Austatud Riigikogu aseesimees, auväärt Riigikogu liikmed, austatud suursaadikud, teie ekstsellentsid, head eurooplased ja kõik Euroopa sõbrad! Kui väga lühidalt teha, siis lubage mul öelda siin auväärt Riigikogu kõnetoolis teile kõigile suur tänu. Suur aitäh selle eesistumise eest, selle viie kuu eest, mis eesistumine on kestnud!
Ühtsus tasakaalu kaudu – need kolm sõna olid vapikirjana meie kilbil, mille taga olid kuueks kuuks 500 miljoni eurooplase ootused ja lootused. Siin, auväärses Riigikogu saalis olijad teavad kahtlemata isegi, et vaid üheskoos, vaid tasakaalu otsides ja kompromisse tehes on võimalik leida meile kõigile kõige paremad, kõige sobivamad lahendused, millel on ka pikaajaline ja strateegiline mõju. Nii ei olnud meilgi illusioone, et nende kuue kuu või ühe pintslitõmbega oleks võimalik kõik Euroopa Liidu mured lahendada. Samas tahtsime selgelt, et meie eesistumise tulemusena oleks Euroopa natukene parem, natukene lootusrikkam, natukene ühtsem ja rohkem tasakaalus ning et me annaksime meie kätte usaldatud Euroopa edasi veel paremas korras, kui me ta saime, nagu seda teevad kahtlemata ka kõik tulevased eesistujad.
Täna võin teie ees seistes täie veendumusega öelda, et me anname eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima. Kasutan siinkohal võimalust tänada kõiki 1300 Eesti ametnikku ja teenistujat, kes meie eesistumist vedasid. Ma loomulikult soovin tänada kõiki 101 Riigikogu liiget, kes te olete nii eesistumise eelsesse aega kui ka eesistumisaega väga tugevasti panustanud, Riigikogu juhatust, Euroopa Liidu asjade komisjoni, 14 ministrit, ministeeriume, Riigikantseleid, Eesti saadikuid välismaal, kõiki teisi esinduskogudes meie riiki esindavaid inimesi ja loomulikult tervet Eesti rahvast. Soovin eraldi tunnustada Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist Eestist ja Brüsselist koordineerinud ja vedanud inimesi: Heiki Looti, Klen Jääratsit, Kaja Taela, Clyde Kulli ja Matti Maasikat ning nende meeskonda. Samuti tänan eelmisi valitsusi, eelmisi Riigikogu koosseise, kes eesistumise ettevalmistamisse väga tõsiselt panustasid. Oma sihi- ja otsustuskindluse, praktilise meele, kiire tegutsemise ning nutikate lahendustega oleme nii endale kui ka teistele kinnitanud, et Eesti on võimekas ja pühendunud liige Euroopa peres. Eesti eesistumine õnnestus meie ametnike, poliitikute, era- ja kolmanda sektori nõu ja jõuga ning Eesti inimeste külalislahkuse toel.
Igaüks meist on Eesti nägu ja Eesti tegu Euroopas, aga mitte ainult, vaid väga tihti oleme ka Euroopa nägu ja Euroopa tegu maailmas. Laenates mõtet Arvo Pärdi tuntud lastelaulust: me oleme ise küll väikesed, kuid meie jõud on suur. Ja ühtsuses peitub jõud. Just selle najal õnnestusidki need sajad kohtumised Eestis ja tuhanded kohtumised mujal. Olen kõige kogetu pinnalt nii mõnelgi välisüritusel tabanud end mõttelt, et Eesti on Euroopa peres, aga Euroopa on ka Eesti veres.
Väga austatud Riigikogu! Kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, võib meenutada, et alles hiljuti, kui me eesistumist ette valmistasime, olid horisondil tumedamad pilved, äikesepilved, ja oodati ägedat tormi. Brexiti referendumi järel oli õhus kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut, aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi. Täna oleme heitlikest ilmaoludest võitu saanud, taastanud kontrolli laeva üle ja võtnud kursi edasi.
Bratislavas, Maltal, Roomas, aga ka 29. septembril Tallinnas toimunud tippkohtumisel seatud poliitiline siht on aidanud meil raskematest hetkedest üle saada. Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust: euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit on tõestanud, et on keerulisteks Brexiti-läbirääkimisteks valmis. Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast jäävad muidugi ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu alla ja nende fookusesse.
Head Riigikogu liikmed! Lisaks kodanike igapäevaste muredega tegelemisele oleme otsinud ka lahendusi, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ma ei soovi pisendada teisi olulisi saavutusi, kuid kogu Euroopa jaoks on kahtlemata ühed tähtsamad Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös.
Täiesti põhjendatult on Eesti eesistumist nimetatud ka digitaalseks eesistumiseks, kuivõrd tegemist oli meie läbiva prioriteediga, võiks öelda, et ühe võimsaima nurgakivi, tugevaima prioriteediga. Mitte ainult telekommunikatsioonitaristu, turg ja küberjulgeolek, vaid ka õigusalane koostöö, transport, energia, siseturvalisus, kaitsekoostöö, põllumajandus, haridus ja paljud muud valdkonnad olid kantud ideest, et meie ühine tulevik on digitaalne.
Me oleme püüdnud eesistuja rollis näidata kõigile eurooplastele digitaliseerimise eeliseid, seda, et see aitab säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Eesistumise jaoks lõime praktilisi digilahendusi ning aitasime kaasa Euroopa Liidu tööprotsesside digitaliseerimisele. Meie eestvedamisel toimus oktoobris esimest korda Euroopa Liidu õigusaktide digiallkirjastamine, millest loodetavasti üsna pea saab tava, saab norm. Usun, et suutsime pakkuda e-residentsuse või X-tee kogemustega inspiratsiooni nii meie kolleegidele Euroopa Liidus kui ka idapartneritele.
Auväärt rahvasaadikud! Eesti eesistumist planeerides otsustasime lähtuda neljast prioriteedist. Täna eesistumist kokku võttes lubage mul need veel teile üle korrata. Esiteks, avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, teiseks, kaitstud ja turvaline Euroopa, kolmandaks, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine, neljandaks, kaasav ja kestlik Euroopa. Ehkki eesistumise päris lõpuni on jäänud veel mitu tubli nädalat ning mitme olulise teema puhul on need nädalad otsustava tähtsusega, teen järgnevalt esimese põhjaliku ülevaate ning annan esimese hinnangu meie tööle ja tulemustele eesistujana. Tänane ülevaade ei ole kindlasti kõikehõlmav kokkuvõte ning põhjalikud aruanded eesistumise saavutustest tulevad päris eesistumise lõpus.
Eesti võttis eesistumise alguses endale eesmärgiks pingutada Euroopa majanduse elavdamise ja konkurentsivõime parandamise nimel. Meie sooviks oli lihtsustada ühtsel turul tegutsemist ning suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahale, et Euroopa inimesed võidaksid kaupade ja teenuste valikus, kvaliteedis ja hinnas. Meil õnnestus jõuda kokkuleppele mitmes olulises küsimuses. Majandust, aga eriti just väikeettevõtlust elavdab Eesti juhtimisel saavutatud kokkulepe suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi mahtu ja pikendada fondi kasutamist aastani 2020. Fondist on seni kasu saanud ka siin asuvad objektid, näiteks on Tallinna lennujaama lennurada pikendatud, et saaks täita keskkonnanõudeid ja edendada lennuohutust, samuti on kasu saanud väga-väga paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Eestis ja üle Euroopa neile pakutavate soodsamate investeeringutoetuste ja laenutingimuste kaudu.
Majanduskasvu toetab ka läbipaistev maksupoliitika. Just äsja kinnitasid Euroopa Liidu rahandusministrid ühehäälselt e-kaubanduse käibemaksupaketi. Ettevõtjate jaoks muutub käibemaksu tasumine piiriülesel kaupade müügil peagi lihtsamaks. Juulikuus leiti siinsamas Tallinnas ühiselt, et rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada nii, et need arvestaks ka digimajanduse arengut. Olukord, kus internetiettevõtted maksavad tulumaksu vaid riigis, kus nad on registreeritud, mitte seal, kus nad kasumit teenivad, ei ole vastuvõetav. Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid nendel päevadel Euroopa Liidu ühtse seisukoha ka selles küsimuses.
Meie ülesandeks oli kokku panna n-ö viimane tavaolukorra Euroopa Liidu aastaeelarve enne Ühendkuningriigi lahkumist. Eesistuja töö päädis hea kokkuleppega, millele liikmesriigid andsid oma ühehäälse toetuse. Eelarvest on senisest rohkem raha planeeritud näiteks ühendustele ja haridusprogrammile Erasmus ning eraldi eelarverida on mõeldud strateegilisele kommunikatsioonile. Selleks et kindlustada meie ühise raha eesmärgipärast kasutamist, asutati Eesti eesistumise ajal, pärast neli aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi Euroopa Prokuratuur. Ambitsioonika ja vastutusrikka eesmärgina seadsime endale kevadel sihiks anda oluline panus jätkusuutliku, tarbijasõbraliku ning nutika Euroopa energiaturu loomisesse. Võin liialdamata öelda, et ligi 5000 leheküljest koosnev puhta energia pakett on nõudnud arvukalt töötunde ning fokuseeritud mõttetööd nii eesistujalt kui ka teistelt liikmesriikidelt. Ühise pingutuse tulemusena oleme praeguseks saavutanud esimese liikmesriikidevahelise kokkuleppe. Seda head hoogu ära kasutades loodame kogu paketiga aasta lõpuks võimalikult suure edusammu teha.
Auväärt Riigikogu liikmed! Meie teine prioriteet on turvaline ja kaitstud Euroopa. Eesistumise alguses seadsime endale eesmärgiks vähendada rändesurvet Euroopa Liidu välispiiridele, tõhustada piirihaldust ja tegeleda rändekriisi tagajärgedega. Võin kinnitada, et rändekriisi lahendamisest on saanud rändehaldus: me ei tegele enam tulekahju kustutamisega, vaid keskendume pikaajalistele lahendustele. Hea näide on Euroopa Liidu Aafrika usaldusrahastu ja Eesti eesistumise ajal vastu võetud välisinvesteeringute kava, mille eesmärk on rände algpõhjuste leevendamine. Pöörasime eesistujana tähelepanu eeskätt Liibüast lähtuva Kesk-Vahemere rändetee sulgemisele ja töötasime selleks juulis välja praktilise rakendusplaani. Kui eesistumise alguses jõudis Itaaliasse rohkem kui 12 000 põgenikku nädalas, siis juba augustis oli see arv langenud alla 2000. Loomulikult pingutasid selle tulemuse nimel kõik liikmesriigid ja eriti need, kes olid kõige suurema rändesurve all, eesotsas just Itaaliaga. Tunnistan, et Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi reform on olnud tõsine proovikivi, kuid ühiselt pingutades oleme teinud edusamme, mille loodetavasti juba järgmine eesistuja tulemuseks vormib.
Oleme Euroopas harjunud sellega, et Euroopa sisepiiridel passi ei küsita ja me saame reisida järjekorras seismata. Selleks et saaksime nautida sisepiirideta Euroopat, seadsime eesistujana fookuse koostööle välispiiride kaitsel, mida toetavad tehnoloogilised lahendused ja kiire andmevahetus. Aastal 2020 rakendub Euroopa Liitu sisenemise ja sealt väljumise süsteem. Loodan, et Eesti eesistumist jääb märkima ka kokkulepe Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteemi loomiseks.
Eesti eestvedamisel on üha suuremat tähelepanu pööratud ka küberkaitsele ja küberjulgeolekule. Tallinnas toimunud esimene Euroopa Liidu kaitseministrite küberõppus osutas ilmekalt Euroopa Liidu ning NATO koostöö ja infovahetuse olulisusele. Euroopa Liit peab toime tulema küberjulgeolekuga seotud ohtudega ning tagama turvalise küberruumi igale meie kodanikule. Märgilise tähendusega Euroopa turvalisuse tagamisel on kahtlemata liikmesriikide tahteavaldus alalise struktureeritud kaitsekoostöö loomiseks. Koguni 23 liikmesriiki otsustasid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania algatusel tihendada kaitsekoostööd, suurendada oma kaitsekulutusi ning viia ellu rea ühisprojekte, näiteks sõjalise transpordi lihtsustamine ja kiirendamine Euroopas.
Eesti eesistumise vältel võõrustasime Tallinnas sadu idapartnerlusriikidest pärit poliitikuid, ettevõtjaid ja noori. Hästi läks korda idapartnerluse tippkohtumine, mida jääb tähistama ühisdeklaratsioon, kus muu hulgas seati praktilised sihid aastaks 2020. Konkreetsed projektid majanduse, ühenduste, hariduse ja digivaldkonnas muudavad miljonite inimeste elu paremaks ja stabiliseerivad meie naabrust.
Julgeoleku, rahu ja stabiilsuse tagamine Euroopa Liidu lähemas ja kaugemas naabruses on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk. "Me elame õnnelikul ajal, mil valitseb rahu," laususin oma 19. novembri kõnes Bundestagis Saksa rahva leinapäeval. Ma rõhutasin: "Sellesse rahusse ja üksteisemõistmisesse on andnud väga olulise panuse just Euroopa Liit, mis on oma olemasoluga võimaldanud siinsetel riikidel ja rahvastel olla julged ning meie kõigi ühiseid vabadusi teostada. Peame seda endale ja teistele iga päev teadvustama ning hoidma ühiselt loodut, mis on erakordne ja kordumatu."
Head kuulajad! Ma ei väsi kordamast, et Euroopa peab kaasas käima tehnoloogilise arenguga ning selle enda kasuks tööle panema. Seetõttu on mul suur rõõm teile täna siin kinnitada, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam ainult Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht. Ühisele arusaamisele selles jõudsime koos Euroopa Liidu 27 riigipea ja valitsusjuhiga just Tallinna digitippkohtumisel. Digitaalse ühtse turu ja ühiskonna arenguks vajalike ühtsete reeglite kehtestamine Euroopa Liidus on keeruline ja aeganõudev ülesanne liikmesriikide erineva nägemuse ja valmisoleku, aga kindlasti ka usalduse ja turvalisusega seotud kaalutluste tõttu. Seetõttu on veelgi enam põhjust rahul olla meie juhitud aruteludega, mis viisid mitmete väga vajalike kokkulepeteni.
Tänu suurtele jõupingutustele saavutas Eesti Euroopa Parlamendiga kokkuleppe, mille kohaselt kaovad järgmise aasta jõuludeks veebipoodides toodete ja teenuste asukohapõhised piirangud. Väga oluline samm avalike teenuste piiriüleste kasutajate jaoks on liikmesriikide ühtse digivärava määruse kokkulepe, mis näeb ette ka andmete ühekordse küsimise põhimõtte kasutuselevõtu Euroopa Liidu tasandil. See on olnud Eesti ammune idee ja seisukoht.
Liikmesriikide ühine arusaam sellest, kuidas muuta e-valitsemine Euroopas tõhusalt toimivaks reaalsuseks, sai kinnitatud oktoobris e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis. Ühine spektripoliitika muudab ülikiire side (5G), isejuhitava transpordi, värkvõrgu ja palju muud reaalsuseks. Ülikiire internetiühenduse väljaarendamiseks annab kahtlemata vajaliku tõuke ka Tallinnas 28 liikmesriigi ja Norra ministrite allkirjastatud 5G-deklaratsioon.
Eesti ja teiste digimeelsete liikmesriikide eestvedamisel tuli Euroopa Komisjon septembris välja kauaoodatud andmete vaba liikumise eelnõuga. Oleme pingutanud, et viia andmete vaba liikumise arutelud kõikide valdkondade nõukogudesse ning rajada ühine arusaam meie digitaalsest tulevikust. Meie eesistumise ajal on Eestit Euroopa Liidus teadvustatud andmete vaba liikumise kui viienda põhivabaduse eestkõnelejat.
Digitaalsete lahenduste arendamine oli üheks oluliseks teemaks ka eelmisel nädalal toimunud Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumisel. Käsitlesin seda nii oma sõnavõtus kui ka kahepoolsetes kohtumistes Aafrika riigijuhtidega. Samuti sõlmisime Aafrika Liidu ja Mauritiusega koostööleppe e-valitsemise arendamiseks. Digitaalsete lahenduste eduloo jätkumise ja maine hoidmise nimel tuleb meil ka pärast eesistumise lõpetamist teha tööd Eestis, Euroopas ja laiemalt maailmas tervikuna.
Austatud ametikaaslased! Kevadel siin teie ees seistes lubasin, et Euroopa majanduse elavdamise ja ühtse turu edasiarendamise kõrval peame vähemalt samavõrd oluliseks puhast ja hoolivat elukeskkonda ning kõigile võrdsete võimaluste loomist. Hiljuti Göteborgis sotsiaaltippkohtumisel, arutledes Euroopa sotsiaalmõõtme üle, kogesin taas kord Euroopa Liidu tugevat ühtsust. Allkirjastades kõigi 28 liikmesriigi nimel Euroopa sotsiaalõiguste samba, andsin koos teistega lubaduse tegeleda töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisega. Me usume üheskoos Euroopasse, mis tagab võrdsed võimalused ja juurdepääsu tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse.
Mul on hea meel, et suutsime liikmesriikidega kokku leppida Euroopa solidaarsuskorpuse loomises, mis annab Euroopa noortele võimaluse ammutada oskusi, teadmisi ja kogemusi vabatahtliku tegevuse kaudu teistes riikides.
Lubage mul lühidalt peatuda lähetatud töötajate direktiivi arutelul, mis ka Eesti avalikkuses rohket kõlapinda on leidnud. Kuigi direktiiv puudutab vaid väikest osa Euroopa Liidu töötajatest, on see küsimus juba pikka-pikka aega kahetsusväärselt Euroopat lõhestanud, seades vastamisi vanemaid ja uuemaid liikmesriike, Lääne- ja Ida-Euroopat. Kokkuleppele jõudmine liikmesriikide vahel nõudis loomulikult diplomaatilist osavust ning meisterlikku läbirääkimist. See oli ilmekas näide Eesti eesistumise moto – ühtsus tasakaalu kaudu – elluviimise kohta.
Tasakaal peab valitsema kõigis eluvaldkondades meie ümber. Niisamuti püüdsime leida tasakaalu looduse ja inimeste vahel keerulistes läbirääkimistes Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitikas. Eesti võtab väga tõsiselt Pariisi kliimaleppe elluviimist ning võin kinnitada, et eesistujana tegime ära tubli töö selleks, et reeglites kokku leppida. Kuni viimaste päevadeni enne jõule jätkuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga heitmekaubandussüsteemist välja jäävate sektorite asjus. Kuid ma usun, et Eesti eesistumise tulemusena ei ole võimatu kirjutada ajalooraamatusse, et kõik Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajalikud kokkulepped Euroopa Liidus on sõlmitud.
Väga austatud Riigikogu liikmed! Septembris Tallinnas toimunud Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtide töisel õhtusöögil nentisime, et kodanike kõige põletavamate probleemide lahendamiseks tuleb meil edaspidi kohtuda sagedamini ja arutada omavahel avatult ka kõige keerulisemaid küsimusi. Selle põhjal esitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk nn riigipeade tegevuskava, plaani edasisteks aruteludeks. Võime olla uhked, et "Leaders Agenda" sai alguse just siit, Tallinnast. Detsembris arutame selle plaani raames ühisraha euro tulevikku. Ma nõustun täielikult Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri üleskutsega, et kõik liikmesriigid võtaksid ette ühisrahale ülemineku, välja arvatud ametliku erandi saanud Taani ja Ühendkuningriik.
Majandus- ja rahaliit ning euro on kindlasti vahendid, millelt oodatakse stabiilsust majanduse arenguks ja tuge Euroopa Liidu ühisturule. Oma majanduse konkurentsivõimelise ja piisavalt paindlikuna hoidmine peab olema iga riigi enda huvi ja vastutus. Seda ei asenda euroala riikide ühisvastutuse suurendamine ega Euroopa Keskpanga erakorralised kriisimeetmed. Eesti on alati rõhutanud, et majandus- ja rahaliidu toimimiseks kokkulepitud reegleid tuleb täita, kuid olen nõus, et tugevdamist vajab ka rahaliidu ülesehitus. Veebruaris arutasime riigipeade ja valitsusjuhtidega, millised peaksid olema järgmise eelarveperioodi suurimad prioriteedid. Eesti läheb neile kõnelustele vastu, rõhutades jätkuvalt nende Euroopa Liidu poliitikate tähtsust, mis on suunatud suurema ühtekuuluvuse saavutamisele riikide ja regioonide vahel, võrdsete võimaluste loomisele ettevõtjatele, ka maal, ning Euroopa kaugemate piirkondadega ühenduste parandamisele.
Austatud Riigikogu liikmed! Ütlesin alguses, et loodetavasti on Euroopa pärast meie eesistumist natukene parem paik, natukene lootusrikkam, natukene ühtsem ja tal on rohkem tasakaalu. Aga kindlasti on ka Eesti pärast seda poolaastat natukene teistsugune riik. Me oleme targemad, meil on rohkem kogemusi, me oleme kindlasti enesekindlamad kui enne. Me oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis on vist kõige olulisem, meid mõistetakse terves Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem.
Öeldakse, et eestlastele on väga oluline, mis neist arvatakse. Selles võib olla terake tõtt ja mõnikord on selle üle tervislik pisut naljagi heita. Kuid ma ei tahaks elada sellises riigis ja koos selliste inimestega, kellele naabrite arvamus sugugi korda ei lähe. Peaministrina on mul olnud uhke tunne selle poole aasta jooksul ringi käies ja ringi reisides kuulda paljudes riikides häid sõnu meie riigi kohta, meie looduse, meie inimeste ja ka meie töö kohta. Olen kindel, et kõik kahepoolsed kohtumised teiste Euroopa juhtidega tegid tugevamaks nii Euroopa Liidu kui ka meie riigi positsioone ja suhteid.
Teen veel kord sügava kummarduse kõigi meie ametnike, poliitikute, ajakirjanike, koostööpartnerite ja vabatahtlike ees, kelle pühendumus ja professionaalsus on olnud imetlusväärsed. Ma tänan veel kord kogu Eesti rahvast. Lubage mul siin teie ees tunnustada ka kõiki eelmisi eesistujaid, kelle pühendumine ja pingutused võimaldasid mitmed olulised kokkulepped kinnitada just meie, Eesti eesistumise ajal, aga ka triopartnereid Bulgaariat ja Austriat, kes meilt kõige paremas mõttes teatepulga üle võtavad ja ühiselt seatud eesmärkide nimel edasi töötavad. Samuti tahan tänada komisjonis, Euroopa Parlamendis ja teistes institutsioonides töötavaid kolleege ja ametnikke, kelle professionaalsel toel me oleme eesistuja rolli edukalt täita saanud. Loomulikult tänan siiralt kõiki kaasaelajaid Eestis ja Euroopas, ilma kelleta poleks meie eesistumine nii hästi õnnestunud. Ma tänan teid ja soovin jõudu nii Eestile kui ka Euroopale! Aitäh!