Austatud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija, ma tänan teid! Ma arvan, et sellega on nii, nagu ma ütlesin siin ka mõned päevad tagasi arupärimistele vastates: see on hea, et seda debatti migratsiooni- ja pagulasteema ning Euroopa Liidu üle laiemalt siin auväärses Riigikogu saalis peetakse. Ja mul on hea meel, et me seda täna jätkame. Nii et aitäh teile, härra Martin Helme, ja EKRE-le nende asjalike küsimuste eest!
Ma ei ütleks, et meil on probleem, nagu teie ütlesite, selle seletuskirja või dokumendi koha pealt. Vastupidi, ma arvan, et see, et me kuulume Euroopa Liitu, et me soovime sinna kuuluda, on suurepärane. Ma ei ole tegelikult päris täpselt aru saanud – selles mõttes on see debatt ju hea ka avalikkuse silmis –, mida mõtleb EKRE Euroopa Liidust. Te nagu natuke flirdite mõttega, et tuleb teha rahvaküsitlus või -hääletus, kas sinna kuuluda või mitte kuuluda. Ma arvan, et siin on õige välja öelda oma kindel seisukoht, kas jah või ei Euroopa Liidule. Mina arvan, et Eesti on 13 aastat väga harukordset võimalust kasutanud, see on olnud õige tee. Tõsi, seda näitavad ka viimased küsitlused, et nüüd on neid inimesi juba 2% rohkem – 79% eestlastest toetab Euroopa Liitu kuulumist.
Jah, teil on õigus, komisjon on teinud oma ettepaneku. Aga see on vabatahtlik. Teil on õigus ka selles, mis te ette lugesite, et seda kohustust, mille eelmised valitsused on pagulasnumbrite koha pealt võtnud, ei ole Eesti täitnud. Ta on neid kõvasti vähem võtnud. Aga seda ei saa ainult Eestile ette heita, sest alati on selles protsessis ka teine pool – ka see pagulane või pagulaspere peab sellega nõus olema. Ja Eesti on tõesti läinud seda teed, et teha selle 50 000 puhul auväärt Riigikogule ettepanek oma jõu ja võimaluste piires, st 2018 – 40 ja 2019 – 40. Palun vabandust, et ma ettenähtud ajast üle läksin!