Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIII Riigikogu, VII Istungjärk, täiskogu korraline istung
Esmaspäev, 04.06.2018, 15:00

Toimetatud

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Täiskogu VII istungijärgu 17. töönädala esmaspäevane istung. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid, head Eesti lipu päeva! See sõnum, millega ma teie ette tulen, ei pruugi paljudele teist eriti meeldida. Ma ei tahaks küll ilusa ilmaga kedagi kurvastada, kuid eeldan, et see eelnõu, mille Vabaerakonna fraktsioon esitab, paljudele teist ei meeldi. Aga siin ma seisan ja teisiti ei saa. Me esitame Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse, mille sisu on see, et Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10% ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast. Siiani, nagu me teame, on seda tehtud 30% ulatuses. Kunagi on see olnud alandatud 10% peale – siis oli Eestis majandussurutis ja XI Riigikogu koosseis suutis selle n-ö enesekärpe teha. Aga kuna meil räägitakse sellel nädalal siin saalis riigireformist ning on tehtud mitmesuguseid algatusi – kuni selleni välja, kuidas muuta riiki ja Riigikogu põhiseaduse muutmise kaudu –, siis meie leidsime, et kui üldse kõneleda tõsiselt riigi kulude kokkuhoiust, peaks Riigikogu tegema midagi, mis on lihtne, veenev, puudutab meid endid ja annab head eeskuju. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Kolleegid! Maaelukomisjon arutas oma tänasel istungil ühistranspordi pileti hinna ja erisoodustuste temaatikat ning otsustas algatada tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate tööle- ja kojusõidu piletihinna hüvitamisel. Maaelukomisjon on käsitlenud ühistranspordiga seotud küsimusi mitmel istungil. Arutelu tulemusena sündis arusaam, et tööandja kulutusi töötajate tööle- ja kojusõidu kompenseerimisel ei peaks maksustama erisoodustusmaksuga. Eriti muudab olukorra vastuoluliseks 1. juulist rakenduv võimalus kasutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavat tasuta bussivedu. Samal ajal aga jätkatakse olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga, kui tööl käiv inimene on tasuta avaliku bussiliini puudumisel sunnitud töökoha ja kodu vahel liikumiseks kasutama kommertsliini. Tegu on olulise muudatusega, mis annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused. Kaudselt toetaks eelnõuga tehtav muudatus ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist. Seaduse eesmärk on jätta erisoodustuse alt välja ühissõiduki pileti ostu kulutused, mida tööandja hüvitab töötajatele nende töölkäimisel. Erand ei kehti taksoveo kohta.

Esimees Eiki Nestor

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaalkomisjoni nimel algatame sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. 2017. aasta oktoobris pöördus õiguskantsler Riigikogu poole palvega viia sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla. See puudutab abivahendeid. Kui kodus elavatel eakatel on võimalus saada soodustusega abivahendeid, siis peab see olema ka hoolekandeasutuses viibivatel eakatel. Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut oktoobris ja novembris 2017. Nagu te mäletate, 14. novembril Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut. Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu. Sotsiaalkomisjon arutas seda mitmel oma koosolekul ja vastutustundlikult – kuna selleks ajaks oli juba selge, kui palju on 2019. eelarveaastal selleks vahendeid – otsustas 31. mail 2018 algatada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui te, austatud Riigikogu, head ametikaaslased, seda toetate ja me selle ühiselt vastu võtame, siis 1. jaanuarist 2019 on ka hoolekandeasutustes elavatel inimestel võimalus saada abivahendeid soodustusega, omaosalusega, st sama põhimõtte alusel, nagu praegu saavad need, kes elavad kodus. Aitäh teile!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Urmas Reinsalu. Teiseks, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Kolmandaks, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Esimees Eiki Nestor

Kõiki üleantud eelnõusid menetleme kodu- ja töökorra seaduse alusel. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 92 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu! Päevakorra kinnitamine. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Austatud istungi juhataja! Päevakorras on kolmapäeval hästi palju punkte. Punktid 18 ja 19, isikuandmete seadus ja välismaalaste seadus, on olulised ja mahukad eelnõud, mida me alles täna põhiseaduskomisjonis arutasime. Selle menetluse juures on väga palju kiirustamise ja pealiskaudsuse märke. Kas te peate heaks tavaks, et me alles täna seda komisjonis arutasime ja kolmapäeval juba peaksime suures saalis hääletama? Kas see on normaalse kodukorraga kooskõlas? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Minu kogemus komisjoni liikmena, mis oli küll teisest komisjonist – selle nimi oli rahanduskomisjon ja seda juhtisid eri aegadel erinevad tublid Riigikogu liikmed –, on selline: seda, et kolmapäevaseid eelnõusid veel esmaspäeval arutati, juhtus sageli.
Õiguskomisjonilt on tulnud ettepanek jätta kolmapäevasest päevakorrast välja viimane punkt, Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 625. Koos selle parandusega, austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 60 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 2. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:10 Vaba mikrofon

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd peale haamrilööki on vaba mikrofon. Märt Sults, palun!

Märt Sults

Auväärt esimees! Head kolleegid! Mul on teile infot tuua. Info on meil Valgast – Valga Haiglast, Valga Vallavalitsusest ning Valga sünnitusosakonna arstidelt ja günekoloogidelt. See on selline. Kaalunud põhjalikult Valga Haigla nõukogu otsust, on Valga vald asunud seisukohale, et otsus lõpetada sünnitusabiteenuse osutamine alates 1. juulist 2018 ei järgi äriseadustikus sätestatud arengukava, Valga Haigla arengukava. Tunneme vajadust nimetatud otsus Valga Haigla nõukogus veel kord arutusele võtta, sünnitusabiteenus ja teised teenused maakonnas alles jätta. Piirkonna arengu ja kogukonna ootuste eest seistes peame oluliseks, et Valga Haiglas jätkuks kõikide tervishoiuteenuste osutamine, sh sünnitusabi, ja haigla areng tagataks vastavalt arengukavale, mis on juba ammu kehtestatud. Valga Haigla sünnitusabiteenuse osutamise lõpetamine on väga suurt regionaalset mõju avaldav otsus, mistõttu ei saa see piirduda ainult haigla nõukogu otsusega. Palume neis asjus Vabariigi Valitsuse seisukohta. Palume võtta kasutusele täiendavad abinõud ja leida lisarahastus, kui vaja, et Valga Haigla saaks jätkata sünnitusabiteenuse osutamist. See tähendab seda, et ka kõike sinna juurde kuuluvat, olgu see kirurgiline abi, olgu see järelevalve, olgu see ambulatoorne – kõik see, mida Valga Haigla praegu teeb, ja kõik see, mida Valga Haigla suudab praegu kvaliteetselt pakkuda. Kõik need arstid, kes seal on, saavad seda kvaliteetselt teha. Need arstid, kes roteeruvad kolme haigla vahel, roteeruvad kogu aeg. Põhjenduseks toodu, et üle 24-tunniseid vahetusi ei tohi teha, on küll seaduspärane, aga 90% arste tegelikult niimoodi ei tööta. On olemas koduvalved, on kaugvalved ja kõik muud asjad, inimesed töötavad kolm, neli, viis, kuus või seitse päeva järjest, seda nii Põlva Haiglas, Võru Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka, mis seal salata, Tallinnas.
Kui nüüd läbi hammustada see mudel, miks seda kõike teha, siis see kõik on tegelikult äärmiselt lihtne. Kes natukene oskab ruutvõrrandeid lahendada, see oskab ka siin lahendust leida. Reklaamitakse, et sünnitused jms iibe tõstmise poliitika on meil kõige tähtsam ja see on jätkusuutlik. Tegelikult aga valmistatakse ette mida? Uut majandusharu ehk hooldusteenust. Ja kõik need piirkonna strateegilised haiglad, mis on piiriäärsed, olgu Valga või Võru, kas või Haapsalu teises otsas ja Narva, on mõeldud headele rikastele vanuritele, keda imporditakse headest rikastest riikidest. Tähendab, väga jõhker võrdlus, aga see paistab iga õmbluse vahelt läbi. Tegelikult on sünnitusosakondade ja kirurgiaosakondade sulgemine ettevalmistav akt selleks, et luua riigi, maksumaksja raha eest uus majandusharu ehk hooldusteenuste võrk. Pidage neid sõnu meeles. Ma paluks Taarat, et see ei läheks nii ja et meil kõigil oleks ka mõnus vanaduspõlv, aga samal ajal ei saa vanaduspõlv olla mõnus, kui meil ei ole pealekasvavat põlvkonda või põlvkondi.
Kallid kolleegid! Anname endale aru, mida me teeme, ja aitame neid kohti, mida me saame. Iga laps on meile tähtis, iga õpilane on meile tähtis, iga koolist välja langenud õpilane on tähtis, iga sündimata jäänud laps on õnnetus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kohtume homme kell 10. Aitäh!

Istungi lõpp kell 15.14.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee