Austatud Riigikogu, tere ja jõudu! Alustame infotundi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
41 Riigikogu liiget on infotunnis kohal. Valitsusliikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning välisminister Sven Mikser. Tere tulemast ka teile! Jõudu tööle! Kuna eile registreeris ennast seitse küsijat, annan võimaluse esitada iga teema kohta üks lisaküsimus.
Esimene küsija on Martin Helme ja küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun!
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Minu küsimus on kooseluseaduse kohta, mille eelnõu sel nädalal ka meie päevakorras on. Te andsite hiljuti intervjuu ajalehele Lääne Elu, kus te ka sellest rääkisite. Te ütlesite, et Riigikogu ja valitsuse selle koosseisu ajal kooseluseadus tühistamisele ei tule, kuna üks koalitsioonipartneritest on vastu. Minus tekitas see mitu küsimust. Keskerakond on mänginud minu meelest väga ebasiirast mängu, pannes neljapäevasesse päevakorda väga kiireloomuliselt ühe olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, ja kui me esmaspäeval palusime päevakorrapunktide järjekorda muuta, oli ta üksmeelselt sellele vastu. Nii et hääletusele ei pruugi see eelnõu sel nädalal jõuda. Aga mul on kaks küsimust. Esiteks, kuidas siis Keskerakonna fraktsioon ikkagi kavatseb hääletada, kui teil on olemas selge juhatuse seisukoht, mis toetab kooseluseaduse tühistamist? Teiseks, kas selle teema kohta otsuse tegemisel läheb teil arvesse ainult üks koalitsioonipartner?
Austatud Riigikogu esimees, aitäh ja jõudu tarvis! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, tänan selle küsimuse eest! Teie küsimuses oli umbes neli teemat, ma hakkan siis otsast pihta. Te viitasite minu intervjuule, mille ma andsin Lääne Elule. Jah, tõesti, selle intervjuu ma Haapsalus andsin. Te ütlesite, nagu ma oleksin öelnud, et tühistamist ei tule. Jah, tõesti, ma ei näe, et selle Riigikogu koosseisu ajal saaks kooseluseadus liikuda ühte või teise suunda, kas tühistamise või rakendusaktide vastuvõtmise suunda. Seda poliitilist jõudu hetkel vähemalt minu tunnetuse kohaselt ei ole. Aga loomulikult, mina ei ole Riigikogu liige, teie teate seda paremini.
Ebasiiras mäng – ma ei saa teie mõttest aru, mis mõttes ebasiiras mäng. Siin pole mingit ebasiirast mängu. Minu teada on kodu- ja töökorra seaduse alusel igal fraktsioonil vist aastas korra õigus tuua mõni oluliselt tähtis riiklik küsimus siia täiskogu ette. See, mis teemadel fraktsioon soovib arutleda, on ju fraktsiooni otsustada.
Te küsisite, kuidas siis Keskerakonna fraktsioon otsustab. Fraktsioon kindlasti arutab seda küsimust ja rahvasaadikud teevad oma otsuse. Ma arvan, et me saame kõik aru sellest reaalsest situatsioonist, et kindlasti on meie erakonna ja fraktsiooni soov hoida, ma ütleksin nii, töist ja toimivat koalitsiooni. Me soovime, et see koalitsioon kestaks järgmiste korraliste valimisteni.
Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Lubage, et ma selgitan, mida ma selle ebasiiruse all mõtlesin. Te Riigikogu juhatuse endise liikmena teate, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ei ole mitte kunagi võetud päevakorda ühenädalase etteteatamisega, see on väga ebatavaline. Kui see arutelu pannakse päevakorras veel ettepoole ühe eelnõu arutelust, kusjuures see eelnõu peaks kohe-kohe hääletusele minema, aga kõik teavad, et seda ei taheta enne kohalikke valimisi hääletusele panna, siis ma näen siin liiga palju kokkumängu, mille eesmärk on lükata hääletus järgmisesse nädalasse. Aga hea küll.
Ma tulen ikkagi tagasi koalitsiooni juurde. Mulle jäi ka praegu teie jutust mulje, et te peate reaalseks võimalust, et kui Keskerakonna fraktsioon hääletab üksmeelselt kooseluseaduse tühistamise poolt, siis valitsus laguneb. Kas selline ähvardus on tõepoolest tehtud ja kas te tõesti usute seda? Teiseks, kas ma olen millestki valesti aru saanud ja valitsusse ongi jäänud ainult kaks erakonda, teie ja sotsiaaldemokraadid? Minu teada on kolmandal valitsuserakonnal teie arvamusele risti vastupidine seisukoht. Või ei lähe nende seisukoht arvesse või neile ei ole see seisukoht nii oluline? Mulle on need asjad pisut segased.
Aitäh! Arusaadav, et mõnikord on asjad segased, siis tulebki nõu pidada. Üldjoontes peaks minu meelest Riigikogus eelnõude arutamine toimuma nii, et esimesel lugemisel tehakse otsus, kas esimene lugemine lõpetatakse või hääletatakse eelnõu menetlusest välja. Lõpphääletust esimesel lugemisel ju ei toimu.
Nüüd see küsimus, kas valitsus laguneb, mille pärast te muretsete. Ma ei tea, kas te muretsete seetõttu, et te olete segaduses. Ei, ärge kartke, valitsus on töine, valitsus teeb palju olulisi otsuseid. Kui te soovite täpsemalt teada, siis me võime infotunnis neid loomulikult arutada, olgu siis kõne all tulumaksuvaba miinimumi suurenemine, haigekassa lisarahastus või omavalitsuste tulubaas. Neid asju on palju.
Te küsisite, kas valitsuses on kaks erakonda. Ei, valitsuses on kolm erakonda. Ma nimetan nad ära: Sotsiaaldemokraatlik Erakond (siin on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon), Isamaa ja Res Publica Liit (siin on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon) ja Eesti Keskerakond (siin on siis Eesti Keskerakonna fraktsioon). Nii et kolm erakonda ja kolm fraktsiooni on koalitsioonis.
Henn Põlluaas, täpsustav küsimus.
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ühes intervjuus te väitsite, et Keskerakonna fraktsioon ei ole kooseluseaduse küsimust veel arutanud. Samas on väga mitmed head kolleegid siin saalis meiega vesteldes väitnud just nimelt vastupidi, et seda arutati. Ka Jaanus Karilaid on ühes intervjuus öelnud, et seda arutati, aga ei hääletatud, kuid sellele vaatamata jäi enamus ikkagi seisukohale, et kooseluseadus tuleb tühistada. Kes nüüd vassib, kas Keskerakond ikkagi arutas seda või siis ei arutanud, nagu väidate teie?
Aitäh! Kui vaadata natuke pikemalt tagasi, siis eks erakond ja fraktsioon ole seda arutanud ju mitmeid kordi. See arutelu läheb tagasi tegelikult 12. koosseisu aegadesse. Aga ma arvan, et see küsimus oli rohkem seotud selle nädalaga ja fraktsiooni esmaspäevase koosolekuga. See on muidugi huvitav, et teised fraktsioonid tunnevad nii suurt huvi meie fraktsiooni töökorralduse vastu. Ma mäletan, et ühes infotunnis ma ütlesin, et tublisid inimesi tahab erakond alati juurde saada ja ega erakond siin tõket ette ei pane. Aga vastab tõele, et meil on kindlasti arutelu all kooseluseaduse eelnõu, mis päevakorra järgi siia täiskogu ette tuleb. Kindlasti me seda fraktsioonis arutame ja, nagu ma ütlesin, rahvasaadikud kujundavad oma seisukoha. Kas esmaspäeval võeti fraktsioonis sel teemal vastu mingi lõppotsus? Ei.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmisena küsib Andres Ammas välisminister Sven Mikserilt. Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister, soovin teiega koos arutada sündmusi Kataloonias. Suur osa Eesti avalikkusest oli nördinud ja hämmingus meie Välisministeeriumi esimese Kataloonia-teemalise avalduse pärast, mis oli anonüümne ja milles ei sisaldunud hinnangut Hispaania politseinike jõu kasutamisele rahulike elanike suhtes. Ometi ei saanud see tulla teile ega meie välisteenistusele üllatusena, sest juba enne oli Madridi keskvõim öelnud, et 35 000 politseinikku sinna saadetakse, ja referendumi korraldajaid kohalikes jaoskondades oli ähvardatud trahvide ja muuga ning oli katkestatud digiühendusi, selleks et referendumi korraldamist häirida. Nii et need sündmused tol referendumipäeval ei saanud teid kuidagi ootamatult tabada. Palun, kuidas te kommenteerite toda avaldust?
Aitäh! Ma loodan väga, et keegi meist ei oodanud seda, mis toimus Kataloonias ja mis toimus Barcelona tänavatel 1. oktoobril. Välisministeeriumi avaldused ei ole anonüümsed, nad on alati varustatud avalduse edastaja nime ja kontaktandmetega. See, et institutsioonide nimel teevad teinekord avaldusi ka nende esindajad või pressiesindajad, ei ole tavapärane praktika mitte ainult Eesti Välisministeeriumis, vaid ka paljudes teistes asutustes. Ma püüan alati järgida põhimõtet, et kui midagi oleks saanud paremini teha või oleks pidanud paremini tegema, siis on mõistlik seda möönda. Kuigi Välisministeeriumi kõige esimene avaldus tol pühapäevasel päeval oli tehtud vastusena meediapäringutele, mis käsitlesid Eesti suhtumist referendumisse ja selle võimalike tulemuste alusel tehtavatesse otsustesse, siis vaatamata sellele oleks kindlasti võinud ja isegi pidanud ka selles avalduses sisalduma viide asetleidnud vägivaldsetele intsidentidele.
Küll ei vasta tõele need vahepeal kõlanud etteheited, justkui Välisministeerium või ka mina isiklikult ei oleks tol päeval oma selget seisukohta selles küsimuses väljendanud. Võite ise lugeda järgmisel päeval ilmunud Eesti Päevalehe paberväljaannet, kus on kirjas, et ma ütlesin juba 1. oktoobril: "Ootame, et Hispaania põhiseadusliku korra tagamine toimuks vägivallatult. [---] Aga situatsioon on kindlasti muret tekitav. Loodan, et lähipäevadel leiavad osapooled võimaluse dialoogiks." See viimane lootus on minus jätkuvalt olemas. Kindlasti jään ma ka selle üleskutse juurde, et millised tahes on poliitilised otsused ja arengud, vägivallast tuleb hoiduda. Vägivald ei ole kindlasti osa lahendusest.
Andres Ammas, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Kataloonlased teatasid soovist referendum korraldada juba aasta alguses, täpsustamata siis küll kuupäeva. Et see referendum tuleb, see ei tulnud ju ei teile ega teie kolleegidele Euroopa Liidu liikmesriikides ootamatult. Kas te kirjeldaksite lühidalt, kas ja kui palju te olete oma kolleegidega mingitel formaalsetel või mitteformaalsetel nõupidamistel Kataloonia küsimust arutanud? Kas selline üleüldine vaikimistaktika või pigem nagu soovimatus sellel teemal sõna võtta ja rääkida oli kokku lepitud? Kui praegu on ajakirjandus arutlenud küsimuse üle, kes võiks olla läbirääkimistel Madridi keskvõimu ja kataloonlaste vahel vahendaja, siis on mainitud, et võib-olla eesistujariigina oleks ka Eestil kohane seda teha. Kuidas te sellesse ettepanekusse suhtute?
Aitäh! Kas me oleme seda kolleegidega arutanud? Jaa, loomulikult olen ma seda mitteformaalselt paljude oma kolleegidega arutanud. Mis puudutab Euroopa Liidu välisministrite koostööformaati, Euroopa Liidu välisasjade nõukogu koosolekuid, siis seal arutatakse küsimusi, mis on Euroopa Liidu jaoks välisküsimused. Ühe Euroopa Liidu liikmesriigi sisepoliitiline olukord, ka väga tõsine ja muret tekitav sisepoliitiline kriis, ei ole Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arutelu teema. Euroopa Liidus on kindlasti olemas teised formaadid, kus on võimalik arutada ka riikide sisemisi küsimusi.
Mis puudutab võimalikku vahendustegevust, siis on ütlematagi selge, et selline vahendustegevus ja väline osalus selle kriisi lahendamises saab olla võimalik ainult asjasse puutuva riigi, praegusel juhul Hispaania nõusolekul ja soovil. Siiamaani on Madrid väga selgelt ja ühemõtteliselt öelnud, et ta ei soovi välist vahendustegevust. Euroopa Liidul on mitmeid institutsioone, kes kahtlemata – juhul, kui selline palve esitatakse – on valmis ja ka võimelised lahenduse otsimises osalema. Aga nagu öeldud, see saab toimuda ainult siis, kui selleks avaldab soovi ja nõusolekut ka asjasse puutuv riik ise. Ma usun, et kõik Eesti eesistumisega tegelevad institutsioonid ja ka meie välispoliitikaga tegelevad ametkonnad mõistavad, milline on eesistuja roll nendes küsimustes. Ma usun ja loodan, et seda mõistavad ka meie parlamendi liikmed, samuti meie esindajad europarlamendis. Mingi põhjendamatu sisepoliitilise eneseupitamisega sellel teemal, ma arvan, ei ole mõistlik ega vastutustundlik tegelda.
Urmas Kruuse, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Auväärt välisminister! Mul on võimalus anda edasi tervitused lõunaeestlastelt, kes ei saa aru, miks meie välispoliitiliseks nurgakiviks on muutumas Läti majanduse ergutamine. Mõned maakauplused on siiski ka täna veel avatud. Aga eriti groteskseks muutub see kõik Lätist tulnud uudiste valguses, et sealsed poliitilised jõud on aru saanud, et leping Ühtse Venemaaga ja Putini parteiga on sobimatu selles kontekstis, kus kogu Euroopa jälgib väga tähelepanelikult, mis selles riigis toimub. Auväärt peaminister on öelnud, et see leping on külmutatud seisundis. Kas te julgete öelda, ega see ei ole külmutanud ka teie mõttejõudu ja kas Läti välisminister saab nüüd ka julgemalt Euroopas ringi käia, sest sellist lepingut Läti poliitilistel jõududel enam ei ole?
Aitäh! Eesti valitsus ja Eesti Välisministeerium lähtuvad suhetes Venemaaga kahtlemata Eesti huvidest ning põhimõtetest, mis on kokku lepitud meie partneritega Euroopa Liidus ja liitlastega NATO-s. Euroopa Liidu puhul on need põhimõtted ja nende suhete muutumine pärast Ukraina vastu toimepandud agressiooni ja Krimmi illegaalselt annekteerimist sõnastatud viie punktina. On selge, et meie idanaaber on paraku jätkuvalt riik, kes ei austa oma rahvusvahelisi kohustusi ega pea kinni rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Ta on viimase kümne aasta jooksul koguni kahel korral kasutanud relvajõudu, selleks et muuta riigipiire. Sellist käitumist on võimatu aktsepteerida. Kui selline käitumine jätkub ja tehtud kahju on heastamata, ei ole võimalik n-ö tavapärase suhtlemise juurde tagasi pöörduda.
Mis puudutab teie mainitud lepingut Keskerakonna ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa vahel, siis nagu teie lähtun ka mina peaministri kinnitusest, et see leping ei toimi. Ma ei suuda vähemalt kohe mälu baasil kinnitada teie ütlust, nagu seda lepingut oleks nimetatud külmutatuks. Külmutatut on võimalik kindlasti ka lahti sulatada. Mulle on öeldud, et see leping on oma eksistentsi lõpetanud ehk ta on n-ö raugenud, kui kasutada juristide kõnepruuki. Aga siin saan mina nii nagu ka teie lähtuda sellest, mida peaminister ja selle erakonna esimees on kinnitanud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd Maris Lauri küsimus peaminister Jüri Ratasele. Palun, Maris Lauri!
Lugupeetud esimees! Hea peaminister! Ma tahan küsida tervishoiu rahastamise kohta. Kui ma vaatan tabelit, mida on eelnõude seletuskirjades esitatud ja millest on siin väga palju räägitud, siis selgub, et järgmise aasta riigieelarves on haigekassale ette nähtud 89 miljoni euro suurune eraldis. Sellest 55 miljonit tõstetakse ümber teistest eelarvetest ehk see raha tuleb Terviseametilt, Tervise Arengu Instituudilt, Sotsiaalministeeriumilt, ja puhast raha tuleb juurde 34 miljonit. 2019. aastal tuleb sellist puhast raha juurde 12 miljonit ja sellest järgmisel aastal 7 miljonit. Ma ei saa aru, kui te räägite sellest, et tervishoidu tuleb raha juurde 100, 200 või 300 miljonit. Ma palun vabandust, aga eri ministrid on kasutanud erinevaid arve.
Aitäh teile, hea küsija, selle küsimuse eest! Kõigepealt, kui rääkida nendest erinevatest arvudest ka järgmise aasta kohta, et kas seda raha on 34 miljonit, ligi 35 miljonit või 37 miljonit, siis erinevuse põhjus võib olla selles, et mõnikord vaadatakse riigi eelarvestrateegiat ja teinekord eelarveseaduse eelnõu, mis on Riigikogule üle antud. Aga see, mida te ütlesite 2018. aasta kohta, 89 miljonit, vastab tõesti hetkel tõele. Teenuste konsolideerimine riigieelarvest haigekassasse annab 55 miljonit ja lisatulu saab tervishoid 34 miljonit. Edasi, need arvud, mida te kasutasite tervishoiu lisatulu kohta, ei vasta tõele. Võtame välja näiteks riigi eelarvestrateegia. Tervishoidu otsustati suunata 2019. aastal 49,4 miljonit, 2020. aastal 53,1 miljonit ja 2021. aastal 75,4 miljonit eurot lisaraha. Kui kõik see kokku liita, siis see on tõesti circa 215 miljonit. Kui vaadata eelarve aspektist, siis vastab tõele, et arvud on natukene korrigeeritud. Näiteks, kui riigi eelarvestrateegia räägib 2020. aastal 53,1 miljonist, siis nüüd on kirjas 53. 2021. aasta kohta oli kirjas 75,4 miljonit, nüüd on 76 miljonit. Nii et need summad, mida te väitsite lisanduvat peale aastat 2018, ei ole tõesed, tõesed arvud on need, mis ma teile ütlesin. Kahjuks saab aeg läbi, eks me saame järgmise küsimuse ajal edasi arutleda.
Ja et see oleks võimalik: Maris Lauri, palun!
Aitäh! Ma saan aru, et meil oleks sellel teemal väga palju vaielda ja diskuteerida. Uskuge, ma istusin ja arvutasin tõsiselt üle, kui palju raha juurde tuleb, ja just sellised arvud ma sain, et 2019. aastal tuleb juurde 12 ja järgmisel aastal 7 miljonit. Aga see selleks. Ma tahan küsida ühe teise asja kohta, mis on ka eelarvega seotud. Vaatame oma n-ö saatusekaaslase Leedu poole, kus elatustase on Eesti omast kehvem. Võiks eeldada, et nende tahe oma majandust arendada ja võib-olla ka riigi tahe raha kulutada võiks olla suurem kui Eestis. Ometi on minu andmetel nemad seadnud eesmärgiks selle, et jõuda eelarvega järgmisel aastal 200 miljoniga ülejääki. Kas siis n-ö vaesemas või kehvemas olukorras olev riik, kes käitub vastutustundlikult, ei võiks meile olla eeskujuks, et sellises heas majandusolukorras tuleks reserve kasvatada?
Aitäh teile selle olulise teema tõstatuse eest! Ma tulen korra veel ühe lausega tagasi teie esimese küsimuse juurde. Te ütlesite nüüd, et see selleks. Ma ei usu, et te kasutasite seda väljendit selles mõttes, nagu tervishoid ja haigekassa oleksid väheolulised. Ma arvan, et see on tegelikult väga oluline ja põhimõtteline muudatus. Aasta alguses oli valitsus olukorra ees, kus meditsiinisektor ütles, et kui nii edasi läheb, kui ei tule juurde raha ega ka sisu (teatavasti on sisu see, et vanaduspensionäride eest, kes ei tööta, hakkaks riik maksma 13%-list ravikindlustusosa), siis nad tulevad tänavale, kasutavad seda kõige radikaalsemat ja kõige viimast sammu. Mul on hea meel, et seda ei juhtunud, ja mul on hea meel, et see koalitsioon suutis riigi eelarvestrateegias selle küsimuse lahendada.
Nüüd võla ja reservide küsimus. Ma olen täiesti nõus selle majandusloogikaga, et headel aegadel tuleb loomulikult reserve kasvatada. Ma ei vaidle vastu. Aga selle kõrval on oluline ka see, et reserve tuleb alati vaadata koos võlakoormusega. Aastal 2016 oli võlakoormus 9,4% SKT-st. Nüüd on kindel soov seda võlakoormust veel alla viia, et see aastaks 2021 oleks 7%. Nii et praegusel koalitsioonil on tõesti soov 2,4% valitsussektori võlakoormust vähendada. Kui me räägime reservidest, siis tuleb öelda, et reservid on valitsussektoris olemas, need on olemas ka järgmisel aastal. Te tõite võrdluse Leeduga. Ma arvan, et me peame vaatama oma kohalikku seisu siin Eestimaal, seda, kas meil on vaja teatud küsimused järgmise aasta eelarvega ära lahendada või mitte. Tõsi, selles küsimuses, mille te haigekassa ja meditsiini puhul tõstatasite, on ette nähtud lisaraha circa 200 miljonit eurot. Loomulikult, kui nüüd see raha kokku hoida, siis võiks öelda, et eelarve on nullnivool. Isegi riigi eelarvestrateegias, kui nähti ette –0,5, vähenes see –0,25-ni.
Tänan, peaminister! Aivar Sõerd, täpsustav küsimus, palun!
Austatud peaminister! Mul on üldine küsimus eelarve kohta. See puudutab teie poliitilist avaldust, mille te tegite 27. septembril, kui eelarvet üle andsite. Te heitsite muu hulgas oma avalduse lõpuosas kümne aasta tagustele valitsustele ette, just nagu aastatel 2005–2007 oleksid eelarved olnud struktuurses miinuses. Nominaalselt olid need eelarved väga suures plussis, just nendel aastatel koguti suurem osa Eesti riigi reservidest. Samal ajal võib hinnangusse kümne aasta tagusele ajale muidugi ka kriitiliselt suhtuda. Aga isegi kui see nii oli, et nendel aastatel oli struktuurne miinus, siis see etteheide ei saa tähendada mitte midagi muud kui seda, et te heidate ette, nagu nendel aastatel oleks pidanud nominaalne ülejääk olema veel suurem ehk riik oleks pidanud veel rohkem reserve koguma. Aga kas teil on moraalne nendele valitsustele, kes reserve kogusid, ette heita seda, et reserve oleks pidanud koguma veel rohkem, sel ajal kui teie ei kogu reservidesse mitte sentigi?
Aitäh! Alati, kui teie küsite, härra Sõerd, mõtlen ma küsimust kuulates, et minul poliitikuna on veel nii palju õppida, kuidas küsimust esitada ja kehakeelt kasutada. Ei, mis siin ette heita on, tuleb lihtsalt võrrelda. Eks fiskaalpoliitikas ja rahandusmaailmas, loomulikult, ole võrdlused ja analüüsid alati omal kohal. Ma rääkisin seda, et kui aastal 2018 on eelarve struktuurne positsioon –0,25 peal, siis mis ta näiteks oli kümme aastat tagasi, aastal 2008. Vastab tõele, et see miinus oli 20 korda suurem, ta oli seal üle 5%. Ja riik sai hakkama. Nii et ei saa öelda seda, et kui on –0,25%, siis reservides pole sentigi, kui ma teist õigesti aru sain. On küll, ma olen Rahandusministeeriumist järele küsinud. Järgmisel aastal, kui kõik riigi reservid kokku liita, on see summa – ma loodan, et ma väga ei eksi – circa 1,89 miljardit eurot. Nii et kui te ütlete, et reservides pole sentigi, siis see on hirmutamine. See ei vasta tõele.
Teine asi on see, mida ma ütlesin ka teie heale fraktsioonikaaslasele – ja ma tõesti arvan seda –, et on teatud küsimused, mis on vaja ära lahendada. 2009. aastast alates on kogu aeg vaieldud selle üle, kas omavalitsustele tuleb anda tulubaas tagasi või ei. See ongi valikute koht, sest on ju võimalus otsustada, et seda ei tule anda, nagu on põhimõtteliselt seitse aastat otsustatud. Praegune koalitsioon arvab, et tuleb anda tagasi, et omavalitsused saaksid pakkuda parema kvaliteediga teenuseid. Sama asi on haigekassaga. Me võime vaielda kui palju tahes, kas ravijärjekordasid on vaja lühendada või ei ole vaja. Koalitsioon on öelnud, et on vaja lühendada. Ka see on eelarve mõttes kulu, te teate seda väga hästi. Nii et eelarve jõuab tasakaalu, ma loodan, hiljemalt aastaks 2020.
Aitäh, peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd on Arno Silla kord esitada küsimus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole. Palun, Arno Sild!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui ma Kagu-Eestis valijatega kohtun, siis peaaegu iga kord kerkib üles ka selle kavandatava puidurafineerimise hiigeltehase küsimus. Inimesed on väga mures, kas ikka on õige samm meie väikeses riigis nii suurejoonelist tehast ehitada. Aga missugune on valitsuse seisukoht, et ma saaksin inimestele öelda, et valitsus arvab selle asja kohta niimoodi?
Suur aitäh, hea küsija! Eestis on praegu ju niiviisi, et ligi pool meie territooriumist, 49%, on kaetud metsaga ja see on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid. Väga-väga oluline on, et kui me seda loodusvara kasutusele võtame, siis me seda ka maksimaalselt väärindaksime. Aga murekoht on selles, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu metsabilansi andmetel eksporditi 2015. aastal 83% okaspuu paberipuidust ja 63% lehtpuu paberipuidust seda väärindamata. Need on tohutult suured arvud. Üle 80%, veel kordan, okaspuu paberipuidust ja üle 60% lehtpuu paberipuidust me lihtsalt raiume maha ja viime ümarpuiduna Eestist välja. See on midagi sellist, mida juhtuda ei tohiks, sest me viime oma suure rikkuse välja ja müüme väga odavalt maha, sellest ise väga palju kasu saamata. Sellepärast on valitsus öelnud, et me väga ootame, et Eestisse tuleks selliseid investeeringuid, mis metsaressurssi paremini väärindaksid, et meie inimesed saaksid sellest rohkem kasu, meie jõukus kasvaks ja me ei oleks sellise odava ekspordiga tegelev riik. Kui sellest tehasest rääkida, siis võib öelda, et seal kasutataks just kuuske, mändi, kaske ja haaba ning seda väärindataks mitu korda enam, nii et me kõik sellest lõppkokkuvõttes võidaksime ja saaksime rikkamaks.
Arno Sild, palun täpsustav küsimus!
Aitäh! Aga ettevõtjad on siin-seal maininud sellist asja, et selle tehase võimsust arvestades on vaja 50% toormest importida kas Lätist või kuskilt mujalt. Kas siin ei ole ohtu, et äkki pingutatakse üle, kui planeeritakse sellist suurt tehast, mis töötab just imporditava materjaliga? Toon ühe kurva näite, küll mitte samast vallast. Raudteesõlm ehitati kah suure hurraaga, aga nüüd seisab ta praktiliselt kasutamata. Kas siin ei tule ka selline asi välja, et pärast võib-olla tehast ei saagi kuidagi käigus hoida?
Aitäh täpsustava küsimuse eest! Praegu on tegu puhtalt erasektori investeeringuga. Riigil ei ole plaanis sinna ise investeerida. Seda esiteks. Teiseks, kui erasektor on seda äriplaani kokku pannud, siis ma olen seda nende käest korduvalt küsinud. Tõesti, nad arvestavad tooraine hankimisel Eesti praeguste raiemahtudega. See tähendab, et neil ei ole mitte mingit õigustatud alust arvata, et kuna neil on toorainet palju vaja, siis Eestis hakkab keegi nende pärast raiemahtu suurendama. Ei hakka. Nad arvestavadki sellega, et nad peavad osa puidust importima, täpselt nii nagu Soome või Rootsi impordivad praegu Eestist. Meie huvi on see, et Eestis oleks see tehas, kus puitu väärindatakse. Sellest on võita ka meie metsaomanikel. Kui nad praegu müüvad oma puitu saekaatritele, kes ostavad seda odavalt, sest nad väärindavad seda vähem ja viivad selle Eestist ümarpuiduna välja, siis selline tehas, kus puitu rohkem väärindatakse, saab ise lõpptoodangu eest kõrgemat hinda ja saab ka toorainet kõrgema hinnaga osta. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest ka praegused metsaomanikud.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te saate aru, mida tähendab Tartu, Tartumaa ja Lõuna-Eesti jaoks Emajõgi. Suheldes inimestega, on mulle jäänud arusaamatuks, miks on sellise suure ettevõtmise kohta nii vähe informatsiooni. Kas te ministrina mõistate seda, et kui selle tehase keskkonnariskid realiseeruksid, millest on räägitud, siis saab kahjustatud kogu Lõuna-Eesti identiteet ja see raha, mida me loodame teenida, muutub tegelikult negatiivseks väärtuseks? Kas te ministrina julgete võtta ja olete valmis võtma vastutust ja ütlema kõigile tartlastele ja tartumaalastele ning lõunaeestlastele laiemalt, et kui see tehas peaks sinna tulema, siis mingeid keskkonnariske ei ole ja lõunaeestlased võivad olla väga rahulikud? Isegi eile, vaadates Tartu-teemalist debatti Eesti Televisioonis, hämmastas mind see, kui vähe on informatsiooni selle tehase tegeliku sisu kohta.
Aitäh, hea küsija! Loomulikult, kõik tehased, mis Eestisse rajatakse, peavad vastama keskkonnanõuetele. See ei puuduta ainult seda tehast, see on üleüldine nõue ja selles ei plaani riik teha mingeid järeleandmisi. Võin täpsemalt öelda, et kuna tegu on nii mastaapse investeeringu ja ettevõtmisega, siis 17. augustil sellel aastal kuulutas Rahandusministeerium välja riigihanke, et leida selle projekti jaoks konsultante, kes nõustavad Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, samuti teevad uuringuid, mille koostamise vajadus on praegu teada. Selle hanke korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus ja eeldatav pakkuja on selline konsortsium, kuhu kuuluvad ettevõtete ja teadusasutuste esindajad ning kus on pädevust ja kogemusi planeeringute koostamisel, mõjude hindamisel ja ka uuringute tegemisel. Loomulikult, keskkonnanõuetes ei ole riigil plaanis teha mingeid järeleandmisi ja selleks riik pädevad konsultandid tööle võtabki, et nad oma hinnangu annaksid. Kindlasti ei ole mina see konsultant, vaid need on ikkagi inimesed, kes selle ala peal töötavad ning kellel on kogemusi ja sobiv haridus.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Peaminister Jüri Ratas vastab nüüd Artur Talviku küsimusele. Palun, Artur Talvik!
Hea peaminister! Eesti on Euroopa Liidu eesistuja ja seda eesistumist on nimetatud ka digieesistumiseks. Eesti peab digiteemat üheks olulisemaks teemaks ja meil oli hiljuti üks väga kõrgel tasemel diginõupidamine. Aga täpselt kaks päeva pärast seda suurt rahvusvahelist riigipeade kohtumist toimus Kataloonia referendum ja juba nädal aega või viis päeva enne seda kohtumist sulgesid Hispaania võimud mitmeid kodulehekülgi, kus väljendati oma poliitilist arvamust ega kutsutud kedagi üles kuriteole. Mismoodi sellel digikonverentsil tuli jutuks seesama interneti piiramine või blokeerimine Hispaanias ja kas see üldse tuligi jutuks?
Aitäh teile selle küsimuse eest! Vastab tõesti tõele, et see on üks prioriteetidest. Ma isegi arvan, et on õige, et Eesti eesistumise jooksul alates 1. juulist kuni 31. detsembrini on neli prioriteeti. Digitippkohtumine oli selles mõttes märgiline, et esmakordselt Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos juhtide tasandil arutasid digitaalseid teemasid, kas siis andmete vaba liikumist, tehnoloogiat 4.0 või Euroopa Liidu elanike mugavamaid e-lahendusi. Esimene küsimus on see, kas sellel digitaalsel tippkohtumisel oli tunda erinevat suhtumist sellesse valdkonda, et kas keegi ütles, et tuleb edasi minna, ja keegi teine ütles, et ei tule edasi minna. Mulle tundub, et see suhtumine on väga ühene. See on see, et neid teenuseid on vaja edasi arendada ja neid on vaja just nendele 510 miljonile Euroopa Liidu elanikule. Teine teema on see, kas meil on olemas infrastruktuur riikide vahel. Selge on see, et seda ei ole. Loomulikult on Eesti siin oma kogemust heas mõttes nõus jagama ja väga paljud seda Eesti head kogemust kiitsid. Kolmas teema on see, kas meil on olemas õiged reeglid. Ma näen, et see lumepall on heas mõttes pandud siit Tallinnast veerema. Teie küsimus oli, kas tuli jutuks Hispaania kodulehekülgede sulgemine. Ei tulnud.
Artur Talvik, palun!
Hea peaminister! No see oli nüüd küll geniaalne vastus, väga hästi komponeeritud. Aitäh teile selle eest! Üks põhiteemasid, mida Eesti digieesistujana n-ö veab, on informatsiooni vaba liikumine. See, mida tegi Hispaania valitsus Kataloonias, oli informatsiooni vaba liikumise piiramine. Eestis on juttu olnud ka sellest, et õiguse internetti kasutada võiks nimetada inimõiguseks. Kas te seda küsimust, et Hispaania keskvõim sulges interneti vaba liikumise, olete üldse eesistujana kellegagi arutanud ja/või kas te olete pöördunud Euroopa Liidu kõige tähtsama n-ö digijuhi ehk Andrus Ansipi poole märkusega, et Hispaania sulges vaba interneti?
Aitäh! Te esimeses küsimuses rääkisite prioriteetidest. Ma andsin teile ülevaate ja olin teiega täiesti nõus, et digivaldkond on üks põhiprioriteete. Kui te soovite konkreetsemalt teada, kas ma olen Andrus Ansipi poole sellel teemal pöördunud, siis vastan, et ei ole. Kas ma olen oma ametikaaslastega Hispaania teemadel rääkinud? Jah, paaril korral olen ma Hispaania peaministriga rääkinud sellest küsimusest, mis puudutab Katalooniat laiemalt. Olen öelnud, et Eesti kindlasti austab Hispaania põhiseadust ja põhiseaduslikku korda ning peab neist lugu, ja olen avaldanud Eesti toetust Hispaaniale. Nii et nendel teemadel on juttu olnud. Kui te küsite, kas on juttu olnud sellest, miks üks või teine kodulehekülg on suletud, siis vastan ei, sellel teemal ei ole juttu olnud.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Teie valitsuse välisminister väljendas mõnikümmend minutit tagasi seisukohta, et kui parlamendi liige tunneb huvi rahvaste enesemääramisõiguse vastu ja selle vastu, miks rahulike elanike vastu on kasutatud vägivalda, siis ta tegeleb sisepoliitilise punktinoppimisega. Ma soovin teada, lugupeetud peaminister, mida teie arvate rahvaste enesemääramisõigusest. Kui katalaanidel ka teie arvates see enesemääramisõigus on, siis kuidas nad saaksid seda realiseerida ja kuidas nad peaksid seda tegema?
Aitäh! Ma arvan, et te tõlgendasite siin välisministri öeldut natuke selliselt, nagu see sobib läbi teie silmade. Ma nõustun sellega, mida te ütlesite, et välisminister paarkümmend minutit tagasi sel teemal sõna võttis, ja ma nõustun ka sellega, mida ta ütles. Kui te küsite, kuidas ma suhtun enesemääramisõigusesse, siis need küsimused peavad toimima ja saama ka lahenduse riikide konstitutsioonide ja seaduste alusel.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd Ants Laaneotsa küsimus välisminister Sven Mikserile. Ants Laaneots, palun!
Suur tänu! Lugupeetud välisminister! Venemaa viimaste aastate agressiivse välispoliitika ja sõjalise jõu demonstratsioonide taustal, viimaseks selliseks oli äsja lõppenud suurõppus "Zapad 2017", otsustas Läti Üksmeele Keskuse partei eesotsas oma esimehe Nils Ušakovsiga lõpetada 2009. aastal sõlmitud koostööleppe Venemaa juhtiva erakonnaga Ühtne Venemaa. Härra välisminister! Venemaa juba aastaid kestnud Eesti-vaenulikkuse taustal ja lääneriikide kehtestatud sanktsioonidest hoolimata on teie erakonna koostööpartner koalitsioonis Keskerakond pikka aega keeldunud loobumast 2004. aastal Tallinnas allakirjutatud samalaadsest koostööprotokollist mainitud Vene parteiga. Oleme kuulnud üheülbalisi seletusi Keskerakonna juhtkonnalt, kuid pole näinud mingit tegevust. Milliste Euroopa Liidu ja NATO riikide peaministriparteidel on veel koostööleping Putini parteiga? Kuidas teie hinnangul mõjutab selline leping Eesti välispoliitilist mainet Euroopa Liidus ja NATO-s?
Aitäh, Ants Laaneots! Aeg on ammu täis.
Aitäh! Hea küsija, teie küsimuse teema oli rahvusvaheliste arengute mõju Eestile. Kui te oleksite oma küsimuse täpsest sisust andnud eelnevalt pisut detailsemalt teada, siis ma oleksin saanud kontrollida, kas üldse ja kui, siis milliste Euroopa Liidu liikmesriikide peaministrierakondadel selline leping on. Mul puudub teave, et mõnel Euroopa Liidu liikmesriigi peaministrierakonnal selline leping oleks.
Nüüd teie küsimuse teine osa, kas ja kui, siis millisel määral avaldab see mõju Eesti Vabariigi välispoliitikale. Ei, see ei avalda mitte mingisugust mõju Eesti Vabariigi välispoliitikale ei kahepoolses suhtlemises Venemaaga ega ka mingites muudes kahe- või mitmepoolsetes suhetes. Eesti lähtub suhetes Venemaaga oma rahvuslikest huvidest ning meie partnerite ja liitlastega kokkulepitud põhimõtetest. Eesti on olnud väga selgelt Euroopa Liidus, NATO-s ja kõigis teistes rahvusvahelistes organisatsioonides positsioonil, et rahvusvaheline surve Venemaale peab jätkuma, selleks et tuua Venemaa tagasi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide järgimise juurde. Kahjuks me positiivseid arenguid selles suunas näinud ei ole, mis aga ei tähenda, nagu me võiksime öelda, et üks või teine meede ei ole toiminud. Ka näiteks Ukraina-vastase agressiooni ja Krimmi illegaalse annekteerimise puhul võib öelda, et ilma rahvusvahelise kogukonna väga selge, üksmeelse ja tugeva vastuseta oleksid need protsessid läinud tõenäoliselt palju kaugemale. Ei ole mingit põhjust arvata, et Venemaa ambitsioonid näiteks Ukraina suunal piirdusid üksnes sellega, mis on tänaseks saavutatud. Nii et rahvusvahelise kogukonna, sh Eesti selge ja jõuline vastuseis sellisele käitumisele on kindlasti andnud tulemusi, isegi kui need ei ole meid täiel määral rahuldanud.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav välisminister! Tulen kolleeg Laaneotsa küsimuse juurest siiski tagasi meie tänase vestlusteema Kataloonia juurde. See on järg peaministrile esitatud küsimusele. Lugupeetud välisminister, kuidas teie mõtestate rahvaste enesemääramisõigust katalaanide puhul? Minu arust on see põhimõte, millele tugineb Eesti iseseisvus, ja see on üldse õiglusel põhineva maailmakorra alus. Aga ma saan meie Välisministeeriumist aru, et kuna Hispaania seadused seda ei võimalda, siis ei ole katalaanidel võimalust oma enesemääramisõigust realiseerida. Kuidas teie seda tõlgitsete? Mil määral siis katalaanide enesemääramisõigus praeguses maailmas üldse tagatud on? Kuidas nad seda realiseerida saaksid? Milliseid samme on selle õiguse realiseerimiseks vaja astuda?
Aitäh! Nagu oma mõne päeva eest ilmunud artiklis ütles professor Lauri Mälksoo, kes, ma usun, on üks Eesti parimaid rahvusvahelise õiguse spetsialiste, on rahvusvahelises õiguses kaks printsiipi. Üks neist käsitleb rahvaste enesemääramist ning teine käsitleb riikide suveräänsust ja terviklikkust. Need põhimõtted põrkavad mõnikord kokku. Kuivõrd ka rahvusvaheline õigus ei ole ise tekkinud ega meile kusagilt kõrgemalt antud, vaid on ikkagi tegelikult olemasolevate, rahvusvahelise õiguse praeguste subjektide ehk riikide enda loodud, siis reeglina antakse selle kokkupõrke puhul prioriteet olemasolevate riikide suveräänsusele. See on põhimõte, mis ühel või teisel konkreetsel juhul võib kellelegi emotsionaalselt häiriv olla. Aga see on praegune valdav tõlgendus sellest rahvusvahelisse õigusesse teatud määral sissekirjutatud konfliktist.
Küll aga tuleb mainida, et rahvusvaheline õigus käsitleb kahte tüüpi enesemääramist: välist enesemääramist ja ka sisemist enesemääramist. See tähendab inimkeelde tõlgituna seda, et demokraatlike riikide puhul ei pea rahvaste enesemääramine ilmtingimata tähendama ega kaasa tooma olemasolevate riigipiiride muutmist. Lisaks on rahvusvahelise õiguse üks olulisi põhimõtteid ja kindlasti ka meie jaoks väga oluline väärtus reeglitepõhise rahvusvahelise korra püsimine ja säilimine, samuti rahvusvaheline julgeolek ja stabiilsus. See on ka põhjus, miks mina ja teised Eesti riigi juhid – peaminister ja president – oleme öelnud, et lahendus peab tulema dialoogis ja vägivallatult.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on Monika Haukanõmmelt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole. Palun!
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Vabaerakond seisab ise hakkama saava Eesti eest ja tegelikult ka ise hakkama saavate inimeste eest. Need reeglid, mida riik kehtestab, peavad inimeste toimetulekut soodustama, mitte takistusi tekitama. Kahjuks me näeme, et alati ei ole see nii, sest ka Vabariigi Valitsuse ettevõetud sammud loobivad siin kaikaid kodaratesse. Millele ma viitan? Ma arvan, et te juba aimate. 2015. aasta 1. juulist hakkas kehtima ehitusseadustik. Hea õigusloome tava näeb ette, et vajalikud üliolulised määrused hakkavad kehtima seadusega ühel ajal. Kahjuks on kaks ja pool aastat mööda läinud, aga ülioluline ligipääsetavust kehtestav määrus on siiamaani vastu võtmata, vaatamata sellele, et seda on korduvalt küsitud, huvigruppe on kaasatud ja kõik saavad asjast aru. Väga lihtne küsimus: millal see määrus ometi tuleb? Me loome praegu ju ise takistusi, kuna ehitised, mida praegu ehitatakse, ei vasta ligipääsetavuse nõuetele ja inimesed ei saa neid kasutada.
Aitäh! Loomulikult on väga oluline tagada, et inimesed ise hakkama saaksid, see on inimväärikuse küsimus. Selle nimel, ma usun, töötab kogu valitsus ja ka parlament. Räägime nüüd konkreetsest juhtumist. Tegelikult on siin desinformatsiooni, justkui oleks ühe määruse puudumise tõttu tekkinud olukord, et ehitised ei vasta alati standarditele ja nõuetele, mis peaksid tagama seal puuetega inimeste hakkama saamise. Tegelikkus on selline, et ehitusseadustikus on põhimõte, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. See nõue sisaldab endas ka asjakohaseid tehnilisi norme, standardeid ja juhendmaterjale, sh puuetega inimestega seotuid. Kuigi see "hea tava" võib iseenesest tunduda retoorilise väljendina, siis inimesed, kes ehitusvaldkonnas töötavad, teavad väga hästi, mida see tähendab. See on selline asjatundlikkust sisaldav väljend, mis hõlmab endas keerukat kutsesüsteemi. Kõik haritud ja kogemustega arhitektid ja insenerid saavad sellest väga hästi aru. Hea tavaga tagatakse, et ehitusprojekte koostavad kutsega, kvalifitseeritud isikud ning nemad standardeid ja juhendmaterjale ka asjatundlikult rakendavad. Hoone vastuvõtmisel on omakorda teatav protseduur. Inimesed, kes hoonet vastu võtavad, peavad vaatama, et hea tava oleks järgitud, sh seda, et puuetega inimestele oleks tagatud juurdepääs. Tegelikult praegu ei ole selleks takistusi, ei saa pugeda määruse puudumise taha. Me teeme loomulikult kõik selleks, et määrus kiiresti vastu võetaks, see välistaks segaduse tekkimise.
Monika Haukanõmm, täpsustav küsimus, palun!
Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tahan kindlasti kummutada selle väite, nagu me räägiksime puuetega inimestest. Ei räägi. Me räägime tegelikult palju laiemast sihtgrupist, me räägime eakatest, turistidest, lapsevankritega emadest. Kindlasti ei tohi seda sihtgruppi kuidagi marginaliseerida või väiksemaks muuta. Teiseks, paratamatult jääb tunne, nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks selle teemaga seoses sättinud ennast kõrvalseisja rolli, et see oleks justkui Sotsiaalministeeriumi vastutusala. Kas või ligipääsetavuse nõukogugi on moodustatud Sotsiaalministeeriumi juurde, kuigi see on ju selgelt majanduse ning ettevõtluse ja ettevõtjate teema. See on nii suur sihtgrupp, keda me praegu välistame. Tihti on poetud ka selle taha, et need nõuded teevad ehitised, transpordi ja üldse kõik kallimaks. Kui raha mängib ja raha räägib, siis kui palju üks ehitis muutub kallimaks, kui teha ta ligipääsetavaks kõikidele inimestele, või kui palju oleks kallim linna- või maatransport, kui meil oleksid kõigile ligipääsetavad bussid?
Aitäh! Kõigepealt palun vabandust, kui ma kedagi solvasin. Tõepoolest, ma ei taha seda sihtgruppi kitsendada. "Puuetega inimesed" oli siin ebakorrektne väljend, ma pidasin silmas pigem erivajadusega inimesi. Ka mina võin mingil hetkel olla erivajadusega, näiteks kui ma olen ratastoolis, sest olen jala murdnud, aga pean teisele või kolmandale korrusele jõudma. Olen teiega absoluutselt nõus. Või tõesti, ka lapsevankriga inimesed kuuluvad siia gruppi. Need nõuded puudutavad väga suurt inimeste gruppi. Ma tahtsin öelda, et tegelikult ehitusseadustik juba sätestab, et uued ehitised, mis rajatakse, peavad olema ligipääsetavad kõigile nendele sihtgruppidele, ka inimestele, kes on ajutiselt või püsivalt erivajadusega. Nii et praegu siin otseseid takistusi ei ole. Aga määruse väljatöötamine on jäänud pikalt venima, sellega peab nõustuma. Minu head kolleegid on öelnud, et määruse menetluses on tekkinud tagasilööke, eelkõige on sihtgruppidega olnud vaidlusi teedele kehtestatavate nõuete asjus. Aga sellele vaatamata on jõutud niikaugele, et me plaanime määruse saata kooskõlastusringile selles kuus ehk oktoobris. Me loodame, et ei lähe suurteks vaidlusteks ja tagasiside on selline, et me saame selle määruse jõustada. Elame, näeme. Veel kord: ka praegu peavad olema ehitised ligipääsetavad, see ei seisa määruse taga. Aga määrus võib-olla lihtsustab sellest asjast arusaamist. Meie taha see määrus ei jää.
Mis puudutab hinnavõrdlusi, siis ma ei ole praegu selleks valmistunud, et teile vastata. Aga ma toonitan veel kord: kõik uued ehitised Eestis peavad olema ligipääsetavad. Selle eest ei vastuta majandusministeeriumi ametnikud, selle eest vastutavad ehitajad. See on ehitusseadustiku järgi niimoodi sätestatud, et selle eest vastutavad need inimesed, kes ehitise vastu võtavad. Nii see ongi. Aga kui seaduses on lünki, mida on vaja täita, siis seadusandlikul poolel saame meie muidugi kaasa aidata.
Urmas Kruuse, palun, täpsustav küsimus!
Aitäh, austatud eesistuja! Auväärt minister! Lihtsalt teadmiseks, et Tartus sõidavad juba ammu madala põhjaga bussid ja transport ei ole seal tasuta. Aga minu poole on pöördunud mitmed ühistute liikmed ja esimehed. Nad on saanud informatsiooni, et KredExi programmidel, mis on olnud olemas mitme valitsuse ajal ja mis on mõeldud majade renoveerimiseks ja energiasäästlikkuse parandamiseks, on põhimõtteliselt raha otsas ja kõikvõimalikud vahendid suunatakse üürimajade programmi. Ma küsin teie käest väga selgelt ja konkreetselt: kas see raha on lõppenud või kas ja kui palju kavatsetakse järgmisel aastal sellesse fondi täiendavalt vahendeid kaasata või kui palju neid vahendeid laiali jagatakse? Ma saan nende inimeste murest aru, sest järelturul ei oleks renoveerimata majades asuvad korterid enam konkurentsivõimelised, võrreldes nendes majades asuvate korteritega, mis on renoveeritud ja soojustatud.
Aitäh, hea küsija! Mul on väga hea meel, et te seda küsisite, sest tõepoolest on praegu desinformatsiooni, mis, ma loodan, ei ole tekkinud pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt on tekkinud kuulujutud ja nii see desinformatsioon on edasi kandunud. Faktid on aga sellised. Selleks eelarveperioodiks, mis puudutab Euroopa Liidu vahendeid aastani 2020, nägi valitsus KredExi kaudu ette 104 miljonit eurot korterelamute soojustamiseks. Seda raha oleks aastate peale ära jaotades olnud umbes 25 miljonit eurot aastas. Kui me räägime üldiselt turu absorbeerimisvõimest selliste tööde tegemisel ehk sellest, kui palju suudavad tööd ära teha need ehitusettevõtted, kes on spetsialiseerunud kortermajade soojustamisele (seal on oma spetsiifika), siis me räägime 20–25 miljonist eurost aastas. See maht, mis turule oleks suunatud, oleks umbes selline olnudki. Kahetsusväärselt ei jaganud KredEx neid vahendeid ära mitte aastate peale – 25, 25 ja 25 –, võttes igal aastal vastu 25 miljoni euro eest taotlusi, vaid ta pani korraga turule 104 miljonit. Juhtus selline lugu, et aasta jooksul ei taotlenud seda raha keegi, sest tehti projekte ja järgmisel aastal, piltlikult öeldes, laekus korteriühistutelt projekte kogu selle 104 miljoni eest. Sellest 104 miljonist on välja makstud ainult 23%. See tähendab, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal kokku tuleb sellele turule 80 miljonit eurot, mida on palju rohkem, kui on turu absorbeerimisvõime. See on juba selle sektori üle kuumendanud. Kahjuks on KredExi tõttu selline olukord tekkinud. Sinna praegu raha juurde panna ei oleks mitte mingil juhul mõistlik, küll aga tuleb vahendeid leida juurde 2020. aasta ja edaspidise aja jaoks. Me kindlasti vaatame, kas seda raha on võimalik saada uue eelarveperioodi vahenditest või paneb riik sinna omavahendeid, aga see ei puuduta mingil moel munitsipaalüürielamute programmi, see on hoopis teine raha, raha sinna suunamine ei annaks praegu midagi.
Aitäh, austatud Riigikogu! Aitäh, peaminister, välisminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister! Infotund on läbi.
