13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
33 Riigikogu liiget registreerus infotundi. Valitsuse liikmed, peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tere päevast! Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Eesti keel Kohtla-Järvel

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsija on Jüri Saar, esimene vastaja on peaminister Jüri Ratas. Palun, Jüri Saar!

Jüri Saar
Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppetöö teemal on viimastel päevadel puhkenud elav arutelu, sest juhtum erutab ilmselgelt paljusid inimesi nii regioonis kui ka üle terve Eesti. Haridusminister on püüdnud näidata õppekeele küsimust puht praktilise probleemina, mis tuleks lahendada enne 1. septembrit – kust tulevad õpetajad-õpilased. Härra peaminister, kas praeguse valitsuse silmis ja teie arvates on Kohtla-Järve riigigümnaasiumil lisaks praktilisele ka oluline sümbolväärtus? Kui jah, milles see seisneb? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kuna kõik kolm esimest küsimust sel teemal on, siis lubage mul alustada ka natukene laiemalt ja eks me läheme siis kitsamale edasi. Eile sai kahjuks selgeks, et meie riigi tulevikku puudutavaid küsimusi, nagu haridus, pole võimalik valimiskampaania ajal tasakaalukalt arutada. Kiusatus kahjurõõmsalt valeuudiseid levitada ning meie inimesi rahvuspõhiselt vastandada viib meid lahendustest ainult kaugemale. Meil on ainult üks Eesti Vabariik ja üks demokraatia. Pole vahet, kas seda murendavad valede ja võltsuudistega vaenulikud meediakanalid või meie enda poliitikud, tagajärg on täpselt sama. Valeuudiste levitamine on kahjustanud demokraatlikke protsesse terves maailmas, ka suurtes riikides ja vanades tugevates demokraatiates. Tõde asendatakse üha sagedamini lõhestavate tunnetega. Meie tegeleme valeuudiste tõrjumisega Euroopa Liidus ja NATO-s, aga sellest on saamas üha levinum relv meie sisepoliitikas. See ei tohi nii olla.
Kõik erakonnad peavad vastutustundlikult tegutsema ning ühiskonna sidusust hoidma, mitte seda lõhkuma. Sotsiaalmeedias libauudiseid levitanud poliitikud teadsid väga hästi, et Kohtla-Järvel Eesti ja Euroopa lipu kõrval oli heisatud Venemaa lipp ainult seetõttu, et linnas olid parasjagu külalised Novgorodist. Teadlikult ja tahtlikult valede seoste loomine ning vaenu külvamine on lubamatud võtted, mis ei sobi kuidagi 101. aastapäeva tähistavale Eesti Vabariigile. Haridusalaste otsuste kiskumine valimisvõitlusesse ja õpilaste ärakasutamine poliitilise relvana on vastuvõetamatu. Olgu Riigikogu valimisteni 10, 100 või 1000 päeva, ühelgi erakonnal pole õigust Eestit lõhki tõmmata. Riigijuhtide kohus on pakkuda inimestele kindlustunnet ja parimat tulevikku, mitte seda õõnestada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jüri Saar, palun!

Jüri Saar
Aitäh! Ma proovin konkreetsemelt jätkata. Millised on need konkreetsed soodustused, mis kehtivad praegu nendele Ida-Virumaa õpetajatele, kes viivad seal õppetööd läbi eesti keeles? Kui võimalik, palun tooge palun välja need, mis on kehtestatud teie valitsuse ajal! Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt alustame siis nendest, mis on seotud kõige olulisema tasemega, ehk siis lasteaedadest. Lasteaedades on sellel aastal esmakordselt toodud tänase valitsuse poolt sisse 1,5 miljonit eurot, mis annab selle võimaluse, et venekeelsetesse lasteaedadesse tuua just lasteaiarühmadesse eestikeelseid õpetajaid juurde. Hetkel on kokku siis 53 õpetajat, see on 30 rühma, kümnes lasteaias Tallinnas ja 32 rühma 11 lasteaias Ida-Virumaal. Väga konkreetne näide! Nüüd, kui siit edasi minna, siis kindlasti me peame oluliseks seda, et aidata kaasa, Ida-Virumaal on hetkel kolm kooli ja see programm või see projekt on edasi minemas, et suurendada palgafondi ühe kolmandiku võrra nendele õpetajatele, kes täna Ida-Virumaa kolmes koolis õpetavad. Aga kindlasti minu arvates lähiajal peab astuma järgmiseid samme ja neid koole, kus palgafond on suurem just eestikeelset õpet tagades, peab rohkem olema. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Hea peaminister! Ma ei saa teie agressiivsest toonist aru, keda siin täpselt süüdistatakse. Esiteks, loomulikult on haridus valimiste teema. Ongi erinevatel erakondadel erinev nägemus, kas Eesti haridussüsteem peab olema ühtne eestikeelne või mitte. Meie arvame Reformierakonnas, et peab olema, Keskerakonnas arvatakse teistmoodi. Aga see selleks. Kui te üldse peaksite kellegi peale praegu häält tõstma, siis minu arvates omaenda valitsusliikme Mailis Repsi peale. Tema on Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal segaduse tekitanud. Tema on kohaliku Eesti kogukonna viinud endast välja ja pannud sügavalt muretsema, mis saab eestikeelsest õppest. Ministeeriumi seisukohad muutuvad iga nädal ja iga kuu, kuni selleni välja, et Reps ... Kui te olite vist eile või üleeile valitsuses teinud mingi töörühma selle küsimuse arutamiseks, siis eile Mailis Reps ütles, et see töörühm on täiesti mõttetu ja üldse on mõttetud ka riigigümnaasiumid. Nii et äkki peaks ikkagi nende hädade põhjust otsima haridusministeeriumist. 

Esimees Eiki Nestor
Küsimus?

Arto Aas
Aitäh! 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Selle poolega, et haridusdebatt võib ja peab olema enne Riigikogu valimisi arutelu all ja laual, olen ma nõus. Ma ei ole nõus ainult sellega, et selle haridusdebati fassaadi varjus tegelikult tuuakse taas lauale rahvuskaart. Tuuakse taas lauale tegelikult see kaart, nagu ma vastasin selle esimesele küsimusele, mis selgelt lõhestab Eesti ühiskonda. Ja selle osas olen ma väga kurb, olen ma kindlasti valmis tegema kõik selleks, et me ei lõhestaks meie ühiskonda. Sest see, mis eile toimus sellesama lipu näitel, oli ju konkreetselt soov parastada ja näidata näpuga ja lõhestada, teades, et selle taga on valeuudis. Me võitleme igapäevaselt nende liba- või valeuudistega terves maailmas. Ja see on väga ohtlik tendents. Minu ametikaaslased NATO-s ja Euroopa Liidus, see on kogu aeg meil laual, et nende vastu seista. Ja mul on väga kahju, härra Arto Aas, et Reformierakond toodab valeuudiseid, jagab valeuudiseid. See on väga suur probleem, ma arvan, Eesti sidususele ja demokraatiale.
Nüüd, kui rääkida sellest haridusest ja Kohtla-Järve gümnaasiumist, siis see on täpselt sama reegel, mis reegel oli näiteks 2015, kui Jõhvis avati riigigümnaasium. Minu seisukoht on see, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumis peab olema sada protsenti eesti keele õpe – kõigile. Need, kes ei suuda täna seda rakendada mõnede kursuste või tundide osas, siis tuleb neile tõesti pakkuda seda nende emakeeles, mis ei tähenda mitte mingil juhul seda, et me ei peaks selle eesmärgini liikuma teatud perioodi jooksul. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:08 Ida-Viru venestamine 

Esimees Eiki Nestor
Järgmise küsimuse peaminister Jüri Ratasele esitab Martin Helme. Palun, Martin Helme!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Te siin meile esinesite n-ö avaldusega, kus te räägite rahvuspõhisest vastandumisest ja ühiskonna sidususe lõhestamisest ja sellest, kuidas haridusteemad ei peaks olema kampaania osaks. Minu meelest on täiesti ilmne, et selle Kohtla-Järve gümnaasiumi keeleküsimuses on Eesti praegune valitsus, Keskerakonna juhitud valitsus vastandunud eestlastele Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal. Selle rahvuspõhise vastandumise eestvedajaks on teie valitsus. Ühiskonna sidususe lõhestajaks on teie valitsus ja selle peale loomulikult on inimestel põhjust väga pahane olla ja seda võtta väga ohtliku tendentsina. Haridusotsused on teil väga selgelt langetatud: teadlikult te lähete seda teed, et te teete venekeelset haridust, et mobiliseerida oma vene valijaid. Mul on teile lihtne küsimus: kas te usute, et teil õnnestub ka seekord jätkata sedasama trikki, mis alati, et te räägite Vene valijatele ühte ja ei kaota Eesti valijaid?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt ma arvan, et sõnum kõigile eestimaalastele saab ja peab olema üks, ükskõik mis keeles me seda sõnumit kanname – olgu see eesti keel, olgu see inglise keel, olgu see vene keel või mingi muu keel. Punkt kaks: see mida täna valitsus on teinud, ta on ju teinud seda, et aidata igapidi kaasa läbi ka selle riigigümnaasiumi loomise Kohtla-Järvel eesti keele õppe parandamisele, eesti keele taseme tõstmisele õpilaste seas. Ma saan aru, et seda on nii mõnus öelda kümme päeva enne valimisi – nagu oli teie küsimuses –, et soovitakse eesti keel jätta tagaplaanile. Ma rõhutan: see kool saab olema sada protsenti eestikeelne. Need, kes seda täna ei suuda panustada alates 1. septembrist 2019, saavad mõningad loengud, kursused läbi viia oma emakeeles. Mis ei tähenda seda, et me kuidagi taganeksime sellest soovist või eesmärgist, et ühel hetkel on kõik kursused ja loengud seal sada protsenti eesti keeles.
Ma arvan, et tänases debatis enne valimisi on väga mõistlik hoida erinevaid võimalusi laual. Ja minu meelest on kordades parem, kui poliitikud siiralt püüavad välja pakkuda mingeid lahendusi. Näiteks on sotsiaaldemokraatide erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pakkunud ühe lahendusena, et Järve gümnaasium võiks jätkata. Vähemalt on püütud otsida mingit lahendust selles olukorras, et eesti keele õpet seal parandada ja hoida. Aga see, et ainult lõhestada rahvuspinnal – selle vastu ma tõesti olen. Ja ma ei nõustu ka teie küsimuse algusega, kus te ütlesite, et ma ütlesin, et haridusdebatt ei tohi olla laual. Vastupidi, ma ütlesin, et haridusdebatt peab olema laual, aga mitte fassaadina laual. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! No väga raske on pidada mingisugustki debatti, kus te nagu lihtsalt räägite midagi, mis ei vasta tõele. On fakt, et praegune valitsus kavatseb kinni panna Kohtla-Järvel ainult eesti keeles toimiva gümnaasiumi – see on puhas fakt –, ja on fakt, et see kool, mida sügisel plaanitakse avada, ei tööta ainult eesti keeles, see on kakskeelne. Veel õudsem, selles kakskeelses koolis on eestlased, eesti emakeelega lapsed selges vähemuses ja hakkavad õppima venekeelses keskkonnas venekeelsete inimeste ülekaalus. See ongi venestamine, see on Ida-Virumaa venestamine, see on eestlaste väljaajamine Eesti valitsuse poolt Ida-Virumaalt. See on kandikul Ida-Virumaa kinkimine vene huvisfääri. Ja sellega tegeleb teie valitsus. Kui te ei ole suutnud kahe aastaga valitsuses olles ette valmistada ühe eestikeelse kooli avamist Ida-Virumaal, siis millega te üldse olete saanud hakkama hakkama peale kõnede pidamise?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Öeldakse nii, et ära kutsu kurja välja. Ka rahvatarkus on see, et kui karjapoiss hüüab, et hunt on seal lambakarjas, ja küla tuleb appi ja avastab, et seda hunti seal ei ole, siis, kui see hunt ühel hetkel seal on ja karjapoiss seda küla appi hüüab, siis küla ei tule enam appi. Ma loodan väga, härra Martin Helme, et te ikka päriselt adute ja mõistate oma sõnade kaalu, mida te siin ütlete, isegi üheksa või kümme päeva enne valimisi. Need on päris rängad sõnad. Ja ma arvan, et peaministrina ma kindlasti ei saa kuidagi seda kõrvalt kuulata, vaid ma vastan teile selgelt, et minu soov ja ülesanne on hoida Eesti arengut tasakaalustatud teel, hoida sidusal teel, mitte lõhestada seda ühiskonda. Te kohe nagu mõnuga toote välja selle 25%-26% Eesti ühiskonnast. Veel puudub lause, et te ütleksite, et minge siit minema. See ei ole minu meelest enam nali, mis te teete, te mängite minu meelest tulega.
Riigigümnaasium Kohtla-Järvel saab olema eestikeelne. Punkt. See, kui me loome riigigümnaasiumi, kui see on olnud riigi poliitika viimased 15 aastat, on olnud selge siht ka sellel, et teised gümnaasiumid kaovad sealt kõrvalt, mis on munitsipaalgümnaasiumid. Kohtla-Järvel on täna kaks venekeelset keskkooli või gümnaasiumi ja üks eestikeelne, lisaks veel täiskasvanute kool. Ja see on olnud kogu aeg see eesmärk, et need lapsed ja need noored tuua ühte kooli ja läbi selle parandada keeleõpet sajaprotsendiliselt olevas Eesti koolis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! On ju tore siin hundist ja karjapoisist rääkida, aga see on, anna andeks, see on ju udu. Sul on internet seal ees laua peal, telefon, võta Eesti põhiseadus lahti ja loe, milleks on Eesti riik loodud! Eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilitamiseks läbi aegade. Aga see, mis toimub Ida-Virumaal, on kõike muud, see on põhiseadusvastane. Ja kui sa väidad, et sa oled ühiskonna lõhestamise vastu ja puha, siis tegelikult oma tegudega te ju seda just tekitate ja tingitegi. Väide, et haridus peab olema 100% eestikeelne – tõepoolest, 10 punkti! Aga kuidas lause jätkub, see on jälle absoluutselt valelik ja demagoogiline. Kui saab ka vene keeles selles 100% eestikeelses koolis jätkata, siis ta ei ole 100% eesti kool. Ja te ei otsigi mitte mingisugust muud lahendust sellele probleemile ...

Esimees Eiki Nestor
See ei ole nüüd küsimus.

Henn Põlluaas
... millega tõepoolest anname Eesti ära. Ma tahaksin küsida peaministri enda sõnadega: kas sa ise adud, mida te meile siin räägite ja mida te taha tahate? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mina tahan teha seda, mis on meie hinges ja põhiseaduses kirjas: et Eesti riik kestaks, et sinimustvalge lehviks, meie keel ja kultuur oleks hoitud ja arendatud. Seda tahan teha! Ja et meie rahvaarv kasvaks, et Eesti inimesed tuleksid tagasi välismaalt Eestisse tööle ja oma peret looma, et Eesti peredes sünniks rohkem lapsi kui täna. Seda tahan teha!
Nüüd, kui te räägite nii täpselt sellest Kohtla-Järvest ja Ida-Virumaast, ega ma päris kindel ei ole, kas te olete selles ringkonnas käinud ja nende inimestega kohtunud. Kui teie ütlete seda, et 1. septembrist teie tagate, härra Henn Põlluaas koos EKREga, et kõik Kohtla-Järve noored räägivad 100% eesti keeles ühes koolis, siis tuleb öelda, et kahjuks me ei ole seda suutnud viimase 28 aasta jooksul saavutada. See ei ole ju realiteet! Me oleme liikunud edasi ja ma arvan, et see suund on olnud väga õige. Ma arvan, et ka sellel tänasel hetkel me ei saa kuidagi peatuda ja öelda, et me ei lähe edasi. Loomulikult läheme edasi! Ma arvan, et riigigümnaasiumi loomine eestikeelse koolina on väga õige samm, on väga õige suund. Eile kohtus haridus- ja teadusminister ka venekeelsete koolide õpetajate, juhtide ja lastega. Ma küsisin temalt ja sealt ei tulnud mitte kordagi välja see mõte, et nad ei teeks püüdlusi ega sooviks, et ühel hetkel õppida sada protsenti eesti keeles. Mulle tundub, et teie retoorikasse on tulnud see Reformierakonna retoorika mõte, et kui me paneme Exceli tabelisse numbrid kirja, siis on asi tehtud. Päriselu, olgu see Sauel või Tallinnas või Kohtla-Järvel on midagi muud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:18 Riigigümnaasiumi teemal

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd küsib Maris Lauri peaminister Jüri Rataselt. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Riigigümnaasiumide eesmärk on tagada ühtlaselt tugev, rohkeid valikuvõimalusi pakkuv haridus kõikjal Eestis. Üldjuhul on riigigümnaasiumide rajamine olnud edukas, eks igaühel on olnud omad probleemid, nüüd Kohtla-Järve puhul on neid probleeme olnud tavapärasest rohkem. Siin on ilmselt mitmed põhjused, üks on see, et valitud direktor oli nõrk, ei tulnud päris hästi selle asjaga toime, aga ilmselgelt oli ka see, et kohalikke olusid ei tajutud ja ei tunnetatud poliitilisel tasandil päris hästi. Ma julgeksin öelda, et veel ka eelmisel nädalal ja isegi selle nädala alguses oli seda tajuda. Kas te tunnistate, et selle rajamisel on ka tehtud poliitilisel tasemel vigu? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt, ma tahan eile öelda ühes episoodis suur tänu. Ma vaatasin eile seda "Esimest stuudiot", kui mul töökohustused lõppesid Helsingis, siis videona järgi. Ja ma tahan öelda aitäh teile selle, ma siiski ütleks, tasakaaluka minu meelest kompromissi otsimise osas koos Mailis Repsiga. Nüüd, kui te küsite, kas on tehtud vigu. Te olete olnud ise selle lepingu hoidja teatud kuude jooksul ka haridus-teadusministrina. Seda lepingut Kohtla-Järve puhul on hoidnud, võib öelda, kolm erinevat erakonda: sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Keskerakond. Ma arvan, et kõik need kolm erakonda on tegelikult oma hinges kogu aeg soovinud ühte – soovinud seda, et Kohtla-Järve haridustase tõuseks, soovinud seda, et Kohtla-Järvel eesti keele õppe tase tõuseks, soovinud seda, et Kohtla-Järve noored, kelle emakeel on eesti keel, saaksid parema õppe eestikeelsena ja nende oskused gümnaasiumi lõpetada oleks C1. Kindlasti olen soovinud ka seda, et eestimeelsus ja patriotism tõuseb. Ja ma arvan, et see kõik on õige suund.
Kui küsite, kas midagi võinuks või saanuks teha teistmoodi alates 2014. aastast, siis ma ei arva seda, et me peaksime valima täiesti uue suuna. Ma arvan, et see põhimõtteline suund on õige. Minu meelest täna on oluline see, et me kõik pingutaksime selle nimel, et see kool võimalikult ruttu mitte ei ole ainult eestikeelne, vaid seal on ka sada protsenti kõik loengud ainult eesti keeles. Ja ma arvan see on see, kus me saaksime poliitikutena panna selgu rohkem kokku, mitte kaevata kraave oma vahele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea peaminister! Mina olen selle Järve Gümnaasiumi vilistlane. Ja võib-olla ma tõesti olen nende asjadega paremini kursis kui teised ja ka teie ja haridusminister. Minu soov ei ole olnud kunagi seda asja poliitiliseks ajada, vaid leida lahendusi. Need probleemid hakkasid teravalt kuhjuma novembris, aga see selleks. Minu soov on jõuda lõpliku lahenduseni. Te siin alguses rääkisite politiseeritusest, aga väga halb oli lugeda teie erakonnakaaslase artikleid ja mõningaid väljaarvamisi, siin näiteks Lasnamäe linnaosa vanem, kes süüdistas, et püütakse eestlasi ja venelasi hoida eraldi. Te ju teate väga hästi, et Kohtla-Järve eestlased õpivad koos venelastega.

Esimees Eiki Nestor
Palun küsimus!

Maris Lauri
Jah. Kas te palun tuletaksite ka oma erakonnakaaslastele meelde, et see asi ei tohiks ajada poliitiliseks? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma võtan kõigepealt teie küsimuse alguse ja lõpu. Te vihjasite küsimuse alguses sellele, mida ma kõigepealt siin rääkisin, ja lõpus, et kas ma tuletaksin meelde ka oma erakonnakaaslasele. Ma alustan sellest, millest ma alguses siis rääkisin. Ma rääkisin sellest, kui teie kodukant on seesama Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve kool olnud, Järve kool, siis te peaksite väga hästi teadma, mida tähendab selliste libauudiste, täielikult valeuudiste levitamine ja forsseerimine. Kahjuks, auväärt Riigikogu liige Maris Lauri, ka teie tegite seda eile oma Facebooki leheküljel. Ma usun, et te selle kandi tubli inimesena teate te väga hästi, et Eesti Vabariigi mitte ühelgi 79-st omavalitsusest ei lehvi niisama Vene Föderatsiooni lipp. Ei lehvi ka sellepärast, et sinna läheb kohale Riigikogu liige või valitsuse liige. Ja ma arvan, et see on väga ohtlik tendents, mis me teeme. Me mängime tulega, nagu ma ütlesin härra Martin Helmele. Ta jäi väga mõtlikuks, ma loodan, et ta sai aru, sellest, mida ma mõtlesin, ma väga loodan selle peale.
Nüüd see, et meil ei oleks eraldi koole. ma tulen selle Eesti 200 selle trammipeatuse plakati kampaania juurde. Kas see oli õigesti tehtud või valesti tehtud, aga ma tõesti ei soovi seda, et ühed on ühes nurgas ja teised on teises nurgas. Ma soovin, et Kohtla-Järve riigigümnaasium sajaprotsendiliselt eestikeelne kool toimiks ja saaks toimima oma loengutega ka võimalikult ruttu. Nagu te palusite, kas ma tuletaksin meelde Lasnamäe linnaosa vanemale, siis ma tuletan kõigile meelde: meil ei ole õigust meie riiki lõhkuda, meie riigi sidusust lõhkuda, me peame seda hoidma ja kaitsma. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Te enne mulle siin ütlesite, et puudub veel, et EKRE ütleks venelastele, et minge minema. Me ei ole kunagi midagi sellist öelnud. Me oleme alati öelnud, et meie oleme seda meelt, Eesti on rahvusriik, kus kõik peavad rääkima eesti keeles, ja selle nimel peab töötama Eesti haridussüsteem. Kes sellest aru ei saa, sellel tõesti on vaja mõelda, kas tal sobib Eestis elada. Aga minu meelest on palju hullem see, et teie valitsus ja teie haridusministeerium ju ütleb praegu eestlastele selge sõnaga, oma praktilises tegevuses ütleb eestlastele Ida-Virumaal selge sõnaga: minge siit minema! Eesti lastele Kohtla-Järvel öeldakse: minge siit minema! Eesti lapsevanematele Kohtla-Järvel öeldakse: minge siit minema! Teie valitsus teist ei hooli, teie mure ei lähe korda! Haridusminister ei jõua isegi kohale sinna enne, kui asi läheb poliitiliselt nii kuumaks, et on vaja mingi näopäästmisüritus teha. Mul on küsimus: te räägite sellest, et peaks koos õppima ja koos ei tohi eraldi olla. Kui palju on see proportsioon, kui palju on neid eesti lapsi, kes selles koolis käima hakkaks venelastega koos venekeelses koolikeskkonnas? Kui palju neil on võimalik säilitada oma emakeelne haridus selles koolis? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Sada protsenti! Need eestikeelsed lapsed, kes soovivad, aga mitte ainult eestikeelsed, vaid ka need teise emakeelega lapsed, kes suudavad õppida eesti keeles – see on sada protsenti. Kui me räägime sellest suhtest 60 : 40 või mõningatest loengutest, siis olgu öeldud, et 60 ei ole mitte vene keel, vaid 60 on eesti keel. Ma tahan öelda veel seda, et kui te nii tõsiselt seda haridustemaatikat, härra Martin Helme, käsitlete, siis võtke palun see Jõhvi riigigümnaasiumi näide. Kui see alustas 2015, oli see samuti 60 : 40. Ma arvan siiski, et Jõhvi gümnaasium on positiivne lugu Eesti haridusmaastikul. Ja täna minu teada see 60% on tõusnud ja 40% on kahanenud ehk vähenenud. Ja ma arvan, see ongi see õige tee. Ma väga loodan, et sama juhtub ühel päeval Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, kus on need protsendid 100 : 0. Selle nimel ma olen kindlasti valmis töötama iga tund ja iga päev. See, mida te soovite teha koos Reformierakonnaga, tõsi, eile ka Vabaerakonna esinumber ühes piirkonnas jagas väga võimsalt seda uudist – see on tõesti tulega mängimine. See on tõesti kurja väljakutsumine ja selle vastu ma seisan. Ma arvan, et minu ülesanne on täna tagada seda, et selliseid provokatsioone, selliseid valeuudiseid, et need kunagi ei muutuks reaalsuseks. Ja ma loodan, et see ei ole ka EKRE valijate huvi. Ma olen selles veendunud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:28 Tartu Maarja kiriku taastamine

Esimees Eiki Nestor
Nüüd küsib Jüri Adams kultuuriminister Indrek Saarelt. Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Härra Saar! Teie ministriks olemise ajal ei sündinud poliitilist otsust, et Eesti riik paneks otsustavalt õla alla Tartu Maarja kiriku taastamisele. Ma ometi loodan, et teie isiklik arvamus on selles suhtes muutunud positiivsemaks, kui ta oli siis, kui ma esimene kord teile rääkisin sellest asjast. Nüüd, ma lähtudes oletusest, et tõenäoliselt teile ja teie erakonnale peale neid toimekaid raskeid aastaid tuleb ehk rahulikuma järelemõtlemise perioodi võimalus. Äkki on teil meile teatada, et te olete teinud sellised ettevalmistustööd, et teie ametijärglane n-ö meelega mõista tasemele hakkab töötama Maarja kiriku tuleviku positiivse lahenduse suunas.

Kultuuriminister Indrek Saar
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Ma väga tänan selle küsimuse eest ja selle kauni iroonilise noodi eest, mida see küsimus endas iseenesest sisaldas! Tartu Maarja kirikul on kindlasti väärikas ajalugu, nii nagu väga paljudel pühakodadel, mis meil Eestis on. See on meie õnn. Ja ma tahan väga tunnustada Sihtasutust Tartu Maarja Kirik, kes on entusiastlikult võtnud vedada selle kiriku kordategemise. Ja kindlasti tahan ka tunnustada teie tööd, lugupeetud Riigikogu liige Jüri Adams, et te olete ellu kutsunud Riigikogu saadikute toetusrühma Maarja kiriku toetuseks, olete ise selle esimees. Ja küllap sellel on olnud märkimisväärne roll selles, et Riigikogu selle aasta eelarve lugemise raames otsustas leida ja eraldada täiendavad vahendid läbi riigieelarve Tartu Maarja kiriku korrastamiseks, see oli kokku minu mälu järgi 47 000 eurot. Nii et riik on teinud täiendava erakorralise eraldise Tartu Maarja kiriku kordategemiseks. Ja Tartu linn, õnneks, saades aru, et omavalitsus, kelle territooriumil selline väärikas kirik asub, peaks sinna panustama. On toetanud mitmed eraalgatajad ja ma väga loodan, et Eesti Evangeelne Luterlik kirik, kes valdavalt on luteri pühakodade omanik, panustab sellesse protsessi, sest, nagu hästi teate, valitsus on neile eraldanud eelmise aasta lõpus 6,8 miljonit eurot, mille seest saab kindlasti teha kirikupoliitilisi valikuid ka selle jaoks, et olemasolevaid kirikuhooneid korda teha.

Esimees Eiki Nestor
Jüri Adams, täpsustav küsimus, palun!

Jüri Adams
Aitäh! Ma seda loodetud vastust päris ei saanud ja ma kujutan ette, et teistel on see probleem ikka, et nendel on oma rahakott ja isegi, kui seal raha on, siis on oma plaanid tehtud. Ma olen kindlasti tänulik teile ja teie koalitsioonikaaslastele võimaluse eest, et sain oma nn katuseraha suunata sinna. Muidugi see kiriku taastamine edeneks teatud aeglasemas tempos igal juhul. Minu küsimus on pigem selline. Ma ei tunne väga hästi ministeeriumi, mida te juhtisite, aga kes on seal ministeeriumis see ametnik, kas nimeliselt või ametikoha järgi, kes on n-ö niisuguste küsimuste suhtes kõige otsustavam tulevase ministri nõuandja, kellega Maarja kiriku inimesed peaksid lähemalt ja pidevamalt suhtlema?

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan selle küsimuse eest! Selgitan teile siis seda, kuidas see asi Eesti riigis käib, juhul kui käitutakse nende reeglite järgi, mida deklareeritakse, kuidas on võimalik rahastamist taotleda. Muinsuskaitseametil on siiamaani olnud viimastel aastatel ca 1,5 miljonit eurot selle jaoks, et taotlusvoorus jagada toetusi. Minu teada paraku Maarja kirik ei ole viimastel aastatel sellesse taotlusvooru üleüldse pöördunud ja kui ei küsita, siis ei ole võimalik ka saada. Viimati vist oli 2015, kui sealt küsiti, see oli vist mingi trepiga seotud tööd, mille jaoks sealt eraldati. Viimastel aastatel küsitud paraku ei ole ja siis ei ole võimalik seda ka eraldada. Riigikogu võib siin teha otsuseid teise ja kolmanda lugemise vahel oma äratundmise järgi ja anda täiendavaid eraldisi, ilma et ekspertkomisjon oleks seda täiendavalt hinnanud, seda taotlust. Meil peetakse üldiselt reeglitest kinni ja nii peab ka Muinsuskaitseamet reeglitest kinni. Ja kui taotlust ei ole, siis lihtsalt oma äranägemise järgi toetust ei eraldata. Sellele lisandus sellest aastast 1,4 eurot, mis on mõeldud selleks, et riik aitaks omanikel teatud töid kaitsealuste hoonete juures läbi viia. Kui efektiivselt seda kasutada saab, see sõltub muu hulgas ka teie tänasest otsusest, kas te muudate muinsuskaitseseaduse kaasaegsemaks ja paindlikumaks või ta jääb lohisema nii, nagu ta praegusel kujul on. Ma väga loodan, et Riigikogu suhtub sellesse täie vastutustundega ja aitab meil omanikele senisest oluliselt enam appi minna. See, mis puudutab nüüd viidet sellele, et kelle tagauksest peaks tulema sisse ja n-ö rahvakeeli kintsu kaapima minema, vaadake seda meie ministeeriumis täna teha ei saa. Aga nagu te viitasite, siis varsti võib seal olla suure tõenäosusega mõni teine minister ja küllap te siis saate tema käest küsida, kuidas tema seda poliitikat seal kujundab. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan Tartu Maarja kirikuga. Sellel aastal möödub 150 aastat meie esimesest laulupeost. Tartu Maarja kirikul on väga auväärne ajalooline ja ma loodan väga, et ka tänasel päeval tähenduslik koht. Kuidas Kultuuriministeerium toetab selle esimese laulupeo taustal Tartu Maarja kiriku väärilise koha jäädvustamist ka sellel aastal? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan! Laulupeo üritusi korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja väärikad toimkonnad on kokku leppinud, et juubeliaasta tähistamine, kuna me tähistame ikkagi 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, algab Tartus. See on tegelikult mitmepäevane ürituste sari, mis muu hulgas sisaldab kontserte, ja minu arust üritatakse vist ka Tartu Maarja kirikus kontsert läbi viia. Need kontserdid tehakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega koostöös ja märkimisväärselt ka riigi poolt eraldatud vahendite toel, mis on siis mõeldud juubeliaasta tähistamiseks. Ma olen veendunud, et see saab olema väärikas ja meeleolukas sündmus. Ja mul on väga hea meel, kui tõesti asjad lähevad plaanipäraselt, nii et selle jaoks saaks ka seda ajaloolist kirikuhoonet kasutada. Loomulikult sealt edasi laulupidu ja tantsupidu, nii nagu ikka traditsiooniliselt tulevad Tallinna lauluväljakule ja Kalevi staadionile. Koostöös Tallinna linnaga me oleme näinud vaeva selle jaoks, et lauluväljak muuta oluliselt ohutumaks, kui ta viimastel aastatel olnud on, ja ka mõnevõrra kenamaks. Ja nii on ka Kalevi staadioniga, kus toimub tantsupidu.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:36 Vana Baskini Teatri tegevuse lõpetamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmise küsimuse kultuuriminister Indrek Saarele esitab Henn Põlluaas. Palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Te olete korduvalt luulutanud, just kui tahaks EKRE teatreid sulgeda. Nüüd lähete ise ajalukku ministrina, kelle tõttu peab pika minevikuga Vana Baskini komöödiateater oma uksed toetuse äravõtmise tõttu sulgema. Valitsusse saades, muuseas, EKRE annab selle toetuse tagasi. Kuigi väidetavalt võeti raha ära kuuelt teatrilt, siis see ei ole päris tõsi, teised ei ole kunagi varem toetust saanudki, seega ära võeti see päriselt ainult Baskini teatrilt. See toetus oli nii väike, et on enam kui kummaline, et seda piskut ei jätkunud, samas kui näiteks vulgaarmarksistlikule NO99 teatrile eraldiste eelarvest lausa miljon eurot, kuigi see projekt oli juba publiku puudumise tõttu uksed sulgenud. Miks te seda teete? Kas see teile endale ei tundu kuidagi imelik? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Tänan küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige! Kõigepealt, ma ei tea, kas see kurvastab või rõõmustab teid, värskete uudiste valguses on mul tunne, et ma ei saa minna ajalukku ministrina, kes on Baskini teatri sulgenud. Isegi teil on seda võimatu väita. Sest esiteks, erateatreid ei ava ega sulge kultuuriminister ega Kultuuriministeerium, neid avavad erisikud ja neid sulgevad eraisikud. See on nende otsus. Jah – või kohtutäiturid, nagu Jüri Adams väga ilusti mainis. Teiseks, need uudised on käinud suhteliselt kiiresti. Eile me lugesime, et Vana Baskini Teater kavatseb uksed sulgeda, läbi meedia. Sellest ei olnud mul mittemingisugust informatsiooni kuni eile hommikupoolikuni, kuni tuli pressiteade. Täna – natuke üle 24 tunni hiljem – näen ma, et Tallinna linn on tulnud appi. Mul on väga hea meel. Meil on Tallinna linnaga olnud, nagu ma juba eelmises punktis viitasin, võimalus mitmes kultuuriküsimuses koostööd teha. Ja nii nagu näiteks Tallinna linn otsustas sellest aastast enam mitte toetada Tallinna Kunstihoonet ja Kultuuriministeerium teeb seda edasi – Tallinna Kunstihoone küll ei teinud pressiteadet, et ta sellepärast uksed sulgeb –, nii leidis sellel aastal Tallinna Linnavalitsus täiendavad vahendid, et toetada Vana Baskini Teatrit. Ma loodan, et need vahendid annavad võimaluse Vana Baskini Teatril jätkata. Sest tõepoolest, mulle meeldiks, kui Eesti oleks võimalikult mitmekesine teatrite mõttes. Küll aga ei saa mina kirjutada komisjonile, mis on moodustatud seaduse alusel ja kes täidab kriteeriume, mis on valdkonnaga kokku lepitud, millised on nende otsused. 

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
See on oluline printsiip. Ja see on sama oluline nagu see, millele ma viitasin eelmises vastuses, et see asi ei käi niimoodi, et tagauksest käiakse kintsu kaapimas.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Rõõm on küsida viimast korda selle koosseisu jooksul ka teilt küsimusi! Teatavasti Vana Baskini Teatri ajalugu algab ju sellest, kui härra Baskin kaotas erinevatel asjaoludel ja põhjustel Vanalinnastuudio, mis läks omakorda NO99 teatri kätte. Lugedes härra Baskini memuaare ja mälestusi ka nüüd tagantjärgi aastaid hiljem, kumab sealt läbi väga tugevasti emotsionaalne hoop, löök, trauma, mida selline tahtlik tegutsemine tema vastu tekitas. Ja teatavasti ka teie, härra kultuuriminister, olete olnud selle saagaga ju isiklikult väga tihedalt seotud või isegi õigemini öeldes üks asjaosaline selles loos, kuidas härra Baskin tänava peale visati ja teater mängiti NO99 kätte. Äkki te räägiksite sellest taustast lähemalt ja oma rollist ja oma tähtsusest selles saagas, mis on nüüd kulmineerunud sellega, et teie juhitav ministeerium tõmbas ka nüüd Baskini teatrile vee peale? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Suur aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, tänan küsimuse eest! Kõigepealt tänasest päevast ja Vana Baskini Teatri toetusest. Mul on hea meel, et Eestis üldiselt kultuurivaldkonnas on alati neid, kellel on ideid, mida teha, oluliselt rohkem kui vahendeid, mida jagada on. Me alati üritame neid vahendeid juurde leida, aga kunagi ei ole neid vahendeid nii palju, et kõigile, kes tahaksid midagi kultuuri valdkonnas ette võtta, neid jaguks. Nii on komisjonile seatud alati väga raske roll: komisjon peab kellelegi alati ütlema "ei" ja tihtipeale vähendama seda toetusesummat, mida küsitakse.
See on selle komisjoni otsus. Komisjon tegi tulenevalt valdkonnaga kokkulepitud kriteeriumitest otsuse juba 2017. aastaks, et nende kriteeriumite alusel ei ole põhjust Vana Baskini Teatrile enam sellest voorust raha eraldada. Kultuuriministrina võtsin komisjoni otsuse teadmiseks, sest mul ei olnud olulisi vastuargumente, aga selleks, et teatril oleks aega oma tegevus ümber korraldada, leidsin täiendavad vahendid 30 000 eurot – sama suurusjärk, mis neile möödunud aastal oli eraldatud – selle jaoks, et nendel oleks aasta üleminekuaega. Vana Baskini Teatri juht teadis väga hästi, et komisjon oli sellise otsuse teinud. Ta on seda ka ise intervjuudes tunnistanud. Mina andsin neile üleminekuajaks täiendavad vahendid, aga teist aastat järjest ei ole mingit põhjust öelda, et nüüd on jälle üleminekuaasta, kuigi komison on teinud oma kaalutletud otsuse.
Ja kui te tahate ajalukku minna, siis me peame vaatama kogu seda konteksti, mis on juhtunud võrreldes aastaga 2005 Eesti teatrite mitmekesisuses: kui palju antakse Eestimaal etendusi, kui palju on teatreid. See pilt on sootuks muutunud. Meil ei ole mõtet minna tagasi aastasse 2005, kui Vana Baskini Teater loodi, ja öelda, et tingimused on täpselt samad. Ei ole. Pilt on läinud palju, palju mitmekesisemaks ja paremaks. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Eesti on nii väike konnatiik, et siin on väga hästi teada, kui palju ja kuhu minister sekkub vahele, nii et ei maksa rääkida. Jah, teater nüüd säilib, nagu ma teilt kuulsin, see on suurepärane. Aga te lähete ikkagi ajalukku ministrina, kes seda püüdis hävitada. Ja see ei ole esimene kord, kui te olete Baskini teatrile noa selga löönud, nagu mu kolleeg ka siin mainis. Koos Tiit Ojasooga osalesite kunagi Vanalinnastuudio likvideerimisel, sealt näitlejate ja teatri asutaja Eino Baskini väljakihutamisel ning selle asemele vasakideoloogilist ja vaimset vägivalda kandva NO99 asutamisel. NO99-le leidsite küll ebaproportsionaalselt ja hiigelsuuri toetussummasid, justkui laval urineerimine, saasta püherdamine ja muud avangardistlikud labasused ja perverssused, millel puudub kultuuriga igasugune ühisosa, oleks kõrge ja üllas kunst. Kas see oli mingisugune teie isiklik või laiemalt sotside vendeta Baskini teatri vastu, see rahade äravõtmine ja kõik see varasem ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Aeg on ammu läbi. Aitäh! Aeg on ammu läbi juba. (H. Põlluaas räägib edasi, aga ei ole kuulda.) Henn Põlluaas, palun kirjutada ühe minuti jooksul endale küsimus.

Kultuuriminister Indrek Saar
Selle küsimuse eest on isegi raske tänada. Esiteks, teie väited sisaldavad vasturääkivusi. Ühelt poolt te täna olete öelnud, et minu ajal pandi kinni NO teater, ja teiselt poolt te ütlete, et ma olen neid poputanud. Kumba siis ma olen teinud – kas ma olen neid poputanud või ma olen nad kinni pannud? Ma väidan teile, et ma ei ole teinud mitte kumbagi. Ma olen ka selle teatri puhul käitunud nende reeglite alusel, mis valdkonnaga on kokku lepitud, ja kõigi seaduste alusel.
Kui te küsite, minnes ajaloos tagasi aastasse 2004, mis oli tol hetkel seis. Vanalinnastuudio oli kolmandat korda juhtimiskriisis ja sügavates võlgades. Sellele teatrile otsiti uut kontseptsiooni. Tol hetkel kandideeris sinna juhiks Tiit Ojasoo, jah, kes kutsus mind appi. Teater oli kaelani võlgades, aga teater anti Tiit Ojasoole juhtida selles teadmises, et see kontseptsioon on just nimelt se, mida Tiit Ojasoo läbi aastate siis ka tegi. See eeldas teatris ka ümberkorraldusi. Loomulikult oli see inimlikult väga karm, et tuli selliseid valikuid teha, aga need olid need tingimused, mis anti ette. Ja nendes tingimuste tuli tegutseda, sest keegi ei maksnud kinni varasemalt tehtud juhtimisvigadest tekkinud miinuseid. Tänan küsimuse eest!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:47 Maksuteemad

Esimees Eiki Nestor
Nüüd küsib Aivar Sõerd ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud Riigikogu esimes! Austatud peaminister! Jätkame seda küsimust, mille eelmisel kolmapäeval infotunnis esitas kolleeg Iivi Eenmaa. Jutt on töötavate pensionäride tulumaksuga maksustamisest. Ma olen püüdnud aru saada sellest uuest tulumaksusüsteemist, aga mõned asjad jäävad seal ikkagi väga arusaamatuks. Töötavad pensionärid kaotasid uuest tulumaksusüsteemist palju enam kui teised maksumaksjad. Töötavatel pensionäridel juhtub nii, et alates teatud tulutasemest pension ja töötasu maksustatakse alates esimesest eurost tulumaksuga. Sellest tulenevalt ma küsingi, mis eesmärki töötavate pensionäride kõrgem maksustamine täidab. Kas eesmärk on töötavaid pensionäre tööturult välja tõrjuda või täidate töötavate pensionäride pensionidelt kogutava tulumaksuga seda eelarveauku, mis aktsiisitulude Lätti sõidutamine on tekitanud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile, hea küsija! Ma tahan öelda seda, et minule teeb tõsist muret, et Reformierakonna tõsiseltvõetavus sulab nagu kevadine lumi päikese all. See hirmutamine, valeuudiste külvamine on massiline teie erakonna poolt. Aga teile ma tahan, härra Aivar Sõerd, öelda tänu! Teie soovite uurida, teie soovite ikkagi aru saada, nagu te küsisite ka täna. Igal juhul see lähenemine teie poolt on palju õigem kui erakonna peajoon.
Minu vastus teile on see, et mitte ühegi inimesi tulumaksu määr kõigilt tema sissetulekutelt ei ole ega saa olla üle 20%. Kui me räägime töötavatest vanaduspensionäridest, siis meil on olemas esialgne statistika, mis ütleb järgmist: 63%-l nende hulgast oli võit, 2%-l ei muutunud midagi ja 35% peavad panustama rohkem. Kui me vaatame üldiselt seda tulumaksuvaba miinimumi tõusu pilti, siis me näeme seda, et 86%-l oli kas võit või see jäi samaks – ma räägin nüüd kõigist tulusaajatest – ja 14% peab siis ühiskonda rohkem panustama. Ja kui me võtame näiteks erinevad määrad brutopalgalt, võtame näiteks 1200, siis 2017 oli tulumaksu määr 16,3 neile, tänasel hetkel 10,9. Kui me võtame brutopalga 1500, siis oli see enne reformi neile 16,9, täna on 14,8. Nagu te näete, võidud on selged. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh! Ma saan aru, et teie arvates on õiglane, et alates teatud tulutasemest nii pension kui ka töötasu maksustatakse alates esimesest eurost tulumaksuga. Aga ega see ei ole ainuke probleem tulumaksuseaduses. Siin hiljuti selgus, et aasta lõpul sünnituspuhkusele jääjad peavad vildaku tulumaksuseaduse tõttu riigile ebaõiglaselt rohkem tulumaksu maksma. Koalitsiooni esindaja, teie erakonnakaaslane rahanduskomisjoni esimees, fraktsiooni esimees, lubasite selle probleemi ära lahendada, aga nüüd on seda solgutatud, seda lahendamist Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel, keegi sellega tegeleda ei taha, kuigi te lubasite selle probleemi ära lahendada. Ma küsingi: kuidas te selle aasta lõpul sünnituspuhkuse või sünnitushüvitise saajate probleemi ära lahendate, millal te selle lahendate ja millisel moel te selle ära lahendate? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Õiglasel moel. Sellel moel, mis ma teile ju ka vastasin siin Riigikogu saalis. Kõigepealt see, et antud osa on vaja muuta ja teha parandusi, see on aru saadav ja need tulevad igal juhul aastaks 2022. Nüüd, kui me räägime aastast 2018, siis te võtate ainult ühe aasta. Aga teie ju hea finantsistina peaksite teadma seda, et tuleb vaadata tervikperioodi ja siin tuleb vaadata kahte aastat – nii 2018, kui 2019 – mitte võtta jälle selle pooltooni või poolosa välja. Teisalt on see, mis te ütlesite – tõesti, nii Rahandusministeerium kui Sotsiaalministeerium mõlemad ju täna töötavad ka selle nimel, et seda lahendust, mis on 2022 olemas, et seda tuua ettepoole, leida kiiremini lahendus. Ja ma olen täiesti veendunud, et kokkuvõttes see alus on igal juhul ju muutunud õiglasemaks ja ka õigemaks, kui oli see varasemalt, see arvestus, siis see sõltus sellest, kas see on 1. jaanuar, piltlikult öeldes, või 31. detsember, mis ei ole ju mitte mingil juhul õiglane. Tänane süsteem, et me vaatame seda natukene pikemalt tagasi, seda arvutust teeme, on igal juhul õigem. Nii et samalt seisukohalt, mis ma teile varasemalt ka ütlesin, et kaks ministeeriumit töötavad selle nimel, et leida lahendust varem kui 2022, ja teiselt poolt, et tõesti, siis nagunii me hakkame ju osadena seda maksma. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Aivar Sõerd, kui ma ütlesin infotunni alul, et ma annan ühe täpsustava küsimuse, siis seda ma ka mõtlesin. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:53 Vaenulikkus eestlaste vastu

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Loodetavasti on meie erakonnast järgmine peaminister, sest et lahendada on tõsiseid küsimusi, milleks on kindlasti eestlaste olukord Eesti rahvusriigis, mida me tahame siin säilitada. Ma rihin oma jutu loomulikult jällegi Ida-Virumaale. Teatavasti olete ka teie väga hästi kursis juhtumiga, kus viis ajateenijat peksid läbi teise ajateenija ja see olevat Viru jalaväepataljonis Jõhvis. Kuid see selleks. Samas on meile tulnud väga konkreetset infot sellestsamast jalaväepataljonist korduvate juhtumite korral: vene keelt emakeelena kõnelevad ajateenijad ei allu eestikeelsetele käsklustele, hakkavad laulma Venemaa Föderatsiooni hümni ajal, kui lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Sellised korrarikkumised on seal pidevad ja tekitavad suuri probleeme. Teie olete korduvalt rõhutanud, et Eesti Vabariigis elavad inimesed kõik on meie inimesed. Kas ka need inimesed on meie inimesed, kes tahtlikult rikuvad Eesti Vabariigi korda ja ei allu kaitseväes antud eestikeelsetele käsklustele? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Korda rikkuda loomulikult ei saa ega ei tohi. See, mida te kirjeldasite hümni laulmise osas – see on ennekuulmatu. Niisugust asja ei saa olla. Aga kui te küsite, kas kõik, kes siin Eesti riigis elavad, on meie inimesed, siis hoolimata sellest, missugune on kellegi elutee, kas siin Riigikogus või erasektoris, olgu nad Ida-Virumaal või Läänemaal, ja ka need tõesti, kes on pahuksis mingite asjadega ja püüavad meelt parandada – siis jah, ma arvan küll, et see 1,3 miljonit on tõesti meie inimesed.
Ma saan aru, et teie küsimus nüüd tegelikult on seotud eeskätt sellega, mis toimus 9.-10. veebruaril Jõhvi sõjaväelinnakus Viru pataljonis. Mul on öelda selle kohta järgnevalt. Kõigepealt, tõepoolest leidis aset juhtum, kus viis ajateenijat tungisid kallale neile varem märkuse teinud kaasajateenijale. Viiele noormehele tehti märkus, sest nad otsustasid eirata korraldusi osaleda pataljoni majanduspäeval. Antud hetkel uurivad siis juhtumit nii väeosa kui prokuratuur, ja seda distsiplinaarrikkumise ja kriminaalasjana. Neid, kes füüsilist vägivalda kasutasid, võib siis oodata loomulikult ka karistus, nii nagu meie kord ja seadused ette näevad.
Mis ma tahan veel öelda: ma olen rääkinud selle infotunni küsimuse osas ka otse kaitseväega ja ma olen küsinud seda, kas see võiks olla ka rahvuspinnaline konflikt. Öeldakse nii, et täna puudub igasugune alus väita, et see oli rahvuse pinnalt tekkinud konflikt. Samas ma rõhutan teile, et uurimised käivad ja kui need lõpevad, siis saab kindlalt väita, mis pinnalt see tekkis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh! Kindlasti see peksmisjuhtumi küsimus oli üks väikene osa palju suuremast probleemist, millele ma ka viitasin oma esimeses küsimuses ja milleks täpsemalt on just nimelt nende isikute sobivus ajateenistusse, kes tahtlikult õõnestavad Eesti Vabariigi julgeolekut, iseseisvust ja töötavad sellele vastu. Ja mis veelgi hullem, kes saavad sõjaväelist väljaõpet, omandavad sellega kogemused, teadmised Eesti iseseisvuse kaitsmisest. Kas te peate seda tõsiseks julgeolekuohuks, kui liiga palju venekeelseid ajateenijaid moodustub mingis sõjaväeüksuses võrreldes eestlasega, saavad sõjalist väljaõpet ja samal ajal tegelevad avalikult Eesti Vabariigi iseseisvuse õõnestamisega, selle solvamisega ja käsklustele mitteallumisega. Kas teie meelest on see julgeolekuoht, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, ilma poliitilise korrektsuseta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Igasugune tegevus, nii avalikus ruumis, kui mitteavalikus ruumis, mis õõnestab Eesti iseseisvust, meie jalgealust riigina iseseisvalt demokraatlikult toimida, on väga suur probleem. Siia hulka kindlasti kuulub ka riigi reetmine, mis on üks rängemaid kuritegusid. Nii et selle vastu tuleb igas kohas, igal hetkel ja igas asendis seista, et selliseid asju meie riigis ei juhtuks. Ajateenistuse osas meie Kaitseväes kindlasti ma soovin öelda, et see on õige, see on isamaaline kasvatus. See annab väga paljudele noortele palju paremat ka sellist füüsilist ettevalmistust, teadmisi, teatud ka väga praktilisi võimalusi, näiteks autojuhilubade osas, ja kindlati annab seda võimekust, et need noored naised ja mehed ka tulevikus suudavad meie riiki ja meie iseseisvust võimalikult hästi kaitsta ja teevad seda igal hetkel ja igal ajal. Ma loodan väga, et ka teie siin selle XIII koosseisu lõpus teete kõik selleks, et hoida seda Eesti ühtsust ja sidusust. Mul on jäänud selle infotunni lõpuni aega veel 25 sekundit. Ma tahan öelda, et mul on olnud au osaleda XIII koosseisus 57 infotunnil ja vastata 241 küsimusele. Kogu valitsuse nimel ma tänan XIII koosseisu, kõiki Riigikogu liikmeid, et te olete Eestimaa ja Eesti elanike eest seisnud! Soovin teile palju jõudu selle koosseisu lõpus viimastel tööpäevadel ja loomulikult edu teile tulevikus! Suur tänu teile!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, peaminister! Aitäh, ministrid! Kell on 13.59.42. Riigikogu XIII koosseisu viimane infotund on lõppenud.