Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

1. 13:01 Riigieelarve

Esimees Eiki Nestor

Valitsuse liikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja riigihalduse minister Jaak Aab. Annan võimaluse ühe lisaküsimuse esitamiseks. Esimesena küsib Jürgen Ligi ja vastab Jüri Ratas. Palun, Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister! Meil oli eile rahanduskomisjonis Ardo Hansson. Tema kinnitas oma jutu ja joonistega seda, millest meie oleme siin rääkinud ja kirjutanud juba tükk aega. Praegu on kõrgkonjunktuur, paari aasta pärast on halvem. On halvem selle poolest, et majandustsükkel on kehvem, on halvem selle poolest, et euroraha kuivab kokku, ja on halvem ka sellepärast, et eelarve tuleb välja tuua struktuursest miinusest. Teie ega teie rahandusministrid pole öelnud Riigikogule midagi asjalikku. Mida te aga ütleksite oma järeltulijale ja minu poolest ka Eesti Pangale? Miks te seda teete, miks te käristate nominaalset ja struktuurset miinust ajal, kui majanduses ja eelarves on kõik hästi? Miks te jätate endast järele halvema olukorra, kui võiks? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija, kõigepealt õnnitlused teile fraktsiooni esimehe valimiste puhul! Mul olid teie eelkäijaga siin väga konstruktiivsed debatid ja loodan, et need jätkuvad ka teiega. Nüüd, vastates teie küsimusele, jah, me võime öelda, et majanduse konjunktuur, majanduse perspektiiv ja väljavaated on paranenud. Seda näitavad ka kaks esimest kvartalit majanduskasvu näitajate poolest. Samas, ma arvan, on kindlasti liiga vara teha lõplikke järeldusi vaid kahe kvartali põhjal.
Nüüd, euroraha, mida te ka nimetasite. Ma arvan, et üks samm on see, et peame suutma oma projekte ka realiseerida. Me peame nende mahtusid nii palju kui võimalik finantseerima enne 2020. aasta lõppu. Pean silmas näiteks Rail Balticut. Aga selles mõttes ma olen teiega päri, et euroraha kindlasti meie puhul ei kasva, vaid on pigem langustrendis, ja seda eeskätt sellepärast, et meie elatustase ja majanduslik olukord paraneb. 
Nüüd, struktuurne miinus. Hetkel on 2018 eelarvepositsioon selline: nominaalne miinus on 0,1% SKT-st ehk 36 miljonit eurot ja struktuurne on 0,25% SKT-st ehk circa 61 miljonit eurot. Te küsite, miks me nii teeme. Kõigepealt, ma väga loodan, et eelarve jõuab tasakaalu juba aastaks 2020 ja ülejääki 2021. Aga tõesti, järgmisel aastal on vaja lahendada väga palju olulisi riigielu küsimusi, mis on seotud haigekassaga, mis on seotud meie kaitsevõimega, kohalike omavalitsustega ja ka tulumaksuvaba miinimumi tõusuga. Ja kõik need küsimused, mis vajavad lahendamist, on eelarves kulu poolel. 

Esimees Eiki Nestor

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Härra peaminister! Te vist ei pannud mu küsimust tähele. Mina ei öelnud, et majandusolukord ja eelarve olukord paraneb, mina ütlesin, et need halvenevad. Ja sama ütleb Ardo Hansson. Mina ei rääkinud sellest, et euroraha peaks kuhugi kõrvale panema, seda ütlesite teie. Minu küsimus oli see, et mida te ütlete oma järeltulijale, kellele te olete kirjutanud ette võimatuse neid toredaid lahendusi jätkata ning kes peab hakkama kärpima, sest siis on kehvem konjunktuur, vähem euroraha ja struktuurne miinus. Mida te ütlete oma järeltulijale, kellele te olete jätnud maha väga halva eelarveolukorra, käitudes nagu ühepäevaperemees?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma alustasin heatahtlikult. Ma alustasin sellest, et anda vastus kõikidele punktidele – neid oli vähemalt neli –, mida te oma esimeses küsimuses käsitlesite. Ma andsin vastuse, aga see ei sobinud teile. Ütlen veel kord: kindlasti on riigirahandus väga heas korras, kindlasti on järgmise aasta riigieelarve tehtud väga vastutustundlikult. Kui te küsite eurorahade kohta, siis küsimus ei ole praegu mitte kõrvalepanekus, vaid selles, kas me suudame eurorahast neid projekte finantseerida – kas me suudame teha projektid valmis ja kas me saame võimalikult palju kaasrahastust enne selle eelarveperioodi lõppu.
Nüüd teie selline retooriline või poliitiline küsimus, et mille võtab üle järgmine valitsus. Ma arvan, et ta võtab üle väga palju asju, mis on saanud lahenduse praeguse valitsuse ajal ja saavad kindlasti veel lahendatud enne järgmisi korralisi valimisi. Kuna teie küsimus on nii konkreetne, siis ma vastan teile ka konkreetselt. Punkt üks, ta saab kindlasti sellise ühiskonna, kus arstid ja meditsiinitöötajad ei pea iga aasta alguses ütlema, et kui valitsus ei lahenda rahastuse sisulisi küsimusi, siis me peame tulema tänavatele. Ta saab sellise kokkuleppe, mis on seadusesse sisse kirjutatud. Punkt kaks, meie põllumehed ei ütle igal aastal, et Eesti ei maksa neid top-up-toetusi, mida teised Euroopa Liidu riigid maksavad. Eesti maksab toetust. Mul on hea meel, et eile, kui kuulutati välja aasta põllumees, siis ütles ka eelmine aasta põllumees, et on kiiduväärt, kui seda makstakse maksimummääras. Punkt kolm, riik saab selle, et madalat ja keskmist palka teenivad inimesed teenivad järgmise aasta 1. jaanuarist rohkem tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule. Punkt neli, kõrgemad palgad õpetajatele, lasteaiaõpetajatele ja loomulikult kultuuritöötajatele ning ka siseturvalisuse valdkonnas. Need on mõningad näited. Tänan teid tähelepaneliku kuulamise eest!

Esimees Eiki Nestor

Aga nüüd küsib Aivar Sõerd. Palun!

Aivar Sõerd

Austatud esimees! Austatud peaminister! Need, millest te räägite, on kõik ühekordsed toredad asjad, aga eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus on ka omaette väärtus ja majandusele hästi tähtis. Praegu on selline olukord – meile tutvustati uuemaid andmeid –, et võrreldes Rahandusministeeriumi prognoosiga näitavad viimased täpsemad prognoosid, et majandus kasvab üle oma potentsiaali rohkem, kui oli meil suvine teadmine, siis kui ministeeriumi prognoos tehti. Tähendab, see näitab veelgi enam, et igal juhul on nominaalne miinus – ka väike – lubamatu. Ma küsingi nii: kas nominaalsesse tasakaalu jõudmine teie plaani järgi alles aastal 2021 pole liiga hilja? Seda enam, et te olete kogu aeg ette heitnud, et kriisieelsetel aastatel koguti liiga vähe reserve. Te viitasite sellele, et siis oli eelarve struktuurses miinuses. Aga me kogusime igal aastal reservi 6 miljardit eurot. Öelge palun, kas aasta 2021 pole praeguses muutunud olukorras liiga hilja!

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma tahan siin teie fraktsiooni esimeest kindlasti toetada ja kaitsta. Minu meelest te ründate praegu asjata eelmist küsijat Jürgen Ligi. Ta küsiski konkreetseid asju – mida see eelarve annab, mida see eelarve lahendab. Neid asju ta lahendabki, mida ma ütlesin: ravijärjekorrad, kohalike omavalitsuste tulubaas, põllumeestele otsetoetused. Vabandust, aga minu meelest siin nüüd pahandada fraktsiooni esimehega ei ole õige. Nüüd edasi, mida see eelarve kindlasti veel annab? Ta annab kindla sisendi, et võlg on võõra oma ja võlataset tuleb langetada. Kui me veel eelmisel aastal nägime, et võlakoormus Eestis on 9,4%, siis nüüdne eelarve läheb väga tugevalt sellesse joonde, et võlakoormust langetada. Me soovime, et aastaks 2021 oleks see 7%, mitte 9,4%. Te ütlesite, et me soovime tasakaalu jõuda aastaks 2021. Ei! Tasakaalu soovib praegune valitsus jõuda juba aastaks 2020 ja ülejääki 2021. Me soovime teha seda veel kiiremini, kui teie oma tunnetuse järgi praegu küsimuse edastasite. 
Nüüd, puudujäägi kohta te tõite, ütleme, kümne aasta taguse näite, aastast 2008. Võtame siis selle kümne aasta taguse näite – 2018 ja sellest 10 aastat tagasi on 2008. Siis oli riigieelarve puudujääk 20 korda suurem kui järgmisel aastal. 20 korda! Sellist puudujääki praegune valitsus kindlasti ei tolereeri. Ja see ongi tegelikult põhjus, miks me oleme riigi eelarvestrateegiaga ka struktuurset puudujääki vähendanud, poole võrra vähendanud. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Laiapindne riigikaitse

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Artur Talvik kaitseminister Jüri Luigelt. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud Jüri! Laiapindne riigikaitse on selline asi, millel vahetatakse kogu aeg nimesid. Räägitakse ühest ja teisest, kord on ta laiapindne, kord on ta laiapõhjaline, kord on ta riigikaitse lai käsitlus. Aga see on asi, mis nõuab väga suurt koostööd eri ministeeriumide vahel, eri institutsioonide vahel. Minu arusaamist mööda on praegu kõige suuremaks takistuseks just koostöö puudumine. Laiapindsesse riigikaitsesse suhtutakse kui vaatesse n-ö silotornidest, st koostööd ei ole. Kui suur probleem see teie arvates on? Kas on mingisuguseid lahendusi, et sellist koostööd käima panna? Laiapindne riigikaitse on tänapäeval väga oluline teema.

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, laiapindne riigikaitse on erakordselt oluline teema, eriti olukorras, kus meid peale puhtsõjaliste ohtude varitsevad hübriidohud. Kui jutt on sõjalistest operatsioonidest, siis me peame loomulikult ka tsiviilühiskonna käigus hoidma. Minu arvates on laiapindne riigikaitse omandanud nüüdseks päris selge planeerimise aluse. On olemas riigikaitse arengukava, mis arvestab sõjalise kaitsena ainult ühte kuuest kaitsetegevuse osast. Ja minu arvates on väga oluline ka see, et on toimunud mitut tüüpi õppused, mis aitavad seda kava harjutada. Sellised õppused on kaitsetegevuse, kaasa arvatud selle tsiviilpoole organiseerimiseks kahtlemata väga olulised. Ehk on oluline meeles pidada ka seda, et Kaitseministeeriumi kanda on ainult üks osa sellest tegevusest. Sellepärast, et Kaitsevägi peab olema esimene liin sõjategevuses, eriti sõjalise konflikti korral. Praegu on Riigikantselei võtnud selle töö koordineerimise enda peale. Minu arvates silotornid ei ole nüüd enam probleem.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Jah, on arusaadav, et Kaitseministeerium katab laiapindsest riigikaitsest tõenäoliselt ühe kuuendiku või natuke rohkem. Aga muret teeb just see, et kuskil on plaanid, kuskil on kavad, aga elanikkond neid ei taju. Mida on tehtud selleks, et Eesti elanikele laiemalt selgitada laiapindse riigikaitse mõtet ja seda, kuidas ka nemad saaksid selles osaleda? See tähendab ju põhimõtteliselt seda, et igaüks meist on selle riigi kaitsja. 

Kaitseminister Jüri Luik

Jah, see on tõsi. Siin on kindlasti veel väga palju teha, sest laiapindse riigikaitse üks tähtis osa on elanikkonnakaitse. Loomulikult peab kogu elanikkond, aga ka kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid olema väga hästi informeeritud sellest, millised on nende kohustused. Vabariigi Valitsuses peaks veel selle aasta lõpus tulema arutusele elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis võimaldab üsna täpselt lahti kirjutada eri institutsioonide ülesanded. See ei tähenda muidugi, et iga päev ei tehtaks tööd elanikkonna informeerimisel. Kaitseministeerium tegutseb näiteks riigikaitse õpetuse kaudu, st riigikaitse õpetajad saavad vastavat informatsiooni. Me tegeleme ka uue riigikaitseõpiku koostamisega ja sellesse tuleb eraldi peatükk, mis puudutab just elanikkonnakaitset. Nii et riigikaitse õpetus annab just nooremale põlvkonnale praegu, aga tulevikus veelgi parema sissevaate sellesse, mida elanikkonnakaitse tähendab ja millised on nende ülesanded. Loomulikult on see väga lai teemade ring ja kindlasti on siin veel palju teha.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Härra juhataja! Austatud minister! Te tõstsite üles elanikkonnakaitse teema, seda puudutangi. On vaja, et elanikkonnakaitse teema kui mõiste oleks õiguslikult reguleeritud. Elanikkonnakaitset ei suudeta ega taheta praegu ühiskonnas piisavalt selgitada, sellest rääkida. Elanikkonnakaitse teema käsitlemiseks peaks olema juhtasutus, aga seda veel ei ole. Elanikkonnakaitse ülesandeid ei ole määratletud riigikaitselisteks. Ei ole ka selgelt öeldud, kes vastutab mingisuguste olukordade puhul elanikkonnakaitse eest. Milline on olnud selle aja jooksul Kaitseministeeriumi osa ja koostöö teiste ministeeriumidega? Kuidas te suhtute sellisesse küsimusse nagu juhtasutuse moodustamine elanikkonna kaitseks?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Ütleme niimoodi, et teema on väga põhjalik ja vajab väga süsteemset lähenemist. Niisugune nõukogude aja tsiviilkaitseline lähenemine praegu loomulikult enam ei toimi. Väga palju ressursse on eraettevõtete käes ja eri ministeeriumide käes. Kaitsevägi tegeleb sõna otseses mõttes ainult riigikaitsega, see on meie põhiline ja võib öelda, et ainus ülesanne. Kõige mõistlikum on loomulikult koordineerida elanikkonnakaitset mingisuguse keskse juhtimisega. Milline see täpselt on, selle peakski elanikkonnakaitse kontseptsioon paika panema. Praegu on väga palju elanikkonnakaitsest seotud hädaolukorra seadusega ja siin on juhtministeerium selgelt Siseministeerium, aga on väga palju küsimusi, mis eeldavad teiste ministeeriumide ja teiste asutuste kaasahaaramist.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:18 Kvoodipagulased

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on Mart Helmelt peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teatavasti on meie lõunanaabri peaminister teatanud Euroopa Komisjonile, et Läti rohkem kvoodipagulasi vastu ei võta, peale nende, kes on juba eelnevalt kokku lepitud. Kas teie juhitud valitsusel on kavas Läti eeskuju järgida ja piirduda juba kokkulepitud pagulaste vastuvõtmisega ning teatada samuti, et meie võimekus ei luba vastu võtta enamat pagulaste hulka?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et te räägite vist eeskätt ümberasustamisest. Ei, valitsus ei ole mingisuguseid plaane muutnud. Plaanid on täpselt samad, st mingit arvu ei ole tõstetud. Eesti seisukoht on kogu aeg olnud selline, et kui me räägime sõjapõgenikest, siis peab nende vastuvõtmine olema väga konkreetselt reglementeeritud. Meie soov on teha intervjuusid pagulaste asukohariigis. Teatavasti on see toimunud Kreekas ja Türgis ning on läinud hästi. Mõningate Euroopa Liidu riikidega veel läbirääkimised käivad. See tähendab seda, et nii Politsei- ja Piirivalveamet, kaitsepolitsei kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistid peavad olema intervjuu juures. Nii et ei, mingisuguseid kvoote Eesti tõstnud ei ole. 

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Mart Helme

Aitäh! Me oleme praegu Euroopa Liidu eesistujamaa. Teatavasti on kvoodisüsteemi edasiarendamine ja üldse pagulasteema päevakorras ja arutelu all ka Euroopa Komisjonis ning Euroopa Liidus laiemalt ministrite ja muude juhtide tasandil. Kas Eesti on võtnud selles küsimuses täiesti passiivse hoiaku? Ma saan teie vastusest nii aru. Kas siis, kui otsustatakse, et ümberjagamis-, ümberasustamissüsteem peab jätkuma ja riigid peavad kohustuslikus korras vastu võtma uue koguse pagulasi, Eesti lepibki sellega, mingeid oma seisukohti kujundamata? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ei, te ei saa õigesti aru. Eesti on eesistujana võtnud minu meelest aktiivse hoiaku, et algpõhjuseid lahendada ja nendega tegeleda. Ma eksin võib-olla kuupäevaga, aga see oli vist 3. juuli või juulikuu algus, kui astuti konkreetne samm Eesti eesistumise eel ja otsustati, et Euroopa Liidu väga tugev fookus on algpõhjustega tegelemisel väljaspool liitu, rändelaine algpõhjused ehk päritoluriigid. See on humanitaarabi, see on võitlus inimkaubanduse vastu, see on osalemine rahutagamismissioonidel, aga see on ka seesama Aafrika usaldusfond. Vaat seesama konkreetne näide: juulikuu alguses otsustas ka Eesti valitsus anda lisaks sellele 450 000 eurole, mis seal Aafrika usaldusfondis juba on, veel ühe miljoni. Kui me arvestame selle rahahulga – 1,45 miljonit eurot, mis on väga suur summa – Eesti elanike või rahvaarvu kohta, siis on Eesti kindlasti üks tublimaid panustajaid Aafrika usaldusfondi, selleks et tegeleda just rände algpõhjusega.
Nüüd, teine teema, te küsisite, mida Eesti eesistujana teeb. Selle suve teises pooles ma külastasin Türgit. Gaziantepi linna piirkonnas on ka pagulaslaagrid, külastasin ühte neist. See on tegelikult see, mida Euroopa Liit on teinud – hoidnud seda kokkulepet, mis on Euroopa Liidu ja Türgi vahel, ning sellesse leppesse ka rahaliselt panustanud. Nii et Eesti on eesistumisel püüdnud teha kõik selleks, et pagulasküsimust lahendada. 

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Aitäh, lugupeetud peaminister! Nüüd te kukkusite lihtsalt heietama vastamise asemel. Meie küsimus on selline. Praegu on laual Euroopa Liidus Dublini süsteemi muutmine ja keskse permanentse jaotuskava loomine. Selline ettepanek on tehtud. Terve hulk riike, kaasa arvatud meie lõunanaabrid või näiteks Austria uus valitsus, on sellele kategooriliselt vastu. Visegradi riigid on sellele kategooriliselt vastu. Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistuja ja komisjonil on soov see küsimus lahendada selle aasta jooksul ehk meie eesistumise jooksul. Nüüd, eesistumise ajal ei tule valitsus oma positsioonidega Euroopa Liidu asjade komisjoni ja seetõttu ei ole ka valitsusel mingit n-ö ametlikku positsiooni või ka mandaati parlamendilt. Ma tahan saada väga selget vastust, proovige nii vastata, et konkreetsusel ei oleks valus. Kuidas siis on meie valitsuse suhtumine Dublini süsteemi reformimisse ja kesksesse permanentsesse jaotamiskavasse?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kui Riigikogu liige küsib minu käest Eesti eesistumise kohta, mida Eesti on teinud, siis loomulikult ma vastan väga selgelt ja lugupidamisega härra Mart Helme suhtes, mida Eesti on teinud oma eesistumise ajal. Nii et ma ei taha siin mööda puigelda tema küsimusest. Vastupidi, ma tahan konkreetselt ja otse vastata. Nüüd, vastates teile ma kordan oma esimest vastust härra Mart Helmele: me ei ole mingisuguseid arve ega mingisuguseid kvoote suurendanud. See tuleb kabinetiistungil arutelu alla novembris-detsembris. Seda Eesti kindlasti ei tee, et ta hakkab oma esialgset arvu suurendama. Meil on veel piisavalt minna selle esialgse otsuseni. Nii et vastus on: ei, ärge kartke, mingeid numbrisuurendamisi ei tule. See 50 000, millest te räägite, mis on komisjoni ettepanek, see on vabatahtlik.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:25 Lähetatud töötajate direktiiv

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri küsib peaminister Jüri Rataselt. Palun, Maris Lauri!

Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Me oleme nüüd paar päeva kuulnud sellest, et Eesti on saavutanud suure töövõidu lähetatud töötajate direktiiviga. Samal ajal, kui ma vaatan ettevõtjate või tööandjate reaktsioone, siis on need, ütleme, skeptilised, isegi päris tigedad, ja ma olen näinud ainult ühte positiivset reaktsiooni. Aga ma ei ole üldse kuulnud, milline on valitsuse seisukoht. Mis on Eesti valitsuse eesmärk lähetatud töötajate direktiiviga?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma nüüd ei tea, kas teie küsimuses oli ka hinnang või mitte, aga kui see oli hinnang, siis ma jagan seda. Ma arvan, et see samm, mida Eesti eesistujana suutis teha – lähetatud töötajate direktiivi kokkulepe 28 riigi vahel –, on oluline. Seda on püüdnud teha mitmed eesistujad, aga ei ole suutnud. Igal juhul läheb minu kindel toetus ja tunnustus tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile, kes seda teemat 14 tundi arutas. See on alati olnud Euroopa Ülemkogu veerel tugevalt laual ja ka ülemkogul arutelul. Nii et ma tõesti jagan teie arvamust – kui see oli teie arvamus –, et see on Eesti eesistumise üks tähtis verstapost, võiks isegi öelda nurgakivi, st üks olulisemaid kokkuleppeid.
Kui arvestada, mis üldse on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja põhiroll, siis see ongi see, et suuta kokku leppida, leida konsensus. Teatavasti tuli lähetatud töötajate teema peale Prantsusmaa presidendivalimisi veel tugevamalt lauale, siin sooviti palju rohkem konsensust leida. Ja kui me vaatame lõpptulemust, siis on see igal juhul palju parem, kui veel mõni aeg tagasi oodati. Neli riik ütles ei, kolm riiki jäi erapooletuks ja ülejäänud riigid olid poolt. Eesti valitsuse seisukoht on loomulikult see, et me toetame tervise- ja tööministri kokkulepet. Me arvame, et see on hea kokkulepe. Selle aasta juunikuus täiendati Eesti seisukohta ja sellele saadi ka Euroopa Liidu asjade komisjonis toetus. 

Esimees Eiki Nestor

Maris Lauri, palun täpsustav küsimus!

Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud peaminister, te vist ei kuulanud minu eelmist küsimust täpselt, sest ma kindlasti ei kiitnud seda kokkulepet. Hea on aga see, et te lõpuks ütlesite, et valitsus toetab saavutatud kokkulepet. Ma saan nüüd aru, et te olete Eesti ettevõtjate vastu ja ettevõtete seisukoha vastu. Ja ma saan aru, et te olete tegelikult ka nende töötajate vastu, kes nüüd kaotavad võimaluse töötada näiteks Rootsis või Saksamaal, sest, ütleme nii, kui lähetatud olukorras tuleb maksta sealset palka, sotsiaalhüvesid ja pealekauba komandeeringuraha, siis muutub mõttetuks eestlaste palkamine näiteks Saksamaal ja nende lähetamine sinna. Ilmselt hakatakse sealseid töötajaid palkama. Minu arvates on see töötajate jaoks kurb. Kas te tõesti sellisele asjade käigule ei mõelnud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu liige Lauri! Ma just mõtlesin esimese lause peale teie küsimuses, et kas te saate õigesti aru. Ja ma mõtlesin selle peale, et viimastel debattidel me oleme leidnud minu arust väga palju ühist keelt Eesti majanduse ja Eesti eelarvepoliitika suhtes. Aga nüüd, taas, te saate valesti aru. Ma ei ole absoluutselt Eesti ettevõtjate vastu, ma olen nende poolt. Ma olen nõus aktiivselt tegutsema selle nimel, et Eesti majanduskeskkond kasvaks, et Eesti ettevõtjatel läheks hästi, et me suudaksime järjest rohkem fookustada oma ekspordile ja saaksime siia Eesti riiki ka rohkem välisinvesteeringuid.
Näiteks eile, austatud Riigikogu liige Maris Lauri, olin ma Soomes, Helsingis. Kohtusin seal nende Soome ettevõtjatega, kes investeerivad siia ja loovad üle Eesti töökohtasid. Nüüd, te räägite sellest, et need inimesed, kes lähevad Eestist välja kuskile mujale tööle, teenivad seal madalamat palka, ja sellest, et me oleme nende inimeste vastu. Ei ole nende inimeste vastu! Eesti on võtnud väga selge joone: loomulikult me soovime rohkem innovatsiooni. Mina ei arva, et teie küsimus oli seotud sellega, et Reformierakond on innovatsiooni vastu, ma tõesti ei sõnasta seda nii. Vastupidi, minu arvates ka teie soovite seda, et oleks innovatsiooni, oleks rohkem eksporti ja tulusus riigile oleks suurem. Tõsi, me ei saa öelda, et lähetatud töötajate direktiiv on nüüd lõplikult kokku lepitud, sest see tuleb veel läbi rääkida Euroopa Parlamendiga, see on aga omaette teema. Lähetatud töötajate direktiivi transpordiosa tuleb samuti veel transpordiministrite tasandil eraldi kokku leppida, selles mõttes töö jätkub, kuid see kokkulepe, mis saavutati, on kindlasti väga märgiline.

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea peaminister! Natukene üldisemalt, muidugi, ega tööandjad selle kokkuleppega rahul ei ole. Ja ka Eesti enda positsioon oli enne viimast muudatust selline, et selle kokkuleppe miinimumulatus peab olema vähemalt 24 kuud. Sellest valitsus tegelikult taganes ja andis blankovekslina tervise- ja tööministrile volituse leppida kokku põhimõtteliselt milles iganes. Kuna see kokkulepe puudutab circa 0,7% töötajaskonnast Euroopa Liidus, siis ma küsin, kas te ise olete rahul, et nii valitsus kui ka konkreetselt tervise- ja tööminister on öelnud, et see on Eesti suurim läbimurre või edulugu Eesti eesistumise ajal. Kas teile ei tundu, et see on natukene nagu lati alt läbi jooksmine ehk Eesti valitsusele liiga madalate eesmärkide seadmine? Kas te ise kinnitate ka, et see ongi Eesti eesistumise kõige suurem edulugu?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult ma alustan, austatud Hanno Pevkur, teile vastates õnnitlustega Riigikogu aseesimehe ametipositsiooni ja -kohustuste täitmise puhul Eesti riigi ja Eesti inimeste ees. Jõudu teile! Kõigepealt Eesti seisukohad, mille kohta te küsisite. Eesti seisukohad toetasid põhimõtteliselt komisjoni ettepanekut. Need seisukohad kinnitati Euroopa Liidu asjade komisjonis 23. septembril 2016 ja neid täiendati 12. juunil 2017. Nüüd, kui lubate, ma resümeerin Eesti kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja eesmärki, mis kinnitati 29. juunil Vabariigi Valitsuse istungil ja oli eelnevalt läbi arutatud Riigikoguga, nagu ma mainisin, 12. juunil. Eesistujana seadis Eesti endale miinimumeesmärgiks leppida kokku üldine lähenemisviis nõukogus ning võimaluse korral saavutada eesistumise lõpuks kokkulepe ka Euroopa Parlamendiga.
Te küsisite, kas see on tõesti kõige suurem töövõit. Ma arvan, et see on tõesti üks olulisemaid töövõite, kui arvestada, mis 28 Euroopa riigi vahel praegu arutelu all on. Kindlasti on teil oma tunnetus teie ametikaaslaste poolt, minul on oma tunnetus oma ametikaaslaste poolt. Euroopa Liidu Ülemkogul on tõesti olnud lähetatud töötajate küsimus, nagu ma ütlesin, laual, aga see on olnud ka omavahelistes vestlustes väga tugevasti teemaks. Kui me olime kogu aeg arvanud, et sellest võib saada ida ja lääne lõhkuja, siis lõpuks me nägime – sellest ma rääkisin ka vastates proua Laurile –, et ainult neli riiki hääletas vastu. Ma arvan, et see on tõesti väga tugev sõnum Eesti eesistumise ajal. Kokkulepe on saavutatud. Ma ei taha sellega üldse vähem tähtsustada digiteemade aspekte ega digitaalvaldkonna tippkohtumist Tallinnas, kuid viimasel ülemkogul olid need lõppjäreldused, millest ma rääkisin, kindlasti ühed olulisemad.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:34 Haldusreform

Esimees Eiki Nestor

Vastab riigihalduse minister Jaak Aab ja küsib Külliki Kübarsepp. Palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, esimees! Hea minister! Töökohad maapiirkondades on väga oluline teema ja riik on selles üks oluline abikäsi. Samas on seadusandja oma tahtega avaldanud, et kiiremas korras tuleks ellu viia haldusreform ja maavalitsuste reform ning ka mitmed ülesanded omavalitsustele üle anda. Käies ja kohtudes ja rääkides inimestega üle Eesti, näen, et suur probleem on teadmatus, kas 1. jaanuariks ollakse võimelised kõiki funktsioone täitma. Millised on valitsuse ja ka sinu alluvate ülesanded? Kuidas need abikäed toimivad? Kas 1. jaanuariks saavad kõik seadusest tulenevad kohustused korrektselt, õiguspäraselt ja selgelt täidetud? 

Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsija, tänan küsimuse eest! Kindlasti asjakohane küsimus. Alles hiljuti võisime konstateerida, et kohalikud valimised on läbi. Sellega on ka kohalike omavalitsuste haldusreform põhimõtteliselt viimase verstapostini jõudnud. Jah, palju tööd on ees ja omavalitsustes on veel palju lahendamata küsimusi. Olenemata sellest on muidugi palju tehtud eeltööd. Kui me vaatame seda protsessi, mis on haldusreformi käigus käinud, siis kõigis piirkondades on siiamaani olnud abiks maavalitsus – nendel läbirääkimistel ja kokkuleppimistel, mis saab uutest struktuuridest, kuidas uus omavalitsus käivitub jne. Meil on piirkondades pidevalt abiks kaheksa haldusreformi konsultanti. Need on päris tugevad eksperdid ja spetsialistid, kellel on, ütleme, nii teadmised omavalitsuste teoreetilisest baasist kui ka praktiline kogemus. Nad jätkavad oma tööd järgmise aasta lõpuni. Praegusel perioodil – kaks kuud, st 1. jaanuarini, nagu on seaduses kirjas – peaksid omavalitsused rakendama uued struktuurid. Ma usun, et seal, kus on rohkem eeltööd tehtud, see asi ka nii toimib. Seal, kus on eeltööd vähem tehtud, võib tekkida probleeme. Aga otsustaja on nüüd ju olemas – valitud on uus volikogu, uutes piirides. Volikogu peab ka otsustama. Meie aitame kindlasti konsultatsioonidega. Näiteks on meil juba välja kuulutatud kaks infopäeva valla- ja omavalitsuste sekretäridele, kes saavad sealt nõu. Otsuste koostamise ja juriidilise toetamisega tegelevad endiselt maasekretärid ja 1. jaanuarist ka riigihalduse talitus maakondades. 

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Aitäh vastuse eest! Eilsetest uudistest selgus, et omavalitsustel on jälle üks uus mure juures. See on seotud kiire internetiühenduse saamisega maapiirkondadesse ja sellega haakub tegelikult ka valitsuse kava hakata ehitama massiliselt üürimaju. Nagu välja tuleb, puudub valitsusel selge arusaam, mis on kohalik omavalitsus Euroopa Liidu mõistes. Miks seda ei ole? Millal see saavutatakse? Kas kohalik omavalitsus ongi see karistusobjekt, Euroopa Liidu mõistes keelatav toetusobjekt?

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Jah, selle valguses, mis on seotud infotehnoloogia arendamisega ja selle nn lairiba viimase miili ehitamisega, millest me oleme kuulnud, ütlen, et omavalitsusliidud ja omavalitsused koostöös on väga tihedalt seda võrku kaardistanud. On vaadatud, mis on olemas, mida ei ole ja kui palju oleks vaja veel arendusi, et kiire internetiühendus jõuaks enamiku Eesti inimesteni. Seega, teatud eeltöö on ära tehtud. Kindlasti on see ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusala, tema lahendada, aga ka mina püüan nende probleemidega kursis olla. Lõplikke otsuseid ju tehtud ei ole. Ma tean, et on tekkinud küsimusi riigiabi andmise kohta. Kui seda tehakse teatud kitsendatud sektorile, st kui omavalitsusel on mingid oma partnerid, kes tahaksid võrku arendada, siis on küsimus, millised reeglid sellele kohalduvad. Ma usun küll, et me peaksime lähiajal selle kõik tõsiselt läbi arutama ja vastavad otsused tegema. Ma väga loodan, et see eeltöö, mida omavalitsused on teinud, ei lähe tühja ja neid kaasatakse. Ma tean, et 6. novembriks on planeeritud üks selline arutelu, kuhu on kutsutud omavalitsuste esindajad ja arendajad, kes on nendega koostööd teinud, ning ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tahab seda teemat seal laiemalt arutada ja probleemidest rääkida. Ma loodan, et sealt saadakse ka sisend lõplikule otsustusele, kuidas raha jagatakse.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Ka mina ei saa jätta haakumata selle päevakajalise teemaga. Minu küsimus on see: kas teil on ülevaade, kui suured on olnud omavalitsuste kulud ettevalmistavatele töödele seoses selle kiire interneti projektiga, ütleme, aasta algusest kuni tänaseni? Kas te lähete valitsuselt küsima ka tekitatud kahju korvamist, juhul kui see on olemas? 

Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nagu te isegi aru saate, on see probleem tõstatunud nüüd viimastel päevadel ning see on olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile uus informatsioon. Nii nagu ma ka juba mainisin, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tahab selle küsimuse – nendesamade probleemide valguses, mis kergitusid seoses riigiabiga – läbi arutada nende omavalitsustega, kes on ettevalmistavat tööd teinud. Siiamaani ei ole kindlasti tehtud mingit arvestust selle kohta, kui palju on omavalitsused või nende koostööpartnerid selle eeltöö peale kulutanud. Kui on vaja, tuleb see arvestus teha. Kõigepealt me peame aga langetama põhimõttelise otsuse, kuidas selle projektiga edasi minna, kuidas tulevad konkreetsed hanked, kes sinna kaasatakse ja kuidas ka omavalitsust kaasatakse, ning siis vaatama, kas keegi on kahju saanud või kas keegi on ettevalmistavas töös midagi panustanud nii, et see läheb täiesti tühja. Ma arvan, et nii see päris ei ole. Aga see on aktuaalne küsimus. Kindlasti tahan ka mina koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga sellel teemal silma peal hoida, sest see puudutab omavalitsusi. See, mis on omavalitsuspoliitika, on riigihalduse ministri vastutusel. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:41 Transpordilennuki Boeing C-17 kasutamine

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas küsib kaitseminister Jüri Luigelt. Palun, Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti ühines 2009. aastal NATO programmiga SAC, mis lubab Eestil korraldada transpordilennukil Boeing C-17 inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja tagasi 45 tunni ulatuses aastas. Programmis osalemise kogukulu on circa 43 miljonit eurot ja seda tasutakse 26 aasta jooksul. Kui efektiivselt on seda võimalust kasutatud? Kas meil on reaalsetest vajadustest lähtudes mõttekas ka edaspidi selles programmis osaleda või tasuks suunata kasutamata summa – seda peaks järel olema ümmarguselt 30 miljonit eurot, kuigi ma täpselt ei oska öelda – mõne muu kaitsevajaduse katmiseks?

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh küsijale! Tõepoolest, tegu on NATO programmiga, mis on ette nähtud NATO strateegilise mobiilsuse tõstmiseks, ja eelkõige kasutavad seda riigid, kellel oma vastav võimekus puudub. Loomulikult on selliste hulgas ka Eesti. C-17 on mahukas transpordilennuk, mida me kasutame oma võitlejate viimiseks rahvusvahelistele missioonidele, aga mitte ainult. Me oleme seda kasutanud näiteks soomusmasinate CV90 transpordiks, me oleme seda kasutanud ka näiteks tankitõrjerakettide Javelin transpordiks, nii et me kasutame seda üsna aktiivselt. 2016. aastal kasutasime ära kõik meile ette nähtud lennutunnid ja suure tõenäosusega kasutame ka kõik 2017. aasta lennutunnid ära.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea kaitseminister! Minu küsimus on selline. Kui me oleme siia toonud nende lennutundidega liitlasvägesid ja liitlasvägede tehnikat ning viinud ka oma võitlejaid missioonidele, siis kui reaalne on, et me saame neid lennutunde kasutada ka olukorras, kui Eestis on, ütleme, mingi konfliktioht Venemaaga? Kas meil on olemas plaan või kas selles programmis sisaldub ka tingimus, et see transport on kasutatav ka olukorras, kus võidakse seda riiki rünnata? Kas sellel on juures õhuturve? 

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Mis puudutab selle transpordivõimaluse kasutamist kriisiajal, siis mingeid piiranguid ei ole. Üks asi on sõjalised kriisid, aga meil on võimalik seda transpordilennukit kasutada ka tsiviilkriiside ajal, kui meil on vaja mingist piirkonnast ära tuua suur hulk Eesti Vabariigi kodanikke, näiteks mingisuguse loodusõnnetuse puhul. Selles mõttes on see kindlasti vajalik võime. Me ei ole kasutanud seda liitlaste sõjatehnika transpordiks, selle on nad kõik ise korraldanud ja ise ka kinni maksnud. Me oleme kasutanud seda näiteks välismaalt ostetud tehnika, st siis juba meie, Eesti tehnika siia transportimiseks.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Ma jätkan õhukaitse teemal. Leedu sai või saab USA-lt Patrioti rakette ja Lätisse saabub ajakirjanduse andmetel peagi 70–80 kaitse- või lahingukopterit. Meie probleemid on tegelikult ju täpselt samasugused – meil puudub õhukaitse ja rannikukaitse. Kas teil on Eesti rahva jaoks mõnda sarnast head uudist, mis aitaks meie kaitsevõimet tugevdada? Me oleme paraku samas paadis oma Balti naabritega ja olukord ei ole väga hõisata.

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Tõepoolest, õhukaitse on meie jaoks väga oluline teema. Eestil endal on ainult lühimaa õhukaitse võimekus. Mis puudutab Läti näidet, siis Läti 70–80 helikopterit on täielik valeinformatsioon, midagi sellist seal ei ole. Mis puudutab Leedut, siis Patrioti raketid viidi sinna õppuste eesmärgil väga lühikeseks ajaks ja need on sealt praeguseks juba lahkunud. Aga probleem on iseenesest olemas. See on üleval ja me tegeleme sellega nii palju kui võimalik, nii palju, kui on meie võimuses, ja nii palju, kui on meil finantsilisi võimalusi. Loomulikult peame sellel teemal läbirääkimisi ka oma liitlastega.

Esimees Eiki Nestor

Küsimus on käsitletud.


7. 13:47 Munitsipaalkorruptsioon

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Andres Herkel Jüri Rataselt. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Kui me viimane kord keskustelesime omavalitsuste korruptsiooni teemal, siis te läksite oma vastustes nii hoogu, et hakkasite mind Keskerakonda kutsuma. Ei, ma ei tule. Aga mu küsimus jäi toona vastamata. Selle sisu oli säärane: millised sammud on Vabariigi Valitsusel kavas, et tagada korruptsioonivastase seaduse nõuete parem täitmine, kohalikes omavalitsustes sisekontrolli toimimine ja igasuguste tehingute parem läbipaistvus? Kas siia võiksid kuuluda ka sellised sammud nagu korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud inimeste kandideerimispiirang? Keskerakonna nimekirjas nad kandideerisid Narva volikokku. Kas on plaanis takistada ka nende töölevõtmist omavalitsusse? Ka selle kohta on kahjuks näiteid. Te ütlesite viimane kord ainult, et tuleb jõuliselt ja julgelt tegutseda. Millised need jõulised ja julged sammud on? Mida teha? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ka mina mäletan seda keskustelu väga hästi. Eks te ise ikka ka natukene uurisite seda võimalust – vähemalt mulle nii tundus – ja tahtsite Keskerakonda parandada. Põhjus oligi selles. Te olete olnud, härra Herkel, poliitikas palju kauem kui mina. Selle kohta käib – palun vabandust Riigikogu esimehe ja Riigikogu käest! – selline ingliskeelne väljend, et never say never. Noh, mine tea. Aga hea küll. Kui nüüd vastata teie konkreetsele küsimusele selle kohta, et tuleb tegutseda jõuliselt ja kiiresti, siis loomulikult korruptsioonil ei ole kohta kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil ega avalikus sektoris. See tuleb ühiselt ja väga üheselt hukka mõista.
Mis on siis tehtud? Eks peaminister – ja ma usun, et kogu valitsus – lähtub kohalike omavalitsuste korruptsiooni vähendamise ja sellelaadse teadlikkuse tõstmise koha pealt korruptsioonivastasest strateegiast ja selle elluviimiseks mõeldud rakendusplaanist. Selle raames on käimas väga palju erinevaid tegevusi, näiteks sisekontroll. Koostamisel on juhendmaterjal, mille vajadust on rõhutanud ka Riigikontrolli audit. Minu meelest on just koostöö Riigikontrolliga ja nende ärakuulamine hästi oluline. Juhend peaks olema kättesaadav peale s.a oktoobrikuu lõppu, ma loodan, et aasta viimastel kuudel. Sellise graafiku järgi on Rahandusministeerium juhendmaterjali koostamisel tegutsenud ning see peab minu teada plaanitud ajaks valmima. See on üks asi. Teine asi, Rahandusministeerium arendab rakendust Riigiraha, mis võimaldab analüüsida kohalike omavalitsuste finantsseisu ja -tegevust. Nüüd sai mu aeg läbi, aga ma loodan, et me saame seda keskustelu edasi pidada.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Mul on ka üks väga konkreetne küsimus. Nimelt, avaliku teenistuse seadus välistab tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud isiku avalikku teenistusse võtmise teatud juhtudel. Kas te olete kontrollinud, kas Alar Nääme töölevõtmine Sõle spordikeskusesse läheb selle paragrahvi alla või mitte? Kas te olete valmis andma sellele nii õigusliku kui ka moraalse hinnangu?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan kõigepealt eelmise küsimuse lõpuni. Riigiraha rakenduses on avalikustatud valitsussektorisse kuuluvate üksuste raamatupidamise andmed perioodist 2004–2017. Eesmärk on, et kohalike omavalitsuste raamatupidamise andmed saavad samuti seal avaldatud. Tegevuse tähtaeg on strateegia rakendusplaani kohaselt 2018. aastal. Ettevalmistused ja lahenduste otsimine käib ning 2018. aasta lõpuks peaks rakenduse kohalikke omavalitsusi puudutav osa valmis saama.
Teie küsimus konkreetselt Alar Nääme kohta. Ma ütlen nii, et mina Eesti Vabariigi peaministrina tõesti ei tegele sellega, kes on ühes, teises või kolmandas omavalitsuses areenimeister/treener või kes on ühes, teises või kolmandas koolis töötav persoon. See on ikkagi omavalitsuste pädevus ja nende hinnata. Kui te küsite, kas ma olen kontrollinud, kas kellegi töölevõtmine vastab teatud paragrahvile, siis ma väga loodan, et kõik kohalikud omavalitsused lähtuvad siin seadusesilmast, aga mitte ainult sellest, vaid ka õigluse põhimõttest. 

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Kui te saate sellest probleemiasetusest aru, siis küsimus ei ole ainuüksi selles, mida teie peaministrina saate teha, vaid ka selles, kas teie kui erakonna esimees tolereerite seda, et Keskerakonnas vaadatakse mööda eetilistest ja seaduslikest aspektidest. Kas teie erakonda saab usaldada, kui te peate riigi seadusi täide viima? Kas Keskerakonna kandidaatidele on tehtud korruptsioonivastane erikoolitus, et nad saaksid aru, mis õigusruumis nad üldse elavad ja mis on Eestis kehtivad põhimõtted? Kui te tõite siin vastuseks, et juhendmaterjali koostatakse, siis kas see jääb nüüd vaka alla või tehakse ka selle kohta koolitusi, selleks et sõnum jõuaks inimesteni ja neil oleks võimalus anda ka allkiri, et jah, ma olen tutvunud selle materjaliga ja seisan selle eest, et selliseid vääriti arusaamisi ei esineks?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Külliki Kübarsepp! Teie küsimuses on alati nii palju energiat ja lennukust ning eri tahke, mille üle ma pean mõtlema. Ma saan aru, et te teete ka head koostööd küsimuste ettevalmistamisel, see on igal juhul kiiduväärt. Ei, ta ei jää kuhugi vaka alla, nagu te ütlesite, ega tolmu koguma. Vastupidi, see peab saama reaalsuseks ja minema tegevusse. Te küsisite taas Keskerakonna kohta. Jah, Keskerakond lähtub seadustest, mis Eesti Vabariigis on, ja Riigikogu liikmed arvestavad kindlasti ka ametivannet, mis on siin antud. Ma arvan, et ka õigluse ja eetilisuse aspekt, mida teiegi mainisite, on hästi oluline. Loomulikult ma tänan, et saan siin taas lahata Keskerakonna büroo küsimusi ja erakonna juhatuse küsimusi. Minu meelest on hea, et te tunnete huvi nende vastu. Ma tulen aga ikkagi tagasi ka selle juurde – mine tea, kus suitsu, seal tuld –, et äkki on nii teil kui ka härra Herkelil huvi tulla meeskonda, heas mõttes, ja anda oma panus. Loomulikult, on täiesti üheselt selge, et kõigi kohalike omavalitsuste valimisel, Riigikogu valimisel või Euroopa Parlamendi valimisel kandideerivate inimeste taust peab olema laitmatu, see peab olema puhas ja korras. Kui on juhtunud eksitusi, siis tuleb nendest õppida ja õppetundidest edasi minna.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:55 Muud küsimused

Esimees Eiki Nestor

Viis minutit on jäänud aega. Kes tahab ministritelt veel midagi küsida? Arno Sild tahab. Kõigepealt tuleb ka öelda, kellele küsimus läheb. Palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Mul on lihtsalt üks väike ettepanek, võib-olla ta ei ole niivõrd küsimus. Eile tõstatasin maaelukomisjonis selle teema, et praegu tekitab ärevust šaakalite levik meie vabariigis. Juba on mitmesajapealised lambakarjad selle tõttu ohtu sattunud. Maaeluminister ütles selle peale, et see ei olegi tema rida, vaid see on hoopis keskkonnaministri haldusala. Nii et mul oleks teile ettepanek: viige nad omavahel kokku ja mõtleme seda asja, mida ette võtta. Muidu kordub äkki selline lugu, nagu oli sigade taudiga, et me jääme oma asjadega hiljaks. Võib-olla on nad levinud juba terve riigi ulatuses, enne kui me hakkame midagi ette võtma. 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, härra Arno Sild! Ma tulen tagasi teie küsimuse lõpu juurde. Ma arvan, et see põhimõte, mis te ütlesite, on hästi õige. Ei pea olema nii, et Eesti riigis juhtub midagi väga vapustavat ja alles siis me hakkame tegutsema. Vastupidi, me püüame tegutseda preventiivselt. Ja see, mis te šaakalite kohta ütlete, on tegelikult probleem. Ka mina olen sellest kuulnud mitmes Eestimaa paigas. Te rääkisite lambakarjadest. Jah, ma tean ka, et Pärnumaal, Pärnu linnast lõunapoole edasi minnes on see küsimus. Nii et tuleb tegutseda. Ma võtan teie ettepanekut tõsiselt. Püüan juba homme viia kokku kaks härrat, härra Kiisleri ja härra Tamme, istuda heas mõttes nende vahele ning öelda, et see on Riigikogu liikme, ütleme, rõhuasetus ja suur probleem Eesti ühiskonnas. Siin ei saa mitte kuidagi öelda, et see on ühe või teise ministri või ministeeriumi vastutusvaldkond, vaid see tuleb ära lahendada. Ma teen selle ära. 

Esimees Eiki Nestor

Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa

Aitäh, esimees! Küsimus on peaministrile. Ma tänan peaministrit vastuse eest viimasele küsimusele, õigemini eelviimasele küsimusele. Olen samal seisukohal. Ja mina võin oma kolleegile Küllike Kübarsepale vastata, et nii nagu kõigis teistes erakondades, nii ka Eesti Keskerakonnas kirjutavad kõik kandideerijad avalduse, et nad vastavad kõigile seaduses kehtestatud nõuetele. Aga mu küsimus puudutab korruptsiooni. Korruptsioon, olgu ta omavalitsuses, riigis või ka erasektoris, on taunitav. Ka mina taunin seda. Aga siin on hinnatud – ja seda on teinud ka riigiametnikud –, et kaks kolmandikku Eesti omavalitsustest on korrumpeerunud. Kas selliseid hinnanguid tohib anda? Kas tohib niimoodi suurt osa Eesti avalikust sektorist solvata ja kedagi hinnata, ilma neid asju välja uurimata ja uurimistulemusi lõpuni selgitamata?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest on selle teemaga vehkimine faktidele ja analüüsidele toetumata väga ohtlik. Kui me räägime omavalitsustest, siis tegelikult me teame väga hästi, et ka siin, auväärt Riigikogu saalis on väga palju parlamendiliikmeid, kes on omavalitsuse taustaga ja teinud tööd mitmesugustes ametites. Ma arvan, et enamik omavalitsustes töötavaid inimesi teeb oma tööd eeskätt südame ja vastutustundega. Nad aitavad oma küla, oma valla või oma linna inimesi. Nii et ma vastan teie küsimusele nii: ei, ma arvan, et ilma analüüsideta, ilma tõsiste ja, ütleme, vettpidavate faktideta ei tasuks korruptsiooniteemaga ühes ega teises suunas vehkida. Kui on mingid ilmingud, siis tuleb nendele reageerida. Riik kindlasti ka reageerib ja teeb seda otsustavalt. 

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister! Aitäh, ministrid Jüri Luik ja Jaak Aab! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee