14:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit.

1. 14:01 Riigikogu liikme Kalle Grünthali ametivanne

Esimees Henn Põlluaas
Esimesena võtame vastu seoses Riigikogu liikme Jaak Madisoni volituste lõppemisega ja tema tagasiastumise tõttu täna Riigikogu liikmeks astuva asendusliikme Kalle Grünthali ametivande. Palun!

Kalle Grünthal
Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

2. 14:02 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Nii. Ja nüüd tuleb siis eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Härra juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon annab täna üle eelnõu, mille sisuks on ühe eelkõige väljaspool Eestit elava kogukonna ees üleval oleva võla likvideerimine ja seaduses oleva vastuolu korrigeerimine. Eesti riik ei tohiks panna oma sünnijärgseid kodanikke sellisesse olukorda, kus nad täisealiseks saades peavad valima sisuliselt kas oma ema või isa kodakondsuse vahel, sisuliselt kas Eesti või siis näiteks uue ja võib-olla ainult ajutise elukohariigi kodakondsuse vahel. Me kõik teame, et tuhanded, tõenäoliselt kümned tuhanded eestlased on üle maailma kas siis ajaloolistel põhjustel, kas siis tööga seotud põhjustel või perekondlikel põhjustel laiali. Ja kui tegu on sünnijärgselt Eesti kodanikega, siis neil kõigil on põhiseadusest tulenev võõrandamatu õigus ka sellelesamale sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Kahjuks on aga praegu kehtiv seadus siiamaani muutmata ja põhiseadusega kooskõlla viimata. Ja ikka veel ütleb kodakondsusseadus, et Eesti kodanik peab täisealiseks saades valima ja otsustama, kas ta loobub selle teise riigi kodakondsusest, samal ajal kui põhiseadus välistab võimaluse sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta. Me leiame, et taoline olukord ei ole mõistlik ja vajab muutmist selliselt, et sünniga kaks kodakondsust saanud laps ei peaks 18-aastaseks saades enam ühest lahti ütlema. Hoiame sellisel moel edaspidi põhiseaduse mõttest ja sisust juhinduvalt ka oma Välis-Eesti kogukondi ja kõiki neid noori peresid, kus lastel üks vanem on Eesti ja teine mõnest muust kodakondsusest. Me anname selle eelnõu täna üle ja oleme valmis aruteluks kõikide eelnõus sisalduvate detailide üle. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Tundub, et rohkem eelnõusid ei ole. Siis olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus otsustab selle menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd on meil ka üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis kodanikuühiskonna toetusgrupi asutamiskoosolek ja selle kokkukutsujaks on Heiki Hepner. Ja järgmisena kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 90 Riigikogu saadikut, puudub 11.
Austatud Riigikogu, lugupeetud kolleegid! Enne, kui läheme tänase päevakorra juurde, on meil vaja lahendada üks küsimus. Nimelt esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon 30. aprillil Riigikogu juhatusele ettepaneku taastada olukord, kus Riigikogu valgesse saali on kõrvuti paigutatud Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp. Selgitan veidi seda olukorda. Riigikogu valge saal on meie kõige esinduslikum tseremoonia- ja esindussaal. Seal on kogu aeg lehvinud Eesti Vabariigi lipud. Seoses Euroopa eesistumisega enne seda toodi sinna ka Euroopa Liidu lipud. Paraku need Euroopa Liidu lipud erinevalt traditsioonile ja tavale unustatigi sinna. Vastavalt senisele kombele ja tavadele on, kui meil on mingisugused tähtpäevad, mingi riigi delegatsiooni visiit, siis on toodud sinna ka selle vastava riigi või organisatsiooni lipud, pärast on siis need ära viidud ja toodud Eesti lipud tagasi. Nüüd juhtus nii, et Euroopa Liidu lippe, mis sinna toodi, millega asendati pooled Eesti lipud, neid enam tagasi Eesti lippude vastu ei vahetatud. Riigikogu 100. juubeli puhul, kui hakkasid need juubeliüritused, juubelinädal, siis tõime tagasi Eesti Vabariigi lipud ja nii nad lehvisid seal, kuni nädal aega hiljem, siis 30. aprillil Reformierakond esitas oma selle taotluse.
Juhatus arutas seda küsimust, konsensusele me ei jõudnud. Reformierakond pakkus küll ise vahepeal ühe kompromissi välja, kuid võttis selle tagasi ja jäi lõpuni kindlaks selle seisukoha juurde, et pooled Eesti lipud tuleb meie Riigikogu valgest saalist Eesti parlamendi juubeliaastal kõrvaldada ja asendada Euroopa Liidu lippudega. Kuna konsensust ei saavutatud, siis seetõttu me olemegi siin täna teie ees ja see küsimus on Riigikogu otsustada. Veel täpsustuseks lisan seda, enne kui me hääletuse juurde läheme, sõltumata tulemusest, kuidas me täna hääletame, siis see endine tava ja komme, et me teiste riikide delegatsioonide või mingite tähtpäevade puhul paneme ka need teised lipud lehvima, see säilib, see ei muutu. Küsimus on, mis lipud meil lehvivad valges saalis. Ja nüüd me võimegi minna hääletamise juurde. Saalikutsung. Sõnavõtte ei ole selles ... Kuidas? Küsimused on lubatud, kuid sõnavõtte ei ole. Palun, härra Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra Põlluaas! Palun selgitage, mis protseduur see praegu oli. Te lugesite ette oma seisukohti, aga see tool, kus te istute, peaks kehastama seal istuja neutraalseks ja parteiväliseks Riigikogu juhiks. Ilmselt oli ka mingisuguseid teisi seisukohti, mida oleks viisakas tutvustada. Mis on need kaalutlused, peale nende kaalutluste, mida teie esitasite, teistsuguseks valikuks. Muide, ennist te käitusite täpselt sarnaselt, te käitusite nagu suvaline ekrelane, kui solvasite Maris Laurit, samas peaministri solvava käitumise peale te ei öelnud midagi. Kuidas saab niimoodi ikkagi, ei taha seda sõna kasutada teie puhul, aga Riigikogu esimees olla nii erapoolik, et mitte esindada Riigikogu, mitte valijaid üldiselt, vaid ainult oma parteid?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Selles te nüüd küll eksite. Ma ütlesin teile, kogu saalile, ka milline oli Reformierakonna ettepanek. See ettepanek on kirjalikus vormis minul siin laual, see ettepanek on taga riiulites nii nagu kõik eelnõud ja muud materjalid, nii et kõikidel on võimalus olnud seda ette lugeda. Ja ei kuulu sugugi hea tava juurde, et Riigikogu juhataja loeb ette kõik mingisugused ettepanekud ja eelnõud, siis me jäeksimegi siia istuma, sellepärast, et täna on meil veel üks nii paks eelnõu ja nii paks. Kõik Riigikogu liikmed, kes on soovinud, on saanud täpselt sõna-sõnalt Reformierakonna seisukohga tutvuda ja nende ettepanekuga. Aitäh!
Järgmine on Kaja Kallas. Oi vabandust! Andrei Korobeinik.

Andrei Korobeinik
Aitäh, hea eesistuja! Mina olen tutvunud päevakorraga ja kui te väidate, et oli aega tutvuda, siis mul ei olnud seda aega. Kas te oskate öelda, mis kodukorra paragrahvi alusel me praegu seda hääletame? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus on selles, kui Riigikogu juhatus ei jõua teatud küsimustes konsensusele, see on töö- ja kodukorra seaduses, siis tuleb see teema suurde saali hääletamisele ja selline oli Reformierakonna soov. Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Hea koosoleku juhataja! Üks on see, et te loete ette selle ettepaneku, mis tegi Reformierakond, aga teine on see, kuidas te esitate seda resolutsiooni siin Riigikogu saalis. Te ütlete, et kõrvaldame Eesti lipud. See ei ole ju nii. Kõrvaldati ikkagi Euroopa Liidu lipud. Ja küsimus on selles, et kas seal valges saalis on siis nii Eesti lipp kui Euroopa lipp. Seda saab esitada ka täiesti neutraalses vormis. Ma küsin ka, millisele protseduurile tuginedes te võtate sealt väga sellise erakondliku positsiooni ja seisukoha, mis ei ole tegelikult Riigikogu esimehele kohane. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Euroopa Liidu lippude paigutamine valgesse saali tähendab poolte Eesti lippude eemaldamist sealt, nii lihtne see ongi. Kui te soovite endist olukorda taastada – seda, mis ajutiselt tekkis, kuna Euroopa Liidu lippe ära ei viidud –, siis see tähendabki täpselt seda, et pooled Eesti lipud tuleb valgest saalist eemaldada. Aitäh! Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Enne seda, kui juhatus arutas eemaldatud Euroopa Liidu lippude tagasitoomist ja ei jõudnud konsensusele, enne seda andis keegi korralduse need Euroopa Liidu lipud sealt valgest saalist ära viia. Kes ja mille alusel sellise korralduse andis? Kas selleks oli tegelikult alus olemas või oli seal tegemist omavoliga? Sest minule teadaolevalt juhatus seda toona, kui need lipud sealt välja visati või ära viidi, kuidas soovite, ei arutanud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Korralduse selleks andsin mina isiklikult Riigikogu esimehena. Ja mitte mingisugust korda ega tava ma ei rikkunud sellepärast, et meil puudub reglement selle kohta. Meil on lipuseadus, mis sätestab, kuidas ja kus kasutada hoonetest väljaspool Euroopa Liidu ja muid lippe, Eesti lippu, aga siin Eesti parlamendis sees me järgime välja kujunenud tava, traditsioone, kombeid. Ja selleks on olnud alati, et meil lehvivad siin Eesti lipud. Euroopa Liidu lipud lihtsalt jäeti sinna peale eesistumise lõpetamist, kui nad tegelikult oleks pidanud välja vahetatama taas Eesti lippude vastu, ja selleks ma andsingi korralduse. Aitäh! Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Kõigepealt väike täpsustus, et Valges saalis ei ole lipud kunagi eriti väga lehvinud, sest mulle ei meenu kordagi, et seal oleks mõlemal poolel olnud aknad lahti, et oleks tõmbetuul. Aga nüüd ma ei saa päris täpselt aru, te ühelt poolt räägite tavadest ja kommetest, teiselt poolt saime aru, et tegemist oli teie isikliku korraldusega ehk ühe inimese korraldusega viiake Euroopa Liidu lipud ära, nüüd peab suur saal hääletama nende tagasitoomise üle. Ehk kust jookseb see piir tavade ja arusaamade ja ühe isiku isikliku otsustusõiguse vahel? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma ei tea, kas te teete nalja või, vaadake parem enda fraktsiooni liikmetele otsa. Kui kogu aeg on toimetatud ühtemoodi, see on muutunud traditsiooniks ja tavaks läbi aastate ja siis seda mingisugusel seletamatul põhjusel, ilma mingisuguse otsuseta rikutakse seda tava, siis selle ennistamine on ju täiesti loomulik. Mille üle siin imestada on? Ja kui erakond, kes nõuab selle tava rikkumise n-ö ennistamist ja jätkamist, nõuab selle küsimuse toomist suurde saali, ei lepi sellega, et me juhatuses jõuaksime konsensusele, siis see on Reformierakonna soov, et me täna seda siin hääletame. Aitäh!
Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! On väga kahetsusväärne, et te valetate ja vassite avalikkusele ja sellele saalile. Need lipud ei ole olnud, Euroopa Liidu lipud, valges saalis seoses eesistumisega. Riigikogu Kantseleil on väga hästi teada, millal ja teil peaks ka olema teada, millal need lipud valgesse saali toodi. Need toodi 9. mail 2016. aastal. Millal oli eesistumine? 2017. aasta teisel poolel. See ei ole seotud, nende lippude n-ö viibimine valges saalis, need ei ole seotud olnud meie eesistumisega Euroopa Liidus, mida te olete algusest peale oma autoritaarset sammu püüdnud põhjendada. Teine pool, mis on ka meie ettepanekus kirjas, on kirjas see, et tegelikult, kuna ei ole reglementi, siis me tegime ettepaneku, et töötataks välja reglement, et sellisel kombel sümbolitega poliitiliselt ei mängitaks, nagu teie seda olete teinud. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tean, jah, täpset kuupäeva, millal need lipud toodi. Need toodi enne Euroopa eesistumist, aga seoses Euroopa eesistumisega nad jäidki sinna ja peale seda ei vahetatud neid tagasi Eesti lippude vastu. Minu meelest on ääretult kummaline kuulata siin Eesti Vabariigi parlamendi sajanda juubeli aastal ja eriti, kui eelmine aasta oli meil Eesti Vabariigi sajas juubeliaasta, et keegi tõstatab siin skandaali ja tahab Eesti lippe Eesti parlamendist välja lükata ja asendada teiste lippudega. Ja mis puutub autoritaarsusesse, siis siin ei ole mitte mingisugust küsimust autoritaarsusest, ma täidan enda ametist juhenduvaid kohustusi ja õigusi. Ja mis puutub valetamisesse, siis teie võisite ju oma reformi fraktsioonis teha mingit ettepanekut, et reglement koostada, selline ettepanek ei ole Riigikogu juhatusele jõudnud, ma ei tea, kuhu see jõudis. Ja pealekauba ma ei ole üldse seda meelt, et me peaksime veelgi rohkem mingisugust bürokraatiat juurde tootma ja kõik asjad nüüd peensusteni ära reglementeerima. No sellel ettepanekul ei ole mingisugust sisu. Aitäh!
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Me kuulasime siin sellist üsna emotsioonidest laetud teie isiklikku ja ilmselt teie erakonnaga kooskõlastatud versiooni sellest, kuidas need lipud siia said ja kuidas need lipud siis teisaldati, aga teie kõrval infotunnis istus Peep Jahilo, kes on Riigikogu Kantselei juhataja ja kellel ilmselt on mõnevõrra täpsem ja detailsem arusaam sellest, mis puhul see lipp, need lipud Valgesse saali toodi ja milliste sündmuste järel, millise pressi peale panemise järel siis need lipud eemaldati. Mulle teadaolevalt, ma väga vabandan, kui ma eksin, aga ei eksisteeri sellist nähtust nagu Riigikogu esimehe korraldus. Kui see kuskil eksisteerib, võib-olla te seletate ja aitate ka selle leheküljenumbri ja paragrahviga mind järele. Ja kui see teie peas eksisteerib, see Riigikogu esimehe korraldus, ja ma tõesti soovitan teie koalitsioonipartneritel ka seda jälgida, et sellise loogika järgi ei ole need Euroopa Liidu lipud viimased asjad, mida te hakkate siin oma korraldustega ümber korraldama. Kas järgmisena eemaldatakse, ma ei tea, Eiki Nestori pilt seal Riigikogu esimeeste maalide loetelust? Mis siis järgmiseks? Et selles mõttes teie jaoks on see ju väga selgelt sümbolitega mängimine, olete valedega ilustanud kogu seda n-ö sündmuste järjekorda. Marko Mihkelson tõi selle ilusasti välja. Aasta enne eesistumist tulid need lipud, väga selge, väliskomisjoni esimehe pöördumisel sinna Valgesse saali. Jne, jne, jne. Et selles mõttes lihtsalt äkki te täpsustate tõesti, kust kohast te võtate selle õiguse anda Riigikogu Kantseleile korraldusi? See on lihtsalt üks väga konkreetne küsimus. Ja mis on järgmiseks? Milline korraldus on plaanis teil järgmisena anda?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Noh, see on täiesti tüüpiline selline opositsioonipoliitiku seisukoht maalida mingisuguseid tonte seinale ja levitada hirme, et mis nüüd järgmiseks. Mis järgmiseks? No kuulge, andke andeks! Meie küsimus ja teema, mida me täna siin arutame ja mida me hakkame ka hääletama, on lippude küsimus Valges saalis ja sellised muud teemad ei kuulu üldse asja juurde. Aitäh! Keit Pentus- Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea härra Põlluaas! Teie esinemine ei ole absoluutselt kooskõlas sellega, milline peaks olema ühe kõrgema seadusandliku kogu juhi esinemine. Te olete kogu Riigikogu juht, te ei ole EKRE juht, te ei ole isegi mitte koalitsiooni juht, vaid te olete Eesti Vabariigi parlamendi esimees. Palun käituge vastavalt! Ma pean ära korrigeerima ka kaks valet, mida te oma sissejuhtavas tiraadis esitasite. Esiteks, et ei ole mitte mingisugust juttu olnud ega esitatud ettepanekut regelemendi väljatöötamise kohta. Mina esindasin eelmisel nädalal kokkutulnud vanematekogus Reformierakonna fraktsiooni ja seal mitte ma ainult ei teinud selle ettepaneku, vaid seal käis ka arutelu sellesama regelemendi loomise võimalikkuse üle. Teiseks, väide, et Refomierakond on soovinud või nõudnud rahvuslippude eemaldamist Riigikogu Valgest saalist, ei vasta tõele. Ka seda proovisite te väita eelmisel nädalal kogunenud vanematekogus ja ma korrigeerisin selle seiskoha. Reformierakond on soovinud Euroopa Liidu lippude lisamist Valgesse saali, mitte rahvuslippude eemaldamist. Ja ma veel kord palun, et kui te olete valitud Riigikogu esimeheks, siis te käituksite vastavalt!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Siin tuli nüüd õige mitu süüdistust valetamises. Jah, me arutasime, kuna vanematekogus ma ka teatasin, et mina ei ole ühtegi ettepanekut saanud, juhatus ei ole saanud ettepanekut regelemendi kehtestamiseks, siis jah, sa tõepoolest ütlesid, et selline ettepanek teil on. Me seda väga põgusalt arutasime ja see vanematekogus mitte mingisugust toetust ei leidnud, vastupidi, leiti just nimelt, et meil ole mõtet ennast koormata üleliigse bürokraatiaga. Kui me loeme seda Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut: Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku Riigikogu juhatusele taastada paari päeva tagune olukord (nüüd on aega rohkem läinud), aga taastada olukord, et  Valges saalis seisaks taas kõrvuti Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp. Ja mida tähendab see olukorra taastamine? See tähendab just nimelt seda, et me viime pooled Eesti lipud välja. Te tahate taastada seda ajutist hetke, kui oli Euroopa Liidu lipud, jäeti lihtsalt lehvima sinna, ilma et need oleksid jälle tagasi vahetatud. Andrei Korobeinik, palun!

Andrei Korobeinik
Aitäh, hea eesistuja! Ma esitasin teile ühe konkreetse protseduurilise küsimuse: mis paragrahvi alusel me seda praegu hääletame? § 56 Riigikogu kodukorra seaduses võimaldab teil täiendada päevakorda, aga ainult juhul, kui tegemist on näiteks sõjaolukorraga või õiguskantsleri ettepanekuga. Kui meil on sõda, siis ma küsiks üle, kellega, ja kui mitte, siis mis paragrahvi alusel – ma küsin teist korda – me hääletame täna seda punkti. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Juhatus arutas seda Reformierakonna ettepanekut ja konsensust selles küsimuses kahjuks ei saavutatud. Seetõttu kasutan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4 tulenevat Riigikogu juhatuse liikme õigust ja panen selle küsimuse Riigikogu täiskogus päevakorravälisele hääletusele. Palun! Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Möödunud nädalal oli meil vanematekogu ja seal tõepoolest nende Eesti lippude küsimust arutati. Ja me läksime laiali teadmisega, et Reformierakond läheb kaaluma pakutud alternatiivi, et Riigikogu peasissepääsu juures, kus on meil fuajee, et sinna pannakse üles lisaks Eesti lipule veel ka suuremate organisatsioonide lipud, kuhu me kuulume, ehk Euroopa Liit, NATO, praeguses olukorras ka ÜRO. Kas te oskate seletada, et miks see kompromissettepanek ei sobinud? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Kahjuks ma seda seletada ei oska. Seesama kompromissettepanek tehti Reformierakonna enda poolt, kui ülejäänud juhatus nende ettepanekuga ei nõustunud. Me võtsime siis aega selleks, et ka teised fraktsioonid saaksid arutada. Järgmises juhatuses oli selge, et ülejäänud kõik fraktsioonid nõustuvad selle Reformierakonna poolt esitatud kompromisslahendusega, aga kahjuks Reformierakond võttis enda kompromissi tagasi. Arutasime peale seda ka vanematekogus seda küsimust. Reformierakond võttis endale veel mõtlemisaega ja teatas viimasel juhatuse koosolekul, et nemad jäävad enda algse seisukoha juurde. Aitäh! Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Iga Eesti lipp on sümbol ja tegelikult ei tohiks ju olla vahet, kas saalis on üks, kaks, neli või 24 Eesti lippu, Eesti lipp on seal kohal igal juhul ja küsimus on pigem selles, kui seal saalis ei ole mitte ühtegi Euroopa Liidu lippu Eesti lipu kõrval. Kui aga teie jaoks on küsimus püstitatud sellest, et automaatselt justkui tähendaks Euroopa Liidu lippude saali toomine mõnedest Eesti lippudest või kahest Eesti lipust loobumist, siis kas teie jaoks oleks vastuvõetav selline ettepanek, et jätta neli Eesti lippu, mille kõrvale lisada ka neli Euroopa Liidu lippu, sel juhul mitte ühtegi lippu välja ei pea viima ja Eesti ja Euroopa Liit saavad olla selles olulises saalis sümbolitena kõrvuti? Kas see oleks vastuvõetav ettepanek?

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Mina olen isiklikult seda meelt, et kui meil on välja kujunenud juba kogu selle pika taasiseseisvumise perioodi jooksul kindlad kombed ja tavad, siis on meil põhjust neid jätkata. Meie, mina isiklikult ja ka meie ülejäänud fraktsioonid siin saalis olid nõus selle kompromissiga, et Riigikogu fuajeesse panna üles Eesti lipp, Euroopa Liidu lipp, NATO lipp, ka ÜRO lipp, kõikide nende oluliste organisatsioonide lipud, mille liikmed me oleme, siis oleks kõik võimalikult ära märgitud, kõikide olulisus esile toodud, aga kahjuks Reformierakond sellega ei olnud nõus.
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea koosoleku juhataja! Te räägite siin kogu aeg tavadest ja kommetest, kindlasti tavad ja kombed on väga tõsine argument, aga üks tavadest järelikult muutus 2016 9. mail. Ka riigisekretär omal ajal on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi institutsioonid võiksid panna Eesti lipule lisaks täiendavalt ka Euroopa Liidu lipu ja samamoodi talitas Riigikogu, et pani Euroopa Liidu lipu Eesti lipule lisaks. Muidugi teie küüniline arvamine, et see tähendab Eesti lippude kõrvaldamist, nii nagu ka kolleeg Rõivas ütles, ole ju nii, teil oleks olnud võimalus panna neli ja neli ja siis ei oleks mingit probleemi olnud. Ma küsin võib-olla teie käest protseduuriliselt seda, et ajalooliselt aru saada, miks see otsus 2016. aasta 9. mail tehti. Kas te olete võtnud ühendust ka näiteks Maria Alajõega, kes tol ajal oli kantselei direktor, et selles küsimuses vähekene selgust tuua ja saada aru, et kas teil oli ikkagi pädevust ja õigust lihtsalt ainuisikuliselt otsustada selle üle, et nüüd enam Euroopa Liidu lippe ei ole? Põhiline probleem täna on ju selles, et te võtsite lihtsalt isepäiselt otsuse ilma juhatusega, ilma suure saaliga arutamata vastu, et nii, nüüd läksid Euroopa Liidu lipud sealt Valgest saalist minema. Kas te suhtlesite Maria Alajõega ka? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Tavade ja kommete rikkumine ei tähenda seda, et oleks kehtestatud automaatselt koheselt uued tavad. Ja mis puudutab seda olukorda Valges saalis, siis nende Euroopa Liidu lippude sinna viimine ega ka jätmine ei ole sätestatud mitte ühegi otsusega, juhatuse otsust selle kohta ei ole, Riigikogu otsust selle kohta ei ole. Nii et väita, et siin oleksin ma nüüd ainuisikuliselt mingisuguseid otsuseid rikkunud, see ei vasta tõele. Ma lihtsalt ennistasin endise olukorra. Aitäh!
Aga Eerik-Niiles Krossil oli üks küsimus enne, redaktsiooniline, ma sain aru.

Eerik-Niiles Kross
Tegelikult mul oli protest. Kodu- ja töökorra seaduse § 74 – sellepärast ma vehkisin käega – näeb ette, et kui Riigikogu liikmel on protest, siis ta annab märku käega, mitte ei pane sõnavõttu kirja, ja peab saama kohe sõna. Nii et see on praegu seaduseväline juba, et ma sõna ei saanud. Aga ma tahtsin sellestsamast seadusest edasi rääkida. Te ühele küsimusele siin vastates ütlesite, et päevakorda või päevakorra välisena pandi see vastavalt § 16 lõige 4, selle järgi pandi see arutelu siis nüüd arutelule või hääletusele. Seal öeldakse nii, et Riigikogu juhatuse liige võib panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil. Kui küsimus on päevakorraväliselt hääletusel, siis arutelu ei avata. Tegelikult praegu, mis siin toimub, toimub arutelu. Mulle see arutelu muidugi meeldib erakondlikult, aga kui me räägime tavadest ja protseduuridest, siis me ei tohiks ise pidevalt rikkuda töö- ja kodukorra seadust. Tegelikult teie oma sissejuhatava kõnega avasite arutelu, sisulise arutelu, selle asemel et seda hääletusele panna, ja sellest ka see reaktsioon. Kui me tavadest räägime, siis siin saalis tuleb rangelt kinni pidada, isegi, kui need meile ei meeldi, sellestsamast töö- ja kodukorra seadusest, muidu me muutume millekski, mis ei ole parlament. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh märkuse eest! Tõepoolest, päevakorraväliselt ta siia tuli vastavalt töö- ja kodukorra seadusele ja Reformierakonna soovile. Ma ei avanud arutelu ega läbirääkimisi, praegu on Riigikogu liikmetel võimalus esitada lihtsalt küsimusi. Ja kui neid on jätkuvalt, siis aitäh! Urmas Espenberg järgmisena.

Urmas Espenberg
Alguses, hea juhataja, sa ütlesidki, et me ei aruta siin ja siis ma võtsin tagasi. Aga siis läks jälle aruteluks.

Esimees Henn Põlluaas
Nüüd on küsimused.

Urmas Espenberg
Esiteks, minu arvates juhataja ei ole rikkunud mingisugust seadust. Ta lähtus Eesti põhiseadusest, lipuseadusest ja Euroopa Liit ei ole mingi liitriik nagu Nõukogude Liit, vaid riikide ühendus ja liikmesriikidel on õigus oma parlamentides kasutada neid lippe, kuidas nad heaks arvavad. Näiteks Poolas on ainult Poola lipud. Ja võib-olla see hääletamine siin täna annab sellele otsusele legitiimsust juurde, kui see vanematekogu ei jõudnud otsusele. Nii et igati toetan.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma ka loodan, et see küsimus selle hääletusega laheneb. Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Te mainiste oma sõnavõtus, et need Euroopa Liidu lipud jäid sinna seoses Euroopa Liidu eesistumisega. Kas te sellega tunnistate, et see oli tegelikult viga? Teiseks, te viitate korduvalt tavadele. Nagu kolleeg Marko Mihkelson vihjas, siis Euroopa Liidu lipud on Valges saalis olnud kõrvuti Eesti lippudega juba 9. maist 2016. See tähendab, et peaaegu oleks saanud täis kolm aastat. Ma arvan, et kolm aastat on piisavalt pikk aeg, et see oleks ka märgatav kui uus tava, mida n-ö teie ka eelmise koosseisu ajal olles küll opositsioonis ka tolereerisite. Te ei tõstatanud kordagi Riigikogu saalis seda küsimust, et kas see on sobilik või mitte? Ja kolmandaks on minu küsimus, et kas teie jaoks on normaalne ühes demokraatlikus riigis see, et selleks, et lipud ära viia, selleks on vaja ainult Riigikogu esimehe suulist korraldust, selleks et lipud tagasi tuua, on vaja 101 liikme, Riigikogu 101 liikme hääletust. Kas see on normaalne õigusriigis? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, tõepoolest ma leian, et ei ole normaalne, et selline küsimus tuuakse siia suurde saali, sellel ei ole otsest vajadust. Aga kuna Riigikogu parlamendierakond Reformierakond seda nõudis, siis seetõttu me siin olemegi, mitte minu soovi ega teiste erakondade soovi järgi. Ja tõepoolest, me ei saa tavadest üle ega ümber, tava ongi olnud selline, et teatud juhtudel tuuakse kas teiste organisatsioonide või siis ka riikide lipud sinna pidulikel puhkudel ja pärast viiakse nad ära. Kui te leiate, et nende sinna jätmine on justkui tava jätkamine, siis peaksime me jätma ka kõik ülejäänud lipud sinna, kõikide delegatsioonide ja riikide lipud, kes meil käivad. Näiteks järgmine nädal tuleb meil siia Horvaatia president. Kahtlemata sellel puhul pannakse sinna üles Horvaatia lipp. Ja kas see võiks siis ka jääda? Jne, jne. Kuni meil oleks lõpuks suur lipumeri. Ei, me peamegi järgima just neid väljakujunenud tavasid ja kombeid. Ja nii ka jätkama. Aitäh! Tarmo Tamm.

Tarmo Tamm
Aitäh, Riigikogu esimees! Ma lippudele palju tähelepanu ei pühendaks, sest kui esmaspäeval kinnitasime selle 9. töönädala päevakorra, siis sellel nädalal sellist punkti siin päevakorras ei ole. Ma küsin, et kuidas tekib päevakorraväliselt selline punkt järsku päevakorda, sest saadikud pidid olema sellest eelnevalt teada, et selline punkt täna tuleb päevakorda ja et ta läheb ka veel hääletusele. Millistel juhtudel saavad sellised punktid päevakorda tekkida, on see Riigikogu esimehe ainuõigus, juhatuse õigus või kelle õigus see on, kuidas sellised punktid saavad päevakorda tekkida? Nädala alaguses me sellest punktist ei teadnud mitte midagi.

Esimees Henn Põlluaas
Jah, täiendavaid punkte on võimalik päevakorda lülitada jooksvalt ja see konkreetne punkt on siis või hääletusteema küsimus on võetud tänasesse päevakorda kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4 tulenevalt. Aitäh!
Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma jätkan kolleeg Korobeiniku küsimust. Siin just paar vastust tagasi läks asi veel segasemaks. Te ütlesite, et vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 16 lõikele 4 teie kasutasite õigust tuua see siia hääletusele. Nüüd vastates ühe teise kolleegi küsimusele ütlesite hoopis, et Reformierakond taotles selle toomist siia saali. Kas te võiksite nüüd selgelt öelda, küsimus tuleb lihtsalt sellest, et te sealsamas vanematekogu koosolekul, kus mina ka viibisin, ütlesite, et EKRE-le see hääletus väga sobib, siis paneme propagandamasinad täie auruga tööle ja on väga vahva. Küllap Reformierakond võib ka samamoodi mõelda, ma sellepärast täpsuse huvides, et vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 16 lõikele 4, milline Riigikogu juhatuse liikmetest taotles selle küsimuse hääletamist täna siin. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Seda taotles Reformierakond Riigikogu juhatuses ja vastavalt sellele tuli ta siis nüüd täna siia arutelule, hääletusele. Aitäh! Siim Kallas, Riigikogu asejuhataja tegi avalduse, et nemad ei nõustu kompromissiga ja nemad sooviksid selle küsimuse toomist suurde saali hääletamisele.
Aitäh! Siim Kallas, palun!

Siim Kallas
Jah, aitäh, härra esimees! Selgituseks. Esiteks, see, et tõepoolest, kui juhatuses ei ole konsensust, siis juhatuse liige, kes ei ole nõus selle pakutud variandiga, järelikult on juhatusel kohustus tuua see suurde saali hääletamisele. Me tegime veel vahepealse variandi ja kutsusime kokku vanematekogu, aga kuna juhatuses ikkagi konsensust ei ole, siis see protseduur seaduses on selline, et see tuleb siis suurde saali. Nii et see võib küll öelda nii, et see on minu nõudmisel järelikult, kuna ma ei nõustunud selle kompromissiga või selle siis otsusega, mis praegu on. Ja teine asi on see, et see kompromissettepanek, mida härra esimees mainis kui Reformierakonna ettepanekut, et viia lipud alla fuajeesse, siis see siiski ei olnud Reformierakonna ettepanek, see oli Riigikogu Kantselei poolt arutamiseks välja pakutud üks variant, mida mina tõepoolest tegin ettepaneku ka seda varianti arutada ja ka meie fraktsioonis oli see arutelul, kuid me jäime oma seisukoha juurde. Nii et Reformierakonna seisukoht on ikkagi see, mis on meie kirjalikus tekstis väljendatud.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jah, kindlasti, teie seisukoht on see, aga juhatuses tõite te selle kompromissivariandi välja isiklikult, seda ei toonud mitte kantselei juhatus välja. Aitäh! Andrei Korobeinik.

Andrei Korobeinik
Ma selguse mõttes küsin üle, et mida me täpsemalt hääletame. Kas me hääletame täpselt seda ettepanekut, mis on tehtud Reformierakonna poolt ja täpselt sellises sõnastuses? Kui see nii on, siis mida te täpsemalt seal alguses lugesite juurde, mis see tekst oli, mis nägi välja nagu teie arvamus? Kus täpsemalt sellega saab tutvuda? Ja teiseks, kus saab tutvuda Reformierakonna konkreetse ettepanekuga? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Reformierakonna konkreetne ettepanek on seal taga riiulites. Ja kui me läheme hääletamise juurde, siis ma loengi täpselt ette nende ettepaneku, jätan ära sõnad "paari päeva tagune", sest nüüd on sellest ajast möödas oluliselt rohkem kui paar päeva. Aga ma loen nende ettepaneku täpselt ette, kui me lähme hääletama. Aitäh! Aadu Must, palun!

Aadu Must
Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma pean tunnistama, et mul on selle diskussiooni juures natukene piinlik. Ma tegelikult mõistan kõiki osapooli. Opositsiooni ülesanne ongi teha kas või kuni obstruktsioonini välja ja teha pinget, aga me üldiselt oleme harjunud püüdma siiski leida kvaliteetseid otsuseid. Kui me hakkame vaatama, siis Riigikogu esimees, noh, see on minu meelest päris hea, kui ta mõned sellised küsimused, mis on konsensusega või ta tunnetab konsensust, lahendab ise ära ja midagi hullu ei juhtu. Ei pea isegi eestseisusesse alati viima, kui ei teki konflikti. Aga Riigikogu esimehel on ka terve rida väga häid tööriistu ja üks neist on Riigikantselei sümboolikakomisjon. Riigikantselei sümboolikakomisjon vastutab ja lahendab nii riikliku sümboolika kui muide ka kohaliku omavalitsuse sümboolika küsimusi. Ja tuleb välja, et ei olegi juttu kunagi ühest sümbolist, vaid see on nagu selline tervikansambel, no nii nagu me ütleme, et me ei loo mitte ühte terminit, vaid terminoloogiat kui tervikut, mitte ühte seadust, vaid tegeleme seadusandlusega. Kas äkki ei võiks saata seda asja neile tagasi? Las teevad ka tööd ja las esitavad meile põhjendused, siis ei pea Riigikogu esimees võtma kogu seda diskussiooni enda peale. Kuulame, mida arvavad selleks seatud spetsialistid.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jaa, tõepoolest, tänaseks me oleme seda teemat arutanud juba pea kaks ja pool kuud. See on olnud üleval peaaegu kõikidel juhatuse koosolekutel, seda on arutanud vanematekogu, ka Riigikogu Kantselei ja juhatus on olnud seal alati juures. Ka vanematekogul tõstatus küsimus, kas seda ei võiks ka kantselei oma jõudude ja vahenditega lahendada, aga nemad keeldusid sellest. Ja täiesti arusaadaval ja mõistetaval põhjusel, sest nad ütlesid, et tänu sellele kahele ja poolele kuule, mis see teema on üleval olnud, see on väga politiseerunud ja nemad ei soovi ühesõnaga sellesse sekkuda, et see on jõudnud juba sellesse punkti, kus ikkagi tegelikult Riigikogu liikmed peavad selle otsuse tegema. Ja see on täiesti arusaadav seisukoht nende poolt. Kai Rimmel, palun!

Kai Rimmel
Hea Riigikogu esimees! Ma ei taha rääkida lippudest, pigem ma küsiksin, et te ilmselt olete kursis, et lippude juurest kõrvaldati kunagi kellegi korraldusel seinalt vapp. Minu küsimus on see, kelle korraldusel, kas see taastatakse ja millal? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, tõepoolest, kunagi oli seal üks puidust valmistatud vapp, aga selle Valge saali renoveerimise käigus, restaureerimise käigus see viidi sealt minema. See on alles. See on meil all keldris, kus me hoiame kõiki neid sinimustvalgeid lippe, mis on Pika Hermanni tornis lehvinud. Ta on ilusti tallel. Aga kuna siis leidsid kujundajad, et see ei ole kunstiliselt siiski sedavõrd kvaliteetne ja korralik ese, mis sinna seina peale peale restaureerimisi ja neid korrastustöid sobiks, siis ta võeti sealt maha. Kui huvitab minu isiklik hinnang, siis tõepoolest ta on selline asjaarmastaja poolt valmistatud pigem selline, noh, tore asi, aga kui me arvestame seda, et meil on hoone ikkagi selline esindushoone ja muinsuskaitse all jne, siis mina isiklikult selle vapi tagasipaigutamist ei toetaks. Võib-olla mõne teistsuguses teostuses ehk küll, aga see ei ole praegu väga aktuaalne. Aitäh!
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! See kõlab juba natukene nagu "Pehmetes ja karvastes", et kas keegi paigutab midagi kuskile keldrisse ja siis tulevad keldrist otsused, eks. Äkki te siiski võtate korraks nüüd selle 10 minutit vaheaega ja loobute oma jonnist ja ütlete Riigikogu Kantseleile, et võite panna tagasi need lipud, oleks see piinlik jama siin nagu läbi, selles mõttes, et teil on ... Te ei vastanud mu esimesele küsimusele ka, et kas te Maria Alajõe käest küsisite, et kuidas 2016 9. mail need lipud sinna said. Äkki te vaatate, äkki ka kolleeg Musta poolt viidatud komisjon järelikult ei mõistnud kuidagi hukka või ei keelanud seda, et 2016 9. mail need lipud sinna pandi, järelikult nad pidasid seda sobilikuks. Tollal ei olnud see poliitiline otsus, tollal Riigikogu suur saal ega juhatus suure tõenäosusega väga seda ei arutanud, aga te võite kindlasti selle selgeks teha oma varasemate kolleegide käest, helistades näiteks ka Eiki Nestorile või siis veel kord tuletan meelde, et Maria Alajõele. Selles mõttes, et teie enda huvides oleks võib-olla see, et ...

Esimees Henn Põlluaas
Küsimus.

Hanno Pevkur
... äkki te võtate selle kümme minutit ja lõpetate selle jama ära ja selle oma jonnimise siin ära ja annate palun Riigikogu Kantselei direktorile ülesande panna sinna tagasi need lipud sellisena, nagu nad olid. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! "Pehmete ja karvastega" on teie erakonnal kindlasti kordades rohkem kogemusi, sest on ju teie erakonna liikmed seal suured staarid ja osalejad, EKRE-l ei ole selle "Pehmete ja karvastega" mingit pistmist. Ei ole EKRE-l ka mitte mingisugust pistmist selle vapi viimisega alla keldrisse, sellepärast et see renoveerimine tehti kunagi ammu-ammu varem, nii et seda nüüd kuidagi siin meie süüks või mittesüüks panna ei ole põhjust. Jah, tõepoolest, me küsisime, Alajõega isiklikult ei kohtunud, Alajõelt ei küsinud selle kohta, polnudki põhjust, tema oli ära siit majast juba, küll aga on siin ju majas teised inimesed ja Riigikogu Kantselei tõepoolest vaatas ja uuris, kuidas see juhtus, et need lipud sinna jäid. Mitte ühtegi otsust selle kohta ei ole, nad lihtsalt jäeti kellegi soovil ja kui nad jäid kellegi soovil, niisama, ma ei tea, millises vormis väljendatud soovil, siis ei ole ka mingit põhjust, miks me omal soovil ei võiks neid siis ka tagasi vahetada Eesti lippude vastu.
Andrei Korobeinik, palun!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma hakkan vaikselt selgusele jõudma, et nüüd ma tutvusin Reformierakonna avaldusega, mis erineb muidugi oluliselt sellest, mida ma siin istungi alguses kuulsin. Aga Reformierakonna avalduses on kirjas, et nemad teevad ettepaneku, et Valges saalis seisaks taas kõrvuti Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp. Üks ja üks on kaks. Aga seal neid lippe on rohkem. Minu küsimus on siis selles, et kuhu need ülejäänud lipud kolivad? Ega mitte keldrisse juhuslikult? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah. Algul ma ei kandnud ette Eesti Reformierakonna seda ettepanekut. Ma selgitasin selle olukorra tausta teile oma sõnadega. Aga mis puutub sellesse, siis neid lippe, kõiki lippe hoitakse väga viisakalt, korralikult ja nad ei koli mitte kuskile tolmusesse, hämarasse keldriruumi, vaid meil hoitakse kõiki teiste riikide ja meie liikmesorganisatsioonide lippe väga ilusasti ja väga väärikalt. Nii et ei ole põhjust karta, et nende Euroopa Liidu lippudega seal nüüd ka midagi juhtuks teiste seas. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh! Ma küsin endiselt mitte vappidest ja lippudest, aga ma küsin, et kuidas see punkt päevakorda tekib. Esmaspäeval seda ei kinnitatud päevakorda. Kas ei oleks siis tark vähemalt eile olnud teavitada, et kolmapäevase päeva esimene päevakorrapunkt on see, siis kui ma poleks seda teadnud ja ma ei teadnud, näiteks ma tulen 3. ja 4. punktiks saali, siis te võtate mul õiguse ja võimaluse selles punktis kaasa rääkida. Ma ei ole ju sellest teadlik, ma ei tea, millise punktiga te tulete suurde saali ja mida te päevakorda panete. See oleks elementaarne, et ette teatatakse, kas või vähemalt päev ette või esmaspäeval oleks kõige parem, miks ta ei saanud esmaspäeval selle nädala päevakorda, see on minu küsimus.

Esimees Henn Põlluaas
Kahjuks esmaspäeval ei olnud veel teada, Reformierakond ei olnud teatanud oma lõplikku seisukohta. See teadmine tekkis meile juhatuse koosolekul, mis on hiljem peale Riigikogu istungit, peale komisjonide istungeid ja seetõttu ei olnudki võimalik seda panna nädala päevakavasse, vaid me pidime selle tänasesse päeva panema, sest meil saavad ju selle nädalaga istungid otsa. Loomulikult oleks olnud parem, seda ma tõesti tunnistan, see teema üles võtta näiteks järgmine nädal või veelgi hiljem, aga kahjuks suvi tuleb peale. Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Härra eesistuja, suur aitäh! Mul on küsimus tõepoolest korralduslik. Ma saan aru, et Riigikogu esimees korraldusega annab korralduse ja see täidetakse. Mõistlik. Kas samasugune korralduse andmise õigus on ka aseesimeestel. Ehk siis, kui peale teie korralduse andmist – konkreetselt sellel juhul, aga neid juhte võib ju veel tulla, kus saab anda korraldust – viia lipp ära, oleks aseesimees Siim Kallas andnud korralduse lipp tagasi tuua? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Väga hea küsimus. Ma ütlen nüüd oma sisetunde järgi, et ilmselt mitte. Aitäh! Kristen Michal.

Kristen Michal
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Mõtlen, kuidas see Riigikogu juhatus ja juhataja meil nüüd kuidagi nii saamatu on. Tallinnas me pidasime Kõlvartiga peaaegu poolteist aastat sõda ja tulemuseks on, et Eesti lipu saime saali, küll remondi hinnaga, aga see tuleb sinna. Siin ometi ei suuda juhataja ja juhatus aru saada lihtsast lausest, et seisaks kõrvuti Eesti ja Euroopa Liidu lipp. See ei tähenda millegi ära viimist, see tähendab tunnistamist, et me kuulume Euroopa Liidu. Ma arvan, et seda teile selgitati. Üks kahest: kas te olete rumal või mängite rumalat seda mitte kinnitades. Nii et ma küsin: kumbapidi see nüüd on? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Eks te võite arvata mida iganes, aga mind paneb väga imestama see, kuidas siis Reformierakond siin võitleb selle eest, et Eesti lipud välja viia, pooled Eesti lipud, ja siis linnavalitsuses, volikogus võitleb selle eest, et Eesti lipud just nimelt sisse tuua. Küllap see näitab teie kahepalgelisust lihtsalt. Ja vastupidi, Riigikogu juhataja ei ole sugugi nõrk olnud, vaid olengi seisnud Eesti lippude säilimise eest meie kõige tähtsamas tseremoniaalruumis. Aitäh! Tarmo Tamm.

Tarmo Tamm
Aitäh! Te ise ka ju mõistsite, et niimoodi ei saaks päevakorrapunkt tekkida, nagu ta tekkis, et otsustati väga hilja. Aga täna ei ole ju viimane Riigikogu istung, homme on veel istung. Miks seda ei võiks homme arutada, kui kõik on sellest teadlikud, et selline punkt tuleb päevakorda? Miks seda võimalust ei anta? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Miks peab seda arutama, seda küsige palun Reformierakonna käest, sest see on nende teema. (Saalis on sumin.) Mulle tundub, et härra Korobeinikul on see juba viies küsimus. (Naer.) Meil ei ole määratud, kui palju peab küsima või ei tohi küsida. Olge lahke! Viies küsimus, härra Korobeinik.

Andrei Korobeinik
See ei ole küsimus, vaid on protseduuriline küsimus. Mind paneb tegelikult imestama, miks te lasete küsida küsimusi, mis ei ole protseduurilised, aga eks see on teie kui istungi juhataja otsus. Minu kõik eelnevad neli küsimust olid protseduurilised küsimused ja ka viies on täpselt samasugune. Ma selguse mõttes küsin, sest ma eelmine kord ei saanud vastust, kas me paneme täpselt sellise sõnastusega hääletusele Reformierakonna ettepaneku, et sinna Valgesse saali jääbki kaks lippu – üks ja üks – ja ülejäänud siis kolivad kuhugi turvalisse kohta? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Me paneme nende ettepaneku viimase lõigu, kus nad teevad selle ettepaneku konkreetselt ja meil on neli lippu Valges saalis. Nende ettepanek on taastada see olukord. See tähendab seda, et me peame sealt viima välja osa Eesti lippe. (Sumin saalis.) Mihhail Lotman, teeme järjekorras siis.

Mihhail Lotman
Aitäh! Mul on õudselt hea meel, et kõik Eesti riigi ees seisvad probleemid on juba lahendatud ja nüüd tegeleme kõige tähtsama asjaga, ühe saali sisekujundamisega. Aga kuna me oleme juba tund aega sellega tegelenud, ma tahaks jõuda selgusele selle loogikas, et te ütlesite, et normaalses olukorras on seal neli Eesti lippu, aga kui on mingi pühalik sündmus, siis tuuakse need kaks lippu välja ja sinna siis vastava riigi omad. Ma ei saa aru, miks pidulikel sündmustel me peame Eesti lipud säält välja viima? (Naer saalis.)

Esimees Henn Põlluaas
See on austusest meid külastavate teiste riikide delegatsioonide suhtes ja selline tava on kogu aeg olnud ja kui nad lahkuvad meie majast, siis me toome Eesti lipud tagasi. Selline on hea komme. Aitäh! Järgmisena Jevgeni Ossinovski.

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma jätkan kolleeg Korobeiniku protseduurilist küsimust, puudutab seda Keit Pentus-Rosimannuse kirja viimast lõiku. Siin sellises assertiivses osas väidetakse, et Valges saalis oleksid kõrvuti Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp, räägitakse ainsusest. Nüüd varasemas lauseosas, tegemist on põimlausega nimelt, on öeldud, et tuleks taastada varasem olukord, ja teie olete siis, nagu ma sain aru teie vastusest kolleeg Korobeinikule, seda tõlgendanud siis selliselt, et peaks kaks Eesti lippu välja viima ja nende asemel tooma kaks Euroopa Liidu lippu. Ma olen siin emotsioonist aru saanud ettepaneku esitaja poolt, et tegelikult see ei ole ilmtingimata see, mida nad sellega silmas pidasid. Kas vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele selle ettepaneku tegija saab praegu selle arutelu käigus modifitseerida seda, mida me hääletusele paneme? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, tõepoolest, kui me loeme seda nende ettepanekut, siis seda on sisuliselt võimatu lahendada, sellepärast et ühtepidi nad ütlevad, et tahavad taastada olukorra, olukord oli selline, kus oli kaks Eesti lippu ja kaks Euroopa Liidu lippu, aga samas nad jätkavad, et oleks taas kõrvuti Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp, ja see oleks veelgi hullem sellepärast, et see tähendaks lausa kolme Eesti lipu äraviimist sealt. Nii et üsna segane ja arusaamatu on Reformierakonna ettepanek, seda enam, et see jätab ju tegelikult ka üsna lahtiseks selle, et mis siis juhtub edaspidi, kui tulevad teiste riikide delegatsioonid siia – kumba lipu me siis ära viime, kas viime Eesti Vabariigi lipu ära või viime Euroopa Liidu lipu ära ja asendame siis selle külaliste lippudega? Aga selline on Reformierakonna ettepanek ja sellisena me selle ka hääletusele saadame. Aitäh!
Kuna me oleme juba pikalt arutanud ja praktiliselt kõik, kes siin küsimusi esitavad, on saanud juba nii üksi kui rohkem küsimusi esitada, siis läheme üle hääletusele. (Rahulolematus saalis.) Protseduuriliselt ei ole sätestatud, et oleks võimalik rohkem anda küsimusi, et peaks andma küsimusteks võimalust. Kuna te olete soovinud kõik küsimuse esitada, siis olen eesistujana tulnud teile lahkesti vastu, seda võimaldanud, aga me peame ka ühel heal hetkel minema ka oma ülejäänud päevakorrapunktide arutelu juurde. (Hääled ja suur sumin saalis.)
Keit Pentus-Rosimannus, palun, kas on ... Ei kuule. Kas on protseduurilisi ettepanekuid, küsimusi? (Naer saalis.) Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Kuna korduvalt on ekslikult tõlgendatud ja viidatud Reformierakonna fraktsiooni ettepanekule, siis ma pean oma kohuseks veel kord seletada sedasama, mida ma seletasin ka Riigikogu vanematekogus. Reformierakonna fraktsiooni ettepanek on põhimõtteline otsus selle üle, et Valges saalis, esindussaalis, oleksid esindatud võrdselt nii Eesti lipud kui Euroopa Liidu lipud. Tükkidest, mitu tükki neid lippe seal täpselt olema saab, me täna hääletama ei pea selle üle. See on põhimõtteline valik, et Valges saalis oleksid esindatud nii Euroopa Liidu lipud kui Eesti lipud. Ja sellega on mul ettepanek see arutelu täna, mis on juba kestnud üle igasuguse piiri, joon alla tõmmata ja selle üle ka hääletada. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma olen nõus sellega, et nii nagu lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et see arutelu või küsimustele vastamine, kogu see asi siin on läinud juba liialt pikale, et aeg on see ära lõpetada. Sellega olen päri. Ja seetõttu lähemegi nüüd hääletuse juurde just täpselt selles redaktsioonis, nagu Reformierakond on selle ette pannud.
Härra Ossinovskil on sõna. Palun!

Jevgeni Ossinovski
Loomulikult on. Sellepärast, et te muudate oma seisukohti poolepealt, mis iseenesest ei ole ju paha, aga võiks kuidagi ka aru saada, et kuskohas teie seisukohad muutuvad milleks. Ehk siis mina ei ole aru saanud, mis oli teie mõte enne seda, kui Keit Pentus-Rosimannusega te nõustuma hakkasite, mida me hääletama hakkame. Ega ma ei saa praegu ka aru, mida te panete meile ette hääletada. Äkki te tõesti kuulate kolleeg Pevkuri ettepanekut, võtate vaheaja, joote lonksu külma vett võib-olla, et seal abilised teil oskavad siis ära sõnastada selle, mille me hääletusele paneme. Siis me loeks selle üle ja siis hakkaks hääletama. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Ma loodan, et kui me jõuame hääletuse juurde, ma loen ette täpselt selle Reformierakonna ettepaneku ja siis isegi teie saate aru sellest, kuidas hääletada ja mis seal kirjas on. Nii et nüüd läheme hääletuse juurde ja saalikutsung.
Austatud Riigikogu! Kes on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku poolt, et taastada olukord, kus Valgesse saali on kõrvuti paigutatud Euroopa Liidu lipp ja Eesti Vabariigi lipp? Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Lärm saalis.)
Kes see soovis vaheaega? (Naer saalis.)
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 32 saadikut ja vastu 34. (Aplaus.) Hääletusel ei osalenud 27 saadikut ja Reformierakonna fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust. (Jutt saalis. Protestitakse, et hääletus on tühine.) Kahjuks ei kuulnud seda, kui hõigati, et soovitakse vaheaega. Hääletus juba käis, hääletustulemus on meil olemas. (Sumin saalis.) Nii et teatasin, et küsimuste voor on läbi ja hääletus on läbi viidud. Aitäh! Otsus on vastu võetud ja Reformierakonna (Saalis on suur segadus. Protestid.) ... Jah, me arutame seda küsimust, aga praegu lähme edasi siis ülejäänud päevakorrapunktidega. Aitäh! (Keegi hõikab midagi vahele.) Aitäh! Lähme järgmise punkti juurde. (Saalist: "Ei saa minna järgmise punkti juurde ...") Saame küll. Haamrilöök oli. Vaadake kaamera pealt, peale hääletamist lõin ma haamriga. Otsus on vastu võetud. (Saal ei ole rahul.) Ettepanek on tagasi lükatud. Ma tänan teid.
Lähme järgmiste punktide juurde edasi. (Saalist öeldakse: "Ei saa minna. Loe seadust, ei saa minna edasi.") Saab küll. ("Ei saa.") Mille põhjal? ("§ 74, loe seda, tee selgeks omale.") Härra Ossinovski, palun siis!

Jevgeni Ossinovski
Suur tänu, austatud istungi juhataja! (Sumin saalis.) Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74, kui Riigikogu liikmetel on proteste Riigikogu istungi läbiviimise kohta, siis need protestid lahendatakse viivitamata. Seega teie ettepanek, et lähme praegu edasi ja pärast mõtleme, ei ole kahjuks kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Kuna on tekkinud väga põhimõtteline küsimus sellest, kas te olete seadusega kooskõlaliselt seda istungit läbi viinud, kuna te eirasite ühe fraktsiooni seaduses sätestatud soovi võtta enne hääletust vaheaega, sõitsite sellest tuimalt üle, siis üks fraktsioon ehk osa Riigikogu liikmeid ei saanud oma põhiseaduslikku õigust teostada,vaba mandaati hetkel teostada. See on väga põhimõtteline küsimus ja ma teen teile ettepaneku võtta praegu juhataja vaheaeg ja püüda see küsimus mõistuspäraselt ära lahendada, mitte siit edasi seadust rikkudes edasi rullida. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Märguanne, et soovitakse vaheaega, jõudis koosoleku juhatajani alles peale hääletamist (Vali sumin saalis.) ja kahjuks on seda sellisel kombel juba hilja lahendada ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile siis istungi juhataja võib protesti rahuldada või selle tagasi lükata, istungi juhataja otsus vaidlustamisele ei kuulu. Aitäh! (Lärm saalis.) No teeme ühe protseduurilise küsimuse veel. Palun! (Saalis lärm, et pole kuulda sõnavõtu esitajat.) Kalvi Kõva, palun, mikrofon!

Kalvi Kõva
Aitäh! Kui te olite ette lugenud seda, mida me hääletame hakkame, olles saanud selle selguse, et mis me siis hääletame, mida me saame fraktsiooniga enne hääletust arutada, registreerisin siin puldil endale sõnavõtu võtmaks fraktsiooni nimel 10 minutit vaheaega. Kui ma nägin, et te lähete edasi, loomulikult tõstin häält ja hõikasin mitmed korrad, et soovime vaheaega, aga enne seda, oli õigeaegselt puldis registreeritud sõnavõtt, et võtta vaheaeg. Kui te seda nagu ei aktsepteeri, mis on ju sekundite pealt näha, kunas sõnavõtt registreeriti siia märguandja, ega me ju tavaliselt siin vaheaja võtmiseks ei pea üle saali röökima, et soovin vaheaega võtta, et see on olnud võib-olla mõne teise fraktsiooni kombeks, aga mitte meil. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah, kahjuks oli siin pikk nimekiri nendest, kes juba korduvalt olid soovinud ka küsimusi esitada, ja kuna ma ütlesin, et me küsimuste vooru lõpetame, siis tõepoolest teie soov jõudis minuni siis, kui juba hääletamine käis. Aitäh! Loodame, et järgmistel kordadel sellist segadust ei teki. (Lärm saalis.) Aitäh! Protseduuriline? Palun! (Saalist kostab: kellele sõna?) Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Nii, aitäh! Hea istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et kui on Riigikogu liikmetel sõnasoove ja Riigikogu juhataja leiab, et need sõnasoovid ei ole enam põhjendatud, et piisab juba selle punkti arutelust, siis tõepoolest on võimalik panna küsimus hääletusele – mida te tegite. Aga mina sain siit saali meeleolust selgelt aru, et inimesed, kes olid seal järjekorras – näiteks Andrei Korobeinik näitas väga selgelt, et tema ei soovi, et te lõpetaksite küsimuste arutelu –, ja sellisel juhul ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõige 2: "Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine hääletamise teel." Te ei pannud hääletusele seda, et me lõpetaksime sõnavõtud. Minu küsimus: enne, kui te läksite lõpphääletuse juures selle punkti juurde, te rikkusite Riigikogu töö- ja kodukorra seadust. Kas te nüüd tühistaksite siis selle hääletuse, paneksite vajadusel, kui te soovite lõpetada sõnavõtud, hääletusele selle, kas me sooviksime lõpetada sõnavõttusid, ja siis saame tulla meie ettepaneku hääletamise juurde vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele? Ma tänan!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Antud juhtum minu tõlgendusel oli see istungi juhataja otsuse pädevuses, kui palju me neid küsimusi esitame ja kui palju mitte. Nii et aitäh! Oleme käesoleva küsimuse lõpetanud ja jätkuvad protseduurilised küsimused. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, millega te ilmselgelt ei ole te ennast väga hästi kurssi viinud, selle § 84 ütleb ka selgesõnaliselt, et kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda, siis katkestab istungi juhataja hääletamise, mida teie ei teinud, ehkki selleks ajaks oli see põhimõtteliselt kõigile selge ja ilmne nendele, kes kodu- ja töökorra seadust valdavad. Nüüd küsimus teile kui Riigikogu esimehele. Tulenevalt teie tegevusest istungi juhtimisel, mis on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, ei saanud mina Riigikogu liikmena oma mandaati teostada, ehkki ma tahtsin seda teha. Pidades ilmselgeks, et juhul, kui istungi juhataja ei pannud tähele ühe fraktsiooni soovi vaheaega võtta, siis see hääletus katkestatakse ja korraldatakse uus. Nii on see alati olnud, see on elementaarne, see on ainuke käitumisviis, mis on kooskõlaline Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Teie tegite midagi muud ja sellest tulenevalt mina ei saanud oma vaba mandaati teostada. Kas see on teie arvates kuidagi kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Hääletamine algas haamrilöögiga ja ka lõppes haamrilöögiga ja see viidi läbi vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Tänan! Andrei Korobeinik, palun!

Andrei Korobeinik
Aitäh! Ma küsin nagu kindluse mõttes üle, et mis saab juhul, kui selgub, et antud hääletus siiski ei olnud läbi viidud vastavalt kodukorra seadusele, kas me peame erakorralise istungi tegema suvel või saab kuidagi teistmoodi seda lahendada? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Eks me juhatuses arutame siis seda, kui peaks nii juhtuma, ja ma ei oska öelda, milline on Riigikogu liikmete soov, kas tulla selleks erakorraliselt kokku või jätkata seda sügisel. Aga ma leian, et me oleme siiski selle hääletuse läbi viinud ja selle tulemus on jõus.
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Lugupeetud esimees! Tegelikult sõna antakse üldiselt registreerimise järjekorras, te lasete teatud inimesi ette, aga see selleks. Igati oleks olnud õige võtta vaheaeg, see, mida me hääletama hakkame, lasta Reformierakonnal sõnaselgelt kirja panna ja me oleks teadnud täpselt, mida me hääletame, sest praegu on kiri ja seletus Keit Pentuse poolt, aga see ei tähenda seda, et me hakkame seletust hääletama saalis. Palun tehke see liigutus, võtke vaheaeg, on selge kaks lauset või üks lause, mida hääletada, me teame kõik, mida me hääletame. Sellist asja pole enne saalis olnud.

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Me hääletame täpselt, sõna-sõnalt seda Reformierakonna ettepanekut, mis nad juhatusele esitasid, ja nii see on, see on Reformierakonna soov. (Hääled saalist: "Ei ole.") Te olete selle kirjalikult esitanud, järelikult te olete seda ju siis soovinud. Milleks meil üldse see hääletus siin on? Kas see on nüüd, andke andeks, kas te jätkate protseduuriliste küsimustega siin? Kõigil on protseduurilised küsimused?
Palun, Kadri Simson, sellisel juhul!

Kadri Simson
Mu sõnavõtt oli registreeritud enne hääletamist, ma tahtsin lihtsalt juhtida tähelepanu, et see, mis hääletusele pandi, oli täiesti arusaamatu ehk see sõnastus, mis siin oli, seda ei olnudki võimalik hääletada, sest sõnastaja soov oli vastukäiv. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Jah. Aitäh! Ma olen sama meelt (Naer ja aplaus.), aga selline oli Reformierakonna soov. No palun väga, teil on see dokument ju käes! Kuidas sa saad vastu vaielda? Te olete ise selle kirja pannud ja selle teie soovi me panimegi teie soovil hääletusele. Kuid siin kirjas on küsimused selle eelnõu suhtes, siis küsimuste voor on lõppenud. Ma võtan praegu arvesse veel ainult mõned protseduurilised.
Palun, Kalvi Kõla! Kõva. (Naer.)

Kalvi Kõva
Aitäh! Nii nagu ma olen juba enne öelnud, siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon soovis võtta kümme minutit vaheaega enne hääletust. Selle saali tava on, et selleks, et vaheaeg võtta, registreeritakse puldil sõnavõtt, sõna ja enne hääletust Riigikogu esimees vaatab puldile, vaatab, et kui on sõnavõtte, annab sõna ja vastav inimene saab võtta vaheaja. Mina registreerisin sõnavõtu. Õigel ajal. Minu poolt esimese. Soovisin võtta meie fraktsioonile vaheaega, mis on meie õigus, arutamaks fraktsiooniga, mis me teeme selle punktiga. Teie mulle sõna ei andnud. Meie fraktsioon ei saanud arutada. Ja tulenevalt sellest fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski seda ei ütelnud, ei saanud ta täita oma põhiseaduslikku õigust. Teie nõunik kuulis, kui ma mingil hetkel hõikasin, kui hääletus käis, te oleksite saanud kohe selle hääletuse katkestada. Ma küsin, miks te ei andnud mulle sõna võtmaks vaheaega, kui ma olin siin puldil registreerinud õigeaegselt sõnavõtuklahvi? Miks te seda ei teinud?

Esimees Henn Põlluaas
Nagu ma selgitasin, minuni jõudis teie soov alles peale hääletamist. Aitäh! (Lärm saalis.) Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et te viitate siin Reformierakonna fraktsiooni kirjale. Jah, me kirjutasime 30. aprillil, see ei olnud sõnastatud nii, et see on see saali ettepanek, mis pannakse hääletusele. Tavaliselt oleks loogiline, et juhataja sõnastab selle ettepaneku, mis me hääletusele paneme. Teie ei ole seda teinud, Reformierakonna fraktsioon võib selle sõnastada, seetõttu me toetame seda ettepanekut võtta see vaheaeg, me sõnastame selle juhatusele, te saate selle maha lugeda ja saame selle hääletuse korrata nii, et oleks korrektne. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Teil oli selleks kaks ja pool kuud aeda sõnastada (Hüüded saalist.) seda teistmoodi. Kuna te seda ei teinud, siis loomulikult me panime hääletusele teie enda väljapakutud teksti. Täiesti selge. Teil oleks olnud seega aega teha ka eilsel juhatuse koosolekul või peale seda, kui te juba teadsite, et see tuleb täna hääletusele. Te ei teinud seda, te lasite Riigikokku tulla selle sama teksti, nii et aitäh teile selle eest! Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh! Minu jaoks on ka arusaamatu, kuidas Reformierakonnal oli kaks ja pool kuud aega selle sõnastamist, kui mina lugesin kaks tundi tagasi pressiteatest, et meil täna tuleb selline punkt päevakorda ja läheb hääletamiseks. Meil kõigil see situatsioon oli ju ootamatu ja seega tuleks anda võimalus otsusepunkti selgeks sõnastamiseks, et kõik Riigikogu liikmed saavad aru, mille poolt või vastu nad hääletavad. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Jah, tõepoolest, kaks ja pool kuud oli aega. Ja eile teatas Reformierakond, et nemad nõuavad selle saali toomist ja just nimelt selline tekst oli meil olemas. Riigikogu juhatus ei hakka Reformierakonna või ükskõik millise teise erakonna ettepanekuid ja taotlusi ümber sõnastama. Seda õigust meil ei ole, siis hakataks meid süüdistama jälle selles, justkui me tahaksime seda kuidagi äkki ümber formuleerida. See on täpselt see sõnastus, mida Reformierakond on meile esitanud. Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, juhataja! Siit saalist on kõlanud mitmed korrad küsimused, et kuidas see punkt siia päevakorda tuli. Seda punkti arutelu alustades te ei viidanud kordagi sellele, kui palju on meil õigus küsimusi esitada ja mitu tükki neid on võimalik esitada. Selle tõttu tekkis siia väga suur järjekord, kaasa arvatud viis või kuus küsimust ühelt healt kolleegilt. Nüüd teie oma juhtimisega jõudsite nii kaugele, et jätsite tähelepanuta ilmselge soovi võtta sõna pöörduda juhataja poole võtta vaheaeg. Ma pean tunnistama, et mina siin enda kohal kuulsin ja sain aru, et sotsiaaldemokraatlik fraktsioon tahab võtta vaheaega ja sellest kõva häälega märku anda. Öelge palun, austatud juhataja, mis keelab teil praegu see nn hääletus tühistada, lasta võtta fraktsioonil vaheaeg ja viia korrektselt see läbi. See, mis puudutab sõnastust, siis kindlasti on Riigikogu juhatusel, kui tal tekib kahtlus, et sõnastus on kahtlane, pöörduda uuesti ükskõik millise fraktsiooni poole ja paluda täpsustada, sest juhatusel on plaan tuua see x päeval saali. Midagi sellist ei ole toimetanud. Kas te oleksite valmis tegema seda, millele viitas sotsiaaldemokraalik fraktsioon? Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Reformierakond teadis täpselt, millal see saali tuleb. Ja neil oleks olnud suurepärane võimalus see soovi korral ka ümber sõnastada. Aitäh! (Kommentaar saalist.) Teie enda erakonna liige on juhatuses, temal oli kõik täpne informatsioon olemas, järelikult ka teie erakonnal. Ja kui te ei soovinud teistsugust sõnastust, vaid jätsite juhatusele ainult selle, mida te olete korra esitanud, siis ärge palun teiste suunas vaadake. Nii. Aitäh teile! Protseduurilisi küsimusi te olete juba kõik, kellel käed on üleval, saanud esitada. Ja sellega me lõpetame selle küsimuse menetlemise. (Lärm saalis.) Me läheme edasi järgmiste päevakorrapunktide juurde. (Saalist nõutakse vaheaega.) Ja kuna osa inimesi on saalist lahkunud, siis võtan juhataja vaheaja viis minutit. 
V a h e a e g 

Esimees Henn Põlluaas
Võtan juhatuse vaheaja jätkuvalt 10 minutit veel.
V a h e a e g 

Esimees Henn Põlluaas
Lugupeetud kolleegid! Vahepeal vaheajal kogunes Riigikogu juhatus ja me otsustasime anda Reformierakonnale võimaluse täpsustada seda hääletusele mineva küsimuse teksti. Ja see saab olema siis selline: "Panen hääletusele Eesti Reformierakonna ettepaneku korraldada Riigikogu valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega." Ja läbirääkimiste ja küsimiste vooru sellel korral ei ava, nii et võime minna hääletuse juurde. Saalikutsung.
Kas me võime minna hääletuse juurde? Kas kõik on kohal? Nii, austatud Riigikogu! Kes on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku poolt korraldada Riigikogu valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega? Palun hääletada!
Hääletustulemused
Aitäh! Poolt on 38 saadikut, vastu 39, erapooletuid ei ole, ei osale 16. Reformierakonna ettepanek ei leidnud toetust. Aitäh!
Läheme järgmiste päevakorrapunktidega edasi.

3. 15:54 Jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Austatud Riigikogu! Läheme edasi varem kinnitatud tänase päevakorraga. Esimene päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) kolmas lugemine. Kas on soov avada fraktsioonide läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, jäätmeseaduse muutmise seaduse ning jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud. 

4. 15:56 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (34 OE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt: väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (34 OE) esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa.

Enn Eesmaa
Suur aitäh! Austatud kolleegid! Väliskomisjon esitas Riigikogu otsuse eelnõu 3. juunil sellel aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. juuniks muudatusettepanekuid ei esitatud. 3. juuni istungil otsustati järgmiselt: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 34 OE esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 12. juuni istungi päevakorda ja väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni esimees. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

5. 15:59 Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (26 SE) teine lugemine. Ettekandjaks palun väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa.

Enn Eesmaa
Suur aitäh! Austatud kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine lõpetati 4. juunil. Muudatusettepanekute tähtajaks 7. juunil ühtki muudatusettepanekut ei esitatud, kuid ometi nende väheste päevade jooksul jõudis juba kaks riiki, Norra ja Saksamaa, ratifitseerida selle protokolli. Nii et juhul, kui me täna õnnelikult selle tööga lõpetame, siis Eestist saab 17. riik, kes on selle protokolli heaks kiitnud. Ja väliskomisjoni konsensuslik ettepanek ongi Riigikogu juhatusele viia eelnõu 26 SE teiseks lugemiseks täiskogu 12. juuni päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soove ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Põhja-Makedoonia Vabariigi ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

6. 16:02 Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (28 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (28 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Ma pean kohe ette vabandama, et kuna te olite, väga kirglikult debatti pidasite siin, siis mul on lennuk ECOFIN-i koosolekule Brüsselisse ja ma pean üsna varsti ära minema, aga ma usun, et vähemalt see osa saalist, kes on veendunult euromeelne, ei pahanda mu peale.
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täidab mitut olulist eesmärki. Esiteks, edendada börsifirmade ja tema aktsionäride vahelist suhtlemist ning suurendada eelkõige väikeaktsionäride osalemise võimalust börsifirmade üldkoosolekutel. Teiseks eesmärgiks on vähendada väärtpaberi prospekti koostamisel ettenähtud nõudeid ettevõtete jaoks. Börsiettevõtte ja aktsionäride vahel on mitmeid vahendajaid, näiteks pangad, kes peaksid teabevahetusele kaasa aitama. Eelnõuga kohustatakse neid vahendajaid börsiettevõtete ja aktsionäride vahelist suhtlust edendama. Samuti suurendatakse aktsionäride võimalusi börsiettevõtte juhtide tasustamispoliitikat kujundada. Juhtide all peetakse silmas nõukogu ja juhatuse liikmeid. Üldkoosolek hääletab tasustamise põhimõtete üle vähemalt iga nelja aasta tagant. Samuti tuleb tasustamise põhimõtete olulised muudatused esitada igakordselt üldkoosolekule hääletamiseks. Lisaks tuleb börsiettevõtetel hakata avalikustama veebilehtedel oma juhtide tasusid. Börsiettevõtetega seotud muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Vastavas direktiivis ette nähtud valikukohtade tegemisel on proovitud arvestada võimalikult palju meie börsiettevõtete nägemusega. Näiteks tasu avaldamisel piirduti nõukogu ja juhatuse liikmetega, jättes välja tegevjuhtide tasude avalikustamine.
Teiseks eelnõu eesmärgiks on ajakohastada Eesti õiguses väärtpaberi prospekti koostamise nõudeid, lähtudes seejuures ettevõtte suurusest. Väärtpaberi prospektis kajastatakse investoritele pakutavat teavet raha kaasava ettevõtte ja emiteeritavate väärtpaberite kohta. Teatud ettevõtetel, eelkõige väiksematel, on nüüd võimalik esitada prospekt senisest väiksemas mahus. See muudab väiksemate ettevõtete jaoks aktsiate või võlakirjade kaudu raha kaasamise lihtsamaks ja ka soodsamaks. Ehk siis need muudatused annavad ettevõtetele paremad võimalused kaaluda pangalaenu asemel ka muid rahastamisviise ning aitavad ühtlasi elavdada kohaliku kapitali turgu. Lisaks suurendatakse ühe olulise muudatusena väärtpaberituru seaduses künnist, millest allapoole jäävate avalike pakkumiste suuruse korral võib väärtpaberi prospekti koostada lihtsustatud kujul, lähtuvalt siis rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetest. Prospekti koostamise kohustus on seotud kaasatava raha hulgaga. Hetkel ei pea prospekti koostama, kui kaasatava raha maht on alla 2,5 miljoni euro, see künnis jääb praegu samaks. Küll aga võimaldatakse edaspidi teha lihtsustatud nõuetega prospekt, kui pakkumise suurus on alla 8 miljoni euro. Kui pakkumine on suurem kui 8 miljonit eurot, tuleb igal juhul koostada prospekt ja siis juba Euroopa Liidu normidega kehtestatud viisil.
Ülejäänud eelnõuga muudetavad seadusemuudatused on pigem tehnilise iseloomuga. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad enamjaolt üldkorras. Vastan hea meelega teie küsimustele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettevõtja, teile küsimusi ei ole.

Rahandusminister Martin Helme
Ettekandja olen.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Vabandust, ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nii ja palun kaasettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Andres Suti.

Andres Sutt
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas siis eelnõu oma 3. juuni istungil, võttis vastu kõik otsused konsensuslikult ja teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, mis on siis 27. juuni sellel aastal. Komisjoni liikmetel oli mitmeid küsimusi, annan teile siit kiire lühikese ülevaate, et millest me rääkisime. Esimene küsimus puudutas keelenõudeid, et mis keeles siis prospekte tuleb teha. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et see on emitendi otsustada, kas ta teeb seda inglise või eesti keeles. Oli küsimus ka nende isikute ringi täpsustamises siis, kelle tasud avalikustatakse ja need on siis emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed. Lisaks oli veel küsimus selle kohta, mil määral mõjutab siis see eelnõu Finantsinspektsiooni töökoormust. Vastus on, et mõjutab sel määral, kui palju tuleb uusi emitente, aga Finantsinspektsioon on sellega arvestanud. Eraldi teema oli mõiste "laitmatu maine", mis on seaduseelnõus sees. Komisjonis arutasime seda ja jäi kokkulepe, et Rahandusministeerium täpsustab selle mõiste sisu eelnõu teiseks lugemiseks. Samuti küsisime, kas eelnõus esitatud informatsiooninõuete osas on tagatud andmete ühekordse küsimise põhimõte ja vastus sellele oli jaa. Tundsime ka huvi selle kohta, millised on naaberriikides rakendatavad nõuded ja Rahandusministeeriumi hinnangul on need enam-vähem samad, mis puudutab siis emissiooni summat nii Lätis kui Leedus. Küsimus oli ka sellest, mis arvavad väikeaktsionärid eelnõust. Rahandusministeerium oli konsulteerinud erinevate turuosaliste ja nende katusorganisatsiooni FinanceEstoniaga ja eelnõu pigem kaitseb siis väikeaktsionäride huve ja börsiemitentidel oli tehtud ka selle kohta selgitustööd. Ja viimaseks oli rohkem protseduuriline täpsustus, et kuna seadust juulikuust kindlasti vastu ei võeta, siis tuleb ka selle jõustumise sätteid seaduseelnõus muuta. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Ma oleks peaaegu tahtnud seda tegelikult Martin Helmelt küsida, aga kuna tal lennuk ootab, siis ta vuristas kiiresti maha oma jutu ja põgenes ära sealt puldist, ma küsin sinu käest. Keelenõue prospektile. Iseenesest see kõlab hästi, et emitent otsustab, aga mina mäletan, ma protestisin ka siis selle vastu, kui Tallinna Sadam läks börsile, avaldas täispika prospekti inglise keeles, poolpika vene keeles ja väga-väga lühikese, kokkuvõtva ja mitte palju infot sisaldava eesti keeles. Ma leian, et see on vale. Tegelikult kui, eriti üks aktsia, mida siis reklaamitakse kui tulevast rahvaaktsiat, tegelikult võiks olla nõue, et inglise- ja eestikeelne prospekt oleks mahult samasuured ja sisaldaks samasugust informatsiooni, sest inglise keeles sellest arusaamine oli isegi minul keeruline. Ma kardan, et ka tänases valitsuses on mõni inimene, kes ei saakski aru, kui me läheks aktsiaid müüma niimoodi. Aitäh!

Andres Sutt
Jah, hea Valdo, ma selles mõttes olen sinuga nõus, et kui Tallinna Sadama prospekt oli tõesti koostatud selliselt, et eestikeelne osa oli kuidagi liiga üldine või ei andnud investori jaoks piisavalt infot. Nüüd küsimus on selles, et kui täpselt seda peaks seaduses reguleerima. Minu meelest on see alati ka selle ettevõtte nõukogu ja juhatuse teema ja ma isiklikult olen nagu seda meelt ja minu meelest oli ka komisjonis selline arvamus, et kui emitent suunab selle missiooni ennekõike Eesti turule, siis on nagu ülimõistlik, et see prospekt on ka eesti keeles lisaks sellele, et ta on inglise keeles. Kui need turud on enamasti väljapool Eestit, siis ma arvan, ei ole see ka tingimata otstarbekas, et oleks see täies mahus tõlgitud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Ka minu käest saad küsimuse seetõttu, et ma ei söandanud Martini käest küsida. Säästame EKRE-t, nad on niigi palju pihta täna saanud. Selles eelnõus on kirjas, et suurendatakse ka väikeaktsionäride võimalusi osaleda üldkoosolekutel. Mis see probleem on? Mina nagu olen ka natukene selle valdkonnaga kokku puutunud ja ma ei tea, mis see probleem oleks. Aga mis see probleem siis on, mida selle eelnõuga nagu lahendatakse? Aitäh!

Andres Sutt
Aitäh, hea küsija! Seda konkreetset nurka me komisjoni istungil ei käsitlenud. Eks see laiemalt sihuke infovahetuse teema on ja hetkel ma sulle nagu täpsemalt siin vastama ei hakka, aga ma võin su juurde tagasi tulla, kui see küsimus on endiselt päevakorras. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Ma jätkan oma eelmist küsimust, aga kuna ma olen tuntud sellise kompromissialdi inimesena, siis ma pakun sulle käigupealt järgmiseks komisjoni istungiks ja komisjoni esimehele ka võib-olla kompromissi välja, et juhul kui on tegemist ikkagi Eesti riigile kuuluvate äriühingute börsile viimisega, siis võiks olla see kohustuslik avaldada samas mahus eestikeelne prospekt nagu ingliskeelne või mis tahes muukeelne. Eriti kurioosne oli seal Tallinna Sadama puhul, nagu ma ütlesin, et venekeelne oli ka pikem kui eestikeelne ja rohkem infot sisaldav. Aga siis, kui on tõesti erainvestor või eraomanik, las ta siis otsustab ise, nagu sa alguses pakkusid, et teil diskuteeriti, et emitendi enda otsus, aga riigi puhul see ei peaks olema emitendi vaba otsus. Meil ikkagi keeleseadus ka kehtib kuskilt otsast. Aitäh!

Andres Sutt
No eelnõule saabki teha muudatusettepanekuid 27. juunini ja kui selline muudatusettepanek laekub, siis kindlasti seda saab komisjonis käsitleda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Aitäh! Ma lihtsalt tuletan, Andres, sulle ka meelde, et tegelikult meil komisjonis oligi see arutelu esimene punkt, et Eestis, kui on emissioon, siis kindlasti peab olema eesti keeles ja kui soovitakse mõnes muus keeles, siis võib see olla ka mõnes muus keeles. Oligi komisjonis see arutelu teema. Aitäh!

Andres Sutt
 Nii. Ja küsimus? Eks ju. Täpsustus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole.

Andres Sutt
Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 28 SE esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 28 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. juuni kell 16.00. Sellega on tänane neljas päevakorrapunkt lõpetatud.

7. 16:14 Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (29 SE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head Riigikogu liikmed! Suur tänu, Valdo – läks vist välja, ahah –, et minult küsimust ei küsinud, aga see ajakava ei parandanud. Mul on nüüd siis au teile ette kanda maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seadusega täiendatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste topeltmaksustamise vaidluste lahendamise regulatsiooni, ühtlasi muudetakse kohtute seadust. Tänasel päeval lahendab maksuhaldur ülepiirilised topeltmaksustamise vaidlused maksulepingute alusel. Direktiivi ülevõtmisel peaks maksuhaldur lahendama need kaebused siis koostöös teise liikmeriigi maksuhalduriga vastastikuse kokkuleppe menetluses ja sellele antakse nüüdseks ette kaheaastane kohustuslik periood. Tänase päevani on maksuhalduritel kohustus teha kokkuleppele jõudmiseks mõistlikke pingutusi, kuid mingit tähtaega sellele ei kehti. Kui kaebust ei lahendata selle ettenähtud aja jooksul, võib maksumaksja taotleda kaebuse läbivaatamist nõuandekomisjonis. Kuna nõuandekomisjoni võib nimetada sõltumatu tunnustatud isikuna ka kohtunikku, muudetaksegi kohtute seadust. Nõuandekomisjoni eesmärgiks on vajadusel koguda tõendeid, kuulata ära kaebaja ja anda kaebuse kohta arvamust. Nõuandekomisjoni arvamus on maksuhaldurite jaoks siduv ja kui maksuhaldurid ei jõua lõpliku otsuse tegemiseni ise kokkuleppele. Direktiivi ülevõtmisega tekib Euroopa Liidus ühtsem menetlusraamistik topeltmaksustamise kaebuste lahendamiseks ja maksumaksja menetlusõigused on paremini tagatud. See tähendab, nad ei jää lõputult kuhugi mingisse menetlusse rippuma, kuna maksuhaldurid on kohustatud seda tähtaega silmas pidama.
Lisaks täiendatakse eelnõuga kohtute seadust selliselt, et edaspidi on õigus avaldada ametlikes teadaannetes rahvakohtuniku isikukoodi. Hetkel kehtiv seadus seda ette ei näe, aga tegelikkuses avaldatakse ametlikes teadaannetes juba praegu ka rahvakohtuniku isikukoodi ehk siis me viime seaduse kooskõlla päriseluga.
Maksu- ja Tolliametil tekib õigus anda maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele, näiteks KredEx, EAS, Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Filmi Instituut, vabandust, jne. See maksusaladust sisaldavate andmete toetusprogrammide elluviijatele vajalik teave on mõeldud siis toetuste sihipärase kasutuse kontrollimiseks. Lisaks tekib maksuhalduril õigus anda maksuandmeid Keskkonnaagentuurile vedelkütuse seaduses sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaagentuurile atmosfääri ja õhu kaitse seaduses sätestatud kohustuste täitmise hindamiseks. Vedelkütuse seadust muudetakse maksukorralduse seaduse muutmise tõttu. Vedelkütuse seaduse muudatused on tehnilist laadi ja võimaldavad teha järelevalvet kütuse liikumise kohta. Vedelkütuse seaduses lisatakse kütuse käitlemise andmekogust andmete saajate hulka MKM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium.
Kokkuvõttes võib öelda, et maksukorralduse seadusega direktiivi ülevõtmisel loome maksumaksjale suurema õiguskindluse topeltmaksustamise vaidluste lahendamisel. Kohtute ja vedelkütuse seaduse muudatused tulenevad maksukorralduse seaduse muudatustest ja seetõttu ei ole õige neid käsitleda siin kobareelnõuna, vaid nad on sisulised muudatused sellega kaasnevalt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Sa viimase võimaliku küsimuse vastasid ise juba ära, mulle tundus vahepeal, et on kobarseadus, aga ju siis ei ole, kui sa nii ütled. Mees sõnast, ministrit ka. Aga siis kaks küsimust ikkagi. Eelnõust ei lähtu kusagilt, et see oleks koosseisu häälteenamust nõudev, aga mina loen ja mõtlesin, et osa punkte tundub, nagu võiksid olla. Oskad sa öelda mulle, kas see on koosseisu häälteenamust nõudev eelnõu või mitte? Teine asi, et see eelnõu peaks jõustuma seadusena juba 30. juunil 2019. Isegi kui sa täna lennukilt maha jääd, ka siis ei näe ma seda, mis trikiga te suudate te selle kolm lugemist ära teha ja 30. juuniks ta jõustuma panna? Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Esimesele küsimusele peab vastust küsima Riigikogu juhatuselt, see on Riigikogu menetluse küsimus. Teise küsimuse vastus on, et loomulikult on see eelnõu algatatud varem, sinna on see kuupäev sisse pandud lootuses, et menetlemine toimub mingisuguse aja jooksul. On täiesti ilmne, et me jõuame seaduse vastuvõtmiseni sügisese istungjärgu jooksul ja loomulikult teise lugemise käigus see number seal muutub. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea minister! Kuna sa oled siin kaitsmas ka kohtute seaduse muudatust, siis tõepoolest tegelikult see on koosseisu häälteenamus ja see vajab 51 häält. Aga ma küsin su käest just nimelt selle kohtute seaduse poole pealt. Kui ma vaatan seletuskirjast, et kohtunike ühing on tahtnud laiemaid õigusi kohtunikele tegutsemiseks, kui eelnõu algselt ette nägi. Oskad sa seda ka selgitada, et mis olid need kohtunike soovid? Teades sinu kui tulise kohtusüsteemi kriitilise pilguga ülevaatajat, et nüüd sa annad kohtunike blankoveksli tegutseda väljaspool kohtunikuametit mis iganes. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Kindlasti ei ole siin blankoveksliga tegemist. Küsimus, miks me kohtunikele anname õiguse selles nõuandekomisjoni töös osaleda, tuleneb osaliselt direktiivist, seal on n-ö ette antud raam, millised inimesed peaksid selles töös osalema. Ja kui me nagu praktikas küsime, kes siis need inimesed Eestis on, kes oleksid pädevad taolises komisjonis töötama, siis see, ütleme, inimeste hulk, kelle seast peaksime leidma neid, on tegelikult Eestis väga piiratud. Ja kuna meil on kohtute seaduses väga rangelt kirjas loetelu asjadest, mida kohtunikud ... No sisuliselt on seal põhimõtteliselt kaks asja ainult, eks ole, millega kohtunikud võivad tegeleda väljaspool kohtumõistmist, siis me seda nimekirja laiendame minu meelest väga selgelt piiritletult. Jätkuvalt antakse lihtsalt selles konkreetses asjas võimalus kohtunikel teha väljaspool kohtutööd tööd. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Meil on siseriikliku õiguse järgi üldine põhimõte, et kui sellest maksukohustusest möödub või deklaratsiooni esitamisest möödub kolm aastat, siis nõue aegub, aga kui siin nüüd selle kolme aasta keskel hakkavad need erinevate riikide maksuhaldurid vaidlema ja siis tulevad siia veel need nõuandekomisjonid. Seal lõpptähtaeg oli vist paigas, aga kuidas selle aegumise jääb? Kas see kolm aastat kehtib ikka või kui me siin direktiivi üle võtame, et siis siin asjad muutuvad?

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma ei või öelda, et ma nii täpselt tean, aga ma arvan, et see kolm aastat on osadel tingimustel tegelikult isegi pikem, aga jutt käib eelkõige mitte ju inimese ja riigi vahelisest vaidlusest, vaid kahe riigi vahelisest vaidlusest, kus inimesel on või ettevõtjal, ütleme siis, maksumaksjal on mingisugune nõue esitatud, millega ta nõus ei ole ja mis siis kaks riiki omavahel vaidlevad, et kummal pool ta maksma peab või kus pool ta maksuvabastust saab. Neid juhtumeid Eestis on väga vähe, maksuameti andmetel umbes kümmekond juhtumit aastas. Neid juhtumeid suuremates, omavahel tihedalt integereeritud majandusega Euroopa riikides on loomulikult sadu ja tuhandeid ja seal siis maksumaksja on kannataja kahe riigi vahelises vaidluses, see on see probleem, mida lahendatakse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Siim Kallas, palun!

Siim Kallas
Härra minister! Ma sain teie ettekandest aru, et väljapakutud seadus, seadusemuudatused suurendavad maksumaksjate õiguskindlustust, ja see on kindlasti väga positiivne. Te mainisite ka, lugesite üles terve hulga asutusi, kellel on võimalus saada maksuametist ja mujalt delikaatseid igasuguseid ... ütleme, sensitiivset informatsiooni maksumaksjate kohta. Ka see ei ole mitte vastuolus selle õiguskindlusega? Kas see ei tekita maksumaksjate seas ka niisugust ebakindlust, kui iga asutus, kes arvab, et tal on mingi probleem, siis ta kohe pöördub maksuametisse ja küsib sealt, mis, kuidas nende maksumaksmisega asi on? Ma tean, lihtsalt kommentaariks nii palju, et see protsess, juurdepääs sensitiivsele maksu- ja pangainformatsioonile on juba 20 aastat liikunud vales suunas. See tähendab, seda juurdepääsu on kogu aeg suurendatud ja mulle teeb see muret.

Rahandusminister Martin Helme
Aitäh! Ma arvan, et meile mõlemale teeb muret. Nii palju kui mina aru saan, siis jutt käib sellest, et on konkreetsed siis toetused, mida on antud ühele, teisele, kolmandale isikule, et siis saab selle konkreetse toetuse kasutust kontrollida. Me võime selle probleemi juurde tagasi tulla edasise menetluse käigus. Ma arvan, et see on täiesti legitiimne küsimus, kui avaralt seda võimalust kasutada tuleks anda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea minister! Ma korraks veel siiski täpsustaks, et mis olid eelnõu koostajate ja teie mõtted kohtunikele lisaõiguste andmisega. Siin seletuskirjas on ka näha, et eeltoodu tõttu on kohtute seaduse § 49 lõike 1 teine lause sõnastatud veidi avaramalt, kui see oli eelnõus esialgselt kavandatud. Äkki te siiski ütlete siis, et millised on need tegevused, mida kohtunikul on siis edaspidi õigus teha võrreldes tänase kohtute seadusega. Ja teise võib-olla mõtte ja märkuse annan teile kaasa seoses Ametlikes Teadaannetes avaldatavate rahvakohtuniku andmetega. Isikukoodi on üldiselt loetud delikaatsete isikuandmete hulka kuuluvaks. Kas te kaalusite ka varianti, et sealt delikaatsete isikuandmete hulgast isikukood jäetakse välja ja kasutatakse näiteks sünniaega? Siin on viidatud, et seda on vaja rahvakohtunike identifitseerimiseks, et kasutada isikukoodi asemel sünniaega. Aitäh!

Rahandusminister Martin Helme
Ma pean ausalt öeldes tunnistama, et ma ei tea, mis need kaalutlused on. Ma tean öelda seda, et Justiitsministeerium on ... et need konkreetsed paragrahvid on tehtud koostöös Justiitsministeeriumiga, nende kooskõlastusega, ja need on nende ettepanekud olnud. Ma ei suuda vastata praegu nii täpselt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja, hea ettekandja! Kui ma vaatan seda vedelkütuse seaduse muutmise rida, seal üks pool on see, et Eesti Õliühinguga ei ole seda eelnõu üldse arutatud, ja teiselt poolt, kui vaadata, kellele kõigile antakse õigus nende andmete juurde, siis tekib küsimus, kas tõesti kõigil nendel on vaja nendele andmetele ligi pääseda.

Rahandusminister Martin Helme
Ma olen nõus selle küsimuse põhiasetusega, et kui palju me erinevaid andmeid kogume ja kui palju neid erinevaid andmeid mingisugustele osapooltele jagatakse ja siin peab väga tähelepanelikult jälgima, et nii ärisaladus kui ettevõtete huvid ja info oleks kaitstud ja ma olen valmis menetluse käigus kindlasti siin konstruktiivselt neid teemasid Riigikoguga arutama. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma palun kaasettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti.

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 29 SE 3. juunil. Seda tutvustas komisjonile rahandusminister Martin Helme ja küsimustele vastasid ka Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Kõige olulisem küsimus, millele tegelikult ka Valdo Randpere juba tähelepanu juhtis, on ka rahanduskomisjoni esimehe küsitud, et miks on see eelnõu esitatud n-ö kobareelnõuna, et koos on esitatud direktiivi ülevõtmine, kohtunike õigusi puudutav, vedelkütuste andmebaasile ligipääs, programmitoetused, avalikes teadaannetes esitatav info, ja komisjoni liikmed nõustusid, et vajadusel on õigustatud ühe eelnõuga mitme küsimuse lahendamine, kuid sel juhul peab seletuskirjas olema teave selgemalt välja toodud. Maris Lauri tegi ettepaneku küsida arvamust või kas või informeerida põhiseaduskomisjoni sellest, et kohtunike tööd ja rahvakohtunike kohta esitatava info avalikustamise küsimused, mis on tegelikult põhiseaduskomisjoni pädevuses, on selle eelnõuga ka muudetavad. Ametnikud selgitasid, et tõesti seadus algatati direktiivi ülevõtmiseks. On vaja üle võtta ülepiirilistest maksulepingutest tulenevate maksuvaidluste lahendamise direktiiv ja selleks muudetakse maksukorralduse seadust. Kuna direktiiv näeb ette, et maksuhaldurite pädevusest nõuandekomisjoni liikunud vaidlust lahendavad ka kolm komisjoni liiget, kelle nimetavad siis liikmesriikide rahandusministrid, ja need kolm komisjoni liiget peaks olema kompetentsed ja sõltumatud ja Eesti puhul need inimesed võiksid olla ka kohtunikud, siis tuleb kohtute seadust muuta, sest kohtunike õigus mingeid teatud ülesandeid täita pannakse meil paika seadusega. Seega koos maksukorralduse seadusega muudetakse ka kohtute seadust, et lisada säte, mis võimaldab kohtunikel maksuvaidluste puhul sellist nõuandekomisjonis komisjoni liikme rolli täita. Ja kuna maksukorralduse seaduse eelmisel muutmisel tegelikult jäi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaagentuurile andmata õigus kasutada kütuse käitlemise andmekogust andmeid, siis selle n-ö paranduse võiks teha koos selle maksukorralduse seaduse praeguse muutmisega, et ei peaks kütuse käitlejatelt mitu korda sedasama infot riik küsima. Ja komisjon konsensuslikult otsustas muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk siis tähtaeg on 27. juunil 2019 kell 16.00. Ja rahanduskomisjon otsustas ka eilsel istungil ehk 11. juunil küsida eelnõu kohta arvamust põhiseaduskomisjonilt. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 29 SE esimene lugemine on seega lõpetatud. Määran eelnõule 29 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. juuni kell 16.00.

8. 16:31 Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE) esimene lugemine. Ma palun siia ettekandjaks, majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna kaks eelmist punkti ja nende käsitlemine oli väga tihedalt seotud lennuliiklusega, siis on ka sobilik siia tuua üks seaduseelnõu, mis seda teemat jätkab. Tegemist on Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga.
Eesti ja Araabia Ühendemiraatide valitsuste vahelise lennuliikluse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille tulemusena luuakse õiguslik alus lennuühenduse pidamiseks nende riikide vahel. Mõlema riigi lennuettevõtjad saavad võrdsed võimalused ühenduse pidamiseks. Valitsustevahelise kokkuleppe allkirjastasid pooled 28. septembril 2018. aastal ÜRO Peaassambleel. Ja kokkuleppe sõlmimine on vajalik, et suurendada välisühenduste arvu ning äri- ja turismisektori võimalusi lendamiseks Lähis-Idasse, Kagu-Aasiasse, Okeaaniasse ja Aafrikasse. Rahvusvahelisi lennundussuhteid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud kahepoolsete lennuliikluse lepingutega liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, nende lisade ja muude seotud kahe- või mitmepoolsete meetmetega.
Ja nii nagu öeldud, siis 28. septembril allkirjastasid Eesti välisminister Sven Mikser ja Araabia Ühendemiraatide välis- ja rahvusvahelise koostöö minister šeik Abdullah bin Zayed Al Nahyan ÜRO Peaassambleel vastava kokkuleppe. Kuna kokkulepe reguleerib ka maksuküsimusi, see on siis pardavarude ja lisavarustuse maksuvabastusi lennuettevõtjatele, siis põhiseaduse kohaselt tuleb need sätestada seadusega ja seetõttu on ka kokkulepe Riigikogus vaja ratifitseerida. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Ja ma palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kai Rimmeli.

Kai Rimmel
Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjoni istungil 4. juunil 2019 oli päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vahelise lennuliiklust ning nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (27 SE) arutelu esimesele lugemisele saatmiseks. Kohale oli kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Araabia Ühendemiraatide valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe, mis loob võimaluse lennuühenduse tekkeks kahe riigi vahel. Ettekande järel esitati küsimusi. Sven Mikser soovis teada, kas erinevate riikide lennuühenduse tekkimiseks on alati vaja selline leping sõlmida. Taavi Aas vastas, et kolmandate riikide otsesuhtluse korral tuleb sõlmida just selline leping. Kalvi Kõva uuris, kas on tulemas ka lennuliin. Ahti Kuningas vastas, et läbirääkimised käivad, kuid tõenäoliselt lükkub lennuliini avamine järgmise aasta sügisesse. Kai Rimmel tundis huvi, kas lennuliini avab ainult Dubai lennufirma. Ahti Kuningas vastas täpsustavalt, et esialgu hakkab lendama Dubai lennufirma lennuk neli korda nädalas, aga kuna lennuk on 180-kohaline, on selle maht piisav. Otsustati: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. juunil 2019, otsus on konsensuslik, teiseks, teha ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele, kui esimene lugemine lõpetatakse, ja teine lugemine toimuks 11. septembril 2019, samuti otsus konsensuslik. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et lennureisid neli korda nädalas tulevad. Kas selline leping on juba sõlmitud, et järgmisest aastast on juba võimalik sõita Dubaisse?

Kai Rimmel
Nagu ma mainisin, et pärast selle lepingu allakirjutamist asutakse neid lepinguid, lennuliinide lepinguid koostama ja sõlmima ja nagu on öeldud, et lennuliinide avamine toimub järgmisel aastal, nii et EXPO 2020 peaks siis olema meil otselennuliiklus Dubaiga.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Kas komisjonis oli ka juttu, et kas eellepingud on sõlmitud, et kindlasti me teame, et me saame EXPO-le siis sõita siit kodulennujaamast Tallinnast?

Kai Rimmel
Vabandust, ma ei kuulnud selle algust.

Aivar Kokk
Kas komisjonis oli juttu sellest, et kas eelleping on siis lennuliinile sõlmitud, et me võime olla kindlad, et me saame sõita Tallinnast EXPO-le?

Kai Rimmel
Selle lepingu alusel lennuliin näeb sõidu algust Tallinnast.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Espenberg, palun!

Urmas Espenberg
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas on olnud juttu ka, milline lennukompanii hakkab seda teenindama?

Kai Rimmel
Jah, see oli meie üks küsimusi, millele praeguse hetke seisuga tuli vastus, et Dubai lennufirma hakkab seda teenindama esialgu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 27 SE esimene lugemine on sellega lõpetatud. Määran eelnõule 27 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. juuni kell 17.15. Sellega on tänane kuues päevakorrapunkt menetletud.

9. 16:39 Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi tänase viimase, seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi ettekanne. Head kolleegid! Kõigepealt on ettekandjal aega ettekandeks kuni 20 minutit, seejärel on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalik esitada üks suuline küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad. Ma palun ettekandjaks Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi Kadri Simsoni.

Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsus langetas 6. juunil toimunud istungil põhimõttelise otsuse esitada mind järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu liikme kandidaadiks. Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi nimetamine on teadupärast Vabariigi Valitsuse ülesanne ja pädevus, kuid ma pean tähtsaks ja väga asjakohaseks, et kandidaat tutvustaks ennast ka Riigikogu täiskogu ees. Selline formaat nagu täna on esmakordne. Kahel esimesel korral kuulas Eesti kandidaati Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Ja möödunud korral, viis aastat tagasi lahendati see situatsioon oluliselt tähtsa riikliku arutelu formaadis. Seejärel muudeti Riigikogu kodu- ja töökorra seadust § 155. Ma tänan Riigikogu selle võimaluse eest ning Vabariigi Valitsust nende usalduse eest.
Valitsuse otsus esitada mind Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks järgmise koosseisu raames ning ka praeguse koosseisu – juhul, kui vabaneb Eestist nimetatud liikme koht – on väga suur vastutus, ma ei võta seda kergelt. Meie ajalugu Euroopa Komisjonis ei ole pikk ja ka volinikke on Eestil olnud ju ainult kaks. Senised esindajad komisjonis on minu hinnangul saanud oma tööga hästi hakkama ning ma loodan nende alustatut jätkata. Loomulikult hindan kõrgelt nõuandeid, mida Siim Kallas ja Andrus Ansip oma senise töö baasilt on valmis minuga jagama.
Nagu Vabariigi Valitsuse otsusest näha, esitatakse mind ennekõike Eesti voliniku kandidaadiks tulevases Euroopa Komisjoni koosseisus. Kuid kinnitan siin teie ees, et olen valmis antud tööga alustama ka juba praeguses koosseisus, juhul kui Andrus Ansip peaks liikuma Euroopa Parlamenti. Minu senine töökogemus riigikogulasena ning majandus- ja taristuministrina annavad mulle head eeldused, et ka Euroopas Eestit väärikalt esindada. Nagu te kahtlemata teate, andis antud vallas väga tugeva platvormi Eesti edukas eesistumine Euroopa Nõukogus, kus mul oli au juhtida siseturu-, energeetika- ning transpordiküsimuste valdkonda. Eesistumise jooksul sai palju ära tehtud, suurimad sammud astusime energeetikas, kus ületasime planeeritud eesmärke ja liikusime jõuliselt edasi puhta energia paketiga, kuid olime tulemuslikud ka muudes valdkondades. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tugevat tööd austas kõrgelt mäletatavasti ka mainekas väljaanne Politico, kes muu hulgas hindaski Eesti eesistumise valdkondadest kõrgeima hindega energiapoliitikat, mis sai sarnaselt tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga 9 punkti 10-st. Ma võtaksin siinkohal veel kord võimaluse tänada kõiki Eesti eesistumisega seotud inimesi ja eraldi ka MKM-i ametnikke, tänu kelle tööle jättis Eesti endast maha väga tugeva märgi.
Head riigikogulased! Küsimusele, milliseks kujuneb Eesti järgmise voliniku portfell uues komisjonis, on täna võimatu vastata. Komisjoni liikmete täpse tööjaotuse otsustab uus president ja ka tema isiku suhtes ei ole täna ju veel kokkulepet. On võimalik, et ta valitakse 20. või 21. juunil ülemkogul ning siis saab juulis kinnituse Euroopa Parlamendist, aga võib minna ka mõnevõrra kauem aega. Selge on aga see, et uus president muudab seniseid töövaldkondade jaotusi. Muidugi on igal tulevasel volinikukandidaadil oma nägemus, millist rolli ta kõige paremini täitma sobiks, kuid 27 vastutusvaldkonna täpse jaotuse osas saame selgust alles paari kuu pärast. On selge, et minu senine töökogemus loob head eeldused näiteks energeetika, majanduse või transpordiga tegelemiseks, aga lõplik otsus vastutusvaldkondade ja portfellide osas jääb muidugi tulevasele komisjoni presidendile, kellel tuleb kaaluda iga volinikukandidaati ning nende õiglast rollijaotust. Ma olen kindel, et tulevane president saab antud ülesandega edukalt hakkama. Kui Eesti meedias on olnud juttu sellest, kuidas üks volinikupositsioon on kaalukam ja mõni teine vähemkaalukam, siis ma leian, et Euroopa Komisjonis on kõik vastutusvaldkonnad tähtsad ning väärikad.
Lugupeetud Riigikogu saadikud! Esimese asjana tuleb muidugi paika saada tulevane komisjoni president ning teised juhtivad positsioonid. Ja on olnud ka olukordi, kus uus komisjon ei saa alustada tööd 1. novembrist ning lahkuv komisjon seetõttu peab oma tööd üle oma mandaadi jätkama. Juhul, kui Eesti tänane volinik Andrus Ansip otsustab siirduda Euroopa Parlamenti, on Eestil õigus määrata uus volinikukandidaat, kes täidab voliniku ülesandeid tänase komisjoni presidendi Junckeri komisjoni ametiaja lõpuni – see tähendab, et kindlasti 31. oktoobrini või nii kaua, kui uus volinike koosseis ametisse asub. Ei tasu arvata, et tänase voliniku asendamine tähendaks mõne kuu jagu ilma ülesanneteta tööd. Tööülesanded saavad nn vahevolinikul olema asepresident Ansipist küll erinevad, kuid on selge, et Junckeri juhitav komisjon jätkab täistuuridel ja ees ootavad mitmed olulised arutelud. Junckeri komisjon on oma ametiajal algatanud 474 seadusandlikku ettepanekut, lisaks jätkati veel 44 eelmise komisjoni algatusega. Ja tänaseks on siis neist kõigist algatustest koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga jõustatud 351, mis tähendab, et 167 osas on veel töö ees. Neist olulisem vast ka meie seisukohast vaadatuna on MFM 2021–2027 Euroopa Liidu finantsraamistik. Ma tean, et president Juncker on kritiseerinud vahevolinike nimetamist, kuid siinkohal tuleb tähele panna, et Vabariigi Valitsus ei ole mind kandidaadina üles seadmas pelgalt uue koosseisu alguseni. Vastupidi, valitsus on esitanud minu kandidatuuri tulevaseks komisjoni koosseisuks võimalusega alustada tööd vajadusel juba varem. Voliniku nimetamine on iga riigi õigus. See tagab võimaluse komisjonis tehtavates otsustes kaasa rääkida ja saada vajalikku infot Euroopa Liidu otsustamises toimuvast. Tänase komisjoni liikmetest osutusid Euroopa Parlamenti valituks viis volinikku. Ja praeguste andmete põhjal võib eeldada, et lisaks meie volinikule võtavad ka Hollandi ja Rumeenia volinikud vastu europarlamendi mandaadi. Ning seega on kolmel riigil võimalus tulevase komisjoni liige juba varem määrata. Aga ka järgmise komisjoni koosseisu suhtes ei ole meie otsus kõige varasem. Juba on meie põhjanaabrid soomlased teinud ka otsuse oma tulevase voliniku suhtes, kelleks saab aastatel 2011–2014 rahandusministriks olnud Jutta Urbilainen.
Head kolleegid! Ma olen veendunud, et meie kõigi huvides on tugev ja solidaarne Euroopa Liit. Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on just usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Meie huvides on ühtne ja avatud Euroopa Liit. Peagi ametisse asuv uus Euroopa Komisjon peab pöörama tähelepanu Euroopa julgeolekule ning ei tohi unustada lähedasi suhteid ka Ühendkuningriigiga, seda ka julgeolekualaselt. Liidu ja meie liitlaste vaheliste suhetesse tuleb panustada ning neid tuleb arendada. Täna ei ole veel selge, mis saab Ühendkuningriigist, kuid on arusaadav, et me ei saa ka tulevikus ilma heade ja tugevate sidemeteta. Euroopa ühtsust on viimaste aastate jooksul seatud korduvalt kahtluse all ning leidub neid, kes usuvad, et Euroopa Liit Brexiti tuules jätkab nõrgenemist. Mina olen veendunud, et rasked ajad peavad meid veelgi enam ühendama ja tugevamaks muutma. Ning Brexiti mittejulgustav kogemus on andnud pigem jõudu neile, kelle sihiks on oma koduriigi tugevdamine läbi Euroopa koostöö. Euroopa riigid üksinda ja üksikuna ei suuda konkureerida teiste maailma suurjõududega. Ühise tervikuna oleme tulevik, eraldiseisvana aga ajalugu.
Räägime ka Euroopa siseturust. Olen seisukohal, et tugevam Euroopa siseturg on meie kõige huvides ja see loob Euroopa ning sh Eesti ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Nii nagu oleme Eestis asunud vähendama kõiksugu bürokraatlikke meetmeid, mis on ettevõtjate tegevust piiravad, tuleb seesuguseid asjatuid takistusi kaotada ka Euroopa siseturul. Me vajame vähem barjääre ja rohkem koostööd. Meil tuleb arendada digitaalset siseturgu, sest see aitab kasvatada ühiskondlikku heaolu. Me peame olema jätkuvalt tehnoloogilise innovatsiooni eesotsas, sest see on meie naturaalne konkurentsieelis. Eesti tugeva digiriigina saab anda oma panuse üleeuroopalisse arengusse.
Head eurooplased! Olen Eesti poliitikas tegutsenud kaks aastakümmet ning selle aja jooksul on mul kogunenud mõned vastased, aga ka suur hulk toetajaid ja sõpru. Te teate mind ja minu vaateid. Ja isegi kui need alati ei kattu, on meie vahel kahtlemata alati vastastikune austus. Minu vaated ei tule kellelegi üllatusena. Ma olen liberaal ning usun Euroopa Liitu ja meie ühisesse turgu, inimeste piirideta liikumisse ning pean tähtsaks iga inimest. Ma seisan uute transpordilahenduste ja projektide eest, pean tähtsaks innovatsiooni transpordist energeetikani. Euroopa Komisjonil seisab ees palju väljakutseid, millest üheks tähtsamaks võib pidada tulevast rahastusperioodi. Loomulikult on teravate teemadena endiselt lauas julgeolek, piiriküsimused ning Euroopa Liidu majandus ning maailma suurjõududega konkureerimine ning ka koostöö.
Head parlamendisaadikud! Vabariigi Valitsus on küll langetanud põhimõttelise otsuse esitada mind volinikukandidaadiks, kuid enne antud ametisse asumist peab minu kandidatuuri heaks kiitma Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat. Seejärel tuleb mul asuda Euroopa Parlamendi ette. Euroopa Komisjoni koosseisu kiidab tervikuna heaks Euroopa Parlament ja nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu. Seega, minu teekond täna siin teie ees ei lõpe. Sellegipoolest on mul hea meel, et sain tulla Riigikogu ette enda vaateid tutvustama ja teie küsimustele vastama. Ma tänan teid hea koostöö eest ja olen kindel, et see jätkub ka tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Siim Kallas, palun!

Aseesimees Siim Kallas
Aitäh Kadri Simson! Ma arvan, et te olete väga hea kandidaat Eestit esindama Euroopa Komisjonis ja ma arvan, et teie läbiminek kõikidest nendest filtritest, mis on üsna tõsised, noh ütleme, saab olema edukas. Te juba tegelikult vastasite väga paljudele oletatavatele küsimustele valdkondade kohta, mis teid huvitab, aga kas te võiksite ka öelda mõne valdkonna, mida te kindlasti ei taha? Aga teiseks on see, et teie kogemus nõukogus ehk ministrina nõukogu teatud formatsiooni juhtimisel jne on natuke teine maailm. Me keegi tegelikult ei tea, mismoodi toimib Euroopa Parlament, seal saab teil olema väga palju tegemist ja kaitsta oma seisukohti komiteedes ja üldse, et midagi läbi viia, peab parlamendis saama selle toetuse. Kui suureks te hindate oma teadmist, arusaamist Euroopa Parlamendi n-ö sellisest tegelikust toimimisest? Aitäh!

Kadri Simson
Aitäh väga mitmekihilise küsimuse eest! Ma tegelikult tuginen eelkõige sellele teadmisele, mida me saime seoses Eesti eesistumisega. Ka eesistumiseks valmistudes käisime me erinevate Euroopa Parlamendi komisjonide ees tutvustamas oma tulevikuprogrammi ja hiljem kokku võtmas saavutatut. Paralleelselt tuli meil hoida kontakti nii raportööridega kui ka võtmeisikutega, kellest sõltus meile vajalike failide edasiliikumine. Nii et selline koostööformaat on mul olemas, kuigi puudub kogemus Euroopa Parlamendi liikmeks olemisega. Samas, paljudel volinikel ka enne mind on see kogemus ka puudu olnud niikuinii. Nüüd valdkondade suhtes, ma arvan, et ei tasu minna läbirääkimistesse tulevase presidendiga välistusmeetodil, aga ma eeldan, et iga hea juht vaatab meeskonda tervikuna ja paneb iga volinikukandidaadi vastutama selle valdkonna eest, milleks tal on eeldusi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Proua Simson! Mina muidugi kuulaksin hea meelega hoopis Andrus Ansipit, oleks väga huvitav, aga nii ta läheb praegu, kuni see valitsus püsib, olete teie. Aga öelge, kui te olite fraktsiooni esimees, siis oli Keskerakonna fraktsiooni kindel seisukoht, et voliniku kandidaati peab hääletama parlament. Kuidas te nüüd niimoodi siis olete ilma parlamendi hääletuseta siin, kas te olete muutnud oma seisukohta ja miks?

Kadri Simson
Kõigepealt ma loodan, et teie soov kuulata palju ja tihedalt Andrus Ansipit saab teoks. Aga mis puutub sellesse formaati, siis tõepoolest viis aastat tagasi oli meie fraktsiooni tugev surve see, et see formaat jõuaks ELAK-ist, kus teaduspärast on märksa vähematel Riigikogu liikmetel võimalik osaleda kui täna siin suures saalis, suurde saali ja seetõttu see kodukord ka 2014 sügisel muudetud sai. Lõpuks, otsides kompromissi 2014, jõudis ta samasugusesse formaati, nagu ministritel on võimalik tulla siia Riigikogu saali ette ja teha poliitilisi avaldusi. See näitab, et Keskerakond opositsioonis olles oli väga kompromissialdis. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Euroopa Komisjoni kandidaat! Te olete teada andnud, et üks teid huvitav valdkond on energeetika, transport oli veel ja. Euroopa Komisjon Euroopa semestri raames annab, hindab liikmesriikide majandusarengu kavasid ja kui vaadata nüüd seda, mis hinnangud Eestile on antud, need puudutavadki investeeringuid, seal on vajakajäämisi investeeringutes transpordi-, energiataristule, energia tõhususega on meil probleeme. Aga need on pikalt kestnud, need on kordunud nendest Euroopa Komisjoni ühtedest soovitustest teise ja te olete nende valdkondade eest olnud ka siin ministrina vastutav. Mis teie seisukoht on, kas need Euroopa Komisjoni hoovad, et liikmedriigid täidaksid neid Euroopa Komisjoni soovitusi, kas need hoovad on piisavad või on vaja siin midagi ümber korraldada? Aitäh!

Kadri Simson
Tõepoolest, need viimased nõuanded või soovitused meile anti päeva pealt nädal aega tagasi ja seal oli ka soovitusi paremate ühenduste suunal. Täpsemalt räägiti siis energeetikaühendustest ja desünkroniseerimisega oleme me peale pikki, peaaegu kümnendi kestnud ettevalmistustöid ikkagi jõudnud reaalsete sammudeni, juba sellest rahastusperioodist on saadud eeltööde jaoks rahastus. Euroopa Komisjoni poolt oli siis lootus, et ka järgmisest eelarveperioodist me just energiajulgeoleku ja ühenduste suhtes investeeringuid teeme. Sama puudutab ka heade transpordiühenduste valdkonda. Nii et ma arvan, et need on kaks küsimust, kus me Euroopaga oleme ühte meelt, et Eesti ja ka meie lõunanaabrid väärivad turvalisi ühendusi. Milles tõepoolest praegu edusamme veel ette näidata ei ole ja mis oli üks osa ettekirjutusest, oli see, et viiel aastal on Eestis kasvanud fossiilsete kütuste kasutamine transpordisektoris, ja seal anti selge soovitus, et tuleb leida uuenduslikke viise, miks eraisikud eelistavad liikumiseks midagi muud kui eraautot ja miks kaubad või mil viisil kaubad liiguksid maanteedelt säästvamatele transpordiviisidele. Töö selle nimel Eestis kindlasti käib, aga Euroopa Komisjoni poolt on ka selgeid algatusi, mis liikmesriike selleks innukalt sunnivad. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Signe Kivi, palun!

Signe Kivi
Aitäh, juhataja! Ja lugupeetud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Mina soovin teile edu tulevases vastutusrikkas ametis! Aga küsin: kas on midagi, mis teil pikaajalise tegusa poliitikuna siin Eestis pooleli või päris tegemata jäi?

Kadri Simson
Kõigepealt aitäh heade soovide eest! Ja arvestades seda, kui lühike tegelikult aastakümnete mõttes on minu töökogemus, siis ma tahan loota, et mul on veel väga palju Eestis tegemata ja kindlasti ei ole sellele töökohale asumine hüvastijätt Eestiga. Ma kavatsen tulevikus naasta ja kõik, mis seni tegemata jäänud, võimalusel ära teha. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea Kadri! Võib juhtuda, et sa ei saa neid lemmikvaldkondasid, mida sa soovid. Võib juhtuda, et sa hakkad tegelema ühtse põllumajanduspoliitikaga, ei saa välistada. Võib-olla äkki sa valgustad Riigikogu suurt saali, et mis su tunnetus on ühtse põllumajanduspoliitika suhtes. Ja tegelikult teine küsimus või sellega seonduv on see, et kui sa saad sinna ametisse, siis see tähendab seda, et sa ei ole enam Eesti kandidaat, vaid sa oled üks volinikest ehk sa ei saa enam lähtuda ainult Eesti huvidest. Kuidas sulle tundub, kuidas sa sellest rollikonfliktist endal üle kavatsed saada, et Eestile ei suudad öelda, võib-olla pead vajadusel ka Eestile ei ütlema. Aitäh!

Kadri Simson
Ma tean, et Eestil on Euroopa tippametnike seas tugevaid liitlasi niikuinii, nii et volinik tõepoolest ei saa võtta ei parlamendilt ega ka Eesti Vabariigi valitsuselt juhtnööre või tegevussuuniseid. Volinik seisab kogu Euroopa ühise hea käekäigu eest. Nüüd, kui küsimus oli sellest, et mis minust saab, kui minust saab põllumajandusvolinik, siis üldiselt ma arvan, et see on positsioon, millele on päris tugev konkurents, sest et väga mitmetes väga mõjukates Euroopa liikmesriikides on põllumajandus üks olulisemaid valdkondi, mida Euroopa Liiduga seotakse. Ja loomulikult meie regiooni riikidele on üheks olulisemaks eesmärgiks see, et toetused erinevatel ajahetkedel liitunud Euroopa Liidu liikmesriikidel jätkaksid võrdsustumist. Ma üldiselt arvan, et õppimisvõimelise inimesena suudan ma ennast suhteliselt lühikese ajaga sisse viia kõigisse teemavaldkondadesse, eriti arvestades, et volinikul, kui ta ei ole asepresident, on väga tugevad direktoraadi toetused ja professionaalsete bürokraatide aastakümnetega kogutud tarkus kasutada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh, hea ettekandja! Kõigepealt ma tahaksin teid tunnustada selle eest, et te tulete tõepoolest arutate parlamendiga oma plaane, soove, näitate oma professionaalsust. See on suurepärane näide. Tegelikult Euroopa Liitu kui institutsiooni süüdistatakse tihti demokraatia defitsiidis. Ja üks selle valdkonna probleemidest on asjaolu, et seadusandliku algatuse õigus on ülekaalukalt Euroopa Komisjonil, mis, nagu te ka ise väga hästi näitasite, ei oma otsest rahva mandaati, mis on nimetatud, mitte valitud. Euroopa kodanikel on väga keeruline määrata Euroopa poliitika päevakorda, seda suudavad peamiselt teha suurettevõtete lobiorganisatsioonid. Milline on teie seisukoht antud problemaatikas ja kuidas võiks Euroopa Liidu institutsionaalset ülesehitust reformida nii, et see vastaks senisest enam demokraatia nõuetele ja et kodanikel oleks seadusloome üle efektiivsem kontroll? Aitäh!

Kadri Simson
Aitäh väga sisuka küsimuse eest! Praktilises elus olen ma näinud ka neid positiivseid versioone, kus kodanikel on õnnestunud välja tulla ideega, mis komisjoni puhul võib-olla ei ole tundunud esmavaatlusel kõige olulisem Euroopa Liidu tasemel lahendust nõudev, aga on jõudnud liikmesriikide soovil algatuseni. Ja kui ma peaksin tooma selliseid näiteid, siis näiteks mõned aastad tagasi Soome Vabariigis tehti rahvaalgatus. Meil on ka võimalus alustada rahvaalgatust, aga rahvaalgatus, et loobuda igakevadisest ja sügisesest kellakeeramisest. Selle peale nende minister tõi selle teema Euroopa Liidu transpordiministrite nõukokku, mille järel anti suunis komisjonile algatada vastav menetlus. Nii et ka sellistes väga argistes küsimustes on olnud võimalik ühe liikmesriigi elanikel algatada protsess, mis komisjoni poolt lõpuks osutus palju innukamaks, kui ülejäänud liikmesriigid olid valmis tempot omaks võtma. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Hea Kadri, tuline konkurent ja koostööpartner! Ma olen ühtaegu tänulik ja murelik. Olen tänulik selle eest, et sa oled tuliselt seisnud Rail Balticu eest, aga ma olen murelik sellepärast, et sa oled võtnud koalitsiooni erakonna, kes on Rail Balticu vastu, ja kahjuks ei ole see pelgalt retoorikas, vaid see on leidnud kajastamist tegelikult ka koalitsioonileppes. Sinna on saanud sisse sõnastus, et kui Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi kaasrahastus ei ole vähemalt 81%, siis n-ö on avatud ja võetakse lahti Rail Balticu trass, kohalikud peatused ja ajakava. Just selline sõnastus paraku on. Kas sa suudad mind natukene rahustada selle sõnastuse suhtes või veel parem, kui sina volinikukandidaadina saad kinnitada, et sa igal juhul tagad selle, et Euroopa Liidu poolne rahastamine Euroopa Liidu järgmisest finantsperioodist Rail Balticule on vähemalt 81%? Aitäh!

Kadri Simson
Lõplik otsus tehakse küll tõenäoliselt selle aasta detsembris finantsperioodi mahtude osas. Aga see, mida me tänasel päeval teame, on see, et valdkonnaministrite ehk transpordiministrite nõukogus on otsustatud, et sellised projektid nagu Rail Baltic, mis siis annavad liikmesriigile kiire ühenduse, mis seni on puudunud ja mis on alanud eelmise fiantsperioodi aastatel, saavad jätkata samas rahastusmääras, nagu nad Euroopa Liidu rahastusse sisenesid. Sama on üle kinnitanud ka Euroopa Parlament, nii et Rail Balticul on praegu kõik eeldused olla see erandlik Euroopa Liidu jaoks prioriteetne projekt, mis saab kõrgemat rahastust kui tulevikus algatatavad sarnased projektid. Loomulikult ka siseriiklikult me peame ju teadma, et kui rahastuses märkimisväärne puudujääk tekib, siis peavad olema lahendused, kuidas seda tehakse. Seesama küsimus on üleval ka Lätil ja Leedul. Praegusel hetkel me vaatame projekti tulevikku väga positiivselt, sest kõik senised etapid on läinud nii, nagu me soovime, aga kuni lõplikku kinnitust ei ole, seni peab ka olema variant B, kus öeldakse, mida teha siis, kui rahastus ei vasta ootustele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas
Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea Kadri! Mina olen osalenud väga paljudel Euroopa Komisjoni siis volinike kuulamistel ja ma selles valguses võin kindlasti öelda, et ma arvan, et sa saad seal suurepäraselt hakkama. See on küll keeruline, aga igal juhul sa oled tugev kandidaat. Minu küsimus puudutab siis Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikat. Me teame seda, et seoses sellega on tegelikult söe ja ka põlevkivielektri hind läinud siis nii kõrgeks, et ta ei ole enam konkurentsivõimeline, ja loomulikult on küsimus, mis saab nendest regioonidest, keda see puudutab, söekaevandustest, aga meil ka põlevkivikaevandustest. Meil on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, mujal muud piirkonnad. Mida sa plaanid teha selleks, et tegelikult Ida-Virumaa saaks nendest programmidest osa, sest siiamaani on see keskendunud ainult söepiirkondadele ja just seda tänu Eesti valitsuse passiivsusele. Aitäh!

Kadri Simson
Kliimapoliitika puhul tõepoolest on arutelud senimaani käinud keskkonnaministrite formaadis ja me teame, et Euroopa Liit on endale seadnud väga suured ambitsioonid, eriti CO2 emissiooni vähendamise osas, mis paratamatult raskendab ka põlevkivielektrienergiat tootvaid ettevõtteid ja nende turusituatsiooni. Nüüd, Euroopa Liidu abiprojektid, söetootmispiirkondadele eelkõige, kätkevad endas sotsiaalseid ümberõppe võimalusi ja neid võimalusi ka Eesti Vabariik praegusel hetkel saab oma töötajatele pakkuda. Samas, siseriiklikult saame me otsida võimalusi, et needsamad energeetikud saavad energiasektoris jätkata ilma ümber õppimata. Ma arvan, et esimeses järjekorras peaks Eesti siseriiklikult leidma võimalusi, kuidas me jätkame elektrienergiat eksportiva riigina, ja kasutama nende inimeste professionaalseid oskusi selles valdkonnas, kus nad on koolitatud. Nüüd küsimus, kas Eesti peaks kõigis Euroopa Liidu projektides aktiivselt kaasa lööma, jah, ma olen nõus. Seda söepiirkondade abistamise programmi on üles tõstatatud mitmetel kordadel ja minu parima teadmise kohaselt ka Eesti vastavad ministeeriumid on oma esindajad sinna töörühma saatnud. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh! Kadri, minu arvates oled sa ka hea kandidaat, nii et ega mul väga palju sult küsida ei olegi, rohkem edu soovida. Aga siiski üks küsimus, mis haakub natuke nii su eelmise ametiga kui loodetavasti tulevasega. Kas sina majandusministrina või siis tulevikus volinikuna – kuigi sa otseselt Eesti huve enam seal esindada nagu ei saaks hea tooni kohaselt – kavatsed võtta üles selle teema Eesti lennuühendustest, üldse lennuühendustest, sellistest väikestest tupikmaadest, nagu Eesti selles mõttes on? Siin on Euroopa Liidu piir teisel pool ja ometigi meile kehtivad riigiabireeglid, mis teevad, et meie rahvuslikud lennukompaniid üksteise järel vaevlevad ja maadlevad finantsraskustega. Ja meil tegelikult võiks ju olla mingi hea põhjendus. Paljud on lubanud, et nad tõstatavad selle teema ja lahendavad selle, aga siiamaani ma tulemust näinud ei ole. Kas sina teed selle ära? Aitäh!

Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! See oli üks teema Eesti eesistumise ajal, kui meie võõrustada mitteametlikul transpordiministrite nõukogul olid ülejäänud Euroopa Liidu transpordiministrid ja loomulikult ka transpordivolinik. Me just nimelt arutasime Euroopa Liidu karme riigiabireegleid, mis vähendavad ühenduste võimalust perifeersetel Euroopa Liidu aladel, kus sageli need lennuühendused on lõppepeatused ja neid ei kasutata n-ö vahelennujaamadena. See on siis meie kauge kant, aga ka Lõuna-Euroopas nii mõnedki saareriigid. Selle kohta on Euroopa Komisjon tellinud ka uuringuid. Aga tõepoolest, praegu reeglite lõdvendamiseni just selliste riikide probleemide lahendamisel jõutud ei ole, sest hetkel on lennunduses head ajad. Ja lennuühenduste arv kõigis – kui ma ütlen kõigis, siis ma võib-olla ei ole faktitäpne, aga enamikus –Euroopa Liidu riikides on märkimisväärselt paranenud. Aga see teema on olnud laual, see on olnud ka üks osa Eesti eesistumisest. Ja kindlasti, kui lennunduses enam nii häid aegu ei ole, on ta meie jaoks ja sarnases olukorras olevate liikmesriikide jaoks eriti valus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Anti Poolamets, palun!

Anti Poolamets
Lugupeetud ettekandja! Brexiti üheks põhjuseks on liigne võimu koondumine Brüsselisse, jätkuv föderaliseerumine ja 2018. aasta tõi lisaettepanekuid täiendavaks föderaliseerumiseks. Üks neist oli majandusvolinik Moskovici ettepanek euroala ühiseks eelarveks ja teine Macroni ettepanek ühisarmeeks. Mida arvate nendest ettepanekutest?

Kadri Simson
Neid ettepanekuid on tulnud ju ka teiselaadseid. Võib-olla Eesti jaoks, kes me oleme erand, võib elevust tekitada ka ettepanek, kus on öeldud, et kogu Euroopa Liidus võiks olla minimaalne ettevõtte tulumaksumäär, või siis viimastel päevadel välja tulnud ettepanek, et kogu Euroopa Liidus võiks olla samaväärne miinimumpalk. Nii et millist valdkonda me vaatame, mõnes juhtumis Eesti mõnevõrra arengus tagasihoidlikumal positsioonil olevana, eriti sotsiaalvaldkonnas, kindlasti võidaks. Nüüd ühis- või kaitsekoostöö suhtes ma arvan, et Euroopa Liidul ei tasu teha paralleelstruktuuri NATO-le, kes ongi kaitseorganisatsioon, ja kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, kellel on olnud soov teha sellisel tasemel kaitsekoostööd, on olnud ka võimalus liituda NATO-ga. Föderaliseerumise laiemas plaanis, ma arvan, peavad heaks kiitma ju kõik liikmesriigid, selliseid algatusi ei hakata kokku leppima, ilma et neil oleks heakskiit ülemkogult. Siin me teame, et just liiga kergekäeliselt meie valitsusjuhid selliseid otsuseid langetama ei hakka. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Vaieldamatult, Kadri, oled sa väga hea kandidaat, aga olen tsipakene su pärast mures. Nimelt, valitsus, kes sind kandidaadiks esitas, on meil täpselt selline, nagu on. Ja kui sa sinna Euroopasse lähed, siis kodus on sul üks selline partner, kes on arvanud, et Euroopa Liidu peaks laiali saatma ja et süvariik ongi kõik need Euroopa Komisjoni käsilased seal jne. Kuidas sa selle kaksikeluga hakkama saad? Aitäh!

Kadri Simson
Hea Kalvi! Eks see mures olemine olegi eestlaste selline põhiolemus. Nii et see, et sa oled mures, ei pane mind kuidagi rohkem muretsema. Aga mis puutub sellesse, et mind lähetab oma otsusega kandidaadiks just tänane valitsus – ja ma eeldan, et selliseid küsimusi võib tulla ka Euroopa Parlamendis enne hääletust –, siis mina tuginen selle valitsuse koalitsioonileppele ja sellele, mida on koalitsioonileppes kokku lepitud. Nii nagu eelmine valitsus, pidas ka see valitsus väga oluliseks, et just esimene peatükk on välis- ja julgeolekupoliitika kohta. Seal kinnitatakse siis, et oma välis- ja julgeolekupoliitikat viime me läbi Eesti rahvuslikest huvidest tulenevalt, aga läbi kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse, ja et meile on olulised Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ja koostöö. Aga loomulikult see on ka meie rahvusriigi õigus öelda, et me näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina. Ja ka nii on see koalitsioonis kirjas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Selles päevakorrapunktis on igal Riigikogu liikmel õigus esitada ainult üks küsimus ettekandjale. Nii et me läheme edasi. Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh, hea eesistuja! Hea Kadri! Olgugi, et me saime Pärnu linna peaaegu sama suureks kui Berliin, tundub, et ikkagi see jääb sulle väikeseks ja järgmised kohalikud valimised tulevad Pärnus selle võrra igavamad. Aga kahtlemata tänud sulle koostöö eest nii lennujaama, Rail Balticu, Via Baltica arendamisel! Aga minu küsimus tuleb siis valdkonnast, mis on saanud algatuse valitsuskabinetis eriplaneeringu näol, Tallinna-Helsingi tunnel. Mis tundega sa südames siis astud Euroopa poole ja kuidas sa sellesse projekti suhtud ka n-ö rahastamise mõttes: kas Hiina kapitali kaasamine võiks olla hea plaan, rahastamise võimalikkus Euroopa Liidu toetusena ehitamise näol jne, jne? Aitäh!

Kadri Simson
Tallinna-Helsingi tunneli üheks esimeseks etapiks oli ka Euroopa Liidu kaasrahastusega tehtav uuring, mis ütles, kui palju see maailma kõige pikem veealune tunnel maksma võiks minna, aga millest tulenevalt kindlasti ka Eesti ja Soome valitsused nägid, et see tunnel võiks olla kahe riigi koostööprojekt ja ta võiks olla Euroopa projekt, selles mõttes, et ta vastab kõigile Euroopa Liidus olevatele standarditele ja tehnilistele nõuetele. Nii et kui seda tunnelit ehitama hakatakse, siis keskkonna ja ohutuse valdkonnas mitte mingeid kriteeriumialandamisi ei tehta. Tõsi on ka see, et Euroopa Liidus seni ei ole ühtegi suurt infrastruktuuriobjekti Hiina riigi laenuga ehitatud, neid sadamaid, raudteid ja teisi objekte on küll väljaspool Euroopat hiinlaste poolt ehitatud. Me oleme kohtunud tunneli arendajatega ja tõenäoliselt ka see rahastus ei tuleks ilma, kui liikmesriigid annavad enda poolt väga suured garantiid. Siin on vaja teha see otsus, kas selline projekt ja selline rahastus väärib liikmesriigi garantiid tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Heiki Kranich, palun!

Heiki Kranich
Aitäh! Hea Kadri! Minu poolt saad sa ka head soovid kaasa! On suuri asju, on väikseid asju, kindlasti ei ole nad võrreldavad, aga inimesed loovad nende vahele seoseid. Sa ütlesid, et sinu üheks lemmikteemaks on transport ja nutikad transpordilahendused. Aga minuga võttis just natuke aega tagasi ühendust minu valija Hiiumaalt, kes ütles seda, et kui Kadri Simson läheb näiteks suuri transpordiprojekte nutikaks tegema, kas siis ei või juhtuda niimoodi, nagu Hiiumaa laevaühendusega juhtus, kus hiidlased olid lõpuks õnnetud, kurvad ja mõni isegi kuri. Aita mul lohutada oma valijat, selleks et suurte asjadega saad sa hakkama, ka transpordivaldkonnas.

Kadri Simson
Jah, tõepoolest pean tunnistama, et aasta tagasi suurel reedel oli mereseis madal ja paljudel hiidlastel jäi naasmata pühadest mandrile. Aga sellest tehti järeldused. Rukkirahu kanal on süvendatud ja kõigiks järgnevateks aastateks on vajalikud süvendamiseks vajalikud rahalised vahendid ka eelarvestrateegias planeeritud. Nii et tulevikus madal merevesi, mis otseselt transpordiministrist ei sõltu, ei peaks siiski takistuseks saama laevaühenduse jätkumisel. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Andres Sutt, palun!

Andres Sutt
Aitäh! Hea volinikukandidaat! Ka mina soovin edu kõikidel järgmistel kuulamistel ja ootan põnevusega, kuidas läheb. Ütlesite siin, et olete väga veendunud eurooplane, Euroopa Liidu toetaja. Samas on viimasel ajal, viimastel aastatel järjest enam selliseid euroskeptilisi hääli, kes püüavad näidata, et kõik halb tuleb Euroopast või Brüsselist täpsemalt öeldes. Mida kavatsete volinikuna teha, et kõhklejad näeksid Euroopa Liidus vähem probleemi ja rohkem võimalust? Aitäh!

Kadri Simson
Aitäh väga laiapindse küsimuse eest! See, et ma olen uskunud Euroopasse, ma arvan, see käib minu ajalooga kaasas. Võib-olla mõned teist mäletavad, et kui Eesti oli liitumas Euroopa Liiduga, siis ainus erakond, kus käis toona elav arutelu, kas see referendumil seisukoha võtmine peaks olema jah, ei või igaühe südametunnistus, siis toona päris suur hulk Keskerakonna juhatuse liikmeid, mina nende hulgas, pöördusime erakonna poole ja soovitasime hääletada kongressil "jah" vastuse poolt. Nüüd see, mida ma teha saan? Kõige rohkem tõstab usku Euroopasse see, kui Euroopa regioonina areneb, areneb positiivses suunas, pakub positiivseid võimalusi noortele, läbi tööhõive, aga ka parema hariduse, ja vanematele ja on konkurentsivõimeline piirkond võrreldes teiste suurte majanduspiirkondadega. Ja seetõttu ilmselt volinikel on võime innustada siis innovatsiooni, pärssida bürokraatiat ja teha oma igapäevase tööga asjajamine Euroopas konkurentsivõimelisemaks. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Kristina Šmigun-Vähi
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Euroopa Komisjoni liikme kandidaat! Mulle jätate ka väga sümpaatse mulje. Mul on küsimus. Te näete, te nagu pooldate Euroopa Liitu ja ma olen täiesti veendunud, et teie saate hästi palju ära teha Eesti jaoks koostööd tehes Euroopa Liiduga. Minul on niisugune küsimus. Miks te jätsite hääletamata, kas Euroopa Liidu lipud võiksid kaunistada Valget saali? Kas see on mingisugune, kas teile ei meeldinud, kuidas siin istungil, ütleme, kogu see asi oli üles ehitatud, või mis põhjus on, et te jätsite hääletamata, ja kas te arvate, et see on hea signaal Euroopale?

Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Ma üldiselt olen veendunud, et selline arutelu formaat, nagu meil siin lippude üle oli, ei mõju hästi ei Riigikogu üldisele kuvandile ja ei ole ka mõistlik asjade lahendamise viis. Kui ma saan soovitada Riigikogu juhatusele midagi, siis ma soovitaksin vaatamata sellele valimistulemusele panna töösse esialgu kõigile fraktsioonidele sobinud kompromissi, et Eesti parlamendis oleks aukohal kõigi oluliste organisatsioonide ja ka Eesti Vabariigi lipud ja see on aukoht on kohe meie sissepääsu juures. Ma arvan, et olukorras, kus meid just valiti ka ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, võiks seal olla NATO ja Euroopa Liidu lipu kõrval ka ÜRO lipp. Miks ma ei hääletanud, siis võib-olla te märkasite, et mul oli küsimus sees enne hääletust, küsimaks, mida me hääletame. Ma saan aru kõigi innukusest alati hääletada ja võtta seisukoht, aga kui formuleerimata on küsimus, siis mõnikord tasub seda seisukohta mitte võtta. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Riina Sikkut, palun!

Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Hea Kadri! Mina arvan ka, et sa oled väga hea Euroopa Komisjoni liikme kandidaat. Kui meil oleks vaja siin hääletada, siis mina hääletaksin sinu poolt. Kõnes sa ilusti ütlesid, et sina oled Euroopa-meelne liberaal. Aga kas sa näed mingit ohtu, kuidagi ka ebameeldivat selles olukorras, kus näiteks Mart Helme Andres Kuuse küsimusele vastates, et mis on süvariik, on öelnud, et need on eriteenistused, mis töötavad Euroopa Komisjoni huvides? Ja tõesti Martin Helme kinnitas, et tema majandus- ja rahaliidu süvendamist ei toeta. Kui Eesti ministrid Euroopa tasandil neid seisukohti esindavad, kas sa näed, et sinul on keeruline olla voliniku rollis või mis positsiooni sa Eesti suhtes siis võtad? Aitäh!

Kadri Simson
Ma üldiselt arvan, et igal poliitilisel jõul on õigus oma seisukohti väljendada, isegi siis, kui need konkurentide seisukohtadega kokku ei lange. Nüüd selline eluterve skepsis tuleb tavaliselt, ja olge siin ettevaatlikud, tuleb tavaliselt erakondadele tugevamalt külge siis, kui ollakse opositsioonis, ja valitsuses olles igapäevast tööd tehes on võimalik veenduda, kuidas otsused tegelikult sünnivad ja et neid ei tekita salapärased jõud, vaid neil on loogilised algpõhjused, sageli on need poliitilised otsused, mida teeme me ise. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Hea Kadri! Ega mul tegelikult küsimust ei olegi. Ma loodan, et Eesti hüved ja huvid on sul ka seal kaugel südames, ja ma soovin sulle palju edu ja jõudu ja jaksu selleks.

Kadri Simson
Aitäh, hea Henn!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud voliniku kandidaat, hea kolleeg ja erakonnakaaslane Kadri! Siin kolleegid esitasid hiljaaegu küsimuse, et aga mis saab, kui saad põllumajandusvoliniku portfelli omale. Minu arvates see on üks hinnatumaid ja väärtuslikumaid portfelle üldse selles valikus, mis seal on, kolmandik eelarvet kuulub selle voliniku valdkonda. Henn ütles, et kas nõunikuks. Kas sa võiksid öelda Eesti ja ka Balti põllumeestele, et sa teed selle nimel kõik, et selle portfelli omale saada? Aitäh!

Kadri Simson
Hea Tarmo! Ma olen täiesti nõus, et see on üks hinnatumaid portfelle just selle kaalukuse ja rahalise mahu mõttes. Päris mitmetele Euroopa Liidu liikmesriikidele on üheks olulisemaks argumendiks, miks Euroopa on hea, see, mida on Euroopa Liidus tehtud põllumajanduse heaks. Nüüd mul on kuri kahtlus, kuigi ma peale soomlaste volinikukandidaadi ja paari jätkava volinikukandidaadi isiklikult ei tea, mul on kuri kahtlus, et mõni tore liikmesriik esitab volinikukandidaadiks põllumajandusministri kogemusega kandidaadi ja seega see konkurents on päris keeruline. Aga loomulikult, kui mingil põhjusel arvatakse, et Eesti tugeva põllumajandustraditsiooniga maana väärib just seda portfelli, siis vastu vaidlema ma ei hakka. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt Kadri Simson! Kindlasti saab siitpoolt soovida edu ja jõudu ja vastupidamist nendest kadalippudest läbiminekul! Aga mulle jäi natuke kõrva kriipima see hea kolleegi küsimus, kus te ütlesite, et ei saanud aru, mille üle te hääletasite. Kas te panite tähele, et meil oli kaks hääletust ja enne seda, kui toimus Riigikogus teine lipu hääletus, siis öeldi väga selgelt, millele me hääletame? Ma isiklikult oleks arvanud, et see lipp oleks võinud seista juba sellest hetkest saati, kui me Euroopa Liiduga liitusime, ja sellist hääletust ei peaks üldse siin majas nagu olema. Aga kui tulevane komisjoni president küsib teie käest, et hea, Kadri, et miks sa jätsid nuppu vajutamata, siis mis sa talle vastad?

Kadri Simson
Ma arvan, et selline hääletus Riigikogu saalis ei olnud kohane, aga ma arvan, et Riigikogus on koht kindlasti olemas ka Euroopa Liidu lipu jaoks ja seda, et Euroopa Liidu lipp pannakse auväärsele kohale, seda ma toetan. Ma toetan ka seda alternatiivi, mis välja käidi, et küsimus ei ole ainult ühes organisatsioonis, kuhu me kuulume, vaid neid organisatsioone on veel mitu. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu vastamast!

Kadri Simson
Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel palun, Anneli Ott!

Anneli Ott
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidus vastutusrikas ülesanne. Ühtegi Euroopa Liidu seadust ei sünni, kui Euroopa Komisjon seda ei algata. Euroopa Komisjon hoiab silma peal Euroopa Liidus tehtud kokkulepete täitmisel. Komisjon seisab Euroopa Liidu ühiste väärtuste eest ja hoiab järge liidu eelarve kulutamisel. Komisjon hoiab Euroopa Liidu institutsioonide vahelise võimu tasakaalus. Selle tõttu oleme pidanud tähtsaks, et Euroopa Liidu Komisjonide liikmete arv vastaks liikmesriikide arvule.
Eesti esindaja kohalolu Euroopa Komisjonis on oluline. Euroopa Komisjon toimib ühise vastutuse põhimõttel. Kõigil komisjoni liikmetel on otsuste tegemisel võrdne sõnaõigus. Kuigi Euroopa Komisjoni liikmetel on nõue esindada oma töös laiemalt Euroopa huve, siis inimestena peegeldame oma tööd tehes paratamatult seda, kes me oleme, millised on meie hoiakud, kogemused ja teadmised. Meie esindaja kaudu on ka Eesti hoiakud ja teadmised komisjoni otsustuste laua taga. Tegemist on selgelt ühe kõrgema ametikohaga, kuhu Eesti oma esindaja saadab. Eesti esindaja Euroopa Komisjonis peab olema laia silmaringiga, asjatundlik, avatud ja julge. Olen veendunud, et selles töös tuleb abiks pikaajaline parlamenditöö kogemus, mis annab laiema Euroopa Liidu poliitilise süsteemi tunnetuse. Euroopa Komisjon peab aktiivselt suhtlema Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidega ja oskama kompromisse leida Euroopa Parlamendi fraktsioonidega.
Head kolleegid! Meie huvides on, et Euroopa Komisjon jätkaks tööd euroala ning siseturu tugevdamise, liikmesriikide parema koostöö, kodanike turvalisuse ja stabiilsuse tagamisega Euroopa Liidu naabruses. Me vajame Euroopa Komisjoni, kes innustaks järgmise viie aasta jooksul erasektorit aktiivsemalt panustama innovatsiooni ning teadusesse. Euroopa Liidu tulevase eelarveraamistiku kokkuleppimisel ja Ühendkuningriigi ning Euroopa Liidu heade tulevikusuhete seadmisel on Euroopa Komisjonil samuti oluline roll. Täiesti selge on ka see, et tuleb leida lahendused kliimapoliitikas. Ees on põnevad ning vastutusrikkad arutelud ja otsused. Komisjoni liikmel tuleb julgelt seista Euroopa Liidu aluslepetes toodud põhimõtete eest, nagu inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ja õigusriik. Õiglaselt tuleb kaasata Euroopa Liidu seaduste ettevalmistamisel suuri ja väikeseid huvigruppe. Tuleb kommunikeerida otse ja selgelt Euroopa Liidu otsuseid nii Brüsselis kui ka liikmesriikides kohapeal.
Head rahvasaadikud! Kadri Simsonil on Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajast kogemus konkurentsivõime ja Euroopa ühendamise teemade vedamisel. Minister, kelle vastutusalas on transpordi- ja energiasektori arengukavad, ei saagi muud moodi, kui olla hästi kursis ka kliimateemadega. Euroopa võlakriisimeetmete kokkuleppimise ajal oli Kadri Simson Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Pole kahtlustki, et meie Euroopa Komisjoni liikme kandidaat sobib nimetatud ametikohale hästi. Tegemist on laia haardega poliitikuga, kes on end erinevates ametipositsioonides piisavalt tõestanud. Kadri Simson on töökas, rahva seas tuntud, julge ja vajadusel ka piisavalt sõnakas. Olen veendunud, et Kadri saab Euroopas Eestit esindades suurepäraselt hakkama. Me toetame volinikukandidaati ja kandidaati toetab ka Keskerakond. Meie volinikukandidaat ja samuti Keskerakond esindavad Euroopa Parlamendi, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidus kokku lepitud ühiseid põhimõtteid ning Keskerakond jätkab oma koostööd ka vastavas poliitilises grupis. Kadri Simson on selles kontekstis olnud erakonna eestkõneleja ja teda tuntakse hästi ka Euroopa Liidu poliitilistes koridorides.
Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidus ülioluline roll. Mida asjatundlikum ja eripalgelisem on komisjoni liikmeskond, seda tulemuslikumalt see toimib. Mida parema kvaliteediga ettepanekuid Euroopa Komisjon pakub, seda kvaliteetsemad on ka Euroopa Liidu lõppotsused. On tähtis, et Eestit esindaks Euroopa Komisjonis võimalikult professionaalne poliitik, sest seal tuleb rääkida asjadest Euroopa Liidus ning need ei ole alati kõige kergemad ja ka raskemaid vaidlusteemasid on vaja laual hoida. Nii tegutsedes ei kaota me oma kodanike usaldust ega toetust. Kadril on olemas kõik isikuomadused selleks, et olla hea volinik ja tugevdada kogu Euroopa Komisjoni. Keskerakonna fraktsioon toetab Kadri Simsoni kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kalvi Kõva, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Viis minutit.

Kalvi Kõva
Aitäh! Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Esmalt seda, et Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi kuulamine siin Riigikogu suures saalis on ülimalt tänuväärne tegevus, eelmine kord meil seda võimalust ei olnud ja kuulati ELAK-is. Riigikogul peab olema võimalus saada otse allikast teada, millised seisukohad on Eesti riigi võimalikul kandidaadil Euroopa Komisjoni voliniku kohale, mida ta arvab Euroopa Liidust ja selle tulevikust. Nii et kunagi see otsus, mis sisse ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni häältega hääletati, siis see on igati õigustatud. Kadri! Tahan tänada sind, Kadri, kes sa tulid meie ette, olid väga põhjalikult ette valmistatud. Üldiselt olid sinu ettekanne ja vastused sisulised ja sümpaatsed, mis tõestasid, et Eesti kandidaat järgmisesse Euroopa Komisjoni koosseisu on kõigiti Euroopa-meelne, ja meie arvates oled sa pädev sellesse ametisse. Plussiks on kahtlemata ka see, et valitsuse poolt esitatud seekordne kandidaat on naine. Põhjust, Kadri, sind usaldada on veel ja veel, aga ometi on selle nimetamise kohal ka üks suur mure. Ütlen selle kohe välja, selleks mureks on valitsusliidu üks kolmest osapoolest. Jah, EKRE, teie olete sangpomm Kadri Simsoni jala küljes. Tegu on ju teie mõistes erakonnaga, kes aastate jooksul on korduvalt ja süstemaatiliselt näidanud üles vaenulikkust Euroopa Liidu suhtes ja kelle liikmed on korduvalt rääkinud Eesti lahkumisest Euroopa Liidust, selle kokkuvarisemisest, ja eriti, head sõbrad, olete te võtnud ju eesmärgiks siunata ja teha maha Euroopa Komisjoni. Värvikaid näiteid teie väljaütlemistest võiks tõmmata Google'i otsingusse ja sealt tuleb neid lehekülgede kaupa. Teisalt on EKRE ministrid kiitnud heaks Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi, kes peab vastama Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud nõuetele. Skisofreeniline olukord, nii sinu jaoks, Kadri, kui ka teie jaoks, hea EKRE fraktsioon. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et seda EKRE-nimelist pommi on Kadril väga raske, kui mitte võimatu, oma jala küljest maha raputada, seda vähemalt seni, kuni EKRE kuulub valitsusse või on siis tundmatuseni muutunud. Aga hüva, me tahame koos Kadriga loota, et, hea Kadri, sa tuled viie aasta pärast tagasi paremasse Eestisse, nagu sa ühes hiljutises intervjuus ütlesid. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kaja Kallas, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Kaja Kallas
Hea Riigikogu aseesimees, head kolleegid! Mind ajendas sõna võtma siis Anneli Oti kõne siin puldis ja nagu ma ütlesin, ma arvan, et Kadri saab suurepäraselt hakkama nii nende kuulamistega seal Euroopa Parlamendis, mis on keerulised tõesti, võtavad kolm tundi aega, peab väga täpselt teadma oma valdkonda. Ma usun, et kindlasti sa suudad selle kõik endale selgeks teha ja selle suurepäraselt läbi teha. Aga mind ajendas sõna võtma Anneli Oti sõnavõtt, kus ta viitas nendele ALDE väärtustele. See fraktsioon, kus siis meie Euroopas oleme, need väärtused, mis me kanname, et need on need, mida siis Kadri esindab. Siin ongi nagu see probleem. Probleem on selles, et jah, need väärtused on, kõik need väärtused, mida me teame, mis on euroopalikud väärtused, ka need väärtused, mis on Atlandi hartas öeldud, usuvabadus, vabadus puudusest, sõnavabadus, aga ka vabadus hirmust ja need on paraku need väärtused, mida praegune valitsus laseb allavett. Nii et see on täpselt nii, nagu ütles Kalvi Kõva, väga skisofreeniline olukord, kus tegelikult te ju toetate neid väärtusi, ometi teie teod siin kohapeal räägivad sootuks midagi muud. Nii et minu soov oleks see, et te käiksite oma sõnade järgi ja neid väärtuseid tegelikult ka aus peaksite ja kaitseksite nii Eestis kui ka Euroopas. Aga jõudu sulle seal! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Sellega on see päevakorrapunkt läbitud ja tänane istung lõppenud. Aitäh kõigile osalejatele! Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 17.39