Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIII Рийгикогу, VI Сессия, Очередное пленарное заседание
Среда, 06.12.2017, 14:00

Отредактированная

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Teate mis, sõbrad, meie naabritel on täna sünnipäev. Elagu Soome Vabariik! (Aplaus.) Ja nüüd saab ka sellel ajaloolisel päeval üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun vajutada "Kõne"! Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan Eesti Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu seisneb selles, et koalitsiooni eesmärk on praeguseid aktsiisimäärasid arvestades vähendada poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi planeeritud aktsiisitõusu. Ja teine eelnõu, mille ma tahan samade fraktsioonide nimel üle anda, on looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Õiguskantsler on teatavasti korduvalt juhtinud meie tähelepanu sellele, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maade omandamise puhul on tempo liiga aeglane. Selle eelnõuga tahame anda Riigimetsa Majandamise Keskusele õiguse osta looduskaitsealuseid maid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem soove ei ole. Olen vastu võtnud kaks eelnõu ning need võetakse menetlusse kodu- ja töökorra seaduse alusel. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 86 Riigikogu liiget.


1. 14:05 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 513 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Artur Talvik Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Head Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsioonil on tõsiseid etteheiteid selle suhtes, mismoodi käis selle seaduseelnõu arutelu. Ühiselt lepiti kokku indeksi tõstmine, see oli aumeeste kokkulepe. Me kõik olime sellega nõus. Ja siis tuli komisjonis äkki kuskilt laua alt teatud põhiseaduslike institutsioonide juhtide varjatud palgatõus n-ö esinduskulude kaudu ja tekkis ka muid probleeme. Selline asjaajamine ei tohiks olla Riigikogu poliitilise kultuuri osa. Vabaerakond tegi teisel lugemisel ettepaneku lugemine katkestada ja andis võimaluse see viga parandada, aga seda ei tehtud. Seetõttu hääletab Vabaerakond selle seaduseelnõu vastuvõtmise vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Ma jätkan sealt, kus Artur Talvik lõpetas, ja süvenen veel natuke rohkem detailidesse. Kõrgemate riigiametnike palga seaduse muutmine sai alguse prokuröride lülitamisest kõrgemate riigiametnike palgasüsteemi. Selle põhjuseks oli prokuratuuri, aga ka kohtunike mure selle pärast, et nende töötasud jäävad turuhindadele alla. See tähendab sisuliselt seda, et mõni suhteliselt värskelt ülikoolist välja saanud advokaat saab rohkem raha kui prokurör või kohtunik – neid kohti on raske täita. Meil on Eestis kokku lepitud süsteemis, kuhu kuuluvad kõrgemad riigiametnikud alates presidendist, samuti valitsus, Riigikogu, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, nüüd ka prokurörid, õiguskantsler ja veel mõned. Üks suur süsteem on loodud selle jaoks, et ei toimuks mingisuguseid laialiminevaid moonutusi, kus ühes haldusalas on kummaliselt suured ja teises kummaliselt väikesed palgad.
Riigikogu vanematekogus istuti ja vaieldi kõikide fraktsioonide osalusel väga põhjalikult, kuidas seda süsteemi muuta. Me kõik oleme väga teadlikud, et avalikkus on selles osas väga tundlik või allergiline, kuna sellesse süsteemi kuuluvad ka Riigikogu liikmete palgad. Nii et siin tuleb väga hästi põhjendada kõikvõimalikke palgatõuse. Lepiti kokku, et kõrgemad riigiametnikud, kelle palgad on olnud sisuliselt kümme aastat külmutatud, hakkavad järgmisest aastast – riigikogulased järgmisest Riigikogu koosseisust – saama n-ö inflatsiooni ja palgatõusu indeksit. Riigikogulaste palk ei vähene enam võrreldes muu palgaturuga, vaid jääb samale tasemele, ei tee seda sammu kaasa. Nii lepiti kokku. Kõik fraktsioonid kirjutasid sellele ettepanekule alla. Mitte midagi ei räägitud 20%-lisest lisatasust osale selles süsteemis olevatele ametikohtadele. See 20%-line palgatõus lükati juurde hiljem, kellegagi midagi kokku leppimata. Sisuliselt lepiti see kokku valitsuses, aga vanematekogus sellest ei räägitud.
Lihtsalt öeldes on see sigadus ja siin juhtub täpselt see, miks kõrgemate riigiametnike palgasüsteem loodi – süsteemi tekib ebanormaalne moonutus. Me hakkame jõudma olukorda, kus seaduste üle mõistavad kohut kohtunikud ja tegutseb prokuratuur, kelle palk on kõrgem kui seadusloojatel. See ei ole absoluutselt normaalne. See ei ole normaalne ühiskonna hierarhia mõttes ja see ei ole normaalne ka praktilises mõttes. Nii et sellise palgalisa juurdekirjutamine ühele osale süsteemist lõhub seda süsteemi ja ei ole igal juhul mõistlik. Aga mida ma veel kord rõhutan? See on sigadus. Ja sigadusi ei saa premeerida. Me ei hääleta selle seaduse poolt.

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Loomulikult on selles seaduses asju, mida tuleb toetada – prokuröride palk ja kõrgemate riigiteenistujate palga indekseerimise mudel –, aga tervikuna see ei kõlba. See, et me seome prokuröride teema külge kõik ülejäänud riigiteenistujad, on väga halb seadusloome tava. Sellist asja me oleme korduvalt kritiseerinud ega lepi ka siin sellega.
Teine asi. Üks eelkõneleja rääkis siin põhiseaduslikest institutsioonidest. Prokurör ei ole põhiseaduslik institutsioon ja tema käsitlemine esindusisikuna on täiesti vale. Talle esinduskulude juurdekirjutamine on asi, mis käib põhimõtete vastu. Igal peaprokuröril on olemas asutus ning sedapidi on tema majandus- ja esinduskulud niikuinii kaetud, erinevalt Riigikogu liikmetest, kellele peab jääma suveräänsus oma sõidu-, side-, kontori- jms kulude katmisel: oma valik, mitte raamatupidaja diktaat. Nii et me võtaksime tegelikult hea meelega selle kõrgemate riigiteenistujate seaduse eraldi ette, kaasa arvatud esinduskulude tasud.
Palume enne lõpphääletust kümme minutit vaheaega, et langetada lõplik otsus, kuidas me hääletamisel käitume. See on liiga auklik, liiga vigane ja samas ka silmakirjalik seadus. Nagu eelmine kord juba öeldud sai, meie arvame, et järgmisele koosseisule tuleb ka väärikas palk määrata ja mitte ainult Riigikogule, vaid ka kohtunikele. Ka palgataseme tõstmine ülejärgmisest aastast on asi, mida me soovime. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Reformierakonna fraktsioon on palunud kümme minutit vaheaega. Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, Reformierakonna palutud vaheaeg enne hääletust on lõppenud. Kuna eelnõu 513 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 89 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 513. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 28 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 513 on seadusena vastu võetud.


2. 14:25 Püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 493. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 77 ja vastu 5 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:27 Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 497 vastuvõtmise poolt oli 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


4. 14:28 Turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 492. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 492 vastuvõtmise poolt oli 78 ja vastu 4 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


5. 14:30 Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 508 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 508. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 508 poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Konkurentsiseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


6. 14:31 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 518 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Dmitri Dmitrijev, palun! Kolm minutit lisaaega.

Dmitri Dmitrijev

Head kolleegid! Juba 31 aastat on möödas päevast, mil Tšernobõli aatomielektrijaamas juhtus avarii ning üle Ukraina, Valgevene ja Venemaa levis radioaktiivne saast, mille mõjuala võis olla veel palju suuremgi. Täna me räägime siin taas Tšernobõli veteranide sotsiaalsetest garantiidest ning nende toetamisest tervise taastamisel ja hoidmisel. Tšernobõli katastroofi toimumise kuupäevast on möödunud palju aega ja paljud ilmselt ei oska tänasel päeval hinnata nende inimeste panust, kes jätsid sinna oma tervise või ka elu. Veel 2011. aastal kinnitas toonane Päästeameti peadirektor Kalev Timberg, kes likvideeris tsiviilkaitseohvitserina tuumakatastroofi tagajärgi, et kõige nende meeste teened on tohutud. 2012. aasta aprillis valminud Ivo Heinmaa dokumentaalfilmis nimetatakse neid isegi Tšernobõli samuraideks. Paraku on Eestis siiamaani olukord, kus suurem osa Tšernobõli veteranidest jääb kehtiva seaduse järgi riigi toetusest ilma. Sellele on viidanud ka Tšernobõli veteran ning endine Ida-Viru maavanem Riho Breivel. Ta on samuti maininud, et riik ei pööra piisavalt tähelepanu kõikidele Tšernobõli veteranidele.
Neid inimesi, keda Eestist Tšernobõli katastroofi piirkonda saadeti ...

Esimees Eiki Nestor

Üks hetk, palun! (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

Dmitri Dmitrijev

... on tänaseks päevaks alles jäänud tunduvalt vähem kui 3000. Needsamad inimesed, tänu kellele on Euroopas ära hoitud laiema mastaabiga ja suurema keskkonnamõjuga katastroof, on sunnitud pidevalt tegelema oma terviseprobleemidega. Meie laual oleva seaduseelnõu järgi ette nähtud 230-eurone sotsiaalne toetus on nendele igati abiks.
Siiamaani oli Tšernobõli veterane puudutav reguleeritud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusega. Kehtiva seaduse redaktsiooni järgi on õigusvastaselt represseeritud isikud ka need, kes allutati katseobjektina seoses tuumapommi lõhkamisega või saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks, kuid ainult need isikud, kelle vanemad olid 1940. aasta 16. juuni seisuga Eesti kodanikud või Eestis õiguspäraselt elanud mittekodanikud. Selline seaduse redaktsioon tekitas olukorra, kus osa praegustest Eesti kodanikest jäi tegelikult toetusest ilma. Sellele asjaolule on aastaid tähelepanu juhtinud näiteks Eesti Tšernobõli Ühing. Ka Eesti Keskerakond on aastaid nõudnud Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osa võtnud veteranide õiguste tagamist võrdsetel alustel. Oleme ka varem Riigikogus eelnõusid esitanud ja oleme pöördunud õiguskantsleri poole. Kuna olukorrale on lahendust otsitud väga pikka aega, esitati tänavu juunis Euroopa Parlamendile petitsioon Tšernobõli aatomielektrijaama avarii likvideerijate õiguste rikkumisest Eestis.
Ma tänan kõiki kolleege ja asjaosalisi, kes aktiivselt võtsid osa selle eelnõu ettevalmistamisest. See põhimõtteline muudatus, et nii need Tšernobõli veteranid, kes on saanud Eesti kodakondsuse hiljem naturalisatsiooni korras, kui ka määratlemata kodakondsusega isikud peavad saama teistega võrdset sotsiaalset toetust, on kiiduväärt. See eelnõu vähendab kindlasti ebaõiglust Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonda omal ajal sunniviisiliselt saadetud inimeste suhtes. Seega, Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel.

Tarmo Kruusimäe

Hea Riigikogu esimees! Head riigikogulased, aatekaaslased! Me ei menetle siin täna mitte ainult üht tuumakatastroofiga seotud muudatust. Mul on hea meel tervitada siit kõnepuldist ka Marju Toomi, kes on juba aastaid võidelnud kiiritusohvrite õiguste eest. Veel olulisem on see, et me räägime okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikutest. Mul on hea meel tervitada siit Eesti Memento Liidu esimeest Leo Õispuud. Rahaline toetus represseeritutele tõuseb märgatavalt. Mis puudutab seda katastroofi, siis ma tervitan siinkohal ka enda bändi trummarit Priit Vasarat. Mul on hea meel, et ma tol hetkel ei lasknud sul minna sinna kogunemispunkti, ja see 120 rubla trahvi, mis sulle tehti, oli seda väärt. Tänaseks oled sa mitme lapse isa ja ma arvan, et sa jõuad neid veelgi teha. Okupatsioonirežiimi vastu andis võidelda ka muul moel. Ükskõik kui palju me ka ei suurenda rahalist toetust represseeritutele, on seda ikka äärmiselt vähe, aga see on meie riigi auvõlg, mis vajab tasumist.
Küll aga teeb mind praegu murelikuks kommunismiohvrite memoriaal, mis kerkib Maarjamäele. Tahan öelda Riigi Kinnisvara AS-ile ja ka justiitsministrile, et see mälestusmärk tuleb represseeritutele. Siinkohal on nende ettepanekud selle mälestusmärgi tehnilistes küsimustes kordades olulisemad kui see, mida arvavad noored inimesed, praegused kunstnikud. Nemad mõtlevad, et võiks teha nii, äkki on jube lahe ja jube cool. Vot ei ole jahe ja ei ole lahe! See mälestusmärk on kommunismiohvritele ja selles küsimuses peab jääma Eesti Memento Liidule võimalus öelda esimene sõna, millisena nad tahavad näha kommunismiohvrite memoriaali.
Head represseeritud, head küüditatud, see summa kerkib teie jaoks vähe. Aga Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on kohe-kohe tulemas ja me teame teie kõigi panust omariikluse säilitamisse ja neid kannatusi, mis okupatsioonirežiim teile põhjustas. See väike hinnatõus ei korva seda ülekohut, mis teile on tehtud, kuid see on sümboolne. Eesti riik hoolib teist ja tänab teid selle eest, et suutsite Siberis eestluse lippu kõrgel hoida. Minu austus teile!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 518. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 518 vastuvõtmise poolt oli 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


7. 14:41 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 512 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tuletan kõigepealt meelde kaheksa aasta tagust Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raportit. Seal ütlesid eksperdid otse välja, et sellise rahastamismudeli jätkudes, kus arstiabi kättesaadavus sõltub üksnes sotsiaalmaksu laekumisest ja inimeste omaosaluse pidevast suurenemisest, on mõne aasta pärast meie ees täiesti pöördumatud negatiivsed tagajärjed: inimesed ei pääse enam arsti juurde. Need olid tol ajal väga hoiatavad märgid, sellest räägiti palju, kuid sellest põhjalikust raportist tõlgiti eesti keelde vaid pisike brošüürike kohitsetud infoga. Aga selles raportis käidi välja ka päästmisplaan. Üks neist ettepanekutest, mis tol ajal tehti, oli pensionäride eest lisaraha eraldamine riigieelarvest, mis tooks haigekassale raha juurde.
Mida tegi tol ajal selle info peale Reformierakond? Selle asemel, et panna eelarve muudest vahenditest raha juurde, tervishoiu valdkonda hoopis kärbiti – kaks korda enam kui teisi valdkondi – ja suurendati inimeste omaosalust. Kõigepealt kärbiti haiglaravi vahendeid, siis tõsteti oluliselt hooldusravipäeva hinda, vähendati haigushüvitiste suurust, kaotati hambaravihüvitis, tõsteti ravimite ja abivahendite käibemaksu, pikendati eriarstiabi järjekordi jne, jne. Kõik ei olegi meeles. Alates sellest ajast inimesed suurtes linnades enam arsti juurde ei pääsenud, kõik läks halvemaks. Tervishoiu valdkonda on aastaid enda käes hoidnud valdavalt Reformierakonna ministrid: Hanno Pevkur, Taavi Rõivas, Maret Maripuu, Urmas Kruuse, veel varem Toomas Vilosius. Võib-olla jäi keegi ka vahele.
Milline on siis tegelikult tänane olukord? Inimeste oma hinnangu järgi on Eesti kõige kehvema eriarstiabi kättesaadavusega riik Euroopa Liidus. Seda tõdes Jevgeni Ossinovski aasta tagasi. OECD riikide heaoluindeksi reas kuulub Eesti kõige tagumiste sekka. Haridus ja tööhõive küll parandavad seda näitajat, aga tervishoiu järsult langev kättesaadavus, inimeste suur omaosalus ja tervelt elatud aastate langus kisuvad meid kõige viimaste hulka. Tervishoiukulutuste poolest SKT-s oleme oma 4,9%-ga kõige viimased. 184 000 inimest ei pääsenud 2015. aastal arsti juurde ja jäid ravimata. Seegi on veel ilustatud number, sest väga paljud nendest inimestest lihtsalt ei saanudki end järjekorda panna. Ravijuhtude arvu on järjest vähendatud, pean silmas ka viimaseid aastaid. Haiglaid on sunnitud arste koondama, paljud arstid peavad töötama poole koormusega, üldhaiglates on erialasid kokku tõmmatud. See kõik on alles.
Eelmisel kevadel soovis minister Jevgeni Ossinovski riigieelarvest raha juurde saada – ta oli selle saamises peaaegu kindel, mäletan, mis toimus sotsiaalkomisjonis –, aga lõpuks ei pidanud juhtpartei ikkagi vajalikuks seda anda. Ja nüüd, kui tervishoid on kümme aastat kiratsenud ja kui praegune valitsus ometi midagi ette võtab, et olukorda pisutki päästa, kuuleme me Reformierakonnalt ainult sapiseid märkusi. Vaieldakse mingi täpsustuse üle: ei sobi väljend "pensionäride eest täiendavalt panustamine", olevat populistlik. Küsitakse, miks me ei hoia lahus kindlustamata inimesi ja teenuste rahakotti. Küsitakse, kuidas me ometi hakkame nüüd kiirabiteenust vajavatele ravikindlustamata inimestele n-ö haigekassa raha kaudu abi andma. Aga see on tegelikult maailmavaate küsimus – anda inimestele võimaluste piires parimat ravi. Ja ilmselt te olete kuulnud, et me plaanime ka üldist ravikindlustust, sest 90 000 inimesel puudub ikka veel ravikindlustus.
Ma kordan veel üle, et praeguse valitsuse üks prioriteetidest on arstiabi kättesaadavusega seotud rahastamise parandamine, muu hulgas ravijärjekordade lühendamiseks lähiaastatel. Ainult ravijärjekordade lühendamiseks antakse järgmisel aastal juurde 34 miljonit, ülejärgmisel aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit, 2021. aastal 76 miljonit ja 2022. aastal 100 miljonit eurot. Ma tõesti palun teisi opositsioonierakondi: ärge minge kaasa Reformierakonna lobiga, sellepärast et see ei aita inimesi häda ja haiguse korral. Me teeme praegu seda, mida pole tahetud teha kümne aasta jooksul. Kuigi mitte kusagil ei ole näha ega ka võtta rahamägesid ja keegi ei arvagi, et kohe homsest järjekorrad kaovad, on oluline see suund, et lõpuks on asjaga alustatud, vastupidiselt eelmistele aastatele. Aitäh! Kutsun toetama!

Esimees Eiki Nestor

Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! On hea meel, et meie tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski juhtimisel viiakse läbi kõige olulisem reform Eesti tervishoiusektoris pärast haigekassa asutamist ja ühtse ravikindlustussüsteemi loomist. Edaspidi maksab riik riigieelarvest haigekassale mittetöötavate vanaduspensionäride eest igal aastal lisaks. Riigi lisaraha tähendab kvaliteetsemat tervishoiuteenust ja järjekordade lühenemist. Meditsiinisüsteemi täiendavaks rahastamiseks antakse järgmisel neljal aastal juurde üle 200 miljoni euro. Koalitsioonipartnerite vahel saavutatud kokkuleppe alusel võtab riik enda kanda pensionäride ravi eest tasumise.
Tervishoiu lisarahastamise mudelit on Eestis otsitud juba enam kui kümme aastat, sest elanikkonna vananemine koos uute ravimeetodite ja kallima meditsiinitehnika kasutuselevõtuga on olnud ammu teada tõsiasjad. Raviraha nappusest lähtunud pinged süvenesid viimastel aastatel, kuid paraku ei jätkunud eelmistel valitsustel südikust nii keerulise probleemiga rinda pista. Täiendav rahasüst peab kasvatama eriarstiabi mahtu ja tagama, et inimesed pääseksid edaspidi kiiremini arsti juurde. Samuti peaks uuest aastast vähenema kiirabi ja erakorralise meditsiini koormus, et nad saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! 22. novembril, kui toimus kõnealuse eelnõu teine lugemine, olin ma samuti siin puldis ja selgitasin, miks Vabaerakond esitas tagasilükkamise ettepaneku. Ma kordan veel kord, miks ei ole mõistlik ega eestimaalaste huvides Vabariigi Valitsuse esitatud moel seda haigekassa seaduse eelnõu vastu võtta. Rõhutan, et eelnõu eesmärgi vastu ei ole me vähimalgi määral, st tagada Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiu jätkusuutlik rahastamine, sh tulude suurendamine muudest tuludest. Toetan ja mõistan eelmise kahe kõneleja toodud argumente, et ainult tööjõumaksude abil tervishoiu ülalpidamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, süsteemi on vaja lisaraha tuua.
See, mille vastu me aga konkreetselt oleme, on ministri soov muuta kontseptuaalselt tervishoiu rahastamise süsteemi, millega astutakse esimesi samme haigekassa kindlustuspõhise mudeli hägustamise suunas. Praegune kindlustuspõhine mudel soovitakse lahti siduda nn ravikindlustusest ja sotsiaalmaksu tuludest ehk muuta tervishoiu rahastamise süsteemi. Meie soov on väga lihtne, et säiliksid selged piirid ravikindlustusmakse ja riigi finantseeritavate tervishoiuteenuste vahel. Kaks rahastusallikat tuleks hoida eelarves eraldi, mitte liita neid ühte suurte potti, kus kõik seguneb. Kui inimene on kindlustatud, siis on tal ka õigustatud ootus raviteenustele, ravimitele jne. Lisaks on meil veel terve hulk teenuseid, mis ei ole tagatud ainult ravikindlustatutele, vaid kõigile ja mis peavad olema kõigile tagatud ka tulevikus, olgu tegemist näiteks kiirabiteenusega või HIV-positiivsele mõeldud ravimitega, mida on siiamaani rahastatud riigieelarvest. Need on tõesti vajalikud teenused. Me peame oluliseks, et tervishoius tuleb siiski järjest enam lähtuda ka kindlustuse ja isikliku vastutuse printsiipidest, mitte neist kaugeneda.
Kui eelnõu võetakse vastu valitsuse esitatud moel, tekib risk, millega ei saa kuidagi nõustuda. See tähendab seda, et haigekassale pannakse teadlikult puudujäägi katmise ülesanne riigi teenuste finantseerimisel. Nii puudub meil igasugune kindlustunne, et tulevikus ei halvene tervishoiuteenuste kättesaadavus veelgi, sest on vaja katta ravikindlustuse eelarvest osutatavate teenuste kulusid, nagu ravimihüvitis, kiirabi, hambaravihüvitis, HIV-positiivsete ravimid jne. Meil tuleb haigekassas pidada eraldi arvestust selle üle, millised on riigi kohustused, mis peaks ka tulevikus olema kaetud rahaeraldisega riigilt, mitte täidetud ravikindlustuse arvel. See on kõik, mida me ootame. Kui ministeeriumi eesmärk on rahastuse piiride ja kriteeriumite hägustamine, siis te olete oma eesmärgi saavutanud. Kuid olen kindel, et selle tulemusel halveneb tegelikult maksumaksjate ja kindlustatute olukord.
Mida ma tahan rõhutada ja millega me veel nõus ei ole, on see, et me saadame avalikkusele häguseid ja eksitavaid teateid. Sotsiaalministeerium on korduvalt andnud välja pressiteateid – nii kõlas ka täna siin puldis –, justkui tuleks tervishoidu järgmistel aastatel juurde üle 200 miljoni euro. See on üks paras kübaratrikk: tegelikult tuleb sinna nn puhast raha juurde poole vähem, järgmisel aastal näiteks 34 miljonit. Sellega püütakse lihtsalt miinuses olevat riigieelarvet rohkem tasakaalu viia. Ka ei ole siiani teada, kuhu ja milleks lisanduv raha suunatakse. Küsisime seda esmaspäeval arupärimise arutelul ka minister Ossinovskilt. Väide, et ravijärjekorrad lühenevad, on liiga üldine. Aga millistele erialadele, kui palju ja milleks? See ei ole selgunud.
Palun veel kaks minutit!

Esimees Eiki Nestor

Kolm minutit lisaaega.

Monika Haukanõmm

Ja kõige viimane etteheide, mida ma olen ka siin puldis öelnud ja mis kehtib ka järgmise eelnõu puhul, on see, et nii haigekassa seaduse eelnõu, ravikindlustuse seaduse eelnõu kui ka perehüvitiste seaduse eelnõu on koostatud ilma väljatöötamiskavatsuseta, piisava kaasamiseta ning plusse ja miinuseid läbi analüüsimata. Lihtsalt jõuga ülesõitmist ei saa pidada õigusloome heaks tavaks. Nagu me kuulsime, ei ole tegemist kiireloomuliste eelnõudega, mis saaks olla sellise kiirustamise põhjus, ning ainus põhjendus, et nii on koalitsioon otsustanud, praegu ka ei päde. Eeltoodust lähtuvalt ei saa Vabaerakonna fraktsioon selle eelnõu vastuvõtmist kuidagi toetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Maris Lauri

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja võttis mul sõnad suust ja tundub, et mul ei olegi väga palju rääkida. Aga ma siiski tahan lisaks mõnele asjale tähelepanu juhtida, mõnda asja eriti rõhutada. Üks eelmine kolleeg rääkis siin puldis sellest, kui kuritegelik on olnud Reformierakond. Kogu see kõne kajas sellest, aga kahjuks ei ole aru saadud, milline kontseptuaalne, sisuline probleem on selle eelnõuga. Meil rikutakse ja lõhutakse ära ravikindlustuse süsteem ning sellega me läheme tagasi – praegune on ilmselt esimene suurem samm, aga kuuldavasti tulevad ka järgmised sammud – riigi finantseeritud tervishoiu suunas.
Kui me räägime kõikide inimeste ravikindlustusest, siis me räägime riiklikust tervishoiust. Meil oli see riiklik tervishoid nõukogude ajal. Kas siis kõik said abi, kas elu oli hea? Ma ei tea. Aga väita seda, et tervishoid on meil halb selle pärast, et rahastus on kõige väiksem, on ebakompetentsus ja arusaamatus. Meil on väga hea tervishoid, meil on väga head meedikud. Minge ja käige teistes riikides. Vaadake, tundke ja seiske nendes järjekordades ning te saate aru, et meil ei ole asi sugugi kõige hullem. Jutt sellest, et Eestis on tervishoiukuludes omaosalus kõige suurem, on vale! Meil oli sotsiaalkomisjonis skeem, kust oli joonise pealt näha, et juttu oli keskmisest. Keskmine, mitte kõige suurem – nii et palun korrektsust sellistes asjades!
Meie jaoks on kõige olulisem siiski see, et asutakse ravikindlustussüsteemi lõhkuma. Küsimus ei ole lisarahas – selle vastu me ei ole. See, et riik leiab arusaadava mehhanismi, kuidas raha tervishoidu juurde liigutada, on hea. Kuid hämamise ja sellega, et eelnõu puhul ei taheta arutada, et asju paremaks teha, ei saa nõus olla. Aga mis teha, eks vasakvalitsuse soov on teha vasakpoolset poliitikat. Jõudu selleks! Meie ei ole nõus saatma tervishoidu pikaajalisse hukatusse ja sellepärast me hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelkõnelejad juba tegelikult esitasid põhilised vastuväited, aga ma tahan pilti täiendada seda mõnevõrra laiemaks kiskudes. Me oleme täna siin saalis juba korduvalt kogenud, kuidas meile sokutatakse Brežnevi pakikesi, kus on kokku pandud asjad, mis on head, ja asjad, mis on enamikule siin saalis olijatest tõenäoliselt vastuvõetamatud. Aga eks meie poliitiline kultuur on niisugune, et opositsioon ei saa ju koalitsioonist üle sõita, küll saab aga koalitsioon opositsioonist üle sõita – seetõttu surutakse need Brežnevi pakikesed läbi. Ka praegune eelnõu on teatud mõttes Brežnevi pakike, aga see kõneleb ka millestki palju olulisemast. See kõneleb sellest, et praegune valitsus tunnistab, et meil seisab ees meditsiinisüsteemi pankrot. See ei ole mitte ainult rahaline pankrot, see pankrot seostub ka maksumuudatustega, mida uus valitsus on Eestis laiemalt läbi surunud.
Täna hommikul helistas mulle üks arst, pikaajaline tuttav, kes ütles, et ta paneb oma kinnisvara müüki ja läheb ära Soome. Tal ei ole mõtet siin enam rügada, kuna uued maksud võtavad temalt rohkem ära, kui ta selle rügamise tulemusena teenib. See on vasakpoolse valitsuse suur saavutus. Kui siiani lahkusid Eestist põhiliselt sinikraed, siis nüüd hakkavad Eestist lahkuma ka valgekraed, teiste hulgas arstid. Neid on siit niigi ära läinud, aga nüüd hakkab neid veel rohkem ära minema. See on selle meditsiinisüsteemi pankroti tõsisem probleem, mitte see, et raha ei jätku ja tehakse kübaratrikke raha kantimisega ühest taskust teise, jätmaks muljet, et meditsiiniga tegeletakse konstruktiivselt ning Eesti Vabariigis tõusevad nii meditsiini rahastamine kui ka kvaliteet.
Ei tõuse! Vastupidi, nende muudatuste tulemusel tekivad kõigepealt õied ja siis kibedad viljad. Need kibedad viljad tulevad loomulikult mõnevõrra hiljem. Võimalik, et see valitsus ei ole siis enam üldse riigitüüri juures ning järgmine valitsus peab hakkama neid kibedaid vilju mäluma ja leidma võimalused, kuidas neid tulemusi likvideerida. Kurss, mis on praegu võetud, ei ole mõistlik, see ei ole kestlik. Seetõttu me oleme sellele eelnõule selgelt ja ühemõtteliselt vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Komisjoni ettepanek on aga viia läbi lõpphääletus. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 512. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 512 vastuvõtmise poolt oli 52 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 0. Järelikult on Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus vastu võetud.


8. 15:03 Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 514 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meil on tõepoolest head arstid – sellele ei vaidle keegi vastu. Meil on ka Euroopa kõige kuluefektiivsem meditsiin. See ei ole aga patsiendi jaoks optimaalne ja arstid ei taha nii ravida, arstid ei ole sellise ravimisega nõus. Selles on ju probleem. Tervishoius ei ole raha ja me toome seda sinna juurde.
Seda eelnõu, mida me praegu käsitleme, on väga kaua oodatud. On oodatud seda, et vähemalt nendele inimestele, kes peavad oma haiguse tõttu iga päev palju ravimeid võtma, tehakse need soodsamaks ja kättesaadavamaks. Teatavasti on ju ravimid Eestis väga kallid. Praegune asjaajamine, selleks et seda väikest hüvitist saada, on niivõrd ebamugav ja kohmakas. See on äpardunud süsteem: inimesed ei saagi aru, kuidas nad peavad seda hüvitist taotlema ja kui palju nad on üldse ravimitele kulutanud. Sellepärast ongi väga oluline, et uus süsteem toimib ilma avaldust esitamata, automaatselt.
Apteek arvestab hüvitatava summa välja automaatselt ostuhetkel, kui rohtudele kulutatud 100 eurot on täis saanud. See hirm, et nii saavad soodustust ka kõrgepalgalised, ei kannata kriitikat. Kui me vaatame, kui palju läheb madala sissetulekuga inimestel ehk kõige vaesemal osal tervishoiukulutustest just ravimitele, siis neile lähebki 3/4 või isegi rohkem. Vaesemad inimesed ei saa endale lubada teisi teenuseid: ei tasulisi vastuvõtte, ei hambaravi, ei muid tervishoiuteenuseid. Nendel kulubki see raha ravimitele. Pensionärid ja kroonilised haiged jätavad just vaesuse tõttu tihti retsepti välja ostmata.
Kordan veel kord üle, et kümme aastat on tõstetud inimeste omaosalust tervishoius ehk kindlustatud inimene on pidanud järjest rohkem arstiabi saamiseks oma raha juurde panema. Nendest kuludest moodustavad 40% ravimid ja 30% hambaravi, mille puhul on õnneks ka väike samm edasi tehtud, kuigi see pole kaugeltki ideaalne. Tuletan veel kord meelde, et uus süsteem ja kord näevad ette, et kui inimene kulutab aastas ravimitele 100–300 eurot, hüvitatakse need 50% ulatuses, ja kui ravimitele kulub juba rohkem kui 300 eurot, siis kompenseeritakse summa 90% ulatuses. Loomulikult jäävad kehtima ka praegused soodustused.
Pean veel kord ütlema, et ma ei saanud aru Reformierakonna parandusettepanekust, mille järgi on see 100-eurone piir, kust algab hüvitis, liiga madal – tehti ettepanek kergitada see 150-le. Seda soovitati selleks, et hüvitist ei saaks mitte 100 000 inimest, vaid 40 000 inimest. 100-eurone piir olevat liiga pillav ja praegune lahendus võivat viia selleni, et varsti on kõik retseptiravimid tasuta, ning miks me tahame seda lisaraha, mis tervishoidu antakse, kiiresti sirgeks lüüa. Samuti küsiti siin saalis eelmisel lugemisel, miks me unustame ära, et palgad, pensionid ning patsientide heaolu ja võimekus kasvavad pidevalt, st miks me peame neid ravimeid sellisel kombel odavamaks tegema.
Ma tuletan meelde, et eelmistel aastatel tõsteti ju enne valimisi pensioni arvestuslikust pensionivalemist vähem. Ühel aastal see hoopis külmutati. Ainult valimiseelsel aastal pandi pension pensionivalemi järgi ja reaalpension tegelikult ei tõusnudki. Nii et me ei saa sellega hiilata, et pensionid on tohutult hästi kasvanud, ja et meil Eestis, kus ravimid on tõesti kallid, ei ole ravimihüvitist vaja. See on võib-olla jälle maailmavaateline erinevus: meie tahame toetada vaesemaid ja väiksema sissetulekuga inimesi ning parempoolse maailmavaate järgi tahetakse seda eelarveraha kuidagi jõukamate kasuks ümber jaotada. See ongi erinev suhtumine. Aga Keskerakonna fraktsioonil on väga hea meel, et me saame nüüd sellest väga heast eelnõust lugu pidada ning selle siin koos vanemate ja haigemate inimeste tarvis vastu võtta, et nende ravimikulusid vähegi kompenseerida. Kutsume kõiki üles seda eelnõu toetama! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Maris Lauri

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul ei olnud plaanis sõna võtta, aga eelkõneleja ei oleks justkui komisjoni istungitel osalenud. See muudatusettepanek ei olnud fraktsioonilt, see oli minu enda ettepanek – seda oleks võinud teada. Teine asi: küsimus ei ole lihtsalt selles, et mul on vastumeelsus selle suhtes, et anda täiendavat ravimihüvitist. Ma esitasin küsimuse, kas me ei ole liialt pillavad, ja esitasin argumente, sest minus, majanduslikult mõtlevas inimeses, tekkisid küsimused. Nendele küsimustele, miks just sellised piirid, ei tulnud mitte kuidagi vastuseid: ei tulnud ministrilt, ei tulnud ministeeriumilt. Kas kuskil on olemas analüüs? Ei ole. Nii et ma palun korrektsust, eriti kui te hakkate kedagi süüdistama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Meie ees olev eelnõu hakkab reguleerima täiendava ravimihüvitise maksmist ja viib seda piiri allapoole. Kehtiva korra järgi on võimalik saada hüvitist 50%, kui meie kulutused soodusravimitele jäävad vahemikku 300–500 eurot. Kui need on rohkem kui 500 eurot, hüvitatakse 90%. Eelnõuga viiakse see piir allapoole, mis on väga hea. Kui me kulutame soodusravimitele 100–300 eurot, kompenseerib riik 50% ja üle 300-eurose kulutuse puhul 90%. Ning süsteem tehakse palju-palju mugavamaks, sest seda hakatakse arvutama automaatselt, me ei pea selleks avaldust esitama. Olen nõus varem kõlanud väitega, et senine süsteem oli väga segadusse ajav: inimesed ei teadnud, kuhu seda tõendit, avaldust esitada.
Mis meile selle asja juures ei meeldi? Mitte see, et see piir allapoole tuuakse, vaid see, et meil e-riigis tehakse kõik nii automaatseks, et meie käest enam isegi ei küsita, kas me tahame riigilt täiendavat ravimihüvitist saada või mitte. See tähendab seda, et kui ükskõik kes meist kulutab aastas näiteks 110 eurot soodusravimitele, siis ta saab automaatselt raha tagasi, selle 50%. Aga võib-olla ma ei taha ega vajagi seda, võib-olla vajab seda keegi teine. Kui me räägime, et meil on tervishoius raha puudu, siis äkki me ei peaks seda muudatust sellisel moel tegema. Me elame e-riigis. On ju väga lihtne luua selline võimalus, et ma saan panna linnukese, kui ma ei taha või ma ei vaja mingil hetkel seda soodustust, ja kui ma soovin, siis ma saan seda tarvitada. Aga sellist võimalust mulle praegu jäetud ei ole. Mulle ja meie fraktsioonile tundub, et see on natuke liiga priiskav käitumine. Küsigem inimeste käest, kas nad tahavad riigilt seda täiendavat ravimihüvitist või mitte. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, palun rahuneda! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 514. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 514 vastuvõtmise poolt oli 59 ja vastu 20 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 2. Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


9. 15:15 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 517 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Rainer Vakra

Austatud esimees! Head kolleegid! Üha rohkem näeme tänavapildis isasid lapsevankritega ja üha tavapärasem on, et lapse ema ja isa jagavad vanemapuhkuse. Ma näen, et üks hea isa on oma lapsega ka siia saali jõudnud ja teeb selfie't. Ja see ei ole mitte ainukene isa siin saalis, ma olen neid siin ka varem näinud. On hea meel öelda – ka Valdo Randperel nägu särab –, et kõikidel isadel on võimalik pikendada aastast 2020 isapuhkust, kui me selle eelnõu poolt hääletame.
Kui me vaatame uuringuid, siis ma usun, et meile kõikidele siin saalis on teada see, mida need näitavad, aga räägime korra üle. Need uuringud näitavad, et isade suurem osalus lapse kasvatamisel aitab luua ja hoida paremaid peresuhteid. Mida rohkem osalevad isad lapse sünni järel tema eest hoolitsemises, seda parem side tekib neil oma lapsega. Suurem vastutustunne oma laste ees mõjutab omakorda positiivselt meeste tervist ja vähendab nii isade kui laste riskikäitumist.
Selles valguses algatas Sotsiaalministeerium 28. novembril sellise toreda kampaania nagu "Papsiga kodus" ehk "Kasvage koos!". Ma vaatasin, et mõningad isad on seal ka oma kogemusi jaganud. Ma võtsin teile ettelugemiseks kolm vingemat sõnavõttu siia kaasa, enne kui me hakkame seda nuppu vajutama. Nii et kolm mõtet isadelt. Esiteks, vanemapuhkus ja koju jäämine tähendab mehe küpsemist. See on aeg, mil poisist saab mees. Teine mõte: miks mitte vanemapuhkusel olla, kui riik ja perekond on andnud kõik võimalused selleks, et vanema rolli jagada. Ja kolmandaks julgustav mõttetera: karta pole midagi! Kui mees saab hakkama iseendaga, siis suudab ta ka väikese lapse eest hoolt kanda.
Nii et, head kolleegid, pikendame isapuhkust! See muudatus väärtustab isadust ja tagab selle, et ema ja isa saavad lapse kasvatamise koormust ühtlasemalt jagada. Isa võib senise 10 tööpäeva asemel jääda oma lapsega koju 30 päevaks ja riik maksab selle eest täiendavat vanemahüvitist. Aitäh selle hea eelnõu toetamise eest ja edu meile!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Austatud Riigikogu, läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 517 vastuvõtmise poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi, 1 oli erapooletu. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


10. 15:20 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meil on tõesti väga hea meel, et täidame Keskerakonna pikaaegse valimislubaduse, samuti koalitsioonileppe ühe olulise punkti. Seadus, millega kõrvaldatakse väga pikaajaline võlg Eesti inimeste ees – tuua tagasi matusetoetus, mille Andrus Ansipi valitsus 2009. aastal 12 päeva jooksul kaotas –, jõuab siin Riigikogus vastuvõtmiseni. Tõsi, ka praegu makstakse matusetoetust, kuid ainult toimetulekutoetust saavatele matjatele ja kohalike omavalitsuste korraldatavateks matusteks, kogusummas umbes 100 000 eurot.
Järgmiseks aastaks on matusetoetusteks ette nähtud 4 miljonit eurot ja kohalikele omavalitsustele makstakse iga surmajuhtumi kohta 250 eurot. Kuigi toetuse jagamise korra kehtestab iga omavalitsus, pole põhjust arvata, et kohapeal hakatakse toetust jagama n-ö näo järgi – kellele rohkem, kellele vähem. Toetus on sihtotstarbeline: kui toetuse summat ära ei kasutata, raha jääb üle, siis vähendatakse summat järgmisel aastal selle võrra, kui palju kasutamata jäi. See on seadusesse sisse kirjutatud. Näiteks Tallinna linn on väga kindlalt ära otsustanud, et iga surmajuhtumi korral makstakse matuse korraldajale 250 eurot. Nad ei saanud isegi küsimusest aru, miks ma arvasin, et see võiks teisiti olla. Tõsi, omavalitsusele tuleb teha ka vastav sooviavaldus. Eelmise eelnõu puhul kritiseeriti, et kui ma näiteks ei taha seda toetust, siis ma ei peaks avaldust tegema. Vabaerakond, kas kuulete? Avaldus toetuse saamiseks on vaja siin ise kirjutada. Loomulikult pöördub inimene kellegi surma korral nagunii omavalitsusse ja sel juhul on kõik lihtsalt teostatav.
Selle eelnõuga tõstetakse ka toimetulekupiiri ja see on oluline muudatus. Toimetulekupiir tõuseb üksi elava isiku ja pere esimese liikme puhul seniselt 130 eurolt 140 eurole, pere iga alaealise liikme puhul aga 130 eurolt koguni 168 eurole kuus. Igal juhul on see väga suur tõus. Vajaduspõhine peretoetus kaob, sest see pole osutunud efektiivseks. Absoluutse vaesuse vähendamiseks on tõhusam siiski muuta toimetulekutoetuste süsteemi, et toetuse saamine oleks paindlikum ja soodustaks inimese tööle minekut. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuuline üleminekuaeg, mil inimesele makstakse edasi ka toimetulekutoetust, st palka ja toetust korraga. Järgmisel neljal kuul ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel pere sissetulekute hulka 50% töisest sissetulekust. Samuti ei arvestata edaspidi toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. Nii saavad õpilased koolivaheajal vabalt tööd teha ja perekond ei kaota sellest midagi. Selline regulatsioon, ma arvan, suurendab väga oluliselt pere sissetulekuid ja on loomulikult oma olemuselt aktiivne meede. Ja ma kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu esimees! Ma ei tulnud siia praegu rääkima konkreetse eelnõu detailidest. Minu jaoks on selle eelnõu ja tegelikult ka eelmiste eelnõude puhul tegu ühe põhimõttelise poliitilise valikuga, mille see saal siin peab tegema. See poliitiline valik on see: kas inimene on vaba ise otsustama või on riik targem? Väga paljudes nendes eelnõudes, mis meil on siin hääletusel olnud, on olnud häid punkte, mida on raske mitte toetada. Ka selle konkreetse eelnõu puhul on ju raske mitte toetada seda, et toimetulekutoetuse maksmine läheb paindlikumaks – vaieldamatult hea ja mõistlik ettepanek. Aga äraütlemata keeruline on mõista seda, miks peaks ära kaotama vajaduspõhisuse. Sotsiaaltoetuste puhul on üks põhimõtteline asi, mis peaks läbivalt eelnõudes olema. See on see, et riik peab aitama neid, kes abi vajavad. Kui riik hakkab lihtsalt kõiki rahaga üle külvama, siis see on ebaefektiivne. See on miski, millest on väga raske aru saada: miks me jälle valime selle tee, et me kaotame vajaduspõhisuse elemendi ära?
Ka matuse puhul on paratamatult nii, et kui riik annab toetust, siis inimesed võtavad selle loomulikult vastu. Aga ka matusetoetuse puhul, kui raske see ka perekondadele pole, tuleks eelkõige lähtuda sellest, kas konkreetne perekond vajab abi või mitte. Eesti riik tervikuna ei ole veel nii rikas, et me saaksime kõikidele kõike kinni maksta. Ja ma väga loodan, et seda olukorda ka kunagi ei teki. Inimese enda pingutustahe, soov ise oma elu üle otsustada on midagi põhimõttelist, mida väärtustada. Seetõttu on mul tegelikult väga raske mitte ainult fraktsiooni nimel, vaid ka isiklikult selle eelnõu poolt hääletada. Mul on väga raske sellele eelnõule ka vastu hääletada, kuna seal on häid punkte. Ehk küsin kõikide nende viimaste eelnõude puhul, hea koalitsioon, miks te teete nii: panete sinna hea asja, mis on mõistlik – imelik küll öelda, et praegune koalitsioon midagi mõistlikku teeb, aga vahel on neil ka midagi mõistlikku –, ja kleebite siis sinna külge mingi jama. Tulge konkreetsete asjadega või võtke opositsiooni arvamusi kuulda.
Räägime sotsiaaltoetustest oludes, kus Eesti riigieelarve on kahjuks niigi läinud iga aastaga sinna suunda, et meil on vabadust siin saalis midagi otsustada järjest vähemaks jäänud. Me räägime juba eelarvest, millest üle 75% puhul me praktiliselt otsustada ei saa. Iga otsus, mis tekitab juurde n-ö arvestuslikku kulu, tähendab seda, et sellel saalil jääb otsustusõigust vähemaks. Need on põhimõttelised valikud, mida see saal siin teha saab: kas enda otsustusruumi vähemaks või inimestele otsustusruumi juurde. Need otsused, mis me praegu langetame, võtavad kahjuks edaspidi nii inimestelt kui sellelt saalilt otsustusruumi ära ja panevad kõik tulevased valitsused surve alla, sellepärast et kõikidel nn A-kuludel, mis on eelarves, ehk arvestuslikel kuludel on tendents kasvada. Me paneme ennast lukku ja see ei ole mõistlik tee.
Veel kord: mida ma kindlasti ei saa toetada, on see, et me kaotame ära vajaduspõhisuse kui elemendi oma sotsiaalsüsteemis. Seda ei tohi teha, inimesi tuleb hinnata. Meil on olemas andmebaasid, võtame näiteks ainult kolm. Me teame täpselt, kes saab toimetulekutoetust. Me teame politsei kaudu, kes on nende riskipered. Me teame Päästeameti kaudu, kes on nende riskipered. Kui ainuüksi need kolm andmebaasi ühitada, siis me saaksime palju rohkem seda toetust sihitada ja pakkuda abi nendele, kes seda vajavad, selle asemel et külvata kõigile. See ongi põhimõtteline poliitiline vahe – kas kõigile võrdselt vähe või nendele, kes abi vajavad, rohkem? Meie toetame seda, et anda neile, kes tegelikult abi vajavad, rohkem. Kõigile rohkem kahjuks anda ei saa, nii rikas Eesti riik veel ei ole. Nii et me kahjuks selle eelnõu poolt hääletada ei saa. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas soovib läbirääkimistel osaleda sõnavõtuga kohapealt ja minu meelest registreeris ta ennast varem kui Tarmo Kruusimäe. Andres Ammas, palun, sõnavõtt kohapealt!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Palun enne hääletamist Vabaerakonna nimel viis minutit vaheaega.

Esimees Eiki Nestor

Aga läbirääkimised praegu käivad. Tarmo Kruusimäe, palun, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Tarmo Kruusimäe

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mina olen siin teie seas junga. Ma ei tea teie kobar- ega kägareelnõudest suurt miskit. Küll aga ma ütlen, et üks muudatus on hea – minu arvates ei ole eetiline suvel töötava lapse pealt makse võtta. Minu jaoks on töökasvatus oluline. Tänaseks oleme tekitanud hellikute põlvkonna, kes arvavad, et raha tuleb seinast. Me oleme enda seadustega sellise keerulise olukorra tekitanud. Mina alustasin töötegemist 12-aastaselt. Elasin vanaemaga koos ja talvel oli tal lihtsalt puhtfüüsiliselt raske lund lükata. Sest ei olnud midagi, viskasin lume ära ja läksin aga rõõmsalt kooli. Kui me praegu võimaldame lastel suvel tööd teha, siis mina leian, et ei ole eetiline selle pealt makse maha võtta. See on selle eelnõu puhul hea.
See, et me räägime selle eelnõu puhul ka morbiidsetel teemadel, praegu minusse ei puutu. Küll aga olen ma näinud, kui keerukaks me oleme ajanud õpilasmalevate süsteemi – see on muret tekitav. Enamgi veel, noored ei tohi suvel õpilasmalevas võtta kätte reha, labidat, kirvest, ükskõik mida, millega nad võivad ennast vigastada. Aga see, et meil õpilaste tööd suvel ei maksustata, on minu meelest igati vinks-vonks. Seega mina kutsun üles seda eelnõu töökasvatuse nimel toetama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Juhatajal puudub igasugune õigus anda kommentaare, küll aga on mul kohustus viia läbi eelnõu 490 lõpphääletus. Aga enne seda – austatud Riigikogu, tähelepanu! – Vabaerakonna fraktsiooni nimel viis minutit vaheaega.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, Vabaerakonna võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 490 vastuvõtmise poolt oli 57 ja vastu 3 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


11. 15:38 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgnevalt sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 479 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti Vabaerakonna fraktsioon toetab igati sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu eesmärki võimaldada äriühingu juhatuse liikmel, kes on põhitöö kaotanud, saada töötuskindlustushüvitist, kui ta ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu ning täidab töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitise saamise tingimusi.
Nagu me kõik mäletame, võttis Riigikogu 2014. aasta kevadel vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatuse, millega kaotati äriühingu juhatuse liikmete võimalus end töötuna arvele võtta ja saada töötuskindlustushüvitist. Eesti Vabaerakonna fraktsioon on kahel korral esitanud seaduseelnõu, et lõpetada – esialgu meie arvamusel põhinev – valitsev põhiseadusvastane olukord. Tuletan meelde, et esimesel korral lükati meie esitatud eelnõu tagasi. Teisel korral seda enam teha ei julgetud, esimene lugemine lõpetati, kuid sinna asi ka jäi. Peale seda esitas meile kõigile siin Riigikogus oma seisukoha õiguskantsler ning ootas, et me muudaksime olemasolevat olukorda. Kahjuks ei asunud seda tegema ei valitsus ega ka Riigikogu ja õiguskantsler oli sunnitud olukorra muutmiseks pöörduma Riigikohtusse. Riigikohus andis Jüri Ratase valitsusele võimaluse näidata ennast ettevõtjasõbralikuna, aga kahjuks valitsus seda võimalust ei kasutanud.
Peab ütlema, et täna meie ees olev sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu on suhteliselt karm. Juhatuse liige, kes ei saa oma töö eest tasu, aga on tasunud kõik vajalikud maksud, peab töötuna arvelevõtmiseks täitma kolm talle esitatud nõudmist. Esiteks, ta ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Teiseks, tal on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kolmandaks, ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Eelnõuga seatakse äriühingu juhatuse liikmele liiga karmid tingimused töötuna arvelevõtmiseks. Jääb ikkagi tunne, et me tahame ettevõtlust karistada, kuid nii see ju olla ei tohiks. Näiteks, kui inimene töötab töölepingu alusel ja tegeleb põhitöö kõrvalt väikeses mahus ettevõtlusega, olles juhatuse liige, selle eest tasu saamata, ning ta lõpetab töölepingu poolte kokkuleppel, siis selle eelnõu järgi, mida me kohe hääletama hakkame, ta ennast töötuna arvele võtta ei saa, sest täitmata jääb üks kolmest töötuna arvele võtmise tingimusest. Sellises olukorras peab inimene lõpetama oma tegevuse juhatuse liikmena, kui soovib end töötuna arvele võtta.
Ka Riigikohus on märkinud, et selline sunnitud valik võib riivata puudutatud isiku ettevõtlusvabadust, samuti õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui inimene otsib tööd ja vajab töö leidmisel riigi abi, siis peaks inimesel olema õigus end töötuna arvele võtta. See õigus peaks inimesel olema ka juhul, kui ta täidab samal ajal tasuta juhatuse liikme ülesandeid. Seetõttu olemegi varem teinud ettepaneku taastada enne 2014. aasta 1. maid kehtinud säte, mille kohaselt ei võeta töötuna arvele juhatuse liiget, kes saab oma töö eest tasu. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 479. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 479 vastuvõtmise poolt oli 78 ja vastu 5 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Austatud Riigikogu, võtan juhataja vaheaja viis minutit. Jätkame kell 15.50.
V a h e a e g

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ärge tehke sellest, et juhataja siin puldis vahetus, liiga kaugele ulatuvaid järeldusi.


12. 15:51 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Meie 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 534 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Toomas Jürgensteini.

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Head kolleegid! Meie ees on eelnõu, mis tundub esimesel pilgul küll väike olevat, aga ta aitab sporditegemist täiesti keskmise sammu võrra edasi. Ütlen kohe ette ära, et kultuurikomisjonis toimus selle eelnõu menetlemine suures üksmeeles, see tähendab konsensuslikult. Aga tuletan natuke sisu meelde. See on siis Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 6. novembrist. Eelnõu näeb ette võimaluse hüvitada vabatahtlikult tegutsevatele spordikohtunikele nende tegevusega seotud kulusid ilma kuludokumentideta. Kuluhüvitise määr on kuni 20 eurot päevas ja aastas ei tohi see kulu ületada 1040 eurot. Kulude hüvitamist saab taotleda spordialaliidu atesteeritud või siis alla 20-aastane isik ning ta ei tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest tasu. Võistlused, millel vabatahtliku spordikohtunikuna tegutsemise kulude kuludokumentideta hüvitamist saab taotleda, peavad olema spordiorganisatsiooni veebilehel avalikustatud ja võistluskalendris.
Eelnõu esimene lugemine oli siin saalis 15. novembril. Muudatusettepanekuid tähtajaks Riigikogu fraktsioonid ega komisjonid ei esitanud. Mingeid ettepanekuid ei esitanud ka spordialaliidud ega olümpiakomitee, kelle poole pöörduti. Küll aga tegi kultuurikomisjon kaks omapoolset muudatusettepanekut. Esimene on täpsustava iseloomuga, teine redaktsiooniline. Muudatusettepanek nr 1: "Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga täiendatakse spordiseaduse § 1 ning lisatakse, et spordiseaduse reguleerimisalasse kuulub seadusemuudatuse jõustumisel ka vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamise aluste kehtestamine." Teine muudatusettepanek oli redaktsiooniline, et parandada sõnastuse õigusselgust. Kui algselt oli spordiseadusesse lisatava paragrahvi pealkirjaks kavandatud "Spordikohtuniku kuluhüvitis", siis kultuurikomisjon teeb ettepaneku, et see oleks "Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamine". Ka tehti mõningaid keelelisi parandusi.
Juhtivkomisjon otsustas 23. novembril esitada eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu 6. detsembri istungi päevakorda ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse ettekandjale esitab Jüri Jaanson. Palun!

Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlete, et selle eelnõu eesmärk on aidata sporti mingi sammu võrra edasi. Selle eelnõu järgi kaetakse kohtunike kulud hüvitisega, mis on jaotatud terve aasta peale. Aga kas 52 nädalavahetusega ikka saab kogu ettenähtud kuluhüvitise kätte, et katta oma kvalifikatsiooni ja sisuliselt ka vormi hoidmiseks vajalikud kulud? Maksimaalne päevatasu on ju 20 eurot. Ja meil on ikkagi neli aastaaega ja sellest tulenevalt on suurem osa spordialasid hooajalised. Spordikohtunike tegelik hõivatus aastas jääb kümne kuni kahekümne päeva vahele. Maksimaalse kuluhüvitise saaksid nad kätte, kui tegutseksid 52 nädalavahetusel. Kuidas te kommenteerite, kuidas see tegelikult spordikohtunike tegevusele kaasa aitab?

Toomas Jürgenstein

Aitab selles mõttes, et eelnõu aitab vabatahtlikele spordikohtunikele maksta kuluhüvitist ilma kuludokumente esitamata. Aga kui kusagil spordiklubis soovitakse tehtud kulutusi lisaks hüvitada ka näiteks kuludokumentide alusel, siis seda keeldu ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lauri Luik.

Lauri Luik

Aitäh! Hea ettekandja! Eesti on olnud eeskujuks oma lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga ja me oleme üritanud hoida seda joont, et täiendavaid maksuerisusi mitte luua. Kas komisjonis mingis kontekstis tõstatus ka teema, et võib-olla oleks targem lahendada see probleem nii, et anda spordiorganisatsioonidele sihtotstarbeliselt täiendavat toetust, selle asemel et hakata maksusüsteemis erisusi looma?

Toomas Jürgenstein

Võin vaid öelda, et seda küsimust kultuurikomisjonis ei arutatud. Tõenäoliselt on see laiem teema ja siit niimoodi joonelt kommenteerida ma seda ei oskagi. Kordan, et küsimus ei olnud kultuurikomisjonis mingil moel üleval.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Probleem algabki sealt, et seda asja arutab kultuurikomisjon. Maksuseadust ei ole kunagi lastud kultuurikomisjonil arutada. Mina rahanduskomisjoni liikmena ja staažika rahandusinimesena tõesti ei saa aru, mis asjaga on praegu üldse tegemist. Palun tooge muudest valdkondadest analoogiaid, et niimoodi ümbrikuga makstakse millegi eest! Ja see ei tohi olla palk, aga peab olema kuluhüvitis millegi eest, mida keegi ei oska kirjeldada! Palun tooge teistest eluvaldkondadest analoogiaid!

Toomas Jürgenstein

Ma möönan, et ka mulle tundub, et see kuluhüvitis on suhteliselt unikaalne. Aga see 20 eurot ei ole laest võetud. Mitme spordiorganisatsiooniga koos on tehtud arvestus, kui palju kulub koolitustele, litsentsidele, vormiriietusele, töövahenditele jne. Sedasi on 20 euroni jõutud. Nii et küsimuse esimesele poolele vastan, et ka mulle tundub see regulatsioon suhteliselt unikaalne. Aga et see tasu on laest võetud, sellega ma nõus ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas see seadus laieneb ka noortelaagritele, juhul kui laager on kantud spordikalendrisse?

Toomas Jürgenstein

Spordiorganisatsioon, kes saab seda taotleda, peab olema oma võistlused oma veebilehel avalikustanud ja need peavad olema võistluskalendris. Nii et kui on tegemist näiteks noorte korvpallurite või noorte sõudjate laagriga ja võistlus on veebilehel olemas, siis loomulikult see seadus käib ka nende kohta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Jaanson.

Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja! Tulen tagasi oma küsimuse juurde. Nimelt, kohtunike hõivatus eri spordialadel on tegelikult väga erinev. See tekitab nende kulude katmisel ka äärmise ebavõrdsuse ja põhjendatud oleks ikkagi piirmäära tõsta. Teisest küljest ei ole ka spordialaliidud väga huvitatud spordikohtunike kulude katmisest, kui nad on vähe hõivatud. Alati ei teata ka, kas nad üldse tulevadki välja iga kord, kui vaja. Seetõttu jääb spordikohtunike kulude hüvitamine ikkagi suurel määral nende endi mureks. Ma tulen tagasi oma küsimuse juurde: kuidas ikkagi aitaks see seadus seda ebavõrdsust vähendada ja spordikohtunikele nende kulusid korralikult hüvitada?

Toomas Jürgenstein

See muudab süsteemi paindlikumaks. See seadus ei välista seda, et osa spordikohtunikke saab hüvitist lepingute või kuludokumentide alusel. Nii et süsteem muutub paindlikumaks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea kolleeg! Mulle tundub, et te ei ole eelnõu algatajaga väga palju rääkinud. Eelnõu algataja Vabariigi Valitsuse nimel puldis olnud Indrek Saar rääkis meile hoopis teist juttu. Te ütlesite üle-eelmisele küsimusele vastates, et see summa on spordialaliitudega läbi räägitud, et koos spordiorganisatsioonidega jõutud seisukohani, kui palju maksab kohtunikuvarustus ja kõik muu. Minister aga ütles, et see 20 eurot on kehtestatud lähtudes sellest, kui palju riigil raha on. Ja rohkem raha maksta ei ole. Ma üksnes tahtsin täpsustada, et lihtsalt see 20 eurot on korrutatud nädalate arvuga aastas. See on summa, mis on siis erisoodustusmaksuvaba. Teil oleks võib-olla ikkagi mõistlik endale selgeks teha, kust see summa tuleb, ja mitte väita, et see on kohtunike tegelik kulu. Kohtunike tegelik kulu on kindlasti palju suurem ja kuna seda 20 eurot ei saa maksuvabana ka maha arvestada – kui sa maksad kohtunikule rohkem, siis see läheb ka täies ulatuses arvesse –, siis tegelikult on see eelnõu kahjuks üks väike pokazuhha.

Toomas Jürgenstein

Aitäh! Protestandina ma usaldan protestantlikus kultuuriruumis kirjatähte natuke enam kui suulist kõnet. Eelnõu seletuskirjast ma loen: koostöös spordiorganisatsioonidega on välja selgitatud vabatahtlikult tegutseva spordikohtuniku kulud võistlushooajal. Täpse summana on siin kirjas 21,98 eurot, mis oleks siis ühe päeva tasu.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kui see tulu aastas koguneb, kas see läheb siis ka tulumaksustamisele?

Toomas Jürgenstein

Ei lähe.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aadu Must.

Aadu Must

Lugupeetud ettekandja! Ma kasutan Hanno Pevkuri taktikat, et teen küsimuse vormis täpsustuse. Ja nimelt: lugupeetud kolleegi Jürgen Ligi arvamusest jäi mulje, et asja arutasid täiesti asjatundmatud inimesed, kes rahandusest midagi ei tea. Kas sulle tundub, lugupeetud Toomas, et õige on spordiseaduse rahastamisasju arutada koos Rahandusministeeriumiga, nii nagu antud juhul ka tehti? Seal on tõenäoliselt pädevamad inimesed kui need, kellega siin majas saab kuluaarides rääkida ja kes justkui on ainsad, kes rahandusest midagi teavad.

Toomas Jürgenstein

See on lausa filosoofiline küsimus, vähemalt mulle tundub nii. Ma mäletan, et kui Jaak Aaviksoo oli haridusminister, siis mingil hetkel tuli ta välja mõttega, et matemaatika õppekavasid ei peaks tegema matemaatikud ja füüsika õppekavasid ei peaks tegema alati füüsikud. Vahel on kõrvalpilk, loomulikult koostöös valdkonna asjatundjatega, kindlasti kasulik ja lõppresultaat vastab tegeliku elu vajadustele pisut paremini.

Aseesimees Enn Eesmaa

Hanno Pevkur.

Aseesimees Hanno Pevkur

Võib-olla me jätkame debatti, mida me siin esimesel lugemisel pidasime. Ma küsisin ministri käest, kas kulutatud summasid on võimalik kokku liita. Eelnõu ütleb, et raha on mõeldud spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks. Seega see ei ole tasu selle eest, et kohtunik käib näiteks vilistamas. Kui ma meenutan esimesel lugemisel esitatud seletuskirja, siis seal olid kirjas vile, tossud, riided jne – nende maksumust võib hüvitada. Ma küsisin selle kohta, ministri käest jäi vastus saamata, aga ma lootsin, et kultuurikomisjoni sellega tegeleb. Kas kulutatud summad võiks selles mõttes kokku liita, et kui kohtunik esitab spordialaliidule näiteks tšekid, et ta on soetanud endale särgi, tossud ja vile, siis kas need võiks talle 1040 euro ulatuses kinni maksta? Sellele jäi vastus saamata. See on mõeldud ikkagi nii, et makstakse 20 eurot per päev ja nädalas korra võid kohtunikuks käia. Milline on teie arvamus: kas kulutused võiks ka kokku liita? Kas see oleks mõistlik ja sellest oleks abi?

Toomas Jürgenstein

Ma vastan sellele pisut teistmoodi. Tegelikult on üks küsimus, mille peale ma olen mõelnud. Meie kolleeg Kruusimäe kõneles natuke aega tagasi kenasti laste tööst ja töökasvatusest. Kohtunikuks olemine on üks väga hea võimalus sellekssamaks töökasvatuseks, kuna see eelnõu lubab kuluhüvitist maksta ühelt poolt nendele, kes on alaliidus atesteeritud, aga teisalt ka alla 20-aastastele. Ja noortespordis on sageli nii, et nooremate mänge vilistavad või mõõdavad nende saavutusi just natuke vanemad treeningukaaslased. Mina näen siin niisugust pedagoogilist momenti. Kui mina oleks parajas vanuses lapse isa, siis loomulikult ma ostaksin talle vajaliku varustuse. Tema aga käib tööl ja teenib taskuraha. Aga jah, teie küsimusele ma ei vastanud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna tegemist on teise lugemisega, siis on läbirääkimised avatud kõigile. Palun, Jüri Jaanson!

Jüri Jaanson

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Igasuguste maksuerisuste tegemine tuleb riigieelarve seisukohast hoolega läbi mõelda. Ma ei tea, kas see sporti väga sügavalt puudutav teema peaks olema arutlusel kultuurikomisjonis või rahanduskomisjonis, aga see ei ole hetkel põhiküsimus. Sport iseenesest püsib kolmel olulisel tegijal: need on treener, sportlane ja spordikohtunik. Oma olemuselt sisaldab sport lahutamatult konkurentsi ja põhiliselt väljendub see konkurents võistlusel. Võistluse erapooletut arbitreerimist teostab osapooltest sõltumatu kohtunik, mis tähendab, et erinevalt sportlasest või kultuuritegelasest ei saa spordikohtuniku tegevust ja ka arengut finantseerida sponsorite annetuste abil. Tema kulude katteks peavad vahendid tulema võistluste korraldaja käest. See eelnõu peaks olema hästi paindlik, aga ta seda ei ole, kuigi komisjoni ettekandja väidab vastupidist. Praegune eelnõu on vajalik küll, aga küsimus on selles, kas ta esitatud kujul ka seadusena reaalselt toimima hakkab või sellest saab tühi seadus.
Nagu me teame, meil on neli aastaaega, ja sellest tulenevalt on enamiku spordialade võistlused hooajalised. Nende alade kohtunike hõivatus jääb seetõttu suhteliselt väikeseks, keskmiselt 10–20 päeva aastas. Aga see seadus arvestab, et vaid 52-päevase hõivatusega võiks maksimumhüvitise kätte saada. Aga kohtunikud peavad käima ka koolitustel, muretsema omale vormi ja muudki. Alaliidud ei ole motiveeritud neid kulusid katma, sest nad peaksid nagu tegema seda võrdselt kõikidele kohtunikele, aga see tekitaks ebavõrdset lähenemist. Nii et kohtunik kannab eelkõige oma kulud ikkagi ise. Selleks, et saada ettenähtud kuluhüvitis kätte, peaks spordikohtunike hõivatus olema 60–80% suurem. Jah, on alasid – eelkõige on need saalialad –, kus vabatahtlikud spordikohtunikud on hõivatud aasta ringi ja nad võivad tõesti hüvitise kogumäära ulatuses kätte saada, aga see tekitab väga suure ebavõrdsuse spordikohtunike vahel.
Kokkuvõtteks. Spordikohtunikud on mulle öelnud, et see seadus neid ei segaks, aga kasu neil sellest ei ole. Hooajalistel spordialadel on kohtunike tasud juba praegu suuremad, nii et neist läheks see seadus igal juhul mööda. Nii et sellest ei tule muud kui tühi seadus. Seetõttu ei täida eelnõu, millega soovitakse ju toetada spordivõistluste arengut, oma eesmärki. Seaduse töölehakkamiseks oleks vaja suurendada hüvitise piirmäära kuni 50 eurot päeva kohta. Aasta piirsumma võiks jääda samaks. Aga nagu ma aru olen saanud, Rahandusministeerium pelgab petturlust ja on sellisele muudatusele vastu. Niiviisi ei maksaks siiski asjasse suhtuda. Aga kuna eelnõu praegusel kujul, ilma vajalike muudatusteta, jääb sisutühjaks ja tekitab spordikohtunike seas ebavõrdsust, siis mina ei pea võimalikuks selle edasist menetlemist toetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Härra esimees! Austatud kolleegid! See, kes sellise eelnõu algatab, on just selle eelnõu põhiküsimus, nagu ka tänasest ettekandest näha oli. Huvigrupid ei tohi igaüks endale eraldi maksuseadusi teha. Äärmiselt masendav on kuulata, kuidas kiidetakse, et kultuurikomisjonis olid kõik ettepanekuga nõus ja suures üksmeeles arutasid, et saaks kuidagi mingisuguse asja oma haldusalas maksuvabaks teha. Ma nägin Indrek Saart esimese lugemise ajal siin puldis ja aimasin halba, aga tõesti, süvenemiseks, millega on tegemist, jäi aega väheks. Ma ei usu, et kultuurikomisjon üldse uuris, mis asi on tulumaksuseadus. Kuidas ikkagi tuleb kõne alla selline paragrahv, mille kohaselt väga kitsa valdkonna väga kitsast tegevust järsku käsitletakse täieliku erandina, ühena kümnest erandist, mida tulumaksuga ei maksustata?! See on absoluutselt naeruväärne! Ei ole aru saada, kas tegemist on tulundustegevusega või mittetulundustegevusega, kas on tegu töötasuga või mitte. Jutt on sellest, et on vaja mingeid ketse ja vilesid. No andke andeks! Ketside ja vile kulud ei anna kuidagi kokku nädalas 20 eurot. Kuidas sa ka ei vaataks – see ei ole mingisugune täppisteadus! –, see on lihtsalt ümbrikupalk, mida selliselt ei taheta nimetada. Asi ei ole summa suuruses, asi on printsiibis. Sellist ümbrikuga makstud tasu tuleb reguleerida üldprintsiibi kohaselt, kuidas me üldse käsitame vabatahtlikku tegevust, kuidas me selliste inimeste kulusid saame katta, kuidas neid lepinguid vormistada. Kultuuriministri geniaalsus muidugi seisneb mõttes, et kui raha ei ole, siis maksuvabastuse saab ikka teha. Rahandusministrit meil ei ole juba kolmas aasta. Rahandusminister oleks öelnud, et kuulge, sõbrad, niimoodi ei õõnestata riigirahandust, et igaüks saab kuidagi mingi asja tasuta ja mitte keegi sissetulekuid ei registreeri. See loob ju pretsedendi, mis nakatab ka teisi valdkondi. Ja mis see kõik kokku maksma läheb?!
Ma saan aru küll, et kohtunikele tuleb maksta, aga selle asja nimi on reeglina töötasu. Kui see on vabatahtlik tegevus, siis tuleb vaadata üle vabatahtliku tegevuse paragrahvid ja sätestada see üldises korras, mitte rääkida siin ühe kitsa valdkonna mingitest viledest. See on naeruväärne! Selles ongi probleem. Te ei saa aru, mis asja te teete. Te võtate tulumaksuseaduse ette ja hakkate käkerdama. Mis see järgmine valdkond võiks olla? Kas kultuuritöötajate või õpetajate mingisugune ümbrikupalk? Mida te veel leiate oma haldusalas?
Nii ei tehta lihtsalt! Lugege, võtke tulumaksuseadus ette ja uurige selle loogikat! Kuidas järsku tuleb sinna kolks nagu "Pisuhännas" – järsku kirjutatakse lõppu mingisugune paragrahv. Nalja teete?! Mul on piinlik.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lauri Luik.

Lauri Luik

Austatud juhataja! Head kolleegid! Minu arvates on teemapüstitus õige: spordikohtunike tasustamise probleem on aastaid üleval olnud. Eks see on paljusid riivanud selles mõttes, et neile on makstud stipendiumi, mis ei ole klassikalises mõttes korrektne. Suund liikuda stipendiumidelt üle korrektsele süsteemile on õige, aga kahjuks tehakse seda minu hinnangul natuke valesti. Seda saaks teha paremini. Muudetakse maksusüsteemi, mida me oleme teadlikult hoidnud lihtsa ja läbipaistvana. Ning seda muudetakse erisust kehtestades, kuigi seda saaks teha hoopis lihtsamal viisil, jättes maksusüsteemi muutmata ja suurendades sihtotstarbelist toetust spordiorganisatsioonidele, mis aitaks probleemi lahendada. Praegune süsteem tundub aga olevat pigem spordiorganisatsioonidele kahjulik. Reaalsus on see, et enamik spordiorganisatsioone, kes kohtunikele tasu maksavad, maksavad rohkem kui 20 eurot. Ja see tähendab seda, et kui sa piltlikult öeldes tahad maksta juba 21 eurot, siis sa pead maksma selle summa pealt kõik maksud. Teisisõnu, spordiorganisatsiooni probleem ei lahene, vaid suureneb surve leida lisaraha, et hakata töölepingust tulenevaid maksukohustusi katma. Minu ettepanek on korra veel kaaluda seda eelnõu ja pigem otsida lahendust sellest, et sihtotstarbeliselt toetussummasid suurendada ja jätta maksusüsteem muutmata.
Veel teeb mulle muret see, et kui me esimesel lugemisel juhtisime tähelepanu eelnõu nõrkadele kohtadele ja pakkusime, et äkki annaks neid vahepeal parandada, siis neid tähelepanekuid arvesse ei võetud. Näiteks üks asi, millest me oleme aastaid rääkinud ja mida oleme üritanud silmas pidada, on põhimõte, et me seadusesse ei kirjuta konkreetseid rahasummasid. 20 eurot täna ei ole 20 eurot homme. Seetõttu ei ole praktiline konkreetseid rahasummasid seadusesse kirjutada, selle võiks asendada mingi koefitsiendiga. Teine asi, kust see 20 eurot üldse tulnud on – see on eelnenud aruteludes palju tõstatatud küsimus. Mina väidan ka, et tegelikult makstakse enamikule spordikohtunikele rohkem kui 20 eurot. Ehk siis probleeme see seadusmuudatus ei lahendaks.
Ja veel üks kitsaskoht. Endiselt on üleval teema, et kui spordikohtunik saab näiteks ühest spordialaliidust aastas kohtunikutöö eest 1000 eurot ja teisest ka 1000 eurot, siis peab ta selle deklareerima. Aga kas suudetakse tagada, et kohtunik seda tõesti teeb? Mul on tunne, et see regulatsioon ei pruugi tööle hakata. Sääraseid pisikesi nüansse on selles seaduseelnõus veel ja ma soovitan algatajatel selle veel kriitilise pilguga üle vaadata.
Kokkuvõtteks. Loomulikult, spordivaldkonnaga tihedalt seotud inimesena ma tänan veel kord, et valitsus ja Kultuuriministeerium ja muud asjaosalised on selle teema lauale tõstnud ja üritavad probleemi lahendada. Ma tänan selle eest ja arvan, et see on õige algatus, aga kaalume veel teist varianti! Kaalume seda sihtotstarbelise toetuse varianti ja jätame maksusüsteemis erisuse tegemata. See võib luua täiendava pretsedendi ja tulevikus veel maksuerisusi juurde tekitada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Seaduseelnõu 534 läbirääkimisi jätkab Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Hea eestkõneleja! Head rahvaasemikud! Tarkust on siin kõigil piisavalt. Kui nüüd selle tarkuse saaks kuidagi kokku panna ja anda selle edasi inimestele, kes on kultuurikomisjonis, siis oleks kõik vinks-vonks. Jah, ettekandja ei olnud sõnaosav ja on näha, et sporditreeneri amet ei ole tema jaoks just kõige olulisem. Olümpiasangar viitas siin kolmele alussambale, mina väidan, et üks kõige olulisemaid on tahe. Meie noorte talentide sporditee katkeb just teismeliseeas: kui nad on 14–15, kaob neil ära igasugune tahe sporti teha. Seda tahet on võimalik sõpruskohtumiste ja miks mitte heategevuslike spordiürituste korraldamisega turgutada ja oleks hea, kui sinna saaks ka kvalifitseeritud kohtuniku kutsuda, aga seda raha ei ole. Lauri pani praegu kõige rohkem täppi. Selles mõttes oli, Lauri, sinu jutt kõige parem ja olümpiasangar sai hõbedase medali, Jürgen on esikuuikus.
Mina tahan rääkida jalgpallist, jalgpallihaigusest ja sellest, et päris paljud jalgpallifännid on meil hakanud vabatahtlikult jalgpallikohtunikuks. Kui palju tehakse hea tahte üritusi: mängime selle või teise hüvanguks, saame võib-olla saata SOS Lastekülale kas või mingi rahanääpsukese. Aga sellele spordikohtunikule, kes mängib tegelikult mujal, meil ei ole tasu välja pakkuda. Praegusel hetkel on see väike meede – me räägime aastas 1040 eurost. Mina ei ole spordikohtunik ja ma arvan, et naine ilmselgelt ütleks mulle ka: ei, no way! Ma olen terve elu teinud kogu aeg ainult mingit vabatahtlikku tööd: oma raha eest kohale sõitnud, oma raha eest tagasi sõitnud. Lihtsalt puudub igasugune alus tasustada seda minu vabatahtlikku tegevust.
Ma ütlen veel kord: me peame suutma sellel raskel ajal, kui meie sporditalendid on 14–15 aastat vanad, neid hoida spordi juures. Aga üks kitsaskoht selle juures on see, et meil ei ole võimalik palgata kohtunikke. Kui me spordialaliitudele anname seda raha juurde, kas sellest olukord muutub? Jah, see on avalik saladus, et Eesti Jalgpalli Liidus saavad kohtunikud töötasu mängude piletites, sest raha ei ole. Aga ega sellepärast püha töö ei jää tegemata.
See, et praegu see eelnõu on koostatud ja et me eelistame mingil määral sporti teistele harrastustele, on minu meelest igati hää. Jutt on ju rahva tervisest. Ma ei alaväärista üldse mitte kauneid kunste, aga ma olen veendunud, et näiteks graafilise disaini ringis osalemine ei suurenda nii palju võhma kui näiteks jalgpall, kus domineerib võitluslik vaim ja 2 × 45 minutit tuleb joosta, sest see on meeskonnatöö.
Eile me vaatasime kõik jalgpalli ja imestasime, et küll on ikka vinge vend see Lewandowski. Kui me suudaksime mingil määral mõelda veel sellele olulisele probleemile, et lisaks kohtunikele peavad olemas olema tugispetsialistid. Miks ma seda räägin? Ma korraldasin neli-viis aastat tagasi Joel Lindpere kohtumise noorte inimestega. Joel ütles, et tema ei ole andekas, tema on töökas. Aga mõned vennad, kellel tõesti oli pall jala peal ja kes suunasid selle sinna, kuhu tahtsid, lihtsalt lõid ühel hetkel käega.
Võib-olla aitab see meede, mida me praegu arutame, et saada spordikohtunikke mingilgi määral tasustada – on see vile või ketside raha või kompensatsioon bussisõidu eest kohale ja tagasi või osaliseltki bensiiniraha. Me ei tea, kas see aitab. Seega, kui teil on kõikvõimalikke häid ettepanekuid, mille elluviimine ei tekitaks liigset bürokraatiat, siis andke teada.
Palun lisaaega kolm minutit!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, kolm minutit juurde!

Tarmo Kruusimäe

Tänan! Seega ettepanekud on teretulnud. Kui me aga hakkame seda üle reguleerima, siis unustame selle ära. Me unustame selle ära, istume rahulikult tugitoolis, naudime, kui Eesti sportlane toob mõne medali, aga paraku peame endale tunnistama, et me ise ei ole spordi edendamiseks mitte muhvigi teinud. Aga meil on hea, sest meie omad tõid medali! Unustame kõik erimeelsused ja mõtleme, kuidas me saaksime meie noori rohkem tunnustada!
Ja praegu ma räägin noortest, aga võin rääkida ka seenioritest, kes näiteks Kristiine linnaosas käivad lauatennist mängimas. Ka neil oleks kohtunikku vaja. Võib-olla mõni eakas igati kvalifitseeritud treener tulekski kohtunikuks, kui talle öeldaks, et ta saab selle eest 20 eurot. Saab vähemalt abikaasale selgitada, miks ta kohal käis. Abikaasa küsib, miks sa sinna lähed. Ta ütleb, et mulle lubati 20 eurot selle eest maksta, sest Riigikogu võttis vastu sihukese vahva seaduse, et nüüd saab tasu maksta tulumaksuvabalt. Näed, sellised mehed olid! Olgemgi sellised mehed ja naised siin Riigikogus, et me saame asjast aru! On hea, kui sport ka kuldses, väärikas eas on au sees, kui me riigikogulastena seda hindame.
Ma teen ettepaneku seda eelnõu toetada. Kõik, mida ma sellest tean, annan ma edasi ka Viktoriale. Ma loodan, et kultuurikomisjon kutsub oma istungile ka mõne kohtuniku. Ja ärge kutsuge osalema kohtunike liidu esimeest! Tema tuleb ja räägib sellist eurokantseliitlikku juttu, millest mitte keegi aru ei saa: ikka et parendame ja edendame jne. Kutsuge kohale reakohtunik! Ma soovitan näiteks kutsuda Tomi Rahula, kes on hullumeelselt vinge vend. Lisaks bändi tegemisele käib ta kogu aeg vilistamas. Oleks tore, kui Tomi tõesti saaks kas või bensuraha, et käia vilistamas Põlvas või Valgas mingit spordiklubide jõuproovi, kus väiksed juntsud mängivad omavahel jalgpalli. See 20 eurot ei korva bensiinikulu, kui tuleb sõita edasi-tagasi mööda Tallinna–Valga maanteed, aga mingil määral saab vaev tasutud.
Ja mis kõige olulisem: Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Kas riik tunnustab vabatahtlikult tegutsevaid spordikohtunikke? On hea, kui saame vastata: jah, Eesti Vabariik on teid, vabatahtlikud kohtunikud, märganud, ja me oleme teinud kõik, mis me suudame. Me ei suuda teid üle kullata, aga me saame teile võimaldada 20 eurot nädalas ühel spordivõistlusel. Ja aasta lõpuks saavad usinamad neist kätte kokku 1040 eurot!
Käes on jõuluaeg. Jõulurahu teile! Mõtleme vabatahtlike kohtunike peale. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Veel pool tundi tagasi mul ei olnud mõtteski, et ma sellel teemal sõna võtan. Aga kuulates seda debatti jäi üht-teist kõrva ja nii hakkasingi mõtlema, et midagi oleks vaja öelda. Me arutame põhimõtteliselt metodoloogiliselt sarnaseid asju, aga ühe ettepaneku puhul, mida peetakse kasulikuks, öeldakse, et see loob ebavõrdsust. Ja see, et luuakse ebavõrdsust, on pretensioon. Samas ma mäletan täpselt, et poolteist tundi tagasi kritiseeris üks sama fraktsiooni esindaja seda, et tahetakse võrdsust luua. Otsustage lõppude lõpuks ära, mida te tahate! Kas tahate võrdsust või ebavõrdsust? Mis on hea ja mis on halb? Ei saa olla, et ühel korral see on hea ja teisel korral see on halb.
Edasi, need meetodid, mida kasutatakse. Ma ei tegele spordiga eriti, aga treenereid ma muidugi tunnen. Kas ikka on õige nimetada seda tasu ümbrikupalgaks? Äkki defineerime ära, mis tegelikult on ümbrikupalk? Kas selline asi nagu ümbrikupalk võib kuskil seaduses sees olla, ega see ettepanek ei ole nagu jänese kõrvupidi kaabu seest tõmbamine? Kui alguses oletatakse, et see on ümbrikupalk, siis paar lauset hiljem juba konstateeritakse kategooriliselt: see on ümbrikupalk! Millest me räägime?
Aasta tagasi, kui ma püüdsin aru saada, millega mul tuleb rahanduskomisjonis tegemist teha, võtsin ma kõik meie sfääri seadused lahti Riigi Teatajas. Tehke lahti ja vaadake, mitu korda on muudetud tulumaksuseadust! Ma ei mäleta praegu ja mul ei olnud ka võimalust mälu värskendada ka, aga neid kordi on 120–130, kusjuures see suur remont toimus, kui ma ei eksi, 2006. ja 2007. aastal. Ja enne seda oli ka täpselt sama.
Seadusloomeprotsess on elav, kogu aeg tuleb mõtteid. Neid tuleb kõigil, kõik soovivad oma sfääri toetada. Me esindame erinevaid sfääre ja seepärast on siin teatud tasakaal olemas, aga kogu aeg need muudatused tulevad. Nii et öelda, et see tekitab pretsedendi – see pretsedent on juba kümneid kordi loodud. Kümneid kordi! Te väidate, et see on pisimuudatus. Aga tehke lahti ja vaadake, maksuseadused seisnevadki pisimuudatustes!
Tahaksin veel rääkida ühest küsimusest, mis siin kõlas: kas on õige, et maksuseadusega tegeleb kultuurikomisjon? Mul on tekkinud sama küsimus. Iga kord, kui rahanduskomisjon miskipärast peab tegelema näiteks pakendiseaduse või tubakaseadusega, on mul tunne, et me võtame keskkonnakomisjonilt või sotsiaalkomisjonilt leiva ära. Aga see küsimus on meil lahendatud. See on lahendatud niiviisi, et kui tuleb sisse üks seaduseelnõu, siis meil on meie kõigi valitud Riigikogu juhatus, kes otsustab, mis komisjon selle asjaga tegeleb. Kui on soovi seda mehhanismi muuta, siis sellest on vaja alustada. Kui on soov muuta juhtivkomisjone, siis muudame seda mehhanismi, mitte ärme sõidame praegu sisse kultuurikomisjonile, kellele eelnõu menetleda anti! Ega ta ise seda ei valinud. Jah, minu jutt läks mööda sellest eelnõust ja nendest ettepanekutest, mis seal on ja mida mina isiklikult toetan, aga ootamatult muutus see debatt palju huvitavamaks, kui võis eeldada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aadu Must.

Aadu Must

Head kolleegid! Kultuurikomisjoni n-ö käitumisstrateegia on nii tugeva analüüsi alla võetud, et komisjoni esimehena ma lihtsalt pidin pulti tulema, et mõnda asja selgitada. Kõigepealt, ma saan täiesti aru, kui räägitakse, et rahandussfääris ja maksupoliitikas ei tohiks olla susserdamist. Ma mäletan väga hästi, et veel mõni aasta tagasi – see ei olnud mitte praegune valitsus – oli see väga moes. Ma mäletan, kuidas me saime mitte ainult spordivaldkonda, vaid ka teadust puudutavaid kirju, et ärge ometi europrojektides kirjutage, et teil on salary, et teil on stipend, et see on maksuvaba, jne. Sellist susserdamist oli, head sõbrad, ikka hästi palju. Ja mul on hea meel, et seda on jäänud kõvasti vähemaks.
Nüüd teine küsimus: meid süüdistati nagu selles, et me ei ole rahanduspoolt läbi arutanud. Kuulge, me tõesti ei arutanud seda! Seaduseelnõu valmis Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös. Me küsisime veel eraldi, milline on Rahandusministeeriumi seisukoht, kas see äkki ei ole tagasipöördumine mõne eelmise valitsuse praktika juurde, kas see ikka on vastuvõetav. Meile seletati lihtsalt ja selgelt, et see skeem vastab Rahandusministeeriumi arusaamisele maksuasjadest. Veel on meile seletatud, et kui tänapäeval avad mingi laeka ja tahad parandada ühte punkti näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, siis kohe tekib seltskond, kes ütleb näiteks: aga miks ei parandata meresõidu tingimusi kõigil maailma meredel ja kohe kõike korraga? Selle eelnõu puhul seletati, et see ei lahenda kõiki spordiprobleeme. Aga meil on teatud hulk vabatahtlikke spordikohtunikke, kes on tõepoolest vähem kindlustatud ja kellel on päris koormav kohtunikuks käia. Ja veel: meile tehti praegu ettepanek otsustada, kas pool muna või tühi koor. Täit muna ei ole ja praegu pakutakse välja, et valiks ikka tühja koore, äkki siis on parem, puhtam ja selgem. Head sõbrad! Me ei lahenda kõiki maailma probleeme korraga, aga me juhime protsesse ja läheneme samm-sammult meile sobilikematele lahendustele ja paremale korraldusele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Aadu Must rääkis just juhatuse otsusest. Riigikogu juhatuse esindajana annan teada, et me teadsime kultuurikomisjonile seda ülesannet andes, et see eelnõu oli ette valmistatud koos Rahandusministeeriumiga.
Eelnõu 534 muutmiseks on esitatud kaks ettepanekut. Vaatame need üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on samuti esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Sellega on eelnõu 534 muudatusettepanekud läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 534 teine lugemine lõpetada, kuid vahepeal jõudis juhatajani Eesti Reformierakonna fraktsiooni avaldus, milles tehakse ettepanek spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. See toob kaasa vajaduse hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Lapse nutt saalis.) Üks hääl on meil juba olemas.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 rahvasaadikut, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 534 teine lugemine on lõppenud.


13. 16:39 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 357 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Viktor Vassiljevi!

Viktor Vassiljev

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tubakaseadus ja selle muutmise seadus ei ole mitte kõige põletavamad probleemid, mis otseselt ohustaksid Eesti rahva ja riigi eksisteerimist. Siiski on see tähtis asi, kuna puudutab ligi 20% meie elanikest, kes otseselt rikuvad oma tervist, ja suurt hulka inimesi, kes on sunnitud passiivsete suitsetajatena oma tervist rikkuma, ilma et nad sellest samas mingit lõbu tunneksid. Sellepärast on mõningad mõistlikud piirangud tubaka tarbimisel ja müügil täiesti arusaadavad. Tubakaseaduse muutmine algatati ligi aasta tagasi. Minu ülesanne on praegu kirjeldada seda, mis on toimunud esimese ja teise lugemise vahel, st kuidas juhtivkomisjon ehk sotsiaalkomisjon on tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlenud.
Eelnõu esimene lugemine toimus tänavu 8. veebruaril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 15. märts 2017. Tähtajaks esitasid oma muudatusettepanekud Riigikogu liikmed Madis Milling, Aivar Kokk, Tiina Kangro ja Einar Vallbaum. Madis Milling esitas 14 muudatusettepanekut ja seejärel võttis neli neist tagasi. Sotsiaalkomisjon palus esitada kaasatud huvigruppide arvamused ja oma arvamused eelnõu kohta saatsid järgmised organisatsioonid: MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon, Eesti Kaupmeeste Liit, The International Network of Nicotine Consumer Organizations, Tarbijakaitseamet, MTÜ E-sigareti Müüjate ja Kasutajate Liit, Advokaadibüroo LEXTAL, Advokaadibüroo Ellex Raidla, Dannemann Cigarrenfabrik GmbH, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Sigari Maja OÜ, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo, Eesti Patendivolinike Selts ja RRLektus AS. Eelnõu kohta on ka eraisikud esitanud rohkelt kirjalikke pöördumisi ja seisukohavõtte.
Komisjon arutas tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu viimati 23. novembril koos Eesti Väikekaupmeeste Liidu esindajatega. Jutuks oli kavandatav tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete väljapaneku keeld. Väikekaupmehed olid mures, kuna riik on kehtestanud ja kehtestamas mitmeid regulatsioone, mis muudavad nende arvates väikepoodide säilimise küsitavaks. See, mil viisil täpselt väljapanekukeelu nõuete täitmine tagada, jääb konkreetse jaekaupluse otsustada ning selleks ei ole vaja tervet kauplust ümber ehitada. Nõuete täitmise lihtsustamiseks koostatakse Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kaupmeeste Liidu koostöös jaemüüjatele juhismaterjalid. Võimalik on kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, nagu leti peal või leti all asuvaid suletud konteinereid, liuguksi, suletud jaotureid, kappe, sulgureid jms. Müügikohas võib välja panna hinnakirja, kus on näha toote nimi ja hind sõnalisel kujul.
Komisjon leidis, et Eesti Väikekaupmeeste Liidu märgukiri "Maapoodide kaitseks koguti 31 000 allkirja" sisaldab väga mitmetahulisi probleeme, mida tuleb käsitleda koostöös Riigikogu maaelu-, rahandus- ja majanduskomisjoniga. Justiitsministeerium tegi 3. novembril  ettepaneku täiendada eelnõu § 1 ning tubakaseaduse § 29 lõiget 1 punktiga 191, millega keelatakse suitsetamine vanglas ja selle piiratud maa-alal. Komisjon arutas istungil seda Justiitsministeeriumi ettepanekut ning otsustas üksmeelselt seda teemat eelnõusse mitte sisse tuua, kuna vanglas suitsetamise keelu kehtestamise küsimus on praegu Riigikohtus.
Sotsiaalkomisjon pöördus menetluse käigus Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna ning põhiseaduskomisjoni poole, saamaks nende seisukohta, kas väljapanekute keeld on põhiseaduspärane. Õigus- ja analüüsiosakonna hinnangul ei ole väljapanekute keeld vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduskomisjoni hinnangul on väljapanekute keelu näol tegu põhiseaduse teatud riivega, kuid põhiseadusega vastuolu ei ole.
Komisjon arutas 23. novembri istungil ka Maxima Eesti OÜ tehtud ettepanekut eelnõu jõustumise sätete kohta ning otsustas muuta eelnõu § 2 "Seaduse jõustumine", asendades 2019. aasta 1. jaanuari 1. juuliga. Ehk siis peaks jõustuma pool aastat hiljem.
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kaheksal istungil, nii et päris suurt tööd on tehtud ja vaeva nähtud. Komisjon on ära kuulanud kõik asjast huvituvad osapooled. Ka komisjonis endas toimus päris huvitavaid vaidlusi, esitati arvamusi, kuid lõpuks me arutasime kõik ettepanekud läbi ning otsustasime esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 6. detsembriks ehk tänaseks ning teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Minu poolt esialgu kõik.

Aseesimees Enn Eesmaa

Küsimuste vooru avab Aivar Kokk.

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Lihtne küsimus. Väikekaupmeeste liit on esitanud oma ettepanekud ja ka 30 000 allkirjaga märgukirja. Mu laua peale on ka potsatanud üks kiri, et 9. jaanuaril peaks neli komisjoni seda teemat arutama. Kuidas on siis võimalik täna teine lugemine lõpetada, kui me seda teemat veel jaanuarikuus arutame?

Viktor Vassiljev

Hea kolleeg! Mina oskan öelda nii palju, et komisjon on seda küsimust arutanud, toimus hääletamine ning komisjon võttis asjaomase otsuse vastu, leides, et see on võimalik. Mina vastutan komisjoni otsuste eest.

Aseesimees Enn Eesmaa

Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõuga sisuliselt võrdsustatakse tavasigaretid ja elektroonilised sigaretid. Sotsiaalministeerium on teinud otsuse, et elektroonilised sigaretid on sama kahjulikud kui tavasigaretid. Samas ei ole Eestis läbi viidud ühtegi sellesisulist uuringut. Kuidas me saame vastu võtta seadust, mis põhineb eeldustel ja oletustel?

Viktor Vassiljev

Ma tänan, hea kolleeg Madis Milling! Teie ettepanekuid, mis puudutasid minu meelest eranditult elektronsigarette, on komisjon arutanud ja võtnud seda tehes arvesse nii välisspetsialistide arvamusi kui ka Sotsiaalministeeriumi arvamusi. Komisjon on hääletades otsustanud nende ettepanekute suhtes nii, nagu ta otsustas.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Muudatusettepanekuid esitati küllalt palju ja nende taga on väga suure hulga inimeste hääl. Kas te võiksite nimetada mõne muudatusettepaneku, mille puhul on näiteks arvestatud väikekaupmeeste soovi või mõne teise kaasatud huvigrupi soovi? Mina pole seletuskirjaga tutvudes leidnud, et ühegi ettepanekuga oleks arvestatud.

Viktor Vassiljev

Ma tänan selle küsimuse eest! Kui komisjon võtab menetluse käigus vastu mõne negatiivse otsuse, siis see ei tähenda, et huvigrupi arvamust ei ole arvesse võetud. Huvigrupid olid enamasti komisjoni istungitel esindatud, neil oli võimalus sõna võtta ja nad seda ka tegid. Ning nende arvamustega arvestati, kuid komisjoni otsus oli selline, nagu ta hääletamisel kujunes.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arno Sild.

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjoni istungil on ka arutatud sellist asja, mismoodi see varjatud sigarettide müük peaks hakkama edaspidi sigarettide ostmist vähendama? Mina kui endine väga agar suitsetaja võin küll öelda, et vahet pole, kas need pakid on varjatud või mitte varjatud. See on puhas jama. Kui mul ikka sigarette vaja oli, siis ajasin naabrimehe kas või keskööl üles, et sigarette küsida. Kas on tehtud mingi sellekohane uuring või on lihtsalt mingi subjektiivne arvamus, et kui me peidame sigaretid kinnisesse kappi või leti alla, ju siis hakkab sigarettide ostmine kõvasti vähenema?

Viktor Vassiljev

Ma tänan! Varjatud müük on küll natuke imelik väljend. Aga need piirangud, mis seadusmuudatus seab, ei ole mitte totaalsed piirangud. Need ei keela sigarettide müüki, ei keela teavitamist. Kaupluses võib välja panna nimekirja müügil olevatest tubakatoodetest koos nende hindadega. Üldiselt, kui suitsumees tuleb poodi, siis ta ju teab, mida ta tahab saada, ja küsibki kaks pakki Marlboro Lighti või Camelit või mida iganes ja see piirang teda absoluutselt ei takista. Aga need kogemused, kui kuidas tubakatooted silme alt ühel või teisel viisil ära korjatakse, on maailmas olemas ja neid on arvestatud. Nagu ma ütlesin, komisjon on peaaegu aasta aega selle seaduseelnõuga vaeva näinud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Austatud esimees, suur aitäh! Hea ametikaaslane, komisjonipoolne ettekandja! Et see ei jääks valesti kõlama, tahan ma tulenevalt Aivar Koka küsimusest, mis puudutas meie komisjoni kummalisi otsuseid, üht asja täpsustada ja lõpuks küsin sinu käest, kas on nii. Kui väikekaupmehed tulid sotsiaalkomisjoni istungile, siis nad olid üllatunud, et teemaks on tubakaseadus. Nad tahtsid rääkida salakaubandusest, piiriülesest kaubandusest, nad tahtsid rääkida kaupluste, postimajade ja vallamajade kadumisest, üldse elu võimalikkusest Eestis. Tubakaseaduse muutmise kohta ütlesid nad, et mingi kardin või see, et meil juba on osa suitsupakke sahtlis, neid ei sega. Sellest tulenevalt otsustas komisjon 9. kuupäeval kutsuda kokku mitu komisjoni, keda kõiki väikekaupmeeste mured puudutavad. Tegelikult olid nad üllatunud, et sotsiaalkomisjon seda teeb. Nii et nõuandjad, kes neid nõustasid ja toetasid sellise petitsiooni esitamisel, ilmselt suunasid natuke valesti. Kas on nii, et komisjon otsustas seda selle pärast?

Viktor Vassiljev

Aitäh, hea Helmen, hea küsimuse eest! Ja ma pean vastama, et tõepoolest on nii.

Aseesimees Enn Eesmaa

Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma sain aru, et vaatamata selle, et Eestis ei ole tehtud ühtegi uuringut e-sigarettide kohta, otsustas komisjon hääletusega, et e-sigaretid on sama kahjulikud kui tavasigaretid. Nõus, komisjon on komisjon. Aga ma küsin teilt kui arstilt: kumb on kahjulikum, kas tavasigaret või elektrooniline sigaret?

Viktor Vassiljev

Ma tänan teid suurepärase küsimuse eest! Sotsiaalkomisjoni istungitel, mis toimusid esimese ja teise lugemise vahel, minu kui arsti arvamuse najal mingisuguseid hääletamisi ei toimunud. Ja minul ei ole käepärast ühtegi paberit, mis kinnitaks, et selles küsimuses on komisjon mingi otsuse vastu võtnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Alustuseks olgu öeldud, et olen väga tubakavastane ja kindlasti ei poolda suitsetamist ei ühel ega teisel moel. Aga 1. maist hakkas meil kehtima muudatus, mille kohaselt on sigaretipakkidel nn kolepildid, mis juhivad inimeste tähelepanu soovitusele teha targemaid valikuid. Ettevõtjad on teinud päris suuri kulutusi, et muuta tubaka- ja suitsupakke. Nüüd me ütleme, et paneme need kolepildiga pakid veel sahtlisse. Aga see ju jätab mulje, et see esimene tootjate tehtud kulutus oli ebamõistlik. Kuidas need kaks meedet üksteist toetavad ja kui palju me siis suitsetamist vähendame, kui koledate piltidega pakid on silma alt ära? Kas ikka on mõistlik need nüüd sahtlisse panna?

Viktor Vassiljev

Aitäh! See on suurepärane ja väga põhimõtteline ning tegelikult tunduvalt laiem küsimus kui see kontekst, milles te selle esitasite. Sama hästi võib küsida, kas kulutused, mis tehti protsessori Pentium V väljatöötamiseks olid sihipärased. Tulid ju tunduvalt võimsamad ja paremad arvutid. Apple tuleb ka täie vungiga peale. See oli aeg, kus peeti oluliseks just neid kolepilte. Nüüd on tulnud kontseptsioon, mille kohaselt on mõistlikum tubakatooted ära peita. Ega üks ju tegelikult teist ei sega.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits.

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Suitsetavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonisaadikud. Minu küsimus on, miks te komisjonis represseerite meie väikest ja armsat koalitsioonipartnerit IRL-i, kelle kolme liikme kolm ettepanekut te olete prügikasti saatnud. Üks neist on veel hea kolleeg Aivar Kokk, kes on maaelukomisjoni esimees. Miks?

Viktor Vassiljev

Aitäh suurepärase küsimuse eest! Me ei ole Aivar Kokka represseerinud selle pärast, et ta on maaelukomisjoni esimees. Me oleme täiesti teadlikult aluseks võtnud esitatud muudatusettepanekuid. Komisjon arutas neid mitu korda ja võttis otsused hääletades vastu. Ja hääletamine ei toimunud alati niimoodi, et 100% ettepanekutest läks prügikasti. Hääled jagunesid. Nii et üsna tõsist tööd tehti. Komisjon ei soovi mitte kedagi represseerida. Räägime ikkagi asja sisust ning vaidluste ja arutluste najal jõuame otsusteni.

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas selline suhtumine, et elektrooniline sigaret on sama kahjulik kui tavasigaret, on tulnud Sotsiaalministeeriumist? Seda nagu ei käsitata kui alternatiivi. Sel juhul ma küsin teie kui kirgliku suitsumehe hinnangut: kas te arvate ka, et elektrooniline sigaret on sama kahjulik kui tavasuits? Te olete meil ju ka meedik.

Viktor Vassiljev

Aitäh hea küsimuse eest! Jällegi, minu eelistusi komisjon arutanud ei ole ning ei hääletamisi ega otsuseid sellel teemal ei ole olnud. Aga mis puudutab küsimust, kas tubakatooted ja tubakasarnased tooted on võrdse mõjuga, siis keegi ei ole seda väitnudki. On ilmselge, et elektronsigaret on väiksema tervist kahjustava toimega, kuid mingi tervist kahjustav toime sel on ja sellepärast on otsustatud ka selle kasutamist piirata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Jätkan kahe viimase küsija tõstatatud teemal. Ühesõnaga, kui ettekandja on arst, kui ta on andnud Hippokratese vande, siis ei ole tähtis, kas ta on komisjoni realiige või esimees, kas ta esindab komisjoni seisukohti või mitte. Arst on arst 24/7 seni, kuni ta hingab. Järelikult sinu mis tahes vastus stiilis, et ma ei vasta, sest komisjonis seda ei arutatud, on arstivande otsene rikkumine. Sellepärast ma küsin sinu kui Hippokratese vande andnud arsti käest: kas e-sigaret on sama ohtlik kui tavasigaret. Kas me võime öelda, et e-sigaretti kaitstes me hoiame tubakast tulenevad riskid mingil määral ära? Sa oled kohustatud sellele vastama, sest sul on diplom.

Viktor Vassiljev

Aitäh, hea kolleeg! Mul pole mitte ainult diplom, vaid ka tegevusluba. Arsti kõige tähtsam printsiip on noli nocere ehk ära tekita kahju. Ja kui sa kuulasid tähelepanelikult minu vastust kolleeg Kruusimäele, siis sa kuulsid, et ma ütlesin, et need ei ole võrdse tervist kahjustava toimega. Ent elektronsigaret on suhteliselt uus asi, tubakat aga on vähemalt eurooplaste arvates tarbitud umbes 500 aastat. Nii on tubakaga seotud riskid märksa suurema täpsusega teada kui elektronsigareti omad. Aga selles olen ma sinuga nõus – ja ma ei ole seda mitte kunagi kellegi eest varjanud, ka sotsiaalkomisjonis mitte –, et elektronsigaret on tunduvalt ohutum kui muud tubakatooted. Nii on.

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas oskate öelda, millise sõnumi me ühiskonnale anname, kui me teadlikult maksustame vähem tervist kahjustavaid tooteid kõrgema määraga, nii et need jõuavad samale hinnatasemele kui kahjulikumad tooted? Kas see sõnum on, et me soovime kõike mõõta ühe mõõdupuuga?

Viktor Vassiljev

Aitäh! Inimene võib end tappa püssi, püstoli või kuulipildujaga või tanki alla viskudes. Ei üks ega teine ega kolmas viis ei ole hea. Elektronsigaret nagu ka tubakatooted pole esmatarbekaup. Suitsetamine on inimese vaba valik ja kui ta otsustab, et ta kindlasti tahab seda teha, siis ta võib selle eest ka rohkem maksta. Teatud määral on elektronsigaretil ka selline trenditoote maik juures ja sellised asjad maksavadki natuke rohkem. Ainult et ma küsiks, millest rohkem. Kas leivast või saiast või piimast? Tegemist on tervist kahjustava käitumisega ja kuna riik on otsustanud, et tervist kahjustav käitumine maksustatakse aktsiisiga, siis see aktsiisiga maksustataksegi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh! Ühelt poolt on muidugi tore kuulata neid innustavaid sõnavõtte, kus kutsutakse üles parandama rahva tervist. Aga kas komisjonis oli arutusel ka see, et Riigikogu võiks siin eeskuju näidata ning Riigikogu hoonetes ja territooriumil võiks suitsetamise ära keelata?

Viktor Vassiljev

Aitäh, see on hea küsimus! Sellest on komisjonis räägitud. Nimelt on igal asutusel võimalus tubaka tarbimist oma territooriumil piirata, nii nagu on teinud näiteks vanglad. Vanglates suitsetamise keelamine oli vanglate oma juhtkondade initsiatiiv ja seadust selleks vaja ei olnudki. Üldiselt on vanglaametnike ja ka Sotsiaalministeeriumi arvates suitsetamise keelamine vanglates vajalik, sellepärast et suitsetades ei ohusta kinnipeetavad mitte ainult oma tervist, vaid ka valvurite ja kaasvangide tervist. Just nimelt tervise huvides on suitsetamine vanglates ära keelatud, nii nagu tervise huvides saavad kinnipeetavad tasuta hambaravi, mis on ju väga tore. Riigikogu on samuti ametiasutus ja nii nagu vanglasse saadetakse inimene teatud ajaks rahvast esindava kohtuniku otsusel, saadetakse inimesed valimiskomisjoni otsusega Riigikogusse teatud ajaks rahvast esindama. Vanglast on vahel võimalik enne tähtaega vabaneda ja seda võimalust kasutatakse üsna sageli, Riigikogust lahkutakse enne tähtaega millegipärast üsna harva. Aga nagu vangimajas, nii on ka Riigikogus võimalik administratsiooni otsusel suitsetamiskorda ühel või teisel kombel reguleerida.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Lähme siis tagasi. Kuulipildujad, püstolid jne. Mulle teadaolevatel andmetel on kõik inimesed maailmas millessegi surnud. Mitte ükski inimene ei ole läinud tervena hauda, alati on midagi viga olnud. Liberaalse ühiskonna üks eripärasid seisneb selles, et inimesel on vaba valik valida, kuidas ja mismoodi ta sureb. Ma ei aktsepteeri mis tahes valitsuse või mis tahes komisjoni seisukohta, kuidas ma surema pean. Ma suren nagunii kuidagi teisiti. Seoses sellega tahan veel kord rõhutada, et mina ei ole üldse mitte selle poolt, et Riigikogus suitsetamine täiesti ära keelatakse. Seda võiks jälle lubada vähemalt teise korruse kohvikus. See taastaks selle õdususe ja hubasuse, mis siin enne alati olnud on. Suitsetage terviseks, midagi halba ei ole! See nn passiivne suitsetamine on ebateaduslik jamps. Sellepärast ma tahan küsida: kas selle valguses, mida te seni teinud olete, oleks e-sigarettide jaoks mõeldav liberaalsem regulatsioon?

Viktor Vassiljev

Aitäh! Sinu küsimus koosneb tegelikult kahest poolest. Esiteks, loomulikult ükski riigivõim ei saa keelata inimesel surra. Ainult et ükskõik millisel rõõmsal viisil inimene oma tervist ka ei rikuks, enne surma ta reeglina palub arstiabi ja põhjustab sellega ühiskonnale täiendavaid kulusid. Mis aga puudutab Riigikogu kohvikus suitsetamist, rumalate anekdootide rääkimist, naiste ahistamist ja muid selliseid toredaid asju, siis need on muude seadustega reguleeritud ega puuduta kõnealust eelnõu. Kohas, kus jagatakse toitu ja jooki, on juba ammu suitsetamine ära keelatud. Sinna me ei saa midagi parata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Heimar Lenk.

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kas sulle ei tundu, et meie õigusteadlasest kolleeg pisut vassib, seda eriti väites, et sa pead komisjoni seisukohti Riigikogu kõnepuldist esitama nagu arst? Mulle tundub, et õigusteadlane eksib. Kui ta kukuks siin maha, siis sa peaksid tegutsema nagu arst ja teda aitama, kunstlikku hingamist tegema, aga komisjoni seisukohti ei pea vist läbi arstiprisma vaadates esitama.

Viktor Vassiljev

Aitäh, hea Heimar! Sa sead mind ääretult raskesse olukorda. Tõepoolest, ma olen andnud Hippokratese vande ja pean kolleeg Gräzinit tema hädades aitama. Just äsja tegi ta aga avalduse, et ta ei taha, et teda elustatakse. Aga mis puudutab lugupeetud juristi väiteid, siis need ongi juristi väited. Need on täpselt sellised, nagu jurist neid ikka esitab. Kõik sõltub sellest, kas ta esindab kohtus ühte või teist poolt. Mispärast jurist esindab konkreetsel juhul ühte või teist poolt, sellel mina siin peatuma ei hakka.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh, austatud ettekandja, puhuti nauditava debati eest! Nüüd järgnevad läbirääkimised ja paratamatult annavad läbirääkijad omapoolse diagnoosi sellele seaduseelnõule, mida me praegu arutame. Palun, Madis Milling!

Madis Milling

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Suitsetamine on paha, jube paha asi, mitte keegi ei kahtle selles. Ma kahetsen elu lõpuni, et ma ülikooli esimesel kursusel suitsetama hakkasin. Nüüd ma ei ole kolm aastat ühtegi sigaretti kättegi võtnud. Olen sellele leidnud asendaja, see on e-sigaret. Mitte keegi ei ole mitte kunagi väitnud, et e-sigaret on tervisetoode. Mitte keegi! Maailmas on miljoneid inimesi, kes on proovinud suitsetamist maha jätta. Statistika ütleb, et umbes 30%-l või isegi vähematel see õnnestub. Enamikul ei õnnestu, enamik hakkab uuesti suitsetama.
Selleks et suitsetamise mahajätmine läheks libedamalt, on turul ammu olnud erinevaid abistavaid tooteid: nikotiiniga närimiskummid, nikotiiniga plaastrid ja nüüd viimastel aastatel ka e-sigaretid. Need aitavad suitsetamisest loobuda. Paljud inimesed on otsustanud parandada iseenda tervist ja ka oma lähedaste olukorda, kes muidu on olnud passiivsed suitsetajad, ja on asunud e-sigarette tarbima. Nüüd aga avastavad nad selle seaduseelnõu valguses, et vahet ei ole, kõik on ühtviisi paha ja kahjulik.
Eestis ei ole tehtud ühtegi uuringut, mis käsitleks e-sigarette. Küll aga on neid uuringuid hulgaliselt tehtud Lääne-Euroopas, Suurbritannias, ka Uus-Meremaal. Suurbritannia on olnud suhteliselt konservatiivne oma tervisepoliitikas, aga seal on riiklike kampaaniate käigus esitletud e-sigaretti kui väga head alternatiivi tavalisele suitsetamisele ja abivahendit suitsetamisest loobumiseks. Uus-Meremaa terviseministeerium on teatanud, et nende plaanis muuta riik aastaks 2025 tubakavabaks mängivad e-sigaretid väga olulist rolli.
Meie võrdsustame e-sigaretid tavasigarettidega. Käibemaks ei ole küll selle seaduseelnõu teema, aga ma märgin, et e-sigaretitoodetele käibemaksu juurdelisamisega on e-sigareti tarbimine muudetud kallimaks kui tavatubaka tarbimine. Aga mida inimene teeb? Inimene valib. Suitsetaja, kes on loobunud tavalistest sigarettidest, kelle lapsed ei ole enam kodus passiivsed suitsetajad, vaatab nüüd, et ohoo, e-sigaret on kallim kui tavasigaret, ja teeb oma valiku.
Aktsiisist ma praegu ei räägi, kuna see ei ole selle eelnõu teema. Selle seaduseelnõu kolm põhilist punkti on järgmised. Punkt 1: paneme e-sigaretitooted leti alla. Nõus, ma isegi ei vaidle selle vastu, see on täitsa okei asi. Samas, tavasigaretid ei vaja mitte mingit reklaami. Nagu härra Vassiljev siin puldis ütles, kui inimene läheb poodi, siis ta teab, mida küsida, näiteks Marlboro Lightsi või Camelit. E-sigaretitooted aga on alternatiividena tavasuitsetamisele vähem tuntud ja suitsetaja ehk ei saagi teada, et on olemas ohutum alternatiiv. Edasi, punkt 2: e-sigaretitoodete kaugmüügi ehk internetimüügi keelamine. Tallinnas olevaid e-sigaretitoodete poode võib üles lugeda kahe käe sõrmedel, tavasigarette saad osta igast kohast. Maal on asi veel hullem. Seal ei ole e-sigaretitarvete poode, inimesed tellivad need tooted internetist. Sigarette aga müüakse igas bensiinijaamas, burgeriputkas ja poes. Ehk siis olemuslikult – jätame korraks tarbija mured kõrvale! – tähendab see ka ju tavalise tubakatööstuse soosimist. Kolmas punkt: keelame ära e-sigaretivedelike maitsed. Kuulge, aga see oleks ju sama, kui me alkoholismiga võitlemiseks keelaksime ära õlled, siidrid, veinid ja konjakid ja hakkaksime poes müüma ainult haljast viina. Sisuliselt on see sama.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, kolm minutit juurde!

Madis Milling

See ei ole mingi meede.
Põhipostulaadid. Sotsiaalministeerium ei ole e-sigarettide kohta analüüsi läbi viinud ja tugineb rohelisele raamatule, milles e-sigarette peaaegu ei käsitleta. E-sigaretid on  mujal maailmas läbiviidud uuringute kohaselt vähemalt 95% vähem kahjulikud kui tavasigaretid. E-sigareti tarbijad on uuringute kohaselt pea eranditult täisealised endised suitsetajad. E-sigarettide kasutamine ei kahjusta kõrval seisvate inimeste tervist, e-sigaretiga ei kaasne passiivset suitsetamist. Ma ei hakka praegu rääkima põrandaalusest kaubandusest ja sellest, et kui me keelame ära e-sigaretivedelike maitsed, siis inimesed hakkavad neid ise kokku segama.
Minu lõppsõnum on see: ärge tehke liiga neile, kes on otsustanud loobuda tavasigarettide suitsetamisest. Selle seaduseelnõu kaugele ulatuva mõju tagajärjel pöörduvad nad tagasi tavasigarettide juurde. Ja see ei lähe üldse kokku selle seaduseelnõu väidetava eesmärgiga parandada rahva tervist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Hea eesistuja! Head rahvaasemikud! Ma ei saa seda öelda, et Madis võttis mult sõnad ära, sellepärast et mul jagub neid alati. Ma jätkan sealt, kus Madis pooleli jäi. Kõigi teie kiuste, kes te tahate seda seadust vastu võtta, ei hakka ma tõmbama tavasuitsu. Teie kiuste olen mina otsustanud armastada enda perekonda ja enda lähedasi. Mul ei pea tulema tubakamõõka suust välja, nii et mu kodused peaksid seda kannatama. Teie kiuste armastan ma enda perekonda ja sellepärast tarbin ma e-suitsusid.
Te võite selle ära keelata. Ma olen üle elanud okupatsiooniaja ja nagu te näete, olen ma siin, elus ja terve. Te jätate mulle võimaluse tuua piiri tagant ühe ploki ulatuses e-suitsu vedelikke ja seda ma teen, loomulikult. Ja ma üldse ei häbene, et ma hakkan paluma ka tuttavate käest, et ole hea ja too mulle neid. Sellepärast et ma olen üks 101 töllist, kes keelavad ära midagi, millest nad suurt midagi ei tea. Praegu on saalis ainult kaks inimest, kes teavad, mis asi on e-suits, teised arvavad teadvat, mis asi see on. Paar kolleegi on siin salaja minu oma proovinud ja öelnud, et tõesti, täitsa huvitav asi.
Mina olen inimestele öelnud, et saage aru, Sotsiaalministeeriumis keelatakse ära absoluutselt kõik asjad, millest neil puudub igasugune arusaamine. Tuletan meelde, et 1917. aastal, kui sotsialistid said Venemaal võimule, keelasid nad Jumala ära, sest nad ei saanud Jumalast aru. Praegu ei leia nad mitte mingisugust sidusust e-riigi ja e-suitsu vahel. Ja kuna see on nende jaoks arusaamatu, on lihtsam ja mugavam see ära keelata. Sõnum tarbijatele on aga segane. Erakonna esimees ja minister, kes on ise ahelsuitsetaja, räägib väga veenvalt, kui oluline on rahva tervis ja kui palju ta mõtleb selle peale, et suitsetajate kaaskodanikud kõik kannatavad, sest on millegipärast jäänud passiivseteks suitsetajateks. Inglismaa kuninglik arstide kolleegium on teinud üle 400 sellekohase uuringu. Eesti Sotsiaalministeerium on teinud ühe raku-uuringu. Ja selleks, et tulemus oleks sobiv ja teeniks väljakuulutatud eesmärki, suurendati kogust 16 korda, mõningatel andmetel 25 korda. Ehk siis lihtsustatult: me teame, et keefir võib sisaldada alkoholi ja kui rääkida poolteisepromillisest joobest, siis me võiksime keefiri ära keelata. Ainuke asi: me unustame öelda, kui suur kogus keefirit tuleb endale sisse lödistada, et see poolteisepromilline joove tekiks. Üldjuhul lõpeb see katse juba enne inimesele fataalselt.
Inglismaa kuninglik arstide kolleegium on jõudnud järeldusele, et e-sigaretid ohustavad 95% vähem kui tavasigaretid. E-sigareti võib võrdsustada nikotiini sisaldava närismiskummi ja nikotiiniplaastriga. Ma räägin praegu ainult enda nimel ja nende sõprade nimel, kes on tänu e-sigaretile suitsetamise maha jätnud. Ja sellist juhtumit, et alguses on e-sigaret ja pärast tavasigaret, mina ei tea, kuigi ma liigun väga palju seltskonnas, kus tehakse suitsu – nii tavalist kui ka e-suitsu. Küll aga tean näiteid, et inimene on tavasigareti pealt läinud e-suitsu peale ...
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolm minutit juurde, palun!

Tarmo Kruusimäe

Aitüma! Minu enda kokkupuude e-suitsuga sai alguse sellest, et ma läksin suuoperatsioonile. Arst ütles, et ole hea ja palun ära tee neli päeva suitsu, sellepärast et kuum aur võib kasvavaid rakke kahjustada. Ma laenasin kellegi käest e-suitsu, läksin e-suitsu poodi ja ostsin ploomimaitselise suitsu. Imen ja imen ja mõtlen, et mida hekki, see on nagu mingi ploomisupi aur. Ja ma tunnen, et mul on vajadus. Kui mööda läheb mõni inimene, kes on võib-olla viis minutit suitsu teinud, siis ma tunnen, kuidas ila jooksma hakkab. Ma saan aru, mul on nikotiini suhtes füüsiline sõltuvus. Aga ma ostsin endale selle vedeliku ja tegin tavalist suitsu sinna kõrvale. Olen tähele pannud, et paljudel suitsetajatel on üks kindel reegel: ükskõik, millal sa selle ka ei osta, pakk päevas läheb alati. No läheb! Popimad vennad muidugi räägivad, et läheb kaks-kolm pakki, mul õnneks nii palju ei läinud. Nüüd ma olen läinud e-suitsu peale ega tunne tavalise järele vajadust. Samas ma olin juba nikotiinikoguseid vähendanud, kui selle aasta jaanuaris tuli uudis, et Riigikogu tahab e-suitsu ära keelata või tavalisega võrdsustada.
Üks esimesi naljakaid mõtteid oli see, et tahetakse e-suitsu keelustada nii nagu tavasuitsu: seda ei tohi akna ja rõdu peal teha. E-suitsu masin maksab 47 eurot. Ma saan aru, miks ei tohi akna peal suitsu teha – inimene ehk viskab koni alla, tuul võib viia selle alumisele korrusele, see võib minna kardinatesse ja võib tekkida tulekahju. Kas te kujutate tõesti ette, et inimene saab nii kõva palka, et pärast iga e-suitsu kasutamist viskab ta selle aknast alla? Ei, see on korduvkasutusega.
Head keelajad ja käskijad ja poojad! Ehk teil praegusel hetkel puudub isiklik kogemus. Ma arvan, et kui tänasel istungil küsida, kas keelata nutitelefonid, siis ilmselgelt te keelaksite ka need. Olgem ausad, väga palju halba on nutitelefonidest sündinud! Noored ei liigu, ei tee enam sporti ja me leiaksime neid argumente veelgi. Andke meile kaks liitrit kuuma head marki kohvi, ja me toome teile 6000 argumenti, miks tuleks nutitelefonid ära keelata! Samamoodi võiks ära keelata ka naiste odöörid, sellepärast et mind kui meesterahvast mõjutavad need väga erinevalt. Me ei saa lähtuda isiklikust vaatenurgast, kui meil puudub isiklik kogemus. Seda eelnõu ma ei toeta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Maris Lauri! Palun, kolm minutit juurde!

Maris Lauri

Hea istungi juhataja! Head kolleegid!  Kohe, kui see tubakaseaduse muutmise eelnõu tuli, oli mul tunne, et ma tahan sellest rääkida. Miks? Mul on tubakaga väga isiklik ja väga ebasõbralik suhe. Ma ei ole elus teinud mitte ühtegi suitsu, aga ma olen oma kõige nooremas eas 18,5 aastat olnud sunnitud olema passiivne suitsetaja. Ja teate, vahest kõige õudsem selle juures on see, kui sa kuuled, kuidas sinu kallid inimesed köhivad, ja siis pärast köhimist on vaikus ja sa mõtled, kas ta on ikka elus või juba surnud. See oli lapsena. Sa ei tea, kuidas see mehhanism käib, aga see oli kole. Ja sellepärast ma palun mõelda selle peale!
Teine asi: kaks minule väga lähedast inimest on kopsuvähi tõttu meie seast lahkunud. Ja ma kinnitan teile, et see ei ole kuigi meeldiv lahkumise viis. See on piinarikas. Nälg ja lämbumistunne kestab päevi, nädalaid ja vahel kuid. Mõelge selle peale! Ma tahtsin sellest rääkida, sest minu silmis on tubakas kahjulik aine ja ma tõesti loodan, et me jõuame kunagi selleni, et tubakat ei tarvitata.
Aga see eelnõu ei meeldi mulle. Kohe seletan, miks. Ma saan aru, et eelnõu kokkupanijad koostasid selle heast tahtest ajendatuna, aga nende lähenemine on natuke kitsarinnaline või selline isemoodi väänatud. Komisjoni mitmel arutelul tuli ikka ja jälle üles üks teema ja ma ei saanud seda häirivat suhtumist kuidagi peast. Kogu aeg väideti, et seda eelnõu ja kõiki neid piiranguid on vaja sellepärast, et noored ei hakkaks suitsetama. Ma ka tahan, et noored ei hakkaks suitsetama. Nagu kolleeg Madis juba ütles ja nagu me ise ka teame: üks kord võtad ja pärast on väga raske maha jätta.
Häda selles ongi, et eelnõu koostamisel on ära unustatud inimesed, kes on juba tubakasõltuvuses. Ma kasutan meelega sõna "sõltuvus", sest tubaka tarvitamine on sõltuvus, nii nagu alkoholi liigtarvitamine või nii nagu narkootikumide tarvitamine on sõltuvus. Selleks, et sõltuvusest lahti saada, peab inimene kõigepealt aru saama, et tal on probleem, ta on sõltuvuses. Ja siis peab tal tekkima tahe sellest sõltuvusest vabaneda ja alles siis asub ta n-ö tegutsema. Ma ei mäleta, mitu korda sai komisjonis küsitud ministeeriumi ametnike käest, mida riik teeb, et aidata sõltuvusest vabaneda. Esimene ministri vastus oli vahest kõige reljeefsem. Ta ütles, et meil on apteegid ja seal on plaastrid. Ebakompetentsemat vastust ei saa olla!
Õnneks kolmandal või neljandal korral ma sain mingid materjalid ja ma rääkisin ka tolle ametnikuga. Ta nõustus minu järeldusega, et meil tehakse väga vähe selleks, et aidata inimestel sellest sõltuvusest vabaneda. Sellest on väga kahju. See ongi selle eelnõu kõige suurem probleem: tegeletakse ühe asjaga, ei vaadata probleemi laiemalt, põhjalikumalt, kompleksselt.
Veelgi enam, selle eelnõu menetlemine oli ka väga keeruline. Kui sa esitasid küsimuse, mida võis tõlgendada kahtlusena mõne väite suhtes, siis sulle sisuliselt öeldi – mõnikord oli see küll sõnade taha peidetud, aga hoiakus oli see kindlasti tajutav –, et sa oled kas rumal ega ei saa asjadest aru või sa oled ära ostetud, sigareti- ja muude tubakatoodete tootjate poolt mõjutatud. See oli solvav, sest no ei ole! Ei saa olla nii, et ühel inimesel on alati õigus ja teistel ei ole mitte kunagi õigus. Ei saa olla nii, et mul ei ole õigust küsida ja kahelda väidetes, mis tunduvad ebaveenvad. Kahjuks just see tunne mul korduvalt selle eelnõu menetlemise käigus tekkis.
On tõsiasi, et meil oligi seal põhimõtteliselt esindatud kaks huvigruppi. Esiteks tootjad ja n-ö nende satelliidid ehk nende mõjutatud grupid. Sotsiaalministeeriumi suhtumine oli minu arvates jäik. Väga paljudele küsimustele ei saanudki sisulisi vastuseid. Vastused olid sellised natuke ülbed, natuke sellise alatooniga, et kuidas te siis aru ei saa, et see on nii. Eriti andis see tunda, kui küsimus oli selline, millele neil reaalselt sisulist vastust ei olnud. Ja oli ka n-ö teine pool, kes võitles elu eest, et mingeid muudatusi ei tuleks. See on see koht, kus võib öelda, et küll küllale teeb küll liiga. Seal mindi üle piiri ja see tegi teatud hetkedel komisjonisisese arutelu keeruliseks ja peaaegu et võimatuks. Minu arvates oli ainult üks sisuline komisjoni arutelu. Oli jah arvamusavaldusi ühe või teise kohta, aga arutelusid, kus me sisuliselt diskuteerisime, oli ainult üks. Ja kahjuks seal avaldatud mõtted ei jõudnud mitte ühegi muudatusettepanekuni või vähemalt sisulise diskussioonini, et järsku me peaksime selles eelnõus siiski midagi muutma, et järsku annab midagi paremaks teha.
Minus ei ole veendumust, et see eelnõu on parim võimalikest. Me tõesti näeme ohte, mis löövad millalgi valusalt. Paar eelmist kõnelejat on sellest rääkinud: salakaubandus jne, jne. Ja seetõttu ma arvan, et me võiksime selle eelnõu üle veel arutleda ja mõelda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Austatud aseesimees! Ma teen hästi lühidalt. Tegelik olukord maailmas on selline, et inimesed suitsetavad üha vähem. Ma arvan, et selle pärast ei maksa nukrust tunda, ka suitsetajatel nagu mina. See on ju hea, kui inimesed vähem suitsetavad. Mures ei ole selle pärast mitte tervisekaitsjad, vaid tubakatööstus, kes püüab traditsiooniliste tubakatoodete asemel tuua turule uusi tooteid, mis on teistsugused, teistsuguse loomuga, uued ja huvitavad. Ja meie ees on tegelikult ju ainult üks küsimus: kas me laseme neid Eesti turule või ei lase? Eesti tervisekaitsjate seisukoht on, et me ei peaks seda tegema. See on tegelik vaidluskoht. Aga seda, et tubakatööstuse huvid on riivatud, näitab nende võimas lobitegevus. Ka Eesti parimad lobistid, täielikud oma ala professionaalid töötavad tubakatööstuse huvides. Nad suudavad mõjutada nii poodnikke kui ka rahvasaadikuid.
Aga tulin ma siia pulti seetõttu, et tahan kolleeg Kojameest õnnitleda õnnestunud sõnavõtu puhul. Sõnavõtt ja päevakorrapunkt läksid omavahel kokku ja see on juba hea saavutus. Aga teiseks tahan meenutada Eesti ajalugu. Asutavas Kogus, mis kokku tuli ja hakkas Eesti riiki esindama, olid enamuses sotsialistid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eelmine esineja oli kirglik suitsumees, mina aga ei ole suitsetaja, kohe absoluutselt mitte. Ja ma ei oleks siia üldse mitte tulnud ka, kui ma ei oleks oma toas televiisorist kuulnud seda kirglikku juttu, justkui e-sigaretid oleks tervisetoode, mis on tervisele hästi kasulik ja kõik selle juurde käiv. Mulle meenusid ka need kümned meilid, mis on kõik nagu ühest varasalvest võetud, sõna-sõnalt ühesugused, aga eri inimeste saadetud. See ei ole midagi muud kui ilmselge lobitegevus ja soov kaitsta neid tubakatooteid – ka e-sigaret on ikkagi tubakatoode.
Küsimus: kas meil on nüüd tegu mingisuguse väga karmi ärakeelamisega? Ühelt saali poolelt seda nagu kurdetakse. Andke andeks, aga e-sigarettide suitsetamist ei keelata ära! Suitseta, palju tahad! Olgu tavaline või e-sigaret, seda ei keelata ära! Tõepoolest, seadusandjatena meie siin, kes me Eesti rahva eest vastutame, võtame teatud positsiooni, öeldes, et jah, meie arvates ei ole tubakatooted, olgu nad kanged või natuke leebemad, kasulikud meie inimestele. Ei ole mõistlik ahvatleda noori, ma ei tea, ploomi- või kirsi- või mis tahes maitselise vedelikuga, et nad prooviksid ja harjuksid, et sealt minna mingitele teistele toodetele üle. Need, kes on kirglikud e-sigarettide tõmbajad, leiavad oma maitsed üles niikuinii ja kindlasti on seda võimalik ka edaspidi teha. Maksad natukene rohkem, kui tahad pere vastu sõbralik olla. Võib-olla ongi siis õige natukene rohkem maksta selle hüve eest ja võib-olla hiljem jätad päris järele. Ühiskonnas on suundumus ju natukene teistsugune.
Ma mäletan siin saalis toimunud arutelusid. Sinna on nüüd vist juba üle kümne aasta tagasi, kui siin arutati kirglikult selle üle, kuidas kõik pubid, kohvikud ja restoranid lähevad Tallinnas ja mujal pankrotti. See oli väga kirglik arutelu. Samamoodi tuli kümneid kirju, et peab saama suitsetada ja kui ei saa suures saalis suitsetada, siis peab saama lähedal kõrvalruumis suitsetada. No täpselt samasugune arutelu oli. Ja siis oli suitsetajaid Riigikogu liikmete hulgas ja ühiskonnas tervikuna märksa rohkem. Kõik me mäletame seda.
Nüüd on suitsetajate osakaal kõvasti vähenenud ja selle taga on ka meie, Riigikogu liikmete, kes me Eesti rahva eest vastutame, sihikindel tegevus. Sihikindel tegevus selle nimel, et pahedega kaasaminejaid oleks vähem, et Eesti rahvas oleks tervem. See sihikindlus on vilja kandnud ja see on väga tähtis. Praegu on täiesti loomulik, et kõrtsis keegi ei tahagi enam suitsetada ja seda ei tehta. Natuke üle aasta tagasi me käisime majanduskomisjoniga Prahas, mis on ju ka väga ilusa vanalinnaga linn, ja istusime seal raekoja platsil ühes pubis. Ja kurat võtaks, väga vastik oli istuda, sest kõrvallauas tossutati. Tohutult ebameeldiv oli! Suitsetajate osakaal on seal ühiskonnas märksa suurem ja see ei ole meeldiv nähe.
Meil on nüüd mõistlik astuda järgmine samm. Meie seas on suitsetajaid vähem ja meie kohustus on selle nimel edasi tegutseda. Samas me ei keela ära, see on selline kasvav pehme surve mitte suitsetada. Kui aus olla, siis on ka riike, kes on meist sammukese eespool. Võtame näiteks Norra, mis soovib ennast üsna peagi mittesuitsetavaks riigiks kuulutada.
Natuke ka jutust, et e-sigaretid ei ole üldse kättesaadavad. Hea kolleeg väitis oma jutuga peaaegu maailmarevolutsioonini välja jõudes, et Tallinnas ei saa neid peaaegu kuskilt kätte. Minu valimisringkonnas Viljandi linnas on tervelt kolm poodi, kust on e-sigarette võimalik osta, palju tahad. Kättesaadavus kindlasti ei ole küsimus. Neid saab igalt poolt.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, kolm minutit juurde!

Jaanus Marrandi

See ei ole probleem. Üks ettekandja, hea daam Reformierakonnast, alustas sellest, et suitsetamine on pahe, ja jõudis lõpuks sinnani välja, et oleks mõistlik selle eelnõu menetlus katkestada ja mitte astuda järgmist sammu, et tubaka tarbimist piirata. No ei ole konstruktiivne! Vaatame nendele tegevustele, mis me oleme teinud, ja astume järgmise sammu! See samm on kindlasti kasulik nii meile, meie lastele kui ka järeltulevatele põlvedele. See ei ole mingi käsk või keeld, see on väga selgelt pehme surve – pehme surve vähem suitsetamiseks. Ma arvan, et järeltulijad tänavad meid selliste otsuste eest. Nii et head otsustamist ja astume need sammud oma rahva nimel!

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäel on õigus vastulauseks kohapealt.

Tarmo Kruusimäe

Ma tänan! Ma tahan öelda, see ei kõla kuigi adekvaatselt, kui öeldakse, et ma olen lobist, kui ma räägin isiklikust kogemusest. Ma ütlesin ka, et mul on nikotiinisõltuvus. Pigem on tavasuitsu tegijad need tubakafirmade lobistid, kes kardavad alternatiivseid tooteid. Tahan meelde tuletada, et e-suitsuäri on destruktiivne. Tänu e-suitsu tarbijatele väheneb ka üldse suitsetajate arv, sest inimesed vähendavad pidevalt nikotiinikogust ja lõpuks on tunne, et mis sa sellest supiaurust ikka sisse tõmbad, ja nad loobuvad täielikult.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul ei ole sellel teemal mitte mingisugust statement'i, aga lihtsalt kuna siin on nii palju valesid asju kokku aetud ja selgub, et selle uue seaduse pooldajatel ei ole endal ka selge, mida nad tahavad – Maris rääkis sellest –, siis ma olen sunnitud mõned asjad ära parandama. Teised on juba sõna võtnud.
Esiteks, ma ei kuulnud, et siin oleks kordagi öeldud, et suitsetamine üleüldse ja e-sigaret on kasulik. Muide, mina tegin seda maksimaalselt ja ma jään selle juurde, et hea suits, naps viina ja kiluvõileib on alati meeldivad. Ma kahjuks ei suitseta enam, aga on, mida meenutada. Ei olnud halvad ajad, ei olnud!
Teine asi: siin oli juttu ka nikotiinisisaldusest, tubakast ja muudest säärastest asjadest. Jällegi sügav ebakompetentsus! Tubakatootjad ja e-sigaretid ei ole omavahel seotud mitte kuidagi. Oleks lausa koomiline eeldada, et USA Kesk-Lääne tubakalobi ulatub Eestisse, et propageerida tubaka mittekasutamist e-sigareti reklaamimise näol. Nimelt, e-sigaretis ei toimu tubaka põletamist, mis on suitsetamise alus. See on nikotiini sisaldav toode täpselt samamoodi nagu plaaster ja muud sellised asjad. Jääme ootama, millal pannakse ka plaastrile aktsiis peale.
Ja viimaseks: maa peal elades ei tule meil valida põrgu ja paradiisi vahel. Siin tuleb elada nende inimestega, kes meil on. Meil ei ole valida suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel, meil on valida, mida teha, kui inimesed tahavad oma suitsetamist piirata. Küsimus: mida teha, kui suitsetamist maha jätta ei ole võimalik? Muide, tegelikult on, seal on oma nipid olemas. Põhimõtteliselt peab jälgima ka alkoholi tarvitamist, sest viina võttes hakkab suitsetamise himu tagasi tulema. Aga kui sa sellest loobuda suudad, siis jääb iseenesest ka suitsetamist vähemaks. Ma võin seda kinnitada.
Ühesõnaga, kui meie eesmärk on see, et ühiskond saaks tervemaks, mida selle seaduse loojad tõesti ei taha, siis me peaksime jätma e-sigaretid kui üleminekuvahendi rahule. Ja väga hea, et välja käidi õige sõna oma konstruktiivses tähenduses: e-sigaret on destruktiivne. See on bisnis, mis iseenesest, ilma selleta, et sotsid meile kaela kargaksid, viib asja niikaugele, et kõigepealt hakkavad suitsetajad vähem suitsetama ja siis ka e-suitsetajad veel vähem suitsetama ja nende lapsed ei hakka suitsetama üldse. Vaat niisugune on ühiskonna arengu dialektiline tee, kui kasutada Engelsi sõnu.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Tere, minu nimi on Mihhail, ma olen tubakasõltlane. Niiviisi vist käib see asi, eks ju. Arvestades, et kaks viimast ettekannet on täna minu omad, mulle üldse ei meeldi, et praegune arutelu venib, aga teid kuulanuna tahaks siiski kaht asja öelda.
Üks asi on niisugune, millest ma aru saan. Ma saan aru, et väga tihti me ei mõtle oma peaga, vaid maailmas arenevad mingid tendentsid, mis võetakse üle ja nad levivad ja muutuvad lihtsalt mingiks moeks. Eks ju, Chubby Checker laulab üks kord raadios oma tvisti, ja paar aastat terve maailm tantsib ainult tvisti ja kuulab seda muusikat. See puudutab nii muusikat kui ka kunsti. Täpselt sama on ühiskonnaelus. Kuskil keegi otsustab, et üks asi on kahjulik, teine on ka kahjulik, aga selle esimese vastu võitleme, selle teise vastu ei võitle.
Ma olen pikki aastaid elanud kommunaalkorteris ja ma olin seal see passiivne jooja. Mu naabrid olid joodikud. Aga see on üks elu vältimatuid tõsiasju. Mõnikord sa lihtsalt ei saa valida ja siis sa lähed ja hakkad võõra inimese elu muutma. Ja see muutub moeks. Praegune demokraatia ja liberalism seisneb ennekõike selles, et kõigepealt me otsustame, mis on õige, ja pärast surume selle kõigile pähe. Ja kuna see on vältimatu, siis ma ei hakka siin isegi protestima. Ma tean, et mingit tulemust see ei anna.
Aga mul on teine asi ka. Sellest esimesest ma saan aru, teisest ei saa aru. Iga kord, kui keegi hakkab rääkima sellest, et tubakas on kahjulik, mõtlen ma: kas see on üksainus aine või üksainus produkt, mis on kahjulik? Osa isikuid on siin öelnud, et kõik, kes suitsetavad, varem või hiljem surevad. Ja ma pean seda uskuma, sest tegelikult see tõesti nii on. Aga see sõltub just tubaka suitsetamisest? Sellega ma nõustuda ei saa. Mõni sureb hoopis teisel põhjusel. Kui mulle, kes ma maksan aktsiisi tohutus summas ja toetan sellega meie riigi eelarvet, topitakse nina ette suitsupakk, mis tekitab minus depressiooni, siis ma teen selle kinnisilmi lahti, võtan suitsud välja ja panen mõnda teise pakendisse. Aga keegi on kunagi otsustanud, et see laip seal paki peal – jube, eks ju! – teeb minu suitsetamisele lõpu. Ei tee!
Ma vaatan siin maja peal, et rahvas enam ei tassi kaasas suitsupakke. Neil on portsigarid. See on õige käik! Mul on ainult kahju sellest tädist, kes R-Kioskis sigarette müüb – tema ümber on kõik need jubedused. Tema ise ei suitseta, aga kujutage ette, millises depressioonis ta elab kogu aeg! Miks ei ole sama meetodit kasutatud näiteks või puhul? See on ju puhas kolesteriin. Igaüks, kes sööb seda, saab täiendava portsu. Pange võipaki peale needsamad hullud pildid, et inimesed teaksid, et seda on kahjulik süüa. Varem või hiljem paneme aktsiisi ka peale.
Tähendab, on selliseid asju, millega on täiesti võimatu võidelda. Ma saan aru, et see on muutunud moeks ja nii me võitleme suitsetamise vastu lausa vägivaldselt ja pakkumata inimestele teist väljavaadet. Me ei paku, nagu seda tehakse näiteks Jaapanis. Kui sa ei suitseta, sa saad mingit palgalisa, kusjuures seda ei maksa mitte ettevõtja, vaid maksab riik. Me ei otsi selliseid meetmeid, me teeme nii, nagu enamik seda teeb: aktsiisi tõstmine, hullud pildid, keelamine jne. See on lihtsalt kergem. Ja vaadates kogu meie elu paistab ka, et sellega on samuti võimatu võidelda.
Muuseas, ma pean tunnistama, et palju sellest, millest siin kolleeg Milling rääkis, on tõsi. Ma olen paar aastat teinud seda e-sigaretti. Ühe kuu pärast sa enam ei hingelda niiviisi, kui lähed mäest üles. See on tõesti nii! Ja võib-olla tasuks mõnikord mitte ainult ühest allikast hankida infot, et võtta vastu ühed või teised otsused. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean kurbusega tõdema, et mul ei ole kogemust ei sigareti, tubaka ega e-sigareti tarbimisega. Ei ole! Ja ükski tubakafirma ei ole mulle helistanud ega lobi teinud – no ei ole! Ootan küll, aga ei ole tulnud ühtki kõnet, keegi pole vaeva näinud. Ka väikekaupmehed ei ole helistanud ega kirjutanud, kuigi ma tunnen kõigi kolme keti mehi väga hästi. Ei ole ma nendega sellel teemal rääkinud. Aga me teeme siin seadusi. Mulle meeldiks, et tubakat üldse ei oleks. Pean tunnistama, et tütreid kasvatades ma ütlesin neile üheainsa asja: poisid, kelle te koju toote, ei tohi suitsu teha. Jumal tänatud, ükski minu väimeestest ei teegi suitsu.
Aga kui me keelame, käsime ja sildistame, siis tuleks alati vaadata, kas sellel on efekti või mitte. Ma mäletan väga hästi sotsiaalkomisjonis puhkenud arutelu, kui need kolepildid pandi pakkide peale. Siis toodi roheline raamat meile eeskujuks: väideti, et 30% jääb suitsetajaid vähemaks. Kolepildid on olnud aasta ja natuke rohkem suitsupakkide peal ja väidetakse, et 10–12% ongi suitsetajate arv vähenenud. Aga nüüd me peidame need kolepildid ära ja seal rohelises raamatus on kirjas, et siis väheneb suitsetajate arv 0,12%. Ainult 0,12%!
Vaadake, me oleme Euroopa Liidu avatud turul ja peame vaatama, mida kolleegid teevad ja naaberriigid teevad. Aktsiisitõusu mõju me oleme juba tunda saanud: enne käisid soomlased Eestis, nüüd käivad eestlased Lätis. Läti ja Leedu suitsupakke veel poodides peitnud ei ole. Soome on seda teinud ja nüüd ma ootangi, äkki kuskil keegi uuriks välja, mis on Soomes selle mõjul juhtunud. Ma pean tunnistama, et mina küsisin seda. Nii nagu ma six pack'i õlle kohta küsisin, kui jutuks oli alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmine, küsisin ka selle kohta. Soomes on see uuring tehtud ja on selgunud, et suitsupakkide peitmine poes ei ole kaasa toonud suitsetamise vähenemist mitte grammigi võrra.

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja! Ma korraks segan ja palun eelkõige nende juhatajast vasakul pool istuvate kolleegide tähelepanu, kes ettekandjat praegu ei kuula! Kui teil on midagi väga olulist omavahel rääkida, äkki saate seda teha väljaspool seda saali, muidu on väga raske isegi juhatajal kuulda, mida räägib ettekandja. Aitäh!

Aivar Kokk

Kõik sellised otsused peaksid tuginema uuringutele. Ma üldiselt ei vaidle vastu. Rõhutan veel kord, et ma ei salli, kui mu kõrval keegi suitsu teeb. Mu isa suitsetas vahelduva eduga. Kui ta oli 45, siis hakkas suitsetama, kui sai 75, siis jättis suitsetamise maha ja elas veel 20 aastat. Meil kodus ei tehtud kunagi toas suitsu ja autos ei lubatud suitsu teha ka isal. Passiivset suitsetamist ei tohi olla. Otsused tehakse komisjonis ja ka siin saalis. Praegu peab igaüks otsuse tegema oma südametunnistusest lähtudes. Aga kui me keelame ja käsime, siis peaks olema tõendatud, et lahendus toob inimeste tervisele kasu. Kui see ei ole tõendatud, siis tekib probleeme.
Enne oli juttu väikekaupmeeste saadetud kirjast ja ettepanekust, et 9. jaanuaril võiks neli komisjoni seda teemat arutada. Selle eelnõu ettekandja käest küsiti, kas on nii, et selles kirjas ei ole räägitud suitsetamisest. Ma käisin jooksuga toas ära ja võtsin selle petitsiooni kaasa. Pean tunnistama, et umbes 80% tekstist räägib sellest, et väikekaupmeeste probleem on ka selles, et ...
Kolm minutit juurde, palun!

Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Aivar Kokk

Ma ei tahaks teie aega raisata ja kogu seda juttu ette lugeda. Aga kirja lõpus on selgelt kirjas: palume loobuda tubakatoodete väljapanekute keelustamisest ja teeme ettepaneku leida mõni mõistlikum lahendus, mis ei nõua väikepoodidelt nii suuri investeeringuid. Terve selle petitsiooni teema on see. Jah, ma tunnistan, et kui väikekaupmehed käisid komisjonis rääkimas, siis nad esinesid nõrgalt. Nad ei saanud vist aru, kuhu komisjoni nad tulid. Aga me peame selgelt arvestama ühte asja: kui meil kolepildid on 30% suitsetamist vähendanud, mis on ju Eesti riigi jaoks parim – nii nagu siin suitsetajad mehed ütlesid, et kõik tahaks sellest suure tõenäosusega loobuda –, siis hoiame 30% ja näitame neid kolepilte! Las mõned peavad oma sigaretid kuhugi portsigarisse, aga ärme teeme lollusi! 30% versus 0,12% – ma usun, et 30% on parem. Aitäh teile!

Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel, palun, Helmen Kütt! Riigikogu liikmena? Aga ikkagi sotsiaaldemokraadina. Palun!

Helmen Kütt

Tervist! Ilusat õhtut kõigile headele kolleegidele, ka lugupeetud eesistujale! Ma kindlasti ei esine mitte sotsiaaldemokraatide nimel. Ma esinen Riigikogu liikme Helmen Kütina, aga täna kahjuks – või õnneks – ka sotsiaalkomisjoni juhina. Tahan öelda, et kuigi hea ametikaaslane Aivar ütles, et väikekaupmehed esinesid nõrgalt, siis tegelikult ei esinenud. Sügav kummardus väikekaupmeestele, nendele kolmele inimesele, kes olid meie komisjonis! Nad rääkisid oma murest, nad rääkisid salakaubandusest, nad rääkisid piiriülesest kaubandusest. Nad rääkisid sellest, et kaovad ära postiteenused, nad rääkisid ka ketikaubanduse tungist maale ja üldse oma ellujäämisest. Nad olid tõeliselt üllatunud, et me räägime ainult tubakaseaduse raames kardinast või ruloost ja mingitest piirangutest, aga mitte probleemidest laiemalt.
Sotsiaalkomisjoni juhina – ma väga vabandan, Aivar! – sa panid eelnõu, mis puudutas FIE-sid ja juhatuse liikmeid, lihtsalt seisma ega menetlenud seda terve aasta jooksul. Ja siis läks õiguskantsler kohtusse. Erinevalt sinust sotsiaalkomisjon – ja mitte erakondlikul baasil, vaid täiesti erakondadeüleselt – otsustas, et me peame seda teemat laiemalt arutama ja väikekaupmehed ära kuulama. Seetõttu saatsime kirjad nimetatud komisjonide esimeestele, et teha ühisistung, ja seda mitte ainult tubakaseaduse muutmise raames, vaid et nad tõsiselt ära kuulata.
Üks ruloo või üks kardin – üks väikekaupmees, kes oli kohale tulnud, ütles, et tal on nagunii suitsud juba sahtlis, sest muidu võib juhtuda, et neid varastatakse. See nõue ei ole talle probleem. Aga ta tahtis rääkida salakaubandusest, ta tahtis rääkida sellest, mis muud probleemid on väikekaupmeestel. Ma ei ole nõus sellega, et sa esitad vastuväiteid ja ütled, nagu ma oleks väitnud, et suitsuteemat nende petitsioonis üldse ei puudutatud. Jah, muidugi, tubakaseaduse muutmise raames said nad oma arvamuse esitada ja rääkida nende murest ka selle seaduse kontekstis, aga probleemid olid tunduvalt laiemad.
See on põhjus, miks me pöördusime kolme muu komisjoni poole. Tahan väga tunnustada neid häid ametikaaslasi eri komisjonidest, kellele me andsime edasi info, et väikekaupmeeste esindajad käisid meie komisjonis oma murest rääkimas.
Veel kord: väikekaupmehed ei esinenud nõrgalt. Lugege protokollist, millest me seal rääkisime! Me oleme alati nendel komisjoni istungitel, kus me oleme rääkinud tubakaseadusest, kõiki arvamusi kuulanud. Ja ma väga tänan komisjoni liikmeid. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Läbirääkimiste käigus on mitmed Riigikogu liikmed äramärkimist leidnud ja nendel inimestel on võimalik esineda vastusõnavõtuga. Esimesena on selleks võimalus Madis Millingul. Palun!

Madis Milling

Suur tänu! Kõigepealt ma tahan tänada kolleeg Stalnuhhinit väga hea sõnavõtu eest. Pean rõõmsa üllatusega ütlema, et üle pika aja ma olen kolleeg Stalnuhhiniga sada protsenti nõus. Aitäh talle selle mõistva sõnavõtu eest! Aga kuna üks varasem kõneleja väänas minu sõnu, siis veel kord: ma ei ole täna kordagi öelnud, et e-sigaret on tervisetoode ja jube tervislik asi. Ma olen kogu aeg öelnud, et see on ohutum alternatiiv suitsetamisele. Kuulge, tellime uuringud ja tuleme asja juurde tagasi – ärme eeldame, ärme oletame! Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk soovib täpsustada.

Aivar Kokk

Aitäh! Ma tahan lihtsalt täpsustada ja palun väga vabandust, kui minust saadi aru nii, et väikekaupmehed esinesid nõrgalt. Ma mõtlesin seda nii, et nad võib-olla ei osanud seda tubakateemat käsitleda sellisena, nagu täna siin arutelus on. Aga väikekaupmeeste petitsioon, mis on tänaseks neljale komisjoni esimehele saadetud, räägib selgelt ja põhimõtteliselt tubakatoodete peitmise probleemist, mitte millestki muust. See petitsioon on mul siin laua peal. Ma ei hakka seda ette lugema, aga kui keegi soovib, siis võib tulla ja vaadata, kumb räägib tõtt ja kumb mitte. Aga see etteheide, et üks eelnõu seisis kaua aega komisjonis – selle puhul tuleb vaadata kahe ministri poole. Üks on teie erakonnast, üks meie erakonnast. Kuna valitsusest kokkulepet ei tulnud, ei saanud me seda komisjonis arutada.

Aseesimees Hanno Pevkur

Kõik Riigikogu liikmed on teise lugemise käigus oma arvamused välja öelnud. Nüüd on vaja läbi vaadata ka muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on teinud Riigikogu liige Madis Milling, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Madis Milling, palun!

Madis Milling

Ma palun seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge.

Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun nüüd teie tähelepanu! Me alustame muudatusettepanekute hääletamist. Esimene muudatusettepanek, mille on teinud Riigikogu liige Madis Milling ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata, aga see ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele. Kolmas muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ettepanek samuti ei kuulu hääletamisele juba nimetatud paragrahvi tõttu. Neljas muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ka see ettepanek kahjuks ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele. Viies muudatusettepanek on Riigikogu liikmete Aivar Koka, Einar Vallbaumi ja Tiina Kangro esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge! Alustame muudatusettepaneku hääletamist. Head kolleegid, kuidas tunne on, kas me võime hääletuse juurde minna? Võime minna, vastuväiteid ei ole.
Head kolleegid, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Einar Vallbaum ja Tiina Kangro ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid 3. Ettepanek toetust ei leidnud.
Kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon seda ei arvestanud ja see ei kuulu vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele. Kaheksas muudatusettepanek, Riigikogu liikmete Aivar Koka, Einar Vallbaumi ja Tiina Kangro esitatud. Juhtivkomisjon ei arvestanud seda ja ka seda me ei saa vastavalt juba mainitud paragrahvile hääletada. Üheksas muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon seda ei arvestanud ja me ka ei hääleta seda. Kümnes muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Riigikogu juhtivkomisjon jättis selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele. 11. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjon arvestas täielikult. 12. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjon arvestas täielikult. 13. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjon arvestas täielikult. 14. muudatusettepanek, Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata, aga vastavalt kodu- ja töökorra seadusele me seda ei hääleta. Madis Milling esitas ka 15. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon jättis arvestamata ja mis kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt hääletamisele ei kuulu. 16. muudatusettepanek, Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata ja vastavalt juba mainitud paragrahvile see hääletamisele ei kuulu. 17. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjon arvestas täielikult. 18. muudatusettepanek, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjon arvestas täielikult. 19. muudatusettepanek, Riigikogu liikmete Aivar Koka, Einar Vallbaumi ja Tiina Kangro esitatud. Juhtivkomisjon seda ei arvestanud, aga ka see muudatusettepanek vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele ei kuulu.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 357 teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpetada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud, aga meile on laekunud Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ettepanek tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Seda on vaja hääletada. Kas võime hääletamise juurde minna? Vastuväiteid ei ole.
Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele ettepaneku eelnõu 357 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Katkestamise ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 357 teine lugemine on lõppenud.


14. 18:09 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 280 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Raivo Aegi!

Raivo Aeg

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Alustame siis seaduseelnõu 280 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on muuta kohtutäituri seadust ja sellega seonduvalt ka teisi seadusi. Võrreldes esimese lugemise tekstiga on eelnõu oluliselt määral muutunud. Esimese ja teise lugemise vahelisel ajal on eelnõust IRL-i fraktsiooni ettepanekul välja võetud osa, mis puudutas notariaadiseaduse muutmise ettepanekuid. Eelnõu on muutunud paremini haaratavaks ja vähem diskussioone tekitavaks. (Juhataja helistab kella.)

Aseesimees Hanno Pevkur

Ma palun korraks veel tähelepanu! Minu poolt vaadates vasak tiib on väga häälekas. Ma väga palun, austame ettekandjat ja kuulame, mida ta räägib! Aitäh!

Raivo Aeg

Pärast eelnõu esimest lugemist kogunes õiguskomisjon seaduseelnõu arutama veel neljal korral: 16. jaanuaril, 7. veebruaril, 13. novembril ja 21. novembril. Meeldetuletuseks kordan üle asjaolu, miks on see teema üldse päevakorrale tõusnud. Nimelt, alates 2017. aasta algusest on oluliselt vähendatud täitemenetluse eest nõutava tasu määrasid, kuna Riigikohus on mitmes oma lahendis toonud välja asjaolu, et need on võla sissenõudjatele liiga koormavad. Seoses sellega võis prognoosida, et kohtutäiturite tulu võib väheneda 30–50%.
13. novembril peetud õiguskomisjoni istungil tõigi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak välja, et aasta algusest on täiturite tasu vähenenud ca 30%. Informatsiooniks veel nii palju, et tänavuse 1. jaanuari seisuga oli Eestis 46 kohtutäiturit, kelle moodustatav võrgustik katab Eesti territooriumi enam-vähem ühtlaselt. Oluline on asjaolu, et kohtutäituritele esitatud nõuete arv on ca 50% vähenenud, mis omakorda on väga oluline faktor nende tulubaasi kahanemisel.
Kuna riigi seisukohast on ülioluline, et kohtutäituri teenus oleks üle Eesti vajalikul määral tagatud, siis seisabki meie ees ülesanne leida probleemile lahendus. Kuna kehtiv seadus seab kohtutäiturite tegevusele küllalt ranged piirangud, siis lahendus saabki olla nende piirangute lõdvendamine ja lisateenimisvõimaluste loomine kohtutäituritele. Samas on arusaadav, et lihtsustamisega ei tohi lasta tekkida situatsioonil, kus valitseb ebaaus konkurents näiteks täiturite ja inkassoteenust osutavate ettevõtete vahel. Ka tuleb ära hoida konfliktsituatsioonid huvide põrkumise tõttu täiturite endi tegevuses. Eelnõu menetlemise käigus on üritatud neid võimalusi maksimaalselt välistada.
Nüüd siis olulisemad otsused, mis õiguskomisjonis eelnõu ettevalmistamisel teiseks lugemiseks vastu võeti. Algne eelnõu andis täiturile võimaluse tegeleda majandustegevusega ja pidada bürood osaühingu vormis. Komisjoni arvates oleks see ebavajalik ja inkassoteenuste turgu solkiv regulatsioon. Täituritele luuakse võimalus tegutseda ka likvideerijana, ilma et nad teeksid seda kohtu määratud korras, mis oli senine nõue. Täituritele antakse võimalus tegutseda vahekohtunikuna ja lepitajana, kuna eelnõuga luuakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde kohtuvälise lahendamise organina vahekohus, kes menetleks poolte kokkuleppel rahalisi nõudeid. Samas ei saa kohtutäitur, kes on osalenud vahekohtunikuna, viia samas asjas hiljem läbi oma täitemenetlust. Kohtutäituri tegevus kuulub lõpetamisele, kui ta ei täida temale kohtuotsusega väljamõistetud hüvitusnõuet täies ulatuses mõistliku aja jooksul. Selle nõude täitmine siirdub siis riigile. Riigile siirdub see kohustus juhul, kui ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on osutunud maksejõuetuks. Sellisel juhul on kohtutäitur oma ameti mainet sedavõrd kahjustanud, et riigi seisukohalt ei ole tema jätkamine sellel ametikohal enam võimalik.
Sellesama teema raames arutati ka täituri tegevusele kindlustuse võtmise võimalusi. Olgu siis öeldud, et täituril on kohustuslik ametikindlustus, kuid selle suurus võib olla väiksem, kui on konkreetne nõue. Kindlustusettevõtted ei ole nõus kohtutäiturile tema tegevuses suuremat kindlustuskaitset andma. Seepärast kehtestatakse kohtutäituri tasu ettemaks summas 6 eurot selliste juhtumite korral, kui nõude summa on kuni 65 eurot. Varem algas ettemaksukohustus 65-eurosest nõudest. Probleem on seisnenud selles, et ka alla 65-euroste nõuete puhul peab kohtutäitur tegema teatud toimingud, mis tähendavad kulusid. Kuni 65-euroste nõuete osakaal on küllaltki suur, hinnanguliselt on neid 100 000 aastas. Valdavalt on tegemist just riigipoolsete nõuetega.
Väga oluline punkt, mida pikalt arutati, on kava anda kohtutäiturile õigus nõuda krediidiasutustelt võlgniku konto väljavõtteid ja muud infot võlgniku kohta. Samuti saavad kohtutäiturid nõuda krediidiasutustelt andmeid kolmandate isikute kohta, kuid sellisel juhul annab selle info väljanõudmiseks loa kohus. Kohtutäitur pöördub esmalt kohtu poole ja kui tal on see luba käes, siis peab seda kolmandat isikut informeerima, et kohus on lubanud teha väljavõtte, mis kajastab tema finantstegevust. Määratleti ka, millise perioodi jooksul seda saab teha: see on maksimaalselt kuus kuud enne täitemenetluse alustamist ja see kehtib kogu täitemenetluse aja jooksul.
Täitemenetluse üleandmisel teisele täiturile kord lihtsustub. Kui täitur on nõuet menetlenud päris tulemusteta või rahuldavate tulemusteta neli aastat, siis on sissenõudjal õigus anda menetlus üle mõnele teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Sellisel juhul saab senine täitur küsida ainult menetluse alustamise tasu ja nende nõuete täitmisega seotud kulude katmist, mis tal on õnnestunud sisse nõuda. Menetlust üle võttev täitur saab küsida ainult kohtutäituri tasu ettemaksu.
E-aresti süsteemi infokanal on praegu kasutusel üksnes täitemenetluse registri, maksukohustuslaste registri ja krediidiasutuste infosüsteemi vahel. Eelnõuga luuakse täiendav võimalus ka teistele valitsusasutustele ja nende valitsemisalasse kuuluvatele asutustele, kes saavad samuti e-aresti teenuseid kasutada, kui see on vajalik neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Eeskätt on silmas peetud just rahapesu andmebüroole ja Kaitsepolitseiametile lisavõimaluste andmist tulenevalt rahapesu tõkestamise seadusest.
Eelnõuga tühistatakse piirang, mis ei luba nõudeid kinni pidada miinimumpalka saavatelt isikutelt. Paljudel juhtudel on tegu pahatahtliku käitumisega, et oma kohustusi mitte täita. On ette tulnud, et võlgnikust töötaja lepib tööandjaga kokku palgatingimustes, mis võimaldavad kohustustest kõrvale hiilida või täita neid väiksemas ulatuses. Eelnõu kohaselt saab võlgniku sissetulekust kinni pidada kuni 20%. Sissetulekut ei saa arestida, kui see jääb alla toimetulekupiiri ehk alla 130 euro kuus.
Need olid põhilised arutelupunktid, mis komisjonis põhjalikumat käsitlust leidsid. Oli ka tehnilisi muudatusi, aga nendel ma hetkel ei peatuks. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu teine lugemine täiskogu päevakorda tänaseks, 6. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 13. detsembriks ning viia siis läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Kolleegidel on teile vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Viis aastat tagasi pöördus Politsei- ja Piirivalveamet, kus sa siis veel töötasid, Justiitsministeeriumi poole kirjaga, kus oli öeldud, et ettemaksu alla 65-euroste nõudmiste puhul ei ole tark nõuda. Praegu sa esindad hoopis teist seisukohta. Kust sul selline valgustus ja ärkamine pärit on?

Raivo Aeg

Aitäh, hea küsija! Noh, tavaliselt sellisel puhul öeldakse, et seisukoht sõltub istekohast. Aga asi on selles, et Justiitsministeerium vaatas koos kohtutäiturite kojaga sellele probleemile otsa ja leidis, et tõepoolest see on põhjendatud. Ka sellisel juhul, kui nõue on alla nimetatud piiri, peab kohtutäitur miinimumtoimingud ära tegema, näiteks välja saatma tähitud kirjad teatistega. Ettemaksunõue ongi viidud miinimumini, see on 6 eurot.

Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernitsal on ka teine küsimus.

Peeter Ernits

Jah, on küll teine küsimus. Ma lugesin ühte uurimust, kus on öeldud, et Eesti kohtutäiturid ujuvad võrreldes oma Prantsuse kolleegidega nagu sularasvas. Ma ei hakka neid numbreid praegu siin ette lugema, aga igal juhul need on palju suuremad kui meie kohtutäituritel. Kuni praeguseni on kuni 65-euroste nõuete puhul millegipärast ettemaksu välditud. Samas sa ütlesid, et umbes 100 000 on selliseid nõudeid, mis jäävad alla 65 euro, ja praeguse süsteemi järgi on 6 eurot see kõige väiksem ettemaks, mis hakkab peale 65 eurost. Kui suur on siis tegelikult see kopikate summa, mida hakatakse kokku korjama? No raskel ajal vanakurat sööb kärbseid ka. Kas see ettemaks kuni 65-eurose nõude korral on 3 eurot ja 35-eurose nõude korral 1 euro 50 senti? Kust need määrad tulevad ja millised need on raskel ajal?

Raivo Aeg

Aitäh! Tegu ei ole kaalutlusotsusega. Ettemaksu suurus on 6 eurot.

Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Aitäh!

Raivo Aeg

Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on võimalik pidada läbirääkimisi. Kas keegi soovib? Ei paista. Siis läheme muudatusettepanekute juurde. Esimene muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja heaks kiidetud; teine, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; kolmas, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; neljas, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; viies, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; kuues, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; seitsmes, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; kaheksas, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; üheksas, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; kümnes, juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; üheteistkümnes, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, ka seda on juhtivkomisjon pidanud õigeks arvestada täielikult; kaheteistkümnes, õiguskomisjon, arvestatud täielikult; kolmeteistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; neljateistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; viieteistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; kuueteistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; seitsmeteistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; kaheksateistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult; üheksateistkümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult ja kahekümnes, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult. Selle eelnõu menetluse katkestamiseks ei ole ettepanekut tehtud, millest tulenevalt saame öelda, et eelnõu teine lugemine on lõppenud.


15. 18:25 Perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 511. Teiseks lugemiseks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks oli õiguskomisjoni istungi päevakorras 20. novembril. Muudatusettepanekuid tehti 14. Kõik need tulid Siseministeeriumist ja Siseministeeriumi õigusnõunik Mari Käbi tuli komisjonile neid ettepanekuid tutvustama.
Teen hästi lühidalt ülevaate, milles asi oli, miks neid muudatusi vaja läheb. Teatavasti on riigi ülesannete täitmine perekonnaseisutoimingute valdkonnas üle läinud maavalitsustelt kohalikele omavalitsustele ja sellega seotud mitmed toimingud ja aruandluse korraldamine on vaja kellegi käskkirjaga paika panna. Ei peeta otstarbekaks, et minister teeb seda oma määrusega või valitsus oma määrusega. Minister saab oma käskkirjaga selle tehnilise poole paika panna. See oli kolme muudatusettepaneku sisu.
Ühe muudatusettepanekuga vähendatakse dokumentide paberkoopiate edastamist ja kohustuslikku säilitamist Siseministeeriumis või lõpetatakse see päris. See puudutab just nimelt välisriigi originaal- ehk alusdokumente. Need säilivad kõik elektrooniliselt ja alusdokumendid on olemas ka selles välisriigis, kust need pärit on.
Muudatusettepanek nr 6 puudutab perekonnaseisuasutusele abiellumisavalduse esitamise ja abiellumise vahele jäävat aega. Nüüdsest saab selleks ajaks 1–7 kuud, enne oli see 1–6 kuud. Sellesama muudatusettepanekuga pikendatakse ka abieluvõimetõendi kehtivuse tähtaega 7 kuuni, et mitte sundida inimesi kaks korda nõuetekohast tõendit hankima. See hoiab raha ja aega kokku. See muudatusettepanek tekitas ka pikema arutelu. Paluti selgitada, mis asi on üldse abieluvõimetõend. Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidu juhatuse liige Karin Kask selgitas, et abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigis väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Abieluvõimetõendi peab esitama välisriigist pärit abielluja, Eesti elanikud seda esitama ei pea. Tunti huvi, miks ei võiks abieluvõimetõendi kehtivus olla pikem kui seitse kuud. Karin Kask selgitas komisjoni liikmetele, et väljapakutud tähtaeg tuleneb asjaolust, et seadus annab nüüd võimaluse esitada abieluavaldus kuus kuud enne abielu sõlmimist, varem oli see tähtaeg kolm kuud. Pikemat tähtaega nad ei toeta, sest selle aja jooksul võivad inimestel olukorrad muutuda. Küsiti ka, mida peavad tegema inimesed, kes on pärit riigist, kus abieluvõimetõendit ei väljastatagi. Kutseliidu esindaja Ingrid Sarevet selgitas, et selline inimene võib pöörduda Eesti kohtusse, et saada luba sõlmida abielu ilma selle tõendita. Siseministeerium informeeris ka, et Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit on teinud ettepaneku loobuda selle loa nõudest, aga ministeerium seda ei toeta. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas andis teada, et Justiitsministeerium on aga seisukohal, et kohus peab andma välismaalasele loa sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita, kuna ametnikul puudub pädevus otsustada selle abieluvõime üle. Karin Kask juhtis tähelepanu, et eelmisel kuul pöörduti kõne all oleval põhjusel Eestis kohtusse 20 korda. Oli ka küsimus, kui pikk on nende asjade puhul tavaliselt kohtumenetluse aeg. Ingrid Sarevet selgitas, et see on väga erinev: otsus võib tulla kahe nädala pärast, aga ka kahe kuu pärast.
Ülejäänud muudatusettepanekud on suhteliselt tehnilised. Muudatusettepanekut nr 13 ma siiski kahe lausega seletan. Selle ettepaneku mõte on tagada, et isikute põhiseadusega garanteeritud õigus usuvabadusele saab vajalikul määral kaitstud. Edaspidi ei pea usuline ühendus registripidajale registrisse kantud andmete muutmise avaldusega koos kande aluseks olevaid dokumente edastama, sest need võivad sisaldada inimeste usulist veendumust kajastavaid andmeid. Samuti välistatakse võimalus e-äriregistri kaudu teada saada, kes osales usulise ühenduse üldkoosolekul ja mismoodi ta hääletas. Need dokumendid viiakse üle registritoimikusse ja igaüks neid vaadata ei saa, et isikute kohta infot saada.
Külliki Kübarsepp, komisjoni liige, pidas muudatust küll vajalikuks, kuid ei toetanud selle sätestamist selles tulevases seaduses, sest käsitletav teema ei haaku sellega. Kõne all olev muudatus käsitleb äriregistri suhtlust kirikuga ning perekonnaseisutoimingutesse see ei puutu. Selline arvamus siis.
Kõik need muudatusettepanekud, välja arvatud nr 13, see viimane, mida ma tutvustasin, said komisjonilt konsensusliku heakskiidu. 13. muudatusettepaneku puhul olid kõik poolt, Külliki Kübarsepp oli vastu. Komisjoni liikmed, kes istungil osalesid, olid Karilaid, Kaskpeit, Aeg, Ivanova, Kübarsepp, Oviir, Tiidus, Vitsut ja Volmer. Tehti ka menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu 6. detsembri istungi päevakorda ja teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 13. detsembriks ja viia läbi lõpphääletus. Kõigis menetluslikes otsustes oli absoluutne konsensus. Suur tänu kuulamast!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja! Krista Aru soovib täpsustada. Palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kui palju oli komisjonis arutlusel või kas komisjon üldse tundis huvi, kui valmis meie omavalitsused nende toimingute ülevõtmiseks on?

Urve Tiidus

Lugupeetud Krista Aru! Ma ei mäleta, et keegi oleks niimoodi küsinud. Seda ei ole ka protokollis. Aga ma usun, et kohalikud omavalitsused on üsna tublid, küll nad sellega hakkama saavad. Nad on ju ikkagi igasugustes protsessides osalised olnud. Need tehnilised muudatusettepanekud lihtsalt reguleerivad veel mingeid ebaselgeid kohti. Ma olen sada protsenti veendunud, et nad saavad sellega hakkama. Ja eks on ju olemas inimesed, kellega saab konsulteerida.

Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Aitäh teile! Nüüd on igaühel võimalus selle eelnõu kohta midagi öelda. Läbirääkimiste soovi ei ole. Saame minna muudatusettepanekute juurde. Esimene muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud täielikult; teine muudatusettepanek, arvestatud täielikult; kolmas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; neljas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; viies, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; kuues, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; seitsmes, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; kaheksas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; üheksas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; kümnes, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; üheteistkümnes, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; kaheteistkümnes, samuti arvestatud täielikult ning kolmeteistkümnes ja neljateistkümnes samamoodi. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja saame teise lugemise lõpetada.


16. 18:33 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi 16. päevakorrapunktiga, see on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 507. Teiseks lugemiseks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Seda seaduseelnõu arutas rahanduskomisjon oma 14. novembri, 20. novembri ja 4. detsembri istungil. Olgu öeldud, et eelnõu eesmärk on suurendada turgude läbipaistvust, edendada konkurentsi ja täpsustada investori kaitse reegleid. Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, aga rahanduskomisjon valmistas Finantsinspektsiooni, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Pangaliitu kaasates koos ministeeriumiga ette 13 muudatusettepanekut. Need on valdavas osas tehnilist laadi. Komisjonis said kõik need meie tehtud muudatusettepanekud konsensusliku toetuse ja ma siinkohal neist ühegi juures pikemalt ei peatuks. Juhtivkomisjon loomulikult palub kõiki 13 muudatusettepanekut toetada ja tegi ka sellised menetluslikud otsused. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjonil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 13. detsembriks. See on kõik. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Kolleegidel küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, saame minna muudatusettepanekute juurde. Nagu mainitud, on selle eelnõu muutmiseks tehtud 13 ettepanekut ja kõik on esitanud juhtivkomisjon. Seega on neid ka arvestatud. Käime need kiiresti üle: üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme, üksteist, kaksteist ja kolmteist. Kõik muudatusettepanekud leidsid toetust. Eelnõu teine lugemine on lõppenud.


17. 18:35 Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (499 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi päevakorra 17. punktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 499. Ettekandjaks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas selle seaduseelnõu 11. septembril. Lühidalt sisust. Eelnõu eesmärk on maksukeskkond füüsilisest isikust ettevõtjale soodsamaks teha. Need kolmteist punkti, mis peavad seda tegema, on välja töötatud koostöös füüsilisest isikust ettevõtjate ühendustega ja need on heaks kiitnud ka kaubandus-tööstuskoda. Nii et sellega polnud ei eelnõu ettevalmistamisel ega esimesel lugemisel probleemi. Teine eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste tulumaksubaasi.
Esimene lugemine toimus 27. septembril. 11. oktoobriks, kui sai täis muudatusettepanekute tähtaeg, ei laekunud üheltki komisjonilt, fraktsioonilt ega Riigikogu liikmelt ühtegi ettepanekut. Sellegipoolest me tegelesime selle eelnõuga kuuel rahanduskomisjoni istungil. 6. ja 14. novembril vaatasime üle neid muudatusi, mis esitas komisjonile Rahandusministeerium. Need on vormistatud muudatusettepanekuteks nr 2, nr 3 ja nr 6, kõik on puhtalt tehnilised. Väga õigel ajal tekkis küsimus, mida peab tegema inimene, kes teenib tulu kahest allikast, kusjuures üks neist on Sotsiaalkindlustusamet. Tuletan meelde, et see on kahe avalduse teema ja kõik, mis sinna juurde käib. Me tegime selle muudatuse ilusasti ära, see on kirjas muudatusettepanekus nr 5. Vahepeal oli kaks täpsustavat ettepanekut. Need on vormistatud muudatusettepanekuteks nr 1 ja nr 4. Näiteks selgus, et me oleme võimelised suurendama 0,02% võrra kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa võrreldes plaaniga, mis selles eelnõus oli.
4. ja 5. detsembri istungil me üritasime jooksvalt selle eelnõuga lahendada alkoholiaktsiisi kasvu vähendamise küsimust. 4. detsembril oli meil külas rahandusminister, kes vastas küsimustele 45 minutit. Siis sai vormistatud sellesisuline muudatusettepanek. Veel üks muudatusettepanek puudutas metsaseadust, et saada vajalik katteallikas. Eilsel istungil aga ei leidnud alkoholiaktsiisi kasvu poole väiksemaks tegemine toetust, samuti ei leidnud eile toetust kaheksas muudatusettepanek. Praegu neid kahte muudatusettepanekute tabelis ei ole, seepärast ma ei hakka teile põhjalikumalt rääkima ka seda, millest me rääkisime ministriga. Seda enam, et see arutelu on meil veel ees, sest täna andis kolleeg Sibul üle kaks seaduseelnõu, mis kajastavad neid teemasid juba eraldi. Praeguses tabelis on seitse muudatusettepanekut. Ettepanek nr 7 oleks vaja ühise eesmärgi nimel läbi hääletada ja mitte seda toetada, sest see teeb ettepaneku muuta seaduseelnõu pealkirja, aga see enam ei vasta selle sisule.
Ja nüüd menetluslikud otsused. Otsustati saata eelnõu siia saali arutusele. Veel tehti ettepanek menetlus katkestada, aga see ei leidnud toetust. Kui häälte seis on komisjonis 6 : 6, siis mitte ükski ettepanek tõenäoliselt ei leia toetust. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Nüüd on läbirääkimiste aeg. Palun, head kolleegid! Kõnesoove ei ole, saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kõik ettepanekud on teinud rahanduskomisjon ja rahanduskomisjon juhtivkomisjonina on neid kõiki arvestanud täielikult. Aga vaatame need ükshaaval üle. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ... Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Hanno Pevkur

Siis seitsmendat?

Kalvi Kõva

Just!

Aseesimees Hanno Pevkur

Selge! Head kolleegid! Juhin teie tähelepanu, me arutame praegu eelnõu 499. Kalvi Kõva palus hääletada muudatusettepanekut nr 7, mille on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Juhtivkomisjoni ettepanekut toetas 1 Riigikogu liige, vastu oli 47, erapooletuid 6. Ettepanek ei leidnud toetust.
Oleme kõik ettepanekud eelnõu 499 muutmiseks läbi vaadanud. Juhtivkomisjon ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.


18. 18:45 Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (535 SE) esimene lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 535. Esimese lugemise ettekande teeb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Tere, head kolleegid! Lugupeetud Riigikogu aseesimees ja head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogu menetlusse Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 535. Ülemaailmne Postiliit ehk UPU on 192 liikmega ÜRO eriorganisatsioon. UPU on asutatud 1874. aastal ja Eesti Vabariik on selle organisatsiooni liige alates 7. juulist 1922, kusjuures liikmesus taastati 30. aprillil 1992. aastal.
UPU koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamise reegleid ning annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. UPU 26. kongress toimus 2016. aasta sügisel. Seaduse eesmärk on kongressil allkirjastatud põhikirja ja üldeeskirjade lisaprotokolli ning postikonventsiooni ratifitseerimine. Ratifitseerimise vajadus tuleneb riigisisestest nõuetest. UPU põhikirja ja üldeeskirjade lisaprotokollid ning postikonventsioon jõustuvad UPU liikmesriikide suhtes 1. jaanuaril 2018. aastal. Sellised kongressid toimuvad regulaarselt iga nelja aasta tagant. Kongress on UPU otsustusprotsessis kõrgeim organ ja see määratleb UPU peamised poliitikasuunad, võtab neljaks aastaks vastu UPU strateegia- ja finantskava ning valib UPU kõrgemad ametiisikud.
UPU 26. kongressil muudeti UPU põhikirja, üldeeskirju ja postikonventsiooni. Põhikirja ja üldeeskirjade muudatused seisnevad postialaste mõistete täpsustamises ja ajakohastamises. Põhikirja näol on tegu aktiga, mis sisaldab postiliidu põhireegleid, kuid liikmesriikidele sellega lisakohustusi ei kaasne. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ning nagu põhikirigi see liikmesriikidele lisakohustusi kaasa ei too.
Postikonventsioon sisaldab aga kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid peavad tagama, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Konventsiooniga reguleeritakse nüüd selgemalt UPU dokumentide kasutamist ja isikuandmete elektrooniliselt edastamise õigust määratud ettevõtjate vahel rahvusvahelise postiteenuse takistusteta toimimiseks. Samuti tehti muudatusi seoses eesmärgiga soodustada e-kaubandust ja muuta saadetiste töötlemine kiiremaks ja efektiivsemaks. Muudatustega kaasneb mõju Eesti universaalse postiteenuse osutajale ehk AS-ile Eesti Post, kes peab oma tegevuses uusi nõudeid täitma. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Martin Helme soovib midagi täpsustada. Palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Kui sellest meile mingeid kohustusi juurde ei tule ja midagi ei muutu, siis miks me seda ratifitseerima peame? Esiteks on see küsimus. Ja teiseks selline küsimus: kas need uued reeglid toovad Eesti Postile kaasa lisakulusid? Kas on näha vajadust postiteenuste hindasid tulevikus muuta?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Eesti riik on andnud universaalse postiteenuse osutamise kohustuse ja õiguse riigiettevõttele Eesti Post. Me oleme selle rahvusvahelise organisatsiooni liige, liikmemaksu makstakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Kongressil, kus need muudatused vastu võeti, osales majandusministeeriumi kõrgem ametnik sidealal. Aga need muudatused peab ka siin Riigikogus heaks kiitma. Ma ei öelnud ju seda, et mingeid muudatusi ei toimu. Ma ütlesin, et muudatustega kaasneb mõju Eestis universaalse postiteenuse osutajale ehk siis AS-ile Eesti Post, kes peab oma tegevuses uusi reegleid järgima. Nii et meie peame need kongressil vastu võetud reeglid heaks kiitma ja siis saab Eesti Post neid täitma hakata.
Te küsisite, kas sellest tulenevalt lähevad postiteenused kallimaks. Otseselt sellest tulenevalt küll ei ole praegu näha, et postiteenused peaksid kallimaks minema. Ma võin täpsustada, et konventsioonis tehtud olulisemad muudatused on järgmised. Esiteks, piiritleda selgemalt UPT ehk universaalse postiteenuse osutaja ja tema tütarettevõtete õigust kasutada UPU vorme ja dokumente. See ei ole lisakuluga seotud, lihtsalt täpsustatakse asja. Teiseks, luua rahvusvahelise postiteenuse takistusteta toimimiseks paindlikumad võimalused postmarkide tähistamiseks. Need on sellised administratiivsed või, ütleme, regulatiivsed meetmed.
Veel sätestati selgemalt isikuandmete UPT-osutajate vahel elektrooniliselt edastamise õigused (artikkel 10). Edasi, e-kaubanduse arengu soodustamine. Võeti vastu täpsustavad sätted, arvestades saadetiste hulga kasvu e-kaubanduses. Me teame, et universaalne postiteenus ehk kirjade saatmine väheneb, aga postipakkide saatmine, e-kaubandus on kasvav äri. Kirjade arv kahaneb, see on ülemaailmne trend, kuid kaubasaadetiste arv kasvab ja selleks valmistub Eesti Post kogu oma võrgustikuga. Me teame, et Eesti Postil on pakiautomaadid ja käib vahelao ehitamine, et siin pakkuda teenust ka teistest riikidest, näiteks Hiinast tulevate kaupade edastamiseks. See on kasumlik äri.
Aastatel 2018–2021 on postinõukogu eesmärk parandada saadetiste efektiivset ja turvalist kättetoimetamist, mille tulemusena saab e-kaubanduse maht veelgi kasvada. Muudatuse kohaselt on postiettevõttel võimalik lihtsamalt ja efektiivsemalt kiri- ja kaubasaadetisi töödelda ja liigutada ning kokkuvõttes neid kiiremini kohale toimetada.
Ja viimane muudatus: lõppmaksete süsteemi täiustamine, mida käsitletakse artiklites 28–32. Eesmärk on kompenseerida sihtriigis rahvusvahelise postisaadetise kättetoimetamisel tekkinud kulud. See süsteem loodi 1969. aastal Tokyo kongressil. Et kompenseerida postivahetuse tasakaalutust, on tehtud väga põhjalik töö süsteemi parandamiseks. Seejuures ei ole tähelepanu enam tasakaalutuse vähendamisel, vaid postivoogude kulude katmisel. 24. kongressil võeti vastu sihtsüsteemi alused, millega kõik riigid peaksid ühinema selle aasta lõpuks. See peaks viima riikide tegelikel kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni üleminekuperioodi lõpus. Üldiselt on juba praegu nii, Eesti Postil ka, et kui me räägime postisaadetistest, siis see on ikkagi kulupõhine tegevus. Nii et kui on rohkem pakke, siis saab neid soodsamalt edastada.

Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! UPU-l on 192 liiget ja meie maksame 36 800 eurot liikmemaksu. Küsin puht huvi pärast, mis siis juhtub, kui ma saadan kirja näiteks 193. riiki – kui on veel riike, kes ei kuulu UPU-sse. Kas see jõuab kohale? Kas selle liikmemaksuga on tagatud kirjade ja pakkide kohalejõudmine ka nende riikide puhul, kes UPU-sse ei kuulu?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Ausalt öeldes ma ei oska sellele küsimusele vastata. Kui soovite, võin seda täpsustada ja saata teile kirjaliku vastuse. Aga üldjuhul on arenenud riigid UPU-ga ühinenud. Eesti liitus organisatsiooniga sada aastat tagasi, juba n-ö esimese Eesti Vabariigi ajal. Eesti Post tähistas just 100. sünnipäeva. Tegu on väga vana organisatsiooniga ja arenenud riigid kuuluvad sinna just seepärast, et omavahel koordineeritakse postisaadetiste kohta käivaid reegleid. Inimesed peavad saama olla kindlad, et mis tahes liikmesriiki saadetud pakk jõuab kohale, et keegi selle eest vastutab. See ei ole stiihiline äri, vaid reguleeritud tegevus. Aga kes on need riigid, kes selle 192 hulka ei kuulu – 192 on siiski päris suur hulk –, võin täpsustada, kui te soovite, ja saata kirjaliku vastuse.

Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun teine küsimus!

Martin Helme

Aitäh! Ma võin küll öelda, et mitte keegi ei vastuta selle eest, kui me valimiste ajal teeme pimepostitust ja umbes kolmandik meie valimiskampaania materjalidest ei jõua kohale. Aga ma tahan küsida sellist asja. Arvestades seda, et Amazoni kaubandus ja kogu e-kaubandus, millest te ka rääkisite, on muutunud massiliseks ja tavaline kirjavahetus on hääbumas –, kui relevantne kogu see konventsiooni puudutav tegevus üldse veel on? Me teame, et suurem osa kaubast ei liigu tänapäeval Eesti Posti kaudu, vaid kommertsalustel tegutsevate teiste firmade kaudu. Kui mõttekas kogu see tegevus üldse on, mida me selle konventsiooniga reguleerime?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Ma arvan, et see on väga mõttekas. Aga mis puutub valimisreklaami, siis seda kurvastust ma jagan teiega küll. Nii see tõesti on, et valimiseelsed reklaamid ei pruugi kohale jõuda. Neid leiab hiljem kohtadest, kuhu neid küll ei olnud mõeldud saata, sh maanteekraavidest. Aga see levitamine ei ole universaalne postiteenus, see on nii Eesti Postil kui ka teistel kojukandjatel äriline tegevus. Seda ei reguleeri UPU universaalse postiteenusega seotud reeglistik, nii et kahjuks sealt me valimisreklaami levitamisel abi ei saa. Küll aga saame sealt abi, kui tegu on universaalse postiteenusega nagu näiteks lihtkirjad ja panderollid. Ja kui te ütlete, et suurema osa pakke saadab praegu keegi teine, mitte Omniva, siis päris nii see ei ole. Omnival on väga suur turuosa, ma arvan, et ta valitseb selles vallas turgu. Ma ei julge protsente öelda, aga igal juhul on tema jaoks see töölõik väga suur ja kasvav valdkond, nagu ma ütlesin.

Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Selle eelnõuga on kaasnenud üks naljakas legend. See on see, et tegemist on ratifitseerimisega, mis praktilises elus mitte midagi ei muuda. Kas hästi natukene lükkasite seda ümber? Aga ma küsin selguse mõttes niiviisi. Kas oleks midagi, mida Eesti Post ei saaks teha või ei peaks tegema, kui me neid lõppakte ei ratifitseeriks?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Eesti on selle organisatsiooni, UPU täieõiguslik liige ja on olnud kogu selle reeglistiku vastuvõtmise juures. See on natuke sarnane – tooksin sellise paralleeli – Euroopa Liitu kuulumisega. Kui me kuulume Euroopa Liitu, siis me ju ka järgime neid reegleid, mis me oleme seal kokku leppinud. Ja sageli tuleb siin Riigikogus nende täiendusi vastu võtta. Me oleme UPU liige olnud sada aastat ja samamoodi me täidame ka selle reegleid. Või siis otsustame, et me ei ole enam UPU liige ega täida neid reegleid. Aga arvestades, et sinna kuulub 192 riiki ja et see on organisatsioon, kes kogu universaalset postiteenust reguleerib, on meie tarbijate huvides siiski sinna kuuluda. Nende regulatsioonide eesmärk on tarbijaid kaitsta.

Aseesimees Hanno Pevkur

Igor Kravtšenko, palun!

Igor Kravtšenko

Aitäh! Hea minister! Küsin lühidalt: kas liikmemaksu suurus muutub meie jaoks või jääb samaks? Äkki oskate öelda.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Liikmemaksu suurus ei muutu ja Eesti liikmemaks on väikseim võimalik. Väiksemat ühelgi riigil ei ole.

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh väga põhjalike vastuste eest! Majanduskomisjoni nimel teeb ettekande Deniss Boroditš.

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 20. novembri istungil. Eelnõu tutvustas meile MKM-i sideosakonna juhataja Tõnu Nirk, kes tegi väga põhjaliku ülevaate. Suurt diskussiooni selle eelnõu puhul ei tekkinud. Komisjoni esimehel tekkis sama küsimus nagu kolleeg Kravtšenkol: kas selle ratifitseerimisega muutub Eesti liikmemaksu suurus. Meile kinnitati ka komisjonis, et liikmemaksu suurus ei muutu. Lõpuks tegi komisjon rea konsensuslikke otsuseid: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 6. detsembri istungi päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja juhul, kui see lõpetatakse, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. detsember 2017 kell 17. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 535 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 535 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. detsembri kell 17.


19. 19:02 Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE) esimene lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmine, 19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537. Algatajate nimel teeb ettekande rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidumist. Kõik Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Eesti ja Kirgiisi Vabariigi vaheline leping allkirjastati 10. aprillil 2017. aastal. Eesti ja Kõrgõzstani vahelise lepingu olulised punktid on järgmised. Kui dividendi saavale äriühingule kuulub vähemalt 20% dividendi maksva äriühingu hääleõigusest, ei või tuluallika riik dividendilt kinni pidada rohkem kui 5% dividendi brutosummast ning 10% ülejäänud juhtudel. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetav maksumäär ületada 10% brutosummast. Tuluallika riigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saaja on teine riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või keskpank. Ka litsentsitasude maksustamisel sätestab leping jagatud maksustamise õiguse. Tuluallikariigis on litsentsitasult kinnipeetava maksu ülemmäär 5% litsentsitasu brutosummast.
Eesti ja Kõrgõzstani leping sisaldab teenuste osutamisel tekkiva püsiva tegevuskoha sätet. Püsiv tegevuskoht tekib, kui teises riigis on teenuseid osutatud vähemalt 183 päeva 12 kuu jooksul. Lepingus sätestatakse residendina ka lepinguosalises riigis asutatud investeerimisfondid ja seega rakenduvad ka investeerimisfondidele lepingust tulenevad soodustused. Eesti ja Kõrgõzstani vaheline leping sätestab, et tuleb vahetada põhjalikku teavet isikute tulude kohta. See teabevahetuskohustus ei ole piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister, andestage mulle mu uudishimu! Rahanduskomisjoni koosolekul ei märganud ma seda küsida. Äkki teie tublid nõunikud on teile kaasa pannud info, kui suur seal Kirgiisi Vabariigis praegu juriidiliste isikute tulumaks, kasumimaks ja füüsiliste isikute tulumaks on? On see palju suurem kui meie oma?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Ettevõtte üldine maksumäär on seal 20%. Mitteresidendist juriidilise isiku tulult kinnipeetava maksu määrad on dividendilt 10%, intressilt 10%, litsentsitasult 10%. Residendist füüsilise isiku tulumaksu määr on 10% ja mitteresidendist füüsilise isiku tulult kinnipeetava maksu määrad on dividendilt 10, intressilt 10 ja litsentsitasult ka 10.

Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Eestis on juba 57 analoogset lepingut. Ma lugesin, et on 13 Kirgiisi firmat, mis Eestiga on seotud, aga Eesti omasid, mis Kirgiisi firmadega seotud on, nagu ei olegi. Tahaks teada, kust äkki selline Kirgiisiaga sõlmitud leping välja tuli. Vares ei lenda ka niisama. On midagi plaanis või kust see Kirgiisia äkki välja tuli? Aastaid on ju kõvasti möödas.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kuna selles piirkonnas oli see ainuke riik, kellega sellist lepingut ei olnud, siis ma arvan, et taheti lihtsalt ka sellega ühele poole saada. Aga selles mõttes on teil õigus, et Kirgiisia ettevõtted on investeerinud Eestis omakapitali kokku umbes 75 000 euro väärtuses ja seda on teinud 13 ettevõtet. Ühtki Eesti investeeringut seal ei ole praegu teada. Aga järgmises punktis ma räägin Jaapanist ja seal on tänu sellele lepingule juba huvilised tekkinud. Loodame, et see parandab ettevõtluskeskkonda ja õhutab soove investeerida.

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Rahanduskomisjoni nimel teeb ettekande komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon tegeles selle eelnõuga oma istungil 13. novembril. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson tutvustas meile seda projekti. Üks talle esitatud küsimus oli täpselt sama, mis kolleeg Ernits küsis ministri käest. Proua Hansson vastas täpselt sama, mida vastas minister. Täpsustati, et see on, jah, järjekorras 58. säärast tüüpi leping. Menetluslikud otsused olid sellised: teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. detsember kell 17.15 ja esimene lugemine lõpetada.

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees! Küsimusi teile ei paista. Nüüd on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 537 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 537 muudatusettepanekute tähtajaks 13. detsembri kell 17.15.


20. 19:08 Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE) esimene lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viimane päevakorrapunkt on punkt nr 20. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 549 esimene lugemine. Vabariigi Valitsuse nimel teeb ettekande rahandusminister Toomas Tõniste.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti ja Jaapani vaheline leping allkirjastati 30. augustil 2017 Tallinnas uues hoones, kus Rahandusministeerium nüüd paikneb. Mul endal oli au seda teha. Seda parem meel on mul, et see leping on nüüd siin Riigikogus. Eesti ja Jaapani vahelise lepingu olulised punktid on põhimõtteliselt samad, mis eelmises punktis arutatud lepingul. Tuluallikariigil on dividenditulu maksustamisel piiratud õigus: kinnipeetava tulumaksu ülemmäär on 10% dividendi brutosummast. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Ka litsentsitasude maksustamisel sätestab leping jagatud maksustamise õiguse, tuluallikariigis on litsentsitasult kinnipeetava maksu ülempiir 5% litsentsitasu brutosummast. Lepingus käsitatakse residendina ka lepinguosalise riigi pensionifondi ja seega rakenduvad ka pensionifondidele lepingust tulenevad soodustused. Pension ja muu seda laadi tasu maksustatakse pensionisaaja residendiriigis. Eesti ja Jaapani vaheline leping sätestab põhjaliku isikute tulusid puudutava teabevahetuse. Teabevahetuskohustus ei ole piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Lisaks teabevahetusele reguleerib see leping ka maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Leping ei anna riikidele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigusi. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Hanno Pevkur

Igor Kravtšenko, palun!

Igor Kravtšenko

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te rääkisite küll lepingust, aga äkki ütlete paar sõna ka selle juurde kuuluva protokolli kohta?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Mida ma selle kohta öelda võiksin? Okei, põhimõtteliselt selle protokolliga luuakse soodsamad tingimused investeeringuteks, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjust tekkida võiv topeltmaksustamine, et hoida ära diskrimineeriv maksustamine ja tõkestada maksudest kõrvalehoidmist.

Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on Riigikogu liikmete küsimused ammendunud. Aitäh teile! Rahanduskomisjoni nimel palun, esimees Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Seda lepingut, järjekorras juba 59-ndat, arutas rahanduskomisjon 21. novembril. Eelnõu tutvustas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Selle lepingu vastu näidati üles rohkem huvi kui Kirgiisi lepingu vastu. Näiteks küsiti, miks me seda lepingut nii hilja näeme. Lemmi Oro ütles, et tegelikult on meil selle vastu huvi olnud Eesti taasiseseisvumisest peale. Kui aus olla, siis Jaapani riigi huvi oli leige. Aga tänavu märtsikuus see leping Tokyos parafeeriti ja siis sai see alla kirjutatud ka Tallinnas. Kui me seda tavakohaselt menetleme, siis seda saab kasutada juba aastal 2019.
Tunti huvi, kas selles lepingus on võrreldes teistega midagi eripärast. Vastus oli, et Jaapani pool tahtis väga kindlustada, et selle lepingu alusel saaks soodustusi konkreetselt need, kes tegelevad majandustegevusega, mitte mingid kolmandad isikud.
Mina küsisin pensionide kohta, aga vastus oli tavapärane: vastavalt konkreetse inimese pensionistaažile võib pension laekuda kas ühelt või teiselt riigilt ja ka mõlemalt. See on ära reguleeritud.
Menetluslikud otsused olid sellised: teha ettepanek esitada eelnõu saali tänaseks, ettekandjaks määrata komisjoni esimees ja muudatusettepanekute tähtajaks 13. detsember kell 17.15.

Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Aitäh teile! Kolleegid, teil on võimalus sellel teemal sõna võtta. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 549 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 549 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. detsembri kell 17.15.
Head kolleegid, oleme tänase päevakorra edukalt läbinud. Ilusat õhtut teile! Kohtume homme kell 10.

Istungi lõpp kell 19.15.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee