Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 44 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed, kes infotunnis osalevad, on järgmised: peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja rahandusminister Sven Sester. Annan võimaluse täna esitada ühe täpsustava küsimuse, siis jõuame kõik kuus soovi täita.
Esimene küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Aitäh, hea spiiker! Lugupeetud peaminister! Olukord, mis Eesti Vabariigis tekkinud on, on ausalt öeldes pretsedenditu. Meil on parlamendi 90 poolthäälega eelmisel sügisel vastu võetud seadus, mis tõukus sellest julgeolekuolukorrast, kus me praegu siin regioonis oleme. Seadusandja, Eesti parlamendi tahet sai selle seaduse arutamisel korduvalt väljendatud. Ja see tahe on, et nn Magnitski nimekirjas leiduvad isikud saaksid Eestisse sissesõidu keelu. Esmaspäeval selgus siinsamas puldis siseministri sõnavõtust, et valitsus, mida juhib Keskerakond ja kellel on koostööleping Putini parteiga, ei ole seda seadust täitnud. Ma võiksin küsida, kas see on osa sellest lepingust, aga ma ei tee seda, ma ei küsi seda. Mu küsimus on, miks teie juhitav valitsus ei täida seadust.
Aitäh, hea küsija! Vastab tõele, et eelmise aasta 8. detsembril Riigikogu oma otsuse langetas ja 90 poolthäält ka oli. Vastab tõele ka see, et praegu analüüsitakse kahte valdkonda – kaks ministeeriumi, nii Siseministeerium kui ka Välisministeerium, teevad seda. Kindlasti ei ole siin üldse küsimust, kas seda rakendada. Küsimus on, kuidas rakendada ja teha seda nii, et see oleks ka seadusega kooskõlas.
Nupule peaks ka vajutama. Keit Pentus-Rosimannus, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh! Mulle tõesti tundub, et võib-olla ei anna kõik valitsusliikmed päriselt endale aru sellest signaalist, mida ka rahvusvaheliselt saadetakse sellega, et siiamaani ei ole asutud täitma seadust ja on lihtsalt eiratud seadusandja tahet mitte lasta Eesti Vabariiki neid isikuid, kes nn Magnitski nimekirjas on. Kui te nüüd ütlete, et küsimus on, kuidas seda lahendada, ja et te siiamaani sellega tegelete ja proovite sellele küsimusele vastust leida, siis ma kasutan võimalust ja küsin nii: kas te kinnitate, et valitsus järgib seadusandja tahet isikuid, kes on nn Magnitski nimekirjas, Eesti Vabariiki mitte lubada?
Aitäh! Valitsus alati järgib seadusandja tahet. Kui lubate, siis annan veel omapoolse selgituse. Kui te viitate sellele, et meil ei ole tahet, siis see on väga vale viide. See tahe on. Ja nagu ma ütlesin, see analüüs kahe ministeeriumi vahel käib. Te kindlasti minust kordades osavama poliitikuna olete oma küsimustesse sisse põiminud ka laused, mis on seotud sisepoliitilise olukorra kirjeldamisega. Ju need on teie puhul seotud kohalike valimistega. Me teame ju seda, et näiteks USA Kongress langetas juba 2012. aastal selle otsuse, võime öelda, et neli-viis aastat tagasi. 2014. aasta aprillis andis Euroopa Parlament välja oma resolutsiooni. Minul ei ole üldse olnud võimalust ja ma ei taha ka seda väita, aga ma siiski ütlen, et selle küsimuse võinuks valitsus, kellel on kindlasti olnud väga tublid peaministrid, 2012. aastast kuni 2016. aasta lõpuni juba ammuilma lahendada. Millegipärast pole seda tehtud.
Jaak Madison, palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Rõõm oli kuulda, et küsimus pole mitte "kas?", vaid küsimus on "millal?". Arvestades praeguse valitsuse tegevust, jäävad paraku need küsimused "millal?" tihti umbmääraseks ja venima, on ilma täpse tähtajata. Olgu selleks kas või näiteks presidendi valimise korra muutmine, mille puhul te pidite kavaga välja tulema juba selle aasta jaanuari lõpuks, kuid me siiamaani ootame. Seega, palun andke siin mingisugune veksel välja, millal meil siis on oodata valitsusepoolseid samme, et need isikud, kes on nimekirja kantud, saaksid sissesõidukeelu Eesti Vabariiki. Millal see tärmin on: on see selle aasta lõpuks, järgmise aasta lõpuks või järgmisteks valimisteks?
Aitäh! Seda küsimust me arutasime mõni aeg tagasi ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis ja nagu ma ütlesin teie ametikaaslasele, analüüs vastavas valdkonnas käib. Te saite väga õigesti aru, et küsimus ei ole üldse "kas?". Valitsus lähtub loomulikult Riigikogu tahtest ja 90 inimest on oma pooldava seisukoha siin andnud. Küsimus on tõesti selles, kuidas seda teha nii, et see oleks seadusega kooskõlas.
Teie küsimuse esimene pool, ma arvan, vajab ka vastamist. Te ütlesite, et praeguse valitsuskoalitsiooni puhul saab päris paljude asjade kohta esitada küsimuse "millal?". Tõsi on see, et väga paljud sõlmküsimused, mis on Eesti ühiskonnas üleval olnud üle kümne aasta, mõned võib-olla üle 15 aasta, on viimasel neljal-viiel kuul lahenenud.
Ma toon välja ainult mõningad. Näiteks seesama tervishoiureform, et ravijärjekorrad Eesti inimestele reaalselt lüheneksid, et valitsus teeks auväärt Riigikogule ettepaneku see sisuliselt seadustesse sisse kirjutada ja et valitsus leiaks riigi eelarvestrateegias ka lisarahastuse. Siinkohal võib öelda, et valitsus on kõik need otsused langetanud. Tervishoiu ja haigekassa jaoks on leitud üle 200 miljoni euro lisaraha. Võtame teise suure reformi, pensionireformi. Kui te küsite jälle "millal?", siis ma ütlen, et ka siin on ju sisend antud ja põhimõtteline otsus tehtud, et pensioniseaduse eelnõuga tuleb välja tulla järgmise aasta märtsikuus. Nii et ma arvan, et valitsus on viimase viie kuu jooksul langetanud väga suured ja põhimõttelised otsused.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Küsimus rahandusminister Sven Sesterile. Andres Herkel, palun!
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Selle maksu- ja eelarveteemat puudutava küsimusega ma tahan tegelikult selgust saada teie maailmavaates. Te olete olnud rahandusminister kahes järjestikuses valitsuses, mis on olnud erinevad, varem ka rahanduskomisjoni esimees. Te olete järjest liikunud selles suunas, et olete hakanud välja mõtlema uusi makse. Ja te olete liikunud eelarve tasakaalu põhimõttest defitsiidi lubamise suunas, samal ajal kui nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu ütlevad, et selleks on väga vale aeg. Ehk mu küsimus on, et milliseid arenguid on teie maailmavaade selle protsessi käigus läbi teinud. Ja miks see on niiviisi läinud, et teie seisukohad on ikkagi väga palju muutunud?
Aitäh teile, hea küsija! Mul on hea meel kuulda, et Vabaerakonna liige soovib teada maailmavaadet. Ma saan aru, et paljud veel otsivad oma maailmavaadet. Siin kindlasti ei ole sellega tegemist. Ma tooks teile kaks olulist märksõna, kui te mind kuulate. Ma arvan, et eelarvepoliitika peab olema konservatiivne ja et majanduspoliitika peaks olema liberaalne. Ma arvan, et need on sellised olulisemad märksõnad.
Kui te küsite, milline võiks olla tulevikus maksustruktuur ja maksude n-ö positsioneerimine, siis nagu ma olen ka varem öelnud, me peaksime pöörama rohkem tähelepanu tööjõumaksudele, neid peaasjalikult langetades. Ma arvan, et see on üks kõige suuremaid konkurentsieeliseid, kui me suudame tööjõumakse allapoole viia. Tööjõumaksude allaviimiseks on meil mitmeid võimalusi: tulumaksu vähendamine, mida on aegade jooksul tehtud, sotsiaalmaksu langetus, mille me ära jätsime, tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis on kaks korda ambitsioonikam sotsiaalmaksu langetamise ärajätmisest. Rõhutan, et kaks korda ambitsioonikam. Ehk tähelepanu tuleb pöörata tööjõumaksude alandamisele, seda maksuneutraalselt üle kandes tarbimisele, pahedele, keskkonnale.
Kui te vaatate praegust maksupoliitika muudatust, siis te näete, et sõnad vastavadki tegudele. Me tegime ära suure muudatuse eelmise aasta lõpus. Ma arvan, et selle sajandi kõige suurema muudatuse. Selle muudatuse tempo oleks olnud tavaolukorras kolmkümmend aastat. Madala ja keskmise palgaga inimestele on järgmisel aastal 500 eurot tulumaksuvaba. Kolmkümmend aastat oleks läinud aega, kui me oleks jätkanud vana tempot. Ja nagu te näete, me kanname selle nüüd üle ka tarbimisele, nii nagu me lubasime.
Andres Herkel, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, härra esimees! Ega ma eriti selget vastust ei saanud. See hämamine ikkagi jätkub nii, et kui eesmärgiks on ilmselgelt eelarveaukude täitmine, siis teie räägite siin pahede maksustamisest. Ilmselgelt on küsimused ajendatud sellest, mis täna on Riigikogu päevakorras. Aga IRL-ile on valitud uus esimees ja niipalju kui mina olen aru saanud, oli teil esmaspäeval ka üsna kõva diskussioon selle üle, mis ikkagi saab nendest eelnõudest, mis IRL-i maailmavaatele ei vasta. Seda teie liikmed ka ju tunnistavad, et ei vasta. Milliseid korrektiive te siiski kavatsete teha näiteks suhkrumaksu küsimuses ja abikaasade ühisdeklaratsioonide küsimuses? Riigikontrolör on väga teravalt kritiseerinud ka eelarve baasseadust, mis annab võimaluse defitsiidiks ja mis tegelikult ei taga ka Riigikogus piisavalt läbipaistvat menetlust. Mis te nende asjadega nüüd ette võtate? Ma loodan, et IRL-is on muutused.
Aitäh teile! Ma alustan teie sissejuhatusest. Tuleb välja, et ükskõik, mida ma räägin, te ütlete lõpuks, et küsimused jäävad vastuseta ja ebaselgeks. Ma püüan rääkida kõlava häälega, selgelt, ilma vaikse toonita, et te saaksite täpselt aru igast minu vastusest. Ja tõsilugu, te teate, et ma tavaliselt nii alati ka käitun. Te ütlesite, et esmaspäeval olla meil olnud põnevad arutelud. Ma tean, et kunagi, mingil ajaperioodil te olite meie arutelude juures. Nüüdseks te olete läinud teise erakonda ja püüate sealset maailmavaadet üles leida. Ma loodan, et te selle tõesti aja jooksul ka üles leiate.
Kui tulla nüüd tagasi teemade juurde, mis meil on täna käsitlusel, siis ma ütleksin niimoodi. Vaadake, valimiste eel teevad kõik erakonnad tööd selle nimel, et näidata, kui palju nad erinevad ühest või teisest erakonnast. See on nii valimiste eel. Valimiste järel ja koalitsiooni moodustamise ajal püütakse leida seda ühisosa, mis viiks kokku ja annaks võimaluse riiki juhtida. Loomulikult, igas koalitsioonis on alati kompromisse. Ma mäletan seda, kui meil oli koalitsioon Reformierakonnaga ja teemaks oli koduomanike maamaksuvabastus, IRL-i üks suuri soove, mis on praeguseks ellu kutsutud. Reformierakond ei tahtnud seda. Nad ütlesid selle välja: "Meile ei meeldi see. Me tahaksime, et koduomanikud oleks maksustatud." Me ütlesime, et ei, me ei taha, et nad oleks maksustatud. Nad olid sunnitud selle kompromissiga kaasa tulema.
Ehk mida ma tahan sellega öelda? Koalitsioonilepingud on alati kompromisside kunst. Kas kompromissid ületavad meie punaseid jooni või mitte? Mina võin täna teile öelda, et see koalitsioonileping, mis kuus kuud tagasi tehti, on väga hea koalitsioonileping. Ma näen seal väga selgeid signaale, mis on parempoolsele erakonnale head signaalid, alates riigiettevõtete müümisest börsil. Mida me viimati tegime? Ostsime tagasi Eesti Raudtee. Osa erakondi seda toetasid, minu erakond seda ei toetanud.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav rahandusminister! Vali hääl alati ei aita. Mina olen psühholoogiast õppinud, et vali hääl peidab vahel hoopis kõneleja sisemist ebakindlust. Aga ma küsin nüüd konservatiivsuse kohta. Kas te esindasite konservatiivset poliitikat siis, kui te viis-kuus aastat tagasi koos Urmas Reinsalu ja Mart Laariga rääkisite, et eelarve tasakaal võiks olla lausa Eesti riigi põhiseadusesse sisse kirjutatud, või te esindate konservatiivset maailmavaadet nüüd, kui te lasete riigieelarve defitsiiti?
Aitäh teile! Ma arvan, et see on väga hea küsimus. Mul on täna kindlasti võimalus lisaks sellele kahele minutile, mis on väga lühikene aeg, ka pikemalt sellel teemal peatuda, kui me seda konkreetset eelnõu menetleme. Nii et ma kindlasti käsitlen seda täna ka pikemas perspektiivis. Aga lühidalt rääkides alustame kõigepealt sellest, et te ütlesite, et vali hääl võib näidata sisemist ebakindlust. Eks see on psühholoogide pärusmaa. Ma arvan seda, et nende teemade puhul, mis on praegu valitsuse laual, teavad kõik valitsusliikmed täpselt, mis on eesmärk ja kuidas seda eesmärki saavutada. Ja ma veel kord ütlen: siin ei ole tegemist ühe või teise ministri soologa, tegemist on valitsuse tervikplaaniga nii maksupoliitiliste kui ka eelarvepoliitiliste ettepanekute puhul.
Nüüd me jõuame teie küsimuseni eelarvepoliitiliste ettepanekute kohta. Kuulge, ma olen teile enne ka öelnud sellestsamast kõnepuldist, et ma arvan seda, et tänasel päeval peab riik vaatama tervikpilti, kas majandust on vaja stimuleerida või majandust on vaja jahutada. Kui majandust on vaja jahutada, siis on meil põhjust tõmmata riigi investeeringuid maha, mitte kütta majandust. Parim näide on buumiaegsest 2008. aastast, kui peale eraettevõtete lisas ka riik pidevalt investeeringuid juurde ja tegelikult ei saanud aru, et tegemist on buumiga.
Minu jaoks on teie küsimus selles, kas praegu on tegemist buumiga või mitte. Kui ei ole tegemist buumiga, siis järeldub, et me peaksime andma võimaluse täiendavale majanduskasvule, mis omakorda tähendab, et me teeme seda kas tulevaste perioodide arvel või varasemate perioodide ülejääkide arvel. See on nagu rong, mida me tahame panna liikuma. Kui me tahame suure rongi panna kiirelt liikuma, siis me peame andma talle väga korraliku kiirenduse. Ja mina ütlen, et mina olen täna selleks valmis, ja ma loodan, et ka teie olete selleks valmis, et varasemate perioodide ülejääkide arvel anda see kiirendus. Kui te ei ole rahul 1–2%-se majanduskasvuga, siis ma usun, et me teeme selle koos ära.
Lõpetan ... Protseduuriline küsimus, palun!
Aitäh, hea esimees! Ma olen juba korra varem olnud sunnitud selle protseduurilise küsimuse esitama, õigupoolest on mul palve. Mulle tundub ministrite vastuseid kuulates, et helisüsteem Riigikogus ei tööta, sest vastused, mida nad annavad, on täiesti mööda küsimustest, mida küsitakse. Võib-olla on asi selles, et ministrid lihtsalt ei kuule, mida Riigikogu liikmed küsivad. Ma palun kontrollida Riigikogu helisüsteemi, kas meie jutt jõuab küsimustena ministriteni.
Austatud rahvasaadik Keit Pentus-Rosimannus! Ma sain aru, et selles küsimuses oli teatud määral hinnangut. Riigikogu esimehena mul puudub võimalus hinnata nii küsimusi kui ka vastuseid, kuigi mul on teinekord sellest meeletult kahju. Nii et selle küsimuse käsitlemise ma praegu lõpetan.
Läheme järgmise küsimuse juurde, mis on peaminister Jüri Ratasele, ja selle küsib Uno Kaskpeit. Palun!
Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! 2016. aasta 28. juuni õhtul leiti Läänemaal Voosi kurgust, Vormsi ja Noarootsi vahelt, paari kilomeetri kaugusel kaldast Haapsalu piirivalvurite mootorpaat. Selle mootor töötas, paat tiirutas ringiratast ühe koha peal ning selle lähistelt leiti uppunud piirivalvur ja natuke eemalt ka teise piirivalvuri surnukeha. Kas 28. juunil 2016 töötasid kõik piirivalveradarid, mis võinuks tagada Lääne-Eesti ja selle sündmuskoha jälgimise? Kui töötasid, siis miks ei märgatud kaatri kahtlast liikumist? Kui ei töötanud, siis mis põhjusel need radarid ei töötanud?
Aitäh teile, auväärt küsija! Ma esmalt avaldan veel kord kahe väga tubli Politsei- ja Piirivalveameti ametniku traagilise hukkumise puhul sügavat kaastunnet nende lähedastele ja perekonnale. Te lugesite selle kronoloogia väga õigesti ette. Tõesti, selline traagiline juhtum eelmise aasta 28. juuni õhtul peale kella seitset oli. Kui te küsite, mis kellaajal mingid radarid töötasid ja mis kellaajal ei töötanud, siis sellist infot mul siin infotunnis teile küll minuti täpsusega öelda ei ole võimalik.
Küll on mul teile öelda niipalju, et tänaseks on õnnetusjuhtumi uurimine lõppenud ja tehtud kindlaks järgmised õnnetusega seotud asjaolud. Kõigepealt, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Õnnetuse põhjustas uurimisel kogutud andmete alusel asjaolu, et paadi juht lasi suurel kiirusel liikunud paadi roolist lahti, paat tegi seejärel järsu pöörde, mille tagajärjel mõlemad mehed vette kukkusid. Roolist lahtilaskmise põhjust uurimisel tuvastada ei suudetud. Samuti uuriti seda, kas mõlemad piirivalvurid kandsid õnnetuse ajal päästevesti ning kas vestid olid töökorras. Võib öelda, et mõlemad kandsid päästevesti. Nii et selline oli lühidalt öeldes selle uurimise tulemus.
Uno Kaskpeit, palun täpsustav küsimus!
Aitäh! Ma tean, et politsei uurimisest selgus, et esialgu liikus paat rahulikul kiirusel, seejärel tegi järsu tagasipöörde ja sõitis kiirendades tuldud teed tagasi, saavutades maksimumkiiruse ja jäädes hiljem ühe koha peale tiirutama. See on kuidagi imelik. Kui nad oleks kukkunud seal tagasipöörde ajal maha, siis oleks see asi olnud kuskil mujal. Nüüd selline küsimus: kas mootorpaadi vööris oli kaamera, mis salvestas paadi sõidusuunas avanevat vaadet? Kui ei olnud, siis miks päästekaatrid ei ole varustatud sellise vajaliku tehnikaga?
Aitäh! Ma olen täiesti veendunud, et Politsei- ja Piirivalveamet on varustanud kõik oma seadmed ja masinad parima tehnikaga, mis meie võimaluste juures kättesaadav on.
Jaak Madison, täpsustav küsimus, palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma laiendan teemat natukene edasi. See juhtum on kahtlemata traagiline ja siiras kaastunne kahe mehe lähedastele ja perekondadele, kes kaotasid kaks inimest, kes olid väga vajalikud ka Eesti riigile. Kuid see küsimus haakub tegelikult ka väga teravalt Eesti võimekusega kontrollida meie rannakaitset, olla kursis, mis toimub meie veealadel ja ka vee all. Palun andke valitsusjuhina ülevaade, milline on praegu meie võimekus rannakaitse kontseptsiooni järgi! Kui hea kontroll on meil selle üle, mis toimub meie veealadel allpool veepiiri? Ja kui seal ei ole asjad kõige paremas korras ja peale iseseisvumist, viimase 26 aastaga pole suudetud kontrolli tagada, siis milline on praeguse valitsuse ajal tegevusplaan, et seda kontrolli parandada ja seda võimekust suurendada?
Aitäh teile! Praeguse valitsuse ajal on olnud kaks suunda. Üks on olnud see, et anda näiteks Päästeametile investeeringuid juurde, samuti tõsta Politsei- ja Piirivalveameti võimekust piirkondlike politseikonstaablite kohtade loomisega, tõsta kiirreageerimise võimekust. Nüüd, te küsisite meie võimekuse kohta kontrollida veepealset ja veealust olukorda. Kindlasti on Eesti riigil veepealse olukorra kontrollimiseks ja seiramiseks üsna hea võimekus ning meil on ka päris hea koostöö oma partnerite ja liitlastega, et jälgida kõike seda, mis toimub vee all.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Aivar Sõerd, palun!
Austatud minister! Teie erakonna esimees Helir-Valdor Seeder on viimastel päevadel korduvalt avalikult öelnud, et abikaasade tulude ühise deklareerimise kärpimine pole parempoolse erakonna poliitika ja et abikaasade ühisdeklareerimise õigus tuleb taastada. Ometi teie kui valdkonna eest vastutav minister saatsite hiljuti valitsuse nimel rahanduskomisjonile kirja, milles ütlete, et ei toeta ühisdeklaratsioonide taastamist, kuna need mõjutaks negatiivselt eelarvet ja annaksid ühele abikaasadest ebamõistliku stiimuli mitte liikuda tööjõuturule. Ja kokkuvõtlikult ütlete veel, et abikaasade ühine tuludeklaratsioon polegi Euroopa Liidus üldine tava. Ma küsin, kas te olete valmis sellel teemal tunnistama oma silmatorkavat maksupoliitilist viga ja kaaluma abikaasade ühisdeklaratsiooni täismahus taastamist.
Aitäh teile, hea küsija! Kõigepealt ma arvan, et me peaksime alustama sellest, mis on ühisdeklareerimise suurim eesmärk või mis on selle peamised eelised. Ja ma tahan siinkohal nii teile kui ka kõigile kuulajatele väljaspool saali öelda, et tegelikult on ühisdeklareerimise võimalus olemas. See seisneb selles – ja see on peamine eelis, muideks –, et abikaasad võivad tõesti soovi korral ühiselt deklareerida enim levinud mahaarvamisi: koolituskulud, täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine laste pealt, eluasemelaenu intressid. Kui näiteks ühel on tulu ja teisel on kulu, siis on võimalik panna need ühisesse deklaratsiooni. Jah, mingil ajahetkel olid ka arutelud selle üle, kas sellist võimalust peaks jätma. Aga praegu on võimalik ühisdeklaratsiooni esitada.
Nüüd teine küsimus on selles, kas lisaks mahaarvamistele – intressid, koolituskulud, lastega seonduv täiendav maksuvaba tulu – võiks olla ka maksuvabastus, ütleme, veel kasu ühisest deklareerimisest peale selle võimaliku nn miinimumtaseme, mis praegu on 180 eurot. Teate, ma ütlen teile, et see muudatus, mille uus koalitsioon tegi ära kuus kuud tagasi, tõstes tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni ühe inimese kohta, annab suurema summa, kui oli varasem kahe inimese koos deklareeritud maksutase. Eelmisel aastal oli see 170 eurot, kahega korrutades 340, see aasta oli 180 eurot, kahega korrutades 360. Üks inimene hakkab tulevikus saama rohkem, kui praegu saavad kaks inimest. Ma arvan, et see on kindlasti väga oluline.
Aitäh! Aivar Sõerd, palun!
Minister, teil on ikka väga tihti tavaks anda poolikut ja moonutatud informatsiooni oma maksumuudatuste kohta. Kui näiteks üks pereliige ei tööta ja teine töötab kahel kohal, siis see pere võib tulevikus üldse kaotada maksuvaba miinimumi saamise õiguse, sh ka selle, millele neil praegu õigus oleks. Kas see on õiglane? Ja teiseks, te rääkisite siin koolituskulude ja eluasemelaenude intresside liitmisest, aga neid saab liita ainult limiidi piires. Limiiti teisele pereliikmele üle anda teie muudatuste kohaselt ei saa. Ma küsin, kas see on õiglane selliste perede suhtes, kes tuntavalt kaotavad selle tulumaksuseaduse muudatusega.
Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et me peaksime vaatama tervikpilti, nagu ma olen ka varem öelnud. Ja kasutan siin võimalust öelda teile, mis on see tervikpilt. Ma arvan, et me peaksime tegelikult vaatama erinevaid maksupoliitilisi otsuseid, mis seonduvad perega. Te räägite ju peredest. Kuna te alustasite oma eelnõust, Reformierakonna eelnõust, mis praegu siin Riigikogus n-ö aktiivsena üleval on, siis ma võin teile öelda, et ma olen teie eelnõu lugenud ja seal ei ole küll ühtegi sõna sellest, kas peredel võiks olla laste arvust sõltuvalt mingeid täiendavaid boonuseid või mitte. Pereväärtustest teie eelnõu, ma arvan, otseselt kantud ei ole.
Tervikpildi puhul on meie jaoks oluline see, milliseid boonuseid hakkab pere tulevikus täiendavalt saama. Ma arvan, et siin on paslik tuua välja ka uus otsus. Nimelt otsus selle kohta, et inimesed, kellel on lapsed – eriti, kui neil on veel mitu last, kolm last ja rohkem –, hakkavad riigilt saama tuntavalt kõrgemat toetust. Me oleme tänaseks kokku leppinud ja see on ka seadustatud, et lapsele on juurde tulemas 300 eurot. Ja kindlasti me peame vaatama tervikpilti, kui palju tegelikult pere saab lähiajal, selle perioodi jooksul riigi toetusmehhanismidest täiendavat tulu.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan auväärt kolleegi sõnavõttu jätkata: te tegelikult ei vastanud tema küsimusele. Küsimuse sisu oli seotud hoopis sellega, et kui üks Eesti perekond on kokku leppinud, et üks pereliige töötab kahe koha peal ja teine täidab kodus väga vajalikku rolli, siis te väga jõhkralt sekkute oma tulumaksu- ja muude muudatustega sellesse pereellu. Ma tahaks küsida seda, et miks te ei väärtusta mitme töökoha peal töötamist, aga väärtustate tulumaksuvaba miinimumi kaudu väga suurel määral sama töö eest suurema palga saamist, kui tööandja ei ole valmis seda millegipärast maksma. Ma arvan, et see on perspektiivselt väga ohtlik, kui me anname sellise sõnumi, vaidlustamata sotsiaalhoolekande vajadust – me räägime töötamisest ja tööjõuturust.
Aitäh! Ma arvan seda, et need teemad, mida te tõstatate, on debateerimist väärt. Kui te väidate, et me ei väärtusta inimeste täiendavat töötamist, siis vastupidi, ma tahaks öelda, et me teeme kõik endast oleneva, selleks et inimesed tööturul oleksid ja tööturule tuleksid. Ma arvan seda, et riigi suurim eesmärk peaks tegelikult olema see, et inimesed osaleksid tööhõives, neil oleks töökohad ja ka tasud, mis töökohtadega seonduvad. Ma ei ole teiega nõus, et me seda ei väärtusta. Pigem ma ütleks niimoodi, et meie eesmärk on suunata järjest rohkem inimesi tööturule. Me püüame teha kõik endast oleneva, et nad tööturul oleksid. Kui ema on lapsega kodus, nagu te mainisite, siis täiendavad toetusmehhanismid annavad talle võimaluse rahulikult kodus olla ja saada ka näiteks vanemahüvitist.
Sellele küsimusele, mis oli enne Aivar Sõerdil – palun vabandust, kui ma äkki jätsin sellele kuidagi vastamata –, et kas ollakse üldse valmis arutlema ühe või teise ettepaneku üle ja mis oli tegelikult Aivar Sõerdi kõige esimene küsimus, ma vastan, et jah, ollakse. Loomulikult! Ma arvan, et ükskõik milline seadus ei tohi olla n-ö kivisse raiutud. Ja kui te tähele panete, siis ka koalitsioon on aegade jooksul erinevaid muudatusi teinud. See, kas ühes või teises eelnõus või juba olemasolevas seaduses tehakse muudatusi, on eraldi teema. Aga ma olen alati valmis rääkima, arutlema, debateerima. Nii et kui on mingeid paremaid lahendusi, õiglasemaid lahendusi, maksumaksjale vastuvõetavamaid lahendusi, siis olen alati valmis laua taha istuma.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole. Krista Aru, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 käivitamisega on olnud palju probleeme. Need on tekitanud raskusi inimestele, riigile – rahalist kulu on küllalt palju. Esmaspäevasel arupärimistele vastamisel oli see küsimus meil ka härra peaministriga arutlusel. Härra peaminister tõi välja võimaluse, et ilmselt on meie ministeeriumis ka lähteülesande koostamisel oldud ebakindel – pole täpselt teatud, mida soovitakse. Kas ja kuivõrd on teil olemas ülevaade meie ministeeriumide IKT-alasest võimekusest ja suutlikkusest selliseid olulisi lähteülesandeid koostada?
Aitäh, hea küsija! Nagu alati, oluline teema. Üleüldiselt, kui me räägime IT-lahendustest ja -teenustest, nende arendamisest Eestis, siis see on selline teema, mis vajab pidevat tähelepanu. Eelkõige seetõttu, et kogu riigis oleksid jätkusuutlikud nii e-teenused kui ka nende areng, aga ei oleks ka suuri erisusi. Ja see puudutab nii ministeeriume kui ka teisi riigiasutusi.
Väga suur asi, esimene samm, mida on viimastel aastatel tehtud, on see, et kui ministeeriumid või teised riigiasutused soovivad IT-arendusi ellu viia, siis nad peavad kõigepealt saama kooskõlastuse või jah-sõna majandusministeeriumi infotehnoloogia osakonnast. Nad peavad esitama oma projekti, miks nad seda teevad, miks neil seda arendust vaja on. Esmane suutlikkus üldse aru saada, miks mingit programmi või arendust tahetakse, on tänu sellisele eelvaatlusele ja konkursile oluliselt kasvanud. Loomulikult saab veel paremini, aga siin on juba suurt arengut ka näha.
Kui majandusministeerium annab oma jah-sõna, et see on tõesti oluline teenus, mida tahetakse arendada, ja selleks on mõistlik ka ressurssi anda, olgu siis otse riigieelarvest või kaudselt Euroopa vahenditest, siis hanke koostamine käib juba kohapeal ministeeriumis või muus riigiasutuses. Jah, murekoht on, et ministeeriumide ja üldse riigiasutuste võimekus seda hanget kokku kirjutada on väga erinev. Seetõttu viib majandusministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga pidevalt läbi koolitusi ministeeriumidele ja teistele riigiasutustele, kantsleritest kuni IT-juhtide ja -spetsialistideni välja.
Aitäh! Krista Aru, palun!
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! IKT on meil ühelt poolt kuulutatud kasvuvaldkonnaks, teiselt poolt on see ju ka oluline horisontaalne valdkond. Kogu selle valdkonna kiirema arengu ühe takistusena on toodud välja, et meil ei ole küllaldaselt tööjõudu. Samas on uuringud näidanud, et ka meie IKT-ettevõtete ekspordivõimekus on küllalt tagasihoidlik ja väike. Kas ja mida on ministeerium jõudnud teha just nimelt selle ekspordivõimekuse suurendamiseks ettevõtete puhul?
Aitäh! Ütlen eelmise jutu juurde veel lühidalt, et lisaks koolitustele, mida me teeme – tõesti, kõik algab ju inimestest ja kui nemad oskavad hanget ette valmistada, siis on ka oodata, et hanke tulemus on täpsem ja parem –, oleme aidanud ka koostöös erasektoriga töötada välja raamlepinguid, hankelepinguid. Aga me tahame need tegelikult pärast eesistumist uuesti ette võtta, viia sinna sisse rohkem paindlikkust, et ei hangitaks mitte ainult programmi tükki, vaid täisteenust. Nii et see töö seda kõike veel paremaks teha on meil ees.
Aga kui nüüd rääkida IKT-sektori tööjõuvajadusest, siis see on tõesti suur ja meil on ministeeriumis plaanis mitmeid-mitmeid asju, et selle koha pealt kaasa aidata. Te ütlesite väga õigesti, et IKT ei ole ju enam ammu omaette teema, vaid see läbib horisontaalselt kõiki sektoreid. Seetõttu korraldas näiteks majandusministeerium omakorda kolme koolituse hanked, et aidata ümber õpetada oma töötajaid – ma pean silmas Eesti inimesi, kes on juba mingi hariduse saanud, aga nüüd on elu edasi läinud –, kes tahavad omandada päris uut, IKT-alast programmeerija tasemel õpet. Meil just lõpetasid esimesed 38 inimest, kes on varem kõrghariduse omandanud mingil muul alal ja õppisid nüüd programmeerijateks. Nad kõik on juba ka töökoha saanud.
Meil on hange 2000 inimese jaoks. Me tahame aidata suurendada IKT-oskusi tööstuses, et nad saaksid masinate ja seadmetega paremini hakkama ja et kogu see koolitamise koormus ei langeks tööandjatele. Lisaks sellele on plaanis aidata ikkagi ka väljastpoolt just programmeerijaid sisse tuua, sest ettevõtjad ütlevad, et 7000 inimest on IKT-sektoris puudu, spetsiifiliselt programmeerijaid, selle vastu on kolmandates riikides huvi ja praegu on see ka kvoodi alt väljas. Nii et see on teema, millele on ka rahastus olemas ja millega me tegeleme.
Andres Herkel, palun!
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ma tegelikult küsisin seda lugupeetud peaministrilt esmaspäeval, kui siin SKAIS2 jutuks oli. Aga küsin nüüd ka teilt, kas ja millal on kavas teha üldistav audit riigiasutuste IT-lahenduste kulude ja ka selliste ülekulude kohta, nagu SKAIS2 kurb näide meil on. Peale selle mainin siinkohal Maksu- ja Tolliameti IT-lahendusi, mis on tehtud kas ebaõnnestunud või lühiajaliselt rakendunud maksulahenduste tarbeks. Näiteks madalapalgaliste maksuvabastuse IT-lahendus läks hirmus palju maksma ja seda rakendati ainult üheks aastaks. Ilmselt see polnud parim lahendus.
Suur aitäh! See viimane näide ei lähe muidugi maksuameti kapsaaeda. See oli poliitiline otsus, selles ei saa ametnikke süüdistada. Küll aga ma ikkagi kordan seda, et majandusministeerium on koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga pakkunud koolitusi ja me jätkuvalt, iga päev tegeleme sellega, et inimesed, kes töötavad ministeeriumides ja teistes riigiasutustes ning kes vastutavad selle eest, mil moel on asutuses infosüsteemid korraldatud, oleksid hästi haritud. Koolitusega me tegeleme, ilma selleta kuidagi ei saa ja tegelikult on asjad läinud paremaks.
Ma arvan, et sellesama SKAIS-i näite puhul, mis te tõite, tollel ajal ei olnud veel sellist tihedat sõela majandusministeeriumis, et üldse saada heakskiit mingitele ettevõtmistele või e-lahendustele. Nüüd on see sõel päris tihe. Ministeeriumid peavad väga korralikult enne ise läbi mõtlema, kas ja kuidas: mida see, kuhu nad raha panna tahavad ja mida nad soetada tahavad – on see siis programm või arendus –, annab, milline on kasutegur inimeste ja teenuse arendamise mõistes. Ja alles siis, kui nad suudavad selle majandusministeeriumis ära tõestada, saavad nad sellele üldse rahastuse. See sõel juba praegu töötab ja järjest paremini.
Nüüd edasi, kui hanke koostamiseks läheb, siis peab see kompetents tõesti olema ministeeriumis kohapeal. Siin on ka olukord läinud paremaks tänu koolitustele. Aga me tahaksime, et raamlepingud, mida me ette anname, oleksid veel paremad ja paindlikumad – lihtsalt selleks, et ministeeriume aidata. Aga kui SKAIS-ist rääkida, siis iseenesest ma saan aru, et Sotsiaalministeeriumis on ka jätkuplaan, kuidas sellega edasi minna, välja töötatud ja selles suunas töötatakse. Nii et loodame, et vigadest on õpitud.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Nüüd küsib Arno Sild ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kuus kuud tagasi avastati miinijahtijalt suur kogus salasigarette ja salaalkoholi. Seda küsimust siin saalis käsitledes ütles kaitseminister, et miinitõrjealusel Sakala toimunu asjus on alustatud kriminaalmenetlust Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel. Samuti on alustatud distsiplinaarmenetlust, mida viib Kaitseväes läbi sõjaväepolitsei. Nüüd ongi siit lühidalt küsimuse jätk selline, et kui kaugel nende uurimistoimingutega ollakse. Ja kas oskate hinnata, millal need materjalid jõuavad kohtusse või kas jõuavad kohtusse?
Selge, suur tänu teile selle küsimuse eest! Teil on tõesti õigus, et selle aasta alguses, 23. jaanuaril minu hea ja tubli ametikaaslane Margus Tsahkna siin need vastused teile andis. Ega väga palju hetkel lisada ei ole. Ma vaatasin selle teie arutelu läbi, mis toona oli. Lisada on nii palju, et Eesti Kaitsevägi on viinud läbi ka oma sisemise distsiplinaarjuurdluse, mille tulemusena on ka laeva komandöri karistatud rahatrahviga. Seda vist sel arutelul ei mainitud.
Te küsisite, mis seisus on kriminaalmenetlus ja mis sellest on saanud. Tõesti, Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel on alustatud kriminaalmenetlust ja uurimine käib. Lisaks sellele on Eesti Kaitsevägi teinud juhtumi kohta selge otsuse, et ta ei tolereeri sellist käitumist. Kindlasti kahjustab selline juhtum Eesti Kaitseväe mainet ja nõuab ühest hukkamõistu. Ja ma tunnustan Kaitseväge väga selge sõnumi eest, kus on see üheselt hukka mõistetud. Distsiplinaarmenetluse ja juhtumi uurimise tulemusena astus ka miinitõrjealuse Sakala komandör kohe ametist tagasi. Ta on viidud madalamale ametikohale, kui tema auaste või teenistuskäik eeldaks. Samuti võttis mereväe maine kahjustamise eest vastutuse ka mereväe ülem, kes esitas oma ametikohalt lahkumise avalduse. Nii et ma arvan, et Kaitsevägi, merevägi on sellest selgelt õppust võtnud.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Selle küsimuse peaks küll esitama rahandusministrile, sest Sakala juhtum, mis kindlasti on oma olemuselt kahetsusväärne, võib tekitada teatud paralleeli erinevate maksutõusudega, mis tegelikult võivad produtseerida salakaubaveo suurenemist. See, mis toimub praegu Läti ja Eesti vahel, näitab väga selgelt kasvutrendi. Ma tahan küsida, miks te nende maksutõusudega produtseerite seda, et inimesed peaksid tegelema salakaubandusega, selle asemel et osta enda vabariigist normaalse hinna eest kaupa.
Aitäh! Ma saan aru, et piltlikult öeldes läheb küsimus nüüd merelt Valga-Valka ja Ikla suunas. Vastus on väga selge: praeguse valitsuskoalitsiooni alkoholipoliitika kõige esimene, kõige peamine ja kõige olulisem eesmärk on parandada rahva tervist, vähendades [Kõneleja soovil tehtud toimetaja parandus.] alkoholi kättesaadavust eri vanusegruppides. Kindlasti on alkoholipoliitikal mõju eelarvele, aga praegusele valitsusele ei ole see mitte teise-, vaid on isegi mitmendajärguline küsimus. Esmajärguline küsimus on olnud see, kuidas hoolitseda Eesti inimeste tervise eest. Tõsi on see, et alkoholiaktsiis toob alati ka riigieelarvesse laekumisi ja loomulikult tuleb piirikaubandus elastsuskoefitsiendi mõttes sinna sisse arvestada. See on ka sinna sisse arvestatud.
Arno Sild, palun!
Aitäh! Kuna siin räägiti juba ka maismaal toimuvast, siis ma küsin üldisemalt niimoodi: kas peale sellist ränka eksimust, nagu oli sellel miinijahtijal, on mõeldud ka täiendavate abinõude tarvitusele võtmisele salakaubandusega võitlemisel?
Aitäh! Ma olen täiesti veendunud, et meie ametkonnad eesotsas Maksu- ja Tolliametiga teevad väga tõhusat ja head tööd salakaubandusega võitlemiseks maismaal. Ma arvan, teades nende tegevust, et see ei ole olnud ainult olukordade lahendamine ja nendele reageerimine. Vastupidi, Maksu- ja Tolliamet ja nende tublid ametnikud on ka proaktiivselt, ennetavalt teinud samme, mis on kindlasti meie maksuauku vähendanud ja mis on kindlasti igasugust illegaalset tegevust vähendanud. Nii et ma arvan, et ka teie tähelepanu juhtimine sellele teemale on täiesti õigustatud ja seda tuleb hoida fookuses. Loomulikult tuleb seda hoida fookuses, aga nende tegevustega riigis iga päev ka tegeldakse.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Austatud Riigikogu! Lugupeetud ministrid! Nüüd läheb meie töö edasi nii, et kui Riigikogu liikmetel on küsimusi, palun sellest märku anda. Küsimuse esitamiseks on jätkuvalt üks minut, aga kõigepealt tuleks öelda, kellele kolmest ministrist küsimus on. Ja ministritel on võimalus kahe minuti jooksul vastata. Kalle Palling, palun!
Aitäh, austatud juhataja! Head ministrid! Minu küsimus läheb rahandusminister Sven Sesterile. Päris humoorikas oli siin enne kuulata, kuidas te Vabaerakonna saadikutele andsite mõista, et nad võiksid oma maailmavaate leida, kui teie enda erakond on oma toetusega küllaltki paksust valimiskünnise põrandast läbi vajunud. Seda oli siin naljakas kuulda. Küllap on selle põhjuseks kuue uue maksu kehtestamine ja teie väikene segadus oma tegevuses ja valijate usalduse kuritarvitamine. Aga tegelikult ma tahaks küsida hoopis ühe teise teema kohta, mis puudutab ühte teie valdkonda, nimelt riigihankeid. Jäätmevedu on reguleeritud valdkond ja selleks peab korraldama riigihanke. Selles valdkonnas toimub Tallinna linnas kõikide prügiettevõtjate ja jäätmekäitlusettevõtjate sõnul ulatuslik korruptsioon. Kas see häirib teid kui ministrit, kes selle valdkonna eest tegelikult riigihangete kontekstis vastutab?
Aitäh! Ma jätan vastamata sellele pikale vahule, mis te enne oma küsimust alguses ütlesite. Palun vabandust, et ma nii ütlen, aga mul on ka õigus oma arvamusele. Ma vaatasin, et te ühest minutist 40 sekundit tegite sissejuhatust ja viimased 20 sekundit läks teil küsimuseks. Muidugi oleks mul lihtne öelda teile, hea Riigikogu liige, et te eksite oma küsimuseasetuses ja sellega vastus lõpetada, aga te teate, et ma nii kunagi ei vasta.
Ja kui te küsite, milles te eksite, siis ütlen, et ma ei vastuta riigihangete eest, ma ei ole vastutav minister. Te ise olete olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja ka majanduskomisjonis, kus on riigihangete seadust menetletud rohkem kui üks kord. Riigihalduse minister vastutab tegelikult riigihangete ja riigihangete seaduse eest. Mina ei ole kindlasti see, kes peaks siin mingit eraldi remarki tegema. Aga kuna te küsisite ka sisulise küsimuse, siis ma loomulikult vastan, isegi siis, kui ma ei vastuta ühe või teise valdkonna eest. Ma arvan, et igasugune korruptsioon on ükskõik mis tasemel taunitav.
Kalle Palling, palun!
Palun tõesti vabandust, aga need ministrid istuvad ju ühes majas ja juriidiliselt töötab ka riigihalduse minister Rahandusministeeriumis. Ma pidasin teid kui rahandusministrit lihtsalt olulisemaks ministriks selles majas ja seetõttu ma arvasin, et see on väikene kompliment teile ka, et te end mõnusasti tunneksite. Aga selliselt küsimise mõte, kui teil tuli anda vastus tõesti väikesele osale konkreetsest küsimusest, oli anda teile ka natukene edasi seda muljet, mida me siinpool saalis tunneme, kui teie meile oma pikki vastuseid esitate. Tihti ei puutu need kuidagi küsimusega kokku. Kas te olete siis koalitsioonis arutanud seda, mida selle Tallinna n-ö pideva segadusega ette võtta? See on ju tõesti kõige suurem omavalitsus, mis puudutab kõige rohkem tarbijaid jäätmeveo kontekstis. Kuidas me saaksime selle olukorra lahendatud? Mul endal puudub vastus, ma ei saa seda teile ette öelda.
Aitäh! Eks need asjad hakkavad nüüd siin põimuma ja see on tegelikult loomulik, väga palju aega enam ei ole – oktoobri keskpaigas on ju kohalike omavalitsuste valimised. Ja midagi ei ole teha, see on paratamatu, et kohalike omavalitsuste valimised kanduvad vaikselt, kuid kindlalt ka siia suurde saali, n-ö Riigikogu tasemele. Täiesti arusaadav, kuna enamik siinseid liikmeid kandideerivad ja tahavad oma valijatele end näidata ja anda edasi mingeid sõnumeid. See ei ole oma olemuselt taunimist väärt.
Ma arvan seda, nagu ma enne ütlesin, et iga korruptsioonijuhtum on taunitav – ükskõik mis tasemel, ükskõik mis mahus. Nulltolerants, siin pole midagi rääkida. Ma arvan seda, et konkreetsete juhtumite puhul peaksid need, kes teavad, minema konkreetsetesse organitesse selle kohta informatsiooni andma. Need, kes on uurijad, peaksid seda ka uurima. Ja meie ülesanne on anda moraalne hinnang, kui selline asi on toimunud.
Ja loomulikult, ega see, kui me jagame üht või teist väärtust ühel või teisel alal, ei tähenda seda, et kui me ei näe põhjust kritiseerimiseks, siis me ei peaks seda ütlema. Ma kasutan siin võimalust ja nendin, et loomulikult võib mul ja heal peaministril olla erinev arvamus Tallinna Televisioonist, kuid see ei sega meil ellu viimast neid suuri eesmärke, mis on riigi tasemel ette pandud, näiteks kogu seda nägemust seoses teenimisega ja tööjõumaksude alandamisega. See ei sega meil üldse seda ellu viimast. Aga samal ajal meil võivad olla erinevad arvamused ühe või teise teema kohta.
Nii et ma veel kord ütlen: ma arvan, et kohalike valimiste kontekstis tõusetuvad teemad tulevad loomulikult ka järjest rohkem siia saali, aga püüame need teemad hoida seal, kus tegelikult on see valimisplatvorm. Ärme räägime nendest mitte Riigikogu, vaid räägime nendest kohalike omavalitsuste kontekstis!
Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on küsimus minister Palole. Kui te eelmine kord minister olite, siis teist kujunes nullbürokraatia projekti kõneisik. Neli ministrit algatasid nullbürokraatia projekti ja teist kujunes juba tollel ajal kõneisik. Vahepeal oli minister Oviir ja nüüd te olete tagasi. Palun tutvustage, kui kaugel see projekt on! Kas meil leiavad lähiajal aset muutused? Mõtlen näiteks ettevõtluse lihtsustamist just asjaajamise mõttes.
Suur aitäh! Nullbürokraatia töörühm töötab rõõmsalt edasi. Aeg-ajalt saadakse kokku ministrite tasemel. Seal on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, seal on majandusminister, seal on justiitsminister, seal on rahandusminister ka, kui ma ei eksi. Aga üldjuhul töötatakse natukene madalamal, ametnike tasandil. Mul ei ole praegu võimalik teile ette lugeda, mis kõik on tehtud ja mis on plaanis, kuna ma ei ole selleks küsimuseks valmistunud. Aga ma tahan öelda seda, et see on ka praeguse koalitsioonilepingu üks osa, et bürokraatia vähendamisega minnakse edasi. Ja töö käib kogu aeg, see ei ole kuskilt laua pealt maha kukkunud – vastupidi.
Urmas Kruuse, palun!
Austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister, kellele ma tahan küsimuse esitada! Tahan küsida sellist asja. Üle tüki aja ma saan teid kiita. See puudutab otsust Tori hobusekasvanduse kohta, mille valitsus on teinud. Aga ma tahan sellega kaasnevalt küsida ka seda, kas Tori kompleks säilitatakse tervikvarana.
Aitäh teile selle küsimuse eest! Tõesti, sellele valitsusele on saanud kombeks langetada tähtsaid otsuseid, mitte veeretada neid laua pealt maha. Me oleme ka kolme ministriga käinud isiklikult Tori hobusekasvanduses kohapeal. Nii rahandusminister härra Sven Sester kui ka maaeluminister härra Tarmo Tamm on selle olukorraga tutvunud. Meie kõigi soov on ju olnud see, et Tori hobusekasvandus saaks taas hoo sisse, saaks taas investeeringuid, mis ei oleks ühekordsed, sest sellel me perspektiivi ei näe. Me oleme soovinud, et kui need investeeringud tehakse, siis peab Tori hobusekasvandus igal juhul olema jätkusuutlik.
Ma arvan, et teie küsimuseasetus on väga oluline. Kui Tori hobusekasvandus läheb oma tegevusega edasi koos nende investeeringutega, mis Vabariigi Valitsus on juba otsustanud, siis ta peab suutma ennast ka ära majandada. Sellest on lähtutud. Maaeluministeerium ütleb, et see kokkulepe, mis on saavutatud, on nende jaoks hea. Lisaks sellele on tehtud tõsist koostööd kohaliku omavalitsusega ehk Tori vallaga ja just selles mõttes, et sinnasamasse keskusesse võiks tulla ka Soomaa külastuskeskuse n-ö värav või esimene ja kõige suurem infopunkt.
Monika Haukanõmm, palun!
Härra juhataja, minu küsimus on härra peaministrile. Eesti Vabaerakond on kaks korda esitanud Riigikogule eelnõu seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuskindlustuse probleemidega. Õiguskantsler Madise pöördus selle teemaga lausa Riigikohtusse, sest valitsus ei pidanud ei Vabaerakonna ega ka õiguskantsleri tähelepanujuhtimist piisavalt oluliseks. Nüüd tuli otsus, mis kinnitas seda, et praegu valitsev olukord on tõesti põhiseadusega vastuolus. Ja minu küsimus on väga konkreetne: kas valitsus plaanib siia kiiresti tulla omapoolse ettepanekuga või on plaanis asuda toetama Vabaerakonna esitatud seaduseelnõu, mis on sahtlis ja ootab sealt väljavõtmist?
Aitäh! Teil on tõesti õigus, et Riigikohus on oma otsuse langetanud. Kuidas edasi minna? Loomulikult ma olen täiesti veendunud, et Riigikohtu otsus on täitmiseks. Ma arvan, et me oleme paljudes teisteski küsimustes saanud ju Vabaerakonnaga väga head koostööd teha, olgu see SKAIS2 või olgu need Eesti merenduse küsimused. Minu meelest näeb Vabaerakond siin valitsusega väga palju ühiseid jooni. Kindlasti me ka selle küsimuse läbi analüüsime ja loodan, et heas koostöös teiega lahendame. Mina küll ei taha teile täna öelda, et teie ettepanek on kuidagi laualt maas ja et seda üldse analüüsi osas arvesse ei võeta. Kindlasti võetakse arvesse ja nii peabki minu meelest olema. Siin Riigikogus me näeme palju laiapindsemat koostööd, mitte ainult koalitsiooni või opositsiooni sees. Ma kiidan Vabaerakonda, kes on tõesti väga mitmes küsimuses teinud valitsusega head koostööd, ja vähemalt meie poolt läheb nii edasi.
Selle rõõmsa teadmise taustal tuleb öelda, et infotund on lõppenud. Aitäh, peaminister! Aitäh, minister Sester ja minister Palo!
