Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ka minu tervitused ja õnnesoovid meie vabariigi aastapäeva nädalal! Aga elu on täis rutiini ja probleeme ning nende kohta te olete minult aru pärinud. Ma arvan, et parim asjakorraldus on, kui ma loen küsimuse ette ja siis vastan.
Esimene küsimus: "Mis on kaalukad põhjused täiendava maade väljaostmise teostamiseks? Milliste analüüside alusel ja millal otsustati vajadus seda laiendada veel 10 meetri võrra?" Projekteerimise käigus on rajatud 3,2 kilomeetri ulatuses kaks katselõiku, millele on paigaldatud seire- ja valvetehnika selliselt, nagu see saab olema tulevikus kogu väljaehitatud piiri ulatuses. Piiriribale rajatavad elemendid on piiripostid, loomatõkkeaed, piirdeaed, jäljeriba, erinevad sillad-purded ning tehniline seire- ja valvesüsteem. Jah, olemasolevat kümnemeetrist piiririba on plaanitud laiendada kuni – ma rõhutan sõna "kuni", sest kõik sõltub looduslikust keskkonnast konkreetses kohas – 40 meetrini. Seega ostetakse maad juurde korraga kuni 30 meetri laiuste siilude kaupa sisemaa suunas. Maksimaalselt 30 meetri laiused ribad ostetakse juurde üldjuhul ainult siis, kui on tegemist metsaga kaetud alaga. Seda eelkõige selleks, et vältida puude langemist taristule. Haritavate põllumaade puhul võib olla võimalik piirduda ka olemasoleva 10 meetri laiuse äralõikega. Projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on jõutud järeldusele, et 4 meetrit tuleks jätta loomatõkkeaia ja piiri vahele, kus on võimalikud piirikraav, piiripost ja geodeetiline piirijoone tähis, 16 meetrit piiririba aga taristule, kuhu on ette nähtud loomatõkkeaed, liivariba, viivitusaed, seirepositsioonid, maasisene kaablitrass, patrullradade teetruubid ja teevall ning piirijoone pöördekohad. 20 meetrit ohutusala üldjoontes ongi vaja sisemaa poolt puude kukkumise välistamiseks, aga kindlasti ka ehitustegevuse ajal manööverdamiseks ja parema piirikaitse tagamiseks.
Katselõigu rajamisel on lepingupartner toonud välja kitsaskohad seoses piiririba laiusega, mis mõjutavad ehitustegevuse aega, maksumust ja edaspidi ka haldust. Kõige kriitilisemad kohad on seal, kus piirijoon pöörab – neid kohti on seal vägagi palju –, ja selles kohas ei ole kuidagi võimalik rajada patrullteed 10 meetri laiusele ribale, kuna selles pöördekohas on piiripost ja valvepositsioon, ka peab teetelg olema sujuv.
Praegu on veel üsna palju selliseid projekteeritud lõike, kus loomatõkkeaia ja riigipiiri vaheline kaugus jääb alla 1 meetri. See riba aga on edaspidisteks hooldustöödeks ehk trimmerdamiseks ja võsa lõikamiseks vajalik. Loomatõkkeaia ja viivitusaia vahel peab minimaalselt olema 3 meetrit, spetsialistide soovitus on aga isegi kuni 5 meetrit. Ehitustööde teostamisel saavad masinad liikuda sisuliselt ühes jäljes. See tähendab seda, et patrullteede ehitamise ajal ei saa samal ajal objektil tegutseda kommunikatsioonitrasside või muude rajatiste ehitajad. Kogu tehnilise seire- ja valvesüsteemide potentsiaali rakendamine eeldab laiemat piiririba. Piirijoone pöördekohtades on vajadus 10 meetrit. Kogu metsa raadamine on suurema osa piiririba ulatuses tehtud väga kitsas 10-meetrises koridoris ja sellest lähtuvalt on loodud piiriribal olukord, kus tiheda metsa vahele, Eesti ja Vene metsa vahele tekitataks n-ö tuulekoridor. Tuulekoridoris aga on oht, et tormituuled langetavad piiririba servas olevaid puid, mille kõrgus on keskmiselt 15–20 meetrit.
Ehk siis lood on nii, et ehituskeskkond on selles piirkonnas väga keeruline. Küllap te olete sellega hästi kursis. Suur probleem on pinnavesi, mis esialgsel geodeesiatööde tegemisel ei avaldunud. Kogemustele tuginedes ja ka Põllumajandusameti soovitusel ehitati mitmele poole projektiväliseid truupe, et juhtida vesi teetammi alt läbi. Neid truupe tuleb eelseisvas ehitustegevuses veelgi lisada. Kõiki asju ei ole võimalik ette näha ja Venemaa Föderatsiooni poolel ei ole võimalik ka geodeesiat teostada. Nii ongi andmed vee käitumise kohta osalised ja mõnel puhul oletatavad.
Kogu piiririba asub väga raskel maastikul, palju on ebatasast reljeefi. Võsad, sood ja esineb ka põlismetsa, kus inimtegevust ei ole. Kokku 7 kilomeetrit on rabalõike. Paljus kulgeb piiririba ojade ja jõgede-kraavide kõrval ning pinnas on valdavalt liigniiske. 10 meetri laiune piiririba ei võimalda vee kanaliseerimiseks kraave rajada. Idee kohaselt aga on vaja just piirijoone patrulltee sisemaapoolsesse serva kraavid kaevata. Samas ei ole lubatud piiririba sisemaa pool erakinnistu alale risti pikikraave rajada. Aga nagu ma ütlesin, põhiline risk on vahetult piiririba läheduses kasvav mets – puud võivad langeda valvetehnika peale. Hinnanguliselt on ühe taolise kahjustuse summa koos tööjõukuludega 15 000 – 20 000 eurot. Samas puudub õiguslik alus piiriribaäärsete puude mahavõtmiseks.
Teine küsimus: "Kui palju on piiriäärsete maade väljaostmiseks seni riigieelarve alusel raha kulutatud ning kui palju on kavas täiendavalt kulutada?" Raha on kulunud kokku ca 470 000 eurot, sellest tehinguteks 348 000 ja tehingutega seotud kulude katmiseks 121 000 eurot. See on siis hindamine, mõõdistamine, notariteenused. Kokku on plaanitud maade omandamisele kulutada 939 757 eurot. Samas, laiem piiririba aitab otseselt ehituskulusid kokku hoida pea 900 000 euro ulatuses, kuna ehitusobjektil on ruumi ja on võimalik teha mitut ehitustööd korraga, ladustada ehitusmaterjale ja hoida tehnikat. Lisaks saab tänu paremale nähtavusele raha kokku hoida seiretehnika pealt ja ka hilisemal piiririba hooldamisel.
Kolmas küsimus: "Millist kahju ja ebamugavusi tekitab piiriäärsete maade omanikele see, et maa ostetakse välja mitmes jaos 10 meetri laiuste siilude kaupa? Milliseks hindate sellega seoses riigi täiendavat halduskoormust (eraldi kulud märgistamisele, mõõdistamisele, äralõigete vormistamisele jne) ning kuidas mõjutab selline "jupitamine" omandiõigust?" Piiriäärsete maade omanikega suheldakse, räägitakse läbi, informeeritakse neid. Jah, see on ebamugav, kuid samas on seni toimunud maade võõrandamine poolte kokkuleppel. Omanikud mõistavad üldjoontes, et riigipiiri väljaehitamine on hädavajalik. Pigem kurdetakse piirkonna maa madala turuhinna üle, kuid selle hüvitamiseks me maksame kõikidele maaomanikele äralõigatavate maa- ja metsaüksuste turuväärtusele lisaks kompensatsiooni 1000 eurot ning kanname muidugi kõik tehinguga seonduvad kulud. Halduskulud moodustavad 1/4 maade võõrandamiseks plaanitud kuludest, see on 230 000 eurot. Maade võõrandamisega loodetakse lõpule jõuda käesoleva aasta jooksul.
Neljas küsimus: "Kui probleem on seotud võimalike valehäiretega, mis tekivad piirivalvel seoses omanike tegevusega piirile lähedal asuval maal, siis miks ei leita olukorra lahendamiseks paindlikumaid kokkuleppeid? Miks ei ole algusest peale maade riigile ostmise ja sundvõõrandamise kõrval arutatud muid võimalikke lahendusi, nagu hoonestusõigus, servituut jm?" Maaomanike tegevus piiriäärsel alal ei ole piiri valvamist takistav faktor. See seondub hoopis vajadusega tagada piiririba rajamise ja piirile püstitatud taristu seiretehnika ohutus. On arutatud teisigi variante ja maaomanikele on mitmesuguseid ettepanekuid tehtud, ka üks servituut on seatud. Samas, kui kinnisasi on koormatud sundvaldusega, siis maksustatakse selle talumise eest saadud tasu tulumaksuga, kui aga kinnisasi sundvõõrandatakse, siis selle eest saadud tasu tulumaksuga ei maksustata. Seega on maa omandamine riigi poolt omanikule tulusam.
Viies küsimus: "Kuna juba pikka aega Riigikogu menetluses oleva SE 269 p. 1 alusel on kavas sätestada: "Piiririba on maismaal kümne meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa suunas. Looduslikul piirijoonel on piiririba maa-ala piirijõe, -oja või -tee sisemaa suunalisi lookeid ühendava sirge lähtejooneni ning sellega paralleelselt kulgev kümne meetri laiune maariba sisemaa suunas.", siis tahame teada, millised laiemat riba võimaldavad seadusandlikud muudatused kavatsete Riigikogu ette tuua." Siseministeerium esitas 5. detsembril 2017 Riigikogu põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekud, kus on palunud tühistada 10-meetrise piiririba ja sätestada see vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse määrusega. Loen ette väljavõtte Siseministeeriumi ettepanekust: "Piiririba on välispiiril maa-ala riigipiirist, piirijõe või -oja kaldast või piiriteest sisemaa poole, kus on lubatud üksnes tegevus, mis on seotud piirimärgi ja piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamise või riigipiiri ületava kommunikatsiooni remontimise ja hooldamisega." Ja veel: "Piiririba laiuse määrab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, arvestades piiririba kujunduse ja selle elementide rajamise vajadust, taristu ohutuse maa-ala ning looduslikke tingimusi." Minu poolt praegu lühidalt kõik. Ootan teie täiendavaid küsimusi ja proovin vastata.