Aitäh, lugupeetav küsija! Jah, IRL-i positsioon on olnud selline, et eelarve tasakaalu põhimõte peaks olema põhiseaduse tasemel. Reformierakond ei ole seda kahjuks toetanud. Kui me vaatame näiteks Saksa föderaalpõhiseadust, siis on seal selle kohta selge säte, eelarve tsüklilise tasakaalu põhimõte on fikseeritud. Saksamaa põhiseadus räägib lubatud 0,35%-lisest defitsiidist, aga tsükliline printsiip on olemas. Mul on hea meel, et tsükliline printsiip kehtib tegelikult ka meie eelarve baasseaduses, mida on muudetud. Nii et siin eelarve tasakaalule mingisugust ohtu ei ole.
Mis on sõnum ettevõtjatele? Ma arvan, et kõige olulisem on nii ettevõtjatele, tarbijatele kui ka tööinimestele see, et majandus kasvaks. Kindlasti ei ole 1%-line majanduskasv mingisugune asi, mida me saaksime imetleda või öelda, et see ongi meie ambitsiooni lagi. Selles mõttes annavad viimased majanduskasvu näitajad ju ühemõtteliselt positiivse sõnumi, mis on seotud nii välisturgude kui ka sisetarbimise elavnemisega.
Nüüd küsimus, mis puudutab õigusselgust. Kui me kõneleme sellest kuue kuu reeglist, mis on n-ö väärtusnorm ja printsiip, mis on sätestatud maksukorralduse seaduses, siis ma arvan, et see on oluline juhis. Kindlasti võimaldab see seadus lühemat vacatio legis't ja seejuures tuleb lähtuda põhimõttest, mida ka Justiitsministeerium oma analüüsis ütles – lex posterior derogat legi priori. Minu seisukoht on kindlasti selline: mida vähem maksutõuse, mida vähem makse, seda mõistlikum. Ma olen kaugel sellest, et õigustada maksutõuse. Samas, ükskõik millise maksutõusu eesmärk võib olla ka legitiimne – riigi tulude saamine või mingi tarbimisviisi ja käitumusliku seisukoha muutmine –, seega see kuulub põhiseaduse kontrollimaailma, sest tegemist on põhiseaduspärase koormisega.