14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Tere päevast! Alustame kolmapäevast istungit. Kellel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole soovi. Üks teade. Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Nimelt, täna, kohe pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis tennise toetusrühma asutamiskoosolek. Kokku kutsub selle rühma Barbi Pilvre. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal hetkel 78 Riigikogu liiget.

1. 14:03 Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Jätkame selle nädala päevakorraga. Kõigepealt on keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 633 esimene lugemine. Algataja poolt on keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Palun!

Rainer Vakra
Aitäh, austatud juhataja! (Juhataja helistab kella, saalis on lärm.) Head kolleegid! Minul on hea meel teile tutvustada siis jahiseaduse ja ...

Esimees Eiki Nestor
Ma vabandan, Rainer Vakra! Head kolleegid! Jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus on tähtis. Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra
Jahiseadus alati kütab kirgi. Mul on au siis seda numbrimärgiga 633 SE teile tutvustada. Jahiseaduse muutmise vajadus pärineb Riigikogule 2017. aasta 1. detsembril esitatud kollektiivsest pöördumisest, mis siis kandis pealkirja "Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!" ja millele oli kogutud 2569 eestimaalase allkirja. Riigikogu keskkonnakomisjonis on seda asja arutatud lausa kolmel istungil: 9. jaanuaril aastal 2018, 2. aprillil aastal 2018 ja 30. aprillil k.a. Alati on kohal olnud ka Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeeriumi esindajad. Sellest tulenevalt töötasime välja antud seaduseelnõu.
Eelnõu, seaduse eesmärk on siis tagada, et edaspidi jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks me täiendame jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel Eesti jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnu jahiks väikeuluki jahiluba ainult juhul, kui ta on läbinud vastava jahindusalase koolituse. Et me siin saalis ei takerduks konkreetsetesse koolituse detailidesse, anname me nimetatud koolitusele ja koolitajatele esindatud nõuded ja koolituse mahu, samuti koolituse läbiviimise korra õiguse kehtestada määrusega keskkonnaministril.
Kindlasti, et ennetada ka kolme küsimust, ma vastan kõigepealt ära selle, miks on kavandatud seadus jõustuma juba k.a 1. augustil. Põhjus on selles, et siis algab ka linnujahi hooaeg, sügisel, ja sellest tulenevalt oleks seda mõistlik juba rakendada käesoleval aastal. Teiseks, numbriliselt, kui palju siis Eestis üldse jahituriste on? Eestit külastab aastas 4000 jahituristi, kellest veelinnujahimehi on umbes 600 ehk need on need 600 inimest, kes edaspidi peaksid siis hakkama ka koolitusel käima – mitte peaksid, vaid kui meie seda toetame, siis hakkavadki. Ja kindlasti on üks küsimus, mis puudutab seda, et kes selle eest maksab. Ja loomulikult on ka see siin punktina kirjas, et koolituse kulud maksab veelinnu jahile tulnud jahiturist ehk siis väikeuluki jahiloa saaja.
Ühtlasi tegi keskkonnakomisjon menetluslikud otsused: määrata eelnõu ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (konsensuslikult), teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda (seda konsensuslikult) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (ka konsensuslikult). Ja muudatusettepanekute tähtajaks oleks 22. mai kell 12 (seda otsustati ka konsensuslikult).
Lõpetuseks veel. Kui on küsimus, et miks seda üldse kõike vaja on, siis täna, käesolevas ja olemasolevas jahiseaduses on § 36, mis väga selgelt sätestab: välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahi teooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni kümme ... kuni üks aasta kümne päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Ehk siis täna on väga selgelt punasega alla joonitud, et välisturistidele ei ole vaja ega saa ei eksamit ega koolitust teha. Selleks tuleb õigusakti muuta, et anda õigusnorm ministrile seda ka edaspidi teha. See on see n-ö põhiline argument, miks meie täna siin Riigikogus seda arutame. Miks seda ei saa teha kohe ministri määrusega? Sellepärast, et täna on seaduses punasega kirjas, et see ei ole võimalik. Nii et loodan, et siin saalis olijad kolleegid antud seadust toetavad ja et me juba sellel sügisel näeme, et välislinnujahituristid käituvad eetiliselt ja on teadlikud sellest, mis reeglid Eestis linnujahis kehtivad. Nii et loodan teie toele.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused eelnõu algatajale. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on mitmeid küsimusi ja ma püüan alustada sellega, et miks ei olnud kollektiivse pöördumise esindajad eelnõu väljatöötamisel, kui nendel on väga suur analoogne soov olemas. Teine küsimus on see, mis tuleneb õiguskomisjoni praktikast, et erinevad koolitused käivad meil üsna detailselt läbi. Ja siit tekib mul küsimus, kas te komisjonis arutasite, kas need, kes on aidanud eelnõu välja töötada –ornitoloogiaühing, jahimeeste selts, Keskkonnaministeerium –, kas nendel on ka siis õigus hakata koolitust ise läbi viima? Kes teostab kontrolli? Millised on teie arutelud ja soovitused ministeeriumile?

Rainer Vakra
Aitäh! Kõigepealt on vastav n-ö määruse projekt ka siia seaduseelnõu juurde lisatud. Teiseks, teie esimene küsimus, alustades algusest, ei vasta tõele. Loomulikult ilma ornitoloogideta – ilma nendeta, kes antud pöördumise tegid – ei oleks me siia saali sellisel kujul jõudnud. Nad olid kaasatud ja nad sõna otseses mõttes, ma ütleks, tunnustasid seda, et me selle asja siia suurde saali toome ja et me neid jahikülalisi koolitama hakkame. See oli ka üks nende selliseid punkte, mida nad lisaks teistele ettepanekutele soovisid. Mis puudutab konkreetselt seda, kuidas koolitus välja hakkab nägema, siis see on kirjas ka seadusmuudatuse n-ö kolmanda punktina ehk § 40 täiendamine, et välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnu jahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitava jahinduse koolituse koolitajale esitatavad nõuded ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ja seda on võimalik teha selliselt, et koolituse läbiviimist korraldab edaspidi Keskkonnaamet või siis Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik, näiteks Eesti Jahimeeste Selts. Neid me oleme arutanud, neid mõlemaid võimalusi.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Koolitus on üpris selline tõsine sõna. Kas ei tulnud kõne alla veidikene kergemaid variante? Ja kuidas on Eesti jahimeestega, kui need lähevad teistesse riikidesse? Teadupärast olen kuulnud, et käiakse Aafrikas ja võib-olla ka mitmel mujal maailmas. Kas nemad ka koolituste eest maksavad ja teevad taolisi asju läbi?

Rainer Vakra
Aitäh! Erinevates riikides on erinev praktika. On riike, kus tuleb demonstreerida enne oma laskmisoskusi, näidata ette relv, on riike, kus on vaja näidata teooriaoskusi. Aga see on meie väga selge valik, et just välisriigi turistid, kes tulevad linnujahile, selle koolituse läbiks. Kõikidel nendel kolmel komisjoni istungil jõudsime me ühele järeldusele, tegemist on eetika küsimusega. Eestis lastakse umbes suurusjärgus, kui täpne olla, siis näiteks 2016. aastal 4772 hanelist ja 7665 parti, mis on selline suurusjärk 12 000 veelinnu juures. Meil siinsamas üle lahe Soomes kütitakse pea 400 000 –600 000 veelindu ja ma ei eksinud suurusjärguga, ma olen seda korduvalt üle küsinud, oleme rääkinud sellest ka ornitoloogidega. Ehk me siis keskkonna mõttes ei tegele ühe liigi kaitsega, vaid tegeleme sellega, et ühiskond on valuliselt reageerinud teatud fotodele, piltidele, mida siis välisturistid sotsiaalmeedias ja meedias postitavad. Tegemist on just n-ö välisturistide erineva arusaamaga jahieetikast. See on see lähtepunkt, miks me täna seda siin saalis arutame. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas te oskate prognoosida, et kui suur saaks olema see koolitustasudest tulev tulu ja kui suur saaks olema saamata jäänud tulu, juhul kui jahituristid loobuvad ja lähevad mõnda naaberriiki jahtima?

Rainer Vakra
Aitäh! Seda küsimust me arutasime ka komisjonis ja seetõttu me jäime just koolituse juurde, et ühelt poolt oleks see jätkuvalt võimalik külastuskoht jahituristidele, teiselt poolt, et jahituristid käituksid seadusekuulekalt. Tegemist ei ole mitte tuluga, vaid sõna otseses mõttes nad ise katavad selle koolitusega tekkivad kulud ehk nad maksavad kinni omaenese harimise.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! See 2600 inimest, kes ornitoloogide juhtimisel selle petitsiooniga välja tulid, miks te komisjonis sinu juhtimisel nende põhiliste nõudmiste ja ettepanekutega, eelkõige päevalimiidi kehtestamisega, kui palju võib tappa päevas, nõus ei olnud ja tulite sellise kosmeetilise asjaga välja, et see kümme punkti, mida antakse itaallasele ette, et kirjuta alla, et oled tutvunud, ja siis pauguta nii palju, kui kulub, sest tegelikult iga välismaalane laseb keskmiselt 13 hane või parti ja kohalik jahimees parimal juhul ühe.

Rainer Vakra
Aitäh! Hea keskkonnakomisjoni liige! Need numbrid saite te keskkonnakomisjoni aruteludelt ja mul on hea meel, et ka teil kui Riigikogu liikmel on võimalus siia muudatusettepanekuid teha. Mis puudutab nüüd seda konkreetset limiiti, siis selline limiit on olnud nõukogude ajal 1976. aastal ja väga pingsate vaidluste tulemusel jõuti järeldusele, et sellise keelamise ja limiidi osas on väga palju võimalusi seal linnujahil tegelikult petta. Ehk kui sa oled kolmekesi jahil, siis näidata, et üks lasi, teine lasi, et praktikas tõepoolest see number, maksimumnumber ühe turisti kohta on ligemale kümne linnu juurde jäänud, ja teiselt poolt kõige olulisem, millega ka ornitoloogid nõustusid, on see, et kui me sooviksime ja meie eesmärk oleks liigikaitse ehk arvamus, et täna lastakse kas hanesid või parte liiga palju, oleks vaja väga radikaalselt antud küsimusse suhtuda. Täna, nii nagu ma ütlesin esimesest sissejuhatavast lausest alates, see on eetikaküsimus. Kuna tegemist on ju ikkagi rändlindudega, siis linnu jaoks ei ole oluline, kas tema teekond lõpeb Soomes või Eestis. Soomes lastakse neid 400 000 – 600 000 aastas, Eestis 12 000. Ehk küsimus on selles, et see on puhtalt siis teatud erineva jahikultuuri inimeste väärkäitumine, mida me täna soovime muuta, ja kõik analüüsid näitasid, et seda tegelikult on võimalik teha läbi korraliku koolituse, läbi kasvatuse, mitte selle, et määrata limiite, millest tegelikult on võimalik mööda vaadata. Ja tervikuna ma üldse arvan, et siin saalis ei peaks kehtestama neid norme, mida me tegelikult päriselus ei suuda kontrollida, et Keskkonnainspektsioonil ei oleks võimalust ega võimekust igat linnujahtijat käia jälgimas, et kas ta lasi 11 või 10 parti, ja lõppkokkuvõttes keskkonna poolt vaadates ei ole ka vahet, kas see number on 8, 9 või 10 või 11, sest me ei tegele liigikaitsega, vaid eetikaga.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Kindlasti olete ka rääkinud alternatiividest, kuidas selle eetilise küsimusega tegeleda, sest hetkel mulle tundub, et ei tegeleta sisuga, vaid tegeletakse teatud sihtrühmale endale uue tuluallika loomisega. Mis minu jaoks teeb murelikuks, on just see, et minu teada on jahimeeste seltsi kohalikud rakukesed need, kes värbavad ja otsivad endale välisturiste, jahituriste, ehk nemad teenivad selle koha pealt. Ja nüüd ongi see küsimus, miks ei ole nendele vaja kehtestada lisatingimusi, et seda jahiturismindust ise läbi viia, vaid selleks on märgitud välisisik ehk välisturist. Kuidas teistes riikides need praktikad on? Ja kas siin ei ole ikkagi huvide konfliktiga?Ma ei saa sellest pimeparagrahvist, mida te tsiteerisite, aru.

Rainer Vakra
Aitäh küsimuse eest! Proovin uuesti selgitada. Mõnes mõttes võib tuua jahinduses näite Euroopa Liidu siseselt näiteks autojuhtimisõiguse, kui teil on Eestis õigus autot juhtida, siis te ei pea Hispaanias ega Itaalias uuesti eksameid tegema ega ka näitama, kas te autoga sõita oskate või mitte. Küll aga tõepoolest me oleme näinud, et Eestis sellest ei piisa. Sellest samast mõttest tegelikult lähtuti ka toona, aastaid tagasi, kui käesolev jahiseadus vastu võeti. Aga nüüd koos ornitoloogidega ja koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega, koos Eesti Jahimeeste Seltsi esindajatega me tõepoolest jõudsime järeldusele, et mõistlik ja vajalik oleks, et need välisturistid mitte ainuüksi ei vastaks Euroopa Liidus või enda riigi poolt kehtestatud nõuetele, mis puudutab siis jahipidamise oskust, laskmisoskust, relva kvaliteeti, vaid et me ikkagi kontrolliksime ka selle üle, kas nad on teadlikud Eesti veekogude ääres kehtivatest reeglitest. Näiteks see, et Eestis on veelinnujahil keelatud pliihaavlite kasutamine täielikult, või näiteks see, et kui keegi kasutab jahikoera, siis peab olema nii tõugu tõendav dokument ja et koer oleks kiibitud ja tätoveeringuga märgistatud, ja et ei tohiks kasutada lõhnapreparaate ega uluki häälitsust järeleaimatavaid vahendeid. Ehk neid reegleid, mis tegelikult täna juba Eesti seaduses kehtivad, on mitmeid. Veelinnu puhul kindlasti on ka üks reegel see, mida tuleks alati kontrollida, kas nad teavad, et veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist, või siis ka see, et mis on üldse võõral maatükil ja veekogul viibimise õigused, ei ole nii, et lähed, kuhu soovid, ja paigutad, kus soovid. On ju Eesti tänases seaduses, et ei tohi lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest ühtegi pauku teha kusagil. Need on kindlasti reeglid, mis oleks vaja igale jahituristile mällu söövitada ja neid ka kontrollida, et kas nad neid teavad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See küsimus, mis ma esitan, on suhteliselt praktiline. Siinse tutvustuse järgi see puudutab aastas umbes 600 inimest. Kuidas see logistiliselt välja näeb? Me teame, et jahihooaeg on selline, et see ei kesta aasta läbi. Kuidas ja kus seda koolitust antakse, kas lennujaamas või sadamas või kuskohas täpselt? Mis sellise koolituse hind võib olla? Ja kõige rohkem ärgitas mind seda küsimust küsima kolleegi väide, justkui see koosneks kümnepunktilisest paberilehest, kuhu tuleb lihtsalt allkiri kirjutada.

Rainer Vakra
Aitäh! No hea kolleeg on ju siin saalis tuntud selliste huvitavate küsimuste küsija, kui te nüüd vaatasite Peeter Ernitsa poole, ja igal inimesel ongi õigus siin küsida, mis nad soovivad. See, kas ta nüüd on kümnepunktiline ja paneb allkirja alla või mitte, on puhtalt Keskkonnaministeeriumi määrusega võimalik sätestada. Kordan veel üle, et see mustand ja näidis on ka siin seadusepunkti juures tegelikult olemas. Siin on need tänases seaduses kehtivate nõuete kontroll, jahieetika küsimused. Ehk me jõudsime komisjonis järeldusele, et ei ole põhjust siin suures saalis seda koolituse reeglistikku, aega ja maksumust euro pealt paika panna, sest see vajadus võib muutuda töö käigus. Me tõepoolest näeme, et mingis valdkonnas, olgu siis kas linnu tundmise osas, olgu see siis Eesti õigusaktide tundmise osas, on vaja teha olulisi muudatusi. Paindlik ja mõistlik on seda teha ministri määrusega. Ja ma kordan üle, et kui seda oleks olnud võimalik ka täna õigusruumis teha, siis me tegelikult seda küsimust ka siin ei arutaks. Mis puudutab jahihooaega, siis te olete väga hästi kursis, et jahihooaeg, tõepoolest, näiteks partidel kestab 20. augustist kuni 30. novembrini ja hanelistel 20. septembrist kuni 30. novembrini. Nii et see on väga lühike aeg. Seetõttu Eesti Jahimeeste Selts suure tõenäosusega halduslepingu kaudu kõiki neid turiste, kes tulevad, enne jahileminekut ka koolitab, enne kui nad selle jahiloa saavad.

Esimees Eiki Nestor
Johannes Kert, palun!

Johannes Kert
Palju tänu, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti võib selle koolituse üle ka pikalt vaielda ja võib koolituse teha ära enne Eestisse saabumist interaktiivselt, võib teha ka eksami interaktiivselt, küsimus on võib-olla, et mis keeles. Minu arvates on aga eetikaküsimus ka see, et jahiturismi korraldav persoon, kui ta laseb oma kodumaal tappa nii palju, kui keegi soovib, siis minu arust on ka see eetikaküsimus. Ja siin on tegemist tihti just inimliku ahnusega. Ma tahan sellele tähelepanu juhtida ja tahan, et teie komisjon ka pööraks sellele tähelepanu, kuidas kutsuda korrale – kui soovite, eksamineerida – ka neid jahikorraldajaid.

Rainer Vakra
Aitäh! Eesti Jahimeeste Seltsil on vastu võetud "Eesti jahinduse hea tava" ja seal on kõik need punktid sees. Mis puudutab veel kord seda koolituseküsimust, siis loomulikult, ka jahikorraldajad on üks osapool ja nendest ei ole mööda vaadatud ja nendest ei saa mööda vaadata. Mis veel kord puudutab seda, mida me täpsemalt ja mis mahus seda tuleb nõuda, siis tuleb etteruttavalt öelda, et seda ei saa teha interaktiivselt, seda tehakse kohapeal. Teiselt poolt, ma rõhutaksin üle ka selle, et eelmisel aastal, kuigi Keskkonnainspektsioon just linnujahtide turismi pidas väga oluliseks valdkonnaks, siis tegelikult ühtegi sellist rikkumist ei tuvastatud.
Need pildid – lihtsalt protokolli huvides, et oleks kõigile arusaadav – on tegelikult mitme aasta tagused, kus tõepoolest üks isegi mitte Euroopa Liidust, vaid ühest lõunariigist tulnud turistide grupp kõik oma lastud linnud ladus trofeena välja ja nad tegid ükshaaval seal pilte. See tõepoolest nägi õõvastav, kole ja lubamatu välja, aga võib öelda, et tegelikult juba eelmisel aastal ühtegi sellist rikkumist ei tuvastatud. Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti jahimehed on korduvalt kinnitanud, et ka nende huvides on ju seda asja teha mõistlikult ja teha seda terve mõistusega eetikas. Kindlasti kehtib seal ka selline, ma ütleks, naabrivalve või sotsiaalne kontroll nii nagu ka kõigis muudes valdkondades. See ühiskondlik mure ja surve ei ole mitte ainuüksi siin saalis, ei ole mitte ainult siin saalis väljas, vaid see tegelikult on ka kõigi Eesti Jahimeeste Seltsi liikmete mure, sest see on üldiselt valdkond, mis tänu sellistele mõningatele üksikutele tõrvaplekkidele heidab halba valgust kogu valdkonnale ja see kindlasti ei ole kellegi huvi. Seetõttu me usume, et selline koolitus, teavitamine just koostöös ka jahi korraldajatega on vajalik ja aitab seda küsimust veelgi parendada. 

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kuigi te viitasite nendele paari aasta tagustele piltidele, mis nägid õõvastavad välja, siis üldiselt trofeedega eksponeerimine on suhteliselt sagedane ka meie enda jahimeeste hulgas, kuigi võib-olla neid linde seal peal ei ole, aga teistsugused loomad. Aga ma tahtsin küsida, et mis meil Eestis on nii palju teistmoodi kui Soomes, et need numbrivahed on üsna hämmastavad. Kas Soome puhul tähendab see seda, et kasutatakse maksimaalselt ära jahiturismi võimalusi, või on seal tegu lihtsalt populatsiooniga?

Rainer Vakra
Aitäh, väga hea küsimus! Küsisin ise seda ka Eesti Jahimeeste Seltsi liikmete käest ja vastus tegelikult oli mitmetahuline. Esiteks loomulikult see, et kui me räägime Eestis üldse jahimeestest, siis neid on ligikaudu 16000, nende jahimeeste arv põhjamaal on kordades suurem. Ja lisaks on ka jahituristide arv kordades suurem. Need kaks punkti ja kolmanda poole pealt on see, et seal on jahikultuur ühiskonnas hoopis suurema levikuga või selline jahimeheks olemine ja jahimeeste hulk nii palju kordades suurem, et tõepoolest need numbrid on lausa mitte sellised kordades, vaid kohati kosmoselikult võrreldamatud. Kui me räägime, et üle lahe on 400 000 – 600 000 lindu ja meil on pea kümmekond tuhat, siis see tähendab seda, et see on n-ö lindude populatsiooni mõttes peaaegu võrreldamatu number. Ehk siis lühidalt, nii jahimeeste enda arv, jahikultuur, kust võetakse sellest jahist maksimum, ja kolmandaks siis see, et ka jahituristide arv ja jahiturism on selgelt suuremate numbritega kui Eestis.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Küsimus on ju eetikas. Kas me ei peaks seda probleemi lahendama kompleksselt? Täna häirib mõningaid inimesi jahimeeste need pildid. Läheme edasi, võib-olla me peaksime selgeks tegema ka briti poissmeestele, kes ka siin linnujahil käivad, et milliseid pilte tohib panna, et välja töötada arusaam, milliseid pilte üldse Eestit külastades võiks panna sotsiaalmeediasse, sest muidu me hakkame igat erinevat seadust olema, sest võib-olla kedagi kuskilt häirib jälle sotsiaalmeedias mõni pilt, mis jätab halva maine meil Eestist.

Rainer Vakra
Aitäh! Väga huvitav küsimus! Peab tunnistama, et on ka väga mitmeid kohti, kus teie poolt mainitud isikud tegelikult ei ole oodatud ja neid ei lasta ka sisse. Antud küsimust muidugi keskkonnakomisjonis ja eelnõu algatajate poolt pole kordagi arutatud, aga kindlasti ei ole eetika küsimus ainult nüüd küsimus veelinnu või jahinduse puhul tervikuna, vaid eetika on meid saatmas iga päev erinevates ühiskonnagruppides ja erinevates ühiskondlikes ettevõtmistes. Nii et ma arvan, et küsimus on õige, aga lahenduse osas eks me peame ikkagi lähtuma põhimõttest, et inimesed soovivad ja tahavad käituda eetiliselt, ja kui nad seda ei soovi, siis me peame neile seda meelde tuletama, et see on mõistlik ja vajalik. Nii et ma usun, et ka teie poolt mainitud isikutele teatud kohtadesse sisenemisel kiirkoolitus tehakse, kuidas kohapeal käituda ja mida on lubatud teha ja mida mitte. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Raivo Aeg, palun!

Raivo Aeg
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Mina tahan teid tunnustada selle eest, et te olete seda protsessi suutnud ohjata ja juhtida väga ratsionaalselt ja mõistusepäraselt. Eestis liiga tihti hakkab kujunema traditsioon, et mingite üksikute näidete pealt hakatakse jaurama ja me hakkame kohe selle tulemusel ka seadusi muutma ja ühiskonnaelu ringi muutma. Ja seda enam, et antud protsess sai ju tegelikult alguse osaliselt valede ja poolvalede väidete pealt ja ma olen kindel, et paljud petitsioonile allakirjutajad ei saanudki lõpuks aru, kuhu nad alla kirjutasid ja miks nad alla kirjutasid. Aga minu küsimus on see, et kas see koolitus, selge, et koolitus tuleb teha, väga hea, tõstame teadlikkust, aga kas see koolituse välp on ka enam-vähem nagu kõne all olnud, et kas seda peab nüüd tõesti iga aasta hakkama läbima, kui nagu teatud jahimehed, turistid käivad meil siin aastast-aastasse, või saab seda näiteks mingi tähtajaliselt kehtestada? Kas see oli üldse arutelul või ei olnud?

Rainer Vakra
Aitäh! Me komisjonis seda arutasime ja pidasime mõistlikuks, et määrusega võiks sätestada ka tähtaja, olgu siis kas kaks või kolm aastat, et seda ei peaks tegema iga aasta. Ma arvan, et see lähenemine on mõistlik. Mis puudutab seda allkirjade kogumist, siis ma tegelikult ka tunnustan neid, kes sinna allkirju panid. Loomulikult on alati, kui petitsiooni kirjutada, siis on võimalik seda kirjutada emotsionaalselt ühtepidi või teistpidi, et minu meelest jahinduses on alati kõige parem näide see, et Eesti metsades, kui me räägime jahindusest tervikuna, elab umbes 500–600 karu ehk mõmmikut ja iga aasta lastakse Eesti metsades 50–60 karu. Ma olen täiesti veendunud ja ma ise kirjutaksin ka sinna alla, et kui teie, härra Aeg, teeksite petitsiooni ja paneksite sinna nendest mõmmikutest pildid, et kes on selle vastu, et neid mõmmikuid lastakse, siis ma kirjutaksin alla ja toetaksin seda petitsiooni. Paraku kahjuks tänapäeva maailmas aastal 2018 on inimene kahjuks looduse üle liiga tihti võtnud jumala rolli ehk inimene tegelikult otsustab, et see mõistlik karude piir on Eesti metsades 500–600 karu, ja seda inimene jumala kombel seda numbrit hoiab ehk tegelikkuses looduses see peaks olema selline, et kui saaklooma arvukus väheneb, siis väheneb ka see, kes on selle saaklooma sööja ja vastupidi. Et neid võnkeid ära hoida, siis inimene hoiab seda isikliku kontrolli all, nii et see on täna jahimeeste töö ja jahimeeste roll. Ja ma arvan, et kui selliseid petitsioone teha, siis alati tuleb petitsiooni korraldajatel läbi mõelda, miks nad teevad, ja seda me ka nende käest küsisime ja ornitoloogide vastus oli juba täna selles osas positiivne, et nende jaoks oli tähtis see, et me seda siin ühiskonna arutame, et me seda arutame siin, et inimesed süveneksid teemasse, saaksid küsimusest aru ja mõistaksid, et see teavituse roll oli ka nende allkirjade kogumisel üks suuremaid eesmärke, ja ma usun, et selle me üheskoos täidame, et Eesti ühiskond saab selles valdkonnas targemaks.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma võtan praegu rohkem aega, kuna lugupeetud juhataja ei märganud, kui ma pikalt kätt üleval hoidsin, ja mulle millegipärast sõna andnud. Vastuseks kolleeg Urvele: jah, kümme punkti ja annad allkirja ja kogu moos. See on nüüd minu nimega seotud.
Aga tegelikult valitseb segadus ka jahimeeste ja ministeeriumiametnike seas. On kõrged ametnikud ministeeriumis öelnud, et see on kõige raskem jahituristide seltskond. Ja tegelikult valitseb väga tugev lobi ka ministeeriumi sees n-ö jahiisandate poolt. Ma küsin: miks sa keskkonnakomisjoni esimehena oled selle jahimeeste lobiga kaasa läinud ja ornitoloogidele, kes tunnevad linde, väga hästi teavad ja on selle petitsiooni kokku pannud ja kõik need 2600, nendele vee peale tõmmanud? 

Esimees Eiki Nestor
Austatud Rainer Vakra! Kuna siin oli ka protseduuriline küsimus ... Lugupeetud Peeter Ernits, ma ei väsi kodu- ja töökorra seaduse sätteid sulle seletamast. Siis, kui keegi nimetab kellegi nime, on tal õigus vastulauseks, ja see on olukorras, kus toimuvad läbirääkimised. Praegu eelnõu algataja vastab küsimustele. Pärast seda tulevad läbirääkimised. Kui siis keegi nimetab rahvasaadik Peeter Ernitsa nime, on tal õigus vastulauseks. Eelnõu antud faasis sellist õigust ei ole. Aitäh tähelepanu eest! Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra
Aitäh! Hea küsija! Te kindlasti tegelikult teate, et me antud teemat, mis puudutab veelinnujahti, ei ole arutanud mitte ainuüksi antud seaduse kontekstis, vaid tegelikult ka varasemalt. Ma arvan, et keskkonnakomisjon viimase nelja-viie aasta jooksul on seda arutanud kuuel-seitsmel korral, kui ma ei eksi. Ja kui te arvate ... Te olete suhteliselt noor keskkonnakomisjoni liige. Kui te arvate, et selle koolituse n-ö kohustuslikuks tegemine kõikidele veelinnujahituristidele oli Eesti Jahimeest Seltsi poolt vastu võetud aplausi ja lillesülemitega, siis te teate, et te selgelt eksitate. See oli väga suur töö neile selgeks teha, et seda on vaja. Meil on vaja seda muuta. Ei ole võimalik samamoodi jätkata. Ma arvan, et see on tegelikult, nii nagu ka ornitoloogid ütlesid, üks väga oluline punkt, et need koolitused ju käivad ka kõigis vastavates keeltes, ehk itaallastele tehakse see koolitus itaalia keeles ja vastupidi. Ehk see infoväli, mis nad saavad, et neil oleks tõepoolest arusaam sellest Eesti seadusruumist ja seadusandlusest ... Ja mis puudutab sisu, siis see koosneb kolmest osast, ma käin need ka üle. Koolitamine õigusaktide osas, mis reguleerivad linnujahi pidamist Eestis, jahiohutuse nõuete koolitamine, Eesti jahikultuuri, jahieetika ja jahinduse hea tava osas koolitamine. Ja ma jätkuvalt jään teiega eriarvamusele. Ja me saame seda ka kontrollida, hiljem, et see ei ole nii, et on 10 punkti ja allkiri, vaid see on koolitus, mis tõepoolest annab tulemuse. Aga ega me siin selles osas jääme eriarvamusele ja saame seda siis kindlasti keskkonnaministrilt küsida, kui ta selle määruse on alla kirjutanud, mis see tulemus oli, ja mina saan lubada seda, et meie koos teiega, hea komisjoni liige, hoiame selle protsessil näppu peal ja kontrollime üle, mis sellest määrusest siis saab. Aga ma usun küll, et mõistlikum oleks usaldada see oma valdkonna spetsialistidele kui hakata seda määrust meil siin Riigikogus koostama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Oskad sa öelda, kas meil on juba teada, kes see koolitusfirma on, kes suudab siis mitmetes erinevates keeltes seda koolitust läbi viia, või on see n-ö riigipoolne äriprojekt kellelegi eraettevõtjale, kes hakkab neid koolitusi tegema?

Rainer Vakra
Aitäh! Suure tõenäosusega teeb neid koolitusi Eesti Jahimeeste Selts. Mis puudutab eri keeli, siis ka täna on Eesti Jahimeeste Seltsil ka kõikidele jahimeestele, kui me räägime laiemalt kui veelinnujahil, siis kõigil ongi vastavalt nende keeltele juba täna olemas vastav infomaterjal. Kui teie tuleksite, härra Kokk, Itaaliast, siis te saaksite ka itaaliakeelse materjali juba täna. Nüüd, mis puudutab koolitust, siis loomulikult ei pruugi siis olla nii, et igas keeles, hiinlastele hiina keeles, vastupidi, ju siis on inglise keel või prantsuse keel või mingi üldtuntud keel, aga materjalid on juba täna tegelikult vastavates keeltes olemas. Eesti Jahimeeste Selts on selleks ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt raha saanud ja seda on rahastanud, kui ma ei eksi, siis hea minister toonase ministri Marko Pomerantsi aegadel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Oma ettekandes mainisite seda, et viimasel aastal ei ole seda probleemi esinenud, aga ilmtingimata on seaduse ruumis vaja seda reguleerida. Ega see ei paista teatud mõttes ülereguleerimisena? Sellepärast, et selle juhtumi näitel kindlasti oleks võimalik olnud kas neid materjale täiendada või leppida seltsidega lihtsalt kokku, et oma külalisi vastu võttes nad seda osa võib-olla presenteerivad pingsamalt ja teadlikumalt. Ma arvan, et see, mis te enne ütlesite ka sissejuhatavalt, et Riigikogu ei peaks arutama seda määrust või seda koolituse sisu, siis ma arvan, et saatan on nendes detailides: selle määruse sisu ja selle koolituse maksumus ja kestvus võivad saada üheks olulisemaks punktiks ühel hetkel.

Rainer Vakra
Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda usku, me saame seda näha, et kui ministeerium ei tee oma tööd hästi ja südamega. Ma loodan, et nad tõepoolest saavad sisuliselt sellest aru, et kui me soovime eetiliselt midagi muuta, siis kõigepealt on vaja inimestele seda eetikat tutvustada, et millest käib jutt, see on n-ö nurgakiviks, kui me midagi räägime. Teiseks kordan ka üle selle mõtte, et miks me täna siin saalis üldse oleme – täna seadus väga selgelt ütleb, et kui välisriigis on juba antud välja kehtiv jahitunnistus, siis ei ole võimalik isegi, seadus ütleb, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, et on must valgel kohe kirjutatud, et sellist koolitust ei tehtaks. Me võtame selle punkti n-ö maha ja keerame selle vastupidiseks, et vastupidi, edaspidi on võimalik linnujahile minna ainult siis, kui ta on selle koolituse läbinud. Ja teiselt poolt, mis puudutab ülereguleerimist, siis see ongi see koht, kus usaldama oma ala spetsialiste, kes selle koos Eesti Jahimeeste Seltsiga ja nendega, kes jahti peavad, selle välja töötavad. Probleem muidugi on olemas. Kui on inimesi, kes on üle 2500 sellele allkirja andnud, siis probleem on olemas. Tõepoolest, lihtsalt eelmisel aastal ühtegi sellist rikkumist ei tuvastatud. Teiselt poolt loodame, et tänu sellele koolitusele me ei pea selle juurde tulema tagasi järgmisel, ülejärgmisel ega ka kolme-nelja aasta pärast. See tõepoolest on tulevikku vaatav muudatus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab sellist asja, et see regulatsioon on vajalik selleks, et loodus võidaks. Ma küsin otse, et millised linnuliigid võivad julgemini lennata Eesti kohal nendel jahihooaja kuudel peale selle seaduse vastuvõtmist.

Rainer Vakra
Aitäh! Nii nagu ma numbriliselt ennast väljendasin, siis Eestis, kordame üle, et aastal 2016 ja see suurusjärk on umbes sama, lasti 4772 hane ja 7665 pardilist. Kui vaadata, kui te peaksite lindudele nüüd soovitama, siis igal juhul on neil Eesti kohal turvaline lennata, sest Eestis ka Eesti kohalikud jahimehed ei ole väga aktiivsed veelinnujahilised ja ka turistide arv on vaid 600. Kokku on muuseas ju Eestis 4000 jahikülalist, kellest 600 on ainult linnujahile orienteeritud. Ehk see number, kui me räägime rändlindudest, kes peavad lendama vaata et kohati pool maakera läbi, siis Eesti kohal on neil olnud turvaline lennata ja on ka homme turvaline lennata. Nii et ilusat lendu neile!

Esimees Eiki Nestor
Terje Trei, palun!

Terje Trei
Ma tänan! Hea ettekandja! Mul on väike selline küsimus, kõhklev küsimus. Et praegusel juhul siis me, see on umbes sama, et kui mina nüüd lähen oma juhilubadega Suurbritanniasse, siis enne, kui ma autorendist auto saan, korraldatakse mulle koolitus, et siin on vasakpoolne liiklus ja võib-olla veel mõningad teised asjad, mis minu maal ei ole. See on muidugi tore ja olekski tore, aga minul on ikkagi küsimus, kas me oma kodus, oma õues peaksime kutsuma naabri meie külalisi instrueerima või me peaksime keskenduma sellele, et kõik, ütleme, jahikorraldajad, turismikorraldajad on ise nii hästi koolitatud, et me ei peaks hakkama teisest riigist lubadega, mis neil on täiesti õiguslikult saadud, neid üle instrueerima. Minul on ikkagi siin selline väike kõhklev küsimus, et kui tõsiselt me suhtume oma turismikorraldajate koolitamisse neile litsentsi andmisel, et nad ise tagaksid oma kodus korra.

Rainer Vakra
Aitäh! Ma arvan, et seda probleemi ei saa üksteisest lahutada, nii jahiturismi korraldajaid kui ka jahituriste tuleb mõlemaid nii koolitada kui kontrollida. Ja ma usun, et kui neid koolitusi hakatakse läbi viima, siis ka Keskkonnaamet seda kontrollib, et see tõepoolest ei näeks välja selline, nagu Peeter Ernits on korduvalt kirjeldanud, et keegi tuleb ja lihtsalt annab allkirja ja ütleb, et on koolitatud. Usaldame Eesti täidesaatvat võimu. Ja kindlasti ei saa pöörata tähelepanu n-ö tabureti ainult ühele jalale, vaid kõigile kolmele jalale.

Esimees Eiki Nestor
Terje Trei, palun!

Terje Trei
Ma siiski küsiks üle: kas me sellega ei saada teistesse riikidesse sõnumit, et me nende jahitunnistusi nagu ei aktsepteeri, või saame me kuidagi siin seda pehmemalt põhjendada?

Rainer Vakra
Aitäh! Ma arvan, et see sõnum, et me nende jahitunnistust ei aktsepteeri, ei vasta selles osas tõele, et koolitus on konkreetselt siis, kui nad tulevad linnujahile ja soovivad minna linde jahtima ehk siis üldnormis nende kehtiv luba igal juhul, nende jahitunnistus kehtib. Ehk siis analoogselt, kui te toote seda Suurbritannia näidet, siis me mitte ei lase teha tervet autojuhieksamit, ei kontrolli, kas te teate stopp-märki või vastupidi, vaid põhimõtteliselt, kuigi see küll ei ole eetiline küsimus, aga teie analoog on hea, siis me tõepoolest koolitame kõiki üle, et saage aru, et meil on vasakpoolne liiklus, mis sellega kaasneb, aga me ei lähe selle juurde, et ei hakka rääkima, kuidas on tagurpidikäik, kuidas käib boksi tagurdamine või mis tähendab stopp-märk, ja ma arvan, et selles osas see analoog on üpris täpne.

Esimees Eiki Nestor
Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Rainer Vakra!

Rainer Vakra
Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Head kolleegid! Just nüüd lõpus sain ma teada seda, et jahilindudega ja nende trofeedega ei tohi poseerida. Küll aga ma küsisin enda kolleegi käest, et siis, ütleme, jahiloomaga ja selle trofeega tohib poseerida praegu antud eelnõu kontekstis ja seda just sellepärast, et nn jahiloomade sõbrad ei ole praegusel hetkel avaldanud veel protesti. Küll aga, kui jahiloomade sõbrad avaldavad protesti, et välismaalt tulnud jahimehed ja ka kohalikud jahimehed ei tohi enda trofeega poseerida või neid pilte sotsiaalmeediasse saata, siis tuleb väike kisa-kära, siis korjatakse jälle paar tuhat autogrammi ja siis tuleme siia ja hakkame kirjutama, et jahilindudega ei tohi poseerida, ei tohi siis ka jahiloomadega poseerida. Kujutame ette, et mõni väljamaalane tuleb enda sülelapse, rinnalapsega siia ja ta juhtumisi juhtub pargis vaikses kohas toitma enda last rinnaga, sellest keegi teeb sotsiaalmeediasse pildi. Ja mida teeme meie? Kui see plahvatab suuremaks skandaaliks, et oh küll, siis me hakkame instrueerima kõiki neid inimesi. Meie vastas on õigeusu kirik ja me näeme ja kõik on siiamaani lahendatud ehk siis tütarlapsed miniseelikutes ei lähe sinna kirikusse. Me ei ole aga instrueerinud kõiki neid. Minu meelest on tegemist ülereguleerimisega, seda enam, et ma ei saa aru, mis moel on võimalik, et jahilinnuga ei tohi poseerida, jahiloomaga tohib. Meie ühiskond on hellaks muutunud, meie inimesed on kaugenenud reaalsest elust, see on tegelikult probleem. Ma arvan, et jahimeestel on olemas, sõltumata sellest, et milline on nende keel ja kultuur, ühine arusaam. Kui nad ikka ütlevad, et meil siin Eestis ei tohi sotsiaalmeediasse panna neid ja neid pilte, ma arvan, et sellest saavad aru ka kõik. Võin öelda teile julgelt, et Šoti jalgpallifännid, kes kannavad kilti, neil on kombeks pärast 16-ndat õlut demonstreerida, et neil kildi all aluspükse ei ole. Seega, kas me peaksime tegema nüüd koolituse Šoti jalgpallifännidele, juhul kui nad siia Eestisse tulevad, mille koolituse nad maksavad kinni, et Eestis, kui te olete ära joonud juba kuus õlut, ei pea te mitte kellelegi tõendama, et teil kildi alla aluspükse ei ole. On olemas hea tunnetus, euroopalik kultuuriruum, kus me kõik seda mõistame. See, et aga meie ühiskond ise on nii hellaks muutunud ja inimesed reageerivad nendele olukordadele, võib-olla me peaksime hoopis koolitama Eesti inimesi ja ühtlasi jahimehed saavad öelda, et jah, me oleme eriline e-riik, kus on omad moraali- ja eetikanormid, mis tähendab, et kui sa Eestis oled mõne pildi teinud, mida Eesti ühiskond peab sündsusetuks, siis on võimalik neid kohtusse kaevata. Meil on ju selleks tegelikult see instants. Ma saan aru, et tegemist on kompromissiga, aga uks on avatud. Järgmised huvigrupid saavad tulla ja öelda, mis neile ei meeldi ja mis neid häirib. Jah, ma tean, et neid häirivad paljud asjad. Raske südamega jään erapooletuks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei hakka siin, kolleeg, mulle tundus, püüdis nagu naeruvääristada seda eelnõu ja rääkida, kuidas briti poissmehed siin kohalike lindudega võib-olla poseerivad. Asi on tegelikult väga tõsine. Ma tsiteerin paari lauset Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunikult: "Lõunamaised linnujahimehed on kõige raskem jahituristide seltskond, kuna jahimeeste selts annab neid välismaalaste jahitunnistusi välja ja meie siin oma majas on n-ö kirjasõbrad, kes tahavad hirmsasti igasuguseid inimesi siia ja kellel on kogu aeg probleeme ja kellega me maadleme ja käime kohut. Seal ei ole mingit eetikat, vaid rahalõhn ja kogu lugu." Tsitaadi lõpp, Tõnu Traks. Ja ma võin teile praegu öelda, ka veel tänase läbirääkimiste ja kirjavahetusega n-ö jahispetsidega. Tegelikult jahipiirkondade statistika on salastatud, kordan: salastatud. Ei ole teada täpselt, kui palju kohalikud jahimehed ja lõunamaised, kes tulevad siia jahituristidena, lasevad tegelikult. Selle numbri 4000 või et 8000 lasevad 600 jahituristi, sain ma kätte ainult tänu sellele, peale pikkade küsimuste, et kuna vastust mulle ei andnud jahimeeste juhid ja ministeeriumi ametnikud, siis ma küsisin, kui palju lasevad kohalikud jahimehed, siis sain 4000, aga kohalikke aktiivseid linnujahimehi on meil umbes 5000. Järelikult iga kohalik linnujahimees laseb kusagil ühe, aga lõunamaised vennad 13 ja rohkem, kui need arvud vastavad tõele. Ja tegelikult tõesti, mida Rainer Vakra siin kordas, võiks lasta palju rohkem, kuna tõesti Soomes lastakse ligi pool miljonit ja meil kõigest 12 000 või viimasel aastal 15 000.
Aga küsimus on eetikas. Petitsiooniga tulid välja ornitoloogid, need on linnu-uurijad, kes tunnevad täpselt linde, kes käivad väljas ja teavad, millest jutt on ja kellest üks on näiteks kirjeldanud, kui Rainer Vakra räägib, et ainult paar pilti, või jahimeeste seltsi juhid, siis näiteks Mati Kose on öelnud, kus ta on näinud olmeprügiga põõsa alla visatud sadu partide surnukehi. Pilti sellest ta tõesti ei ole pannud kusagile. Ja olen ka mina näinud selliseid pilte. Tegemist on väga sellise turismijahiga ja praegu üritatakse probleemi lahendada sellega, et lükkame selle ühe nimekirja kümne punktiga ja tulevad lõunamaised jahimehed, annavad oma allkirja ja ongi kogu moos. Ja raha tuleb loomulikult koolitajale, kelleks on jahimeeste selts, kes on ise huvitatud sellest bisnisest. Selle koha pealt on tegemist tõesti eetilise küsimusega eelkõige ja ma tuletan meelde, et ornitoloogide koostatud petitsioon, millele tõesti, nagu me aru saame, praegu 2600 n-ö kergemeelset või need keda on lollitatud väidetavalt, oma allkirja andsid, võiks seda nimekirja vaadata, kes need on. Järelikult see ei ole nagu tõsine probleem. On küll. Ja päevalimiidi kehtestamine, mida on ka naeruvääristatud, et see ei tööta jne, kuigi kalade puhul töötab, kui rääkida ühest grupist, siis seda ei taheta. Aga ei taheta sellepärast, et mitte hakata jahiseadust lahti võtma, et sellisel juhul läheb asi kontrolli alt välja. Ja praegu keskkonnakomisjon Rainer Vakra juhtimisel on tegelikult läinud selle huvigrupi, jahimeeste seltsi ja nende külalisjahtide korraldajate n-ö lobitegemise teed. Mina sellega nõus ei ole, aga põhimõtteliselt midagi peaks reguleerima, aga mitte niimoodi, mingisuguse formaalset koolitusega, keda teevad needsamad, kes kutsuvad külalisjahimehi lõunamaalt ja kes on, tuletan meelde, kes on kõige raskem seltskond turismijahtide pidajatest. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Mart Helme
Tänan kutse eest! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ega keegi ei eita ju, et probleem kui niisugune on olemas, aga ma tuletan meelde, et meil siin äsja-äsja ilmus 28 juhtiva ärimehe manifest, kus muu hulgas öeldakse, et Eestis on selge seadusandlik ülereguleerimine. Meil on liiga palju regulatsioone, piiranguid, eeskirju, määrusi, mis takistavad normaalset elamist. Ja ma olen sellega täiesti nõus. Ma olen sellega täiesti nõus, nagu üldse selle manifestiga olen suuresti nõus, sest pool sellest manifestist on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmist maha kirjutatud, ma ei saa sellega mitte nõus olla.
Aga kui me tuleme nüüd selle konkreetse eelnõu juurde, siis olles pool maamees ja suheldes ümbruskonna väheste järelejäänud maainimestega, võin ma teile öelda, et nemad selle eelnõuga ei ole sugugi mitte rahul ega õnnelikud, sest need, kes külvavad vilja, ütlevad, et linde on liiga palju ja neid tulebki nottida. Sellega ma ka nõus ei ole. Aga on ka teised, kes ütlevad, et aga meil on siin terve hulk inimesi üle Eesti ja ka sealkandis, kus mina elan, kellele lisasissetulekuks on jahiturism – jahiturismi teenuste osutamine, olgu see majutus, olgu see toitlustus, olgu see giiditeenus, mis iganes. Neid inimesi üle Eesti, kellele see on konkreetselt elatisallikaks, on kümneid tuhandeid. Me peaksime mõtlema ka nende inimeste peale, et me nendel inimestel vaipa alt ära ei tõmba. Me oleme niikuinii maaelu muutnud tihtipeale ja paljudes piirkondades sisuliselt võimatuks. Sisuliselt võimatuks. Poed on kinni pandud, koolid on kinni pandud, klubid on kinni pandud, vallamajad kolisid ära kaugemale. Mis neil inimestel seal teha on, kui neilt võetakse ära need viimased elatisallikad? Mitte midagi.
Ja siis me kurdame selle üle, nagu infotunnis, et näe, Tartus on lapsi liiga palju. Eile "Foorumis" kurdame selle üle, et lapsi on Eestis liiga vähe. Need on kõik valede poliitiliste otsuste, lobigruppide – ja muu hulgas on lobigrupp ka seesama 28 juhtivat ärimeest – tegevuse tulemus. Pikema perspektiivi ja vaate olematuse tulemus.
Analüüsigem nüüd seda eelnõu just nimelt sellest seisukohast. Kas see on lühiajalise mõjuga või on see pikaajalise mõjuga? Kas see päästab väga paljude asjatult tapetud lindude elu või hävitab see paljude maal jahiturismist lisasissetulekut teenivate inimeste elatisvõimalused? Ma ei taha võtta siin kategoorilisi seisukohti ja öelda, et nii on õige ja nii on vale, aga ma kutsun üles vaatama seda asja natuke laiemalt kui ainult selle põhjal, nagu üks tuttav, kes jahiturismiga tegeleb, ütleb, et aga need olid ju viiese itaallaste – vist olid itaallased – jahiseltskonna mitme päeva jooksul lastud linnud, kes olid selle platsi peale kokku korjatud, need ei olnud sugugi ühe mehe lastud linnud, mille juures kõik kordamööda poseerisid. Loomulikult, see pilt oli šokeeriv, ma olen nõus, see pilt oli lihtsalt jälk. Aga vaadakem natuke ka kaadri taha. Me oleme ju, inimesed on dualistlikud olevused. Me oleme ühelt poolt ju emotsionaalsed, aga me võiksime olla teiselt poolt teinekord natuke rohkem ratsionaalsed. Antud juhul meie kui parlamendisaadikute ülesanne on siin olla mitte niivõrd emotsionaalsed, kuivõrd ratsionaalsed. Käsitlegem siis nüüd, kus meil on parandusettepanekute esitamise võimalus, seda eelnõu ratsionaalselt ja katsugem teha nii, et linnud elaksid ja inimesed samuti elaksid. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Tere päevast kõigile! Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Ma saan aru suurest ideest lahendada üks eetiline küsimus. Esimene küsimus on see, kas eetikat saab alati kirja teel muuta. Siin saalis ka mitu küsimust oli analoogses vormis: kas meil on olemas võimalus muuta ja inimeste käitumisi ja suhtumisi muuta läbi eeskujude, läbi sõnakeele? Kui me tunneme, et see meetod ei toimi, ma ei ole veendunud, kas seda meetodit on püütud kasutada, siis võib-olla teine variant olek see, et minna kirja teel teatud käitumisnorme muutma. Küsimus on see järgmine, et millised on need võimalikud alternatiivid, millist käitumisnormi siis kirja teel võiks muuta. Siin antud eelnõu puhul on välja käidud, et turist, jahiturist on see, keda püütakse mõjutada. Aga samas me teame, et need turistid siia niisama hopsti! ei kuku, vaid selleks tehakse väga suurt ja tugevat tööd, et need turistid Eestisse jõuaksid. Ehk minu jaoks on esmane küsimus see: kas jahiturismi korraldaja on saanud meie Keskkonnaministeeriumi ametnike, ornitoloogiaühingu, jahimeeste seltsi poolt vastavaid suuniseid, et kuulge, midagi on mäda. Meil tuleks mõelda tulevikule. Täna, nendele küsimustele, ma tunnistan, vastust ei saanud.
Ma olen töötanud ühe kirgliku jahimehega paar aastat ühes toas ja tema kirjeldused, kuidas jahiturism on korraldatud Eestis, Järvamaal ja Viljandimaal, siis see ei jätnud usaldust, vaid pigem oli see, et võimalikult palju otsitakse vahendeid, kuidas raha pigem sisse tuua ehk mida Eestisse tuua, aga kas seda raha lõpuks eetiliselt püüti siia sisse tuua, selles ma ei olnud väga veendunud selle info puhul. Ehk minu küsimus on see, et need turismikorraldajad, jahiturismi korraldajad, on suuresti jahiseltsi liikmed. Kui me vaatame, jahimeeste seltsi liikmed on ise, nende organisatsioon on selle eelnõu väljatöötaja, soovides, et Riigikogu ise ei räägiks, mis on võimalikud karistusnormid, mis on eksami tasustamise tingimused jne, jne. Näiteks õiguskomisjoni töös me väga detailselt advokatuuri osas räägime nendest eksami tingimustest, trahvimääradest, eksami tasudest, prokuratuurist, vabandust, mitte prokuratuurist, vaid kohtutäiturite teemal, nagu väga detailselt ja siis tuleb üks komisjon, et me ei tohi sellel teemal rääkida, siis minul on see küsimus, et äkki seesama selts püüab endale leida lisa teenimise allikaid, milles meie, andes neid volitusi, ei saa kaasa rääkida. Isegi komisjon ei räägi sellel teemal kaasa! See tekitab segadust ja usaldamatust. Liiatigi, kui me anname volitused Keskkonnaministeeriumile, siis ma ei saa aru, miks meil ei ole usaldust Keskkonnaministeeriumis, näiteks, kui me räägime raiemahtudest, Est-Fori tehase rajamisest – neid küsimusi meil ühiskonnas juba niigi palju üleval. Püüame need vanad küsimused ära lahendada ja siis minna pimesi meilt neid volitusi võtma. Ehk ma palun tõesti, et te räägiksite komisjonis läbi eelkõige, kas jahiturismi korraldajad on käitunud meie ühiskonnas eetiliselt. Kui ei ole käitunud, siis mis on jäänud vajaka, et nad ei saa eesti keelest aru. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Külliki Kübarsepp! Palun, Rainer Vakra!

Rainer Vakra
Aitäh, austatud aseesimees! Head sõbrad! Mul on heameel näha, esiteks, et veelindude jahiteema niipalju kirgi kütab. See oli kindlasti ornitoloogide üks eesmärke, kui nad 1. detsembril selle petitsiooni tegid, et ühiskond seda arutaks. Ja mul on hea meel, et keskkonnakomisjoni seinte vahelt on see jõudnud siia suurde saali. Teiselt poolt, kõigil minu eelkõnelejal, kõigil kolmel on olnud omamoodi õigus. Ma saan aru, et eetika küsimus ongi väga keeruline, ka eetikast saavad kõik erinevat moodi aru, aga enne, kui hakata kedagi karmilt seina külge naelutama või muid karistusi välja mõtlema, tuleb ikkagi need reeglid selgeks teha, mis on Eesti jahikultuur, mis on Eesti jahieetika.
Aga mõned väited, mis on olnud laus... ma ütleks, lausvaled, need lükkame küll ümber. Et antud eelnõu on puhtalt koostatud keskkonnakomisjoni poolt koos ministeeriumi esindajatega. Jahimeeste Selts, uskuge mind, ajab siiani sõrgi vastu, nemad ei soovi seda, et mis tahes jahikülalisi üldse tuleks kohustuslikus korras koolitada, et seda saaks kontrollida Keskkonnaamet. Viimasel istungil alles me lõpuks me jõudsime sellele konsensusele, et nad said aru, et neil ei ole teist teed. See on väga selgelt üks võimalus. Mis puudutab Peeter Ernitsa sõnavõttu, siis loomulikult tulebki aru saada, et me ei räägi siin ühest ... Kui me räägiksime linnuliikidest, siis on Eestis linnuliike, mida ei tohi jahtida, mis on keelatu. Küsimus ei ole ju selles, et täna lastakse 15 000 veelindu ja homme lastakse 14 000, vaid küsimus on selles, et kuidas jahimehed käituvad, kui palju laseb üks jahimees. Ja mitte ka selles, kuidas rääkis hea kolleeg IRL-ist, et kuidas keegi pilte teeb. Küsimus ei ole piltide tegemises, vaid küsimus ongi selles, kui palju keegi jahil laseb, mismoodi ta seal käitub ja mismoodi ta Eesti loodust ja keskkonda tervikuna hoiab. Ja kolmandalt poolt, härra Helme hirmud ma saan ka maha võtta. Siin juures on olnud ka need just, kes on maaomanikke esindanud selle eelnõu puhul. Ka nendel oli küsimus selles, et linnud ju söövad põldudel ja vastupidi. Ma tean, et maaelukomisjonis on lausa eelnõu, kus nähakse ette selliseid kaitsepolügoone, kus võib ka väljaspool jahiaega hirmutuseks jahti pidada. See koolitus on olnud lõppkokkuvõttes mitmete keskkonnakomisjoni istungite kompromiss, et ühelt poolt maal saaks elu jätkuda, teiselt poolt teha seda võimalikult mõistlikult, ilma selliste tohutute keeldude ja käskudeta, mida hiljem peaks Keskkonnainspektsioon suutma tagada. Ehk minu hinnangul liiga tihti me siit saalist võtame vastu seadusi, mida me tegelikult pärast Eesti riigis ei suuda õiguslikult kontrollida. See on vale tee.
Jah, ma olen nõus, et kui me näeme tõepoolest, et me ei jõua sõnajõul, nagu ütles hea kolleeg, ja koolitustega sinnamaale, et see probleem muutuks, siis ju me tuleme selle teema juurede tagasi. Aga ma olen, esiteks, optimistlik. Teiseks oli see punkt ja see koolitus, millega olid nõus kõik osapooled, alates siis ornitoloogidest lõpuks ja ka jahimeeste seltsi ja ministeeriumiga, et see on selline konsensuslik otsus. Ja lõppkokkuvõttes ma ikkagi tunnustan ka kõiki neid, kes sellele lindude temaatikale allkirja panid. Selles osas tuleb nõustuda Peeter Ernitsaga, kes ütles, et see kindlasti ei ole selline kerge teema, millest keskkonnakomisjon oleks mööda vaadanud, vaid vastupidi. Me oleme pidevalt juhtinud nendele puudujääkidele tähelepanu, neid võimalusi on jätkuvalt erinevaid, aga me lähtume põhimõttest, et kui ministeerium saab võimaluse selle määruse alusel see koolituskava kokku panna, siis nad teevad seda sõna otseses mõttes nendest põhimõtetest, mida me täna siin saalis oleme arutanud, mida me arutasime keskkonnakomisjonis, et see eetikaküsimus ja Eesti jahikultuur viia kõigi välismaalastest jahituristideni. See on asja olemus ja mina ei usu, et keeldude-käskudega seda oleks võimalik jagada. Sest kui ikkagi üks itaalia turist ei tea, mis nõuded meil on, ja talle ei ole keegi seda seletanud, siis ta ei tea seda ka nende keeldude-käskude kohta. See on oluline, tegelikult, just see teavituse ja Eesti jahikultuuri kasvatuslik moment, mis on selle eelnõu eesmärk. Ja mul on hea meel, et me oleme jõudnud sinnamaale, et ka Eesti Jahimeeste Selts saab aru, et see on vajalik samm ja see on ka ühiskonna jaoks oluline. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, kolleeg Vakra! Jürgen Ligi, palun, Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma arvan, et mitte keegi meist ei saa rääkida sada protsenti fraktsiooni nimel, see on niivõrd vastuoluline teema. Aga me ei tohiks ühtegi eelnõu menetleda selles stiilis viidetega, et näe, keegi ütles, et meil on liiga palju regulatsioone, sellepärast ei tohi seda asja teha. See ei ole üldse argument konkreetsel juhul. Konkreetset juhtumit tuleb vaadata eraldi. Meie vaatame seda sedapidi, et kõigi nende vastuolulisete tunnete ja argumentide juures oleks kompromissi ühiskonnas vaja. Ja see kompromiss näib, et on vormistatud ja me oleme nõus seda toetama. Aga loomulikult on see kõigest kompromiss, kus inimesed on väga erinevatel pooltel. Ma kindlasti ei esinda ka oma fraktsioonis, rääkimata siis Riigikogu fraktsioonis keskmist, kui ma ütlen, et ühtegi elu ei tohi võtta lõbu pärast, ja ma möönan, et paljud inimesed, kellest ma väga lugu pean, ja paljud head inimesed ise seda teevad harrastusena ilma mingisuguse vajaduseta mingit tasakaalu hoida, vaid lihtsalt tulistavad loomi. Ja rändlindude, ütleme siis, jaht turismiharuna ei lähtu reeglina minu arusaamist mööda sellest, et rändlinnud kusagil kahju teevad, vaid see ongi turism, mida ma nimetaks siiski lõbuks. Aga ma esindan tõesti üht äärmust ja mul on heameel, et seda äärmust natukene kuulda on võetud. Ja ei tahaks küll kellelegi näpuga näidata, kes arvab teisiti. Lepime selles eelnõus kokku, ma usun, ühiskond on ka sellepärast tegelikult tihti väga häiritud. Surnud linnud, need paugutamised kodude juures, need on tegelik ühiskondlik probleem ja mõnedel inimestel igapäevaselt üks kõige häirivam asi üldse. Lepime milleski kokku, näitame, et me tunneme ka nende mure ära. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Jürgen Ligi! Kolleeg Ernits, kas teil on vasturepliik või protseduuriline küsimus?

Peeter Ernits
Aitäh! Kuna mind mainiti paar korda. Aga tegelikult selle ... ma olen nõus siin, et ega seda eelnõu tegelikult vaja ei oleks. Kuna see 2600 väidetavalt lollitatud inimest ornitoloogide juhtimisel, kes sellega välja tulid, ja keskkonnakomisjonis oli vaja kuidagi reageerida, ma arutasime tõesti palju kordi seda, ja see koolituse n-ö kümme punkti sai nagu mingiks selliseks, et midagi ju peaks tulema. Loomulikult see ei ole mingisugune lahendus, see jääb formaalseks, et me oleme linnukese kirja pannud. Loomulikult, regulatsiooni pole vaja ja liiga palju regulatsiooni ammugi mitte. Nii et see on selline hädatapu variant, et natukenegi ... saame öelda, et me oleme midagi teinud keskkonnakomisjonis.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Sulgen läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 633 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 633 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. mai kell 12.

2. 15:13 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme teise päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 594. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Kuna fraktsioonide esindajatel ei ole soovi läbirääkimisi avada, siis kutsume saali hääletuse ettevalmistamiseks inimesed. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, sest eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Kohaloleku kontroll
Head kolleegid! Kohal on 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 594 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletagem! Hääletustulemused
Eelnõu poolt on 81 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0 ja 1 ei osalenud. Eelnõu on vastu võetud.

3. 15:16 Maaparandusseaduse eelnõu (524 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse eelnõu 524 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Ei ole soovijaid. Läheme siis lõpphääletuse läbiviimise juurde.
Kõigepealt kohaloleku kontroll, sest eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 524 SE lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt on 79, vastu 0, erapooletuid 0, ei osalenud üks Riigikogu liige. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

4. 15:18 Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (591 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu 591 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants
Tere päevast, lugupeetud esimees, eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tõepoolest, tegu on siis eelnõuga, mille me kõik kollektiivselt oleme siin algatanud, mille esimese lugemise me oleme läbinud ja mille teisele lugemisele me oleme jõudnud. 8. mail oli meil ka teise lugemise ettevalmistav arutelu ja põhjuseks siis muudatusettepanekud või pöördumised Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole.
Tähtaegselt laekus kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek või üks nendest muudatusettepanekutest on tehtud EKRE fraktsiooni poolt ja ta puudutab teist ülestõusmispüha, et sellele anda riigipüha staatus. Ja teine muudatusettepanek oli tehtud saadikute poolt, kelle hulka kuulusid Andres Herkel, Igor Gräzin, Eerik-Niiles Kross ja Külliki Kübarsepp, kelle ettepanek oli muuta omavalitsuste päev omavalitsuste õiguste päevaks. Need olid kaks muudatusettepanekut.
Juba eelnõu arutelu üsna varases staadiumis pöördusid Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit ning Eesti Muusikanõukogu, keda esindas kohapeal suurepäraselt Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja. Mis on muusikute mure? Muusikute murest ma rääkisin juba ka eelnõu esimesel lugemisel, see on seotud sellega, et 1. oktoober on rahvusvaheline muusikapäev. Ja Ivari Ilja ettepanek oli see, et ikkagi veel kord kaaluda, kas ei võiks omavalitsuspäeva tähistada mõnel teisel päeval, kuivõrd rahvusvaheline muusikapäev ei saa piisavat tähelepanu. Lastekaitseliit oli pöördunud põhiseaduskomisjoni poole kirjaga, et selle seaduseelnõu raames võetakse kätte ja ka 1. juuni saaks riiklikuks tähtpäevaks ehk lastekaitsepäevaks. Pere ülejäänud liikmetel on oma riiklik tähtpäev olemas, alates emadest, isadest ja lõpetades vanavanematega, aga lapsed on veel oma päevata, kuigi Eestis juba 30 aastat lastekaitsepäeva ju tähistatakse, kuigi ta ei ole riiklik tähtpäev.
Komisjoni arutelu järgselt võttis komisjon siis vastu järgmised otsused, mis hästi kokkuvõtlikult tähendavad seda, et jääda esimese lugemise järgse eelnõu juurde. Toimub seaduses ainult üks muudatus: 1. oktoobrist saab omavalitsuspäev. Põhjused. Mis puudutab omavalitsuste õiguste päeva, siis komisjoni hääletusel selgus, et seda ettepanekut ei toetata, kuna selle päeva mõte peaks olema laiem kui lihtsalt õiguste päev. Mis puudutab teiste pühade või tähtpäevade juurdetoomist, siis selle eelnõu menetlemise käigus ei ole meil tekkinud olukorda, kus me üheselt oleksime jõudnud veendumusele, et ühe või teise tähtpäeva või riikliku püha kehtestamise suhtes või sätestamise suhtes oleks meil kokkulepe, mis ei tähenda seda, et need arutelud ei peaks jätkuma. Ja kindlasti enam empaatiat oli ka komisjonis lastekaitsepäeva kui riikliku tähtpäeva sätestamise suhtes. Nii et ajalugu ei lõpe täna, kindlasti need arutelud jätkuvad.
Kõiki hääletusi arvesse võttes jõudsimegi sellise eelnõu tekstini, nagu ta teie ees on. Ettepanek on siis täna teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui see teine lugemine peaks lõpetatama. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud komisjoni esimees! Teile on vähemalt üks küsimus. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Pomerants! Ma küsin hoopis selle ülestõusmispühade teise püha kohta. Milline on teie tunnetus komisjonis erinevate poliitiliste jõudude meeleolude kohta? Ma saan aru, et selle seaduseelnõu puhul see on nagu teise teema sissetoomine, aga kas Eesti ikkagi võiks astuda selle sammu, mis oleks sünkroonis teiste Euroopa Liidu riikidega, et see teine püha oleks ka vaba päev riikliku pühana ja võib-olla kompensatsiooniks siis teeks sellest reedest, mis ei ole niisuguse tähendusega, tööpäeva.

Marko Pomerants
Aitüma! Miks see eelnõu ka teie ees on sellisena, nagu ta on? Tõepoolest, selle kuue fraktsiooni algatamise eelduseks oli üksmeel 1. oktoobri kohaliku omavalitsuse päeva kui riikliku tähtpäeva loomine. Seda esiteks. Selles küsimuses, mis puudutab teist ülestõusmispüha, sellist konsensust siin saalis ei ole. See on ka põhjuseks, miks ta toetust ei saanud. Kas see võiks kunagi niimoodi olla? Mina ütlen, et ma ei välista.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Igor Gräzin, palun!

Marko Pomerants
Mina olen pühade poolt alati. Mulle meeldib tegelikult, kui saab puhata.

Igor Gräzin
Ma vaatan siin seda seletuskirja, tahtsin komisjoni käest küsida. Mitmed kolleegid on siin seisukohal, et Eestis on kirik ja riik lahutatud. Ma ei ole sellega nõus. Aga huvitav, kas teil seda küsimust kordagi ette ei tulnud, et see on see koht, kus riik järjekordselt sõidab nelja jalaga kirikule selga, kus riik tahab ära riigistada usupüha. Ma leian, et Eesti riigi asi ei ole see, kuidas kristlased oma pühi tähistavad. Veel vähem, kristlaste nimel hakata vabu päevi jagama jne. Kas see moraalne aspekt teid kordagi võpatama ei pannud?

Marko Pomerants
Aitäh! Komisjonis ei toimunud võpatusi.

Aseesimees Kalle Laanet
Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mina siiski tuleks selle muusikapäeva teema juurde tagasi. Kultuurikomisjonis arutati ka seda, et 1. oktoobriks planeeritakse omavalitsusliitude päeva, ja ütlen ausalt, et konsensuslikult oli suur üllatus, ei olnud ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et see on hea mõte. Meile tuli ka muusikanõukogult vastav pöördumine ja ma arvan, et tegelikult sellesse pöördumisse on siiski küllaltki üleolevalt suhtutud. See jutt, et muusikapäev ei sega kedagi või et omavalitsuste päev ei sega muusikapäeva, ei ole eriti tõsiselt võetav. Ja mu küsimus on ikkagi selline: mis see põhjendus on, et see peab olema täpselt 1. oktoober, et ta ei või olla näiteks märtsikuu, millal toimuvad omavalitsusliitude päevad, et see oleks kuidagimoodi ühendatud? Kas tõesti ei leidnud ühtegi vaba päeva? 

Marko Pomerants
Nii, aitüma! Jään eriarvamusele, mis puudutab üleolevust. Ma arvan, et tänu sellele, et 1. oktoobril saab olema omavalitsuspäev koos rahvusvahelise muusikapäevaga, jõuab paljudele nüüd ka kohale, et tegemist on ka rahvusvahelise muusikapäevaga. Ja kindlasti on tegemist olukorraga, kus mitte kõik ei mahu Estonia lavadele. Ma loodan, et vallavanemad luhvtitavad oma eelarveid ja väärikad esinemised saavad sel päeval olema ka tagatud kohaliku omavalitsuspäeva raames. Mina eeldan, et kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid olid sellele eelnõule allkirja andes täie mõistuse juures, teadsid, mida nad teevad, ja sellest me oleme saanud lähtuda. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Laine Randjärv, teine küsimus!

Laine Randjärv
Aitäh! Ma jään siiski eriarvamusele seoses sellega, et muusikutel peaks olema maru hea meel selle üle, et neid kutsutakse omavalitsuspäeval kusagile esinema. Kas neid nagu muidu ei taheta või see jutt, et nüüd me alles saame teada, et muusikapäev on sellel päeval, see on ka juba üleolev ja tendentslik suhtumine. Nii et selles mõttes ma ei tea, kas see on küsimus, aga repliigi korras ma ei saa seda jätta märkimata. Ma pean tõesti ütlema, et mind ärritab selline suhtumine muusikutesse, kes peaksid olema maru tänulikud, et neid võib-olla sellel päeval kusagile esinema kutsutakse. Ma arvan, et meie muusikapäeva tähistamine on muusikutele pidupäevaks, mitte selleks päevaks, kui nad peakasid rohkem tööd tegema kellelegi teisele lõbu valmistades. Vabandust, aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Küsimust ei olnud. Mina olen isiklikult aidanud kaasa sellele, et üks konkreetne orkester Virumaal saaks tegutseda ja eksisteerida, ja ma ei ole rohkematele jõudnud panustada kui ainult ühesse, härra Ligi – palun vabandust selle eest! –, aga veel kord ütlen, et kohalikud omavalitsused on alati panustanud muusikaliste kollektiivide aitamisse ja siin teineteist vastandada, osad peavad neid lausa üleval igapäevaselt, et seda konflikti ei ole mõtet siia tuua ja ma ennast sellesse praegu segada ka ei lase.

Aseesimees Kalle Laanet
Head kolleegid! Tuletan meelde, et peale küsimustele vastamist on läbirääkimised ja kõik Riigikogu liikmed saavad sõna võtta, nii et arvamusi saab siis avaldada. Jürgen Ligi, palun küsimus!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra ettekandja! Mina, usun täiesti tervemõistuslikult, ei andnud sellele eelnõule allkirja, sest mu tunne osaliselt kattub Laine Randjärve omaga, osaliselt. Kalender on tegelikult piiratud ressurss, aga mida rohkem me teda täis riiklikke päevi kirjutame, seda rohkem kaotavad päevad erilist tähendust. Öelge, mida see omavalitsuspäev reaalses elus võiks hakata tähendama sellist, mis takistab ilma tema fikseerimiseta omavalitsustegelastel ennast hästi tunda ja kokku saada?

Marko Pomerants
Aitüma! Ma arvan, et selle päeva olemasolu väärtustab omavalitsuste igapäevast rolli, aitab sellele lisa tähelepanu juhtida ja ka oma kohalikule kogukonnale tutvustada seda, millega igapäevaselt tegeletakse, nii et ta on lisaväärtus, mitte ei ole kelleltki midagi ära võttev.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Seleta maakeeles ära, et miks ... Noh, päevi on palju, aga miks nüüd omavalitsustegelased, keda siin Riigikogus on rohkem kui muusikuid, ronivad nelja jalaga selga muusikutele, keda on siin vähem. Kas mõnda muud päeva ei annaks ...? 

Marko Pomerants
Aitüma! Meil siin Eiki Nestor, meie esimees on selline hea näide, kes kogu aeg räägib Riigikogu kodukorrast. Tähtajaks ei laekunud, muideks, vaatamata teie suurele nurinale, mitte ühtegi konkreetset ettepanekut, mis puudutab omavalitsuspäeva sätestamist mõnel teisel kuupäeval, seda kuidagi põhjendades. Olukord on selline, et kuus fraktsiooni on algatanud omavalitsuspäeva riikliku tähtpäevana loomise ühe konkreetse eelnõu raames, mis on praegu teie ees.

Aseesimees Kalle Laanet
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Nagu ma aru saan, üks mure, mis komisjoni ees oli, oli see, et vaba päeva tahaks anda, aga ei tea, mispärast. Tähendab, ettekäändeid nagu ei ole. Selles mõttes me peaks pöörduma võib-olla ka naabrite poole, sh Venemaa poole, kus on suured pühade pidamise traditsioonid. Nimelt, just kaks aastat tagasi või enam-vähem kaks aastat tagasi kehtestati Venemaal püha, mille võib-olla võiks ka meil siis üle võtta, kui teil midagi muud pähe ei tule. See püha oli vserossiiski den truboprovodnõh voisk ehk torujuhtmevägede päev. Siis teeks selle vabaks ja oleks siis pidulikkust ja sisu ja ... Miks mitte?

Marko Pomerants
Aitüma! Toonitan, et käesoleva seaduse muudatusega ei teki mitte ühtegi vaba päeva juurde. Olukord jääb seniseks, nagu ta on. Nii et riiklik tähtpäev ei tähenda iseenesest vaba päeva. Võib tähendada, kui 1. oktoober juhtub olema nädalavahetusel.

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Ka mina täiesti teadlikult tegelikult sellele eelnõule allkirja ei andnud – põhjusel, et minu jaoks on see natukene selline populistlik tegelikult. Ehk ma tahan küsida, mille poolest siis see päev hakkab erinema n-ö teistest ülejäänud 365-st päevast. Mis on selle eelarve kulu ka, mis on selle eelnõu kulu? Ilmselgelt ju mõeldakse seal taga ka mingeid üritusi, mida kavatsetakse sel päeval korraldada, aga nagu ka eespool öeldud, see tegelikult konkureerib väga paljude teiste tähtpäevadega, mis omavalitsustel on. Ma arvan, et nad peavad võib-olla oma n-ö sünnipäeva oluliselt tähtsamaks kui omavalitsuspäeva, ja on terve rida teisi päevi. Selles mõttes ma ei ole tunnetanud seda suurt survet omavalitsejate poolt seda päeva erakorralisena tähistada ja seda sisustada. Mis on sinu arvamus ja nägemus, mida see päev võiks endas kanda?

Marko Pomerants
Aitäh! Ma härra Jürgen Ligile proovisin seda juba selgitada. Ma arvan, et Pärnu linna näitel kindlasti on tegemist niivõrd kogenud omavalitsustegelastega ja ka linn on piisavalt suur – muideks, pidades ülevak ühena Eesti omavalitsustest oma orkestrit, ja ma kiidan neid selle eest, neid omavalitsusi ei ole mitte kõik –, et küllap te sellega kenasti hakkama saate. Kuidas seda sisustada, see on ikka iga omavalitsuse kätes. Ma arvan, et inimesed on tööl, olemas. Kui te ütlete, et teil Pärnu linnas ühtegi senti ei ole, no ... ma tahaks seda näha.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati, et jah, omavalitsuspäev 1. oktoober või mõni muu, et mõni päev kehtestada näiteks valitsuse päev või Riigikogu päev?

Marko Pomerants
Aitüma! Lihtne vastus on: ei arutatud. Aga mul on Toomasele pool vastust vastamata, et mis oli see ajend. Selle päeva kehtestamiseks on antud, ma arvan, ma ei tea, kas sama palju allkirju kui eilse päeva viimase punkti, linnujahi osas, kaasa arvatud Eesti president on sinna alla kirjutanud, nii et see ei ole tulnud mitte minu uitmõttest, tahtes olla kuidagi kohalike omavalitsuste sõbralik eraldi.

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, teine küsimus!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Otse loomulikult ma ei ole nii detailidega kursis, kui ikkagi rahva tung ja soov selle järele on olemas, siis loomulikult tuleb seda aktsepteerida. Repliigina lisan seda, et ma ei ole kunagi seadnud kahtluse alla, et Pärnu linnal ei ole raha selle tähtpäeva tähistamiseks. Ma lihtsalt küsisin, et mis selle kulu võiks olla, et sellise tähtpäevana see nagu üles pannakse, siis on ka ootus ja eeldus, et seda tähistatakse. Aga ma täiesti mõistan, et see on iga omavalitsuse enda asi ehk n-ö seda riigi peale kokku niimoodi rehkendada ei saa, aga minu teada, ma taas kord võib-olla veidi eksin, aga kas 1. oktoober minu mäletamist mööda on ka veel eakate päev lisaks kõigele või ma siinkohal eksin, et siis on nagu väga palju tähtpäevi ...

Marko Pomerants
Aitüma! Tõesti on ja 1. oktoobril hakati ka Nõmme miilitsakoolis või tollal võib-olla politseikoolis õpetama Eestis välja teenistuskoeri, Andrus Ansip on sündinud jne. Mõelge, kuidas see on olnud võimalik siiamaani, et eakate päev ja rahvusvaheline muusikapäev, mõlemad rahvusvahelised, on toimunud ühel päeval ja näete, huvitaval kombel ei ole sellest midagi hullu juhtunud.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Minu küsimus on selline, et täna on selle eelnõu teine lugemine. Kui palju muudatusettepanekuid tuli sellele eelnõule ja kas oli arutelu nende üle? Ma vabandan, kui ma lasin midagi kõrvust mööda varasemalt. Minu kõrvu on jõudnud üks niisugune info, et juhul kui eelnõu vastu võetakse, siis Pärnu linn on üks nendest – hea kolleeg Toomas –, kes tahab seda päeva kuidagi tähistada pidulikumalt.

Marko Pomerants
Aitüma! Teile on kõik materjalid kättesaadavad. Ametlikult, kordan veel kord üle, ametlikult kaks muudatusettepanekut tähtaegselt. Üks EKRE poolt, mis oli seotud sellega, et teine ülestõusmispüha saaks riigipühaks, ja üks muudatusettepanek rahvasaadikute poolt, erinevate rahvasaadikute poolt, mis puudutas omavalitsuspäeva ümbersõnastamist või nimetamist omavalitsuste õiguste päevaks. Mitte ühtegi muudatusettepanekut, mis puudutab mingisugust muud kuupäeva aasta jooksul kui 1. oktoober. Aitüma!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Tere, head kolleegid! Ka mina olen selle vastu, aga minu motiiv on seotud natukese teise asjaga. Meil armastatakse rääkida sellest, et riik ja kirik on lahutatud, mis ei vasta tõele. Lõppkokkuvõttes Euroopa traditsioongi on teistsugune. Angela Merkel on öelnud: "Euroopa identiteet vajab Euroopa põhiseadust ja Euroopa põhiseadus peab olema seotud Kristuse ja Jumalaga, kuivõrd just Kristusest ja tema lunastusest on sündinud Euroopa." Nii ütles Angela Merkel.
Niisiis, teine ülestõusmispüha. Tal puudub absoluutselt igasugune tähendus väljaspool piiblit ja pühakirja, kusjuures just nimelt see on seletuskirjast puudu. Ehk teiste sõnadega, meil on musternäide selle kohta, kuidas kirik ja riik, olles ühendatud, on kirikule mingil määral ohtlik, kas või sellepärast, et riik hakkab oma tahet kirikule peale suruma. Niisiis, mis juhtus esimesel või teisel ülestõusmispühal? Vaatame Matteuse evangeeliumi 28: Kui hingamispäev oli möödunud, hakkas koitma nädala esimese päeva hommik. Siis tulid Maarja ja Magdaleena hauda vaatama, sealt on Kristus ära kadunud. Ja kui nad hakkasid sealt ära tulema, ja vaata, Jeesus tuli neile vastu ja ütles: "Tere!"
Nüüd, teine selle päevaga seotud episood on see, kui kaks jüngrit lähevad Emmause teel ja ühel hetkel nende juurde tuleb võõras, kuulab kuidas võõrad mehed räägivad sellest, et Jeesus on risti löödud. Ja Jeesus tuli nende juurde, Jeesus tuli nende kõrvale, kõneldes ja vaieldes Jeesuse surma üle, lähenes ka Jeesus ise nendega ja käis nendega. See on siis teine tähendus, mis sellel pühal on. Ja kolmas asi, mis on tegelikult täiesti puudu, on – neid kohtumisi oli siin mitmeid – tegelikult kogu selle ülestõusmispüha ainuke sõnum, mis on minu arvates väärt seda, et teda enam-vähem täielikult ette lugeda, see on Matteuse 28:16 jne. 11 jüngrit Galileas, seal nad kohtavad Jeesust ja nüüd tuleb siis selle ülestõusmispüha sisu. "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!" Ehk teiste sõnadega, kõik see, mis on kirjutatud – ole aus, ära varasta, armasta oma vanemaid, armasta ligimest nagu iseennast, katsu mõelda oma heade ja halbade tegude peale –, tähendab, see on selle päeva sõnum. Mitte mingisugust muud sõnumit selle taga ei ole. Ja kuivõrd see sõnum on nii tähtis, siis mulle tundub, et sellise seaduseelnõu esitamises on midagi äärmiselt silmakirjalikku. Ja tegelikult selle taga olev idee on selles: teeme veel ühe punase, poolpunase, triibulise või ükskõik, millise päeva, lahustame ta ära kristlikus kultuuris, mis on osa Eesti ajaloost, ning katsume sellest riigi ja kiriku liidust saavutada maksimumi selleks, et kirik maha suruda. Sellepärast ei pea ma taolist eelnõu ja lausa häbematuna kõlavat seletuskirja kohaseks poolt hääletamiseks. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, mis on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Teine muudatusettepanek, mis on esitatud Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Igor Gräzini, Eerik-Niiles Krossi ja Külliki Kübarsepa poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Ma ikka paluksin seda väga head ettepanekut hääletada!

Aseesimees Kalle Laanet
Hääletame seda ettepanekut ja valmistame saali kutsungiga.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Andres Herkel, Igor Gräzin, Eerik-Niiles Kross ja Külliki Kübarsepp. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid 1, 35 ei osalenud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 591 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

5. 15:44 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 581 teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme!

Monika Haukanõmm
Aitäh, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu juba 21. jaanuaril sellel aastal ning esimese lugemise lõpetasime 20. veebruaril käesoleval aastal. Kuna sellest on läinud ka päris palju aega juba mööda, siis lubage mul siinkohal hästi põgusalt teile meelde tuletada, millega on tegemist. Eelnõu soodustab ohutu töökeskkonna loomist ja töötaja tervisekahjustuste ennetamist, teisalt on tegemist ka hästi tehnilise eelnõuga, mis parandab õigusselgust ning vähendab ka tööandjate halduskoormust. Lisaks, töötaja tervisekontrolli vajadus seotakse senisest selgemalt töökeskkonna ohuteguritega, töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esimesse tervisekontrolli pikema aja jooksul. Kui praegu kehtiva seaduse järgi peaks ta seda tegema esimesel kuul kohe, siis muudatuse tulemusena on tal võimalik seda teha nelja kuu jooksul alates tööle asumisest. Lisaks, uue korra järgi antakse töötajatele ja ka tööandjatele võimalus kokku leppida leppetrahvis ja selle maksmises, kui töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid rikutakse. Olgu etteruttavalt öeldud, et kehtib see siis mõlemale poolele, kui tingimusi ei täida kas tööandja või siis töövõtja. Lisaks kaotatakse ka tööandjatelt kohustus teavitada Tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusloa, tegevusala muutmisest või töökeskkonna nõukogu moodustamisest ning nende iga-aastaste aruannete edastamisest. Ning viimase muudatusena, tööandjad ei pea enam Tööinspektsioonile raporteerima kõiki tööõnnetusi, vaid ainult juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärjel on inimesele tekkinud ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või sellega on kaasnenud surm. See oli nüüd hästi lühidalt eelnõu sisust ja milliseid muudatusi tehti. Muidugi võib öelda, et antud eelnõu puhul algselt lugedes pealkirja olid kõikidel lootused võib-olla suured, aga eks see on kompromiss, kus, nagu öeldakse "Kevades", et kui tervet rehkendust ei jõua, siis teeme esialgu pool, milles on kokku lepitud. Hea algatus on see selles mõttes igal juhul.
Annaksin teile ülevaate ka menetluse käigust esimese ja teise lugemise vahel. Olgu öeldud, et muudatusettepanekute tegemiseks oli kümme tööpäeva nagu ikka ja tähtajaks määrati 6. märts. Selleks ajaks muudatusettepanekuid fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ei laekunud. Selleks, et paremini eelnõud ja sisukamalt menetleda, saatis komisjon eelnõu ettevalmistamises osalenud organisatsioonidele kirja, kus paluti eelnõu kommenteerida, arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Kiri saadeti tervele reale sihtgrupile ning oma kirjaliku arvamuse eelnõu kohta esitasid Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ning tervishoiuarstide selts.
Eelnõu menetleti ja tehti ettevalmistusi teiseks lugemiseks sotsiaalkomisjonis kolmel korral: 20. märtsil, mida võib nimetada, et oli ka kaasamisüritus, 7. ja 14. mail. Seega, esimesel istungil, 20. märtsil toimus eelnõu arutelu koos huvigruppidega ning lisaks neljale arvamust avaldanule osalesid seal ka Sotsiaalministeeriumi esindajad, Tööinspektsiooni esindajad ning TALO esindajad. Annan teile hästi põgusalt ülevaate sellel istungil toimunust, sest igal kutsutust oli ka oma seisukoht ja arvamus eelnõu kohta.
Esiteks juhtis Eesti Kutsehaigete Liidu esindaja tähelepanu kahele küsimusele, et miks enam ei pea esitama Tööinspektsioonile andmeid ja registreerima õnnetusi, kui need on, nimetatakse neid kergeteks, ehk siis kergete tööõnnetuste registreerimine. Esitati ka hüpotees, et kas see on sellega seotud, et tahetakse lihtsalt statistikat näiliselt parandada. Ning teise tõstetud küsimusena oli siis see, et registreeritakse üksnes sellised tööõnnetused, kui inimene töötab töölepingu alusel. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitaski, et vaatamata sellele, et kergeid tööõnnetusi ei pea enam registreerima Tööinspektsiooni juures, siis vaatamata sellele on tööandjal kohustus need asutusesiseselt registreerida ning neid uurida ning selle kohta uurimistulemustest anda kindlasti teada ka tööõnnetuses osalenud inimesele. Mis puudutab aga seda, et registreeritakse ainult neid õnnetusi, kui inimene on seotud töölepinguliste suhetega, siis selgitas Sotsiaalministeeriumi esindaja seda, et see on ka praegu nii ning selles osas muudatusi ei ole tehtud, jätkub samasugune kord, nagu varasemalt.
Järgnevalt lühike ülevaade Eesti töötervishoiu seltsi esindaja märkustest ja küsimustest. Esimene selline laiem koht, mida ülesse tõsteti, puudutas seda, et kui seadust hakati välja töötama või seaduseelnõu muutmise eelnõu, siis väljatöötamiskavas oli väga olulisel kohal punkt, et tööandajd ei teadvusta töötajat tervisekontrolli saates nn töökeskkonna riskidest ja selle riskide hindamise olulisusest. Loomulikult töötervishoiuarstide selts saab aru sellest, et miks see nii on, aga neile tegi muret see, et kuigi kõik tunnistavad viga või seda ohu kohta, siis eelnõu ühtegi praktilist muudatust seadusesse ei tee, mis olukorda parandaks. Ja mures olid nad sellepärast, et riskid jäävad endiselt alahinnatuks ning inimesed, kes vajavad, võib-olla ei pääse tervisekontrolli. Lisaks tegi tervishoiuarstide seltsile muret ka see, et seaduses ei ole piisavalt õigusselgust. Näiteks töökeskkonna ohutegurite loetelus ei ole välja toodud psühhosotsiaalseid tegurid, mis on maailmas valdavalt kõige suuremaks ohuteguriks töökohal. Lisaks, nagu me teame, siis töötervishoid on ala, mida väga palju riiklikult ei reguleerita, ning Eestis ei ole hetkel piisavalt töötervishoiuarste. Oleks hädasti vaja, et riiklikul tasandil analüüsitaks töötervishoiuarstide koolitusvajadust ja seda vastavalt ka esitatakse, seda koolitusvajadust.
Saime ka vastuseid nendele küsimustele. Esimene küsimus, et töö ohutegurid on alahinnatud, siis tõesti, nii see ka on, tihtipeale võib-olla tööandjad ei võta arvesse riskianalüüsi tehes neid ohutegureid ja ei arvestata nende mõjuritega, ohumõjuritega. Tulemuseks ongi see, et tööandjate poolt koostatud riskianalüüsid võivadki olla väga erineva kvaliteediga ja tööandjad ongi raskustes nende läbiviimisega, sest nad täpselt ei tea, kuidas seda teha. Pigem oli lahendus, pakuti seda, et küsimus ei ole ju sellest, et me seda täpsemalt ütleksime seaduses, kuidas peab tegema, mida peab tegema, vaid tööandjate teadlikkuse suurendamises, mitte otseselt seaduse muudatuses. Kuidas aga vastus teisele küsimusele, kuidas ikkagi töötervishoiuarstidele pääsetakse, siis siin osas lähtutakse põhimõttest, et töötervishoiuarstide poolt läbiviidav tervisekontroll peaks olema eesmärgiga tuvastada, kas töökeskkonna ohutegurid mõjutavad töötaja tervist. Kui töötaja tervist töökeskkond ei kahjusta, siis ei olegi ju vaja ka töötervishoiuarsti juurde minna ning piirduda saab ka ainult perearsti visiitidega. Töökeskkonna ohutegurite loetelust, kus öeldi, et on psühhosotsiaalsed tegurid võib-olla välja jäänud sellest, et võib-olla oleks pidanud ka eraldi välja toodud olema muude tegurite hulgas, saime me vastuse, et see nimekiri ei ole lõplik, mis on seaduses toodud, ning nimekirja puhul on konkreetselt lähtutud Euroopa Liidu direktiivis toodud ohutegurite loetelust. Tegemist on lahtise loeteluga, kõige lõpus on lisatud, et "muu ohutegur või töölaad" ning sinna võib siis vajadusel paigutada ka psühhosotsiaalse ohuteguri. Mis puudutab töötervishoiuarstide tulevikku ja koolitustellimust, siis antud küsimust eelnõu ei käsitle. Küll aga tunnistas Sotsiaalministeerium, et tegemist on olulise teemaga ja see on neil laual ning suure tõenäosusega järgmise eelnõuga tullakse mitmete punktidega uuesti Riigikogu ette.
Tööandjate keskliit on üldjuhul eelnõuga rahul, leiavad seda, et tegemist on sammuga õiges suunas, ning rõhutasid üle ka seda, et loomulikult tuleb teha igasuguseid pingutusi, et tööõnnetusi juhtuks vähem. Päris ja täielikult neid vältida ei ole võimalik, kuid neid on võimalik vähendada läbi selle, läbi innovatsiooni, inimeste harituse ja teadlikkuse. Ning loomulikult olid tööandjad rahul ka sellega, et on kehtestatud leppetrahvide sõlmimise võimalus, sest see võimaldab ka õnnetusi ja haigusi ennetada. Ning oluline on ka siinkohal rõhutada, et see leppetrahv iseenesest ei saa ega tohi olla nüüd tööandja poolt töövõtjale kuidagi sanktsioneerimise või karistamise meede. On väga selgelt reguleeritud, et leppetrahv, selles lepitakse eelnevalt kokku, kui hakatakse töölepingut sõlmima. See pannakse kirja ka töölepingusse ehk siis see on kirjalikult kirjas. Seal on kirjas ka see, mida peab tegema tööandja selleks, et tööõnnetusi minimeerida, vähendada, aga teisalt ka töövõtja kohustus. See on selline preventiivne meede, et mõlemad on teadlikud. Kui üks või teine osapool rikub seda, siis sellisel juhul on võimalik leppetrahv. Miks on olemas see kindlustunne, et seda ei saa kasutada lihtsalt tööandja poolt töövõtja karistamiseks, tuleneb sellest, et seda leppetrahvi ei saa maha arvata. Näiteks, läks ehitaja objektile, ei pannud kiivrit pähe, oli ise hooletu, ütles, et see on näiteks ebamugav, siis sellist rikkumist, kõigepealt tuleb rääkida inimesega, teha talle hoiatus, aga seda ei saa maha võtta palgast, vaid selleks tuleb pöörduda kohtusse. See on juba päris keeruline protsess ja seal tuleb siis juba tõestada, et kõik eelnevad on tehtud.
Samas pööras lisaks eeltoodule tähelepanu, tööandjate keskliit tähelepanu ka sellele, et tööohutus ja tervishoiu regulatsiooni muutmisel tuleb arvesse võtta ka muutunud olukorda tööturul ning sellest tulenevaid paindlikke töösuhteid ning võtta arvesse ka seda, et tuleks eristada töökohta ja tööaega, mis on tööandja kontrolli all, ning tema kontrolli alt väljas olevat tööaega ja töökohta. Puudutab see ju hästi palju selliseid paindlikke töövorme. Siinkohal tuleb siis jällegi taas kord öelda seda, et antud eelnõu seda ei käsitle, kuid Sotsiaalministeerium taas kord tunnistas, et tegemist on väga olulise teemaga, mis vajab täpsemat regulatsiooni. See on neil töölaual ja nad tulevad uuesti meie ette. Kuid praegu käesoleva eelnõuga sellist muudatust ei planeerita.
Eesti Ametiühingute Keskliit, nagu ka on oodata ja eeldada, ei ole selle nn trahvinõude kehtestamisega, leppetrahvi nõude kehtestamisega rahul ja ütlevad seda, et see siiski ei ole kõige õigem, aga mõistavad teisalt ka seda, et võib-olla mõningatel juhtudel on see õigustatud. Lisaks pööras ametiühingute keskliit tähelepanu ka renditööjõu küsimusele ning vajadusele, et tööandjatel oleks võimalik paindlikumalt koostada riskianalüüse ja selleks võiks luua nn e-keskkonna. Vastused olid siis sellised, et renditööjõuga antud eelnõu ei tegele, küll aga selle riskianalüüsi jaoks sellise mugavama e-keskkonna loomisega tegeletakse ning on koostamisel või väljatöötamisel tööelu infosüsteem, mis peakski tulevikus andma tööandjale võimaluse riskianalüüsid läbi viia juba paindlikumalt. Nii et see peaks siis kokku võtma, see uus infosüsteem, töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ning aitama tööandjatel kergemini ja lihtsamalt nõudeid täita.
TALO ehk tööandjate ametiliitude keskorganisatsiooni esindaja märkis samamoodi, et tänapäeval on väga palju erinevaid töövorme, kõik töösuhted ei ole töölepingu alusel ning tuleks ka oluliselt rohkem tähelepanu pöörata just nimelt nendele nn paindlikele ja teistsugustele töösuhetele. Taas kord tullakse sellega järgneva muudatusega, ei puudutanud see ettepanek ja see murekoht seda eelnõu. Tööinspektsioon avaldas rahulolu eelnõu osas ja võimaluse üle, et nad saavad määrata trahve suuremas ulatuses ning kaotatakse hulgaliselt neid sätteid, mis on ülearused ja toovad liiga suurt halduskoormust.
Nagu ma ütlesin, siis muudatusettepanekuid ei esitatud ning ainult üks muudatusettepanek on täna teie laual ja selle on esitanud sotsiaalkomisjon. Esialgu tundus meile, et tegemist on puhtalt keelelise muudatusega, kuid arutelu käigus jõudsime selgusele, et tegemist ei ole enam mitte ainult keelelise, vaid siiski natuke ka sisulise muudatusega. See puudutab § 131 lõiget 10, kus asendatakse sõnad "töökeskkonna ohutegur" sõnaga "töö laad" ja tuleneb see sellest, et täpsustatakse tervisekontrolli nõudeid raskuste käsitsi teisaldamise korral. Kuna raskuste käsitsi teisaldamise puhul on tegemist töö tegemise viisiga, mitte otseselt töökeskkonna ohuteguriga, on korrektne kasutada mõistet "töö laad", mitte "töökeskkonna ohutegur". On oluline ka märkida, et muudatusega täpsustatakse eelnõu mõistet, kuid ei muudeta sisuliselt tervisekontrolli korraldamise nõudeid.
Milliseid menetluslikke otsuseid ja ettepanekuid siis tehti? Sotsiaalkomisjon otsustas oma järgmisel istungil, mis toimus 7. mail, esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. mail ning komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. 14. mail kiitis komisjon heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendi ning ühtlasi langetas komisjon 7. mail otsuse, mille kohaselt juhul, kui eelnõu teine lugemine täna nüüd ja siin lõpetatakse, siis teeme ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks maikuu 30. päeval ning viia ühtlasi läbi ka lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensulikult ja paluks seda ühte muudatusettepanekut ka toetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud komisjoni aseesimees põhjaliku ülevaate eest! Teile küsimusi ei ole.

Monika Haukanõmm
Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Avan läbirääkimised. Kõnesoovijaid ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On esitatud üks muudatusettepanek, see on sotsiaalkomisjoni poolt, mis arvestati täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 581 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine lõpetatud.

6. 16:04 Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (602 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 6 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 602 teine lugemine. Palun ettekandeks, sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri!

Maris Lauri
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate eelnõu 602, mis käsitleb muudatusi haigekassa juhtimises, menetlemisest peale esimese lugemise lõpetamist. Eelnõu esimene lugemine oli 4. aprillil, mil muudatusettepanekute tähtajaks seati 18. aprill kell 17.15. Selleks tähtajaks muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt, fraktsioonidelt ei tulnud. Eelnõu arutati sotsiaalkomisjoni istungitel 7. ja 14. mail. 7. mail oli tegemist ärakuulamistega ja sisulise aruteluga. Kohal olid Sotsiaalministeeriumi ja huvigruppide esindajad, kes esitasid oma arvamusi. Sotsiaalministeeriumi esindas tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste, tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ning õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa.
Jaanus Põldmaa selgitas ministeeriumi esitatud muudatusettepanekut. Eelnõu esialgses versioonis oli seaduseelnõu tervikuna kavandatud jõustuma s.a 1. septembril, kuid ministeerium oli konsulteerinud haigekassa ja soovib seetõttu jõustada ravikindlustuse seaduse muudatuse varem ehk 1. juulil. Põhjus on see, et selle muudatusega hakkaks tervishoiuteenuste loetelu komisjon tööle varem. Miks see on vajalik? Sest haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgmiseks aastaks, selle muutmine ja muutmise taotluste läbi vaatamine algab juba enne 1. septembrit, mis on algne eelnõu jõustamise aeg. Oleks vaja, et see komisjon hakkaks tööle varem.
Eelnõu kohta oli esitanud kirjalikult oma arvamuse kolm huvigruppi, kes selgitasid oma seisukohti oma istungil. Eesti Haiglate Liit, keda istungil esindas juhatuse esimees Urmas Sule, ei toeta haigekassa nõukogu liikmete arvu vähendamist ja leiab, et praegune nõukogu koosseis on tasakaalustatud, sest siin on võrdselt esindatud nii riigi, tööandjate kui ka kindlustatute esindajad. Samas, haiglate liit toetab komisjoni moodustamist.
Eesti Ametiühingute Keskliit, keda istungil esindas jurist Nelli Loomets, tegi ettepaneku suurendada nõukogu suurust kaheksa liikmeni, et ka töötajate esindajaid oleks kaks, nii nagu on tööandjate esindajaid. MTÜ Lastekaitse Liit, keda istungil esindas juhatuse liigi Tõnu Poopuu, leidis, et nõukogus ei peaks tegema muudatusi ning et sellised tähtsad sotsiaalsed grupid nagu lapsed ja eakad peaksid esindatuse säilitama.
Komisjoni istungil esitasid huvigruppide esindajad oma seisukohad, misjärel esitati küsimusi ja anti selgitusi, sh Sotsiaalministeeriumi poolt. Küsimusele sellest, kas nõukogu koosseisu vähendamine toob kaasa otsuste tegemise protsessi kiirenemise läbipaistvamaks ja huvigruppide poolt vähem mõjutatuks, vastas haiglate liidu esindaja, et tema arvates mitte. Ta osutas sellele, et nõukogu töös osalemine on olnud senini kehv ning alles jäävad esindajad ei ole senini olnud kõige aktiivsemad. Olles küll praegusel juhul komisjoni esindaja, aga samas ka haigekassa nõukogu liige, ma täielikult isiklikult selle seisukohaga küll nõustuda ei saa. Aga see selleks.
Ministeeriumi esindaja Jaanus Põldmaa selgitas, et eesmärgiks on luua seni hästi toimiva ravimikomisjoni laadne komisjon ka tervishoiuteenuste loetelu jaoks. See komisjon annab sisendi nii haigekassa juhatusele kui ka nõukogule ning kindlasti vaatab nõukogu komisjoni arvamuse kogu muudatuste paketi osas üle. Tuletan ka meelde, et selle komisjoni suurus on oluliselt suurem kui praegune osapoolte esindatus nõukogus, nii et kindlasti huvigruppide esindatus paraneb komisjoni loomise juures märkimisväärselt.
Mis puudutab tervishoiusektori osalust nõukogus, siis tervishoiusektor koosneb väga paljudest osapooltest ning alati on olnud küsimus, miks üks või teine osapool on esindatud ja teine mitte, ehk siis praeguses nõukogus. Ülle Jordan ministeeriumist täiendas, et eelnõu koostamise ajal toetasid nii tööandjate keskliit kui ka ametiühingute keskliit nõukogu liikmete arvu vähendamist. Mis puudutab tööandjate ja ametiühingute võrdset esindatust, siis praegu nimetab tööandjate liit haigekassa nõukogusse viis liiget ja ametiühingute keskliit ühe liikme. Eelnõu koostamisel lähtuti Töötukassa moodustamise põhimõtetest. Ametiühingute keskliit on siis üks patsientide esindajate n-ö esindaja pool, üks viiest. Küsimusele, et sel juhul peaksid nõukogus olema esindatud patsiendid ja haiglad, haigekassa nõukogus, vastas Heli Paluste Sotsiaalministeeriumist, et eesmärgiks ei ole olnud eemaldada patsiente kui huvigruppi nõukogust, vaid vältida soovitakse huvide konflikti tekkimist. Mis puudutab esindatust, siis tõenäoliselt ei esinda haiglad kõiki tervishoiu huvipooli ja sellele on juhtinud tähelepanu ka perearstid. Praegusel juhul saame öelda, et teatud teenuseosutajad on esindatud ja teatud ei ole. Samas, kui kõiki teenuseosutajate organisatsioone tahta laua taha, siis peaks praegust nõukogu hoopis kõvasti suurendama.
Komisjoni esinaine osutas sellele, et Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on olnud kaasatud, kuid nad ei ole kirjalikult vastanud ja oma arvamust esitanud ning selletõttu ei osalenud ka komisjoni istungil. Ministeeriumi esindaja osutas, et seaduses on antud nõukogule antud pädevus ei eelda erinevate vanusegruppide esindatust nõukogus. Arutelus osutati sellele, et Eesti Puuetega Inimeste Koda ise ei ole teinud ettepanekut neid nõukogusse arvata, samuti, et ta esindab igas vanuses patsiente ja tervishoiuteenustega enim ja keerulisemate juhtudega kokku puutuvaid patsiente. Samuti osutati sellele, et Eestis puudub elujõuline patsiente esindav organisatsioon.
Esitati ka arvamus, et Riigikogu esindajaks on uue seaduse järgi määratud ametikoha järgi riigieelarve kontrolli ülesannet täitva komisjoni esimees ja sotsiaalkomisjoni esindajat nõukogus ei ole. Nagu varasemalt tahaks osutada, siis põhjendus riigieelarve kontrolli komisjoni esindaja arvamisele sellesse komisjoni tuleneb sellest, et oleks esindatud ka opositsiooni esindaja ja eelarvekomisjon, kontrollikomisjon tegeleb teatavasti selle ... on tavaliselt olnud opositsiooni esindaja ning lisaks on tegemist tõenäoliselt inimestega, kes on eelarve osas tugevalt esindatud.
Komisjoni arutelude järel toimus ainsa muudatusettepaneku, mille siis ette olid pannud Sotsiaalministeerium, hääletus, mille poolt kõik olid. Ja tehti ka menetluslikud otsused. Nimelt, esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 16. maiks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha ettepanek, kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks 30. mailks. 14. mai istungil kiideti heaks eelnõu menetlusdokumendid. IRL-i esindaja Tiina Kangro komisjoni hääletuses ei osalenud, põhjendades seda sellega, nagu ma enne osutasin, et Riigikogu peaks olema esindatud sotsiaalkomisjoni esinaisega või esimehega. See on kõik. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimus. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eesti Haiglate Liit on palunud seaduseelnõu mitte sellisel kujul seadusena vastu võtta ja te käsitlesite oma ülevaates seda põhjendatust. Kas komisjon saavutas haiglate liidu esindusega ka antud erimeelsuses mingi kompromissi või need seisukohad jäidki erinevaks?

Maris Lauri
Tänan! Need seisukohad jäid erinevaks, ütleme nii, et nemad esitasid oma seisukoha, selgitasid, seal oli diskussioon natuke laiem, sealhulgas ka sellest, et haiglate liit tõstatas sellise teema, et erinevad organisatsioonid on kasutanud võtet, et kui nad ei saa n-ö patsientide esindajana sisse, siis nad on saanud haigekassa nõukokku esindatuse tööandjate kaudu. Kui tööandjad ehk haigekassa, siis haiglate liit tööandjate esindajatena, et oli ka see diskussioon seal üleval. Ütleme niimoodi, et minu isiklik mulje oli, et haiglate liidu esindaja ei suutnud veenvalt osutada sellele, miks peaksid just nemad seal olema. Nad on üks esindajatest ja ma ei ole kindel, kas nad on alati seal olnud, seal võib olla ka keegi teine. Selles osas nagu ei tekkinud selget arusaamist. Olidki erinevad seisukohad. Osutati sellele, et haiglate liit ei ole kõikide arstide esindaja, perearstide liit näiteks soovis ka kindlasti esindatust jne. Siin oli diskussiooni koht, olidki erinevad seisukohad. Kõik.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, teine küsimus.

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka diskussioon selle üle, kui suur ja kas hetkel esitatud seaduseelnõus on piisav Riigikogu esindatus haigekassa nõukogus? Kas praegu pakutud variant, et on üks esindaja, on piisav? Kas komisjon arutas seda küsimust natuke laiemalt?

Maris Lauri
Tänan! Küsimust, kui suur täpselt haigekassa nõukogu peaks olema, ei ole komisjoni ühelgi istungil arutatud ehk see pakkumine 7 on olnud aktsepteeritav, sealjuures, kui ametiühingud esitasid, et 8 võiks olla, see kuulati ära, aga selle üle ei olnud diskussiooni. Jah, nagu ma nimetasin, siis üks komisjoni liige, Tiina Kangro on komisjoni istungitel tõstatanud küsimuse, et Riigikogu peaks esindama sotsiaalkomisjon, kas sotsiaalkomisjoni esimees või sotsiaalkomisjoni liige, mille puhul siis on esimese lugemise menetluse käigus kui ka seekord oli osutatud sellele, et valitsuskoalitsioon oma aruteludes leidis, et opositsioon peaks ka olema haigekassa nõukogus esindatud ja selle tagamiseks leidsid nad lahenduse, et see peaks olema riigieelarve kontrolliga tegeleva komisjoni esimees, kelle positsioon on alati olnud tavapäraselt opositsiooni käes. See oli see põhjendus, mitte sotsiaalkomisjoni osas. Nüüd, me ei ole seda arutanud, eks, aga kindlasti tuleb mõista, et iga järgneva inimese liitmisel läheb nõukogu suuremaks ja siis lõpuks tekibki küsimus, et mida me siis vähendame, nii et see on see küsimus.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ka seda varianti, mis juhtub siis, kui haigekassa uude nõukogusse ühtegi Riigikogu liiget ei satu?

Maris Lauri
Tänan küsimuse eest! Ei, seda ei arutatud. Kõik.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Hea ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, palun!

Helir-Valdor Seeder
Head kolleegid! Kuna arutluse all oleva eelnõu puhul on tegemist siiski väga olulise eelnõuga, kuna haigekassa nõukogul on väga oluline roll Eesti tervishoiupoliitika kujundamisel ja ellu viimisel, siis erakond Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon teeb ettepaneku katkestada Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 602 teine lugemine ja võtta aeg maha, veel arutada, et see nõukogu koosseis saaks olema maksimaalselt optimaalne ja hea. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Haigekassa nõukogus olen mina olnud kahes positsioonis, üks kord ministrina ja nüüd Riigikogu esindajana. Ja ma olen Riigikogu esindaja just nimelt opositsiooni poole pealt. Haigekassa nõukogu on väga suur nõukogu. Ja tõesti tõsi on selles, et vist ei ole olnud ühtegi korda, kus kõik liikmed oleksid kohal olnud. On olnud korduvalt olukordi, kus on olnud probleem kvoorumi kokkusaamisega, on otsitud, et ikka kvoorum tuleks kokku, et nõukogu istung saaks toimuda. See tekib sellepärast, et nõukogu on väga suur ja liikmete vastutus on seetõttu hajuv. Minu tähelepaneku järgi on alati olnud selles suures nõukogus liikmeid, kes on väga passiivsed. Nad võivad ka kohal olla, aga nad ei räägi, nad ei võta sõna, sa neid nagu ei märkagi seal. Ja teised on väga aktiivsed, eks. See sõltub väga palju inimestest. Ma olen veendunud, et iga organisatsiooni juhtimisel peab juhtorgan olema piisavalt paindlik, piisavalt suur ja piisavalt väike. 15 nõukogu liiget on liiga palju, see peab olema väiksem, selleks et töötada efektiivsemalt. Kui meile räägitakse erinevate osapoolte esindamisest, eelkõige siin meditsiinitöötajate poole pealt, kelle huvi, meditsiiniasutuste huvi seal kohal olla, siis tuletame meelde, see haigekassa nõukogu eraldab nendele raha ja nende huvi on väga selge. Ma julgen öelda, et haigekassa nõukogus need esindajad tihtipeale selgelt on ka oma huvisid väljendanud. Nemad saavad oma huvi edaspidi näidata just nende konsultatiivkomisjonide kaudu. Esiteks, tervishoiuteenuste komisjon ja juba moodustatud komisjon, mis tegeleb haigekassa strateegiate paikapanemisega. Nii et võimalused osalemiseks erinevatel organisatsioonidel on suurepärased. Ma saan aru, et küsimus on selles, kas Riigikogu peab ka olema haigekassa nõukogus esindatud. Eelnõu algne versioon, mis enne, kui ta valitsusse jõudis, teatavasti Riigikogu esindatust üldse ei olnud. Koalitsioon leidis, et ta peab seal olema ja et see võiks olla opositsioon. Minu arvates on ka see hea lähenemine, et kui on ükskord otsustatud, et Riigikogu on seal esindatud, et seal on opositsiooni esindaja. Te teate väga hästi, et komisjonide esimehed ei ole opositsioonist. Nii et mina näen praegu selle eelnõu pidurdamist sellena ja mitte aruteluga tegelemiseks, vaid väljapressimiseks oma koalitsiooni sees. Andke andeks, see nii paistab või mingi arutu, ühesõnaga, minu jaoks mõistetamatu lähenemisena. See ei ole olnud veenev, ma ei ole kuulnud ühtegi sisuliselt sügavat argumenti. Nii et palun, olge mõistlikud, lahendagem see protsess kiiresti ära! Ma tuletan meelde, mina oma positsiooni haigekassa nõukogus selle muudatuse tõttu kaotan. Mina julgen küll seda öelda ja ma leian sellele vaatamata, et see eelnõu on hea.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Rohkem kõnesoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on laekunud üks muudatusettepanek sotsiaalkomisjoni poolt, mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 602 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada, peame selle läbi hääletama. Valmistame ette hääletuse.
Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 602 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 35 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 0. Teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute tähtaeg kümme päeva.

7. 16:26 Kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 7 juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli, keskkonnaminister Siim Kiisler!

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Teile on Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle põhiliste kiirgusohutusnormide direktiiv 2013/59/Euratom ja direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli meile 6. veebruar 2018, mis on juba möödunud kuupäevana. Direktiivist tulenevalt täpsustatakse eelnõuga nõudeid kiirgusega seotud valdkondades, nagu meditsiin, looduslike kiirgusallikatega seotud tegevused, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, hädaolukordade lahendamine ja teabevahetus. Samuti kehtestatakse nõuded tööruumide õhus olevale radoonile. Radooniga seotud nõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega, mille eelnõu kavand on esitatud seaduseelnõu seletuskirja lisas 1. Määrusega nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga omavalitsustes paiknevatel töökohtadel, mis asuvad keldrikorrusel või esimesel korrusel, kui keldrikorrus puudub. Kõrgendatud radooniriskiga omavalitsusi, mille territooriumil asuvatele tööandjatele nõue kehtima hakkab, on Eestis hetkel 38. Kui mõõtmisest selgub, et määrusega kehtestatud viitetase ehk tase, mille pikaajaline ületamine ei ole soovitatav, on ületatud, tuleb kaaluda ehituslike parandusmeetmete kasutamist või vähendada töötajate tööruumis viibimise aega, et vähendada nende kopsuvähki haigestumise riski.
Uue teemana lisandub seadusesse regulatsioon röntgenseadmete kasutamiseks muul kui meditsiinilisel eesmärgil, et ka selliste protseduuride puhul oleks tagatud kiirgusohutusnõuete täitmine. Näiteks tuleb ka turvalisuse tagamise eesmärgil peidetud objektide avastamiseks tehtavate ülesvõtete tegemisel jälgida, et selle tegija ja ka see, kellest röntgenpilti tehakse, ei saaks liiga palju kiiritada. Jutt käib olukorrast, kus tehakse ülesvõte inimesest, et tuvastada, kas tema sees võib olla peidetud objekte. Siseriiklikest vajadustest lähtuva muudatusena hakkab edaspidi kiirgustegevuslubade taotlemine ja väljastamine toimuma keskkonnaotsuste infosüsteemi Kotkas kaudu, mis muudab protsessi taotleja jaoks kiiremaks ja lihtsamaks.
Nagu siit näha, on suurim eelnõu mõju seotud just radoonitaseme mõõtmisega töökohtadel. Ma võib-olla siia täiendavalt ütleks juurde, et radooni puhul on tegemist uraani laguproduktiga. Eesti pinnases ja kivimites mõningal määral uraani esineb. Ja gaasilise oleku tõttu liigub uraan vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse. Kui hoone põrandates on praod, siis ta hakkab sealt imbuma ruumidesse, seetõttu on vaja jälgida seda taset, kui palju teda siis hoone siseõhus võib sisalduda.
Küsimus siin kindlasti on, et kui paljusid tööandjaid selline radooni mõõtmise kohustus puudutab. Nagu ma ütlesin, siis jutt käib tööandjatest 38-s Eesti omavalitsuses, aga nende omavalitsuste hulka kuuluvad Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu mitte, aga loetelus on kõik suuremad Eesti linnad, ja täpset tööandjate arvu ei oska öelda, kuna jutt käib just tööruumidest, mis asuvad kas esimesel korrusel, kui keldrikorrus puudub, või siis keldrikorrusel. Aga ütlen igaks juhuks ka selle ära, et selle määruse eelnõu koostamisel on konsulteeritud Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga, samuti radooni mõõtmise teenust pakkuvate ettevõtetega. Nii et kokku võttes täpsustatakse selle eelnõuga kiirgusega seotud valdkondades kehtivaid nõudeid selliselt, et inimeste tervise kaitsmisel oleks arvestatud kõigi ohtudega, sh nendega, mis tulenevad looduskiirgusest. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, minister! Teile on ka küsimus. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea minister! Ma küsin, et siin on jutuks meie kosmonaudid, et kosmonautide kaitseks rakendatavad meetmed kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ja et kosmoselaev on mehitatud sõiduk, mis töötab kõrgemal kui 100 km merepinnast. Millal on plaan Eesti kosmonaudid saata kosmosesse ja kui lähemal ajal ei ole, et kas seda punkti § 97 peaks Eesti jõustama?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Tegemist on Eesti õiguses Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega ja üle võtta tuleb direktiiv ka nendes punktides, kus meil ei ole otsest plaani sedalaadi tegevusi rakendada, aga õigus on meil ühine, sest teistes Euroopa riikides on kosmoselaeva küsimus ilmselt üsna aktuaalne. Küll võin jah kinnitada, et minu teada ei ole Eesti valitsusel praegu plaani kosmosesse kedagi lähetada ja seetõttu ühelegi tööandjale konkreetne säte esialgu ei rakendu.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Läheme natuke lähemale. Kuna me, nagu ma aru saan, kosmosesse kedagi ei saada, aga miks me oleme jorutanud viis aastat selle direktiivi ülevõtmisega? Direktiiv tegelikult juba 2013. aasta 5. detsembril võeti vastu ja oleks pidanud 6. veebruaril s.a kehtima. Samas me oleme eelmisel aastal kiirgusseadusega pannud sinna sisse direktiivi 2014/87, aga tunduvalt varasem direktiiv, praegune see 2013/59 on jäänud sinna juurde keevitamata. Miks me olelme viis aastat jorutanud, kuigi kosmosesse, jah, plaan ei ole minna?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Tõepoolest, 2013 võeti direktiiv vastu ja 2013 alustati ka esimeste uuringutega selleks, et tuvastada, kus meil looduskiirgusega seotud probleemid on, kus meil see radoonitase kõrgem on. Võib-olla oleks võinud kiiremini tegutseda. Ministeeriumideülene töörühm loodi 2016. aastal. Aga tõesti selleks meil oli vaja, selleks et see üle võtta, oli vaja uuringud läbi viia ja aru saada, milliste meie omavalitsuste tööandjaid need nõuded puudutavad, ja nagu näha on, see loetelu on väga pikk, see on väga olulise mõjuga. Ülevõtmisega me hilineme nüüd siin mõne kuu võrra, kui Riigikogu seda eelnõu toetab. Kokku võttes umbes nii ta Euroopa Liidu poolt planeeritud on, et sisuliselt viie aasta jooksul. Suuresti on vaidlus käinud siin viimastel kuudel minu ametisoleku ajal selle üle, kuidas teostatakse tööandjate üle järelevalvet ja siin on pikalt olnud eriarvamused Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel, et milline on Tööinspektsiooni roll järelevalves ja sellepärast on ta võib-olla viimastel kuudel veninud.

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra minister! Ma ei jaksa teid lõpuni kuulata, sellepärast ma küsin kohe ära, see on teie teema. Öelge, miks te toote siia selliseid tekste, mille pealkiri on näiteks "Atmosfääriõhu kaitse", järgmine eelnõu küll. Atmosfäär on maad ümbritsev õhk ja te nimetate atmosfääri kaitsva õhu õhukaitse. Meil on veel päevakorras seekord olulise tähtsusega küsimus, riiklikult olulise tähtsusega küsimus. Ma loodan, et juhatus ka kirjutab selle üles. Kas kuidagi oleks võimalik kohendada selliseid tautoloogilisi kombinatsioone menetluse käigus, kui ma teen ettepaneku muuta seadus eestikeelseks?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Kõigepealt, väga kahetsusväärne, et te ei jõua niivõrd tähtsa seaduse arutelu ära oodata. Ma juhin tähelepanu, et see on siin järgmine päevakorrapunkt. Väga tähtis, et te viibiksite ka sellel arutelul. Aga ma kavatsen siiski vastata nüüd siin siis kiirgusseaduse käsitlemise raames. Meie toome ministeeriumi poolt valitsuse toetusel siia seaduse muutmisi. Ja kui me seadust muudame, siis me viitame kehtiva seaduse pealkirjale – ütleme, et me seda seadust muudame. Kui Riigikogus tehakse ettepanek muuta ära seaduse nimi ühe muudatusettepanekuna ja muudetakse ta mõistlikumaks, lihtsamaks, inimestele arusaadavamaks, siis valitsuse esindajana ma kindlasti toetan seda ettepanekut ka valitsusepoolselt. 

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Siin on väga pikk nimekiri kõrgendatud radooniriskiga aladest. Nagu te mainisite oma ettekandes ka, nende seas on enamik Eesti suuri linnu. Ma küsiksin, et kuidas selle eelnõuga seoses need inimesed saavad loota, et nende olukord paraneb, sest väga paljud majad on ju ammu ehitatud. Te ütlesite, et esimestel korrustel see mõjub. Uutele majadele saab seada tingimused, aga mis need vanades majades elavad inimesed, varem ehitatud majades inimesed peavad arvama nüüd sellest nimekirjast.

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Kui radoonitase on, õhus mõõtmine on teostatud ja leitakse, et on mingeid täiendavad meetmed vajalikud, siis näiteks täiendav ventilatsioon, tugevam ventilatsioon on üks kõige lihtsamaid vahendeid või siis põrandale mingi isolatsioonimaterjali lisamine. Nagu siin juttu oli, et eelkõige ta võib põrandapragudest läbi pinnase tõusta õhku ja eriti sel ajal, kui maa on mujal külmunud ja hoonealune maa on külmumata. Eriti sel ajal on oht, et ta immitseb just sealtkaudu, siin on juttu tööruumidest, aga põhimõtteliselt kõikidesse ruumidesse, mis asuvad vastu pinnast. Ja siis saab vastavalt sellele tuvastatud ohule võtta kasutusele meetmed ja teha uuesti järelmõõtmist, kontrollida, kas meetmed on aidanud. Ja kui muud võimalust ei ole rakendada, siis üks võimalus, lihtsalt kas töötajad üldse ei viibi nendes ruumides enam või viibivad vähem tunde, et kokkuvõttes nad ei saaks liigset kiiritust kokkupuutel sellise õhuga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnetooli komisjoni ettekandeks komisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Meelis Mälberg
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjoni 7. mai istungile oli kiirgusseaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 623 tutvustamiseks kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler, Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel ja sama ministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov. Alustuseks minister seda eelnõu tutvustas meile, ma ei hakka seda sisu ümber siin jutustama. Minister tegi seda juba siit puldist põhjalikult. Peale ministri sissejuhatavat ettekannet oli komisjonis n-ö küsimuste-vastuste voor ja see keskendus peamiselt selle radooni küsimusele, et kes peaks mõõtma, kui suur see mõju on ettevõtetele. Ja nagu selgus meil sellest küsimuste-vastuste voorust, seda mõju täna, paljusid ettevõtteid see puudutama hakkab, on hetkel raske prognoosida, aga hinnanguliselt enamik Eesti ettevõtteid peab seda mõõtmist tegema hakkama. Sellepärast, et kuigi radoonioht on vaid ühes kolmandikus Eesti omavalitsustest, aga need omavalitsused on Eesti suurimad –Harjumaa, Tartumaa – ja enamik ettevõtteid paikneb just nendes piirkondades. Ja kõik ettevõtted, kelle tööruumid on kas keldri- või esimesel korrusel, peaks need mõõtmised tegema. Seda kulu ka ei oska täna öelda, palju see ühe ettevõtte kohta võiks olla, aga tänaste hinnangute põhjal kuskil 60 euro juurde see võiks jääda. Saime ka teada, et praegu tegeleb nende mõõtmistega viis eraettevõtet ja lisaks Keskkonnaameti kiirgusosakond tasulise teenusena. Aga võib eeldada, et neid teenusepakkujaid tuleb juurde, kuna ilmselt tellijaid saab olema päris palju. Saime ka teada, et Keskkonnaametisse luuakse üks täiendav töökoht just sellest direktiivist tulenevalt ja see kulu võiks ametile olla suurusjärgus 30 000 eurot aastas.
Keskkonnakomisjon tegi oma 7. mai istungil järgmised otsused: määrata eelnõu 623 ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg, teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 16. mail 2018, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute tähtajaks 23. mai 2018 kell 12. Juhin tähelepanu, et see muudatusettepanekute aeg on natuke lühem kui tavapäraselt ja selle eesmärk on, et me jõuaksime veel enne suurt suve selle seaduse ära menetletud. Kõik komisjoni otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea ettekandja, teile on ka vähemalt üks küsimus. Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan vähendada oma võhiklikkust. Kas sarnased tingimused on juba olemas koolidele, lasteaedadele radooni mõõtmiseks ja olukorra parandamiseks?

Meelis Mälberg
Aitäh, hea küsija! Mitte küll selles vormis, aga natukene analoogne küsimus oli ka komisjonis, et kas ka eluruumides peaks seda läbi viima. Vastuseks saime, ütleme, seaduse tõlgendusena, et kui on tegemist töökohaga, siis tuleks see läbi viia. Koolides, lasteaedades, kuna on seal tegemist töökohtadega, siis ilmselt koolides ja lasteaedades tuleb see läbi viia. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Kõnesoovijaid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 623 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõule 623 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 23. mai kell 12.00.

8. 16:46 Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Järgmine päevakorrapunkt on nr 8, Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 624 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Siim Kiisleri.

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Auväärt juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna me juba eelmises päevakorrapunktis arutasime natuke ka seda punkti, siis ma kasutan võimalust ja ütlen eelmise päevakorrapuntki osas täiendavalt vastuseks Urve Tiiduse küsimusele, et tõepoolest, lasteasutusele ... komisjonis see jutuks ei olnud otseselt, aga lasteasutusele on alates 2011. aastast kehtestatud analoogsed nõuded, kus peab mõõtma radoonisisaldust siseõhus.
Aga nüüd tulles atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu juurde, siis juba Jürgen Ligi ennetavale küsimusele vastuseks vaatasin Vikipeediast, kus on tõesti öeldud, et atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik. Siin on ilusti öeldud selline lause: ""Õhk" öeldakse tavaliselt selle atmosfääri osa kohta, mida elusorganismid kasutavad otseselt fotosünteesiks ja hingamiseks, kuid see termin on kasutuses ka atmosfääri gaasikogumiku üldistamiseks." Nii et ilmselt on see kaalumise koht, kas tõesti saaks seaduse nimetust lihtsustada, et siis keskkonnakomisjon saab seda küsimust arutada. Kindlasti üldiselt toetan lihtsamaid, selgemaid, arusaadavamaid seaduse pealkirjasid.
Konkreetse seadusega aga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu üks teine direktiiv 2016. aastast, 2016/2284/EL, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist. Selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. juuli k.a. Ja selle direktiiviga on aastateks 2020 ja 2030 liikmesriikidele kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused järgmisele viiele saasteainele: vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, ammoniaak, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid.
Ma ütleksin, et oleks lihtsam aru saada, ka need suurusjärgud, palju siis vähendama peavad. Need suurusjärgud on võrreldes aastaga 2005 ja vääveldioksiidi puhul näiteks on ühendamise eesmärk 2029. aastaks 32%, lämmastikoksiididel 18%, mittemetaansetel lenduvatel orgaanilistel ühenditel 10%, eriti peenetel osakestel 15%, ammoniaagil vaid 1%. Samas, probleem on meil just ammoniaagiga. Kui teiste ainete puhul, õhusaaste ainete puhul on näha, et võtmata tarvitusele täiendavaid meetmeid me need eesmärgid saavutame nii 2020. aastaks, 2030. aastaks, võrreldes aastaga 2005, kuna need kogused on meil niigi vähenemas, siis ammoniaagi puhul on meil just kogused suurenemas ja seal on meil vaja rakendada ilmselt täiendavaid meetmeid. Ja valdkond, kus paiknevad suuremad heiteallikad, olulised heiteallikad, ammoniaagi puhul selleks valdkonnaks on meil põllumajandus, mis saab kasvada.
Nüüd konkreetselt eelnõu sisu juurde. Nende õhusaasteainete vähendamise eesmärgid kehtestatakse valitsuse määrusega ja selle valitsuse määruse eelnõu kavand on esitatud seaduseelnõu seletuskirja lisas. Ja seatud eesmärkide saavutamiseks nende ainete puhul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid koostama teatavate õhusaaste heitkoguste vähendamise riiklikku programmi. Programmiga kehtestatakse heitmete vähendamise meetmed, mis on kohaldatavad kõigile asjaomastele sektoritele, olgu see siis põllumajandus, tööstus, energeetika, transport, kodumajapidamine. Täna kehtivas seaduses on juba sätestatud programmi põhiolemus, kuid direktiiviga on liikmesriikidele ette nähtud programmi sisule täpsemad nõuded, mille võrra on seadust siis täpsustatud, kuna siiani on olnud programmi sisu paljuski riikide enda sisustada. Uue paragrahvina on seaduses sätestatud riigi võimalused kasutada heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks paindlikkusmeetmeid. Näiteks võib ühe meetmena olukorras, mil teatud aastal erakordselt külma talve tõttu riik ei suuda oma heitkoguste vähendamise kohustusi täita, kohustuste täitmiseks kõnealuse aasta heitkogused esitada kolme aasta keskmisena. Ja seadusesse lisatakse ka programmi esitamise tähtajad ja selle ülevaatamise nõuded. Esimene programm, mille kinnitab keskkonnaminister oma käskkirjaga, tuleb Euroopa Komisjonile esitada 1. aprilliks järgmisel aastal. Ja selle peab üle vaatama vähemalt iga nelja aasta järel alates esimesest esitamisest. Kokku võttes kehtestatakse antud muudatusega täpsemad nõuded programmi sisule ja selle aruandlusele. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Selle seaduse vastuvõtmisel on tugev mõju mikropõllumajandusettevõtetele, see tähendab seal, kus on alla kümne töötaja ja käive on kuni 2 miljonit eurot. Samas on öeldud, et ei ole teada, seletuskirjas, et kui palju on selliseid ettevõtteid Eestis, aga ikkagi minu meelest on teada, kui palju on mikropõllumajandusettevõtteid, mida siin uurida. Ja teiseks: kuidas see eelnõu mõjutab siis mikropõllumajandusettevõtteid positiivselt?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Ma nõustun teiega, et ilmselt on päris hea ülevaade olemas olevatest põllumajandusettevõtetest, vähemasti nendest, kes on taotlenud üht või teist toetust. Nüüd, selles suhtes tuleb, olen sellega nõus, et täpsustame teiseks lugemiseks nende ettevõtete arvu. Nagu ma siin eelnevalt ütlesin, tõesti on probleem just ammoniaagiga, kus tänu meie põllumajandustootmise suurenemisele ka ammoniaagi heitekogused suurenevad. Ja nüüd see kohustus on meil vastu võtta programm ja programmis ette näha meetmed, kuidas me seda vähendame. Aga siin on tegelikult tõsine küsimus, kas need meetmed, kas meil on meetmeid, mis on tegelikult kuluefektiivsed. Väga võimalik, et kui me oleme selle programmi kokku kirjutanud, et me peame täiendavalt läbi rääkima Euroopa Komisjoniga, kas on üldse selliseid meetmeid, mis oleksid piisavalt kuluefektiivsed, mida me saaks rakendada, et seda eesmärki täita. Ühtepidi, kui me eesmärki ei täida, siis meid ähvardab rikkumismenetlus, aga teistpidi, peavad olema need nõudmised ka proportsionaalsed. Siin on küsimus, kas siis näiteks ühtse põllumajanduspoliitika raames saab toetada selliseid ettevõtteid täiendavate investeeringute tegemisel, et ammoniaagi heitkoguseid vähendada. See selgub, selle programmi vastuvõtmise ajaks on meil pilt selles osas vast ka selge. Igal juhul siin küsimus on. Täna ei ole head vastust, mis need meetmed nende väikeste ettevõtete jaoks on. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Jah, kui see ei ole praegu veel selge ja me tahame seda eelnõu vastu võtta, aga ma laiendan, et see puudutab mitte ainult mikropõllumajandusettevõtteid, vaid ka väikeseid, kus on kuni 50 töötajat ja käive kuni 10 miljonit. Ja enamik Eesti põllumehi vaatab huviga meie saali poole praegu, mida see tähendab neile. Mida see ikkagi kaasa toob? Tahaks ikkagi konkreetset vastust, muidu, mis me siin ikka vastu võtame, kui me ei tea isegi seda.

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Nagu ma selgitasin, konkreetne seadusemuudatus täpsustab nõudeid vastuvõetavale programmile. Ja programmi raames nähakse ette, kui programm on koostatud, siis programmi raames, see on nagu kahekäiguline, et ühtepidi otseselt nendel seadusemuudatustel ei ole selles mõttes mõjusid, lihtsalt täpsustab need nõuded ära. Heitkohuste vähendamise eesmärgi me peame täitma nii või naa, aga praegu me täpsustame nõudeid programmile, kuna direktiivi pandi kirja täpselt, milline see riiklik programm peab välja nägema. Kuna eelnevalt sisu ei olnud determineeritud, riigid kirjutasid erinevaid asju sinna programmidesse. Nüüd otsustati Euroopa Liidus, et ühtselt kehtestame nõuded, kuidas see programm peab olema üles ehitatud, mis seal kirjas peab olema – see on selle seaduseelnõu sisu. Tõesti, järgmine etapp on see, sõltumata sellest, kuidas – see ei ole otseselt selle seadusemuudatuse sisu, aga nii või naa me peame neid eesmärke täitma –, et kuidas me seda täidame. On öeldud, et kõige reaalsem on ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks katta olemasolevad laguunid. Katta, ühesõnaga, teha need kinniseks pealt. See on väga kallis tegevus, selle kohta põllumajandusettevõtjad ütlevad, et neil ei ole selliseks investeeringuks vahendeid, et kust need vahendid täiendavalt tulevad. Programmi koostamise käigus peabki läbi arutama, et kas meil on mingeid muid võimalusi, olukorras, kus meie põllumajandus on selgelt kasvufaasis. Kui ta oleks siin mõnel teisel perioodil, see asi võib-olla reguleeruks iseenesest, täna on meie põllumajandus selgelt kasvutrendis ja pigem me näeme ette seda suurenemist. Kas leitakse mingid muud lahendused, kas leitakse võib-olla mingid võimalused investeeringutoetusteks nendele ettevõtetele põllumajandustoetuste raames või on võimalus täiendavalt Euroopa Liiduga läbi rääkida, et selle eesmärgi täitmisel leida mingeid muid lahendusi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea minister, teile on vähemalt üks küsimus. Urve Tiidus.

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te mainisite selles vastuses praegu, et põllumeestel ei pruugi sellist raha olla, mida tõenäoliselt selle programmi elluviimine kunagi nagu hakkab nõudma ja et kaalumisele tulevad igasugused investeerimistoetused ja Euroopa Liidu rahad. Praegu on ju üsna viimases faasis või olulises faasis järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastamise tingimused ja põhimõtted, projektid on juba väljas, et kas see on ka kuidagi seal teemaks olnud, et sellest ühtsest põllumajanduspoliitikast kuidagi võimalikke kulukohti katta, mis selle tänase eelnõu ja direktiivi ülevõtmisega on seotud?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Järgmise rahastamisperioodi või eelarveperioodi arutelud on kindlasti olulises faasis, aga ütleme siis algusfaasis, mitte lõppfaasis. Kindlasti need arutelud käivad ja väga mitmed riigid on juba väljendanud, küll eelkõige oma keskkonnaministrite positsiooni läbi, et nendel koosolekutel, kus ka mina osalen, aga ma saan aru, et see on nagu üleüldisem selline soov, loomulikult ta ei ole nii ametlik praegu, aga selgelt riigid kohtumistel võtavad sõna ja väljendavad seda, et eelkõige kliimapoliitika, kliima meetmetele peaks minema senisest rohkem Euroopa Liidu vahendeid. Selles kontekstis, ma arvan, kindlasti see arutelu tuleb, mida toetusrahadest toetatakse ja kindlasti ka sedalaadi meetmed arutelu alla laiemalt tulevad.

Aseesimees Kalle Laanet
Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Palun kõnetooli komisjoni ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme härra Valeri Korbi!

Valeri Korb
Lugupeetud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon vaatas eelnõu läbi oma istungil esmaspäeval, 7. mail 2018. Komisjoni juhtis meie komisjoni esimees härra Vakra, Rainer Vakra, võtsid osa Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Elle Kaur, nõunik-sekretariaadijuhataja, ja Vivi Older, nõunik. Puudusid meie kolleeg proua Terje Trei ja Kalle Palling.
Mõned read protokollist võiks üle lugeda, aga ma mõtlen, et ei ole mõtet rääkida sellest, millest rääkis minister. Ma tahaksin öelda seda, et komisjoni istungile oli kutsutud ka Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Riina Maruštšak ja tema vastused võib-olla huvitavad, sellepärast tahaks siin saalis rääkida nendest. Rainer Vakra küsis, mis antud eelnõu raames Eestis nende viie saasteaine puhul muutub ja tema vastus oli, osakonna peaspetsialisti vastus oli, et programm, millest me siin räägime, töötaksime välja meetmed, kuidas jõuda direktiivi sätestatud eesmärgini. Rainer Vakra palus täpsustada, mis on võetud eesmärkide aluseks. Vastus oli, et meie võtame aluseks selle, et arvud oleksid maas ... 2005. Rainer Vakra tundis huvi, millised on karistusmeetmed. Noh, karistusmeetmed on Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusest. Ja siis, kui midagi juhtub, siis alustab sealt menetlust selleks, et kuidagi parandada olukorda.
Siis meil oli veel üks küsimus, mis juba siin kõlas, härra minister juba vastas sellele küsimusele, kust võtame raha. Ta vastus oligi nende summadest, et tulevikus esimesed sammud me teeme nendest rahadest, mis on programmi KIK-i kaudu.
Mul oli huvi selle vastu, kus siis Eestis kõige saastatum õhk on. Vastus oli, et oleneb näitudest. Ja ma võin ainult kõiki meid, kolleegid, saata interneti kaudu vaatama, kus meil Eestis eksisteerib täielikult süsteem, kus on üheksa kohta, kus registreeritakse kõik need allikad, kust tulevad või millest me räägime selle programmi kaudu, nii et kõikidel on võimalik seda näha. Tunni jooksul kõik see vahetub.
Komisjon otsustas määrata eelnõu 624 ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi (konsensus), teha ettepaneku võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 16.05.2018 (konsensusega), teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada (sama, konsensuslikult), teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 23. mai kell 12 (sama, konsensus). Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Kõnesoovijaid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek: eelnõu 624 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 624 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. mai kell 12.
Sellega oleme tänase päevakorra ammendanud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 17.05.