Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

XIII Рийгикогу, VI Сессия, Очередное пленарное заседание
Вторник, 05.12.2017, 10:00

Отредактированная

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tere hommikust, auväärt Riigikogu! Lugupeetud peaminister! Austatud külalised! Avan Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 10. töönädala teisipäevase istungi. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Initsiatiivi keegi üles ei näita. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 69 rahvasaadikut.


1. 10:01 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimene päevakorrapunkt on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Lubage mul enne selle päevakorrapunkti menetlemise algust lühidalt tutvustada menetluskorda. Kõigepealt on peaminister Jüri Ratase ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Ettekandele järgnevad küsimused ja vastused. Iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seejärel on Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit, sellele järgnevad küsimused ja vastused. Pärast seda toimuvad läbirääkimised, mille käigus saavad sõna võtta Riigikogu fraktsioonide esindajad. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli peaminister Jüri Ratase. Palun!

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees, auväärt Riigikogu liikmed, austatud suursaadikud, teie ekstsellentsid, head eurooplased ja kõik Euroopa sõbrad! Kui väga lühidalt teha, siis lubage mul öelda siin auväärt Riigikogu kõnetoolis teile kõigile suur tänu. Suur aitäh selle eesistumise eest, selle viie kuu eest, mis eesistumine on kestnud!
Ühtsus tasakaalu kaudu – need kolm sõna olid vapikirjana meie kilbil, mille taga olid kuueks kuuks 500 miljoni eurooplase ootused ja lootused. Siin, auväärses Riigikogu saalis olijad teavad kahtlemata isegi, et vaid üheskoos, vaid tasakaalu otsides ja kompromisse tehes on võimalik leida meile kõigile kõige paremad, kõige sobivamad lahendused, millel on ka pikaajaline ja strateegiline mõju. Nii ei olnud meilgi illusioone, et nende kuue kuu või ühe pintslitõmbega oleks võimalik kõik Euroopa Liidu mured lahendada. Samas tahtsime selgelt, et meie eesistumise tulemusena oleks Euroopa natukene parem, natukene lootusrikkam, natukene ühtsem ja rohkem tasakaalus ning et me annaksime meie kätte usaldatud Euroopa edasi veel paremas korras, kui me ta saime, nagu seda teevad kahtlemata ka kõik tulevased eesistujad.
Täna võin teie ees seistes täie veendumusega öelda, et me anname eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima. Kasutan siinkohal võimalust tänada kõiki 1300 Eesti ametnikku ja teenistujat, kes meie eesistumist vedasid. Ma loomulikult soovin tänada kõiki 101 Riigikogu liiget, kes te olete nii eesistumise eelsesse aega kui ka eesistumisaega väga tugevasti panustanud, Riigikogu juhatust, Euroopa Liidu asjade komisjoni, 14 ministrit, ministeeriume, Riigikantseleid, Eesti saadikuid välismaal, kõiki teisi esinduskogudes meie riiki esindavaid inimesi ja loomulikult tervet Eesti rahvast. Soovin eraldi tunnustada Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist Eestist ja Brüsselist koordineerinud ja vedanud inimesi: Heiki Looti, Klen Jääratsit, Kaja Taela, Clyde Kulli ja Matti Maasikat ning nende meeskonda. Samuti tänan eelmisi valitsusi, eelmisi Riigikogu koosseise, kes eesistumise ettevalmistamisse väga tõsiselt panustasid. Oma sihi- ja otsustuskindluse, praktilise meele, kiire tegutsemise ning nutikate lahendustega oleme nii endale kui ka teistele kinnitanud, et Eesti on võimekas ja pühendunud liige Euroopa peres. Eesti eesistumine õnnestus meie ametnike, poliitikute, era- ja kolmanda sektori nõu ja jõuga ning Eesti inimeste külalislahkuse toel.
Igaüks meist on Eesti nägu ja Eesti tegu Euroopas, aga mitte ainult, vaid väga tihti oleme ka Euroopa nägu ja Euroopa tegu maailmas. Laenates mõtet Arvo Pärdi tuntud lastelaulust: me oleme ise küll väikesed, kuid meie jõud on suur. Ja ühtsuses peitub jõud. Just selle najal õnnestusidki need sajad kohtumised Eestis ja tuhanded kohtumised mujal. Olen kõige kogetu pinnalt nii mõnelgi välisüritusel tabanud end mõttelt, et Eesti on Euroopa peres, aga Euroopa on ka Eesti veres.
Väga austatud Riigikogu! Kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, võib meenutada, et alles hiljuti, kui me eesistumist ette valmistasime, olid horisondil tumedamad pilved, äikesepilved, ja oodati ägedat tormi. Brexiti referendumi järel oli õhus kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut, aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi. Täna oleme heitlikest ilmaoludest võitu saanud, taastanud kontrolli laeva üle ja võtnud kursi edasi.
Bratislavas, Maltal, Roomas, aga ka 29. septembril Tallinnas toimunud tippkohtumisel seatud poliitiline siht on aidanud meil raskematest hetkedest üle saada. Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust: euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit on tõestanud, et on keerulisteks Brexiti-läbirääkimisteks valmis. Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast jäävad muidugi ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu alla ja nende fookusesse.
Head Riigikogu liikmed! Lisaks kodanike igapäevaste muredega tegelemisele oleme otsinud ka lahendusi, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ma ei soovi pisendada teisi olulisi saavutusi, kuid kogu Euroopa jaoks on kahtlemata ühed tähtsamad Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös.
Täiesti põhjendatult on Eesti eesistumist nimetatud ka digitaalseks eesistumiseks, kuivõrd tegemist oli meie läbiva prioriteediga, võiks öelda, et ühe võimsaima nurgakivi, tugevaima prioriteediga. Mitte ainult telekommunikatsioonitaristu, turg ja küberjulgeolek, vaid ka õigusalane koostöö, transport, energia, siseturvalisus, kaitsekoostöö, põllumajandus, haridus ja paljud muud valdkonnad olid kantud ideest, et meie ühine tulevik on digitaalne.
Me oleme püüdnud eesistuja rollis näidata kõigile eurooplastele digitaliseerimise eeliseid, seda, et see aitab säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Eesistumise jaoks lõime praktilisi digilahendusi ning aitasime kaasa Euroopa Liidu tööprotsesside digitaliseerimisele. Meie eestvedamisel toimus oktoobris esimest korda Euroopa Liidu õigusaktide digiallkirjastamine, millest loodetavasti üsna pea saab tava, saab norm. Usun, et suutsime pakkuda e-residentsuse või X-tee kogemustega inspiratsiooni nii meie kolleegidele Euroopa Liidus kui ka idapartneritele.
Auväärt rahvasaadikud! Eesti eesistumist planeerides otsustasime lähtuda neljast prioriteedist. Täna eesistumist kokku võttes lubage mul need veel teile üle korrata. Esiteks, avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, teiseks, kaitstud ja turvaline Euroopa, kolmandaks, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, neljandaks, kaasav ja kestlik Euroopa. Ehkki eesistumise päris lõpuni on jäänud veel mitu tubli nädalat ning mitme olulise teema puhul on need nädalad otsustava tähtsusega, teen järgnevalt esimese põhjaliku ülevaate ning annan esimese hinnangu meie tööle ja tulemustele eesistujana. Tänane ülevaade ei ole kindlasti kõikehõlmav kokkuvõte ning põhjalikud aruanded eesistumise saavutustest tulevad päris eesistumise lõpus.
Eesti võttis eesistumise alguses endale eesmärgiks pingutada Euroopa majanduse elavdamise ja konkurentsivõime parandamise nimel. Meie sooviks oli lihtsustada ühtsel turul tegutsemist ning suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahale, et Euroopa inimesed võidaksid kaupade ja teenuste valikus, kvaliteedis ja hinnas. Meil õnnestus jõuda kokkuleppele mitmes olulises küsimuses. Majandust, aga eriti just väikeettevõtlust elavdab Eesti juhtimisel saavutatud kokkulepe suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada fondi kasutamist aastani 2020. Fondist on seni kasu saanud ka siin asuvad objektid, näiteks on Tallinna lennujaama lennurada pikendatud, et saaks täita keskkonnanõudeid ja edendada lennuohutust, samuti on kasu saanud väga-väga paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Eestis ja üle Euroopa neile pakutavate soodsamate investeeringutoetuste ja laenutingimuste kaudu.
Majanduskasvu toetab ka läbipaistev maksupoliitika. Just äsja kinnitasid Euroopa Liidu rahandusministrid ühehäälselt e-kaubanduse käibemaksupaketi. Ettevõtjate jaoks muutub käibemaksu tasumine piiriülesel kaupade müügil peagi lihtsamaks. Juulikuus leiti siinsamas Tallinnas ühiselt, et rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada nii, et need arvestaks ka digimajanduse arengut. Olukord, kus internetiettevõtted maksavad tulumaksu vaid riigis, kus nad on registreeritud, mitte seal, kus nad kasumit teenivad, ei ole vastuvõetav. Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid nendel päevadel Euroopa Liidu ühtse seisukoha ka selles küsimuses.
Meie ülesandeks oli kokku panna n-ö viimane tavaolukorra Euroopa Liidu aastaeelarve enne Ühendkuningriigi lahkumist. Eesistuja töö päädis hea kokkuleppega, millele liikmesriigid andsid oma ühehäälse toetuse. Eelarvest on senisest rohkem raha planeeritud näiteks ühendustele ja haridusprogrammile Erasmus ning eraldi eelarverida on mõeldud strateegilisele kommunikatsioonile. Selleks et kindlustada meie ühise raha eesmärgipärast kasutamist, asutati Eesti eesistumise ajal, pärast neli aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi Euroopa Prokuratuur. Ambitsioonika ja vastutusrikka eesmärgina seadsime endale kevadel sihiks anda oluline panus jätkusuutliku, tarbijasõbraliku ning nutika Euroopa energiaturu loomisesse. Võin liialdamata öelda, et ligi 5000 leheküljest koosnev puhta energia pakett on nõudnud arvukalt töötunde ning fokuseeritud mõttetööd nii eesistujalt kui ka teistelt liikmesriikidelt. Ühise pingutuse tulemusena oleme praeguseks saavutanud esimese liikmesriikidevahelise kokkuleppe. Seda head hoogu ära kasutades loodame kogu paketiga aasta lõpuks võimalikult suure edusammu teha.
Auväärt Riigikogu liikmed! Meie teine prioriteet on turvaline ja kaitstud Euroopa. Eesistumise alguses seadsime endale eesmärgiks vähendada rändesurvet Euroopa Liidu välispiiridele, tõhustada piirihaldust ja tegeleda rändekriisi tagajärgedega. Võin kinnitada, et rändekriisi lahendamisest on saanud rändehaldus: me ei tegele enam tulekahju kustutamisega, vaid keskendume pikaajalistele lahendustele. Hea näide on Euroopa Liidu Aafrika usaldusrahastu ja Eesti eesistumise ajal vastu võetud välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on rände algpõhjuste leevendamine. Pöörasime eesistujana tähelepanu eeskätt Liibüast lähtuva Kesk-Vahemere rändetee sulgemisele ja töötasime selleks juulis välja praktilise rakendusplaani. Kui eesistumise alguses jõudis Itaaliasse rohkem kui 12 000 põgenikku nädalas, siis juba augustis oli see arv langenud alla 2000. Loomulikult pingutasid selle tulemuse nimel kõik liikmesriigid ja eriti need, kes olid kõige suurema rändesurve all, eesotsas just Itaaliaga. Tunnistan, et Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi reform on olnud tõsine proovikivi, kuid ühiselt pingutades oleme teinud edusamme, mille loodetavasti juba järgmine eesistuja tulemuseks vormib.
Oleme Euroopas harjunud sellega, et Euroopa sisepiiridel passi ei küsita ja me saame reisida järjekorras seismata. Selleks et saaksime nautida sisepiirideta Euroopat, seadsime eesistujana fookuse koostööle välispiiride kaitsel, mida toetavad tehnoloogilised lahendused ja kiire andmevahetus. Aastal 2020 rakendub Euroopa Liitu sisenemise ja sealt väljumise süsteem. Loodan, et Eesti eesistumist jääb märkima ka kokkulepe Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteemi loomiseks.
Eesti eestvedamisel on üha suuremat tähelepanu pööratud ka küberkaitsele ja küberjulgeolekule. Tallinnas toimunud esimene Euroopa Liidu kaitseministrite küberõppus osutas ilmekalt Euroopa Liidu ning NATO koostöö ja infovahetuse olulisusele. Euroopa Liit peab toime tulema küberjulgeolekuga seotud ohtudega ning tagama turvalise küberruumi igale meie kodanikule. Märgilise tähendusega Euroopa turvalisuse tagamisel on kahtlemata liikmesriikide tahteavaldus alalise struktureeritud kaitsekoostöö loomiseks. Koguni 23 liikmesriiki otsustasid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania algatusel tihendada kaitsekoostööd, suurendada oma kaitsekulutusi ning viia ellu rea ühisprojekte, näiteks sõjalise transpordi lihtsustamine ja kiirendamine Euroopas.
Eesti eesistumise vältel võõrustasime Tallinnas sadu idapartnerlusriikidest pärit poliitikuid, ettevõtjaid ja noori. Hästi läks korda idapartnerluse tippkohtumine, mida jääb tähistama ühisdeklaratsioon, kus muu hulgas seati praktilised sihid aastaks 2020. Konkreetsed projektid majanduse, ühenduste, hariduse ja digivaldkonnas muudavad miljonite inimeste elu paremaks ja stabiliseerivad meie naabrust.
Julgeoleku, rahu ja stabiilsuse tagamine Euroopa Liidu lähemas ja kaugemas naabruses on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk. "Me elame õnnelikul ajal, mil valitseb rahu," laususin oma 19. novembri kõnes Bundestagis Saksa rahva leinapäeval. Ma rõhutasin: "Sellesse rahusse ja üksteisemõistmisesse on andnud väga olulise panuse just Euroopa Liit, mis on oma olemasoluga võimaldanud siinsetel riikidel ja rahvastel olla julged ning meie kõigi ühiseid vabadusi teostada. Peame seda endale ja teistele iga päev teadvustama ning hoidma ühiselt loodut, mis on erakordne ja kordumatu." 
Head kuulajad! Ma ei väsi kordamast, et Euroopa peab kaasas käima tehnoloogilise arenguga ning selle enda kasuks tööle panema. Seetõttu on mul suur rõõm teile täna siin kinnitada, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam ainult Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Ühisele arusaamisele selles jõudsime koos Euroopa Liidu 27 riigipea ja valitsusjuhiga just Tallinna digitippkohtumisel. Digitaalse ühtse turu ja ühiskonna arenguks vajalike ühtsete reeglite kehtestamine Euroopa Liidus on keeruline ja aeganõudev ülesanne liikmesriikide erineva nägemuse ja valmisoleku, aga kindlasti ka usalduse ja turvalisusega seotud kaalutluste tõttu. Seetõttu on veelgi enam põhjust rahul olla meie juhitud aruteludega, mis viisid mitmete väga vajalike kokkulepeteni.
Tänu suurtele jõupingutustele saavutas Eesti Euroopa Parlamendiga kokkuleppe, mille kohaselt kaovad järgmise aasta jõuludeks veebipoodides toodete ja teenuste asukohapõhised piirangud. Väga oluline samm avalike teenuste piiriüleste kasutajate jaoks on liikmesriikide ühtse digivärava määruse kokkulepe, mis näeb ette ka andmete ühekordse küsimise põhimõtte kasutuselevõtu Euroopa Liidu tasandil. See on olnud Eesti ammune idee ja seisukoht.
Liikmesriikide ühine arusaam sellest, kuidas muuta e-valitsemine Euroopas tõhusalt toimivaks reaalsuseks, sai kinnitatud oktoobris e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis. Ühine spektripoliitika muudab ülikiire side (5G), isejuhitava transpordi, värkvõrgu ja palju muud reaalsuseks. Ülikiire internetiühenduse väljaarendamiseks annab kahtlemata vajaliku tõuke ka Tallinnas 28 liikmesriigi ja Norra ministrite allkirjastatud 5G-deklaratsioon.
Eesti ja teiste digimeelsete liikmesriikide eestvedamisel tuli Euroopa Komisjon septembris välja kauaoodatud andmete vaba liikumise eelnõuga. Oleme pingutanud, et viia andmete vaba liikumise arutelud kõikide valdkondade nõukogudesse ning rajada ühine arusaam meie digitaalsest tulevikust. Meie eesistumise ajal on Eestit Euroopa Liidus teadvustatud andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse eestkõnelejat.
Digitaalsete lahenduste arendamine oli üheks oluliseks teemaks ka eelmisel nädalal toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumisel. Käsitlesin seda nii oma sõnavõtus kui ka kahepoolsetes kohtumistes Aafrika riigijuhtidega. Samuti sõlmisime Aafrika Liidu ja Mauritiusega koostööleppe e-valitsemise arendamiseks. Digitaalsete lahenduste eduloo jätkumise ja maine hoidmise nimel tuleb meil ka pärast eesistumise lõpetamist teha tööd Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas tervikuna.
Austatud ametikaaslased! Kevadel siin teie ees seistes lubasin, et Euroopa majanduse elavdamise ja ühtse turu edasiarendamise kõrval peame vähemalt samavõrd oluliseks puhast ja hoolivat elukeskkonda ning kõigile võrdsete võimaluste loomist. Hiljuti Göteborgis sotsiaaltippkohtumisel, arutledes Euroopa sotsiaalmõõtme üle, kogesin taas kord Euroopa Liidu tugevat ühtsust. Allkirjastades kõigi 28 liikmesriigi nimel Euroopa sotsiaalõiguste samba, andsin koos teistega lubaduse tegeleda töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisega. Me usume üheskoos Euroopasse, mis tagab võrdsed võimalused ja juurdepääsu tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse.
Mul on hea meel, et suutsime liikmesriikidega kokku leppida Euroopa solidaarsuskorpuse loomises, mis annab Euroopa noortele võimaluse ammutada oskusi, teadmisi ja kogemusi vabatahtliku tegevuse kaudu teistes riikides.
Lubage mul lühidalt peatuda lähetatud töötajate direktiivi arutelul, mis ka Eesti avalikkuses rohket kõlapinda on leidnud. Kuigi direktiiv puudutab vaid väikest osa Euroopa Liidu töötajatest, on see küsimus juba pikka-pikka aega kahetsusväärselt Euroopat lõhestanud, seades vastamisi vanemaid ja uuemaid liikmesriike, Lääne- ja Ida-Euroopat. Kokkuleppele jõudmine liikmesriikide vahel nõudis loomulikult diplomaatilist osavust ning meisterlikku läbirääkimist. See oli ilmekas näide Eesti eesistumise moto – ühtsus tasakaalu kaudu – elluviimise kohta.
Tasakaal peab valitsema kõigis eluvaldkondades meie ümber. Niisamuti püüdsime leida tasakaalu looduse ja inimeste vahel keerulistes läbirääkimistes Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitikas. Eesti võtab väga tõsiselt Pariisi kliimaleppe elluviimist ning võin kinnitada, et eesistujana tegime ära tubli töö selleks, et reeglites kokku leppida. Kuni viimaste päevadeni enne jõule jätkuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga heitmekaubandussüsteemist välja jäävate sektorite asjus. Kuid ma usun, et Eesti eesistumise tulemusena ei ole võimatu kirjutada ajalooraamatusse, et kõik Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajalikud kokkulepped Euroopa Liidus on sõlmitud.
Väga austatud Riigikogu liikmed! Septembris Tallinnas toimunud Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide töisel õhtusöögil nentisime, et kodanike kõige põletavamate probleemide lahendamiseks tuleb meil edaspidi kohtuda sagedamini ja arutada omavahel avatult ka kõige keerulisemaid küsimusi. Selle põhjal esitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk nn riigipeade tegevuskava, plaani edasisteks aruteludeks. Võime olla uhked, et "Leaders Agenda" sai alguse just siit, Tallinnast. Detsembris arutame selle plaani raames ühisraha euro tulevikku. Ma nõustun täielikult Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri üleskutsega, et kõik liikmesriigid võtaksid ette ühisrahale ülemineku, välja arvatud ametliku erandi saanud Taani ja Ühendkuningriik.
Majandus- ja rahaliit ning euro on kindlasti vahendid, millelt oodatakse stabiilsust majanduse arenguks ja tuge Euroopa Liidu ühisturule. Oma majanduse konkurentsivõimelise ja piisavalt paindlikuna hoidmine peab olema iga riigi enda huvi ja vastutus. Seda ei asenda euroala riikide ühisvastutuse suurendamine ega Euroopa Keskpanga erakorralised kriisimeetmed. Eesti on alati rõhutanud, et majandus- ja rahaliidu toimimiseks kokkulepitud reegleid tuleb täita, kuid olen nõus, et tugevdamist vajab ka rahaliidu ülesehitus. Veebruaris arutasime riigipeade ja valitsusjuhtidega, millised peaksid olema järgmise eelarveperioodi suurimad prioriteedid. Eesti läheb neile kõnelustele vastu, rõhutades jätkuvalt nende Euroopa Liidu poliitikate tähtsust, mis on suunatud suurema ühtekuuluvuse saavutamisele riikide ja regioonide vahel, võrdsete võimaluste loomisele ettevõtjatele, ka maal, ning Euroopa kaugemate piirkondadega ühenduste parandamisele.
Austatud Riigikogu liikmed! Ütlesin alguses, et loodetavasti on Euroopa pärast meie eesistumist natukene parem paik, natukene lootusrikkam, natukene ühtsem ja tal on rohkem tasakaalu. Aga kindlasti on ka Eesti pärast seda poolaastat natukene teistsugune riik. Me oleme targemad, meil on rohkem kogemusi, me oleme kindlasti enesekindlamad kui enne. Me oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis on vist kõige olulisem, meid mõistetakse terves Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem.
Öeldakse, et eestlastele on väga oluline, mis neist arvatakse. Selles võib olla terake tõtt ja mõnikord on selle üle tervislik pisut naljagi heita. Kuid ma ei tahaks elada sellises riigis ja koos selliste inimestega, kellele naabrite arvamus sugugi korda ei lähe. Peaministrina on mul olnud uhke tunne selle poole aasta jooksul ringi käies ja ringi reisides kuulda paljudes riikides häid sõnu meie riigi kohta, meie looduse, meie inimeste ja ka meie töö kohta. Olen kindel, et kõik kahepoolsed kohtumised teiste Euroopa juhtidega tegid tugevamaks nii Euroopa Liidu kui ka meie riigi positsioone ja suhteid.
Teen veel kord sügava kummarduse kõigi meie ametnike, poliitikute, ajakirjanike, koostööpartnerite ja vabatahtlike ees, kelle pühendumus ja professionaalsus on olnud imetlusväärsed. Ma tänan veel kord kogu Eesti rahvast. Lubage mul siin teie ees tunnustada ka kõiki eelmisi eesistujaid, kelle pühendumine ja pingutused võimaldasid mitmed olulised kokkulepped kinnitada just meie, Eesti eesistumise ajal, aga ka triopartnereid Bulgaariat ja Austriat, kes meilt kõige paremas mõttes teatepulga üle võtavad ja ühiselt seatud eesmärkide nimel edasi töötavad. Samuti tahan tänada komisjonis, Euroopa Parlamendis ja teistes institutsioonides töötavaid kolleege ja ametnikke, kelle professionaalsel toel me oleme eesistuja rolli edukalt täita saanud. Loomulikult tänan siiralt kõiki kaasaelajaid Eestis ja Euroopas, ilma kelleta poleks meie eesistumine nii hästi õnnestunud. Ma tänan teid ja soovin jõudu nii Eestile kui ka Euroopale! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Peaministrile esitatavate küsimuste vooru avab Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Kindlasti oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine viimaste aastate jooksul väga hästi ette valmistatud ja see hea ettevalmistus tagas ka valdavalt eduka eesistumise. Sellega võib nõustuda. Kindlasti väärivad erilist tunnustust meie ministeeriumide ametnikud. Te loetlesite küll väga väheseid, aga ega kõiki ei jõuagi nimetada. Ma usun, et ametnikud seda tunnustust väärivad. Te ütlesite oma kõnes, et eesmärk oli lihtsustada ettevõtjatel turul tegutsemist, ja ka seda, et majanduskasvu toetab läbipaistev maksupoliitika. Eesti on seni olnud väga hea eeskuju eelarvedistsipliini, võlgu mitteelamise, digiedu ja kõige muu poolest. Aga meil jäid paljud asjad ka saavutamata. Eesistumise ajal jäi lahendamata rändekriis, digitippkohtumine jne. Ma küsin teie käest, mis te ise arvate, mis olid need lati alt läbijooksmised. Te siin kõik edukad asjad tõite välja, aga äkki ütlete need ka.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Jah, ma mainisin mitu korda neid 1300 ametnikku, kes panustasid ja tegid seda tõesti hästi. Ma selles mõttes nõustun teiega. Ma arvan, et see, mis ei läinud plaanipäraselt ja kus me kindlasti soovinuks paremat tulemit, on see, mida te mainisite. See on loomulikult nn rändepakett või Dublini pakett. See oli kindlasti see koht, kus oleks võinud saavutada veel suuremat edasiminekut. Mulle tundub, et viimase kuu või poolteise jooksul on Euroopa Liidus järjest rohkem teadvustatud endale seda põhimõtet, et selles küsimuses tuleb leida võimalikult suur konsensus, see otsus tuleb langetada konsensuslikult. See on tegelikult üks teema, mille kohta Eesti on pannud nüüd, eesistumise lõpus, oma ettepaneku lauale. See teema läheb Bulgaaria eesistumise ajal kindlasti edasi. Aga see on üks koht, ma arvan, kus eesistumine oleks võinud olla edukam. Ma arvan, et ka näiteks audiovisuaalmeedia puhul võinuks olla rohkem edasiminekut. Eesti on nende viie kuu ja mõne päeva jooksul tegelnud suurusjärgus 370 failiga, nii et on väga keeruline tuua välja, mis küsimustes oleks olnud vaja saavutada veel parem kokkulepe. Aga ma arvan, et rändeküsimus on kõige teravamalt Euroopa Liidus laual. Selles ma nõustun teiega.

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! Ma pean küll kahjuks ütlema, et mina näen meie eesistumist täieliku hävinguna. Te lugesite siin üles terve rea saavutusi, mis tähendavad ju kõik Brüsseli paanilist võimu tsentraliseerimist, mida Eesti oma eesistumise ajal on oma kätega edendanud, olgu kõne all prokuratuur, kaitseagentuur, töötajate direktiiv või rahanduse tsentraliseerimine. Ka Brexiti-läbirääkimised on ju ummikus ja ummikus selle tõttu, et need ei ole mitte läbirääkimised, et saavutada kahe poole head läbisaamist tulevikus, vaid lihtsalt tingimuste dikteerimine brittidele, mis mitte kuhugi ei ole viinud. Nüüd me jõuame rändeküsimusteni. Eesti on pakkunud kompromissi, mis sisuliselt tähendab ikkagi riikidele sundkvoote. Ei Eesti valitsusel ega ühelgi teisel valitsusel ei ole selleks luba. Kust te võtsite selle mandaadi, et te eesistumise ajal seda poliitikat olete ajanud? Eesti rahvas ei ole kunagi andnud mandaati Euroopa föderatsiooni või ühendriikide loomiseks.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Teie küsimust kuulates meenus mulle üks päikseline reede hommikupoolik. Ma olin just tulnud Tapalt, kus ma olin kohtunud Prantsusmaa presidendi ja Suurbritannia peaministriga. Mul oli au olla koos nendega seal liitlasvägede ees, sõdurid olid tulnud siia Prantsusmaalt ja Suurbritanniast, mõned Taanist ning seal oli ka Eesti sõdureid. Tagasitee viis mind Tallinnas mere äärde, kus on linnahall ja Kultuurikatel ning kus 29. septembril toimus digitippkohtumine. See oli esimene digitippkohtumine Euroopa Liidu ajaloos sellisel kujul. Nii nagu ikka – teie kogenud Riigikogu liikmena teate seda hästi –, eelnes tippkohtumisele selline ukseintervjuu, inglise keeles doorstep, ja pärast seda tulid riikide liidrid ükshaaval Kultuurikatlasse sisse, et leppida kokku ühises seisukohas ja öelda, et Euroopa edasiminek on digitaalne, ning püüda leppida kokku infrastruktuuri ja nende reeglite loomises, kuidas edasi minna. Nagu ma ütlesin, päev oli ilus ja päike paistis. Kultuurikatlast üle tee käis mingi müdin ja mürgeldamine, seal olid igasugused plakatid, millel küsiti, miks need liidrid siia tulevad. Ma ausalt öeldes ei teagi täpselt, kes seda korraldas, aga mul oli selle pärast küll halb tunne, kui kogu seda päeva nüüd kokku võtta, et kui drastiliselt teistest erinevalt võivad mõned inimesed näha rahuaspekti ja ühise tegutsemise aspekti. Nii et ma ei nõustu selle teie kriitikaga, et see oli kuidagi Brüsselist ette kirjutatud.
Eesti täitis oma rolli eesistujana. Mis on eesistuja roll? Ma alustasin sellega, et meie moto oli "Ühtsus tasakaalu kaudu". Väga paljud olulised teemad, mis meil Eestis on iga päev kasutusel, näiteks e-teenused (e-meditsiin, e-kool, e-valitsemine), on olnud ju need, mille kohta me oleme küsinud, miks ei ole siin piiriülest koostööd. Võtame kas või digiretsepti. Mul on hea meel, et samm edasi, et saavutada siin koostööd Soomega, on, ma ütleksin, käegakatsutav. Meile on olnud oluline, kui prioriteete vaadata, kaitsealane koostöö, loomulikult mitte dubleerides NATO-t. Ma nimetasin, et Eesti eesistumise ajal me suutsime ka siin edasi minna. Seesama PESCO moodustamine on kindel sõnum ka Eesti-siseselt. Eesti on üks 28-st Euroopa Liidu riigist ja kõik otsused puudutavad 510 miljonit inimest, sh Eesti 1,3 miljonit elanikku. Eesistumine ongi ju mõeldud Euroopa Liidu elanikele, mitte 28 liidrile või teatud juhtidele.
Te väitsite, et Eesti võtab nüüd, ma ei tea, kvoodi alusel või sundkorras põgenikke vastu. Ma ütlen ainult ühe lause sellest ettepanekust, mille me läinud nädalal Brüsselis saadikute arutelu raames lauale panime. See lause on järgmine: Eesti valitsuse ettepanek on, et ümberpaigutamiseks on vaja ka vastuvõtva riigi nõusolekut. Punkt!

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas.

Arto Aas

Aitäh! Kuulates seda ülevoolavat ja mõneti ühekülgset kiidulaulu eesistumise õnnestumise kohta, meenuvad mulle olümpiamängud, mille lõppedes öeldakse alati, et need olid kõigi aegade kõige paremini korraldatud olümpiamängud. Küllap meie eesistumine laias laastus õnnestuski, kuigi meenuvad ka vähe tumedamad toonid, ma pean silmas ministrite ebaõnnestunud esinemisi ja sõnavõtte, kus jäi puudu nii keeleoskusest kui ka sisulistest teadmistest. Aga see selleks. Täname kõiki, kes panustasid! Ma küsin aga hoopis, kuidas lähevad valitsusel ettevalmistused uueks eelarveperioodiks. Me teame, et eelarvevahendid vähenevad. Riigikontroll on öelnud, et valitsusel puudub plaan ja puudub isegi ülevaade sellest, kuidas uuele eelarveperioodile läheneda. Valitsus on loobunud ka nende ametiasutuste reformimisest, mis eurorahaga tegelevad. Neid kohustusi lükatakse pidevalt edasi. Mis on teie lähiaja plaan?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! See on hea küsimus seoses eesistumisega. Te tõite võrdluse olümpiamängudega. Mina mõtlen nii, et põhimõte on ju alati olnud see, et olümpiamängud on kantud rahust, ja seda on nad ka alati või enamikul kordadel saavutanud. Mis on Euroopa Liidu eesistumise peamine võimalus? Minu arvates see, et me suurendame eesistumise abil kõigi nende kuue kuu jooksul Euroopa Liidu ühtsust, tugevust, ühtehoidmist ja ühtekuuluvust. Ma arvan, et oluline on ka see, et me ei räägi enam tegelikult ühestki exit'ist. Ma nimetasin enne oma kõnes Rooma kohtumist ja Rooma deklaratsiooni. Minu meelest on peale seda kohtumist olnud väga jõuline see liin, et 27 riiki lähevad peale Brexitit üheskoos edasi. Te ütlesite, võttes oma kogemust arvesse, et näete, sellel jääb puudu keeleoskusest, sellel jääb puudu aga teadmistest ja millest veel. Mina arvan, et eesistumine ongi üks, austatud Arto Aas, meeskonnamäng. Kui jääb midagi puudu, siis meeskonnakaaslane aitab edasi, kompenseerib selle, pakub küünarnukitunnet. See on oluline, ma arvan, sest mis need 1300 inimest siis niisama tegutsevad. Ma seda üldse ei häbene. Ma arvan, eesistumine ongi meeskonnatöö ja kokku võttes on kogu Euroopa Liit ühtse meeskonna töö.
Nüüd sellest, mida te ütlesite Eesti eesistumise kohta. Ma arvan, et tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kuidas on meid hinnatud väljastpoolt. Võtame näiteks selle, mis on seotud stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvereegliga. Võib kinnitada, et Eesti täidab stabiilsuse ja kasvu pakti reegleid, kaasa arvatud eelarvereeglit, nagu näitab ka – nüüd tuleb kõige olulisem laiend! – Euroopa Komisjoni Eesti eelarvekava hinnang. Seda vastutustundlikku eelarvepoliitikat viljeleb valitsus kindlasti edasi, ta viljeleb seda tugevasti. Nagu näete, näiteks Euroopa Komisjon on hinnanud seda positiivselt. Mulle meenub siin teile otsa vaadates näiteks reitinguagentuur Fitch, kes ei jätnud Eesti reitingut mitte samaks, vaid hoopis tõstis seda. Selles mõttes ma nõustun Hanno Pevkuriga, kes siin ütles, et eks ole ka eelnevalt tehtud ära väga suur töö. Ma kindlasti nõustun sellega.

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh! Kurb on kuulata, kuidas te siin kiidate "suuri töövõite", mis on meile endale kahjulikud. Näiteks, lähetatud töötajate direktiiv – piinlik on, et just Eesti eesistumise ajal sündis otsus, mis ahistab kõiki Euroopa Liidu vaesemaid riike, sh Eestit ennast. Kas tõesti on kellelgi, eriti Eesti peaministril, kes peaks eeskätt Eesti inimeste, meie ettevõtete ja meie riigi konkurentsivõime eest seisma, põhjust selle üle uhke olla? Mulle tundub, et see kõik käib selle süsteemi järgi, et kiida lolli ja loll hüppab.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et eks ole meie kõigi õigus näha Euroopa Liitu nendes värvides ja toonides, nagu me soovime näha. Kui rääkida lähetatud töötajatest, keda te mainisite – te ütlesite kuidagi nii, et me keksime, või mis see sõna oligi –, siis ma olen täiesti veendunud, et see kokkulepe, mis nõukogu istungil saavutati – seda protsessi vedas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski –, on väga tugev kokkulepe. Ma ütlesin ka oma kõnes, et vaidlused, millega püüti saavutada kokkulepet ja leida tasakaalu, olid kestnud juba aastaid. Nagu ma ka ütlesin, lahkarvamuste tõttu olid kujunenud riikide grupid. Aga see kokkulepe saavutati. Tõesti, selle nõukogu juhtimine võttis päris palju tunde, aega võttis ka eelnev tegevus. Nii et ma üldse ei arva, et tuleks öelda, nagu see oleks halb kokkulepe. Ei, see ei olnud halb kokkulepe. Eesistuja roll on saavutada kokkuleppeid. Ma olen täiesti kindel, et Eesti oleks hoidnud sama joont ka siis, kui ta ei oleks olnud eesistuja, siis ainult ei oleks see tasakaalu ja kokkuleppe koha leidmine olnud meie ülesanne. Mulle on väga paljud inimesed öelnud, et see kokkulepe oli vajalik. Ma ütleksin, et see kokkulepe oli üks olulisemaid kokkuleppeid selle eesistumise ajal. Mis selle direktiivi põhiline eesmärk on? See on see, et kindlustada töötajate õiglane kohtlemine üle Euroopa Liidu. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te olete siin kinnitanud, et idapartnerluse tippkohtumine läks hästi korda, hea ühisdeklaratsioon võeti vastu jne. Minu küsimus on see, kuidas see toob näiteks Georgiat ja Ukrainat Euroopa Liidule lähemale. Mida teie seisukohalt konkreetselt need riigid peaksid tegema, milliseid muudatusi läbi viima, selleks et me nähtavas tulevikus siiski tõsiselt saaksime rääkida nende Euroopa Liidu liikmesuse perspektiivist?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui lubate, siis ma vastan sellele küsimusele natukene pikemalt. Kuskilt tuleb alustada. Ma alustan aastast 2015 ja Riiast, kui toimus eelnev Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine. Sellest ajast tänaseni on palju muutunud, on muutunud see, et teatud idapartnerlusriigid on saanud viisavabaduse, on muutunud see, et on loodud võimalus assotsieerimislepinguks. Nüüd on küsimus, kuidas me siit edasi läheme. Me kõik saame ju aru, et idapartnerlus ei võrdu laienemisega. Ma jõuan selle mõtte juurde veel tagasi.
Kuidas selle idapartnerluse juurest edasi minna? Ma arvan, et see kava – mul on hea meel, et seekord idapartnerluse tippkohtumine toimus just Brüsselis – on väga konkreetne. On 20 konkreetset suunda, kuidas me läheme edasi aastani 2020, olgu need ühendused idapartnerlusriikide ja Euroopa riikide vahel, olgu need väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete paremad laenutingimused kuues idapartnerlusriigis või olgu see väga oluline, ma ütleksin, et juveel kõige paremas mõttes Euroopa Liidu siseselt ehk seesama Erasmus+ programm, selle laiendamine ja sellele lisavahendite leidmine.
Ma arvan, et teie küsimus on tegelikult rohkem selle kohta, mis peaksid olema need konkreetsed sammud või tegevused, et me ühel hetkel saaksime öelda, et need riigid – te nimetasite nendest kuuest riigist Ukrainat ja Georgiat – on Euroopa Liidu liikmesriigid. See on teine tee, see on teine valdkond, see ei ole enam idapartnerlus. Siin on see küsimus, kas need riigid seda soovivad ja kas need riigid on valmis neid reforme tegema. Mina saan tugineda enda isiklikule tunnetusele. Mina arvan, et paljud kuuest idapartnerlusriigist reaalselt seda soovivad ja reaalselt selle poole liiguvad. Kui te küsite, mis on minu soovitus neile, siis see on loomulikult see, et teha reforme ja täita nõudeid. Nii, ma arvan, on reaalselt võimalik sellega edasi minna. Kui kiiresti see kätte jõuab? Ma arvan, et seda prognoosida ei ole hetkel mõtet. Mulle tundub, et Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika üks väga suuri väärtusi sellel korral oli see, et ühelt või teiselt poolt lubati reaalseid samme, mida me soovime astuda ja mida me suudame teha, mitte ei lubatud aasta või kahe-kolme pärast uut laienemiste lainet.

Aseesimees Enn Eesmaa

Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Te kutsusite oktoobris Euroopa Liidu eesistumise raames toimunud Euroopa tippteaduse konverentsil Euroopa Liidu liikmesriike üles investeerima senisest enam teadus- ja arendustegevusse, öeldes, et investeerimine teadus- ja arendustegevusse ei ole luksus, vaid see on vajadus. Teie väljaütlemisele juhtis möödunud nädalal Tallinnas toimunud innovatsioonikonverentsil tähelepanu Stanfordi uurimisinstituudi innovatsioonikeskuse endine juht. Tema hinnangul kulutab Eesti teadus- ja arendustegevusele alla oma võimete. Ta küsis, miks peaministri sõnad ning andmed Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta kokku ei lähe. Minu küsimus teile ongi, miks teie sõnad ja teod teadus- ja arendustegevuse valdkonnas kokku ei lähe.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle olulise küsimuse eest! Kõigepealt, ma jään oma sõnade juurde, mis ma ütlesin sellel konverentsil. Mul oli mõni kuu tagasi, sellel suvel, võimalus ka isiklikult käia SRI-s või Stanford Research Institute'is. Kindlasti ma toetan seda põhimõtet, et Eesti peab oma panust teadus- ja arendustegevusse suurendama. Ma vastasin mõni nädal tagasi kõnetoolis auväärt Riigikogu liikmete arupärimistele ja rääkisin, kui oluline prioriteet see Eestile on. Sellest prioriteedist ja sellest 1%-st on rääkinud kõik valitsused. Küsimus on selles, millal me sinnani jõuame. Ma ei vaataks siin ainult avaliku sektori panust, vaid ka erasektori panust. Praegune valitsus on võtnud selle suuna, et teha kõik mis võimalik, et taset hoida või natukene tõsta. Järgmise aasta eelarves, kui selle te heaks kiidate, on lähtutud sellest põhimõttest: taset hoida või natukene tõsta. Nii et ma ütlen teile silma vaadates ja püüdes kuidagi Jürgen Ligi kõrval, kes teiega vestleb, proua Sulling, tähelepanu võita, öelda, et igal juhul töötan ma selle nimel, et Eesti avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusse kasvaks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Austatud härra peaminister, kõigepealt suur tänu sisuka ettekande eest! Tõepoolest, nagu me oleme tõdenud ja nagu te ka mainisite, eesistumise käigus tehti ikkagi väga palju mõjukaid ja vajalikke otsuseid. Te nimetasite siin väikeettevõtlusega seonduvat, digimajandust, e-direktiivi, e-kaubandust, rändekriisi, turvakriisi, maksupoliitikat jne. Te ütlesite ka, et lõpusirgel on meil ikkagi mõned asjad veel teha ja et eesistumine ei ole ju sugugi lõppenud. Mida te sellelt lõpusirgelt veel ootate? Võib-olla mainite mõnda tahku, näiteks mõnda otsust või mingeid läbirääkimisi, mis ees seisavad.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui rääkida sellistest suurtest asjadest, siis ees seisab 12. detsembril – kui ma ei eksi, siis see on teisipäev – kohtumine Pariisis. See on väga tugevasti seotud kliima- ja keskkonnavaldkonnaga ning toimub Eesti eesistumise raames. Kindlasti ootan ma mitmes nõukogus veel otsuste tegemist ja lahenduste leidmist. Ma ise osalen detsembri keskpaigas, 14. ja 15. detsembril Euroopa Liidu Ülemkogul. Ma ootan kindlasti seda, et me suudaksime seal konkreetselt paika panna PESCO küsimused, just kaitsevaldkonda kuuluvad küsimused. Ma olen hästi õnnelik selle üle, et 28. septembri õhtul Tallinnas sündisid otsused, millega liikmesriigid ütlesid välja, et nad soovivad üheskoos liidrite keskel rohkem arutleda, ja Donald Tusk võttis selle teema väga jõuliselt vedada. Ma ootan kindlasti nendes valdkondades edasiminekut. Nii et keskkond, kliima, kaitsevaldkond. Need on väga konkreetsed sammud, mis selle vähem kui nelja nädala jooksul on vaja astuda. Mida ma veel väga ootan? Ma ootan seda, et vähemalt 15. detsembril me suudaksime astuda konkreetse sammu nende 510 miljoni elaniku heaks ja see samm on selguse samm seoses Brexitiga. Me teame, et eile toimus töökohtumine komisjoni presidendi, Suurbritannia peaministri ja põhiläbirääkija vahel. Sõnumid ei ole veel väga lootusrikkad, aga lootust on. Nii et on oluline, et saaks konkreetselt selgeks, missugused on inimeste õigused ja milline õiguslik regulatsioon hakkab elanike jaoks kehtima ühes ja teises suunas ning missugune on Euroopa Liidu ja Suurbritannia tulevikusuhe. Need on mõningad markeeringud, mida on selle lõppeva aasta jooksul veel oodata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt kompliment Arvo Pärdi nimetamise eest, peaministri kõnet teeb Arvo Pärdi nimetamine kindlasti tugevamaks. Praegu oleks muidugi olnud ilmselt korrektne nimetada ka Vladimir Beekmanit, sest Arvo Pärt, kui ma ei eksi, on ikkagi muusika autor, aga Vladimir Beekmanile kuulub see surematu tsitaat meie lapsepõlvekangelaselt. See selleks. Ma olen väga nõus teie kõne selle osaga, kus te kiitsite Eesti ametnikke, kes, korvpallitermineid kasutades, võtsid tihti mängu enda peale. See ongi meeskonnamäng ja keegi peabki selle enda peale võtma. Ainult kiitus selle eest, see ei olnud kuidagi irooniliselt mõeldud. Küsimus on selles, kuidas Eesti riik seda väga paljude inimeste uut kogemust plaanib kasutada ehk, veelgi täpsemalt, mis saab nendest inimestest peale seda, kui eesistumine on ametlikult läbi.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Taavi Rõivas! Eks teilt ole palju õppida. Ma tänan, et te ka siin, oma küsimuse sissejuhatavas osas harisite mind kultuurivaldkonnas! See on kiiduväärt ja eks selline toetus Riigikogu poolt ole alati väga-väga teretulnud. Te nimetasite, et ka teie tahate kiita neid 1300 inimest, kes tihti võtsid selle mängu enda peale. No miks te nii tagasihoidlik olete? Teie ise ju seda mängu paljuski juhtisite. Mina ütlen, et näed, poliitik Taavi Rõivas tegi ka väga head tööd selles asjas. Mina ei karda teile öelda, et teie valmistasite hästi seda eesistumist ette. Kindlasti oli väga keeruline seis, kui ühel hetkel selgus, et Suurbritannia ei tule eesistumiskarusselli peale. Võib-olla see erinevus meie vahel ongi, et üks näeb ainult ühte asja ja teine näeb natuke laiemat pilti. Aga see selleks.
See, mida te mainisite, on muidugi probleem küll. Ma arvan, et eeskätt on see selline inimlik motivatsiooniküsimus. Vastab tõele, neid signaale on juba tulnud, et inimesed küsivad, et nad on kuus kuud teinud (võib ka ettevalmistusperioodi sinna juurde liita) väga huvitavat tööd, on osalenud väga paljudel läbirääkimistel, teinud rahvusvahelist tööd, väga vastutusrikast tööd, aga mis on nüüd nende tööfront peale 31. detsembrit või ka peale 15. jaanuari, kui mõne inimese teenistussuhe ja tööleping lõpeb. Eks see ole päris kõva pähkel, ma arvan, me teist eesistumist ju ei saa. Kui me ütleme, et pole hullu midagi, oota aastani vist 2036 või millal see uus eesistumine peakski Eestile, ütleme, puhtmatemaatiliselt kätte jõudma, ja läheme siis koos edasi, siis see kindlasti ei ole motiveeriv. Nii et see on päris kõva pähkel, kuidas motiveerida inimesi, kellel on väga suur kogemus, väga suur teadmistepagas. Ma arvan, et see peab olema kindlasti fookuses riigisiseses personalipoliitikas. Mõned inimesed lähevad ju ministeeriumidesse oma tööle tagasi, aga kindlasti soovivad paljud uusi väljakutseid. Ma tean, et mõnes valdkonnas ... (Paus.)

Aseesimees Enn Eesmaa

Tuletan meelde, et läbirääkimised on pärast küsimuste vooru.

Peaminister Jüri Ratas

Mina ei saa segada Riigikogu liikmeid, mul ei ole seda õigust, nii et ...

Aseesimees Enn Eesmaa

Kas me võime jätkata, Jürgen Ligi? (Hääl saalist.) Pisut läheb veel aega. Härra peaminister, andestust häirete eest! Palun jätkata!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle võimaluse eest! Ma tean seda, et mõnes valdkonnas on ametnikele teinud ka järgmine eesistuja ettepanekuid, et nad läheksid sinna meeskonda, et anda seal edasi oma kogemust. See on Eestile uus kogemus, kuidas seda personaliküsimust lahendada. Eks see keerukas väljakutse ole. Selle teematõstatusega olen ma igal juhul nõus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Mitme Euroopa teadusasutuse ja organisatsiooni juhid on väga mures selle pärast, et Euroopas on investeeringud nii teadusesse kui ka innovatsiooni stagneerunud. Kas ja kuivõrd jõuliselt Eesti oma eesistumise ajal seda probleemi tõstatas? Ma tean loomulikult sellest Tallinna üleskutsest, mis tehti tippteaduse konverentsi ajal. Aga mõeldes kõigi nende võimalike koostööprogrammide ja kogu eelarve järgmise perioodi kujundamise peale, kas ja kuivõrd jõuliselt see oli teemaks? 

Peaminister Jüri Ratas

Ma ei tea, kust poolt vaadata. Kui ma mõtlen sellele, mida küsiti siin mõni küsimus tagasi, siis see polnud nagu üldse teemaks, eks ju, et oli üks lause ja see oligi kõik. Aga kui te küsite, kas see oli teemaks, siis vastan, et loomulikult see oli teemaks, see oli mitmetel kohtumistel teemaks, kindlasti oli see teemaks haridus- ja teadusministri tööfrondil. Näiteks liidrite kohtumise esimene jätk, mis toimus pärast seda, kui 28. septembril siin kokku lepiti, toimus ju Göteborgis, Rootsi Kuningriigis, peale sotsiaaltippkohtumist. Selle formaat oli just liidrite arutelu kultuuri- ja haridusvaldkonna teemal. See toimus samuti Eesti eesistumise raames. Seal oli väga palju teadusalast mõttevahetust, seal arutati Euroopa Liidu sisese tegevuse üle, aga mitte ainult, tegelikult arutati ka ülikoolide koostööd ja panustamist meie naaberkontinentidele, näiteks Aafrikasse. Nii et teadus on olnud fookuses küll. Kui rääkida sellest, mis riigisiseselt toimub, siis küsimus on selles, milline on meie võimekus eesmärgile jõuda. Küsimus ei ole selles, kas me sinna jõuame, me kindlasti jõuame, küsimus on selles, kui ruttu me sinna jõuame. Nii et teadus oli laual. Ma ei saa kuidagi öelda, et ta oleks olnud vähetähtis. Nagu ma ütlesin, ka liidrite põhimõtteliselt esimene kohtumine peale Tallinna kohtumist oli just seotud hariduse ja kultuuriga.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Riigikogu liikmed kindlasti ei soovi, et te siin puldis ennast ebamugavalt tunnete, kuigi tuleb ka teravaid küsimusi. Minu arvates vajab see jutt, mis tundus igapäevaeluga võrreldes nii ilus, tegelikult ka teatud teistsugust lähenemist, ja seetõttu tuleb arvestada neid küsimusi, mis saalist tulevad. Aga ma ei saa lõpuni nõus olla teiega selles, et kokkuleppe saavutamine on eesmärk omaette ja kokkuleppe saavutamine iseenesest on juba positiivne. Seetõttu ma küsin uuesti üle. Ettevõtjad on sellest lähetatud töötajate direktiivist rääkinud väga palju ka negatiivset. Teie kinnitasite, et töötajatel on nüüd paremad tingimused, kuid ettevõtjad on ju ennast väljendanud nii, et selle tõttu mõnda töötajat ilmselt enam ei lähetatagi, sest konkurentsivõime on õgvendatud. Kuidas te lükkate ümber nende skeptikute sõnu, et võrreldes eilsete või tänaste tingimustega see tingimus selgelt meid pärsib?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma kõigepealt tänan toetuse eest, see on tõesti oluline! Aga mina tahan öelda vastu, et ärge nähke Euroopat nii mustades toonides. See ongi positiivne, see ongi edasiminek, see on olnud Eesti eesistumise üks põhilisi alustalasid, et näha ühtsust, positiivsust, edasiminekut, jätkusuutlikkust, tugevust, näha neid väärtusi, mida Euroopa on meile andnud. Mina tõesti ei maaliks musti pilvi. Mina näen, et see on edasiminek. Igal juhul me oleme täna paremas seisus. Ma tõin näite äikesepilvede kohta. Igal juhul pole taevas pilvitu, aga seal ei ole ka musti ja ränki äikesepilvi.
Nüüd lähetatud töötajate direktiivist. Mis ma ütlen selle kohta? Ma ütlen kõigepealt nii, et muidugi on tegemist väga poliitilise teemaga, meie kohus eesistujana oli selle lahendamisega tegeleda. Seda tahtsid meie käest tegelikult kõik, nii need, kes olid selle direktiivi vastu, kui ka need, kes olid selle poolt, kõik tahtsid, et leitaks lahendus, et tehtaks otsus, mitte nii, et seda lihtsalt arutatakse, aga otsust ei sünni. Olgem ausad, ka mitmed eesistujad ei olnud suutnud seda tasakaalukohta välja pakkuda, kui me räägime tasakaalust Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Eesti läbiräägitud lahendust toetas ka suur osa seni eelnõu vastu võtnud Ida-Euroopa riikidest, kui me vaatame seda lõpptulemust. Eesistuja roll tegelikult ongi kompromisside otsimine. Arvestades nende läbirääkimiste keerukust, oli lõpptulemus positiivne. Vaatame lõpphääletust: ainult neli riiki olid vastu ja kolm jäid erapooletuks. Eesti ei kaotanud sellest kokkuleppest, sest lähetatud töötajate direktiivi põhiline eesmärk, nagu ma siin enne vastasin teie ametikaaslasele, on see, et kindlustada töötajate õiglane kohtlemine. Jah, seda võib vaadata loomulikult mitmest küljest. Ühelt poolt võib öelda, et mingid lähetused jäävad ära, nagu teiegi ütlesite, aga teiselt poolt võib vaadata ka seda, et need, keda lähetatakse, saavad õiglasema kohtlemise osaliseks ja saavad suuremat tasu. Nii et oleneb, kust poolt vaadata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister, ärge nüüd võtke isiklikult. Ma rääkisin sama juttu eelmises valitsuses, aga ma arvan, et asi on läinud palju hullemaks. Minu arust te võiksite arutada keelenõuniku töölevõtmist. Alustame sellest pealkirjast. Kuidas see siis kõlab? Tegevus poliitika teostamisel – lühike lause, aga nii palju bürokraatiat, kui siin on, kuni parasiitsõnadeni välja, on ühte fraasi raske toppida. Tegelikult on ministrite keelekasutus läinud aina hullemaks. Palun vabandust, kui te võtsite isiklikult, võtke tegelikult. Küsimus oli mul sama, mille Urmas Kruuse ära küsis, aga siiski. Seda otsust, mida te kiidate, on ikkagi võetud ka kui protektsionismi, mille tõttu Eesti on kaotaja. Kas te tegelikult ka natukene kahetsete, et see otsus on nii vastuoluline? Eestil on kindlasti tulevikus raskem töötajaid Euroopasse saada ja teenusepakkujad kaotavad selle tõttu, nad on seda öelnud. Või olete te õnnelik ainult otsuse kui sellise üle?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh küsimuse eest! Selge on see, et on võimatu teha 28 riigi koosluses ainult neid otsuseid, mis, ma ei tea, sobivad ühele 28-st. Seda me ei suuda teha, mängureeglid on ju teised. Mängureeglid on sellised, et me leiame konsensuse, me leiame ühisosa. Kui me saanuks seda lähetatud töötajate direktiivi kirjutada üksinda, eeldades, et see sobib kõigile ülejäänud 27-le, ma ei tea, võib-olla oleks Eestis siis kirjutatud seda teistmoodi, aga see on selline soovunelmate kast. Te küsite, kas ma olen sellega rahul. Arvestades mängureegleid Euroopa Liidus, Eesti eesistumise positsiooni ja ka Eesti positsiooni ning kui kõik need kokku võtta, siis, jah, ma olen selle tööga rahul. Ma arvan, et see näitas Eesti ametnikke, saadikuid ja poliitikuid sellest küljest, et me tegime tööd selle nimel, et see ühisosa või konsensus leida. Minu meelest on seda nõupidamist, mis oli selle töö lõppfaas ning mida juhatas meie tervise- ja tööminister, Clyde Kull rahvusringhäälingu intervjuus kõige paremini kirjeldanud. Ma arvan, et see oli parim. Jah, ma olen sellega rahul.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on väga uhke tunne teile teatada, et selle teie arvates defineerimatu möllu, mis oli Kultuurikatla juures sellel kenal sügispäeval, organiseeris meie erakond. Sel ajal, kui teie brežnevlikult seal Kultuurikatla ukse peal musitasite, oli meie eesmärk tuletada teile meelde, et eksisteerib ka niisugune tülikas asi nagu rahvas. Ma arvan, et me saime sellega väga hästi hakkama, nii et me täitsime selle eesmärgi, mis meil oli seatud. Küsimus puudutab aga hoopis muud, küsimus puudutab seda, et te ei vastanud Martin Helme küsimusele, kust te olete võtnud selle mandaadi, et Eesti eesistumise ajal astuda järjekindlalt samme nii töötajate direktiivi kui ka nn kompromissettepaneku heaks pagulaste küsimuses, mis tegelikult viivad veel kiiremini edasi Euroopa ühispoliitika, teiste sõnadega, Euroopa föderaliseerimise suunas. Teil ei ole selleks volitust.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Neid samme ei olegi astutud. Eesti valitsus ja valitsusliikmed oma otsustes on lähtunud ainult nendest otsustest, mis on sõlmitud kas valitsuses või Euroopa Liidu asjade komisjonis, eeskätt Euroopa Liidu asjade komisjonis. Need kokkuleppekohad on toodud Euroopa Liidu asjade komisjoni ette.
Ma tahan öelda vastuseks teie küsimuse esimesele poolele, et ma olen eesistumise raames lähtunudki ainult sellest, mis on oluline inimestele, mis on oluline Eesti inimestele, mis on oluline Euroopa Liidu elanikele. Ainult sellest ma olengi lähtunud ja minu meelest lähtuvad sellest ka kõik need otsused. Minu tunnetus ja usk on küll, et kui vaadata nende 27 riigi ükskõik mis tasandit, ükskõik, kas need on auväärt suursaadikud, ministrid, ametnikud või riikide või valitsuste juhid, siis kui me otsuseid teeme või teemasid arutame, ongi minu arust kogu aeg lähtutud sellest, mida see tähendab sellele tüdrukule või poisile, sellele naisele või mehele, sellele vanaemale või vanaisale. Mina arvan, et kui Euroopa Liit enam sellest ei lähtu, siis on see väga suur probleem. Aga ma siiralt ütlen, et minu meelest see ongi Euroopa Liidu väärtus, et ta sellest lähtub.
Tõsi on see, et teie elukogemustega mina enda omi võrrelda ei saa, teil on kogemusi rohkem. Aga tõsi on ka see, et kõik need kuus kuud või, ütleme, viis kuud ja mõni päev peale, kui Eesti on eesistuja rolli täitnud, olen ma kogu aeg mõelnud, et kui tulla Eesti inimeste ette, olgu see rahvamajas, koolis, töökollektiivis, ükskõik kus kohas, siis mida neile öelda selle kohta, mis tegelikult on see suurim väärtus, mida on Euroopa Liit neile pakkunud. Mis see minu arvates on? Ma arvan, et see on ainult üks sõna ja see sõna on "rahu". See oli tegelikult see põhjus, miks Euroopa Liit ühel hetkel tuule tiibadesse sai ja ta on täitnud seda rolli väga hästi. Ma arvan, et see on tegelikult see suurim väärtus, mida me edasi kanname, kas me siis oleme eesistuja või ühel hetkel enam ei ole. See on see, ma arvan, mida inimesed kõige rohkem soovivad: et oleks rahu ja mitte sõda. Tänu jumalale, minu silmad ei ole sõda näinud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Rein Randver.

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister, aitäh selle ülevaate eest! Te puudutasite oma ettekandes ka meie elukeskkonda. Me teame, et mitmes Euroopa Liidu riigis on tootmine suhteliselt ressursimahukas. Meie eesmärk on säästa loodust, aga olla ka konkurentsivõimeline. Kuidas te hindate praegu kliimamuutuste paketti nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil? Kas me liigume selle eesmärgi poole, mis teatavasti on meil seatud aastaks 2050, et heitmekogused vähenevad 50% võrreldes 1990. aasta tasemega? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! See on järgmine teema, liikudes edasi eelmisest küsimusest ja vastates teile. Ma olen tõesti uhke selle üle, et Euroopa Liit on see eesmineja, kes kõige tugevamalt hoiab laual kogu kliimatemaatikat. Euroopa Liit teeb seda, et meie keskkond, meie kliima oleks ka tulevaste põlvede eluajal puhtam, parem ja jätkusuutlikum. Ma hindan seda väga kõrgelt. Seda teemat on Euroopa Liit vedanud. Ma alles hiljuti vastasin siin Riigikogu liikmele Marika Tuus-Laulile, kes küsis, mis seisab veel ees. 12. detsembril on ees väga oluline kohtumine Pariisis just selles valdkonnas. Hoolimata sellest, mida teevad võib-olla teised maailmajaod või riigid, on see see koht, kus Euroopa on näidanud, ma arvan, väga kindlat selgroogu ja ühtset tegutsemist. Ma hindan seda väga kõrgelt. Eesti kindlasti ei soovi olla selles poliitikas sabaskäija, vaid ta soovib olla kaasarääkija ja eestvedaja. Aga selge on see, et selles valdkonnas on vaja kõvasti tööd teha ning see valdkond vajab tugevasti innovatsiooni. Ma ütleksin nii, et kliimapoliitika on tegelikult ressursipoliitika. Ma arvan, tuues konkreetse näite, et seesama digitaalne ühiskond on üks osa sellest, kuidas loodussäästlikumalt käituda. Siin saalis on, ma arvan, palju neid ministreid ja ka endine peaminister, kes teavad, et kui külalised viiakse e-kabinetti või e-valitsemise ruumi, kus Vabariigi Valitsus istungeid peab, siis väga sageli me ütleme, et need istungid on paberivabad. Ma kasutan sellist võrdlust, et Eesti jätab tänu e-teenustele ja digiarengule nii era- kui ka avalikus sektoris igas kuus kasutamata umbes 300 meetri kõrguse paberivirna. 300 meetrit on Eiffeli torni kõrgus. Nii et ma hindan seda väga kõrgesti. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra aseesimees! Lugupeetud peaminister! Tõite oma kõnes välja ka Göteborgis toimunud kohtumise, kus kiideti heaks sotsiaalõiguste sammas, mille abil soovitakse Euroopas luua rohkem sotsiaalset õiglust. Teadupärast on sotsiaalkaitseküsimused, välja arvatud kindlustus, olnud seni siiski liikmesriikide pädevuses ehk riigisisesed küsimused, nüüd aga soovitakse liikuda tunduvalt kaugemale. Eriti teeb mind murelikuks see kolmas sammas. Me räägime sellest, et kõigile ühtemoodi tuleb tagada minimaalne sissetulek, me räägime pensionidest, tervishoiust, pikaajalist hooldust vajavatest inimestest, integratsioonist, kodutusest, sotsiaalteenuste kättesaadavusest – see loetelu on väga pikk. Minu küsimus puudutab aga seda, kas te peate seda eesmärki saavutatavaks ja realistlikuks. Kas me ei astu natuke liiga pikka sammu, arvestades liikmesriikide väga suuri erinevusi selles valdkonnas?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile küsimuse eest! Ma alustan üldpõhimõttest. See on see, et see sammas ei ole õiguslikult otse siduv. Eestis on väga paljud nendest valdkondadest ja probleemidest, mida te loetlesite, olemas, need eksisteerivad reaalselt. Ma tahan kindlasti veel välja tuua väärtuste deklareerimise, väärtuste paikapanemise. See jääb ka tulevikus nii, et see on, nagu te ütlesite, riigisisene küsimus. Käime siis läbi selle III peatüki. Selle pealkiri on "Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus". Näiteks, seesama lapsehoid ja laste toetamine: õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule. See on olemas, see eksisteerib. Sotsiaalkaitse: õigus piisavale sotsiaalkaitsele töösuhte liigist ja kestusest olenemata. Edasi, vaatame näiteks töötushüvitisi: piisav aktiveerimistoetus ja töötushüvitised, et integreeruda või reintegreeruda tööturule. Te nimetasite siin näiteks sissetulekut vanemas eas ja pensione ning tervishoidu: õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele ja ennetavatele raviteenustele. Nüüd ongi küsimus, kuidas me riigisiseselt liigume selles suunas, mida näeb ette see sotsiaalsamba dokument, kus on kolm peatükki, näiteks võtame kas või sellesama tervishoiu. See on riigi valik, missugused on ravijärjekorrad, missugune on rahastus. See on tõesti Eesti küsimus. Mul on hea meel, et praeguse valitsuse üks väga olulisi reforme ja prioriteete on olnud haigekassa rahastuse suurendamine ja ravijärjekordade lühendamine. Riik peab tulema välja konkreetsete sammudega, ja mitte ainult riik. Ma arvan, et mõnes kohas on see hoopiski kohaliku omavalitsuse küsimus, sõltub sellest, kui hästi või halvasti ta selle põhimõtte üle võtab. Loomulikult, alati jääb küsimus, mis tasemel me suudame neid põhimõtteid üle võtta. Kindlasti on oluline ka see, et mida arenenum on riik, seda rohkem inimesed sellelt riigil ootavad. Nii et ma arvan, et see ongi kvaliteedi või lävendi küsimus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Tanel Talve.

Tanel Talve

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Tulen korra tagasi selle digikohtumise juurde. Me oleme väga palju rääkinud siin meie e-teenuste tähtsusest ja edukusest ning ka teie olete seda täna rõhutanud. Samas on fakt, et Eesti inimesed, eriti maapiirkondades, ei saa väga lihtsalt neid suurepäraseid e-teenuseid kasutada, sel lihtsal põhjusel, et internetiühendust ei ole või on see väga vilets. Mina tean, et valitsuskoalitsioon on väga palju teinud selle nimel, et selle probleemi lahendamine ja n-ö digilõhe vähendamine saaks teoks. Kas te saate ka meie lugupeetud külalistele ja Eesti rahvale kinnitada, et juba järgmise aasta esimeses pooles hakkab valguskaabel, mis seda taskukohast ja töökindlat internetti võimaldab, inimesteni jõudma? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Lühidalt saan kinnitada muidugi. Siin on ainult üks "aga", see oleneb sellest, kas auväärt Riigikogu ütleb, et 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on küps kolmandal lugemisel vastuvõtmiseks või mitte. Aga kui see nii läheb, siis loomulikult. Tunnustus siin igal juhul tänasele koalitsioonile ja koalitsioonipartneritele. Ma omalt poolt ütlen, et meil on konkreetselt olemas rahaline mõõde, et Eestis saadaks kiire internet kiiremini, nagu te ütlesite, silmas pidades just maapiirkondi, hajaasustusega alasid. Teatavasti on see Eestis oluline, sest Eestimaal on väga palju hajaasustust. On väga palju kauneid talusid metsatuka taga ja on vaja, et kiire internet sinna jõuaks. See annab mobiilsuse ja võimaldab inimestel tööturule tagasi tulla ning tööturul olla ja tööd teha. Nii et vastus on jah.
Mis on peamised märksõnad digivaldkonnas? Punkt 1, see oli esimene digitippkohtumine. Punkt 2, minu ettepanek Euroopa Liidu Ülemkogu eesistujale oli, et ma soovin teha sellest digitippkohtumisest oma lõppjäreldused, mida me võiksime arutada järgmisel Euroopa Liidu Ülemkogul. See nii ka läks ja mul on hea meel, et ülemkogu võttis väga paljud nendest põhimõtetest enda lõppjärelduste hulka. Mida see tähendab? See tähendab, et need on 28 riigi lõppjäreldused. See tähendab tegelikult, et me ei küsi enam, kas Euroopa on analoogne või digitaalne. Me ei räägi sellest. Me räägime sellest, et Euroopa on digitaalne, me läheme koos edasi, see on ühtne ja selge suhtumine. Minu meelest on kõige teravam küsimus, millele ma siin enne ka vastasin, see, kuidas me suudame Euroopa Liidus üle riigipiiride digitaalset koostööd teha. Aga Eesti arenguid silmas pidades ma vastan, et jah, teil on õigus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Marianne Mikko, palun!

Marianne Mikko

Suur tänu, eesistuja! Tänan peaminister Ratast väga hea ettekande ja imetlusväärse eesistumise eest! Üle Euroopa on tuttavad poliitikud väljendanud mulle oma siirast vaimustust Eesti üle. Nii et teile, valitsusele ja ka meile kõikidele on Euroopast tulnud üks suur kiitus. Aga ma tulen ka sellesama Göteborgi tippkohtumise juurde. Mida teie isiklikult valitsusjuhina võtsite sealt kaasa Eesti jaoks, vähendamaks ebavõrdsust ja vaesust meie Eesti Vabariigis?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui lubate, siis ma kõigepealt veel kord ütlen, et see on olnud meeskonnamäng, see ei ole olnud ühe või kahe inimese töö. Ma arvan, et ongi õige, kui seda, kui hästi või halvasti me hakkama saime, hindavad need, kes on meist võib-olla natukene kaugemal, siit eemal. Teised liikmesriigid ütlevad, kuidas see neile on sobinud, ja loomulikult ütlevad seda ka meie enda inimesed.
Mida ma sealt kaasa võtsin? Minu meelest on oluline nii tööandjate kui ka töövõtjate jaoks, et Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid kõik ühiselt suutsid kokku leppida, et need on need põhisõnumid, need on need väärtushinnangud, ja sellises suunas peab meie ühiskond arenema, olgu siis riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Mul oli võimalus see Euroopa sotsiaalõiguste sammas allkirjastada, ma tegin seda 510 miljoni elaniku ja 28 riigi nimel. Ma arvan, et see oli väga vastutusrikas. Mida ma kaasa võtsin? Ma ütlesin selle ka varasemalt välja. Siin on väga palju küsimusi. Esiteks, võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule. See on tegelikult probleem, probleem on kas või seesama teema, mida teie olete ühiskonnas tõstatanud – ja õigusega tõstatanud –, nimelt sooline võrdõiguslikkus. See ei ole mingisugune mõttetu teema, see on väga oluline teema, see on küsimus, millega tegeldakse iga päev. Võrdsed võimalused ja võrdne tasu, olgu inimesed naissoost või meessoost. Oluline on tööhõive aktiivne toetamine. Need on tegelikult Eestile tähtsad teemad. Praegune tase ei ole võib-olla selline, nagu me soovime, see ei ole tegelikult kindlasti selline, nagu me soovime. Olulised on õiglased töötingimused, seesama paindlik tööhõive. Me oleme selles valitsuses päris palju arutanud, mida teha selleks, et muuta vanemahüvitise või emapalga maksmise tingimusi nii, et kui ühel hetkel kas ema või isa soovib tööturule tagasi minna, siis ta ei kaota kogu vanemahüvitist või emapalka, vaid ta saab minna tööle ja saab seda hüvitist edasi. See peaks olema paindlikum. Ma arvan, et need on kindlasti olulised asjad. Edasi, õigus õiglasele palgale. Kas me tahame seda või ei, aga Eestis on tegelikult valdkondi, mis vajavad igal juhul palgatõusu. Ma pean silmas õpetajaid, siseturvalisuse valdkonda, aga ka sotsiaalhoolekannet, kus olukord on väga-väga keeruline ja väga valus on seda vaadata. Nii palju kui me suudame, me teeme. Järgmisel aastal on ette nähtud 4,5%-line palgatõus sotsiaalhoolekandes, politseis ja Päästeametis. Kas see on piisav? Kindlasti mitte. Aga see on mingisugune edasiminek, see ei ole paigalseismine. Ma arvan, et kindlasti me peame kõik koos ühiselt mõtlema inimestele, kes vajavad pikaajalist hooldust, üldse hooldusküsimusele. See on raske valdkond, ma tean seda ka enda kogemusest. On igal juhul vaja, et avalik sektor tuleks seal rohkem appi. Need on mõningad nendest valdkondadest, ma arvan. Kõik need peatükid on tegelikult olulised.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Maris Lauri!

Maris Lauri

Aitäh! Hea peaminister! Ma tulen selle juurde, mida mu kolleeg eelnevalt küsis, aga te ei vastanud. Kuidas on seis järgmise eelarveperioodi ettevalmistamisega? Kuna me arutame siin Euroopa Liidu asju, siis on selge, et küsimus on Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi kohta. 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et seis on päris töine ja töö läheb kindlasti 2018. aastal veel tugevamalt edasi. Te rääkisite järgmisest perioodist, mitte järgmisest aastast, ma sain aru. Järgmise aasta jaoks on Eesti oma töö ära teinud, see eelarve, mida ma lugesin, on hästi koostatud ja sai tugeva toetuse. Aga see peamine arutelu tuleb järgmisel aastal. Loomulikult on küsimus selles, et kui Suurbritannia lahkub, mis on siis uued kompenseerimispõhimõtted, kas hakatakse rohkem maksma või ei hakata, kas kaasatakse mingeid teisi vahendeid. Selle üle vaidlus käib. Ma arvan, et seis on töine ja kindlasti saab Euroopa Liit järgmise eelarveperioodiga hakkama. Ma arvan, et meile on oluline see, mis on alati tähtis olnud. Näiteks peaksid kindlasti jätkuma investeeringud taristusse või ühendustesse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Tõesti, poolteise tunni jooksul oleme saanud väga hea ülevaate sellest, mis on eesistumise ajal tehtud. Aitäh kõikide nende väga soliidsete vastuste eest! Ma küsiksin, õigemini, ma küsin sellist asja. Nüüd on käidud läbi nii palju riike ja kohtutud väga paljude riigijuhtidega ja teiste inimestega. Mis on kujunenud üheks suurimaks probleemiks Euroopas, millele teie arvates oleks vaja kiiret lahendust? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui Eestit võrrelda laevaga, siis võib öelda, et me oleme kogu selle laevaga püüdnud ära kasutada seda võimalust, et kahepoolseid suhteid parandada ja tugevdada. Nagu ma ütlesin, me oleme püüdnud jõuda teistele lähemale ja saada rohkem sõpru. See vastab tõele. Sellele on pühendatud väga palju aega nii eesistumise eel kui ka eesistumise jooksul. Mina isiklikult kohtusin enne eesistumist kahepoolselt kõigi nende riikide juhtidega, paari riigi juhtidega kohtusin juulikuus. Mis on kõige keerulisem teema, kui tuua välja ainult üks? Kui küsijale sobib, siis ma toon välja kaks teemat, kaldkriipsuga ühendatult. Loomulikult on praegu kõige aktuaalsem rändeküsimus/Brexit. On oluline, kuidas need läbirääkimised lähevad. Siin on väga palju positiivset, ma võin öelda, näiteks kindlasti see, kuidas Erasmusega hõlmata veel rohkem koole, õpilasi jne, aga need on kaks rasket teemat. Ma väga loodan, et Eesti eesistumine andis sellist ühistunnet, hoolivust, empaatiat, üksteisemõistmist. Need on olnud need tegevused ja märksõnad, mida Eesti on eesistumise raames kogu aeg silmas pidanud. Need ei kuulu ühte valdkonda, need ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga, aga ma arvan, et see on olnud meie roll.

Aseesimees Enn Eesmaa

Inara Luigas.

Inara Luigas

Aitäh! Austatud peaminister, aitäh selle ettekande eest! Eesti riik ja Euroopa tervikuna on alati seisnud majanduskasvu eest ja samuti on nad väga suureks väärtuseks pidanud kõikide riikide tasakaalustatud riigieelarvet. Ometi on üha rohkem räägitud sellest, et majanduskasvu kõrval peaks rohkem tähelepanu pöörama inimeste heaolule. On ilmunud Euroopa heaolu uuring, kus on järgmised read: "Suur hulk inimesi nõustub sellega, et demokraatliku valitsuse üks peaeesmärke peaks olema kõrge heaolu taseme poole püüdlemine. Varem kippus enamik riike tähtsustama rohkem majanduskasvu, selle asemel et keskenduda otseselt heaolu saavutamisele. Samas ei ole majanduskasvu ja heaolu vaheline seos sugugi mitte nii otsene, kui võiks arvata. Sellest johtub, et üksnes majanduskasvule keskendumise asemel peaksid poliitikakujundajad suunama oma pilgud tegelikule lõppeesmärgile – inimeste heaolule." Minu küsimus on, mida peaksid Eesti riik ja Euroopa tervikuna tegema, et inimeste heaolu paraneks.

Peaminister Jüri Ratas

Kui juhataja lubab, siis järgmised kaks tundi on minu. Ma arvan, et kõik need valdkonnad, mida me oleme täna siin arutanud, ongi ju kantud tegelikult sellest, et inimesed tunneksid ennast turvalisemalt, kindlamalt ja nende elujärg paraneks ning meie ettevõtluse olukord muutuks kergemaks, ettevõtete loomine muutuks veel paindlikumaks ja kiiremaks. See on positiivne. Kui ma vaatan auväärt rahvasaadikuid Riigikogu saalis, siis võin öelda, et vähemalt Euroopa Liidus me näeme kõikide riikide majanduskasvu, me näeme, et Euroopa Liidus on viimastel aastatel loodud mitmeid miljoneid uusi töökohti, me näeme, et Euroopa läheb edasi. Mis on Euroopa suur väljakutse? See on see, kuidas saavutada, et Euroopa rahvastik nooreneks, mitte ei vananeks. Need on väga põhimõttelised ja tulevikku suunatud küsimused, kuidas saavutada, et Euroopas oleks konkurentidega võrreldes parim elukeskkond. Ma arvan, et see on meie eesmärk. Kuidas saavutada, et Euroopas oleks võrreldes konkurentidega parim, kindlaim ja turvalisim ettevõtluskeskkond? Ma arvan, et kõiki neid teemasid, olgu see sotsiaalsammas, mida me arutasime, või digivaldkond, majandus või keskkond, annab üheskoos edasi arendada, et inimesed Vormsil ja Piirissaarel, aga ka Portugalis ja Hispaanias tunneksid ennast kindlamalt.

Aseesimees Enn Eesmaa

Marko Mihkelson.

Marko Mihkelson

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Ma tahan teiega ühineda selles, et tõesti juba täna, eesistumise lõpul võiks tänada neid sadu inimesi, kes on töötanud selle nimel, et Eesti eesistumine Euroopa Liidus läheks korda. Ma arvan, et me võime südamerahuga öelda, et kõik, kes selle nimel on viimased kuud tööd teinud, on teinud seda kõige paremal viisil, nagu Eestis teha annab. Aga ma küsin võib-olla selles lootuses, et need sajad inimesed, kes on tulnud appi seda eesistumist läbi viima, leiavad parimal viisil rakenduse ka peale eesistumise lõppu. Küsimus peaministrile on ettevaatav. Me oleme eesistumise käigus tõstatanud olulisi teemasid. Kui te vaatate järgmist aastat ja Euroopa poliitikat valitsuse seisukohalt, siis millised võiksid olla need prioriteedid, millele valitsus keskendub juba siis, kui Eesti ei ole enam eesistuja?

Peaminister Jüri Ratas

Ma arvan, et prioriteet on teha kõik selleks, et majanduskasv Euroopas jätkuks. Me teame, millega Bulgaaria tuleb oma eesistumise ajal välja, see on naabruspoliitika, peamiselt küll Balkani poole vaatavalt. Ma arvan, et idapartnerlus on valdkond, kus me peame edasi minema. Kui ma mõtlen Eesti poliitikale järgmisel aastal, siis kas me seda tahame või ei taha, aga järjest rohkem tuleb esile üks teema. Ka Göteborgis toimunud liidrite lõunasöögil tõid riigijuhid välja haridusse panustamist, kuni sinnamaani, et arutati, kas Euroopas võiksid eksisteerida, ma ei tea, ühtsed ülikoolid, arutati, kuidas ülikoolivõrku paremini integreerida, ka kutsehariduse teema oli seal laual. Need on need poliitikavaldkonnad. Selge on see, et Euroopa saab tulenevalt PESCO-st ja veel tugevamast kaitsekoostööst täiesti uue suuna. See on see, millele Eesti on kogu aeg panustanud. Suund, ma rõhutan veel kord, ei ole mitte mingil juhul dubleerida NATO-t. Ma arvan ja olen ka öelnud, et üks väga suur väljakutse on – sellele peab kindlasti ka Eesti mõtlema ja sinna panustama – seesama migratsiooni- ja rändeteema. Me ei seisa siin üksi, me seisame koos teistega. Ka keskkonnavaldkond on kindlasti oluline, kliimamuutused.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur tänu, austatud peaminister! Teile praegu rohkem küsimusi ei ole. Teatavasti on teil arutelu lõpus võimalik veel sõna võtta.

Peaminister Jüri Ratas

Oo!

Aseesimees Enn Eesmaa

Nüüd kutsun ma ettekandeks Riigikogu kõnetooli Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit.

Toomas Vitsut

Austatud juhataja! Härra peaminister! Lugupeetud külalised! Lugupeetud kolleegid! 2016. aasta 23. juunil otsustas Ühendkuningriik lahkuda Euroopa Liidust. See tähendas, et Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algas pool aastat varem. Me oleme harjunud eesistumisetaolisteks väljakutseteks põhjalikult valmistuma ja me alustasime selleks tööd juba 2012. aastal. Tunnustan seda toonast otsust, mis võimaldas meil riigina muutunud oludega kiiresti kohaneda. Me näitasime, et Eesti on riik, keda võib usaldada ja kes on valmis võtma eesistumise vastutuse ka siis, kui seda tuleb teha plaanitust pool aastat varem. See on väärika riigi väärikas tegu!
Peaminister keskendus oma ülevaates valitsuse tööle Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel, nõukogu eesistumisel on aga ka parlamentaarne mõõde. Riigikogule tähendas see kohustust ja võimalust juhtida viit parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Järgmisel poolaastal toimub Tallinnas veel parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil. Seega, Riigikogu Euroopa Liidu eesistumine on alles poolel teel. Kuid poolel teel olek ei tähenda, et me ei võiks täna Riigikogu eesistumise tööst kokkuvõtet teha. Seega sooviksin esile tõsta teemasid, millele keskendusid parlamendid möödunud poolaasta jooksul Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel. Need teemad on järgmised: Euroopa Liidu tulevik, konkurentsivõime ja turvalisus. 
Head sõbrad! Molière on öelnud: "Oleme vastutavad nii selle eest, mida me teeme, kui ka selle eest, mida me pole teinud." Kui Brexiti-otsusele järgnev on meile midagi õpetanud, siis seda, kui seotud me Euroopas geograafiliselt, kultuuriliselt, ajalooliselt ja majanduslikult omavahel oleme. Seetõttu on heade tulemuste saavutamine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkimistel meie kõigi huvides ja ka meie ühine vastutus. Läbirääkimiste laua tagant lahkumist tuleb vältida ka siis, kui kokkulepet kusagilt ei paista. Püüdes kinni hoida seatud ajaraamist, tuleb otsuste tegemisel säilitada läbipaistvus ja lähtuda kodanike huvidest.
Kui Brexitist üldse otsida midagi positiivset, siis tooksin välja selle, et just Brexit avas sisulise arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Selle arutelu kontekstis olen ise mõtisklenud kahe küsimuse üle. Esiteks, kas peaksime end mugavustsoonist välja raputama ja seadma Euroopa Liidule eesmärke, mis ulatuksid kaugemale kui üks Euroopa Parlamendi valimistsükkel? Teiseks, kuidas kujundada Euroopa Liidu tulevikku nii, et seeläbi surutaks meid rohkem kokku, mitte ei viidaks üksteisest lahku? Need küsimused said lähtekohaks, millele ehitasime üles kõigi parlamentide Euroopa Liidu komisjonide tulevikuarutelu ja ühise seisukoha kujundamise Tallinna kohtumisel. Parlamendid rõhutasid ühises seisukohas, et ükskõik, milliseid otsuseid me Euroopa Liidu kohta teeme, alati tuleb kaaluda nende otsuste mõju tulevastele põlvkondadele ehk vaadata kaugemale ette ja lähtuda jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Leidsime koos, et pikas perspektiivis on tähtis hoida Euroopa Liidu tuumas siseturgu, töötada Euroopa veelgi parema füüsilise ja digitaalse ühendamise eesmärgil ning saavutada Euroopa Liidu eri regioonide arengu ühtlane tase. Tõstsime esile selle, kui tähtis on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Liitu tabanud kriise tervitasime ja tõlgendasime kui võimaluste aknaid, mis aitavad läbi viia julgemaid reforme.
Veelgi enam, me olime liikmesriikide Euroopa Liidu asjade komisjonidega ühte meelt ka selles, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema ja püsima avatud. Näiteks rõhutasime oma ühises seisukohas laienemisega seotult seda, kui oluline on idapartnerlusriikide jaoks Euroopa-püüdlus. Euroopa naabruses stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks on vajalik ka Euroopa Liidu tihe koostöö lõunanaabrusriikidega. Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse hindamisel on kindlasti üheks oluliseks kriteeriumiks see, kas liikmesriikide arv kasvab või kahaneb.
Riikide parlamendid on Euroopa Liidu tuleviku aruteludes seadnud esikohale just Euroopa Liidu kodaniku. Täiesti selgelt olime ühte meelt selles, et kodanikud peavad olema tugevamalt kaasatud Euroopa Liidu tulevikku käsitlevatesse valikutesse. Selles küsimuses on riikide parlamentidel täita suur roll, muutes parlamentide Euroopa Liidu arutelud avatumaks ja kaasavamaks ning tuues üha enam Euroopa Liidu küsimusi aruteluks ka parlamendi täiskogu istungitele. Meie kodanikud ootavad selgeid ja praktilisi lahendusi. Euroopa Liidu tuleviku kõige suurem vaenlane on ignorantsus.
Head kolleegid! Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamise seni kasutamata potentsiaal on selles, kui kasvuvõimelised on meie innovaatilised idufirmad. Juulis toimunud parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste istungil siinsamas Riigikogu istungisaalis leidsime, et Euroopa Liidus on palju idufirmade kasvu edulugusid. Eriti puudutab see tegevust sellistes valdkondades nagu finantsteenused, digiteeritud muusika või virtuaalmängud. Kuivõrd paljud Euroopa Liidu idufirmad on kujundanud oma teenused mudelis "ettevõttelt ettevõttele", siis pole need tarbijatele niivõrd tuttavad. Ent idufirmade edulugusid võiks olla ka paljudes teistes valdkondades ja tunduvalt rohkem. Parlamendid leidsid ühise arutelu käigus Tallinnas, et kasvamiseks vajavad idufirmad meetmeid, mis parandavad kapitali kättesaadavust ja võimalusi leida partnereid teadusringkondadest, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete või suurinvestorite seast. Oluline on parandada idufirmade juurdepääsu riigihangetele. Tööd tuleks teha samuti sellega, et ühendada eri liikmesriikides olevate idufirmade tõmbekeskused ühtseks Euroopa idufirmade ökosüsteemiks. Idufirmade kasvamist takistavad Euroopa Liidu ühtsel turul mitmesugused barjäärid, eriti need, mis on seotud maksupoliitika, tööturupoliitika ja seaduste rakendamisel ilmnevate bürokraatlike takistustega.
Leidsime meie eesistumise ajal siin Riigikogu istungisaalis ühiselt, et avalik võim peaks sekkuma vaid seal, kus riigi panus on nähtavaim, näiteks haridussüsteemis. Debatis osalenud Eesti infotehnoloogiaettevõtja Sten Tamkivi rõhutas: "Ettevõtlikkust toetab sellise väärtusteruumi ja õpikeskkonna loomine koolis, mis soodustab julgust küsida, leiutada ja oma töid esitleda." Idufirmade kasvatamisel on talentidele väga tähtis mobiilsus, mis sõltub suurel määral viisade kättesaadavusest. Parlamendiliikmed olid ühiselt seisukohal, et vajame Euroopa Liidus just selle valdkonna jaoks mõeldud innovaatilisi programme ja peaksime nendes osaleda võivaid inimesi otsima üle maailma.
Muidugi ei tohi Euroopa Liidu konkurentsivõimest rääkides ära unustada seda, et Euroopa Liidu traditsioonilised ettevõtted peavad kasutusele võtma innovaatilisi digitaalseid lahendusi. Samas on idufirmade puhul kindlasti tegemist valdkonnaga, kus meil Eestis on positiivseid kogemusi ja mille arengul soovime Euroopa Liidu asjade komisjonis aktiivselt silma peal hoida ka edaspidi.
Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liidu kodanikele on tähtis see, et nad saaksid tunda ennast turvaliselt nii oma kodus kui ka välismaal. See on ka üks põhjusi, miks Euroopa Komisjon on viimastel aastatel võtnud just julgeolekuküsimused oma prioriteetvaldkonnaks. Euroopa Liidu eesistumise parlamentaarses mõõtmes keskendusime Euroopa Liidu asjade komisjonide aruteludes eelkõige terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamisele. Võtmeküsimuseks on siin parem julgeolekuinformatsioon ja selle informatsiooni jagamine liikmesriikide vahel. Mitte keegi meist ei soovi näha inimeste ründamist tulirelvade, pussnugade ja autodega tänavatel või mujal avalikus ruumis. Samas on teisest küljest tegemist meie põhiõigusi puudutava valdkonnaga, kus tuleb hoida tasakaalus vajadust koguda ja vahetada isikuandmeid ning kodanike privaatsust. Väga oluline on seetõttu informatsiooni otstarbekas kasutamine ja selle töö organiseeritus Euroopa Liidu tasandil. 
Selles valguses võtsid parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid Tallinnas ühise seisukoha, rõhutades Euroopa Liidu tasandi andmete halduse ning erinevate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitusvõime tähtsust. Terrorismivastases võitluses peeti oluliseks tegutsemist nii Euroopa Liidu tasandil kui ka liikmesriikides. Leiti, et eriti tuleks keskenduda avaliku ruumi kaitsmisele, mille jaoks on mõeldud ka vastav Euroopa Komisjoni algatuste pakett.
Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed rõhutasid, et ennetus on kõige tõhusam terrorismivastane vahend. Seega, suuremat tähelepanu tuleks pöörata terrorismi algpõhjustele, st radikaliseerumisvastastele meetmetele, nagu vihakõne ohjeldamine või veebis avaldatud terrorismi õhutavate materjalide kiire kustutamine. Teada on, et radikaliseerumine toimub suuresti virtuaalmaailmas. Parlamentide aruteludes tõdeti, et edendada tuleks koostööd suurte internetiteenusepakkujatega ning lahendada seda probleemi avaliku ja erasektori parema koostöö abil.
Julgeolekuküsimustega on tihedalt seotud ka Euroopa Liidu välispiiride kaitse, kus on viimastel aastatel tehtud palju edusamme. Vastu on võetud Schengeni piirieeskiri, Euroopa Liitu sisenemiste ja sealt väljumiste fikseerimise süsteem ning kehtestatud reisimist puudutavate andmete kogumise nõue. Parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide arutelul kujunes ühine arusaam, kui tähtis on parlamentide roll selles, et need otsused saaksid kiiresti ja korrektselt liikmesriikide tasandil rakendatud. 
Lõpetuseks tahan öelda paar sõna valitsuse ja Riigikogu koostöö kohta Euroopa Liidu asjades. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise käigus jõudis info valitsuse eesistumise programmi kohta koos selle rakendava osa ehk teemalehtedega Riigikogusse kiiresti ja õigel ajal. Riigikogu oli Euroopa Liidu asjade komisjoni kaudu informeeritud valitsuse tööst nõukogudes. Ministrid on olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni istungitel aktiivsed. Ma tänan neid selle eest kogu komisjoni nimel, seda eriti eesistumise tõttu kasvanud valitsuse töötempot ja välislähetuste arvu silmas pidades.
Alates 1. jaanuarist 2018 on aga Eesti valitsuse eesistumine nõukogus möödas. Nüüd, kui meil on olemas eesistumise kogemus ja kontaktid, eeldame, et on kasvanud ka meie suutlikkus Euroopa Liidu tasandi otsuseid Eesti huvidest lähtuvalt mõjutada. Seetõttu ma loodan, et meie inimesed, kes on panustanud eesistumise õnnestumisse nii Brüsselis kui ka Tallinnas, jätkavad Eesti asja ajamist avalikus sektoris. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel tahan rõhutada, et Euroopa Liitu puudutavad materjalid peavad ka peale eesistumist jõudma Riigikogusse õigel ajal ja sellisel viisil, mis annaks komisjonidele aega rahulikult teemasse süveneda. Leian, et kõige esimeses järjekorras tuleb Riigikogule esitada seisukohad selliste eesistumise ajal algatatud Euroopa Liidu asjade kohta, mis on poliitiliselt tundlikud ja mille majanduslik mõju on suurim.
Valitsusel on peagi eesistumise finišijoon ületatud ja parlamentaarse mõõtmega on töö poole peal. Ka mina tahan tänada kõiki Eesti poliitikuid ja ametnikke, kes on pühendanud oma energiat meie eesistumise õnnestumisse. Eriti tahan tänada Riigikogu Kantselei eesistumise korraldusmeeskonda eesotsas Siiri Sillajõega ning kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid ja ametnikke. Tänan ka kõiki teistesse komisjonidesse kuuluvaid poliitikuid ja Riigikogu Kantselei ametnikke, kes aitasid läbi viia sellel poolaastal toimunud parlamentaarseid istungeid. Eesti vanasõna ütleb, et töö kiidab tegijat, aga tõsiseid töötegijaid tuleb hinnata ja meeles pidada ka Eesti riigil. Aitäh teile!

Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud ettekandja, teile on kolleegidel küsimusi. Andres Ammas alustab. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Mulle jäi teie ettekandest kõrva idufirmade kohta käiv osa. Te ütlesite muu hulgas, et oluline oleks parandada idufirmade ligipääsu riigihangetele. Alles me seda riigihangete seadust siin saalis ju menetlesime ja lausa mitmel korral. Ma nagu ei mäleta, et siis oleks sellest idufirmade probleemist kuidagi eraldi juttu tulnud. Mis see põhiline probleem neil on?

Toomas Vitsut

Aitäh! Ma arvan, et ükski seadus, mille me oleme Riigikogus vastu võtnud, ei ole nii ideaalne, et seda ei annaks mingis etapis paremaks teha. Idufirmad on oma olemuselt kindlasti teatud mõttes natuke ebavõrdses olukorras, kui neid võrrelda suuremate ja turul juba kaua olnud firmadega. Alles alustanutena on neil ühest küljest vähem kogemusi, vähem kontakte, vähem praktikat, millele toetuda, ja reeglina on nad ka väiksemad kui nende konkurendid, kes riigihangetel osalevad, ehk juba lähtepositsiooni poolest on nad nõrgemal positsioonil kui suuremad ja kogenenumad firmad. Selleks, et nad tuule tiibadesse saaksid, tuleks tõenäoliselt ka seadusandluses seda arvestada ja neile teatud tuge anda. Kui te küsite, mida konkreetselt tuleks teha, siis käigupealt ma seda muidugi öelda ei oska. See on kindlasti küsimus, mis vajab edaspidi mõtlemist ja mõtestamist.

Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Vitsut! Küsin, milline on teie seisukoht, kas Eesti võinuks Kataloonia küsimuses võtta ka teistsuguseid positsioone, kui me võtsime, ja kas Valgevene juhi Lukašenka kutsumine idapartnerluse tippkohtumisele – ta küll ei läinud sinna, kuid kutse talle esitati – oli õigustatud olukorras, kus sealne kodanikuühiskond selle vastu selgelt protestis, sest endiselt on seal poliitvangid ja tema võimu ajal toimunud poliitmõrvad on lahenduseta. 

Toomas Vitsut

Aitäh! Ma alustan küsimuse teisest poolest. Idapartnerlusriikide tippkohtumine ei ole ju mõeldud ainult nende partnerite liidrite või valitsuste koostööplatvormina. Me soovime ikkagi näha, et meie idapartnerid areneksid selles suunas, et meil oleks edaspidi asjadest sarnasem arusaamine ja meie väärtused oleksid ühisemad. Sellel tippkohtumisel oli peale Valgevene ka teisi riike, mille tegemiste suhtes me oleme kriitilised olnud ja teatud asjadele näpuga näidanud, olgu siin mainitud kas või Aserbaidžaan, kus aset leidnud altkäemaksuskandaalid on Euroopa Liitu päris tõsiselt raputanud, aga ometi me ei ütle, et me seda riiki sellepärast tippkohtumisele ei kutsu. Minu seisukoht on see, et kutse Valgevenele ei olnud personaalne, me ei saa seda käsitleda kui kutset Lukašenkale. Me esitame kutse ikkagi riigile ja eeldame, et mingis perspektiivis on sealsed arengud sellised, mis ühtivad Euroopa Liidu väärtuste ja eesmärkidega.
Nüüd küsimuse esimene pool, Kataloonia. Kataloonia konfliktis või kaasuses on selles suhtes väga keeruline olukord, et vastandub kaks väärtust: ühest küljest riiklik suveräänsus ja terviklikkus, teisest küljest rahvaste enesemääramise õigus. Poole valimine selles situatsioonis on tõenäoliselt üsna keeruline ja on ka Eestile kindlasti keeruline olnud. Kui me saime iseseisvaks, siis me muidugi ootasime, et teised riigid meie enesemääramise õigust tunnustaksid. Samas ei saa mööda vaadata sellest, et Hispaania on suveräänne riik ja täiesti üheselt peab Eesti tunnustama selle riigi terviklikkust. Protsess sellisel kujul, nagu see Kataloonias toimus, ei olnud päris selline, et Eesti oleks saanud väga üheselt rahvaste enesemääramise õiguse poolele asuda ja öelda, et meie oleme siinpool ja kuidagi teistmoodi me ei saa. Ma arvan, et meie vaoshoitud käitumine oli igati õigustatud ja see ei tähenda, nagu Eesti oleks kuidagi muutnud oma hinnangut nende väärtuste kohta, mida me oluliseks peame.

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avame fraktsioonide läbirääkimised. Esimesena Reformierakonna fraktsiooni nimel Kalle Palling.

Kalle Palling

Austatud peaminister! Hea juhataja! Lugupeetud tosin parlamendiliiget! Austatud suursaadikud! Head sõbrad! Lubage ka minul ühineda eelkõnelejatega ja kiita meie suurepärast eesistujate kogukonda. Just teie olite sel pingelisel, ent kindlasti ka väljakutsetest tihedal ajal Eesti ja Euroopa nägu. Ma usun, et legendid meie töökusest ja huvitavatest ning praktilistest lahendustest said suure osa Euroopa jaoks nende kuudega kinnituse. Suured tänud ka kõikide eesistumisega seotud inimeste lähedastele ja perekondadele, sest ilmselt oli paljudel meist varasemaga võrreldes rohkem neid tunde, kui magamise ja lastega tegelemise arvel tuli mõnda olulist otsust või kohtumist ette valmistada. Kuna meie tänane arutelu toimub Riigikogus ja eesistumisel oli ka parlamentaarne dimensioon, siis eriline tänu ka minu poolt Euroopa Liidu asjade komisjoni ja teiste eesistumise parlamentaarsete ürituste korraldamise meeskondadele. Saan uhkusega kinnitada, et igat meie kohtumist meenutatakse suure õhinaga. Aitäh teile, head ametnikud, vabatahtlikud ja kogu eesistumise kogukond!
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tõi oma viimases Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes välja Euroopa Liidu viis peamist eesmärki ja mõned lisaeesmärgid. Saan ainult nõustuda peamiste eesmärkidega, mis on püstitatud, ja arvan, et just Eesti peaks olema nende teemade arutelul valjuhäälne kaasarääkija. Ta tõi välja Euroopa kaubanduspoliitika tugevdamise ning tööstussektori tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutumise. Rõhutan, et just innovatsiooni ja digitaliseerimise asjus võiks Eesti oma kogemust kolleegidega jagada. Mul on hea meel, et võitlus kliimamuutustega on endiselt Euroopa Liidu tippjuhtkonna ja loomulikult ka Eesti prioriteet. Ka Euroopa kaitsmine digiajastul ning intellektuaalomandi, kultuurilise mitmekesisuse ja isikuandmete kaitse on endiselt tähtis. Fookusesse seatakse küberkaitse ja komisjon soovib luua Euroopa küberturbeameti. Jällegi, need on need valdkonnad, kus Eesti saab järgmisel aastal, pärast eesistujarolli üleandmist, suuresti kaasa rääkida. Järgmiseks, ränne. Tähtis on välispiiride kaitse ja põgenikele inimlike tingimuste tagamine. Edaspidi tuleb aktiivselt tegutseda kolmes valdkonnas: tagasisaatmispoliitika tõhustamine, solidaarsus Aafrikaga ning legaalse rände soodustamine. Siinjuures tahan rõhutada just solidaarsust Aafrikaga ning koostööd Liibanoni, Jordaania ja Türgiga. Tahan eriti esile tuua just Türgit, sest tänu sellele riigile, tänu koostööle temaga on rändesurve Euroopale viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Seda, et kõik riigid rändekriisi lahendamisel nii aktiivselt kaasa töötaksid, ei näe me kahjuks isegi Euroopa Liidus.
Jean-Claude Juncker tõi välja veel mõne ettepaneku, millest mõnda võiks ju veelgi arutada, aga nende seas on minu arvates ka selliseid, millel eriti pikalt peatuda ei tuleks, näiteks üleeuroopaliste valimisnimekirjade koostamine või Euroopa Komisjoni volinike arvu vähendamine 15-ni. Ma ei kujuta ette, et nende kahe teema arutelud jõuaksid kuigi kaugele, kuid ega arutelude puhul ei olegi ju valesid ega õigeid asju, kõik asjad tuleb läbi arutada.
Tulevikuprioriteetidest soovin süvenenumalt peatuda kahel. Ma olen nõus peaministriga, et Euroopa peab kaasas käima tehnoloogilise arenguga ning selle enda kasuks tööle panema. On suurepärane, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam ainult Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Ma usun, et just Tallinna tippkohtumine aitas selle arusaama võimendamisele tublisti kaasa. Kuna eelkõnelejad sel teemal pikalt peatusid, siis ei hakka ma meile iseenesestmõistetavat üle kordama, vaid lisan ühe olulise teema, mille arendamisel just Eesti koos Põhjamaadega saaks veduriks olla.
Aga enne seda palun kolm minutit lisaaega.

Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Kalle Palling

Usun, et järgmiste aastate üheks suurimaks väljakutseks on kujunemas töö tulevik, see, milline saab olema tehnoloogia ja inimese suhe ning milliseks kujunevad meie töösuhted. Tunnistagem, et sellega tegelemiseks on ka tagumine aeg, sest meie tänane normaalsus tööandja ja töötaja omavahelises suhtes pärineb tööstusrevolutsioonijärgsest ajast ning see on püsinud põhimõtteliselt muutumatuna aastakümneid. Olen ka siit kõnetoolist mitu korda öelnud, et riik ei saa süüdistada tehnoloogiat, sest see areneb liiga kiiresti, ta peab süüdistama ennast, kui ta on seda liiga aeglaselt kasutusele võtnud. Mul on hea meel, et eelmisel aastal Riigikogus ellukutsutud Arenguseire Keskus on üheks oma analüüsitavaks teemaks võtnud just tuleviku töösuhete analüüsimise. Jah, suur osa traditsioonilistest töökohtadest kaob. Aga tänu tehnoloogia arengule, tehnoloogia laialdasele kasutuselevõtule ning uutele võimalustele luuakse töökohti hoopis juurde. Eelmisel nädalal Tallinnas tutvustatud McKinsey raport toob hästi välja võimalused ja peamised tegevused, millele tuleks keskenduda. Selleks ei vaja me lähetatud töötajate direktiivi, kodanikupalka ega suuremaid sotsiaaltoetusi, vaid tehnoloogia kiiret rakendamist, inimeste ümberõpet ja seda arengut toetavat haridussüsteemi, eriti arvestades Eesti ambitsiooni ehitamaks koos e-residentide kogukonnaga globaalset digiriiki.
Nüüd kaitsevaldkonna tulevikust. Kui ajalugu on meile midagi õpetanud, siis kindlasti seda, et ühegi riigi iseseisvus ja julgeolek ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Eestlastena oleme põhiseaduses kokku leppinud vankumatus tahtes kindlustada oma riiki. Riigi kaitsetahe algab üksikisikust. Eesti riigikaitse alustalad on võrdselt kollektiivne kaitse ja ka iseseisev kaitsevõime. Kaitstakse neid, kes ise tahavad ja oskavad ennast kaitsta. Usun, et sama põhimõtet peaksime rohkem järgima ka Euroopa Liidus. Siit tulenevalt ongi mul äärmiselt hea meel, et president Jean-Claude Juncker on Euroopa kaitsekoostöö teema nii tõsiselt lauale tõstnud, ning mul on hea meel, et Eesti valitsus on otsustanud sel teemal valjuhäälselt ja kaasamõtlevalt kaasa rääkida ja selles koostöös tulevikus osaleda.
Ühe murekoha toon ka esile. Selleks on fiskaalpoliitika. Selleks et olla sel teemal tõsiselt võetav, tuleb ise eeskuju näidata. Kui Eesti võttis pärast globaalset finantskriisi eesmärgi stabiilsuse ja kasvu pakti reegleid järgida, mille krooniks oli ühisrahale üleminek, võeti seda kui standardit tulevikuks. Kahjuks on viimase aasta (küll riigisisesed) otsused, eelkõige eelarve tasakaalust loobumine, iseloomustamas sellest põhimõttest kaugenemist ja sel teemal tõsiselt võetavate riikide klubist lahkumist. See võib-olla ei mõjutagi asja lühikeses perspektiivis, aga kindlasti on sel pikaajaline mõju nii riigisisese rahanduse tulevikule kui ka meie kohale nende riikide klubis ja kohale selle laua taga.
Mu aeg on otsas. Ma tänan veel kord kõiki kolleege, kes on siia saali jäänud, härra peaministrit, kõiki ametnikke, kogu valitsust ja kogu meeskonda eesistumise eest. Ma loodan, et need teemad, mida Euroopa Komisjoni tulevikku vaatavas kõnes Euroopa Parlamendi ees esitletakse, leiaksid vastupeegeldust ka siin, selle saali aruteludel. Siis liigume me samas rütmis selle ajaga, mille järgi käib ajaarvamine Euroopa Liidus. Aitäh teile!

Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Marianne Mikko, palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Marianne Mikko

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopat pole Eestis olnud kunagi nii palju kui peatselt lõppeval aastal. Eesti võttis Euroopa Liidu eesistumise üle varem, kui me kavandasime. Järelemõtlemise aega, kas asume Ühendkuningriigi asemel Euroopat vedama või mitte, oli meil vaid nädalajagu päevi. Eesti kui aasta-aastalt üha Euroopa-meelsem liikmesriik otsustas olla oma nime Eesti ja Euroopa vääriline, isegi kui meile suure sümbolväärtusega tähtpäeva, sada aastat iseseisvust, me tähistame alles järgmisel aastal.
Me hakkasime koos Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga välja töötama Eesti eesistumise prioriteete. Tegelikult polnud see ülemäära keeruline, sest meie e-riik on muutunud ju meie kaubamärgiks, mistõttu see oli ühe meie prioriteedina ootuspärane. Digitippkohtumine septembris õigustas igati Euroopa ootusi nagu ka meie endi lootusi, võib-olla enamgi veel. Euroopa Liidus toimuvad asjad pikaldaselt. Seega, kui meile nii oluline andmete vaba liikumine kui viies Euroopa Liidu vabadus seostub edaspidi veendumusega, et jah, see otsus sündis Tallinnas, siis võime kõik üheskoos endale ühiskonnana ütelda, et meie oleme osalised Euroopa tänapäevastamises. Uskuge, see on väärikas kingitus meie 100. aastapäevaks, see on vägagi Noor-Eesti vaimus: "Olgem eestlased, saagem eurooplasteks." Tegelikult on see sajandi samm edasi: "Olgem eestlased, juhtigem Euroopat." 
Iga tallinlane puutus sel aastal kokku Euroopa liikmesriikide ministritega. Kultuurikatlasse suunduv Euroopa Liidu eliit ei tekitanud ometi meie inimestes pahameelt, isegi kui liiklusummikud olid teinekord pikemad, kui me tahtnuks. Me saime aru, et seda on Euroopa nagu ka meie endi jaoks vaja. Me saime esmaallikast teada, kuidas sünnivad otsused Euroopa Liidus. Aeg-ajalt sedavõrd raskelt, et kompromisside kompromissotsus langetub alles varahommikul. Üks selliseid oli lähetatud töötajate direktiiv. Loota edu selle direktiivi vastuvõtmisel oli tõesti soovunelm. Aga palun taas kord teha endale pai: Eesti oli hea läbirääkija, nõtkelt kõiki kuulates ja pingeid vastaspoolelt maha võttes. Võime rahulolevalt nentida 2017. aasta viimasel kuul, et ketti juhib keti kõige paindlikum osa Euroopa Liidus – Eesti.
Muide, ka Euroopa Liidu Göteborgis toimunud sotsiaalsamba tippkohtumine leidis aset ju meie eesistumise ajal. See oli ajalooline sündmus. Seega, võime rahulikult väita, et meie prioriteet – kaasav ja vaesust vähendav Euroopa – on ellu viidud hinnaalanduseta.
Meie inimestele on oluline, et üks eesistumise tähtsaid valdkondi, mis on Euroopa Liidule jätkuvalt tähtis, on julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Just Eesti eesistumise ajal võtab kindla vormi Euroopa Liidu kaitsekoostöövorm PESCO. See pole NATO alternatiiv, vaid Euroopale oluline teetähis, millega Euroopa kinnitab iseendale ja maailmale, et tahab end tõesti Euroopa jõududega kaitsta. Mainin veel Euroopa julgeolekuliitu ja turvalisust. Eesti eesistumise ajal on pidevalt jutuks olnud rändeteema, mitte sedavõrd kvootide võtmes, vaid üldpõhimõtete ellurakendamise mõttes. Meie sise- ja välisministri hääl on sellel puhul olnud kaalukeel, kui nad on juhtinud kohtumisi nii Euroopa Liidus kui ka Aafrikas. On täiesti selge, et Euroopa Liidu piiride kaitse tugevdamine on Eesti teene. Terrorismivastane võitlus, luureandmete vahetamine, Schengeni kokkuleppe puutumatus, Dublini kokkuleppe muutmine – need on küsimused, millele pole ühest vastust, ent Eesti ei eiranud neid küsimusi. Aga täiesti mõistetavalt jäävad need saatma järgmist Euroopa Liidu eesistujat Bulgaariat, nagu ilmsesti ka Austriat, kellest saab eesistuja 2018. aasta juulist alates.
Kas midagi jäi tegemata? Ei, ei jäänud. Ka Pariisi kliimakokkulepe mitte, nagu peaminister märkis. Ent kas idapartnerluse tippkohtumine pidanuks lõppema liitumisperspektiivi lubamisega Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale? Võinuks lõppeda, aga peab olema ikka kahe jalaga maa peal, et endale aru anda, mis on mingil hetkel võimalik ja mis mitte.
Eesistumine on ennekõike Euroopa kooshoidmine. Eesti hoidis ja hoiab jätkuvalt Euroopa Liitu koos. Eesistujana on Eesti sirge seljaga ja selge ütlemisega. Euroopa Liit on ühtsem kui aasta tagasi. Isegi kui üks meie hulgast soovib lahkuda, toimub see lahkumine 27 liikmesriigi ühisseisukoha alusel. Kõikvõimalikud kuuldused Euroopa Liidu pudenemisest, harali ja üksteisest eemale kasvamisest ei vasta tõele. Just seda sõnumit on eesistuja Eesti mõjusalt maailmale teada andnud, hoolimata libauudiste levitamisest. Strateegiline kommunikatsioon on Euroopa Liidus olulisem kui kunagi varem. Meie siin Eestis teame seda hästi.
Kokkuvõtteks. Kui ma oma esinemise alguses viitasin Noor-Eestile, siis lõpetuseks tsiteerin meile 1980. aastate lõpust nii tähtsat laulurida "Eestlane olla on uhke ja hää". Sotsiaaldemokraatide nimel tänan valitsust eesotsas peaministriga, tänan Riigikogu, ametnikke, ajakirjanikke ja kõiki vabatahtlikke, kes tegelesid eesistumise korraldamise ja läbiviimisega. Aitäh! Oleme eesistumisega näidanud, et pole tõesti Ida- ja Lääne- ega ka uut ja vana Euroopat. Eesti tõestas, et on vaid üks, elujõuline, 21. sajandi Euroopa. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun kõnetooli Monika Haukanõmme Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Monika Haukanõmm

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud parlamendiliikmed! Austatud suursaadikud! Eesti on esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis ning on igati loogiline, et selle suure ülesande täitmisele keskendus nii peaminister kui keskendusime ka meie siin Riigikogu suures saalis. Meie nagu kõigi eesistujate peamine eesmärk on olnud hoida Euroopa Liitu ühtsena ja arenevana, seades seejuures kesksele kohale kodanike heaolu ning julgeoleku. See on otseselt Eesti huvides, võttes arvesse meie ajalugu ning geopoliitilist paiknemist. Sellest teadmisest lähtuvalt peamegi otsustamisel tegutsema.
Aasta tagasi siin saalis keskendusime valdavalt sellistele teemadele nagu Brexit, pagulaskriis ning Türgi. Aastaga on need teemad selgemaks saanud ning me saame keskenduda ka teistele teemadele. Selleks et tuua Euroopa Liitu meie kodanikele lähemale, peame me bürokraatia asemel keskenduma praktilistele lahendustele, mis peavad suurendama stabiilsust ja julgeolekut inimeste elus. Kui me tahame muuta Euroopa Liitu mõistetavamaks, peavad otsused olema inimestega läbi räägitud, mõistetavad ja ennekõike vajalikud. Oluline on vältida ülereguleerimist. Otsused mitte ainult ei pea näima õiglasena, vaid ka peavad olema õiglased kõigi suhtes. Euroopa Liit saab näidata oma tugevust ja edumeelsust ning suurendada usku, kui tehtavad otsused ei eelista üht riikide gruppi teisele, sest ühtsuses peitub ju jõud, kaheldamatult. Kuid ühtsuse nimel peavad kõik tegema nii mõnegi sammu tagasi, et koos edasi minna, ning peab lõppema vanade ja uute liikmesriikide erinev kohtlemine. Siin ei saa kuidagi üle ühtsest põllumajanduspoliitikast, mis ikka veel on tugevalt kreenis nn vanade liikmesriikide huvide poole ja neelab liiga suure ampsu Euroopa Liidu eelarvest. Äkki on nüüd aeg jõuda võrdsema kohtlemiseni ka selles ajalooliselt nii olulises aluspoliitikas? Või kas või viimasel ajal tõstatunud mure, et eri liikmesriikidesse toodav toit on erineva kvaliteediga. Selline olukord peab kohe lõppema, sest kõik inimesed peavad olema koheldud ühtemoodi, ei ole nii, et see, mis ei kõlba ühele, on väga hea teisele. Kahjuks peab tunnistama, et Eesti ei ole ka selle teema kohta sõnaselgelt oma seisukohta väljendanud.
Lisaks on endiselt murekoht see, et me siiski ei kohtle suuri ja väikseid riike ning Ida- ja Lääne-Euroopa riike ühtemoodi, kuigi eelkõneleja seda suhteliselt kindlalt väitis. Vabadus, võrdsus, õigusriik – need on üks osa meie väärtustest ja paljudest põhimõtetest. Samas, Eesti eesistumise ajal on kõlavat kajastust leidnud teema, mida ka täna siin saalis on korduvalt mainitud, et me oleme lähetatud töötajate direktiiviga teinud suure läbimurde. Tahaks küll küsida, kuidas selle võrdsuse põhimõttega siiski on, kas nn Euroopa ääremaal asuvate väikeriikide huvid on samamoodi kaitstud kui Lääne-Euroopa suurriikide omad. Tegelikult ju ei ole. See oli minu arvates üks pettumusi, mida eesistumise ajal kogeda tuli.
Head saalis viibijad! Eesistumine tähendab seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes, jäädes ise seejuures neutraalseks. Nii see peab olema. Kuid samas ei saa me siiski unustada Eesti huvisid, ka neid on vaja eesistumise ajal kaitsta. Kohati tekib aga tunne, et Eesti riigi huvid on sel perioodil jäänud tagaplaanile.
Siin saaliski on tihti olnud kuulda, et me süüdistame Euroopa Liitu väga paljudes asjades. Me suhtume tihti Euroopast ja Brüsselist tulevatesse teemadesse üleolevalt. Tihti süüdistame Euroopa Liitu mittemeeldivates otsustes, tehes seda stiilis ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Monika Haukanõmm

... et mida meie saame teha, me peame seda tegema, mida nõutakse, kuigi ei taha, sest Brüssel käsib. Kindlasti oleks nüüd ja praegu aeg sellisest suhtumisest üle saada ning mõelda selle peale, kas me oleme teinud kõik selleks, et otsused, mis tulevad Euroopast, oleksid meie huvides, kas me oleme nendes kaasa rääkinud algusest peale ja kas me oleme neid oma kodanikele arusaadavalt selgitanud. Ilmselt tasub endale kriitilise pilguga otsa vaadata.
Mõeldes tulevikule, on vaja leida ühiskonnas tasakaalupunkt, kui kaugele me soovime minna integratsiooniga, näiteks sotsiaalses dimensioonis, Euroopa Liidu kaitsekoostöös ja rahanduses majandus- ja rahaliidu süvendamisega. Need on teemad, mis ei tohi laudadelt maha kukkuda, ning me peame avama ka ühiskonnas laialdasema diskussiooni, sest küsimus ei ole enam selles, kas rohkem või vähem Euroopat, vaid tegelikult selles, et on vaja paremat Euroopat.
Saame juba praegu teha mõningaid järeldusi. Esiteks tahan minagi südamest kiita meie ametnikke ja vabatahtlikke, kes on teinud suurepärast tööd, mis tihti silma ei paista, aga mis on ülioluline ja laseb meil, poliitikutel, tihtipeale edulainel sõita. Meie üritused olid korraldatud suurepäraselt, kõrgel tasemel, kõik sujus peaaegu saksa täpsusega ning suuremaid möödalaskmisi oli ainult üksikuid. Seega saame öelda, et oleme oma esimese suurema korraldusliku koolitööga väga hästi hakkama saanud, hindele 5+.
Kui aga vaadata meie eesistumisperioodi poliitilist panust, siis enam nii heatahtlik olla ei saa, vaatamata sellele, et peaminister Ratas andis toimunust ülipositiivse ülevaate. Me oleme olnud tagasihoidlikud, isegi natuke pelglikud, ja vältinud teravate teemade tõstatamist, me oleme liikunud teemade kaupa ja tükati, olgu tegemist siis rändeteemaga, kliima- ja keskkonnaga, sh metsandusega, tööstusvaldkonna arendamisega või konkurentsivõime ja kaubanduse tugevdamisega. Selle eest saab meile ilmselt panna hea koolipoisi hinde. Kindlasti oleks oodanud Eestilt mõneski olukorras, millega eesistujana silmitsi seisime, tugevamat vastupidamist ja julgust kaitsta väärtusi. Olgu esimene näide kas või Kataloonia. Peale selle, et kritiseerida Hispaania võimude käitumist, oleks võinud siiski seda ka hukka mõista. Kataloonia kriisi lahendamise käpardlik stiil muutis kindlasti Euroopa Liitu nõrgemaks. Teine näide on idapartnerluse tippkohtumiselt. Kõigepealt küsimus, kas sellistel riikidel nagu Ukraina, Georgia ja Moldova on kunagi lootust saavutada Euroopa Liidu liikmesus. Väga täpset vastust ei tulnud. Kolmas näide nende asjade kohta, mis meil üsna halvasti välja kukkusid, oli Valgevene diktaatori Lukašenka kohtumisele kutsumine, millest ta väga uhkelt keeldus.
Lõpetuseks. Eesti vajab Euroopa Liitu. Võttes arvesse meie väiksust ja geograafilist asukohta, on Euroopa Liit meile julgeolekuargument, ta on meie suurim partner. Teisalt vajab Euroopa Liit meid kui väikest, eesrindlikku ja tublit liikmesriiki, keda teistele eeskujuks seada ja nn positiivset eeskuju tuua. Ma loodan, et me ei ole seda edu oma viimase aasta kaheldavate riigisiseste otsustega lõplikult maha mänginud. See, kuidas me suudame Euroopa Liidus oma huvisid kaitsta ja panustada sinna oma ideedega, on juba meie endi teha. Soovin kõigile meile selleks jõudu! Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, palun, Jaak Madison!

Jaak Madison

Austatud peaminister! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Alustuseks, enne ametlikku osa tasub kindlasti tänada Monika Haukanõmme, eelmist kõnelejat, kes mainis saksa täpsust, sest kõik, mis Saksamaa ütles, see ka tehtud sai.
Veel mõni nädal ja Eesti lõpetab Euroopa Liidu eesistumise. Ühest küljest on paslik hinnata Eesti tehtud tööd, kuid teisalt on vaja vaadelda Euroopa Liidu kui terviku üleüldist tervislikku seisundit. Võib väita, et Eesti sai eesistumisega hakkama. Ja saigi. See, mida meilt oodati, sai tehtud, koosolekud said peetud, ja saab ka järg üle antud järgmisele eesistujale Bulgaariale. Samas tuleb küsida, kas see oli 75 miljonit eurot väärt. Tuleb tunnistada, et eesistumine on suuresti ilufunktsioon, reaalselt on poliitilisi otsuseid mõjutada väga keeruline, eriti siis, kui juba alguses asutakse seisukohale, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks. Kuid lõppude lõpuks: lõpp hea, kõik hea.
Kui aga rääkida sellest, mis Euroopa Liidus meie eesistumise ajal on muutunud, siis peab nentima, et põhilised probleemid pole lahendust leidnud. Migratsioonivood on küll väiksemad kui 2015. aastal, kuid need on ikka võrreldavad 2014. aasta voogudega. Kahe nädala taguse seisuga oli Euroopasse käesoleval aastal tulnud üle 160 000 migrandi. Samuti ei ole suudetud – õigemini, ei ole tahetud – langetada poliitilist otsust sekkuda ei Lähis-Ida ega Põhja-Aafrika riikide tegevusse, kust inimkaubitsejate tegevuse tulemusel needsamad migrandid Vahemerele lähevad, et Euroopa suunas liikuda. Olukord, kus probleemile otsitakse lahendust varjupaigasüsteemi tsentraliseerides, ei ole jätkusuutlik ja suurendab veelgi enam pingeid liikmesriikide vahel. Osa liikmesriikide vastupandamatu soov veeretada vastutus selle eest, et nad ise ei ole suutnud tagada toimivat piirikaitset, teistele riikidele, õõnestab usaldust Euroopa Liidus ja suurendab vajadust uute poliitiliste jõudude järele.
Eesti kui eesistuja tegi nädal aega tagasi mitteametliku kompromissettepaneku leidmaks lahendust migratsioonipoliitika sõlmkohtadele. Olen nõus, et seal oli mitmeid häid ja mõistlikke punkte. Näiteks see, et üks väga palju räägitud solidaarsuse aspekte on ka see, kui riikidele, kes on sattunud rändeprobleemiga hätta, antakse abi tehnika, abimeeskondade ja majandusliku toetuse kujul. Samas on neid ettepanekuid väga vähe arvestatud ja seda pole solidaarsuseks peetud. Ei saa mitte kuidagi nõustuda ettepanekuga, et Euroopa Komisjon peaks kõikidele liikmesriikidele ette ütlema, kui palju peaks riik migrante vastu võtma. Selle ettepaneku Eesti tegi, et nii tuleks teha, arvestades iga riigi rahvastiku- ja majandusnäitajaid. Migratsioonipoliitikas võetav suund on iga liikmesriigi otsustada ja Euroopa Liidul tervikuna ei ole õigust sekkuda liikmesriikide iseseisvasse poliitikasse.
Teine tähtis küsimus on julgeolek. Euroopa Liidu riikide koostöö julgeolekuvaldkonnas on oluline, kuid paraku tuleb olla väga tähelepanelik julgeolekukoostöö süvendamise suhtes, et ei tekiks kihk kopeerida NATO-t. Ei saa teha uut koostöövormi, ilma et see midagi ei maksaks. See maksab. NATO struktuur on end tõestanud ja selle arendamine on praeguses julgeolekuolukorras kõige tõsiselt võetavam lahendus. Ei ole ju saladus, et mitmed Euroopa suurriigid vaatavad Ameerika Ühendriikide uuele administratsioonile pika hambaga. See viltuvaatamine ei tohi olla aga ajendiks topeltsüsteemide loomiseks, mis juba eos on nõrgad ega toimi. Euroopa Liidu riigid, kes kuuluvad NATO-sse, peavad esmajärjekorras täitma oma kohust, panustades vähemalt 2% SKT-st kaitse-eelarvesse, alles siis saab jutuks võtta topeltsüsteemide loomise. Euroopa Liit ei saa võtta iseenesestmõistetavalt olukorda, et 73% NATO eelarvest tuleb teiselt poolt suurt lompi.
Kolmandaks tuleb mainida Brexiti-läbirääkimisi.
Enne seda palun lisaaega.

Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Jaak Madison

Nagu juba Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees mainis, peame Suurbritannia lahkumisläbirääkimistel lähtuma mõlema poole huvidest. Kuid Euroopa Liidu eesmärk ei tohi olla brittide karistamine selle eest, et nad julgesid ujuda vastuvoolu, mitte euroföderalistlikus suunas. Läbirääkimiste õhustik ei saa tugineda Guy Verhofstadti, kes on Euroopa Parlamendi läbirääkija ehk permanentne britivihkaja, arusaamadele, vaid pragmaatiliste inimeste arusaamadele, kes mõistavad Ühendkuningriigi olulisust kogu Euroopale.
Lõpetuseks aga midagi positiivset. Euroopa on muutumas. Muutuste tõmbetuuled on selged: kõikidel suurematel valimistel Euroopas on oma positsioone märkimisväärselt tugevdanud parempoolsed rahvuslikud jõud. Mis aga kõige rõõmustavam, saabuva aasta teisel poolel on eesistujamaaks Austria, kus olid valimised 15. oktoobril ehk samal päeval, kui meil olid kohalikud valimised. Austria valija otsustas, et absoluutse enamuse kahe erakonna peale kokku saavad tugevalt rahvuslikud konservatiivsed jõud ehk Austria Rahvapartei ja Vabaduspartei. See annab lootust, et täpselt aasta pärast meie eesistumise algust alustab eesistumist riik, mida juhitakse lähtuvalt rahvusriigi põhimõttest. Viimases lauses ei esita ma pikka nimekirja nendest, keda ma tänan, küll aga võin öelda, et hoolimata väga suurtest erimeelsustest ja maailmavaatelistest konfliktidest on mul vähemalt põhjust tänada nii Euroopa Liidu asjade komisjoni praegust esimeest kui ka endist esimeest Kalle Pallingut. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Sõna on palunud ka ... Aga enne veel, kui ma peaministrile sõna annan, on Kalle Pallingul soov midagi täpsustada. 

Kalle Palling

Aitäh! Kuna kolleeg mainis minu nime, siis ma kasutan võimalust ja ütlen ära selle, mis mul jäi oma kõne lõpus ütlemata, kuna aeg sai otsa. Nimelt, kõik, mida me räägime siin oma kodust, oma koduriigist ja Euroopa Liidust laiemalt, see, mida me räägime Euroopa Liidust nii positiivses kui ka negatiivses võtmes, võimendub rohkem kui ei kunagi varem tulenevalt tehnoloogilistest lahenditest, sotsiaalmeediast, online-meediast. Nii et kui me tegelikult tahame, et Euroopa Liit muutuks paremaks ja efektiivsemaks ning meil kõigil oleks siin parem olla, siis me peame ikkagi mõtlema, mida me räägime ja kuidas me räägime, ning oma kodanikele rohkem seletama, mis see Euroopa Liit on ja mis on Eestil sellest võita. Ka vaadates, kui palju rahvasaadikuid arutelu lõpuks siia saali järele on jäänud, võib öelda, et paljudel on väljaspool seda saali öelda hästi palju kurje sõnu Euroopa Liidu kohta – loomulikult öeldakse ka häid sõnu, õnneks on Eesti puhul neid rohkem kui kurje –, aga kasutagem siis võimalust arutleda siin selle üle, et tulevikus oleks parem, ei ole vaja teha seda ainult kuskil sotsiaalmeedias. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge, vastusõnavõtt tehtud. Enne kui me saame selle päevakorrapunkti lõpetada, on peaminister veel kord sõna palunud. Palun, härra peaminister!

Peaminister Jüri Ratas

Austatud Riigikogu aseesimees, auväärt Riigikogu liikmed, head külalised ja auväärt suursaadikud, kes te kõik seda arutelu kuulate! Ma tänan Riigikogu võimaluse eest täna siin osaleda, ma tänan selle debati eest! Ma olen üsna sageli meie eesistumise ajal mõelnud (kuigi ma kindlasti ei tea kõigi nende nimesid, kelle peale tuleks mõelda) nendele naistele ja meestele, kes 1990. aastate alguses, keskpaigas ja teises pooles ning selle sajandi alguses vedasid seda protsessi, et Eesti kaks suurt sammu Euroopa Liit ja NATO (hetkel me räägime Euroopa Liidust) said reaalsuseks. Kindlasti kummardus nende inimeste ees! Väga paljud teist on olnud Riigikogu väga mitmes koosseisus ja on seda tööd mitme koosseisu ajal teinud. Siin on härra Ammas, kes oli viimases Ülemnõukogus, ja siin on härra Nestor, kes on olnud Riigikogu kõigi koosseisude liige. Kindlasti on nad nendesse teemadesse väga palju panustanud.
Ma tänan teid kõiki tänaste sõnavõttude eest! Ma arvan, Kalle, et see, mida sa ütlesid perekonnaliikmete kohta, vastab kindlasti tõele. See läks väga hinge. Aitäh sulle sõnavõtu eest! Austatud Marianne, sinu sõnavõtt siin läbirääkimistel oli väga liigutav, väga armas, see oli väga tulevikku vaatav ja rääkis ühtehoidmisest. Aitäh selle eest! See puudutas, mind vähemalt. Austatud Toomas Vitsut, hea Toomas, sa juhid Euroopa Liidu asjade komisjoni. Mõnes mõttes oleme me sinuga üsna sarnases positsioonis: me oleme olnud väga pikalt opositsioonis ja tulime eesliinile väga keerulisel hetkel. Tunnustus sinule ja kogu Euroopa Liidu asjade komisjoni meeskonnale, selle liikmetele ja ametnikele. Ma nõustun Jaak Madisoniga – nii imelik kui see ka ei ole –, ma nõustun selle tunnustusega, mida ta ütles Kalle Pallingu kohta, ja tunnustan ka väga paljusid eelmisi Euroopa Liidu asjade komisjoni juhte. Ka minul on olnud võimalus väga paljudega neist eri koosseisudes koos töötada, oli see siis Marko Mihkelson, Taavi Rõivas või Kalle.
Ma tänan Riigikogu ka enda nimel. Ma tänan selle eest, et mul on olnud võimalus, tegelikult au teenida Eesti riiki eesistumise ajal. Tänan teid selle eest! Suur kummardus Riigikogu juhatusele mõistva suhtumise eest kogu eesistumise ajal! Ma ütleksin Riigikogu ja valitsuse edasise koostöö kohta, et koostöö Riigikoguga jätkub tavapärasel moel, nii nagu see oli enne eesistumist. Me oleme kindlaks teinud kõik eesistumise ajal algatatud eelnõud, mis vajavad Eesti seisukohti, ning koostanud ajakava. See tähendab, et järgmise aasta esimese kolme kuu jooksul jõuavad kõik valitsuse seisukohad, mis on edasi lükatud 2018. aasta algusesse, Riigikogu komisjonidesse.
Ma lõpetan selle Saksamaa mõttega. Ma ütlen ausalt, et mina olen küll Saksamaast puudust tundnud, eriti tugevasti viimastel nädalatel. Ma arvan, et kogu Euroopa on Saksamaast kõige paremas mõttes puudust tundnud. Ma ootan küll kannatamatult Saksa valitsuse kokkupanemist ja selle töölehakkamist. Veel kord suur tänu tänase arutelu eest! Ma tänan teid teie toe eest, teie tegevuse ja tehtu eest Eesti eesistumise raames! Aitäh teile!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea peaminister! Esimese päevakorrapunkti arutelu on lõpetatud. Siin meil otsust vastu võtta ei ole vaja.


2. 12:45 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) esimene lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde tänases päevakorras, milleks on riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 525 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli erikomisjoni esimehe Aivar Sõerdi.

Aivar Sõerd

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Vajadus käesoleva eelnõu järele ilmnes Riigikontrolli ülevaatest, mille pealkiri on "Ülevaade omavalitsuste raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli probleemidest", ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis selle ülevaate põhjal toimunud aruteludest. Komisjon on teemat arutanud koguni seitsmel komisjoni istungil: 15. veebruaril, 20. märtsil, 10. aprillil, 17. aprillil, 5. juunil, 12. juunil ja 11. septembril. Nendest aruteludest on peale Riigikontrolli esindajate osa võtnud ka Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu esindajad ja lisaks on Rahandusministeeriumilt palutud kirjalik arvamus. Käesolev komisjoni väljatöötatud eelnõu ongi valminud koostöös Rahandusministeeriumi, Riigikontrolli ning Audiitorkoguga.
Ma annangi eelnõust ülevaate. Selleks, et pärast haldusreformi teeksid vandeaudiitorid tihedamat koostööd omavalitsustega, ning selleks, et uus kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitumise teel tekkinud omavalitsuse probleemidest, ongi tehtud ettepanek muuta kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lõiget 10. Muudatus seisneb selles, et seda paragrahvi täiendatakse, sinna lisatakse, et enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja kuulab ära auditeerinud audiitori, seejärel koostab revisjonikomisjon kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. See on esimene muudatus. Teine muudatus puudutab seda, et kevadel oli meil menetluses audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ja seal tehtud muudatuse tulemusel ei ole kohalik omavalitsus enam avaliku huvi üksus. Sellest kevadisest muudatusest tulenevalt ei kehti kohalikes omavalitsustes enam audiitori aruande lisanõuded ehk ei kehti nn pikk vorm. Selleks, et see pikem vorm kehtiks ka kohalikes omavalitsustes, teemegi ettepaneku muuta kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lõiget 13. Jõustumise kohta ütlen, et eelnõu peaks seadusena jõustuma 1. jaanuarist 2018, aga 2017. aasta majandusaasta aruandele kohaldatakse varasemat redaktsiooni ehk kuni käesoleva aasta lõpuni kehtivat kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse redaktsiooni. Selline on selle eelnõu sisu. Olen valmis vastama küsimustele. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Saan aru, et see on väga positiivne eelnõu, mis suurendab nii audiitori kui ka volikogu revisjonikomisjoni rolli ja soodustab nende koostööd. Kas selle ettevalmistamise käigus oli pikemalt juttu ka volikogude revisjonikomisjonide üldise efektiivsuse parandamisest, et nad võib-olla ise saaksid ka vahendeid kasutada, kui neil on vaja audiitori abi mingite küsimuste analüüsimisel? Selleks on vaja eelarvelisi vahendeid. Milline meie üldine tava on? Hea tava on see, et revisjonikomisjoni omavalitsuse volikogus juhib opositsiooni esindaja. Kuivõrd meil Eestis seda järgitakse? 

Aivar Sõerd

Aitäh! Sellest oli juttu. Eelkõige selles võtmes, et kui aastaaruannet revideeritakse ja audiitor peab andma aastaaruandele hinnangu, siis võiks ühest küljest revisjonikomisjoni ja audiitori koostöö olla tihedam ja teisest küljest võiks revisjonikomisjoni töö ise olla sisukam, just aastaaruande auditeerimisel. Üks suuremaid kitsaskohti, mis on praktikas olemas ja mida on kirjeldatud ka selles Riigikontrolli aruandes, ongi see, et kui audiitor pöörab tähelepanu raamatupidamislikule õigsusele, varade olemasolule ja selle raamatupidamises kajastamisele, siis vähem pööratakse praktikas tähelepanu sellele, kuidas on tagatud omavalitsuse finantsiline jätkusuutlikkus või kui omavalitsus on näiteks võlakoorma tõttu või muudel põhjustel sattunud raskesse finantsolukorda, siis mis on selle põhjused ja kuidas sellest välja tulla. Need on sellised aspektid, mis ei ole tavalises finantsauditeerimises alati kesksel kohal. Aga omavalitsuses peaks rõhk olema just nendel teemadel. Sellest tulenevalt peaks ka revisjonikomisjonil olema kõikehõlmav ja põhjalik ülevaade nendest probleemidest. Oluline on just koostöö audiitoriga ja see, et informatsioon, mis audiitor aastaaruande auditeerimisel välja toob, jõuaks ka revisjonikomisjoni. Praktikas on senini olnud niimoodi, et vallavalitsus tellib audiitorfirmalt auditeerimise ja audiitor suhtlebki vallavalitsusega, revisjonikomisjon jääb kõrvale. See on kitsaskoht. Aga mis puudutab revisjonikomisjoni koosseisu, opositsiooni esindatust seal ja opositsiooni juhtivat rolli selle komisjoni töö korraldamisel, siis siin on kindlasti olukord omavalitsustes muutumas. Ma loodan, et paremuse suunas.

Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas selle eelnõu arutamise käigus oli kuidagi jutuks või oli juba teada Tallinna Tondiraba spordikeskuse skandaalse auditiga seonduv? Kas see oli teatud pretsedendiks, miks niisugune eelnõu välja pakuti?

Aivar Sõerd

Aitäh! See on hea küsimus. Ma ise nendel aruteludel ei olnud, aga ma tean, et Tondiraba hall kindlasti ei saanud olla selleks teemaks, kuna käsitluse aluseks oli Riigikontrolli ülevaade ja see ülevaade käsitles tähelepanekuid 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruannete auditeerimise kohta. Aga tulevikus see eelnõu, ma arvan, aitab kaasa sellele, et selliseid jamasid kohalikus omavalitsuses ei juhtuks.

Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Siin meenutati Tondiraba spordihalli, ma saan siit edasi minna. Kas on jutuks olnud ka põhimõtteline küsimus, et omavalitsuse sisekontroll oleks sõltumatu? Me oleme näinud ühte pretsedenti, kui sisekontroll on teinud väga head tööd, aga poliitilistel põhjustel on audit pandud pikaks ajaks kalevi alla.

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! See teema on muidugi hästi tähtis. Nii laia haaret sellel eelnõul ei ole, et kõiki omavalitsuse siseaudiitoritega seonduvaid küsimusi ära lahendada, aga kaudselt aitab see siiski kaasa ka sisekontrolliasjadele, kuna revisjonikomisjonil on tähtis roll ning see eelnõu aitab parandada revisjonikomisjoni töö tulemuslikkust ja annab võib-olla ka lisavahendeid revisjonikomisjoni töö tulemuslikkuse suurendamiseks. Kaudselt aitab see kindlasti sisekontrollisüsteemide tööle kaasa. Seda võin ma öelda.

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kui kaasettekandja on väga kiire, siis õnnestub see päevakorrapunkt täna lõpetada, muidu lükkub see homsesse. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Käesolevat eelnõu arutas rahanduskomisjon 21. novembril. Kohal oli Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja, kes andis teada, et valitsus seda eelnõu täielikult toetab. Küsimusi ei tekkinud. Konsensuslikult võeti vastu otsus saata eelnõu tänaseks esimesele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. detsember (kümme tööpäeva) kell 17.15 ja komisjoni ettekandjaks määrati komisjoni esimees. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, millest tulenevalt on eelnõu 525 esimene lugemine lõpetatud. Juhtivkomisjon sellise ettepaneku tegi ja me oleme selle ka heaks kiitnud. Määran eelnõu 525 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. detsembri kell 17.15. Head Riigikogu liikmed, tänane päevakord on meil kenasti ammendatud ja üks minut on jäänud kella 13-ni. Jõudu teile tööks komisjonides! Näeme homme infotunnis kell 13.

Istungi lõpp kell 12.58.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee