Riigikogu
Riigikogu
Пропустить навигацию

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu 16. töönädala esmaspäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Märt Sults, palun!

Märt Sults

Auväärt eesistuja! Head kolleegid! Mul on üle anda Riigikogu otsuse eelnõu. Kuna umbes samasisulisele arupärimisele andis haridus- ja teadusminister härra Ligi väga ebamääraseid vastuseid, põhimõtteliselt konstateeris ta fakti, et õpetajad töötavad koolis alakoormusega – koormusnorm on 1, aga meie õpetajad töötavad keskmiselt koormusnormiga 0,82 –, siis annan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 91 lõike 1 alusel üle eelnõu, mille kohaselt tuleks luua riiklik asendusõpetajasüsteem, mida edaspidi nimetan puhverkojaks. See tähendab, et alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid asendama, kui nende kvalifikatsioon selleks sobib. See kaotaks koolijuhtide ja õpetajate stressi, mis on tekkinud seetõttu, et asendusõpetajaid ei ole kuskilt leida. See väide, et koolid on autonoomsed üksused, ei ole päris tõene, sest koolid on suure koolivõrgu osad ning see võrk peab töötama ühtse tervikuna. Nii et miinused ja plussid peavad olema tasakaalus. Kust vahendeid leida? Vahendeid leida on äärmiselt lihtne: mittetöötava Innove osakonna arvel, mis peaks tegema täienduskoolitusi, ja Hooandja vahendite arvel. Puhverkoja saaks luua Hooandja juurde konkureeriva üksusena. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Ütlen täpsustuseks täiskogule, et tegemist on Riigikogu otsusega "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". See jäi eelnõu üleandjal ütlemata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Nii nagu Riigikogus kombeks, käivad fraktsioonid maakonnavisiitidel. Ka Keskerakonna fraktsioon käis Viljandis järjekordsel fraktsiooni väljasõidul. Peab ütlema, et rahvaga kohtumisel jäi kõlama mure Viljandi järve veeliikluse pärast. Kuna küsimusi oli terve hulk, siis saime nendest kokku arupärimise keskkonnaministrile. Nimelt on mure selles, et Viljandi järvel on palju veeliiklejaid, kes kohalike inimeste hinnangul ei arvesta kehtivate normidega. Eriti peetakse silmas neid, kes kasutavad jette ja kaatreid, aga ei arvesta sellega, et veesõiduki maksimaalne sõidukiirus Eesti sisevetel on 30 kilomeetrit tunnis. Silma järgi otsustades on nende kiirus sageli suurem. Põhimure on jetijuhtide kiirusületused, samuti on nad ohuks kalameestele, puhkajatele, süstasportlastele ja paadilaenutajatele. Sellest tulenevalt on meil neli küsimust. Me soovime teada, milliseid lahendusi pakutakse Viljandimaa elanike muredele, mille kohta on peetud kirjavahetust keskkonnaministri, maavanema ning ka linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetega. Arupärimisele on alla kirjutanud enamik Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister Urmas Kruuse. Teiseks, ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Kolmandaks, välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Toimetame nendega kodu- ja töökorra seaduse alusel.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
78 Riigikogu liiget on täiskogul kohal, puudub 23.
Päevakorra kinnitamine. Minul päevakorra kohta märkusi ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele täiskogu III istungjärgu 16. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 77 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:08 Arupärimine lepingu sõlmimise kohta ÜRO pagulasagentuuriga (nr 203)

Esimees Eiki Nestor

Esimesena tuleb kõne alla arupärimine, mille on esitanud Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison ja Arno Sild. Arupärijate nimel Martin Helme, palun!

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Austatud peaminister! Head kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna liikmetel on arupärimine peaminister Taavi Rõivasele lepingu sõlmimise kohta ÜRO pagulasagentuuriga. Selle aasta aprillis kirjutas Eesti Päevaleht, et tänavu märtsis pidi valitsus sõlmima otselepingu ÜRO pagulasagentuuriga UNHCR, et Eesti saaks osaleda ümberasustamisprogrammides. Väidetavalt on see leping ministeeriumide kooskõlastusringil kusagile takerdunud. Meie küsimused peaministrile on järgmised. Mida selle lepinguga püütakse saavutada ja milliseid kohustusi see Eestile kaasa toob? Miks on lepingu sõlmimine takerdunud ehk mille üle ministeeriumides vaieldakse? Kas lepingu sõlmimise initsiatiiv tuleb väljastpoolt Eestit või Eesti valitsuselt endalt? Kui kaugel on lepingu kooskõlastamine ministeeriumides ja millal see jõuab Riigikokku ja Euroopa Liidu asjade komisjoni? Millised ministeeriumid on vastu ja millised on poolt? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab peaminister Taavi Rõivas. Palun!

Peaminister Taavi Rõivas

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Vastan teie arupärimisele lepingu sõlmimise kohta ÜRO pagulasagentuuriga.
Esimene küsimus: "Mida antud lepinguga püütakse saavutada ja milliseid kohustusi see Eestile kaasa toob?" Eesti Vabariigi valitsuse ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (lühendiga öeldes UNHCR) vahelise pagulaste ümberasustamise koostöökokkuleppe eesmärk on eelkõige täpsustada riigi ja ameti koostöös toimuvat ümberasustamise menetlust ja protsessi. Tegemist on üldise koostööraamistikuga, millega lepitakse kokku mõlema osapoole tegevused ja ümberasustamise tehniline pool. Oluline on märkida, et 20. juulil 2015 Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus vastuvõetud järelduste raames on Eestil praegu võimalik korraldada 20 inimese vastuvõtmine ilma sellekohase lepinguta. Küsimus ei ole riigile kohustuste tekitamises, vaid kahepoolses kokkuleppes, millega fikseeritakse ümberasustamise protsess kui selline.
Teine küsimus: "Miks on lepingu sõlmimine takerdunud ehk mille üle ministeeriumides vaieldakse?" Siseministeerium saatis 30. märtsil asjasse puutuvatele ministeeriumidele ning asutustele kooskõlastamiseks Eesti Vabariigi valitsuse ja UNHCR-i vahelise kokkuleppe pagulaste ümberasustamise kohta ning palus tagasisidet hiljemalt 14. aprilliks. Käesolevaks ajaks on koostöös ministeeriumiga leitud, et 20 inimest tuuakse Eestisse eespool mainitud nõukogu järeldustele tuginedes, mis annavad selleks aluse, ja eraldi koostöölepet ei ole selleks vaja. Nende 20 inimese ümberasustamise protsessi käigus soovime saada lisainfot ümberasustamise praktilise korralduse kohta, misjärel saame otsustada, kas ja millisel kujul on mõistlik sõlmida ka kahepoolne kokkulepe. Juhin tähelepanu, et tegemist ei ole välislepinguga, vaid koostöökokkuleppega, mille sõlmimiseks ei ole vaja Riigikogu mandaati, sest tegemist on valitsuse pädevusse kuuluva küsimusega.
Kolmas küsimus: "Kas antud lepingu sõlmimise initsiatiiv tuleb väljastpoolt või Eesti valitsuselt endalt?" UNHCR-i kinnitatud andmete kohaselt ei ole pikalt ümberasustamisega tegelnud riikidega koostöökokkuleppeid sõlmitud, vaid koostöö toimib aastatepikkuse kogemuse pinnalt. Näiteks alustas Rootsi rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamist juba 1950. aastal. Samas soovib amet sõlmida koostöökokkuleppe ümberasustamisega alles alustavate riikidega, teiste hulgas Eesti, Läti ja Leeduga, et panna paika koostööpõhimõtted ja toetada seeläbi neid riike, kellel varasem ümberasustamise kogemus puudub.
Neljas küsimus: "Kui kaugel on lepingu kooskõlastamine ministeeriumides ja millal see jõuab Riigikokku ja Euroopa Liidu asjade komisjoni? Millised ministeeriumid on vastu ja millised poolt?" Olles lepingu vajalikkust põhjalikult analüüsinud, on Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium leidnud, et sisuline tarvidus selleks lepinguks praegu puudub ning ümberasustamine on võimalik ka nõukogu otsusest juhindudes. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite, et selle lepinguga ei ole kiire, aga maailmas on üle 50 miljoni inimese, kelle kohta võib öelda "pagulane". Kui palju on Eesti üldse toetanud seda, ma arvan, maailmas küllaltki olulist organisatsiooni?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Täpsete summade kohta saame me vastata kirjalikult. Aga praegu saan öelda, et 2004. aastal liitunud liikmesriikidest on Eesti arengu- ja humanitaarabisse panustamise poolest protsendina SKT-st teisel kohal, meist eespool on vaid Malta. Me oleme oma arengu- ja humanitaarabi eraldanud kahel viisil. Meie kõige olulisem sihtriik on olnud Ukraina, oluline on ajalooliselt olnud ka Afganistan ja järjest enam on oluline Süüria ning Süüriaga seotud kriisikolded. Aga osa sellest abist oleme eraldanud rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, sh oleme toetanud mitmeid ÜRO allasutusi. Kui te soovite detailset summade jaotust, siis seda on kindlasti võimalik kirjalikult saata. Välisministeerium on see, kes nende summade üle arvestust peab.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Kas te võite öelda, kui paljudel riikidel maailmas on sõlmitud selline leping, mis meil nüüd nagu tuleviku peale jääb?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ei oska seda täpset arvu praegu käigu pealt öelda, aga nagu öeldud, ei ole meiegi praeguse teadmise alusel seda lepingut sõlmimas. Meil on nende inimeste ümberasustamiseks ka teistsuguseid võimalusi. Otsustades, kas me tulevikus sellise koostööleppe sõlmime või mitte, lähtume me praktilisest vajadusest.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madisoni küsimus.

Jaak Madison

Austatud peaminister! Üks asi on see, mis puudutab põgenike aitamist Euroopa Liidu tegevuskava ja Euroopa Komisjoni soovituste alusel, kuid väga aktiivseid sõnavõtte on kuulda ka ÜRO ja just nimelt ÜRO pagulasagentuuri UNHCR esindajate poolt. Üks asi on ka see, mida me siin parlamendis näeme ja kuidas see meie vaatevinklist tundub, kuid kuidas teile kui peaministrile ja täidesaatva võimu kõrgeimale esindajale tundub, kui tugev on see surve või mõjutus ÜRO pagulasagentuuri poolt, et tuleb olla avatum, võtta rohkem pagulasi vastu ja rohkem panustada ühistööprogrammidesse? Kui tugevasti tunnetate te seda survet või mõjutamist, millega nad üritavad panna ÜRO liikmesriike rohkem panustama?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mina isiklikult olen tunnetanud näiteks ka kohtumisel UNICEF-i juhiga vajadust rohkem toetada Liibanoni, Jordaaniat ja Türgit, selleks et nendes riikides oleks sõjapõgenike aitamiseks piisavalt ressursse, et neile lastele, kes on sõjapõgenikena nendesse riikidesse sattunud, oleks võimalik pakkuda haridust, et inimestel oleks olemas joogivesi, toit ja elementaarsed elamistingimused. Selleks on selgelt vaja rohkem ressursse. See ei ole mitte niivõrd surve, kuivõrd see on tähelepanu juhtimine, et arenenud riikidel oleks võimalik rohkem õlga alla panna küll. Sellega teenitakse ühel ajal kahte eesmärki. Ühelt poolt on väga inimlik aidata sõjapõgenikke nende kodu vahetus läheduses. Paljud neist on ju veendunud, et tulevikus on võimalik Süüriasse tagasi pöörduda. Teiseks on see arenenud riikide seisukohast muidugi ka küllalt ratsionaalne tegevus, sest inimeste aitamine Jordaanias, Türgis ja Liibanonis on märgatavalt efektiivsem iga investeeritud euro või dollari kasuteguri mõttes kui kõikide nende inimeste vastuvõtmine kas Euroopas või arenenud maailmas laiemalt. Nii et siin on teatud loogika küll, miks tasub ka ressurssidega panustada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide töösse, et neil oleks piisav rahastus oma missiooni täitmiseks.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie erakonnakaaslane Urmas Paet on juhtinud tähelepanu sellele, et Põhjamaad on võtnud  immigrante vastu ilma igasuguste kvootideta ja ilma sunduseta, vabatahtlikult. Ta on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti soovib saada Põhjamaaks, ning on öelnud, et me võiksime Põhjamaadest eeskuju võtta ning samuti ilma igasuguste kvootideta ja ilma surveta immigrante vastu võtta. Kuidas te sellesse seisukohta suhtute?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt, Eesti on omalt poolt püüdnud reaalselt hätta sattunud inimesi võimetekohaselt aidata, ümberasustamise programmi raames oleme me paari perekonda juba aidanud. Ma usun, et me oleme võimelised aitama rohkemaid kui need 19 inimest, kes on praeguseks Eestisse tulnud. Aga ma ei arva, et Eestisse tuleks lähemas tulevikus massiliselt sõjapõgenikke. Kõik sellesuunalised spekulatsioonid ja hirmutamised on osutunud asjatuks. Te viitasite minu erakonnakaaslasele, aga see, mida nii mõnigi teie erakonnakaaslane on lubanud, on seda enam kohatu.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Hea peaminister! Ega me vist väga ei arvagi, et kõik need inimesed on sõjapõgenikud. Nende hulgas on inimesi Eritreast, Iraagist ja mujalt sellistest kohtadest, kus sõda ei olegi. Aga teie teine erakonnakaaslane Kaja Kallas esines viimases "Foorumi" saates väga julgete avaldustega, mis, ma ütleksin, on hoopis teises toonis kui see jutt, mida teie praegu siin räägite. Kaja Kallas kinnitas, et meil on neid inimesi vaja ja nad hakkavad lahendama kõiki meie probleeme. Me saime aru, et eelkõige pidas ta silmas tööjõuprobleeme ja muid demograafilisi probleeme. Kas te olete Kaja Kallase seisukohaga põhimõtteliselt nõus või leiate, et Kaja Kallas on selles asjas liiga entusiastlik ja naiivne?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Võimalus, et me hakkame sõjapõgenike abil lahendama demograafilisi probleeme, on väga väike, sest sedavõrd arvestatavas koguses sõjapõgenike Eestisse saabumise tõenäosus on väga tagasihoidlik. Kui vaadata demograafiat laiemalt, siis demograafiliste protsesside kestlikkusele aitaks kaasa ikkagi see, kui Eesti peredes sünniks rohkem lapsi. Me teame, et praegu on sündimuskordaja jätkuvalt alla taastetaseme. Samuti aitaks kaasa see, kui järjest enam võõrsil elama asunud Eesti inimesi leiaks tee Eestisse tagasi. Statistikaameti viimane uuring kinnitab väga selgelt, et kui vaadata näiteks soomlaste, ukrainlaste, aga ka Eesti oma kodanike rändeprotsesse, siis tervikuna on rändesaldo olnud positiivne ja mõju rahvastikule pigem positiivne, ilma selleta et arvestataval hulgal sõjapõgenikke oleks Eestisse jõudnud. Nii et lühidalt vastates on tõenäosus, et Eestisse tuleb sedavõrd palju sõjapõgenikke, et neil oleks märkimisväärne demograafiline mõju või mõju tööturule, väga tagasihoidlik. Aga loomulikult, kõik need, kes tulevad, on oodatud aktiivselt ühiskonnas osalema ja tööhõivesse panustama.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaminister! Räägime nendest 19 põgenikust, kes on Eestis vastu võetud. Nagu ma ajakirjandusest olen lugenud ja teada saanud, tööst nad eriti ei hooli või ei taha minna seda tegema ja keelt ka ei õpi. Tegelikult on vist ka tõlkidega probleeme. Nagu ma aru olen saanud, on kaks tegelast nende hulgast Eesti riigi kohtusse andnud, sest neile on liiga vähe raha jagatud. Kuidas te selle asja peale vaatate ja mis te ütlete?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Esimene asi, mis ma saan öelda, on see, et teie andmed on õnneks taas kord ekslikud. Nimelt ei ole minule teadaolevalt küll keegi Eesti riiki sellepärast kohtusse kaevanud, et Eesti riik piisavalt sotsiaaltoetusi ei maksa. Küsimus on mulle teadaolevalt olnud pigem selles, milline on nende inimeste konkreetne õigusliku kaitse nüanss. Seal on olemas teatud tehnilised vahed. Ma arvan, et selles ei ole iseenesest midagi halba, kui need teemad saavad selgeks vaieldud. Kindlasti ei ole Eesti riik kedagi teadlikult halvasti kohelnud, vastupidi, me oleme neid inimesi aidanud ja moraalselt meile midagi ette heita kindlasti võimalik ei ole, aga kui küsimus on õigusliku kaitse legaalsetes nüanssides, siis võib ju detailides selgust luua küll.
Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, kui te rääkisite sellest, et need, kes on Eestisse tulnud, justkui ei sooviks tööd teha, siis seda mina samuti kinnitada ei saa. Pigem vastupidi, on tehtud kõik selleks, et inimesed saaksid tööd leida. Vähemasti üks inimene on juba töö ka leidnud ja mõned otsivad aktiivselt tööd. Nii et see jutt, justkui ei tahaks nad tööd teha, ei vasta minule teadaolevalt küll tõele. Kui alaealised lapsed on sõjapõgenikega kaasas, siis on ikkagi plaan, et nad saaksid sügisel minna kooli ja omandada hariduse nii nagu kõik lapsed.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Rändekriis on asi, mis täiesti selgelt ei ole lihtsalt päevateema. See ei ole ka, kuigi seda on siit puldist tihtipeale öeldud, poliitilise punkti noppimise teema. See on kogu Euroopat, sh Eestit tõsiselt ümber kujundada ähvardav protsess. Seetõttu oli mul väga hea meel kuulata tänaseid vastuseid peaministrilt, kes kohati väljendus nii, nagu ta oleks meie erakonna liige. Mulle tundub, et ka valitsusele on pärale jõudnud arusaam, et tegemist on väga tõsise ja väga paljusid probleeme kaasa toova protsessiga. See tähendab probleeme tööhõivega, kultuurilise aklimatiseerumisega, laste kooliskäimisega, tõlkimisega, see tähendab väga paljusid sotsiaalseid probleeme, toitumisprobleeme jne, sest need inimesed saabuvad siia meie kultuuriruumile väga võõrast keskkonnast.
Veel kord suur tänu, härra peaminister! Te olete umbes aasta selle küsimusega tegeldes jõudnud paljudes punktides samasugusele seisukohale, mida meie esindasime juba aasta tagasi. Ma arvan, et see on väga tervitatav. See näitab, et Eesti ei torma ummisjalu solidaarsust üles näitama, vaid hindab väga realistlikult ja kainelt neid võimalusi, mis meil on. Ma ei taha valitsust siinkohal kritiseerida, vaid tahan öelda, et loodetavasti valitsus praegusel kursil ka jätkab, sest ainult nii saame me selles väga tõsises ja sugugi mitte täna-homme lõppevas protsessis jääda selleks, kes me oleme, nimelt Eestiks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem ei ole Riigikogu liikmetel soovi läbirääkimistel osaleda, peaministril samuti mitte. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.


2. 15:29 Arupärimine Kreeka olukorra kohta (nr 216)

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmise arupärimise on esitanud selline autorite kollektiiv: Kadri Simson, Toomas Vitsut, Aadu Must, Siret Kotka, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Valeri Korb, Oudekki Loone, Kersti Sarapuu, Anneli Ott, Olga Ivanova, Jaanus Karilaid, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhin, Andrei Novikov, Dmitri Dmitrijev, Marika Tuus-Laul, Vladimir Velman, Martin Repinski ja Märt Sults. Arupärijate nimel Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! 4. mail esitasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise peaminister Taavi Rõivasele Kreeka olukorra kohta. Eelmise aasta 8. juulil esitas Kreeka Euroopa stabiilsusmehhanismile avalduse finantsabi saamiseks. Riigikogu 18. augusti erakorralisel istungil toetasid koalitsioonisaadikud Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitavat vastastikuse mõistmise memorandumi kavandit ehk Kreeka kolmandat abipaketti. Memorandumis oli näiteks kirjas, et Kreeka olukorra parandamiseks, fiskaaleesmärkide saavutamiseks on olulised käibemaksusüsteemi reform, erandite kaotamine maksusüsteemis tervikuna, maksukogumise uue kvaliteedi saavutamine, pensionisüsteemi kestlikuks muutmise reformi elluviimine jne. Memorandumi lisas oli ka varaarenduskava, mis nägi ette paljude riiklike objektide erastamise. Näiteks oli seal kirjas 14 piirkondlikku lennujaama üleandmise tähtajaga märts 2016.
Kuigi vahepealne aeg on möödunud ilma ärevaks tegevate uudisteta, on kevad taas toonud uued murepilved Kreeka kohale. Euroala rahandusministrid otsustasid ära jätta aprilli lõpuks planeeritud erakorralise kohtumise, kus oleks arutluse all olnud Kreeka kolmandast abipaketist uue väljamakse tegemine. Ateena börs reageeris uudisele tugeva langusega. IMF-i Euroopa divisjoni juhi Poul Thomseni hinnangul on hoolimata Kreeka näilistest suurtest jõupingutustest maksukogumise süsteemi parandada maksudest kõrvalehiilimine aina kasvanud ja maksude kogumine vähenenud. Kui näiteks Kreekas ei maksa 55% majapidamistest üksikisiku tulumaksu, siis võrdluseks, et sama näitaja on Portugalis 2%, Iirimaal 5% ning euroala keskmine on 18%. Juunis tuleb Kreekal IMF-ile tagasi maksta 650 miljoni euro suurune summa ja juulis Euroopa Keskpangale 2,3 miljardit eurot. Nendeks tagasimakseteks on Kreekal vaja uut väljamakset kolmandast abipaketist. Seega on kordumas varasem stsenaarium, et Kreekal on vaja uut rahasüsti, kuid põhjuseid selle andmiseks on keeruline leida.
Läinud nädal tõi meile muidugi uudiseid. Pärast 11 tundi väldanud kohtumist jõudsid eurogrupi rahandusministrid kokkuleppele, mis võimaldas Kreekale välja maksta järgmise laenuosa, 10,3 miljardit eurot. Samas teame ka seda, et Kreeka abilaenu puhul tehakse makseid mitmes osas ja juunis antav 7,5 miljardit eurot peaks võimaldama katta võla teenindamisega seotud kulud ja tasuda maksmata arved. Oleme esitanud peaministrile rea küsimusi ja olukorra muutustele vaatamata soovime nendele ikkagi vastuseid saada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab peaminister Taavi Rõivas. Palun!

Peaminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed, ma tänan teid selle minu meelest igati olulisel teemal esitatud arupärimise eest! Tõsi on see, nagu te ka ise viitasite, et asjaolud on peale arupärimise esitamist mõnevõrra selginenud. Aga sellegipoolest on igati asjakohane neid teemasid siin Riigikogus käsitleda, et me kõik oleksime ühes inforuumis.
Vastan teie küsimustele järjekorras, nii nagu tavaks on. Esimene küsimus: "Kuidas on Teie hinnangul Kreeka täitnud vastastikuse mõistmise memorandumis võetud kohustusi? Millise hindega võiks nende pingutusi hinnata?" Ma pean oluliseks, et 24. mail aset leidnud eurorühma koosolekul jõudsid institutsioonid Kreekaga kokkuleppele. Seega institutsioonide poolt – erapooletud hindajad või need, kellele Euroopa Liidu Nõukogu on andnud selle pädevuse – on tee Kreeka programmi esimese ülevaatuse lõpetamiseks avatud. Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond on hinnanud, et Kreeka programmiga võib edasi minna. Turg hindab Kreeka arengut pidevalt, turul kaubeldavate Kreeka valitsussektori võlakirjade intressimäär on peale kokkuleppele jõudmist alanenud ning aktsiate hinnad börsil taas tõusnud.
Arupärimise sissejuhatuses viidatud eesmärke on täidetud. Näiteks saavutati eelmisel aastal suurem primaarülejääk, kui oli eeldatud programmi heakskiitmisel 2015. aasta augustis – ülejääk oli 0,7% SKT-st. Plaanitud oli 0,25% puudujääki. Programmi alguses tehti ära käibemaksureform ning kaotati pensionisüsteemis ennetähtaegsele pensionile jäämise soodustused, suurendati pensionäride tehtavaid tervisekindlustuse makseid. Erastatud on 14 regionaalset lennujaama ja Piraeuse sadam. Puhastatud on pankade bilansse ning rekapitaliseerimiseks on kulunud vähem programmi vahendeid, kui oli planeeritud. Aga arvestada tuleb loomulikult ka sellega, et struktuursete meetmete mõju näeme alles pikema perioodi vältel. Käesoleva Kreeka programmi kohta ei saa öelda, et selle täitmine on sujunud tõrgeteta, ja kergesti kättesaadavate reformiviljade ammendumisel kujunevad edasised jõupingutused paratamatult järjest raskemaks.
Teine küsimus: "Käesoleva aasta 20. aprilli infotunnis vastasite Kreeka kohta käivale küsimusele, et nii novembris kui detsembris täitis Kreeka eesmärke. Samuti kinnitasite, et Kreeka on tarvitusele võtnud hulga maksupettusi vähendavaid meetmeid ning teinud ära mitmed erastamised. Miks need meetmed ei ole toiminud ning maksudest hoidumine on IMF-i hinnangul suurenenud?" Kreekas on järk-järgult rakendatud meetmeid maksukogumise parandamiseks ning maksulaekumised on ka suurenenud. Rahvusvahelise Valuutafondi viidatud asjaolu, et 55% majapidamistest ei maksa üksikisiku tulumaksu, ei tähenda üksnes maksudest kõrvalehoidumist. See viitab pigem Kreeka eraisikute palgatulu maksustamise põhimõtetele, mille tõttu on mitmesugused mahaarvamised võimaldanud sellisel hulgal majapidamistel enda tulumaksukohustusi nulli viia. Juhin teie tähelepanu, et see on õpetlik näide, mida erandite tegemine maksusüsteemiga teha võib. Programmi teine periood näeb ette nii maksukogumise parandamise meetmeid, muu hulgas sõltumatu maksu- ja tolliasutuse loomist, kui ka ulatuslikku üksikisiku tulumaksu reformi, mis peaks viidatud moonutusi vähendama.
Kolmas küsimus: "Infotunnis mainisite ka rahandusminister Sven Sesteri osalemist Ecofinil, mis pidi toimuma päev pärast infotundi. See planeeritud kohtumine, kus pidi arutatama ka Kreekale tehtavat uut väljamakset, jäi aga ära. Mis põhjusel jäeti euroala rahandusministrite kohtumine ära?" Tegemist pidi olema plaanivälise kohtumisega, mis oleks toimunud siis, kui Kreeka ja institutsioonid oleks selleks ajaks omavahel kokkuleppele jõudnud. Aprilli lõpus seda kokkulepet veel ei olnud. Rahandusministrid kohtusid 9. mail. Selleks ajaks oli institutsioonide ja Kreeka vahel edasiste tegevuste suhtes üldjoontes kokku lepitud ning Kreeka parlament oli jõudnud juba hääletada ka uue, pensioni- ja tulumaksuteemalise reformipaketi üle. Eurorühma 24. mai avalduse kohaselt on institutsioonid andnud rohelise tule ülevaatuse lõpetamiseks. Ettepaneku kohaselt oleks ülevaatusega seotud programmi memorandumi muudatuste heakskiitmisel järgmine väljamakse 10,3 miljardit eurot, mis jagatakse mitmesse ossa. Järgmine makse otsustatakse alles siis, kui riigid on vastavalt oma sisemistele menetlustele, ülevaatusele ja memorandumi muudatustele heakskiidu andnud.
Ja neljas küsimus: "Kas Teile tundub, et järgmine väljamakse Kreekale tehakse vastavalt plaanile ning suvi tuleb ilma ebameeldivate üllatusteta?" Euroala rahandusministrite hinnangul on olemas kõik eeldused, et lähinädalatel on riikidel võimalik anda hinnang Kreeka toetusprogrammi esimesel perioodil tehtule ning kiita heaks memorandumi muudatused, mis kindlustavad programmis seatud eelarve, finantsstabiilsuse ja majandusarengu eesmärkide täitmist. Programmi järgmine ülevaatus toimub eeldatavalt sügisel. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Tänastest uudistest on läbi käinud selline sõnum, et IMF ei anna Kreekale sentigi enne, kui näeb Euroopa Liidu plaani, kuidas olulisel määral alandada Kreeka võlakoormust. Siin peetakse silmas intressimäärade alandamist, tagasimakseperioodi lühendamist ning maksepuhkuse pikendamist olulisel määral. Milline on meie seisukoht selles küsimuses, arvestades, et IMF on selle programmi jätkusuutlikkuse suhtes skeptiline?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Oluline on teada, et võlaleevendus ei ole osa esimesest ülevaatusest ega ka memorandumist. Tegemist on paralleelse protsessiga, mida 2015. aasta euroala tippkohtumise avalduses lubati kaaluda peale esimest ülevaatust. IMF on selle seadnud ka eeltingimuseks enda rahalisele osalemisele programmis. 24. mail arutas küsimust juba nimetatud eurorühm ja kokkuleppele jõuti järgmistes põhimõtetes. Esiteks, võla põhiosa mahakirjutamine on välistatud ning kõik võlaleevendusmeetmed peavad jääma Euroopa Liidu õiguse ja ESM-i või EFSF-i alusaktide raamidesse. Teiseks, Kreeka õigustatud vajaduse hindamiseks lähtutakse rahastamisvajadusest, mis sisaldab eelarve puudujääki ning laenuteenindusmakseid. Programmi järel, st peale 2018. aastat, peaks rahastamisvajadus keskpikal perioodil jääma alla 15% sisemajanduse kogutoodangust ja hiljem alla 20% sisemajanduse kogutoodangust. Ja kolmandaks, Kreeka peab alates 2018. aastast saavutama primaarülejäägi 3,5% SKT-st. Rahandusministrid on seisukohal, et neid põhimõtteid järgides on võimalik soodustada Kreeka turulepääsu, asendada avaliku sektori võlga järk-järgult erasektori võlaga, siluda tagasimaksete profiili, motiveerida Kreekat jätkama majanduse korrastamisega ja seda loomulikult ka peale programmi lõppu. Nii et sellised plaanid rahandusministritel olid ja need on ka kooskõlas sellega, mis on Eesti ametlik seisukoht olnud, ehk siis kategooriline "ei" võla põhiosa vähendamisele. See oleks meie hinnangul ebaõiglane.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Tore kuulda, et midagi suudeti kokku leppida. See 86 miljardi suurune kolmas abipakett päästab kreeklased juunis 650 miljoni ja juulis 2,3 miljardi maksmisest. Aga ütelge, kuidas on Kreeka võlakoormus muutunud viimase kolme aasta jooksul ja millal tuleb neljas abipakett.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Eks kõik need abipaketid on ikkagi tehtud selles usus ja veendumuses, et neid korrektselt täites ei ole vaja uusi abipakette teha. Aga elu on olnud mitmekülgne ja viimatised valimistulemused Kreekas, samuti referendum viisid selleni, et tegelikult Kreeka rahva koormus mitte ei vähenenud, vaid hoopis suurenes, kuna kogu selle aja kestsid ju riigi kohustused edasi. Ma siiski väga loodan, et Kreeka valitsus ja parlament täidavad ka kolmandat abipaketti maksimaalselt kokkulepitud mahus ja me ei pea tulema tagasi järgnevate programmide juurde. Nii nagu ma kirjeldasin, on selle abipaketi loogika olnud see, et riik saaks perspektiivis tagasi turule. Aga mööname, et Kreeka puhul on see seni läinud märksa raskemalt kui mõne teise riigi puhul. Paljud siin saalis ilmselt enam ei mäletagi, et veel mitmed Euroopa riigid on olnud programmiriigid, kes aga on sellest väga edukalt välja tulnud. Meenutagem näiteks Iirimaad ja Portugali. Nendes riikides oli võimalik programmist n-ö edukalt välja tulla.
Mis puudutab Kreeka võlakoormust, siis summa summarum on see pigem olnud kasvutrendis. Nendes programmides on sellele tähelepanu pööratud struktuursete reformidega, mille mõju on väga pikaajaline, aga samas väga oluline. Ka erastamisprogrammidega püütakse jõuda selleni, et kaasata sedavõrd palju erakapitali, et oleks võimalik asuda riigi võlakoormust vähendama. See on üks olulisemaid eesmärke.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! See on ju üheselt selge, et ilma laene maha kirjutamata ei ole võimalik Kreekal üheski variandis kriisist välja tulla. Ma ei tea, mis skeemiga oleks see võimalik. IMF on asunud samale seisukohale. IMF nõuab tegelikult, et aastani 2040 tagasimaksed külmutataks, ja IMF ei tule ka enne laua taha, kui eurotsooni ministritel on mingi lahendus olemas. Aga Kreeka mõned maksunumbrid on täiesti tavatud: 55% majapidamistest ei maksa üksikisiku tulumaksu ja maksuvaba miinimum – 9500 eurot – on kõrgem kui parema elujärjega Saksamaal. Reedel Kreeka rahandusministeeriumi avaldatud andmeil ulatus maksude alalaekumine märtsis miljardi euroni. Millise valemiga peaks Kreeka need laenud ära teenindama, kui selliselt jätkatakse ja midagi radikaalset ette ei võeta? See ei ole reaalselt võimalik ja IMF on päris jäigale seisukohale asunud. Kuidas te seda IMF-i seisukohta kommenteerite?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma kommenteerin seda niimoodi, et võla mahakirjutamine oleks Kreeka suhtes lihtsama vastupaneku teed minek. Mina leian, et see oleks ebaõiglane kõikide teiste riikide seisukohast, sh Eesti maksumaksja seisukohast. See tähendaks reaalselt seda, et Eesti peaks maksma needsamad teie nimetatud ja mitmed muud võetud kohustused kinni. Ja see ei oleks minu meelest õiglane. Nii et on täiesti arusaadav, miks euroala rahandusministrid, aga ka peaministrid ei ole leppinud IMF-i ettepanekuga võlg maha kirjutada. Me eelistame võla mahakirjutamisele seda, et Kreeka teeb struktuurseid reforme, parandab reaalselt maksukogumist ja vähendab väga heldeid soodustusi. Ma olen valmis teiega nõustuma, et osa nimetatud soodustustest on tõepoolest väga helded olnud. Palgatase on Kreekas võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga samuti väga kõrge olnud, samal ajal kui ka mitmed teised riigi kulutused on olnud väga kõrged, võrreldes riigi sisemajanduse kogutoodanguga.
Kreeka kestlik väljatulemine kriisist ei saa olla selline, et nad jätkavad samasuguste kulutustega ja siis keegi kirjutab nende võlad maha. Kestlik lahendus peab olema selline, et kulutused tuleb kestlikul moel alla tuua. See tähendab, et ka struktuurseid reforme tuleb teha, selleks et ka kaugele vaadates kulutused üle pea ei paisuks. Ainult siis on võimalik neid laenusid teenindada. Teised riigid saavad laenude teenindamise maksimaalselt soodsaks teha, aga ei saa neid laene Kreeka eest kinni maksta.
Mis puudutab teie viidet, et 55% majapidamistest ei maksa tulumaksu, siis nagu ma enne ütlesin, vastates teie arupärimisele, ei tule see mitte niivõrd sellest, et maksudistsipliin oleks halb – see on eraldi teema –, vaid sellest, et Kreeka maksusüsteemis on väga palju erandeid. Nende väga paljude eranditega on loodud selline olukord, et väga vähesed üldse maksavad maksu. See on minu meelest õpetlik näide kõikidele nendele, kes räägivad, et ka Eestis peaks olema rohkem maksuerisusi.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Kindlasti oleme meie ka nõus, et neid laene ei tohiks maha kanda, ja sel lihtsal põhjusel, et see on Eesti maksumaksjate raha. Sel põhjusel olime ka algusest peale Kreeka abistamise vastu, sest lihtsalt ei oleks olnud mõistlik minna oma rahaga nii keerulises olukorras riskima. Ja nüüd me olemegi punnseisus. Kõigile, kes majanduslikust olukorrast aru saavad, on selge, et kui Kreekat sunnitakse neid võlgasid täies ulatuses tagasi maksma, siis see tähendab keskmisele Kreeka inimesele, olgu ta töötaja või pensionär, halvenevat elatustaset 20–30 aastaks ja probleemi algpõhjust ehk siis seda, et liitumine euroalaga hävitas nende konkurentsivõime kogu ühisturul, see ikkagi ei kõrvalda. Kui me räägime sellest, et vähendatakse intresse ja lükatakse maksed 20 või 50 aasta kaugusele, siis me tegelikult ju jääme ikkagi rahast ilma. See küll nime poolest ei ole raha mahakandmine.

Esimees Eiki Nestor

Küsimus, palun!

Martin Helme

Aga kas te olete nõus, et kui me intressidest loobume, siis me jääme ka oma rahast ilma?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ei, selle määratlusega ma lõpuni nõus ei ole. Eesti on omalt poolt teinud kriisimehhanismidesse kapitali sissemaksed ja andnud garantiid, aga see, kuidas seal rahastamine täpsemalt käib ja kui soodsalt on võimalik nende garantiide toel laenu saada ja edasi laenata, on juba konkreetselt EFSF-i ja ESM-i roll. Ja see ei tähenda sugugi vältimatuid lisakulusid riikidele, kui intresside puhul teatud järeleandmisi teha, vaid pigem intressitulust loobumist. Aga teisalt jällegi ei ole selline kriisiabi kunagi olnud minu arusaamist mööda planeeritud teab mis tulusa äriprojektina. Pigem on küsimus selles, et kui me oleksime solidaarsusest loobunud aastatel 2009–2010, kui kriis oli Euroopa Liidus haripunktis, siis väga suure tõenäosusega ei oleks maksejõuetuks muutunud mitte ainult Kreeka, vaid võimalik, et isegi mitu Euroopa Liidu riiki järjest. Ja selle mõju Euroopa majandusele oleks minu hinnangul olnud kordades suurem, kui praegu on panustatud selleks, et Kreekat tema reformide teel toetada. Isegi kui see reformide tee ei ole alati olnud päris sile, on see siiski palju jätkusuutlikum sellest, kui lasta riik pankrotti ja võtta see šokk vastu kogu Euroopa majanduses. See oleks tekitanud samasuguse lainetuse, nagu Lehman Brothersi pankrot tekitas Ameerika Ühendriikide finantsturgudel. Huvitava kokkusattumusena olgu öeldud, et Kreeka SKT oli 2009. aastal enam-vähem samas suurusjärgus Lehman Brothersi bilansimahuga.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Mõni päev tagasi toimus kohtumine Venemaa presidendi ja Kreeka riigi juhtkonna vahel. Sellest kirjutati palju. Tahangi teilt küsida, kas võiksite mõne sõnaga kommenteerida selle kohtumise tulemusi. Kas sellised kohtumised ei tähenda, et Kreeka otsib teist teed euroliidust väljas, selleks et parandada oma finantsolukorda?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Sellel kohtumisel ma ei viibinud, nii et ma saan nagu teiegi tugineda infole, mis on ajakirjandusse jõudnud. Aga seda, et Venemaa oleks laenuandjana tõsiseks alternatiiviks kas Euroopa Liidule või Rahvusvahelisele Valuutafondile, ma ei usu. Kui me vaatame Venemaa rahalist seisu, siis see ei ole sugugi mitte kiita. Venemaa eelarve on käesoleval aastal olnud väga suures defitsiidis, Venemaa reservid on väga kiiresti vähenenud. Nii et seda, et Venemaal oleks ressurssi ja ka tahtmist osaleda kreeditorina mõne teise riigi probleemide lahendamisel, ma väga realistlikuks ei pea.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Kreeka reformikava, mille suur eesmärk on saavutada tänapäevane riik, sh avalik haldus, on väga mitmekesine ja mitmetasandiline. Aga mis nendest tänaseks elluviidud üksikutest suurtest reformidest lubab meil uskuda, et Kreeka üldse kunagi suudab tagada majanduskasvu ja kogu oma riikliku tegevuse jätkusuutlikkuse?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kui nüüd püüda lühidalt vastata, siis kõige kestlikum mõju on loomulikult struktuursetel reformidel, mis näevad ette näiteks pensionikulude suuruse 10, 20 ja 30 aasta pärast. Näiteks need tingimused, mis lubavad jääda varem pensionile, või ka liiga madal pensioniiga on sellised asjad, mida muutes saaks olukorda parandada. On võimalik tõsta pensioniiga või vähendada liiga vara pensionile jäämist, aga see ei anna vahetut efekti samal aastal, vaid annab väga suure efekti 5, 10 ja 30 aasta pärast. Need on, ütleme, kõige mõjusamad asjad – n-ö struktuursed reformid, mis aitavad vältida väga suurte kulutuste teket riigile väga kauges tulevikus. Seda esiteks.
Teine teema, millega on ka Eestil kogemused 1990. aastate algusest, on see, et fundamentaalselt õige tee on riigile kuuluvate ning julgeoleku- ja strateegilistel kaalutlustel mittehädavajalike ettevõtete erastamine. See loob samuti täiendavaid võimalusi majandusaktiivsuseks, suurendab turumajanduse osakaalu ja kindlasti ka läbipaistvust, kui eraomanikud saavad nende ettevõtete üle otsustada. Seda ongi Kreekas viimasel ajal tehtud ja see on üks väga oluline osa reformist. Kui ma peast õigesti mäletan, siis kolmanda programmiga planeeriti sellest kokku laekuma vist suurusjärgus 25 miljardit eurot.
Ja kolmas teema, mis on kõige kiirem reaktsioon asjale, aga mis minu hinnangul tuleb siiski kolmandas järjekorras nende n-ö väga struktuursete asjade järel, on kulude kokkuhoidmine. Kõikvõimalike kulutuste puhul, olgu sotsiaaltoetused või avaliku sektori kulutused riigi pidamisel jne, peab väga kainelt hindama, kas need kulutused, mida on aastakümneid tehtud, on ikkagi riigile jõukohased, kas sellise arvu avalike teenistujatega on võimalik kestlikult jätkata. Need on tegelikult asjad, mida iga riik peab pidevalt jälgima. Kreeka on selgelt mitu aastakümmet üle oma võimete elanud. Ma arvan, et siin ei ole mingit kahtlust ja ei ole kuidagi poliitiliselt ebakorrektne seda väita, sest see on minu meelest täiesti ümberlükkamatu fakt, et Kreeka on elanud mitu aastakümmet üle oma võimete. Seepärast on eriti tähtis, et nad oma kulutused, ka jooksvad kulutused, väga kriitilise pilguga üle vaataks ja teeks seda niikaua, kuni nende eelarve on ikkagi reaalselt tasakaalus.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soove ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 15:56 Arupärimine lennuühenduse kohta saarte ja mandri vahel (nr 208)

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Andres Ammas, Artur Talvik, Andres Herkel, Külliki Kübarsepp, Ain Lutsepp, Krista Aru ja Monika Haukanõmm. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Lugupeetav minister! Meie arupärimistele vastamise tsükkel on nii pikk, et mõned asjaolud võivad vahepeal, arupärimise esitamise hetkest kuni tänaseni oluliselt muutuda. Nimelt, tuletan teile meelde, et Lennuamet peatas 1. aprillil AS-i Avies sertifikaadi, sest firma ei olnud täitnud ohutusnõudeid. Seetõttu katkes lennuühendus Eesti suuremate saartega. Kohalikud ettevõtjad olid selle üle muidugi kurvad ja ütlesid, et regulaarse lennuühenduse puudumine kahjustab majandust väga tõsiselt. Loomulikult on iga ettevõtja arvestanud nii oma kauba veol kui ka spetsialistide ning koostööpartnerite lähetuste kavandamisel kvaliteetse ja katkematu laeva- ja lennuühendusega. Olukord eeldas kiiret ja otsustavat sekkumist. Tuleb tunnustada valitsust, et suhteliselt kiirelt on asi selles mõttes lahenenud, et hange kuulutati välja ja tänaseks on ka juba tulemused saadud, hange on lõppenud. Nendele liinidele on välja valitud uus lendaja.
Ent kui lugeda kohalikke ajalehti, saarte ajalehti, siis ei ole kohalike ettevõtjate mured sellega päriselt lõppenud. Loodeti, et kui nagunii juba uus hange tehti, siis võiksid tõeks osutuda ka ettevõtjatele meeldivad tõsiasjad: kvaliteet, lennuühenduste arv, lennuki suurus jm. Nii hästi selle hanke puhul siiski ei läinud. Eelistati kõige odavamat, aga mitte kõige kvaliteetsemat pakkumist. Lisaks viiele küsimusele, mille esitasime arupärimises, loodame lugupeetud ministrilt saada ka vastust ettevõtjate kriitikale hanke kohta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Kõigepealt vastan arupärimise küsimustele ja siis räägime arupärimise muust tekstist ja nendest küsimustest, mis on vahepeal juurde tulnud. Aga nagu ikka, loen küsimused ette ja siis vastan neile.
Esimene küsimus: "Millised on võimalused lennuühenduse ajutiseks jätkamiseks Tallinn–Kuressaare ja Tallinn–Kärdla liinidel kuni uue vedaja leidmiseni hankemenetluse kaudu?" Täiesti loogiline küsimus, küsisime ise oma majas sama. Selgub nimelt, et ühistranspordiseadus ning riigihangete seadus ei võimalda lennuühenduste pidamiseks sõlmida uue vedajaga ajutisi lepinguid ilma riigihanketa. Regionaalsed lennuühendused ei ole seaduse mõttes elutähtsad teenused. Hädaolukorra seaduses on elutähtsa teenuse osutaja riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kelle pädevusse kuulub elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine. Seaduse järgi peab MKM tagama elutähtsa teenusena lennuväljade toimimise, kuid regionaalseid lennuühendusi ei ole esile toodud. Samuti ei nimeta sellist kohustust ühistranspordiseadus.
Siit koorubki üks saartega seotud lennuühenduse probleeme. Kui selgus, et senine vedaja on kimpus ohutusnõuete täitmisega, ja tema sertifikaat peatati, oleks teie küsimuses mainitud võimaluse korral, mida ka meie uurisime, ehk ajutise vedaja võtmise korral saanud ministeerium ja omavalitsused vajadusel ka pikema aja lennuühenduse taastamise hankeks. Seda võimalust aga polnud ning kuna kohapeal kõlas valju häälega soov, et lennuühendus peab võimalikult ruttu taastatud olema – viitan ka Saaremaa ettevõtjate kirjale, aga tsiteerin seda hiljem –, viidi kiirelt läbi hange, et paus lennuühenduses oleks võimalikult lühike. Tänaseks, nagu te ütlesite, on hanke võitnud ettevõte selge. Lennud algavad juuni alguses, täpse päeva määravad maavalitsused. Riigihanke liinidel Tallinn–Kuressaare–Tallinn ja Tallinn–Kärdla–Tallinn võitis avaliku liiniveo Transaviabaltika. See osutus kolmest vastavaks tunnistatud pakkumisest kõige madalama hinnaga pakkumiseks mõlemal lennuliinil.
Nüüd tahan siin ka ühe teie mainitud asja kohe klaariks teha. Loen minagi lehest, et Kuressaare linnapea räägib, et tema pakkus kuhugi ja kellelegi 200 000 eurot. See on küll üsna kentsakas jutt. Linnapea peaks teadma, et kui hange on teatud tingimustel ja maavalitsuse või riigi eelarvest antud dotatsiooni suurust arvestavalt välja kuulutatud ning hange on juba lõpusirgel, siis hakata rääkima, et küll ma oleks andnud linna raha, aga näed, rumalad hanke korraldajad ministeeriumist ja maavalitsusest ei tahtnud seda võtta, on pehmelt öeldes teisi alavääristav. Hanget saab teha rahaga, mis on ette nähtud. Hanget sellise jutu peale pooleli jätta ei oleks olnud seadusega kooskõlas olev tegevus. Kujutame siiski ette, et hange oleks selle jutu peale peatatud ja linnapea oleks asunud mitte omast taskust, vaid kuskilt linna eelarvest otsima, nagu ta lehes elegantselt väljendas, 150 000 või 200 000 eurot. Oletame, et see oleks käinud kiirelt, nii mõne kuuga. Siis oleks tehtud uus hange, aga lendamine ei oleks taastunud mitte juuniks, vaid parimal juhul septembriks. See poleks kindlasti olnud ei saarte ega ettevõtjate huvides.
Lisaks tahan ma siin kummutada ka teise ettekujutuse. Nimelt, et hanke korraldamine käib nii, et valime võitjaks kellegi, kes näitajate alusel tuleb teiseks või kolmandaks, ja siis anname talle hulga lisaraha, sest meile nii meeldib. Olgu öeldud sõpradele saartelt, et see on juba karistusseadustiku kommenteeritud väljaandega tutvumisele viitav olukord. Arvan, et see vajab sirgeksrääkimist, sest nagu üks saarlane mulle hiljuti ütles – ei tule päeva, mil saarlased ja hiidlased ütleksid, et nad on oma ühendustega võrdselt rahul. Võime sellega päri olla, kuid võin ka ette öelda, et 2016. ja 2017. aastal jätkame analüüse lennuühenduste teemal. 2018. aastal tuleb juba piisava ajavaruga uus hange ning 2019. aastal on uued maa- ja merepildid. Kes tahab selles arutelus kaasa lüüa, on oodatud.
Teiseks: "Millistel asjaoludel ei aktsepteerinud ministeerium AS-i Avies pakkumist asendava lennuettevõtja SkyTaxi SP liinile lubamiseks?" Lennuameti 1. aprilli otsusega peatati AS-i Avies ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaat (AOC on see tähis). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele on majandus- ja taristuministril kohustus peatada AS-i Avies lennutegevusluba kuni sertifikaadi kehtivuse taastamiseni. Aviesiga sõlmitud hankelepingu järgi ei olnud võimalik kasutada teist lennuettevõtjat hankelepingu kohustuste täitmiseks, sest Aviesile väljastatud lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaat olid peatatud. Seega on hankelepingust tulenevalt teise lennuettevõtja liinile määramine õiguste ja kohustuste üleandmiseks riigihankeõiguse vaatenurgast lubamatu. Vastupidise tõlgenduse korral oleks isikul võimalik jõuda hankelepingu täitmiseni hankemenetluse väliselt. Teisisõnu võimaldataks hankelepingut täita isikul, kes ei ole hankemenetluses pakkujana osalenud. Hankelepingu ülevõtmine või nõude loovutamine on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning seetõttu keelatud.
Kolmas küsimus: "Kuidas arvestatakse hanketingimustes ja vedaja valimisel Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtjate tehtud ettepanekuid liinigraafiku ja liini teenindavate lennukite osas?" Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soov, aga näiteks ka Saaremaa ettevõtjate soov oli taastada lennuühendus suursaartega võimalikult kiiresti ja korraldada seda vastavalt riigihangete seaduses nõutud tingimustele. Kuna 2016. aasta riigieelarve oli juba vastu võetud, tuli arvestada riigieelarves ette nähtud sihtotstarbelise toetusega. Ehku peale hanget korraldada ei saa. Hankekomisjoni töösse olid kohalike esindajatena kaasatud maavalitsused. Liinigraafiku läbirääkimised pakkujatega toimusid vastavalt hanketingimustele. Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtjate ning kohaliku kogukonna ettepanekuid on arvesse võetud nii palju kui võimalik.
Toon ka näiteid. Hanketingimuste kujundamisel arvestati näiteks reiside marsruudi ja väljumisaegadega. Esimene reis Tallinnast Kärdlasse toimub kell seitse hommikul ning õhtune reis kell 17.00. Esimene lend jõuab Kuressaarest Tallinna kella kümne paiku, nädalavahetusele lisandus laupäevane lend ning elanikele tagatakse piletimüük kohalikus lennujaamas, sh Kärdlas sularaha eest. Läbiviidud hankel võeti aluseks eelmise riigihanke baastingimused, sh vähemalt 19-kohalise lennuki nõue, faktilised asjaolud ja lennuki täituvus mõlemal liinil, ning 2016. aastaks riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelise toetuse suurus.
Hankelepingut on võimalik sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumise alusel. Hinnapakkumiste hindamisel lähtuti eeldusest, et ühel nädalal toimub vähemalt 12 Tallinn–Kuressaare–Tallinn ja 12 Tallinn–Kärdla–Tallinn reisi. Hinnati riigieelarvest makstava sihtotstarbelise ühistransporditoetuse vajadust ühele reisile liinidel Tallinn–Kuressaare–Tallinn ja Tallinn–Kärdla–Tallinn. Pakkumiste hindamisel selgus, nagu öeldud, et soodsaima pakkumise esitas Leedu ettevõte Transaviabaltika. Ja nagu eelnevalt viitasin, tehakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis laiemat analüüsi, kuidas tulevikus tagada Eestis tervikuna hea kvaliteediga regionaalsed lennuühendused. Uus riigihange on kavas 2018. aastal.
Neljas küsimus: "Kuidas kavatsetakse uue hanke läbiviimisel õppida eelmise hanke vigadest?" Kui viitate Aviesi probleemidele ohutusnõuetega, siis hanke korraldamisel ei ole riigihangete seaduse järgi võimalik subjektiivselt hinnata võimalikke tulevasi probleeme turvalisusega. Hankel osalemise kriteeriumid on lennutegevusloa ja lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu ja viimased antakse rangete reeglite alusel. Kui neid reegleid ei täideta, saab Lennuamet reageerida ning sealt edasi tulevad meie sammud. Küllap oleme kõik nõus, et lennuturvalisuse koha pealt kompromisse teha ei tohi ning Lennuamet peab ka tulevikus jääma nõudlikuks. Põhjalikumalt: kus näen kitsaskohti ajutise ühenduse tagamisel ning mis annaks võimaluse hankeks rohkem aega võtta, kui tekib erakorralisi asjaolusid? Sellele viitasin juba varem – see on seadusandluse küsimus. Meie omalt poolt teeme põhjalikuma analüüsi, et kui me ilmselt vähem kui kahe aasta pärast uut hanget tegema hakkame, siis saaksime sama raha eest rohkem või parema kvaliteediga ühendusi. Ja kui on neid, kes on ka kohapeal nõus rahaliselt panustama, siis võtavad maavalitsused, või kes iganes sel hetkel vastutab, raha tänuga vastu ja kasutavad seda just lennuühendusteks.
Viies küsimus: "Kuidas hindate lennuühenduse puudumise majanduslikku ja regionaalpoliitilist kahju ning mida teete selle vähendamiseks?" Nagu ka varem mainisin, tsiteerin siinkohal Saaremaa ettevõtjate kirja s.a 22. aprillist: "Saaremaa ettevõtjad paluvad MKM-il leida kiiresti võimalused kvaliteetse lennuühenduse taastamiseks Tallinn–Kuressaare liinil väljakuulutatud hankemenetluse raames. Hankemenetlus võib kesta kuid ning senine kogemus riiklike ühistranspordihangetega näitab, et hilisemad vaidlused võivad uue vedaja leidmist ajaliselt veelgi pikendada. Sellegipoolest loodame, et lennuliiklus Tallinna ja Kuressaare vahel taastatakse hiljemalt suve alguseks ning et hanketingimustes ja vedaja valimisel peetakse silmas seniseid kogemusi ning Saaremaa ettevõtjate poolt tehtud ettepanekuid liinigraafiku tiheduse ja liini teenindavate lennukite suuruse osas." Sellest ka lähtusime. Riigieelarve piires korraldati aega viitmata hange. Lennuühendus on juuni alguseks taastatud. Hanget oli võimalik teha siiski vaid riigieelarves ette nähtud rahaga. Kui oleksime asunud otsima lisaraha, oleks lennuühenduse taastumine kuid edasi lükkunud. Arvestades saarte majandushuve ning lähenevat reiside kõrghooaega, poleks see minu meelest arukas valik olnud. Kiirus on oluline, kuna lennuühendused on kohaliku majanduse jaoks olulised ja toovad saarte ettevõtjatele raha.
Kui veel rääkida lennukite keskmisest täituvusest, siis 19-kohalise lennuki keskmine täituvus Kärdla lennuliinil oli umbes 40% ning Kuressaare liinil umbes 50%. Kui ühendused on kiiresti taastatud, saab keskmine täituvus tõusta ning ka juba suuremaid tulevikuplaane teha. Nagu öeldud, teeme selleks põhjalikuma analüüsi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh vastuste eest! Küsin siia juurde. Loogiliselt võttes oleks nüüd ju eelarves pidanud aprilli ja mai lennuühenduste jaoks ettenähtud raha järele jääma. Kas ma saan õigesti aru? Ja kas selle järelejäänud raha arvel ei oleks saanud edaspidi, näiteks aasta lõpuni, suuremat lennukit ja rohkem reise lubada?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma andsin küll ülevaate, aga püüan veel lühidalt üle korrata. Seda hanget sai ikkagi korraldada aastaks ettenähtud dotatsiooniraha piires. Kui oleks mindud selle suuremas mahus korraldamise peale, nagu te ju küsisite, siis oleks reaalne olukord võinud olla selline, et hange oleks läbi kukkunud, kuna meil poleks olnud selleks katet, ja lennuühendused oleks jäänud mitmeks kuuks taastamata. Selle jutu peale, mis tuli hiljem, et keegi tahaks anda lisaraha – väidetavalt isegi tulevastest ühinemistoetustest mõne aasta pärast –, hanget korraldada ei oleks saanud, nagu te aru saate. Nii et tegelikult lähtuti ikkagi dotatsioonisummast ehk sellest, mis riigieelarves on, ja selle alusel korraldati ka hange.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Hea muidugi, et probleem õnnestus suhteliselt kiirelt lahendada, aga interreegnum ikkagi oli ja Aviesi probleemid olid juba enne seda nähtavad. Miks siiski ei olnud plaani B, et seda häda ei oleks üldse tekkinud, lennuühendus oleks käigus olnud? Ja kas te oskate kuidagimoodi hinnata ka seda kahju, mis sellel perioodil Saaremaa ettevõtlusele tekkis?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma põgusalt puudutasin seda, et ühendused toovad igal juhul kliente ja majanduslikku kasu Saaremaa ettevõtjatele. Kui me oleks riskinud nende hangete korraldamisel piiri peal mängida, oleks auk ühendustes olnud kauem ja kahju suurem. Väidan, et see kahju jäi selle võrra ikkagi väiksemaks. Täpset mõõtu ei oska ma kuidagi öelda, seda ei ole keegi mõõtnud.
Nüüd sellest küsimuse esimesest poolest. Ma püüdsin esimeses vastuses välja tuua, et minu meelest see on selline küsimus, mis oli ka meie majas üleval ja oli ka siin arupärimises, et praegu meil tegelikult ei ole võimalust võtta ajutist vedajat, kui lennuühendus katkeb. Kui meil oleks selline võimalus olnud, siis me oleks saanud võtta ajutise vedaja ja seda hanget ka võib-olla suurema ajavaruga korraldada. Nii et pigem on see seadusandluse küsimus. Ma ei saa öelda, et siin on kitsaskoht, aga ma saan öelda, et seadustes ei ole meil praegu sellist võimalust ette nähtud. Aga ma kordan, et ka meil oli üleval sama küsimus, st kuidas seda auku ära hoida, et oleks võimalik kohe keegi teine lendama panna ja hanke jaoks rohkem aega võtta.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Teie vastustes on olnud mitu sellist lõiku, mis tekitavad uusi küsimusi. Kõigepealt see analüüs: kas lähteülesanne on püstitatud, kas see on juba n-ö tööle pandud? Teiseks, seesama seadusandlus, mis takistab kiiret reageerimist: kas teil on siis plaanis seadusi muuta, kas sellega tegeldakse? Ja kolmandaks, kas te ei arva, et lennukite vähene täituvus on suuresti ka sellest tingitud, et paljud välismaalased lihtsalt ei julge nende väikeste kirpudega lennata?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Siin oli kolm küsimust. Esiteks, analüüs on jah tegemisel. Lähteülesanne on antud ja analüüs vaatleb tervikuna võimalusi tulevikus, ütleme, aastast 2019 (aastal 2018 peaks tegema hanke) ehk millisel viisil võiks sellest ajast alates pidada Eesti-siseseid maksumaksja doteeritavaid lennuühendusi. Ja kui me oleme selle analüüsiga nii kaugel, et seda võiks juba osapooltega jagada, siis me ka jagame ja hakkame seda nendega ükshaaval läbi arutama. Õnneks on meil selleks praegu aega.
Teine küsimus oli teil lennukite suuruse kohta. Inimesed on erinevad. Mõnele ei meeldi tegelikult ka suure lennukiga loksutamine. Ma olen ka väiksema lennukiga sõitnud. Kui on ikkagi tormihoiatus ja sa Tallinnas maandud, eks ta loksutab ikka, ega midagi teha ei ole. Aga ma möönan, et loomulikult oleks ka meile meeldinud, kui kõige odavama pakkumise oleks teinud see pakkuja, kellel olid kõige suuremad lennukid. Me oleks sellega ju väga rahul olnud. Ma arvan, et ka saarlased oleks olnud rahul ja isegi hiidlased poleks ilmselt kadedad olnud. Aga praegu, nagu ma enne ka arupärimisele vastates viitasin, me peame respekteerima hanke tulemust. Me ei saa hanget kuidagi niimoodi "tohterdada", et võidaks keegi teine või kolmas. Seda me teha ei saa. Hanget ei saa ka ehku peale korraldada.
Teil oli kolmas küsimus veel – seadusandluse kohta. Tunnistan, et arvan, et seadusmuudatused tulevad sellesama analüüsi käigus arutlusele, et kas need peaks sinna juurde lisama. Aga ma ütlen veel kord, et see on seadusandja otsustada, millised teenused on n-ö nimekirjas. Saartega ühenduse tagamisel, nagu te teate, läheb väga suur hulk raha parvlaevaühendusele. Nii et ühendus kui selline on ikkagi tagatud, kuid lennuteenus ei ole täna selles nimekirjas. Seega on see natuke seadusandluse küsimus, seadusandja peab ise ka mõtlema.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Seadusandluse poole pealt nii palju, et teie olete ju praktik, kes viib asju läbi, ja teie näete kindlasti palju paremini ja vahetumalt neid probleeme ja puudujääke. Selles mõttes ma arvan, et teie soovitused oleks kõige asjakohasemad. Teine küsimus on see, et mismoodi teil on korraldatud suhtlus omavalitsuste ja kogukondadega. Päris alguses oli teie toonis üsna suur iroonia linnapea suhtes. Kuidas teil oli selle hanke puhul korraldatud suhtlus kogukondade ja omavalitsusjuhtidega? Me käisime eelmise nädala lõpus Ida-Virumaal. Kummaline oli see, et Ida-Virumaa inimesed olid hämmingus, et valitsus tuleb ja külvab nad rahaga üle, aga seda, kuhu neil raha vaja oleks või kas neil seda üldse vaja oleks, keegi ei küsi. Kas selle hanke puhul toimus sama asi?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Esiteks, ma tänan selle soovituse eest. Kui meil on seadusmuudatuste ettepanekuid, me näeme, et on kitsaskohad, siis me püüame neid selles analüüsis adresseerida ja sellest teada anda. Seda me kindlasti teeme. Teiseks, kuidas suhtlemine käis? Nagu ma viitasin, oli selles hankekomisjonis esindatud ka maavalitsus, kes tegelikult ju koondab kohalike omavalitsuste huvisid ja räägib kohapeal küsimusi läbi. Maavalitsus oli selle koha pealt olemas. Saaremaa ettevõtjad kirjutasid selle protsessi käigus kirja. Nii et eks see suhtlus ikkagi oli. Ja veel kord, peamine soov oli ju, nagu ka härra Ammas siin eelnevalt viitas, see, et lennuühendus saaks võimalikult kiiresti taastatud. Selle eesmärgini me tegelikult jõudsime. Täna me oleme olukorras, kus me saame öelda, et juunist see ühendus taastub.
Minu iroonia, mis oli õigesti tabatud, oli pühendatud sellele, et linnapea ütles hanke väljakuulutamise järel, et kuskil on raha, mida ta oleks võinud ju anda. Sellise suusõnalise rahalubamise häda on tegelikult üks kahest: kas sa jätad seaduse piirimail käies või seaduse piirist üle minnes hanke katki, hakkad raha otsima ja ei taasta lennuühendust niipea või küsid healt linnapealt, et kus sa varem selle jutuga olid, kus see raha on. Kui raha on olemas, siis on kindlasti võimalik seda tulevikus lennuühendustesse panustada. Täna ei ole seda raha olemas, täna on see vaid jutt. Seda enam on minu meelest hästi kentsakas, kui linnapea peale hanget, hanke ajal või praktiliselt võitja valimise järel tuleb teatama, et tema pakkus raha. See on väga kentsakas olukord.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem majandus- ja taristuministrile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Kuna minister nii lahkesti ütles, et kõik, keda see teema huvitab või erutab, on oodatud kaasa rääkima, siis teen kohe siitsamast algust. Meenutan natukene, mida ütlesid siin saarte ettevõtjad siis, kui see lennuühendus katkes. Olen lugenud ka ettevõtjate kommentaare ajalehest Meie Maa ja valinud sealt kolm lugu, mida teie ette tuua.
Kõigepealt, veel kord au ja kiitus ministeeriumile kiire hanke eest. Selle üle on kõigil hea meel. Aga kui see hange juba tehti, kui see lugu nii pahasti läks, et Aviesiga tuli leping poole pealt katkestada, siis ei saa arupärijad tõepoolest lõpuni aru, miks ei oleks võinud kohe ka Saaremaa ettevõtjate soove arvesse võtta. Mulle tundub, et ehkki need mõnedsajad tuhanded on kahtlemata suur raha, on nii, et kui Eesti riigis mõne teise asja jaoks raha on vaja, siis neid miljoneid ikka leitakse. Praegu oli selle aasta eelarvesse lisaraha leidmine, et selle arvel võiksid hankel osalejad teha kvaliteetsemaid, aga kallimaid pakkumisi, täiesti välistatud. Nii sain ma ka aru ministri vastustest, et seda isegi ei arutatud, nii ei mõeldud.
Sellest, miks ei olnud plaani B, nagu kolleeg Herkel viitas, ei ole tõepoolest ka näiteks Saaremaa ettevõtjad aru saanud. Nad ei mõista, miks nende võimaluste, ohtude peale ei osatud juba varem mõelda. Ja kui minister teab, et seadused on selle koha pealt piiravad ja vildakad, siis oleksime võib-olla seadusandjatena saanud seda olukorda juba varem muuta, vajalikud muudatused seadustes teha. Üks lause ministri sõnavõtu alguses oli isegi pisut jahmatav, ütleksin, kuigi ju õige – see, et kõne all ei ole elutähtsad teenused seaduse kontekstis. See on kindlasti õige, aga kõlab väga julmalt ja pisut ohtu tekitavalt.
Ütlen veel kord neile, kes ei ole Lääne-Eesti regioonist, mida siis on need Saaremaa ettevõtjad tegelikult tahtnud. Nad on soovinud 19-kohalise lennuki asemel kas 33- või 40-kohalist ja võimalusel praeguse 12 ühenduse asemel rohkem lende. Eriti turismiettevõtjad on tähendanud, et nad oleksid huvitatud sellest, et nädalavahetusel oleks ühendusi rohkem. On viidatud, et oleks vaja ka laupäevahommikust ja pühapäevaõhtust ühendust. Ja nüüd kolmest ettevõtjast, kes seal lehes oma loo räägivad. Kõigepealt AS-i Baltic Workboats omanikust Margus Vanaseljast, kes ütleb, et neil on rahvusvaheline ettevõte, kliendid ei ole saanud nädalaid Euroopast Saaremaale lennata ja ettevõte on pidanud kasutama oma lennukit või muud transporti. Ma ei näe, et keegi seda ettevõtjale tekkinud kahju kuidagi saaks või tahakski kompenseerida. Teine ettevõtja, OÜ Alunaut juht Mark Muru jutustab loo, kuidas nende firma osaleb ühel suuremat sorti rahvusvahelisel riigihankel, kus üheks hindamise aluseks on ka töö teostamise koha ehk Saaremaa külastamise aeg ja maksumus. Hanke võitmine oleks sellele ettevõtjale väga oluline. Tulemusi ajalehe ilmumise hetkel veel teada ei olnud.
Palun ka lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kolm minutit lisaaega!

Andres Ammas

Sellel rahvusvahelisel hankel oli siis hindamise kriteeriumiks lennuaeg ja lennupiletite maksumus tellija juurest aluste ehituskohta. Ja hankekomisjon helistaski ettevõtjale ja ütles, et huvitav, nad ei leia Tallinna–Kuressaare lennupiletite hindu ega graafikut. Arusaadav, miks nad neid ei leidnud. Nii et hange võis sellepärast luhta minna.
Ja Saare Golfi tegevjuht Marko Kaldoja esindab turismiettevõtjate arusaama ja muret. Ta ütleb, et see on lihtsalt uskumatu, kuidas ühelt poolt loobitakse tuulde miljoneid, teisalt lastakse tekkida olukorral, kus parem kvaliteeditase jääb mõnekümne euro taha. Ta viitab, et pakkujad, kes hankel võitjaks ei tulnud, küsisid natukene kõrgemat hinda ühe reisi eest, aga pakkusid mugavamaid lennutingimusi. Ja Marko Kaldoja ütleb, et tema arvates tuleb kõigepealt pakkuda kvaliteetset teenust, siis on lootust ka nõudlust suurendada. See on siis vastuseks kõlanud faktidele, et täituvus on ühe saare puhul 40% ja teisel 50%. Ta viitab asjaolule, et kui oleks suurem ja mugavam lennuk, kuhu mahub ka rohkem pagasit ja millega inimesed tõepoolest julgeksid rohkem lennata, siis küllap võiks ka täituvus parem olla. Ja Marko Kaldoja väidab ilmselt õigustatult, et praegune valik ja lahendus turismisektori arengut soosiv siiski ei ole.
Nii et ühelt poolt on tore, et hange sai kiiresti tehtud, aga teiselt poolt kahju, et meie tubli ja analüüsiv valitsus on seekord olnud pisut aeglane ning võtab endale veel mõned aastad selleks, et olukorda analüüsida ja lahendusi välja pakkuda. Äkki oleks saanud kiiremini. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem läbirääkimiste soove. Ministril on. Palun, Kristen Michal, majandus- ja taristuminister!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma ikka tahaksin põhjuse ja tagajärje järjekorra paika panna. Härra Ammas ajas siin minu meelest natukene põhjuse ja tagajärje sassi, mitte pahatahtlikult, vaid sõbralikult, aga nii läks. Põhjus on ikkagi see, et Avies kui ettevõte ei suutnud oma ohutusasju korda ajada. See on esimene põhjus, miks need lennud tegelikult katkesid. Seadused ei anna riigile võimalust vahepeal valida sinna kedagi hankeväliselt lendama. Selle teema me juba käisime teiega ka üle, et see tähendab, et hanke kiire korraldamine oli ainuke võimalus ja seda me ka tegime. Kui me oleks hakanud lisaraha otsima või midagi muud tegema, siis me ei arutaks seda, et lennuühendus oleks taastatud juuniks, mis on ettevõtjate ja saarte majanduse jaoks oluline, vaid seda oleks parimal juhul võimalik saavutada septembriks. Tegelikult oli see valik selline ja seda valikut ei maksa siin kuidagi looritada, et riik peaks tohutult analüüsima. Oli valik, kas kiirelt edasi minna või hakata koguma raha, otsima ja ringi vaatama. Sellisel juhul oleks lahendus tulnud turismi kõrghooajast oluliselt hiljem. Me tegime sellise valiku, et taastasime lennuühenduse esimesel võimalusel, ja ma arvan, et see on saarte jaoks oluline. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

See arupärimine on nüüd läbi arutatud.


4. 16:28 Arupärimine kollektiivse pöördumise "Lõpetada erakondade ületoitmine!" ja justiitsministri 14. septembri 2015 vastuse kohta (nr 205)

Esimees Eiki Nestor

Järgmise arupärimise on esitanud Andres Herkel, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Jüri Adams, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Ain Lutsepp ja Krista Aru. Arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Head vähesed allesjäänud rahvasaadikud! Te vist peamiselt kuulate küll presidendikandidaate, aga räägiks natukene erakondadest ja nende olemusest läbi rahastuse prisma. Me esitasime kollektiivse pöördumise "Lõpetada erakondade ületoitmine!" kohta uue arupärimise, mis käsitleb ka justiitsministri eelmise aasta septembri vastust.
Nimelt, 2011. aastal tuli kokku üks punt inimesi, kes ütlesid, et Eesti poliitiline kultuur vajab muutust. Miks? Sest me tunneme, et sel poliitikal on halb maik man. See on suuresti seotud erakondade rahastamisega, millega kaasneb kaks märksõna: "korruptsioon" ja "väärkasutused". Ja see määrab paljuski ka meie käitumisreeglid. Me tunneme, et konkurentsitingimused erakondade ja üldse poliitiliste liikumiste vahel on nihkes. Seda tunnistas ka rahvakogu, mille tulemusena on 1. aprillist 2014 võimalik tulla välja kollektiivsete pöördumistega.
18. oktoobril 2014 esitatigi Riigikogu juhatusele 3940 allkirjaga pöördumine, mille sisuks oli, et erakondade rahastamist tuleb vähendada poole võrra ja erakondadele ei saa maksta rohkem raha, kui nad on võimelised ise koguma. Toetus, mis riigilt tuleb, peaks jagunema eri toetusliikide vahel. Valimiskampaania toetus tuleks jaotada võrdselt kõikide täisnimekirjade vahel ja anda ka tegevustoetust. Meie ettepaneku kohaselt tuleks toetada nii Riigikogu kui kohalike omavalitsuste nimekirju, mille aluseks on valimistel saadud häälte arv.
24. aprillil 2015 põhiseaduskomisjon arutas seda pöördumist ja otsustas kuuest võimalikust versioonist valida kõige leebema: probleem lahendada muul viisil ehk anda pöördumine üle Justiitsministeeriumile. Anti ka mõista, et Justiitsministeerium lahendab küsimuse koalitsioonilepingu täitmise tegevuskava alusel. Viidati koalitsioonilepingu punktile 4.29: "Ühtlustame valimisseadused ning analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi (sh reklaamikulude ülempiir, kautsjoni maksmine, üleriigilise nimekirja institutsioon ja valimisringkondade proportsioonid). Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust." Kuna see punkt haakub Vabaerakonna saadikute meelest pöördumise eesmärkidega üsna kaudselt, esitasid Vabaerakonna saadikud teile 2015. aasta aprillis täpsustava arupärimise, millele vastasite septembris. Oma vastuses viitasite korduvalt, et valitsuse tööplaani alusel teete 2015. aasta detsembriks analüüsi ja esitate ettepanekud poliitilise süsteemi, sh poliitilise reklaami regulatsiooni täpsustamiseks.
Täna osalesin põhiseaduskomisjoni istungil, kus esimest korda seda analüüsi tutvustati. Meie seitse küsimust, ma arvan, annavad ka võimaluse seda analüüsi tutvustada. Loomulikult ootame ministrilt ettepanekuid, kuidas tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet. Tahame ka teada, mis seis on erakondade valimisvõlgadega. Vabaerakond oli nimelt ainukene erakond, kes suutis oma valimiskampaania viia läbi ilma igasuguse võlgnevuseta. Samuti soovime väikest mõttepausi või analüüsi, miks valimisliite ei toetata. Kas ei oleks mõistlik, kui tulevikus oleks valimisliitudel võimalik osaleda ka Riigikogu valimistel? Siis võib-olla laheneks ka peibutuspartide teema mõistlikumal moel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab justiitsminister Urmas Reinsalu. Palun!

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Lugupeetav Riigikogu esimees! Lugupeetavad rahvaesindajad! Austatud arupärijad! Järgnevalt vastused Vabaerakonna saadikute küsimustele.
Kui kaugele olete jõudnud 14. septembril 2015 Riigikogule lubatud analüüsiga, kes on selle analüüsi teostajad ning millised on tulemused? Analüüsi Eesti poliitilise süsteemi reformi probleemide kohta – valim nendest küsimustest, mida analüüsiti, tulenes koalitsioonilepingus nimetatud loendist – koostasid Justiitsministeeriumi ametnikud, konkreetsemalt õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikud Ebe Sarapuu, Paloma Krõõt Tupay, Sander Põllumäe ja Heili Kaares. See analüüs on parlamendi põhiseaduskomisjonile esitatud. Just täna hommikul ma ka tutvustasin seda analüüsi põhiseaduskomisjoni liikmetele ja ma tahaksin loota, et see on esimene lähtekoht või äratõukekoht põhjalikumateks mõttevahetusteks. Analüüsis on Justiitsministeeriumi poolt vaadatuna esitatud rida ettepanekuid, mis puudutavad poliitilise süsteemi elavdamist ja läbipaistvuse tagamist ning õigusvastase või hukkamõistetava, moraalitu tegevuse tõkestamist.
Kui siin konkreetsemalt asju esile tuua, siis analüüsis on tõepoolest jõutud seisukohale, et Riigikogu valimistel tuleks kaaluda üleriigilise kompensatsioonimandaatide süsteemi muutmist nõnda, et see võtaks arvesse ka kandidaadi valimisringkonnas saadud häälte osakaalu võrreldes senise n-ö suletud või parteide reastatava nimekirjaga. Sellest järgmise sammuna võiks kaaluda Soome valimissüsteemi, mis tähendab olukorda, kus valimistel ei oleks üldse üleriigilisi nimekirju. Ma pean loogiliseks, et kui üht mudelit rakendatakse parlamendivalimistel, siis on mõistlik seda unitaarriigis analoogiliselt kohaldada ka kohalikel valimistel.
Teine teemadering, mis puudutab seda analüüsi, on seotud rahvahääletuse avardamise võimalustega. Siin pakub Justiitsministeerium välja ühe mudeli, mida on mitmetes Euroopa riikides ka praktiseeritud. Analüüsi keskseks lähtekohaks oli Austria mudel, kus lisaks rahvahääletustele, mis on riigivõimuasutustele siduvad – seaduseelnõu luhtumine või toetuse mitteleidmine rahvahääletusel toob kaasa seadusandja laialisaatmise, uued valimised –, on võimalik korraldada ka nn mittesiduvaid rahvahääletusi. See tähendab seda, et rahvahääletus ei ole siduv seadusandjale laialimineku mõttes ega ka mehaaniliselt, et selle tahet peaks realiseerima ja olukorda säilitama kuni ümberlükkava rahvahääletuseni. Siin on nimetatud konsultatiivsete rahvahääletuste, n-ö rahva kuulamise instituudi sisseseadmist. Lisaks on eraldi pakett ettepanekuid, mis on seotud nii erakondade rahastamise süsteemi korraldusega kui ka erakondade rahastamise järelevalve tõhusama tagamisega, et me saaksime öelda, et need seatud reeglid ka toimivad, neid täidetakse.
Teine küsimus on selle kohta, milliseid samme kavatseb Justiitsministeerium astuda kehtiva erakonnaõiguse muutmiseks, konkurentsitingimuste võrdsustamiseks ning erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamiseks. Siin iseenesest jõuti analüüsiga paarile põhimõttelisele järeldusele. Esiteks on täiesti võimalik oluliselt vähendada erakondade rahastamist avaliku võimu, riigi poolt ning seda sammu tuleks kaaluda paralleelselt teiste erakondade tehtavate valimiskulude või rahastamispiirangute kataloogi kui terviku ülevaatamisega. Ja oma paketi ettepanekuid oleme ka esitanud. Esiteks võimalikud piirangud, mis on seotud valimiskuludega – nii kulude võimalik ülempiir kui ka mehaanilised piirangud eri kampaanialiikide mõttes. Üks näide on ka Eestis olemas. See on nn välireklaami aktiivses kampaanias piiramise reegel. Teiseks tuleb tagada tõhus järelevalvesüsteem, et ühetaolisuse või võrdse konkurentsi reeglit ei kahjustataks avalikest vahenditest, aga sellest edaspidi.
Mis puudutab konkreetselt erakonnaseaduse muudatusi, siis siin pakub analüüs välja niisuguse korralduse. Täna on meil erakondade rahastamine reguleeritud nii, et on üks reegel, mis ütleb, kuidas seda summat jagatakse, aga summa ise, mis on ju tegelikult see rahastamise määr, tuleneb iga-aastasest riigieelarvest. See iseenesest ei ole küll kooskõlas õigusriigi loogikaga, ütlen ma siinkohal. See väga oluline instrument, mis puudutab demokraatia teostamise ühte vahendit – see, millise mudeli alusel ja millise prognoositavusega jagatakse ressursse erakondadele –, peaks olema selgemini määratletud konkreetses raamseaduses, n-ö erakonna põhiseaduses ehk siis Eestis erakonnaseaduses. Siin on üks ettepanek küll sellisest suvaotsusest loobuda, mitte halvustavas tähenduses, aga lihtsalt tõsta see asi välja konkreetsest eelarverea numbrist, mille puhul ei ole võimalik pidada ka reaalset poliitilist debatti, et kui suur see summa tegelikkuses on ja millise loogika alusel ta kujuneb, ja viia erakonnaseaduse tasemele.
Ma arvan, et erakonnaseadus peaks siin konkreetse valemina andma automaatse vastuse, et oleks võimalik määratleda nii ülempiir kui ka väga selged jaotamise kriteeriumid. Ühetaolisuse suurendamiseks on analüüsis välja pakutud, et selle jaotuse lähtekohaks ei pruugiks olla mehaaniliselt kohtade arv parlamendis, vaid valimistel antud häälte arv. See võiks olla valemi esmane või põhimõtteline alus. Kindlasti võiks prognoositavuse põhjal rakendada ka üht reeglit seaduses, mis iseenesest ei ole sugugi põhiseadusvastane. Seda tehakse näiteks kõrgemate riigiteenijate palga puhul. Nimelt peab parlament ühel hetkel, teatud ajal enne valimisi, poliitilist debatti ja vajadusel muudab seda ülempiiri, kas vähendab või kasvatab. Aga see hetk peab olema piisavalt kaua enne valimisi, et sellest ei saaks poliitilises süsteemis suhtelise poliitilise enamuse abinõu taktikalise edemuse saavutamisel.
Järgmine küsimus puudutab seda, et ma peatusin läinud sügisel antud vastuses Tallinna meediakulude kasvul ning leidsin, et vähemalt osaliselt on seda raha kasutatud valimiskampaaniaks. Millised on mõistlikud meetmed, et see ei korduks 2017. aasta valimistel? Ja sellest järgmine küsimus – arupärijate loal ma asetan need küsimused kokku – on lisavolituste omistamise kohta Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile. Mida ma mõistlikuks pean ja millal esitan vastava ettepaneku? Analüüsis ei ole konkreetselt Tallinna juhtumeid välja toodud, aga ilmselgelt on suuremas plaanis, ühiskondlikus debatis Tallinna kulud olnud tooniandev teema. Siin on kaks keskset asja, mida me peaksime Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuses tegema. Üks on see, et küsimus ei ole karistuste kehtestamises asjana iseenesest. Me peame kindlasti ka selles valdkonnas lähtuma ultima ratio põhimõttest, st tegelike järelevalvemeetmetega saavutama olukorra, kus õnnestub õigusvastast käitumist tõkestada. Esiteks tuleks anda sunniraha koha pealt ulatuslikumad õigused Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile, nii summa suuruse kui ka subjektide ringi osas, kellele seda kohaldada. Mõtlen nii seda konkreetset avalikku organisatsiooni, kes avalikke vahendeid valimiskampaanias kasutab, kui ka neid isikuid või poliitilist jõudu, kellele soodustus tekib. Kolmandaks kehtiks see loomulikult ka reklaamikanalite suhtes, juhul kui nad õigusvastasest tegevusest hoidumise ettekirjutust ei täida.
Teiseks on oluline, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile antaks selgelt ka korrakaitseorgani pädevus. See ei tähenda, et nad hakkavad tänaval patrullima. Mõte on selles, et neil oleks õigus võtta ka kolmandatelt isikutelt ütlusi, tunnistusi. Mida ma pean mõistlikuks ja mida on mitmetes riikides tehtud – ja seda on meile ka rahvusvahelistes soovitustes öeldud –, et me muudaksime teatud juhtudel selle tõendamise koormise tagurpidiseks. Isikud, kelle suhtes komisjon on jõudnud arusaamale, et tegemist on reeglite rikkumisega või avalike vahendite kasutamise kuritarvitusega, peaks ise tõendama, nende tõendamise koormis peaks olema tagurpidine.
Ja siis on veel rida konkreetseid ettepanekuid, mida nii OECD on meile soovitanud kui Riigikontroll välja toonud, muu hulgas vajadus avaramalt sisustada poliitilise reklaami mõistet. Kindlasti soovitatakse neid selles analüüsis teatud kujul kaaluda. Ma arvan, et mõistlik on – analüüsi tulevikule vaadates ma eeldan, et põhiseaduskomisjonis kerkib üles tõsine debatt –, kui Justiitsministeerium on valmis osutama igakülgset abi ka võimalike seaduse muutmisvormelite väljatöötamisel.
Järgmine küsimus: kuidas hindate ettepanekut, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ülesanne oleks ka Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise korra kehtestamine ning järelevalve selle üle? Siin ma küll ütlen seda, et ma pean üldpõhimõttena oluliseks pidada silmas sellist parlamendi, seadusandja õigust eneseregulatsiooniks. Aga kui ma vaatasin näiteks Saksamaa Liidupäeva liikmete seadust ehk Abgeordnetengesetzi, siis seal on kuluhüvitised, st kulud, millele on parlamendiliikmel, ütleme, subjektiivsed õigused, millele on õigus enda teenindamise otstarbel, tegelikult seaduse tasemel paika pandud. Meil on see viidud madalamale tasemele ja teatud juhtumite ilmnemisel püütakse neid küsimusi, nagu näha, täiendavalt reguleerida, otsida poliitilise kultuuri sees kokkuleppeid. Aga ma arvan, et ka Eestis võiks olla selline lähtekoht, et neid asju eesmärgipäraselt kasutataks ja arutataks, millisel juhul on parlamendiliikmetel subjektiivne õigus oma ülesannete täitmiseks toetust saada.
Ja teiseks, mis puudutab järelevalvet, siis formaalset järelevalvet ehk raamatupidamisdokumentide kontrolli teostab Riigikogu Kantselei. Aga iseenesest see, kui on tegemist valeandmete esitamisega, dokumendid on valed või tehing on fiktiivne, kuulub juba korrakaitse ehk politsei järelevalve pädevusse. Siin ma arvan, et üldisest süsteemist erinevat mudelit ei oleks mõtet üles ehitada. Küll aga arvan ja ka Riigikogu liikme hea tava ütleb, et riigivara tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt, vältida raiskamist. Oleks mõistlik ilmselt liikuda selles suunas, et eesmärgid, mis on seotud terve mõistuse või avaliku õiglustundega (nt hüvitiste kasutamine, mis on terve mõistusega kooskõlas), oleks need, mida parlamendiliikme hea tava abil sisustatakse. Ja üks parlamendiorgan annaks siis hea tava kohta hinnanguid, ütleks, kas see on mõistlik või mitte, ja otsustaks, kas sellele järgneb õiguslikke, n-ö sanktsioneerivaid meetmeid (nt hüvitise tagasimaksmise nõue). Seda on siis tegelikult ka mõistlik seaduse tasemel sisustada, kui see on küsimus, mida tuleb reguleerida.
Järgmine küsimus on võlgade kohta, st kui suur on parteide võlg. Sellega on tõepoolest nii, et igas kvartalis peavad parteid ütlema, kui palju on neil tasumata kohustusi, aga see ei ole tegelikult avalik info. Ma pöördusin Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni poole palvega, et mulle see nimekiri väljastataks, aga komisjoni esindajad vastasid, et see informatsioon ei ole kvartaalselt avalik. Ainukene avalik informatsioon on majandusaasta aruanded, aga iseenesest on need majandusaasta aruanded kättesaadavad üksnes eelmise aasta kohta. Erakondade riigieelarvelised eraldised on välja toodud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kodulehel. Konkreetselt selle aasta esimese kvartali eraldis riigieelarvest oli 1 353 170 eurot, mis jagunes proportsionaalselt parlamendiparteide vahel parlamendis saadud kohtade alusel. Lisaks rahastatakse väiksemas mahus ka parlamendiväliseid jõude. Teoreetiliselt on sellele rahale õigus ka nendel jõududel, kes said vähem hääli, ei saanud parlamendis kohti.
Valimisliitude küsimusest nii palju, et kohalike valimiste valimisliitude kohta konkreetseid ettepanekuid selles analüüsis ei ole, süsteemi muutmist ei kavandata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Aitäh, minister! Mul on kaks küsimust. Kas te oma analüüsi käigus jõudsite ka teiste Euroopa riikide võrdleva analüüsini? Millised on otsesed ja kaudsed toetused? Meie analüüsi kohaselt on otsesed toetused näiteks Saksamaaga võrreldes väga suured: Saksamaa otsetoetus on 0,25 eurot valija kohta, Eestis on see 10–12 eurot. Otseseid toetusi on 5,4 miljonit. Kas te olete arvutanud, kui palju Eestis kaudseid toetusi kokku on, lisaks parlamendifraktsioonide kuludele ka ministrite, maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste juhtkondade tasusid? Millised on teie ettepanekud meetmete osas? Erinevad raportid ütlevad, et rahastuse kaudu peavad olema tagatud võrdsed konkurentsitingimused. Mis on teie nägemus, milliste meetmete kaudu oleks seda kõige parem ja efektiivsem ellu viia?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Jah, me analüüsisime erinevaid tahke. See on tõepoolest mahukas teema. Näiteks kui me kõneleme Saksamaast, siis üks asi on otseselt, vastavalt seadusele makstav rahaline eraldis erakondadele. Samas on Saksamaal näiteks sätestatud n-ö avalik-õigusliku koormisena, et avalik-õiguslikud meediakanalid on kohustatud erakondade valimisreklaame esitama, neile tasuta eetriaega andma. Eraõiguslikele tele- ja raadiojaamadele on reegel, et nad ei tohi erakondadelt reklaamiklippide edastamise eest nõuda enam kui 35% üldiselt võetavast reklaamitasust. Üldiselt meie kultuuriga see, et seada meediaorganisatsioonidele niisuguseid piiranguid, kooskõlas ei ole, vähemalt senise tava või arusaamaga.
Õige on see, et demokraatiates on neid küsimusi erinevalt paika pandud, kui on tegemist ressursijaotuse, ausa mängu ja võrdsete tingimuste reeglitega. Neid on eri riikides erinevalt määratletud ja kui on probleemid, siis püütakse need reeglid teha võimalikult detailsed. Üldine reegel on selline, et loomulikult ei ole võimalik mehaaniliselt saavutada absoluutset võrdsust. Ka Saksamaal mööndakse seda, et võrdsus peab olema tagatud, tuleb lähtuda eelmiste valimiste tulemusest ja selge, et siis peavad paratamatult ka toetused võrdeliselt jagunema. Me teame näiteks Prantsusmaa juhtumit, kus endine Prantsuse Vabariigi president on tegelikkuses kohtu all selle küsimusega, kas ta võttis nõunikke tööle selleks, et piltlikult öeldes saada poliitilist eelist, värvates valimiskampaaniaks parteitöötajaid. Jah, niisugune teema on esile kerkinud näiteks Prantsusmaal.
Üldistest soovitustest, mis puudutavad avalike vahendite kasutamist. Üleminekuühiskondades me näeme, et seda asja on püütud detailsemalt paika panna ja on ilmnenud ka probleemid. Mitmetes riikides on selge keeld. On aru saadud, et selle piiri tõmbamine, mis asi on poliitiline reklaam ja mis hetkel esineb linnapea, minister või muu asjamees, et anda mingit avalikku informatsiooni, see vahetegu hakkab ikkagi olema n-ö kasuistlik. Mitmetes riikides on selgelt ära öeldud, et aktiivse valimiskampaania ajal avaliku võimu asutused (konkreetselt siis omavalitsused ja riigiasutused) mingisugust meediatööd seoses makstud kampaaniaga ei teegi, välja arvatud jooksvate tööteadete esitamine. See võrdlev analüüs on meil olemas. Ja ma arvan, et nagu ikka nende analüüside puhul, on selle pinnalt võimalik välja töötada häid reegleid seoses muu poliitilise ressursiga, mis annab edemust kellelegi, kes on näiteks koalitsioonis, ja ideid, kuidas on võimalik mõistuspäraselt ka tagada, et neid reegleid ei kuritarvitata.
Suurbritannia poliitilises ruumis on püütud seda üles ehitada ennekõike kaheparteisüsteemi loogikast lähtuvalt, mille säilitamisest on arusaadavalt huvitatud suuremad parteid, kus on asjad tegelikult sümmeetriliselt paika pandud. Ütleme, peaminister saab ühe palga, opositsioonijuht peab saama sama palga. Peaministril on ametiauto ihukaitsjatega, opositsioonijuhil täpselt samamoodi. Nii on üles ehitatud ka nõunike arv varikabinetis. Eks selle tasakaalu saavutamiseks on püütud luua erinevaid süsteeme. Nagu me konkreetselt ühe Tallinna juhtumi puhul näeme, on see küsimus uppi lennanud. Järelikult tuleb õiguslike vahenditega see tasakaal uuesti luua, kui poliitilise kultuuri vahenditest ei ole piisanud.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, austatud esimees! Hea justiitsminister! Kuidas te iseloomustaksite sellise riigi prioriteete, kus riigieelarvest on peaaegu võimatu leida koolilõuna maksumuse tõstmiseks vajalikku 4,9 miljonit eurot, aga kus samas leitakse riigieelarvest probleemideta raha erakondade rahastamiseks? Kuidas teie kui justiitsminister kirjeldate sellise riigi prioriteete?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et erakondade rahastamine ei saa kindlasti olla prioriteet riigi sotsiaal-majandusliku toimimise või ka hoolekandeliste ülesannete täitmise tagamisel. Ilmselt on see mõistlik olnud, et aastate jooksul on seda summat mõne protsendi võrra vähendatud, ta on püsinud üsna muutumatuna. Küsimus, kas seda on võimalik oluliselt vähendada, on kutsunud esile ka avaliku petitsiooni. Minu vastus ja selge sõnum on, et jah – seda on võimalik oluliselt vähendada. Aga lähtekoht ei ole selline, et ma ütlen, et kirjutage riigieelarves ette üks või teine summa. Tegelikult on siin seadusandja jaoks kahtlemata olemas poliitilise valiku koht seda ühel või teisel moel määratleda. Aga ma ütlen, et see, kuidas praegu seaduse järgi tehakse, on n-ö vale koht – riigieelarve sabas nagu mingisuguse üksiku kinnisvaraobjekti puhul. Seda väga olulist süsteemi, kuidas demokraatia realiseerub, on võimalik ka demokraatliku süsteemiga tasakaalust välja viia, kui piltlikult öeldes järgmisel aastal on erakondade rahastamiseks ette nähtud 500 miljonit eurot ja ülejärgmisel aastal null. Niisugused mängud kahtlemata destabiliseerivad demokraatliku süsteemi toimimist. Kui siin mingeid kulusid reastada või hierarhiseerida, siis kindlasti on riigivalitsemissektoris üldiselt kokkutõmbamise kohti, selleks et riik saaks täita oma sotsiaalhoolekandelisi ülesandeid, aidata kaitsta sotsiaalseid põhiõigusi.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Teie vastus meie viimasele, seitsmendale küsimusele kohalike valimisliitude kohta jäi ajapuudusel väga lakooniliseks. Ma lugesin sealt siiski välja selle, et ühtegi sammu ei ole kavas, et valimisliitudele võrdse konkurentsi tingimused tagada. Parandage mind, kui eksin ja teil siiski on midagi kavas. Aga ma sooviksin, et te selle küsimuse üle nüüd sama pikalt arutleksite kui eelnevate vastuste puhul. Probleem on väga tõsine – ühed valimiste subjektid saavad riigieelarvest raha, teised ei saa midagi. Ja kui omavalitsused muutuvad suuremaks, siis on loogiline mõte, et valimisliitude võimalused vähenevad veelgi ja ebavõrdsus süveneb.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Siin on mitu tõsist teemat. Nagu ma ütlesin, tulid täna ka põhiseaduskomisjonis mitmed probleemid jutuks. Seal markeeriti ära, et kas kriminaalkorras karistatud erakondade puhul on võimalik blokeerida riigieelarvelisi toetusi, seda kuidagi lisakaristusena kohaldada jne. Ma ütlesin, et fikseerisin kõik ära ja me anname ka põhjalikumaid vastuseid. Me oleme täiesti valmis ka selle puhul eraldi ja põhjalikumat analüüsi tegema, kui see veel pakub arupärijatele huvi.
Võrdseid tuleb kohelda võrdselt – see on üldine ühetaolisuse põhimõte demokraatias. Kui me kõneleme erakondade valimisliitudest või ka kodanike valimisliitudest üleriigilisel tasemel, siis kehtiv õiguskord neid iseenesest ei võimalda. Ja ma arvan, et see loodud skeem, et on kergendatud või leevendatud erakondade asutamist ja vähendatud ka künniseid erakondade asutamisel, on olnud mõistlik suund. Ühtedeks valimisteks, Riigikogu valimisteks, moodustatavatel valimisliitudel on kindlasti olnud eesmärk tekitada vähemalt poliitilise vastutuse eeldus – ükskõik kui kulunud see termin ka pole aja trajektooril – oma n-ö kaubamärkide puhul.
Nüüd, mis puudutab kohalikke valimisliite ja nende rahastamist, siis Justiitsministeeriumis kerkis analüüsi käigus esile see küsimus, et kui on tegemist kohaliku elu küsimustega ja kohalikus omavalitsuses on püsivalt tegutsevad valimisliidud, on valitud ka valimisliidu fraktsioon, siis kas kohalikul omavalitsusel on õigus ise poliitiliseks tegevuseks raha eraldada. See on diskuteeritav küsimus. Me teame, et suuremates omavalitsustes minimaalselt hüvitatakse teatud kulutusi, ennekõike lähtudes fraktsioonist linnavolikogus. See on kindlasti üks küsimus.
Kui meil on juriidilises mõttes küsimus, vaadates ka rahvusvahelisi soovitusi poliitilise süsteemi kohta, kas siin on tegemist vajakajäämisega ja võib öelda, et olukord on põhiseadusvastane, sest meil valimisliite ei rahastata, siis ma vastan sellele eitavalt. Kui küsida, kas siin on võimalik valimisliitude püsiva rahastamise skeem, siis kerkib esile küsimus võrdse kohtlemise põhimõtte tagamisest üksikkandidaatidega. See tähendab küsimust, kas sellisel juhul peaks ka näiteks pidevalt, nelja aasta jooksul rahastama üksikkandidaati, kes on kandideerinud valimistel ja osutunud valituks, või on siin analoogia nende erakondade rahastamisega, kes on jäänud ukse taha. Seda teemat on võimalik groteskini arendada, et tuleks välja mingi veider tegevusala – kandidaadipalk või midagi taolist nagu kodanikupalk, mis Šveitsis toetust ei leidnud. Ilmselgelt ei ole siin seda küsimust silmas peetud.
Kas suuremate omavalitsuste puhul võiks seda küsimust kaaluda ja kas iseenesest põhiseadus seda võimaldab? Ma arvan, et jah, põhiseadus seda teatud tingimuste tagamisel kindlasti võimaldaks. Kas see oleks poliitilises mõttes ratsionaalne või mitte, on eraldi poliitilise debati koht. Niisugust ettepanekut analüüsis selle poliitilise reformi teemal välja pakutud ei ole. Iseenesest on täiesti võimalik seda kaaluda, aga see eeldab valimisliidu teatud institutsionaliseerimist ja me peame selgelt faktidel vahet tegema. Tegelikkuses, kui me teeme teatud sammu n-ö tema isikulisuse määratlemise suunas, kui talle püsivalt raha antakse jne, siis see tähendab seda, et me võime mõnes mõttes kõnelda juba kohalike erakondade moodustamisest. Mul on meeles, et kohalike erakondade loomine oli tegelikult arutusel vist viimase erakonnaseaduse tervikredaktsiooni tegemisel. Sellest loobuti erinevatel poliitilistel kaalutlustel, lähtudes Eesti kui unitaarriigi põhimõttest. Osas riikides on need aga täiesti olemas kas suurema territooriumi või omavalitsuse piires.
Küll aga on üks teema, mis vajab kindlasti klaarimist. See on küsimus sellest, et haldusreformi käigus muutub kardinaalselt valijameeste kogu struktuur. Kuna on sätestatud n-ö kümne liikme kuppel suuremates omavalitsustes, on päris selge, et me jõuame tegelikult olukorrani, kus valijameeste kogus on alla 202 liikme. Sellisel juhul kerkib esile küsimus, kas see teema tuleks ära klaarida paralleelselt haldusreformiga lausa põhiseaduse muutmise tasemel või vähemalt valimiskogu proportsionaalsemaks muutmise tasemel.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Analüüsi kohta, mida te olete siin tutvustanud ja mida õnnestus mul juba ka pisut lugeda, võiks ju peaaegu öelda, et kaua tehtud kaunikene. Seal on leidnud äramärkimist mõned probleemid, millest on siin saalis räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid, ja pakutud neile ka lahendusi. Aga küsin teie kui kogenud poliitiku käest, kas teie tunnetuse kohaselt mõni neist asjadest ka seaduseks saab. Ja kui jah, siis mis võiks eeskätt sobida praeguse koalitsiooni ideaalide ja nägemusega?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma põrmugi ei laskunud selle analüüsi puhul, mis on tõesti tehtud niisuguse kiretu juriidilise dokumendina, eelnevalt poliitilise ühisosa otsimisse, et moodustada mingisuguseid tinglikke toetuskoalitsioone või leida toetust ka olemasoleva koalitsiooni pinnalt. Ma tutvustasin seda kiretult põhiseaduskomisjonis, kus on kõigi poliitiliste jõudude esindajad, ja kindlasti ma kavatsen järeldusi tutvustada ka valitsuskabineti nõupidamisel ja kõigile parlamendi fraktsioonidele, kellel selleks huvi on.
Ühele akuutsema tähendusega küsimusele – sellele on ühes oma küsimuses osutanud ka arupärijad –, ma arvan, oleks mõistlik leida selle aasta jooksul ka juba õiguslikult realiseeritud lahendus. See puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile lisapädevuse andmist. Siin on muide üks probleem. Ma olen ise ka veidikene n-ö lõhestunud. Nimelt, ka rahvusvahelised järelevalveorganid ütlevad, et esiteks, see järelevalveorgan peab olema sõltumatu, ja teiseks, te peate talle andma lisavolitusi. Aga siin tekib Eesti kui väikese riigi puhul üks optimumikoht, mis on tegelikult ebarealistlik, et me piltlikult öeldes ehitame üles n-ö kapo 2, tohutu aparaadi.
Ma arvan, et see on kaalumise koht, kas meil tegelikkuses on täna piisav järelevalvepädevus, kui selles komisjonis on tööl paar küllap asjalikku, aga siiski vaid paar nõunikku. Võib-olla peaks ikkagi kaaluma seda, et anda see pädevus mõnele organile, mille põhitegevus ongi järelevalvele üles ehitatud. Jutt on Riigikontrollist. Soomlased andsid selle üle riigikontrollile. Lätis on see pädevus lausa eraldi korruptsioonivastases büroos, mis on veidikene meie Kaitsepolitseiameti ühe üksuse analoogi moodi, mis tegeleb korruptsiooniküsimustega. On kritiseeritud, et kas nad ikka on täidesaatvast võimust sõltumatud. Nii et ma arvan, et see on asi, millega tuleks esimeses järjekorras tegelda.
Ma arvan, et ka võimalikke muudatusi erakonnaseaduses, et meil oleks seal erakondade rahastamise mudel põhimõttena n-ö riigieelarve sabast määratletud, on võimalik täiesti ilma venituseta teha. Nagu ma osutasin, uksele koputab haldusreform, ja mis võiks olla ilusam, kui et haldusreformiga paralleelselt kaaluks seadusandja kohalike omavalitsuste pädevusruumi suurendamist selles küsimuses või ka tulevikus riigipea valimisel.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan nüüd läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Herkeli!

Andres Herkel

Härra juhataja! Austatud minister! Austatud Riigikogu liikmed! Selle analüüsi kohta võiks tõesti öelda, et kaua tehtud kaunikene, aga natukene kripeldab see, et ei tea, kas Justiitsministeeriumil tuli siis meelde, et selle analüüsi võiks ära teha, kui me teist korda arupärimise esitasime. Nagu Külliki Kübarsepp siin eespool arupärimist tutvustades ütles, see ei ole mitte esimene selleteemaline arupärimine. Me esitasime arupärimise eelmise aasta septembris ja siis lubati analüüsi detsembriks. Aprillis me esitasime uue arupärimise ja nüüdseks on see analüüs tulnud. Aitäh!
Analüüs hilines pool aastat, aga sisu, pean ütlema, on mõne koha pealt isegi täiesti rõõmustav. Siin on tehtud mingeid järeldusi, kuidas seda valusat probleemi, mis on Eestis erakondade üsna egoistliku rahastamisega kaasnenud, kuskilt otsast mõistuspäraselt lahendama võiks hakata. Hirm on muidugi see, et analüüsile järgneb järgmine analüüs ja lõpuks see summa riigieelarves ei vähene ega vähene, aina teoretiseerime ja teoretiseerime, nii nagu justiitsministril on ülehomme kavas tulla Riigikogu ette jutuga sellest, kuidas peaks õigusloome mahtu vähendama. Selle koha peal ma ütleksin, et analüüs on nüüd tehtud, edasise analüüsi mahtu võiks vähendada, erakondade rahastamist riigieelarvest lihtsalt poole võrra ära lõigata ja siis kõigi järgmiste sammudega edasi minna.
Jah, filosoofiliselt olen nõus mõnegi asjaga, mis siin kirjas on. Piirangud kampaania liigiti – sellest on väga ammu räägitud. Neid võiks teha, aga mitte lihtsalt nii, et üht reklaamiliiki on piiratud ja teine õitseb selle arvel. Ja tegelikult on välireklaami piirangu toime see, et reklaami tehakse aktiivse kampaaniaperioodi väliselt, ega välireklaam kuhugi kadunud ei ole. Seda teab lugupeetud minister ka hästi.
Kampaaniakulude ülempiir – jällegi teema, millest on väga pikalt räägitud. Teeme selle siis lõpuks ära. Tõepoolest, kompleksis erakondade rahastamise kui sellise vähendamisega koos võiks astuda ka neid samme, mis vähendavad ahvatlusi seda raha igal aastal kasutada. Metoodiliselt pean ma õigeks ka seda märkust, et see raha ei peaks olema igal aastal riigieelarvest antav summa, vaid seda tuleks kuidagi teistmoodi käsitleda. Aga senikaua, kuni lugupeetud valitsus selle riigieelarvesse jätab – 5,4 miljonit – ja midagi ei muutu, esitab Vabaerakond iga uue riigieelarvega kaheksa versiooni sellest, kuidas poolt sellest rahast otstarbekamalt kasutada, nii nagu me ka möödunud sügisel tegime. Veel üks õige põhimõte, mida me oleme ka rõhutanud, on, et häälte arv erakondade puhul oleks vähendatud riigieelarvelise toetuse saamisel mõistlikum alus kui kohtade arv Riigikogus.
Paar remarki veel. Kõigepealt, alatine hädateema on kuluhüvitised. Jah, parlamendi õigus eneseregulatsioonile kõlab ju ilusti, aga minu arvates on see olemuslikult täiesti selgelt raha, millega toetatakse erakondi. Selle võiks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile anda. Ainus alternatiiv sellele, et see raha ei läheks sisuliselt erakonna töö toestamiseks, on see, kui mõni rahvasaadik kasutab seda lihtsalt isiklikes huvides – muud ei olegi. Nii et oleks täiesti õigustatud, kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, nagu me oma küsimustes tõstatasime, tegeleks ka selle probleemiga. Seda enam, et mitu järjestikust Riigikogu juhatust ei ole selle küsimuse mõistliku reguleerimisega hakkama saanud.
Valimisliitude rahastamise koha pealt ma tahaks öelda, et jah, nad on väga selgelt ebavõrdses olukorras ja suuremad omavalitsused seda ka süvendavad. Palun mitte kellelgi saada niiviisi aru, kui me seda probleemi tõstatama hakkame, et me tahaks riigieelarvest valimisliitudele raha juurde võtta. Ma arvan, et lihtsalt seda raha, mis erakondadele jääb – praegusest summast pool –, tuleks kasutada õiglaselt, et ka kohalikud valimisliidud sellest osa saaksid. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd sõnavõtt kohalt. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Ma tahan siia tuua kaks mõtet, miks on vaja tegelda erakondade rahastamise vähendamisega või vähemalt selle süsteemi ümbermõtestamisega. Meil Eestis on väga tugevalt tunda poliitiliste ideede seisakut ja väga suure küsimärgi all on poliitilise vastutuse küsimus. Kogu aeg tuntakse, et poliitikud ei ole võimelised vastutust võtma. Ja see, ma arvan, tuleb sellest, et meil on finantsvahendite üleküllus, mis ei panegi inimesi mõtlema, et erakonnad on ju MTÜ-d, kodanikuühenduse üks vorme. Me peamegi neid võtma kui kodanikuliikumise vormi, mitte kui iseseisvat, eraldiseisvat staatust, mis ei ole võrdne kodanikuaktiivsusega. Me ei anna riigieelarvest kodanikuseltsidele riigieelarvelisi otsetoetusi, vaid nemad peavad kogu aeg toetuste saamiseks projekte kirjutama. Siin tuleks mõelda, kas me peaks hakkama ka nendele ühendustele rohkem otsetoetusi andma või võiks erakond kui kodanikuühenduse üks vorme olla madalamate toetuste näol nendega veidi võrdsemal positsioonil.
Valimisliidud on juba täna n-ö kohalikud erakonnad. Nad on seltsingu üks vorme ja neil on järjest rohkem ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga pistmist. Bürokraatia on nende jaoks täiesti olemas. Nüüd on lihtsalt küsimus see, kas neile antakse ka võimalus ametlik konto avada, et nad ei peaks ajama asju eraisikute kaudu. See annaks ikkagi ka toetuste jaoks otsekanali. Siin püüti väita, et sellest ei ole võimalik enne rääkida, kui neil ei ole ametlikku staatust. See on täiesti olemas, võib-olla on veel vaja ainult pool sammu edasi astuda.
Erakondade rahastamise teema on oluline. Ja kodanikule annaks teadmisi ja infot juurde, kui rääkida ka järjest suuremast soovist kutsuda sagedamini esile referendumeid.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõne- ega sõnavõtusoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Seega on arupärimisele vastatud.


5. 17:13 Arupärimine majandusprognoosi ja -kasvu turgutamise kohta (nr 202)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Andres Ammas, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Andres Herkel, Krista Aru, Külliki Kübarsepp ja Ain Lutsepp 7. aprillil k.a. Esitatud arupärimine on majandusprognoosi ja -kasvu turgutamise kohta ning kannab numbrit 202. Arupärimisele vastab rahandusminister Sven Sester. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli arupärimist Eesti avalikkusele tutvustama arupärijate esindaja Andres Ammase!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Lugupeetav minister! Mul on jälle hea meel tutvustada lühidalt arupärimist, millele minister kohe vastama asub. Etteruttavalt olgu öeldud, et see haakub nii ühe meie järgmise arupärimisega kui ka kolleegide arupärimistega. Nii et ministril on haruldane võimalus seda teemat pikemalt lahata.
Meie arupärimine oli inspireeritud kurvast sõnumist, et Rahandusministeerium langetas mullu sügisel tehtud majandusprognoosi 0,6 protsendi võrra ja teatas, et sel aastal kasvab Eesti majandus tõenäoliselt ligikaudu 2%. Juba mullu sügisel eelarveväitluste ajal, julgen meelde tuletada, küsisid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed ministrilt mitu korda, millel põhineb tema optimism suurema majanduskasvu suhtes. Ta oli väga optimistlik ja ütles, et see on isegi konservatiivselt planeeritud. Nii siiski ei läinud. Me saame küll aru, et ministeeriumi ja üldse paljude rahandusinimeste loomupärane intuitiivne soov on süstida avalikkusele pigem optimismi kui pessimismi ja otsida siis mingitest muudest majandusprognoosidest niisuguseid positiivseid märke, millele toetudes ka ise kiiremat majanduse edenemist prognoosida. Aga meie arvamus ühtib pigem Eesti eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa seisukohaga, kes ütleb, et tema arvates on see ministeeriumi prognoos täis soovmõtlemist, sest maailmamajanduse paranemise märke ei paista kusagilt. Siinkohal on asjakohane meelde tuletada, et ka mullune majanduskasv jäi tegelikult esialgu prognoositust oluliselt madalamaks. Veel suvel 2015 arvati, et kasvuks tuleb 1,7%, aasta lõpuks jäi tegelikuks majanduskasvuks aga 1,1%.
Meie hinnangul räägib praegune valitsus majanduse turgutamisest päris palju, enesekindlalt ja hoogsalt, aga me ei näe märke sellest, mida valitsus tegelikult majanduskasvu turgutamiseks teeb. Meie ettevõtted ei ole rahvusvaheliselt sageli konkurentsivõimelised, teadus- ja arendustegevusele ei ole veel vajalikul määral raha eraldatud, tööhõivesse pole inimesi paindlikult juurde aidatud, bürokraatia vohab, ja kuigi siin on tehtud esimesi katsetusi seda taltsutada, märke tulemustest veel ei ole. Veninud on ka Euroopa raha kasutamine Eesti majanduse turgutamiseks. Nii et seis on meie arvates muret tekitav. Ootame huviga, milliseid märke maailmamajanduse ja Eesti majanduse paranemisest rahandusminister meile kohe tutvustab. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Võttes eelkõneleja sõnasabast kinni, ma kutsungi Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama rahandusminister Sven Sesteri. Palun!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Vastan järgnevalt teie esitatud küsimustele, mis puudutavad Rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi ja -kasvu turgutamist. Loen ette küsimuse ja siis vastan.
"Milliste konkreetsete sammudega täidab valitsus koalitsioonileppe üht põhieesmärki – elavdada majanduskasvu? Milliseid eelnõusid kavatseb valitsus Riigikogule esitada, milliseid otsuseid langetada?" Majanduse elavdamine on valitsuse üks prioriteete riigi eelarvestrateegias. Selleks langetatakse tööjõumakse – sotsiaalmaksu 0,5% alates 2017. aasta algusest ja täiendavalt 0,5% alates 2018. aasta algusest. Maksuvaba tulu suurendatakse 2019. aastaks 205 euroni kuus. Lisaks rakendatakse uue algatusena madalapalgaliste tulumaksu tagasimakset. Kõik see jätab inimestele ja ettevõtjatele tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks järgmisel aastal ligi 100 miljonit eurot ja aastatel 2017–2020 kokku üle 800 miljoni euro. Majanduse elavdamisele on suunatud veel mitmeid teisigi meetmeid. Alates 2017. aastast on väikeettevõtjatele kuni 40 000 euro suurune käive käibemaksuvaba. Teadus- ja arendustegevusse on Euroopa Liidu vahenditest perioodil 2014–2020 planeeritud suunata kokku üle 600 miljoni euro. Teadusele eraldatakse aastas täiendavalt 8 miljonit eurot eelarvevahendeid. Suurinvestori investeerimistoetuse pilootprojekt käivitub järgmisel aastal mahuga 3 miljonit eurot. Regionaalse mõjuga on investeeringud teedesse, ühendustesse, tööstusaladesse ja kompetentsikeskustesse. Probleemsetele sektoritele, nagu põlevkivisektor ja põllumajandus, pakutakse kohanemistuge.
Teine küsimus: "Milliseid struktuurseid reforme kavandab valitsus majanduse elavdamiseks?" Valitsus jätkab tegutsemist maksupoliitika eesmärgi saavutamise nimel: vähendada tööjõu maksustamist, suurendades samal ajal tarbimise, ressursikasutuse ja pahede kõrgemat maksustamist, mis kokku võttes aitab kaasa majanduse aktiivsuse kasvule. Tööjõu maksukoormuse alandamine aitab suurendada töötamise stiimuleid. Lisaks on rakendamisel töövõimereform, mis aitab osaliselt töövõimelistel, kuid praegu tööturult eemal olevatel inimestel tööturule naasta. Reformi käigus vaadatakse üle töövõime hindamise metoodika ning pakutakse aktiveerimis- ja toetusmeetmeid. Et tõhustada avaliku sektori toimimist ning saavutada olukord, kus kvaliteetsed avalikud teenused on kättesaadavad kogu Eestis, viib valitsus 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajaks ellu ka haldusreformi.
Kolmas küsimus: "Olete väitnud, et järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandus hoo sisse saama. Millel Teie lootus konkreetselt põhineb ja mille alusel loodate Eesti ekspordi tõusu?" Väliskeskkonna puhul kasutab Rahandusministeerium eeldusena rahvusvaheliste institutsioonide, näiteks Euroopa Komisjoni, OECD ja  Consensus Forecastsi viimaseid prognoose, mida vajaduse korral mõnevõrra korrigeeritakse eksperdihinnanguga. Seega on tegu turuosaliste ja analüüsikeskuste ootusega, et globaalmajandus elavneb. Ekspordi prognoosimisel on üks levinumaid indikaatoreid välisnõudlus ehk kaubanduspartnerite impordiprognoos. 2015. aastal oli välisnõudlus viimaste aastate nõrgim, eelkõige Venemaa impordi sügava languse tõttu. Koos sellega pöördus ka Eesti kaupade ja teenuste eksport langusesse –1,1%. Välisnõudlus tugevneb 2016. aastal eelkõige sellesama Venemaa impordi languse pidurdumise ja Soome majanduse järkjärgulise taastumise tulemusena. Alates 2017. aastast oodatakse globaalse majandusaktiivsuse paranemist, mis toetab omakorda meie peamiste kaubanduspartnerite arengut ja loob seeläbi paremad võimalused Eesti ekspordi kiiremaks kasvuks. 2016. aasta ekspordiprognoos on konservatiivne. Prognoositakse 1,6% ekspordi kasvu – see on madalam välisnõudluse oodatavast suurenemisest, mis on praegu 2,9%. Ekspordi kasvu taastumisele sel aastal viitab muu hulgas veebruarikuu väliskaubandusstatistika, mille kohaselt suurenes kaupade eksport võrreldes aastatagusega 7%. Lisaks on eksporditellimuste portfell viimastel kuudel paranenud, seda eelkõige ekspordistruktuuris suure osakaaluga elektroonikatoodete osas. Euroopa Komisjoni viimase avaldatud prognoosi järgi suureneb Eesti eksport 2016. aastal 1,8% ja 2017. aastal 3,6%. Seega on meie prognoos võrreldav komisjoni omaga.
Neljas küsimus: "Rahandusministeeriumi arvutuste põhjal tuleb 2018. aastal 0,14-protsendine struktuurne eelarvepuudujääk, mida seaduse järgi olla ei tohi. Milliste meetmetega kavatsete puudujääki katta või kavatsete muuta seadust?" Siia juurde ka viies küsimus: "Milliseid uusi makse ja aktsiise kavandate, et täita koalitsioonilepingu lubadusi, näiteks õpetajate palgatõus 120%-ni Eesti keskmisest või teaduse rahastamine tasemel 1% SKP-st?" Vastan nendele küsimustele koos, kuna küsimused ja sellest tulenevalt ka vastused otseselt kattuvad. Prognoosikohase puudujäägi katteks on esmalt kavas rakendada juba eelmisel kevadel riigi eelarvestrateegias kavandatud meetmeid, nagu teekasutustasu, uue pakendiaktsiisi seaduse väljatöötamine, e-sigarettide võimalik maksustamine ja kütusesektori kontrollimeetmete tõhustamine. Riigieelarvesse on nendest meetmetest tulu planeeritud alates 2018. aastast ning vastavad eelnõud jõuavad menetlusse järgmise aasta jooksul. Lisaks on kavas kehtestada ehituses kasutatava metalli pöördmaksustamine, hoida kokku ministeeriumide majandamiskulusid ning jätkata riigiettevõtete dividendimakseid. Uusi makse eelmise aasta kevadega võrreldes plaanis kehtestada ei ole. Nelja aasta riigi eelarvestrateegia menetluse käigus seadsime eesmärgiks 2017. aasta struktuurse ülejäägi ning 2018.–2020. aasta struktuurse tasakaalu. Vastuvõetud strateegia kohaselt on riigi eelarve järgmistel aastatel struktuurses tasakaalus ja konkreetselt järgmisel aastal ülejäägis.
Kuues küsimus: "Kõik mullu nn kobareelnõuga kehtestatud aktsiisitõusud pole eelarve katteallikatena lootusi täitnud. Näiteks alkoholiaktsiisist laekub Rahandusministeeriumi hinnangul tänavu 9 ja tuleval aastal 15 miljonit eurot vähem, kui esialgu kavandati. Kas kaalute kiirustades sündinud eelnõu vigade parandust, näiteks majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajätmist?" Maksulaekumise prognoose korrigeeritakse iga järgmise prognoosiga tulenevalt majanduskeskkonnast, seadusmuudatustest ja muudest ilmnenud asjaoludest. Aktsiisikaupade tarbimise vähenemisega oli arvestatud, kuid see osutus oodatuga võrreldes tõepoolest veidi suuremaks. Jälgime neid arenguid täie tõsidusega. Tegemist ei ole siiski põhimõttelise probleemiga, sest tarbimise vähenemine on üks alkoholiaktsiisi tõstmise eesmärke ja praegune eelarvelaekumine on suurem võrreldes sellega, kui aktsiisi ei oleks tõstetud. Samas jälgitakse ja analüüsitakse pidevalt, et probleemide ilmnemisel neile õigel ajal reageerida. Eelmisel aastal teadvustati aktsiisitõusude eelnõu koostamisel väga selgelt kaasnevaid riske. Lisaks pidevale seirele on aktsiisikaupade kohta kavas järgmisel aastal läbi viia põhjalikum  seaduse mõjude analüüs. Selleks ajaks on toimunud mitu järjestikust aktsiisitõusu ja mõju tarbijate käitumisele on selgem kui praegu. Majutusteenuste käibemaksu määra muutmise tühistamise ettepaneku tegemist valitsus praegu veel ei kavanda. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kahjuks jäi see majanduse elavdamise ja kasvu turgutamise pool minu meelest ikka napiks ja kehvakeseks. Esimese meetmena te nimetasite tööjõumakse. Tõepoolest, sotsiaalmaksu on kavas vähendada, aga üsna vähe, nii et selle mõjus võib ka kahelda. Aga siit tuleb minu küsimus: milline on sel juhul valitsuse ettepanek, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlik rahastamine? See vähendamine puudutab ju praeguse seisuga tervisekindlustuse raha. Kuidas tagada see jätkusuutlikkus praeguses majandusolukorras ja arvestades ka rahvastiku vähenemist? Minu arvates te peaksite rääkima, mida teha selleks, et majandus elama panna, mitte sellest, et poole protsendi võrra siin ühel või teisel aastal ühte maksu vähendada.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma ei ole nõus teie interpretatsiooniga ja jätan endale õiguse see välja öelda. Olles lugenud ka Vabaerakonna majandusprogrammi, arvan, et teie ettepanekud, kus te näete ette üksikisiku tulumaksu tõstmist, ei ole majandust elavdava programmi meetmena õigel kohal. Ma usun, et see ei elavda majandust. Ma arvan, et majanduse elavdamiseks tuleb peaasjalikult tähelepanu pöörata just tööjõumaksudele, see on üks kõige olulisemaid asju. Me peame konkureerima teiste riikidega, luues uusi töökohti. Ka teil tasuks, kui te tahate olla parempoolne erakond, üle vaadata oma tegelikud meetmed ja näha tööjõumaksude alandamist edasiviiva sammuna. Mis puudutab tervishoiu rahastamist, siis oli teil väga õige tähelepanek. Tõsilugu, Eesti ei ole mitte ainult vananev, vaid vananev ja vähenev ühiskond, paraku see nii hetkel on. Sellega seoses, kui te olete tähele pannud, on ka avalik sektor ennast vähendamas nii sel aastal kui ka järgnevatel aastatel. Midagi ei ole teha, me elame vananevas ja vähenevas ühiskonnas. Samal ajal töötab Sotsiaalministeerium välja ja analüüsib, milliseid   meetmeid peaks tulevikus selles olukorras võtma. Ma olen aru saanud, et Sotsiaalministeerium tuleb lähiajal nende analüüsidega nii valitsuse kui kogu ühiskonna ette. Kindlasti saab olema mitu-mitu varianti, mida ühiskonnale välja pakkuda. Me oleme tegelikult olukorras, kus mitte ainult pensionide, vaid ka tervishoiu poole pealt ei ole enam võimalik edasi minna seniste mudelitega. Varem või hiljem me avastame, et sotsiaalmaksust ei ole võimalik leida katet kõigile neile kavatsustele, mida on loodetud ellu viia, alates arstide palgatõusust kuni uute ravimite turuletoomiseni ja mitmesuguste meditsiiniteenuste pakkumiseni.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ütlesite, et valitsus jätkab oma finantsstrateegiat. Kas see tähendab, et kohalike omavalitsuste finantseerimisel kehtivad põhimõtteliselt edasi needsamad reeglid, mis olid viimastel aastatel, ja sisuliselt jääb nendel loota ainult enda, oma võimaluste peale?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Tegelikkuses see nii ei ole. Alati on ju küsimus numbrites, meil peab alati olema taustamaterjal, millega võrrelda. Kui me vaatame võrdlusmaterjale, ka seda kriisieelset, 2008. aastat, kui meil olid kõrgeimad tasemed, siis me avastame, et kohalikud omavalitsused saavad praegu suurusjärgus 150 miljonit eurot rohkem. Kui me vaatame valitsuse lähiaja samme, mis on finantsprojektsioonina nii riigieelarves kui ka nelja-aastases riigi eelarvestrateegias kajastatud, siis me näeme, et valitsus suunab ühekordselt kohalikele omavalitsustele suurusjärgus 65 miljonit eurot, stimuleerimaks kohalikke omavalitsusi ühinema. Selle rahaga on kohalikel omavalitsustel võimalik ellu viia neile vajalikke investeerimisprojekte. Aga ma arvan, et veelgi olulisemad on selle ühekordse toetuse taga olevad pideva iseloomuga meetmed, kas või viimane kokkulepe, mis koalitsioonis tehti ja mis finantsprojektsioonina on ka riigi eelarvestrateegias näha. Selle kohaselt eraldatakse 2019. aastal 15 miljonit ja 2020. aastal 25 miljonit n-ö kohaliku tulubaasi tugevdamiseks. See ei ole mitte ühekordne otsus, vaid jätkuv põhimõte. Nii et tehakse selliseid muudatusi, mis väga selgelt kohalikke omavalitsusi tugevdavad. Võtame kas või huvihariduse poole, kuhu järgmistel aastatel suunatakse kohalike omavalitsuste kaudu 15 miljonit eurot, või kohalike teede rahastamise, mille osas jõuti kokkuleppele, et seda suurendatakse täiendavalt 5 miljoni võrra. Need kõik on meetmed, mis parandavad kohalike omavalitsuste finantsolukorda.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKT tänavu esimeses kvartalis mulluse esimese kvartaliga võrreldes 1,7%. Seejuures ütleb Statistikaamet, et oluline mõju oli alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvul, mis nihkus eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Kuidas te seda 1,7% kommenteerite?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui eelmisel aastal oli 1,1%, siis 1,7% on kindlasti dünaamikas edasiviiv. Kui te küsite konkreetselt selle numbri kohta, siis see näitab kindlasti paremuse poole minekut. Mis puudutab laovarusid ja nendele tähelepanu pööramist, siis Eestis on läbi aegade olnud tavaks – ja see on ettevõtja seisukohast täiesti arusaadav  –, et enne võimalikke aktsiisitõuse varuvad ettevõtjad madalama aktsiisiga tooteid. Samamoodi käituti ka eelmisel aastal, varudes vahetult enne aktsiisitõuse konkreetset aktsiisikaupa. Selles ei ole midagi imelikku. Vaadates praegu varude suurust, võib öelda, et pigem varuti rohkem, kui võis eeldada. Nende varude virtuaalne ärakulumine ehk järgnevate kuude selle võrra väiksem aktsiisilaekumine on ka omakorda loogiline. Kui aktsiisikaupa varutakse kolmeks, neljaks või koguni kuueks kuuks ja makstakse selle pealt ära kogu aktsiisimaks, siis on loomulik, et järgnevatel kuudel aktsiisilaekumine selle võrra väheneb. Selles ei ole midagi imelikku. Sisuliselt võib öelda, et riik on saanud aktsiisikauba eest küll madalama määraga, aga varem aktsiisitasu kätte.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Me võrdleme ennast alati naabritega ja ka majanduskasvu suurust tuleb võrrelda naabrite omaga. Tuleb ju tunnistada, et Leedus ja Lätis on majanduskasv olnud umbes viis aastat suurem kui Eestis. Ja kui vaadata prognoose ja Euroopa Komisjoni hinnanguid, siis neil on edaspidigi suurem majanduskasv kui Eestis. Aga Läti talitab ka hoopis teistmoodi kui Eesti riik ja ma arvan, et Eesti riigi poliitika tõttu võidab Läti majandus palju. Näiteks hiljaaegu emiteeris Läti väga suures koguses riigi võlakirju väga soodsa hinnaga ja selle raha nad suunavad arvatavasti ikka majandusse, nad ei kata sellega jooksvaid kulusid. Teiseks, neil on täiesti teistsugune aktsiisipoliitika. See summa, mida Läti riik võidab praegu Eesti aktsiisipoliitikast, on ikka päris suur. Ma arvan, et seda on võimalik isegi SKT-sse ringi panna. Kolmandaks võtame põllumajanduspoliitika, kus meie riik on ainukesena Euroopa Liidus ignoreerinud üleminekutoetusi. Kui me loeme tänast Äripäeva, siis saame teada, et Eesti kõige uuemas  laudas, mis on PRIA toetustega tehtud, on 1000-pealine lüpsikari, aga selle lehmad müüakse Lätti ja Leetu. Kas te ei tunne, et me peaksime oma poliitika läbi vaatama?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Te tõite küsimuse sissejuhatuses sõnavõtus lauale mitu fakti ja nendega käsikäes olid ka hinnangud. Ma püüan vastates avada teie küsimuse sissejuhatuse tausta. Eks me peame vaatama tervikpilti, st ka teiste riikide majanduskasvu. Ma arvan, et kõikide riikide eesmärk peaks olema maksimaalne tegutsemine selle nimel, et majandus kasvaks. Minu dogma on olnud ja on ka tulevikus, et majanduskasv peab olema üks põhieesmärke. Kui majandus kasvab, annab see meile võimaluse maksta kõrgemaid palkasid, anda toetusi ja jagada lisaraha sektorites, kus on riigi prioriteedid. Te tõite näiteks Läti ja Leedu. Kui ma vaatan järgmist aastat, siis praegune prognoos on selline, et Leedu majanduskasv on 3,4%, Lätil 3,2% ja meil on 3,0% – need on potentsiaalsed majanduskasvud järgmisel, 2017. aastal. Vaadates samal ajal meie teisi naabreid, kelle poole me kindlasti tahame ju jõuda, Põhjamaadele lähemale, siis Soomele on järgmise aasta majanduskasvuks prognoositud 0,9% ja Rootsile 2,9%. Meil on siis 3,0%. Euroala keskmine on sel aastal 1,7%, järgmisel aastal 1,9%. Meil on need näitajad 2% ja 3%. Kui me võtame 28 riiki, kogu Euroopa Liidu, siis sel aastal on keskmine 1,9%, järgmisel aastal 2,0%. Niisiis on alati vaja võrrelda võrreldavaid.
Mis puudutab Läti võlakirju, siis ma ei ole kindel, et Läti emiteeris oma võlakirju selleks, et võtta ette uusi investeerimisprojekte. Ma arvan, et pigem tegi ta seda refinantseerides oma varasemaid laene. Pigem oli küsimus selles. Kindlasti ei tasu ära unustada, et kui meil on väiksem võlakoormus, siis see tähendab, et meil on ka väiksemad intressikulud. See on see raha, mida me saame suunata kuhugi kolmandasse kohta. Ma olen seda varem öelnud ja kordan siin üle, et võlakirjad ei peaks olema eesmärk omaette. See, et raha on odav, ei tähenda, et teda peab kohe kulutama. Siis peab olema ka mõtteid, kas kasutada seda infrastruktuuri objektidele, mingitele taristulistele objektidele või mingitele muudele elavdavatele meetmetele. Me peame alati arvestama, et laen tuleb tagasi maksta. Kui me elaksime avatud arve tingimustes, kus on teada, et kunagi ei pea tagasi maksma, siis oleks ju teine olukord. Mina olen seda meelt – mina kindlasti, aga ma arvan, et ka teie, hea küsija –, et laenud tuleb tagasi maksta, olenemata sellest, milleks on raha kasutatud. Ja nii me peame ka käituma.

Aseesimees Jüri Ratas

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Teisele küsimusele te vastasite, et üheks struktuurseks reformiks, mis aitab majandust elavdada, peate töövõimereformi. Loomulikult on töövõimereform igati õige algatus, sest inimeste väärtustamine ja kindlasti ka positiivsema kuvandi loomine puuetega inimestest või töövõimetuspensionäridest on oluline. Nagu me teame, on meil umbes 110 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes 40% töötab juba praegu. Umbes üks kolmandik on töövõimetuspensionärid 100% ulatuses ehk me ei saa neilt oodata aktiivset panustamist. Seega jääb üle suhteliselt vähe inimesi, keda veel on vaja tööturule aidata. Valitsusel on eesmärk saada selle reformiga tööle 10 000 inimest. Kui suureks te hindate töövõimereformi mõju majanduse elavdamisele? Väga suur see olla ei saa, aga te olete kindlasti teinud vastavad analüüsid.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Teie küsimuseasetusestki tuli juba välja, et vähemalt kolmandik inimesi jääb igal juhul pildist välja. Kui kolmandik on juba turul ja kolmandik ei saa kunagi turule tulla, siis jääb kolmandik, keda turule tuua. Ma arvan, et me mõlemad jagame seda mõtet, nagu te ka küsimuses välja ütlesite, et see reform on Eestile oluline. Mõni on öelnud, et vaadake, selle reformi elluviimisega statistiliselt ju meie tööpuudus suureneb, see tõuseb praeguselt umbes 6,3%-lt päris mitu baasprotsendipunkti, et me nagu kunstlikult suurendame tööpuudust. Ma arvan, et me ei peaks häbenema, et see protsent suureneb. Pigem peaksime suunama tähelepanu sellele, et stimuleerida nende inimeste tulekut tööjõuturule. Mis puudutab täpseid kalkulatsioone, siis rahandusministrina ma tõesti tean väga palju numbreid peast, aga ma ei hakka teile praegu konkreetset numbrit ütlema. Kui teil on kindel soov seda teada saada, siis ma arvan, et me saame teile öelda ka täpse numbri, kui suur on eeldatav positiivne efekt töövõimereformi rakendumisel. Selle kohta on analüüs tehtud. Igaks juhuks ma ei hakka teile siinkohal kiiresti ühtegi numbrit välja ütlema, aga selle saab teile kindlasti anda. Oma olemuses on sellise reformi ellukutsumine aga väga õige suund ja seda ei maksa häbeneda välja öelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud rahandusminister! Pean ütlema, et teie optimism ja usk Eesti majanduse heasse käekäiku teeb lausa kadedaks. Mina seda nii heana ei näe ega ei saa ka ilmselt aru nendest asjadest, mis kinnitavad Eesti majanduse jätkuvat head seisu, eriti just ettevõtluse koha pealt. Kas te oleksite nii lahke ja nimetaksite kolm kuni viis väga konkreetset asja, mis on Eestis hästi ja mis aitavad just selle valitsuse ajal väga palju kaasa ettevõtluse heale käekäigule.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See on hea küsimus. Ma tuginen oma vastuses võib-olla suurtele eesmärkidele. Paljud nendest n-ö headest asjadest on tegelikult alles elluviimisel. Küsimus ongi prioriteetides. Kui me tahame majandust elavdada, siis peame mõtlema, mis on need meetmed, mis võiksid majandust elavdada. Minu nägemuses – ja nagu ma aru saan, ka praeguse valitsuskoalitsiooni nägemuses – on peaasjalikult tähtis pöörata tähelepanu tööjõukuludele. See on number üks. Kui te küsite, mida see oma olemuses tähendab, siis nagu ma juba enne rääkisin, hõlmab see sotsiaalmaksu langetamist, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja madalapalgalistele tulumaksu tagastamist. Meetmed, mis jätavad kas tööandjale või töövõtjale rohkem raha kätte. Need on maksulised meetmed.
Kui me räägime võimalikest toetusmeetmetest, siis meie prioriteet on jällegi majanduse elavdamine. Need on meetmed, mida me näeme KredExis, EAS-is ja mitmetes muudes struktuurides ja mis aitavad kas investeeringuid Eestisse tuua või, vastupidi, Eesti ettevõtjaid eksporditoetuste abil väljapoole suunata. See on teine näide, mille puhul on kindlasti näha ka riigieelarves konkreetseid rahalisi vahendeid.
Kolmas. Ma arvan, et need tegevused, see raha, mis on suunatud teadusesse ja haridusse, tuleb otsaga lõpuks majandusse tagasi. Keegi on öelnud, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Nagu te teate, on ka praeguse valitsuse üks prioriteet just nendesse sektoritesse raha suunamine.
Neljandana nimetaksin ettevõtluskeskkonda. Selle valitsuse sisemine kokkulepe on olnud, et me tahame suunduda ühiskonda, kus makse on lihtne maksta ja makse mitte maksta on keeruline. Ja kui te panete tähele, siis nende aastate jooksul ongi tehtud tööd selle nimel, et kaoks ära ebaaus konkurents maksude mittemaksmisel, mida paratamatult on aegade jooksul olnud ja mis mingis osas kindlasti ka jätkub. Kas või viimane metallide pöördmaksustamine on jälle näide sellest, kuidas ühe konkreetse sektori ettevõtjatel, kes töötavad ausalt, maksavad makse, on väga raske konkureerida, kuna sektoris on paratamatult maksupettusi. Eks riigi selge huvi on olnudki tekitada aus konkurentsikeskkond, mis omakorda elavdab jälle majandust.
Need on meetmed, mis kõik suuremal või vähemal määral elavdavad majandust. Rohkem räägitakse üldjuhul maksumeetmetest, aga tegelikult on see pakett tunduvalt laiem.

Aseesimees Jüri Ratas

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Tarmo Tamme küsimusele põllumeeste üleminekutoetuste kohta  me teie käest muidugi vastust ei saanud. Ma küsin siis veel üle: kas te rahandusministrina oskate tuua konkreetselt kaks, kolm või neli põhjust – te ise ütlete, et armastate fakte ja faktilisi vastuseid –, miks meie valitsus on erinevalt teistest Euroopa riikidest jäärapäiselt otsustanud mitte maksta üleminekutoetusi põllumeestele? Kas seda ei peeta vajalikuks või milles on asi? Ootan vastust. Meil tuleks siin Riigikogus lõpetada ära see olukord, et me küsime ikka ja jälle nende üleminekutoetuste kohta, aga vastust ei saa. Sellepärast me küsimegi uuesti, et täpset vastust ei saa. Miks leitakse, et meie põllumeestele ei ole vaja maksta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma olen tegelikult seda rohkem kui ühe korra öelnud. Kui te vaatate laekumisi oma isiklikul pangaarvel – ma ei tea, mis laekumised teil seal on, aga palk tuleb sinna ja võib-olla keegi veel maksab teile mingit raha –, siis te jälgite täispilti sellest, mis teile personaalselt on laekumas. Ma arvan, et ka põllumajanduses tasuks vaadata tervikpilti ja minna üksikult üldisele. Mida ma selle all silmas pean? Kui võrrelda Euroopa eelmist finantsperiood 2006–2013 perioodiga 2014–2020, siis me näeme, et kokku võttes tuleb põllumajandussektorile suurusjärgus 226 miljonit eurot rohkem. Jaa, ma olen nõus teiega, et osaliselt on top-up ehk üleminekutoetus vähenenud. Kuid vaadakem tervikpilti, tervikpildis tuleb sektorisse rohkem raha. Lisaks sellele tahan öelda, et kui te vaatate, millised on olnud valitsuse viimase aja otsused, nii eelmisel eelarveaastal kui ka praegu, kevadel, kui  juba esimeses etapis riigi eelarvestrateegiat kokku lepitakse, siis te panete tähele, et valitsus suunab maksumaksja raha konkreetselt nendesse sektoritesse, kellel seda kõige rohkem vaja on. Praegu, sel kevadel on juba kokku lepitud eraldada põllumajandussektorile täiendavalt 4,6 miljonit. Eelmisel aastal lepiti kokku rakendada mitmeid meetmeid: seesama 4,6 miljonit, 3 miljonit aasta lõpus, lisaks 2,2 miljonit konservide ostmiseks jne. Kõik see raha on tegelikult maksumaksja raha, mis on suunatud sektori abistamiseks rasketel aegadel. Nii et vaadake ikkagi tervikpilti.

Aseesimees Jüri Ratas

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Hea minister, vaadake põllumajandussektorit tervikuna! Küsimus ei ole ainult Eesti riigis, vaid Euroopa Liidu ühtse turu konkurentsitingimuste võimaluste ärakasutamises, mida valitsus praegu eirab. Aga mul on kaks muud küsimust. Te nimetate struktuurseks reformiks seda, et sotsiaalmaksu vähendatakse kahe aasta jooksul 1%. Haigekassa on miinuses ja miinus suureneb selle otsuse mõjul veelgi. Te ei ole nimetanud konkreetseid fonde, eelarveridu, kust haigekassa miinus kaetakse. Teiseks, kust saab lugeda kahte-kolme valitsuse väga konkreetset tervikplaani meetmetest, mis ettevõtluskeskkonda elavdavad ja tugevdavad? Te toote välja väga palju jutuvadapunkte, aga mis on need asjad, mille kohta saab konkreetselt öelda, et valitsus teeb need selleks kuupäevaks ära. Praegu me ei näe ettevõtluskeskkonna kui terviku parandamise meetmeid.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh!  Aeg-ajalt mulle tundub, nagu ma räägiksin kurtidele kõrvadele. Mina püüan rääkida võimalikult konkreetselt, võimalikult faktipõhiselt, võimalikult selgelt ja täpselt. Ma räägin oma jutu niimoodi ära, aga te ütlete, et ei, valitsus polegi midagi rääkinud.
Mina ütleksin teile, et asi on vastupidi. Kui te ütlete, et mingi protsendipunkt siia-sinna, siis kas te teate, kui palju ühe protsendi sotsiaalmaksu vähenemine jätab ettevõtjatele nelja-aastase riigi eelarvestrateegia kohaselt raha kätte? Ehk teistpidi küsides, kui palju see riigieelarvest raha välja viib? Kas te teate, mis see summa on? See on üle 300 miljoni euro. Sotsiaalmaksu langetamine 1% nelja aasta perspektiivis tähendab, et üle 300 miljoni euro jääb riigieelarves raha saamata. See on see raha. Kui te ütlete, et see pole raha, siis ma lihtsalt ei jaga teie arvamust. Nii lihtne see ongi. Ma arvan, et te olete ebaõiglane, kui te ütlete, et see ei mängi mingit rolli. Kui te küsite, kas sotsiaalmaksu oleks mõistlik langetada 2% või 3%, siis jah, loomulikult, aga kuskilt peab tulema ka kate sellele rahale. Lihtsalt langetada ei ole võimalik, sel juhul peab seda tegema millegi arvel. Praegu on sellele langetamisele rahaline kate leitud.
Mis puudutab konkreetselt tervishoiu rahastamist, siis Riigikogu on see, kes lõppkokkuvõttes kinnitab haigekassa eelarve koos riigieelarvega. Kui te panete tähele, siis on ju vastu võetud otsus, et tulud ja kulud peavad olema seal tasakaalus.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Ma tulen ka tagasi nendesamade põllumajandustoetuste juurde. Siin jäi kõrva, et raha on nii palju, kui on. Meil Eesti riigis on raha jube palju. Meil ei olnud mingi vaev Türgi viisakokkuleppe jaoks 2,8 miljonit või pagulaste struktuuri ülesehitamiseks 2,5 miljonit üle kanda. Lisaks sellele on meil eelarves endas üle 7 miljoni pagulaste jaoks. 100 miljonit kulub meil Euroopa Liidu eesistumisele ja "Eesti Vabariik 100" tähistamisele. 240 miljonit kulub uute koolihoonete ehitamiseks, samal ajal kui koole kinni pannakse. Rahapuudust Eestis ei ole. Küsimus on prioriteetides, kuhu raha kulutatakse. Küsimus, millele, ma arvan, kõik meie kolleegid on üritanud vastust kätte saada, on see, miks meil siis põllumajandus prioriteet ei ole.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma just mõtlesin, millal te pagulasteni jõuate, mõtlesin, et varem või hiljem te peaksite selleni jõudma. Vaatasingi, et huvitav, teie nime ei ole küsijate hulgas, kas tõesti juhtub nii, et küsimuste esitamise ajal me ei jõua pagulasteni. Jõudsite lõpuks, tahes või tahtmata. Kui me läheme aga küsimuse enda juurde, jätame sissejuhatuse kõrvale, siis ma arvan, et ei, teil ei ole õigus. Ma arvan, et maaeluminister jälgib väga sügavuti seda, mis põllumajanduses toimub. Kui te panite tähele, siis ma enne loetlesin meetmeid, mida meie maksumaksja raha eest on eelmise aasta jooksul ka sellesse sektorisse suunatud. See näitab ju, et need ei ole vaid sõnad, vaid reaalsed tegevused, see on reaalne raha, mis on liikunud nii seakasvatajatele kui ka mitmetesse muudesse sektoritesse.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma tuletan meelde, et niikaua kui pagulaste peale raha raisatakse, see teema jääbki üles. Nii et harjuge ära, see on igapäevaelu! Aga ma tulen uuesti pagulaste juurde tagasi. See on nii lõbus teema, kuhu saab ju maksumaksja raha matta, nii et ma arvan, et see on ka rahva seisukohalt täiesti õigustatud küsimus. Kui me eraldasime Türgi kokkuleppe raames stabiilsusreservist 2,8 miljonit, siis okei, kokkulepe on kokkulepe. Kuid häda on nüüd selles, et viisavabaduse kokkulepe ei pruugi realiseeruda – Türgi ju ähvardas täna, et kogu kokkulepe läheb vett vedama ja sellest öeldakse lahti. Ma tahaks nüüd teada, kas see 2,8 miljonit eurot on juba üle kantud, ja kui see on üle kantud, aga kokkulepe läheb vett vedama, kas me saame selle raha siis tagasi. Või kui me ei ole seda raha üle kandnud, kas me siis vabaneme kohustusest seda 2,8 miljonit eurot üle kanda, kui kokkulepe ei realiseeru?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kas füüsiliselt on üle kantud või mitte, seda me saame täpsustada. Siin ei ole mingit saladust,  ülekandeid teeb riigikassa, mitte rahandusminister oma allkirjaga. Ma ise arvan, et ülekanne on tehtud, aga täpsustame selle ära ja anname teile pärast kas või eraldi teada. Nagu te teate, oli Eesti osa sellest suurest kolmemiljardilisest projektist tõesti suurusjärgus 2,8 miljonit. See lähtub kokkulepetest, mis mõlemad osapooled on omavahel sõlminud – seda siis ülemkogu ehk Euroopa juhtide tasemel. Minu andmetel on praegu kõiki neid kokkuleppeid täidetud. Mul ei ole sellel teemal ühtegi indikatsiooni, et neid kokkuleppeid ei täideta.
Eks see on alati emotsionaalne küsimus, aga ma palun teil tulevikus olla ettevaatlikum selliste sõnadega nagu "raha raiskamine". See võib tekitada vale ettekujutuse. Ma ei ole kindel, et kõik rahalised investeeringud ja rahalised kulutused, mida riik teeb, on raha raiskamine, kaasa arvatud teemadel, mis on seotud pagulastega. Aga loomulikult jääb teile võimalus seda nii serveerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Ammase!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav minister! Arupärijatena me tõesti lootsime, et kuuleme täna mõne uue, värske mõtte või idee Eesti majanduse elavdamiseks. Täna nii hästi siiski ei läinud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ma tänan Vabaerakonda võimaluse eest sel teemal debateerida. Kõige suurem probleem valitsuse jaoks on see, et nad on kinni oma dogmades. Kui räägitakse põllumajandusest, siis ikkagi ei saada aru sellest, mille üle me iga päev vaidleme – see on võrdne konkurents. Selline lihtne näide: Läti riik on oma põllumehi toetanud rohkem kui 100 miljoniga, mida ka Eesti riik oleks võinud teha, ja see annabki neile nüüd võimaluse Eesti kari kokku osta. Nii lihtne see ongi, see on võrdse konkurentsi küsimus!
Kui me räägime aktsiisipoliitikast, siis Leedu riigil läks aega neli kuud saamaks aru, et nad on aktsiisipoliitikaga puusse pannud. Eesti riik ei ole senini aru saanud. Ja ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui vastuvõetud seaduse kohaselt meil järgmisel aastal aktsiisi veel 10% ja 15% tõstetakse. Juba praegu tangib 50% raskeveokitest Lätis, Leedus ja Poolas. Ma loodan, et keegi ikka arvestab kokku selle raha, mis Eesti riigil saamata jääb. Vaadates viimaste kuude laekumist, peaks tuluke vilkuma hakkama.
Nüüd veel minu meelest ühest olulisest asjast – see on Eesti riigi tahtmatus investeeringuteks laenu võtta. Ma toon teile konkreetse näite. Kui kunagi olid ministriks lugupeetud Juhan Parts ja Ivari Padar, siis nad sumpasid kusagil seal Tallinna–Tartu maantee äärses soos ja jutt oli sellest, et Tallinna–Tartu maantee ehitus läheb maksma umbes 2,5–3 miljardit krooni. Kui Eesti riik oleks tol ajal laenu võtnud ja selle tee valmis ehitanud, oleks praegu tundunud, et see on ilma saadud. Nüüd me ei suudaks sellesama rahaga teed vist Võõbunigi välja ehitada. Kui omal ajal oleks võetud laenu ja tee valmis ehitatud, siis mida see oleks tähendanud Eesti majandusele! Ka tänasel päeval, kui taristu ehituseks võetaks laenu, teeniks see raha tagasi. Kagu-Eesti ja kogu Lõuna-Eesti majandus on paljuski kinni selles, et transpordiühendus on nii kehv.
Ma arvan, et siin tasuks valitsusel ikka mõelda. Ei ole mõtet uhkustada sellega, et me oleme Euroopa Liidu kõige madalama laenukoormusega riik. Mis see meie majandusele tegelikult annab? Ma arvan, et see ei anna midagi. Investeeringuid majandusse tasub teha kas või laenuga. See ei tähenda, et me peaks laenu võtma jooksvateks kuludeks – pensionideks, haigekassale jne –, aga majandus turgutab ju kogu riigieelarvet. Ma arvan, et valitsusel tuleks oma dogmadest loobuda ja kas või siis laenuasi üle vaadata või võlakirjade emiteerimisele mõelda. Lühidalt öeldes, millegagi võiks meie majandust siiski ergutada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.


6. 17:58 Arupärimine Kreeka finantsolukorra ja kolmanda abipaketi efektiivsuse kohta (nr 206)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Jaak Madison, Martin Helme, Henn Põlluaas, Mart Helme, Uno Kaskpeit ja Arno Sild aprillikuu 12. päeval k.a. Arupärimine on Kreeka finantsolukorra ja kolmanda abipaketi efektiivsuse kohta ja kannab numbrit 206. Arupärimisele vastab rahandusminister Sven Sester. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama arupärijate esindaja Jaak Madisoni!

Jaak Madison

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Peaaegu kaks kuud tagasi sai üle antud arupärimine, mis on kindlasti aktuaalne ka tänasel päeval, sest Kreeka finantsolukord ei ole näidanud paranemismärke, vaid pigem on kriis eskaleerunud. Kuid tuletame täpsemalt meelde arupärimise sisu.
18. augustil 2015 kiitis Riigikogu heaks Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi, millega nõustuti kolmanda abipaketiga mahus kuni 86 miljardit eurot. Kuni 2018. aasta augustini kestva abiprogrammi põhieesmärgid on taastada eelarve jätkusuutlikkus, tagada finantsstabiilsus, soodustada kasvu, konkurentsivõimet ja investeeringuid ning ajakohastada avalikku haldust. Arvestades asjaolu, et Eesti osalus Euroopa stabiilsusmehhanismis on 1,3 miljardit eurot, millest oleme sisse maksnud 148,8 miljonit eurot, on igati kohane saada parem ülevaade Kreeka eduloost ja Eesti maksumaksjate raha olukorrast selles investeeringus. Kõigest sellest tulenevalt oleme esitanud ministrile neli küsimust. Esiteks, kuidas on Kreeka täitnud kolmanda abipaketi raames võetud kohustusi? Teiseks, kui palju on vähenenud Kreeka riigi võlakoormus? Kolmandaks, kuidas kommenteerida kuuldusi, et osa Kreeka võlakoormusest tuleb kustutada? Siia lisan remargi, et kuna IMF on üpris tungivalt rõhutanud seda vajadust, siis võib ka kommenteerida IMF-i nõudmisi ja soovitusi ning reaalset võimekust neid täita. Viimane küsimus: kui palju ja mis ajaperioodil on tulemas esimesed Kreekale antud laenude tagasimaksed?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahandusminister Sven Sesteri, et anda vastus arupärimisele, mis kannab numbrit 206!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja parlamendiliikmed! Vastan teie esitatud küsimustele, mis puudutavad Kreeka finantsolukorda ja kolmanda abipaketi efektiivsust.
Esimene küsimus: "Kuidas on Kreeka täitnud kolmanda abipaketi raames võetud kohustusi?" Kreeka on  kolmandas abipaketis seatud kohustusi seni täitnud. 2015. aasta programmi järgne eelarve primaarpositsiooni eesmärk saavutati. Tulemus oli 0,7% SKT-st ülejääki. Programmis nõuti vähemalt –0,25% puudujäägitaset. Selle saavutamiseks reformiti muu hulgas käibemaksu- ja pensionisüsteemi ehk siis pensionäride tervisekindlustuse osa ja piirati varasele pensionile jäämise võimalusi ning tõhustati eelarve juhtimist. Programmi esimese perioodi ajal tehti Kreekale kolm toetuslaenu väljamakset ning kaks tehingut seoses pankade rekapitaliseerimisega. Kõik nimetatud maksed on tehtud alles pärast mitmesuguseid eeltegevusi, mida oli kokku üle 60 nimetuse. Institutsioonide koostatud hinnangu kohaselt on Kreeka abipaketis sisalduvaid kohustusi üldiselt täitnud ning seetõttu on antud soovitus esimese programmi ülevaatus lõpetada. Abipaketi esimese ülevaatuse tulemusel tehtavad vastastikuse mõistmise memorandumi muudatused esitatakse Riigikogule arvamuse avaldamiseks vastavalt kehtivale korrale.
Teine küsimus: "Kui palju on vähenenud Kreeka riigi võlakoormus?" Kreeka võlakoormus peaks prognooside kohaselt hakkama vähenema 2017. aastast. Praegu ollakse siiski madalamal tasemel, kui 2015. aasta programmi heakskiitmisel eeldati. Kreeka võlakoormus oli 2015. aastal 176,9% SKT-st. Augustis 2015 eeldati, et 2015. aasta võlakoormus saab olema 196,3%. Juhin tähelepanu, et oli 176,9%. Kui vaadata 2016. aastat, siis  augustis 2015 eeldati, et 2016. aastal peaks Kreeka võlakoormus olema 200,9% SKT-st. Praegune prognoos ütleb, et see saab olema 182,9%. Ning kui me vaatame 2017. aastat, siis 2015. aasta augusti prognoos ütles, et 2017. aastal on Kreeka võlakoormus 198,6% SKT-st. Praegu on prognoos toodud tunduvalt allapoole ja 198,6% asemel me näeme 181,8%.
Kolmas küsimus: "Kuidas kommenteerite kuuldusi, et osa Kreeka võlakoormusest tuleb kustutada?" Enamik riike, sealhulgas Eesti, on välja öelnud, et võla põhiosa kustutamine ei tule kõne alla. Seda ütleb selgesõnaliselt ka 2015. aasta juulis toimunud euroala riikide tippkohtumise avaldus Kreeka kohta. See, millest räägitakse, on Kreeka võla teenindamise koorem. Eurorühm nõustus 24. mail kaaluma võlaleevendusmeetmeid, mis sisaldavad laenude tagasimakse tähtaja või intressipuhkuse pikendamist või intressimäärade alandamist. Võlaleevendusmeetmed saavad toimida vaid tingimuslikult ehk Kreeka peab olema valmis täitma kõiki endale võetud kohustusi.
Neljas küsimus: "Kui palju ja mis ajaperioodil on tulemas esimesed Kreekale antud laenude tagasimaksed?" Kreeka laenu tagasimaksed ja intressimaksed EFSF-ile algavad 2023. aastal. Kuni 2031. aastani on tagasimaksed suurusjärgus 3 miljardit eurot aastas. ESM-i kolmanda abiprogrammi raames antud laenude tagasimaksed algavad 2034. aastal ning aastased maksed kasvavad tagasimakseperioodil umbes 1 miljardi euroni. Kreeka hakkas intressimakseid tegema sellest hetkest, kui ta laenu sai. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Teile on ka küsimusi. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõnelesite vastuvõetud kohustusest, mida Kreeka peaks veel täitma. Ehk oskate nimetada, kus on veel arenguruumi – missugused vastuvõetud kohustused vajavad veel täitmist?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Praegu on Kreeka olukorras, kus tema primaarülejääk ehk ülejääk enne laenude teenindamist on umbes 0,5% ehk ta on oma tulude-kuludega tasakaalus, kui ta ei peaks võlga teenindama – nii võiks eesti keeles teistpidi öelda. Eesmärk on jõuda 2018. aastaks pooleprotsendiliselt primaarülejäägilt 3,5%-lise primaarülejäägini. Ette on nähtud ka meetmed, kuidas Kreeka sellele tasemele jõuaks. Võib-olla suuremad neist on seotud pensionisüsteemiga, kust eeldatakse saada täiendavat tulu suurusjärgus  1% SKT-st, ja tulumaksureform, mis annab teise umbes 1%. Tulemas on veel ka väiksemaid meetmeid. Mitmeid asju on aga tõesti juba tehtud. Käibemaksu erisusi on hakatud kõvasti ära kaotama jne. Ütleme, et suuremate asjadega, mis annavad tulevikus täiendavat võitu, on tegeldud, ja nagu te teate, on Kreeka parlament võtmas või on juba võtnud vastu mitmeid olulisi uusi meetmeid programmi järgmise ülevaatuse kontekstis.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kas see protsent on 180 või 185, 186 – iseenesest on need nii suured protsendid ja nii suured summad, et ma ei tea, kas on olemas sellist valemit või tabelit, mis tegelikult näitaks, kas seda raha on üldse võimalik reaalselt tagasi maksta. IMF ongi ilmselt jõudnud seisukohale, et see ei ole reaalne, et Kreeka suudaks neid laene tagasi maksta, ja et osa Kreeka laene tuleb kustutada, maha kanda või 2040. aastani külmutada. Aga ma küsin, mis saab patiseisust IMF-i ja eurotsooni rahandusministrite vahel. Kuidas see laheneb? Mulle tundub, et IMF seekord järele ei anna, ja kui ta järele ei anna, siis ei saa see programm ka jätkuda. Kuidas te seda kommenteerite, kes siin peale jääb, kas IMF või eurotsooni rahandusministrid?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! No nüüd oli jälle nii, et faktid ja hinnangud läksid natuke segamini. Mida ma selle all silmas pean, on see, et IMF ei olegi rahaliselt praegu sees. Programmi kogumaksumus on 86 miljardit ja ESM-il on teadmine, et kogu selle 86 miljardit ta peabki käesoleva perioodi jooksul, kuni aastani 2018 välja panema. Mida on euroala rahandusministrid öelnud, on see, et nad näeksid meelsasti, et IMF tuleks ka sisse. Ehk teistpidi, teie küsimuse peale, kas programm kukub siis kokku, ütlen, et ei, programm ei kuku kokku, sest praegu programm toimibki nii, et IMF ei ole selles rahaliselt sees. IMF on kogu aeg olnud laua taga, kui Kreekaga on läbirääkimisi peetud. IMF on andnud läbirääkimislaua taga Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale, samuti Kreekale oma know-how. Ja see on väga tänuväärne olnud.
IMF-i vaatevinklist lähtuvalt ei olegi probleem mitte lähiaastates, vaid probleem kandub umbes 15 aastat edasi, kuhugi 2040. aasta kanti. IMF-i arvamuse kohaselt sel ajal suure tõenäosusega praegustest meetmetest ei piisa selleks, et Kreeka oleks võimeline laenu teenindama. Loomulikult on alati tähtis, kui suur on sinu võlakoorem, aga veelgi olulisem on küsimus, kas sa oled võimeline seda võlga teenindama. Teinekord võib olla olukord, kus väga väikest võlga on väga raske teenindada. Kui te ka tavalise inimesena võtate näiteks väga kõrge protsendiga laenu lühikeseks ajaks ja teil on vaja see kiiresti tagasi maksta, siis te võite olla väga suure probleemi ees. Samal ajal, kui te võtate väga pikaajalise laenu väga madala intressiga, siis on võimalik seda teenindada, kuigi laen on suur. Küsimus on alati selles, millised on laenu teenindamise ajal muud instrumendid, mis annavad võimaluse teenindada laenu võib-olla isegi väiksema koormusega, kui on mõnel teisel riigil, kelle õlgadel nii suurt laenu ei olegi. Praegusel hetkel läbirääkimised käivad. IMF on öelnud, et peaks rakendama lisameetmeid, kui me ei saavuta sellist ülejääki või, ütleme, sellist taset, mida vaja oleks. Selle üle on ka rahandusministrite kokkusaamisel diskuteeritud ja sisuliselt on olemas kokkulepped, kuidas vajaduse korral automaatselt lisameetmeid rakendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Kui me siin augustis arutasime Kreekale abipaketi andmist, siis te rääkisite, et Kreeka saab raha reformide vastu. Osa raha on ta kätte saanud, aga nüüd on järgmiste rahamaksete ülekandmine kuude kaupa veninud. Põhjus ei ole mitte selles, et IMF ja teised kreeditorid vaidlevad, vaid ikkagi selles, et Kreeka ei ole ära teinud neid olulisi reforme, mis tingimuseks olid seatud. See omakorda on põhjustatud sellest, et Kreeka seisab sisulise valiku ees, kas inimeste elustandard langeb järgmistel aastakümnetel järjest ja pidevalt, sest ta peab nii tohutut laenu teenindama, et tal ei ole võimalik riiklikult või sotsiaalselt midagi investeerida, või siis annavad krediteerijad ikkagi leevendust, pikendavad võla tagasimakset kuskile horisondi taha ehk siis see mure jääb lastele lahendada. Eesti valitsus on kinnitanud, et ta ei ole mingil juhul nõus võlgade mahakandmisega, aga selles küsimuses, et võla tagasimaksmine kuhugi mägede taha lükata, nii kindlat tooni ei ole. Äkki te ütlete meile nüüd mingisuguse kindla sõna selle mägede taha lükkamise kohta.

Rahandusminister Sven Sester

Ma ei ole teiega nõus, peaasjalikult just sellega, et Kreeka ei ole täitnud oma lubadusi, nagu te ütlesite. Seda ei ole, muide, vaidlustanud ka IMF, keda te enne välja tõite. Esimese ülevaatuse lõpetamise ettepaneku on heaks kiitnud nii ESM kui IMF. Mõlemad nendivad, et Kreeka võetud kohustused programmijärgse finantslikviidsuse saamiseks on täidetud. Me oleme siinsamas Riigikogu saaliski ju sellest rääkinud, neid asju, mida nad pidid eelmise aasta jooksul tegema, oli oma 60. Nad on need kohustused täitnud, nagu ka IMF on nentinud, alates tõesti gaasituru reformimisest kuni erastamiseni ning riigi statistika, maksuameti sõltumatusest kuni isegi kriminaalseadustes maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste paragrahvide täiustamiseni. Kõik need kohustused, mida nad pidid endale võtma, on nad täitnud. See ei ole neil kergelt tulnud. Nagu me oleme uudistestki näinud, on n-ö lahinguid peetud nii Kreeka parlamendihoones kui ka väljaspool parlamenti, tänavatel. Loomulikult on need meetmed tähendanud inimestele teatavate elustandardite muutumist, mis on paratamatu. Enam ei olegi võimalik jätkata sellise standardiga, nagu neil varem oli. Aga oma õlgadele võetud kohustusi on nad täitnud. See, millest praegu jutt käib, ei ole mitte tagasivaatamine, me eeldame, et see pool on tehtud. Nüüd me vaatame, kas järgmised meetmed, mida tahetakse ellu kutsuda, annavad selle efekti, mida on eeldatud. Selle üle on IMF-iga vaieldud. Varasemad lubadused on aga täidetud.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun vabandust, üks küsimus on ikkagi veel. Ärge veel Riigikogu kõnetoolist ära minge! Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh! Siin lõpus läks jutt laenude peale ja ma sain ka veel sabast kinni. Kui kaugele võiks laenude tagasimakset lükata? Nagu ma mäletan, käis see teema möödunud aasta augustis ELAK-ist läbi. Tol hetkel olid rahandusministrid nädal aega valmistunud selleks, et tuleb Grexit, Kreeka lahkumine, mitte midagi ei juhtu, kõik on stabiilne ja elu läheb ilusti lilleliselt edasi. Aga siis ikkagi Grexitit ei tulnud ja esimesed laenu tagasimaksed pidid algama kas aastal 2023, kui ma õigesti mäletan, või 2022. Kui me räägime praegu laenude tagasimakse edasilükkamisest, siis kui palju me seda edasi lükkame? Kas see peab olema konsensuslik otsus või tehakse see otsus näiteks rahandusministrite nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega? Kuidas see peaks hakkama välja nägema ja kui kaugele edasi lükatakse?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ühtegi konkreetset kokkulepet ei ole ja praegu ei ole ka ühtegi indikatsiooni, millele võiks osutada. Välja on pakutud mitmesuguseid stsenaariume, IMF on pakkunud pikemaajalisi kavasid ja ESM on ka mitu kava välja pakkunud. Aga praegu ühtegi kokkulepet ei ole ja iga kokkulepe, kui see sõlmitaks, tuleks loomulikult ka siia arutusele, parlamentaarses riigis oleks see Riigikogu otsustada. Minul Eesti Vabariigi rahandusministrina ei oleks voli hakata otsustama seda, kui tahetakse muuta olulisi tingimusi, milleks laenulepingu pikkus kindlasti on. See tuleks loomulikult Riigikogu ette arutusele, teist võimalust ei ole, ja ma pean seda ka väga õigeks, et teist võimalust ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liikmed, kas teil on veel küsimusi või ma luban rahandusministri Riigikogu kõnetoolist ära? Selge, rohkem küsimusi  ei ole. Kas on sõnavõtusoove ja ma avan läbirääkimiste vooru? Ei ava. Arupärimisele on vastatud.


7. 18:16 Arupärimine majanduskasvu väljavaadete kohta (nr 212)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise, seitsmenda arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Kadri Simson, Märt Sults, Mihhail Stalnuhhin, Valeri Korb, Vladimir Velman, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Erki Savisaar, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Siret Kotka, Mihhail Korb, Peeter Ernits ja Toomas Vitsut aprillikuu 20. päeval 2016. aastal. Esitatud arupärimine on majanduskasvu väljavaadete kohta ja kannab numbrit 212. Vastab rahandusminister Sven Sester. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Tarmo Tamme, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada!

Tarmo Tamm

Juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See arupärimine natukene kordab Vabaerakonna esitatud arupärimist, aga võib-olla on härra ministril seetõttu lihtsam vastata.
Avalikustatud Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos ei toonud kaasa positiivseid uudiseid. Võrreldes eelmise aasta prognoosiga on nii 2016. aasta kui ka 2017. aasta majanduskasvu prognoos langenud. Käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeriti 0,6 ning järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti allapoole. Seejuures ei tee olukorda paremaks väited, et eelmise aasta majandusprognoos oli madalam meist mitteolenevatel põhjustel ning tulevaste aastate majanduskasv sõltub eelkõige väliskeskkonnast. Vaid väliskeskkonnast sõltuva majanduskasvuga on tõesti keeruline viie rikkaima riigi hulka jõuda või saada uueks Põhjamaaks, mis on sama heaolutasemega, kuid paindlikum kui praegused Põhjamaad.
Kevadise majandusprognoosi varjus ilmus Rahandusministeeriumi koduleheküljele ka pikaajaline majandusprognoos aastani 2060. Sealne prognoos ennustab Eestile vaadeldava perioodi suurimaks aastaseks majanduskasvuks 3,3%. Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta jõuab prognoosi alusel Saksamaa ja Soome tasemele alles 2033. aastal, Taani ja Rootsi tasemele 2039. aastal ning Luksemburgi taseme saavutame vaadeldava perioodi lõpuks. Seda kõike aga ainult sellisel juhul, kui nende riikide majanduskasv on vaadeldava perioodi jooksul olematu. Härra minister, meil on teile ka neli küsimust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Härra minister, ma palun teid nüüd siia Riigikogu kõnetooli, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 212 ja räägib taas kord nii nagu Vabaerakonna arupäriminegi majanduskasvu perspektiividest ja väljavaadetest.

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Vastan rõõmuga küsimustele ja hiljem debateerin teiega teemadel, mis on seotud majanduskasvuga. Olen seda juba varem rõhutanud ja rõhutan ka siinkohal, et kui majandus ei kasva, siis ei ole meil võimalik maksta lastetoetusi selles mahus, nagu me tahaksime, palkasid tõsta ega lubada endale muid investeeringuid, mida me sooviksime teha.
Järgnevalt aga vastan teie esitatud küsimustele, mis puudutavad majanduskasvu väljavaateid. Ja palun juba ette vabandust, kui mõned kordused sisse tulevad. Esimene küsimus: "Kui nominaalne puudujääk on majandusprognoosi kohaselt 2016.–2018. aastal kooskõlas majandustsükliga, siis struktuurne eelarvepuudujääk vajab 2018. aastal tõenäoliselt korrektsiooni. Eelarve puudujäägi vähendamiseks on nii tulude suurendamine kui ka kulude vähendamine. Milline on valitsuse strateegia struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks 2018. aastal?" Kordan üle oma mõtted, mida ma ühele varasemale arupärimisele vastates juba ütlesin. Prognoosikohase puudujäägi katteks on esmalt kavas rakendada juba eelmisel kevadel riigi eelarvestrateegias kavandatud meetmeid, nagu teekasutustasu, uue pakendiaktsiisi väljatöötamiskavatsus, e-sigarettide maksustamine ja kütusesektori kontrollimeetmete tõhustamine. Riigieelarvesse on tulu nendest meetmetest planeeritud alates 2018. aastast ning vastavad eelnõud jõuavad menetlusse järgmise aasta jooksul. Lisaks on kavas ehituses kehtestada, nagu ma ka tõesti varem mainisin, pöördmaksustamine metallidele, heita ministeeriumite majandamiskuludele pilk peale ja jätkata riigiettevõtete dividendimaksetega. Uusi makse võrreldes eelmise aasta koalitsioonilepinguga kehtestada ei plaanita. Nelja-aastase riigi eelarvestrateegia menetluse käigus, mis lõppes mõned nädalad, täpsemalt öeldes, kuu aega tagasi, seadsime endale eesmärgiks struktuurse ülejäägi 2017. aastal ja struktuurse tasakaalu aastatel 2018–2020. Ja selle eesmärgi me ka täidame. Strateegia on tänaseks vastu võetud ja strateegia vastuvõtmise käigus vaatasime üle kõik oma kulude-tulude struktuurid. Ja praegu oleme tõesti olukorras, mille alusel on riigieelarve 2017. aastal struktuurses ülejäägis ja järgnevatel aastatel struktuurses tasakaalus.
Teine küsimus: "Kuidas peaks Eesti jõudma viie rikkama riigi hulka, kui Eesti majanduskasv on ligikaudu Euroopa keskmine või mõni protsendipunkt peale? Milliseid meetmeid on plaanis selle kiirendamiseks kasutusele võtta?" Nagu ma juba eelmistele arupärijatele vastasin, on majanduse elavdamine valitsuse üks prioriteete riigi eelarvestrateegias. Kordan siinkohal üle, et suurimaks prioriteediks on langetada tööjõumakse. Sotsiaalmaksu langetame aastal 2017 pool protsenti ja ka 2018. aasta 1. jaanuarist pool protsenti. Samuti suurendame maksuvaba tulu 205 euroni kuus aastaks 2019 ehk igal aastal tõuseb maksuvaba tulu määr 10–15 eurot, jõudes 205 euroni 2019. aastal. Lisaks rakendatakse madalapalgalistele uue algatusena tulumaksutagastust, mida pole riik varem meetmena kasutanud. Kõik see jätab järgmisel aastal inimestele ja ettevõtetele tarbimiseks, säästmiseks ja investeerimiseks ligi 100 miljonit eurot. Nagu ma enne mainisin, aga kordan veel siinkohal üle, et teil oleks tervikpilt: lisaks maksumeetmetele on majanduse elavdamisele suunatud ka mitmeid teisi meetmeid. Üheks näiteks on ka kuu-poolteist tagasi valitsuse tasemel kokku lepitud nn käibemaksuvaba piiri tõstmine väikeettevõtjatele 16 000 eurolt 40 000 eurole. Teadus- ja arendustegevusse suunatavaid rahalisi vahendeid on aastateks 2014–2020 planeeritud suurusjärgus 600 miljonit eurot. Aga täna on laual ka täiesti uus meede, mis on riigi eelarvestrateegias ka näha – järgmisel aastal 3 miljonit suurinvestori investeeringutoetuse pilootprojektiks. Nii et see tõesti käivitub juba järgmisel aastal. Loomulikult teeme ka regionaalse mõjuga investeeringuid teedesse, tööstusaladesse, kompetentsikeskustesse.
Kolmas küsimus: "Millistel eeldustel on tehtud pikaajaline majandusprognoos 2060. aastani? Kui suur on tõenäosus sellise stsenaariumi realiseerumisel, kui tänane valitsus jätkab oma majanduspoliitikat?" Vastan. Rahandusministeerium kasutab pikaajalise prognoosi koostamisel Euroopa Liidu majanduspoliitika komitees kokku lepitud kogu Euroopa Liidu kohta ühtsetel alustel loodud eeldusi eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks. Pikaajalise prognoosi koostamisel kasutatakse kolme sisendit: rahvastikuprognoosid Eurostati andmetel, tööjõus osalemise hinnang vanusegruppide ja sugude lõikes vastavalt senistele trendidele ning tööviljakuse kasvu konvergents. Eestis tööviljakuse kasv aeglustub, liigub Euroopa keskmise taseme suunas. Sisuliselt tähendab see seda, et meie majanduskasvu määrab pikema aja jooksul tööviljakuse kasv ning demograafilised tegurid. Prognooside kohaselt jõuab Eesti SKT per capita ostujõudu arvestades veidi ülespoole 90%-st Euroopa Liidu keskmisest SKT-st. Meie reaalne konvergents peatub, kuna meie ja Euroopa keskmine tööviljakuse kasv ühtlustuvad ning vaatlusalusel perioodil valitseb meil suhteliselt kehv demograafiline olukord: tööealiste inimeste arv langeb meil kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tegemist on suhteliselt lihtsustatud arvutuste ja eeldustega, mis arvestavad seniste üldiste trendide ja konvergentsiteooriatega. Seega on valitsusel võimalik neid prognoose mõjutada majandus-, haridus- ja rahvastikupoliitika kaudu. Valitsuse kavandatud sammud majanduskasvu elavdamiseks toetavad prognoose ja on suunatud kiirema majanduskasvu saavutamisele. Pikaajaline prognoos on oma olemuselt tehniline ja ei arvesta valitsuse pingutustega majanduskasvu potentsiaali tõstmisel.
Neljas küsimus: "SEB Grupi peaökonomist Robert Bergqvist leidis usutluses Postimehele, et Eestil on väike võlakoormus, mis näitab, et valitsus võib olla liiga ettevaatlik ehk majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleks võtta laenu. Kuidas võiks Eesti majanduskasvule mõjuda riigivõlakirjade emiteerimine või laenu võtmine investeeringute tegemiseks?" Vastan. Eesti on võtnud endale riigieelarve seadusega konservatiivse kohustuse hoida valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon tasakaalus või ülejäägis. Arvestades ebakindlat majanduskeskkonda, meie rahvastiku vananemise trendi ning oodatavat Euroopa Liidu struktuurifondide mahu vähenemist pärast selle eelarveperioodi lõppu, alates aastast 2020, võib praegust ettevaatlikku eelarvepoliitikat pidada väga selgelt põhjendatuks. Samal ajal on viimaste aastate investeeringute maht Eestis olnud Euroopa Liidu tipus. Valitsussektori ehk riigi panus põhivarasse investeerimisel on Eestis viimasel viiel aastal ulatunud keskmiselt 5,4%-ni SKT-st, mis on Euroopa 28 riigi hulgas üks kõrgemaid näitajaid. Mis puudutab riigivõlakirjade emiteerimist või laenu võtmist, siis see ei ole eesmärk omaette. Olen seda ka varem öelnud. See ei taga automaatselt majanduskasvu, vaid on võimalik vahend tegelike eesmärkide saavutamiseks. Näiteks on valitsus otsustanud järgnevatel aastatel investeerida 170 miljonit eurot Kose–Mäo maantee neljarealiseks ehitamisse. Samuti ootab suurinvesteeringuna oma järge Rail Balticu ehitus. Mõlemad panustavad märkimisväärselt meie majanduskasvu. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ütlesite täna juba mitmendat korda, et valitsuse prioriteet on langetada tööjõumakse. Üks tööjõumaks – sisuliselt, kuigi vist mitte ametlikult – on ka töötuskindlustusmakse. Miks praegune valitsus järjekindlalt keeldub langetamast töötuskindlustusmakse määra, kuigi minu mäletamist mööda on nii töötukassa kui ka tööandjad vastavaid ettepanekuid teinud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! No näete, need head kuulajad, kes meid ka interneti vahendusel jälgivad, kuulevad teie küsimuse sissejuhatust ja mõtlevad, et märksõnad on "valitsus", "järjekindlalt" ja "keeldub". See ei ole ju nii ja tegelikult ka küsija teab, et see ei ole nii. Kui me vaatame ajaloos tagasi – ja see ei olnud üldse veel kaua aega tagasi –, siis me näeme, et töötuskindlustusmakse määr oli 4,2%. Ühel hetkel langetati see 3%-ni ja teisel hetkel me nägime, et see langetati juba 3% pealt 2,4%-ni. Nii et tegelikult on langus toimunud. Aga küsimuses oli ikka, et on keeldutud, ei taheta langetada. See ei ole niimoodi – seda on langetatud.
Ma arvan, et ühel hetkel tuleb kindlasti üle vaadata ka töötuskindlustusmakse tasemed. Eks seal on alati see küsimus, kas sinna kogunenud reservid on piisavad selleks, et kriisile, mis võib kunagi tulla, ilusti vastu pidada. See on üks konkreetne küsimus, mis sellega kaasneb. Ma olen teiega täiesti nõus, et töötuskindlustusmakse määra alandamine oleks kindlasti ka üks meede tööjõumaksude langetamisel. Kui me vaatame, mida valitsus on teinud aegade jooksul, siis ta on tulumaksu langetanud, sotsiaalmaksu langetanud, tulumaksuvaba miinimumi tõstnud, nüüd ka madalapalgalistele tulumaksutagastuse tekitanud. Sellist meedet pole kunagi varem olnud. Sisuliselt saavad inimesed, kelle palk on 500 eurot kuus, kogu oma tulumaksu tagasi, saavad kõik, mis nad on riigile maksnud, tagasi. Sellist asja pole varem olnud! Me oleme end suunanud sellele sektorile, kellel meid kõige rohkem vaja on. Me oleme tänaseks võtnud juba väga mitmeid meetmeid selleks, et tööjõumakse langetada. Ma arvan, et tulevikus vaatame otsa ka sellele teie esitatud küsimusele võimaliku töötuskindlustusmakse vähendamise kohta. Praegu me näeme, et täiendavad meetmed tööjõumaksude langetamiseks on toiminud ja toimivad ka lähitulevikus.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Hea minister! Seda oli hea kuulata, et nendest meetmetest, mis te kõik ette võtate, inimesed ja ettevõtjad võidavad. Aga te ei taha kuidagi rääkida sellest, kus inimesed ja ettevõtjad kaotavad, ja see on aktsiisipoliitika. Ma küsin nii: kas valitsuse jaoks on aktsiisitõusud majandust elavdavad või majandust pidurdavad meetmed?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Me oleme ette võtnud suure pildi. Mida see suur pilt tähendab? Just seda, et selle valitsuse perioodil me teeme pingutusi selle nimel, et tööjõumaksud langeksid, ja maksuneutraalsusest tulenevalt me pöörame juhul, kui üldse mingeid makse tõsta, tähelepanu pahedele, tarbimisele ja saastamisele. Need on need kolm asja, millele me siis n-ö maksuneutraalselt tähelepanu pöörame.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui üldse majanduskasvust rääkida, siis minu meelest on kaks asja, millest me peaksime täpsemalt rääkima, s.o ekspordi ja impordi, ütleme, vahebilansist ja teiselt poolt inflatsioonist. Kui bilanss räägib sellest, kuidas elavad meie ettevõtted, siis inflatsioon räägib sellest, kuidas elavad meie inimesed. Seoses sellega mul ongi teile küsimus. Viimastel aastatel on meie elust kusagile kadunud sõna "inflatsioon". Kas see on kasulik selleks, et kui me räägime majanduskasvust, siis näidata, kuidas inimesed elavad? Või kuhu see sõna on jäänud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Eks opositsiooni ülesanne on alati kriitiliselt küsida ja ma arvan, et see on õige – nii peabki olema. Kui meil oleks kõrge inflatsioon, siis opositsioon küsiks, miks valitsus on teinud selliseid samme, et inflatsioon nii kõrge on. Ja kui oleks deflatsioon, siis opositsioon küsiks, et kuidas niimoodi, et meil on nüüd deflatsioon majas, kuidas see saavutati. Jaa, teie küsimus oli õigesti asetatud.
Kui me vaatame eelmist aastat, siis oli inimeste keskmine palga kasv 6%, millele deflatsioon andis veel pool protsenti juurde ehk teenused-kaubad odavnesid pool protsenti. Seega võib öelda, et reaalne palgakasv oli 6,5%. Euroopas ja maailmas üldiselt loetakse normaalseks – kui siin üldse võib niisugust sõna kasutada – inflatsiooniks 2%. See on selline inflatsioonitase, mis peaks majandust ergutama. Euroopa on teinud selle nimel kõvasti pingutusi, et saavutada seda 2%-list inflatsioonitaset. Võib-olla kõige ilmekamaks näiteks on keskpankade programmid, kus ostetakse erinevaid võlakirju kokku ja emiteeritakse turgudele lisaraha. See on üks näide.
Ega meie deflatsiooni taga mingit imeasja ei ole. See tuleb peaasjalikult meie toormehindade, eeskätt nafta odavnemisest, mis on aja jooksul toimunud ja mis automaatselt kajastub ka teistes toodetes, mille üks sisendkomponent on nafta või energiaallikad. Sel aastal me peaksime jõudma n-ö kergelt inflatsioonilisse olukorda. Ma arvan, et me ei näe suuremat kui pooleprotsendilist inflatsiooni. Küll aga peaks inflatsioon järgmisel aastal meie eelduste kohaselt jõudma Eestis suurusjärguni 2,6–2,7%. Aga jah, tõsilugu, meil on mitu aastat järjest olnud deflatsioon.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Hea minister! Te rääkisite siin suurest pildist. Väga hea! See suur pilt tähendab seda, et me peame oma majandust vaatama loomulikult koostoimes naabrite ja oma peamiste turgudega. Mis meile erilist muret teeb – ja mida on nii tööandjad kui ka eksperdid ütelnud –, on see, et meil on tööjõupuudus. See on tekitanud erakordselt suure palgasurve, mis omakorda tähendab, et ettevõtetel vähenevad kasumlikkus ja investeerimise võimalused, vähenevad tootlikkus ja konkurentsivõime. Valitsuse asi või valitsuse ülesanne, kui ta tahab majandust turgutada, on seda probleemi leevendada või tasakaalustada. Me saame aru, et valitsus ei saa hakata lapsi tegema, aga tööjõupuuduse probleemi saab küll maksude abil lahendada. Paraku valitsus, nagu kolleegidki on tähelepanu juhtinud, suurendab just neid makse, mis ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimet ja tootlikkuse võimet suurendavad. Ja see jutt pahedest lohutab meid vähe. Kas teil on mingi teistsugune plaan ka?

Rahandusminister Sven Sester

Meil on üks kindel plaan ja see plaan viib meid edasi. See plaan on suunatud kõikidele Eesti inimestele, kaasa arvatud 27-aastastele üksikutele naistele, ja see plaan viib meid lõpuks selleni, et Eesti majandus kasvab. Ja nagu te näete, peaks Eesti keskmine majanduskasv võrreldes Euroopa keskmise majanduskasvuga olema nii sellel kui ka järgmisel aastal suurem nii euroala 19 riigi kui ka Euroopa Liidu 28 riigi kontekstis.

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi siin, ühes Põhjamaa parlamendis, Riigikogus. Järgmiseks palun Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Teie Tarmo Tammele antud vastusest ma ei saanud hästi aru. Te tõite välja, et valitsus kavandab tõuse ainult kahe maksutemaatika puhul: pahed ja tarbimismaksud. Kas kütus on pahe? Minu meelest me peaksime ikkagi konkurentsivõime puhul vaatama Eestist välja, rohkem Euroopa Liidu turgudele. Ja kui me kütuse kaudu, mis on osa tootmis- ja transpordikuludest, seame valitsuse tasandil väike- ja keskmise ettevõtja ning Eesti mõistes ka suurettevõtja, kes Euroopa Liidu mõistes on väikeettevõtja, ebavõrdsesse olukorda juba selliste tingimuste seisukohalt, mille pärast nad üldse toodavad (st kuidas nad jõuavad turuni), siis kuidas ikkagi suudab valitsus meie ettevõtluskeskkonda hoida ja elavdada?

Rahandusminister Sven Sester

Ei, kütus kindlasti pahe ei ole. On kolm asja: pahe, saastamine ja tarbimine. Osa eksperte tahavad kindlasti öelda, et kütusel on selgelt keskkonnaindikaator olemas. Minu kunagine eelkäija, rahandusminister Jürgen Ligi, on seda vist fossiilsete kütuste loogikast lähtuvalt nimetanud keskkonnaga seonduvaks tasuks ja mitmed poliitikud on selle liigitanud tarbimismaksude alla. Ei, kindlasti ei ole kütus pahedega seotud. Pahe on pigem alkohol ja tubakas – ikka need on meil pahed.
Mis nüüd puudutab küsimust ennast, siis loomulikult peab vaatama tervikpilti, vaatama seda, et kui keskkond muutub, pahed levivad või tarbimine kasvab, kuidas siis tööjõumaksude langetamisega n-ö neutraliteeti tekitada. Nagu ma enne teile juba mainisin, lähima nelja aasta jooksul saavad nii tööandjad kui ka töövõtjad väga suure rahalise võidu tööjõumaksude vähendamisest. Loomulikult, kui me räägime näiteks logistikasektorist, siis ma arvan, et diisel on niivõrd oluline komponent logistikasektoris, et sealne aktsiisitõus on suurem kui nende võit tööjõumaksude langetamisest. Kui me vaatame mingit teist sektorit, siis näeme pigem seda, et tööjõumaksude vähendamine annab väga suure võidu võrreldes näiteks kütuse hinnatõusuga.

Aseesimees Jüri Ratas

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister, kas te oskate öelda, kui palju avaldab praegu põllumajanduse taandareng negatiivset mõju majanduskasvule? Me teame, et lüpsikari väheneb iga aastaga 10 000 piimalehma võrra, seakasvatus taandareneb jne. Kui palju see üldisele majanduskasvule piduriks on?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma arvan, et iga kahanev sektor annab igal juhul majandusele negatiivse tagasilöögi. See on nii põllumajandussektoris ja ka kõigis muudes sektorites. Kindlasti on õige see, et tuleb teha pingutusi selleks, et nii piimanduses, aga ka seakasvatuses oleks võimalik konkurentsis püsida. Nagu te ka teate, on valitsus siin rahalisi eraldisi teinud. Alati võib olla küsimus, kas need rahalised eraldised on piisavad või mitte. See on eraldi küsimus ja alati üleval näiteks pensionide ja õpetajate palkade puhul. Isegi Tallinna–Tartu maantee ehitamisega on nii, et ehitad kaks kilomeetrit valmis ja siis öeldakse, et tegelikult oleks olnud vaja selle perioodi jooksul ehitada neli kilomeetrit. Samamoodi on igas sektoris alati see küsimus, kas üks või teine meede on piisav. Kindlasti tuleb sellele tähelepanu pöörata.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kõnesoove ega sõnavõtte ei ole. Seega on arupärimisele vastatud.


8. 18:41 Arupärimine riigi eelarvestrateegia 2017–2020 kohta (nr 215)

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Andres Ammas, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Ain Lutsepp, Andres Herkel ja Krista Aru maikuu kolmandal päeval k.a. Esitatud arupärimine on riigi eelarvestrateegia 2017–2020 kohta ja kannab auväärset numbrit 215. Vastab rahandusminister Sven Sester. Mul on au paluda Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Andres Ammas, et arupärimist Eesti avalikkusele tutvustada!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mul on au taas teie ees puldis seista, et tutvustada järjekordset arupärimist. Ja eriti hea meel on, et ei ole läinud mitte kuud aegagi, juba on arupärimise vastus meie ees. Erakordne võiks selle kohta öelda.
Meie arupärimine käsitleb tõepoolest riigi eelarvestrateegiat. Ütleme positiivsest alustades, et selles strateegias on mõndagi, mis meeldib ka opositsioonile, kas või kaitsekulutuste tõstmine, piiri väljaehitamine, teadus- ja arendustegevusse raha suunamine. Aga väga palju on ka sellist, mis meid rõõmsaks ei tee. Ja mulle tundub, et paljudest probleemidest on selles strateegias täiesti mööda vaadatud ja mööda hiilitud.
Kui eelmisel kevadel hakkas praegune koalitsioon kokku tulema ja arutles koalitsioonilepingu üle, siis alustati küll mõistlikult ja pandi kõigepealt kirja probleemid, mida Eesti elus tuleb lahendada, ja nende baasil sündis koalitsioonileping. Eelarvestrateegiat on aga meie meelest koostatud n-ö poliittehnoloogiliselt – on võetud eri erakondade valimislubadused ja püütud neid võimalikult hästi rahuldada ning koalitsioonilepingut täita umbes sellises stiilis, et hea küll, kui sotsid palju õiendavad, anname neile omavalitsuste tarvis kõigepealt 15 ja siis 25 miljonit, äkki meil on ikka vaja nendega veel koos valitseda, võib ju sinna natukene raha anda. Või kui 15 aastat ei ole piiriga tegeldud, siis nüüd saab selle probleemi ju kangelaslikult lahendada, piiri välja ehitada jne. Aga see dokument ei anna meie arvates Eesti majandusele arenguhoogu. Ja vist oleks päris alusetu üldse loota, et me näeksime sealt 2020. aastast kuidagimoodigi edasi. Meile tundub, et sellele, kui Euroopa rahad vähenevad ja mis siis juhtuma hakkab, küll valitsus kuigi palju ei mõtle, tulgu või veeuputus.
Mõnes asjas ei ole see riigi eelarvestrateegia kuigi ambitsioonikas. Näiteks vaesust peeti koalitsiooniläbirääkimistel Eestis probleemiks, ent absoluutse vaesuse määra tahetakse vähendada ainult 5,9%. Me kõik teame, et meil on probleem, et meil on liiga palju eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanuid, ka teadmistepõhine tootmine on suuresti selle taha jäänud. Aga ka 2019. aastal nähakse seda seltskonda endiselt kuni 26%-na kõigi täiskasvanute hulgast. Üsna vähene on ambitsioon tõmmata kokku valitsussektori majandamiskulusid – 3% aastas ei ole meie arvates just asi, millega hoobelda. Aga kõige rohkem paneb meid muretsema, et kaks elutähtsat valdkonda on meile arusaamatutel põhjustel jäänud eelarvestrateegias vaeslapse ossa. Need on haridus ja sisejulgeolek. Hariduskulud suhtena SKT-sse vähenevad. Ja nagu selgus mõni aeg tagasi Riigikontrolli auditist, siis kõrvutades eelarvestrateegiat Eesti siseturvalisuse arengukavaga, jääb seal nelja aasta jooksul lausa 400 miljonit eurot puudu.
Meil on väga hea meel, kui minister kummutab meie mured ja vastab võimalikult põhjalikult neile küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi rahandusministri Sven Sesteri, et ta arupärimisele vastaks!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, head parlamendiliikmed! Loomulikult on mul suur au olla teie ees ja vastata kõikidele küsimustele, mis puudutavad riigi eelarvestrateegiat 2017–2020.
Alustan kohe esimesest küsimusest. Nimelt, esimene küsimus on selline: "Majanduse reaalkasvuks on eelarvestrateegias 2017–2020 planeeritud ligikaudu 3% aastas. Millisel eeldusel on nähtud Eesti majanduskasvu kiiremana kui Euroopas keskmiselt?" Aastatel 1996–2007 kasvas Eesti SKT keskmiselt 7% aastas ja 28 Euroopa Liidu riigi keskmine SKT 2,5% aastas ehk kasvutempode vahe oli rohkem kui kahekordne. See suur erinevus oli seletatav kiire konvergeerumisega soodsates majandustingimustes, mis tõstis meie ostujõudu, arvestades SKT-d per capita, Euroopa Liidu keskmise suhtes 38%-lt 1996. aastal 76%-ni 2014. aastal. Praeguse Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jõuaks Eesti 2020. aastaks selle näitaja puhul 82%-ni Euroopa Liidu keskmisest, lähtudes keskmisest kasvust aastatel 2016–2020, mis oleks Eestis 2,8% ja Euroopa Liidus 1,9% aastas. Arvestades Eesti konvergentsipotentsiaali, mille referentsväärtuseks ei peaks olema Euroopa Liidu keskmine, vaid pigem rikkamad põhjanaabrid, võib praegu prognoositavat kasvutempode erinevust pidada põhjendatuks. Kuna agregeeritud majanduskasvu mõjutavad ka demograafilised tegurid, võib Euroopa Liidu keskmisega võrrelda ka tööviljakuse kasvu. Aastatel 2001–2007 oli tööviljakuse kasv töötatud tunni kohta Eestis keskmiselt 6% ja Euroopa Liidus keskmiselt 1,7% ehk vahe oli rohkem kui kolmekordne. Praegune prognoos eeldab 3,1%-st tööviljakuse kasvu aastatel 2016–2020, mis peaks Eesti konvergentsipotentsiaali arvestades samuti reaalselt saavutatav olema. Euroopa Liidu keskmiseks tööviljakuse kasvu potentsiaaliks hindab Euroopa Komisjon umbes 1%.
Teine küsimus: "Koalitsiooni eesmärk on tõsta õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest palgast. Samas nähakse eelarvestrateegias ette õpetajate palga tõusu vaid 2% võrra aastas. Milliste sisemiste ressursside arvelt kavatsetakse saavutada vajalik õpetajate palga tõus?" Vastan. 2015. aastal oli haridusministeeriumi andmetel riigikoolide õpetajate keskmine palk 1165 eurot, mis on 109,4% riigi keskmisest palgast. Kordan: 109,4%. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli 106,6% riigi keskmisest palgast. Seega ei ole me eesmärgist, mille koalitsioon on kavandanud saavutada 2019. aastaks, väga kaugel. Eelarvestrateegias oleme juba kevadeks kavandanud õpetajate palga kasvuks täiendavaid vahendeid erinevalt paljudest teistest valdkondadest. Lisaks oleme valitsuskabinetis kokku leppinud, et erakoolide puhul arvestame riigi eelarvestrateegias enam rahaliste vahendite suunamisega õpetajate palkadesse. Sügisel, kui valmib uus majandusprognoos, saame ka terviklikuma pildi oma finantsvõimekusest. Näiteks 2016. aastaks eraldas riik lõpuks õpetajate palgafondi kasvuks 6,4% vahendeid. Milline saab selle tulemusena olema 2016. aasta täpne keskmine palgakasv, selgub 2017. aasta alguses ja siis saab valitsus uut riigi eelarvestrateegiat koostades teha uued otsused. Täiendavaid võimalusi palgatõusuks saab luua eelkõige koolivõrgu korrastamisega. Selleks struktuurseks reformiks on valitsus kavandanud ligi 205 miljonit eurot.
Kolmas küsimus: "Riigikontrolli arvutuste põhjal jääb eelarvestrateegiat siseturvalisuse arengukavaga kõrvutades nelja aasta jooksul puudu 400 miljonit eurot. Kuidas tagatakse arengukavas ette nähtud eesmärkide täitmine järjest pinevamaks muutuvas julgeolekuolukorras?" Vastan. Rahandusministrina olen ma seisukohal, et kõik valdkondlikud arengukavad tuleb koostada lähtuvalt riigi eelarvestrateegias kokkulepitud rahalistest võimalustest. Vastupidi ei ole võimalik riigi rahandust juhtida, sest soove on alati rohkem kui võimalusi. Valitsus on oma otsused riigi eelarvestrateegia 2017–2020 kohta teinud ja sellest peavad kõik ministrid oma valitsemisala tegevusi kavandades ja prioriteete seades lähtuma. Sisejulgeoleku valdkond on rahuldatud taotluste kogumahust Haridus- ja Teadusministeeriumi järel teisel kohal. Rahuldatud taotlused on seotud idapiiri ehituse, siseturvalisuse töötajate sotsiaalsete tagatiste, isikut tõendavate dokumentide väljastamise ja julgeolekualaste tegevuskuludega (relvastuse uuendamisest kuni kiirreageerijate võimekuse suurendamiseni). Alates 2015. aastast on pööratud eraldi tähelepanu riigikaitse arengukava mittesõjaliste osade rahastamisele, mis samuti tähendab peaasjalikult sisejulgeoleku valdkonna tugevdamist.
Lisaks eeltoodule on otsustatud teha sisejulgeolekuga seotud kinnisvarainvesteeringuid kogumahus 20,5 miljonit eurot, sh Vändra ja Vastseliina päästekomandode ehitus ning Pärnu siseturvalisuse ühishoone projekteerimis- ja ehitusetapid. Tõenäoliselt kasvavad sisejulgeolekule 2017. aastal eraldatavad vahendid veelgi, kuna IKT-kulud, välisraha, kaasfinantseeringute maht ja RKAS-ile üle antud hoonete ülalpidamiskulud täpsustuvad sügisel ja on seetõttu praegu riigiüleselt riigieelarve kuludesse arvestatud. Samuti on tehtud põhimõtteline otsus sisejulgeoleku palgafondi kasvu kohta vähemalt 2% ulatuses. Oluline on teada, et sisejulgeolekuasutused on aastaid saanud palgakasvuks vahendeid tänu valdkonna prioriteediks kuulutamisele. Kuidas neid vahendeid on kasutatud, näitab sügisene Rahandusministeeriumi palgaanalüüs. Samuti on oluline, et kuigi valitsus on kokku leppinud majandamiskulude kokkuhoiu eesmärgis, ei pidanud sisejulgeolekuasutused eelmisel aastal ega pea kevadise otsusega ka sellel aastal kärbet rakendama.
Neljas küsimus: "Kuidas tagatakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus olukorras, kus vaatamata meditsiini kroonilisele alarahastatusele langetate 2017. aastal sotsiaalmaksu 32,5%-le, mille tulemusel väheneb tervishoiu rahastus 42,7 miljonit eurot?" Sotsiaalmaksu vähendamise tulemusena haigekassa tulud ei muutu, sest riik tagab haigekassale sama suure tulu laekumise nagu juhul, kui sotsiaalmaksu poleks vähendatud. Selleks on sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikesse 4 kirjutatud automaatne kompensatsioonimehhanism. Selle järgi kannab Maksu- ja Tolliamet riigieelarvest riikliku ravikindlustuse vahenditesse täiendava summa. Prognoositavalt on see summa 2017. aastal 41 miljonit eurot, 2018. aastal 88 miljonit eurot, 2019. aastal 93 miljonit eurot ja 2020. aastal 98 miljonit eurot. Enne lisarahast rääkimist tuleb arutada ka võimalikke struktuurseid reforme, mis meie ravikindlustussüsteemi tervikuna efektiivsemaks muudaksid ja inimesi oma tervise eest rohkem hoolima suunaksid. Selles valguses on räägitud personaalsetest tervisekontodest, aga ka erahaiglatelt ja -arstidelt teenuste ostmisest, juhul kui need on riigihaiglatest efektiivsemad. Konkurentsi parandamiseks tuleb pöörata tähelepanu ka võimalikele sammudele ravimiturul. Ühe konkreetse sammuna inimeste tervise parandamiseks tegin valitsusele ettepaneku, et aastas kuni 400 euro ulatuses tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi ei loetaks alates 2018. aastast enam erisoodustuseks. Valitsus toetas seda ettepanekut ja see eelnõu jõuab varsti ka Riigikokku. Võtmeküsimusena näen tervishoiu rahastamise puhul siiski majanduskasvu. Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka palgad ja ravikindlustuse eelarve võimalused ning väheneb meditsiinipersonali palkade vahe Soomega, mis on üks haigekassa kulude kasvu vedav tegur.
Viies küsimus: "Omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks nähakse ette vaid 15 miljonit eurot aastal 2019 ja 25 miljonit aastal 2020, mis ei korva kaugeltki tegelikke vajadusi riigi delegeeritud ülesannete täitmiseks. Kuidas kavatsetakse peale nn haldusreformi saavutada omavalitsuste võimekus ja jätkusuutlikkus neile piisavat sissetulekut tagamata?" Vastan. Omavalitsuste tulubaas kasvab eelkõige selle tulemusena, et Eesti majandus kasvab ja brutopalgad tõusevad lähiaastatel kiiremini kui hinnad. Omavalitsused saavad automaatselt 11,6% oma elanike deklareeritud brutotulust, lisaks on neil mitmed muud tuluallikad. Nii kasvavad kohalike omavalitsuste sissetulekust ca 60% moodustavad maksutulud 2020. aastaks 27% võrreldes 2015. aastaga. See on inflatsioonist üle kahe korra enam ja nii suureneb ka omavalitsuste reaalne ostujõud. Debatt selle üle, kas omavalitsuste tulubaas on ülesannete täitmiseks piisav, on sama vana kui omavalitsused ise ja jätkub kindlasti haldusreformi ettevalmistamise käigus ja hiljemgi. Riiklike ülesannetega, mille täitmine on delegeeritud kohalikule tasandile, kaasnevad kulud kaetakse vastavalt seadusele täielikult riigieelarvest ning selles osas riigi ja omavalitsuste vahel aktuaalseid vaidlusi hetkel ei ole. See, et meil on omavalitsus, kes tegeleb asjadega, milleks seadus teda ei kohusta, nagu üleriigilise propagandameedia ülalpidamine, erinevate tasuta teenuste pakkumine jpm, näitab, et vähemalt ühel juhul ületab tulubaas kohustuslike ülesannete täitmise vajalikku mahtu olulisel määral.
Minu erakond on välja pakkunud idee, et omavalitsustele laekuv tulumaksuosa ehk seesama 11,6% võiks olla seadusega diferentseeritud lähtuvalt sellest, milline on omavalitsuse majanduslik potentsiaal, mida iseloomustab näiteks omavalitsuse või maakonna keskmine palk. Omavalitsused peaksid üldjuhul hakkama saama neile laekuva maksutuluga ja sellise mudeliga oleks võimalik paljud omavalitsused vabastada tasandusfondi lõksust ja motiveerida neid rohkem toetama ettevõtlust, mis loob uusi ja parema palgaga töökohti. Kui kohalik majandus kasvab ja tekivad uued töökohad, jääb lisatulu omavalitsustele. Omavalitsuste tegelikku võimekust mõjutab aga kõige enam haldusreform, mis võimaldab kompetentsi koondada ja ka omavalitsuste tulubaasi senisest efektiivsemalt avalike teenuste pakkumiseks kasutada.
Juhin tähelepanu, et valitsus on kavandanud lisaks mainitud tulubaasi suurendamiseks mõeldud vahenditele maksta ühinemistoetustena välja 65 miljonit eurot, mis kindlasti ei kulu ainult ühinemisele, vaid võimaldab omavalitsustel investeerida infrastruktuuri ja parematesse teenustesse. Peale arupärimises mainitud tulubaasi kasvu lisandub järgmisel neljal aastal omavalitsustele ka huvitegevuse toetus: 2017. aastal suurusjärgus 6 miljonit eurot, 2018. aastal ja sealt edasi suurusjärgus 15 miljonit eurot. Energiasäästu saavutamiseks on kavas toetused lasteaedade ja hooldekodude renoveerimiseks suurusjärgus 26 miljonit eurot, jäätmehoolduse korraldamiseks 2,2 miljonit eurot aastas jne. Ka mitmed välisabimeetmed on suunatud ainult või suures osas kohalike omavalitsuste tegevuste toetamiseks: linnaliste piirkondade meede 95 miljonit eurot, piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 156 miljonit eurot, koolivõrgu korrastamine 205 miljonit eurot, lastehoid ja puuetega laste hoolekandeteenused 39 miljonit eurot, energiasääst tänavavalgustuses 43 miljonit eurot, veemajanduse infrastruktuur 144 miljonit eurot, koolide IKT-taristu 11 miljonit eurot, lasteaedade ja hooldekodude energiasäästlikuks muutmine jne. Samuti võtab riik näiteks riigigümnaasiume luues osa seniseid kohalike omavalitsuste kulusid enda kanda. Ühesõnaga, koos haldusreformiga, mis suurendab kohalike omavalitsuste ülesannete täitmise administratiivset suutlikkust, tehakse järgmise nelja aastaga kohalike omavalitsuste võimekuses suur hüpe edasi, et pakkuda elanikele paremaid teenuseid, mida toetab ka tulubaasi suurendamine 15 miljoni võrra 2019. aastal ja 25 miljoni võrra 2020. aastal.
Kuues küsimus: "Kui palju kavatsetakse investeerida kohalikesse teedesse, et need Tallinna–Tartu maantee rekonstrueerimise kava kõrval vaeslapse ossa ei jääks?" Vastan. Teede korrashoidmise põhimõtted on paika pandud seadusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on teede ja tänavate korrashoid kohaliku omavalitsuse kohustus. Tegemist on kohaliku elu korraldamise tähtsa ja sisulise ülesandega. Riigi kohustus on hoida korras riigimaanteid. Seda on oluline meeles pidada, selleks et pintsak ja nööp omavahel sassi ei läheks. Seadusandja on ette näinud, et kohalikud omavalitsused peavad kohalikke teid korras hoidma, järelikult seda ka rahastama. Ka riigieelarve seaduses omavalitsustele ettenähtud tasandusfondi arvutusvalem võtab arvesse kohalike omavalitsuste teede hoiuks vajalikke vahendeid. Kohalik omavalitsus otsustab ise oma eelarve prioriteedi ning kasutab parimal võimalikul moel oma vahendeid, sh nii tulumaksu kui tasandusfondi eraldisi, sihtotstarbelisi lisatoetusi teehoiuks, omatulu, laene jne, pidades silmas kohaliku elanikkonna huve. Kuna teed on peamine transpordi infrastruktuuri liik, siis on loomulik, et nende korrashoidmine vajab teeomaniku tähelepanu, kelleks kohalike teede puhul on vald või linn, riigimaanteede puhul riik.
Kas ma saaksin veel natuke lisaaega?

Esimees Eiki Nestor

Ma arvan, et rahvasaadikute aktiivsus on niivõrd suur, et minister saab ära öelda ka kõik selle, mis tal veel südamel on. Arupärimisele vastamisel ei saa tõesti lisaaega anda. Aga küsimustele vastamisel saab minister olla nii põhjalik, kui ta soovib.

Rahandusminister Sven Sester

Selge, lähme küsimustega edasi. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, rahandusminister Sven Sester! Ja esimesena pakub teile võimaluse kõik ära rääkida Valeri Korb. Palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Pärast niisugust teravat ja ilusat kõnet viienda päevakorrapunkti juures on mul isegi piinlik praegu küsida. Aga lugu on selles, et vaatamata 2–3%-sele SKT kasvule rääkis haridusminister siin mõni kuu tagasi päris kehvasti eelarvest siis, kui me arutasime erakoolide tulevikku. Me pole ausalt öeldes veel lõpetanud neid läbirääkimisi. Aga kui rääkida järgmisest aastast, siis tahan teie käest küsida, mis eelarvega praegu toimub – kas seal on auk sees või ei ole?

Rahandusminister Sven Sester

Eelarves auku ei ole, uskuge mind. Just kinnitasime nelja-aastase riigi eelarvestrateegia ja seal on tulud-kulud tasakaalus. Ega see kergelt ei läinud, sest alati on ju soove palju rohkem kui võimalusi. Aga kindlasti ei ole seal ühtegi auku sees. Riigi eelarvestrateegia on avalik dokument, seda on võimalik vaadata ka Rahandusministeeriumi kodulehelt. Ei, auke ei ole seal sees. Ja kui ma tulen siia rahandusministrina sügisel riigieelarvet kaitsma, siis enne seda edastan teile ka järgmise aasta riigieelarve dokumendid ja te näete, et ka seal ei ole ühtegi auku sees – kindlasti on kulud ja tulud tasakaalus. Pigem oleme isegi võtnud järgmiseks aastaks ambitsioonika eesmärgi hoida 0,2%-st struktuurset ülejääki.
Ma kasutan võimalust, kuna härra koosoleku juhataja ütles, et mu vastamise aeg on praegu limiteerimata. Seega vastan korrektselt küsimustele, mis mulle olid esitatud. Nimelt on mul jäänud vastamata küsimustele nr 7 ja 8. Nii et ma kasutan siinkohal võimalust, et vastata ka neile küsimustele, et midagi ei jääks kuskile õhku ega arusaamatuks.
Seitsmes küsimus oli selline: "Kuidas tagatakse Eesti ühtlaseks arenguks vajalikud bussi-, rongi-, lennuki- ja laevaühendused transpordi arengukavas 2014–2020 ettenähtud mahus?" Ma vastaksin siinkohal nii. Kõigepealt rõhutan, nagu olen juba ka eespool maininud, et arengukavad peavad lähtuma valitsuses kokku lepitud eelarvemahtudest ja kõik ministrid peavad arengukavasid ellu viies tegema valikuid prioriteetide alusel. 2017.–2020. aastaks on ühistranspordi toetuseks kavandatud kokku 267,2 miljonit eurot riigi maksuraha, mis teeb 66,8 miljonit eurot aastas. Riigi eelarvestrateegiaga eraldasime sellest 9 miljonit eurot näiteks ka Elroni diiselveeremi liisingumakseteks. Euroopa Liidu uue perioodi vahenditest rekonstrueeritakse või uuendatakse 105 kilomeetrit maanteelõike kogumaksumusega 208 miljonit eurot, rekonstrueeritakse või uuendatakse 110 kilomeetrit raudteelõike kogumaksumusega 87 miljonit eurot, ühendatakse ja parandatakse keskkonnasõbralikke ja vähese CO2 heitega transpordisüsteeme, sh siseveeteid, meretranspordisadamaid ning ka erinevaid transpordiliike. Viie objekti kogumaksumus on 49 miljonit eurot ja uute maanteelõikude kogumaksumus on 45 miljonit eurot.
Kaheksas küsimus: "Kuidas saavutatakse eesmärk tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid, kui internetiühenduse kättesaadavuse parandamiseks on ette nähtud vaid 23 miljonit eurot nelja aasta jooksul?" Siinkohal ka vastus sellele viimasele küsimusele. Tehnilise Järelevalve Ameti eelmise aasta novembri mõõtmiste järgi on vähemalt 30-megabitise ühendusega kaetud keskeltläbi 85% Eesti territooriumist. Ja kui kogu probleem lahendada kaablitega, siis ühe hinnangu kohaselt oleks kaabel vaja viia 80 000 majapidamiseni. See maksaks umbes 1,2 miljardit eurot ehk 15 000 eurot majapidamise kohta. Kahtlen, kas need majapidamised ise raha niiviisi kulutaks, kui see oleks nende otsustada. Vaadates neid numbreid, näen ma pikemaajalise lahenduse osana pigem läbi õhu liikuva andmeside leviala laiendamist igasse metsatalusse internetikaabli vedamise asemel, aga kindlasti on see läbirääkimiste küsimus. Meenutuseks, et on loodud ka baasvõrk EstWin, mis on ühendatud mobiilimastidega. Paljuski tänu sellele on võimalik pakkuda kiiret 4G mobiilset andmesidet suurele osale Eesti territooriumist.
Kui nüüd vaadata edaspidist, siis 2020. aastaks on kavas ehitada 6600 kilomeetri ulatuses riiki kattev baasvõrk. Tänaseks on sellest valmis pool – 3300 kilomeetrit – ja aastatel 2007–2014 suunas riik lairiba baasvõrgu ehitusse kokku umbes 28 miljonit eurot. 2014.–2020. aastaks on tulevikku vaatavalt uue põlvkonna lairibavõrkude arendamiseks ette nähtud 40,5 miljonit eurot toetust. Koos toetuse saajate omafinantseeringuga saab kogu investeering baasvõrgu rajamisse olema kahe perioodi peale kokku 81 miljonit eurot. Lisaks baasvõrgu olemasolule on vaja toetada ka kiire lairibaühenduse juurdepääsuvõrgu laiendamist turutõrke piirkondades. Selleks on vaja vähendada sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku, toetada kogukondlikke algatusi ning otsida ka täiendavaid võimalusi turutõrke aladel nn viimase miili ühenduse rajamiseks. Viimase miili ühenduse toetamist näevad ette ka mitmed Leaderi kohaliku tegevusgrupi strateegiad, mis võimaldavad toetada nii kogukonna kui ka ettevõtjate vajadustele vastava lairiba infrastruktuuri rajamist. Ning lähiajal, st võimaluse korral 2016. aasta esimeses pooles, valmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil põhjalik kiire internetiühenduse analüüs koos nn viimase miili rajamise ettepanekutega. Vastavalt esitatavatele ettepanekutele saab valitsus kavandada ka oma järgmiseid samme maal asuvatele peredele internetiühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Aitäh teile, härra Korb, võimaluse eest vastata!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Te olete väga suur optimist ja te andsite meile julgustavaid ja sütitavaid sõnumeid. Üks neist oli see, et omavalitsuste tulubaas kasvab tänu majanduskasvule. Ma nüüd küsin, kui suur see majanduskasv aasta-aastalt õieti on alates tänasest kuni aastani 2020. Me äsja korrigeerisime ühte prognoosi allapoole, aga ma saan aru, et teie jaoks paistab tunneli lõpus optimismi jätkuvat. Millised need prognoosid siis on ja kui palju see omavalitsuste tulubaas kasvab? Ma küll kahtlen selles proportsioonis – vaevalt et see muude asjadega võrreldes kasvab, kui me tulumaksu määra ei muuda.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ärge kahelge! Kui majandus kasvab, siis on meil võimalik teha ka teatavaid investeeringuid, meil on võimalik tõsta palkasid. See on omavahelises korrelatsioonis. Nii see on. Mul on kahju, aga ma jätsin just laua peale täisülevaate kõikidest euroala riikidest, kaasa arvatud Eesti. Aga kui me vaatame konkreetselt Eestit, siis nagu ma ütlesin, majanduskasv on sel aastal 2%, järgmisel aastal 3%, st praegu on tehtud prognoos, et see kasv on järgnevatel aastatel suurusjärgus 2,8–3%.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Mul on tegelikult lausa kolm küsimust. Esiteks alustan kohalikest omavalitsustest. Kõigepealt, haldusreformile on ette nähtud 80 miljonit eurot. Miks seda jupitatakse kolme aasta peale? Miks ei ole valitsuse prioriteet see lähima poole aasta jooksul ära teha, näiteks alates 1. oktoobrist, ja ka hüvitised välja maksta? Avalikud teenused on jäigad, paberimajandus ei ole inimesekeskne. Meil on vaja vahendeid inimesekesksete teenuste jaoks. Teiseks, siseturvalisuse teenuse pakkumisse on tekkinud väga suured augud. Kuidas need lapitakse? Ja kolmandaks, minu teada on aastas ette nähtud 36 kilomeetrit, millele saab panna uut asfalti. Buumi ajal tehtud maavalitsuste tegevuskavad ja arengukavad on kokku kukkunud, inimesed on pahased. Milline on teie sõnum inimestele?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma püüdsin üles kirjutada, te ju vuristasite minuti jooksul oma paberilt ette selle, mis te olete ette valmistanud. Püüan teile võimalust mööda vastata. Hakkame kõigepealt haldusreformist pihta. Haldusreformiks ei ole mõeldud mitte 80 miljonit, vaid suurusjärgus 65 miljonit – selline on praegune kalkulatsioon. Ja on ette nähtud see kolme aasta jooksul kohalikele omavalitsustele välja maksta. Lisaks nendele ühekordsetele väljamaksetele, sellele 65 miljonile, nagu te teate, on hiljem juba ette nähtud baasrahastus: 2019. aastal 15 miljonit ja 2020. aastal juba 25 miljonit aastas. See tagab kõigile kohalikele omavalitsustele püsiva rahastuse, alguses ühekordsete toetustena ja hiljem baastoetustena igal aastal.
Mis puudutab siseturvalisust, siis ma ei mäleta teie küsimuse täpset asetust. Aga kui tegu on sama kontekstiga, mis oli teie põhiküsimuses, n-ö prioriteedid siseturvalisuses, siis nagu ma ütlesin ka oma vastuses – siseturvalisus on selgelt üks prioriteete valitsuse tegevuskavas. Valitsusel on tegelikult viis prioriteeti. Kui üks nendest on majanduse elavdamine, siis teine ongi julgeolek ja sellest tulenev siseturvalisus. Lisaks pöörab valitsus tähelepanu madalapalgalistele ja lastega peredele ning nendega seonduvatele tegevustele ja toetustele. Viimane prioriteet on ääremaastumine ja riigireform kui selline. Sellised on valitsuse prioriteedid ja julgeolek on selgelt prioriteetide hulgas, ja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Nagu ma ka oma vastuses välja tõin, siis alates kärpeprogrammidest, st siseturvalisuse valdkonnas ei kärbita majandamiskulusid sellises mahus nagu mingite teiste ministeeriumide puhul, ja lõpetades palgakasvudega.
Selle valitsuse prioriteedid on seotud kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, haridustöötajate ja sisejulgeolekuga. Need on need neli prioriteeti, kuhu valitsus suunab näiteks avaliku sektori palgatõusudeks maksumaksja raha. Ehk tinglikult öeldes, kui maaeluminister või rahandusminister tahab oma valitsemisalas palkasid tõsta, siis ta peab selleks raha leidma sisemistest ressurssidest, n-ö efektiivistamise kontekstist lähtuvalt. Aga jah, turvalisus on kindlasti oluline.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Muidugi, see riigi eelarvestrateegia – lugesin selle läbi – on väga ilus dokument. Seal on palju häid asju, aga ma olen äärmiselt, kuidas öelda, skeptiline või pessimistlik. Esiteks ma muidugi ei usu, et sellest poolgi täidetud saaks, isegi kui praegune valitsus nii kaua püsiks. Õigemini on vahepeal valimised, nii et osa lubadusi on lausa teisel pool valimisi. Ja teiseks, ma ei arva, et see valitsus niigi kaua püsib. Aga te siin enne rääkisite avalike teenuste parandamisest seoses haldusreformiga. Ma saan aru küll, et see ei ole otseselt teie valdkond, aga me oleme viimastel aegadel teada saanud, et Eestis võetakse kokku ARK-i büroode võrgustik, ei ole enam võimalik igal pool numbrimärke saada ega eksameid teha. Siin joonistub välja retoorika ja tegelikkuse selge lõhe, mis minu meelest iseloomustab seda riigi eelarvestrateegiat. Kas te ka vahel seda lõhet märkate?

Rahandusminister Sven Sester

See küsimus oli natuke laialivalguv. Ma palun vabandust, et ma seda nii interpreteerin. Kindlasti oleks kõige lihtsam kas-küsimuse puhul öelda, et ei. See oleks vist kõige lihtsam vastus. Ma kasutan võimalust öelda, et ei, ma praegu seda lõhet ei märka. Küll aga avaldan imestust, et te oma küsimuses ei kasutanud sõna "pagulased". Seda te olete tavaliselt teinud, aga seekord jätsite selle võimaluse kasutamata.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister, ma tahan teid kõigepealt kahe asja eest kiita! Esitasite praegu oma meeskonna agregeeritud vastuseid palju hoogsamalt ja ladusamalt kui meie eelmisele arupärimisele vastates. Ja teiseks, ma sain selle kauaoodatud uue idee kätte, teie erakonna mõtte omavalitsuste tulubaasi kohta. See on väga tore. Kuid mind teeb murelikuks ikkagi see, kui peaks juhtuma – võtame nii puhthüpoteetiliselt, ehkki teie optimism seda hästi ei luba, aga siiski –, et majanduskasv ei ole nii suur, nagu te olete plaaninud. Mida te rahandusministrina valitsusele siis soovitate? Kas te lasete eelarve veel suuremasse miinusesse, võtate selle puuduoleva raha reservidest või teete ettepaneku kulusid kärpida?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kõigepealt, kui me räägime ideedest, siis see, mis ma siin ka presenteerisin, on kindlasti üks meie erakonna mõtteid. Ja me tahame sellel teemal arutelu, et vaadata lähemalt seda tasandusfondi lõksu ja rääkida pigem suures pildis kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamisest. Sellel teemal tahaks me kindlasti arutelusid läbi viia. Uskuge mind, ideede puudust ei ole. Ma tahaksin rahandusministrina tulla lähiajal mitme teemaga, mis on seotud majanduse elavdamisega, teie ette ja esimesel võimalusel ka valitsuse ette, alates küpsete ettevõtete stimuleerimisest hakata dividende välja maksma. Räägin just küpsetest ettevõtetest, kes ei ole enam n-ö agressiivses investeerimisjärgus. Ühes siinses infotunnis avasin ma ka natuke rohkem lihtsa ettevõtluskonto temaatikat. Võib öelda, et need mõtted mul kõik vaikselt küpsevad ja lähiajal tahaksin nendega tulla ka suuremasse diskussiooniringi. Need kõik aitavad tegelikult kaasa majanduse elavdamisele. Ma olen seda mitu korda öelnud ja rõhutan veel kord, et me võime siin rääkida millest tahes, aga kui majandus ei elavne, kui me ei võta meetmeid majanduse elavdamiseks, siis meil ei ole tinglikult öeldes võimalik ka palkasid tõsta või uusi teid ehitada.
Nüüd teie küsimus, et kui majanduskasv ei vasta ootustele, sellele, mida eeldati, mida siis selles olukorras tehakse. Loomulikult vaadatakse tervikpilti. Kui me vaatame ajas tagasi, kas või eelmisesse aastasse, nagu te ise ka näitena tõite, siis eeldati suuremat majanduskasvu – 1,7%, aga tuli 1,1%. Ja pange tähele, maksude laekumine oli jällegi parem, kui eeldati. See on tegelikkuses huvitav anomaalia. See, et maksud laekusid paremini, võiks ju olla korrelatsioonis sellega, et majandus kasvab ja maksud laekuvad paremini. Aga majandus ei kasvanud nii hästi, ehkki maksud laekusid paremini. Selles on, ma arvan, oma rolli mänginud ka üldine väärtushinnangute muutus, mida me oleme propageerinud, et makse maksta on lihtne ja maksude mittemaksmine peaks olema keeruline. Siin peab vaatama tervikpilti, kui majandus ei kasva või – mis veelgi olulisem selles kontekstis – järelikult ka tulud ei laeku selles ulatuses, mida on eeldatud. Kindlasti siis need meetmed, mida te üles tõstsite, annavadki indikatsiooni, mida me selles olukorras peaksime tegema.
Nagu te mäletate, oli meil siin väga sügav kriisiaeg. 2008.–2009. aastal, kui oli reaalne kriis, oli Eesti valmis ka nn krokodillikomisjoni kokku kutsuma, et teha reaalseid kärpeid oma igapäevastes kuludes. See oli Euroopas ikkagi ainulaadne – ega mujal Euroopas niisugust asja ei olnud, et oleks tehtud oma igapäevase tegevuse kuludes kärpeid, aga ka avaliku sektori palkade puhul. Praegu me ei näe veel kuskil sellist kriisi, et me peaksime tegema selgeid kärpeid. Pigem on viimase kuue aasta jooksul, nagu ma olen seda ka öelnud, planeeritud struktuurset tasakaalu või ülejääki, aga ka nominaalset puudujääki – igal aastal. Ja sellest viimasest kuuest aastast neljal aastal on olnud nominaalne ülejääk, st planeeritud puudujääk, reaalselt aga ülejääk. Selles mõttes võib küll öelda, et nende planeerimiste puhul on hoitud konservatiivset joont ja võetud pigem aluseks n-ö madalam tulubaas, reaalselt on maksud laekunud paremini. Nii et ma praegu veel selliseid ohte ei näe, et me peaksime hakkama eelarvet muutma. Kui me vaatame aastat 2016, jooksvat aastat, siis võib ka öelda, et meie maksulaekumine on praegu parem võrreldes sellega, mis me planeerisime.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Meil on mitmeid väga tähtsaid dokumente, üks nendest on kindlasti "Teadmistepõhine Eesti". Ja see strateegia näeb ette, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest peaks meil juba olema jõudnud 1%-ni SKT-st, erasektoris vastavalt 2%-ni. Samas me teame väga hästi, et sellel aastal on see riigipoolne rahastamine jõudnud 0,78%-ni. Ja kui me järgmisel aastal ka 8 miljonit lisame, siis ega see protsent eriti paremaks ei lähe, 1%-ni me ei jõua. Samas rõhutab ka valitsuskabinet, et teadus- ja arendustegevus on üks prioriteete, eelisarendusi. Kus on siin vastuolu ja kuidas peaks nüüd hakkama seda vastuolu ületama?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Tegelikult ju vastuolu ei ole. Teie küsimuses oli rõhuasetus, et praegu peaks see olema 1%. Aga tegelikult praegu veel ei pea – aastaks 2019 on pandud eesmärk saavutada 1% tase. Ja kui te vaatate dünaamikat, siis me ju liigume sinna suunda. Me saame lõplikud SKT-numbrid hiljem teada, aga minu andmetel ei ole see mitte 0,78%, vaid 0,81% ja 0,86%, kui ma ei eksi. Kindlasti lõplik täpsustus veel tuleb, aga dünaamika on praegu selle 1% suunas. Mis mulle palju rohkem muret tekitab, on erasektori panus teaduse rahastamisse. Kui n-ö avalikku raha on 1% ja me oleme seal lähedal – olgu 0,84% või 0,86%, me oleme sellele 1%-le järjest lähemale jõudnud –, siis muret tekitab, jah, erasektori rahastamine. Sealne panus on ikka väike ja see tekitab kindlasti muret. Meil ei ole vaja Euroopas häbeneda avaliku sektori panuse pärast teaduse rahastamisse. Põhjamaades on see küll selgelt suurem, aga Euroopa mõttes üldiselt ei ole meil midagi häbeneda. Erasektori rahastamise poolest oleme aga väga all, see on murekoht.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Raha on olemas. Rääkides tervishoiu rahastamisest, ütlesite väga õigesti, et kõik sõltub riigi majanduse kasvust. Ja on olemas niisugune asi nagu protsent SKT-st, mis läheb tervishoiule, ja see on paari viimase aasta jooksul olnud kord 6%, kord 5,9%. Siis käidi välja, et sellel aastal peaks see olema 6,1%. Mujal arenenud Euroopa Liidu riikides on see protsent märksa kõrgem. Aga mitte selles ei ole asi. Nimelt, kui eelmise aasta lõpus avaldati riigieelarve sisu, siis tuli välja, et selle aasta protsent oli seal kõigest 5,2, nii et peaaegu terve protsendi võrra madalam. Lubati ju 6,1% ja oli 5,2%, nii et 0,9%-ne kukkumine. Kuidas te seda seletate? Kui SKT tõusis 3,8%, siis ei saanud ju kõnealune number terve protsendi võrra langeda.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui te vaatate haigekassat, mida rahastatakse puhtalt sotsiaalmaksust, ja panete tähele, siis on haigekassa rahastuses olnud väga selge juurdekasv. Palgad on tõusnud päris jõudsalt, eelmisel aastal 6%. Järelikult näete ka seda, et meditsiinisfääri või -sektorisse on reaalselt raha juurde tulnud.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister Sven Sester!

Rahandusminister Sven Sester

Ma loodan, et saite selgitused.

Esimees Eiki Nestor

Avan läbirääkimised. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Head kolleegid! Ma tahan ikkagi uuesti välja tuua mõned tähelepanekud, sest ma ei saanud neile päris vastust. Ja kuna tegemist on ministriga, kes juhib meil superministeeriumi, st kõik valdkonnad käivad ühe ministri käe alt läbi, ehk siit tuleb välja väga suur otsustus- ja ainupädevus – pealegi on tal abiminister ka kaasas –, siis on vaja mõned asjad lahti rääkida.
Kõigepealt sellestsamast kohaliku omavalitsuse temaatikast. Praegu käib Riigikogus haldusreformi arutelu. Mina ei pea mõistlikuks, et haldusreformiga seotud ühinemistoetusi jaotatakse mitmel aastal klausliga, et valitsus võib ka otsustada, et kõik need omavalitsused, kes on ühinenud suure lubadusega, et nad saavad ühinemistoetust, jäävad sellest ilma, sest valitsus otsustab nii. Aasta 2019, viimase makse aeg on ju selgelt Riigikogu valimistega seotud. Mina tahaks seda näha, et, ütleme, 2018. aasta esimeseks kvartaliks oleks kõik maksed tehtud.
Teiseks, meie riigi toimimismudel on edasi arenenud ja KOKS ehk kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei kajasta neid teenuseid, mida inimesed tänapäeval rohkem vajavad. Me peame muutma oma riigi toimimist paindlikumaks, inimesekesksemaks, vajaduste- ja võimalustepõhisemaks. Praegu näitab juba avaliku teenuse mõiste jäika kohaliku omavalitsuse toimimise mudelit, mis ei ole mõistlik.
Siseturvalisusest. Räägime siin päästmisest, piiri valvamisest, korrakaitsest. Tooksin siia juurde ka uurimisorganite võimekuse, mis on alla igasugust arvestust. Räägime kas või maksupettuste menetlemisest, mis seab ausa ettevõtja väga ebaõiglasse olukorda. Tema ei saa aru, miks teda karistatakse, miks ei karistata neid, kes suuri maksupettusi ellu viivad. Jah, paari aasta jooksul ei ole võib-olla selles vallas personalikulusid vähendatud nii suures mahus kui mujal, kuid juba on jõutud nii palju kahju teha, et teenuse pakkumises on suured puudujäägid. Inimeste emotsionaalne turvalisus – kas või see, et politsei liiguks küla vahel tänavaid mööda ringi – on ju kadunud. Küsimus on ikkagi selles, kuidas kavatsetakse taastada usk ja abivalmidus inimeste suhtes.
Vaheremargina, et siin toodi väga suuri või, ütleme, mõõdukaid numbreid kokkuhoidude kohta. Aga kas te panite tähele, et need numbrid on tulnud inimeste koondamise arvel? Töötute arv kasvab, aga meil ei ole, nagu tänastest päevakorrapunktidest nähtub, ühtegi plaani, kuidas ettevõtluskeskkonda elavdada niiviisi, et sellel oleks ka reaalne tulem. Muidugi ma tean, et aktsiis on tarbimismaks, aga kütuseaktsiis ei puuduta ju ainult transpordiettevõtteid. See puudutab ka näiteks metallitöösturit, kes peab teenust tellima, et tema metall ja metallielemendid pärast tarnijani jõuaksid. Samamoodi ei kasuta piimatootjad suuri firmasid, aga nende jaoks on väga oluline, et nad saaks piima oma talust ära viia ja lõpuks oma toodangu ka poodi toimetada.
Lõpuks sellestsamast teede värgist. Mina tean, et riigil on aastas 36 kilomeetri ulatuses võimekust panna uut asfaltkatet. Küsimus on, kas riigi eelarvestrateegias on valitsuse prioriteet ka elu võimalikkus maal. Maavalitsused on buumi ajal kirjutanud kokku tohutuid arengukavasid, kus on lubatud uusi teid. Aga täna ollakse väga rahulolematud, sest neid teid ei tule, ehkki ka maaomavalitsused ei suuda selgitada, miks neid enam ei tule. Küsimus on see, et kui palju maainimest karistatakse. Kõigepealt pead sa kahte autot omama ja selle võrra rohkem aktsiisi maksma. Lisaks sellele pannakse kinni kõik poed ja kaovad muud teenused, sa pead hakkama järjest enam tsentris käima. See ei ole mõistlik. Minu üleskutse on ikkagi see, et me peaksime ka riigi eelarvestrateegias olema võimalikult realistlikud, elulähedased ja inimesekesksed. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soove läbirääkimistel osaleda, aga ministril on. Palun, rahandusminister Sven Sester!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Aitäh, head parlamendiliikmed, et andsite mulle võimaluse veel viimaseks sõnaks! Ma tahan teid tänada. Ma tahan teid tänada selle hea diskussiooni eest, mis meil täna oli. Hea on diskuteerida. Meil võivad olla erinevad arvamused, meil võivad olla erinevad infoväljad, meil võivad parajasti olla erinevad teadmised ühest või teisest asjast, aga mulle meeldis see tänane diskussioon oma olemuselt, et me väljendasime oma mõtteid.
Ma kinnitan siinkohal veel kord kõigile kuulajatele – teid küll väga palju siin saalis ei ole –, et ma arvan, et me peaksime järjest rohkem pöörama tähelepanu majanduse elavdamisele. Me oleme sellest täna väga palju rääkinud. Me oleme diskuteerinud, mida see majanduse elavdamine tähendab. Ma kordan selle veel kord üle. Majanduse elavdamise all mõtleb enamik inimesi kindlasti erinevaid maksumeetmeid ja ma ei tahaks seda üldse vähetähtsustada. Ma arvan, et tähelepanu pööramine tööjõumaksude alandamisele on üks võtmeküsimusi tänastes konkurentsitingimustes teiste riikidega. Ja ma arvan, et me peame sellele tähelepanu pöörama.
Aga lisaks maksumeetmetele on ka toetusmeetmeid, mis on seotud riigi asutatud rakendusüksustega – EAS, KredEx ja veel mitmed üksused –, kus ühelt poolt tehakse maksumaksja rahaga pingutusi selle nimel, et välisfirmad tuleksid Eestisse, ja teiselt poolt tehakse pingutusi selleks, et Eesti firmad oleksid väljapoole ekspordivõimelised. Kolmandaks on peale maksu- ja toetusmeetmete tähtis teaduse rahastus, sellega seonduvad investeeringud. Ja neljandaks on ikkagi olulised meie enda riikliku regulatsiooniga seotud meetmed, mis parandavad meie ettevõtluskeskkonda. Seesama esmane töötajate register on üks hea näide, kus mingitel ettevõtetel kadus ära konkurentsieelis, mis tuli sellest, et nende töötajate pealt jäeti lihtsalt maksud maksmata. Ma ei räägi konkurentsieeliste kasutamisest ja maksude mittemaksmisest ainult sotsiaalse poole pealt, sellest, et inimestel ei olnud sotsiaalset garantiid, vaid ma räägin sellest ka riigi ja ettevõtja poolt vaadatuna.
Ma veel kord rõhutan, et me teeme pingutusi selle nimel, et majandust elavdada. Aga ma annan endale aru, et eri erakondadel on erinevad prioriteedid: kes tahab suunata rohkem tähelepanu lastetoetustele, kes mingile muule segmendile. Meil ei ole võimalik seda kõike teha, kui majandus ei kasva sellisel tasemel, nagu me loodame. Ma arvan, et see peaks olema meie kõige suurem prioriteet. Aitäh teile selle diskussiooni eest!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle arupärimise arutelu. Aitäh, rahandusminister Sven Sester!


9. 19:33 Vaba mikrofon

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd ja nüüd – vaba mikrofon. (Juhataja haamrilöök.) Aitäh! Istung on lõppenud. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 19.33.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee