilt, erakonnalt, on tulemas kõige tugevam programm tulevikuks. Mul on visiooni. Nii et ärge minu pärast muretsege! Teeme koostööd edasi, nagu me oleme siin infotundides või arupärimistele vastamisel teinud. Ja ma arvan, et Eestis läheb elu paremaks. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:43 Pensionid

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd esitab peaminister Jüri Ratasele küsimuse Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Kuulasin huviga seda kiitust Jevgeni Ossinovskile. Ma julgen küll jääda eriarvamusele selles, mis puudutab teda kui tugevat terviseministrit. Ma arvan, et sellist terviseministrit, kelle sõna absoluutselt ei maksa kas või Valga või Põlva sünnitusosakondade sulgemisel, tegelikult Eestis varem olnud ei ole. Ja ma loodan, et ei ole ka tulevikus. Samuti loodan, et järgmine minister lahendab selle kriisi kohapeal. Aga mu küsimus on hoopis selle kohta, et juba poolteist aastat tagasi leppis eelmine valitsus kokku terve rea olulisi muudatusi pensionisüsteemis, mis aitavad muu hulgas paindlikumalt pensionile jääda ja muudavad motivatsiooni selliselt, et inimesed töötaksid kauem. Need on olulised ja head asjad. Poolteist aastat ei toimunud mitte midagi ja nüüd siis tuldi Riigikokku täpselt samade ettepanekutega. Mis vahepeal toimus – ega ometi mitte seisak? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mina tahan siin teie ees öelda, et minu meelest on Taavi Rõivas riigimees. See, et Taavi Rõivas tõstatas täna väga olulise pensionite teema, näitab minu meelest seda, et me saame siin reaalselt ideoloogilist debatti pidada. Ja vaat see ongi Keskerakonna ja Reformierakonna väga suur vahe. Milles on vahe? Meie soov on, et see ebavõrdsus, mis algab palga saamisest, ei kanduks edasi, ma isegi ütleks, ei suureneks pensionieas inimestel.
Võtame mõningad näited. Õpetajad, meditsiiniõed, päästjad, kaitseväelased – kõik need töötajad, keda ma nimetasin, teevad oma tööd südamega. Nad on valinud selle oma südame järgi, väga kõrgest missioonitundest. Ja see kõik tähendab Eesti riigi ja Eesti inimeste heaks töötamist. Need ametikohad eeldavad kõrget haridustaset ja väga tõsist väljaõpet. Kuid me teame, et need ei garanteeri kõrget palka, mis tähendab, et ebavõrdsus suureneb, kui need inimesed lähevad pensionile. Meie seisamegi nende väikeste pensionite vastu. Ja minu meelest on siin tegu väga olulise ideoloogilise debatiga.
Mis on toimunud? Selle pooleteise aasta jooksul on tehtud tööd, seda seaduseelnõu välja töötatud. Me kindlasti jätkame seda debatti, mul saab kohe aeg täis. Nii et minu meelest on see väga hea, et me peame ideoloogilisel teemal debatti. Teie ütlete, et need inimesed ei peaks saama kõrgemat pensioni, meie ütleme, et peaks saama. Kokku võttes ongi ju nii, et kõrgem võim otsustab. Eelmisele küsijale tahan veel vastuseks öelda, et mulle tuli meelde, et Taavi Rõivase viimases valitsuses vahetus seitse ministrit. 

Esimees Eiki Nestor

Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh! No peame siis ideoloogilist debatti, kuigi minu küsimus oli hoopis selle kohta, et poolteist aastat ei ole pensionite vallas mitte midagi tehtud. Võib-olla peaksite natuke kõlareid timmima, et küsimused oleksid paremini kosta. Aga ma arvan, et üsna kohatu on öelda, et Reformierakond ei taha pensione tõsta. Ma tuletan meelde, et me tõstsime ka kriisiajal pensione. Ja sellist asja, mida teie eelmisel aastal tegite, st rakendasite pensionäride kõrgema maksustamise, pole küll mitte ükski valitsus Eestis varem teinud. See on esmakordne ja ma arvan, et selle üle me võime küll ideoloogilist debatti pidada. Aga mu küsimus on jätkuks sellele teie vastusele. Õpetajad teenivad vastavalt eelmises valitsuses kokkulepitule rohkem, kui on Eesti keskmine palk. Kui seni on olnud selline põhimõte, et aus palk kasvatab pensione, siis ka needsamad õpetajad just nimelt kaotavad uue pensionivalemiga. Mida te neile ütlete?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen seda, et te saate ju ise ka aru, et nii suurt maksuvabastust pensionäridele, kui on 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi kuus, pole Eestis mitte kunagi varem olnud. Tõsi on see, et me oleme tegelenud ka pensionäride sissetuleku suurendamisega. Seesama tulumaksuvaba miinimum annab suurele osale pensionäridest pensioni juurde – kuni 16,8 eurot. Mul on hea meel ka varem tehtud otsuste üle, et eakad saavad iga kuu lapse või laste eest lisatoetust. Mul on hea meel ka selle üle, et praegune valitsus on suutnud vähendada bürokraatiat. Eakad ei pea ise esitama tulumaksuvaba miinimumi või tulumaksuvabastuse avaldust, nagu see varem oli. On selgunud, et riigis on väga palju, tuhandeid pensionäre, kes on viimase kolme aasta jooksul vähem pensioni saanud. Mul on hea meel ka viimase indekseerimise üle, mille alusel on pensionid tõusnud 7,6%. Tõsi, ma arvan, et sellest ei piisa.
Te küsisite, millised on need suuremad muudatused. Kõigepealt punkt üks: me oleme soovinud seda, et pensionid oleksid jätkusuutlikud, õiglasemad ja paindlikumad. Millised on siis pensionireformist tulenevad muudatused? Pensioniiga hakkab tõusma vastavalt eeldatavale elueale ning pensionile saab minna viis aastat enne ja ka pärast nn õiget aega. Mingil perioodil saab välja võtta pool pensionisummast või vahepeal üldse pensioni väljamaksmise peatada, et hiljem suuremat kogusummat saada. Pensioni esimeses sambas hakkab vähenema palga mõju ja suurenema tööstaaži roll. Vaat siin on minu meelest oluline vahe, koht, kus meil on ideoloogiliselt täiesti erinev arvamus. Edasi, teine sammas jääb sõltuvusse palgast ja teatavasti me avame aastatel 1970–1982 sündinutele uuesti teise sambasse maksmise võimaluse. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh! Hea peaminister! Keskerakonna juhitav valitsus on tegelikult Eesti Vabariigi ajaloos esimene valitsus, kes majanduses üldiselt headel aegadel – ja võib-olla pigem valitsuse kiuste – on läinud pensionäride sissetulekute ehk pensionite kallale. Üle 50 000 pensionäri on saanud kõrgema maksustamise osaliseks. Ma väidan, et see on üsna küüniline lähenemine, eriti olukorras, kus me vajame kogenumaid inimesi tööturul ja kus aktiivne olemine hoiab inimesi vormis. Juba jaanuaris, kui see asi välja tuli, palusite teie vabandust, palus Kaia Iva vabandust, palusid paljud teised vabandust ja lubasite seda muuta. Praegu seisab Riigikogus koalitsiooni tahtel Reformierakonna eelnõu pensionäride kõrgema maksustamise tühistamiseks. Millal koalitsioon seda toetama asub? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei ole teiega üldse nõus. Ma arvan vastupidist, et need sammud, mis me oleme astunud eakate inimeste sissetuleku suurendamiseks, nende ostukorvi kindlamaks muutmiseks, on olnud selle valitsuse ajal kõige suuremad. Seesama tulumaksuvaba miinimumi näide – punkt üks. Täiendav retseptiravimite toetus – punkt kaks. Meie otsused seoses ühistranspordiga, parema piletihinnaga – punkt kolm. Punkt neli: lasterikaste perede toetus, mis on alati oluline eakatele, nii vanaemadele kui ka vanaisadele. Need kõik on tegelikult näited selle kohta, kus on sissetulekud suurenenud. Lisaks see, mis ma ütlesin enne teie erakonnakaaslase Taavi Rõivase küsimusele vastuseks, et viimase indekseerimise alusel on pensionid tõusnud 7,6%.
Nii et me näeme tegelikult paranemist kõigis positsioonides. Tõsi on see, et teatud eakatelt, kelle sissetulek, nii palk kui ka pension, ületab teatud piiri, palub riik panustamist. Väga paljud nendest inimestest töötavad just haridussektoris, kultuurisektoris ja meditsiinisektoris ning valitsus on näinud ette palgatõusu kõigis nendes sektorites: õpetajatele, kultuuritöötajatele ja ka meditsiinisektoris olevatele inimestele. Ja ma arvan, et sellega tuleb kindlasti edasi minna. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:52 Omavalitsuste roll laiapindses elanikkonnakaitse kontseptsioonis

Esimees Eiki Nestor

Kaitseminister Jüri Luik vastab küsimusele, mille esitab Ain Lutsepp. Palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Maailmas toimunud loodus- ja tööstuskatastroofid ning relvakonfliktid on andnud tõuke sellele, et elanikkonnakaitse kontseptsioon oleks terviklik, pakuks kaitset nii tsiviil- kui sõjaliste ohtude korral. Sellest tulenevalt küsin, milline on Eestis kohalike omavalitsuste osa, nende kohustused riigikaitse laia käsitluse järgi.

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh, austatud küsija! Tahan teid tänada selle eest, et te olete väga pikka aega hoidnud fookust laiapindsel riigikaitsel, eriti elanikkonnakaitsel. Tegu on tõepoolest väga olulise küsimusega. Ma alustan sellest, et omavalitsuste töö põhiline koordineerija on vastavalt Eesti seadustele Siseministeerium. Aga loomulikult on Kaitseministeeriumil väga otsene huvi selle vastu, kuidas seda tööd koordineeritakse.
Omavalitsus on inimestele kõige lähem organ, mille käsutuses on vahendid kriisiolukorras käitumiseks ja mis tunneb ka kohalikke olusid. Laiapindse riigikaitse käsitluse järgi on omavalitsustele antud ülesanne tagada teatavate elutähtsate teenuste kättesaadavus, avalik kord ning elanikkonnakaitse. Ja kui vaadata kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, siis seal on tegelikult veel üks väga oluline ülesanne: tagada evakuatsiooni korral evakueeritavatele toitlustus, tervishoiuabi ja paljud teised toetusfunktsioonid. Kui nüüd tulla tagasi riigikaitse käsitluse juurde, siis selle järgi on omavalitsustel veel väga spetsiifilised ülesanded, mis on seotud abistamisega sõjalise kaitse organiseerimisel. 

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Kas siin oleks vaja ka n-ö värskemat õiguslikku lähenemist, et Siseministeerium, Kaitseministeerium jne oleksid valmis suuremaks koostööks omavalitsuste tasandil?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Teil on õigus: tegelikult oleks vaja seadusi täpsustada teie nimetatud kohalike omavalitsuste riigikaitselistes küsimustes. Võtame näiteks sellesama isikute evakueerimise korra. See, millised täpselt on need kohaliku omavalitsuse ülesanded, ei ole seaduse tasemel määratletud, mistõttu oleks sellise seaduseelnõu koostamine erakordselt tähtis. See tooks kaasa ka võimaluse määratleda vastav personal. Loomulikult on küsimus ka finantsides: kõige puhul, mis on seotud riigi tegevusega, peab riik muidugi tagama ka vastavad finantsid. 

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra esimees! Austatud härra minister! Kui te vaatate meie laiapindset elanikkonnakaitse kontseptsiooni, siis millised on selle kontseptsiooni rakendumisel need kõige olulisemad riskitegurid või -kohad, mida näete teie Kaitseministeeriumi ja ministri vaatevinklist?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Ma usun, et kontseptsioon on väga hästi kirjutatud, koostatud ja kõik vajalik on seal üles loetud. Loomulikult on väga oluline see, et neid ülesandeid ka praktiliselt harjutataks. Peatselt algav maakaitseõppus Siil annabki sellise võimaluse. Seal me harjutame muu hulgas koostööd Kaitseliidu ja omavalitsustega, eriti kui arvestada, et meie põhiline kontakt kohalike omavalitsustega ongi Kaitseliit. Kaitseliidu esindaja on alati ka kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonis, mille tegevus käivitub mingisuguse kriisi või hädaolukorra puhul.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:57 Tasuta ühistransport

Esimees Eiki Nestor

Meil on veel parasjagu nii palju aega, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson suudab vastata Arno Silla ühele küsimusele. Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Praegu tundub niimoodi, et seda tasuta ühistranspordile üleminekut valmistatakse ette natuke kiirustades. Kas ei oleks ikkagi õige moodustada üks eksperdigrupp, kes tõsiselt analüüsiks neid ülemineku võimalusi? Seda esiteks. Teiseks, kas ei peaks siiski seda üleminekuaega pikendama? Õige tähtaeg oleks järgmise aasta 1. jaanuar, mitte selle aasta 1. juuli – siis ei oleks selle üleminekuga sellist kiirustamist ega rabistamist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud Arno Sild! Teie olete Kagu-Eesti mees ja teil seal naabermaakonnas oli veel möödunud aastal maavanemaks Igor Taro. Tema kirjutas eelmisel kevadel kõigi maavanemate nimel majandus- ja taristuministrile ehk mulle kirja, et mis te jokutate selle tasuta ühistranspordiga – meie, maavanemad, oleme valmis selle kehtestama 1. maist 2017.
Nüüd me oleme aastas 2018 ja seda pikalt ette valmistanud. 1. jaanuarist on kogu Eesti kaetud ühistranspordikeskustega. Meil ei ole enam maavalitsusi, kes korraldaks ühistransporti, aga on spetsialistidest koosnevad ühistranspordikeskused, kus löövad kaasa iga omavalitsuse esindajad. Selle kõrval on Riigikogu vastu võtnud ka eelarve. Möödunud aastal sõitsid kogu Eesti maakonnabussid 365 päeval 36 miljonit liinikilomeetrit ja see läks maksma 33 miljonit eurot. Käesolevaks aastaks on Riigikogu andnud ühistranspordi jaoks 34,8 miljonit. Lisaks kogutakse esimesel poolaastal veel 5,5 miljoni eest piletiraha. Korraga saame aru, et sellel aastal on meil bussitranspordi rahastamiseks ette nähtud üle 40 miljoni euro, millest saab katta bussipiletite hinna, aga ka bussiliiklust tihendada. See, millisel viisil oleks vaja seda bussiliiklust tihendada, ongi ühistranspordikeskuste otsustada.
Ma olen teiega väga nõus, et igasugune ekspertide analüüs ja lisaarutelu tuleb alati asjale kasuks. Ma arvan, et n-ö rohujuure tasandi eksperdid ongi nendes ühistranspordikeskustes, aga kõrgema taseme ekspertiisi pakub ka Maanteeamet, kes on aastakümneid ühistranspordiga tegelenud. Ja me saamegi mõistlikult edasi minna sellises pika planeerimise võtmes ja vajaliku rahastusega riigieelarvest. 

Esimees Eiki Nestor

Filigraanne, kell on 14.00! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee