Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Enn Eesmaa

Tere päevast, austatud Riigikogu! Infotund. Ja nagu tavaliselt alustame kohaloleku kontrolliga. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 36 rahvasaadikut.
Tänase infotunni küsimustele vastavad peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Siim Kiisler. Kuna küsimusi on kaheksa teema kohta, annan võimaluse esitada ka üks täiendav küsimus.


1. 13:01 Eesti valitsuse soov tuua Türgist immigrante

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimene küsimus on peaministrile ja küsijate esindaja on Martin Helme. Palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud peaminister! Me tegelikult käsitlesime seda teemat ka esmaspäeval. Ja kui esmaspäeval tuli juttu sellest, et valitsus on otsustanud võtta meile Türgist 80 pagulast, üritasite te meid veenda selles, justkui oleks see loogiline jätk 2015. aastal eelmise valitsuse antud lubadusele tuua Eestisse 550 ümberasustatut. Ometi on seletuskirjas, mis selle Türgi-otsusega kaasas käib, väga sõnaselgelt kirjas, et Eesti käsitleb 2015. aastal sõlmitud ümberasustamisprogrammi lõppenuna. Ja siin on meil probleem. Ma lugesin ka Euroopa Komisjoni soovitusi, kus öeldakse selge sõnaga, et see 2015. aastal sõlmitud kokkulepe on poolenisti täitmata. Nüüd on vaja veel 50 000 inimest ja tulevikus ilmtingimata veel suuremas koguses pagulasi ümber jagada. Miks osaleb ka see valitsus nii nagu eelmine valitsus sellisel moel Eestisse immigrantide toomises?

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija, ma tänan teid! Ma arvan, et sellega on nii, nagu ma ütlesin siin ka mõned päevad tagasi arupärimistele vastates: see on hea, et seda debatti migratsiooni- ja pagulasteema ning Euroopa Liidu üle laiemalt siin auväärses Riigikogu saalis peetakse. Ja mul on hea meel, et me seda täna jätkame. Nii et aitäh teile, härra Martin Helme, ja EKRE-le nende asjalike küsimuste eest!
Ma ei ütleks, et meil on probleem, nagu teie ütlesite, selle seletuskirja või dokumendi koha pealt. Vastupidi, ma arvan, et see, et me kuulume Euroopa Liitu, et me soovime sinna kuuluda, on suurepärane. Ma ei ole tegelikult päris täpselt aru saanud – selles mõttes on see debatt ju hea ka avalikkuse silmis –, mida mõtleb EKRE Euroopa Liidust. Te nagu natuke flirdite mõttega, et tuleb teha rahvaküsitlus või -hääletus, kas sinna kuuluda või mitte kuuluda. Ma arvan, et siin on õige välja öelda oma kindel seisukoht, kas jah või ei Euroopa Liidule. Mina arvan, et Eesti on 13 aastat väga harukordset võimalust kasutanud, see on olnud õige tee. Tõsi, seda näitavad ka viimased küsitlused, et nüüd on neid inimesi juba 2% rohkem – 79% eestlastest toetab Euroopa Liitu kuulumist.
Jah, teil on õigus, komisjon on teinud oma ettepaneku. Aga see on vabatahtlik. Teil on õigus ka selles, mis te ette lugesite, et seda kohustust, mille eelmised valitsused on pagulasnumbrite koha pealt võtnud, ei ole Eesti täitnud. Ta on neid kõvasti vähem võtnud. Aga seda ei saa ainult Eestile ette heita, sest alati on selles protsessis ka teine pool – ka see pagulane või pagulaspere peab sellega nõus olema. Ja Eesti on tõesti läinud seda teed, et teha selle 50 000 puhul auväärt Riigikogule ettepanek oma jõu ja võimaluste piires, st 2018 – 40 ja 2019 – 40. Palun vabandust, et ma ettenähtud ajast üle läksin!

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme, täiendav küsimus.

Martin Helme

Aitäh! Mis puudutab meie suhtumist Euroopa Liitu, siis ma ei saa aru, kas teie arvates siis Läti, Poola, Ungari või Tšehhi ei kuulu praegu Euroopa Liitu. Nemad on ju öelnud selge ei inimeste Türgist ümberasustamisele. Ja kui me räägime sellisest Euroopa Liidust, mis meile meeldib või ei meeldi, siis meile tõesti ei meeldi selline Euroopa Liit, mis istub liikmesriikidele pähe ja ütleb, et võtate nii palju neegreid või moslemeid.
Ma loen nüüd uuesti neid komisjoni soovitusi. Seal öeldakse sõnaselgelt, et vaja on liikuda püsiva ja stabiilse ümberasustamisraamistiku suunas. Kui ümberasustamine seniste skeemide alusel lõpeb, peab jätkama uute püsivate kavadega. Ja kõige lõpus öeldakse, et lõppkokkuvõttes on vaja praeguse seisuga ümber asustada 1,2 miljonit inimest. Seega, Eesti võib ju vabatahtlikult sunniviisiliselt osaleda järgmises kvoodisüsteemis – sõna "kvoot" loomulikult kramplikult välditakse –, aga see on alles algus. Me räägime 50 000-st järgmise kahe aasta jooksul, aga meile öeldakse sõnaselgelt, et 1,2 miljonit inimest on veel järjekorras. Kui me praegu sellega nõustume, siis kuidas me edaspidi ära ütleme?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest selle debatiga selgus suureneb ja see on hea. Läti, Poola ja veel mõned riigid, mida te nimetasite, muidugi soovivad Euroopa Liitu kuuluda. Nad kuuluvadki sinna edasi ning üldiselt tuleb tunnustada nii selle välismõõtme kui ka sisemõõtme solidaarsust. Kui me vaatame pagulasvoogu, näiteks migrantide voogu üle Vahemere, siis see on kõigi 28 riigi jõupingutuste ja välisdimensiooni solidaarsuse tulemusel tõesti vähenenud. Siin ei ole üldse küsimust. See on vähenenud ka selle tõttu, et Euroopa Liit on suutnud teha kokkuleppeid liidust väljaspool asuvate riikidega. Peamine kokkulepe on loomulikult seotud Euroopa Liidu ja Türgiga. Me näeme, et praegu on Türgis üle 3 miljoni pagulase ja Euroopa Liidu sinna panustamine on taganud selle, et need pagulased on Türki jäänud. Nad ei ole Euroopa Liitu tulnud.
Nüüd sõjapõgenikest, kellest me ju peamiselt räägime, või nendest põgenikest, kelle elu või tervis on ohus. Ka nende puhul on väga oluline olnud seesama välisdimensiooni solidaarsus, milleks on loodud Aafrika usaldusfond. Sinna on kõik riigid jõudumööda panustanud. Sinna on panustanud ka Eesti, et tegeleda just migratsiooni algpõhjustega, mitte transiidi põhjustega. Mida ma veel öelda soovin? Eesti on tõesti jaganud seda põhimõtet Euroopa Liidus – solidaarsus on Euroopa Liidu jaoks, julgen öelda, kõige olulisem nurgakivi. Ja seega ollakse koos nii heades kui ka keerulistes küsimustes.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison.

Jaak Madison

Austatud peaminister! Ma hakkan kahjuks kahtlema teie vaimses stabiilsuses, kui ma kuulan teie vastuseid, mis ei ole üldse vastused küsimustele. Küsiti, kuidas me saame ära öelda järgmistele ümberpaigutusettepanekutele, kui Euroopa Komisjoni hinnangul ootab ümberasustamist 1,2 miljonit isikut. Põgenikeks nimetatakse inimesi, kes tulevad Etioopiast, Sudaanist, Egiptusest ja Tšaadist ning kes ei ole põgenike konventsiooni alusel põgenikud ehk asüülitaotlejad, kuid see selleks.
Üleeile, kui te vastasite arupärimisele, te ei osanud öelda numbrit, kui palju läheb maksma 80 isiku ümberpaigutamine Eestisse kahe aasta jooksul. Ma loodan, et te teete tööd hingega ja südamega ning olete kahe päeva jooksul need faktid üle vaadanud. Palun andke praegu täpsem number – ilma igasuguse jutuvahuta, mida meil pole vaja kuulda –, kui palju läheb meie maksumaksjale maksma 80 isiku toomine Eestisse kahe aasta jooksul.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Madison! Eks te olete esimest korda siin Riigikogus, selle koosseisus. Nii et ma võib-olla mõistan ärritust ja seda, mis te ütlesite selle vaimse stabiilsuse kohta. Aga ma usun, et te saate siin ka häid kogemusi ja lähete ikkagi edasi.
Nüüd, punkt 1: neid 80 pagulast pole Eestisse toodud. Punkt 2: Eesti on tõesti vabatahtlikult öelnud, et ta on nõus neid vastu võtma. Kui te küsite, kui palju see maksma läheb, siis ma tõin vist esimesele küsimusele vastates välja selle, et me ei ole tegelikult neid kohustusi, mille Eesti on võtnud, täitnud. Ja põhjus ei ole ju olnud ainult selles, et me ei ole tahtnud neid täita. Põhjus on väga selgelt olnud ka selles, et tegelikult on teine pool öelnud: "Ei, me ei soovi Eestisse tulla."
Kõrge poliitikuna Riigikogus, sh Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehena, te teate väga hästi, et Eesti ei võta inimesi vastu nii, et me ei tea nende tagapõhja. Te ju teate, et seda lähevad sinna uurima sotsiaalvaldkonna, kaitsepolitsei ning Politsei- ja Piirivalveameti inimesed ja alles nende intervjuude põhjal leitakse – kui üldse leitakse –, kas Eesti võtab või ei võta kedagi vastu. Vastuvõtmisest veel nii palju, et me tegime oma eesistumisaja päris lõpuosas (ma räägin nüüd muidugi ümberpaigutamisest) Euroopa Liidus ka sellise ettepaneku, et inimesi on võimalik vastu võtta ainult siis, kui vastuvõtja riik on selleks valmis.
Nüüd sellest rahalisest poolest, mille kohta te küsisite. Vastan veel kord, et punkt 1, kui me ei ole veel pagulasi vastu võtnud, ja punkt 2, kui me täpselt ei tea, missugustesse omavalitsustesse nad lähevad, siis on seda maksumust võimatu teile täna sendi pealt öelda.

Aseesimees Enn Eesmaa

Vastavalt meie kokkuleppele lõpetan selle küsimuse käsitlemise, et kõik kaheksa teemat saaks selle ühe tunni jooksul läbi arutatud.


2. 13:11 Raiesurve piirangualadel

Aseesimees Enn Eesmaa

Artur Talvik esitab küsimuse keskkonnaminister Siim Kiislerile.

Artur Talvik

Aitäh! Hea minister! Looduskaitseseadus ütleb, et piiranguvööndis on uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei ütle teisiti. Viimastel aastatel on tekkinud olukord, kus piiranguvööndites on muudetud kaitse-eeskirju niimoodi, et sellest "teisitist" on saanud norm. Erandiks on veel paar piiranguvööndit, kus kaitse-eeskirju uuendatud ei ole. See tähendab seda, et piiranguvööndites on lageraie täiesti lubatuks muutunud. Kes sellise otsuse tegi ja miks on toimunud selline suunamuutus, kui seadus ütleb teistmoodi?

Keskkonnaminister Siim Kiisler

Aitäh! Iga kaitseala eeskirja üle otsustab valitsus eraldi. Ma ei nõustu teiega selles, et siin on mingi suunamuutus toimunud. Nii palju kui ma olen jälginud varasemaid eeskirju, on see kogu aeg olnud nii, nagu te kirjeldasite. Üldjuhul on tõesti kaitseala eeskirjas uuendusraie piiranguvööndis lubatud. Piiranguvööndit defineerib looduskaitseseadus ja nagu nimetus isegi ütleb, on see just see vöönd, kus saavutatakse kaitse-eeskirja eesmärgid ka piiratud majandamise korral. Juhul kui neid kahte eesmärki ei ole võimalik ühildada, siis arvatakse ala sihtkaitsevööndisse.
Viimastel aastatel – ka minu ministriks oleku ajal – on selgelt võetud suund sellele, et me uuendame kaitse-eeskirju ja pigem vähendame piiranguvööndit. Väga palju alasid liigub just sihtkaitsevööndisse, et olukord oleks selgem, aga teistpidi arvame osa üldse kaitsealast välja, juhul kui see mõistlik on. Me peame ikkagi arvestama, et jutt käib vööndist, kus on piirangud, ja need piirangud peavad olema proportsionaalsed. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Täiendav küsimus Artur Talvikult.

Artur Talvik

Aitäh, minister! Meie kiire uurimise käigus selgus siiski, et viimase kolme aasta jooksul on vähemalt üheksas piiranguvööndis selline muudatus kaitse-eeskirja sisse viidud. Ehk see, mis te ütlesite, ei vasta päris tõele. Need kaitse-eeskirjad enne keelasid lageraie ja nüüd lubavad seda. Lageraie on keelatud ainult neljal kaitsealal, kus veel kehtib vana kaitse-eeskiri. Kes ikkagi tuli sellise otsuse peale ja mis on selle tagamaad? Kas on vaja siis ka piiranguvöönditest rohkem puitu kätte saada? Harvendusraie ja muud raied on seal ju lubatud: neid tehakse ja on ka varem tehtud.

Keskkonnaminister Siim Kiisler

Tänan, härra Talvik! Mul on siin selline suur tabel väljavõetud andmetega, et kui palju täpselt on viimastel aastatel raiet tehtud: liikide ja hektarite kaupa. Näete, siin on kõik liigid, aegjärkne raie, trassiraie, valgustusraie jne, ja aastate jooksul just piiranguvööndites ilmnenud trendid.
Kõigepealt ütlen seda – ja see puudutab eelkõige lageraiet –, et RMK-le kuuluvatel maatükkidel on surve väga väike olnud, jutt on väga marginaalsest osast. Pigem me räägime eraomanikest, kellel on loomulikult huvi piiranguvööndis oma metsa majandada. Seal on kordades suuremas mahus metsateatisi heaks kiidetud. Aga kui me vaatame seda tervikuna, siis tippaasta oli 2013, kui raielubasid väljastati 12 575 hektari kohta. Näiteks aastal 2016 oli see number 8834 ehk siis lube anti peaaegu kolmandiku võrra vähem. Üldiselt on trend aastaid püsinud selle 10 000 hektari juures. Ma hea meelega saadan teile pärast meili teel selle tabeli, et saaksite ka analüüsida.
Mis siit veel välja tuleb, on tõepoolest see, et viimastel aastatel on lageraie maht hektarites mõnevõrra kasvanud, aga samavõrra on vähenenud sanitaarraie maht. Jutt on metsateatistest. Me peame arvestama, et reaalseid raieid on ilmselt umbes 40% vähem. Mulle tundub, et siin ilmneb selline nähtus, et nendel juhtudel, mida varem nimetati sanitaarraieks, ehkki kõik tehti lagedaks, öeldakse nüüd korrektsemalt, et tegemist on lageraiega. Kui me need kaks numbrit kokku liidame, on mahud samad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Kindlasti ei jäta metsateema ühtegi eestlast külmaks. Ka siin on selle üle tuliseid debatte peetud. Nii mõnigi metsateadlane on siin saalis öelnud, et praegu liigub Eesti tegelikult selles suunas, kus üleraiumine on igapäevane tegevus. Aga nüüd on inimestel tekkinud veel üks hirm. Kuna tegemist on väga sooja talvega, siis see tähendab, et selleks, et mahtu täis saada ja valitsuse kassat täita, peab RMK väga intensiivselt raiuma ka teede ja trasside äärest. See on minu arvates väga negatiivne nii visuaalselt, kui me vaatame Eestit tervikuna, kui ka teatud strateegiliste kaitseküsimuste seisukohalt. Kas te suudate selle hirmu ümber lükata või olete minuga nõus?

Keskkonnaminister Siim Kiisler

Ilmastikuolude tõttu – meil küll lõplikke kokkuvõtteid ei ole – tuleb eelmise aasta üldine raiemaht väiksem kui näiteks üle-eelmise aasta oma. Kui siin on muretsetud, et raiumine muudkui kasvab, siis eelmise aasta kohta tervikuna see ei käi. Sellel on tõesti ka objektiivsed põhjused ja see võib väga tugevalt mõjutada selle aasta algust, seega ka selle aasta tulemusi.
Ühtepidi on mure, et raiutakse liiga palju. Kui sellel veel peatuda, siis raiutakse tunduvalt vähem Riigikogu kinnitatud metsanduse arengukavas ettenähtud mahtudest. Võib vaielda, kas Riigikogu tegi hea või halva otsuse, aga see on eraldi teema. Aga kindlasti on arengukavast selles mõttes pigem konservatiivselt kinni peetud. Mis puudutab küsimust, kuhu suundutakse raiuma olukorras, kus metsaalune on pehme, siis kõrgematesse ja kuivematesse kohtadesse. Need võivad olla tee ääres, aga see ei pruugi sugugi nii olla.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


3. 13:19 Regionaalpoliitika

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolmanda teema juhatab sisse Jürgen Ligi. Küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister! Teie taristuminister on sattunud kahetsusväärsetesse, et mitte öelda korruptiivse mustriga seostesse. Ja nagu ikka, on ta sisuliste selgituste asemel hästi ründav. Nüüd ründas ta opositsiooni üleoleva suhtumise pärast regionaalpoliitikasse, aga teie ju nii ei tee. Palun seletage ühte asja: kuidas mõjub regionaalsele tasakaalule see, et te eelistate jagada maksumaksja raha, mida me oleme ju kõik jõudumööda teinud, tulumaksu protsendi kaudu. Mis on selle regionaalpoliitiline tagajärg? Kuidas see mõjub regionaalsele tasakaalule? Palun ainult sellele vastata!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Selle valitsuse üks nurgakivi on tõesti olnud seotud tulumaksuvaba miinimumi muudatusega. Ma arvan, et see on selle sajandi suurim muudatus Eesti maksusüsteemis, mis aitab kindlasti väga palju kaasa Eesti ühiskonna sidususe ja solidaarsuse suurendamisele. Me näeme seda, et tulumaksuvaba miinimumi tõusust 180 eurolt 500 eurole võidavad väga paljud tööealised, tööl käivad elanikud, aga kindlasti ka need, kes on pensionil. Tõsi, on teatud hulk tööl käivaid pensionäre, kes peavad siin rohkem panustama. Kui te küsite regionaalpoliitilise mõõtme kohta, siis see ei ole ju mingi saladus, et sissetulekud on tunduvalt väiksemad keskustest väljaspool, Eesti n-ö äärealadel. Need inimesed võidavad kindlasti sellest muudatusest igakuise netosissetuleku mõttes.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus.

Jürgen Ligi

Aitäh! Maksuvaba miinimumi teemal me debateerime teiega veel, aga minu küsimus ei käinud selle kohta. Minu küsimus käis maksumaksja raha jagamise mudeli kohta, mida teie eelistate, st tulumaksu protsendi kaudu jagamise kohta. Me kõik oleme maksumaksja raha jaganud – ausõna! –, aga just teie olete valinud tulumaksu protsendi kaudu jagamise. Minu küsimus on, kuidas see mõjub regionaalsele tasakaalule.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Eks teie küsimustest ongi tihtilugu keeruline aru saada. Kui te räägite tulumaksu protsendist, siis on see valitsus ka siin edasimineku teinud. Ma ei tea, kas te pidasite silmas kohalike omavalitsuste kaudu tehtavat regionaalpoliitikat, aga kui te seda silmas pidasite, siis nii tõesti on. Nagu te endise pikaajalise rahandusministrina väga hästi teate, on omavalitsuste tulumaksu protsenti kärbitud 11,93-lt 11,4-le. Ja ehkki meie majanduslik ja fiskaalpoliitiline olukord on paranenud, ei ole neil seda üksikisiku tulumaksu protsenti muudetud, välja arvatud elamispinnaaluse maa maksu, st maamaksu muudatused.
Meie jaoks on olnud oluline anda omavalitsustele tagasi see tulumaksu osa, mida kärbiti 2009. aastal nii üksikisiku tulumaksu protsendi kui ka tasandusfondi kaudu. Sellel aastal on neile eelarves, mille Riigikogu vastu võttis, 20 miljonit eurot lisaks ette nähtud. Teil on tõesti õigus selles, et üksikisiku tulumaksu protsent tõuseb, mis aitab loomulikult kaasa regionaalpoliitikale. See aitab kaasa sellele, et 79 omavalitsuses suudetakse palju paremini teenuseid pakkuda: operatiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Kindlasti annab see omavalitsustele juurde võimekust ka investeerimiskomponendi seisukohalt. Olen juba kuulnud positiivseid sõnumeid väga paljudest omavalitsustest, kus üksikisiku tulumaksu protsendi tõus on aidanud tõsta ka sellistes valdkondades (nt haridus, huviharidus) töötavate inimeste palka, kus palgad on olnud madalad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt peaminister! Te ei vastanud otseselt Jürgen Ligi küsimusele. Küsimuse mõte oli tegelikult see, et kui Tallinnas maksutulu pidevalt kasvab ja teistes regioonides on probleeme maksutulu laekumisega laiemas mõttes, siis tähendab üksikisiku tulumaksu osa suurendamine väikestele omavalitsustele kokku võttes vähem tulu. Küsimus on selles, kas see meede aitab tõepoolest kaasa regionaalpoliitikale, eriti Lõuna-Eestis ja piirialadel, või on see seotud lihtsalt sellega, et te olete endine Tallinna linnapea ja ka praegu juhib linnade liitu Tallinna linnapea.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kuna küsimus oli üsna segaselt esitatud, siis ma vastasin üksikisiku tulumaksu kohta, mis küsimusest läbi käis, ja jään selle juurde, mis ma ütlesin. See tõus on tõesti omavalitsustele päris palju jõudlust ja võimekust juurde andnud. Ja oluline on see, et selle üksikisiku tulumaksu protsendi tõusuga ei ole neile ühtegi lisaülesannet antud. Oluline on ka see, et see ei ole ühekordne tõus. Riigi eelarvestrateegias on ette nähtud 2018. aastaks 20 miljonit, 2019. aastaks 25 miljonit ja 2020. aastaks 30 miljonit.
Ma arvan, et see osa, mida teie puudutasite, on seotud tasandusfondiga, mida 2009. aastal samuti kärbiti. Te vist vihjasite sellele, et tasandusfond aitab tõesti rohkem neid omavalitsusi, mis ei asu Harjumaal või Harjumaa kuldses ringis. Selleks aastaks on tegelikult ka tasandusfondi tõus ette nähtud, mis jätkub järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii et kui küsimuseasetus oli selline, kuidas leida tasakaalu nii üksikisiku tulumaksu protsendi tõusu kui ka tasandusfondi suurendamise koha pealt, siis vastus ongi see, et me oleme püüdnud seda tasakaalu otsida, lähtudes mõlemast aspektist, nii üksikisiku tulumaksust kui ka tasandusfondist.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud Riigikogu! Kuna ühe täiendava küsimuse saab esitada ka põhiküsija, on ühe teema kohta võimalik sisuliselt küsida kolm küsimust, millest kaks saab esitada põhiküsija.


4. 13:26 Töötavate pensionäride maksustamine

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine küsimus on Jaak Madisonilt ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Jaak Madison

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Kui me menetlesime käesoleva aasta riigieelarvet, siis te kinnitasite korduvalt, vastates Riigikogu liikmete küsimustele, et seoses uue tulumaksusüsteemiga ei kaota mitte ükski inimene rohkem kui 36 eurot kuus – mitte ükski inimene. Te kinnitasite seda korduvalt. Paraku on reaalsus see, et on töötavaid pensionäre, kes kaotavad kuni 83 eurot kuus. Seega on vaid kaks varianti, millest tuleneb ka minu küsimus: kas te tol hetkel küsimustele vastates ei teadnud, et uus süsteem tuleb selline, st tegemist oli ebaprofessionaalsuse ja süsteemi läbimõtlematusega, või te valetasite? Kumb variant on õige?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Aga elus ei ole nii, et teie annate ette kaks varianti ja rohkem variante ei ole. Punkt üks: muidugi ma teadsin ja selles kontekstis räägiti tööealistest tööl käivatest Eesti inimestest. Ja kui nende sissetulek on brutosummana suurem kui 2100 eurot kuus, siis nad peavad tõesti panustama ühiskonna sidususse ja solidaarsusse rohkem kui 36 eurot. Kui me räägime nende inimeste sissetulekust, kes on pensionieas ja käivad tööl, siis tõsi on see, mis te ütlesite: seoses tulumaksuvaba miinimumi tõusuga 500 eurole on nende puhul maksimummäär 83,2 eurot.
Ma olen jätkuvalt seisukohal, et see maksupoliitiline muudatus, mille praegune koalitsioon on ette võtnud, on Eesti jaoks ääretult vajalik väga mitmest aspektist lähtudes. Kõigepealt sellepärast, et inimeste sissetulekud suurenevad reaalselt. Rääkisin selle aasta alguses päris mitme eakaga ja sain täna Sotsiaalkindlustusametilt ka värsked andmed. Kui me algselt arvasime, et just selles kõige haavatavamas sektoris (s.o eakad ja pensionärid) võidab umbes 41% pensionäridest, siis täna võib öelda, et esialgsete andmete põhjal on 58%-l pensionäridest sissetulek suurenenud võrreldes eelmise aastaga.
Ma ütleks, et siin on kolm peamist aspekti. Loomulikult on üks tulumaksuvaba miinimumi tõus. Teiseks hakatakse nüüd maksma ka vanematele, kes on pensionil, lapsetoetust 5,7 eurot. Ja kolmas aspekt on see, et väga paljudel pensionäridel oli tegemata avaldus 180 euro ehk tulumaksuvaba miinimumi kohta. Meie soovime bürokraatiat vähendada ja enam seda avaldust tegema ei pea. See on andnud päris paljudele pensionäridele automaatselt võitu circa 36 eurot.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison.

Jaak Madison

Kui te ütlete, et te teadsite, siis tuleb välja, et te vassisite, kuna te teadlikult varjasite informatsiooni, mis oli väga oluline eelarve vastuvõtmisel. Ja see ei tee au mitte ühelegi peaministrile, veel vähem teile. Aga läheme selle küsimusega edasi. Kas see siis ongi see solidaarsus, et anname kõige vaesematele? Teie kaotate iga kuu 36 eurot nagu minagi. Aga neilt inimestelt, kes on terve elu töötanud, oma pensioni välja teeninud, selle pealt juba niigi tulumaksu maksnud ning kes nüüd hoolimata oma kõrgest vanusest veel panustavad meie tööturule, kus valitseb tööjõupuudus, me võtame kuni 83 eurot kuus. Kas see ongi see solidaarsus, millest räägivad teie valitsuses vasakpoolsed ja sotsialistid koos IRL-iga, et need töötavad pensionärid kaotavad oma sissetulekust iga kuu 2,3 korda rohkem kui teie või mina?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile küsimuse eest! Ma veel kord rõhutan, et antud kontekstis oli jutt tööealistest tööl käivatest inimestest. Vastan teie teisele küsimusele: kindlasti astub valitsus järgmisi samme, et eakate ja pensionäride sissetulekuid tõsta. Mis sammud need on ja mis samme on juba astutud? Nagu ma ütlesin, võib tänaste värskete andmete põhjal öelda, et 58%-l pensionäridest on kogutulu suurenenud. Selle põhjuseks on tulumaksuvaba miinimumi tõus või toetus nendele pensionäridele, kellel on laps või lapsed. See toetus on 5 eurot ja 76 eurosenti lapse kohta. Lisaks sellele oleme loonud toetuse üksi elavale pensionärile – seda andis tegelikult juba eelmine valitsus –, mis on 115 eurot aastas. Ja ma loomulikult väga loodan, et teostuvad need prognoosid, mis on seotud 1. aprilli ja pensionide indekseerimisega, ja pensionid tõusevad 6,3%.
Võtame ette teie küsimuse fookuse. Mida veel on praegune koalitsioon teinud nende eakate inimeste, kes on pensionil, aga käivad tööl, sissetulekute suurendamiseks? Tõsi on see, et väga paljud neist töötavad näiteks haridusvaldkonnas ja kultuurivaldkonnas. See on praeguse valitsuse üks prioriteete: panustada rohkem õpetajate palkadesse, sh alammääradesse, ja kultuuritöötajate palkadesse. Aga see sissetulekute plusside ja miinuste vahekord peaks lõplikult selguma jaanuari lõpus või veebruari alguses, kui sissetuleku osana on laekunud ka inimeste palgad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh, härra peaminister! Pange ikka niimoodi, sedasama juttu edasi kuni valimisteni! Aga ärge Jaak Madisoni ka väga uskuge – need plussid ja miinused on pensionäride puhul natukene hullemad. Nad tegelikult võidavad maksimaalselt vähem ja kaotavad maksimaalselt rohkem, kui te olete oma jutupunktidesse pannud. See on väga kena, et te kõiki neid teisi meetmeid, mida kõik valitsused on järginud, toetate ja toote kompensatsioonina esile, aga proovime seda matemaatiliselt vaadata. Öelge, kui suur on teie arvutuste järgi pensionäri maksimaalne võit ja maksimaalne kaotus selle meetme tulemusena. Nii et kui suur on teie teada pensionäri maksimaalne võit ja maksimaalne kaotus? Võrdleme 2018. aastat 2018. aastaga eelmiste regulatsioonide ja poliitikate mõistes.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui me räägime tulumaksuvaba miinimumi osast, siis võib öelda, et maksimaalne võit on pensionärile 16,8 eurot kuus. Kui me räägime sellest, millest oli ka siin infotunnis eespool juttu, siis ma tõesti arvan, et Eestis oli päris palju neid pensionäre, kes ei olnud kirjutanud mingil põhjusel tulumaksuvabastuse avaldust 180 euro kohta. Tõsi on see, et meil on kindel soov uue süsteemiga bürokraatiat vähendada. Eakas inimene ei pea enam seda avaldust kirjutama, riik arvestab seda automaatselt. Ja see on tõesti päris paljude pensionäride sissetulekuid kasvatanud 5. jaanuari seisuga, kui pensionid laekusid. Kui mitte ainult tulumaksuvabast miinimumist rääkida, siis kolmas aspekt on see, mille ma ka juba välja tõin – lapsetoetus, mis on 5,7 eurot lapse kohta.
Kui rääkida maksimaalsest kaotusest, siis nende eakate inimeste puhul, kes käivad tööl, saame me praegu aluseks võtta ainult pensionide võrdluse – sel juhul on see 83,2 eurot. Aga me peame tooma siia võrdlusesse juurde ka inimeste sissetulekud, mis selguvad selle aasta esimese kuu, jaanuarikuu lõpus või veebruarikuu alguses. Tänaste andmete kohaselt ei ole näiteks SKA-le maksuvaba tulu avaldust esitanud circa 68 000 eakat, s.o üle 18%.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse arutelu tänase infotunni aegruumis.


5. 13:36 Jõhvi riigigümnaasium

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine küsimus. Palun, Krista Aru! Vastab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Jõhvi riigigümnaasiumi direktor lahkus ametist eelmise aasta 23. mail vastastikusel kokkuleppel. Toona kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, et Jõhvi riigigümnaasium saab uue direktori hiljemalt augustis. Me oleme jõudnud aastasse 2018, aga direktorit ei ole ikka veel ametis. See ajavahemik, mis on olnud pikem kui pool aastat, on andnud alust juttudele – eriti seal kohalikus kandis –, et proua minister otsib riigigümnaasiumile direktoriks sobivate poliitiliste vaadetega isikut. Palun öelge, mis on põhjus, et see direktorikonkurss kuulutati välja nii hilja, alles 3. jaanuaril!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Vastab tõele, et me otsime direktoreid üle Eesti. Neid konkursse on selle aasta jooksul ridamisi olnud ja me otsime alati parimaid kandidaate. Kõik sellised arutelud on vähemalt minu jaoks – vaatamata sellele, et olen üsna kaua poliitikas olnud – ikkagi üllatavad poliitilised spekulatsioonid. Ma loodan, et need kõik on tänaseks ümber lükatud, aga ma kordan siiski üle.
Meil on ainuüksi selle peaaegu kahe õppeaasta jooksul olnud ligi kümmekond direktorikonkurssi. Toon silmapaistvaimatena välja konkursid Rapla ja Viimsi riigigümnaasiumi direktori kohale. Meil on olnud probleeme Maarjamaa Hariduskolleegiumiga, kus toimus ka konkurss. Meil oli hiljuti konkurss Haapsalu Viigi Kooli direktori kohale, praegu käib konkurss Urvaste koolile juhi leidmiseks ja eile valiti Läänemaa Ühisgümnaasiumile uus direktor. Kõikidest nendest väga väärikatest direktoritest, kes on juba ametis või kes eile Läänemaal konkursikomisjonis ametisse valiti, ükski ei ole poliitiliselt aktiivne. Veelgi enam, ükski neist ei ole üheski erakonnas. Konkursikomisjoni liikmed on seda küll, nagu ma ka juba meedia vahendusel ütlesin, ehkki meie ei küsi seda küsimust, kas nad kuuluvad erakonda. Tihti toovad inimesed konkursikomisjoni vestlusvoorus selle ise välja, kuna meie hariduskeskkonnas peetakse seda pigem heaks tooniks, kui suudetakse näidata oma poliitilist erisust.
Mis on selle taga olnud? Kõigepealt, suvel tuli haridusministeeriumi koolivõrgu spetsialistidelt ettepanek. Nende arvates näitab senine kogemus, et suvistele konkurssidele ei laeku kõige tugevamad kandidaadid, st suvi ei ole konkursside korraldamiseks kõige parem periood. Sügisel oli meil Haridus- ja Teadusministeeriumis väga tõsine arutelu, kus esitati uus ettepanek: kuna toimuvad kohalikud valimised ja kõnealune piirkond on väga tundlik, teeme konkursi pärast kohalikke valimisi. See ongi olnud hoolekogu protseduuri taga, mida ka proua Krõõt Olo kommenteeris. Konkurss otsustati teha pärast kohalikke valimisi, et see ei oleks poliitiline protsess.

Aseesimees Enn Eesmaa

Krista Aru, teine küsimus, palun!

Krista Aru

Aitäh! Aitäh, proua minister! Kohalikud valimised olid meil oktoobris, praegu on jaanuar 2018 ja ministeerium kuulutas konkursi välja 3. jaanuaril. Ma küsin siis sedapidi: miks on selle välja kuulutatud konkursi puhul dokumentide esitamise tähtaeg ainult kaks nädalat? See konkurss lõpeb juba 17. jaanuaril või 18. jaanuaril – igal juhul kestab see kaks nädalat. Kas teie meelest on see tõesti piisav aeg selleks, et leida sellisesse kooli, kuhu on direktorit oodatud väga pikka aega, kõige sobivam kandidaat?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Ma jään hetkel vastuse võlgu, kui pikad olid näiteks kandideerimisperioodid Viimsis või Raplas. Meil on konkursikomisjoni liikmeskonna puhul traditsiooniks kujunenud, et seal on haridusministeeriumi ametnikud ja kohaliku omavalitsuse või kohaliku piirkonna esindajad (praegusel juhul Jõhvi valla esindajad). Seal on alati olnud ka koolivõrgu esindaja, kelleks on kõikide viimaste konkursside puhul olnud Viljandi riigigümnaasiumi esindaja. Samuti on alati osalenud kohaliku kooli hoolekogu esindajad. Konkursikomisjon on neid tähtaegu arutanud ja teinud ettepanekud ning koolivõrgu büroo on need üle vaadanud.
Miks tekkis lõtk oktoobri ja jaanuari vahele? Meil oli üleeile ka haridusministeeriumis sellest juttu. Põhjuseks toodi erinevaid argumente: täpselt samal ajal käis mingi teine konkurss ja lõppesid vestlusvoorud teiste koolide direktorikandidaatidega. Selgituseks öeldi, et need põhjused olid puhtalt tehnilised. Läänemaa toodi ettepoole erinevatel põhjustel ning Urvaste ja Läänemaa konkursid kuulutati välja samal ajal. Sinna vahele sooviti jätta väike vahe, sest tihti konkureerivad samad inimesed mitmesse kooli. Ühed vestlusvoorud ja otsustamised taheti enne ära teha. Just sellistel tehnilistel põhjustel on need asjad ridamisi lükkunud.
Jõhvi puhul ei ole minu jaoks ühtegi eelistatud kandidaati. Minu juures ei ole käinud ka mitte keegi Riigikogust ega ühestki erakonnast Jõhvi kandidaate tutvustamas. Küll aga on Haridus- ja Teadusministeerium ise aktiivselt otsinud inimest kooli seest ja väljastpoolt ning vaadanud seda piirkonda hästi tundvate koolijuhtide silmadesse. Ma tean, et ühele või teisele koolijuhile on ettepanekuid tehtud. Võib-olla on sealsest kogukonnast tulnud selline signaal, et direktorikonkurss on kuidagi poliitiliselt mõjutatud. Minul isiklikult ei ole Jõhvi koha pealt mingit eelistust.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ministrid, teie tuntud ja teatud sõnaosavus peaks võimaldama vastuse kahe minuti sisse mahutada. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Kuidas see kõik, selle protsessi venimine, on mõjutanud õpilaste astumist sellesse Jõhvi kooli? Seal on teatavasti nii eesti kui ka vene lapsi, mille poolest ongi see kool teatud mõttes kuulus olnud. Ütlen otse, et minu kohapealne tuttav on öelnud, et eesti lapsed on liikunud sealt koolist ära Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi. Kas niisugune tendents on teie teada olemas? Mis te sellest õpilaste liikumisest ja sügisesest vastuvõtust teate?

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Palun vabandust, et ajast üle läksin! Kõigepealt, meil on praegu kindlustunne – ma loodan, et ka kõigil neil, kes haridusega kokku puutuvad –, et Jõhvis on väga võimekas õppejuht. Proua Tatjana Ait on seni väga hästi hakkama saanud. Ta sai hakkama ka siis, kui eelmise direktori ja haridusministeeriumi vahel olid teatud vestlused, mille tulemusena inimene poolte kokkuleppel lahkus. Kõnealune õppejuht on kooli tavarütmis väga hästi töös hoidnud. Seda on ka koolivõrgu osakonna spetsialistid toonud välja põhjusena, miks Haridus- ja Teadusministeerium jättis Jõhvi konkursi näiteks Läänemaa omast tahapoole. Meil oli kindlustunne, et Jõhvi kooli juhtiv proua on väga tubli.
Nüüd sellest, et Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel on toimunud õpilaste liikumine, millele juhtis tähelepanu ka Eesti Rahvusringhääling oma küsimustes ministrile. Ma palusin ministeeriumist selle kohta lisainformatsiooni. Mulle öeldi, et tegemist on olnud üksikute õpilastega, kes on läinud Kohtla-Järvelt Jõhvi ja tulnud siis Kohtla-Järvele oma kooli tagasi. Selle kohta on erinevat infot, kas see on olnud Jõhvi probleem või on tundunud mõnusam minna tagasi oma kogukonda, oma tuttavasse kooli, oma õpetajate juurde. Ministeeriumi info kohaselt on Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel teatud eripära, mistõttu eelistasid Kohtla-Järve lapsed Kohtla-Järvele tagasi minna. See on olnud ka üks argument, miks me oleme jõuliselt edasi liikunud Kohtla-Järve gümnaasiumiga. Need koolid ei peaks hakkama üksteisega võistlema, vaid seal peaks tekkima hea kogukond. See on ka põhjus, miks konkursid Jõhvis ja Kohtla-Järvel tulevad vahetult üksteise järel – et nende koolide direktorid saaksid korraga paika ja ka korraga tööle hakata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


6. 13:45 Mõjutustegevus

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine küsimus on Hanno Pevkurilt ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea peaminister! Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevusest on viimasel ajal väga palju räägitud. Ka eilses Eesti Päevalehes ütles muu hulgas teie endine erakonnakaaslane, kes on aga jätkuvalt Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooni liige, Olga Ivanova, et PBK ja Stolitsa on vahendid, millega võideti viimased valimised. Komsomolskaja Pravda endine töötaja Oleg Samorodni kirjeldab oma raamatus "Kahepalgeline Impressum. Väikese infosõja anatoomia" meediaklubi Impressum, venekeelse telekanali PBK ja ajalehe Komsomolskaja Pravda toimimist Kremli propaganda tööriistadena. Ta kirjutab muu hulgas, et Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt värvata oma teabesõtta palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast. Oleks väär väita, et toimekal värbamistööl pole tulemusi, kirjutab Samorodni. Sellest tulenevalt on mul tegelikult hästi lihtne küsimus: kas ka teie hinnangul on PBK Kremli propaganda tööriist ja seega ka julgeolekuoht Eesti riigile?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle usinalt mahaloetud küsimuse eest! Ma näen, et Eesti ühiskonnas on taas üles tõusnud probleem ühel teljel, mille ühes otsas on Eesti-Vene suhted, kuhu on võimalik jälle ühte suurt kiilu või mõra sisse lüüa. Loomulikult ma väga toetan seda, et me jõuaksime võimalikult paljude Eesti elanikeni – hoolimata sellest, mis on nende kodune keel – meediaruumi kaudu, näiteks ETV+, Raadio 4 jne abiga. Sinna panustamine, nende ülesehitamine ja arendamine on igal juhul õige ja vajalik.
Miks ma alustasin selle mõra või kiiluga? Ma võtsin välja viimase Kaitseministeeriumi tehtud uuringu. Ma ütleksin, et meie pingutused ühise inforuumi loomisel on vilja kandnud. Näiteks hiljutine Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse ja riigikaitse alane uuring näitab, et teie, Reformierakonna valitsemise ajal tekkinud suur lõhe, mis valitses eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike usalduses Eesti võimuorganite suhtes, hakkab tasapisi kaduma. Täna võib julgelt öelda, et enam ei erine eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike usaldus näiteks päästeteenistuse ja politsei vastu üle 10%. Ma arvan, et on ääretult oluline ja vajalik viia algallikatest infot Eestis elavate inimesteni ning seda võimalikult konkreetselt ja selgelt.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Lugedes teie strateegilisi uudiseid, jääb vägisi mulje, et te üritate igal rindel, kaasa arvatud PBK-s, saavutada seda, mida üks Eesti riigi juht ei tohiks saavutada. Aga ma lugesin täna ka uudist, kus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vanem ütleb, et peaks looma riigiajalehe, mis ühtib uudisega, et riik kavatseb laiendada strateegilist kommunikatsiooni. Selle peale ma küsin päris tõsiselt, kas me hakkame riigi strateegilise kommunikatsiooni vallas tegelema Keskerakonna propagandaga või sellega, et vähendada neid mõjutuskanaleid, mis on meie vastu suunatud.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Punkt üks: riigiajalehte ei looda. Punkt kaks: järjest rohkem ja rohkem tekitab Reformierakond minus siiralt kurba tunnet. Nüüd te võtate järgmise relva, milleks on strateegiline kommunikatsioon, ja tulete sellega valitsust ründama. Te teate väga hästi, et strateegilise kommunikatsiooni vajadusest riigis rasketel hetketel, strateegilise kommunikatsiooni vajadusest ka meie partneritele Euroopa Liidus ja NATO-s, strateegilise kommunikatsiooni vajadusest Eestist väljaspool, aga ka seespool on räägitud aastaid.
Väga paljude nende teemade juures esitan ma endale küsimuse, mille esitan ka täna siin auväärt Riigikogu saalis: miks siis ei ole neid asju riigis tehtud? See ei ole Jüri Ratase või mõne teise persooni mõte. See on olnud riigi reaalne vajadus, lähtudes eeskätt meie julgeoleku ja julgeolekupoliitika aspektist. Kui teil on arvamus, et Riigikantseleisse luuakse strateegilise kommunikatsiooni osakond, kus hakatakse välja andma ajalehte ning tegema raadiot ja televisiooni, kus esineb ainult Jüri Ratas, siis see ei ole nii. Neid asju ei hakata välja andma ega tegema. Aga see, et Eesti riik ei ole kahjuks 17 aastat olnud strateegiliseks kommunikatsiooniks valmis, vastab tõele. Seda tugevust, seda professionaalsust ja seda jõudlust on igal juhul vaja tõsta. Ja see on olnud pigem Eesti riigi spetsialistide, julgeolekuvaldkonna asjatundjate üks ettepanekuid ja soove, et me liiguks strateegilise kommunikatsiooniga edasi. On ette nähtud, et see võiks tulla Riigikantselei juurde, ja ma olen rahul, et see luuakse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Hanno Pevkur, teine küsimus.

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kas-küsimusele on võimalik vastata ka jah või ei. Ja kindlasti on selleks, et olla detailides ja tsitaatides täpne, ka igati korrektne küsimust maha lugeda. Ma ka heameelega jätkan sellega. Ma viitan Raul Rebase artiklile, kus ta kirjutab Ukraina Kriisikommunikatsiooni Keskuse teadlaste uuringust. Analüüsiti Venemaa tähtsamate telekanalite PBK, RTR ja NTV uudiseid. See uuring annab Rebase sõnul kindlad ja tugevad argumendid, miks tuleks lõpetada kaua vindunud rumalus, et Tallinna linn ostab PBK-lt eetriaega. Rebase sõnul on see poliitiline, eetiline, majanduslik ja ka kommunikatsiooniteoreetiline absurd. Sellest hullem on ainult fakt, kui see paljudele enam absurdsena ei tundu. Ma võiks siit veel edasi lugeda, et te saaksite konkreetselt vastata. Kas teie peaministrina, kes te ühelt poolt vastutate Eesti julgeoleku eest, teisalt juhite Keskerakonna Tallinna nõukogu ehk vastutate otseselt ka Keskerakonna Tallinna-otsuste eest, teete Tallinna linnapeale ettepaneku lõpetada PBK-st saadete tellimine maksumaksja raha eest?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile ja soovin jõudu oma erakonna juhtimisel, auväärt Hanno Pevkur! Oma erakonnaga saan ise hakkama. Tulete jõuga appi, ega ma ära ütle. Ma tahan öelda seda, et mina toetan päris paljusid siseminister Hanno Pevkuri ametiajal tehtud otsuseid. Ja ma ei ole täna siin teie ees selleks, et öelda, et toona tehti asju valesti. Ma olen siin sellepärast, et ma pean õigeks näiteks 2015. aasta otsust, kui Päästeamet viis PBK-s läbi veeohutuskampaania, et informeerida Eestis elavaid inimesi. Ma arvan, et ka see oli õige, kui Päästeamet viis 2016. aastal läbi infokampaania, seal olid inforeklaamid. Seda on teinud teisedki Eesti ametiasutused, millest mõni oli ka teie all.
Mulle tundub, et te panete iseennast nagu omast võttest selili. Ma tõesti ei ründa teid siin – mitte grammi ka –, vaid arvan, et need 1,3 miljonit inimest, kes siin elavad, peavad teavituskampaaniate kaudu saama teada ka nendest asjadest, mida teeb Päästeamet, mida teeb Politsei- ja Piirivalveamet, mida teeb Tarbijakaitseamet. Seda võimalust on kasutatud. Kui jube see teile ka ei tundu, seda kasutati mõne ameti puhul ka siis, kui Reformierakond oli valitsuses – lausa peaminister ja vastutav minister kasutasid.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


7. 13:54 Eesti hümn

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme esitab küsimuse peaminister Jüri Ratasele.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma võin teile kinnitada, et seda praktikat, millest me praegu rääkisime, ei jätkata enam siis, kui Konservatiivne Rahvaerakond on valitsuses. Eesti on rahvusriik ja eesti keel on riigikeel. Aga küsimus on teile esitatud hümni kohta. Mind huvitab see konkreetne juhtum, mis leidis aset aastavahetusel Vabaduse väljakul. Kas valitsuse juhendatav, tema kokkupandud "Eesti Vabariik 100" toimkond, kes osales selle õhtu planeerimisel, kavatseb jätkata samasugust eksperimenteerimist Eesti riigi sümbolitega ja kuidas suhtub sellesse valitsus? Kas valitsus on seda juhtumit arutanud, võtnud seisukoha ja andnud juhiseid, et selliseid eksperimente enam ei tuleks? Võib-olla muidu leitakse ühel hetkel koguni, et meil tasuks sinimustvalge asemel tõmmata Pika Hermanni torni mõni muu lipp.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu liige ja EKRE esimees Mart Helme! Me oleme teiega täiesti ühel poolel: nii nagu meie ei näe ühtki teist keelt Eesti riigis ametliku keelena peale eesti keele, siis nagu ma kuulsin, ei näe ka teie. Nii et me oleme siin täiesti ühte meelt, ühisosa on sajaprotsendiline. Mul on väga hea meel, et te ütlesite selle ka välja, et te ei tule kunagi koalitsiooni laua taha taotlema teise riigikeele kehtestamist. Seda ei tee ka meie, see on kindlasti ühisosa teiega.
Te küsisite, kas valitsus arutab rahvusringhäälingu programmi ja teeb ettekirjutusi, missugused peaksid olema programmi osad või elemendid või kellega peaks tegema intervjuusid, siis vastus on ei – seda me ei aruta. On olemas konkreetne juhtimisahel: ERR-i, rahvusringhäälingu puhul on selleks paika pandud nõukogu ja juhatus. Te küsisite, mis on valitsuse seisukoht. Ma saan aru, et jutt käib sellest, et hümni ei mängitud esimestel sekunditel selle aasta alguses. Minu isiklik seisukoht on see, et hümni pidanuks mängima. Ma toetan seda. See, et seda ei olnud, oli seekordne valik. Kui te küsite, kas keegi "Eesti Vabariik 100" toimkonnast vastutab – "Eesti Vabariik 100" toimkond on tõesti Riigikantselei alluvuses –, siis ma ei arva, et kedagi peaks nüüd taga ajama, nõiajahti korraldama. Nagu ma ütlesin, ERR-i programmi valitsus kindlasti ei aruta, aga minu isiklik seisukoht on, et hümni võinuks mängida.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme, täiendav küsimus, palun!

Mart Helme

Aitäh! Ma muidugi tunnustan teie kindlameelsust, tsiteerides "Viimset reliikviat", eesti keele küsimuses. Ja ma tunnustan ka seda, et teie venekeelne tervitus PBK-s lõppes Eesti Vabariigi hümni mängimisega. See on kahtlemata äärmiselt kiiduväärne. Aga mul on ikkagi mure. See on niisugune stampvastus, et valitsus ei sekku sellesse, teisesse ega kolmandasse. Minu arvates on ikkagi kõik see, mis puutub "Eesti Vabariik 100" tähistamisse, täiesti valitsuse koordineerida ja rahastada. Nii et veel kord: kas "Eesti Vabariik 100" tähistamise puhul hoiab valitsus silma peal, et enam ei leiaks aset rumalaid, ütleme, vabameelseid, liberaalseid loomingulisi eksperimente Eesti riigi sümbolitega?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen siin mitmele Riigikogu liikmele öelnud, et kui on mure, siis tuleb seda ikka lahendada. Mured on lahendamiseks! Te ütlesite, et teil on ka mure. Kas valitsus hoiab silma peal? Ma ütleks nii, et valitsus isegi juhib seda kõike: on olemas "Eesti Vabariik 100" valitsustoimkond, valitsuskomisjon, mida juhib lausa peaminister. Kas valitsus juhib ka rahvusringhäälingu programmi ja seda, kellega mis kell intervjuusid tehakse ja mis muusika- või kultuuripalasid ette mängitakse? Seda ta ei tee. Aga valitsus tõesti jälgib väga aktiivselt ja ka juhib "Eesti Vabariik 100" toimkonna tegemisi.
Mul on hea meel tänada siinkohal ka Riigikogu, kes võimaldas suurendada "Eesti Vabariik 100" teatud tegevuste finantseeringut just selleks aastaks, mis on ju Eesti Vabariigi juubeliaasta. Ja see põhimõte, mis on olnud "Eesti Vabariik 100" meeskonnal, on mulle väga südamelähedane: et need üritused jõuaksid võimalikult paljudesse Eestimaa küladesse ja kestaksid kuni 2. veebruarini aastal 2020, kui möödub täpselt 100 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest.
Mul on hea meel ka selle üle, et "Eesti Vabariik 100" puhul on võetud suund just noortele, tulevikule, jätkusuutlikkusele. Ma arvan, et see on meie riigi seisukohalt, sh meie rahvaarvu kahetsusväärse languse seisukohalt kindlasti oluline rõhuasetus. Oluline on ka see, et me näeksime "Eesti Vabariik 100" ürituste raames võimalikult palju tammealleede istutamisi, omavalitsuste avaliku ruumi korrastamist, raamatute väljaandmist, pillide kinkimist lastele. Samuti on toimunud väga palju rahvusvahelisi üritusi sellele Eesti kogukonnale, kes ühel, teisel või kolmandal põhjusel elab Eestist kaugemal.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh teile, austatud ministrid, küsimustele vastamise eest ja kolleegidele küsimuste esitamise eest! Paraku on tänane infotund lõppenud, sest üks tund on töötatud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee