Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head saalis viibijad ja mujal kuulajad! Eelmine aasta oli Eesti teadusele edukas. Seda kinnitas ka läbiviidud hindamine: meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel, lisaks otsestele teadustulemustele annavad teadlased oma panuse näiteks ka eksperdihinnanguid andes, osaledes õppematerjalide ja sõnaraamatute koostamises või laiemalt ühiskonnas teadust populariseerides. Samuti on rõõmu pakkunud meie taristu areng.
Enne kui ma nende teemade käsitlemisega edasi lähen, lubage mul tänada kõiki, kes on tänase ettekande koostamisse oma panuse andnud. Kõigepealt nimetan Riigikogu kultuurikomisjoni, kelle palge ees oli mul võimalus eile olla. Kindlasti tänan inimesi Riigikantseleist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Eesti Teaduste Akadeemiast, samuti Rektorite Nõukogust ning loomulikult Teadus- ja Arendusnõukogust.
Mulle teeb head meelt, et Eesti teaduse saavutused on jõudnud maailma tippu. Meie teadlaste kõrgetasemeliste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on andmebaasi Web of Science alusel kasvanud ja ületab praegu Euroopa Liidu keskmist. On hästi teada, et Eestiski on oluline oma töödele ja tegemistele saada ka rahvusvahelist tunnustust. Seepärast on mul tõsiselt hea meel märkida, et meie edusamme kinnitavad rahvusvaheliste ülikoolide pingeridade andmed. Näiteks rahvusvahelise konsultatsioonifirma QS edetabelis tõusis Tartu Ülikool üldarvestuses taas mitu kohta kõrgemale, jõudes maailma 959 juhtiva ülikooli pingereas väärikale 314. kohale. Tallinna Tehnikaülikool on samuti hinnatud: ta on 610. ja 650. koha vahel. Kui vaadata konkreetseid valdkondi samas edetabelis, siis 2017. aastal paiknes Eesti Maaülikool ainsana Eesti ülikoolidest omal alal ehk põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas 100 parima ülikooli hulgas. Erialade pingeridades on esindatud veel Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Meie teadlaste head tööd märgatakse ja tunnustatakse kogu maailmas.
Euroopa Teadusnõukogu premeeris Tartu Ülikooli teadlast Tambet Teesalu 150 000 euroga, et toetada tema teadustööd targa vähiravimi leidmiseks ning selle jõudmiseks laiemasse kasutusse. Tallinna Ülikoolile tõi esimese Euroopa Teadusnõukogu grandi humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Liisi Keedus, kelle veetava viieaastase projekti teostamist toetab Euroopa Teadusnõukogu 1,4 miljoni euroga. Teadlased kaardistavad ja analüüsivad mõttevoolusid, mis tekkisid pärast esimest maailmasõda vastukaaluks progressiusule. Keedus on väga tabavalt märkinud, et vastuolu progressivistlike ootuste ja pettumustest vormitud kogemuste vahel pole võõras ka tänapäeva Euroopas. Liis Keeduse grant näitab hästi, et humanitaar- ja sotsiaalteadused ei ole ega tohigi olla loodus- ja täppisteaduste kõrval kuidagi alahinnatud. Kindlasti väärib tunnustust ka Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogiaprofessor Raivo Vilu, kes on aastaid uurinud toiduainetööstuses kasutatavaid mikroobiprotsesse ning pälvis oma teadustööga lõppenud aastal maineka DuPonti medali.
Oleme muutunud avatumaks ja rahvusvahelisemaks. Eestisse on tööle asunud mitmed maailma tippteadlased, mis on üksteise inspireerimise ja teadmiste ülekande mõttes kindlasti hindamatu väärtusega. Teisalt on nii mõnigi vahepeal mujal maailmas kogemusi kogunud Eesti teadlane leidnud tagasitee koju Eestimaale. See on olnud lihtsam siis, kui võõrsil veedetud perioodil on säilinud kontakt kodumaal tegutsevate teadlastega. Aasta alguses Eesti Teaduste Akadeemia initsiatiivil Tallinnas toimunud konverents "XXI sajandi suurimad väljakutsed" tõi kokku meie noorteadlased eri riikidest üle maailma. See on hea näide tööst kontaktide säilitamise nimel. Avaldan Eesti Teaduste Akadeemia presidendile Tarmo Soomerele tänu selliste ettevõtmiste algatamise ja loomulikult eestvedamise eest!
Viimasel ajal küsitakse tihti, kui suur on teaduse mõju ühiskonnale. Kui rääkida numbrite keeles, siis hiljutine Rektorite Nõukogu tellitud uuring hindas esimest korda ülikoolide mõju Eestis. Selgub, et Eesti ülikoolide panus riigi majandusse on märkimisväärne: 6,4% sisemajanduse kogutoodangust. Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi. Teadus- ja arendustegevuse kogukulu ei saa loomulikult mõõta ainult arvudes. Raske on üle hinnata meie rahvusteaduste mõju keele ja kultuuri arengule, teadlaste eksperdihinnangute mõju laiema avalikkuse hoiakutele või riigi julgeolekule. Näiteks võib tuua kaitseinvesteeringute keskuse töö, teadlaste ekspertiisi riigi küberturvalisuse suurendamise kohta. Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandajana.
Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" seab eesmärgiks suurendada aastaks 2020 tootlikkus hõivatu kohta 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Selle näitaja osas pole meid Eurostati andmetel viimastel aastatel edu saatnud: see on kahanenud 73,8%-lt 2014. aastal 71,3%-le 2016. aastal. Olukorra parandamiseks teeb valitsus pingutusi nii tööturu, hariduse kui ka tervishoiu muresid lahendades ning ettevõtjaid toetades, kuid vaja on kindlasti enamat: vaja on kõigi osapoolte ühist pingutust.
Ühest küljest me loome ja ekspordime pigem väikese ja keskmise lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Teisalt ei ole Eesti teadlaste uurimistöö kuigi tihti nendesamade toodete ja teenuste arendamisega seotud olnud. Seda paljuski ka seetõttu, et ettevõtjate surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk. Ja nii on alakasutatud ka teaduse potentsiaal Eesti majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise protsessis. Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse sageli edasi lükkama. Palgakasvu ja kriitilise piirini jõudnud tööjõu nappuse tingimustes mõtlevad Eesti ettevõtjad aga üha enam, kuidas uue tehnoloogia ja teadmiste abil tootlikkust kasvatada. Tahame soodustada teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning nende arendamisse. Teadlaste sissetulekuid tõstes ning nende töötingimusi parandades motiveerime neid senisest enam ettevõtete projektidega tegelema, ka aitame riiklike meetmetega ettevõtetel mainitud kõrgeid riske maandada. Võimekamatest ettevõtjatest võidab kogu laiem avalikkus, seda nii paremate töövõimaluste kui loomulikult ka maksutulu näol.
Üks keerulisimaid valitsuse ülesandeid on teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu säilitamine ja, lubage öelda, suurendamine. Lihtsamaks ei tee seda ülesannet Euroopa Liidu struktuurivahendite vähenemine järgmisel perioodil. 2016. aastal kahanesid teadus- ja arendustegevuse kogukulud Eestis 32 miljoni euro võrra, jõudes 270 miljoni euroni. See on vaid 1,28% SKT-st ning seda on vähem kui pool 2020. aastaks seatud eesmärgist ehk 3% SKT-st. Langus on seotud Euroopa Liidu tõukefondidega. 2016. aastaks oli eelmine tõukefondidest rahastamise periood lõppenud ning toimus uue ettevalmistamine ja esimeste rahastamisotsuste tegemine. Projektide käivitamine ei jõudnud veel alata. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes võib öelda, et avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud küündisid 2017. aastal 0,78%-ni SKT-st. Lõplik arv veel selgub ja võtab võib-olla isegi aasta aega, enne kui ma selle arvu teile öelda saan. Praegu on prognoositud, et 2018. aastal on meie teadus- ja arendustegevuse kulud 0,81% SKT-st. Ja ka siin lisan, et lõplik protsent selgub siis, kui on teada, missugune on olnud 2018. aasta majanduskasv. Aga 2018. aastal kasvab see näitaja ka tänu sellele, et Riigikogu on otsustanud valitsuse ettepanekul suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 14,9 miljoni euro võrra. Kinnitan siinkohal kõigile kahtlejatele üle, et me kindlasti ei ole loobunud eesmärgist suurendada riigipoolset rahastamist 1%-ni SKT-st.
Eesti teadlased ja innovaatilised ettevõtjad on olnud väga edukad Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetavas programmis Horisont. Kokku oleme Horisondist saanud üle 80 miljoni euro, mis teeb elaniku kohta enam teadusraha kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arvestades SKT-d, oleme osalusnäitajatelt liikmesriikide seas kolmandal kohal. Veelgi olulisemad on aga uued teadmised ja kontaktid, mida rahvusvaheline teadusalane võrgustumine nii meie teadlastele kui ka osalevatele ettevõtetele pakub. Selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega ilmneb aga Eesti-siseste erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes. 2016. aastal tehti neid kulutusi nagu eelmiselgi aastal 139 miljoni euro ulatuses. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad loodetava 2% asemel 0,69% sisemajanduse kogutoodangust. 90% kuludest tegid vähem kui sada ettevõtet. Näiteks meditsiinisektorile puhastusvahendeid ja kosmeetikat tootev ettevõte Chemi-Pharm investeeris 2016. aastal teadus- ja arendustegevusse 10% oma käibest ja teeb koostööd teadusasutustega üle laia maailma. Eelmisel aastal külastasin ma isiklikult Saaremaa ettevõtet Baltic Workboats, kes avaldas muljet oma arendustegevuse, suurte investeeringute ja rahvusvahelise haardega. Ettevõte teeb aktiivselt koostööd näiteks Kuressaare väikelaevaehituse kompetentsikeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Kahjuks on selliseid näiteid vähe. Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega vaid väga väike osa ettevõtteid ja loomulikult me teeme kõik selleks, et see muutuks. Selle nimel me tegutseme. Muutuste vajadust kinnitab ka Eesti tulemus Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tulemustabelis. Viimased viis aastat on Eesti olnud 13.–15. kohal ja pigem kukub seal kui liigub ettepoole. Eesti suurim nõrkus on ettevõtete tagasihoidlik innovatsioonivõimekus. On selge, et peame püüdma paremat.
Väga austatud Riigikogu liikmed! Teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamine on, ma arvan, meie ühine eesmärk. Ma tänan südamest igaüht, igat Riigikogu liiget siin saalis, kes on andnud oma panuse riigieelarve aruteludes osaledes ja heaks kiites eesmärki Eesti teaduse rahastamist parandada. 2018. aastaks plaanitud 14,9 miljoni euro suurune investeeringute kasv suunatakse põhiliselt teadusasutuste baasfinantseerimisse. Nii on astutud pikk samm lähemale valitsuse eesmärgile saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal. Nii tagatakse teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele.
2018. aastast kasvavad tuntavalt doktoranditoetused. Selleks eraldati lisaraha kogumahus 5 miljonit eurot aastas. Tegemist on märgilise otsusega, mida oodati aastaid ja mis panustab selgelt teadlaskonna järelkasvu ja teaduse kvaliteeti kaugemas perspektiivis. Ma soovin seda kurssi edaspidigi hoida.
Täiendava rahastusega toetame ettevõtete tootearendustegevust, et maandada sellega kaasnevaid suuri riske. See on kindlasti suund, millega püüame tulevikus jõulisemalt tegeleda, nagu oleme ka koalitsioonilepingus kolme osapoolega kinnitanud.
Eelmisel aastal muudeti ülikoolide ja ettevõtete koostöölepingute arvestamist ülikoolide baasrahastamise mudelis. See kinnitab, et me väärtustame ettevõtluskoostööd eriliselt ning innustame uurimisrühmasid ja ka instituute sellega senisest aktiivsemalt tegelema. 2017. aastal rakendus hoogsamalt nutika spetsialiseerumise kasvu valdkondadesse suunatud rakendusuuringute toetamise meede kogumahuga 26,6 miljonit eurot seitsme aasta peale. Sellega aitame kaasa ettevõtjate huvides teostatavatele rakendusuuringutele ja tootearendusele teadusasutustes.
Uue tegevusena investeerime täiendavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadus- ja arendustegevusse ülikoolides ca 3 miljonit eurot aastas. IKT-s peitub väga suur potentsiaal majandusarengu kiirendamiseks, kuid selle saavutamiseks tuleb tagada valdkonna teadustegevuse kõrgtase ning suurendada tippspetsialistide ettevalmistust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali paremaks rakendamiseks andsime täiendava impulsi Eesti tööstuse digitaliseerimiseks. Meie eesmärk on korvata selles valdkonnas esinevat tõsist mahajäämust ning suurendada ettevõtete loodavat lisandväärtust. Seni pole tööstussektor laiemalt lõiganud kuigi palju kasu Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimekusest. Näiteks Euroopa digitaalarengu aruandes on Eesti väga heal kohal avalike digiteenuste poolest, interneti kasutuse ja inimkapitali kategooriates, ent selgelt mahajääjate hulgas ettevõtluse digitaliseerimises.
Maailma Majandusfoorum ja konsultatsioonifirma McKinsey on järgmise tööstusrevolutsiooni käivitumise peamiste takistavate teguritena nimetanud tehisintellektialast õigusruumi ja selle küberkaitset. Seepärast on mul siinkohal eriti hea meel mainida, et oleme Eestis alustanud nende teemade lahtiharutamist. Eelmise aasta septembris avalikustatud isejuhtivate sõidukite eksperdirühmast alguse saanud õigusanalüüs pakub välja neli suunda, kuidas roboteid ehk nn kratte defineerida ning kuidas võiks erinevate juhtumite puhul olla lahendatud vastutus. Tänavu on kavas tööle rakendada eksperdirühm, kes tegeleb konkreetselt tehisintellekti temaatika tulevaste arendustega. Tehisintellekti ja asjade interneti arengu põhilisi takistavaid tegureid on meie ümber asuvate seadmete küberturvalisus. On oluline, et Eesti teadlaste loodu jõuaks ka praktilisse rakendusse. Heaks näiteks on siinkohal mõned meie ettevõtted, nagu Cybernetica ja Guardtime.
Uute uste avamiseks ettevõtjatele oleme alustanud ettevalmistusi Eesti liitumiseks Euroopa Tuumauuringute Keskuse ehk CERN-iga, mida toetas märtsis 2017 oma otsusega ka Teadus- ja Arendusnõukogu. Liikmesus loob meie ettevõtjatele paremad võimalused keskuse hangetes osalemiseks ning ligipääsu sealsele insenertehnilisele teabele. Kui tohib teile meelde tuletada, siis tänavuses riigieelarves on liitumisprotsessiks ette nähtud 1,4 miljonit eurot.
Väga austatud Riigikogu liikmed! Eesti arengu seisukohast on oluline ka teaduspotentsiaali suurem kasutamine riiklikult tähtsate otsuste tegemisel. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ütleb, et iga ministeeriumi kohustus – iga ministeeriumi kohustus! – on korraldada oma valitsemisalas tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist. Kahjuks võib selles valdkonnas ikka veel täheldada kitsalt ametkondlikku lähenemist ja nn teki üksteise pealt ära rebimise mentaliteeti. Eriti siis, kui juttu on ressursside jagamisest.
Ministeeriumides töötavate teadusnõunike võrgustiku käivitamine oleks võinud toimuda juba aastaid tagasi. Auväärt Riigikogu, miks jõudsime selleni alles viimastel aastatel? Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA kaudu osaleb riik teaduse strateegilisel suunamisel ning prioriteetide määramisel. Teaduse kaasamine poliitika kujundamisse ei tohiks olla erand, vaid peaks saama reegliks. RITA meetme kaudu suuname seitsme aasta jooksul kokku ca 28 miljonit eurot selle eesmärgi täitmiseks. Teadus- ja arendusnõukogu on suurendanud oma rolli valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning see areng peab kindlasti jätkuma. Mis puutub RITA toetusmeetmesse, siis TAN on välja pakkunud oma arvamuse ja eelistused, missugused on Eesti arengu seisukohalt olulised valdkondlikud uurimisteemad. Arusaam, et me sõltume teaduse tulemustest, peab laiemalt levima nii ametnikkonna kui ka kogu ühiskonna liikmete hulgas. Eriti tähtis on see praegusel tõejärgsel või tõepõhjata ajastul.
Eesti Teadusagentuur tegeleb sel eesmärgil eri põlvkondadega, lisades igal aastal uusi tegevusi. Eelmisel aastal rahvusringhäälingu vahendusel käivitunud saade "Uudishimu tippkeskus" on väga õnnestunud näide – selle reiting konkureerib populaarsete meelelahutussaadete omaga. Olgu öeldud, et esimese saate vaatajaskond oli ligi 100 000 inimest. Edu saatis ka PÖFF-i teadusfilmide programmi, mis avardas rohkem kui 2000 vaataja mõttemaailma. Õpilasleiutajate riiklikul konkursil osales 2017. aastal rohkem õpilasi kui eales varem.
Noorte ideed olid imetlusväärselt praktilised ja ühiskonna probleemkohti lahendavad. Näiteks vilkuv üle tee minemise müts, mis aitab lastel liikluses ellu jääda. Üks silmapaistvaimaid õpilasleiutajate projekte on 2013. aastal tutvustatud Taxify on-line platvorm, mis on levinud enam kui 20 riiki. Eestlaste töid märkab ka rahvusvaheline laiem üldsus. Akadeemik Hillar Abeni teadustöö põhjal tehtud video oli eelmisel aastal Facebookis üks enim vaadatud teadusvideoid ning jõudis ajakirja Science 2017. aasta kümne kõige populaarsema video hulka.
Eelmise aasta 1. septembril, teadmistepäeval ilmus maineka teadusajakirja Science esikaaneloona Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi professor Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjustest. Teaduse laiema ühiskondliku mõju tutvustamine ja rõhutamine oli ka üks meie prioriteete Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Töö selle nimel, et maksumaksja mõistaks teadusuuringutele eraldatava raha olulisust kogu ühiskonna arengus, on äärmiselt tähtis.
Lisaks leppisid Euroopa Liidu riigid Eesti juhtimisel kokku järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi põhimõtetes. Leiti, et raamprogramm Horisont 2020 toimib hästi, aga järgmine programm peab olema veel ambitsioonikam nii eelarve kui ka tegevuste osas. Teadlastele paremate osalustingimuste loomiseks vedas Eesti eesistujana arutelusid rahastamissüsteemi sidusamaks ja avatumaks muutmise üle. Eesistumise raames sündis ka "Tallinna üleskutse", inglise keeles "The Tallinn Call for Action 2017", mis kutsub üles teadusrahastuse suurendamisele ja on toeks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel. Dokument on juba üsna lühikese aja jooksul saanud päris laialdast vastukaja.
Väga austatud Riigikogu! Mõtleme pidevalt, kuidas saaks teadus- ja arendustegevust soodustada ning selle positiivset mõju avada. Teadus- ja arendusnõukogu soovitusel on plaanis tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamine. Soovime terviklikku ja erapooletut ülevaadet meie hetkeseisust ning praktilisi soovitusi süsteemi edasiarendamiseks järgmisel planeerimisperioodil. Lisaks Euroopa ekspertidele on hindajatena kavas kaasata eksperte Ameerika Ühendriikidest, näiteks Stanfordi uurimisinstituudist. Mul oli au seda asutust eelmisel aastal ka isiklikult külastada. Me vajame väljapaistvaid ideid, et tehnoloogiarikkas infoühiskonnas Eesti elu edasi viia. Just sellisena näen ma muutuvat maailma meie ümber.
Järgmisi teadus- ja arendustegevuse valdkonna poliitilisi otsuseid mõjutavad kindlasti kevadel töö lõpetava teaduse ja kõrghariduse rahastamise ja korraldamise rakkerühma tulemused. Palju kõneainet pakkunud teadusasutuste konsolideerimisega tuleb Eestis teaduskvaliteeti silmas pidades jätkata. Rakkerühm on välja pakkunud üldisemad kriteeriumid konsolideerimisotsuste tegemiseks, arvestades samas, et iga liitumist tuleb siiski analüüsida ja kaaluda kui üksikjuhtumit. Lisaks on rakkerühm analüüsinud ning teeb konkreetsed ettepanekud teadussüsteemi rahastamise kohta. Fookus on eelkõige raha kasutamise tõhustamisel ja soovitud tulemuste saavutamisel. Loodan, et rakkerühma töö toob kaasa need muutused, millest me aastaid oleme rääkinud, kuid mis on jäänud lõpuni läbi analüüsimata või otsustamata.
Eesti vajab muudatusi ning valitsus tahab neid eest vedada ja ka tagant tõugata. Jätkame paremate töötingimuste loomist Eestit edasi viivate teadmiste, ideede ja lahenduste väljatöötamisega tegelevatele inimestele. Baasrahastuse kasv toob teadlastele suurema kindluse oma akadeemilise karjääri kavandamiseks ning annab suurema vabaduse tegeleda Eestile väärtust loovate teemadega. Kuid see seab teadlastele ka uued nõudmised ja suurema ühiskondliku vastutuse oma uurimisteemade valikul.
Teiselt poolt peab ka riigi ja ettevõtete sõnum, mida nad teadlastelt ootavad, olema selgem, konkreetsem. See sõnum ei teki iseenesest ning siinkohal saab riik võtta eestvedaja rolli ja koostöös erasektoriga seada selgemad prioriteedid, mis meid edasi viivad.
Kolmandaks eeldab laialdasem uute teadmiste kasutuselevõtt hoiakute ja väärtushinnangute muutust. Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda ja kohandada, nendega kohaneda ja neid kasutusele võtta. Seega peame ise saama targemaks, nutikamaks ja loovamaks, astudes välja mugavustsoonist ja mitte rahuldudes keskpärasusega. See saab sündida vaid üheskoos: hinnates ja kasutades teadmisi, mis on meie riigis olemas.
Eelmisel aastal väljendas austatud Riigikogu liige Krista Aru siin saalis kujundlikult arvamust, et Eesti ühiskond ja Eesti teadus on lahku kasvanud. Meie eesmärk on ikka soodustada nende koos kasvamist, üksteisega arvestamist, üksteise toetamist ja eesmärkide jagamist. Siis muutuvad kättesaadavaks ka seni kättesaamatud eesmärgid. Ma tänan teid kuulamast, austatud Riigikogu! Aitäh!