10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala teisipäevase istungiga. Alustuseks on võimalik Riigikogu liikmetel üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohale registreeris ennast 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

1. 10:01 Eesti Panga 2019. aasta aruanne

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Täna on meil päevakorras kolm päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Panga 2019. aasta aruanne. Enne, kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, ma lühidalt tutvustan menetlemise protsessi. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettekanne, kuni 30 minutit, seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada ettekandjale üks suuline küsimus ja läbirääkimistel võivad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Nii, head kolleegid, läheme siis päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt, Eesti Panga 2019. aasta aastaaruanne. Ja ma palun ettekandjaks Eesti Panga presidendi Madis Mülleri.

Eesti Panga president Madis Müller
Tere hommikust, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel esitada teile täna Eesti Panga 2019. aasta aastaaruannet. Harva on juunikuu alguseks olnud majanduses olukord niivõrd erinev sellest, mis me kõik eeldasime ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas te saate mikrofone veidi paremini sättida? Jah, niimoodi, siis on parem.

Eesti Panga president Madis Müller
Harva on juunikuu alguseks majanduses olukord niivõrd erinev sellest, mida me ilmselt kõik eeldasime veel ligi pool aastat tagasi. Sellest tulenevalt olen ka täna Eesti majanduse olukorrast ja Eesti Panga tegevusest kõneledes kohane rääkida ilmselt enamast, kui on kirjas panga eelmise aasta aruandes. Et ma aga teie ette tulin just rääkima panga tegevusest 2019. aastal, siis lubage ma teen mõlemat – kõigepealt toon esile olulisemad keskpanga tööd eelmisel aastal, kuid lisaks jagan ka Eesti Panga hinnangut majandusele ja majanduspoliitilistele valikutele. Seejärel vastan hea meelega teie küsimustele.
Te olete Eesti Pangale andnud seaduse järgi terve rea erinevaid ülesandeid. Me tegeleme ühelt poolt hästi praktiliste küsimustega, nagu sularaharingluse korraldamine, maksesüsteemide arendamine, statistika kogumine ja avaldamine. Teisalt on meil vastutus finantssektori stabiilsuse tagamisel, Eesti välisvaluuta reservide juhtimisel, nõuandjana majanduspoliitilistes küsimustes ning euroala keskpangana loomulikult ka osalemisel kogu euroala rahapoliitika kujundamisel. Eesti Panga tegevuse lõppeesmärgiks on toetada majanduse stabiilset arengut ja meie ühiskonna jõukuse kasvu. Selle saavutamiseks hoiame esiteks meie raha väärtust ja ostujõudu koos teiste euroala keskpankadega ühist rahapoliitikat kujundades, kuid näiteks ka hoolitsedes selle eest, et Eesti finantssektor ei oleks liialt habras ja et raharinglus toimiks laitmatult. Me vajame oma töö tegemiseks ise kvaliteetset majandusanalüüsi ja hoolitseme ka selle eest, et meie analüüsid ja majandust puudutavad andmed oleksid kõigile teistele kättesaadavad.
Alustangi oma ülevaadet meie tegevuse praktilistest ja kõigi inimeste jaoks vahetult tajutavatest tegevustest, mis puudutavad raharinglust. Nii sularaha kättesaadavus kui ka elektroonilised maksed on seaduse mõistes elutähtsad teenused ja me võtame nende töökindluse tagamist Eesti Pangas täie tõsidusega. Kokkuvõtlikult saab öelda, et raharinglus toimis eelmisel aastal Eestis tõrgeteta. Eesti Panga koostöös pankade, sularahavedajate ja järjest enam ka kauplustega on sularaha kättesaadavus viimase paari aasta jooksul selgelt paranenud. Sellele on kaasa aidanud poekassas pangakontodelt raha väljavõtmise teenuse levimine. Selliseid punkte, kus seda teenust inimesed saavad kasutada, on Eesti tanklates ja kauplustes juba 675 tükki. Aasta jooksul väljastasime Eesti Pangast pangatähtede ja müntidena 840 miljonit eurot ja meile tagastati 540 miljonit. Münte emiteerisime kokku enam kui 21 miljonit tükki, milledest enamik moodustasid ühe- ja kahesendised. Neid viimaseid me seejuures pidevalt vaid toodame juurde, aga keskpanka tagasi nad praktiliselt ei jõua. Seetõttu soovime jätkata ka diskussiooni Rahandus- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et võtta tulevikus sarnaselt mitme teise riigiga kasutusele ka Eestis ümardamise reeglid, mis vähendaksid väikeste müntidega seonduvat kulu nii tarbijate kui ka kaupmeeste jaoks. Ligi 70% Eesti inimestest toetab seda mõtet ja ma olen kindel, et targalt tehes ei ole ka ohtu ümardamisreegleid rakendades hinnatõusuks.
Laitmatult toimisid eelmisel aastal ka elektroonilised maksed. Eestis oleme me esirinnas nn välkmaksete kasutuselevõtus, tänu millele liigub raha erinevates pankades olevate kontode vahel vaid loetud sekunditega. Eelmise aasta lõpuks olid välkmaksete süsteemiga Eestis liitunud Swedbank, SEB, LHV ja Coop Pank, mis tähendab, et teenus on kättesaadav valdavale osale Eesti Panga klientidest. Oleme Eesti Pangas üheks oma strateegiliseks eesmärgiks võtnud võimalikult hea valmisoleku kõikvõimalikeks hädaolukordadeks, mis on muuhulgas oluline selleks, et suudaksime tagada sularaharingluse ja maksete kui elutähtsate teenuste toimimise.
Oleme koos partneritega läbi mänginud erinevaid kriisistsenaariume, teinud teste ja valmistanud ette hädaolukorra lahendamise plaane. Investeerinud oleme sellesse, et Eesti Panga tehtud statistika oleks võimalikult hästi kättesaadav, hästi kasutatav ja samuti andmekogumise rakendustesse. Eelmisel aastal täpsustasime ka dubleerimise vältimiseks omavahelist tööjaotust Statistikaametiga, kellega meil on hea koostöö. Eesti Panga üks vähem avalikult kajastamist leidnud tegevus on meie investeerimistegevus, mille eesmärk on nii Eesti riigi välisvaluuta reservide heaperemehelik hoidmine ja kasvatamine kui ka meie tegevuskulude katmine ja piisavate puhvrite tagamine keskpanga tegevusega paratamatult kaasnevate finantsiliste riskide katmiseks.
Keskpanga investeerimisportfell kasvas 2019. aastal märkimisväärselt, ulatudes aasta lõpuks 1,2 miljardi euroni. Peamiselt oleme investeerinud kõrge kvaliteediga võlakirjadesse, vähemal määral ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Eesti Panga investeerimisportfelli tulusus eelmisel aastal oli erakordselt hea – me teenisime investeeringutelt tulu pea 39 miljonit eurot ja see andis meile võimaluse teha oma aastakasumist riigieelarvesse tavapäraselt suurem eraldis, mis ulatus seekord ligi 19 miljoni euroni. Alates 1992. aastast on Keskpank oma kasumist riigieelarvesse eraldanud kokku enam kui 170 miljonit eurot.
Nüüd jõuan aga Eesti Panga tegevuse selle osani, mis on seotud majandusanalüüsi, rahapoliitika, finantssektori teemade ja meie majanduspoliitiliste soovitustega. Alustan euroala arengutest ja selgitan Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, mis on tehtud meie osalusel. Tavapäraselt räägime üleilmsest euroala majanduse arengust, et panna möödunud aasta konteksti. Sel korral oleme paraku unikaalses olukorras, kus mullusest rääkimine mõjub vaata et kauni mälestusena millestki väga kaugest. Kuid alustades siiski möödunust, üle-eelmine majanduskasv 2019. aastal oli 2,9% ning euroala majandus kasvas 1,2%. Kui veel 2019. aasta lõpus võisime rääkida majanduse mõõdukast taastumisest pärast riikidevahelisi kaubandussõdasid, siis täna seisame silmitsi üleilmse langusega. Meenutagem kas või Rahvusvahelise Valuutafondi jaanuari prognoosi, mis lubas käesolevale aastale üle 3%-list majanduskasvu. Aprillis prognoosis IMF aga juba samas suurusjärgus üleilmset majanduslangust. Arenenud riikides saab majanduslangus olema isegi kaks korda kiirem, sedavõrd suurt langust nii lühikese aja jooksul on varem harva kogetud. Euroopa Keskpank avaldab oma uue euroala majandusprognoosi ülehomme, 4. juunil, kuid teame, et juba I kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kaasa ligi 4%-lise majanduslanguse ning II kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks. Kõik prognoosid sõltuvad muidugi sellest, milliseks kujuneb tervishoiu olukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmed ning kriisimõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal üsna kiiresti, kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist.
Majandusaktiivsuse taastumine saab olema ebaühtlane nii sektorite kui ka riikide lõikes. Arvatavasti on inimesed veel pikalt ettevaatlikud ja kaaluvad oma suuremate kulutuste edasilükkamist. Samuti võib eeldada välisnõudluse vähenemist riikidest, kus viiruse levik on olnud ulatuslikum ja mõju seega suurem. Kõik prognoosid on praegu paraku spekulatiivsed, aga tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alates 2022. aastast. Pandeemia ja selle piiramiseks astutud sammude mõju majandusaktiivsusele on veel teatud täpsusega võimalik hinnata, tehes selleks eeldusi näiteks karantiiniperioodi pikkuse kohta, seevastu mõju inflatsioonile on täpselt hinnata veel keerulisem. Viirusega võitlemise meetmed ei vähenda majanduses mitte ainult nõudlust, vaid ka pakkumist. Nõrga majandusolukorraga kaasneb tõenäoliselt veelgi aeglasem hinnatõus. Samas võivad näiteks probleemid tarneahelatega tuua kaasa ka – vähemalt ajutiselt – mõnede kaupade kallinemise. Naftahinna väga suur kõikumine avaldab lühikeses perspektiivis inflatsioonile tõenäoliselt suuremat mõju kui keskpankade rahapoliitika. Inflatsiooni lühiajaline kõikumine on aga järjest tugevamalt kujundamas ka pikaajalise inflatsiooni ootusi.
Euroala keskpankade peamine ülesanne ongi teatavasti euroväärtuse hoidmine, hoolitsedes selle eest, et hinnatõus euroalal oleks piisavalt madal ja stabiilne. Majanduse ja inimeste jõukuse kasvuks on oluline, et inflatsioon ei oleks liiga kiire ega ka palju alla keskpikas perspektiivis eesmärgiks seatud 2% aastas. Möödunud aasta alguses võtsime euroala keskpankade poolt suuna rahapoliitika karmistamisele, aga aasta jooksul selgus, et hinnakasv euroalal oli selgesti jäämas allapoole 2%-lisest inflatsioonieesmärgist, mistõttu otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus pakkuda majandusele rahapoliitika abil täiendavat tuge intressikärpe ning varaostuga mahtude suurendamise kaudu. Äärmiselt leebe rahapoliitika on oluline tegur, miks laenukasv on püsinud tugev ning ettevõtete rahastamise hind soodne. Viimastel kuudel oleme Euroopa Keskpanga nõukogus astunud täiendavaid samme selleks, et ka kriisiajal püsiksid rahastamistingimused, sõltumata kasvanud ebakindlusest turgudel, jätkuvalt soodsad. Muuhulgas käivitasime ulatusliku erakorralise ja ajutise varaostukava pandeemia mõjude leevendamiseks. Samuti otsustasime pakkuda parematel tingimustel laenu pankadele. Seda kõike ikka selleks, et pangad omakorda saaksid soodsamatel tingimustel laenu anda ettevõtetele ja majapidamistele. Lisaks toetavad ettevõtete rahastamist praegu erinevad riiklikud garantii- ja tugimeetmed. Karantiini mõjude leevendamiseks valitsuste tehtavad täiendavad kulutused kasvatavad Euroopa riikide avaliku sektori võlakoormust arvatavasti umbes 10–15% võrra. Tegemist on enneolematu eelarvestiimuliga ning seda tuleb loomulikult kasutada võimalikult tõhusalt.
Pandeemiast ei ole jäänud puutumata ka Eesti majandus. Esimesed mõjud ilmnesid vahetult pärast eriolukorra kehtestamist ja viiruse leviku ohjamiseks võetud meetmete rakendamist märtsikuu keskel. Eestis ja mujal kehtestatud piirangud tõid kaasa tõrkeid tarneahelate toimimises. Kaubanduskeskuste sulgemine ja nõudluse vähenemine mõjutasid vahetult jaekaupmehi. Samuti on koroonaviirus raputanud tugevalt siinset tööturgu, eriti teenindussektoris. Kui võrrelda suures pildis praegust kriisi eelmise kriisiga, siis praegu on pihta saanud kõige enam teenindussektor, eelmises kriisis oli selleks ehitus ja kinnisvara valdkond. Selle taustal on Eestis hetkel vast kõige päevakajalisem küsimus see, kuidas koroonaviiruse leviku piiramise majanduslike mõjudega toime tulla. Valitsuse senised kriisimeetmed on aidanud alles hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. Ettevõtted on saanud palgahüvitist juba 120 000 töötaja ehk iga viienda eesti töötaja eest. Majutuses ja toitlustuses sai palgatoetust iga kolmas töötaja viiest, töötlevas tööstuses iga neljas töötaja. Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt. Kriisi tõttu kahanevad maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele. Võib prognoosida, et senisest suurem surve riigieelarvele püsib ka eelolevatel aastatel. Kuna koormus valitsussektori eelarvele on väga suur, tuleb maksumaksja raha kulutada võimalikult tõhusalt ja sihituna eelkõige valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele ja toetada Eesti majanduse kohanemist kriisijärgse maailmaga.
Nii Eesti kui ka teiste riikide majanduse taastumine sõltub palju sellest, milliseid piiranguid pidid riigid viiruse leviku piiramiseks kasutama ja kui kaua need kehtivad. Hindasime piirangute kestuse mõju majandusele Eesti Panga makromudelis kahe stsenaariumi kaudu. Kui piirangud oleksid kehtinud maikuu alguseni, tähendanuks see majandusele 2020. aastaks umbes 6%-list majanduslangust. Seevastu augusti alguseni kehtinud piirangute puhul oleks languseks kujunenud 14%. Ehkki praeguseks on piiranguid oluliselt leevendatud, mõjutavad need ka praegu majandustegevust ning inimesed on suuremaid oste planeerides tõenäoliselt veel mõne aja jooksul ettevaatlikud. Kuna Eesti majandus on suunatud ekspordile, siis sõltub siinse majanduse taastumine suuresti ka meie peamistel sihtturgudel toimuvast.
Eelnev rääkis küll pigem aeglase majanduse taastumise kasuks, kuid siiski on võimalik välja tuua ka mõned majanduse kiiremad taastumist toetavad aspektid. Eesti tänane olukord on võrreldes 2008. ja 2009. aasta kriisiga selgesti parem, sest majanduses ei ole suuri tasakaalustamatusi ja tervikuna nii Eesti majandus- kui ka finantssektor olid kriisi minnes tugevas seisus. Samuti ei saa välistada, et sügav üleilmne majanduslangus osutub ajutiseks, ning selle aasta teisest poolest võib piirangute leevenemisel riigiti näha kiiret taastumist. Olulist rolli mängivad taastumisel kindlasti valitsuste ja keskpankade toetusmeetmed, aga määramatus on kokku võttes väga suur.
Peatun lühidalt ka finantssektoriga seotud küsimustel, kuna probleemid panganduses võivad halvemal juhul võimendada probleeme ülejäänud majanduses ning hästi toimiva finantssektorita oleks kriisist taastumine kindlasti palju vaevalisem. Eesti Pank vastutab Eestis makrofinantsjärelevalve eest, mille eesmärk on suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet, et ka rasketel aegadel ei katkeks majanduses ligipääs laenudele. Selleks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded ja näiteks ka üldised põhimõtted, mida pangad peavad järgima eluasemelaene väljastades. Üldiselt on Eesti kommertspangad finantsiliselt tugevas seisus, seda nii võrreldes teiste riikide pankadega kui ka viimatise kriisi ajaga. Sellegipoolest otsustasime Eesti Pangas märtsis probleeme ennetavalt leevendada pankade kapitalinõudeid ning viia nn süsteemse riskipuhvri nõue 1% tasemelt 0%-ni. See vabastab pankadele 110 miljonit eurot kapitali, mis võimaldab neil keerulisel ajal pakkuda inimestele ja ettevõtetele täiendavaid laene või katta laenukahjumeid, mis kindlasti mõningase viiteajaga pankadeni jõuavad. Lisaks andsime koos Finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpangaga pankadele selge signaali, et samal ajal kui regulaatorid leevendavad pankade kapitalinõudeid, ei ole õige panga omanikel dividende makstes kapitali omakorda nõrgendada.
Väga oluline on olnud see, et pangad on oma klientidele pakkunud paindlikult maksepuhkuseid, seejuures suutes ühiselt kokku leppida, et laenude maksegraafikuid muutes ei tõsteta ka suurenenud riskide puhul intressimäärasid ega küsida tavapäraseid lepingu muutmise tasusid. See on pakkunud kriisi ajal olulist leevendust nii ettevõtetele kui ka näiteks eluasemelaenu võtnud peredele. Samas tähendab kõigile soovijatele maksepuhkuste võimaldamine seda, et esialgu ei ole hästi tajutav klientide hulk, kes oma laenude tagasimaksmisega püsivalt raskustesse võivad jääda. Nn probleemsetest laenudest tulenevad kahjumid võivad panganduses seega avalduda alles mitme kvartali pärast. Tähelepanuväärne on see, et pangad olid võimelised pea kõigile soovi väljendanud klientidele maksepuhkusi pakkuma, kasutamata riigi poolt KredExi kaudu pakutud täiendavaid käendusi. Ühelt poolt olid palgad sunnitud reageerima kiiremini, kui said kinnitatud riiklike käenduste tingimused, teisalt on praeguseks kinnitatud käenduste tingimused sellised, et pangad ei pea nende kasutamist majanduslikult mõistlikuks. See aga ei tähenda, et KredExi käenduste järele vajadus puuduks. Lähemal ajal oleks mõistlik koostöös pankadega kokku leppida täpsustatud tingimused, eelkõige just ettevõtete uutele likviidsuslaenudele, mille järele vajadus tõenäoliselt kasvab pärast juba kokku lepitud maksepuhkuste lõppu. Mõistlikel tingimustel KredExi käendus annaks sellisel juhul võimaluse oma tegevuse jätkamiseks täiendavat laenu saada ka ettevõtetele, kellede riskid majanduskriisi kestes võivad ühe kommertspanga vaatenurgast olla muidu liialt kõrged.
Lubage, annan lühikese ülevaate ka keskpanga tegevusest koroonakriisi ajal. Meie jaoks üks kriitilisem küsimus on seotud elutähtsate teenuste tagamisega. Õnneks ei mõjutanud pandeemiast tulenenud kriis vahetult maksete toimimist või sularaharinglust. Olime siiski selleks valmis ja saime hakkama ka eriolukorra alguses lühiajaliselt kasvanud sularahanõudlusega. Eriolukorra ajal on aga nii sularahanõudlus kui ka maksete mahud olnud tavapärasest pigem madalamad, olles alles nüüd taastumas. Koostöös pankadega leidsime võimaluse avaldada kiirstatistikat selle kohta, kuidas on kriisi käigus muutunud sularaha kasutus ja maksete tegemine. See info on kättesaadav Eesti Panga veebilehel. Nagu juba mainitud, siis langetasime kõikidele pankadele kehtiva nn süsteemse riski puhvri 0%-ni, mis vabastas pankade jaoks täiendavat kapitali laenukahjumite katteks ja uute laenude andmiseks. Märtsi lõpus koostasime juba viidatud kiirhinnangu selle kohta, kui sügavaks võib majanduslangus sel aastal kujuneda. Täiendavalt pakkusime välja soovitused, milliste põhimõtete järgi tasuks riigil majandust toetada. Meie peamine sõnum oli, et ettevõtete pankrottide vältimiseks ja inimeste sissetulekute kaitsmisele suunatud esmased meetmed peaksid olema võimalikult vahetut mõju omavad, kiiresti rakendatavad, samuti ajutised. Tegime tihedat koostööd kriisi ajal ka Riigikogu ja valitsusega, et selgitada keskpanga soovitusi ja pakkuda konstruktiivseid kommentaare majanduse toetamise plaanidele.
Kohanema pidime loomulikult ka organisatsioonina, luues kiiresti tehnilised võimalused rohkematele töötajatele kodukontorist töötamiseks ning kasutades teineteisest eraldatud meeskondade põhimõtet kriitilistes funktsioonides, milles kaugtöö ei ole võimalik. Ka sellega saime hakkama ning sarnaselt paljude teiste organisatsioonidega juba mõtleme, mida eriolukorras töötamise kogemusest õppida ja oma töökorralduses kasutusele võtta edaspidigi.
See ei ole küll otseselt seotud eriolukorraga, aga oleme eelmisel aastal uuenenud juhatusega ka üldisemalt üle vaatamas Eesti Panga strateegiat lähiaastateks. Ühe olulise asjana mõtleme, kuidas olla võimalikult hea nõuandja majanduspoliitilistes küsimustes valitsusele, aga ka laiemalt poliitikakujundajatele. See on meile seadusega pandud ülesanne ja võtame seda tõsiselt. Tahame pakkuda sõltumatut ja asjatundlikku analüüsi ja kommentaare olulistes majanduspoliitilistes küsimustes, aga lisaks tuua kokku ka eksperte ja poliitikuid majanduspoliitilise debati pidamiseks. Eelmise aasta näiteks selle kohta oli Eesti Panga mõjuanalüüs pensionisüsteemis kavandatud muudatustele ja koostöös IMF-iga korraldatud seminar, kus väliseksperdid lahkasid eri riikide pensionisüsteemi häid ja halbu külgi. Eriolukorra tõttu lükkus edasi arutelu, mida me planeerisime pangateenuste kättesaadavuse teemal, tulenevalt olukorrast, kus mitmed ettevõtjad kurdavad pankade liigse konservatiivsuse üle hiljutiste rahapesuskandaalide valguses.
Üks teema, mille majanduslikke mõjusid tasub põhjalikumalt vaagida, on veel näiteks välistööjõuga seonduv. Lähiajal on Eesti Panga tähelepanu eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist, seda nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks, kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitilistes valikutes. Oleme jõudmas kriisietappi, kust tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid selle kohta, keda ja millisel moel riiklikult toetada. Kui koroonakriisi saabudes oli mõistlik tagada esmane tugi kõigile ettevõtetele ja inimestele, kes ootamatult kaotasid suure osa oma sissetulekutest, siis kriisist väljumisel tasub olla valivam ja riigi tuge täpsemini sihtida. Kõigi ettevõtete ühetaoline toetamine muutub esiteks maksumaksjale liialt kalliks ja teiseks võib olla majandusele pikas perspektiivis lausa kahjulik, töötades vastu paratamatult tarvilikule majanduse kohandumisele uute tingimustega. Tark oleks teha täna otsuseid, mis on suunatud just sellele, et kohandumine uute oludega oleks võimalikult edukas nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale tervikuna.
Ma pakun vaid paar valdkonda, mille tähtsus saab kriisijärgselt ilmselt olema senisest veelgi tähtsam ja millele võiks riiklikult tugevasti panustada. Need mõtted ei ole ka, ma arvan, põhimõtteliselt uued. Esiteks on tõenäoliselt veelgi olulisemaks muutunud majanduse digitaliseerimine. Võiks kaaluda näiteks ulatuslikumat hästi sihitud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda ka uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad saavad olema muutumises ja me peaksime olema valmis sellest võimalusest kinni hakkama. Samuti tasub panustada sellesse, et kvaliteetne andmeside ulatuks igasse Eesti nurka. Teiseks tuleb senisest enam toetada inimeste ümberõpet, sest tööpuudus kasvab ja majanduses vajalikud töökohad muutuvad. Sellesse tasub investeerida, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturu nõudmistele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Olgu ka öeldud, et kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks. Kolmandaks tasub ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades mõelda, kas need toetavad ka näiteks kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ja mille saavutamine nõuab paratamatult olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt. Lisaks juhin tähelepanu, et just suurematele ettevõtetele laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline. KredExi või MES-i kaudu tasub pakkuda käendusi, eelkõige osalisi käendusi, mitte niivõrd otselaene ettevõtetele. Sellisel juhul säilib kasuliku topeltkontrollina siiski ka panga kui laenuandja hinnang ettevõtte pikaajalise elujõulisuse kohta. KredExi ja MES-i pakutud laenude tingimused ei peagi olema väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud eelkõige n-ö viimase võimalusena ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa. Samas, käenduste puhul peaks siiski tingimused sättima selliseks, et pankadel on neid ka tegelikult mõistlik kasutada. Vähemalt suuremate ettevõtete toetamisel oleks veelgi parem, kui riigi rahalise toe eelduseks on ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. Seotult eelnevaga, riik peaks ka strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte aga konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke. Keerulises olukorras on suurettevõttele raha laenamisega kaasnev kindlasti oluline risk ja maksumaksjal on õige oodata selle riski eest ka õiglast hüvitist, sest vastasel juhul läheb toetus sisuliselt ettevõtete senistele omanikele. Seega võiks riik ka suurematele ettevõtetele mitte lihtsalt soodsat laenu anda, vaid seejuures nõuda näiteks õigust omandada kokkulepitud tingimustel ettevõttes ka osalust.
Need olid lõpetuseks mõtted, mida minu hinnangul tasub järgmiste tugimeetmete kujundamisel kaaluda. Meeles peame pidama, et riiklike kulutustega ei saa täielikult asendada kriisi tõttu kokku tõmbunud erasektori nõudlust, saame vaid pehmendada kriisi mõju ja luua paremaid tingimusi majanduse taastamiseks. Täpsemaid võimalusi selleks jõuame kindlasti lähiajal veel põhjalikumalt kaaluda. Ja Eesti Pangas oleme valmis nii nendeks aruteludeks kui ka kõigi teiste meie seadustest tulenevate ülesannete jätkuvalt võimalikult heaks täitmiseks. Aitäh! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud president! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president, tänan kõigepealt teid selle põhjaliku ettekande eest! Selles ettekandes te kahel korral rõhutasite oma rolli nõuandjana valitsusele ja poliitika kujundajatele majanduspoliitika küsimustes. Vot olge nii kena ja andke siis seda nõu meile. Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Komisjon heaks või tuli välja ettepanekuga 750 miljardi euro suuruse päästepaketi näol ja see peaks jõudma ka meie laudadele aruteluks. Selle päästepaketi selline määrav element või määrav tingimus on see, et Euroopa Komisjoni poolt väljastatavad liikmesriikide ühised võlakirjad ei hakka kajastuma liikmesriikide võlastatistikas. Kas te kiidate heaks sellise praktika? Kas siin ei peitu suured riskid olukorras, kus riikide võlakirjad on enneolematult kõrgel tasemel ja kasvavad? Kas te kiidate heaks sellise praktika, et selle ülla päästepaketi element on see, et võlad ei hakka kajastuma liikmesriikide statistikas? Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Mis puudutab Euroopa Komisjoni eelmise nädala ettepanekut, siis ma arvan, et ühelt poolt me peame nõustuma sellega, et Euroopale oleks kasuks, kui me suudame ka ühiselt ja koordineeritult pingutada selle nimel, et Euroopa sellest kriisist võimalikult hästi välja tuleks. See on ka Eesti majanduse huvides lõpuks. Arutleda loomulikult võib selle üle, et kui ühiselt siis Euroopa Komisjoni nimel võlakirju emiteerides raha laenatakse, et kuidas siis selle täpne edasi, kas laenamise või toetuste jagamise tingimused peaksid olema. Ma arvan, et see kindlasti on see problemaatilisem pool siin. Juhul, kui ühiselt raha laenatakse ja seda tagastamisele mittekuuluvate toetustena valitsustele jagatakse, siis selline finantsdistsipliini osa võib osutuda nõrgemaks ja seetõttu on selline keskne raha kulutamise kontroll ilmselt edaspidi tähtsam. Selle paketi juures veel mainin, et minu arust oluline on ka siis see, et praegu sellist paketti selgelt käsitletakse ajutisena ja nii mahult kui ka siis ajaliselt piiritletuna.
Aga mis puudutab konkreetset küsimust võla kajastamise kohta, siis see on tõsi, et statistiliselt selline Euroopa Komisjoni poolt laenatud raha, et see ei kajastu otseselt valitsuste võlakoormas. Aga ma arvan, et me peaksime seda küll sisuliselt meeles pidama, et tegelikult on igal Euroopa riigil, sh siis Eesti riigil, Eesti valitsusel, osa sellest ühiselt laenatud rahast, ka meil on osa sellest vastutusest kaudselt selle laenu tagasimaksmisel. Ja see on kindlasti edaspidi ka arutelukoht, et kui ühiselt on raha laenatud, ka meie osalusel ja me saame niimoodi laenatud raha ka ise kasutada, et kuidas seda siis suhtestada ülejäänud Eesti riigieelarve kuludesse, ja juhul kui me saame asendada osa riigieelarve kulutusi siis sellisel moel ühiselt laenatud rahaga, et siis võib-olla vastavalt siis oleks kohane olla siis oma riigieelarve kulutusi planeerides pisut konservatiivsem. Aga ma saan aru, et see on puhtalt statistikareeglitest tulenev siis asjaolu, et see ei pruugi kajastuda statistiliselt riikide võlakoormanumbris, mis ei tähenda, et meil ei oleks vastutust selle laenu teenindamisel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te oma ettekandes märkisite seda, et ka Eesti Pank on Eesti riigieelarvesse andnud rekordilise panuse, oli vist 19 miljonit, kui ma õigesti mäletan. Aga tundub, et sellest on Jüri Ratase valitsustel ikkagi olnud vähe, sest väga suur osa sellest nn meetmepaketist läheb ju ikkagi eelarve aukude katmiseks, mis tegelikult on probleem. Selle koha pealt võiks öelda, et viimased valitsused ei ole Eesti Panga nõuannet kuulda võtnud. Aga teine teema, mis te märkisite, oli seotud võõrtööjõuga. Ja mul on selline küsimus, et arvestades nii toodete konkurentsi, ettevõtete konkurentsi, ka tööjõu konkurentsi, siis millisel kombel õnnestuks Eesti valitsusel ellu viia poliitika, kus me saame hakkama ilma välistööjõuta? Kas te näete selle perspektiivi? Majandusloogika ütleb, et sellel ei saa olla pikaajalist suuremahulist perspektiivi. Mis teie arvamus on? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Nagu ma mainisin, ma arvan, et võõrtööjõuga seonduv, see vääriks täiesti eraldi ja põhjalikumat arutelu. Aga lühidalt kommenteerides, ja kõigepealt ma veel taustaks ütlen, et ma tahan kommenteerida siiski ainult majanduslikku mõju, mis võõrtööjõu kasutamisega kaasneb ja et me räägime ainult siis väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatest töötajatest, kuna Euroopa Liidu sees on liikumine vaba. Aga seda silmas pidades, siis ma arvan, et üldiselt peaks võõrtööjõu panust ja vajalikkust võõrtööjõu järgi hinnates siis küsima endalt, et kas konkreetses valdkonnas need välistöötajad, kas nad siis tinglikult täiendavad Eesti tööturgu, luues uusi võimalusi ja töökohti kohalikele inimestele, või siis vastupidiselt asendavad Eesti töötajaid ja teevad sama tööd, milleks oleks meil ka Eesti inimesed olemas, lihtsalt odavama kuluga. Et sellest sõltub ka siis konkreetsel juhul välistööjõu mõju. Esimesel juhul, kui tegemist on inimestega, kes loovad tegelikult uusi töökohti, siis mulle tundub, puhtmajanduslikult see mõju saab olla ainult postitiivne. Teisel juhul tõesti siis kohalikud inimesed, kes võiksid sedasama tööd teha, aga kellele pakuvad konkurentsi siis väiksema palgaga leppivad väljastpoolt Euroopa Liitu tulevad töötajad, siis nende jaoks muidugi see ei ole hea, kui siis sisserändajad lihtsalt teevad odavamalt sama tööd. Ma arvan, et seda lihtsalt tuleks, välistööjõust rääkides, sellise üldise raamistikuna silmas pidada. Ja lisaks on muidugi ka, sõltuvalt siis tööturu ja majanduse üldisest olukorrast ka see mõju tööturule väga erinev. Juhul kui majanduses on väga head ajad ja Eesti töötajad on kõik juba hõivatud, siis ettevõtjatel vajadus välistööjõu järele on vastavalt suurem. Praeguses olukorras, kus Eestis ka tööpuudus on suurem, võib-olla see pinge on pisut väiksem, aga siiski tasub endalt küsida, et kas on ka välistöötajaid, kes reaalselt meile positiivset mõju tööturule toovad ja uusi töökohti tegelikult täiendavalt loovad kohalikele. Ja ma arvan, et vastus sellele kindlasti saab olla ainult jah.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mulle väga meeldis, et te tõite välja, et antud olukord tegelikult on uutele asjadele uued võimalused, nagu tõite välja, et kliima, et võiks rohkem tähelepanu pöörata, ettevõtted võiksid paljud oma äritegevust ümber mõelda ja kaasajastada. See oli väga tore. Aga minu küsimus oli, et kas praegused sammud, mis Vabariigi Valitsus on teinud, kas te kiidate seda kõike heaks või siis veel pehmemalt öeldes, kui teie oleksite hoopis valitsuses, millele te suuremat tähelepanu pööraksite? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Neid samme on kriisiga hakkama saamiseks loomulikult astutud niivõrd palju, et ükshaaval ei jõua kõike kommenteerida, aga keskendudes taas kord ainult majanduslikele ja majanduspoliitikat puudutavatele sammudele, siis sellega me ka Eesti Pangas nõustume, et olukorras, kus majandus nii järsult läks kriisi tulenevalt siis piirangutest, mis majandustegevusele kehtestati nii Eestis kui teistes riikides, siis kindlasti jõuline ja kiire toe pakkumine valitsuselt majandusele, et see oli vajalik ja põhjendatud. Kui me vaatame prognoositavat näiteks riigieelarve defitsiiti käesoleval aastal, mis ulatub, ma arvan, kuni 10%-ni ligi, et umbes pool sellest tulenes sellest, et maksutulud kahanesid, kahanevad tõenäoliselt sel aastal riigil ja ka ilma igasuguste täiendavate otsusteta kulutused sotsiaalhoolekandele näiteks kasvavad. Aga siis täiendavalt umbes 5% SKP-st on siis nende lisameetmete mõju. Ma arvan, et suur osa sellest, näiteks tööturumeetmed, mis olid suunatud inimestele, kes muidu oleks väga järsult oma sissetuleku võinud kaotada, et see oli kindlasti põhjendatud, samuti ka ettevõtetele need esmased toetused, et pankrotilainet ära hoida. Siin võib-olla kriitika, mida julgeks teha, on tõesti see KredExi käenduste tingimusi puudutav, mida võib-olla ka raske oli esialgu kohe täpselt paika saada ja mõelda, et millega ka pangad siis, mis pankade poolt kõige lihtsamini kasutatav oleks. Aga ma arvan, et see keerulisem osa meil tõesti seisab ees, et kuidas siis toetada nüüd ka majanduse kohandumist pärast esmase toe pakkumist. Siin see valikute hulk on palju suurem ja ma arvan, et siin peab olema hästi tähelepanelik, et tõesti võimalikult hästi siis eelarveraha kasutada ja võimalikult hästi sihitult siis see toetus oleks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh, hea juhataja! Hea Eesti Panga president, aitäh väga hea ettekande eest! Ma arvan, et Eesti Panga roll majanduspoliitilise nõuandjana on alati olnud oluline ja eriti oluline on see kriisiolukorras. Ma julgustan teid seda mandaati hästi tõsiselt täitmast ja täitma ja seda nõu jätkuvalt andma. Kõik need tulevikku vaatavad teemad, mis te oma ettekandes esile tõite, on kindlasti olulised, sest riigid ei välju sellest kriisist ühetaoliselt ja selleks, et me jõuaksime järgmisele arengutasemele majanduse mõttes, selleks, et me ei jääks lõpmatuseni tiksuma kuhugile 80% peale Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest tasemest, on kindlasti vaja majandust arendada. Aga minu küsimus on KredExi meetmete kohta. See on kõige suurem osa abipaketist, mida te, nagu ütlesite, pole hästi tööle hakanud. Mis on need üks-kaks-kolm kõige olulisemat asja, mida KredExi parameetrites peaks muutma? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
KredExi käendustest ja laenudest rääkides, siis nagu ma oma ettekandes ka mainisin, mulle tundub, et esiteks on mõistlikum rohkem ressurssi suhteliselt suunata mitte siis KredExi või MES-i kaudu otse laenude andmisele, siis riigi rahaga ettevõtetele, vaid pigem siis pakkuda käendusi, kuna seeläbi lihtsalt sama rahasumma eest on võimalik suuremat efekti saavutada ja rohkemaid ettevõtteid toetada. Aga nüüd rääkides käendustest, mille puhul on see põhiline tõrge tekkinud, siis probleemiks on seal konkreetne säte, mis siis nn selle kogu vastutuse piiri seab igale pangale, kes siis KredExi käendusi kasutab, mis täna on seatud 15%-le kogu käendatud portfellimahust. Ehk siis näiteks, kui üks kommertspank kasutab neid käendusi 100 miljoni euro ulatuses, siis tegelikult maksimaalne efektiivne käendus tema jaoks on siis 15 miljonit, mitte 80–90% käendatud laenu mahust, nagu on tavapärane. See pankade sõnul tõesti muudab selle majanduslikult vähemõistlikuks selle kasutamine, seetõttu on seda ka pisut vähe tehtud. Ma saan aru, et see signaal on jõudnud ka KredExi nõukogust valitsuseni ja seda siis ka hetkel arutatakse, et kas seda 15% piirangut võiks tõsta või siis võib-olla uutel laenudel ka hoopis siis ära võtta. Sest ka varasemalt KredExi poolt ettevõtetele käendusi andes sellist kahjumilimiiti ei olnud seatud. Seetõttu kriisi ajal neid tingimusi karmistada veel, võrreldes tavapärasega, see võib-olla ei ole põhjendatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalle Grünthal, palun!

Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud president! Mul on teile küsimus ja omamoodi ka väikene ettepanek. Teatavasti seoses pandeemiaga otsustas valitsus anda riigiabi ettevõtjatele, et nad oma majandusega pankrotti ei läheks, mis on igati tervitatav. Küll aga minu hämmastuseks oli reageering väliskapitalil põhinevatelt pankadelt, kes teatasid, et need ettevõtted, kes on riigiabi saanud, nende töötajad enam eluasemelaenu ei saa, kuna ettevõte ei ole jätkusuutlik. Ehk siis ütleme, et vanasõna "kel võim, sel õigus" muutus "kel raha, sel õigus". Mul on nagu selline ettepanek. Tegelikult see signaal välispankadelt oli ju Eesti majandusele kahjulik. Kas ei peaks, ütleme, selle sõnumi baasil moodustama Eesti panga, oma Eesti panga, kes siis seisaks Eesti ettevõtjate eest? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Eesti Panka esindan mina, aga ka kommertspankade poole pealt eks meil on Eesti kapitalil põhinevaid kommertspanku, kes tegelikult kiiresti kasvavad ja on järjest ka oma turuosa suurendamas. Mis puudutab aga konkreetset viidet pankade seisukohale eluasemelaenu võtjate puhul, et kas nad peaksid arvesse võtma seda, kui inimene on saanud palgatoetust või muid riigi abimeetmeid kasutanud, siis ma ei ole teadlik sellest, et oleks kuidagi välja kujundatud ühine pankade seisukoht. Aga siin võib muidugi taust olla selles, et ka riik on öelnud, et inimesele laenu andes peab järgima nn vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Ja juhul, kui pangal on põhjendatud hirm, et kas konkreetne ettevõte, kus inimene on töötanud, on sattumas raskustesse, mis tähendab, et ka inimese sissetulekud võivad olla ohus, siis mulle tundub, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides, kui on näha, et võimalikul kliendil võib olla tulevikus vähem sissetulekuid, võib see mõjutada ka neid laenuotsuseid ja panga valmisolekut inimesele laenu anda. Ma arvan, et tõenäoliselt konkreetsel juhtumil viidati just sellele põhimõttele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud Eesti Panga president! Ma kasutan teie tsitaati, et mullusest rääkimine mõjub kauge mälestusena millestki kaunist. Ütlesite seda oma kõnes. See on üsna valdav emotsioon riikides, kust pandeemia üle käis. Küsimus on siiski tulevikust. Valitsuste ja keskpankade meetmed Euroopa Liidus ja väljaspool seda majanduskahjude leevendamiseks on igati asjakohased. Siiski manitsevad analüütikud ja kriitilisemalt mõtlevad majandusinimesed, et ülisuured laenud ja rahameetmed tekitavad valitsustes illusioone, et mitte öelda hasarti. Milliseid riske teie näete, kui raha suunamine kriisi leevendamiseks sünnitavad äkki liiga egoistlikke poliitilisi ambitsioone? Need summad on suured. Aitäh!

Madis Müller
Aitäh! See on tõsi, et praeguses olukorras nii valitsuste poolt siis astutud sammud ja eelarvete täiendavad kulutused, kui ka samamoodi keskpankade poolt pakutud tugi majandusele nii väga madalate intressimäärade näol, kui ka siis ostes veel valitsusvõlakirju ja muid võlakirju, et see on tõesti sellise väga olulise ja ajutise toe majanduskasvule andmas või siis languse vältimisele. Aga edaspidi kindlasti on õige see, et me peame olema tähelepanelikud selles suhtes, et need meetmed tõesti jääksid ikkagi ajutiseks, sest nagu ma kõnes ka viitasin, siis keskmiselt Euroopa riikide võlakoorem tõenäoliselt nüüd selle kriis järel umbes 10–15 protsendipunkti kasvab. Paljudes riikides oli see juba väga madal. Ja ka keskpangana eks me peame endale aru andma, et see valitsusvõlakirjade ostmine, see ei saa olla lõputu. Kui me nüüd kriisist oleme väljumas, kindlasti peab ka Euroopa Keskpank hakkama nendest valitsusvõlakirjade ostuprogrammidest väljuma ja see paneb valitsuse olukorda, kus on vaja ka oma rahaasju taas kord palju konservatiivsemalt planeerida ja kui seda ei tehta, siis võivad mõned riigid oma võla teenindamisega palju raskemasse olukorda sattuda. Selles mõttes probleemi püstitus on kindlasti õige ja seda peavad silmas pidama nii valitsused riigieelarvet planeerides kui siis ka kindlasti Euroopa Keskpank ja keskpangad ka teistes riikides, et me siiski nendest võlakirja ostuprogrammidest piisavalt kiiresti välja tuleksime.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ruuben Kaalep, palun!

Ruuben Kaalep
Aitäh, hea juhataja! Auväärt ettekandja! Eesti ja Euroopa rahandus on paratamatult mõjutatud globaalsetest protsessidest ja globaalse rahasüsteemi olemusest. Kui me vaatame globaalset rahanduse olukorda, siis pilt on väga muret tekitav ja oli seda juba enne koroonapandeemiat. Käesoleva aasta alguses jõudis globaalne võlakoorem maailma ajaloo kõige kõrgemale tasemele. Globaalne võlakoorem on 252 triljonit dollarit ja see moodustab 322% kõigi riikide kogutoodangust. Selle põhjuseks on valitsev võlapõhine rahasüsteem, mis võimaldab erapankadel laenudena emiteerida katteta raha ja keskpankadel neid võlgu uue rahaga kinni mätsida. Kas teie tunnetate koos minuga, et selline rahasüsteem ei ole jätkusuutlik? Ja kui nii, siis milliseid poliitilisi otsuseid tuleks teha, et rahasüsteemi reformida? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Minu hinnangul põhimõtteliselt tänane rahasüsteem, mis on sisuliselt kasutusel kõigis, ma ütleks, peaaegu kõigis maailmariikides, sellel ei ole olemuslikult probleeme, et seda peaks põhimõtteliselt hakkama taas kord kuidagi tagasi pöörama ja minema mingite varasemate standardite juurde. Aga küll on probleem selles, millele juba ka eelmine küsimus viitas, et me võime sattuda olukorda, kus esiteks valitsused pikka aega kulutavad rohkem, kui on nende maksutulud ja muud sissetulekud, ehk valitsuse võlakoorem kasvab liiga kõrgeks ja teisalt ka keskpankadel, kes praegu on väga aktiivselt ostnud kokku näiteks valitsuse võlakirju ja seeläbi täiendavat raha majandusse suunanud ja toetanud seda valitsusepoolset laenamist kaudselt. Ka sellega õigel ajal mitte piiri pidades tõesti on võimalik liiale minna ja tekitada finantssüsteemis palju ebastabiilsust. Ja see, et me nüüd seda õigel ajal suudaksime kõike tagasi keerata, ma arvan, et see on küll oluline. Selles mõttes riske täna rahandussüsteemis kindlasti on, aga ma ei ütleks, et ta kuidagi olemuslikult on valesti üles ehitatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Müller! Kui mina saaksin valitsusele nõu anda ja ta mind kuulaks, siis ma ütleks majanduse mõjutamise kohta umbes neli asja. Esiteks, piirangud, sh tööjõupiirangud on suur pidur. Teiseks, energiaaktsiisid – nende alandamine on väga kallis, aga väga ebaefektiivne. Kolmandaks, teise samba peatamine ja kompenseerimine on kallis ja ebamõistlik. Neljandaks, teie kriisipakett seisab, KredExi raha on hangunud. Palun nõustuge minuga või vaielge vastu ja kommenteerige! Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et nii mõndagi asja me sealt oleme juba kommenteerinud ka Eesti Pangana. Kõigepealt, KredExi puhul tõesti neid käenduste tingimusi tasub üle vaadata. Ma saan aru, et see sõnum või arusaamine on ka valitsuseni jõudnud ja seda loodetavasti kavandatakse. Mis puudutab kogumispensioni maksete peatamist, siis seal oli ka Eesti Panga kommentaar pigem skeptiline, kuna seal nii vahetut seost me ka siis sellise kohest mõju omavate vajalike majandusmeetmetega ei näinud. Selles mõttes ka selle punktiga ma olen valmis nõustuma. See, mis puudutab aktsiise, siis üldiselt Eesti Pangana me oleme proovinud maksupoliitikasse mitte liiga palju sekkuda, kuna see on tõesti juba nii palju võimalikke poliitilisi valikuid, mis on ka, ütleme, parteipoliitilised ja maailmavaatest võib-olla sõltuvad. Me tahaksime riigieelarvest rääkides ka piirduda pigem sellise üldise riigieelarve tasakaalu ja sobiliku eelarvemahu ja majandusele seeläbi avalduva mõju kommenteerimisega. Tööjõupiirangute teemal ma ka juba kommenteerisin meie vaadet. Ma arvan, et see teema nõuab ka laiemat arutelu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Laiemat silmaringi. Tiit Kala, palun!

Tiit Kala
Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president, tänan teid kõigepealt väga põhjaliku ülevaate eest! Aga minu küsimus puudutab Euroopa Liidu Komisjoni plaani võtta laenu 750 miljardit ja suurem osa sellest, 500 miljardit, jagada tagastamatu laenuna lõunariikidele, nagu nõndanimetatud on, ja väiksem osa, siis 250 miljardit, ülejäänud osa jääks siis teistele liikmesriikidele, aga tagasimaksmises peaksid osalema kõik solidaarselt. Kui uued liikmesriigid nagu Eesti ja siin meie lähiriigid põllumajandustoetuste osas ei ole solidaarselt seda toetust saamas, aga nüüd, kui on tagasimakse või laenuga tegemist, siis on solidaarsus mängus, mis on teie arvamus, et kas neid uusi liikmesriike võib ka see kahjustada, kui see plaan õnnestub?

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab Euroopa Komisjoni nn taastamisfondi ettepanekut, siis nagu ma ka viitasin ühele varasemale küsimusele vastates, et ma ühelt poolt mõistan seda, et Euroopa Liidul on ka mõistlik tõesti koos pingutada nüüd sellest kriisist võimalikult tugevana väljatulemiseks ja see lõpuks on ka Eesti huvides, et meie kaubanduspartneritel, teistel Euroopa Liidu riikidel samuti majandus võimalikult kiiresti taastuks. See, et mis tingimustel, see, kuidas seda tehakse täpselt, antud juhul siis ühiselt raha laenates, see on tõesti esmakordne, et seda niivõrd suures mahus tehakse, tegelikult siis ühiselt komisjoni kaudu võlga emiteerides. Siin ma täiesti mõistan neid küsimusi, mis tekib. Juhul kui siis riiklikud kulutused on ikkagi valitsuste kontrolli all, riigieelarvet paneb igaüks kokku ise, aga samas siis finantseeritakse seda ühiselt raha laenates, siis siin võib kindlasti see oht tekkida, et selline finantsdistsipliin valitsustel võib-olla vähem range kui siis võrreldes olukorraga, kus igaüks ise vastutab nii oma kulutuste kui tulude ja laenude eest. Seetõttu selline põhjalik arutelu, et kus see õige tasakaalupunkt on, on kindlasti õige pidada. Minu silmis seda muret kindlasti leevendab siis see, et tegemist on selgelt ajaliselt piiratud fondiga ja samuti siis ka mahuliselt piiratud, et konkreetselt just sellest kriisist väljumise eesmärgile on see fond tehtud. Ja eks Eesti riik loomulikult, olles samuti siis pandeemiast mõjutatud, siis samuti ka saab sealt ju ise sellest fondist raha kasutada. Need need erinevad kaalutlused on, mida, ma arvan, tasub ka Riigikogus põhjalikult vaagida, et lõpuks Eesti riigi seisukoht kujundada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Annely Akkermann, palun!

Annely Akkermann
Hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, suur tänu huvitava ettekande eest ja samuti nende ülevaadete ja publikatsioonide eest, mida te oma Eesti Panga koduleheküljel avaldate! Ma olen nende sage lugeja ja toetun oma artiklites sealt saadud andmetele tihti. Need on asjakohased ja hästi esitatud. Suur tänu teile! Minu küsimus puudutab ka ühes teie publikatsioonis sisalduvaid andmeid. Nimelt, see kriis kõige enam seaduse jõuga vähendas kultuuri, tervishoiu ja turismi, toitlustusäri – 80% on nende käibed vähenenud –, aga samal ajal esimese lisaeelarvega meetmed on rahaliselt kõige suuremad siiski investeeringuteks, mis toetavad ehitussektorit, mis on meie eelmise kriisi kogemus. Ja minu küsimus on see: kas see 25 miljonit kultuurile ja 25 miljonit turismile on piisav, et see sektor, mis on Eestis 8% SKT-st, elaks selle kriisi üle? Või tuleks luua täiendavaid meetmeid selle sektori toetuseks? Suur tänu!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest ja positiivse tagasiside eest meie publikatsioonidele! Ma tunnen ennast natuke ebakindlalt kommenteerides konkreetselt ühe sektori toetusi ja kas need on piisavad või mitte. Eks see kindlasti nii ole, et kõik majandussektorid on sellest kriisist mõjutatud. Samas on kindlasti tõsi, et turismi, hotellinduse ja restoranide, selle valdkonnaga seotud ettevõtetele see mõju oli kõige vahetum ja võib-olla see ka taastumine saab olema pikem, mistõttu suhteliselt rohkem selle valdkonna ettevõtted tõenäoliselt kriisi üle elamiseks tuge vajavad. Eks ka selle valdkonna ettevõtted saavad kasutada KredExi üldiseid meetmeid lisaks sellele konkreetsele turismisektorile suunatud osale, mis oli lisaeelarves. Ja näiteks ka siis, ma ütleks, Tallinkile pakutud täiendav laen, eks seda võib käsitleda ka turismisektori toetamisena. Aga ma ei ole valmis Eesti Panga nimel väljendama arvamust, kas ühele sektorile või teisele peaks siis vastavalt rohkem või vähem eelarves raha ette nägema. See on, ma ütleks, ka poliitiliste valikute küsimus ja nõuaks natuke põhalikumat süvenemist.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud Eesti Panga president! Kõigepealt suur tänu väga huvitava ülevaate eest ja ka küsimustele vastamises toodud nagu põhimõtete eest, muidugi ka väga-väga põhjaliku 2019. aasta aruande eest, mis on huvitav lugemine. Tahan edastada kindlasti läbi teie ka suure tänu Eesti Panga muuseumi töötajatele, kes teevad seda tööd suurepäraselt, tagasiside alati selle külastamisest on olnud väga positiivne, nii et neid kindlasti tänage ja tervitage. Küsimus puudutab seda, oma aruandes leheküljel 56 toote ka välja selle, et Eesti Pank on valitsuse nõuandjaks mitmetes olulistes majanduspoliitika valdkondades, ja välja toote ka selle, et Eesti Pank ei pooldanud ka valitsuse kava muuta kogumispensionisüsteemis osalemise vabatahtlikuks ja lubada seal kogutud säästud pensionifondist välja võtta. Ja nüüd, kuna see on 2019 ülevaade, siis te toote siin ka selle, et valitsuse jaoks tähendab teise samba vabatahtlikuks muutumine pikas ettevaates vananemisega seotud kulutuste suurenemist. See on 2019, kroonviirusest ei olnud siis veel sellist märki. Mida see tähendab, seesama lause vaadates praegust olukorda ja teadmata, kuidas tegelikult majandus edasi taastub või mitte? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest ja kindlasti edastan tänusõnad Eesti Panga muuseumi töötajatele. Rääkides meie kommentaaridest kogumispensioni muudatuste teemal, siis eks need järeldused ja seisukohad, sõltumata nüüd meid tabanud koroonakriisist, kehtivad endiselt. Võib-olla ette mõeldes, mida nüüd silmas pidada või mida me siis nüüd oleme siin paari, mis mõtteid meil võib selles kontekstis veel see viimase paari kuu õppetund anda, on see, et mulle tundus, et üks argument, mis siis varasemalt oli kasutatud nende muudatuste pooldajate poolt, oli see, et Eesti majandusel kindlasti läheb palju paremini kui siis nendel finantsturgudel, kuhu siis pensionifondide kaudu on meie pensionisäästud investeeritud, ja seetõttu on Eestile panustamine alati kindlam. Noh mida meile nüüd see kriis ka näitab, et siiski on ka Eesti majandus väga haavatav ja tõenäoliselt, kui me vaatame nüüd näiteks Eesti majanduslangust, siis see ei saa olema sugugi madalam kui siin Euroopa või maailma keskmine riikide poolt kogetud majanduslangus 2020. aastal. Ehk minu jaoks see veelgi tugevdab seda argumenti, et pensioniks säästes on mõistlik esiteks mingeid puhvreid kõrvale panna, ma arvan, et see on ka üks õppetund meile nii riigiettevõtete kui üksikisikute tasandil, et teatud puhvrite omamine ja säästmine on mõistlik, ja teisalt ka see, et on hea omada siis sääste, mis on hajutatud, kus riskid on ka hajutatud ja mitte ainult seotud siis meie Eesti käekäiguga, ja seda mõnes mõttes siis need pensionifondid pakuvad, et pensionisäästud on investeeritud ka teistesse riikidesse ja erinevatele finantsturgudele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Alar Laneman, palun!

Alar Laneman
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud Eesti Panga president! See kriis näitas meile, kuidas üks meditsiiniline kitsas valdkonnaprobleem võib muutuda valdkonnaüleseks probleemiks, kanduda muudesse sektoritesse, on põhjustamas majandusprobleemi. Ja me ei tea, kuidas see jätkub ja mis siin võib veel lisanduda. Eesti riigis on aluseks riigikaitse loomisel või ehitamisel võetud laiapindsus. Mul oleks teile küsimus. Milline on Eesti Panga plaan rahu-, kriisi- ja sõjaajaks. Millised on need põhilised elemendid? Kas see plaan on seotud ja kuidas on seotud riigikaitsekavadega ja kas selle plaani üks osa võiks olla näiteks kullavarude suurendamine? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimus eest! No üks, millele me tõesti oleme väga palju tähelepanu pööranud, on see, et me igasuguses olukorras siis, olenemata selle kriisi olemusest, oleksime valmis pakkuma nn elutähtsaid teenuseid, mis on siis eelkõige meie mõistes sularaharingluse tagamine ja ka maksete, elektrooniliste maksete töös hoidmine. See on vast olnud selline esmane prioriteet. Teeme seda koostöös kommertpankade ja sularahavedajatega eelkõige. Siin näiteks hommegi on plaanis üks järjekordne test ühe suurema Eesti kommertspangaga. Mis puudutab reserve, siis me oleme tõesti mõelnud selle peale, kuidas tagada seda, et Eesti riigi välisvaluuta reservid, mis seadusest tulenevalt on Eesti Panga hoida ja mille haldamisega me tegeleme, ka need oleks tõesti igas olukorras võimalikult hästi kaitstud. Aga see, kuhu me neid reserve investeerime ja kas võiks olla näiteks kulla osatähtsus suurem, siis seal me oleme küll seni jõudnud seisukohale, et kuna eesmärk on ka reservide pikaajalist väärtust kasvatada, siis me pigem oleme eelistanud instrumente, mis ka pakuvad n-ö jooksvalt tulu, olgu siis võlakirjad, mis maksavad intressi, või siis investeerides pisut aktsiaturgudele, kus on oodata dividenditulu ja sellist stabiilset väärtuse kasvu. Meil on küll ajalooliselt ka kulda, mitte väga suures mahus meie reservidest, aga me viimasel ajal seda osatähtsust kasvatanud ei ole ja seni vähemalt oma aruteludes oleme jõudnud sinna, et las see selline väike puhver meil olla ka kullas, aga mõtleme pigem selle peale, et kuidas me tagame tõesti kõigi inimeste jaoks maksete toimimise ja sularaharingule ja selle, et meil põhimõtteliselt reservid säilivad, üks kõik, kuhu nad siis investeeritud ka ei ole.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Austatud juhataja! Hea ettekandja! 2019. aasta suvel Eesti Panga poolt väljaantud ülevaates Rahapoliitika ja Majandus leiti, et majanduskasvust moodustas võõrtööjõu panus kolmandiku. Selle põhjal on loodud ajakirjanduses mitmeid hirmustsenaariumeid, kuidas Eesti majandus võõrtööjõuta hakkama ei saa. President Kaljulaid väitis, et koguni 50% majanduskasvust tuli võõrtööjõust. Möödunud nädalal pani Postimehe artiklis need väited kahtluse alla Kristjan Järvan, kes ütles: selleks, et Eesti Panga analüüsis kasutatud loogika kehtiks, peaks olema igas valdkonnas hõive ja lisandväärtuse muutus ligikaudu võrdne, sellist seost on aga äärmiselt keeruline välja lugeda, osadel tegevusaladel on hõive ja lisandväärtuse muutused lausa vastassuunalised. Kuidas te seda mõtet kommenteerite? Kui ma vaatan sedasama tabelit, mida Järvan välja tõi, siis tõepoolest ei ole nende kahe muutuja vahel jäika seost märgata.

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt jah, tolles analüüsis, millele te viitate, Eesti Panga omas, seal me ütlesime, et kuni kolmandik tõenäoliselt välistööjõu panus sellel perioodil meie majanduskasvu oli. See oli olukorras, kus Eesti tööjõuturg oli väga pingeline, selles mõttes, et inimesed olid hõivatud, ettevõtjatel oli raske tööjõudu leida ja siis ka väljastpoolt tulnud töötajad võimaldasid ettevõtlusel täiendavalt toota, oma tegevuse mahtu kasvatada. Sealt see loogika tuleb. Eriti, kuna on ka reeglid, mille kohaselt peab teatud palgataset vähemalt väljastpoolt palgatavatele inimestele tagama, et siis on ka loogiline eeldada, et nad seda palka õigustavad, et sealt tuleb mingi täiendav tootlikkus. Sellest loogikast lähtudes Eesti Panga analüüs sai tehtud ehk siis mõistlik on siiski üldiselt uskuda põhimõtet, et rohkemate inimestega on võimalik rohkem ära teha, ehk kui meil on rohkem töötajaid, sealhulgas olgu nad siis ka väljastpoolt tulnud, et siis tõenäoliselt toodang oli selle võrra suurem. Ma lugesin ka seda teie poolt viidatud Postimehe artiklit, kus oli välja toodud, et lühikese perioodi jooksul need lisandväärtused sektoriti võivad olla väga erinevad ja mis kindlasti ongi nii, et seal on palju kõikumisi eriti lühiajaliselt võimalik näha. Aga meie selline tervikuna Eesti majanduses välistööjõudu hindav analüüs lähtus niisugusest lihtsast loogikast, et rohkemate inimestega on siiski võimalik rohkem ettevõtetel toota, ja siis sealt sai tuletatud, et kui suur osa võis sellel lisatoodangul olla tööjõul, mis oli tulnud sellel perioodil väljastpoolt Eestit. Aga ega seda väga täpselt arvutada loomulikult ei ole lihtne, seetõttu me ka ütlesime, et see oli kuni üks kolmandik sellel perioodil ja eks seal seda ebakindlust arvutuse täpsuse osas kindlasti ka on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, ma tänan ka selle ülevaate eest! Minu küsimus on seotud varaostuprogrammidega. Ma vaatasin ka teie aruannet, eelmisel aastal varaostuprogrammide kogumaht on, ma saan aru, suurusjärgus 2,7 triljonit eurot juba n-ö kogu Euroopa tasemel. Et mis see varaostuprogramm tegelikult on? Ta on tegelikult ju rahatrükk ja rahatrükk muudetakse siis kellegi kohustuseks teie ees või teie nõudeks kellegi vastu. Sisuliselt on ikkagi tegemist ju rahatrükiga. Siit tulenevalt minu küsimus, et kuidas teie kui Eesti Panga president, olles seal Euroopa Keskpangas ka arutluste all, milliseid sõnumeid teie seal annate, millised need mahud peaksid olema, kas peaks hakkama neid piirama? Ma vaatan, et te viimasel ajal olete tegelenud tegelikult reinvesteerimisega, et raha oleks ikkagi endiselt turul alles, ja ka nende riikide puhul, te ostate teistest turgudest n-ö võlakirju, riikide võlakirju kokku, et tegelikult ka nende riikide, kes elavad üle oma jõu, kas me oleme tegelikult ikkagi sellises natukene sellises rattas, kus te tegelikult stimuleerite ka riikide endi kulusid? Mis te ise arvate sellest asjast? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Varaostuprogrammide eesmärk tõesti on siis suunata majandusse täiendavat raha, hoida ka soodsana siis rahastamistingimusi, nii ettevõtete kui tegelikult kaudselt lõpuks ka valitsuste jaoks selle mõju on, mõju on positiivne. Me tegelikult viimasel ajal mitte ainult ei reinvesteeri n-ö aeguvate võlakirjade summasid, vaid nüüd just kriisi puhkedes sai ka käivitatud täiendav ajutine just pandeemia mõjude leevendamisele suunatud uus lühiajaline varaostuprogramm. Euroopa Keskpanga Nõukogu seda toetas ühehäälselt, selles mõttes kõik mõistsid, et hetkel, kui majandus on nii järsult euroalal tervikuna kriisi langemas, ja oli ka näha, et samal ajal siis rahastamistingimused on järsult halvenemas nii ettevõtete kui valitsuste võlakirja intressimäärad seal eriti märtsi esimeses pooles kiiresti tõusid ja keskpanga vaates tõesti tekkis olukord, kus siis rahapoliitika justkui ei tööta, et eesmärk keskpanga poolt siis tagada soodsad rahastamistingimused tegelikult ei jõudnud laenuvõtjateni ja sellest kaalutlusest lähtudes siis ka neid täiendavaid otsuseid tehti ja varaostuprogramme suurendati. Aga nüüd küsimused, et kas sellega kaasnevad mingid riskid ja kuhu me siit võime siis pikas perspektiivis jõuda. See on kindlasti õige, et siin peab olema ettevaatlik ka keskpangana, et sellised väga ulatuslikud varaostud ei saa kehtida väga pikka aega. Ja see, kui majandused on taastumas, siis kindlasti ka Euroopa Keskpanga nõukogus need arutelud jätkuvad, et kas ja kuidas ja kui kiiresti nendest programmidest väljuda ja varaostusid tagasi tõmmata, sest muidu tõesti keskpanga poolt omatav valitsusvõlakirjade maht ja ka teiste, ka ettevõtete võlakirjade maht, mida me oleme kokku ostnud, et see võib minna liiga suureks ja moonutada liiga palju turgude toimimist.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Tahaks küsida palju asju, KredExi hangunud olekust jne, aga palju olulisem on praegusel hetkel Merkeli ja Macroni see hiiglaslik plaan. Teie missioon on, jah, euroala ühtse rahapoliitika tagamine ja kõik muu selline oluline asi, aga ma küsin niimoodi: kas te olete selle paar tuhat lehekülge läbi lugenud, Eesti Panga presidendina, kus siis avaneb kogu see maastik oma mitmekesisuses – kõik selle, kes, kui palju ja mille arvel ja kas sissemakset peaks Eesti suurendama oluliselt või väljamakseid vähendama ja süsihappegaasi järsult tõstma jne, jne, jne? Kas te olete selle läbi lugenud praegu või kas teil on olemas mingisugune veidi lühem kui 2000 lehekülge ingliskeelset teksti selline ülevaade? Kui on, siis äkki saaksite ka meile ja mulle tutvustada seda. Ja kui teil praegu ei ole, siis te 9. juunil tulete meie komisjoni arutelule siia, äkki siis toote sel ajal siia või räägite oma kõnes muuhulgas ka seda. See on mulle tundub ülioluline praeguses olukorras.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh!

Peeter Ernits
Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! See kindlasti on oluline teema. Juba mitu kolleegi teil ka selle kohta minu arvamust küsis. Lihtne on vastata sellele konkreetsele küsimusele – ma tõesti ei ole seda mitut tuhandet lehekülge isiklikult läbi lugenud. Küll oleme Eesti Pangas kolleegidega ka arutanud, et mis mõistes siiski selle ettepaneku üldised parameetrid, ja selle ideega olles tutvunud, et mis selle mõjud siis võivad olla. Ma olen nõus, et kui järgmine nädal mind tõesti te olete kutsunud siia eelarveteemalisele arutelule, siis me võime sellest põhjalikumalt rääkida. Ja ma luban otsida, kas me leiame parema kokkuvõtte, mida siis jagada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riho Breivel, palun!

Riho Breivel
Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, aitäh hea ja sisuka ettekande ja ka vastuste eest! Minu küsimus lähtub sellestsamast eelmisest küsimusest, natukene sellest 750 miljardist ja Euroopa laenupaketist. Kuidas liikmesriigid ikkagi peaksid nagu selle puhul käituma, milline on teie arvamus? Kuna minu arvates või olles neid materjale ka nii palju, kui suutnud, tutvuda, on selline mulje, et ega, kui Eesti riik laenaks ise raha, siis laenuprotsent ei oleks sugugi kõrgem, vaid võib-olla tuleks veel odavam kätte. Miks me peaksime üldse suures paketis osalema? Mis on teie arvamus?

Eesti Panga president Madis Müller
Seda, et kui kõrge või madala intressimääraga Eesti riik täna siis ise laenata saab võlakirjaturult näiteks, see nüüd meil selgubki tegelikult esimest korda üle väga pika aja, tegelikult üldse esimest korda pikaajalise võlakirja puhul kõige lähemal ajal, kuna valitsus on nüüd emiteerimas kümneaastast võlakirja esimest korda. Eks seda siis saab võrrelda, mis tingimustel Eesti riik ise laenu võtab ja mis tingimustel siis täpselt sealt komisjonifondist laenu oleks võimalik saada. Aga kindlasti on need kaalutlused siin enamat kui ainult see arvutus, kas me saaksime ise laenates raha soodsamalt või mitt, kui selle taastefondi kaudu, kust tegelikult ju suurem osa tuleb ka mitte laenudena, vaid lausa otseste toetustena valitsustele. Pigem on siin küsimus ka selles, kui oluliseks siis me ka Eesti riigina hindame Euroopa ühist pingutust kriisist väljatulemisel. Ka Eesti poolt, proovides hästi praktiliselt neid kaalutlusi vaagida, siis eks see, et ka teistel Euroopa majandustel see taastumine oleks kiirem, eks see tegelikult on ju ka meie huvides, et siis Eesti ettevõtted ja Eesti inimesed saavad tööd ja Eesti eksport taastub kiiremini. Kõiki neid asjaolusid peab siis kaalukausile panema, koos teiselt poolt selle riskiga, et ühiselt raha laenates, ühiselt seda vastutust laenude tagasimaksmise eest kandes, seal tõesti on oht see, et võib-olla riikide finantsdistsipliin ei pruugi olla piisavalt range. Seda kindlasti peaks kaaluma, kuidas siis tagada, et valitsuste motivatsioon siiski vastutustundlikku eelarvepoliitikat hoida, et see ei saaks liiga palju kannatada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mart Võrklaev, palun!

Mart Võrklaev
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan sisulise ettekande eest! Te oma ettekandes nimetasite ka, et kriisi alguses või siis kriisi puhkedes need laustoestusmeetmed igal juhul need ennast õigustasid – nõustun sellega –, aga samas ka nimetasite, et nüüd kriisist väljudes tuleks neid paremini rihtida, vaadata valdkondi, võib-olla kas või sellel palgameetmel seda toetusprotsenti muuta. Kas te natukene mõtleksite kaasa või annaksite suuniseid, mis see teie nägemus on, just, kuidas need meetmed siis peaksid nüüd jätkuma, kuidas neid valdkondi valida või kuidas see protsess võiks edasi minna, nii et see oleks tõhus ja toetaks siis ka seda majanduse teatud määral ümberkujundamist? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Jah, ma tõesti oma ettekandes ka tõin välja selle, et kui neid esmaseid abimeetmeid tõesti oli mõistlik teha üsna laiapõhjaliselt ja tagada, et meil ei tekiks siin kiiret panktrotilainet ja et inimesed, kes on väga järsku oma sissetuleku kaotanud ja väga ootamatult, saaksid siiski toetust, siis nüüd see täpsem sihtimine kriisist väljumises on kindlasti keerulisem ja samas ka kindlasti väga oluline. Need mõned põhimõtted. Ma siin varasemale küsimusele vastates juba viitasin, et näiteks võiks eelistada eelkõige käendusi otsesele riigi poolt laenamisele, lihtsalt ka seetõttu, et ühelt poolt siis sama riigi rahasumma eest on võimalik rohkemaid ettevõtteid ja suuremas mahus toetada, kuna siis tuleb kaasa ka näiteks pank laenuandjana ja võimendab seda summat, mis riik mängu paneb, teisalt aga kaasneb selline kõrvaltvaataja pilk ja hinnang selle laenuandja poolt, kas ettevõte, kellele laenu antakse, võiks olla ka turutingimustes pikaajaliselt jätkusuutlik.
Aga veel, kuhu raha suunata, eeldusel, et tõesti siis on täiendavat tuge majandusel vaja, siis need kolm mõtet, mis ma söandasin välja tuua, võib-olla lühidalt mainin uuesti. Mulle tundub, et selline üldine Eesti majanduse ja ka tootmise digitaliseerimise toetamine, see võiks olla mõistlik investeering, mis ennast ära tasub. Me teame, et kui Eesti riik on kõikvõimalike digilahenduste kasutuselevõtmisel maailmas esirinnas, siis tegelikult Eesti ettevõtete puhul see keskmiselt niimoodi ei ole. Meil on küll palju innovatiivseid ettevõtjaid, aga näiteks tootmisettevõtete keskmist taset vaadates on pigem uue tehnoloogia ja digitaalsete lahenduste kasutamine väiksem kui paljudes teistes riikides, samuti see ümberõppe pool. Ehk kuna me võime siiski lähtuda sellest, et meil mingisugused muutused saavad toimuma ka majandusstruktuuris ja need töökohad, mis on ära kadunud, ei pruugi taastuda täpselt samasugustes ettevõtetes ega pruugi vajada täpselt samasuguse töö tegijaid tulevikus, seetõttu on mõistlik ilmselt riigina ka panustada rohkem inimeste ümberõppesse ja muudesse nn aktiivsetesse tööturumeetmetesse, et just toetada tööturu poolt, selliste uute oludega kohandumist. Ja kolmas aspekt, eriti investeeringuid planeerides, on see, et kui me juba siin kliimaneutraalsuse saavutamisel oleme Eesti riigina Euroopa tasemel endale kohustusi võtnud ja need nõuavad, me teame, lähiaastatel olulisi investeeringuid nii eraettevõtete kui ka riigi poolt, siis nüüd suuremahulisi projekte plaanides tasuks kindlasti silmas pidada, kas me saame siis samal ajal ka neid eesmärke toetada. Need on võib-olla sellised kolm mõtet, mida ma julgeksin praegu välja käia.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ants Laaneots, palun!

Ants Laaneots
Aitäh! Suur tänu, härra president, hea ettekande eest! Meie Vabariigi Valitsus kipub kangesti võtma mitmesuguseid riigilaene. Kui ma õigesti mäletan, siis Eesti riigivõlg oli enne pandeemiat 8% SKT-st, kriisi tulemusena on see nüüd kasvanud 26–27%-ni SKT-st ehk et isegi sel juhul on see üks kõige väiksemaid Euroopa Liidus. Mis on teie prognoos või seisukoht, kui suureks kasvab või võib kasvada riigivõlg kõikvõimalike riigilaenude võtmisel Vabariigi Valitsuse poolt, ma mõtlen muidugi SKT raames, ja milliseks võib kasvada üldse selle mõju tulevikus? Suur tänu!

Eesti Panga president Madis Müller
Ma isegi konkreetselt protsendilist numbrit täna ei söanda pakkuda, kui suureks nüüd lähema paari aastaga meie valitsuse võlakoorem võiks kasvada. Me teame, et selle aasta eelarve miinus prognoositult võiks ulatuda umbes 10%-ni SKP-st. Sellest umbes pool tuleneb automaatselt juba kriisi tõttu halvenenud olukorrast, kus riigi maksutulud on olnud väiksemad ja kulutused näiteks sotsiaalhoolekandele automaatselt on kasvanud, ja sealt tuleb juba –5% meile. Nüüd täiendavate laenudega sellel aastal, paistab, et see tuleb umbes täiendav 5%. Nüüd on küsimus, et lähiaastatel, kui kiiresti me suudame tagasi rohkem tasakaalus eelarve poole liikuda. Ilmselt see saab olema väga raske nii sügavast august kohe välja tulla. See nõuab kindlasti pingutust. Kui suur protsendina võiks olla lähematel aastatel riigieelarve miinus, seda ma siit praegu ei oska pakkuda, aga kokkuvõttes ju lähema paari aasta perspektiivis 10–15% ringis saab olema ka Eesti valitsuse võlakoorma kasv.
Võib-olla kommentaariks veel niipalju, et kui me vaatame viimase nelja aasta eelarve puudujääki ja lähtudes just sellest nn struktuurse tasakaalu põhimõttest, mida me oleme Eesti Panga poolt ka propageerinud, kus headel aastatel tuleks, majanduse hea olukorra tingimustes tuleks pigem puhvreid kasvatada ja mitte eelarvet puudujääki jätta. Kui oleks seda põhimõtet järgitud viimase nelja aasta jooksul ja hoitud struktuurselt Eesti riigieelarvet tasakaalus, siis oleks meil täna täiendavaid puhvreid umbes 750 miljonit kogunenud, mida saaks praegu kriisi üleelamiseks kasutusele võtta. Kuna seda ei ole, siis selle võrra on vaja rohkem raha laenata. See on lihtsalt näide sellest, et miks tasub heal ajal siiski olla pigem konservatiivne ja riigi kulutusi ka tagasi hoida, sest väga ootamatult võivad tulla kriisid, nagu me täna näeme, ja siis on hea võimalikult hästi selleks valmis olla.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Suur tänu! Austatud Eesti Panga president! Eelmisel aastal, see oli 2019, koostas Eesti Pank tavapärasest erinevalt neli majandusprognoosi. Kui me siin jätame selle osa kõrvale, mis te tõite selle üldise euroala koostöö raames, euroala majanduse hindamiseks, ja vaatame meie Eesti siseturgu ja sisemajanduse mõjusid, siis te olete siin ikka välja toonud olulised asjad. Te olete siin rõhutanud näiteks lühiajalise töötamise mõjusid, sihukeste tööturu muutuste mõjusid. Samuti olete teise pensionisamba süsteemi muutuste mõjusid hinnanud ja andnud soovitusi. Aga mu küsimus on Eesti Pangale, et kuivõrd te tunnete, et teie tööst siseturule suunatuna või sisemajandusele suunatuna on olnud reaalselt kasu ja ühiskonnale kasu, kuivõrd on teie koostöö valitsusega selles suhtes olnud, arvestades, et valitsus tegelikult rohkem võtab oma töö aluseks Rahandusministeeriumi majandusprognoosi? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh! See on hea küsimus. Me proovime ju loomulikult enda poolt teha kõik selleks, et olla võimalikult head ja konstruktiivsed partnerid nii valitsusele nõu andes kui ka poliitika kujundajatele laiemalt, sh Riigikogule, kohtudes fraktsioonide ja komisjonidega. Mulle tundub, et Eesti Panga seisukohti siiski kuulatakse. Loomulikult ei olegi meie poolt võimalik eeldada, et kõiki meie soovitusi alati arvesse võetakse, eks lõplikke otsuseid peategi tegema teie siin Riigikogus ja ka valitsuses, meie saame olla ainult nõuandjad. Aga nüüd viimase aasta jooksul näiteks ma ütleks küll, et meie dialoog on olnud valitsuse liikmetega töine, samuti ekspertide tasandil, eriti siis Rahandusministeeriumiga, ka näiteks majandusprognoose ja hinnanguid üldse majanduse olukorrale me ka töökorras arutame ja ka avalikku tähelepanu, sellist arutelu, mulle tundub, et Eesti Panga seisukohad siiski tekitavad ja leiavad, mistõttu ma üldiselt hindan seda panust positiivselt. Ma arvan, et me oleme oma nõuannetega kuuldavad olnud, isegi kui mitte alati neid, mis iganes poliitilistest kaalutlustest lähtudes, arvesse ei võeta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma võtan teema hästi laiaks. Küsin, et kui me vaatame eurotsooni, siis ühtne rahapoliitika eeldab teatud ühtsust ka fiskaalpoliitikas. Kuidas see tunnetus nüüd selles fiskaalses osas on? Kui suurt probleemi tekitab eurotsoonis osade riikide hälbimine sellistest kokkulepitud meetmetest? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Kindlasti on see oluline. Kui meil on ühine raha, euro, ja ühine rahapoliitika, siis peab teatud reeglitele ja sellisele vastutustundlikkuse põhimõtetele vastama ka riikide eelarvepoliitika. Kui teie küsimus on, et kas see on probleem, kui see nii ei ole, siis minu seisukoht on, et jah, see on probleem. Sellest tulenevalt väga tähtis on siiski, et suudetaks kinni pidada nendest raamidest, mis on kokku lepitud riigi eelarvetele. Ma saan aru, et ka Euroopa tasandil on arutelud, kas need senised reeglid vajaksid kohendamist või täpsustamist. Seda võib teha, aga kindlasti tähtis on siis selline üldine vastutustundlik ja pikas perspektiivis jätkusuutlik eelarve, et see meil kõikides Euroopa liikmesriikides siiski säiliks. Selle nimel tasub kindlasti pingutada, muidu lõpuks on vähem stabiilne ka meie ühine raha ja rahaliit.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Te rõhutasite, et heal ajal tuleb raha halbadeks aegadeks kokku hoida. See on jumala õige, aga samas on ka siin omad piirid, sest me teame, et riigireservi sööb inflatsioon ja hinnatõus ja mingi mõistlik piir peab olema, muidu raha läheb lihtsalt raisku. Aga ma tahaks küsida hoopis teist asja. Sellest kriisist räsitud riigid on kõik vastavalt võimetele erinevaid majanduse elavdamise meetmeid kasutusele võtnud ja kõik need lähtuvad majandusloogikast. Euroopa Komisjoni kava on tegelikult, kõik see summa, üks kõik, kas ta on siis toetus või laen, on seotud teatud tingimustega ja seal on väga suur osa erinevatel poliitilistel ja ideoloogilistel tingimustel, mis tegelikult ei lähtu üldse majandusloogikast ja mis kahjustavad tegelikult Euroopa ja eurotsooni konkurentsivõimet maailmas. Mis teie arvamus on, kas tuleks lähtuda ikkagi majandusloogikast või kuivõrd tegelikult need komisjoni plaanid võivad ära nullida kogu selle positiivse selle kava juures? Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! See, millistele tingimustele valitsused, kes on seda taastefondi raha kasutamas, millele nad peavad vastama ja kuidas siis täpselt neid summasid kulutama, selle üle veel arutelu saab jätkuma veel valitsusjuhtide ja rahandusministritega ja ka parlamentide koosseisudes. Aga üldiselt mulle tundub, et need põhimõtted, mis on need põhilised suured suunad, millele ka Euroopa Komisjon oma ettepanekus tugines, et ega need ei olnud põhimõtteliselt uued. Seal oli ka juttu sellest, kuidas toetada sedasama viidatud kliimaeesmärkide täitmist, samuti majanduse digitaliseerimise toetamist. Seal võib muidugi arutada, kas puhtalt majandusloogikast lähtudes võiks veel midagi muud teha või on seal midagi taunimisväärset, ühesõnaga, siin võib olla erinevaid seisukohti. Mulle tundub, et üldine suund, et kuhu see raha kasutada kriisist võimalikult paremini taastumiseks, et see oli üsnagi mõistetav selle ettepaneku puhul. Ju see kõige vastuolulisem pool on just see rahastamise pool ja see, et seda finantseeritakse ühiselt, võlakirju ühise vastutusega välja andes ja senisest palju rohkem riikide vahel, ka siis teiste kulutuste eest vastutuse jagamist ja ma arvan, et see kindlasti väärib ka põhjalikumat kaalumist ja arutelu koos nende põhimõtetega, millest lähtuvalt raha kulutama peaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Mihhail Lotman, palun!

Mihhail Lotman
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mu küsimus on lühike, aga sellele tuleb natuke pikem kommentaar juurde. Küsimus ise on selline: kas Eesti vajab seda raha sellises ulatuses ja sellistel tingimustel? Tingimused, nagu te ise ütlesite, on väga laiad, alates keskkonnast, sotsiaalpoliitikast ja see puht rahanduslik osa on ainult mingi väike osa. Ma ei ole rahandusinimene, aga kultuuriloolasena ma tean, et raha ei ole ainult lahendus, see võib olla ka suur probleem. Probleem on siis, kui raha on liiga vähe, see lämmatab majandust, aga probleem on siis, kui on raha liiga palju. Ja seal on erinevad võimalused. Näiteks, Hispaania impeerium hukkus mitte inflatsiooni, vastupidi, raha oli väga hästi tagatud, aga lihtsalt seda oli liiga palju ja sellega ei saanud midagi teha. Teine variant on Araabia Ühendemiraadid, kus suure odava raha eest me ostame sisse suure hulga odavat tööjõudu, mis võib-olla Eestile kui rahvusriigile ei ole kõige parem variant. Kui me vaatame seda laiemast aspektist, siis me näeme, et Lõuna-Euroopa abistav pakett ei ole ainult majanduslikult, seal on suur osa lõunaeurooplaste harjumuspärasel elukorralduse päästmisel või toetamisel. Ma ei tea, kas see on kõige mõistlikum. Aga jätame Lõuna-Euroopa, ma räägin Eestist ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Küsimuse aeg.

Mihhail Lotman
Kas meil tõesti seda raha sellises ulatuses ... Kas te ei näe siin ohtu, majanduslikku ohtu?

Eesti Panga president Madis Müller
See on hea küsimus, tõesti, aitäh! Kas meil üldse on vaja sellist täiendavat olulist rahalist toetust Eesti riigile? Ma arvan, et seda peakski mõtlema niimoodi, et kui selle rahaga, mida siis näiteks sellest Euroopa taastefondist on võimalik Eestil saada, kui sellega tehtaks kulutusi või investeeringuid, mida muidu teeks Eesti riik nii või teisiti enda rahaga, siis see on lihtsalt teistsugune rahastamisallikas kulutustele, mida me niikuinii teeme, ja vastavalt siis saab olla kokkuhoidlikum siis Eesti maksutuludega, võib-olla tekitada samal hetkel siis mingisugune puhver järgmisteks raskemateks aegadeks Eesti riigil. Aga lühike vastus oleks, et kindlasti leiame sellele rahale Eesti riigis rakenduse, selles ma üldse ei kahtle. Aga ma olen ka nõus sellega, et kui lühikese perioodiga on võimalik kulutada ootamatult palju rohkem raha kui tavaolukorras, siis peab olema eriti ettevaatlik, et selline distsipliin seejuures ei kaoks ja need otsused oleksid kõik mõistlikud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus on natukene teisest vallast, mis puudutab panka ja kultuuri, täpsemalt kunsti. Tähistasite eelmisel aastal suurejooneliselt panga sajandat juubelit ja oli väga esinduslik, väga huvitav ja põnev näitus "Rahakunst ja Eesti" Mikkeli muuseumis Kadriorus. Tunnengi huvi, kas Eesti Pangal on plaanis täiendada oma kunstikogu ja astuda sellega Euroopa teiste väärikate pankade ritta, kellel on päris suured kunstikogud, mida näidatakse suurejoonelistes muuseumides? Kui suur on üldse Eesti Panga kunstikogu täna? Selliseid andmeid ma sellest põhjalikust aruandest ei leidnud, aga ma tean, et midagi teil on olemas. Aitäh!

Eesti Panga president Madis Müller
Aitäh küsimuse eest! Eesti Pangal tõesti on oma kunstikogu, mis ei ole liiga suur. See on siis peamiselt koosnev teostest, mis on Eesti Panga hoonete seintel. Meil ei ole otseselt nüüd plaani oluliselt hakata lähiajal oma kunstikogu suurendama, küll aga meil on praegu käimas arutelud Eesti Panga muuseumi rolli üle, et kuidas me üldse võiksime siis lisaks oma otseselt rahandusele puudutavale põhitegevusele võimalikult hästi selgitada, millega me tegeleme, kirjeldada ka Eesti Panga sellist pehmemat poolt ja lugu ja ajalugu ja mine tea, võib-olla seal kuidagi on võimalik ka see kunstimõõde paremini sisse tuua. See arutelu meil tõesti on käimas. Kutsume seda enda muuseumi kontseptsiooni uuendamiseks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Ivari Padar, palun!

Ivari Padar
Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president! Kolleegid oma küsimustes on olnud õige skeptilised selles kontekstis, mis puudutab seda uut taastuspaketti, 750 miljardi paketti. Eks ma mõistan ka seda skepsist, sellepärast et keegi meist pole ka veel seda 2000 lehekülge (või ükskõik mis mahus see on) ju läbi töötanud, aga samas on selge, et teatud ettepanekuid on väga vaja. Nüüd selles kontekstis, et millised oleks siis Eesti majanduspoliitilised väljavaated, kui me tänasel juhul ei oleks kaasamängijad nii nendes taastuspakettides kui Euroopa Liidus kui eurotsoonis üleüldse, millised oleksid siis Eesti majanduspoliitilised väljavaated, kui me oleksime väljaspool Euroopa Liitu ja eurotsooni ja millised näiteks siis võiksid olla Eesti riigi võetava laenu tingimused?

Eesti Panga president Madis Müller
See on, ma arvan, et väga õige küsimus ja laiem kui ainult konkreetse selle ühe Euroopa Komisjoni ettepaneku kontekstis. Mida tõesti tasub meeles pidada, on näiteks see, et 2008–2009, eelmise kriisi ajal oli Eesti riik sunnitud käituma hoopis teistmoodi, ei olnud võimalik nii suures mahus raha laenata ja oli vaja kulutusi kärpida, sellepärast see taastumine oli pisut keerulisem, aga seal olid ka omad põhjused, soov saada euroalasse ja saada osa sellest majanduslikust turvalisusest, mida see meile pakub. On raske öelda, et kui me ei oleks näiteks täna euroalas, millised oleksid laenutingimused Eesti riigile. Kindlasti need oleksid palju keerulisemad. Seda peab küll meeles pidama, et ühelt poolt puhtalt laenuvõtmise võime, need tingimused, millega Eesti valitsus saab täna raha laenata, need on meil ka tänu euroala liikmelisusele kindlasti paremad. Ja puhtalt keskpanga vaatenurgast ka näiteks need võimalused meil tagada Eesti finantssüsteemi stabiilsus, juhul kui näiteks mõni pank peaks suurematesse raskustesse sattuma, see on kindlasti täna palju parem, suuresti ka tänu sellele, et me oleme euroalas ja siis Euroopa Keskpankade Süsteemi osa.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud Eesti Panga president, sisuka ettekande ja küsimustele vastamise eest! Aga Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, ja me saame minna fraktsioonide läbirääkimiste juurde. Riina Sikkut, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Peeter Ernits, Eesti ... Jah, Riina Sikkut saabus.

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tänan Eesti Panga presidenti väga hea ülevaate eest! Ja tegelikult see demonstreeris hästi seda, mis meil nüüd viimase paari kuu jooksul muutunud on. Eelmine aasta oli väga hea. Kui me teeme kokkuvõtteid, võime tegelikult mingil määral südamerahuga tagasi vaadata. Aga see, mis meid ees ootab, on suhteliselt määramatu. Ja et sellega toime tulla, tuleb hästi palju ekspertteadmisi kasutada ja erinevat teadmist kasutada.
Ma tooksin välja nüüd kaks asja, seoses kriisi ja ka Eesti Panga võimaliku panusega. Ühelt poolt on Eesti Pank minu meelest väga hea näide konservatiivsusest – sellest, kuidas oluline on pikk ajalooline mälu, mida peegeldas just Ivari Padari väga heale küsimusele antud vastus. Meil on minevikukogemustest õppida – ükskõik, kas siis selles mõttes, et teha samamoodi, või teha just vastupidi. Teiselt poolt see, et kõik otsused peavad olema läbi kaalutud ja on mõistlik teha muutust siis, kui me teame, et sellest tuleb kasu, et see on mõistlik, et sellest võidetakse, räägime me siin teisest sambast või eelarvepoliitilistest muudatustest.
Nüüd, Madis Mülleri ettekande puhul see samamoodi, ka presidendi isik peegeldas seda Eesti Panga rolli ja arusaama sellest, kus siis lähevad need pädevuse piirid ja mis on see ühiskondlik ootus või vastutus Eesti Pangale pandud. Mina ka ei väsi rõhutamast, et see roll valitsusele ja ka Riigikogule nõuandjana Eesti Panga poolt on väga oluline, Eesti Pangal on spetsiifilist kompetentsi. Ja rahanduskomisjonis Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on ühed sagedasemad külalised, kes meid siis väärtuslike andmete ja infoga varustavad. Aga teiselt poolt ka see, et maksupoliitilised otsused, mis siis võib-olla on rohkem poliitilised ja maailmavaadet peegeldavad, seal siis, jah, nõu saab anda, aga, nii nagu panga president ka vastas, arusaadavalt iga nõuannet ei pea järgima, kõike ei saa kuulda võtta. Nii et ühelt poolt selline konservatiivsus, tasakaalukas lähenemine ja arusaam sellest, kuidas otsuseid tehakse, milliseid otsuseid oleks vaja teha. Ja nüüd teiselt poolt ehk see kriisikogemus õpetas meid kõiki, et tõesti, on väga palju spetsiifilisi teadmisi. Mina võin arvata, võin arvata finantssektori toimimise kohta või viiruse leviku kohta, aga ma ei ole ekspert. Nüüd kriisi käigus see, et eksperdid on laua taha tulnud, nemad saavad teha prognoose ja prognoosimine iseenesest on ka väga konservatiivne tegevus, väga selged reeglid, eeldused kirja panna, arusaam sellest, kuidas tulemuseni jõuda, kuidas tulemusi tõlgendada ja mida nende pealt järeldada tohib ja mida järeldada ei tohi.
Nii et ühelt poolt siis tõesti kriisi kogemusest õppides ma loodan, et nüüd kriisist väljumise puhul, kui majanduspoliitilised otsused on väga olulised ja ka järjest keerulisem on nende uute vahendite kaasamine ja võib-olla tulebki valida – siit küsimused ka peegeldasid, et tuleb valida, millist vahendit kasutada, et kas ja kui palju meil on vaja seda raha ja tulevikukohustusi praeguste kulutuste tegemiseks võtta –, ma tõesti loodan, et Eesti Pank jätkab samamoodi kriitilise pilguga eelarve, riigi eelarvestrateegia, kriisipakettide analüüsimist Eestis ja tegelikult ka seda, mis siis Euroopa Liidu tasandil välja pakutakse. Sest ühelt poolt on seal ilmselt väga keeruline majandusloogika, et aru saada sellest või prognoosida seda, milline see mõju on finantsturgudel Euroopa erinevate liikmesriikide majandustele, on üks küsimus. Aga teiselt poolt see, mida meie siin arutama peame, on, et lisaks majanduspaketile see on ikkagi ka selline solidaarsuspakett või väärtuspakett, et mis sõnum on lisaks sellele 750 miljardile eurole seal juures. Kas me oleme üks majandusruum, kas meil on kokkulepe käitumisreeglite osas, kas kõik riigid tulevad kaasa?
Nii et soovin jõudu Eesti Pangale oma väga tähtsa rolli täitmisel ja ootan nii rahanduskomisjoni kui ka siia saali, et me saaksime küsimusi küsida ja neile ka asjatundlikke vastuseid saada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Peeter Ernits, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja kolleegid! Tegelikult tahaks palju asju rääkida, KredExi selle hangunud olekust ja muudest, aga praegu peaks rääkima siiski hoopis muust. Loomulikult tänan fraktsiooni poolt Eesti Panga presidenti suurepärasel tasemel ettekande eest, aga need on alati olnud väga heal tasemel. Aga oleks ka ime, kui Eesti Panga president, kelle palk on üle 10 000 euro, tuleks viletsama ülevaatega meie ette.
Jah, Eesti rahandus on heas seisus ja koroonakriisi ajal meil oli hea toetuspunkt, kuhu jala lükata, kuna meie laenukoormus on tõesti Euroopa Liidu kõige väiksem. Ja ka praegu ja isegi kui me veel väga kõvasti laenaksime, oleksime ikkagi punane latern tähendab kogu selles Euroopa Liidu reas. Eesti Panga missioon on tõesti euroala ühine rahapoliitika ja kõik need väiksemad asjad, mis puudutavad Eestit. Aga meie missioon on natuke laiem, me peaks vaatama, et Eesti riik toimiks ja oleks ka suveräänne demokraatlik õigusriik. Ja nüüd me jõuamegi selle proua Merkeli ja härra Macroni plaani juurde, kuidas päästa Euroopat. 750 miljardit ja üle 2000 lehekülje teksti, pöörased numbrid. Muuseas, 2000 lehekülge ei olegi nii palju. Kui tuletada meelde, siis maadevahetuse kriminaalasi oli üle 4000 lehekülje, aga siiski, 2000 lehekülge on väga palju. Ja nagu me kuulsime, isegi Eesti Panga president ei ole tänaseks veel kõike läbi lugenud, mis seal sees on. Mis siis on 750 miljardit? Tuletan meelde, et üks miljard on tuhat miljonit, aga Euroopa Liidu uus eelarvekava veidi üle ühe triljoni, aga üks triljon omakorda tuhat miljardit. Nii et müstiliselt suured summad iga inimese jaoks, olgu see 500 miljardit tagastamata raha ja siis ülejäänud laenudena. Aga tasuta lõunaid, nagu te teate, ei ole olemas ja keegi peab selle kinni maksma. Jah, ühiselt maksame, jagame valdavalt n-ö oma elustiili säilitamiseks Lõuna-Euroopale, aga tasuta lõunaid ei ole. Ja nüüd ongi see, et kust koha pealt tuleb nende lõuna maksmise tšekid ja kes maksab. Ka meie maksame. Kas me oleme nõus, et Euroopa Liidu sissemakse suurendada 1% pealt 2% peale? Kas me oleme nõus, et väljamakseid vähendada? Kas me oleme nõus, et Brüssel kehtestab mingisuguse uue maksu? Kas me oleme nõus, et CO2 maks tõuseb kaks korda? Me oleme niigi lämmatanud oma pruuni kulla majanduse selle praeguse tõusuga. Nojah, plastikumaks, sellega võiks nõustuda, vaalad ja hülged ja kilpkonnad, ma arvan, et sellega me oleksime nõus. Aga ülejäänud asjadega – ma ei tea. Aga see on meie küsimus siin, et kas me oleme nõus sellise tasuta lõuna nende arvetega.
Ja põhiline, liikumine föderatiivse Euroopa poole. Mäletate, kaheksa aastat tagasi, kui Riigikohus arutas Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingu mõningaid paragrahve, kui hästi nad sobivad meie põhiseadusega, ja mis seal oli siis. Jah, Riigikohus läks nagu pooleks, kui ma õigesti mäletan, kaheksa aastat tagasi, aga seal öeldi ju selgelt välja, et ta piirab meie kui Riigikogu finantspädevust, esimene punkt, piirab demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, teine punkt, kolmas, piirab Eesti riigi suveräänsust. Aga see on palju olulisem kui finantsstabiilsus ja Lõuna-Euroopa näiteks mõnusa sellise väljaharjunud ja sellise elustiili säilimise ja selle ühise kinnimaksmise asi.
Ja tegelikult eile riigieelarve kontrolli erikomisjonis saime ülevaate, milline on siis esimese kvartali tulemus Euroopas tervikuna ja tema liikmesriikides eraldi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas te vajate lisaaega?

Peeter Ernits
Jah, lubage üks paar minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Palun, kolm minutit lisaaega!

Peeter Ernits
Jah. Ja ma loen teile nüüd ette, need on eilsed andmed: Eesti keskmine SKP langus –0,7%, Euroopa Liidus –3,2%. Aga nüüd võtame frau Merkeli ja härra Macroni maad, kes selle plaaniga välja tulid. Proua Merkelil –2,3 ja härra Macronil, tema riigil, –5,4. Nii et tegelikult siin keegi kolleegidest juba ütles, et ma arvan, et meil riigina oleks mõistlikum neid laene, kui me vajame, ise võtta kui minna sellesse üldisesse katlasse ja hakata maksma neid kellegi riigi selliseid elustandardeid ja nende hoidmist. See ei tähenda, et me oleksime ühise vastutuse, tahaksime seda vältida.
Nii et tegelikult see on oluline küsimus. Ja ma loodan, et järgmisel teisipäeval on Eesti Panga president, lugupeetud Madis Müller uuesti siin. Ja nagu ta lubas mulle siin, et ka tema ettekandes ja ma arvan, jõuab ka meieni sellest natukenegi lühem variant, et me saaksime seda mitte ainult järgmisel teisipäeval, vaid ka edasi arutada, mida see tegelikult see, kas see on hiirelõks ja mis see juust seal tegelikult maksma läheb. See on üsna oluline teema. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Maris Lauri, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Maris Lauri
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja Eesti Panga president! Mina räägiksin kahest teemast, kõigepealt eurotsoonist ja siis Euroopa Liidust. Eesti huvides on tugev Euroopa Liit ja tugev eurotsoon, tugev euro. Meie huvides ei ole eurotsooni lagunemine. Eesti kroon võis olla tore ja me teda armastasime ja uskusime temasse, aga kahjuks on nii, et enamik väljaspoolt Eestit seda ei teinud ja rasketel aegadel sellises olukorras on väga keeruline hakkama saada.
Kui keegi arvab, et eelmise majanduskriisi ajal oleks Eesti saanud võtta kergelt soodsalt ja odavat laenu, sellepärast, et meie laenukoormus on väga madal, siis nad eksivad väga tugevalt. Sellepärast, et laenuvõtmine ja saamise ja laenu hinna ehk intressi ei sõltu mitte sellest, kui madal on konkreetne laenukoormus, vaid ta sõltub sellest, kui kiiresti laen kasvab, sõltub sellest, kuidas laenu kasutatakse ja milleks ja eelkõige sellest, mida laenuvõtjast arvatakse. Ja nii palju, kui me ka oma Eestit armastame, siis me oleme väikesed, me oleme avatud ja me peame arvestama sellega, mis toimub mujal maailmas ja kuidas me sellega hakkama saame. Ühiselt, teiste riikidega koos oleme me alati tugevamad. Me ei saa kriisides üksinda hakkama, meil on alati vaja naabreid kaasamõtlejaid, ka praegu. Ja alati on ühiselt lihtsam. Kuid iga rahapoliitika töötab hästi siis, kui tal on olemas kõrval ka vastav ja sobiv fiskaalpoliitika. Eurotsoonis ei ole see olnud alati parim, siin on olnud püsivalt probleeme, mis tuleneb sellest, et rahapoliitika kõrval fiskaalpoliitikat ajavad erinevad riigid erinevate huvidega, kus on riikides erinevad valitsused ja erinevad arusaamad maailma asjadest. Aga sellega on enam-vähem toime tuldud, sest neid hälbijaid on üksikuid, isegi kui nad on olnud suured. Üldjuhul – ma räägin siis selliseid olukordi, kus me ei ole olnud kriisis – Euroopa ja eurotsooni huvides on, et selliseid reeglitest mitte kinni pidajaid, hälbijaid, oleks võimalikult vähe. Kui kõik hälbivad, siis ongi süsteem lagunenud. Tõsiasi on see, et Jüri Ratase valitsusega, valitsustega oleme jõudnud sinna, et ka Eesti on jõudnud hälbijate hulka või vähemalt seal piiri peal niimoodi olles. Võib ju mõelda, et me oleme väikesed ja meist ei olene midagi ja me võiksime teha, mis tahame, aga arukate inimestena siin Riigikogu saalis me võiksime aru saada Eesti seisukohast ja võimalustest. Me võime oma Eestit nii palju armastada kui tahes, aga meie armastusel on olemas reaalsed piirid. Me ei saa kõike selle armastusena teha. Ehk me peame olema ka vastutustundlikud oma fiskaalpoliitikas ja asjades.
Ja siin ma jõuan teise teema juurde ehk Eesti Panga nõustava rolli juurde. Erinevate nõuandjate arvamusi ei pea alati arvestama. Ongi, arvamused ongi erinevad.
Palun lisaaega!

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega saab. Kolm minutit, palun!

Maris Lauri
Aga me peaksime aru saama sellest, et väikse riigina me haaraksime kõik need teadmised ja kõik need inimesed, kes meil on. Sest mida rohkem on erinevaid arvamusi ja seisukohti, seda sisukam on arutelu, seda lihtsam on jõuda selle tõeni. Ei pea lihtsalt ütlema teisele osapoolele, et sa oled rumal, loll või, nagu viimasel ajal poliitiliselt kombeks on, meil on võim, me teeme mis tahame, sest me oleme iseendast targad. Vaid kuulaks, räägiks, diskuteeriks, väitleks, üritaks vastaspoole seisukohti ümber lükata ja tunnistaks, et vahetevahel eksitakse. Kahjuks seda ei ole tehtud ja see protsess on järjest süvenenud. Ja kus me siis oleme? Me nüüd saame aru, kriisis, kus me oleme. Meil on hiigelsuur puudujääk eelarves, mis kriisiga läheb ainult suuremaks, meil on väga halvasti sihitud meetmed, mida ei kasutata. Siin on täna korduvalt räägitud metsa läinud KredExi meetmetest, meil on see, et tehakse omadele.
Kokkuvõte. Eesti Pank täidab oma rolli. Kui täidaks nüüd ka valitsus oma rolli – kuulaks, arvestaks, arutaks. Nii et see ongi meie soov. Ja ma tegelikult ise loodaks, et me ka siin Riigikogus seda teeksime. Mitte ei vaataks teisepoole küsimuste-kahtluste poole kalapilguga või piinlikult lauapinnale ja vajutaks nuppu lihtsalt sellepärast, et nii kästi või sellepärast, et vastuväitja on justkui vastaspoolest. Me oleme minu arvates siin selleks, et seista oma armsa Eesti eest. Kahjuks see alati välja ei paista. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Sven Sester, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tänan Eesti Panga presidenti selle hea ülekande eest! Ja nagu varasemalt siin ka debatis öeldi, et nii on mingi perioodi tagant selline hea debatt parlamendi suure saaliga, ma arvan, et see on mõistlik ja hea, et see ka seadusesse sisse on kirjutatud, et tunnetada ühelt poolt, mida Eesti Pank arvab ja Eesti Panga juht arvab ühest või teisest teemast, mis on nii-öelda tagasivaatena, aga ka tulevikku vaatavana, ja teiselt poolt ma arvan, et see on ka vastassuunaline, et ka panga juhtkond tunnetab seda, mida poliitilised parteid arvavad ühest või teisest suunast.
Paari sõnaga ma üldisest üksikumaks oma sõnavõtus minnes markeeriks mõned n-ö sõlmpunktid ära. Ma arvan, et see Euroopa ühine rahapoliitika, mis on kindlasti üks olulisemaid tegevusi keskpankade rollis n-ö, eriti just euroala keskpankade rollis, et seda on iseenesest oma olemuses hästi aetud. Aga ka see küsimus, mis oli täna saalis ja mida mitmed saadikud ka puudutasid, et ikkagi varaostuprogrammid, mis on aastate jooksul olnud, et see kindlasti on teema. Ma isegi mäletan kuskilt, kas mitte Eesti Pangas on olnud ka aegade jooksul juhtkonnas suhtumisi, et võib-olla sellises mahus varaostuprogrammi ei peaks tegema, vaadates eriti just tagasi, et praegu oleme kriisihetkel, on ju, aga ärme unusta, et ka minu küsimus 2,7 triljoni osas tegelikult on tehtud enne kriisi. Aga need otsused on varasemalt tehtud. Tõesti oleme täna fakti ees, et sellises summas on tegelikult raha sisuliselt trükitud juurde. Jah, nagu me aru saame, sellele rahatrükile kaasneb ka see, et kellelgi on kohustused Euroopa erinevate keskpankade ees, või siis ütleme nii, et liikmesriikide keskpankadel on nõudeõigused kellegi ees, aga see kokkuvõttes on tekitanud olukorra, kus sisuliselt triljonites on raha täiendavalt turul juures. Kuigi keskpankadel on õigus alles n-ö järelturult, teiseselt turult erinevaid võlakirju osta, siis see ikkagi kokkuvõttes stimuleerib ka riike, ütleme siis, kui riigi otsustajad ei ole kohusetundlikud või ei järgi reegleid, mis on kehtestatud, siis mingil määral needsamad rahatrükid keskpankade poolt, mingil määral võib öelda, hakkavad stimuleerima ka riikide rahapoliitikat. Ehk kui sul on võimalik turult kergelt saada, ka järelturult kergelt saada raha, siis see võib tekitada olukorra, et riigid emiteerivad täiendavalt võlakirju. Ja see on tekitanud probleemi tegelikult, mitte nüüd konkreetselt varaostuprogramm, aga ütleme riikide finantsdistsipliin on tekitanud siiski tänaseks olukorra, kus kui Eesti võib julgelt vaadata kõigile otsa ja nentida, et tal on kõige väiksem võlakoormus, siis väga paljud riigid seda paraku teha ei saa. See kindlasti on globaalsem probleem. Kui ühed täidavad reegleid ja teised ei tee seda, siis on sisuliselt kaks võimalust, kas need, kes täidavad reegleid, ei hakka ühel hetkel enam reegleid täitma, kuna keegi teine seda enam ei tee, või siis vastupidi, need, kes ei täida reegleid, nendele siis ka antakse selge signaal, et sul ei ole võimalik enam turult raha võtta, sulle enam ei laenata. Ma arvan, et hea signaal oleks siit ka võib-olla keskpankade tegevus selles valdkonnas.
Kui nüüd jõuda sellisest üldisest üksikumaks ja jõuda ka siseriiklikule tasemele, siis ma arvan, et see, mida Eesti Pank oma olemuses siseriiklikult peab tegema, raharinglus, arveldused, finantsvara, mis tal on, selle investeerimine, on väga hästi minu meelest hakkama saadud. Asjad toimivad, Eesti riik on stabiilne, arveldused liiguvad hästi. Minu meelest meil ei ole sularahaprobleeme, kommertspangad on, järelevalve nende üle ja ütleme, mitte ainult Finantsinspektsiooni poolt, aga ka Eesti Panga poolt loodud n-ö keskkonnad on sellised, mille puhul me võime nentida, et meil on tegelikult stabiilne, hea finantsolukord ja minu meelest selles suur roll on ...
Lisaaega, palun!

Aseesimees Siim Kallas
Lisaaega palun, kolm minutit!

Sven Sester
... selles on kindlasti suur roll Eesti Pangal. Minu meelest väga oluline, mis te tõite oma selles viimases aruandes välja, te ütlesite, et te olete uuendamas strateegiat, ja te tõite välja seal viis punkti, mis te uuendamisstrateegia all silmas peate. Ma arvan, et see esimene punkt, mida te välja toote, ongi üks olulisemaid punkte. Te ise nendite ka seda, et te tahate näha enda rolli suuremana just nõustajana, nõustajana nii riigile ehk valitsusele, aga ka üldse avalikkusele tervikuna. Nagu te ütlesite, kuidas te seal kirjutasite, et tahate võib-olla rohkem hakata isegi proaktiivselt kaasa rääkima kui vastata vaid küsimustele. Ma arvan, et see on väga õige, et erinevad riigisüsteemis olevad kas siis avalikud asutused, osakonnad või ametid, et kui nad suhestuvad ühiskonnaga nõustavalt ja kaasavalt, et see aitab kaasa. Ma mäletan maksuameti kunagise rolli kandumist sellisest rakenduslikust ja sanktsioneerivast asutusest n-ö nõuandvaks asutuseks. Väga paljud ettevõtlusorganisatsioonid nentisid kohe seda, kui palju kergem oli hakata tulevikus maksuametiga suhtlema, kui ta muutus n-ö puhtalt sanktsioneerivast ka nõuandvaks. Minu meelest väga hea, et te olete selle võtnud enda suureks rolliks tulevikus kaasa rääkida, ja nagu te nentisite ka seal, te muidugi loodate ka, et ka kõik see nõu ka kuulda võetakse. Loomulikult ma arvan, et otsustajatel on ülioluline saada võimalikult head sisendid ja kui Eesti Pank selleks valmis on, siis kindlasti poliitilised otsustajad püüavad teha maksimaalse, et parim ekspertarvamus oleks laual.
Nii et veel kord, ma arvan, et väga hea oli tänane debatiõhkkond. Kuigi siin tundus vahepeal, et läks selliseks, natukene Eesti Pangalt kaldus ta üle sellise valitsuse tegemistele, aga ma jätan selle kõrvale, ja tulles tagasi ikkagi Eesti Panga enda juurde, ma arvan, et me liigume õigel teel. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Suur tänu Eesti Panga presidendile, küsijatele ja kõnepidajatele. Läbirääkimised on selles küsimuses lõpetatud ja küsimuse käsitlus sellega ka lõpetatud. Suur tänu veel kord kõigile!

2. 12:11 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (109 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Siim Kallas
Läheme teise päevakorrapunkti juurde, selleks on meil täna keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 109 SE. Me jätkame selle teist lugemist. Ettekandjaks palun siia keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare.

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu teine lugemine toimus 5. mail ja keskkonnakomisjoni ettepanekul teine lugemine katkestati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 19. maiks kella 17.15-ks muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja teistelt komisjonidelt ei saabunud. Komisjon arutas keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamist 19. mai istungil, millest võtsid osa ka Keskkonnaministeeriumi ametnikud, kes tutvustasid komisjoni liikmetele eelnõu täpsustamise võimalusi. Antud istungil otsustas komisjon esitada eelnõule ka ühe muudatusettepaneku.
Muudatusettepanekuga täpsustatakse eelnõukohases seaduses keskkonnatasude seaduse § 17 lõike 2 sõnastuse muudatust, mis siis võiks teha selle teksti selgemini mõistetavaks või ühesemalt mõistetavaks, ja lisatakse sinna juurde lauseosa, et neid keskkonnatasusid ei rakendata, kui lõike 1 punktides 1–4 nimetatud aineid viiakse keskkonda veeloa all või veeseaduses määratud piirnormide piires. Ehk lihtsalt väike täpsustus juurde. Ja seonduvalt sellega täpsustatakse ka keskkonnatasude § 341 lõiget 1 punktiga 4, mis annab kirjeldatud juhul Keskkonnaametile õiguse keskkonnatasu määramiseks keskkonnatasu teatega. Ja keskkonnakomisjon otsustas konsensusega teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Küsimused. Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Kõigepealt, komisjoni liikmena ka ütleks, et väga hea menetlus on olnud sellel eelnõul ja ma arvan, et me oleme liikumas õiges suunas. Aga eilsel keskkonnakomisjoni koosolekul, kui meil oli Riigikontrolli audit, mis rääkis maaparandussüsteemidest, tuli välja, mainiti sellist tõsiasja, et suur osa Eesti merereostusest, selles on suur osa just nimelt põllumajanduse söödal. Ja tegelikkuses kalakasvatus, karpide kasvatus näiteks, annaks, võimaldaks just nimelt puhastada seda merd. Kuidas siis on, kas see eelnõu kuidagi muudab ka seda, mil määral põllumehed ja nende viidud söödakogused, kas nende tasusid see ka kuidagi muudab? Või see ei puuduta seda? Aitäh!

Erki Savisaar
Aitäh! Konkreetselt see seadusemuudatus põllumehi, n-ö traditsioonilisi põllumehi ei puuduta. See puudutab ainult vesiviljelusega tegelejaid ehk neid, kes tegelevad nii kalade, vetikate, krabide kui ka igasuguste muude vees elavate või kasvavate organismide kasvatamisega. Aga on selge, et eks me mingil hetkel peame rohkem tähelepanu pöörama ka põllumajandusele. Ja see mõte, mis eile komisjonis kõlas, et koostöös vesiviljelusega me saaksime ka seda põllumajandusest tulevat reostust vähendada, on täiesti kaalumist väärt. Ja ma usun, et meie vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad kindlasti mõtlevad selle peale, kuidas seda ära kasutada. Sest teisest küljest see ju tähendab seda, et neid aineid, millest siin räägitakse, ei peagi nad nii palju enam toiduks kasutama, sest need on vees juba olemas. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Rohkem küsimusi lugupeetud ettekandjale ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad osaleda kõik Riigikogu liikmed. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole ilmutatud, seega läbirääkimisi ei toimunud. Ja me vaatame läbi muudatusettepanku. Üks muudatusettepanek on selle eelnõu kohta esitatud, selle on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjonina on ta selle ka arvestanud täielikult. Sellega oleme selle seaduseelnõu teise lugemise lõpetanud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek, ongi see: teine lugemine lõpetada. Ja sellega on teine lugemine lõpetatud.

3. 12:17 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) esimene lugemine

Aseesimees Siim Kallas
Nii et läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 120 SE. Alustame selle esimese lugemisega. Ettekandjaks palun siia siseminister Mart Helme.

Siseminister Mart Helme
Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Jaa, tegemist on tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mis on tingitud praktilise elu vajadustest ja vahepeal toimunud teatud muudatustest valdkonnas, mis tingivad selle, et on vaja seadust kaasajastada, korrigeerida.
Mis siis seaduse kaudu muutmisele, täiendamisele läheb? Põhilised muudatused on järgmised. Seame sisse kohustuse paigaldada vingugaasiandur. Me kõik teame, et suitsugaasiandurid on juba kohustuslikud, aga vingugaas ei ole siiani kohustuslik olnud, on soovituslik olnud. Samas me kõik teame, et kui suitsu me võime kõik näha ja haista, siis vingugaasiga on lugu teine. See on nähtamatu tapja ja seetõttu on seadus ette näinud, et tuleks paigaldada ka kohustuslikus korras vingugaasiandur. Oli plaan seadus jõustada juba 1. juulil käesoleval aastal, aga seoses vahepealsete dramaatiliste eriolukordadega on need plaanid läinud korrigeerimisele ja praegu loodame, et seaduse jõustamise aeg võiks olla 1. jaanuar 2021.
Nii. Edasi sisustame küttesüsteemi eksperthinnangu koostamise ning loome korstnapühkijatele ja pottseppadele riigiga suhtlemiseks digitaalse kanali päästeinfosüsteemi juures. See tähendab, et me suurendame ekspertide arvu, aga ühtlasi muudame ka nende töötingimusi, aruandlust, ja tekitame registri, milles on näha objektid, vast rajatud küttekehad ja muu, mis on mingite vastavate tööde käigus tekitatud. See tähendab seda, et nende üle järelevalve teostamine on oluliselt parem tulevikus loodetavasti.
Nii. Edasi, lubame maastikukaitse eesmärgil maastiku kontrollitud põletamist Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel ja RMK kaitstavatel loodusobjektidel. Mida see tähendab? See tähendab seda, et ühelt poolt on aeg-ajalt mõistlik põletada piirkonnad, kus on tekkinud risu-rägu, mis võivad süttida mingil muul põhjusel, olgu selleks põhjuseks kuritahtlik käsi või mingisugune looduslik süütaja, ja kui ta iseeneseslikult süttib, siis võib see kiiresti, näiteks soodsate tingimuste puhul (kuivus, tuul) levida kontrollimatult. Kui me kontrollitult need niisugused ohtlikud kohad ära põletame, siis ei tohiks sellist katastroofiolukorda tekkida. Nüüd teiselt poolt on ka puhtlooduslik aspekt ja see looduslik aspekt on seotud teatud looduslike kooslustega, mis saavad eksisteerida üksnes niisugustes kohtades, kus aeg-ajalt toimuvad maastikupõlengud. Need on teatud linnuliigid, teatud putukaliigid, teatud taimeliigid, mis vajavad seda, et käiks aeg-ajalt üle maastikust puhastustuli ja ilma selle puhastuleta meil looduskeskkond muutub vaesemaks ja teatud elukeskkonnad, kas nad just hävivad, aga vähenevad.
Nii. Määratleme tuleohutusteenused ja määrame tuleohutusteenuse osutajale pädevusnõuded, millega kindlustame teenuse kvaliteedi ja ühetaolisuse. See tähendab seda, et me ühtlustame nii korstnakontrollijatele kui ka Päästeameti ametnikele teatud ühtlased kontrollinormid ja ka kvalifikatsiooninormid, mis tähendab seda, et meil jällegi on suurem ring neid inimesi, kes on võimelised tuleohutuse tagamise niisuguse ennetustööga tegelema ja kes samal ajal ei mõtle välja ise kas liialdatud nõudmisi või ei pigista silma kinni teatud nõudmiste osas, vaid see kõik on reguleeritud ja ühtlustatud.
Edasi. Lubame loobuda tulekahjusignalisatsiooni häire automaatsest edastusest Häirekeskusesse, kui selleks on Päästeameti kooskõlastus. See ei tähenda seda, et häiresüsteemid võetakse maha. See tähendab, et paljudel puhkudel häiresüsteemid jäävad lokaalseks või ühendatuks kas turvafirmade mingisse süsteemi või mingisse muusse signaali edastamise süsteemi. Me näeme seda, et Häirekeskus saab aastas tuhandeid ja tuhandeid, ma pean otsima paberitest, kui palju tuhandeid, valeväljakutseid, mille peale sõidetakse kohale, selgub, et tegelikult on kas putukas läinud sinna kusagile häiresüsteemi ja tekitanud olukorra, kus see on tööle läinud, või on mingi muu põhjus, kas või see, et keegi on seal kuskil suitsuanduri all suitsetanud, mis ei ole küll lubatud olnud, aga mis ei ole ka tulekahju põhjustanud, küll on aga tekitanud siis häire Häirekeskuses. Ja vot niisuguste olukordade vähendamiseks ja vältimiseks ja Päästeameti ressursi otstarbekamaks kulutamiseks on siis siin teatud muudatused sisse viidud.
Ja viimane. Sätestame selgemad nõuded seoses tuletõrje veevõtukohtadega. Võib ka tunduda niisugune natukene kummaline, et mis me siis nüüd nende veevõtukohtadega ikka, aga jällegi, ega loodus tühja kohta ei salli ja kõik areneb ja muutub ja kui need nõuded ja asukohad ja asukohtadele ligipääsud ei ole teatud standarditega tagatud, siis võib tekkida olukord, kus arvatakse, et on kusagil veevõtukoht, aga tegelikult on see veevõtukoht umbe kasvanud, sinna võib-olla ei pääse ligi, seal võib-olla ei ole piisavalt vett. Need on need küsimused, milledega siis on vaja tegeleda. Siin on väga oluline punkt ka see, et Päästeamet ja kohalik omavalitsus peavad siin tegema koostööd ja täpselt kaardistama ära need veevõtukohad, nende vastavuse vajadustele, et ei oleks olukorda, kus tuletõrje arvab, et ta läheb viskab vooliku sisse, saab sealt vett, aga tegelikult saab sealt ainult muda.
Nii et need on niisugused olulisemad, lühidalt kokku võttes punktid, mida see eelnõu puudutab. Ma arvan, et ma ei kuritarvita teie aega ega teie tähelepanu ja vastan hea meelega küsimustele, kui teil neid on.

Aseesimees Siim Kallas
Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud minister! Eelnõu on üldjoontes igati positiivne ja väga olulisi momente, mis kindlasti tuleohutusele kaasa aitavad. Ent üsna tõsise diskussiooni ja märgukirja on tegelikult saanud eelnõu säte, millega tahetakse suurematele tööstus- ja laohoonete omanikele, samuti büroohoonete ja garaažide omanikele täna kehtiva enesekontrolli tuleohutusaruande asemel seada kohustuseks nn tuleohutusülevaatus. Seda tuleohutusülevaatust peab tegema küll kord kolme aasta jooksul, sellelsamal ajal, kui enesekontrolli tuleohutusaruannet tuleb teha igal aastal, ent oluline erinevus on selles, et seda tuleohutusülevaatust saab teha üksnes vastav Päästeameti spetsialist. Ja tegelikult neid spetsialiste on üle Eesti suurusjärgus ainult 90. Ehk Kaubandus-Tööstuskoda on teinud ettepaneku, et võiks jääda senise korra juurde. Kas teil on analüüsi, mis põhistavad senise korra puudusi? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Jaa, sellest on juttu olnud, et seda ressurssi ei ole piisavalt. Ma ei oska öelda nüüd, kust seda ressurssi ka otseselt juurde võtta. Siin eelnõus on natukene püütud parandada seda olukorda sellega, et on neid kvalifikatsiooninõudeid pottseppadele, müürseppadele ja korstnaladujatele ühtlustatud. Aga ühtlasi on siin ka minu arvates üks moment, mis ütleb seda, et mingi osa nendest hoonetest, mis siiani on kuulunud kontrolli alla, arvatakse sellisest regulaarsest kontrollist välja – ma pean otsima natukene, kus ma selle siit leian –, et sellega kergendada siis, et ta jääks n-ö omavastutusele. Ja need hoonetüübid on samuti ära määratud, need on siis laohooned, tootmishooned ja garaažid, mille pindala on siis ... Las ma nüüd vaatan. (Lehitseb pabereid.) Büroohooned, mille pindala on enam kui 750 ruutmeetrit ja tööstus- ja tootmishooned ning graažid pindalaga enam kui 1000 ruutmeetrit, nendes hakkavad toimuma inspektsioonid iga kolme aasta tagant, et selles mõttes nagu seda koormust pisut vähendada. Kas see on piisav? Mina ei julge teile öelda, ma ei ole nii suur spetsialist päästeküsimustes, aga ma julgen siiski arvata, et spetsialistid on praktikast lähtuvalt need muudatused teinud, ja seetõttu ma usaldan neid.

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Mul on selle seaduse kohta hea mitu küsimust. Ja esimene oleks siis § 1 lõike 6 kohta, kus siis kohalik omavalitsus võib ridamisi hoonetel kasutusloa väljastamisel ise selle kontrolli teha ega pea Päästeametilt kooskõlastust nendele küsima. Võib-olla mingi garaaž ja kuur ja mingi asi, kus tõesti elekter on, küttekollet ei ole, see on võib-olla lubatav, aga elumaja? Kas te arvate, et kohalikul omavalitsusel on selliseid spetsialiste, et nad võtavad selle vastutuse, et see hoone on ehitatud tuleohutusnorme järgides, et ei juhtuks – no, elumajas võib juhtuda – ikka väga ränki õnnetusi? Kes pärast vastutab ja kas kohalikul omavalitsusel on see pädevus olemas? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Nojah, sellise küsimuse võib esitada küll, aga jällegi, see lähtub ikkagi sellestsamast praktikast. Tegelikult praktikas Päästeamet suure osa oma ajast kulutab bürokraatlikule kooskõlastamisele, mis tegelikkuses ei oma sellist põhjalikku objekti tundmaõppimise katet. Tullakse ja vaadatakse pealiskaudselt ära, vaadatakse projektid üle, antakse kooskõlastus ära ja selle peale kulub Päästeametis meeletult palju inim- ja tööajaressurssi. Ilmselgelt on mõttekas siin seda töökoormust jagada. See ei välista seda, kui seda esialgset inspektsiooni ja kooskõlastust teevad kohaliku omavalitsuse ametnikud, et Päästeameti poole ei võiks pöörduda teatud küsimuste puhul ja Päästeamet ei võiks tulla kohale ja anda oma täpsustava ekspertiisi. Niisugust asja see loomulikult ei välista. Aga lihtsalt selleks, et niisugust bürokraatlikku ja tihtipeale väga formaalset koormust vähendada, on see muudatus sisse viidud.

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma jätkan kolleeg Kõva küsimust. Kahtlematult me kõik teame, et Päästeametiga kooskõlastamised on üldiselt protseduur, mis võib teatud isikutele tunduda koormav, tüütu jne, aga selle eesmärk on kahtlematult ennetada tulekahjusid, vähendada nii inim- kui majanduslikke kahjusid. Selle töö efektiivsust tegelikult me oleme ju näinud, et Eestis on aasta-aastalt olukord paranenud tänu sellele just nimelt, et meil on profess
ionaalselt seda tuleohutusvaldkonda juhitud. Nüüd, kui te soovite selle anda kohalikule omavalitsusele, õiguse neid projekte kooskõlastada, selle eesmärgiga, et ehitusload saaksid kiiremini menetletud (loen ma seletuskirjast), see on kindlasti ka väärt eesmärk ehkki minu meelest ei kaalu inimelude kaitset üle, et millistele pädevusnõuetele peaksid siis need kohaliku omavalitsuse üksuse töötajad vastama teie nägemuses, selleks et nad oleksid võimelised vähemasti sama hästi inimelusid tuleohutuse mõttes kaitsma? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Aga põhimõtteliselt peavad nad vastama samadele pädevusnõuetele nagu Päästeameti töötajad, sest vastasel korral nad ei saa seda ametit pidada, vastasel korral ei saa nad neid kooskõlastusi anda. Aga ma täpsustan veel ka kolleeg Kalvi Kõva puhul, ma siin vaatan natuke neid memo jutupunkte. Absoluutne enamus kohalikelt omavalitsustelt või neid kooskõlastusi, mis kohalike omavalitsuste territooriumil asuvate objektide puhul on, on suvilate, aiamajade ja abihoonete kooskõlastamine. Need ei ole valdavalt eluhooned. Selles mõttes ma täiesti mõistan, et niisugused lihtsamad asjad on mõistlik anda kohalikule omavalitsusele. Tõepoolest, eramute puhul, kus inimesed elama hakkavad, on kindlasti nõudmised oluliselt kõrgemad, aga siin tuleb mängu juba projektdokumentatsioon ja selle kontrollimine, et ehitis tõepoolest ka vastab sellele, mis projektdokumentatsioonis toodud on. Tegelikult minu kogemus ütleb kohaliku omavalitsuse vastavate ametnikega suhtlemisel, et nad on pädevad niisuguseid asju kontrollima. Ma ei saa loomulikult rääkida kõikide Eesti kohalike omavalitsuste vastavate ametnike eest, aga minu kogemused ütlevad, et neil see pädevus on.

Aseesimees Siim Kallas
Toomas Kivimägi, teine küsimus, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma esimest küsimust. Veel kord, tulles selle tuleohutuse ülevaatuse kohustuslikkuse juurde, see on uus mõiste, uus termin. Nendesamade suuremate tööstus- ja laohoonete puhul näiteks on see vajalik ja – väga õigesti märkisite – see sagedus on harvem kui täna kehtiv n-ö enesekontrolli tuleohutuse aruanne. Seda tuleohutuse ülevaadet tuleb teha kord kolme aasta jooksul. Aga oluline vahe, miks nagu ikkagi ettevõtjad sellele vastu on, on selles, et seda tuleohutuse ülevaatust saab teha üksnes vastav ametnik, Päästeameti ametnik. Seda täna kehtivat aruannet sai ettevõte ise teha. Selles on oluline vahe, et nüüd tekib talle ikkagi täiendav kulu. Ja ettevõtjad on käinud näiteks välja idee, et ikkagi võiks jääda täna kehtiv selline iga-aastane enesekontrolli tuleohutuse aruanne ja juhul, kui mõnes ettevõttes on rohkem rikkumisi, siis Päästeamet kohustab tegema selle tuleohutuse ülevaatuse, nende ettevõtete osas, kes ei ole piisavalt hästi toimetanud tuleohutuse aruande tegemist. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Nojah, siin põhimõtteliselt on nagu kahetasandiline see asi. Üks pool on see, nagu öeldud, et paljude objektide puhul saab teha n-ö enesekontrolli raames seda ülevaatust ja täita siis vastav aruanne, vastava formulari alusel. Aga samas, selle niisuguse tõelise iga kolme aasta tagant toimuva ülevaatuse puhul on tegemist juba väga pädeva isikuga, nagu ma siit loen, vähemalt tuleohutuse spetsialisti tase 5 kutse isikuga, kes oskab leitud puuduse puhul välja pakkuda selle kõrvaldamise meetmed. Nii et see on see, mis on nüüd vajalik. Me kõik teame seda, et aeg-ajalt me – no oleme kõik inimesed – teeme ikka nii, nagu lihtsam on, aeg-ajalt tõmmatakse kuskile mingid uued juhtmed kusagilt harukarbist ja kinnitatakse need lihtsalt lahtiselt seina peale ja muudki seesugust tehakse, mis ei ole algse projektiga kooskõlas. No elu on elu, elu tahab elamist ja töö tahab tegemist. Selle tõttu on väga vajalik, et aeg-ajalt niisugused ülevaatused toimuks. Ja minu arvates siiski me kergendame praegu olulisel määral ettevõtjate aruandluskohustust, me teeme selle ikkagi virtuaalseks põhimõtteliselt, ja aeg-ajalt siis sellise tegeliku kontrolli, mille tulemusena vahepeal ... Aga võib juhtuda ka mingisugune, noh, ma ei tea, avarii, kusagil jookseb vesi juhtmetesse, on mingid lühised, mingid asjad lülitatakse välja, siis keegi töötaja vahetub, tuleb uus, lülitab sisse, tekivad lühised. See on see, mille pärast me ei saa ikkagi päriselt seda asja ära jätta. Niisugune regulaarne, aga mitte väga koormav ja suurel määral omanikku ennast usaldav kontrollisüsteem on minu arvates päris mõistlik.

Aseesimees Siim Kallas
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Jaa, ma tänan! Härra minister! Minu küsimus puudutab nüüd nende vingugaasiandurite kohustuslikuks muutmist just siis eramajade või eraeluruumide kohta. Komisjonis oli küll sellest juttu, et paljusid inimesi see puudutab ja kas teil on andmeid selle kohta, et kas Eestis on piisavalt tootmisvõimsust selleks ja kas meil on võimsust toota ka erivajadustega inimestele neid andureid ja kui palju need maksavad või kui suur on see rahahulk, mida inimesed peavad välja käima? Sest minu mälu järgi, kui ma oma emale ostsin mingi poolteist aastat tagasi selle vingugaasianduri, siis see maksis oma 45 või 47 eurot. Mõningatele inimestele on see natuke kallis. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Jaa, ma võin teile öelda, vingugaasianduri maksumus jääb vahemikku 20–60 eurot, hind sõltub anduri komponentide tööeast, 5–10 aastat, ja lisafunktsioonidest (LED-ekraan, ühildavus nutitelefoniga jmt). Nii et jah, ma kujutan ette, et pensionär, kellel võib-olla sissetulek on seal mingi 350 eurot kuus, et see mingisugune 40 eurot on täiesti arvestatav väljaminek. Täiesti mõistetav. Aga sellepärast meil ka Päästeamet tegeleb pidevalt ennetustööga ja käib ka ise neid paigaldamas, eriti n-ö riskirühmadesse. Samas me näeme ka seda, et riskirühmade käitumine on väga vastutustundetu. On korduvpaigaldamised korterites, majades, kus nad lihtsalt lülitatakse välja, võetakse patareid välja, patareisid ei vahetata. See on niisugune pidev võitlus. Kui suurt hulka inimesi see täpselt puudutab? Minul ei ole seda numbrit praegu siin käepärast. On öeldud, et see puudutab suurt hulka elanikkonnast, aga seda numbrit mul siin ei ole. Siin on ka üks selline tehniline moment, et vingugaasiandur on kohustuslik eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, mis tähendab seda, et meil on olnud siin Eestis mitu õnnetust, kus on inimesed surnud gaasiküttega ja tõesti ei tunne mingit lõhna ega ei näe seda. Aga see on suur projekt, see on suur projekt ja selle elluviimiseks on arvestatud mitu aastat. Sest et üks asi on kõigepealt teavitustöö tegemine, vingugaasiandurite kättesaadavaks tegemine, nende näidisjagamine ja paigaldamine, siis nende kontroll. See on tegelikult väga suur töö. Ja vastuseks siin ka eelmistele mõnedele küsimustele: see on ka üks põhjusi, miks meil on vaja vaadata loovalt ringi, et me vabastaksime võimalikult palju töötajaid teatud rutiinidest, bürokraatlikest kohustustest, et nad saaksid teha seda tööd, mis tegelikult päästab ka elusid ja päästab seda ennetuse raames.

Aseesimees Siim Kallas
Kalvi Kõva, palun teine küsimus!

Kalvi Kõva
Aitüma! Hea minister! Teine küsimus on mul kontrollitud maastikupõletamise kohta. Jumal tänatud, me oleme selle kevadise kulupõlengu Eestimaa peal saanud kontrolli alla, mingit kontrollitud põletamist väga ei tohi üldse teha, aga nüüd me lubame siis Kaitseväel neid korraldada. Minu küsimus on selline, et kooskõlastusringile, siin on nii Eesti Valdade ja Linnade Liit kui ka Eesti Kindlustusseltside Liit ja kes seal veel olid, aga ei ole mitte ühtegi Eestimaa loodusehoidjat, kellelt oleks kooskõlastusringile arvamust küsitud. Kui ikkagi siin piltlikult raierahu ajal, kui on kõige magusam seda kontrollitud põletamist teostada, teostatakse põletamist, aga linnud pesitsevad seal, loomad jne, kui õige see ikka on? Võib-olla võiks selle territooriumi ikka kuidagi teistmoodi ära koristada. Aitäh!

Siseminister Mart Helme
No ma ei oska teile päris täpselt öelda, kas nüüd just linnurahu ajal seda kõike tehakse, ma millegipärast arvan, et ikkagi valitakse vast natuke paremat aega. Ma tõesti ei oska öelda, kuidas see kalenderplaan nende põletamiste puhul on. Aga kui teile see huvi pakub, ma hea meelega palun Päästeametil täpsustada ja rahvasaadikutele vastava kirja saata. (Keegi küsib saalist midagi.) Ma ei kuulnud. Mul on siin memos muide öeldud ka ära, kus need looduslikud kohad on, kus eelkõige peetakse seda kontrollitud maastikupõletamist silmas. Ainsad Eesti suured nõmmed Põhja-Kõrvemaal ja Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal. Ja üksnes seal antakse selleks ka luba. Ma arvan, et seal arvestatakse siiski ka pesitsusaegu ja muid niisuguseid asju. Oleks väga jõhker, kui ei arvestataks.

Aseesimees Siim Kallas
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Kalvi Kõva küsimuse üks pool oli see, et miks ei ole kooskõlastatud looduskaitseorganisatsioonidega, arvestades seda, et te nimetasite erinevaid maastikukaitsealasid, kus siis seda kontrollitud põletamist hakatakse tegema. Aga minu küsimus, teine küsimus, puudutab sedasama teemat ehk siis Päästeameti siis loamenetlusest loobumine elamute puhul. Et ma loen, te ütlesite, vastasite mulle, et need KOV-inimesed peaksid olema põhimõtteliselt samasuguste pädevustega nagu Päästeameti vastavad spetsialistid. Ma loen seda eelnõu üht- ja teistpidi, seletuskirja, nüüd jõudsin siia päris lõppu, aga siin mina küll ei leia kuskilt, et oleks kehtestatud mingeidki nõudeid kohaliku omavalitsuse tööle, mis puudutab tuleohutuse korraldamist. See ei ole mitte vähetähtis asi, sest see tegelikult puudutab inimeste elusid ja ka vastutust juhul, kui seda tööd tehakse ebakvaliteetselt. Kas te võiksite mind juhendada õigesse kohta? Aitäh!

Siseminister Mart Helme
Jah, minu memo ütleb, et niisuguseid lubasid saavad välja anda üksnes kohaliku omavalitsuse vastava pädevusega ametnikud, mis tähendab seda, ja kuna neid lubasid hakkavad välja andma isikud, kes on saanud selleks kooskõlastuse ja loa Päästeametilt, siis Päästeamet töö käigus ilmselgelt kontrollib nende inimeste pädevust.

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh, auväärt minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun siia nüüd õiguskomisjoni nimel ettekandeks, õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi!

Toomas Kivimägi
Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu oma 18. mai istungil. Lisaks õiguskomisjoni liikmetele ja ametnikele võtsid osa ka siseminister Mart Helme, pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd, pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ja nõunik Mari Tikan. Esmalt andis sellest eelnõust ülevaate Mart Helme, aga kuna siin saalis oli tema ülevaade veel põhjalikum kui komisjonis, siis ma ei hakka seda üle kordama, millest komisjoni istungil Mart Helme rääkis. See langes kokku sellega, millest ta ka siin rääkis.
Nüüd küsimuste ringis tundis huvi Jaanus Karilaid selle üle, et mis on siis nende vingugaasiandurite positiivne efekt, ja Viola Murd vastas, et nii nagu ka minister tegelikult siin saalis kinnitas, et pea 10 aastat kohustuslik olnud suitsugaasiandur, suitsuandur ei tuvasta tegelikult vingu ja see vingugaasiandur on täna tegelikult kohustuslik juba mitu head aastat neis elamutes, kus on gaasiküte. Kui te mäletate, mõned aastad tagasi olid siin üsna traagilised õnnetused. Siis vingugaasiandur on kohustuslik juba täna, aga vingugaasiandur ei ole kohustuslik tahke kütusega elamutes. Tegelikult see majapidamiste arv, mida see puudutab, on tegelikult lausa suurusjärgus 200 000, see on väga suur hulk. Aga nüüd väga tähtis on ka seda rõhutada, et siin on ikkagi antud piisav üleminekuaeg. Siin küll õiguskomisjoni protokollis on väike ebatäpsus, kuigi ma ei välista, et sellises sõnastuses ka seal tegelikult seda käsitleti, aga see vingugaasianduri kohustuslikkus on 1. jaanuarist 2022. 2022 1. jaanuar, siin on kirjas 1. jaanuar 2020, mis ei saa kohe kuidagi olla, aga võib-olla mõeldi 1. jaanuari 2021, aga tegelikult seaduseelnõus on kirjas, et see kohustus jõustub 1. jaanuarist 2022.
Nüüd teine, mis Mari Tikan õiguskomisjoni istungil puudutas, sedasama nüüd kohalikele omavalitsustele antavat volitust anda Päästeameti nimel kooskõlastusi. See on üsna selline põhimõtteline muudatus, mis kindlasti kiirendab n-ö ehituslubade ja kasutuslubade menetlemise protsessi. Nii-öelda tellija poole pealt vaadates on see kindlasti operatiivne ja mõistlik. Aga tõepoolest, et olla väga täpne, siis see ei puuduta pelgalt n-ö aiamajasid. Kui lugeda nüüd seaduse teksti, siis seaduse tekstis on kirjas sarnaselt, et kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta. Tegelikult see hõlmab ka kõiki elamuid, absoluutselt kõiki elamuid, ei ole pelgalt ainult abihooned. Aga mis on oluline, see on tegelikult võimalus kohalikul omavalitsus, ta ei ole kohustatud seda tegema, ta ei pea seda tegema, kui kohalik omavalitsus ei ole valmis või ei soovi seda teha, siis sellisel juhul kehtib n-ö tänane ja seni kehtiv kord. Ja teiseks, tõepoolest see on nagu diskussioonikoht kahe lugemise vahel, et kas see kohaliku omavalitsuse vastav ametnik vajab mingit eraldi koolitust või väljaõpet selleks, seda nagu eelnõu materjalides ei ilmnenud. Mina leidsin kuskilt sellise koha, et seda saab n-ö anda, seda kooskõlastust, ehitusnõunik. Aga kas täna ehitusnõunikul, n-ö tema nendes nõuetes on ka vastav pädevus, andmaks kooskõlastuse Päästeameti nimel, see on nüüd diskussioonikoht, seda peab hindama, kas tähendaks mingit täiendavat koolitust selle nimel või on juba ehitusnõunikul selline pädevus ja kompetents olemas. Ma arvan, et seda peaks kindlasti hindama. Seda ka sel põhjusel, et ka komisjoni istungil näiteks Kert Kingo ühtpidi möönis seda samamoodi, et kooskõlastamine on Päästeametile väga oluline lisakoormus, ent kui me anname selle üle omavalitsustele, selle kooskõlastamise, siis võivad inimesed püüda tuttavaid kohaliku omavalitsuse ametnikke ära kasutada ja endale kergemini lube saada. Tema ettepanek oli näiteks see, et võib-olla see esmane kooskõlastamine, ma oletan, et proua Kingo pidas võib-olla silmas siis ehitusloa faasi, et see võiks olla tehtav kohaliku omavalitsuse poolt, aga nüüd, kui ehitis on valminud, et siis see lõplik ülevaatamine võiks toimuda ikkagi Päästeameti poolt. Ehk ma siis oletan, et kasutusloa puhul võiks olla see, kes siis päästeametnik annaks selle kooskõlastuse. Samamoodi oli murelik kohalikule omavalitsusele selle volituse andmise osas ka Tarmo Kruusimäe, kes sõnas, et eelmise ehituskriisi ajal anti kergekäeliselt ehituslube, mille tulemusel toimus palju tulekahjusid, on tema selline konstateering, ehk ka tema oli selles suhtes mõnevõrra murelik. Ma arvan, et siin tõesti tasuks kaaluda. Ühest küljest ma arvan, et see on igati ratsionaalne mõne väiksema abihoone puhul või võib-olla ka suvila puhul, et võib-olla tõesti, kellel kohalikul omavalitsusel on see pädevus olemas, et nad võiksid neid kooskõlastusi Päästeameti nimel anda. Ja siin eelnõu materjalides oli ka näha, et alguses ka tegelikult Päästeamet on valmis osalema selles kooskõlastamise andmise protsessis, koostöös nagu hindavad, kas see on korrektne või mitte, et tekib juba teatud kogemus ja kui vastaval kohalikul omavalitsusel ja tema ametnikul on see kogemus juba olemas, siis sellisel juhul võib ta seda iseseisvalt teha. Seda peaks nagu hindama tõesti, et kas on see absoluutne, on üks küsimus, et tõesti, kas ka kõikide elamute puhul on see õigus. Teiseks peaks hindama seda, et kas see eeldab mingit täiendavat koolitust või pädevust või mingit märget sellel ehitusnõuniku vastaval ametnikutunnistusel või piisab sellest, et ta on lihtsalt ehitusnõunik, ka seda peaks tegelikult hindama. Ja tõesti, kas mõlemas faasis, kas siis üksnes ehitusloa andmise faasis saab seda teha kohalik omavalitsus, Päästeameti nimel selle kooskõlastuse anda või ka n-ö kasutusluba välja andes. Aga printsiibis ma arvan, et mõnevõrra Päästeameti töökoormust vähendada ja seda enam, et tegelikult ka omavalitsuse suutlikkus läbi haldusreformi ja omavalitsuse suurenemise on tegelikult kasvanud, mistõttu ma arvan, et suuremate omavalitsuste puhul selline võimekus tegelikult on olemas või vähemalt nad suudavad selle kompetentsi omandada väga kiiresti. Ma olen selles üsna kindel. Ja teistpidi on see ikkagi võimalus, mitte kohustus. Kui see oleks nüüd kohustus omavalitsuste jaoks, tekib kohe ka kulude hüvitamise küsimus ju tegelikult. See on mingisugune täiendav töökoormus, mis muide on ka mõttekoht tegelikult ka antud eelnõu käsitluse puhul. Ta on küll vabatahtlik, aga nüüd päästeametnik pääseb sellest töökohustusest mõnevõrra ja see kohustuskoormus tuleb siis juurde omavalitsuse ametnikule. Aga kuivõrd see on vabatahtlik, siis ei pea see ilmtingimata ka niimoodi olema.
Ja mis veel oli jutuks suitsuandurite teemal, Tarmo Kruusimäe oli murelik ka selle üle, et miks ei ole, küsis, miks ei ole voodis suitsetamine ja selle ohtlikkuse osas palju ennetustööd tehtud. Tema hinnangul tulesurmades hukkus 2018. aastal ligi pooled inimesed seetõttu, et suitsetati voodis. Siis tegelikkuses minister sõnas komisjoni istungil, et 2019. aastal hukkus tulesurmades 43 inimest ja ligi pooled hukkunud olid voodis suitsetanud või kolded järelevalveta jäetud ja olid seejuures joobes. Aga Viola Murd lisas, et tegelikult on üsna selline põnev argument, mida saab ka täpsustada, et tegelikult meessoost joobes voodis suitsetajate osakaal väheneb aasta-aastalt. Ja veel omapärasem nüanss on see, et tuleviks saab Viola Murdi sõnutsi olema suuremaks probleemiks vanemad üksi elavad naisterahvad, kes võivad vingumürgituse saada. Ehk siit on nüüd see vingugaasianduri põhjendatus olemas. Ma oletan, et see on seotud n-ö sellega, et naised elavad meestest ikkagi mõnevõrra kauem ja meie keskmine eluiga kasvab. Nii et seetõttu sellega ta põhjendas ka seda ikkagi vingugaasianduri vajalikkust.
Kolmas, mis tõepoolest ei leidnud käsitlust sellel komisjoni istungil, aga mida ma kaks korda ministri käest küsisin, siis ma ikkagi selle nüansi lisaks siia nagu ka juurde veel, et kahe lugemise vahel, siis kui kolleegid tahavad muudatusettepanekuid teha, siis seda kaaluda, et tõepoolest valdav enamus märkusi, mis selle eelnõu osas on tehtud, on leidnud kajastamist muudatustena või täpsustuste läbi, aga tõepoolest kaubandus-tööstuskoda on teinud vastava märgukirja, kus ta on teinud ettepaneku ikkagi jääda täna kehtiva korra juurde. See puudutab, veel kord, suuremaid lao- või tööstushooneid, kui ma ei eksi, oli see alates tuhandest ruutmeetrist, büroohooned jne. Täna on neil kohustus teha enesekontrolli tuleohutusaruanne. Nad peavad seda tegema igal aastal ja saadavad selle ka Päästeametile, aga seda nad saavad teha täna ise, neil on omal ilmselt mingi vastav spetsialist olemas, kes seda teeb ja saadab selle siis Päästeametile. Nüüd selle eelnõuga tahetakse nendelesamadele suurematele tööstus- ja laohoonete omanikele, aga ka büroohoonete ja garaažide omanikele kehtestada kohustus teostada tuleohutuse ülevaatus, See on täiesti uus asi nende jaoks. Ja nüüd jah, selle tuleohutuse ülevaatuse peab tegema üks kord kolme aasta jooksul, mitte igal aastal, aga oluline vahe on selles, et seda tuleohutuse ülevaatust ei saa nad teha ise, tuleohutuse ülevaatust saavad teha Päästeameti vastavad ametnikud, see oli 5. ja 6. kategooria, minu arust 5. kategooria vastavaid ametnikke on suurusjärgus 65 ja 6. kategooria vastavaid päästeametnikke on suurusjärgus 22 üle terve Eesti ehk kokku mingisugune 87– 88 ametnikku, kellel on selline pädevus sellist tuleohutuse ülevaatust teha. Kaubandus-tööstuskoda on leidnud ikkagi, et võiks säilitada senise korra. Ja ühe sellise kompromissettepaneku, mida ma ka oma küsimuses sõnastasin, oli tõepoolest see, et jääks seni kehtiv kord, aga need ettevõtted, kes nagu tõepoolest järjepanu n-ö rikuvad või pidevalt on puudusi, et Päästeamet saab õiguse kohustada tegema tuleohutusülevaatuse, ehk seesama uus mõiste, mis on siia sisse kirjutatud, et see ei laieneks absoluutselt mitte kõigile, vaid n-ö nendele, kellega Päästeametil on rohkem probleeme. Minu arvates oleks nagu kaalumist väärt, seda enam, et ettevõtjad ise on selle üles tõstatanud ja nemad ikkagi läbi selle muudatuse täna näevad ikkagi täiendavat kulu ja koormust ja nad näevad ka nende hindade tõusu võimalikku, ka selle pärast, et neid spetsialiste on suhteliselt vähe täna, nagu ma ütlesin, et alla 90, nad ise ei ole pidanud seda põhjendatuks. Loomulikult, siin oleks hästi oluline ka see analüüs, et kui n-ö tänane selline enesekontrolli tuleohutusaruanne, see ei ole olnud piisav või seal on väga palju puudusi ja väga suuri puudusi, selle tõttu on ka tõepoolest olnud traagilisi tulekahjusid või mida iganes, on ju, vat siis oleks see mõistetav ja arusaadav. Seda tausta oleks nagu vaja, siis saaks aru, et peaks tegema mingi rangema. Loomulikult, keegi ei kahtle selles, et Päästeameti vastav ametnik on kompetentsem seda tegema, ma arvan, keegi selles ei kahtle, aga küsimus, kas see on ratsionaalne ja mõistlik, sellepärast, et see ikkagi tekitab ettevõtjatele täiendava koormuse ja kohustuse. Et see on üks teema, mida peaks ka kahe lugemise vahel siis arutama.
Ja kokkuvõttes komisjon tegi järgmised otsused: võtta käesolev eelnõu päevakorda täna, ehk siis 2. juunil (otsus konsensuslik), teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik), kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. juuni kell 16.00 ja kolmandaks määrata ettekandjaks seesama inimene, kes teie ees praegu seisab. Aitäh!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh! Nüüd on meil niisugune lugu, et istungi aeg saab täis. Keegi ei ole pikendamise ettepanekut teinud, järelikult selle küsimuse menetlemine jätkub homme päevakorra alguses. Aitäh!

Istungi lõpp kell 12.58.