Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 4. töönädala teisipäevast istungit. Olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ma ei näe. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 64 rahvasaadikut.
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele tuleb Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatakse teha kolm sisulist muudatust. Esiteks sätestatakse, et ehitusmaa võõrandamise suhtes ei rakendata maksuvabastust, ja seadusesse tuuakse ehitusmaa mõiste. Kehtiva korra kohaselt on kinnisasja võõrandamine maksuvaba käive, välja arvatud seaduses toodud erandid. Üheks selliseks erandiks on krunt, mille võõrandamine tuleb maksustada. Maksustamise aluseks on käibemaksudirektiiv, mille kohaselt tuleb ehitamiseks kavandatava maatüki võõrandamine maksustada. Krunt on planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Ehitada saab aga mõningatel juhtudel ka nendele maatükkidele, millel puudub detailplaneering.
Austatud ettekandja, ma katkestan hetkeks. Lugupeetud kolleegid! Istungi juhatajana ma luban, et tulevad ka läbirääkimised, aga veidi hiljem. Palun, härra minister!
Aitäh! Kuna krundi mõiste ei hõlma kõiki objekte, mida tuleb käibemaksudirektiivi kohaselt maksustada, asendatakse see ehitusmaa mõistega. Eelnõu kohaselt on ehitusmaa kinnisasi tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses ehk maatükk, mis on hoonestamata ja on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa või ärimaa. Maksuobjekt oluliselt ei laiene, kuna ehitamiseks kavandatava maatüki võõrandamisel on detailplaneering enamasti olemas ning riigieelarve tulusid mõjutab see vähesel määral. Muudatus tehakse seetõttu, et sarnaseid tehinguid maksustataks ühtemoodi ja regulatsioon vastaks paremini käibemaksudirektiivile.
Teiseks, pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade seast jäetakse välja metalltooted koodiga 721691, näiteks profiilplekk, ning ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Kuna nende toodete puhul ei ole olnud märkimisväärseid maksupettusi ka enne pöördmaksustamise kehtestamist, siis nõustusime ettepanekuga.
Kolmandaks muudetakse arve esitamise korda juhul, kui arve esitatakse riigisiseselt pöördmaksustatava kauba kohta. Kehtiva korra kohaselt tuleb riigisiseselt pöördmaksustatavate kaupade kohta esitada eraldi arve. Eelnõu kohaselt antakse ettevõtjatele võimalus sel juhul, kui arve väljastamise ajaks on käive toimunud, esitada nii eri- kui ka üldkorra järgi maksustatavad kaubad ja teenused ühel müügiarvel.
Lisaks neile muudatustele tehakse redaktsiooniline muudatus käibemaksuseaduse § 11 lõikes 2. Muudatusega rõhutatakse, et käibe toimumise aja sättes toodud regulatsioon kehtib vaid kauba ühendusesisese käibe korral, mitte teenuse puhul.
Käibemaksuseaduse muutmise seadus on kavas jõustada 2018. aasta 1. aprillist. Ehitusmaa võõrandamise maksustamist puudutavad sätted on kavas jõustada 2018. aasta 1. septembrist. Aitäh!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et pöördmaksustamise alt viiakse välja vihmaveetorud ja ventilatsiooniseadmed, kuna nendega ei toimu käibemaksupettusi ja neid müüakse üldiselt eraldi või projekttootena. Aga ma siis küsin, et aga miks näiteks veevarustustorusid teistmoodi koheldakse, kuigi neid müüakse samamoodi eraldi või projekttootena. Üks näide lihtsalt, veevarustussüsteemid. Mille poolest need erinevad ventilatsioonisüsteemidest?
Aitäh küsimuse eest! Need on ettepanekud, mille tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Tõesti, ma ei oska nii täpselt vastata, miks üks või teine toode sinna alla ei lähe.
Hea juhataja! Hea minister! Äkki sa korra veel selgitad seda esimest punkti, ehitusmaana käsitatava kinnisvara käibemaksusüsteemi? Ka kehtivas seaduses on ju käibemaksukohustus, kui toimub ettevõtjalt ettevõtjale müümine ja kui see maa on soetatud hiljem kui 2005. aastal. Mis asja me selle parandusega ikkagi muudame?
Aitäh küsimuse eest! Krunt on planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringuga määratud ala, millele on antud ehitusõigus. Mure on selles, et ehitada saab mõningatel juhtudel ka nendele maatükkidele, millel puudub detailplaneering. Sellepärast tuuakse sisse selline mõiste nagu "ehitusmaa", et kõiki maatükke saaks maksustada ühtemoodi ja maksustamine oleks ka paremini kooskõlas käibemaksudirektiiviga.
Aitäh vastuse eest! Mul on veel üks küsimus. Kas see kehtib ka nende maatükkide kohta, mis on soetatud enne 2005. aastat?
Hea küsimus. Täpsustan selle üle ja annan teada. Ma arvan, et kehtib küll, aga ma ei ole praegu endas kindel.
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas te oskate öelda, kui palju või kui suurtes hulkades on meil neid krunte, mida saab müümisel käsitada ehitusmaana, ehk kui paljusid osapooli see muudatus puudutab ja kes hakkab seda muudatust registrites tegema?
Aitäh! Hinnanguliselt võib selliseid tehinguid olla ligikaudu sada. Ärimaa ja elamumaa müümisel 2016. aastal oli keskmine hind 4000 eurot. Kui me räägime mõjust eelarvele, siis see võib hinnanguliselt olla umbes 80 000 eurot, see on käibemaks nendelt tehingutelt. Neid tehinguid vormistatakse samamoodi nagu siiani, selles mõttes mingit muutust ei tule.
Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepaneku ja ennekõike ettekande esitab rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu oma korralisel istungil 15. jaanuaril. Kohal olid härra minister ja ametnikud Rahandusministeeriumist. Selgitus seaduse sisu kohta oli enam-vähem sama, nagu teile eelmises kõnes ette kanti.
Siis tuli ridamisi küsimusi. Ma alustan sellest, et oli sama küsimus, mille esitas kolleeg Kübarsepp, et kui suur on nende tehingute arv. Vastuseks kõlas, et seletuskirjas on märgitud, et neid on ümmarguselt 2400, aga kuna mõned tingimused ei kehti, siis neid, mis lähevad selle seadusega maksustamise alla, on alla 100, umbes, täpsemalt ei ole võimalik öelda, ja nende tehingute keskmine väärtus on 4000 eurot.
Siis küsiti pöördmaksustamise kohta ja tuli üsna pikk selgitus, et on olemas eurokomisjoni direktiiv. See on eelnõus vastavas punktis ära märgitud ja seal on ka kõigi nende toodete – kuidas neid nüüd nimetataksegi – vist koodid. Sealt tuleneb ka see valik. Samas öeldi, et metallisektoris rikkumisi tuvastatud ei ole ja see muudatus tehakse seetõttu, et on olemas direktiiv. Muuseas, seletuskirjale on lisatud lisa 1, kus on kirjas vastavus direktiivile. Peale selle seaduse vastuvõtmist on vastavus juba sajaprotsendiline.
Oli küsimusi selle kohta, miks on jõustumise aeg ette nähtud niiviisi, et üks osa seadusest jõustub 1. aprillil ja teine osa 1. septembril. Seda on vaja selleks, et jääks piisav aeg teavitamiseks. Küsiti, kas ametid jõuavad oma tööd korraldada. Komisjoni veendi selles, et jõuavad. Siis oli veel küsimus, milline on mõju riigieelarvele. See on väheoluline – selline oli vastus.
Nii, kooskõlastusringi kohta küsiti ka. Seletuskirjas on kõik need organisatsioonid ära märgitud, neid on seitse, kõik ühendused said oma arvamust eelnõu kohta avaldada. Märkuse tegi ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja see puudutas seletuskirja ühte väikest osa. Kui te vaatate seletuskirja, mis on saali toodud, siis näete, et seal lõpus on lisa 2, kus on kirjas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja märkus, mille alusel sai see parandus tehtud.
Siis tehti otsused. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek saata see eelnõu saali 6. veebruariks ehk tänaseks. Otsustati, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. veebruaril kell 17.15 ja ettekandja on komisjoni esimees. Hääletati ka seaduseelnõu saatust: 10 poolt ja 1 vastu. Otsus on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Aitäh!
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te tõite oma ettekandes välja, et metalliturul ei saa rikkumisi täheldada. Kas te oskate selgitada, miks siis need paar metalliliiki n-ö erisuse alla lähevad, aga ülejäänud mitte? Kas selle tingib direktiiv, kas seal on kehtestatud vastavatele metalliliikidele mingid erisused? Mis teil komisjonis arutelul oli?
Aitäh! Komisjonis ei olnud konkreetselt sellist arutelu, miks ühed lähevad ja teised ei lähe. Aga ma püüdsin aru saada, miks see nii on – ka kolleeg Sõerd küsis siin seda ministri käest –, ja minu arvates on vastus selles, et esiteks on meil teatud organisatsioonid, mis võivad, nagu härra minister oma ettekandes ütles, teha ettepanekuid selle nimekirja kohta. Seletuskirjast sain ma aru niiviisi, et selle annab meile ette see direktiiv, millest siin juttu on.
Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kas siis edaspidi hakkabki nii olema, et mingi organisatsioon tuleb, teeb ettepaneku, nagu annaks mingist luugist taotluse sisse, ja siis teisest luugist tuleb eelnõu välja? Kas ongi nii, et kui on näiteks mingi erihuvi võtta mingid metalltooted pöördmaksustamise alt välja, siis hakkab seadusekarussell kohe tööle ja me kinnitame selle ära? Kas edaspidi hakkabki nii olema või?
Aitäh! Kui see organisatsioon on eurokomisjon, siis jah, nii see hakkabki toimuma. Kui see on eurokomisjoni direktiiv, siis täpselt nii see meil vabariigis toimubki.
Austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te viitasite Aivar Sõerdi küsimusele, millele minister vastas, et ettevõtjad tegid ettepaneku. Praegu te viitasite tegelikult sellele, et kui komisjon teeb ettepaneku, siis ilmselt lähebki nii. Üritaks nagu selgust saada, et kas mõlemal on õigus või on ainult ühel õigus. Kui minister viitas, et ettevõtjad tegid ettepaneku, ja Aivar Sõerd ka praegu küsis, siis mis see vastus on, kas ainult komisjon või kuidas sellest peab aru saama?
Aitäh! Nagu ma ühele küsimusele siin juba vastasin, et komisjonis ei arutatud seda küsimust, kust see tuli. Seaduseelnõu lugedes sain mina aru niiviisi, et see vastab direktiivile. Aga mul on tegelikult palju vähem infot, kui on Rahandusministeeriumil ja rahandusministril. Nii et ma arvan, et üks ja teine käivad siin kokku.
Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Kõnesoove ma ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. veebruari kell 17.15.
Teine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 554 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Jürgen Ligi.
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on vabastada pensionid maksuvaba tulu sellise arvestuse alt, mis on kehtestatud sellest aastast, ehk sisuliselt maksuvaba tulu äravõtmisest, juhul kui tulud ületavad teatud piiri. Eelnõu esitamise põhjus on üldjoontes see, et pensionid on maksuvaba tulu arvestamises praegu igapidi tugevalt diskrimineeritud. Selle nn 500-eurose miinimumi rahastamiseks on kaotatud ära pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja muidugi ei saa vaesemad inimesed sellisest tulumaksuvabastuse kaudu tehtavast sotsiaalpoliitikast üldse midagi kätte. Nii et sotsiaalpoliitika meetmena on see tegelikult ebaõnnestunud. Selle tulemus on kokkuvõttes see, et pensionärid jäävad üldisest jõukuse kasvust maha. Selle tulumaksuarvestuse tulemus on sisuliselt nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse kasv, nii koledasti kui see ka ei kõla. Pensionäride maksimaalne võit on 12 eurot, teistel on see sel aastal kuni 62 eurot, ja see võit saab osaks väga vähestele, enamik pensionäre tõenäoliselt ei võida oma pensioni pealt midagi, kuna see miinimum võetakse neilt ära. Teiselt poolt on ju pensionäridel ka muid tulusid ja seetõttu on selle kõige mõju selline, et neile saab osaks maksuvaba tulu kiirem äravõtmine, kiirem kaotamine selle skeemi tõttu.
Miks me seda täna peame arutama? Eelkõige sellepärast, et nüüd on viljad käes, selle viljad, mida selle kobareelnõuga külvati. On armastatud tõmmata kohatuid paralleele mineviku kobareelnõudega, aga ma kinnitan: sellist menetluspraktikat Eesti Vabariik ei tunne, et niimoodi oleks nii erinevaid seadusi sellisel hulgal kokku kuhjatud ja kohe esimeseks lugemiseks. Ei olnud kooskõlastusringe ega sisulisi analüüse. See seaduste hulk – igaüks neist seadustest oleks väärinud eraldi päevakorrapunkti – on ka väga suur. Peale tulumaksu oli seal kobaras terviseedendamise teema, mis on tegelikult sotsiaalses mõttes väga vastuoluline, seal olid sotsiaalmaksu tõstmine, õlleaktsiis ja veiniaktsiis, maagaasiaktsiis, hotellide käibemaks, perehüvitised, töövõimetoetus, tööturuteenused, ravikindlustus. Igaüks neist vääriks eraldi päevakorrapunkti, aga sisuliselt anti opositsioonile võimalus pidada kahel lugemisel kõige rohkem üks kaheksaminutiline kõne nende umbes kümne seadusmuudatuse kohta, milles igaühes on peidus terve väike maailm, ja oli ka võimalus ööistungil oma arvamust avaldada, nii et keegi seda ei kuule.
Tulemus on see, et kuigi need tagajärjed, mida me praegu näeme nii emotsionaalses kui ka praktilises ehk rahalises võtmes, olid ette näha, ei saanud me nendele tähelepanu juhtida. Seadus ise oli ka piisavalt segane, nii et spetsialistidki kogu mõju esimesel hetkel välja ei peilinud. Selle eelnõu valmimise vahetu ajend oli tegelikult pankades tekkinud paanika, kuigi seal peaksid ju üldiselt väga head rahandusspetsialistid olema. Nad hakkasid juba klientidele pakkuma, et kolmas sammas tuleks maha müüa, sest sellele saab edaspidi osaks 30%-line tulumaks. Natukene nad sellega liialdasid, peale Rahandusministeeriumiga konsulteerimist jäid nad kukalt kratsima ja leidsid, et ju see siis võib-olla päris nii ei ole. Aga põhimõtteliselt on ikkagi riik selle meetmega inimesi petnud, ta on murdnud oma lubadust, et pensionisüsteem luuakse aastakümneteks. See maksurežiim, mille järgi on inimesed pandud ühinema kolmanda ja enamasti ka teise sambaga, nüüd muutub. Kui on ka muid tulusid, siis pensionisammaste maksumäär kasvab. Kui juba kolmandast sambast alata, siis oli loomulik edasi liikuda teise samba suunas, aga ka esimese samba mõjud on sellised, mida riik tegelikult endale lubada ei tohiks. Senisest keskmise pensioni maksuvabastusest hakkame me liikuma selles suunas, et pensionärid saavad pigem senisest suurema maksukoormuse, kui vaadata kõiki neid meetmeid tervikuna.
Loomulikult, pension on maksuseaduste mõttes üldine mõiste, sinna alla kuuluvad vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension, eripensionid, toitjakaotuspension, töövõimetuspension. Kõiki pensioniliike käsitletakse tulumaksuseaduses üldmõistena, eraldi paragrahvina on ära toodud siin juba mainitud teine ja kolmas sammas. Me arvame, et kõik pensionid peaksid saama vabaks maksuvaba miinimumi äravõtmisest. Kõigepealt on riigil kohustus pidada oma sõna, et pensionisammastega ühinemisel senine maksurežiim säilib. Kolmanda samba puhul tähendab see 20%-list tagastust sissemakse korral ja väljamakse on kas maksuvaba, kui makstakse annuiteedina, või siis on määr 10%, kui see raha teistsuguse režiimi alusel välja võetakse. Aga sama peab kehtima ka teiste sammaste kohta.
Muidugi on majanduspoliitiline eesmärk siin eelnõus see, et töötamine pensionieas oleks siiski väga selgelt soositud. Inimesed peavad aru saama, et nad on tööturul oodatud ja neid ei kiusata keerulise maksuarvestuse ja kõrgema maksumääraga, kui nad pensionile lisa teenivad.
See on selle eelnõu põhisisu. Ma loodan, et valitsuskoalitsioonil, kes on lubanud erakorralisi pensionitõuse, on sellest abi. Alustada tuleks siiski lisamaksustamisest loobumisest ja edasi arvestada, kas on raha erakorraliseks tõusuks olukorras, kus eelarve on juba miinuses. Aitäh!
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! See on äärmiselt vajalik eelnõu. Sigadus pandi toime ja sellest ei räägitud, terve eelmine aasta räägiti ainult positiivses võtmes kõigist selle maksujandi või uue maksumonstrumi eelistest, aga pensionäridest ei rääkinud keegi. See, et see maksukirves tabas pensionäre, on äärmiselt ebaõiglane. Aga ma tahtsin küsida pensionisüsteemi kohta laiemalt. Sa ütlesid vaat selle kolmanda samba kohta, et pangad kaaluvad isegi nende portfellide müümist. Ma loodan, et nii kaugele asi ei lähe. Aga ikkagi, kolmanda samba maht on umbes 150 miljonit eurot ja kohustuslike pensionifondide maht on 3,3 miljardit, mis kasvab 200 miljonit aastas, samal ajal kui see kolmas sammas on praktiliselt paigal. Mida see tähendab? Kas see võib tähendada kolmanda samba hääbumist? Vähemalt investoreid ei paista vist enam juurde tulevat, kui riik nii sõnamurdlikult käitub.
Aitäh! Kõigepealt, teie sissejuhatusele ma lisan, et jah, see on tõepoolest sigadus. Ma ei tea, kas see näitab valitsuse arengutaset või tema suhtumist valijasse, aga see loosung, et võidavad kõik, kes teenivad kuni 1200 eurot, on ju algusest peale olnud pettus. Ja nad pidavat võitma lausa 64 eurot. Need arvud on kõik pettus. Ei ole hinnatud mitte muutust, vaid on hinnatud mingisugust rahasummat võrdluses eelmise aastaga, mitte praeguse aastaga, mitte selle RES-iga ja selle poliitikaga, mis oleks selle aasta kohta kehtinud.
Nii et igal juhul on selle skeemi puhul tegemist kelmusega ja ka sotsiaalpoliitiliselt ebaõnnestunud meetmega. Kes vaatas "Aktuaalset kaamerat", see teab, et nüüd hakkab juba ilma selle käkita kohale jõudma see statistika, mis näitab, et meil on tõepoolest probleeme. Ülalpeetavaid on rohkem ja töötegijaid peale ei kasva. Pensionärid hakkavad suhtelises vaesuses jääma järjest kehvemasse seisu. See meede annab siin tugevalt hoogu juurde. Me nihutame pensionäre veel rohkem suhtelise vaesuse suunas ja paljusid ka absoluutse vaesuse suunas, sest selle meetme rahastamine tähendab proportsionaalselt võttes lisakulusid siiski rohkem eelkõige vaestele. Erinevad aktsiisid, elukalliduse tõus ja kõik, mis selle põhjuseks on, loomulikult ka maksuvaba miinimumi äravõtmine pensionäridelt – see kõik mõjutab neid halvemuse suunas.
Aga tõepoolest, see, mida kodanikul on olnud võimalik kogu selle demograafiaasja vastu teha ja kus tegelikult riigil on olnud kohustus vastata, on olnud ju teine ja kolmas sammas. Kolmanda samba ebapopulaarsus on tegelikult natuke müstiline. Inimestele oleks pidanud pigem tegema tugevamat riiklikku propagandat sellega ühinemiseks, kuid praegu on andmed, et kolmandasse sambasse makstakse tunduvalt vähem, eelmise aasta lõpust juba, sest uudis jõudis siis pärale. See statistika, kui palju müüakse, on vist natuke leebem, kui see oleks olnud juhul, kui oleks tõena jäänud kehtima esialgne arusaam, et neile väljamaksetele hakkab kehtima 30%-line tulumaks. Aga nüüd tõepoolest öeldakse, et enam ei ühineta, enam ei tehta sissemakseid ja mõni müüb ka selle samba maha. On olnud väga tugevaid pettumusavaldusi, et nüüd on kõrini, lubati, et aastakümneid saab selle režiimiga pensioni koguda, ma ühinesin, aga nüüd on mul sellest valitsusest kõrini. Lihtsad asjad võivad tekitada väga suurt pahameelt ja solvumist, ning põhjusega. See on väga suur probleem, kui inimesed loobuvad säästmisest. Selle võimendus on võrreldes selle summaga, mis nad kaotavad, võrratult valusam. Inimesed lihtsalt loobuvad oma tuleviku kindlustamisest ja siis peab riik tõmblema. Ta avastab järsku, et oi, meil on palju pensionäre. Mis nüüd teha? Tõstaks äkki erakorraliselt pensioni! Aga seda, mille abil tõsta, loomulikult ei ole, sest ei saa ju vähenevat töötajaskonda lisamaksustada. Selleks ongi vaja meelde tuletada vanad talupojatarkused ja koguda mitte ainult kirsturaha, vaid ka pärandust, jätta midagi olukordade jaoks, kus inimene tõepoolest enam hakkama ei saa. See võib olla pikk eluiga, need võivad olla haigused, need võivad olla väga erinevad sündmused, milleks inimene peab ise valmistuma. Kolmas sammas oli see võimalus, see on ainus paindlik ja riiklikult toetatud säästmisrežiim, millest paremat ei ole võimalik välja mõelda.
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te viitasite siin just ööistungile, kus olevat olnud hästi huvitav ettekanne, mida väga vähesed said kuulata. Jah, mulle endale meeldivad ka sihukesed privaatsed ja eksklusiivsed ettekanded, aga kahjuks ei saanud ma sellele üritusele kutset. Kui sellest esinemisest on olemas mingi videoülesvõte, kas teil on siis äkki võimalik saata link ka teistele Riigikogu liikmetele, et me saaksime selle üle vaadata? Me oleksime siis kõik samas inforuumis.
Aitäh, härra Kruusimägi! Mina pole aru saanud, mida te siin saalis teete. Miks te käite siin lihtsalt lobisemas ja teemast mööda rääkimas? Ma tõesti ei saa aru, miks. Mul vastust ei ole sellele, mina ei ole filmirežissöör ega mingi arhivaar. Saage ise hakkama.
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu kohta on andnud oma arvamuse ka Vabariigi Valitsus. Selles arvamuses on niisugune jutt, et töötavatele pensionäridele või üldse pensionäridele erandi tegemine tähendaks teiste isikugruppide ebavõrdset kohtlemist. Igasuguste soodustuste tegemine justkui ei oleks põhjendatud. Palun, Jürgen Ligi, kommenteerige seda valitsuse seisukohta, seda pensionäride ebavõrdset kohtlemist!
Jah, see on päris naljakas, iseenesest sihuke copy-paste-lõik. Mul on olnud aastaid võimalus selliseid jamasid enda allkirjastatavatest tekstidest välja võtta. Aga ma saan aru, et uue valitsuse poliitika on öelda, et me palume pensionäridel rohkem ühisesse katlasse panustada. See on ju olnud nii peaministri kui minu arust ka auväärt asespiikri sõnum nurisenud pensionäridele: makske rohkem, on teist viletsamaid. Nagu nad armastavad öelda, valijad on neid usaldanud. Meid ju, eks ole, nii ei ole usaldatud. Nemad on võimul. Meie oleme opositsioonis, mis me väetikesed ikka saame öelda. Aga see kõlab küüniliselt. Demograafiline olukord on reaalsus, milles me oleme kõik ühtemoodi osalised ja kui nii tohib öelda, siis ka süüdlased. Ainus võimalus on seda siiski kollektiivselt käsitleda, ühiselt aru saada, et tulebki säästa, tulebki neid raskusi ületada, tulebki hakkama saada väiksema töötajate ja suurema ülalpeetavate arvuga. Kõige parem on seda olukorda isiklike säästude abil leevendada, igaühel eraldi ka.
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te teadlikult eksitate valijaid, kui te väidate siin, et oli võimalik ööistungil esineda. Minu teada ei toimunud käesoleva aasta riigieelarve arutelude ajal ööistungit. Miks seda ei toimunud, sellele oskate vastata muidugi teie ise. Ma arvan, et siinkohal peaksite te paluma vabandust inimestelt, kes meid jälgivad, sest te jagasite valeinformatsiooni, justkui opositsioonil oleks olnud võimalus rääkida. Te ise ei kasutanud seda võimalust.
No ma ei tea, küsimus puudus. Aga endiselt, härra Kruusimägi, te räägite lollusi. Mina rääkisin kobareelnõust, teie räägite selle aasta eelarvest. Katsuge aru saada, kus te viibite, milline kord siin on ja kuidas päevakord teie sõnavõtte reglementeerib. Ma olen küll ka enne tähelepanu juhtinud, et siin ei käi asjad päris niimoodi, et igaüks räägib, mis pähe tuleb. Ikka teemas tuleb püsida. Sõnakasutuses võib olla isikupärane, aga mitte teemavalikus. Te ei pea oma teemasid siia tooma, te peate lähtuma Riigikogu päevakorrast. (Hääl saalist: "Mis see Kruusimägi siia puutub?") Vabandust, Kruusimägi on mu erakonnakaaslane! Tarmo Kruusimäe. Vabandust, nüüd ma palun vabandust! Jah, ma eksisin.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te oma ettekandes mainisite ja ka statistika ju tõendab seda, et maksumaksjate arv jääb tõepoolest väiksemaks ja tegelikult tuleb pensionäridel paratamatult, kui neil on see võimekus olemas, tööd teha, nad ka tahavad tööd teha. Nüüd me oleme näinud, et uus valitsus on hakanud seda pigem nagu karistama. Kas te oskate öelda, mis on selle põhjus või miks niimoodi soovitakse teha? Statistika toetab teistsugust lähenemist. Kõik töökäed on oodatud, iga panus on oodatud ja töötamise eest ei peaks vähimalgi määral karistama, eriti veel pensionäre.
Põhjus on kindlasti ahnus ja rumalus. Ma tahan loota, et see ei olnud teadlik vanuseline diskrimineerimine, mis ebateadlikult ühiskonnas kogu aeg toimub, seda on palju rohkem kui soolist diskrimineerimist, ma väidan. Aga rumalus hakkas ikkagi peale sellest, et kuskil reklaamis oli mingi asi välja lubatud ja siis olid kuskil jutupunktid, mis ütlesid, et kõik, kes teenivad nii ja nii palju, võidavad 64 eurot. Isegi kui paluda seda illustreerida, siis eksitakse põhikooli tasemel numbrite ja joonistega. Üldse ei suudeta tegelikult oma valimisloosungeid konverteerida mingitesse matemaatilistesse või ka sõnalistesse mudelitesse ega teata, kus tegelikud sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud tekivad. See on täiesti skandaalne, täiesti rumal. Aga eks me proovi valitsust aidata, selgitades, kuidas on üldiselt Eesti Vabariigis olnud kombeks poliitikat analüüsida ja ka eelnõusid ette valmistada. See 2016. aasta kobareelnõu on enneolematu, isegi suure kriisi aegse juunikuise kobara üle ikkagi prooviti enne Riigikogus vaielda, kindlalt olid olemas analüüsid, me ikkagi teadsime, mis on mõjud. Praegu avastatakse töö käigus, et oi, mõni on pahane, et miks nad pahased on. See on olnud üllatav, et ei ole meeles olnud need loomulikud skeemid.
Aitäh, aseesimees! Hea ettekandja! Tegelikult me kuulsime täna nagu eilegi päris huvitavaid asju, näiteks et kõik muutus järsku, ühe päevaga. Aga minu küsimus tuleneb sinu ettekandest, kus sa mitu korda kordasid, et tulumaksuvabastuse tõttu oleks justkui demograafiline olukord muutunud. Minu diplom võimaldab mul öelda, et demograafilised protsessid on väga pikaajalised. Need tendentsid on terves Euroopas, et ühiskond vananeb ja pensionäre tuleb juurde. Teine asi, te olete Reformierakonnas kogu aeg rääkinud, et maksud peavad olema kõigil ühesugused. Täna tuleb välja, et pensionäridele on vaja siiski erinevaid maksurakendusi, maksumäärasid. Kas see on teadlik muutus teie mõtteviisis? Kolmas asi, mis oli päris huvitav, on see, et tulumaksuvabastuse kasv 500 euroni, mis aitab väga oluliselt väiksema ja keskmise palgaga ja sissetulekuga inimesi, viis pensionärid järsku justkui suhtelisse vaesusesse. Suhtelise vaesuse piir on 468 eurot ja keskmine pension on 416 eurot, need ei ole ju selle muudatuse tõttu sellised.
Aitäh! Kõigepealt, meil on esimene diplom üsna ühine ja ma tean kindlalt, et meile ei õpetatud ebaloogikat ega seda, et näita oma rumalust välja. Ma ei ole kordagi öelnud, et demograafiline olukord muutus selle maksumuudatuse tõttu, küll aga seavad demograafilised muudatused, st rahvastiku vananemine, töötajate arvu vähenemine, eriti suhteline vähenemine võrreldes pensionäride arvuga, poliitika kujundamisele uued nõuded ja tekitab lisakoormust. Kõige lihtsam, mida me teha saame, on mitte võtta pensione kui maksuallikat, vaid kasutada pensionisüsteemi selleks, et inimestel oleks tugevam stiimul säästa. See maksumuudatus on destimuleeriv, see võtab ära huvi säästa, vähendab usku, et riik soosib säästmist, usku, et riik tahab pensionäre tööjõuturule ja ütleb ka tööealistele, et võtke pensionäre tööle, suhtuge neisse kui vajalikku tööjõudu. See mõju on emotsionaalselt palju olulisem, kui see paistab esimesel hetkel, matemaatiliselt võttes.
Mis puutub suhtelisse ja absoluutsesse vaesusesse, siis ma siiski imestan, et te ei ole jälginud avalikkuses toimunud debatte. Ma tõesti imestan, sest pensionäride sissetulek langeb nüüd keskmisest mediaansissetulekust allapoole, kuna nad saavad juurde väga vähe (kuni 12 eurot) või üldse mitte. Ma pakun, et enamik nendest ei saa midagi juurde, sest nende pension jääb sellest 442 eurost allapoole. On loomulik, et teised lähevad eest ära, kui neile raha lisatakse. Ja veel sotsiaalmaksuarvestus: kui üldiselt öeldakse, et meede maksab umbes 147 miljonit, siis sealt tuleks umbes 90 miljonit sotsiaalmaksu maha arvestada. Kui seda ka veel arvesse võtta, siis oleks arvestus natukene teistsugune, aga hea küll. Kogu seda paketti tuleb vaadata koos rahastusallikatega, tuleb vaadata, kust tulevad mahalahutamised, kust tulevad juurdepanekud. Ka lastega pered näiteks. Nende maksuvabastus on kogu aeg olnud halb meede, sest suuremad ja vaesemad pered ei saa seda soodustust kätte. Kui tõsta üldist miinimumi ülespoole, siis muutub tõenäosus, et nendel vaesematel peredel laste arvu pealt üldse täiendav miinimum tekib, veel väiksemaks. Kuna ka ühisdeklaratsioonide kaotamine on üks rahastamisallikaid, siis läheb seis ka koos elavatel pensionäridel kehvemaks.
Nii et igal juhul olete teinud pensionäridele ... ma ei saa öelda, et karuteene, sest karuteene tähendab, et tahtsid head, aga tuli välja kohmakalt nagu alati. Te ei tahtnud head, te tahtsite võtta sealt, kust tundus olevat lihtne võtta, et rahastada seda kinnisideed, mida kõik erakonnaesimehed viimasel pressikonverentsil kiitsid, aga mida nüüd hakatakse vaikselt kahetsema. Täpselt sama lugu nagu õlleaktsiisiga või veiniaktsiisiga: kõik olid väga õnnelikud ja kiitsid, aga nüüd hakatakse vaikselt ütlema, et oleks pidanud ikkagi natukene mõtlema ka. Aga see on kobareelnõu tulemus.
Küsijaile ma tuletan meelde, et esimese lugemise ajal on küsijail võimalik esitada kokku kaks küsimust. Pigem ärge kasutage võimalust ühe minuti sees kolm küsimust esitada. Kuulajail on enne küsimuse lõppu jõudmist esimene juba ammu meelest läinud. Urve Tiidus, teine küsimus.
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin kolmanda pensionisamba kohta. See sündis 20 aastat tagasi ja selle kohta öeldi, et alguses ei saanud vedama, aga siis inimesed siiski mõistsid, et säästmine ja kogumine enda tuleviku tarbeks on mõttekas tegevus. Väga motiveeriv selle juures oli seesama tulumaksuvabastus ning ka selline lause, et maksusüsteem sellisena püsib ja säilib. Nüüd me näeme, et kõike on siiski võimalik muuta. Aga tol ajal oli see selline suhteliselt laiapõhjaline arusaam kolmanda pensionisamba printsiipidest. Mis peaks tegelikult toimuma, et see algne tahe siiski uuesti taastuks? Te nimetasite, et pangad on justkui öelnud, et kolmas sammas pole nii edukas, kui see oleks võinud olla. Mida peaks tegema?
Aitäh! Ma arvan ikkagi, et säästmise vaim on midagi sellist, mida tuleb inimestesse sisendada. Mingeid täiendavaid soodustusi selles sambas ei olegi mõtet teha, sest see on nii selgelt eelistatud säästmisviis. Aga just seda säästmisvaimu oleks õige ka valitsusel propageerida. Selle tulumaksumuudatuse, mille valitsus tegi, mõju on selgelt vastupidine. Me pakume lahendust. Pangad tunnevad ennast tõesti narrina, sest nad on teinud väga aktiivset müügitööd, et inimesed ühineksid kolmanda ja teise sambaga. Nüüd on nad selle kolmanda samba müügitöö minu andmetel lõpetanud. Ma ei saa küll kätt südamele panna, aga ma olen seda nende käest küsinud. Õnneks ei tee nad sellist müügitööd, et müüge nüüd ruttu maha, sest riik tuleb 30%-ga kallale. Aga igal juhul on see riigi käitumine reetmine. See on reetmine ühiskonna suhtes tervikuna, sest demograafiline olukord ei ole midagi sellist, mis peaks valitsuste kukkumiste tõttu ununema, umbes nii, et meil on kinnismõte ja paneme aga edasi, eks ole. See oli aastakümneteks antud lubadus ja tegelikult, kui nii tohib öelda, tuhandeks aastaks võetud kohustus, mis puudutab inimeste hakkamasaamist ka vanas eas. See on praegu reedetud.
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Me teeme siin koalitsiooni tegemiste vigade parandust. Aga mind huvitab teie hinnang. Te mainisite küll, et see on kobareelnõu tulemus, aga kumb siis ikkagi on siin olulisem põhjus? Koalitsiooniliikmed on oma kommentaarides suhtunud töötavate pensionäride maksustamisse väga erinevalt. Kas see juhtus kogemata, oskamatusest ja teadmatusest, või mindi töötava pensionäri rahakoti kallale ikkagi meelega?
Aitäh! See on hea küsimus. Ma tean, kuidas valitsused tegelikult otsuseid langetavad. Mina ei usu, et valitsusel ei olnud materjali selle kohta, kust raha võetakse. Olid olemas väga selged pildid, mida neile pakuti, ja nad teadsid täpselt, kellelt nad raha ära võtavad, et saaks kuidagi need Partsu munad üle värvitud. See on tegelikult üsna küüniline kalkulatsioon. Ma suudan ametnike loogikat siin isegi mõista, sest nad peavad kuidagi selle jama kaelast ära saama, mõnele see isegi meeldib, aga sotsiaalsed mõjud on läbi arvutamata. Minu meelest peab valitsusliige olema sellisel tasemel, et ta ei peagi arvutama, ta peaks ka unes aru saama, mis juhtuma hakkab.
Ma kontrollisin igaks juhuks üle kobareelnõu seletuskirja ja leidsin sealt kõik need asjad, mis puudutavad laste pealt saadava eelise kadumist, pensionäridelt raha äravõtmist ja muid mõjusid. Seal ei ole muidugi adekvaatselt kirjeldatud, kus need maksimaalsed võidud on ja kui paljud tegelikult sellest osa saavad. Viimane ots jääb alati mõjutamata. Kogu aeg räägitakse, et me võitleme vaesuse ja ebavõrdsusega. Vaesus, nagu on öelnud Jevgeni Ossinovski, pidi olema veel suurem vaenlane kui homo või venelane või üksik naine. Sihuke loosung oli tal. Ta võib selliseid loosungeid endale lubada, aga ta ei tohiks lubada seda, et ta laseb läbi sellise poliitika, mis tegelikult suurendab vaesust ja ebavõrdsust. Suhtelise vaesuse näitaja iseenesest on väga sotsialistlik ja kaheldav. Suhteline vaesus jääb alati alles, ta on ammendamatu demagoogia allikas, aga kui juba sellega nii palju vehitakse, siis peab seda ka konkreetses poliitikas arvestama. Minu arust tegi Jevgeni Ossinovski isegi mingi komisjoni, mis peab vaatama, kuidas mõjuvad kõik poliitikad vaesusele. Äkki küsiks talt järgmine kord: "Härra Ossinovski, te tegite selle komisjoni. Mida see ütles selle tulumaksuvabastuse mõju kohta vaesusele, absoluutsele ja ka suhtelisele? Lubasite ja käisite välja, palun nüüd rääkige!" Ja lükaku see ümber! Ma ei olnud vist päris esimene või ütleme nii, et ma ei olnud päris ainus, kes hakkas kohe sedapidi mõtlema, et kuulge, see ei aita ju kuidagi vaeseid, see pigem lükkab pensionäre suhtelise vaesuse poole. Need lisakohustused, rahastusallikad, aktsiisid, maksuvaba miinimumi äravõtmine – need kõik ju tegelikult koormavad seda tulu saamise mõttes alumist osa. Lükake ümber minu arvutused, et see suurendab nii absoluutset kui ka suhtelist vaesust. Kogu selle asja rahastamine, maksukoormuse nihkumine leibkonniti ja inimesi pidi on üks tervik, see ei ole ainult üksikakt.
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti majanduse vaieldamatult kõige suurem probleem lähiajal on tööjõupuudus. Ma arvan, et valitsuse otsus täiendavalt pensionäride töötamist maksustada mõjub pensionäridele kõige halvemini just signaalina, nagu me tegelikult nende tööjõudu ei vajaks. Ma ütleks isegi veelgi enam: on täiesti küüniline maksustada nende inimeste töötamist, kes tegelikult on juba oma pensioni välja teeninud. Nad on oma maksud ära maksnud, selleks et pensioni saada, ja nüüd on nad valmis ühiskonda täiendavalt panustama. Ma lootsin ka, et see oli koalitsiooni eksitus, et suures tormamises ei pandud seda lihtsalt tähele. Aga sa just eelnevalt väitsid, et see oli seletuskirjas väga selgelt ja üheselt kirjas. Minu arvates on eriti küüniline pensionäre nende töötamise eest teadlikult täiendavalt maksustada. Kas see on tõepoolest nii?
Jah. Ma võin kinnitada seda nende sõnadega, et seletuskiri näitas, et ka mõistusega inimesed on seaduse tegemise juures olnud, nad on üles leidnud vähemalt põhipunktid, kuidas toimub maksukoormuse nihkumine üksikmeetmete abil. Aga minu arvates on tegemata jäänud sotsiaalse mõju arvestamine, mida on lubanud Jevgeni Ossinovski, kui jälle selle nime juurde tagasi pöörduda. Mind häiris väga, kui ta selle komisjoni moodustamisest teatas, sest sellele ühele näitajale võib terve maailma allutada. Edaspidi meil ongi oktoobrirevolutsioon, sest väga hea on ju vaesust nii likvideerida, et võtame neilt, kellel on. Õnneks ei ole see seltskond niimoodi vägivaldselt tööle hakanud, küll aga võiks ta kaasa mõelda. Kui me deklareerime, et ebavõrdsus ja vaesus on kõige suuremad probleemid, siis me peame tunnistama ka seda, kui me midagi valesti oleme teinud. Minu arust on ilmselge, et suur hulk inimesi liigub vaesuse suunas ja see ebavõrdsuse näitaja suureneb. See puudutab nii suhtelist kui ka absoluutset vaesust. Muidugi, üks asi on sedapidi, aga te küsisite ka mõju kohta majandusele. Tõepoolest, valitsuse mure peaks olema tööjõupuudus ja ka suhtumine eakate tööjõudu, mitte see, kuidas eakate arvel oma valimislubadust rahastada.
Lugupeetav juhataja! Lugupeetav ettekandja! Kui me olime koos rahanduskomisjoni koosolekul, kus seda eelnõu arutati, siis jäigi selgusetuks selle eelnõu võimalik rahaline mõju riigieelarvele, kuna Rahandusministeeriumi esindajal kas ei olnud neid andmeid või ta ei tahtnud neid meile öelda. Kas te vahepeal olete saanud teada mingi prognoosi, mis selle eelnõu mõju võiks olla?
Aitäh! Siin on üks asjaolu. Mul jäi üles tunnistamata – mul ei ole valmis teksti kunagi ees –, et seletuskiri ei olnud päris selge. Me täiendasime ju – ma kirjeldasin eelnõu sündi – selle eelnõu mõju, aga seletuskiri jäi korrigeerimata, et see ei puuduta ainult kolme sammast, see puudutab ka muid pensione. See oli ka üks põhjusi, miks need arvutusvõimalused olid teistsugused. Aga me testisime seda ju ka komisjonis. Meie hinnangul on selle eelnõu mõju paarikümne miljoni ümber. Tundus, et ametnik jäi sellega rahule. Nii et kindlasti, kui pensione saab kuidagi jõukohaselt tõsta – ma arvan, et me kõik tahaksime jääda jõukohaste tõstmiste juurde –, siis ausus maksustamisel võiks olla õige meetod, selline meetod, mis ei diskrimineeri töötamist ega muude tulude teenimist. Muude tulude alla võib kuuluda kinnisvara, maa või metsa müük või kuskilt saadud dividendid. Nii et ei ole lihtsalt nii, et on töötav pensionär. Kõik tulud lüüakse nüüd ju ühte patta. Ühisdeklaratsioonide eelis kaob ju sisuliselt ära, see võimaldanuks vabastusi abikaasade vahel jagada.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie vastustes ja ka ettekandes on olnud palju juttu töötavatest pensionäridest ja nende maksustamisest. Kas ma olen õigesti aru saanud ja kas vastab tõele, et kui me vaatame valitsust, siis selgub, et peaministri kaotus kogu selle maksujama tõttu on 36 eurot, aga töötav pensionär, kelle sissetulek on üle 2100 euro, kaotab tegelikult üle 80 euro? Kas see vastab ka päriselt tõele?
Ei vasta. Te olete peaministri vastu ebaõiglane, ta ei kaota mitte 36, vaid 38 eurot. 2 eurot on raha, teie palka arvestades võib-olla ei ole, aga peaministrile on see kindlasti oluline. Seda on öelnud ka valitsusliikmed, et nad on nõus sellest 38 eurost loobuma. Tõepoolest on pensionäri maksimaalse kaotuse võimalus tunduvalt suurem, see ei ole pigem mitte üle 80, vaid natukene alla 90 euro, st sel aastal 88 eurot.
Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Peale seda, kui see töötavate pensionäride maksuskandaal välja tuli, hakkasid koalitsioonisaadikud üksteise järel üles astuma ning õigustama ja välja tooma selle maksusüsteemi positiivseid pooli. Peaminister Ratas ütles siin, just nagu 10% oleks ainult neid pensionäre, kes hakkavad rohkem panustama, ja siis tuldi välja väitega, nagu 80% inimestest uue maksusüsteemi tõttu võidaksid. Aga siin eelnevalt oli juttu, et eksitamist on olnud palju. Kuidas siis ikkagi on, kas see ei ole jällegi mingisugune suuremat sorti eksitamine? Sest milles on asi? See, kes kui palju võidab ja kui palju kaotab, selgub siis, kui on kokku löödud 2018. aasta tulud, aga tuludeklaratsioone 2018. aasta kohta pole ju veel esitatud. Kuidas saab praegu väita, kui palju keegi protsentuaalselt võidab ja kui palju keegi protsentuaalselt kaotab?
Aitäh! Eks see ole üks verbaalmütoloogia. Siin mängitakse erinevate mõistetega. Viimane mustvalge, kui mitte öelda, et värviline pilt, mille peaminister asjast joonistas, oli ikkagi see, et kõik, kes teenivad kuni 1200 eurot, võidavad 64 eurot. See on tema avaldus, selle kohta ta joonistas pildi ja selle jaoks ta läks televisiooni. Tegelikkus on see, et täiesti ignoreeriti pensionäre, päris vaeseid, samuti näiteks madalapalgaliste tagasimakse äravõtmist, eluasemelaenu intresside lae allatõmbamist, laste täiendava maksusoodustuse mõju vähendamist ja loomulikult ignoreeriti seda viimast otsa, vaeseid, kes elavad toetustest. See oli teadlik verbaalne akrobaatika. Peaminister, kui ta vaidles siin ühe meie erakonnakaaslasega, kasutas avalikult sellist retoorikat, et need, kes teenivad kuni 1700 eurot, on tööinimesed ja teised on midagi muud. Mängitakse lihtsalt sõnadega, püüdes jätta muljet, et kõik ei ole täisväärtuslikud ja et töölkäija on seesama, kes tuluteenija. Tegelikult ju enamik, kaks kolmandikku pensionäre siiski tööl ei käi. Eks see nende ignoreerimine näitab suhtumist, eks see näitab ka seda, milline on haridus. Sotsioloogilise mõtlemisega inimene ei saa nii metsa oma sõnastusega panna, nagu peaminister on teinud.
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest on see väga vajalik eelnõu. Kui peaks juhtuma, et seda ei toetata, siis tuleks seda uuesti esitada, kuni seda toetama hakatakse. Aga küsimus on selline. Töötavatele pensionäridele antud signaali kohta, nagu nende töökus ei oleks Eestile vajalik, arvan mina samamoodi, nagu arvate teie ja arvavad paljud siin saalis kõnelnud või küsinud. Kas see oli küüniline arvestus, et seda probleemi ei pandud tähele, või oli see lihtsalt korralagedus majapidamises? Omavahel vesteldes on mulle mitmed koalitsioonisaadikud öelnud, et neil on piinlik. Kas nad on seda ka teile öelnud?
Ei, mulle ei ole nad öelnud. Küll aga ma tean, et koalitsioonis liigub ringi termin "rikkurpensionärid", et nood ei olevat nende asi. See on üks kehv lugu, kui inimene, kes teenib Riigikogu liikme palka, inimesi selliselt märgistab ja alavääristab. Ma ei arva, et me üldse peaksime teiste rahakotis sorima ja hinnanguid andma, eriti siis, kui endal läheb tunduvalt paremini, kui ma ei eksi, siis võib-olla isegi "rikkurpensionärina". Need sõnad ja see suhtumine väärivad hukkamõistu.
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Sotsiaalmeedias jagatakse natuke kiuslikult ühte teie 2014. aasta seisukohta. Te siis ütlesite, et pensionärid on võrreldes teiste maksumaksjatega eelisseisundis. Kuidas te täna seda seisukohta mõtestate?
Aitäh! Täpselt nii, nagu 2014. aastal. Oli põhjust seda esile tuua, sest tol ajal oli neil täiendav maksuvaba miinimum ja praegune valitsus võttis selle neilt ära. See ei olnud lihtsalt kiri pensionäridele juubeli puhul, et te olete eelisseisundis, alla kirjutanud rahandusminister Ligi, vaid see oli vastus nende taotlusele, et nad saaksid erinevaid lisamaksusoodustusi. Minu arust oli seal isegi toidust juttu, aga ma tõesti nii hästi ei mäleta. Nagu kummaline arvamus, et meil on raha vähem ja ärge koguge meilt üldse mingeid muid makse, mis pensione otseselt ei puuduta. Ma osutasin, et see poliitika on valitsuse poliitika, et nad oleksid eelisseisundis. Teisiti ma ei saanud ka öelda, sest lisa nõudjatele tuleb alati olukorda kirjeldada. Ma ei häbene seda.
Te ütlesite väga hästi, et seda seisukohta levitati mõnevõrra õelalt, aga samamoodi levitatakse näiteks alkoholiaktsiisi debatis pealkirja, kus eelmine peaminister ütleb, et alkoholiaktsiis vähendab alkoholitarbimist. Näete, ise ütles nii, aga vaata, mis ta nüüd ütles! See on ju jamps, eks ole. Aktsiis vähendab tarbimist teatud piirini, kui ta üle piiri läheb, siis läheb ka aktsiis üle piiri. Tarbijale saab osaks madalam aktsiisimäär, mida saab nautida Lätist ostes. Väga lihtne. Rääkimata salaturust, mis osaliselt on tegelikult osa piirikaubandusest. Aga üldiselt on ikkagi kõik pealkirjad lihtsustused, mis on tehtud teatud eeldustel, kaasa arvatud see, mis nopiti välja kirjast pensionäridele ja mille kohta ma endiselt kinnitan, et ma mõtlen samapidi. Aitäh!
Aitäh ka teile, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda seaduseelnõu 22. jaanuaril s.a. Selle sisu tutvustas kolleeg Ligi, nagu ta tegi seda ka siin saalis. Ma ei hakka tema juttu üle kordama. Valitsuse esindaja tegi teatavaks valitsuse otsuse, mis on kirjalikult olemas eraldi kirjana ja see on veebist kättesaadav. On ka teine põhjus, miks ma ei hakka praegu selle sisu teile edasi andma, seda enam, et mõned asjad on siin sel teemal veel kõlanud, aga sellest veidi hiljem.
Siis toimus mõtete vahetus ja esitati küsimusi. Üks küsimus oli täpselt seesama, mida küsis kolleeg Ammas täna siin saalis. Selleks, et selle teemaga oleks kõik selge, ma loen selle ette, kuigi ma pole harjunud siin lugema: "Sooviti teada, milline on eelnõu rahanduslik mõju riigieelarvele." Ma loen selle ette sellepärast, et see vastus, mis on protokollis jäädvustatud vastavalt lindistusele, on üsna erinev sellest vastusest, mille andis eelkõneleja. "Algataja selgitas, et eelnõuga kaasneb mõningane tulude laekumise vähenemine ning riigieelarve strateegia ettevalmistamise käigus tuleks sellega arvestada. Ministeeriumi esindaja täpsustas, et mõju riigieelarvele on, aga kuna eelnõust ei selgunud, milliseid pensione täpsemalt on silmas peetud, siis on summat raske öelda. Algataja nõustus, et eelnõu seletuskirjas on vajakajäämisi ja väitis, et eelarve mõju analüüsi on raske teha kuna lähteandmed ei ole kättesaadavad." Seda rääkis algatajate esindaja, mitte ministeeriumi esindaja.
Siis räägiti tootlikkusest, et kui kolmandal sambal tootlikkus on, kas see läheb siis maksustamise alla. Vastus oli, et ei lähe, seadus on selgelt välja toonud kõik juhtumid, millal läheb ja millal ei lähe.
Oli veel üks küsimus. Küsiti, et äkki tekib selline oht, et kolmandast sambast hakatakse massiliselt osakuid välja võtma. Kommentaar oli selline, et tegelikult muutub see maksustamistehnoloogia alates järgmisest aastast, nii et hetkel on seda raske ennustada.
Komisjon võttis peale seda vastu mõne otsuse. Otsustati saata eelnõu saali tänaseks, 6. veebruariks (see oli konsensuslik otsus) ja määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees. Hääletati läbi ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt oli 6 ja vastu 5 komisjoni liiget, nii et ettepanek leidis toetust. Me ei hääletanud muudatusettepanekute esitamise tähtaega, aga kui komisjon seda ei tee, siis kehtib reegel, et tähtaeg on kümme päeva, st 20. veebruar kell 17.15, nagu oli ka eelmise eelnõu puhul.
Nüüd ma lähen teise osa juurde. Eile sain ma oma fraktsiooni esimehelt teada, et koalitsiooninõukogu on seda küsimust arutanud ja on selge, et meil oleks vaja võtta tõsisemalt neid probleeme, mis on seotud pensioni teise ja kolmanda sambaga. Elu annab infot juurde, ideaalseid seadusi ei ole olemas. Mulle meenub, et mitu aastat siin saalis arutati ja menetleti võlaõigusseadust, kui mu mälu ei peta, siis seda tehti viis-kuus aastat, ja asi lõppes sellega, et öeldi: "Mehed, võtame vastu, muidu me ei saa mitte kunagi selle seadusega hakkama, eks pärast hakkame seda korda tegema." Nii et koalitsiooni otsus on selline, et me toetame selle eelnõu menetlemise jätkamist. Me igal juhul loodame, et ka valitsusest tuleb samal teemal eelnõu, siis me saaksime need eelnõud ühendada. See eelnõu, mis meie ees praegu on, on minu arvates vormiliselt veidi raskevõitu. Näiteks viitab üks paragrahv korraga neljale paragrahvile. Kui teha korralikult, siis võiks need muudatused konkreetsete lausetega panna kirja just nendesse paragrahvidesse jne. See on juba rohkem maitseasi, aga see teeks seaduse igal juhul selgemaks.
See ongi see teine põhjus, miks ma ei hakanud valitsuse arvamust teile ette lugema. Täna me toetame esimese lugemise lõpetamist. Praegu ma räägin nii Keskerakonna fraktsiooni kui minu teada ka kogu koalitsiooni nimel. Aitäh!
Ma täpsustan äsja öeldut. Kas see oli Keskerakonna fraktsiooni või komisjoni otsus?
Komisjoni otsusest ma rääkisin. Komisjoni otsus (häältega 6 : 5) on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kui mõni fraktsioon Riigikogus teeb ettepaneku hääletada ja esimene lugemine lõpetada, siis me enamasti ilmselt liitume, hääletame komisjoni otsuse maha ja eelnõu menetlemine läheb edasi. Siis tekib meil esmakordselt selline võimalus, et koalitsiooni ja opositsiooni eelnõud lähitulevikus ühendatakse, mis näitaks koostööd seenioride Eesti nimel, mida ma varem pole siin küll kunagi näinud.
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul jäigi enne juhataja täpsustust natuke segaseks, kelle positsioon nüüd laual on. Kas te kordaksite selgelt üle? Komisjon, kus koalitsioon on enamuses, otsustas eelnõu mitte toetada, aga koalitsiooni nimel te ettekandjana siiski teete ettepaneku seda eelnõu edasi menetleda.
Ma olen jahmunud ja ma ei tea, kas ma suudan küsimust formuleerida, aga ma proovin. Ei, ma ei suuda. (Naer saalis.) Hea küll. Mida te täpselt mõtlesite sellega, et protokollis erineb midagi sellest, mida ma puldis rääkisin? Puldis ma tunnistasin seletuskirja ebaselgust. Ma põhjendasin seda selle eelnõu sünnilooga ja tunnistasin, et täpsed arvutused olid selle tõttu raskendatud. Ma kirjeldasin ka, et riigiametnik jäi rahule meie hinnanguga – ta paistis jäävat rahule –, et mõju eelarvele on paarkümmend miljonit. Mis täpselt siis selles jutus vale oli või protokolliga võrreldes teistmoodi?
Aitäh! Mul tekkis praegu võimalus vastata korraga kahele Riigikogu liikmele. Ma tuletan teile meelde, et on olemas selline asi nagu stenogramm. Tarmo, eks ju, kui sind huvitab ... Ma ei tea, kas videot on võimalik leida ja kui pikalt neid üldse hoitakse, aga stenogrammid on täiesti olemas. Selle istungi stenogramm on ka olemas. Me lihtsalt võtame selle välja ja võtame välja protokolli. Võib-olla on isegi salvestis veel olemas, me selle tavaliselt kustutame, kui me protokolli oleme valmis teinud, aga kui see on olemas, siis võime selle põhjal täpsustada. Võtame ka tänase stenogrammi ja võrdleme. Kui see, mis ma ette lugesin, on täpselt sama, mida sai ka komisjonis räägitud, siis järgmine kord, kui ma siin seisan, ma palun sult vabandust. (Hääl saalist: "Väga hea!") Siis ma tegin liiga ja ongi kõik. Jah, aga mul on hea meel, et sul on nii hea meel, et sa ei suuda isegi küsimust formuleerida. Kes oleks oodanud sellist tulemust, eks ju! Aga ma olen rõõmus, et ma tõin sulle sellise rõõmu majja.
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Hea meel koalitsiooninõukogu otsusest innustab edasi küsima. Kas koalitsiooninõukogus oli juttu ka võimalusest tulumaksuseadust rohkem muuta, ma pean silmas kogu seda IRL-i sinna sokutatud küüru ja nähtust, mida rahvasuu on hakanud nimetama Partsi munadeks, ning kogu süsteem pöörata tagasi jälle mõistlikumale rajale, mitte parandada ainult töötavate pensionäride ja pensionide maksustamisel tehtud vigu?
Aitäh! Jah, me tegeleme sellega pidevalt. Siin saalis tehaksegi sellist tööd, et kui sa näed, et midagi läks valesti, siis sa võtad teksti välja ja püüad seda parandada. Isiklikult on mul tõesti hea meel. Pangaliiduga kohtumisel kõlas paar-kolm lauset sellel teemal, mis panid mõtlema. Kuigi minu jaoks oli siin üllatus ja ma selgitan, miks ma ei saa sinu küsimusele vastata. Ma ei kuulu koalitsiooninõukogusse. Millest nad seal konkreetselt rääkisid, seda ma ei tea. Mulle teatati see otsus ja ma annan selle edasi.
Mul on ettepanek härra ettekandjale: tõstke mikrofonid nn Andres Herkeli positsiooni ehk natuke kõrgemale, siis on paremini kuulda. Arto Aas.
Aitäh! Tahan ettekandjalt küsida, mis siis ikkagi selle paari nädala jooksul juhtus, et komisjonis hääletas koalitsioon selle eelnõu kõigepealt maha, aga hiljem otsustati seda toetada. Kas selle ümbermõtlemise põhjuseks oli pensionäride väga suur pahameel sellise poliitika üle või valitsuse kivina kukkunud reiting, mis pani meeleheitlikult uusi lähenemisi otsima?
Aitäh! Ma siin poliitilist retoorikat eriti ei harrasta. (Kahin saalis.) Mind huvitab minu raamatute reiting Rahva Raamatus, see on kõige tähtsam reiting ja ainus, mis mind üldse huvitab. Nii et, Arto, siin on mitu inimest, kes juhatavad fraktsioone. Kui tekib võimalus, siis sa võid neilt küsida või paluda, et mõni ajakirjanik seda nende käest küsiks. Ma tunnistan, et ma ei oska seda kommenteerida, sest ma ei ole vist piisavalt poliitik.
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kui mikrofone tõsta ei viitsi, siis võib põlvest natukene alla ka lasta, tulemus on sama. Aga see oli ainult ääremärkus. Mul on selline küsimus, mis natukene haakub Andres Ammase küsimusega. Üks asi on tulumaksuseadus üldiselt, aga nüüd on Keskerakonna asejuht teatanud, et aktsiisidega te liiga kiirustasite, läks veidi viltu ja põhimõtteliselt puusse, ning tuleb välja, et pensionidega te olete ka ikka väga mööda pannud. Äkki võtakski uuesti ette kogu selle kobarseaduse, mille te läbi surusite, ja hakkaks otsast peale? Mis te siin ikka vigu parandate! Või te tunnistate ise, et te ei saa hakkama, ning palute meie abi rohkem ja tihedamini?
Aitäh, Valdo! Punkt üks, mitte kunagi ei lasku keskerakondlane põlvili Reformierakonna ees, nagu sa seda küsimuse alguses soovisid. (Naerab.) Punkt kaks, rahvas teeb oma otsuse aasta pärast. On ju olemas tõenäosus, et Reformierakond valitakse jälle tagasi, ja siis te hakkate seda kõike parandama ja siis on teie ees küsimus, et kui see seadus ei meeldi, kas siis tuleks minna eelmise olukorra juurde tagasi, mis tähendaks, et 7% pensionäride olukord paraneb ja 93% olukord halveneb. Las igaüks otsustab, kuidas oma probleeme lahendada.
Hea eesistuja! Hea ettekandja! Ka mind ei huvita mikrofonide kõrguse teema, minu küsimus on seotud käsitletava eelnõuga. Sa mainisid siin pangaliitu. Millega pangaliit põhjendas seda, et meie pensionifondide raha investeeritakse kurat teab kuhu, enamik pensionäre ei tea, mis selle rahaga tehakse või kus seda pööritatakse. Väga paljudes riikides meie naabruses on pensionifondidel kohustused oma riigis. Millega põhjendasid pangaliit ja komisjoni liikmed seda, et meil ei saa ega tohi sellist suunist sinna juurde panna?
Aitäh! Me olime pangaliidul külas terve rahanduskomisjoniga. Tegelikult meid kutsuti sinna ja kolm teemat olid ette teada. Nende hulgas ei olnud pensionisambaid, see oli lisaküsimus, mis esitati, ja küsiti väga konkreetselt, milline on sisse- ja väljamaksete olukord. Seal jäi kõlama niiviisi – kui ma midagi äkki segi ajan, siis kolleegid, kes seal kohal olid, parandavad –, et saldo on olnud keskmiselt umbes 2,5 miljoniga kuus positiivne, aga detsembris – oli ju detsembrist juttu, eks ju? – oli otse vastupidi, –2,5 miljonit. Seda teemat, kus on suurem tootlikkus ja kuhu oleks mõtet rohkem raha panustada, kas Eestis on üldse selliseid võimalusi, et raha hakkaks tööle meie majanduse huvides ja samas ka pensionäride huvides, kõne all ei olnud. Me läksime pangaliidus niigi kokkulepitud ajast üle. Aga küsimus on huvitav, jah. Seda küsimust, miks see investeerimine ei toimu Eestis, kas meil puudub selline võimalus, arutab praegu väga lai ring spetsialiste.
Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan fraktsioonide esindajate läbirääkimised, juhuks, kui midagi on veel välja ütlemata. Tundub, et kõik on ära räägitud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 554 esimesel lugemisel tagasi lükata. Vaatamata mitmetele seletustele me lähtume siiski oma põhireeglist ehk paneme selle ettepaneku hääletusele.
Austatud Riigikogu! Enne kui me asume hääletama, pöördun ma sinu poole, austatud Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Kolleegide nimel avaldan sulle südamest kaastunnet väga lähedase inimese kaotuse puhul.
Nüüd panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 554 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Austatud kolleegid, tõenäoliselt oleme jõudnud uudiskünnist ületavale tulemusele: ettepaneku vastu oli 77 rahvasaadikut, erapooletuid ega ka poolthääletanuid polnud. Juhtivkomisjoni ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 554 esimene lugemine on lõpetatud. Enne lõplikku otsust aga Jürgen Ligi.
Mul on protseduuriline küsimus. Selline umbusaldusavaldus rahanduskomisjonile – mida kodukord ette näeb näiteks selle komisjoni juhtimise ja liikmeskonna kohta, mis on tagajärjed?
Sellele võiks vastata pikalt ja põhjalikult. Ma ütlen lühemalt: Riigikogu juhatuse valimised on märtsis, Riigikogu valimised on märtsis aasta pärast. Määran eelnõu 554 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. veebruari kell 17.15. Kohtumiseni homme siinsamas saalis. Head tööpäeva jätku!
Istungi lõpp kell 11.27.
