Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu I istungjärgu neljanda töönädala neljapäevast istungit. Palun kõigepealt kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Kersti Sarapuu!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan 24 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle arupärimise ettevõtlusminister Urve Palole. Teema on majutusteenuste käibemaksu määra tõus. Kõigepealt, uus valitsuskoalitsioon on käinud välja idee tõsta majutusteenuste käibemaksu määra seniselt 9%-lt standardmäärani, mis Eestis on 20%. Selle sammuga loodetakse riigieelarvesse tuntavat lisatulu teenida. Turismisektor moodustab tähtsa osa Eesti majandusest, koos kaudsete mõjudega annab see ligi 7% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Eestit külastab aastas ligi 6 miljonit välisturisti, kes kulutasid 2013. aastal turismiteenustele 1,35 miljardit eurot. Turismisektori osakaal moodustas 2012. aastal teenuste ekspordist 29% ja ka kogu ekspordis on turismi osakaal märkimisväärne, ligi 10%. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit on seisukohal, et plaanitav majutusteenuste käibemaksu määra tõus toob oodatava maksutulu kasvu asemel kaasa hoopis riigi turismitulu vähenemise, töökohtade kadumise ja musta majanduse süvenemise. Konjunktuuriinstituudi uurimus toob selgelt esile, et kui majutusteenuse käibemaksu määr oleks 20%, tõuseksid hinnad 7% ja külastajate arv väheneks 6% ehk ligi 180 000 inimese võrra. Eestil on hoiatav näide võtta Lätist, kus 2008. aastal tõsteti majutusteenuste käibemaksu määra. Selle tagajärjel kahanes Lätis välisturistide arv välkkiirelt, sest hotelliteenuste hind tõusis. Samuti suurenes illegaalse teenuse pakkumine ning ettevõtjad hakkasid maksudest hoiduma.

Hea ettekandja, teie aeg on läbi!

Esitan siia juurde ka küsimused ...

Hea ettekandja, teie aeg on läbi!

Igatahes annan selle üle edasi menetlemiseks.

Aitäh teile! Palun Riigikogu kõnetooli Siret Kotka!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan arupärimise maaeluministrile Urmas Kruusele. See puudutab Eesti piimatootjate olukorda. Praegu on meie piimatootjad olukorras, kus neid ühest küljest mõjutavad endiselt Ukraina kriisist tingitud sanktsioonid ja teisest küljest on Euroopa Liit alates 1. aprillist tühistanud piimatootjatele kehtinud piimakvoodid. Statistikaameti andmeil oli näiteks veebruaris piima kokkuostuhind tervelt 40,3% madalam kui aasta tagasi samal ajal. Kvootide kadumine tähendab, et surve piimahinna languseks kasvab veelgi. Eestil on olnud võimalus lisaks Euroopa Liidu abile ka ise oma tootjaid toetada. Kahjuks pole me seda seni teinud. Läti ja Leedu seevastu on oma piimatootjaid toetanud mitme miljoni euroga. Lisaks tuleb Eesti tootjatel tõenäoliselt maksta viimase kvoodiaasta eest kvoodiületustasu, mis võib küündida kuni 3,8 miljoni euroni. Piimatootjad ja teised põllumehed on sunnitud oma tegevust koomale tõmbama ja oma töötajaid koondama. Kümned piimatootjad on raskuste tõttu juba praeguseks oma tegevuse lõpetanud. Tõuloomakasvatajate ühistu andmetel on piimatootmist lõpetamas 28 lehmakarja omanikud. Tegu on 3500 lehmaga, mis moodustab kogu piimakarjast 4%. Kõige sellega seonduvalt esitame ministrile arupärimise nelja küsimusega. Aitäh teile!

Palun Riigikogu kõnetooli Dmitri Dmitrijevi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon algatab riigi õigusabi seaduse muutmise. Eelnõu on ajendatud Eestis elavate inimeste murest ja õiguskantsleri seisukohast, et riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude tingimused takistavad osal inimestel kohtusse pöördumast. Viimati toimus siin saalis riigi õigusabi teemal arutelu 2012. aastal meie endise kolleegi Yana Toomi eestvedamisel.
Millised on pakutavad põhimuudatused? Eelnõu esimene eesmärk on tagada kõikidele siin elavatele ja kaitset vajavatele elanikkonnarühmadele võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Statistikaameti andmetel räägib ligikaudu 30% Eesti elanikkonnast emakeelena vene keelt. Seetõttu kavandatakse eelnõuga, et siinsetel elanikel lubataks riigi õigusabi taotlus esitada peale eesti keele ka vene keeles. Teiseks soovime eelnõuga muuta riigi õigusabi taotluse esitamise korda selliselt, et kui taotlus esitatakse keeles, mis ei ole eesti või inglise keel, ei tohi seda automaatselt tagasi lükata. Kehtiv seadus ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse ega Euroopa Liidu õigusega. Sellele on viidanud ka õiguskantsler, kes leidis, et üksnes keelenõude täitmata jätmise tõttu taotluse tagasilükkamine võib olla vastuolus inimõiguste konventsiooni põhimõtetega ning Euroopa Inimõiguste Kohtu senise õiguspraktikaga. Miks on muudatused vajalikud? Muudatused on vajalikud eelkõige selleks, et riik saaks nii rahvusvahelise inimõiguste konventsiooni kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt täita oma kohustusi ning pakkuda kaitset kõikidele abi vajavatele elanikkonnarühmadele. Aitäh!

Head ametikaaslased, tundub, et rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Läheme edasi teadete juurde. Täna pärast istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti põllumeeste toetusrühma asutamiskoosolek, mille kokkukutsuja on Siret Kotka. Ootame aktiivset osavõttu!
Head ametikaaslased, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15. Head ametikaaslased, ma tänan teid koostöö eest tänasel istungil! Istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös!

Istungi lõpp kell 10.07.