Tere õhtust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu esimese istungjärgu täiendavat istungit esmaspäeval, 15. juunil kell 23.19. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid. Head ametikaaslased, olete oodatud eelnõude ja arupärimiste üleandmisele! Artur Talvik, kas te soovite üle anda koha pealt või tulete pulti? Tulge pulti. Palun!

Hilisel õhtutunnil jäid prillid maha, aga okei. (Naerab.)

Palun tooge prillid!

Meil on üks arupärimine majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. See on taastuvenergia mikrotootjate olukorra kohta, aga ma ei hakka seda keerulist juttu teile ette lugema. (Naerab. Naer saalis.) Ühesõnaga, põhimõte on selles, ma teen teile selle lihtsalt selgeks – ärge ajage naerma! –, et kui mikrotootjad ... (Naerab. Naer saalis.)

Hea ettekandja, ma tulen teile appi. Andke arupärimine ...

Ühesõnaga, meil on selline küsimus. Mikrotootjad toodavad elektrit ja kui nad selle võrku müüvad, siis neile tasutakse selle eest koefitsiendiga 0,6 ehk saldeeritakse seda elektrit, mida nad toodavad. Ühesõnaga, kui nad on tootnud 951 megavatt-tundi, siis neile tasutakse 675 megavatt-tunni eest. 30% kaob kuhugi. (Naer saalis.) Kaheksa Riigikogu liiget on esitanud Michalile arupärimise, kus on neli küsimust. Kuna on liiga hiline õhtutund, siis ma teile neid keerulisi küsimusi ette lugema ei hakka. Aitäh! (Aplaus.)

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel selle toreda arupärimise vastu võtnud. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Niipalju olgu veel ette öeldud, et me teeme nüüd kohaloleku kontrolli. Riigikogu täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 76).
Head ametikaaslased, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget, puudub 6.
On vaja kinnitada täiendava istungi päevakord. Päevakord on teie laudadele laiali jaotatud.
Panen esmaspäeval, 15. juunil kell 23.19 alanud täiendava istungi päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakord on leidnud veenva enamuse toetuse: 70 Riigikogu liiget on poolt, 14 vastu ja 4 jäid erapooletuks. Seega on päevakord kinnitatud.

Alustame päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 15 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Seega võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 15. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 92 Riigikogu liiget ja vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 15 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Deniss Boroditši, Einar Vallbaumi, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Mati Raidma ja Valeri Korbi algatatud maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 43 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 43. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 62 Riigikogu liiget ja vastu 11, erapooletuks ei jäänud keegi. Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Deniss Boroditši, Einar Vallbaumi, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Mati Raidma ja Valeri Korbi algatatud maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 43 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 52 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Rannar Vassiljevi!

Tervist, austatud Riigikogu! Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine, võib öelda, on põhjustatud kahest aktuaalsest teemast: toetusstreik ja riiklik lepitaja.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud kavandatavast toetusstreigist teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette vähemalt kolm päeva. Õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kolmepäevane tähtaeg riivab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust. Riigikohus oma 5. märtsi 2015. aasta otsuses toetas õiguskantsleri arvamust ja leidis, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 lõige 3, millega määratakse kindlaks toetusstreigist etteteatamise tähtaeg, on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu otsus jõustub 5. juulil 2015. aastal.
Eelnõuga pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega viie tööpäevani. Riigikohus ei anna oma otsuses seadusandjale selgeid suuniseid, kui pikk peaks olema toetusstreigist etteteatamise tähtaeg, et see oleks põhiseadusega kooskõlas. Õiguskantsler nentis oma arvamuses kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu kohta, mida menetles eelmine Riigikogu koosseis ja mis langes valimiste tõttu menetlusest välja, et tal ei ole alust arvata, et viie tööpäeva pikkune miinimumtähtaeg võiks olla või peaks olema põhiseadusega vastuolus. Ametiühingute ja tööandjate esindajad on pakutud etteteatamistähtaja oma tagasisides heaks kiitnud.
Teine teema on riiklik lepitaja. Riikliku lepitaja valimist käsitlevate sätete muutmine on tingitud ennekõike asjaolust, et kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole juba aastaid olnud võimalik riiklikku lepitajat ametisse nimetada. Nimelt kinnitab kehtiva regulatsiooni järgi lepitaja ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi ning tööandjate ja töövõtjate keskliitude ühise kokkuleppe alusel. Aastaid ei ole tööandjate ja ametiühingute keskliidud aga lepitaja isikus kokkulepet saavutanud. Riikliku lepitaja ülesandeid täidab juba viiendat aastat kohusetäitja. Praegu puudub ka võimalus vajaduse korral uut kohusetäitjat nimetada. Seetõttu on vaja toimivat regulatsiooni riikliku lepitaja valimiseks ja ametisse nimetamiseks. Lisaks on reguleerimata olukord, kus riiklik lepitaja ei saa ajutiselt oma tööülesandeid täita. Ka seda reguleeritakse nüüd seaduseelnõuga. Riikliku lepitaja ametisse nimetamisel nähakse lahendusena ette, et kui tööandjate ja ametiühingute keskliidud ei saavuta omavahel kokkulepet, siis korraldab Sotsiaalministeerium riikliku lepitaja ametikoha täitmiseks konkursi. Selleks et olukorras, kus riiklik lepitaja mingil põhjusel, kas näiteks haigestumise tõttu või mingil muul põhjusel, oma ülesandeid täita ei saa, oleks lepitusmenetlus siiski tagatud, tuuakse seadusesse sisse riikliku lepitaja asetäitja-nõuniku institutsioon ja sisustatakse nõuded sellele isikule, samuti õigused, mis asetäitjal-nõunikul on. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Siiski, teile on vähemalt üks küsimus. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette avaliku konkursi riikliku lepitaja leidmiseks juhul, kui tööandjad ja ametiühingud ei jõua sobiva kandidaadi valimisel tähtajaks kokkuleppele. Kas te oskate hinnata, kui suureks võiks kujuneda tung sellele ametikohale ja sellele konkursile, kui selline olukord tekib? Kui populaarne võiks see ametikoht olla?

Aitäh! Kui võtta aluseks põhimõte, et tõe kriteerium on praktika, siis ma ei oska vastata, sest sellist praktikat ei ole senini olnud.

Hea ettekandja, te ei saa Riigikogu kõnetoolist ära minna, sest on veel tõsiseid küsimusi eelnõu 52 teemal. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te olete nii ebaõiglaselt vähe saanud Riigikogu ees olla, seetõttu ma nüüd küsingi teilt, et te saaksite ennast Riigikogule rohkem avada. Kas te kommenteeriksite? Viis aastat on riikliku lepitaja asemel olnud kohusetäitja. Kuidas on see ikkagi võimalikuks osutunud? Teine küsimus. Te rääkisite toetusstreikidest. Meil on olemas ka tavalised streigid ja hoiatusstreigid. Kas teie arvates on meil streigiliike piisavalt või võiks neid veelgi rohkem olla?

Aitäh! Viis aastat on olnud ametis kohusetäitja. Kuidas on see võimalik olnud? Ennekõike kohusetäitja väga hea tervise tõttu. Ta on saanud viis aastat oma ülesandeid innukalt ja, ma julgen öelda, väga hästi täita. Ei ole tekkinud põhjust, et ta oleks pidanud tööülesannete täitmise lõpetama ja näiteks pensionile minema. See on võimaldanud seda, et viis aastat on neid ülesandeid täitnud kohusetäitja. Kui olukord oleks olnud teistsugune, siis, mis siin salata, oleks võinud tekkida alates 13. juunist 2012, kui muudeti avaliku teenistuse seadust, päris kriitiline olukord, kus riikliku lepitaja ülesannete täitmine oleks võinud osutuda, pehmelt öeldes, keeruliseks. Aga mis puudutab streike ja nende arvu, siis ma arvan, et Eestis on neid piisavalt.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Riigikohus on oma 5. märtsi otsusega öelnud, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg, kolm päeva, on põhiseadusega vastuolus. Praegu me eelnõus kirjutame, et see tähtaeg võiks olla viis päeva. Kuidas sulle tundub, kas see viis päeva võiks olla piisav või võiks mõelda selle aja pikendamisele?

Viis päeva on selline tähtaeg, mille vastu ei tööandjad ega töövõtjad, ütleme nii, ei ole protesteerinud. Ega see väga suur saladus ei ole, et tööandjate seas selline asi nagu toetusstreik tõenäoliselt aplausi esile ei kutsu. Aga praegu on tähtaeg kolm päeva, mille Riigikohus on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud, ja viis päeva on sellest natuke pikem aeg, nii et nad on sellega nõus olnud. Nagu ma mainisin sissejuhatavas osas, on õiguskantsler – tõsi küll, eelmises Riigikogu koosseisus menetletud seaduseelnõu kohta – öelnud, et ta ei näe viie päeva puhul vastuolu põhiseadusega. Nii et ma arvan, et viis päeva on üsna piisav.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Riiklik lepitaja tegeleb tööandjate ja töövõtjatega. Mis te arvate, kui näha talle seadusega ette ka ülesanne lepitada parteisid ja korraldada nende suhteid, kas see aitaks kaasa meie poliitilise kultuuri edenemisele?

Ma arvan, et parteide lepitamiseks võib parem koht olla see saal siin. Eks kõik need kõned ja läbirääkimised oma loomuse poolest ongi välja mõeldud selleks, et kui ei ole ühisele seisukohale jõutud, siis oleks võimalik oma seisukohti 5 + 3 minuti jooksul siit puldist avaldada ja loota, et läbirääkimiste käigus eriarvamused kas vähenevad või lahenevad, aga kui läbirääkimised nii edukalt ei õnnestu, siis jäävad eriarvamused muidugi alles. Kuid ma jätaksin parteide lepitamise kindlasti selle saali ja võib-olla ka Vabariigi Valitsuse tegevuse raamesse ning kindlasti ka valimiste ajaks, sest, mis siin salata, kõik parteid ei kipu jõudma ei siia saali ega Stenbocki majja. Ma arvan, et need formaadid, mida järgides parteid saavad erimeelsusi avaldada ja on võimalik neid ka ühel või teisel kujul lepitada, on Eestis piisavalt head.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Vilja Savisaar-Toomasti!

Härra aseesimees! Hea Riigikogu! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu oma 11. juuni istungil. Sellel istungil tutvustasid eelnõu tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ning Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. Kuna täna on siin saalis nii palju kõnesid peetud, siis ma ei hakka üle kordama sedasama juttu, mida minister juba rääkis, sest komisjonis esitatud tutvustus oli samasuguse sisuga. Ma arvan, et teisel lugemisel on meil võimalik veel põhjalikumalt sellel eelnõul peatuda.
Toon sellel hilisel tunnil ära menetluslikud otsused, mille sotsiaalkomisjon 11. juuni istungil tegi. Otsustati teha ettepanek võtta kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 52 Riigikogu täiendava istungi päevakorda esmaspäeval, 15. juunil 2015, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. august 2015 kell 12, määrata komisjoni ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liige Vilja Savisaar-Toomast ning kui esimene lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu teisele lugemisele 16. septembriks 2015. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Suur tänu!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 52 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. augusti kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, ma tänan teid siiralt XIII koosseisu kevadistungjärgu kahe täiendava istungi eest! Soovin teile jõudu meie töös Eestimaa ja Eestimaa inimeste heaks! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 23.38.