Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, alustame infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 50 Riigikogu liiget.
Valitsusliikmetest on infotunnis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, täna peaministri ülesannetes, justiitsminister Urmas Reinsalu ning maaeluminister Urmas Kruuse. Loodame, et maaeluministri tervis on infotunnis osalemiseks hea. Kuna eile avaldas soovi küsimusi esitada 12 Riigikogu liiget, siis annan võimaluse esitada üks lisaküsimus.


1. 13:01 Riigikontrolli audit riigi valmisoleku kohta võtta vastu pagulasi

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile peaministri ülesannetes. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister peaministri ülesannetes! Eile tutvustas Riigikontroll viimast auditit valmisoleku kohta pagulasi vastu võtta. Riigikontroll juhtis selles tähelepanu ministeeriumide puudulikule koostööle. Auditi peamine soovitus on töötada eeskätt välja rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid puudutav pikaajaline poliitika. Siseministeerium on vastanud Riigikontrolli sellisele ettepanekule eitavalt, öeldes, et sellist vajadust ei ole. Kas teie arvates oleks võimalik ja vajalik tugevdada ministeeriumide koostööd sellel teemal? Kas peaks olema juhtivministeerium, kes selle teemaga tegeleks, ja kas meil on vaja sellist poliitikat?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Austatud küsija! Kindlasti on nii mitmedki riigikontrolöri tehtud märkused asjakohased. Valitsus suhtub nendesse nagu ikka lugupidavalt ja tõsiselt. Me analüüsime neid ettepanekuid ka edaspidi ja kui vaja, korraldame valitsuse tegevust veel paremini kui seni. Siiski peab ütlema, et selle natuke vähem kui aasta jooksul, mil valitsus on tulenevalt üleeuroopalisest kriisist ja vastavatest Euroopa tasandil langetatud otsustest tõsisemalt tegelnud pagulaste, sõjapõgenike vastuvõtu ja Eesti ühiskonda integreerimise küsimustega, on meie riigi valmisolek kasvanud hüppeliselt. On tõsi, et rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt on Eesti varemgi varjupaigataotlusi menetlenud ning inimestele ka varjupaika andnud ja vajalikke teenuseid osutanud, kuid seda nii väikeses ulatuses, et üleüldist süsteemi ja valmisolekut sellega ei kujunenud. Ma julgen aga küll öelda, et praegu, kui meil on loodud vastav koordinatsioonikogu, kõikide asjaomaste ministeeriumide esindajad on pidevalt laua taga koos, suhtlevad ja kooskõlastavad oma tegevusi, kui on tehtud väga põhjalikku tööd kolmanda sektori organisatsioonidega, kes pagulastega tegelevad, ja kohalike omavalitsustega, on Eesti riik pagulaste vastuvõtmiseks valmis. Kõik ministeeriumid on oma tegevusi planeerinud. Tõsi, suur hulk asju on veel töös, aga valmisolek on kindlasti parem. Seega ei ole põhjust karta, et Eestit ootab ees mingisugusest haldussuutmatusest tulenev sotsiaalne või muu katastroof.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh vastuse eest! Palun vabandust, et minu lisaküsimus läheb auditist pisut kõrvale, aga see puudutab samuti valitsusesisest koostööd. Peaminister Taavi Rõivas ütles reedel Vikerraadio saates, et tal on Eestile hea majanduse edendamise kava, aga selle põhjalik tutvustamine nõuaks tunni või paar ja saate piiratud maht seda ei võimalda. Kas peaminister Taavi Rõivas valitsuses on seda plaani oma kolleegidele tutvustanud ja kas Vabariigi Valitsus ei vaja äkki Riigikogult aega, et seda siin riiklikult olulise küsimuse arutelu raames ka Riigikogu liikmetele tutvustada? Aitäh!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! See läheb tõepoolest küsimuse raamest väga palju välja ja ka küsimuse adressaat ei ole päris õige. Peaministril on kindlasti mõtteid nii majanduse kui ka teiste valdkondade kohta. Mis puudutab terviklikku plaani, millest ta siis kuuldavasti on raadiosaates rääkinud, siis sellest ei ole valitsuskabineti liikmeid seni põhjalikumalt informeeritud.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Kuna peaministrit pole, siis küsin pagulaste kohta teie käest. Eesti ajakirjanduses ei ole viimastel aegadel populaarsemat teemat kui pagulased. Nüüd ma saan aru, et valitsus pole selle küsimusega üldse tegelnud, kui Riigikontroll ütleb, et kõik on tegemata. Millega siis valitsus tegeleb? Majandus meil ei arene, haridus ei arene, ma ei näe, et ka inimeste sissetulekud oleks kuidagi suuresti kasvanud. Millega valitsus tegeleb, kui pole suudetud tegelda isegi pagulasküsimusega, mis on praegu teema nr 1?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Jäädes infotunni küsimuste-vastuse formaati, pean siiski nii nagu oma esimeses vastuseski ütlema, et valitsus on sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud küsimusi väga põhjalikult arutanud. Ametiasutused, sh ministeeriumid, on teinud ära suure töö. Sotsiaalministeeriumi haldusalas puudutab see sotsiaalkaitseküsimusi ja ka töövaldkonna teemasid, et inimesed saaksid tööhõivesse. Samuti puudutab see tervisevaldkonda ja meie tervishoiusüsteemi poole pealt on juba selge plaan olemas. Haridusministeerium on tegelnud sellega, mis puudutab inimeste integreerimist Eesti haridussüsteemi. Valitsus esitas 8. oktoobril ka konkreetse tegevuskava, milles, tõsi küll, on mõned otsad veel lahti, sest valitsus pidi selle kava ette valmistama üsna kiires tempos. Kõigega ei ole veel lõpuni jõutud, aga tegevused käivad. Ka Riigikontroll ütles tegelikult, et mitmes punktis on valmisolek väga hea ja enamikus punktides tegevus käib, aga pole veel lõpuni jõutud. Mis puudutab näiteks tugiisikute koolitamist, siis see käib täie hooga. Siseministeerium koolitab juurde ametnikke, kes saaksid tegelda sõjapõgenike vastuvõtmisega. Nii et plaan on olemas, tegevus käib, Eesti on valmis.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:08 Olukord Veterinaar- ja Toiduametis

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Eestis lokkab sigade Aafrika katk üha edasi. Ministrina olete otsinud süüdlasi. Suvel oli selleks Vireeni juht Persidski, nüüd on sellesse nimestikku lisandunud endine Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Inimesed on aga seisukohal, et ametnike asemel võiksid vastutuse võtta pigem endine põllumajandusminister Ivari Padar ning praegused ministrid Kruuse ja Pomerants. Kas tõesti seisneb Ago Pärteli süü vaid mobiilse põleti kasutamise moonutamises ja valeandmete esitamises või olete uurimise käigus leidnud, et Ago Pärtel on oma tegutsemise või mittetegutsemisega suurendanud seakatku levikut Eestis?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Maaeluministrina ma ei ole kindlasti otsinud süüdlasi. Persidski ja Ago Pärteli kohta tehtud otsused on loogiline tagajärg sellele, kuidas nad on Eesti rahva ees käitunud. Kui teie peate seda ääretult vähetähtsaks, et avalikkusele valetatakse, võltsitakse laoprogramme ning räägitakse üht ja tehakse teist, siis ma julgen öelda, et Eesti riigi tippametnikud, Eesti riigi ettevõtete tippjuhid ei saa endale sellist käitumist lubada. Sest kui me läheme niimoodi lõdvalt edasi, siis on sealt ainult mõni samm järgmiste ohtlike pinnasteni.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Endise VTA peadirektori Ago Pärteli toetuseks saadeti teile vähemalt kaks toetuskirja, üks 14-lt veterinaarkeskuse juhatajalt ja teine VTA enda ametnikelt. Elu läks aga teisiti ja tänaseks olete Pärteli ametist vabastanud. Tänaseks on välja kuulutatud ka uue Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori konkurss. Viimasel ajal on üha enam spekuleeritud sellel teemal, et tegelikult vabastasite Pärteli selleks, et ühele reformierakondlasele töökoht leida. Kas te saate siin saalis avalikult kinnitada, et järgmine VTA direktor ei tule Reformierakonna ridadest ega pole sinna ka mitte kunagi kuulunud?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Selle kohta ütleks, et issanda loomaaed on imeline. Neid jutte, mida ühe või teise asja puhul levitada üritatakse, annab ikka välja mõelda. Ma loodan, et jutud auväärse Riigikogu liikme ahistamisest ja soovist võib-olla sellest tähtsast rollist lahkuda ei vasta samamoodi tõele. Aga tegelikult on Eestis auväärne komisjon, kes valib tippjuhte. Ja kui see komisjon on oma töö teinud, siis tähendab, et välja on valitud parim. Ma julgen öelda, et kõik need jutud, mis ilmuvad Kesknädalas, ei vääri Riigikogus käsitlemist.

Esimees Eiki Nestor

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kas lisaks neile sammudele, millest te praegu minu kolleegi küsimustele vastates rääkisite, on mingeid järeldusi veel tehtud? Hästi palju on räägitud sellest, et seakatk tuli Eestisse ootamatult. Tõesti on tehtud palju vigu, ka ministeeriumi poolt. Te olete seda vist ka tunnistanud. Mis järeldused te olete sellest teinud ja mida te teete nüüd teistmoodi, kui kevadel ehk jälle katkujuhtumeid tuleb?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui me vaatame ettevalmistust Aafrika seakatku tõrjeks Eesti Vabariigi territooriumil, siis kõige olulisem alusdokument on tõrjekava, mis lepiti kokku kolme Balti riigi ja Poola vahel. Sellest on püütud ka lähtuda. Selle lühikese aja jooksul, mis mina olen ministriametis olnud, olen ma juba suhteliselt lühikese aja jooksul kaks korda muutnud nn bioohutusnõudeid, et tõsta veelgi valmidusastet. Inimeste mentaalne valmisolek ei olnud kindlasti päris selline, mis see oleks võinud olla. Tundus, et see Aafrika seakatk on väga kaugel. Kui me vaatame, mida me oleme nüüdseks koostöös Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaministriga teinud, siis üks olulisi meetmeid on kindlasti vähendada metssigade populatsiooni, viia nende nn kontsentratsioon metsades miinimumini. See peaks tulevikus vähendama võimalust, et biobarjääridest lauta läbi murtakse. Me ei saa mööda asjaolust, et Aafrika seakatk jõuab lauta ikkagi just seakasvatajate nn biobarjääride kaudu.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:13 Perearstikeskuste loomine ja esmane arstiabi kaugemates maapiirkondades

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile. Arno Sild, palun!

Arno Sild

Lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Eelmise aasta novembrikuus, kui te vastasite siin küsimusele tervisekeskuste projektide kohta, küsisin kaugetes maapiirkondades asuvate perearstikeskuste tuleviku kohta. Ma tsiteerin hästi lühidalt paari lauset: "Tervisekeskuste projektidega ei piira me mitte kuidagi neid perearste, kes praegu toimetavad väiksemates valdades ja osutavad oma teenust. Nad saavad seda ka edaspidi teha, selles ei ole mitte mingisugust küsimust." Kuid nüüd me oleme fakti ees, et juba kahes Lõuna-Eesti piirkonnas – Varstus ja Tsirguliinas – likvideeriti 1. jaanuari seisuga perearstikeskus. Ja minu teada ei ole seal ei enne ega peale 1. jaanuari ei vald, maavalitsus ega teie ministeerium mingisuguseid samme astunud. Kuidas nende perearstikeskustega edasi toimetada, mis sellest asjast saab?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Minu vastust tuleb vaadata tervisekeskuste või rahva suus perearstikeskuste investeerimismeetme kontekstis. Tõepoolest, eelmisel korral esitasite küsimuse, kas uute tervisekeskuste rajamisel riigi ja Euroopa Liidu vahendite abil ei saa väiksemad omavalitsused või perearstipraksised sellest meetmest raha taotleda. See vastab tõele, sest eesmärgiks on seatud suuremate ja tugevamate tervisekeskuste rajamine ja soodustatakse ka perearstide koondumist. Samal ajal ei välista see seda, et need perearstipraksised, mis praegu toimivad, ei võiks edasi töötada. Nad ei saa aga toetust Euroopa Liidu vahenditest, kui nad teatud nõuetele ei vasta. Nii et need kaks asja ei ole omavahel seotud. Küll aga vastab tõele, et väiksemates maapiirkondades on meil perearstidega tõsine mure. Perearstide keskmine vanus kasvab kiiresti ja noored perearstid ei taha väiksematesse kohtadesse tööle minna, vaatamata meetmetele, mida riik on rakendanud, näiteks arsti lähtetoetus jne. Siinkohal on kindlasti küsimus selles, kuidas omavalitsused suudavad tulevikus tagada perearstiabi kättesaadavuse ka väiksemates kohtades. Terviseamet, kes tegeleb perearstisüsteemi järelevalve ja korraldusega otsesemalt, otsib võimalusi, kuidas korraldada perearstide vastuvõtte ka väiksemates kohtades. See on üks prioriteetseid suundasid, mida me tahaksime arendada ka tervisekeskuste programmi käivitumisel. Juhul kui kohapeal oma perearsti ei ole, siis võiks maakonnakeskuses asuv perearst kas või mõni päev nädalas võtta vastu väiksemates kohtades, et inimestele oleks arstiabi tagatud. Nii et probleemi juur on tegelikult inimeste vähesus väikestes kohtades ja perearstide soovimatus sinna tööle minna. Aga sellega me tegeleme eraldi, see ei ole otseselt seotud tervisekeskuste meetmega.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, härra minister! Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh! Ma arvan, see on ka sellega seotud, et nagu me ju teame, on arstiteaduskonna lõpetajate kõige populaarsem õppeaine soome keel. Aga ma tahan küsida, kas teie ministeeriumil ja valitsusel on kavas rakendada veel mingeid meetmeid, et lahendada perearstinduse küsimus maakondades, kus probleemiks on arstide puudus.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Jah, on kavas. Oleme perearstide seltsiga seda teemat korduvalt arutanud ja tekkinud on mõned mõtted, mida võiks hakata lähiaastatel piloteerima. Üks konkreetne ettepanek, mis perearstide seltsilt on tulnud, on järgmine. Praegu on nii, et kui perearst saab endale nimistu, siis põhimõtteliselt töötab ta selle nimistuga nii kaua, kui ta ise tahab. Aga ühel hetkel ütleb ta, et nüüd ta läheb pensionile. Ja siis tekib selline auk – perearst on ära läinud ja nimistu on katteta. Selleks, et seda auku vältida, oleme arutanud, et võiks katsetada nimistu sujuvat üleminekut olemasolevalt perearstilt uuele arstile. Olemasolev perearst võtaks endale n-ö mentorluspraktika mõttes uue, noorema perearsti kõrvale ja annaks oma nimistu talle järk-järgult üle. Kui vanem perearst läheb pensionile või lõpetab oma töö perearstina, siis saab uus perearst kohe samast kohast alustada. See programm on meil töös ja ma loodan, et sellest on tulevikus abi.
Mis puudutab konkreetseid omavalitsusi, siis paraku ei oska ma peast teile tõesti öelda, mis on põhjused, miks perearst on ühes või teises omavalitsuses oma töö lõpetanud. Aga ma meeleldi vastan teile, kui te esitate konkreetsed küsimused kirjalikult.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Me oleme arupärimise vormis esitanud küsimuse Varstu ja Tsirguliina kohta. Kas vastab aga tõele, et Eestis on juba 25 perearstikeskust, kuhu arsti ei ole tööle võtta? Minu mäletamist mööda on valitsuskoalitsiooni programmis sees selline punkt, et maapiirkondades hakatakse töökohti looma ja maaelu kuidagi edendama. Kas selliselt see edendamine käibki? See töötab ju risti vastupidi. Kui piirkonnas pole arsti, siis ma küsin, miks inimesed peaksid seal veel tööd tegema. Millal Tsirguliina ja Varstu saavad perearsti?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ütlen taas kord: mis puudutab konkreetseid omavalitsusi, siis nende kohta vastan hea meelega kirjalikult. Kas selliseid keskusi on aga 25, seda ei oska ma jällegi peast öelda. Aga jah, Eestis on inimesi, kellel tänase seisuga perearsti ei ole. Nendeks puhkudeks on leitud ajutised paindlikud lahendused. Otsitakse võimalusi, kuidas üks perearst saaks asendada teist, käiks ühest maakonnast teise või linnast maale, et seda teenust pakkuda. Pikas plaanis see muidugi jätkusuutlik lahendus ei ole. Kogu esmatasandi arstiabi või perearstitasandi mõte on see, et perearstil peab olema oma patsientidega hea kontakt, ta peab neid jälgima, tõesti tundma seda peret, neid inimesi, kellega ta töötab. Meie jaoks on see tõeliselt muret tekitav, et juba praegu on nimistuid, mille jaoks perearste ei ole. Ja kui me vaatame perearstide keskmist vanust, siis just nimelt paljudes maapiirkondades liigub olukord pigem selles suunas, et nimistute katmisega tekib tulevikus veelgi rohkem probleeme. Midagi ei ole teha, noored perearstid, kes lõpetavad kooli, nii nagu ka noored õpetajad ja paljud teised spetsialistid, kipuvad oma töökarjääri alustamisel eelistama suuremaid linnasid. Ka ei ole siiani rakendatud meetmed nende suunamiseks maapiirkondadesse olnud piisavalt tõhusad.
Nüüd võib tulla tagasi sellesama tervisekeskuste rajamise programmi juurde. Selle üks mõte on koondada väiksemad praksised suurematega kokku – just nimelt selleks, et tagada ka väiksemates kohtades arstiabi kättesaadavus, perearsti kättesaadavus. Kui väiksemas kohas arstil täiskoormust ei tule, siis ta võiks enamiku koormusest saada näiteks maakonnakeskuses perearstina töötades ja samal ajal katta ka väiksemate omavalitsuste nimistuid. See töö käib väga aktiivselt ja lähiaastatel on meil siin kindlasti paranemismärke oodata.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:22 Õiguslik olukord seoses kooseluseadusega

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on justiitsminister Urmas Reinsalule. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Õiguslik segadus, mis on tekkinud kooseluseaduse rakendamise puhul, on seotud ka Justiitsministeeriumi ja ministri passiivsusega. Eks te passiivne oletegi olnud, aga tegelikult mulle päris meeldisid need vastused, mida te kaks päeva tagasi siin tühjas saalis ühele arupärimisele vastates andsite. Ma toon nüüd natukene särtsakamas auditooriumis needsamad küsimused lühemas formaadis teie ette. Kuidas te hindate õiguslikku korda, mis on seotud sellega, et kooseluseadus on rakendunud, kuid rakendusseadus ei kehti? Milliseks kujuneb õigusselgus, kui a) võetakse vastu rakendusseadus, b) võetakse vastu paarkonnaseadus või c) kooseluseadus tühistatakse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud küsija! Valitsusel, sh Justiitsministeeriumil, lasub vastutus rakendada jõustunud seadusi. Kooseluseaduse puhul on olnud arutusel see, kas ka parlamendi menetluses on tegemist tehnilises mõttes rakendusnormidega. Parlamendi enda kinnitatud hea õigusloome tava ja normitehnika eeskirja järgi ei ole tehnilises mõttes tegemist mitte rakendusaktidega, vaid sisuliselt iseseisvate õigussuhetega. Me võime rääkida n-ö kooseluseadusest 1 ja kooseluseadusest 2. Selles suhtes, mis puudutab tekkinud õiguslikku olukorda, oli minu soovitus parlamendile, et parlamendi õiguskomisjon seoks – kuni poliitilise tahte tuvastamiseni väga erinevate poliitiliste valikute vahel, mis parlamendi ees nende küsimuste reguleerimisel on – kooseluseaduse enda jõustumise nn rakendusseaduse jõustumisega. Kahetsusväärselt seda ei tehtud. Tõepoolest, tuleb tunnistada, et ka selle seaduseelnõu suhtes, mis määratleb ühe poliitilise valiku, asus parlamendi õiguskomisjon – minu andmetel konsensuslikult, ilma ühegi vastuhääleta seisukohale, et parlamendi täiskogus ei hakata neid suhteid vana aasta sees reguleerima, vaid teadliku poliitilise valiku tulemusena jäetakse selle aastanumbri sisse. Mis puudutab nüüd tekkinud õiguslikku olukorda, siis parlamendil on põhimõtteliselt võimalik – ja seadusandjal on see tahe olemas – reguleerida neid suhteid nii osutatud paarkonnaseaduse, kooseluseaduse tühistamise kui ka kooseluseaduse nn rakendusseaduse jõustamise kaudu. Kuid kindlasti on õigusselguse huvides mõistlik langetada need otsustused venitamata. Ja kui valitakse üks või teine tee, mis erineb kooseluseaduse rakendusseaduse mudelist, siis on kindlasti mõistlik näha ette ka rakendusnormid. See annaks selge vastuse, mis saab nendest õigussuhetest, mis on realiseeritud juba sõlmitud kooselulepingute puhul, 1. jaanuarist kuni võimalike uute õigussuhete jõustumiseni.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Aeg jäi napiks, aga ma tänan selle väga kontsentreeritud vastuse eest! Milliseid samme kavatseb valitsuskoalitsioon siiski astuda selleks, et praeguses segaduses korda luua, ja millised on siin koalitsiooni osapoolte seisukohad? Mis te arvate, miks ei ole tekkinud niisugust keeruliste õiguslike küsimuste reguleerimisel vajalikku initsiatiivi, et võtta kokku Riigikogu erakondade ümarlaud?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Justiitsministrina ma ei saa öelda, et ma aktsepteerin või tolereerin seda õigusselgusetut olukorda, mis on tekkinud. Aga selle õigusselgusetu olukorra põhjus, tuleb selgelt välja öelda, ei ole mitte seadusandja või kellegi teise juriidilise kompetentsi puudumine, vaid poliitiline selgusetus selles küsimuses. Seetõttu ma pean kindlasti vajalikuks otsida selle küsimuse lahendamisel ja valikute tegemisel erakondadeülest ühisosa. Seda mõtet väljendasin ma ka esmaspäeval arupärimisele vastates. Me ei tohi käsitleda ühiskonda nii alavääristavalt, et sellist institutsiooni nagu perekond, inimesi, kogu ühiskonda puudutavate tsiviilõiguslike suhete puhul hakkavad valikud, ideoloogilised valikud sõltuma mõnest üksikust parlamendihäälest või selle hääle andmata jätmisest. Me peame suhtuma ühiskonda ja nendesse õigusinstituutidesse lugupidavalt ning seetõttu on mõistlik viivitamata otsida seda ühisosa. Poliitilistel jõududel nii siin parlamendisaalis kui ka valitsuses on erinevad vaated, kuidas neid õigussuhteid reguleerida, ja niisuguste põhimõtteliste valikute puhul ei ole selles ka midagi ebaloomulikku.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Austatud minister, aitäh vastuste eest! Tulen tagasi sama teema juurde, mida ma puudutasin ka esmaspäeval, kui te olite arupärimistele vastamas. Tol hetkel te ei osanud vastata, ja ma mõistan ka, miks te ei saanud sellele küsimusele vastata. Kas te praeguseks olete saanud tuua selgust õiguskantsler Ülle Madise väljaütlemistesse, mis väga hästi ilmestavad õiguslikku segadust? Õiguskantsler on lähtunud sellest, et kooseluseadus on jõustunud 1. jaanuaril, ning tema hinnangul on tekkinud põhiseadusvastane olukord, kus välismaalasel, kes lepingu sõlmib, ei ole erinevalt abielus olijast võimalik saada alalist elamisluba Eestis. Kuid nii mina kui ka teie oleme olnud seisukohal, et kooseluseadus jõustub alles koos rakendusaktidega ehk siis tõenäoliselt mitte kunagi ja seega ei saa olla tekkinud põhiseadusvastast olukorda. Äkki saate selgitada ja kinnitada, et õiguskantsler on oma väidetes eksinud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Nagu ma olen korduvalt öelnud, minu seisukoht kooseluõiguse puhul on tõepoolest see, et kooseluseadus kehtib selles ulatuses, et isikud saavad sõlmida kooselulepingu. See, mis puudutab isikute suhteid avaliku võimuga, on tegelikult jäetud jõustamata. Need ideelised valikud on tegemata ja seetõttu ongi see õigusselgusetu situatsioon saabunud. Mis puutub õiguskantsleri seisukohta, siis nagu ma esmaspäeval ütlesin, selles küsimuses tuleb lähtuda asjaolust ja tõdemusest, et riikidel on ka Euroopa Liidu õigusreeglitest tulenevalt õigus ise defineerida perekonda ja sellega seoses ka õigusi, mis on seotud perekondade ühinemisega. See on poliitilise valiku, ideoloogilise valiku küsimus ja parlamendil, seadusandjal on vabadus teha see valik kooseluseaduse nn rakendusseaduse menetlemise raames või siis valida teistsugused lahendused. Õiguskantsleriga ma olen nõus selles, et olukord on õigusselgusetu. Kas hakata omistama kooseluseaduse 1 puhul neid subjektiivseid õigusi põhiseadusvastasuse konstruktsiooni kaudu ka kooseluseaduses 2 ettenähtud või kavandatavatele subjektiivsetele õigustele, sellele küsimusele ma siin n-ö universaalset jaatavat vastust anda ei kavatse.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:29 Põlevkivi maksustamine

Esimees Eiki Nestor

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab nüüd Kadri Simsoni küsimusele. Palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Jevgeni Ossinovski! Minu küsimus on teile, kuna te olete täna peaministri ülesannetes. Ida-Virumaad on ootamas uus suur koondamine ja põlevkiviettevõtetel on praegu rasked ajad. Peale nafta madala maailmaturuhinna rõhub neid ka kõrge ressursitasu. VKG suur koondamine ongi tähelepanu alla toonud jälle selle plaani, et põlevkivi ressursitasu võiks olla seotud nafta hinnaga. See ei ole ju uus idee. Viimati räägiti sellest aastal 2012, kui Rahandusministeeriumi ametnikud selle plaaniga töötasid, aga siis jäi see soiku. Kas te oskate öelda, mis põhjusel ei ole siiani, st viimase nelja aasta jooksul põlevkivi ressursitasu sidumine nafta hinnaga teoks saanud?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ida-Virumaa tööturu olukord on seoses põlevkivisektori raskustega tõesti muret tekitav ja liikunud viimase aasta jooksul pigem negatiivse stsenaariumi poole. Seetõttu peab valitsus loomulikult väga põhjalikult kaaluma võimalusi, kuidas leida tasakaal keskkonnakaitse ning sotsiaalse ja majandusliku kindlustunde ja toimetuleku vahel. Sellises olukorras tuleks ajutiselt võib-olla siiski astuda samm natuke leebemate keskkonnanõuete suunas, et tõepoolest säästa töökohti ja aidata neid ettevõtteid, kes on raskustesse sattunud. Peale põlevkivi ressursitasu, mis praeguse seisuga on 1,58 eurot ühe tonni eest – seda ei saa just ülemäära kõrgeks tasuks pidada –, maksavad need ettevõtted ka väga paljusid teisi keskkonnatasusid, olgu selleks jäätmetasu, vee erikasutustasu või siis atmosfääriheitmete tasu põlevkivi töötlemisel. Kokku on põlevkivisektori panus Eesti keskkonnatasudes umbes 75% ja 2015. aastal oli see umbes 75 miljonit eurot. On selge, et olukorras, kus nafta hind on pretsedenditult madal ja ettevõtete toimimine on raskendatud – nad koondavad inimesi, tõmbavad oma tootmist koomale –, peab riik oma süsteemi muutma. Üleminekut nafta hinna põhisele maksustamisele, nagu te õigesti välja tõite, on väga pikalt kaalutud. See on olnud sees mitmes koalitsioonilepingus ja praegu on rahandusminister plaaninud sellega välja tulla 2017. aastaks. Esmaspäevasel valitsuskabineti istungil lepiti kokku, et esialgsed ettepanekud esitatakse lähikuude jooksul.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud tööminister! Ida-Virumaal on tööpuuduse tase üle kahe korra kõrgem kui Eestis keskmiselt. Ja põlevkivitööstus on seal ilmselgelt oluline tööandja. Rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Ernst & Young analüüsis juba aastal 2014 Eesti põlevkivitööstuse arengustsenaariume ja selgus, et iga-aastane keskkonnamaksude mehaaniline tõstmine Eestis on suureks takistuseks kogu põlevkivitööstuse uuendamisel. Selle kohta on algatatud ka kohtuasju, et lühikest aega etteteatatud keskkonnamaksud tekitavad ülemäärast riski, mis pidurdab investeeringuid. Miks ei ole valitsus siiamaani sellest analüüsist mingeid järeldusi teinud? Nagu te ise mainisite, pandi see teema alles 2017. aasta tööplaani. Mida saab nüüd, kui tegeldakse juba tagajärgedega, teha selleks, et ennetada järgmisi koondamisi?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Eks tegemist on väga põhimõttelise muudatusega maksustamisloogikas. Üldiselt on ju Eesti lähtunud põhimõttest, et saastaja maksab. See tähendab, et me tõesti maksustame ressurssi, selle väljakaevamist, käitlemist, põletamist, ja maksustame sellega kaasnevat keskkonnamõju. Eesmärk on, et ettevõtted väärindaksid ressurssi maksimaalselt, kasutaksid seda säästlikult. Ma arvan, et see on põhimõtteliselt õige loogika. Mis puudutab nafta hinna põhist maksustamist, siis see laieneb tegelikult ju ainult põlevkiviõlile. Seal on oma loogika olemas, aga see läheb natukene vastuollu keskkonnakaitse üldise põhimõttega. Ma arvan, et see on iseenesest mõistlik mõte ja selle kohta on ka kokkulepe olnud. Sellele süsteemile üleminek ei ole aga ju kuigi lihtne ja sellest tulenevalt on Rahandusministeerium tellinud minu teada väljastpoolt ministeeriumi analüüsi, et erinevad läbikaalumisvariandid oleksid laual ja me tõesti jõuaksime süsteemini, mis on nii õiguslikult kui ka sisuliselt vettpidav. Olukorras, kus nafta hind on sisuliselt viimase aasta jooksul pretsedenditult kukkunud, mida mitte keegi ei suutnud kuidagi ette näha, ei saa me nüüd loomulikult jääda lihtsalt tööplaanist tulenevalt ootama, et noh, mis seal siis ikka, ootame veel aasta, nii kaua kuni analüüsi tehakse. Vaja on kiiremaid lahendusi ja kiiremate lahenduste kallal töötatakse aktiivselt. Üks küsimus on see, kui kiiresti on võimalik jõustada n-ö nafta hinna põhist maksustamist, teine küsimus on aga see, et võib-olla on meil siiski ajutiselt vaja ka keskkonnatasude puhul mingit leevendust pakkuda, seda ka muude keskkonnatasude puhul, et vältida hullemat sotsiaalset olukorda, sh töökohtade mõttes.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eilse päeva üks põhiuudis PPA juhti puudutava uudise kõrval oli see, et Eesti Energia kandis korraga maha 66 miljonit eurot, mis on seotud ka põlevkivi hinnaga. Utah' projektist kanti maha 26 miljonit – kogu projekt oli 51 miljonit, nii et sisuliselt on üle poole juba maha kantud – ja Auvere elektrijaama 636 miljonist 40 miljonit. Mu küsimus on selline. Kuuldavasti oleks see mahakandmise summa olnud palju suurem, isegi sadades miljonites, aga selle hind pidi olema, et näiteks elektrijaama kateldes hakatakse põletama Eesti metsa. Kas see vastab tõele? Kas vastab tõele ka see, et Vabariigi Valitsus hakkab täiendavalt Eesti Energiat rahaliselt toetama?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Vastab tõele see, et riik on ka varem astunud samme põlevkivisektori olukorra parandamiseks. Eelmisel suvel võttis parlament vastu seadusmuudatuse, millega kergendati põlevkivi kaevandamise nõudeid. Kui siiani oli selgelt kirjutatud, et maht on 20 miljonit tonni aastas, siis nüüd on see antud mitme aasta keskmisena. See oli plaanitud leevendusena põlevkivi töötlejatele Ida-Virumaal, eeskätt VKG-le. Paraku nafta hinna jätkuv väga kiire langus siinkohal veel piisavat leevendust ei andnud. Selles kontekstis on loomulikult ka Eesti Energia sattunud keerulisemasse majanduslikku olukorda. Mis puudutab Auvere jaama, siis minu seisukohta selle ehitamise otstarbekuse või ebaotstarbekuse suhtes te kindlasti teate. Mina olin üsna veendunud, et varade allahindamiseni jõuab see asi ühel hetkel niikuinii, arvestades elektri hinna madalust avatud elektriturul. Aga valitsus otsustas tõepoolest eelmisel nädalal statistikakaubanduse raames, n-ö kvoodi kauplemise kontekstis, võimaldada Eesti Energial piiratud ulatuses biomassi põletada, et saada teistelt riikidelt täiendavat finantsi, mis kindlasti parandab Eesti Energia majandusnäitajaid, nende jätkusuutlikkust ja hoiab ka töökohti. Küll aga tahan ma rõhutada paari asja. Esiteks ei rahastata biomassi põletamist sel korral, erinevalt eelmisest korrast, tarbija tariifist, nii et Eesti inimesed ei maksa sellele mitte ühtegi senti peale. Teiseks on loodud ka kaitsemehhanism, mis võimaldab meil iga kord, iga tehingu puhul kontrollida täpselt, et puidu hinnad ei läheks ebamõistlikult kõrgeks, mille tõttu tõuseks Eestis sooja hind. Seda tahab valitsus kindlasti vältida. Aga seda eelnõu saab Riigikogu lähikuudel veel üsna põhjalikult menetleda.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:39 Võimalikust riskist rahvuslikule julgeolekule seoses minister Ossinovski pere äridega

Esimees Eiki Nestor

Küsimus justiitsminister Urmas Reinsalule, küsib Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Me tegime küll sel teemal ka arupärimise, aga millegipärast Riigikogu spiiker seda teile ei edastanud. Arupärimine käsitles Oleg Ossinovski ärisid Lätis ja Venemaal, tema otsest seotust läbi ühiste Šveitsi äride Kremli oligarhidega, tema toetusi Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe ja valitsusliikme Jevgeni Ossinovski seotust oma isa äridega.
Meil on nüüd sellised küsimused. Kas Eesti õiguskaitseorganitel on olemas ülevaade nendest korruptsiooniseostest ja võimalikest riskidest Eesti julgeolekule? Kas on olemas mingisugune plaan nende julgeolekuriskide maandamise kohta? Kuidas te hindate, kas on oht, et suurrahastaja, kes on seotud Kremliga ning kelle poeg on meie valitsuse liige ja on nende äridega seotud, kujutab kuidagi riski Eesti põhiseaduslikule korrale?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud küsija! Ma vastan põhimõtteliselt sellest vaatenurgast, kuidas Eesti Vabariigi õiguskaitse- ja julgeolekuasutused korruptsiooni käsitlevad. Kindlasti käsitlevad Eesti Vabariigi julgeolekuasutused korruptsiooni kui ühte võimalikku julgeolekuriski. Lisaks sellele on korruptsioon risk ka majanduskeskkonnale, korruptsioon on risk ühiskonna moraalile ja toimimisele. Mis puudutab seda, kuidas on üles ehitatud korruptsiooni uurimine, menetlus, siis mitte juhuslikult ei ole Eesti Vabariigis antud teatud korruptsioonikuritegude menetlemine Kaitsepolitseiameti pädevusse. Kaitsepolitseiamet teostab teatavasti ka põhiseadusliku korra kaitset ning vastuluuret. Vabariigi Valitsus kinnitas mõni nädal tagasi riigi julgeolekualase teabe hanke kava, mis mõistetavatel põhjustel on riigisaladus tasemega "täiesti salajane". Kuid ma võin öelda, et meie julgeolekuasutused lähtuvad oma töös riigi julgeolekuriskide hindamisel, analüüsimisel ja tõkestamisel laiemast julgeoleku kontseptsioonist ehk siis ka sellest, et korruptsioon, korruptsiooniohtlikud seosed võivad julgeolekut mõjutada meile negatiivses suunas. Tõsiasi on see, et korruptsiooniriskid seonduvad Venemaaga, arvestades Venemaa Föderatsiooni vaenulikku positsiooni Eesti Vabariigi suhtes, soovi meid oma mõjusfäärile allutada. See on asjaolu, mida julgeolekuasutused peavad silmas pidama.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Hea minister! Mul on selline küsimus: kas te olete oma Läti kolleegiga suheldes saanud ülevaate, milles seisneb Oleg Ossinovski korruptsioonilugu Lätis? Kas teil on ülevaade, kas mingid niidid tulevad ka Eestisse?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Läti Vabariik on õigusriik. Eesti Vabariik on õigusriik. Konkreetne juhtum, millele te osutate, on menetluses Läti Vabariigi prokuratuuris, Läti Vabariigi õigusasutustes. Tõsiasi on see, et ka konkreetse juhtumi puhul on Eesti õigusasutused osutanud õigusabi Läti Vabariigi õigusasutustele. Eraldi mingil poliitilisel tasemel ei ole ma konkreetsete kriminaalasjade menetlemisest, võin kinnitada, oma Läti kolleegiga vestelnud. Õige on see, et Eesti Vabariigi õigusasutused teevad vastastikust koostööd, sh ka nimetatud juhtumi puhul. Rohkem mul konkreetse juhtumi kohta midagi öelda ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Austatud minister! Kuidas mõjub puhteetiliselt või kuidas mõjutab valitsuse tööõhkkonda asjaolu, et üks peamisi suurannetajaid on olnud Oleg Ossinovski, kes ilmselgelt on saanud korruptiivsel teel suure osa tulust Venemaa äridest, mis ei eksisteeri ilma Kremli heakskiiduta. See tekitab n-ö otsese kahtlustuse ja seose, et järelikult on sotsiaaldemokraate rahastatud Kremli rahadest. Kuidas see mõjutab valitsuses Isamaa ja Res Publica Liidu ja sotsiaaldemokraatide suhteid, mis on niigi pingelised? Kui selline asjaolu tuleb päevavalgele, siis kuidas see mõjutab ühe rahvuskonservatiivse ja eestimeelse erakonna püsimist valitsuses koos sellise partneriga?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Mis puudutab hinnanguid eetika ja moraali kategoorias, siis neid on igal inimesel vabadus anda erinevatele tegevustele ja nähtustele. Mis puudutab seda, kas erakondadevahelises koostöös või valitsuse tasemel on arutatud või kas kahepoolselt on püstitatud poliitilise küsimusena konkreetne võimalik õigusvastane tegu või kriminaalmenetlus, siis minu vastus on eitav. Ma arvan, et kriminaalmenetlusi, olgu need seotud Eesti ametiasutuste õigusabiga kolmandatele riikidele või Eesti-siseste õigusmenetlustega, hoitakse poliitikas sisulisest arutelust lahus. See on otstarbekohane, see on õigusriigi toimimise põhimõte. Mis puudutab moraalseid hinnanguid, arusaamu ja nendest tulenevaid tõekspidamisi, siis need on loomulikult hinnangu andjate endi pädevuses.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:45 Ida-Virumaa probleemid ja nende lahendamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Krista Aru peaministri ülesannetes olevalt tervise- ja tööministrilt Jevgeni Ossinovskilt. Palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes! Ida-Viru on rikas ja võimalusterohke piirkond. Selle arendamiseks on koostatud mitu tegevuskava koos rakendusplaanidega, kas seal on siis raha või ei ole. Sinna on ka püütud investeerida, rajada tööstusparke, on lubatud tuhandeid töökohti. Inimesed ootavad seal ja on valmis tööd tegema. Palun öelge, milles on põhjus, et me kõikide nende tegevusplaanide ja rakenduskavadega ei ole suutnud parandada sealset sotsiaalset keskkonda ja oleme jätnud kogu piirkonna väga kergesti riivatavaks. Praegune VKG suurkoondamine jätab ju hätta tuhandeid inimesi.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Riik ei ole mitte ainult püüdnud Ida-Virumaale investeerida, vaid on ka päriselt investeerinud. Kui me näiteks vaatame eelmisel Euroopa Liidu vahendite perioodil maakondadele läinud summasid, siis pärast Harjumaad sisuliselt järgmisena tulebki Ida-Virumaa. Vastab tõele, et valitsus on pidanud selle maakonna arengut oluliseks, prioriteetseks ja on sinna mitmesuguseid vahendeid suunanud. Me kõik teame mitut projekti, mida on tehtud nii Euroopa Liidu vahendite abiga kui ka meie riigi rahaga – olgu see Jõhvi kontserdimaja või Narva kolledži uue hoone ehitamine, jõeäärse ala korrastamine Narva linnas, mitmesugused infrastruktuuriobjektid, sh liiklussõlm Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel. Tõsi on ka see, et riik on investeerinud tööstusalade arengusse ja kavatseb teha seda edaspidigi. Fakt on aga see, et piirkonna sotsiaal-majanduslik olukord on jätkuvalt keeruline. Töötus on suurem, tervisenäitajad on kehvemad, sissetulekud on väiksemad.
Tegemist on kompleksse probleemiga. Ma võiksin teiega sellel teemal hea meelega pikki tunde vestelda, olles nende probleemidega oma poliitilise töö käigus üsna tihedalt kokku puutunud. Selle asja juur või põhimure on Ida-Virumaa majandusstruktuuri ühekülgsus. Ühelt poolt on see suur eelis, et Ida-Virumaa on sisuliselt ainus tööstuspiirkond, seal on väga palju tööstuspotentsiaali, oskustega inimesi. Kuna aga samal ajal on seal väga suur osa tööturust üles ehitatud suurtele tööandjatele, siis paraku satuvad paljud töökohad mitmesuguste globaalsete muutuste tulemusena korraga löögi alla.

Esimees Eiki Nestor

Tervise- ja tööminister, katsuge palun kahe minutiga ära vastata! Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud minister! Ma küsiksin siit edasi. Kas sellises kriisiolukorras, mis seal praegu tõesti on kujunenud, on valitsus peale põlevkivi ressursimaksu kavandanud kehtestada veel mingeid piirkonna iseärasusi arvestavaid, võib-olla ajutisi maksuerisusi?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Maksuerisusi mitte, küll aga päris kindlasti mitmesuguseid tegevusi. Esiteks, lühiajaliselt teeb kohapeal väga aktiivset tööd töötukassa meeskond. Täna hommikul saabusid esimesed koondatavate ametikohtade nimekirjad, mille järgi koondatakse kokku 370 töötajat, ja natuke tuleb veel lisa. Alates 20. jaanuarist alustab ettevõttes tööd karjäärinõustaja, kes konkreetselt inimestega tegeleb. Toimuvad infopäevad vahetutele juhtidele, et nad oskaksid nõustada oma töötajaid selles, missugused on nende õigused ja kuidas on võimalik edaspidi tööd saada. Juba 2. veebruaril toimub ka töömess, kus potentsiaalsed tööandjad, kes pakuvad Eestis sama profiiliga töökohti, saavad endale vajalikke töötajaid leida. Mõistagi tulevad siia juurde seadusega ettenähtud koondamishüvitised, mis annavad inimestele piisava sotsiaalse garantii ligikaudu selle aasta lõpuni. Tulevad ka täienduskoolitus- ja ümberõppeprogrammid, mis on seadusega ette nähtud. Täiendavalt oleme planeerinud mitu tegevust, mis on, ütleme, natuke pikema vinnaga. Esiteks käivitab töötukassa alates järgmisest aastast töötuse ennetamise programmi. See tähendab seda, et kui praegu tegeleb töötukassa juba töötuks jäänud inimestega – püüab leida neile uut tööd ja parandada nende oskusi –, siis tulevikus tahame koolitada veel tööl käivaid inimesi, eriti nendes valdkondades, kus me näeme, et majandusstruktuur on muutumas ja tulevikus töökohad kaovad. Me ei pea ära ootama, kuni need inimesed koondatakse, vaid saame juba enne nende oskusi parandada. See programm on töös. Lisaks loomulikult ulatuslikumad investeeringud selleks, et parandada piirkonna elukeskkonda ja suurendada konkurentsivõimet. Valitsus otsustas neljapäeval toetada Narva Vaba Lava projekti, mille järgi Narva saaks uue, nüüdisaegse teatrimaja. Haridusministeerium toetab riigigümnaasiumide rajamist – Ida-Virumaale kokku neli tükki. Tervisevaldkonnas räägime nii tervisekeskuste rajamisest kui ka haiglate infrastruktuuri parandamisest. Ma loodan, et uues olukorras vaatavad kõik ministeeriumid oma prioriteedid üle ...

Esimees Eiki Nestor

Nüüd lause lõppes.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
 ... ja leiavad võimalusi Ida-Virumaale täiendavaid investeeringuid suunata.

Esimees Eiki Nestor

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Riik on tõesti Ida-Virumaale palju investeerinud ja on ka plaanid, kuidas seda edasi teha. Palun tutvustage meile prognoose, kui palju uusi töökohti võivad riigi investeeringud piirkonda tuua.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Mina olen üldiselt selliste suurte, pikaajaliste rõõmusõnumite väljahõiskamise mõttes pigem tagasihoidlik. Tööstusparkide rajamisega loodetakse aastaks 2019 luua 4000 uut töökohta. Olles natuke aega piirkonnas töötanud, tean, et mõni aasta tagasi pidi ka juba tulema 1000 töökohta, aga selleks ajaks oli neid loodud umbes 100. Fakt on see, et Eestis on turumajandus. See tähendab, et riik otseselt töökohti ei loo, aga piiratud ulatuses me saame tegutseda ja luua vajaliku keskkonna, et investeeringud sinna tuleksid, olgu selleks siis sobiv maksukeskkond, inimeste koolitamine, infrastruktuuri rajamine või elukeskkonna parandamine. See on see, millega riik saab aidata. Jääb üle muidugi loota, et ka globaalne olukord liigub selles suunas, et ettevõtjad leiavad piisava motivatsiooni Ida-Virumaal oma tootmist või muud tööd korraldada. Siin on kindlasti haridussüsteemil väga oluline roll. Kui me vaatame näiteks seda, et Ida-Virumaal sisuliselt puuduvad infotehnoloogiaettevõtted, aga samal ajal on Narva koolid tuntud selle poolest, et seal õpetatakse hästi matemaatikat, siis see on minu hinnangul väga suur potentsiaal, mille võiks ära kasutada. Tegemist on ju rahvusvahelise ettevõtlussektoriga, kus ka keeleprobleemid on hoopis väiksem mure kui mõnel muul alal. Sellest tulenevalt käivitati minu haridusministriks oleku ajal Narva kolledžis IT-õppekava. Ma arvan, et kui riik teeb seda tüüpi algatusi, mis parandavad töötajate kvalifikatsiooni, parandavad elukeskkonda, kui me investeerime infrastruktuuri, siis selle tulemusena võiks Ida-Virumaa tõesti muutuda tööandjatele atraktiivseks piirkonnaks. See, et näiteks tööjõukulud on seal väiksemad, sest inimeste palgad on madalad, on ju teiselt poolt ettevõtlusele suur pluss, sealt on võimalik palgata endale töötajaid ja efektiivsemalt majandada. Nii et ma tõesti usun, et nende pingutuste tulemusena läheb olukord paremaks.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:54 Metssigade küttimine Eestis

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Me pole siin kaua rääkinud teie eelmise aasta leivanumbrist, metsseast ja sigade katkust. Nüüd tahab Veterinaar- ja Toiduamet muuta kogu Eesti piirkonnaks, kus jahipiirkonna kasutaja on kohustatud andma maaomanikule seajahiks tasuta jahiloa. Saaremaal on seaküttimise plaanist täidetud 120%, mitmed Lõuna-Eesti piirkonnad on metsseavabad. Millises piirkonnas on praegu probleeme, et te tahate sellise sammu astuda?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Veterinaar- ja Toiduametil kindlasti sellist plaani ei ole. See ettepanek on tulnud Keskkonnaministeeriumi kaudu ja seda on käsitletud võimalusena rakendada täiendavat küttimisvõimsust. Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis praegu, mil jahimehed on täitnud põhimõtteliselt juba 72% küttimisnormist – kui te mäletate, siis kokkulepitud küttimismaht oli 29 600 metssiga –, ei näe ma küll vajadust seda ettepanekut rakendada. Nii et minu seisukoht on siin välja öeldud.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Jah, ma jätkan. Jahiringkonnad on väga suures mures ja kirjutavad, et nad peavad seda ettepanekut lubamatuks, alatuks ja mitteriigimehelikuks. Kas teie meelest on ka nii, et üks huvigrupp – maaomanikud – üritab seakatku lipu all endale n-ö eelisseisundit saavutada?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida, kas üks või teine huvigrupp tahab mingit kriisi ära kasutada enda väga personaalsetes, isiklikes huvides. Me peame endale aru andma, et maaomanikul on ka oma roll ja ta on kindlasti oluline partner ükskõik millises tegevuses. Me tegelikult ju arutame seda, kas me võiksime anda täiendavalt ka maaomanikele küttimisloa. Praegu, kus jahimehed on minu arvates saanud hästi hakkama sellega, mis nende peale on pandud ja mis on kokku lepitud, ei pea ma täiendavate vahendite kaasamist väga mõistlikuks.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:57 Seisukoha kujundamine burkakeelu suhtes

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme jõuab veel küsida justiitsministrilt ühe küsimuse. Palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Olete välja käinud mõtte, et Eestis peaks vastu võetama burkakeelu seadus. Teie ettepanekule on leidunud vastuväiteid. Kas valitsuses on see teema olnud arutusel ja missugune protsess võiks praegu ees seista, et ettepanek leiaks valitsuse üksmeelse toetuse?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma võin öelda nõnda, et Justiitsministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse, mis puudutab avalikus ruumis teatud korrakaitsereeglite ettenägemist, sh täieliku näokatte küsimust. Oleme saatnud selle menetlusringile. Ma võin öelda, et üldine hoiak on selline, et tegemist on tõsise küsimusega, mida tuleb analüüsida, arvestades meie kultuuriruumi arusaamu, isikute põhiõigusi ja ka religioosset tausta. Mina justiitsministrina olen seisukohal, et esiteks, Eesti Vabariik on õigustatud seadma avaliku ruumi ja käitumise kohta selliseid reegleid, mida me oma väärtustest ja tavadest lähtudes õigeks peame. Me oleme seda teinud ka varem. Teiseks, kindlasti on see küsimus, mis vajab põhjalikku analüüsi. Ministeerium teeb seda. Eri institutsioonid, kes kutsusid meid üles küsimust arutama, saavad avaldada oma arvamust ka kooskõlastusringil. Pärast seda, kui hinnang on kujundatud ja analüüs tehtud, arutatakse seda küsimust kindlasti laiemalt nii valitsuses kui ka parlamendis, kellele ma tehtud järeldusi hea meelega tutvustan. Selge on see, et tegemist on nähtusega, mis ei ole praegu Eestis levinud, kuid ka vestlustest oma kolleegidega Euroopas olen saanud kinnitust, et ühiskonnas on mõistlik mõtestada probleeme enne, kui need tegelikkuses ilmnevad, sest siis on neid hoopis keerukam lahendada. Meil on õigus langetada otsuseid ja teha valikuid, lähtudes sellest, millised on meie ühiskonna üldised tõekspidamised ning arusaamad üldistest kultuuri- ja väärtusreeglitest, sellest, millised on meeste ja naiste õigused.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, valitsusliikmed! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee