Austatud Riigikogu, tere päevast! Algab infotund. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 52 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed, kes osalevad infotunnis, on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes on hetkel ja ka siin peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Marko Pomerants ning maaeluminister Urmas Kruuse. Eilsel päeval avaldas soovi küsimust esitada üheksa Riigikogu liiget, seetõttu annan iga teema puhul võimaluse esitada saalist üks lisaküsimus. Tuletan meelde, et küsimuse esitamiseks on aega üks minut, vastamiseks kaks minutit.

Esimese küsimuse esitab Kadri Simson tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile peaministri ülesannetes. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister Ossinovski! Kevadel sõlmitud koalitsioonilepingu alusel peaks alampalk nelja aasta jooksul tõusma 45%-ni Eesti keskmisest palgast. Hetkel moodustab alampalk kõigest 36% keskmisest palgast, nii et koalitsioon on seadnud endale eesmärgiks, et miinimumpalk tõuseb kiiremini, kui on keskmine palgatõus. Kas te saate selgitada, millise alampalga arvestusega on koostatud järgmise aasta riigieelarve, mis olevat juba valitsuses kokku lepitud? Kas see on ametiühingute soovitud 470 eurot, tööandjate pakutud 417 eurot või on valitsus võtnud prognoosi aluseks mingi kolmanda summa? Kas te olete selle summaga rahul? Kas see on vääriline palk inimestele, kes töötavad täistööajaga ehk 40 tundi nädalas?

Aitäh! Loomulikult on madalapalgaliste inimeste toimetulek laiemalt, sh alampalga tõstmine, valitsusele prioriteetne teema. Rääkides madalapalgaliste toimetulekust ei saa kindlasti piirduda ainult alampalga teemaga. On ka teisi meetmeid, millega saab sotsiaalset toimetulekut parandada. Valitsuses on kokku lepitud, et järgmisest aastast tõuseb toimetulekupiir 90 eurolt 130 eurole ja jõustub ka madalapalgaliste maksutagastuse skeem, mis kindlasti samuti aitab väiksema sissetulekuga inimestel toime tulla. Järgmisel aastal suureneb ka maksuvaba tulu 154 eurost 170 euroni kuus. Alampalk on kindlasti üks oluline komponent laiemas kontekstis. Tõepoolest on valitsus kokku leppinud, et riik hakkab sotsiaalsete partneritega, st tööandjate ja töövõtjatega, alampalga üle aktiivsemalt läbi rääkima. Kindlasti ei ole küsimus lihtsalt selles, et administratiivselt alampalka tõsta, vaid tuleb lahendada need konkurentsivõimeprobleemid, mis ettevõtetel on, sh tõhustada ümberõpet ja täiendusõpet nendes sektorites, kus see on vajalik. Et jõuda 45%-ni keskmisest, peaks alampalk järgmistel aastatel tõusma vähemalt 10% aastas. See oleks minu arvates üsna mõistlik kasvutempo. Mis puudutab läbirääkimisi ametiühingute ja tööandjate vahel, siis nagu te teate, need on hetkel pooleli, õigemini ei ole kokkulepet veel saavutatud, mistõttu ei ole valitsus alampalka kehtestanud. Aga me hoiame läbirääkimistel aktiivselt silma peal.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister Ossinovski! Ma tõepoolest tean, et ametiühingud ja tööandjad ei ole suutnud omavahel kokkulepet sõlmida, aga paraku on riigieelarves päris mitmeid kuluallikaid, mis sõltuvad sellest, kui suur on miinimumpalk. Seega peab valitsusel olema oma tööversioon, mille alusel on riigieelarve kokku pandud, ja kes veel võiks seda summat teada kui mitte teie. Teie erakond lubas, et nelja aastaga te tõstate miinimumpalga 800 eurole. Seega peaks teie jaoks olema sobiv tõusutempo 100 eurot aastas. Nii palju ei küsi praegu isegi ametiühingud. Kas te veel täpsustaksite, mis on see valitsuse kontrollnumber ja mida saab valitsus teha selle jaoks, et ametiühingud ja tööandjad teile meelepärasel viisil kokku lepitud saaksid?

Aitäh! Valitsus on tõepoolest eri ministeeriumide lisataotlusi käsitledes jõudnud riigieelarves põhimõttelisele kokkuleppele, küll aga on seal endist viisi mitmeid lahtisi otsi ja valitsus ei ole tänaseks veel riigieelarvet heaks kiitnud. See juhtub eelduslikult järgmise nädala esmaspäeval, enne kui eelarve Riigikogule üle antakse. Loomulikult, mis puudutab alampalka, siis riigieelarves saab tööandjate ja töövõtjate kokkulepe ka kajastatud, see arusaam on valitsusel selgelt olemas. Aga me ei saa rutata sündmustest ette ehk peame ootama, kuni osapooled omavahel kokku lepivad. Kõnelesin sellel teemal alles eile riikliku lepitajaga ja ka teiste osapooltega on arutelud toimunud, nii minu kui ka minu eelkäija osalemisel. Üldine hoiak on see, et järgmise aasta jooksul võiks riik tööturu osapooltega aktiivsemalt ja komplekssemalt alampalgaküsimusi arutada, rääkides ka sellest, millistes sektorites on lahendamata konkurentsivõimeküsimusi ning kus on riigil võimalik aidata näiteks täienduskoolitusega. Selle formaadi loomisega Sotsiaalministeerium tegeleb. Valitsuskomisjon alustab tööd eelduslikult novembris, kui me hakkame pikemas vaates alampalga läbirääkimiste temaatikaga tegelema. Mis puudutab järgmist aastat, siis sõltub protsess tõepoolest riiklikust lepitajast. Mina tervise- ja tööministrina olen aktiivselt sellel teemal silma peal hoidnud. Mulle küll tundub, et kokkulepe on siiski saavutatav, ja kui see on saavutatud, siis kindlasti riik arvestab alampalga suurusega riigieelarves.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Ka Keskerakonna prioriteet on just nimelt alampalga tõstmine ja kevadel oli meil sellel teemal eelnõu juba sotsiaalkomisjonis, kui oli avalik istung. Kahjuks küll ei ametiühingud ega sotsiaaldemokraadid väga ei toetanud samm-sammult liikumist kõrgema alampalga poole. Alampalgast ja palgast üldse sõltuvad ka pensionid. Küsimus on selles, et pensionide suurused järjest muutuvad, pensionärid kihistuvad, nii nagu toimub kihistumine ka muudes süsteemides. Mismoodi kavatsete teie pensionisüsteemil silma peal hoida, et edaspidi ei oleks nii suurt kihistumist, mille aluseks on palk? Me teame, et meie pensionid on Euroopa omadest ikkagi mitu korda madalamad.

Alampalga tõstmine on kindlasti nii sotsiaaldemokraatidele kui ka üldse kõikidele valitsuspartneritele oluline teema. Kui me vaatame natuke ajalukku, siis tõepoolest, võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis alampalk madal. Aga eks see peegeldab meie heaolutaset Euroopa Liidu riikide hulgas laiemalt. Kui me võrdleme ennast teiste riikidega, siis viimase kolme aasta jooksul on Eestis alampalk suurenenud siiski umbes 10% aastas. Kui aastal 2012 oli see 290 eurot, siis sellel aastal on see 390 eurot, nii et selge edasiminek on toimunud, alampalk on tegelikult kasvanud märkimisväärselt kiiremini kui keskmine palk. See ei tähenda, et probleemi madalapalgaliste toimetulekuga enam ei oleks. Nagu ma ütlesin, on plaanis võtta mitmeid meetmeid, et alampalga kiirema tõusuga edasi minna. Aga mööngem, et küsimust ei ole võimalik lahendada lihtsalt administratiivselt, otsustades homme ära, et alampalk on 1000 eurot ja nii me muutume ühiskonnana kaks korda rikkamaks. See on natuke pikaajalisem protsess. Me peame tõesti vaatama majanduse struktuuri. Mõnes sektoris on konkurentsivõime madal ja kõrgemat palka on seal keeruline maksta. Ma usun, et alampalka on võimalik kiiremini tõsta, aga see eeldab kindlasti ka riigi aktiivsemat tööturupoliitikat, aktiivsemat haridus-, ümber- ja täiendusõppe poliitikat. See suund on valitsuses kokku lepitud, et riik aktiivsema osapoolena hakkab nendel läbirääkimistel kaasa rääkima selles valitsuskomisjonis, millest ma rääkisin. Pensionide ebavõrdsus on aga laiem pensionisüsteemi küsimus, mida on pikalt arutatud. Eks üldiselt ole niimoodi, et need, kes on rohkem sotsiaalmaksu pensioniosa maksnud, saavad mingil määral suuremat pensioni. Samas on meil ka pensionikindlustuses solidaarne osa kõigil võrdselt olemas.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse esitab Krista Aru keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine on üks teie ministeeriumi tegevusvaldkondi ja ülesandeid. Teie olete ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees. Järelikult olete teie üks neid inimesi, kelle valikutest, otsustest ja eelistustest sõltub ikkagi küllalt palju see, kui palju ja millist keskkonnaharidust saame me laia seltskonna hulgas levitada. Minu küsimus teile puudutab ajakirja Horisont. Aastast 2001 on Keskkonnainvesteeringute Keskus finantseerinud ajakirja Horisont väljaandmist. Selle aasta juunis tehti otsus, et 2016. aastast seda enam ei finantseerita. Miks selline otsus? Kas te finantseerite seda nüüd ministeeriumi kaudu?

Aitüma küsimuse eest! Küsimus on väga asjakohane. Tõepoolest, keskkonnateadlikkuse tõstmine on Keskkonnaministeeriumi, kaasa arvatud keskkonnaministri üks tegevusvaldkondi. Meil on selleks mitmeid institutsioone ja nende kaudu tegeleme me aastas kümnete tuhandete inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisega, nende sünnist surmani.
Nüüd konkreetsest küsimusest. Tegu on MTÜ-ga Loodusajakiri, mis annab välja väga mitmeid loodusajakirju. Eesti Mets ja Eesti Loodus on meile teada juba sõjaeelsest ajast, nende kaubamärgid kuuluvad ka Keskkonnaministeeriumile. Siis veel Loodusesõber, Horisont ja lisaks on selliseid vaheraamatuid. Keskkonnaministeeriumis sai selle arutelu põhjuseks, et MTÜ Loodusajakiri peaks oma tegevusi korrigeerima, see fakt, et peaaegu pool kogu KIK-i keskkonnateadlikkuse programmi rahast on aastas siiamaani läinud MTÜ-le Loodusajakiri. Seda raha ei ole mitte väga vähe, umbes 588 000 eurot aastas. Teised keskkonnateadlikkusega seotud tegevused on saanud siis selle ülejäänud raha. See on olnud lihtsalt ebaproportsionaalne ja seetõttu oli ka minu meelest õigeaegne teada anda, et 2016. aastal see asi lihtsalt nii edasi minna ei või. Ma tean, et MTÜ otsib partnereid, kes oleksid valmis Horisondi väljaandmisele kaasa aitama. Minu andmetel tänasel päeval väga palju neid, kes oleksid valmis sinna tegelikult raha juurde panema, ei ole, kui mitte öelda, et üldse kedagi sellist ei ole. Nii et tuleb tõele silma vaadata.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Selle ajakirja ilmuma hakkamisest täitub järgmisel aastal 50 aastat, ta on pool sajandit meid harinud, kasvatanud mitmeid põlvkondi, tekitanud laiemat huvi keskkonna, maavarade ja kõikide selliste asjade vastu. Teie vastusest sain ma aru, et tegelikult teie enda poolt sellele ajakirjale mingit aktiivset lahendust ei paku. See summa, mida nad küsivad, on 100 000 eurot terveks aastaks.

Aitüma! Peenraha, nagu te mainite. Aga nagu ma ütlesin, MTÜ-d Loodusajakiri kindlasti rahastatakse järgmisel aastal pooles osas sellest 588 000 eurost, mis on märkimisväärne summa. Midagi ei ole teha, teinekord tulebki suu sekki mööda seada. Teie olete ajakirjandusspets. Kui te vaatate, mis üldse loodusajakirjade turul toimub, siis näete seal väga palju sarnaseid tooteid. Seetõttu, et Marek Strandberg on hakanud Inseneeria peatoimetajaks, ei leia te sealt enam artikleid tehnikast kui sellisest, vaid see on muutunud kliimaajakirjaks. See ei ole mitte kriitika, vaid üks faktinäide. Väga tore on, et on olemas KIK. Loodusest on lihtne kirjutada, ajakirjad saavad seda kajastada, aga meie huvi peaks olema see, et võimalikult laiad ringkonnad saaksid loodusteadlikkusest ja loodusharidusest osa. Ainus viis seda teha ei ole ajakirjandus, turul on ju veel terve hulk tooteid. Niimoodi teinekord lihtsalt on.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Et laiad rahvahulgad saaksid Eesti imelisest loodusest osa, peaks olema võimalik seda ka vaadata. Männikjärve rabas, ühes kõige ilusamas rabas, on laugaste vahel vaatetorn ja laudtee, mis sinna läheb. Vähemalt viimased kolm aastat on käinud seal jampslik jant. Üheksa lauda oleks torni pääsemiseks vaja ära parandada. Seda tööd on projekteeritud. Mu valija saatis eile kirja ja küsis, kui kaua see jamps veel kestab. Mitu aastat ei ole RMK hakkama saanud laudtee ja vaatetorni parandamisega. Mitte ainult Eestimaa elanikud, vaid ka välismaalased, kes seal tihti käivad, lihtsalt ei saa sellesse vaatetorni ronida. Kas see on normaalne ja millal asi korda saab?

Aitüma! Lugupeetud rahvasaadik! Kui te oleksite seda küsimust varem natukene selgitanud, siis ma oleksin saanud anda praegu konkreetse vastuse. Ma saan teile selle vastuse küll anda, aga mitte siit kõnepuldist. RMK tõepoolest tegeleb iga päev väga paljude matkaradade ja vaatetornide remondi ja ehitamisega, nii et neil on kindlasti selles suur roll. Nagu ma ütlesin, teen endale selgeks, miks see üheksa laua vahetus nii vaevaline on, siis saan teid valgustada.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Jaak Madisonilt tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Jaak Madison.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud minister! Teatavasti on viimase poole aasta üks põletavamaid teemasid olnud immigratsioon ja rändesurve läbi Lõuna-Euroopa, mille tõttu on Saksamaa väga tugevalt avaldanud survet ka kvootide kehtestamiseks. Eile käis meie siseminister erakorralisel istungil Brüsselis välja veksli, et Eesti võtab vastu 550 immigranti. Seega on see arv kahe kuu jooksul suurenenud 150-st 550-ni. Teatavasti koosneb koalitsioon kolmest väga erinäolisest erakonnast, kellel kõigil on väga erinev maailmavaade ja ideoloogia. Ma usun, et nii meid siin saalis kui ka teie valijaid huvitab, kui pingelised on olnud valitsuses arutelud immigrantide vastuvõtu üle. Kui palju immigrante oleks Sotsiaaldemokraatlik Erakond nõus vastu võtma, arvestades seda, et nende ülalpidamine läheb maksma Eesti maksumaksja raha ning Eestis on 40 000 last, kes lähevad tühja kõhuga magama?

Aitäh! Esiteks, ma usun, et ehkki valitsuses olevad erakonnad võivad teatud küsimustes olla maailmavaateliselt erinevatel positsioonidel, jagavad kõik kolm seisukohta, et Eesti peab kuuluma ÜRO-sse ja Euroopa Liitu ning tugev Euroopa Liit on Eestile kasulik. Selles kontekstis tuleb käsitleda ka pagulasküsimust. Pagulased ei ole tavapärases mõistes immigrandid, inimesed, kes lihtsalt lähevad mõnda teise riiki paremat elu otsima, vaid rahvusvaheliste konventsioonide järgi, millega Eesti on liitunud, on pagulased inimesed, keda ähvardab kodumaal surm, tagakiusamine ja muud repressioonid ning nende elu on ohus. Ma usun, et valitsuses ei ole ühtegi inimest – ma arvan, et ka siin Riigikogus ei ole ühtegi sellist inimest –, kes ütleks neile, kes on jõudnud Euroopa piiridele ja keda ähvardab kodumaal surm, et mingu tagasi surema. Loomulikult on rändekriis tõsine mure. See ei ole tõsine mure olnud mitte ainult viimased neli kuud, vaid juba õige mitu aastat. Viimastel kuudel on see protsess kindlasti intensiivistunud. Minu selge seisukoht on, et Eesti peab selles küsimuses olema euroopalik, Euroopa Liiduga ja teiste riikidega solidaarne ning olema solidaarne ka nende inimestega, kes tõepoolest muidu ei saaks elada inimväärset elu või keda ähvardaks kodumaal surm. Sellest arusaamast lähtudes on valitsus oma tööd ka teinud, oleme Eesti võimekust arvestades mõelnud läbi konkreetsed toetusmehhanismid, et pagulased siia jõudes saaksid ühiskonda kiiresti integreeruda ja siia eri rollides panustada.

Palun vastamisel jääda kahe minuti piiresse! Jaak Madison, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ma tuletan meelde, et praegu Euroopasse tulnud inimesed ei ole kõik siiski teps mitte sõjapõgenikud, vaid väga suur osa nendest on lihtlabased immigrandid, pagulaspõgenikud, kes tulevad siia lihtsalt unistuse tõttu pääseda elama heasse ühiskonda. Need on faktid, vaatame kas või Ungarit. Seega jäägem ikkagi väidetes korrektseks. Teine asi. Me kõik teame, et tunduvalt soodsam ja kuluefektiivsem on aidata inimesi, kes on tõesti sõjapõgenikud, nendes riikides, mis jäävad nende kodumaa naabrusesse, näiteks Jordaanias, kus me ka ise hiljuti viibisime. Ligikaudu kümme korda odavam on inimesi aidata samas kultuuripiirkonnas, seal puudub vajadus õpetada neile teist keelt ja kohandada neid teise kultuuriga. Sealt on neil kergem pöörduda kodumaale tagasi, kui kriis laheneb. Ma olen nõus sellega, et me peame aitama inimesi, kes tõesti abi vajavad, me oleme kõik sellel seisukohal, kuid küsimus on printsiibis, keda ja kui palju me aitame. Härra Tsahknalt ei saanud me otsest vastust, kui suur on Eesti maksimaalne võimekus põgenikke vastu võtta. See arv on kasvanud kahe kuuga üle kolme korra. Äkki on teil rohkem selgroogu ja te oskate meile öelda, kui suur on Eesti võimekus võtta kahe aasta jooksul vastu tõelisi põgenikke? Mis on see maksimumpiir?

Aitäh! Teie küsimuses oli väga palju segadust mõistetega: põgenikud, immigrandid, pagulased, pagulaspõgenikud. Räägime siiski terminoloogiliselt korrektselt. Eesti võtab vastu neid inimesi, kes saavad rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse. Tänase seisuga on Euroopa Liidus solidaarselt ühiselt otsustatud, et need inimesed jagatakse laiali teatud mehhanismi kohaselt. Eesti on teatud hulga nende inimeste vastuvõtmise poolt olnud ja on valmis tegelema nende integreerimisega ja ühiskonda sulandamisega. Ma arvan, et see otsus on mõistlik. Tõepoolest, teil on õigus, et mitte kõik inimesed, kes teistest riikidest Euroopasse jõuavad, ei ole tegelikult pagulased ehk nad ei kvalifitseeru nende konventsioonide alusel pagulaseks. On neid, kes tõepoolest tahavadki lihtsalt paremale elujärjele saada ja kellel kodumaal suuri põhimõttelisi probleeme ei ole. Selles kontekstis on Euroopa Liit ja ka Eesti aktiivselt tegelnud sellega, et tugevdada Euroopa Liidu liikmesriikide, laiemalt Euroopa Liidu võimekust pagulaste või sisserändajate taotluste menetlemisel, selleks et efektiivsemalt tuvastada inimesi, kes pagulasstaatusele ei vasta, ja nad siis tagasi saata. Nõnda on Eestis see praktika toiminud väga pikki aastaid. Väga suure hulga inimeste kohta nendest, kes varjupaigataotluse on esitanud, leitakse, et nende taotlus ei ole põhjendatud, ja nad saadetakse riigist välja. Eesti on aktiivselt panustanud ka Euroopa piirivalveagentuuri Frontex tugevdamisse ja tegelnud ka humanitaarkriisi lahendamisega lähteriikides, andes näiteks humanitaarabi Lähis-Ida riikidele.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud minister peaministri ülesannetes! Me räägime rändekriisist, millel on tegelikult mitu aspekti. Me räägime palju põgenikest, kes hakkavad siia saabuma, olgu neid 150 või 550, aga me peaaegu üldse ei räägi rohkem kui 100 000 inimesest, kes on viimase 15 aasta jooksul Eestist välja rännanud. Vaevalt nad kõik nüüd poliitiliselt tagakiusatud olid, nad olid ikkagi majanduspõgenikud. Kas hetkel teie juhitav valitsus on uurinud või teinud kellelegi ülesandeks uurida sisserände ja väljarände koosmõju, kuidas see mõjutab rahvastiku koosseisu, keelelisi, kultuurilisi ja  majanduslikke aspekte? Mis järeldusi on tehtud?

Aitäh! Ma arvan, et te eksite, väites, et neid küsimusi ei arutata. Neid küsimusi arutatakse väga põhjalikult. Kindlasti osalevad ka Riigikogus esindatud erakonnad aktiivselt selles avalikus diskussioonis. Ma tean, et Keskerakond on väga aktiivselt selles diskussioonis osalenud. On tehtud väga palju uuringuid, nii sisserände kui ka väljarände teemadel. On leitud ja õigusega leitud – ma usun, et see on tõepoolest nii –, et pikaajaline väljaränne on Eesti ühiskonnas oluline probleem demograafilises võtmes, kuna välja rändavad üldiselt tööealised inimesed, kes on aktiivsemad tööturul ja ka sotsiaalselt, teiste hulgas sünnituseas olevad naised. Nii et loomulikult on sellel protsessil olulised sotsiaalsed, majanduslikud, regionaalpoliitilised ja demograafilised mõjud. Selge on see, et inimesed lahkuvad Eestist. Mõned lahkuvad sellepärast, et soovivad mujal maailmas ennast paremini teostada. Kindlasti ongi mujal maailmas samuti väga palju häid võimalusi eneseteostuseks. Paljud tulevad tagasi, et pärast seda, kui nad on omandanud näiteks hariduse välismaal, panustada Eesti ühiskonda. Pikemas plaanis on küsimus loomulikult selles, et selleks, et Eesti ühiskond ei oleks mitte väljarändemaa, vaid riik, kus inimesed tahavad elada ja kuhu tulla, on eeskätt vaja suurendada Eesti majanduslikku heaolu. Sellel teemal, kuidas seda kõige paremini teha, peetakse kindlasti kõikides erakondades ja ka siin Riigikogus pidevalt aktiivselt diskussioone. Valitsus on oma tegevuses inimeste sissetulekute ja heaolu kasvu seadnud üheks oma prioriteediks. Kindlasti tahaks alati kiiremini ja rohkem, aga teeme nii palju, kui oskame.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Lisaks Euroopa Liidu toetustele on Eestil 2016. aastal võimalik maksta põllumeestele täiendavalt 21,5 miljonit eurot üleminekutoetust. Viimati maksis Eesti omalt poolt üleminekutoetust 2013. aastal. Miks 2014. ega 2015. aastal ei makstud põllumeestele üleminekutoetust ja kui suur üleminekutoetus on 2016. aasta riigieelarves põllumeestele ette nähtud?

Aitäh, auväärt küsija! Mul on keeruline vastata küsimusele eelmiste valitsuste otsuste kohta ühes või teises valdkonnas. Aga ma saan öelda, millise põhimõttelise otsuse on vastu võtnud praegune valitsus. Eelarve eelnõu peaks jõudma lähiajal auväärt Riigikogu lauale. Valitsus oma viimasel kabinetiistungil, kus eelarve piirjooned põhimõtteliselt kokku lepiti, otsustas eraldada põllumeestele täiendavalt 7,6 miljonit eurot. Kui palju sellest läheb üleminekutoetuse katteks ja kui palju erakorraliseks toetuseks, see sõltub lähinädalate otsustest, sellest, kas Euroopa Komisjon arvestab, et liikmesriikidel on soov ise erakorralist toetust juurde maksta. Kui me räägime kõige enam kriisis olevast sektorist, piimandussektorist, mis on ka selle 7,6 miljoni euro kujunemise põhialuseks, siis saab öelda, et piimandussektori maksimummäär järgmisel aastal on 9,1 miljonit eurot. Kui me oleme selle sektori jaoks eraldanud 7,6 miljonit, siis saab öelda, et abi on peaaegu sajaprotsendiliselt tulemas. Tehniliselt tähendab see, et kui Euroopa Komisjon lubab erakorralist toetust juurde maksta, siis kolm miljonit tahame me põllumehele eraldada juba selle aasta lõpus. Koos Euroopa Liidu vahenditega oleks see summa üle kümne miljoni euro.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Valitsuse üks peamisi ja olulisi töövaldkondi on oma ettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste loomine ja ettevõtete kaitsmine. Põllumajandussektoris pole sellest isegi juttu. Meie põllumehed saavad Euroopa Liidu keskmisest vähem otsetoetusi, samal ajal tõstab valitsus erimärgistatud kütuse aktsiisi. Üleminekutoetust, mida Eesti riik oleks võinud maksta kolme aasta peale kokku umbes 60 miljonit eurot, ei ole makstud. Oleks olnud võimalik ka lisatoetusi maksta. Näiteks maksis Euroopa Liit eelmisel aastal piimandussektorile 6,9 miljonit eurot lisatoetust, ka Eesti riik oleks võinud toetada, aga isegi kahte miljonit ei leitud. Naabrid seda toetust maksavad ja õigustatult, sest selle taga on töökohad, maaelu kestmine, eksport jne. Härra minister, kas see sõnum, mille põllumehed siia Tallinnasse tõid, ei ole teile kohale jõudnud?

Aitäh! Mis puudutab keerulist olukorda Eesti põllumajanduses – ja mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Euroopa põllumajanduses –, siis siin on mitmed riskid realiseerunud ühel ja samal ajal. Eesti seakasvatussektoris algasid probleemid juba aastal 2011, kui selles sektoris hakkasid kehtima teatud piirangud. Piima hind on meil viimase aasta jooksul langenud ligi 30%, Euroopas keskmiselt on see langenud üle 20%. Me oleme täiesti uues situatsioonis ka seetõttu, et Euroopa Liidus kadusid piimakvoodid ehk astuti väga selgelt ja jõuliselt vabale turule. Riik ei ole maksnud üleminekutoetust mitte kolmel, vaid kahel aastal. Kuid meie piim eksporditakse põhimõtteliselt enamikus või isegi 100%-liselt toorpiimana Lätti ja Leetu. Seega ei ole toetused andnud nende põllumeestele sellist eelist, et suund oleks vastupidine. Kui me vaatame üldist maksu- ja ettevõtluskeskkonda, siis tuleb kindlasti öelda, et Läti ja Leedu põllumeestel ei ole Eesti põllumeestega võrreldes eelist. Aga see, et riik toetusi maksnud ei ole, ei vasta absoluutselt tõele, sest ka selleaastane otsus eraldada 1,7 miljonit eurot seakasvatussektorile konservide kokkuostuks on väga konkreetne Eesti Vabariigi abi.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma tuletan meelde, et aastail 2014 ja 2015 oli Reformierakond valitsuses. Nii et te ikka võiksite vastata küsimusele, miks siis ei makstud põllumeestele üleminekutoetust, mida tegelikult oleks olnud võimalik maksta. Aga minu küsimus on veel see, mida te täpselt tegite eelarveläbirääkimistel, et põllumehed saaksid ikkagi võimalikult suurt toetust. Kas te kirjeldaksite seda protsessi? Kui palju te küsisite ja kui palju te saite? Ma tean, et seakasvatussektor on järgmiseks aastaks taotlenud 15 miljonit eurot. Milline on seisukoht, kas te annate seakasvatussektorile 15 miljonit eurot, et sektor saaks kriisist välja tulla?

Aitäh, auväärt küsija! See, mida ma küsisin, oli teada juba varakevadel. Maaeluminister, alustades eelarveläbirääkimisi Rahandusministeeriumiga eelarvenumbrite lõplikuks otsustamiseks, taotles üleminekutoetust maksimummääras, mis oli reeglite järgi ette nähtud. Maaeluministri sõnum valitsusele ja valitsusliikmetele oli ühene ja selge: põllumajandus on kriisis ja vajab teatud lisatoetust. Kui maaeluminister saaks käsutada kogu eelarvet, siis kindlasti oleks ta eraldanud eelarvest kogu selle summa, mis on lubatud. Aga Eesti ühiskond koosneb väga paljudest inimestest ja me peame arvestama paljude eluvaldkondade vajadustega. See oli väga oluline kompromiss, et Vabariigi Valitsus otsustas juba eelarveläbirääkimiste lõppfaasis eraldada veel 7,6 miljonit eurot. Mis puudutab Euroopa Liitu, siis ma julgen veel kord meelde tuletada, et see tase, millest kevadel läbirääkimisi alustati, oli 1,3 miljonit eurot. Euroopa Liidu lõppotsus, seda ka selle tõttu, et Balti riigid ja Poola tegid väga head koostööd ja kaasasid kolleege, oli Eesti jaoks 7,56 miljonit. Minu arvates on need kaks olulist märki, mis näitavad suhtumist Eesti põllumehesse.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd Andres Ammase küsimus Jevgeni Ossinovskile, tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes. Palun!

Austatud juhataja! Austatud minister peaministri ülesannetes! Tegite suvel sotsiaaldemokraatide nimel mitu minu hinnangul head ettepanekut koalitsioonilepingu kohta. Osa neist pälvis väidetavalt ka valitsuspartnerite heakskiidu. Kuidas need ettepanekud nüüd realiseeruma hakkavad, kas koalitsioonileping kirjutatakse ümber ja allkirjastatakse uuesti? Kas mingi osa nendest ettepanekutest jõuab valitsuse tegevuskavva ja ministeeriumide plaanidesse? Mis toimuma hakkab? Sellel küsimusel on ka teine, olulisem pool: kas midagigi sellest on kajastatud meile varsti esitatavas tuleva aasta eelarve projektis?

Aitäh! Oleme tõepoolest kokku leppinud 22 punktis koalitsioonilepingu täiendamiseks. Mitmes küsimuses on tegemist üsna põhimõtteliste kokkulepetega. Jätkates kolleeg Urmas Kruuse vastust, võib öelda, et jõuti kokkuleppele ka näiteks selles, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde luuakse põllumeestele täiendav kriisi finantseerimise fond. Selle ettepanekuga on maaeluminister juba kabinetis käinud. On kokku lepitud, et õpetajate palk tõstetakse lähiaastatel 120%-ni Eesti keskmisest. On kokku lepitud ka see, et edaspidi otsitakse võimalusi, kuidas senisest kiiremas tempos suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Kõik need ettepanekud realiseeruvad kokkuleppe kohaselt Vabariigi Valitsuse uuendatud tööplaanis. Praegu käib ministeeriumide vahel tehniline protsess ja paari nädala pärast on Vabariigi Valitsuse uuendatud tööplaan esitatud valitsusele heakskiitmiseks.
Kindlasti need ettepanekud riigieelarves osaliselt kajastuvad. Näiteks otsustas valitsus eelmisel nädalal suurendada ainult prioriteetsete valdkondade töötajate palgafondi. Nende töötajate seas on õpetajad, kelle palgafond tsentraalselt suureneb 4%, aga Haridus- ja Teadusministeerium minule teadaolevalt pingutab selle nimel, et õpetajate palga tõus järgmisel aastal oleks tunduvalt suurem. Põhimõtteliselt on kokku lepitud ka juba mainitud maaelu toetamise meetmed, mis võiksid järgmisel aastal kehtida. Ma arvan, et muud rahalised teemad jäävad juba järgmistesse aastatesse.

Andres Ammas, palun!

Aitäh! President Toomas Hendrik Ilves oli enne presidendiks saamist sotsiaaldemokraat. Kas te olete pettunud, et ta sügisistungi avakõnes koalitsioonilepingu täiendamist küllalt kirglikult kritiseeris? Kas teil on olnud võimalik talle selgitada koalitsioonilepingu muutmise vajadust ja teie ettepanekuid?

Aitäh! Vabariigi Presidendil on kindlasti õigus arvata sisepoliitilistest asjadest, mis ta heaks arvab. Alati ei pea tema seisukohad kindlasti ühtima ei valitsuse ega veel vähem mõne erakonna seisukohtadega. Minu hinnangul on need ettepanekud, milles me kolmepoolselt täiendavalt kokku leppisime, olulised. Ma arvan, et on mõistlik koalitsioonileping aeg-ajalt värske pilguga üle vaadata ning sinna uusi ja asjalikke ideid sisse kirjutada. Ma julgen küll öelda, et koalitsioonilepingu täiendamise protsess, see, et me oleme suutnud lisaettepanekuid arutada ja nendes kokkuleppele jõuda ning asume ühiselt tööle nende elluviimise nimel, on valitsuspartnerite seas usaldust kasvatanud.

Jaak Madison, palun!

Austatud minister! Riigieelarve arutelu siin tuleb kindlasti väga terav ja põnev, sest see, mis inimesed alati tülli ajab, on raha. Alles paar nädalat tagasi eraldas Vabariigi Valitsus erakorraliselt üle 300 000 euro, et tegelda tõeliste pagulaste ehk sõjapõgenike vastuvõtuga. Viimase kahe kuu jooksul on sündmused arenenud aina kiiremini ja seetõttu on tekkinud vajadus eraldada suuremaid summasid, selleks et neid inimesi efektiivselt siia integreerida, siin majutada ja pakkuda võimalusi hakkamasaamiseks. Kui palju on praeguse kava järgi – juba järgmisel nädalal jõuab riigieelarve eelnõu siia laudade peale – järgmise aasta riigieelarvest eraldatud nii Siseministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi haldusalasse spetsiaalselt pagulaste vastuvõtuga tegelemiseks?

Aitäh! Sellele küsimusele jään konkreetse vastuse täna võlgu. Kuna sündmused on üsna kiiresti arenenud, siis valitsus ei ole tänaseks veel lõplikus kavas, ei tegevustes ega vajalikes finantsvahendites, kokku leppinud. Küll aga on see valitsusel lähiajal plaanis. Nagu ma tean, on Riigikogu otsustanud lähinädalatel korraldada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus valitsuse esindajad saavad neid küsimusi konkreetsemalt kommenteerida. Tänase seisuga on erinevad haldusalad ja ministeeriumid selgitanud esmaseid pagulaste vastuvõtmisega tekkinud lisavajadusi. Eeskätt on seda teinud Siseministeerium, aga ka Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium. Ma usun, et kui ülemkogul, kus peaminister täna viibib, saavutatakse lõplikud kokkulepped, siis pärast seda on valitsusel Riigikogule esitada konkreetne plaan nii tegevuste kui ka vajaliku rahalise ressursi mõttes. Fakt on see, et lühikeses perspektiivis, loomulikult, on pagulaste vastuvõtmine riigile lisakulu. See kulu ei ole märkimisväärselt suur ja on lühiajaline, aga see on tõepoolest olemas. Teiste riikide praktika näitab, et kui integratsioonimeetmed on piisavalt edukad ehk me suudame tagada pagulastele haridus-, töö- ja integratsioonivõimalused, siis õige pea hakkab enamik pagulasi aktiivselt majandusse panustama, mis tähendab, et nad muutuvad n-ö kuluallikast tuluallikaks. Selle nimel valitsus pingutab.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse esitab Arno Sild maaeluminister Urmas Kruusele. Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind huvitab, mismoodi ministeerium praegu tegeleb piimale eksporditurgude otsimisega. Märkisite siin ka täna ise, et meie peamine eksporditurg on Leedu ja Läti. Praegune olukord näitab aga, et ega see piima müük Leetu ja Lätti meie tootjaid ei rahulda, seda kindlasti juba hindade poolest. Kuidas peaks edasi toimima? Ei ole mõtet rääkida nendest üksikutest propagandistlikest näidetest, kas või et Jaapanisse saadeti partii. Tuleb välja, et see partii oli tehtud hoopis Saksa või mõne teise Euroopa riigi toorainest. Kõigepealt on meile oluline ikka see, kuidas meie oma tootjad saaksid piima eest sellist hinda, et nad ellu jääksid.

Aitäh, auväärt küsija! Arvan, et iga kilo piimatoodet, mis me suudame ära müüa, on põllumehele ääretult oluline. Teiseks tahan täpsustada, et kui ma rääkisin Lätti ja Leetu müügist, siis ma rääkisin pigem toorpiimast, mitte piimatoodetest. Mis puudutab teie mainitud Jaapani ja Hiina turgu, siis kindlasti on need olulised turud. Olulised selles mõttes, et kui esialgu võib tunduda, et sinna müüdavad proovipartiid on väikesed, siis kaugemas perspektiivis vaadates on nendel turgudel kindlasti potentsiaali, et aidata realiseerida seda piimatoodangut, mis jääb riigis üle. Nagu te teate, on meie piimatootmise võimsus kaks korda suurem, kui Eesti rahvas suudab ära tarbida. Kui te küsite konkreetselt Maaeluministeeriumi tegevuse kohta, siis te võib-olla panite tähele, et eelmisel nädalal käisid Eestis Hiina inspektorid. See tähendab, et me tegeleme selle ettevalmistamisega, et ühel hetkel võiksid ühed või teised tooted minna Hiina turule. Aasta lõpuks on kavandatud ka ministri visiit Hiinasse, et luua soodsat baasi võimalikele kokkulepetele. Aga kindel on see, et ministeerium ise ei hakka ühtegi toodet tootma, vaid ettevõtjatel tuleb teha koostööd, et leida need maitsed ja tooted, mis sobiksid ükskõik millisele turule, kus me potentsiaali näeme.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Viimastel aastatel on palju juttu olnud piimatöötlemisettevõtte rajamisest, kuhu koonduksid mitmed meie piimatööstusettevõtted. Juttu on olnud selle rajamisest ka Paidesse ja selle eestvedaja oli E-piima juht Jaanus Murakas. Ma soovin teada, kui kaugel on selle ühisettevõtte rajamine ja millal see võiks teoks saada.

Aitäh, auväärt küsija! See, mis puudutab maaelu arengukava seda meedet ja konkreetselt võimaliku tehase loomist, siis tõepoolest on siin kavandatud riigi abi 18 miljonit eurot. Nagu hea küsija märkis, on selle meetme üks põhialuseid tegelikult see, et see tehas, mis peaks ehitatama, peaks kuuluma ühistulise tegevuse kaudu põllumeestele. See tähendab, et selle tehase loomise mõte on rohkem väärindada toorpiima ja jätta rohkem kasumit Eestisse, nii põllumehele kui ka tootjale. See tegevus on ettevalmistavas faasis ja lähiajal peaks selle meetme avamine olema realiseeritav. Minu suur küsimärk ja hirm eri sektorite esindajatega kohtudes on olnud pigem see, kas me suudame selle kriisi ajal panna seljad nii kokku, et meis tekiks rohkem turujõudu põllumehe jaoks, kellele iga sent piimakilo pealt on ääretult oluline. Kohtusin eile Sakus Harjumaa ja Raplamaa põllumeestega, neid oli seal üle 40, ja rõhutasin veel kord, et seljad tuleb kokku panna nii riigi sees tegutsedes kui ka ekspordi mõttes. Kui kaubanduses ei kajastu kuidagi see, et ka põllumees võiks rohkem raha kätte saada, siis on üsna keeruline kaugemas perspektiivis edukas olla.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Rein Rataselt keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Palun, Rein Ratas!

Tänan! Austatud keskkonnaminister! Keskkond hõlmab nii loodus- kui ka inimese muudetud ruumi, sestap tuleb teie juhitaval ministeeriumil tegelda nii loodus- kui ka inimtekkeliste objektidega. Kõik on kõigega seotud ühisnimetajaga "keskkond". Muinsuste ja muu keskkonna kaitse töötavad üldjuhul koostöös, ühes suunas. Keskkonnaministeeriumis on looduskaitse osakond. Kas seal ja mitte kuskil mujal ei peaks olema ka muinsuskaitse osakond? Olen rääkinud.

Aitüma, hea küsija! Tore oleks, kui mul oleks juhtida kõiksuse ministeerium, aga piirduma peab ainult keskkonnaga. Sellele küsimusele võib läheneda mitmeti. Kui me võtame puhtalt administratiivselt, siis praegu on meil piisavalt tööd ja vaevanägemist sellegagi, et järgmiseks kevadeks ära klaarida, millise ministeeriumi vetes võiks ujuda kalamajanduse korraldamine ja kuidas maapõuega edasi käituda.
Kui tulla nüüd kitsamalt muinsuskaitseteema juurde, siis ma arvan, et näiteks selles valdkonnas, mis puudutab vooluveekogudega seonduvat, kalapääsude tegemist ja muud, oleks palju rohkem lahendusi, kui Keskkonnaministeeriumi haldusalas töötaksid ka Muinsuskaitseameti ametnikud. Võib-olla see debatt oleks siis konstruktiivsem. Mis puudutab looduskaitseobjekte samas paigas, kus on teinekord ka muinsuskaitseobjektid – stiilinäiteks võiks tuua Rakvere Vallimäe –, siis oleme meie küll ministeeriumis liikumas seda teed, et püüame topeltkaitset vältida. Kui meie arvates tagab pinnavormi kaitse ka muinsuskaitse all olemine, siis seal lihtsalt täiendavalt looduskaitseobjekti ei ole. See võiks olla selline selguse tee. Aga võib-olla mõni järgmine valitsus, kes tahab teha omad administratiivsed reformid, võtab programmi selle, et Muinsuskaitseamet saaks Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.

Rein Ratas, palun!

Tänan! Härra minister! Mart Laari esimese valitsuse ajal, mil meil Eestis polnud Kultuuriministeeriumi, oli muinsuskaitse kõrgeim valitsusasutus mõnda aega Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. See näis igati mõistlik, sest nendes sektorites on väga palju ühist. Samas on olukordi, kus kaitsekorraldus võib olla ka mõnevõrra vastandlik, näiteks ehitismälestised ja põlispuud, vooluveekogud ja paisud. Kas seda Mart Laari esimese valitsuse aegset histoorilist näidet ei tasuks valitsuse tasandil analüüsida? Olen rääkinud.

Aitüma! Mart Laar on ikka olnud suurtes asjades õigel teel. Aga mul kahjuks ei ole praegu küll midagi juurde lisada oma eelnevale vastusele, mis puudutas võimalikke administratiivseid manöövreid eri ministeeriumide vahel.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Monika Haukanõmmelt tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab tervishoidu ja haiguste ennetamist, mis on väga oluline osa tervishoiusüsteemist. Sirvides haigekassa majandusaasta aruandeid, nägin ma, et ühe aastaga suurenes haigekassa eelarve 59 miljonit eurot, aga sellest ennetusele kulus ainult 0,4 miljonit. Seega kasutati 2014. aastal ennetuseks 7,5 miljonit eurot. Muret teeb see, et vaadates eelarveid, selgub trend, et ennetuseks eraldatav raha tegelikult aasta-aastalt väheneb. Nelja aastaga on ennetusele eraldatud 1,1 miljonit eurot vähem. Samas on nelja aastaga haigekassa eelarve suurenenud 142 miljonit eurot. Minu küsimus ongi, mida te plaanite ette võtta haiguste tõhusamaks ennetamiseks.

Tänan selle küsimuse eest! Esiteks tuleb öelda, et ka järgmisel aastal suureneb haigekassa eelarve umbes 50 miljoni euro võrra. Loomulikult tuleb tasakaalu raviteenuste rahastamise ja ennetustegevuse vahel aktiivselt otsida. Kindlasti ei tohi seda otsida aga ainult ravikindlustuse ehk haigekassa eelarvest, sest ennetustegevust tervise mõttes tehakse palju laiemalt. Iga arst, kes võtab patsiente vastu, tegeleb ka haiguste ennetamisega, sest ta räägib inimestega sellest, missugused eluviisid kahjustavad tervist ja toovad tulevikus kaasa tõsiseid terviseprobleeme. Riik rahastab ennetustegevust ka teiste ministeeriumide kulude alt. Haridussüsteemi või õppeprogrammi üks osa on samuti noorte harimine tervisekäitumise koha pealt. Ka väljaspool ravikindlustuse eelarvet on loodud mitmeid olulisi programme, mis tegelevad haiguste ennetamise ja tervisliku eluviisi propageerimisega. Küll aga on tõsi see, et nii mitmedki haiguste ennetamisega seotud rahastusallikad on olnud seotud Euroopa Liiduga, nii mitmedki nendest saavad järgmisel aastal otsa ja kaugemas plaanis on küsimus, kuidas seda tasakaalu paremini otsida. Minul on kindel soov haigekassa nõukogus ja haigekassa juhatusega seda küsimust arutada, sest loomulikult on iga ennetusele kulutatud euro palju kuluefektiivsem kui hiljem tagajärgedega tegelemisele, haiguste ravimisele kulutatud euro.

Monika Haukanõmm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh, minister, vastuse eest! Mul oli hea meel kuulda, et te toetate seda, et ennetusele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Te olete nüüd oma ametiposti tõttu Eesti Haigekassa nõukogu esimees ja teile allub Tervise Arengu Instituut, kes tegeleb tõesti, nii nagu te mainisite, ennetustegevusega. Samas teeb kurvaks, et väga paljud kolmanda sektori organisatsioonid, kes ennetusega tegelevad, näiteks Eesti Vähiliit, kes praegu kogub raha portatiivse dermatoloogilise diagnostika kabineti ostmiseks ehk nahavähi ja melanoomi ennetamiseks, tunnevad, et neid ei võeta partneritena ega väärtustata. Kas ja kuidas saaks teie arvates toetada kolmanda sektori organisatsioone, kes annavad olulise panuse sektorisse?

Aitäh! Nii vähiliit kui ka väga paljud teised organisatsioonid, kes tegelevad haiguste ennetamisega, inimeste nõustamisega ja tugiteenuse osutamisega, teevad minu hinnangul väga olulist sotsiaalset tööd. Nende töö vajab tunnustamist, sh rahalist toetamist. Jõudumööda on riik seda teinud, aga kindlasti tahaks teha alati paremini ja rohkem. Mis puudutab konkreetset küsimust, siis palun vähiliidule edasi anda, et olen valmis nendega kohtuma ja nende küsimust arutama. Võimaluste piires püüame leida lahenduse.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Infotunni lõpuni on jäänud täpselt nii palju aega, et ma jõuan ministritele öelda aitäh ja teile öelda, et infotund on lõppenud.