Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIII Рийгикогу, VII Сессия, Инфочас
Среда, 04.04.2018, 13:00

Отредактированная

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Meie seast on lahkunud hea kaaslane, Eesti iseseisvuse taastaja ja uue elu looja Andres Ammas. Avaldame kaastunnet tema perekonnale ja lähedastele. Mõtleme tema peale ja täname teda. (Leinaseisak.)
Aga elu läheb edasi. Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 65 Riigikogu liiget.
Valitsusliikmetest osalevad infotunnis peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Siim Kiisler ja siseminister Andres Anvelt. Praeguseks hetkeks on teatanud soovist esitada küsimust neli Riigikogu liiget. Annan võimaluse kaheks lisaküsimuseks.


1. 13:03 Venelaste lojaalsus

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Martin Helme ja vastaja peaminister Jüri Ratas. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lubage mul ka omalt poolt alustada kaastundeavaldusega vabaerakondlastele sõbra ja kolleegi kaotuse puhul.
Aga läheme päevateemade juurde. Lugupeetud peaminister! Võib-olla olete kursis intsidendiga, mis juhtus 25. märtsi õhtul Tallinna Vabaduse väljakul, kus seltskond venelasi rüvetas märtsiküüditamise tähtpäevaks pandud küünlakompositsiooni ning näitas selgelt välja põlgust ja vaenulikkust Eesti leinapäeva suhtes. Te olete korduvalt rääkinud, et kõik Eestis olevad inimesed on meie inimesed. Mulle ei tundunud kuidagi, et need oleksid meie inimesed. Kas te näete, et Eestis on ka inimesi, kellel on tõsine probleem lojaalsusega Eesti riigi vastu ja vaenulikkusega eesti rahvuse vastu, või te ei näe seda?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Andrese lähedased, sügav-sügav kaastunne! Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Hea küsija, tänan selle küsimuse eest! Ma arvan endiselt, et inimesed, kes Eesti riigis elavad, on meie inimesed. Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust nii valusal päeval, nagu meie rahvale on märtsiküüditamise aastapäev, korraldada mingisuguseid vandalismiakte, inimeste pandud küünlaid, pärgi või lilli rüüstata ega kuidagi kellegi mälestust rüvetada. Sellele ei ole mingit õigustust. Ma olen kursis selle infoga, mida te kirjeldasite, aga see ei pane mind kindlasti ütlema, et need noored üht, teist või kolmandat keelt kõnelevad inimesed, kes siin riigis elavad, ei ole meie inimesed. Ma arvan, et see kõik näitab tegelikult seda, kui oluline on tugev ühiskond – ühtehoidev ühiskond, kus mõistetakse eri pooli ja liikmeid – ning selle sidusus. Ma arvan, selle nimel tuleb edasi töötada ka niisugustel rasketel hetkedel, mida te kirjeldasite. Loomulikult ei ole vandaalitsemisele mingisugust õigustust. Ma arvan, et meie eesmärk peab olema ühiskond, kus me ei püstita müüre, vaid soovime ehitada ja ehitame sildasid.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, esimene lisaküsimus, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra peaminister! Ma pean ausalt tunnistama, et ei saanud tegelikult aru, millest te rääkisite. Minu meelest ei näita tugevust see, kui me probleemide ees silmi sulgeme. Minu meelest selline käitumine, mida me seal nägime, ei näita Eesti ühiskonna sidusust, vaid vastupidi, see on pilguheit Eesti ühiskonna sügavasse lõhesse. Ma kuulen Eestis mingeid jutte, mis on minu jaoks täielikud nonsenssjutud sellest, kuidas meil on siin venekeelsed eestlased ja ma ei tea mis keelsed eestlased veel. Mina ei ole sellest kunagi aru saanud. Minu meelest on olemas eestlased, venelased, ukrainlased ja süürlased – neil kõigil on oma rahvus. Mulle teeb väga muret, et Eestis olevad Vene kodanikud hääletavad tunduvalt suurema populaarsusega Putini poolt kui Venemaal olevad venelased. Ma küsiks nii: kui te arvate, et see on vandalism, mitte rahvusliku vaenu ilming, siis kas politsei tegeleb selle vandalismiga? Kas ta kavatseb näha samasugust vaeva nagu Vao puhul süüdlaste otsimisega?

Peaminister Jüri Ratas

Ma usaldan Eesti politseid. Politsei tegeleb loomulikult alati kõigi rikkumistega nii hästi, kui suudab. Ma tõesti arvan, et selliste üksikute näidete pinnalt ei saa üles ehitada vastandumist. Andke andeks, aga Eesti ühiskond ei ole nii rikas. Ma ei tea, kuhu ja kui kaugele teie mõttelõng kandub. Kas me peame ütlema, et ka siin Riigikogu saalis on osa inimesi, kes siia ei sobi, ja on osa inimesi, kes sobivad? Ma arvan, et see on väga vale tee. Siiralt, vale tee. Ma ei öelnud niisama, et ühiskonnas tuleb püüda ehitada rohkem sidusust ja sildasid. Kui te lugesite minu vastusest välja, et see kõlvatu tegu, mis seal oli, ehitab ühiskonna sidusust ja sildasid, siis te kas ei tahtnud aru saada või ei saanud aru. Mina midagi niisugust kindlasti ei väitnud.
Ma soovin öelda ka seda, rääkides tugevast ja kaitstud Eesti ühiskonnast, et kui võtta välja viimane Kaitseministeeriumi Turu-uuringute AS-ilt tellitud uurimus, siis see näitab, et kui võrreldakse näiteks eesti keeles ja muus keeles kõnelevate inimeste arvamusi, siis on vahe Kaitseväe, Kaitseliidu, Euroopa Liidu usaldusväärsuse suhtes vähenenud. Isegi NATO puhul on näha positiivset tendentsi. Ma arvan, see on hea, kui mõlemad keelegrupid näevad neid instantse olulisena ja usaldavad neid.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie vastused on selgelt ebarahuldavad ja manipuleerivad mingi küsitlusega, aga tegelikult ütlete meile väga selgelt, et pühite probleemi vaiba alla, te ei taha seda näha. Te ei taha näha seda, et 2/3 siin elavatest venelastest peab NATO-t vaenulikuks organisatsiooniks ja Putinit oma presidendiks. Selle asemel räägite meile ilusat muinasjuttu – nii nagu meile räägiti enne 2007. aasta pronksiööd – sellest, kuidas meil integratsioon toimib ja kõik on meie inimesed. Paraku kõik ei ole meie inimesed. Riigile on aga ohtlik, kui peaministri tasemel probleemiga ei tegelda ja vaadatakse neist mööda. Teie kõrval istub siseminister. Kas me saaksime teie kaudu temalt küsida, kas politsei seda konkreetset intsidenti uurib? "Kuuuurijale" politsei vastust ei andnud. Mis on teie vastus minu küsimustele, kas te pühite probleemi vaiba alla või mitte?

Esimees Eiki Nestor

Katsuks ikka ühe minuti jooksul küsimuse ära küsida ja mitte kõnesid pidada.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, peaminister ei saa täna kuidagi teie palvet rahuldada, sest te töötate Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel ja minul ei ole õigust seda mikrofoni siit kellelegi edasi anda, punkt üks. Punkt kaks, ma olen vaadanud teie erakonna viimaste päevade väljaütlemisi. Ma ei tea, kas see on kantud suurest populaarsuse tõusust nii teie kui ka Reformierakonna puhul või millestki muust. Selline äärmustesse minek teie küsimustes näitab, et teatud kohad tuleb Eestimaast välja lõigata, siis oleks EKRE rahul. Mina arvan, et EKRE valija siis rahul ei oleks. Siiralt arvan nii. Meil on ju selliseid omavalitsusi, kus on suurem osakaal nendel inimestel, kelle kodune keel on vene keel. Kas me peame siis neile ütlema, et te ei saa siin riigis enam elada, minge siit minema? Lõikame need omavalitsused kuidagi Eestimaalt välja? Ma arvan vastupidi: jah, me peame edasi minema sellega, et ehitada sildasid. Sellega, et Eesti Vabariigis elavate inimeste president on see, kes on hetkel ametis Kadriorus, Kersti Kaljulaid. See on oluline ja ma arvan, et see peab olema meie ühine pingutus. Selle küsimuse või repliigiga, mida te tegite, te õõnestate minu meelest Eesti jalgealust, te lõhute Eesti turvatunnet. Me oleme väga uhked, et me oleme aktiivsed liikmed nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus, aga kaitsetahe ja kaitsevõime algab kodust.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ka mina annan edasi sügava kaastunde avalduse Vabaerakonna liikmetele meie kolleegi lahkumise pärast!
Kuid minnes küsimuse juurde, ma kardan, peaminister, et teil on kahjuks läinud kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk. Minu arvates on väga äärmuslik see, et ühel Euroopa Liidu valitsusparteil on otsene koostööleping Ühtse Venemaaga. Selle partei liikmed, eriti üks europarlamendi liige, on korduvalt esinenud sõnavõttudega, mis õõnestavad Eesti julgeolekut ja Eesti koostööd näiteks NATO liitlasriikidega. Seega, ma tõesti siiralt loodan, et te jätate meie aadressil tegemata märkused, mis ei ole kompetentsed. Kuid sedasama vandalismiakti teemat käsitledes küsin, kas ta näete ka suurt puudujääki selles, et kogu meie rahvale väga olulisel päeval, küüditamise aastapäeval ei olnud meil piisavalt ressurssi politsei näol väljas avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks. Politsei ressurss on olnud liiga piiratud ja see on üks suur probleem meie ühiskonna turvalisuse tagamisel. Mis on teie arvamus selle suhtes?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see on hea, et te kõiki asju teate. Ma ei oskagi selle pika monoloogi peale muud öelda kui seda: eksimatu. Aga eks Riigikogu liige peabki selline olema. Kordan veel kord üle, mis ma ütlesin esimesele küsimusele vastates: politsei tegeleb sellega. Ma jään oma sõnade juurde – tegeleb. Kindlasti menetleb seda vale tegu, ei jäta seda kahe silma vahele ega pühi seda vaiba alla, nagu teie erakonna esimees ütles, või laua pealt maha. Selle protokolli kohta, mida te mainisite – loomulikult on teil õigus seda küsida –, ma olen siin teie ees juba öelnud, aga ütlen uuesti: minu jaoks see protokoll ei tööta, pole kunagi töötanud ja seda pole olemas.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:14 Pensionid

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse peaministrile Jüri Ratasele esitab Taavi Rõivas. Palun!

Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt avaldan kaastunnet kõigile sõpradele Vabaerakonnast ja Andrese lähedastele. Hea peaminister, väga raske on seda debatti teiega täna pidada, aga minu küsimus on olulisest valdkonnast ja mure tõsine. See puudutab inimeste pikaajalist kindlustunnet ehk pensione ja on ajendatud sellest, et üks koalitsioonierakondadest on Helir-Valdor Seederi suu läbi teinud ettepaneku pensioni teine sammas ära kaotada. Ta on läinud lausa nii kaugele, et nimetanud pensionireformi, mille Mart Laari valitsus omal ajal ellu viis, Eesti suurimaks rahanduspoliitiliseks ebaõnnestumiseks. Mu küsimus on lihtne: kas te olete valitsuses sellises seisukohas kokku leppinud või see on ühe koalitsioonipartneri soolo ja teie seda ei toeta?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei ole kokku leppinud.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Ma olen seda teie käest juba mitu korda küsinud, aga siiski. Kui ministrid saavad palgapäeval ilusti raha kätte, siis osa töötavatest pensionäridest peab maksma rohkem makse kui valitsuse liikmed. Kas te olete minu küsimuse peale mõelnud ja valmis seda ebaõiglast maksusüsteemi muutma nii, et teist peaaegu kaks korda vähem teeniv töötav pensionär maksaks sama palju makse kui teie?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Hea küsija! Minu meelest see mõistuse hääl, mis teie näol Reformierakonnast tuleb, annab lootust. See annab lootust selles mõttes, et ka teie erakonnas on neid inimesi, kes ei soovi panna inimeste toimetulekut sissetulekust sõltuma. Mis paralleeli ma toon? Ma lugesin teie erakonna peatselt ametisse astuva esimehe arvamust haigekassa reformi kohta. Seal öeldakse, et arstiabi kättesaadavus hakkab sõltuma sellest, kui palju on inimese rahakotis vahendeid. Ma ei arva, et see on õige. Ja see solidaarsuse aspekt, millele te viitate, kannab kindlasti ka minu mõtet. Nii et ma soovin teile jõudu erakonna sees.
Nüüd pensionidest. Minu arvates te vihjate sellele, et Eestis on pensionid väiksed. Kui me võrdleme näiteks suhtelise vaesuse määra keskmise vanaduspensioniga, siis kahjuks tuleb öelda, et keskmine pension on väiksem. Ma arvan, et see on väga õige debatt, mida te peate just praegu, enne XIV Riigikogu koosseisu valimisi järgmisel aastal, sellest, kuidas erakonnad kavatsevad seda probleemi lahendada. Jah, ma olen tõesti välja öelnud, et pensionide indekseerimisest, mis toimus nüüd kolm päeva tagasi ehk 1. aprillil, ja sellest 7,6%-st ei piisa. Tegelikult on vaja erakorralist pensionitõusu. See on üks seisukohtadest, millega meie järgmistele valimistele vastu läheme. Nii et pensionitõus on igal juhul fookuses.

Esimees Eiki Nestor

Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt täpsustuseks: Kaja Kallase idee ei ole kindlasti selline, nagu härra peaminister nimetas. Ma endise terviseministrina sain sellest küll aru nii, et pigem on tema soov tervishoidu lisaraha tuua eraraha arvel ja see võiks kättesaadavust parandada kõigile, sõltumata inimeste sissetulekust. Aga ma tulen tagasi pensionide juurde. Ma olen tänulik selle vastuse eest, et te ei ole seda kokku leppinud, mis omakorda tähendab minu jaoks, et järgmise aasta jooksul, mis on valimisteni jäänud, eeldatavalt seda tagasipööret ei tule. Palun teie kui ühe Eesti suurima erakonna juhi seisukohta. Kas teie meelest ka on pensionireform – eeskätt teise ja kolmanda samba loomine – suur ebaõnnestumine või te näete, et teisel ja kolmandal sambal võiks olla ka tulevikus oma roll? Ma küsin seda sellepärast, et see puudutab väga paljude inimeste kindlustunnet.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Me arutame lähipäevadel uut pensionireformi eelnõu, mis tuleb ka siia Riigikogusse. Ma arvan, et igal juhul peaksid pensionid üleüldiselt olema Eesti riigis õiglasemad. Pensionile minek peaks igal juhul olema paindlikum ja loomulikult peab riigi võime pensioni maksta olema jätkusuutlik. Te küsisite teise ja kolmanda samba kohta. Ma usun, et uue reformiga avatakse inimestele sünniaastaga 1970–1982 taas võimalus teha sissemakseid teise sambasse. Ma ei arva, et seda lubadust, mida riik on andnud, saaks väga kergekäeliselt ümber keerata. Minu arvates tuleb edasi anda kindlustunnet inimestele, sh nendele, kes tõesti rohkem teenivad ja soovivad panustada. Nende jaoks on ju täiesti olemas kolmas sammas. Ma arvan, et nende asjadega tuleb edasi töötada.

Esimees Eiki Nestor

Taavi Rõivas, palun teine lisaküsimus!

Taavi Rõivas

Aitäh! Hea peaminister! Anna andeks, ka mina olen aastatel 1970–1982 sündinute hulka kuuluv inimene, aga mina tõesti ei saanud aru, mida austatud peaminister praegu öelda tahtis. Minu küsimus oli väga lihtne: kas teie hinnangul peaks ka tulevikus pensioni teine sammas jätkuma või on nii, nagu ütles Helir-Valdor Seeder, teie koalitsioonipartner, et tegemist on Eesti suurima rahanduspoliitilise ebaõnnestumisega? Eile ütles ta ühes telesaates veel, et seal põleb sadu miljoneid eurosid aastas. Minu arusaamist mööda on Eesti inimeste säästusid sinna kogutud tõepoolest isegi mitu miljardit ja see on meie inimeste jaoks oluline. Mina toetan selle teise samba jätkumist, aga ma palungi teie kui ühe suurima Eesti erakonna juhi seisukohta sellel teemal.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eks ongi raske vastata, kui küsimus esitatakse sellises tingimuslikus kõneviisis, et kas peaks. Vastus on: jah, peab.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te olete nüüd valimiste eel varmalt jaganud lubadusi pensioni tõstmisest. Ma soovitaksin muidugi teil üle vaadata oma eelmiste valimiste programm ja need lubadused, mida te seal pensionäridele jagasite. Siis te võite veenduda, et te ei ole oma toonaseid lubadusi täide viinud, vaatamata sellele, et olete praegu juba poolteist aastat valitsuse juhtpartei. Me teame ka, oleme arvutanud, et umbes 360 miljonit läheks maksma pensionide tõstmine 100 euro võrra. Laias laastus muidugi, see on tinglik arvutus. Samas, töötavad pensionärid maksavad praegu makse tihtipeale rohkem kui lihtsalt töötavad inimesed. Minu küsimus on niisugune: kas ei võiks alustada kõige kättesaadavamast ja pensionäridele kergemini lisaraha andvast asjast, nimelt pika elutööga välja teenitud pensioni tulumaksust vabastamisest?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et igasugused diskussioonid sellel teemal on teretulnud. Ma ei nõustu aga üldse teie hinnanguga Keskerakonnale. Keskerakonna seisukoht on kogu aeg olnud see, et majanduslik ebavõrdus, mis meil praegu on, ütleme, tööealiste seas, ei kanduks edasi ka pensioniikka. See on põhjus, miks me ütleme, et esimene pensionisammas sõltub töötatud aastatest. See on põhjus, miks ma arvan – nii nagu ma vastasin Taavi Rõivasele –, et kolmas sammas peab jääma vabaks neile, kes teenivad rohkem ning soovivad ja suudavad ka rohkem maksta. Ma arvan, et teise samba aluspõhimõtteid ei tohi muuta, nendega tuleb jätkata.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:24 Võõrtööjõud

Esimees Eiki Nestor

Küsimus siseminister Andres Anveltile, küsib Henn Põlluaas. Palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Aastal 2016 registreeriti Eestis üle 7000 uue välispäritolu isiku, peamiselt Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest, eelmisel aastal veelgi rohkem. See on võrreldav okupatsiooniaegse sisserändega, mille eesmärk oli eesti rahva venestamine ja hävitamine. Siseministeeriumi rändepoliitika töögrupi teadlased tõid esile võõrtööjõuga kaasnevad probleemid – lõimumatus ja kuritegevus, odavale tööjõule suunatud majandus, palkade vähenemine, tööpuudus ja varimajanduse kasv, jätkuv väljaränne – ning rõhutasid, et kvootidest ei tohi loobuda. Probleeme lahendaks aga sündimuse ja tagasirände soodustamine, suurem ja parem oma inimeste rakendamine ning tehnoloogia arengust tingitud töökäte vajaduse vähenemine. Miks on kõik teie pingutused suunatud selle asemel hoopiski immigratsiooni suurendamisele?

Siseminister Andres Anvelt

Kõigepealt tahaksin avaldada sügavat kaastunnet Andres Ammase lähedastele, eriti tema abikaasale Anneli Ammasele. Müts maha Andrese tegude ees Eesti riigi heaks!
Aga nüüd teie küsimuse juurde. Ma olen täielikus arusaamatuses, kas te elate mingisuguses teises maailmas, ei loe ametlikke dokumente ega valitsuskabineti otsuseid, mis on muide läinud tegelikult veel karmimaks sellest, millega tuli välja ka seesama sisserände piirarvuga tegelenud töögrupp. Need punktid, millest te rääkisite, ei ole mitte iseenesest tekkinud või kuskilt taevast alla tulnud, vaid spetsialistide arvamused ja vaidluste tulemus. Ka valitsus on võtnud need arvamused aluseks oma otsuse tegemisel. Sisserände piirarv ei suurene. Samas, me saame aru, et Eesti tööturul on vaja rakendada teatud meetmeid. Üks neist on projektipõhise ehk ajutise töötamise pikendamine üheksalt kuult aastale. Teine on kõrgepalgaliste inseneride, spetsialistide, kes saavad vähemalt kaks Eesti keskmist palka, kvoodi alt välja toomine. Need grupid on suhteliselt väikesed võrreldes meie enda inimestega. Selles ma olen teiega täielikult nõus, et Eesti oma tööjõud peab olema kõige rohkem kaasatud ning alles siis saame rääkida võõrtööjõu sissetoomisest ja kasutamisest.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Ma arvan, et teil ministrina peaks olema häbi sõna otseses mõttes valetada, sellepärast et kvoot on sisuliselt oma tähenduse kaotanud. Sellel on 17 erandit, lisaks täiesti vaba migratsiooni võimalus Euroopa Liidust, USA-st, Kanadast, Jaapanist jne. Meil on praegu menetluses valitsuse esitatud eelnõu, millega kolmandatest riikidest immigratsiooni veelgi suurendada. Teie enda erakonnakaaslane minister Palo käis Indias ja kuulutas pärast, et meil on vaja tuua sealt sisse 7000 IT-spetsialisti. Teie erakonna esimees on teatanud, et meie eesmärk on saada lähimatel aastatel ligi 50 000 uut inimest siia Eestisse. Nii et jutud on küll väga ilusad, aga tegelikkus ...

Esimees Eiki Nestor

Kus on küsimus?

Henn Põlluaas

... ja teod on risti vastupidised. Miks te hämate? Miks te tegelikult järjest suurendate immigratsiooni?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Ma arvan, et kui mingi asi on häbiasi, siis on see populism. Seda ma kuulen praegu sealt saali otsast väga palju. Ma räägin teile veel kord. Te alustasite oma esimest väidet sellega, et tegemist on venestamisega ja meile tuleb ida poolt väga palju töötajaid. Jah, ka mina leian, et see on probleem. Kui me räägime kvoodi täitumisest, siis seesama kvoot – mis, muide, täitus eilse seisuga – saab täis just lihtsamate tööde tegijatest, ehkki tegelikult me tahame, et tööandjad tegeleksid kõigepealt meie oma Eesti inimestega. Sealtpoolt tulnud inimeste lisaväärtuse tootmine, ütleme ausalt, ei ole kuigi suur. Küsimus on, kuidas tegelda sellega edasi niimoodi, et Eesti ettevõtja oleks rahul. Ma ütlen veel kord: probleem on Eesti oma tööjõuturuga. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on kaks korda suurema tööpuudusega kui muud piirkonnad. See on olnud minu sõnum ka kõigil kohtumistel ettevõtjatega. Kõigepealt tuleb aluseks võtta meie Töötukassa pakutavad programmid, mis võimaldavad inimestele ümberõpet jne.
Mis aga puudutab sedasama kvoodi alt väljatoomist, siis toon teile lihtsalt mõned arvud. Jah, me tõime selle aasta algusest kvoodi alt välja IT-spetsialistid, sest Eesti ei suuda ise neid ette valmistada sellisel määral, nagu oleks vaja. Meil lihtsalt ei ole füüsiliselt nii palju inimesi, kes sooviksid seda õppida. Kvoodi alt väljatoomine vabastas 170 töökohta ehk Eestisse tuli sisse 170 IT-spetsialisti. Kogu maailm käib inimesi otsimas ja püüab endale meelitada spetsialiste, et majandus töötaks kõrge lisandväärtusega. Ka Eesti peab nendes suundades kiiremini arenema ja olema konkurentsivõimeline. Kui me räägime madalamast lisandväärtusest, siis seal kvoot toimib ja jääbki toimima.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! No võtame siis ette mõned faktid. Ma põimin ühe minuti sisse kaks küsimust. Esiteks, möödunud aastal valitsus keeldus kaotamast seda ülempiiri, umbes 1300 inimest aastas tööjõu sisserändena. See on tegelikult n-ö tinglik kvoot, sest enamik inimesi jääb selle kvoodi alt välja. Nüüd on eksperdigrupp avaldanud arvamust, et see kvoot tuleks kaotada väga suure osa puhul tööjõust, ja valitsus on sellega nõustunud. Valitsus on nõustunud ka sellega, et n-ö lühiajalise töötamise periood, mis siiamaani oli üheksa kuud, pikeneks 12 kuule. Kui ma eksin, siis parandage mind ja tooge välja ka fakte.
Minu teine küsimus puudutab tööjõupuudust meie tööturul. Mida on teinud ja milliseid samme on astunud näiteks konkreetselt Siseministeerium tööjõuprobleemi leevendamiseks ja meie inimeste tagasirändeks välisriikidest? Me räägime kümnetest tuhandetest töötajatest, kes on Eestist lahkunud, kuid tuleksid soodsa võimaluse korral siia tööle tagasi.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Jaak Madison

Mis samme on astunud Siseministeerium selle tegevuse elluviimiseks?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Kõigepealt sellest, mis puudutab Eesti inimeste tagasitulekut. Ma julgen teile öelda, et see trend on väga suuresti kasvus. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on sisseränne, sh Eesti oma inimeste tagasitulek, olnud suurem kui väljaränne. See on punkt üks. Punkt kaks, kui me räägime sellest, kust need inimesed kvoodist väljastpoolt sisse tulevad, siis on väga palju inimesi, kes ei tule mitte siia tööle, vaid tulevad oma perega kaasa. On ka neid, kes tulevad siia õppima. Kolmandaks, ma ei saa aru, kust tuleb teie teadmine, et valitsus on nõustunud otsusega sisserände piirarv ära kaotada. See on minu jaoks täielik uudis. Ma ei tea, mis riigi valitsusest te räägite. Meie valitsuskabineti selle aasta alguses tehtud otsus on väga selge: kvoot jääb, kvoot ei kao. Küll pikendatakse ajutist töötamise võimalust Eestis üheksalt kuult ühele aastale, nii nagu on Euroopa Liidus pikemalt lubatud ajutine töötamine kolmandatest riikidest.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ma viskan ka mõned numbrid siia välja. Kui me räägime venestamisest, siis 2017. aastal anti 87% ajutistest töölubadest kolmest riigist pärit inimestele: Venemaa, Valgevene ja Ukraina. Need on selgelt slaavi riigid. 2016. aasta lõpul – siin läheb kivi selgelt Reformierakonna kapsaaeda, aga teie olite selle valitsuse liige – lõdvendati palganõuet 1,2-lt 1,0-le. See andis võimaluse ajutisteks töölubadeks ja nende hulk kasvas viiekordseks. Kui ma nüüd õigesti mäletan, anti neid välja 17 000. Sealjuures on meil aga täiesti teadmata, kui palju töötab Eestis renditöötajaid, samuti on meil täiesti teadmata, kui palju töötab hooajatöötajaid. Võib-olla te valgustate meid ja ütlete, kui palju neid on. Me räägime kümnetest tuhandetest inimestest, kes tulevad Eestisse madalama palga peale, kui on näiteks Harjumaal, sest Eesti keskmine palk on madalam kui Harju keskmine. Me räägime tööjõu dumpimisest ja oma inimeste ...

Esimees Eiki Nestor

Küsimus palun!

Martin Helme

Ma tahaks teada, kui palju oli hooaja- ja renditöötajaid eelmisel aastal Eestis.

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Hakkame pihta sellest, et ajutine töötamine kestab praeguse korra järgi üheksa kuud, peale seda peab inimene Eestist lahkuma. Sellised tööotsad ongi mõeldud leevendamaks projektitöid, ehitusi jms. Need inimesed ei jää siia alaliselt elama. Jah, selles on teil õigus, et enamik nendest tuleb Ukrainast ja Valgevenest, samuti Venemaalt. Kõige rohkem tuleb siiski Ukrainast ja eriti suurenes sealt tulevate inimeste arv peale seda, kui Ukraina sai viisavabaduse. See on ka arusaadav, sellepärast et sellisel juhul nad ei pea vormistama. Siit tekibki kõige suurem matemaatiline nihe.
Kui me räägime renditööjõust, siis ma nõustun sellega, et renditööjõu skeem, mis omal ajal sai Euroopa Liidus loodud, on ajale jalgu jäänud. Ka meie oleme alustanud analüüsimist, kuidas seda süsteemi muuta, sest praegu seda kuritarvitatakse. Tööjõu vaba liikumise mõttes on idee väga hea – sa teed näiteks Poolas sedasama tegevust, sul on seal reaalne firma, inimesed tulevad Eestisse, Hollandisse või lähevad kuhugi mujale tegema sama tööd. Mis juhtus? Meie endi skeemitajad hakkasid looma Poolasse fiktiivseid firmasid, kus tegelikult seda tööd ei tehta, ja tulid hoopis Eestisse. Rääkides arvudest, meie hinnangul on Eestis kuni 5000 ebaseaduslikku töötajat.
Siia juurde ma tahan kindlasti öelda seda, et Siseministeerium on juba saatnud ka teile Riigikokku sellesama õpilasdirektiivi raames D-viisa kaotamise põhimõtte. See on täitsa uudne asi kogu Euroopa Liidus. Kui inimene töötab ebaseaduslikult, siis saab tühistada tema viisa, millega ta viibib Euroopa Liidus, ja ta riigist välja saata. See on aga alles üks samm. Teine samm ebaseadusliku töötamise vähendamiseks on pakett, mis ootab praegu Siseministeeriumis saatmist teie, lugupeetute lauale. Edaspidi me saame arutada selle üle, milline on tööandja vastutus. See on pikem teema, praegu on mul aeg otsas.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:36 Sünnitusosakondade sulgemine Põlvas ja Valgas

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse peaminister Jüri Ratasele esitab Jaak Madison. Palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Viimastel nädalatel on tõusnud väga suureks debatiteemaks sünnitusosakondade töö jätkumine Lõuna-Eesti väikelinnades Põlvas ja Valgas. Te olete valitsusjuhina ka ise avalikkuse ees sellel teemal sõna võtnud, seega ma eeldan, et selle küsimuse teile esitamine on õigustatud. Hoolimata sellest, et otsuse langetab haigla nõukogu, küsin, mida on teinud Vabariigi Valitsus või teile teadaolevalt Sotsiaalministeerium, analüüsimaks, milliseid lisavahendeid läheks vaja, et tagada praegu töös oleva teenuse jätkusuutlikkus ning et haiglaid ei ootaks sünnitajate arvu vähenemisele vaatamata sulgemine. Milliseid lisavahendeid see nõuaks – kui suurt summat ja millise ajaperioodi jooksul? Ma eeldan, et te olete seda analüüsinud, ja oleksin rõõmus, kui jagaksite seda infot ka meiega.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, armas küsija! Ma käisin eile ise seal kohapeal. Teema on väga emotsionaalne nii Põlva kui ka Valga puhul. Kui te küsite summade kohta, siis see on üks pool asjast ja ma tulen kohe selle juurde, mida see tähendaks. Teine pool on turvalisuse pool, st turvalisus sünnitajale ehk emale ja uuele maailmakodanikule. Kolmas on see, mida te isegi märkisite, nimelt haiglate nõukogud ja juriidiline pool, mis on kokku lepitud. Valga Haigla nõukogu ei ole praeguseks teinud ühist otsust sünnitusosakonna sulgemise kohta. Põlva on selle otsuse nõukogu tasemel teinud ja see on sisse kirjutatud ka võrgustamise dokumenti, mis ütleb, et sünnitusosakond suletakse 2018. aasta lõpuks, st 31. detsembril 2018.
Ma käisin eile mõlemas haiglas. Nagu ma ütlesin, emotsionaalselt mulle ei meeldi see otsus, et pannakse kinni sünnitusosakonnad ja jälle kaob üks oluline teenus Eesti maakondade keskustest. Ma ütlesin ka välja, et kui haiglate nõukogudel on soov debateerida selle üle, kas sünnitusosakond võiks jääda kestma, siis mina olen selleks kindlasti valmis. Rahaliselt tähendab see Valga Haigla juhi sõnul circa 0,4 miljonit ehk 400 000 eurot. Põlva puhul, ma arvan, on see summa natuke väiksem.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun esimene täpsustav küsimus!

Jaak Madison

Aitäh! Ma arvan, et emotsioonidega on siin vähe pistmist. Ma mäletan, et kui Keskerakond oli opositsioonis, siis te rääkisite pidevalt regionaalpoliitikast. Praegusel juhul on tegemist ühe aspektiga regionaalpoliitikast ja elu kestvusega maapiirkondades. Ma arvan, et meil ei ole mõistlik minna enne valimisi valijatele rääkima, et tegelikult meist ei sõltu mitte tuhkagi, sest kõik otsused langetab mingi muu institutsioon, mida meie mõjutada ei saa. Paratamatult vastutab Vabariigi Valitsus ja teie isiklikult regionaalpoliitika arengu või selle taandarengu eest. Ma arvan, et tavalist inimest Põlvas või Valgas ei lohuta eriti, kui te ütlete, et teie seda mõjutada ei saa. Teie peate andma vastuseid. Teie asi on koostöös haiglate nõukogudega leida lahendusi, et teenus jätkuks, ja selgitada välja vajalikud summad, et teenuse kvaliteet säiliks. Seetõttu on mu küsimus selline: mis on vahet Reformierakonnal, kelle ajal suleti sünnitusosakond Jõgeval, Haapsalus ja Raplas, ning Keskerakonnal, kes sulgeb need nüüd oma valitsuse ajal Valgas ja Põlvas? Mis on teie vahe?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei tea, mis oleks siis, kui EKRE oleks võimul ja kuidas teie Eesti elu näete, aga mulle tundub, et teie, härra Madison, näete seda nii, et kui teie erakonna esimees on peaminister, siis tema avab sünnitusosakonna seal ja postkontori teises kohas ning ehitab mingi kioski kolmandasse kohta. See ei käi nii. Ma saan aru, et te ei ole lihtsalt veel kursis kogu riigi toimimisega, demokraatliku riigi toimimisega, aga seda ei saa teile ette heita, eks kogemus tulebki aastatega.
Nüüd sünnitusosakondade sulgemisest. Praegu käib koostöö haigekassaga ja kohapeal on käinud nii tervise- ja tööminister kui ka mina. Te küsite kogu aeg rahalisest aspektist lähtudes. Ma ütlen veel kord, et raha ei ole praegu üldse esmane küsimus. Kui küsimus oleks ainult rahas, siis ma arvan, et riik suudaks igal juhul need summad leida ja selle ära lahendada. See oli ka minu eilne sõnum mõlema haigla nõukogule. Naistearstide selts aga ütleb, et sünnitusi on seal liiga vähe ning võimalik risk, et midagi juhtub uue maailmakodaniku või emaga, on väga suur. Osa Põlva Haigla nõukogu liikmeid ütleb, et ajastus on vale, seda ei tuleks teha praegu, ja sama leiavad ka mõned Valga Haigla nõukogu liikmed. Põlva Haigla eest on kodanikud kogunud väga palju allkirju – palun kuulake mind, võib-olla saate siis oma küsimusele vastuse! – ja jaganud infot ka sotsiaalmeedias. Ka nemad ütlesid, kui me eile vestlesime, et ühel hetkel tuleb kätte kriitiline piir. Nad ei arva, et sünnitusosakonda tuleb hoida kuni ühe sünnituseni aastas. Selle nimel, et sünnitusi jätkuks, nii Valgas kui ka Põlvas, olen mina valmis töötama. Aga proaktiivne tegevus peab tulema nõukogudest.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, teine täpsustav küsimus.

Jaak Madison

Aitäh! Alustuseks, härra Ratas, te ei pea olema minu suhtes patroneeriv. Ma saan aru, kui Mart Helme peab mulle loengut oma elukogemuse pinnalt, siis on see õigustatud. Kuid teie, ma arvan, ei peaks seda tegema. Mis puudutab seda, mida me teeksime teistmoodi, kui EKRE oleks võimul, siis ma tuletaks meelde teie opositsiooniaegu, kui te olite siin väga suured targutajad ja õpetajad, kuidas Reformierakond peaks riiki juhtima. Nagu me reaalsuses näeme, siis suurt vahet ei ole. Me ütleksime seda, et kindlasti me ei viiks kümneid miljoneid eurosid välja Lätti, läbi aktsiisipoliitika, kindlasti me poleks lõpule viinud haldusreformi, mis toob kaasa ääremaastumise, kindlasti me soodustaksime Eesti arstide Eestisse jäämist või tagasitulekut, mis on üks aspekt haiglate töös ja sünnitusosakondade töö jätkumises. Nii et on väga palju aspekte, mida annaks tegelikult teha ja mis kõik koosmõjus mõjutaks ka nende osakondade töö jätkumist. Seega on mul küsimus, mille peale see raha lõpuks kulub ja mis on teie konkreetne edasine tegevus. Mida te ütlete Põlva inimesele? Mis juhtub siis, kui nad peavad hakkama sünnitama Tartus, aga lapsed sünnivad hoopis kiirabiautos, nagu on möödunud aastal juhtunud kümneid kordi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et teil läks see mõte mitu korda vist kaduma seda küsimust esitades, aga ma püüan aru saada, mis te teada tahtsite. Kõigepealt, vahe Keskerakonna ja Reformierakonna vahel on ääretult suur. Ma saan aru, et teie olete lähenenud Reformierakonnaga. Ma loen, kuidas nii teie kui ka Reformierakonna mõningad liikmed räägivad uuest valitsusliidust: EKRE ja Reformierakond. Küsimus on selles, kes siis peaministripositsiooni võtab.
Aga teie küsimus oli, mis on erinevus. Erinevus on kohalike omavalitsuste poliitika. Me ütlesime opositsioonis, et kohalikud omavalitsused peavad saama tagasi selle raha, mis neilt ära võeti. Kohalikele omavalitsustele on ette nähtud sellel aastal veel 30 miljonit eurot, ilma ühegi lisaülesandeta. Opositsioonis olles me ütlesime, et ravijärjekorrad peavad lühenema. Me oleme valitsuses otsustanud järgmise nelja aasta jooksul eraldada haigekassale 220 lisamiljonit ravijärjekordade lühendamiseks. Me ütlesime opositsioonis olles, et madalat ja keskmist palka saavate inimeste netosissetulek peab tõusma. Nüüd on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, mitte 180 eurot. Ei ole ka sellist peenhäälestust, et igal aastal tõstame kümme eurot. Me ütlesime opositsioonis olles, et Eesti põllumeeste top-up-toetused peavad tõusma. See oli kolm aastat null eurot, praegu makstakse seda maksimummääras. Me ütlesime opositsioonis olles, et õpetajate ja kultuuritöötajate palk peab tõusma. Praegu me teame, et õpetajate palga alammäär on 1150 eurot ja kultuuritöötajate palga alammäär on samuti 1150 eurot. Need on konkreetsed näited, mis Eestimaal on muutunud.
Ma arvan, et Põlva ja Valga inimesed on andnud väga tugeva sisendi, mida nad soovivad, ja mina olen andnud vastu selle sisendi, et kui seda näevad ka haiglate meditsiinitöötajad, siis tuleb kindlasti töötada selle nimel, et sealse sünnitusosakonna tegevus jätkuks.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Auväärt peaminister! Sissejuhatavalt ma tahan muidugi tänada neid arste, ämmaemandaid ja meeskondi, kes on saavutanud Eestis tipptaseme laste sündimuses ehk sünniga seotud suremuse vähenemisel. Ma väga loodan, et kõik pered saavad sünnitada seal, kus nad sisimas kõige rohkem soovivad. Kindlasti ei saa aga rahul olla Vabariigi Valitsuse ministrite sõnavõttudega, kaasa arvatud Jevgeni Ossinovski omaga, kus üritatakse suunata see küsimus haiglate nõukogule. Ma ei räägi siin sellest, et ta peaks minema ise sünnitust vastu võtma, vaid ma räägin sellest, et valitsus peaks andma teadmist, et kui nõukogud otsustavad teistpidi, siis rahalised vahendid on olemas. Seda ma tahaksingi kuulda. Kuigi see tundub hetkel uskumatu, sest oleme ju ka valimislubadustes kuulnud 1000-eurosest miinimumpalgast Eestis, aga siiani seda juhtunud ei ole. Kas te olete valmis, arvestades ka kõiki riske, andma Põlva ja Valga haiglale lisavahendeid selleks, et sünnitused saaksid jätkuda?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Lihtsalt ütlen, et ma pean vaatama ju ka kehakeelt, mis siin Riigikogu saalis toimib. Minu meelest seda koostööd tuleb tunnustada, siiralt ja ilma mingi naljata. Ma vastasin härra Madisoni küsimusele EKRE-st. Ta loomulikult ei kuulanud lõpuni ja tuli teie juurde – nagu ma aru saan, ütles, mida teie peaksite küsima. Ma ei tea, kas te seda küsisite, mida ta ütles, või mitte, aga see näitab, et see koostöö toimib väga hästi. Mina arvan, et selline poliitilise kultuuri küpsus ja sildade loomine EKRE ja Reformierakonna vahel toimibki, mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka praktikas. Ma vastasin EKRE fraktsiooni küsijale, et esmane ei ole rahaküsimus. Need summad – kas see 400 000, mis öeldi mulle Valga haiglast, või Põlvas natukene vähem – ei ole need, mille taga seisab otsus, kas sünnitusosakond jääb alles või mitte. Need peavad olema sisulised küsimused. Kui meditsiinitöötajad ja personal ütlevad, et sünnitusosakonda on võimalik edasi pidada, siis ma arvan, et selle nimel on valmis töötama nii tervise- ja tööminister kui ka mina. Te ütlesite väga õigesti, et ega Jevgeni Ossinovski või Jüri Ratas ei hakka sünnitusi vastu võtma, see on absurd. Sellepärast ongi Eestis ju pandud paika need instantsid, kes seesuguseid otsuseid teevad – kahe haigla nõukogu. Mõlema haigla puhul on, nagu me teame, 51% aktsiatest Eesti ühe suurima haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi käes, kus on kõige paremad teadmised ja kindlasti kompetentsed nõukogu liikmed, samuti on kaasatud Valga ja Põlva omavalitsuse esindajad. Nad teevad otsuseid koostöös juhatusega ja kui see teema üles tõuseb, siis tuleb seda loomulikult edasi arutada.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Meil siin opositsioonis on tugev ja sidus koostöö, ei ole midagi. Minu meelest oma viimase jutuga te jõudsite tegelikult asja ivani. Asja iva on ju väga lihtne: kogu see haiglate sulgemise protsess töötab selle nimel, et koondada haigekassa raha ühte suurde keskusesse, Tartu Ülikooli Kliinikumi. Tartu Ülikooli Kliinikum ostis üles väiksemad regionaalhaiglad, sellel põhjusel, selle eesmärgiga, et nad turult välja süüa ja saada haigekassa raha endale. Maksumaksja ehk haigekassa jaoks ei ole mingit vahet, kas sünnitus toimub Valgas, Põlvas või Tartus, täpselt sama hinnakiri on. See on lihtsalt ühte asutusse raha koondamine läbi turu kokkulappamise. Siin on kriitika teile – te ei takista seda, te ei seisa regionaalpoliitiliselt sellele vastu. Ma küsin siis lihtsamalt üle: mille peale see 400 000 või 300 000 eurot siis peaks minema, et seal n-ö kvaliteet paraneks?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! See on hea, et me saame nii detailideni selles diskussioonis minna. Naistearstid kõigepealt, punkt üks. Punkt kaks on see, et kui me räägime sünnitusosakonnast, siis see tähendab seda, et kõik minutid, kõik sekundid peab olema valvevõimekus. Personali palgad. Kindlasti tuleb soetada ka teatud aparatuuri, mida ei ole Valgas ja Põlvas, aga näiteks suuremates haiglates on. Nüüd, sellega te täielikult eksite või meelega eksitate, et kui näiteks see sünnitusosakond, ütleme teoreetiliselt, pannakse kinni, siis see raha võetakse ära, haigekassa võtab selle ära. Ei võta. Vastupidi. On öeldud, et need vahendid jäävad mõlemale haiglale, nii Valgale kui ka Põlvale.
Te ütlesite küsimuses, et haiglad ostis üles Tartu Ülikooli Kliinikum. Minu teada oli nende omavalitsuste soov teha selline tehing, võrgustamine. Kas see on õige või vale, selle üle võib debateerida. Minu meelest me peame debateerima nende väärtuste üle, kuidas Põlvas ja Valgas oleks homme ja ülehomme rohkem inimesi, neidsamu meie inimesi. Kas me suudame piisavalt sinna ehitada infrastruktuuri, kas me suudame piisavalt väärtustada sealset hariduspoliitikat ja sotsiaalpoliitikat, kas riik on piisavalt hea partner erasektorile, et erasektor looks seal töökohtasid? Siis läheb tegelikult üldse päevakorrast maha see küsimus, kas sünnitusosakond sulgeda või mitte. Mina ütlesin eile välja selle, mida on öelnud ka tervise- ja tööminister, et emotsionaalselt ei ole sulgemisotsus loomulikult hea. Parem on see, kui sünnitusosakond sinna jääb – see on vähemalt minu seisukoht.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Austatud Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsiooni liikmed loobusid täna õigusest infotunnis küsimusi esitada. Austame nende otsust. Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee