Mina olen üldiselt selliste suurte, pikaajaliste rõõmusõnumite väljahõiskamise mõttes pigem tagasihoidlik. Tööstusparkide rajamisega loodetakse aastaks 2019 luua 4000 uut töökohta. Olles natuke aega piirkonnas töötanud, tean, et mõni aasta tagasi pidi ka juba tulema 1000 töökohta, aga selleks ajaks oli neid loodud umbes 100. Fakt on see, et Eestis on turumajandus. See tähendab, et riik otseselt töökohti ei loo, aga piiratud ulatuses me saame tegutseda ja luua vajaliku keskkonna, et investeeringud sinna tuleksid, olgu selleks siis sobiv maksukeskkond, inimeste koolitamine, infrastruktuuri rajamine või elukeskkonna parandamine. See on see, millega riik saab aidata. Jääb üle muidugi loota, et ka globaalne olukord liigub selles suunas, et ettevõtjad leiavad piisava motivatsiooni Ida-Virumaal oma tootmist või muud tööd korraldada. Siin on kindlasti haridussüsteemil väga oluline roll. Kui me vaatame näiteks seda, et Ida-Virumaal sisuliselt puuduvad infotehnoloogiaettevõtted, aga samal ajal on Narva koolid tuntud selle poolest, et seal õpetatakse hästi matemaatikat, siis see on minu hinnangul väga suur potentsiaal, mille võiks ära kasutada. Tegemist on ju rahvusvahelise ettevõtlussektoriga, kus ka keeleprobleemid on hoopis väiksem mure kui mõnel muul alal. Sellest tulenevalt käivitati minu haridusministriks oleku ajal Narva kolledžis IT-õppekava. Ma arvan, et kui riik teeb seda tüüpi algatusi, mis parandavad töötajate kvalifikatsiooni, parandavad elukeskkonda, kui me investeerime infrastruktuuri, siis selle tulemusena võiks Ida-Virumaa tõesti muutuda tööandjatele atraktiivseks piirkonnaks. See, et näiteks tööjõukulud on seal väiksemad, sest inimeste palgad on madalad, on ju teiselt poolt ettevõtlusele suur pluss, sealt on võimalik palgata endale töötajaid ja efektiivsemalt majandada. Nii et ma tõesti usun, et nende pingutuste tulemusena läheb olukord paremaks.